You are on page 1of 160

T U N A

K O H A S T

A J A L O O S

Toimetuselt

“L aastagem pühad hiied!” Esimesel hetkel tundub, et vaevalt annab millegi veel kohatumaga ajalookultuuri ajakirja avada. Ometigi
on seegi, nüüd rohkem kui nelikümmend aastat tagasi Gagarini kosmoselennust inspireeritud Emmanuel Lévinasi miniatuur leidnud koha filosoofia ajaloos ja ju siis ka ajalookultuuris. Essee manab hetkeks silme ette ajastu, mil inimkonna silmis terendas kosmos ja kiindumine mingisse maapealsesse paika tundus kohatu. Aga ajas leiab kohatuski oma koha. Kohatu oli Nõukogude ajal rääkida mingist rootsiaegsest linnakesest Neeva kaldal, nagu seda nüüd, Peterburi kolmesajandal aastapäeval teeb Enn Küng. Esimese maailmasõja järel otsisid endale kohta muutuvas Euroopas ka aastasadu Eestis elanud inimesed, keda teatakse baltisakslaste või baltlastena. Üks vaimukamaid ideid pärineb Hermann Keyserlingilt, kes unistas tuleviku Baltikumist kui multinatsionaalsest Belgiast, kuhu ühe koore vahele oleks pigistatud eestlased, lätlased, sakslased ja venelased. Ajaloos läks kõik teisiti. Teame ka, mis on saanud multinatsionaalsest Jugoslaaviast. Aga ka Eesti rahvusriik ei leidnud kohe kohta, kus manifesteerida oma olemasolust. Manifest ise kannab 21. veebruari kuupäeva. Haapsalu langes sakslaste kätte, Pärnus saadi väljakuulutamisega hakkama 23. veebruaril, Viljandis 24. veebruaril ja Tallinnas alles 25. veebruaril. Pole selge seegi, kas 24. veebruariga tähistatud Eesti Vabariigi sünd on kuupäevaliselt just kõige õigemas kohas. Kohast kõige lihtsamas tähenduses, täpsemini jooma, tantsu- ja kohvijoomiskohtadest äsjasündinud Eesti Vabariigis saab lugeda Kalervo Hovi käsitlusest ning vaadata pilte Eesti Filmiarhiivi lehekülgedelt. Milline koht oli Nõukogude okupatsiooni ajal partei poolt kohale pandud tegelastel Eesti kultuuri suunamisel, sellest saab aimu Kultuuriloolise Arhiivi materjalidest. Arhivaaride koostööst ja kohast liituvas Euroopas kõnelevad Eesti, Soome ja Ungari arhivaarid. Sellega on ka üheksateistkümnes Tuna kohal.

Ott

Raun

S I S U K O R D

2 / 2 0 0 3

Sisukord
Toimetuselt 1

ESSEE
Emmanuel Lévinas: Heidegger, Gagarin ja meie Jaan Undusk: Lévinasi mittemärgiline nägu 4 6

K ÄSITLUSED
Enn Küng: Nyen transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 Ago Pajur: Iseseisvusmanifesti sünd Kalervo Hovi: Eesti iseseisvuse peegeldumine Tallinna restoranikultuuris

8 27 44

DOKUMENT

JA

K O M M E N TA A R
48 71 79

Jaan Undusk: Eesti kui Belgia. Viimne baltlane Hermann Keyserling Hermann Keyserling: Balti küsimusest Jaak Pihlau: Eestlaste põgenemised Läände: ärahüppajad II Tiit Noormets, Tõnis Ritson: Toomas Hellat ja KGB. 10. Ivi Tomingas: Eesti Filmiarhiiv: Tallinna restoranid ja kohvikud

84 101

K U LT U U R I L O O L I N E

ARHIIV
106

Tiina Saluvere: Ühe kirja jälgedes. Kaarel Irdi kiri Olaf Utile

MÄLESTUSED
Vello Helk: Pagulastudengist Taani arhivaariks IV 118

P O L E E M I K AT
Ea Jansen: Tagasi ajalukku 131

ARVUSTUSED
Ivar Leimus: Ivar Leimus: Modus vivendi ehk elulaad Ikka vanast Tallinnast 137 140

VAR IA
Priit Pirsko: Eripärased ühisjooned. Soome-ugri arhiivikoostööst liituvas Euroopas Põhjamaade arhiivialane koostöö Kesk-Euroopa arhiivide koostöö Ungari vaatekohast EURBICA – uut Euroopa arhiivialases koostöös 2002. aasta ajalookirjanduse aastapreemia konkursist Näitus “Teised võimalused” Eesti Riigiarhiivis

142 145 148 152

Kari Tarkiainen: Lajos Körmendy: Jari Lybeck: Heiki Valk: Tiit Noormets:

154 156

Olemise hoidja. Nad justkui ei tunnekski enam muud kui maast üles tõstetud mateeriat enese ees. Selle siht on üksnes sunnismaiste kultuuride varing. See on sulnis ja uudne doktriin. saades hammasrattaks hiiglaslikus masinavärgis. Kuid kuulda seda keelt ja sellele vastata ei tähenda loogilisel mõtlemisel põhinevate tunnetussüsteemide püstitamist. Tehnika areng ei ole põhjus – ta lihtsalt tuleneb sellest üha õhulisemaks muutuvast inimlikust substantsist. Tahetakse. vaid seda. Nad alahindavad või jälestavad meie aja suuri lootusi. Ma pean silmas Heideggeri ja tema jüngreid. mis ahvatlevad igavesti lapseohtu täiskasvanut. kõige selle massiivse ja tahumatu murenemine. Tehnika on ohtlik. Ta peab plaani kogu planeet õhku lasta. mägede majesteetlikule paiksusele. kruusi. pole tegelikult muud kui hotelli. see tähendab joosta teerajal. olla avali avarate maastike valgusele. statistika. mis on alguse saanud Saksamaalt ja mis ujutab üle meie läänemaise hinge kõik paganlikumad sopid. aimata asjade salapära. Kunstiteos – Olemise helk ja mitte inimlik väljamõeldis – heiastab taas seda eelinimlikku hiilgust. see tähendab taasavastada mingisse Paika salapärasel viisil kerra tõmbunud lapsepõlv. Loodus on istutatud ka sellesse esmasesse keelde.E S S E E Heidegger. mis tühjendab end oma ööraskest taagast. mis on meelevaldselt objektistatud. mis lookleb põldude piiril. looduse võlule. kes longib maale kindlas teadmises olla iseenda päralt. puhtale linale asetatud veinikarahvini helkavat müsteeriumi. kuid selle iseennast õgiva ürituse pöörises pole enam ühtki toetuspunkti. Tahetakse see mõiste 4 Tuna 2/2003 . Juurdumine. Olemas olla tähendab siitpeale loodust ekspluateerida. see ei seisne ilusates mehhaanilistes mänguasjades. tajuda terviklust. Ma pean silmas seda moodsa mõtteloo tunnustatud suunda. helendas juba maailma hiilguses endas. Mitte keegi ei saa olla omaette. planeeringute ebateadlik objekt. andes ja usaldades end inimese hoolde. tunda puu lähedust. mille loob sild jõe kahe kalda vahel. Inimene kaotab selles oma identsuse. midagi.ja turismimajanduse käsutusse antud klient. Reaalsuse Olemine ise avalduks justkui nende privilegeeritud tajude taga. et ollakse kohal. Inimesed oleksid maailma justkui ära kaotanud. talutüdruku viltutallatud kingade. et inimene taasavastaks maailma. nad ei tunnekski justkui muud kui objekte. mida masinail ja uutel energiaallikail on pakkuda infantiilsele kiiruseinstinktile. ammutaks sellest suuremeelsusest justkui omaenda olemise ja tõe. et miski peab paika ja leiab aset. Inimene peab suutma kuulatada ja kuulda ja vastata. Selles ilukõnes on omajagu tõtt. Kõik see. Üksildane uitaja. Sest iial varem pole inimeste hingi vallanud selline usk vabanemisse. mis meid vaid eneses küsitledes loob inimlikku kõnet. lokaalkoloriitide kahvatumine. Ta ei ähvarda ainult inimese isiklikku identsust. mineviku raskete laamade lagunemine. See ei seisne eelistes. arvestuste. Oleks arengupeetuse tundemärk näha selle õiguste taganõudmises oma elumõtet ja võidelda selle nimel oma koha eest moodsas maailmas. arhitektuur hooneteansamblis. Ja inimene. metsade varju ja valgust. Taasavastada maailm. Industriaalühiskonna vastased on aga enamasti reaktsionäärid. Gagarin ja meie Emmanuel Lévinas H ädavajalik oleks kaitsta inimest meie sajandi tehnologiseerumise eest. milles leidis oma toe inimlik partikulaarsus. kus tiirlevad asjad ja olendid. Müüt kõneleb looduses endas. mis meile aastasadu näis olevat inimese panus loodusesse.

kus ei juurduta niisama. Inimene eksisteeris homogeense ruumi absoluudis. Kuid ta on avastanud alasti näoga inimese. Ta kisub meid unelmaist välja: tamarisk on lühend. on söögi. Tehnika tühistab juurdumuse privileegid ja paguluse. 33]! See on üks väheseid “individuaalseid” puid Piiblis. Võimalik. Ja siis veel see tamariskipuu. Oma abstraktse universalismiga pärsib ta kujutlust ja kirgi. mis võimaldas kangelasteo. 20) helendab hetkeks kobar. mis sellele järgneb. mida läheb vaja selle sõna kirjutamiseks heebrea keeles. Inimene juurdub maasse radikaalsemalt kui taim. kolm inimlikult hädavajalikku asja. mis võib-olla kõige rohkem maksab. Pisut humaansust viib eemale loodusest. Just seepärast allutas ta endale inimkonna. Ta on äratanud looduse nõidusunest. kes imab sellest vaid toitemahlu. mis sülitab välja ebaõiglased. palju humaansust toob loodusse tagasi. see on lahkumine Paigast. mis küpseb helde päikese lõõsas. hõimkondlikest ja rahvuslikest maastikest ning pärimusist.” [2. ei ole muidugi tema oivaline etteaste lunapargis. leides toitu perekondlikest. maa. Kui kitsi on raamatute raamat looduskirjeldustega! – “Maa. mis on sama võimetu eirama kliimat ja maastikku. mis on imetlusväärt Gagarini kangelasteos. Prantsuse keelest tõlkinud Jaan Undusk Tuna 2/2003 5 . mis voolab mett ja piima. et naasta nomaadlusse. 8]. Kuid see. Mis palju enam maksab. Jutt pole sellest. See. See on muinasjutumaa. Maailma esimese keele poolt jutustatav lugu eeldab palju peenemaid. Mo. Maailmast läbi imbuv pühadus – judaism polegi ehk muud kui selle eitus. 3. – Maastik on edasi antud toitumismõisteis. seotus Paigaga. Juhuslikus fraasis “Oli parajasti esimeste viinamarjade aeg” (4. Jäägem isandaiks maast õhkuva müsteeriumi üle. milles ta parajasti viibib. Asjade müsteeriumil põhineb kogu julmus inimese vastu. Kuid ettevaatust! Talmudil on nähtavasti põhjust karta. Ta vabastab meid alternatiivist. Neid õilistades säilitab kristlus endas kohapealse vagaduse laadi. lasta inimlikul palgel särada kogu ta alastuses. Maastiku sisse minek. Gagarin ja meie tagasi tuua. ilmudes meie ette oma värskuses ja värvis. pole ju muud kui inimkonna lõhestamine päriselanikeks ja võõrasteks. see on võimalik sissejuhatus uude tunnetusse ja uutesse tehnilistesse võimalustesse. See on paganluse üleajaline võlu teispool juba ammu ületatud infantiilset väärjumalatekultust. see on Gagarini julgus ja isiklikud voorused. Sokrates eelistas maale ja puudele linna. mis veetleb massi. see on teadus. mis inimesel inimesele pakkuda. et just selles asjas lahkneb kristlus judaismist kõige enam. arvukamaid ja sügavamaid seoseid. see ei ole sportlik saavutus. Ja selle nurga alt on tehnika palju vähem ohtlik asi kui kõik need Paiga vaimud.Emmanuel Lévinas / Heidegger. täpsemalt öeldes. et me laseme end sellest laulust lõunatuules sisse võtta ega otsi enam Olemise mõtet. milleta maailm kaotaks oma tähenduse ja muutuks peaaegu eimiskiks. ta on nõudnud nende purustamist. kõik oli geomeetriline ruum. ning kõik see nõuab omakorda ennastsalgavuse ja ohvrimeelsuse vaimu. lööb kõik senised kõrguse ja kiiruse rekordid. erutamaks kujutlust sel lõputul rännul läbi lõputu kõrbe. nii demüstifitseerib ka tema maailma. või. Piibel tunneb vaid ühte Püha Maad. joogi ja peavarju algustähed. Katoliiklik kristlus hõlmab pühakutekultusse või kohalikesse usutalitusvormidesse ka väikesed liigutavad kodujumalused. Judaism ei ole puuslikke õilistanud. Laastada pühad hiied – me mõistame täna selle nõndanimetatud vandalismiakti puhtust. kolm tähte. Maad on just selleks vaja. kuid taimes ei ole piisavalt taime defineerimaks lähedust maaga. et teenida teisi inimesi. Nagu tehnika. Siitpeale terendab meile uus šanss: märgata inimest sõltumata situatsioonist. Ühe tunni vältel oli inimene mis tahes horisondilt väljas – kõik ta ümber oli taevas. mille Aabraham istutas Beer-Sebas [1 Mo. 21. Tehnika kitkub meid välja Heideggeri maailmast ja Paiksuse ebausust. Koha mahajätt. Judaism on olnud algusest peale paikadest prii. kus võib kohata inimesi. Mo. 13. Nii jääb ta truuks kõige kõrgemale väärtusele. kui seda on paikne eksistents. mis ületab kõik muu. Inimene on ta isand. Judaism on sokraatilise sõnumi vend.

Avakosmos – see ongi Jehoova. Kellegi Teise alasti palge ees ei loe ma seevastu ei märke ega suuda valetada – see tagab ’otsa-vaatamise’ ja ’palge ees seismise’ alustrajavuse. Töötas professorina Poitiers’ (1961). Alates 1930. Lévinasi jaoks seevastu saab inimväärne filosoofia alata üksnes eetilise suhte kehtestamisest Minu ja kellegi Teise vahel. mille Lévinas avaldas 1961 bülletäänis “Information Juive” ja hiljem kogumikus “Raske vabadus: Esseid judaismist” (1963). 1. millele järgnes gnoseoloogia (epistemoloogia) ehk õpetus olemise tunnetamisest. lõputu. Niipea. Teist ahistav. kuid samas (ideoloogiliste) tundemärkideta. ilmekas. 27). absoluutse moraalse vastutuse võtmine kellegi Teise ees. olgu see siis teaduslik või esteetiline. sajandi filosoofi number üks ja Gagarini kui esimese inimese kosmoses. mille järgi loodi teatavasti inimene (1. ühtlasi maailma objektistav. Lend avakosmosse – see on astumine Jehoova ja tema näoga inimese palge ette.Lévinasi mittemärgiline nägu Jaan Undusk mmanuel Lévinas sündis 12. visage) kujundit. ’Otsa-vaatamine’ on tunnetuseelne algvahekord. õppis filosoofiat alates 1923. sellest algabki moraal. jaanuaril 1906 Kaunases juudi perekonnas. Mo. vägivalda ettevalmistav tegevus. 6 Tuna 2/2003 E . kuid tundemärkideta nägu. loob Lévinas pingevälja. detsembril 1995 Pariisis. tundemärkidega nägu. Algselt oligi ta Heideggeri jünger. neegri. eetiliselt puhas ’näkku vaatamine’ millelegi/kellelegi absoluutselt tundmatule. Lévinasi ulatuslikus loomingus tõusevad keskseina esile doktoritöö “Totaalsus ja lõpmatus” (1961) ning “Teistviisi kui olla ehk teispool olemust” (1974). vaid sümboolselt ka eetikaajastu ning autentse judaismi uus algus. et asetab eetika ettepoole igasugusest olemise mõtte otsingust. seejärel Pariisis Nanterre’i (1967) ja Sorbonne’i (1973) ülikoolis. kuid sai oma õpetaja fundamentaalontoloogia kõige järjekindlamaks vastustajaks Teise maailmasõja järgses loomingus. ilmekas. esmalt Strasbourg’is. naise. ilusate. ’Alasti pale’ – see on õieti Jehoova lõputu. Lévinas murrab Euroopa filosoofia klassikalist traditsiooni õieti sellega. Ülaltõlgitud filosoofiline miniatuur. ’silmnäo’. a. seejärel 1928–1929 Edmund Husserli ja Martin Heideggeri juures Freiburgis. Ja siit on mõistetav ka Lévinasi vaimustus Juri Gagarini kosmoselennu ees. ja alles nende järel tuli eetika ehk õpetus käitumisest suhtes olevaga – see tundus olevat loogiline hierarhia. ammendamatult loetav. Traditsiooniliselt oli ju mõtteteaduses ikka olnud esmane ontoloogia ehk olemisõpetus. kellegi Minust absoluutselt erineva olevuse palge ees seismisest. Inimese. Suri 25. loendamatuid tähti täis. millesse mahutab esseistliku elegantsiga kogu oma filosoofia põhikujutelmad. on alanud tunnetuslik. mille tulemusel ma näen enda ees näiteks kaluri. Heideggeri kui 20. ’palge’ (face. a. õppis Lévinas Pariisis. kavalate jne. kui ma hakkan eristama näos tundemärke. mille läänemaist kulminatsiooni näeb ta Heideggeris kui totaalse (ja “paganliku”) olemise preestris. iga muu algus viib vägivalla ideoloogiani. Eetilise algsuhte ilmestajana kasutab Lévinas ’näo’. ’Otsa-vaatamine’ ei ole tunnetuslik akt. Teise alasti nägu. mitte uudishimulik märkide otsing. võiks olla väike märkamatu briljant tema valdavalt abstraktsevõitu prohvetlust esindavas loomingus. eesti keeles võib rääkida lihtsalt ’otsa-vaatamisest’ või ’palge ees seismisest’: inimese ja maailma eetiline kontakt hakkab pihta kellelegi Teisele otsa vaatamisest. mis tema jaoks ei ole mitte ainult kosmoseajastu. olles sestsaadik ka Prantsusmaa kodanik ja prantsuse filosoof. Ühendades kaks ühendamatut nime. Näha inimest Jehoova näoga.

Derrida essee “Vägivald ja metafüüsika” (1964). diskrimineeritakse kedagi Teist ja sünnitatakse vägivalda. Ning on taas mõistetav. et nii Lévinas kui ka Derrida. kes enesehaletsust ja vihkamist müües ajavad üle maailma oma holokausti-äri. minek märgistamata territooriumile. Ehkki 20.Jaan Undusk / Lévinasi mittemärgiline nägu Ning siin tuleb mängu veel see Lévinasile omane teema. ‘Lahkumine Paigast’ on seevastu eetiliselt alustrajav akt. mille kohaselt “kultuur tekib vaid seal. Sellisena eristub Lévinasi filosoofia järsult mitte ainult Heideggeri turvalisusse suunatud kodu-otsinguist ja natside vulgaarsest Blut-und-Boden-ideoloogiast. Just siit tuleneb ka Lévinasi paradoksaalne poolehoid üleskutsele “Laastagem pühad hiied!”.ja järelaimus. mille tulemusel jagatakse võimupiirkonnad. Tuna 2/2003 7 . Semiootika. mille nimeks on ’lahkumine Paigast’ või ‘Koha mahajätt’. sajandi teise poole tunnustatuim filosoof Jacques Derrida on oma riukaliku filosofeerimislaadiga mõneti väga erinev püha otsekohesusega silma paistvast Lévinasist. on lausunud Lévinas ise. s. Lévinas on antisemiootik. apartheidi jne. teine Alžeeria juutkonna esindaja. See märkide paine alt väljalibisemise kultus võiks samas vihjata.t. märgilise ellusuhtumise üks jõulisemaid vastustajaid 20. millist tohutut eetilist (ning mitte üksnes sümboolset!) potentsiaali nägi Lévinas seetõttu Gagarini väljahüppes avakosmosse. märgistamisõpetus on tema jaoks vägivallateadus par excellence. on ühtlasi demagoogiliste massifilosoofiate ajastu heitunud lapsed. haakrist kellegi varrukal ja juuditäht kellegi rinnas. Minu elulugu pole olnud midagi muud kui natsistliku õuduse eel. territooriumi märgistamisega. kummardus oma vanema kolleegi ees. Nii on ka Lévinasi ‘lahkumine Paigast’ kui eetiline imperatiiv üsna läbinähtavalt Derrida alusmõiste différance (eesti keelde tõlgitud näiteks kui ‘erinewus’ või ‘siirdus’) üks eellasi: viimase järgi ei ole meie sõnade tähendus iial paigas. Sellest ei maksa end hirmutada lasta. nagu Igavene Juut. sest just pühapaigad (Paigaks pühitsetud kohad!) on need. sajandi filosoofias. Lévinas nimetab oma filosoofiat judaismiks. üks Leedu. Märk on alati märk uuest kavatsetavast koonduslaagrist. tegi tagasihoidliku Lévinasi õieti maailmas tuntuks. kus ükski inimene ei ole tähistanud radu. kus inimhing astub abiellu spetsiifilise maapinnasega”. astumine puhtasse eetikasse. peituvad tema ideede idud sageli Lévinasi prohvetlikes nägemustes. mõlemad prantsuse filosoofid. mis seisab totalitaarsete süsteemide teenistuses. alati kuhugi teel. homogeensesse ruumi. tõsisest iisraeli mehest. alati juba möödas. kus ei ole mõeldavgi Paiga vaim. vaid alati veel viibiv. Nii looma kui ka inimese juures on märgistamine ehk semioos alati seotud mingi koha. mis sümboliseerivad ideoloogilisi eristusi asjasse pühendatute ja asjasse pühendamatute vahel. Lévinasi täisvaimsel judaismil pole mingit seost nende juudi rahvast häbistavate turukaupmeestega. diskriminatsiooni. vaid ka meie omakandimehe krahv Hermann Keyserlingi aristokraatsest suurmaaomanikufilosoofiast. eristatakse sikud lammastest ja omad võõrastest.

Stockholm. . aasatast.K Ä S I T L U S E D Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 Enn Küng Nyeni vapp 1642. tungisid 1702.–1703. raamatust: Vattenstäder: Sankt Petersburg – Stockholm. 1998. aasta kaardil. Rootslased kaotasid kaks olulist kind8 Tuna 2/2003 Põhjasõja sõjaliste operatsioonide käigus lust Laadoga järve ja Soome lahte ühendaval Neeva veeteel. aastal Vene väed Ingerimaale. Oktoobris 1702 vallutasid venelased Neeva jõe ülemjooksul Nöteborgi. Ill. Nyen 1698.

1998. Gipping. Peeter I väejuhitegevus. 98. V. Skanz ter Nyen. Kindlasti ei olnud Nyen linnakeskkonnana aktuaalseks uurimisteemaks Nõukogude ajalookirjutuses. Newaschanze. 1892 maj. Ometi oli revolutsioonieelsel Venemaal 1909. nimelt dr. See ei sobinud ju kokku legendiga Peterburi rajamisest soode keskele Peeter Suure poolt. 1989. S. 3 Olgu näitena mainitud NSV Liidu Teaduste Akadeemia väljaannet: V. – Švedy na beregax Nevy. Ivar Leimust ja Lea Kõivu. Tallinn. Sankt-Peterburg i sud’ba Nienšanca. J. Kari Tarkiaist. Nevanlinna. mis keskendub otseselt Nyeni linna ajaloole. sajandi poliitiliste ja majanduslike suhete ajaloo uurimise historiograafia on aukartustäratav. aastal kataloogi A. Hippingi kogutud Nyeni linna ja kindluse ajalugu tutvus- G. ast’ CCLXXXI. Järgneva artikli eesmärgiks on heita Peterburi 300. 1891. Kuna artikli maht ei võimalda vaadelda selle linna ajaloo kõiki aspekte. A. Just selles kontekstis on puudutatud 1 ka Nyeni osa kahe maa suhetes. 4 A. 1909. Palli. lk. J. aasta mai algul Neeva suudmes Rootsi kindluse Nyenskansi. Forsténi poolt kõrge hinnangu. Helsingfors.2 Nyeni ajaloo uurimisest Kõhkluseta võib väita. G. 67. 1916.4 Lisaks toimetas A. Samas tuleb tunnistada. Nyen och Nyenskans]. 5 A. 1913. Hippingi ja A. A. SPb. siis on keskendutud eelkõige linna rajamisele. sajandi kaartide ja plaanide kohta. (27. 79. 7 G. S. P tr Velikij i ego vremja. lk. aastal avaldatud uurimus Neeva jõe ajaloolisest tähtsusest. ur Acta Societatis scientiarum Fennicae. A. et Rootsi –Vene 16. dr. Priamurskij. I. vaid laiemalt kogu Läänemere ümbruse maadele ja toonastele Lääne-Euroopa juhtivatele mereriikidele Madalmaadele ja Inglismaale. I. Põhjasõda 1700– 1721. 1892. dr. G. või eestikeelsete Põhjasõja käsitluste hulgast: B. Nyen och Nyenskans: historisk skildring (Särtr. 1967.) mail 1703 rajada Neeva jõe äärde Peeter-Pauli kindluse ja mõni aeg hiljem selle müüride alla linna.3 Lähemalt selle kindluse olemusse ei süüvitud. Neva i Nienšanc. Tuna 2/2003 9 . Hippingi käsikirja põhjal. Telpuhhovski. J.7 Raamatu lisana publitseeris C. Kuniki publitseeritud Neeva jõe ümbruse ning Nyeni 17. Neva och Nyenskans. Pärast viimase hõivamist otsustas tsaar Peeter Suur 16. aastal ilmunud Aleksander Lappo-Danilevski tõlkes Antti Juhana Hippingi juba 1836. Kunikom. J. – Žurnal Ministerstva Narodnago Prosveš enija. lk. Hipping. et terviklikku Nyeni ajaloo üldkäsitlust viimase sajandi jooksul tegelikult ilmunud ei ole. aastapäeva tähistamise taustal pilk omaaegse Vene impeeriumi pealinna eelkäija – Nyeni – ajalukku. LappoDanilevski 1913. on raske öelda. Sbornik statej. 6 C. Hippingi jutustavas laadis töö. Kui Raudpea läks. 1-2. Buganov.1 Nii tagas tsaar Venemaa juurdepääsu Läänemerele. 44. 172–181. Forstén. 1836. Lappo-Danilevskij. XVIII). Küll aga leidis igas Põhjasõja käsitluses ja Peeter Suure biograafilises uurimuses mainimist fakt. lk. Stockholm. Tõlkeraamatu teine osa.6 mille koostamisel autor tugines nii Soome kui ka Rootsi arhiivimaterjalile ja sai seetõttu juba oma kaasaegse retsensendi Georg V. I. A. SPb. või nagu ajalookirjanduses on piltlikult väljendatud – “raius akna Euroopasse”. Gippingom i A. sobrannye. J. Tartu. mille nimeks sai Peterburi (Sankt-Peterburg). H. von Bonsdorff.. aastal oli ilmunud Carl Gabriel von Bonsdorffi uurimus Nyeni linnast ja kindlusest. Šestoe desjatiletie. von Bonsdorff olulisemad Nyeni ajalugu puudutavad dokumendid. mail 1703 langes jõe suudmealal Ohta harujõe kaldal paiknenud Nyenskansi (Skansen vid Nyenfloden.. 1891. 1949. Peterburi rajamine oli tähtis ajalooline muutus mitte ainult Venemaale. aastal avaldati Petrogradis A.. lk. avaldati A. . SPb. 2 Meeldiva kohustusena tänan kolleege.5 Miks tõlgiti vene keelde A. et Vene väed vallutasid 1703. ) kindlus koos Nyeni linnaga. Moskva. Karty i plany Nevy i Nienšanca.Enn Küng / Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 1. kes mind lahkelt varustasid arhiivikoopiate ja muude materjalidega. Kritika i bibliografija [Carl von Bonsdorff. Pildikesi Põhjasõja ajaloost. Helmut Backhausi.– 17. sellele privileegide andmisele ja seejärel Nyeni majanduspoliitilisele tähtsusele Rootsi keskvõimude silmis ning kohale Rootsi–Vene ja Lääne-Euroopa transiitkaubanduses. Helsingfors.

Svenska vägar till Sankt Petersburg: kapitel ur historien om svenskarna vid Nevans stränder. Jangfeldt. Šaskolskigi Nyeni kaubakäibe iseloomustamiseks Soome Rahvusarhiivis säilitatavaid Nyeni tolliraamatuid aastatest 1687–1696. 2001. SPb. Stockholm.11 Alvin Isbergi 12 ja Kyösti Väänäneni13 nime. – Vattenstäder: Sankt Petersburg – Stockholm. Väänänen. Bd. Näituse raames ilmus mahukas kataloog. 1998. 18 Švedy na beregax Nevy. Sorokini sulest ilmunud raamatu Neeva suudmeala ja Nyeni arheoloogilisest uurimisest. V. von Bonsdorffi järel keegi Nyeni ajalugu teaduslikult käsitlenud.19 Üks kataloogi autoreid. 1973. Spåren av Nyen i dagens Sankt Petersburg. Almquisti. Öhlander. 1940. D. Hur Nyen blev Sankt Petersburg.9 Samas on Nyenit mainitud kõikides Ingerimaa 17. Nienšanc.20 Lõpetuseks tõstaks esile 2001. J. näiteks: A.Enn Küng / Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 tavad arhiivimaterjalid. sajandi teisel poolel.15 Ka Igor P. 11 J. H. Küng. Kaubanduse küsimused Vene–Rootsi suhetes 1661–1700. Vihik 113. 1998. lk. Andra delen. Selles eraldi peatükk: Ingermanland. I. 1995. Bidrag till kännedom om Ingermanlands historia och förvaltning. Piirimäe. Lutherska stiftsstyrelsen. Venemaal kui ka mujal taas esile kerkinud Peterburi-eelse Neeva jõe ümbruse ajaloo uurimine. 25–48. 140–163. Uppsala.. Helsingfors. Ruxmanova. G. A. Näiteks on andnud ülevaate Nyenskansi kindluse ja linna ajaloost 1938. lk. S. Öhlander. 1898. Jangfeldt. Nimetame siinkohal Carl Öhlanderi. Šaskol’skij. 1998.18 Mitmed selle kogumiku artiklid puudutavad otseselt Nyeni ajalugu. Samas. I. – Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Ett bidrag till svenska kyrkans historia åren 1617–1704. C. 13 K. Šaskolski on oma töödes tutvustanud Loode-Venemaa linnade. 1998. – Voprosy istorii evropejskogo Severa. 1976. 2). Wiesbaden. Fästningen Nyenskans och Nyen. on veel eraldi raamatus käsitlenud Peterburi rootslasi. Ruhmanova artikli Vene–Rootsi kaubandusest Neeva veeteel ja Nyenis.8 Sisuliselt ei ole A. Sementsov. Bd. Nevskoe ust’e. XXXII) Tartu. 19 B. 1922. 16 I. 1987. aastal toimus Stockholmis Rootsi ja Venemaa arhiivimaterjalidele tuginev näitus “Peterburi ja Stockholm”. – Norrlands Försvar. Bengt Jangfeldt. 1997. (Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused. 21 P. 10 Tuna 2/2003 . E. (Torgovlja so Šveciej). A. 15–24. Handelskontrolle – “Derivation” – Eindämmung: schwedische Moskaupolitik 1617– 1661 (Veröffentlichungen des Osteuropa-Instituts München: Reihe: Forschungen zum Ostseeraum. Blees.14 Eraldi tooks välja 1976. Tartu. Uppsala. E. Die Politik Schwedens bezüglich des Russischen Transithandels über die estnischen Städte in den Jahren 1636–1656.10 Johan Ax. Nagu G. 20 B. Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. Helsinki. lk. 10 C. Petrozavodsk. Raamat on ilmunud kokku neljal korral. mille kaks sissejuhatavat peatükki vaatlevad lühidalt ka Nyeni ajalugu. Om den svenska kyrkoreformationen uti Ingermanland. 12 A. Kõik hilisemad uurijad on tuginenud paljuski just nende seisukohtadele. D. aastal. Sorokin. E. Stokholm. sajandi ajalugu käsitlevates teostes.21 A. P. aastapäevaga on nii Rootsis. Almquist. Kepsu. a. Pg. aastal Peterburis P. Russkaja morskaja torgovlja na Baltike v XVII v. Russko-švedskaja torgovlja po Nevskomu puti i gorod Kancy. 2001. Landskrona. 17 S. 1900. Stockholm.17 Kolm aastat hiljem. Samuti on Nyeni kaubanduslikku tegevust puudutatud Rootsi–Vene 17. 1995. 1998. Tartu. C. Gipping.och konversionspolitik i Ingermanland 1617–1704. sajandi majandussuhteid käsitlevates uurimustes. aastal ilmunud vene nõukogude ajaloolase E. Sbornik statej. Isberg. P. Stockholm.16 8 9 Koos Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ja ajaloo tabuteemade kadumisega.. Blees. 1916. SPb. ilmus Stockholmis Rootsi ja Vene ajaloolaste ühine venekeelne artiklitekogumik “Rootslased Neeva kallastel”. 657–688. Sbornik dokumentov kasajuš ihsja istorii Nevy i Nienšanca. Uppsala. aastal J. S. Kabak i. Hippingi ja C. J. d. lk. Soom. aastal avaldati Soomes Saulo Kepsu raamat Neeva jõe suudmeala ajaloost enne Peterburi rajamist. Svensk segregations. församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden. Herdaminne för Ingermanland. 1961.. 700 let poseleniju na Neve. 15 E. 14 Vt. aga kindlasti seoses läheneva Peterburi 300. Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Troebst. Pietari ennen Pietaria: Nevansuun vaiheita ennen Pietarin kaupunkin perustamista. eelkõige Tihvini kaubandussuhteid Rootsiga Nyeni kaudu. alustades seejuures samuti Nyeni ajaloost. kasutas I. Sostav. 1 (1617–1645). von Bonsdorff. 1994.

rääkimata infrastruktuurist. 3). 83–88. Ryssland och Europa. Köhler. aastal rajasid rootslased Viiburi. Ryssland och Europa. Attman. millest järgmisel aastal tehti vaba laolinn. 15. A. 149. 25 A. et ka ei tahetud – luua seal rahvusvahelisele kaubandusele vajalikku stabiilsust. Šaskol’skij. Powers in Conflict 1558–1618 (Acta Regiae Societatis Scientiarum et Litterarum Gothoburgensis. millest kujunes majanduspoliitiline keskus Novgorodimaa (resp.26 Lisaks keelas rahulepingu §14 vene kaupmeestel sõita läände väljaspool Rootsi valdusi. 1939. Vene poole järgmise sammuna suleti 1494. A.25 Ehkki Venemaal õnnestus 16. 2. lk. Gipping. 69–115. Die Hansakaufleute in Wiborg 1558–1559. 1240. 29 jj. põhjendades selle murdmise vajadusega Venemaa ekspansionistlikku välis. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Neva i Nienšanc. – Historiallinen Arkisto. sajandi lõpul. Ühiskonnateadused. I. 28). lk. kuid seda eesmärki saavutamata püüti teiselt poolt takistada Vene kaupade liikumist Läänemere suunas. En handelshistorisk översikt. 163–192. lk. 24 G. Attman. aastal püüdsid rootslased võtta Neeva suudmeala oma kontrolli alla. Göteborg. Kivimäe. aastal vallutasid Narva rootslased. Lund. aastal Landskrona linn nurjus: aasta hiljem purustasid novgorodlased ehitatu. Attman. Den ryska marknaden. Hamburg. Narva saabusid Vene kaupade järele Lüübeki. sajandi lõpu sõdades Rootsiga taas jõuda Soome lahe kallastele. mida on nimetatud ka “balti barjääriks”. Attman. The Struggle for Baltic Markets. lk. Russkaja morskaja torgovlja. Humaniora 14). Rootslaste katse rajada Neeva jõe suudmesse 1300. Attman. 45–63. Rootsi püüdis Novgorodi kaubandust juhtida üle Viiburi. et sajand hiljem põrkuda viimaste misjonitegevusega Lõuna-Soomes. 114–130. Mittel. lk. millest võitsid eelkõige Tal- 22 A. sajandil Arhangelskit. nr. 40. Attman. 1944.ja majanduspoliitikat. Attman. 153– 158. Venemaa) vastu. Venelased olid sunnitud laokoha ümber kolima Pihkvasse ja Läänemere asemel hakati 1584.22 Samas oli alates 13. Helsinki. M.Enn Küng / Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 Neeva veetee ajaloolisest tähtsusest Peeter Suure jõudmine Läänemere äärde ja uue linna rajamine Neeva suudmesse oli mitme varasema ajaloolise protsessi lõpp. lk. mis oli Venemaa esimeseks välissadamaks ja võimaldas otsekontakte lääneeuroop- lastega. 1981. 20–21. inglise.und westeuropäischer Rußlandhandel 1558–1581 (Hamburger Beiträge zur Geschichte des östlichen Europas. lk. 251–323. Samas tuleb arvestada. 109. šoti. sajandi viimasel veerandil algas Moskva ekspansioon Loode-Venemaale ja Läänemere suunas.23 Rahvusvahelise kaubanduspoliitika keskmesse kerkis Neeva veetee küsimus uuesti 16. 1478 liideti Novgorod Vene riigiga. Vene–Liivimaa sõja puhkedes vallutasid venelased 1558. – Meddelanden från Ekonomisk-historiska institutionen vid Göteborgs universitet. A. 26–27. aasta Stolbovo rahu lõikas Venemaa Soome lahest ära umbes kahekümne kilomeetri laiuse maismaaribaga. 121–123. Den ryska marknaden. lk. aastal Novgorodi hansakontor. ei suudetud – aga võimalik. Juba viikingite ajal oli Neeva jõgi oluline lõik teel “varjaagide juurest kreeklaste juurde”. sajandi lõpust taotleti Venemaal ühelt poolt juurdepääsu Läänemerele. 11. 43. 1492 rajati Soome lahe vahetusse lähedusse Ivangorod. aastal Narva. A. prantsuse ja hollandi kaupmehed. 27. kuid said lüüa Novgorodi vürstilt Aleksandrilt (Nevski). 6). A. aastast alates lääneeurooplastega suhtlema Arhangelskis. 26 Mõiste Balti barjäär tõi teemakohasesse ajalookirjutusse Artur Attman (nt. Tuna 2/2003 11 . 23 J. sajandi keskpaigani suurem osa Vene väliskaubandusest Läänemerel Liivimaa ja Hansa kaupmeeste vahendada. sajandist 16. 30. et juba 15. eelistades 16. 1617. 1–2. Den ryska marknaden i 1500-talets baltiska politik: 1558–1595. XLV. Göteborg. A. sajandi keskel rootslaste suhtlus venelastega katkes. P. lk. Ryssland och Europa. lk. kuid kõige intensiivsemalt on seda oma töödes rõhutanud I. ilma et Liivimaa linnad seda vahendaks. Narva küsimus Liivi Ordu poliitikas aastail 1494–1535. 1293. kuid ka kaubakonkurent Tallinnale ja Narvale. Lääneeurooplased olid huvitatud võimalusest purjetada Narva ja kaubelda seal venelastega otse. Mickwitz. lk. lk. 1979. Šaskolski (nt. 2000. sajandi lõpul ja 17. 106–107. Selle tingimusega tagati Rootsi kaupmeeste vahendajaroll. Die Narvafahrt.24 1581. I. Vaba juurdepääs Vene turule Läänemere kaudu kestis paarkümmend aastat. 1973.

32 A. Soom. 480–483. aasta algul puhkenud Vene–Rootsi sõja ja 1595. The Struggle for Baltic Markets.30 Kaupmeeste asulast linnaõigusteni 1590. I. förbundet mot Polen. P. mida Gustav II Adolf lootis rakendada Vene transiitkaubanduse vahendamise teenistusse. nr. 31 H. – Skandinavskij sbornik. S. 1979. kuid selle nimel andis Rootsi keskvõim linnale terve rea erisoodustusi kuni linnaõigusteni välja.29 Jätkuvalt võimaldas vene kaupmeestele otsesuhtlust lääneeurooplastega Põhja-Dvinaa suudmes paiknenud Arhangelsk. De ingermanländska städerna och freden i Stolbovo 1617. Diplomati eskaja bor’ba Rossii za vyxod k Baltijskomu morju v 1655–1661 godax. 1998. Tvisten om Estland. 29 H. Tartu. Handelskontrolle – “Derivation” – Eindämmung. Narva ja Riia. 33 Samas. kus Venemaa oma väliskaubandust Soome lahe suunal ei kontrollinud ning oli keskajal sunnitud Lääne-Euroopaga suhtlema hansalinnade ja 17. Piirimäe. veebruaril 1617 allkirjastasid Rootsi ja Venemaa saatkonnad Stolbovos rahulepingu. 1936. 28 E. navigatsiooni. aastal sõlmitud Täyssinä rahu tulemusel kuulus Ingerimaa Ivangorodist Käkisalmini Venemaale. oli lahkujate hulgas suur osa vene kaupmeeskonda. Geograafilisest asukohast tulenevalt kauplesid Eesti. eelkõige Venemaad. aastani. – Svio-Estonica. aastal lokaalseteks kaubakohtadeks. lk. Jam. 15. Kui Rootsi oli kogu 16. Powers in Conflict 1558–1618. Moskva. Göteborg. lk. 133–145. lk.33 27 I. 27. Nöteborg ja Kexholm.Enn Küng / Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 linn. Uppsala. Attman. Sverige och Ryssland. a. 1907. Rootsi majanduspoliitika. 61–79. Koporje. Venemaa katse 1656. A. mille kliima-. Rootsi unistus Venemaa turust 16.ja majandustingimused olid ebasobivad. aasta Kärde rahu kinnitas Stolbovo rahu seisukohti. Jam. 1617.27 hiljem lülitus sellesse ritta ka Nyen. Soom. Lähtudes eespoolkirjeldatud ajaloolisest kogemusest. Stolbovskij mir 1617 goda i torgovye otnošenija Rossii so švedskim gosudarstvom. 42–82. Šaskol’skij.28 1661. samuti need kaugemate Vene linnade kaupmehed. I. – Tuna 2000. XI. Laadoga ja Oudova). 1937. E. lk. 3. Tartu.31 Need alad olid Vene riigi koosseisus 1609. 1964. lk. lk. de Ryska gränslandens eröfring och den stora dynastiska planen. kui Venemaale esialgu appi kutsutud Rootsi armee okupeeris järk-järgult Loode-Venemaa alad Käkisalmi läänist Novgorodini (samuti Staraja Russa. sajandi jooksul taotlenud esialgu sõjaliste ja seejärel diplomaatiliste vahenditega Arhangelski kaubanduse ümbersuunamist Soome lahte. 14–20. 215–219. Porhovi. Küng. aastal oma kaupmeestele korralduse kaubelda ainult Peterburis. Vosstanovlenie russkoj torgovli so švedskimi vladenijami v pervye gody posle Stolbovskogo mira.ja Liivimaa linnade kaudu LoodeVenemaa linnad ja põllumajanduslikud piirkonnad. sajandil Rootsi võimualuste Eesti. Igaveseks tituleeritud Kärde rahu oli kompromiss. Küng. Vaid Ivangorodi kodanikkonnast jäi valdav osa alles. 34.ja Liivimaa linnade vahendusel. 35–44. lk. lk. ja 17. P. Šaskol’skij. lk. Koporje ja Nöteborg degradeerusid juba samal. 1966. Vene kaupmeeste ümberorienteerumine ja ümberkolimine Läänemerele toimus suhteliselt kiiresti. 22–29. Almquist. 30–32. Viimase kohaselt langesid Rootsi võimu alla Ingerimaal kindlused Ivangorod. lk. Moskva– Leningrad. Troebst. sajandil. A. 12 Tuna 2/2003 . Kaubanduse küsimused Vene–Rootsi suhetes 1661–1700. aastal alustatud sõjaga rahujärgset olukorda revideerida nurjus. 185–204. 103–113. S. 1595–1611. oli Peeter Suure jõudmine Soome lahe idakaldale ajalooliseks sündmuseks nii Venemaale kui ka Läänemere regioonile laiemalt. Aga et Stolbovo rahulepingus leidus punkt. Tallinn. Ivangorod als selbständige Stadt 1617–1649. Ja isegi kui vene kaupmehed oleksid meelsamini kaubelnud lääneeurooplastega rootslaste poolt kontrollitud Soome lahe linnades. mis ei rahuldanud kumbagi lepingupoolt. kes olid huvitatud Rootsi ja Soome turu saadustest.–17. Kobzareva. millega vene aadlike ja bojaaride lapsed ning mungad ja kodanikud võisid Ingerimaalt Venemaale ümber asuda.32 Nende kindluste juures asusid ka kaupmeesteasulad. 30 E. – Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat. 79–113. siis pärast uue lin- na rajamist omaaegse Nyeni kohale andis Peeter Suur 1708. 1936. siis tsaari ja Vene välissuhtlust suunanud saadikute prikaasi poliitika seadis sellele kaubateele takistusi.

36 Rootsi keskvalitsuse tähelepanu alla sattus Nyen perspektiivika kauplemiskohana siiski alles 1630. Bonn. 1912. 157–161. Stockholm och kronan 1599–1620. Seadus avaldati trükis 7. 9–10. Ohta harujõe suudmesse olid rootslased 1611. 36 Lepingu järgi tohtisid välislaevad. 133–135. aga samuti lääneeurooplastega. Lübeck. lk. 85–90. 35 I. 37 E. Stockholm. Mainitud reformid olid otseselt seotud muutustega Rootsi kau- banduspoliitilistes arusaamades. F. eelkõige viiburilastega.Enn Küng / Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 Kui Ingerimaa Vene kindlused ei kujunenud laokohtadeks ja jäid kõrvale transiitkaubateede võrgust. jättis Gustav II Adolf 1629. S. 1935. P. Bd. kus tallinlased riigi asemel tolli kogusid. talvitusid seal. siis rootslaste invasiooni algul. 381. Samas tunnetati uue kauplemiskoha konkurentsi Tallinnas. et tuua Venemaa turust huvitatud lääneeurooplasi Soome lahte. aasta juunis sõlmis Rootsi riigiga kuueks aastaks tollirendilepingu. Stolbovo rahu sõlmimise järel oli Rootsi peamiseks püüdluseks saavutada diplomaatiliste vahenditega oma alamatele Venemaal rahulepingu tingimuste kohased kauplemisolud ja meelitada Vene kaubad Arhangelski asemel Läänemerele. Tuna 2/2003 13 . lk. aga veelgi enam Stolbovo rahu sõlmimise järgsetel aastatel elavnes kaubaliiklus Neeva veeteel. Nende sadamate külastamise järel võisid välismaalased sõita ka teistesse Soome lahe linnadesse. Uut majanduspoliitilist mõtlemist nimetasid kaasaegsed Peter Anton Loofeldti poolt kasutusele võetud terminiga – libertas commerciorum.34 Ohta teisel kaldal oli tõenäoliselt juba varasemast ajast vene kaupmeeste peatuspaik. Viimased pidid lähtuma Rootsi linnaseadusest. Die Revaler Zollarende 1623– 1629 und die dadurch zwischen Schweden und Lübeck hervorgerufenen Mißhelligkeiten. 17. M. ei ole teada. aastatel ja seda seoses ulatusliku reformidekavaga. aastal rendilepingu lõppedes selle pikendamata: K. aastal Neeva suudmesse 14 laeva Tallinnast. et Neeva jõe (rootsi keeles Nyeni) äärde ja mujale sobivatesse kohtadesse Karjalas ja Ingerimaal tuleb rajada linnad. lk. Rootsi majanduspoliitika. mainiti linnade hulgas. aastal alustanud kindluse ehitamist. 134–135. Kuna Tallinna tollirent ei elavdanud endises hansalinnas ja Viiburis Vene transiitkaubandust. 1991. Tallinnas ja Viiburis oli toll 3%-le kauba väärtusest. Die Politik Schwedens. Vene linnadest ja mujalt.) ulatuv seadus. Mil’šik. Hollandist. lk.–1640.38 Samuti pidid uued linnad saama kuueks aastaks vabastuse kõikidest maksudest ja neil. 31. 361–363. Stockholm. – Zeitschrift des Vereins für Lübeckische Geschichte und Altertumskunde. Sandberg. I. See rahumeelne. lk. mis puudutas ka Narvat ja Tallinna. 103. Norrköpingist. kuid samas sageli ebajärjekindel ja konkreetselt sõnastamata poliitika. Narvast. Soom. 247 jj. juunil 1632 langetas Gustav II Adolf sõjalaagris Saksamaal Hersbrucki all otsuse. lk. Sbornik statej. 242–243. jaanuaril 1618 ja seda täiendati detsembris 1619 (1619 års stadga): E. Heckscher. 38 Rootsi linnaseadus (stadslagen) on kuningas Magnus Erikssoni aegadesse (14. ei andnud loodetud tulemusi. lubati maksuvaba perioodi pikendada järgmi- 34 C. A. Russkaja morskaja torgovlja na Baltike. 59–61. lk. anda neile linnaõigused ja privileegid. Sveriges ekonomiska historia från Gustav Vasa. lk. Handelskontrolle – “Derivation” – Eindämmung. Reval 1621 bis 1645. Šaskol’skij. sest kui viimane 1623. lk. Viiburist. – Švedy na beregax Nevy. XIV. 1998. R.35 Kuidas Nyeni kaubandus esimestel kümnenditel arenes. ladustasid oma kaupu ja otsisid vajadusel ka kaitset. Järgnevalt tegid võimud ülemereprovintside linnades panuse infrastruktuursetele ümberkorraldustele ja kaubandustingimuste muutmisele. I slottets skugga. 1991. Stockholm. nii nagu ka üksikute väliskaupmeeste ja kompaniide lühiajaline privilegeerimine. von Bonsdorff.37 Ometi ei saa Rootsi valitsuse samme Nyeni kauplemiskohast kaubalinnaks kujundamisel lugeda järjekindlateks. E. ka Neeva suudmeala ehk Nyeni kaupmeesteasulat. Gierlich. G. kes ehitasid linnades kivimaju ja teisi ehitisi. Nyen och Nyenskans. nagu ka välismaalaste poolt prahitud Rootsi alused külastada ainult Tallinna ja Viiburi sadamat. Troebst. Küng. Švedskie kreposti vokrug Peterburga. Melander. Selle kaupmeesteasulaks kujunemine oli paljuski seotud ka Rootsi kaupmeestega. Von der Eroberung Livlands durch Gustav Adolf bis zum Frieden von Brömsebro. saj. lk. Teadaolevalt saabus 1615. R. mida järkjärgult täiendati ja mis kehtis Rootsi emamaal seadusandliku ja linnaelu üldpõhimõtteid reguleeriva alusdokumendina. kes peatusid Venemaale sõites Nyenskansi kindluse juures. Teistes sadamates tuli tolli tasuda 6%.

Peamiseks tuleb lugeda Rootsi katset hõivata uue piiriäärse linna abil. Stockholm. mis varem liikusid Venemaale Narva kaudu. aasta otsuse üheks põhjuseks Gustav II Adolfi surma järel ülemereprovintside kaubanduse edendamise suhtes tekkinud teatav majanduspolii- 39 Samling utaf Kongl. et seoses varasemate ajalooliste privileegide puudumisega oli Nyen tabula rasa. Samuti luges Narva Ingerimaad ja Käkisalmi lääni oma kaubanduslikuks tagamaaks. 123. Stadgar och Förordningar etc.40 Viimane oli küll praktiliselt minetanud oma tähtsuse Vene transiitkaubanduse vahendamisel. Samuti ei ole ainukorrektne argument. soomlaste ja teiste uute asukatega koloniseerimise programmist. kuid paratamatult kujunes rajamisotsus preliminaarseks. Neva i Nienšanc. ka C. 57. Kui Vene–Liivimaa sõja puhkedes “seisid Tallinna kaupmehed ja kodanikud Roosiaias ja vallidel ning vaatasid suure valu ja meelehärmiga. Neva i Nienšanc. Liivimaa kroonika. mail 1638 keelustada läänest tulevatel võõrastel laevadel Tallinnast mööda Nyeni sõita. mai 1638.Enn Küng / Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 sed kuus aastat. tasuma nn. seal kaupu maha ja peale laadida. I. Lisaks Tallinnale ja Viiburile tekitas Nyeni esilekerkimine kauplemiskohana ärevust Narva kaupmeestes. Nyen och Nyenskans. A. Stadgar och Förordningar. 41 B. A.39 Võib küsida. mida riigivõim sai endale meelepärases suunas mõjutada. Hipping viitab oma raamatus veel ühele valitsuse korraldusele 30. 42 A. 381–382. Ka ei tulnud venelased enam Viiburi. lk. Soom. Viiburi Vene-kaubandus kannatas kahju. C. kes varem olid sõitnud Vene saaduste järele Viiburi.42 Lähtudes neist kaebustest. von Stiernmani Rootsi seaduste kogust ega ka Rootsi Riigiarhiivi Riigiregistratuurist. av Anders Anton von Stiernman. G. Vt. et kaubad.41 siis samas situatsioonis olid Viiburi kaupmehed 1630. angående Sveriges Rikes Commerce. 1-2. G. 52–53. Viimased olid veendunud. Kahjuks ei ole hilisemates Rootsi–Vene ajalookäsitlustes sellele otsusele viidatud. otsustas valitsus 6. lk. Viiburi kaupmeeste suhtumine Nyenisse on võrreldav tallinlaste suhtumisega Narvasse. Samuti ei ole käesoleva artikli autor viidatud dokumenti leidnud A.43 Kindlasti oli naaberlinnade kaebuste kõrval Rootsi keskvõimude 6. 2. 168–170. Nyen och Nyenskans. I. 40 A. 383.ja Põhja-Venemaa tootmisalasid oma kaubanduslikku mõjusfääri. kuid riigivalitsuse tasandil käsitati Viiburi kaubandusliku tagamaana Karjala kõrval jätkuvalt Venemaad. lk. Lisaks majanduslikele aspektidele oli uu(t)e linna(de) rajamine üks osa Ingerimaa rootslaste. kuid vähenesid ka riigi tollitulud. Tallinn. Mõte anda linnaõigus Vene turule orienteeritud kaupmeesteasulale Neeva suudmes ärritas Tallinna kõrval vaat et enamgi veel Viiburit. täiendavaid Loode. lk. sest umbes samal ajal hakati otsima võimalusi Narva majandusolude parandamiseks. et see on Nyeni linna ajaloo seisukohast küll oluline daatum. Maksuvabastus seoti linnakodanikuks hakkamise ja lubadusega pärast maksuvabade aastate möödumist linnast mitte lahkuda. von Bonsdorff. igapäevases asjaajamises tuli lähtuda Rootsi linnaseadustest. I. aastatel. lk. 1747. 13. sõitsid nüüd meelsamini otse Neeva jõe suudmealale. Samas tuleb 1632. Välismaalased. Linna rajamine Neeva jõe suudmesse oli üks osa Gustav II Adolfi Venemaa transiitkaubanduse Rootsi linnadesse toomise programmist. Samuti mainitakse otsuses Nyeni kõrval teisi ebamääraseid kohti Karjalas ja Ingerimaal. 1750. märtsist 1635. 45–47. lk. Seda tingimust on eriti rõhutatud seoses Nyeniga. Gipping. miks keskvõimud otsustasid rajada uue linna? Kahtlemata ei olnud tegu konkurentsi pakkumisega Narvale. II. lk. von Bonsdorff. Bref. kuhu võis veel linnu rajada. Politie och Oeconomie. mis vedasid kaupu mööda Neeva veeteed Läänemerele. Utg. Kuningliku otsuse kohaselt pidid Nyen ja teised uued Karjala ja Ingerimaa linnad omaenese esimesed privileegid saama alles pärast vaba-aastate lõppu. mille kohaselt pidid Vene alused. 14 Tuna 2/2003 . Bref. Russow. lk. vaid jäid Nyeni. suunduvad nüüd uude linna Nyeni. Stockholm. aasta osas tõdeda. Hipping. Die Politik Schwedens. 43 Samling utaf Kongl. 1003–1004. millel oli ühendus Venemaa siseveeteede-võrguga. 1993. suurt meretolli Viiburis. Konkreetsete linnaprivileegide väljaandmiseni ei jõutud. kuidas laevad Tallinnast mööda ja Narva poole sõitsid”. 41–42.

ka: C. Ehkki Narva oli vallutuse teel tulnud Rootsi riigi kooseisu ja ka tema 1585. Sellel oli kujutatud kahe jõe vahel seisvat lõvi mõõgaga paremas ülestõstetud käpas. kes 1638. määratleti tema kompetents. lk. Nii võikski tõdeda. 28.ja väliskaubanduse viimist samadele alustele Viiburi ja Narvaga. pärast nende aastate möödumist ei tohtinud Nyenist vähemalt 44 A. G. 2. et vaba-aastate möödudes linnast ei lahkuta. lk. siis enne 1643. lk. vaid sai rakendada n. Selleks tuli neil olla Nyeni kodanik ja lubada nagu 1632. lk. aasta resolutsiooni juurde.Enn Küng / Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 tilise mõtte vaakum. Die Politik Schwedens. Soom.44 Ja nagu Rootsi võimudele nende suurte kaubanduspoliitiliste reformide ja ümberkorralduste ajajärgul omane. et keskvõimude jaoks oli ta justkui puhas leht. 47 Samas. Vt. s. 50–51. 173–175. ja 1638. Samas ei saa seda õigusakti võrrelda näiteks Tallinna või isegi Narva privileegidega. septembril 1642.45 Eestkostevalitsuse 1638. Tuna 2/2003 15 . kaht kammerhärrat. 45 Samling utaf Kongl. Ehkki kuninganna Kristiina eestkostevalitsus jätkas 1630.. aastate lõpul põhimõtteliselt Venemaa kaubanduse küsimuses eelmise kuninga poliitikat. väikese tolli. kuid samas näiteks ei kinnitatud rae suurust. septembril. Venemaa-kaubanduse küsimuse uus elavnemine 1638. Nyeni eripära võrreldes kahe teise mainitud linnaga seisneski selles. Nyen och Nyenskans. Esimesed oma linnaprivileegid sai Nyen siiski alles 20. Kui mõelda Narva olukorrale. Rootsi majanduspoliitika. lk. Sellega seoses rõhutati välismaalaste Nyenis kauplemise keelu tühistamist. lk. aasta resolutsioonidest teada seisukohti. II. mis aga tema ootamatu surma ja segaste aegade tõttu jäänud ellu viimata. raeliikmete ametid.46 seega ka mitte Nyenisse. ahjuraha ning linnas valmistatud õllelt ja viinalt võetava aktsiisi maksmisest. 93–101. mida Rootsi võimud olid kinnitanud alates 16. Neva i Nienšanc. Samuti on korratud Nyeni 1632. pea viis kuud pärast eelmist otsust. 46 E. Nyeni linnastaatuse üheks kinnituseks oli vapi väljastamine. aastal järgmine kardinaalne pööre. Edasi kinnitati linna sise. aastat ei olnud lääneeurooplastel lubatud Tallinna läbimata otse Narva purjetada. aasta privileegides nimetati Nyeni juhtorganina raadi.o. mis neil kohtadel oli: A. raehärrasid. Need olid: uutele kodanikele 12 aastat maksuvabastust väikese tolli. Bref. 83–84. Stadgar och Förordningar etc. Samas võimaldab Nyeni kaubandustingimuste võrdsustamine Narva ja Viiburiga hinnata Nyeni tegelikku positsiooni väliskaubanduses. Gipping. 382. Eelkõige pidas valitsus silmas Venemaalt saabuvaid kaupu ja nende vahendamist. kellest üks oli juhtiv. Traditsiooniliselt oli rae ülesandeks nii linnaelu juhtimine kui ka õigustegevus tsiviil. Rae tegevust pidid kontrollima lossivõimud. kuninglik asehaldur või lossifoogt. von Bonsdorff. juuni 1632. Küng. tehti Nyeni küsimuses veel samal. Samuti ei tulnud neil tasuda kodanikelt kogutavaid korralisi makse.47 1642. aastal: A. 1638.-ö. Seejärel kinnitas eestkostevalitsus soovi võtta linna rajamine uuesti käsile. aastalgi. Taas pidi Nyenis olema ülimuslik Rootsi linnaseadus. aasta otsust võib sisuliselt käsitleda uue algusena Nyeni kaupmeesteasula linnaks kujundamisel. võttis selle taaskäivitamine aega. Märgitud on bürgermeistreid. rootsi mudelit. ahjuraha ning linnas valmistatud õllelt ja viinalt võetava aktsiisi osas. Hippingi väitel oli muudatuse taga Soome kindralkuberner Per Brahe. ametimehi. Nimelt naasis kuninganna Kristiina eestkostevalitsus 28. Esmalt meenutatigi kuninga soovi rajada Neeva suudmesse linn. linnakirjutajat. sajandist. oli see õigusakt siiski rohkem eeskujuks kui absoluutseks alusdokumendiks. Nyeni osas Gustav II Adolfi 17. ehitusmeistrit jt. aasta linnaprivileegides ja paaril korral hiljemgi on märgitud Rootsi linnaseadust kui ülimuslikku linnaelu reguleerimisel. koosseis.ning kriminaalasjade lahendamisel. tööajad. Seal ei tulnud arvestada ühegi varasema ajaloolise privileegi või muu õigusaktiga nagu näiteks Tallinnas. et Nyen sai 1638. aastal passiivse laolinna staatuse. Linna uutele elanikele lubati nüüd juba 12 aastat vabastust nn. I. Soomi hinnangul toimus Rootsi valitsuses nn. aasta kevadel tutvus Ingerimaa kindluste ja asulatega ning reisil mõistis neid kaubanduslikke eeliseid.

Selle ajal said võõrad nii omavahel.a. Juba 1651. Rootsi majanduspoliitika. linnakodanikega kui ka linnaümbruse talupoegadega vabalt piiranguteta kaubelda. A. oli lüübeklastele 13. Sellisena keskvõimud teda ka käsitlesid. kusjuures alates 1640. lk. 396. soola ja heeringaga) hulgi ja vedada kaupu takistamatult edasi Venemaale. 459–461. 1903. Soom.48 Ka 1642. lk. 101. Nyen och Nyenskans. Nyen och Nyenskans.50 Esimeste linnaprivileegide saamisega 1642. kaubelda seal kõigi kaubaartiklitega (k. 5–59.ja Ingerimaa kindralkubermangu lahutada ning moodustada kaks eraldi kindralkubermangu. Livonica II. aastal otsustati kindralkuberneri residents üle viia parema infrastruktuuriga Narva.55 Oluline on aga see. Melander.52 Linna majanduselu käivitamise seisukohalt oli oluline ka kuninganna Kristiina resolutsioon 31. juulil 1642 Ingerimaa esimesele kindralkubernerile Erik Gyllenstiernale antud instruktsioonis nimetatakse tema residentslinnana Nyenit. lk. kelle tagamaaks jäi Karjala. von Bonsdorff. XVIII. aasta resolutsiooniga. Provintsipealinna staatust ei nautinud Nyen siiski pikalt. 51 Svenska Riksarkiver (RA). mis Nyenit küll sõnaselgelt ei puudutanud. Residentslinna staatust käsitleb instruktsiooni §35. aastatest moodustas Nyen ühtse majandusruumi mitte Viiburiga. G. E. kuid soovitas mõelda vahenditele. olid viimased teinud tee Narva ja Nyeni lahti kõikidele lääneeurooplastele. lk. 50 C. Nyeni soovi võtta kolm vene poodi linna pakkhooneks ei lükanud kuningas küll otseselt tagasi. – Historiallinen Arkisto. 53 Samas. Oluline oli poole portooriumitollilt laekuva raha jätmine linnale. Juba 1642. 463–465. 52 C. aastal oli Narvas ja Nyenis sisse seatud portoorium. lk. 278–282. lk. oktoobril 1643 antud luba Tallinna läbimata otse Narva purjetada. vaid Tallinna ja Narvaga.ja väliskaubandus oli jätkuvalt Viiburi ja Narvaga võrdsustatud.51 See otsus tehti tõenäoliselt tulenevalt Nyeni kesksest asendist provintsis. kuidas vene kaupmehi linna juurde meelitada. Narva ja Viiburi uue linna vastu. kuigi Vene kaupadelt kogutud toll läks esialgu täies ulatuses riigile. S. aastal. von Bonsdorff. Helsinki. aasta privileegid on publitseeritud: C. aastal tõusis Nyen tähtsaimaks Ingerimaa linnaks – provintsi pealinnaks. Troebst. 54 Samas.54 Nyeni kujunemine kaubanduskeskuseks Kaupmeesteasula esilekerkimisest alates oli Nyen selgelt orienteeritud Vene turule. Die Politik Schwedens. 626. Lisaks kinnitas kuninganna linnaelanike vabastust mitmetest maksudest. augustist 1646. Üks esimesi samme. 156–157. kas nad sõidavad Vene kaupade järele Tallinna või Narva. Veelgi olulisem seadusandlik akt ühtse majandusruumi loomisel võeti vastu 1648. Iga aasta augustis peetava kolmenädalase aastalaada sisseseadmine suurendas kindlasti välismaalaste huvi Nyeni vastu. et ehkki valitsuse resolutsioonis käsitleti ainult lüübeklasi. 57. 462. lk. G. lk. von Bonsdorff. lk. novembri 1650. 20. Edaspidi võisid Lübecki kaupmehed ise otsustada. Nimelt olid keskvõimud juba mõni kuu varem otsustanud Liivi. Nyen och Nyenskans. Linna sise. Die Beziehungen Lübecks zu Schweden und Verhandlungen dieser beiden Staaten wegen des russischen Handels über Reval und Narva während der Jahre 1643–53. aasta järel protestisid Tallinn. Nüüdsest kuulus linnale ka pool Vene kaupadelt laekunud portooriumirahast. Selleks oli eelkõige vaja eluruume ja poepinda. 453–459. nagu ka kontributsioonist. Selle majandusruumi kujundasid keskvõimud järk-järgult mitmete seadusandlike aktidega. 16 Tuna 2/2003 . vol.49 Ometi kinnitas kuninganna Kristiina Nyeni privileegid taas 15. Lisaks alandati Lübecki kaupmeeste tollid Narvas kahele protsendile kauba väärtusest. septembril 1647. sisuliselt ka Nyeni.G. Handelskontrolle – “Derivation” – Eindämmung. 55 K. Küng. seejuures alandati mõningate Venemaalt väljaveetavate kaupade Nyeni 1642.53 Täiendavaid soodustusi anti Nyenile kunin48 49 ganna Kristiina 29.Enn Küng / Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 kuus aastat lahkuda. R.

vajus tagaplaanile. lk. Der baltische Getreidehandel im 17. Hrsg. lk.ja parknahku. Viimast nimetati rootsi tolliks. nr. Tartu. mis tulenesid linna kaubandusliku tagamaa eripärast. 102). Wiesbaden. sajandi teisel poolel rakendasid Rootsi keskvõimud Tallinna. 11–17. Nimelt said vene ja teised võõrad kaupmehed õiguse hulgi omavahel takistamatult kaubelda.57 Järgnevalt moodustasid Tallinn. samuti oli Ivangorod 1640. S. märtsil 1648 sõlmisid Rootsi riik ja Tallinna linn kommertslepingu.ja Ingerimaa asju kureerima üks kommertsdirektor. Ivangorod als selbständige Stadt 1617–1649. – Kungl. Bd. lk. kanepit. 60 B. juulil 1648 neile linnadele antud Vene ja läänepoolsete kaupade sisse. Samasse aega Narva ja Nyeni võõrastele avamise ja Tallinnaga ühtse majandusruumi moodustamisega langeb ka mitme antud regiooni puudutava kaubanduspoliitilise uuringu koostamine ja nende valitsusele esitamine. See tollimäär ei puudutanud aga Venemaale eksporditavaid kaupu ega neid Vene importkaupu. – 83 p. 40. aastal alustas Stockholmis tööd Kuninglik Kommertskolleegium. Narva ja Nyen ühtse transiitkaubandusliidu.60 Nyenis kehtisid kahesugused tollimäärad. 139. et Venemaa peab täitma Stolbovo rahu tingimusi. Narvale ja Nyenile leidub Narva magistraadi fondis: EAA. Diplomat und Landespolitiker (Wissenschaftliche Beiträge zur Geschichte und Landeskunde Ostmitteleuropas. lk. l. 29. hg. von Krusenstjern. lk. 56 Viiburiga enam selles osas ei arvestatud. Küng. 59 A. Troebst. Nii hulgi kui ka jae oli võõrastel lubatud kaubelda karus. 79 p.58 17. Jahrhundert. lk. samuti lina. 253–271. Philip Crusius von Krusenstiern (1597–1676). A. 287. jaanuaril 1653 sai Philip von Krusenstiern. näiteks vilja. aasta kommertslepingu tekst on publitseeritud: Die Quellen des Revaler Stadtrechts. lk. aastal alandatud algul kolmele ja siis kahele protsendile (seda kutsuti Liivimaa tolliks). Soome lahe piirkonnas olid ametlikult Vene turule orienteeritud ainult need kolm linna. Kohalike kaupade kõrgema maksustamisega püüdis keskvõim elujõus hoida ajaloolist kaubalinna Viiburit. Bref. Der Handel Revals im siebzehnten Jahrhundert (Marburger Ostforschungen. aasta tollikorrast Tallinnale. 532–575. Rootsi majanduspoliitika.59 Ühtse riikliku poliitika näiteks on seegi. Narva ja Nyeni suhtes ühtset kaubanduspoliitikat. 854–2–515. 1646–1–1. II Bd. et kui 1651. Handelskontrolle – “Derivation” – Eindämmung. 1991. lk. Dorpat.Enn Küng / Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 tolli kolmele protsendile kauba väärtusest (portoorium 1% ja litsents 2%). 120. G. Tuna 2/2003 17 . E. Marburg/Lahn. 1936. mille põhimõtteid rakendati kõigi kolme Soome lahe linna kaubandustingimuste ühtlustamisel. 272–281. siis siseriiklikelt Ingerimaa ja Karjala toodetelt tuli tasuda märkimisväärselt kõrgemat tollimaksu.ja parknahkade ning nende saadustega (näiteks sadulatega. 1937. A. N. 57 A. Stockholm. Tolli alandamine puudutas eelkõige Vene toor. Im Auftrage des Johann-Gottfried-Herder-Instituts. Soom. Weinmann. von Bunge. mis lõplikult vormistati 31. mille üheks ülesandeks oli Vene transiitkaubanduse küsimus.ja väljavedu käsitleva tollireglemendiga. Soom. 58 Samling utaf Kongl. von Fr. kuid mitte kinnastega). Sel eesmärgil koostatud uuringute peamine ülesanne oli leida lahendusi. rasva. Soom. 1646–2-41. Stadgar och Förordningar etc. 121–122. 1969. mida võis osta ainult Tallinna kaupmeestelt. kuidas kolm Soome lahe linna saaks enda kätte Vene transiidi vahendamise. l. 1961. – Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat. Sein Wirken in Livland als Rußlandkenner. 1976. kelleks 1. seda loomulikult Arhangelski kaubanduse arvelt. lk. von Hans-Jürgen Karp. heeringas ja vili. Die Politik Schwedens. 1847. sealiha. Tallinn ja Narva olid sunnitud Nyeni olemasoluga leppima. aastate teisel poolel Narvaga liidetud ja nii konkurentsist kõrvaldatud. siis määrati Eesti.-ö. Lisaks alandati tolli kahele protsendile kauba väärtusest. toorsiidi. 77–78. 167. EAA.56 24. Vitterhets Historie och Antikvitets Handlingar Historiska Serien 8. Rootsi senine nõue. mida Ingerimaalgi toodeti. Soom. ning trükisena: EAA. hrsg. Üks kokkuvõte 1648. 2–3p. Vom Frieden von Brömsebro bis zum Beginn der selbständigen Regierung Karl XI. Reval 1646 bis 1672. Kui toll Vene kaupadelt oli juba 1642. hülgerasva. 1648. Aina rohkem ja rohkem A.. von Hellmuth Weiss). II. lubatud kaupade hulka ei kuulunud sool. Bonn. vaha. kokku 26 kaubaartiklit.

Kõike seda arvestades tegi P. von Krusenstiern. vol. 121 jj. A. Kirjelduse kohaselt moodustasid vanemad nüüenlased vaesema rahva. Nyeni sadamaolud ei võimaldanud laevadel linna all randuda. 32. 103–107. A. neist 9 olid Nyeniga seotud mainitud aastakümne algusest või keskpaigast. Heltscheri märgukirjale vastu seada Narva kuberneri Nils Assersson Mannersköldi teate kindralkuberner Bengt Oxenstiernale 20. Nyenis elatud aeg ja tegevusala. von Krusenstierni kohta vt. Linnale pärssivaks pidas P. Ka pärssis E.Enn Küng / Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 mõeldi kohapeal ülemereprovintside linnades tehtavatele ümberkorraldustele. Üldse oli vaid üksikutel saksa kaupmeestel raha üle 300– 400 riigitaalri. Rootsi majanduspoliitika. ülejäänud käsitöölised. Ifwan Matsson.64 mis on väga suur kogus (ca 333 säilitist). Samuti soovitas ta. von Krusenstjern. aasta paiku. kelle hul- A. Kirja on pandud nende sünnikoht. See oli ohtlik ning nii tõusid ka kaupade lossimis. Soom. juunist 1641. Tõenäoliselt ei suudetud siiski Nyeni kaubandust 1640. Nii näiteks võiks P.ja laadimiskulud. Ettepanekutega seoses kerkivad 1640. nendega äri ajades võis petta saada. P.65 Ülevaate Nyeni elanikest annab 14. isegi viis miili sadamast eemal reidil ankrusse.ja Ingerimaa tolliinspektor P. Väiksemad alused pidid jääma kaks miili ja suuremad. 278–1–XVIII:12. mistõttu Nyenil ei olnud võimalik Lääne-Euroopa kaupu vastu saada. 13 linlast oli seal elanud juba 1620. Üks Tallinna kodanik Ewert Dellinghußen oli Nyenist välja vedanud 8000 tündrit vilja. Nimelt oli sel ajal linna tulnud üheksa kuni kümme suurt laeva ja võõrad (de fremmande) olid vilja üles ostnud. et Nyeni kaupmehed võtaksid enda kätte Vene kaupade vahendamise Soome ja Rootsi ega laseks tsaari venelastel oma linnast kaugemale reisida. nende tegevust kohaliku kaupmeeskonna kasuks ei piiratud. Die Politik Schwedens. nende hulgas ka äris üldiselt osavad ivangorodlased. et Ingerimaa venelased. Liivi. ka: B. pigem alatud. aastatel. Vaid üks venelane. arvatavasti kodaniku nimed. Kaubandusse investeeritav kapital jäi napiks. juunil 1640 koostatud nimekiri. milles on üles loetud 67 meessoost linnaelaniku. Heltscher ettepaneku. milles ta kirjeldas oma hiljutist viibimist Nyenis. riigikantsler Axel Oxenstierna nõustajad. Nii näiteks on 1642. kes oleks sel ajal alla kaheksakümne kodaniku huvide eest seisnud. oli kaupmees. näiteks hollandlaste laevad. Nyeni saksa kodanikkond seevastu pidi kandma suuri kulutusi seoses igapäevase toidutagavara hankimisega. 63 Svenska riksarkivet (=RA). 664. Mengdenigi teatel Nyeni kaupmeeste tegevust äärmiselt napp käibekapital. 33. l. Livonica II. 64 EAA. 54. Loofeldti ja Ph. Philip Crusius von Krusenstiern (1597–1676). Vene kaubanduse eksperdid ja valitsuse ning viimase reformide eestvedaja. 65 A. 18 Tuna 2/2003 . Küng. lk. Heltscheri ja teiste kaasaegsete teadetesse tuleb suhtuda ettevaatlikkusega. kui Nyenist sai Ingerimaa pealinn ja linnale väljastati esimesed privileegid. näinud Eesti-. von Krusenstierni mõtteid seoses Narvaga on käesoleva artikli autor tutvustanud: E. 54–55. A. Heltscher Venemaal kehtinud vilja väljaveokeeldu. lk. Vastavalt Tartu Õuekohtu presidendi Engelbrecht Mengdeni raportile 1640. Linnal puudus raad. Engelbrecht Mengden. Samuti ei olnud tema arvates kohalikud vene kaupmehed piisavalt usaldusväärsed. A. Soom. aastast said väliskaupmehed Nyenis takistamatult nii venelastega kui ka omavahel kaubelda. Heltscher oma memoriaalis Nyeni võimalusi kujuneda kaubalinnaks tagasihoidlikena. lk.62 Mõlemad viimatinimetatud olid väga head Venemaa olude tundjad. Ph.63 P. aastate algul ei riiklikul ega ka kohalikul tasandil vajalikul määral reguleerida. aastatel esile näiteks Daniel Kempe. et muuta need nii Vene kui ka Lääne-Euroopa kaupmeestele atraktiivseteks. Die Politik Schwedens. Peamiseks takistuseks luges ta linna kaugust teistest kaubanduskeskustest ja rasket juurdepääsetavust merelt.61 aga samuti Peter Anton Loofeldt ja Ph. hakkaks kauplema Nyenis. sest maal ringi rännates tegid nad oma aktiiv61 62 susega kahju nii Narvale kui ka teistele Eestija Liivimaa linnadele. Peter Heltscher.

Umbes tosin inimest oli Nyeni elama asunud aastatel 1630 ja 1631. et nad on venelased. a. Tuna 2/2003 19 . 41. 474. mis kaupleks Venemaaga 66 Nyeni elanike loend on publitseeritud: T. 1660.73 Nyen Vene transiitkaubanduse vahendajana 17. Svensk förvaltning i Livland 1617–1634. lk. Borgerskapet i Narva och Nyen 1640. 68. 466–468. Küll on oletatud. 72 C. kolm Eesti. Ehkki Vene okupatsioon Nyenis ja suuremal osal Ingerimaal kestis ainult sama aasta septembrini. kellest 16 pärinesid Viiburist ja 13 selle tagamaalt Viiburi ja Käkisalmi läänist. 73 H. 461–462. juunil 1661 sõlmitud Kärde rahulepingus. Nagu näitab Nyenis peetud kaubahindade statistika. aasta algul ametisse astunud Karl XI eestkostevalitsus soosis Nyeni taastamist Vene kaubanduse laokohana. 14–20.67 1650. – Genealogiska samfundets i Finland årsskrift. 1979. Handelskontrolle – “Derivation” – Eindämmung. 70 H. 67 C. sajandi teisel poolel Oletatavasti oli Liivi.) suur osakaal. sajandi keskel ja lõpus oli linnas kuni 2000 inimest. Vene väed vojevood Pjotr Potjomkini juhtimisel ületasid 3.68 taastus kaubandus alles 20. 1646–2–162. lk. Livonica II. 55. 67-st kuue kohta öeldakse selgelt. 5. 4. a. Troebst. Kaubanduse küsimused Vene–Rootsi suhetes 1661–1700. detsembril 1658 sõlmitud Vallisaare vaherahu järel.72 Lõplikult fikseeriti Nyeni positsioon Rootsi–Vene kaubanduslikus suhtluses 21. Kaubandusbuum ei kestnud aga kaua.74 1627. 134–138. lk. G. Troebst. Uppsala. 74 R. kipper jne. aastate keskel pingestusid Rootsi–Vene suhted. lk. lk. aastal rääkis Nyenist kui Vene turu suhtes soodsa asendiga kauplemiskohast. von Bonsdorff. vene tõlk. lk. E. et ta “drifwer wacker handell på landet med allehanda wahrur som här passera”.. osa tapeti. märtsi otsusega kinnitati linna varasemate privileegide põhimõtted ja järgmiseks kümneks aastaks said nüüenlased mitmeid maksusoodustusi. mis seaks Nyenis sisse laokoha. vol. kus vene kaupmehed võisid kaubelda. Korrati Nyeni tollimäärade ühesarnasust Tallinna ja Narvaga. aasta jooksul taastunud. 71 EAA. jõudes 1656. juunil Ingerimaa piiri.Enn Küng / Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 gas domineerisid kingsepad. Rootsi majanduspoliitika. 480–483. Soomlaste enamus moodustas käsitööliskonna. lk. Liljedahl. Originaal asub: RA. Nyen och Nyenskans. Küng. lk. vähemalt 41 elanikku ehk kodanikku oli soome päritolu. l. Aminoff. Piirimäe. kes olid ametis riigiametnike või kodanike juures. 1650. et neil on hea äri. et 17. Seal jõuti Soome lahe kallasteni. 1933. von Bonsdorff.70 Samas olid nii Vene kui ka Rootsi kaupmehed huvitatud kaubandusliku suhtlemise jätkamisest.69 Rahuläbirääkimiste ajal püüdis Vene pool saada endale sadamad Narvas ja Nyenis. On ka neid. Viimane suutnuks edukalt konkureerida Arhangelskiga. 30–31. Pool portooriumituludest ja linnas võetavad trahvid anti rae käsutusse.66 Hilisemast ajast Nyeni elanike nimekirju säilinud ei ole. G. Näiteks on Bengt Matssoni kohta öeldud. lk. Kui aga vaadata päritolualasid elukutsete kaupa. A. Kaubanduse küsimused Vene–Rootsi suhetes 1661–1700. kusjuures seotus Venemaa siseveeteede süsteemiga toonuks Nyenisse kaupu isegi Pärsiast.71 Ka 1660. Trana arvates pidid Rootsi linnad moodustama kaubakompanii. nimetati nüüd ka Nyenit koos terve Ingerimaa ja Käkisalmi lääniga. Selgelt hakkab silma mitmesuguste teenistujate (litsentsimeister. Piirimäe. E. vaid kahe kohta on mainitud. aastal sõjalise konfliktini. siis vaid viis kaupmeest olid Soomest. S. Handelskontrolle – “Derivation” – Eindämmung. juunil vallutati Nyeni linn ja kindlus. Lahti. 365–366. 13p–14. Viis sakslast olid kaupmehed. kuid Rootsi pool keeldus. need põletati maha. Üldiselt on nüüenlased olnud vaesed. aastate esimesel poolel elas Nyeni kaubandus üle esimese tõusuperioodi.. 69 S. lk.ja Ingerimaa sõjakuberner Erik Andersson Trana esimene. Nyen och Nyenskans. aasta 8. G.ja Liivimaalt ja kuus Rootsist. paljud elanikud põgenesid paanikas. Kümme nüüenlast olid tulnud Saksamaalt. kes valitsusele 1626. 68 Samas. aastal tekkis Norrköpingi kaupmeeste ringkonnas idee luua kaubakompanii (Nyenkompaniet). on linna kaubandustegevus 1659. Rootsi linnade hulgas.

29 ja 23. aastal mööda Neevat Stockholmi ja vahetati vase vastu. 29–30. 20 Tuna 2/2003 . 15 ja 30. Alles jäi võimalus arendada kaubandust Vene linnadega erainitsiatiivi alusel. 37. Eelkõige hakkasid Nyeni kaudu Stockholmis kauplema Novgorodi. lk. – Izvestija Akademii Nauk SSSR. Nyen och Nyenskans.–1630. Veel 1630. aastate esimesel poolel oli Venemaa Rootsile antavad viljasubsiidiumid suunanud Arhangelskisse. nagu sool.80 Kindlasti ei soosinud ka tsaari majanduspoliitika vene kaupmeeste tulekut Läänemerele. mis turustati Amsterdami ja Lübeckisse. 420. von Bonsdorff.75 Vaatamata Soome lahe linnade vastuseisule avas 1630. Poršnev. aktsiisi jt. litsentsi. 18 ja 41: C. Tallinnast. 78 A. Need linnad moodustasid Nyeni kaubandusliku tagamaa. von Krusenstierni hinnangul sai riik 1650. lk. heeringas. 81 1640. 33. Ph. aastatel sattusid vene kaupmehed Stockholmi suhteliselt juhuslikult. P. Kuigi valitsusele esitatud mõtte üks initsiaatoreid oli Norrköpingi rikkaim ettevõtja Louis De Geer. 1637. a. a. lk. G. 54. Eelkõige oli tegemist mitmete riiklike tellimustega. 1644. Nende kaubamahutavus oli lääne poolt tulnud laevade omast väiksem. 77 Selle kohta lähemalt näiteks: B. Samas tuleb arvestada. 17. a. Esimese kaudu toodi Venemaale peaasjalikult Rootsi metalle. 53. a. F. D. Šaskol’skij. Russko-švedskaja torgovlja. kuid venelaste kaubanduslikud huvid olid Nyenis ja Narvas erinevad. D. Moskva. 8. Russko-švedskaja torgovlja. 1650. siis 1630. 80 E.78 Kui 1620. 1641. Serija istorii i filosofii.79 Õigusliku võimaluse selleks andis varemmainitud Stolbovo rahulepingu säte vene kaupmeeste takistusteta kaubandusest Viiburis.76 See oli läbimurre ka Venemaa suhtumises Rootsiga Läänemere kaudu suhtlemisel. veinid jms. 148. 24–27. olid need arvud: 55. a. 5. aastate lõpust alates sõideti Nyeni kaudu Rootsi pealinna juba regulaarselt. Jaroslavli ja teiste kaugemate Vene linnade kaupmehed sattusid Soome lahe äärsetesse Rootsi sadamatesse harva. 1643. Soom. Vitterhets Historie och Antikvitets Handlingar Historiska Serien. Der baltische Getreidehandel im 17. 319–340.77 Küll on Rootsi kaupmehed 1631. P. lk. Rootsi oli ainus Lääne-Euroopa maa. Šaskol’skij. Ruxmanova. Tallinnas tõi ainult portoorium sisse umbes 3000– I. – Kungl. 47. 1642. Ometi on Nyeni algusaastatel lääneeurooplaste laevad jõudnud kaks kuni kolm korda harvem Nyeni sadamasse kui venelaste omad. et Vene alused olid lodjad. lk. Samuti on Nyenist saadetud vilja Rootsi vägedele Saksamaal. Tallinnas ja Narvas ning Stockholmis. aastal ostnud Nyenis üles 171½ sälitist rukist ja 4 sälitist otri. Tihvini. aastate algul Nyenis portooriumi. aastal läbis Nyeni 45 Vene. 17 ja 53 ning 1645. mida transporditi 1639. 79 I. Narvast ja teistest Stolbovo 75 76 ja Kärde rahulepingutes mainitud laolinnadest venelased edasi ei pääsenud. aastate esimesel poolel on Nyeni väliskaubandus märkimisväärselt suurenenud. Russkaja morskaja torgovlja na Baltike.81 Selle üheks põhjuseks oli veel 1640. 94. 1961. Narva ja Riia kaupmeestest) seda võimalust ei kasutanud. 14 lääne ja 37 Rootsi alust. maksude pealt kuni 3000 riigitaalrit. vaid nad pidid oma kaubad kohapeal maha müüma. Novgorodlased ja pihkvalased kauplesid aktiivselt Narvas. Narvas oli see summa veidi üle 5000. mis pikemaks meresõiduks ei sobinud. lk. teine vahendas Lääne-Euroopa päritolu kaubaartikleid. ei osutunud kompanii peamiselt kapitalinappuse tõttu elujõuliseks. kuid esimestel aastakümnetel pärast Stolbovo rahu Stockholmi ja teiste Rootsi emamaa linnade kaupmehed (erinevalt Tallinna. näiteks Vene salpeetrile. Ruxmanova. nr. Stockholmi mindi mööda merd Nyeni kaudu. 17 ja 27. Jahrhundert. Russkaja morskaja torgovlja na Baltike. Stockholm. eelistades sõite Arhangelskisse. E. kuhu vene kaupmeestel oli ametlikult õigus sõita. Laadoga ja Olonetsi kaupmehed. 1945. aastate lõpul just Rootsi riik kaubandusliku suhtluse Venemaaga mööda Neeva veeteed.Enn Küng / Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 Neeva jõe kaudu. aastate algul välismaalastele kehtinud keeld Tallinna või Viiburi läbimata otse Narva ja Nyeni purjetada. lk. ja 1640. Russkie subsidii Švecii vo vremja Tridcatiletnej vojny. 146–147. aastal rajati Stockholmis Vene kaubahoov. sajandi teisel poolel kasutasid Neeva veeteed Rootsi pealinna jõudmiseks ka vene talupojad küladest kuni Valge mereni välja.

tõid vene kaupmehed Stockholmist kaasa vaske ja rauda ning nendest valmistatud tooteid. Nii näiteks külastas Stock- holmis koostatud Vene kaubanduse ülevaate kohaselt 1675. Russkaja morskaja torgovlja na Baltike. Loofeldt Nyenist Riia kubernerile Heinrich von Thurnile. 159. Vene kaupade põhimassi moodustasid kõikvõimalikud käsitöötooted. Tuna 2/2003 21 .85 Stockholmi eksporditud kaubad olid reeglina Vene päritolu. 21 Olonetsist ja 5 Jaroslavlist. 86 Samas. 5. samuti nende poolt kaasa veetud kaubakogused suurenesid. lk. Rauamaak oli madalakvaliteediline ja sellega suudeti katta ainult pool vajadusest. sajandi viimasel veerandil Nyeni kaudu Stockholmi sõitnud vene kaupmeeste arv. 1978. A. koostatud Stockholmis 18. et Nyeni ja Narva kaupmeestel on õnnestunud Venemaalt suurtes kogustes vilja välja vedada. taastus vene kaupmeeste huvi Neeva veetee vastu kiiresti.82 Selle järsu tõusu peapõhjus ei olnud aga Rootsi edukas Venemaa-poliitika.83 Veel sama aasta mais oli P. nüüd Soome lahe linnadesse saabunud. 1654. sajandil nende kaubaartiklite juhtivaks eksportijaks Euroopas.-ö. A. sajandi teisel poolel olid naaberriikide majandussuhted eriti intensiivsed. Tallinnas. 19. Teise suurema kaubagrupi moodustasid põllumajandussaadused. l. kusjuures vojevoodid. Ruxmanova. Nimelt peeti aastatel 1652– 1654 Inglismaa ja Madalmaade vahel meresõda. vaatasid toimuvat n. liha. aastate keskel olukord muutus. 154–157.84 Meresõja lõppedes Põhja-Jäämere kaubandus taastus ja valdav osa Vene väliskaubandusest suundus tagasi Arhangelskisse. ja vene piirivahid nõudsid iga saani pealt ½ riigitaalrit altkäemaksu.87 Valmistoodangust veeti välja nii relvi (suurtükid. kes varem olid seda takistanud. Stockholm. Tegelikult oli kaupu Läänemere-teele juhitud ka varasematel aegadel. 83 EAA. P. 1650. vaid vähesed neist jätsid kaupu Nyeni. Loofeldtil põhjust teatada Nyeni takistusteta kaubandusest Venemaaga. mis muidu Arhangelski kaudu välja veeti. Loofeldti teatel oli ka teisi kaupu.–1661. lk. läbi sõrmede. külmrelvad). mille käigus sulgus kaubaliiklus PõhjaJäämere kaudu Arhangelskisse.Enn Küng / Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 4000 riigitaalrit. ning rasv. Üldiselt oli Vene kaupade struktuur ühesugune nii Nyenis. Venemaal ei suutnud kohalik rauatootmine rahuldada maa nõudlust. Lääne-Euroopa turgudele jõudmiseks hakkasid vene kaupmehed kasutama Soome lahe linnade sadamaid. Hinnanguliselt sõitis igal aastal Nyeni kaudu Stockholmi sadakond vene kaupmeest. aastal Rootsi pealinna 110 vene kaupmeest. 85 E. D. Nendest olid 62 Tihvinist. Vaske ei toodetud Venemaal peaaegu üldse.86 Nagu mainitud. 17. 146. Põhjasõja puhkedes oli hinnanguliselt Stockholmis 150 vene kaupmeest ja kaupu 300 000 rubla väärtuses. kala ja muud toiduained. lk. lk. von Krusenstierni memoriaal leskkuninganna Hedvig Eleonorale. Kuigi Nyen linnana sai 1656. 6–7. juunil 1660: Ekonomiska förbindelser mellan Sverige och Ryssland under 1600-talet (Dokument ur svenska arkiv). Üldse müüdi Vene käsitöösaadusi kokku 100 913 rubla eest. enamus kasutas linna läbisõiduks. vaid pigem Lääne-Euroopa muutunud poliitilised olud. 22 Novgorodist. vii- 82 Ph. Šaskol’skij. majapidamistarbeid (katlad. aastal saadi Nyenis portooriumi (ilma teiste tollimaksudeta) 15 000 riigitaalrit. 87 I. aasta Vene–Rootsi sõjas rängalt kannatada. 278–1–XIX:4. Mõlema kaubaliigi väärtus ületas 30 000 rubla. aasta veebruaris Peter A. nagu lina ja kanep (16 038 rubla eest). Nii näiteks teatas 1651. Vene kaupade väärtus on hinnatud 284 842 riigitaalrile ja 24 öörile ehk 142 421 rublale ja 36 kopikale. Narvas. mille mõjud ulatusid Venemaani. 84 Samas. Mittevene kaupadest väärib mainimist Pärsia siid. naaberlinnades Tallinnas 12 000 ja Narvas üle 20 000 riigitaalri. 17. P. Üle ühe kolmandiku langes Euroopas nõutuima Vene kaubaartikli – juhtnaha – arvele (51 522 rubla eest). Riias kui ka Arhangelskis. Tänu vase ja raua leiukohtadele arenes KeskRootsis metallurgia ja metallitööstus ning riik kujunes 17. 17. Järgnesid erinevad karusnahad ja karusnahatooted ning Vene kangad. l. musketid. Russko-švedskaja torgovlja.

Utg. Näiteks venelased tegid seda Stockholmis. Viimatimainitute ja venelaste suhe ilmneb Nyeni tolliraamatutes arvele võetud “lahkunud ja saabunud laevade” nimekirjast. aastatega mitte-Vene. aastal 96% ja 1698. seejuures oli metallide osa 1697. Aasta Vene laevade väljavedu Mitte-Vene laevade väljavedu Aasta Vene laevade väljavedu Mitte-Vene laevade väljavedu 1687 1688 1689 1690 1691 61100 67000 55100 62500 72400 34100 82900 50800 72200 64700 1692 1693 1694 1695 1696 60200 47000 74300 68800 64600 57500 83300 76600 62800 85500 Tabel 2: Vene ja mitte-Vene laevadel välja veetud kaupade hind (riigitaalrites). lk. Saabunud laevu on registreeritud vähem. aastal 98%. 154. 91 Tabeller over skibsfart og varetransport gennem Øresund 1661–1783 og gennem Storebælt 1701–1748. Omaette väljaveoartikliks oli vanaraud. Pööret valdavalt venelaste kanda olnud kaubanduselt enam rahvusvaheliseks näitavad ka välja veetud kaupade hinnad. tooted marginaalsed. 1697.89 88 89 Samas. aasta lahkunud Vene laevad 28 27 28 34 37 34 20 31 29 30 lahkunud kokku mitte-Vene laevad 34 63 36 54 57 44 54 53 49 45 62 90 64 88 94 78 74 84 78 75 saabunud laevad Nagu tabelist ilmneb. Olgu rahalise väärtusena toodud. 90 Samas.88 Venelaste kõrval kauplesid Nyenis Rootsi teiste linnade kaupmehed ja lüübeklased. Kaupade peamised vedajad olid venelased ise. heeringas. Rootsi ja Lääne-Euroopa laevade osakaal Nyeni kaubanduses kasvanud. madalmaalased ning inglased. Forste del: Tabeller over skibsfarten. kuna sageli oli toll Nyeni saabumisel juba mujal tasutud. 1930. aastal vedasid venelased Stockholmist Nyeni (vähemal määral Narva) kaudu Venemaale kaupu 248 766 riigitaalri eest. raudvõred. põllutööriistad). Kuna Vene kaupade väljavedu oli sisseveost alati suurem. müntide ja traadi kujul. lk. s. Impordis Stockholmist Venemaale olid sool. vaske plaatide. et 1685.90 1687 1688 1698 1690 1691 1692 1693 1694 1695 1696 21 51 24 42 37 37 45 39 31 28 Lääne-Euroopa mereriikide huvi tõusu Nyeni vastu näitavad ka Öresundi tolli andmed. Võrdlusmomendi saamiseks toome esile ka teiste Soome lahe linnade ning Riia andmed. 22 Tuna 2/2003 . kalev jm. aastal oli see summa 247 126 ja 1698. > Tabel 3: Riiast.Enn Küng / Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 napõletusagregaadid. Narvast ja Nyenist üle Öresundi läände sõitnud Madalmaade ja Inglismaa laevad 1661–1700. aastal 178 290 riigitaalrit. Nina Ellinger Bang og Knud Korst. ankruketid. kuid peamiselt eksporditi rauda varraste ja kangide. Eksporditi ka terast ja messingit. lauanõud) kui ka mitmesuguseid muid tooteid (ankrud. on võrreldes 1640. Tallinnast. tabel 23. 156. 66–77. Samas. lk.91 < Tabel 1: Nyenist lahkunud ja saabunud laevad 1687–1696. København.o. siis on osa laevu Nyeni saabunud tühjalt ehk ballastiga. tabel 26.

Enn Küng / Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 Madalmaad Aasta 66 662 663 664 665 666 667 668 669 670 67 672 673 674 675 676 677 678 679 680 68 682 683 684 685 686 687 688 689 690 69 692 693 694 695 696 697 698 699 700 20 06 73 204 60 77 04 89 204 6 2 3 5 2 6 3 80 47 228 234 86 207 248 248 206 59 2 5 56 33 86 3 5 4 92 52 3 4 63 26 36 8 7 25 8 2 38 7 22 32 49 78 50 72 34 6 20 0 34 39 40 42 57 36 30 9 4 20 20 42 35 3 43 60 56 6 32 26 26 3 6 49 25 30 5 80 72 3 9 0 9 5 23 33 49 2 8 23 3 6 46 7 29 9 24 2 0 8 8 2 0 5 0 0 0 2 3 5 0 6 25 Riia 57 45 62 58 6 59 Tallinn 25 33 7 5 0 20 9 Narva 3 3 8 9 0 4 0 0 7 0 0 0 2 3 0 2 0 0 Nyen 0 3 Inglismaa Riia 3 8 4 9 6 0 3 4 9 9 4 9 72 86 76 44 34 30 3 70 90 48 73 77 70 85 67 36 53 55 5 4 39 43 32 44 80 3 0 0 3 0 2 0 0 0 0 0 2 2 2 5 3 20 3 5 4 0 9 2 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 3 5 6 9 0 0 7 25 29 25 22 23 22 32 46 50 29 35 43 49 43 24 20 25 26 29 27 26 23 0 27 47 69 0 0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 0 0 6 0 2 2 7 Tallinn Narva Nyen 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Tuna 2/2003 23 .

Kaubalaevastikul oli ka oluline sõjalis-poliitiline tähtsus. september 2000. – Historisk tidskrift (svensk). lk. inglastele jt. 212 jj. lk. 43. D. mida kohalikud kodanikud vahendasid Ingerimaale. Narva ja Tallinna vastuolud soola. Ett blad ur den svenska handelsflottans historia. kuid seda on ka smugeldatud üle Vene piiri. 1996. 183–215. toimus see A. ehkki majanduslikult vaene. lk. Vt. – Fortid og Nutid. Tallinlased. (1660–1675). oli Tallinna kaupmeeskonnal 1660. kui Rootsi laevadele alandati sadamatollimäärasid. märtsist 1667. püüdis venelastega kaubelda. inglaste jt. registratur. 216–217. vol. – Eesti Ajalooarhiivi Toimetised 1 (8). 98 RA. 96 B. Tartu. Küng. aastapäevaks). Nyeni kaupmeeskond ja raad olid vastupidisel arvamusel. Russko-švedskaja torgovlja. 97 T. Seega pidi alus olema vähemalt Samad põhimõtted kehtisid ka Tallinnas ja Narvas. aastatel Narvaga (E. ostmine ja ehitada laskmine nõudis piisava käibekapitali olemasolu. Laeva kipper oli Nyeni kodanik Robert Tailor. Rootsi majanduspoliitika. kui viimased leidsid.ja Venemaale edasimüügi õigus on ainult kohalike päralt. Ka kohalik kaupmeeskond. on sageli kasutanud ka Neeva veeteed. 18–26p.92 Vilja on nüüenlased üles ostnud peaasjalikult Ingerimaalt ja Karjalast. Need laevad suutsid sõita Lääne-Euroopa sadamateni välja. mereriikide konkurentsi Läänemerel. Fahlborg. heeringas.o. 97 Tollisoodustused sadamates ning tollivabastus Öresundis aitasid oluliselt kaasa Rootsi merelinnade kaubalaevastike tekkele. Der baltische Getreidehandel. pärineb esimene konkreetne teade nüüenlaste alusest 2. et tallinlased peavad kaasasoleva soola ja heeringa kohalikul turul maha müüma ja nende kaupade Ingeri. s. Selle üheks näiteks on 17. Rootsi riik soosis merelinnade laevaehitust ja -hankeid juba alates 1640.C:22. Vahendamisvõimalusi Nyeni kaupmeestele pakkus venelaste huvi Lääne-Euroopa kaupade vastu. Läbisõidul jätsid venelased Nyeni maha väiksemaid kaubakoguseid. 230–1–B. Øresundstolden på Christian 4. vol. mis tähendas tollisoodustusi 1/3 osas. Ruxmanova. Aastatel 1672–1673 tekkis nüüenlastel tallinlastega isegi kaubandustüli. täisvabaduse (helfrihet). (1923).ning heeringakaubanduses 17. Laeva reederiteks olid Narva raehärra Jürgen Tunder ja Nyeni raehärra Fridrich Wilhelm Lado. handel och sjöfart (sjöfartsregister). Hvidegaard. B. kuid näiteks sool. 159. Sverige og Nederlandene.Enn Küng / Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 Nyen teenis Vene kaupade pidevalt suureneva transiidi pealt tõenäoliselt hästi. näiteks: E. et neil on õigus soola ja heeringat piiranguteta Nyeni kaudu selle tagamaale turustada. Küng. Kammararkivet.94 Oma kaubanduslikule tagamaale Venemaal vahendasid nad lääne poolt tulnud kaupu. Enamiku kaubaartiklite puhul said venelased lääneeurooplastega otse kaubelda. kuid ka lääneeurooplastele madalmaalastele.96 Lisaks võisid Rootsi alamate laevad Rootsi ja Taani vahel 13. Ehkki Nyenile antud kuninglikes privileegides ja resolutsioonides on korduvalt mainitud laevade hankimise küsimust. Kuid Nyen ei olnud ainult Vene kaupade läbiveosadam. I. 281. 95 Tallinna Linnaarhiiv. peamiselt Tihvinis. a. Reederite sõnul olid nad aluse ostnud ühelt inglaselt. sajandi teisel poolel. Nimi viitab mehe inglise päritolule. 6 (1667).98 Laev sai Rootsi sadamalinnades nn. lk. 211. tubakas ja vili eeldasid kohaliku kaupmehe vahendust.93 Mitmed ettevõtlikud nüüenlased on käinud kaubareisidel Venemaal. augustil 1645 sõlmitud Brömsebro rahust alates läbida Öresundi seal tolli tasumata. 10 (1671). Sundtoldens betydning 1613–1645 for forholdet mellem Danmark. Laevade hankimine. Analoogiline kaubatüli. Karjalasse ja Käkisalmi lääni. ka naaberlinnadele Narvale ja Tallinnale. Loode-Venemaa linnades. (Artiklite kogumik Eesti Ajalooarhiivi 75. Vene kaupmeeste käsutusse olid Nyenis antud poed. sajandi viimastel kümnenditel oma kaubalaevastiku loomine. Siis on Stockholmis registreeritud Narva ja Nyeni kaupmeeste ühine 80-lastine laev “Den unge Printzen”. Nähtus oli iseloomulik teistelegi Rootsi merelinnadele. 230–1–Bh:63. aastate keskpaigast. mida Nyenis detailideni tunti. Soom. Ehkki vilja ekspordi osas jäi Nyen alla nii Riiale. millele viitab kahe mainitu nime juures märkus “etc”. 94 E. veinid. Tallinnale kui ka Narvale. l. Kaubalaevastiku teke eeldas kohaliku kaupmeeskonna ümberorienteerumist passiivselt vahendustegevuselt aktiivsele ettevõtlusele. aga samuti saada ida-lääne kaubandus oma kontrolli alla. lk.95 Sellise kaubandusõigusliku probleemi tõstatamine on selge märk Nyeni kaupmeeskonna majandusliku positsiooni tugevnemisest.’s tid. 92 93 Põhjasõja-eelne pikk rahuaeg soosis igati Nyeni kaupmeeskonna ettevõtlikkust. kes reeglina kauplesid Venemaaga Narva kaudu. Kaupmeeste laevade abil lootis keskvõim murda madalmaalaste. A. 24 Tuna 2/2003 . huvudarkivet. Kommerskollegium. Loodogal jt. 3. kuid omanikke oli kindlasti veelgi. Soomi andmeil siiski regulaarselt. lk.

b.-ö. aastal saabus Rijswijki rahuga küll lühike hingetõmbeaeg. aasta paiku umbes 30 kaubalaeva.102 Viimane konjunktuuri tõus ei avaldanud aga enam mõju Soome lahe linnade kaubandusele. 6 (1695–1704). 79. IV. Tõepoolest on Öresundi tollipunktis registreeritud ka 1703. siis tõeline laevade hankimise buum läks lahti 1680. 1996. V. 1697. Eelkõige oli Euroopas suur nõudlus Rootsi laevaehitusmaterjali ja rauatoodete järele. Küng. I. 107 A. 112–113.-ö. Narva lipu all sõitnud alust (H.-ö. Kammararkivet. a. – Der Merkantilismus. 28 (1689).100 Kui laeva “Den unge Printzen” võib lugeda juhuslikuks nähtuseks nüüenlaste kaubandustegevuses. Rootsi merepoliitika ja Narva kaubalaevad 17. oli 50-lastine männipuust kuut (skuta) “Jägaren”. aasta normidele peale võtta 24 suurtükki. – Hansische Geschichtsblätter. registratur. 119. et ta suutis vastavalt 1661. 216. Rootsi Riigiarhiivi. tooks siinkohal ainult mõningaid näiteid. – Eesti Ajalooarhiivi Toimetised 1 (8). sajandi viimasel veerandil umbes 30–40 laeva. astusid 1689. 103 RA.). V. lk. Kommerskollegium. kuid juba 1702. Wallerstein.103 1690. Dorošenko hinnangul 17. Vihik 785. Käesoleva artikli autor on Eesti Ajalooarhiivi. 105 E. Sundtoldregnskaber. B. 161. 30). Pärnul kolm ning Kuressaarel kaks täisvaba laeva. joonealune viide nr. et Tallinnal oli ajavahemikus 1668–1670 Stockholmis registreeritud kaks täis. aastate lõpul. 102 I. vol. Tartu. 3. koncept till sjöpass. Jh. V. 106 Rigsarkivet København. See mereriikide sõda andis neutraalsetele riikidele suure majanduseelise. huvudarkivet. Praeguseks uurimisseisuks teadaolevalt suurim Nyeni laev oli 250-lastine “Carolus XI”. ja 1704. Tuna 2/2003 25 . lk. 1696. registratur. lk. vaid purjetasid näiteks Amsterdami ja Viiburi vahel. H. Üks esimesi Nyeni laevu. sest Lääne-Euroopa vajas Läänemeremaade kaupu. Rootsi kõige suurema kaubakäibega merelinnas Riias oli V. B. huvudarkivet. Dorošenko. Tõuge laeva kui äriettevõtte loomiseks tuli nii Nyeni kui ka teiste merelinnade kaupmeestele väljast ja oli otseselt seotud muutustega Lääne-Euroopa kaubakonjunktuuris. Russko-švedskaja torgovlja. Ruxmanova. 1987. vol. 1981. 1961. Tallinna ajalugu Rootsi aja teisel poolel. [Artiklite kogumik Eesti Ajalooarhiivi 75. 104 RA. I. Vastavalt sealsele tolliarvestusele on aastatel 1691– 1704 Läänemerelt Põhjamerele ja vastupidi sõitnud pidevalt kaks-kolm kuni isegi kümmekond Nyeni alust aastas. aastatel tuleb Nyeni kodanikel laevu märgatavalt juurde. – Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. 283–291. 1998. aastal Inglismaa ja Madalmaad partneritena sõtta Prantsusmaa vastu. kuid lisaks sõjale tabas Euroopat ka viljaikaldus. Tartu. Liiv. vol. sajandi lõpul umbes 30–40 laeva. – Latvijas PSR Zin t u Akad mijas V stis. sest 1700. 10 (1671). aastal puhkes Hispaania pärilussõ- da. Läti Riikliku Ajalooarhiivi ja Taani Riigiarhiivi materjalidele tuginedes suurendanud teadaolevate Narva laevade arvu umbes 80-le (E.107 99 1661 suurendati täisvabaduse saamiseks vajalike suurtükikohtade arv laeval 14-lt 24-le: B. Wien. lk. huvudarkivet. Piirimäe. 1 (402). Kommerskollegium. Riga. Kommerskollegium. oli neil laevadel asja ka Öresundi. handel och sjöfart (sjöfartsregister).101 Nagu teada. aastal oli alguse saanud Põhjasõda. 3–25.105 mis on arvatavasti siiski üle hinnatud. 1985. lk. kaasas Vene.ja viis poolvaba laeva. IV). vol. lk. Rost Rižskoj morskoj torgovli v XVII–XVIII vv.. Tema järgi oli 17. kasvab ka nende kandevõime. kuid need ei lähtunud enam Nyenist ega suundunud sinna tagasi. a. Jahrhundert. pigi ja potaseni. millele kohalikud kaupmehed Hans Pöledes ja Hindrich Luur taotlesid Kuninglikult Kommertskolleegiumilt merepassi. sajandi teisel poolel. lk. Torgovlja i kupe estvo Rigi v XVII veke. Madalmaalaste ja ka teiste läänepoolsete kaupmeeste võimalused Läänemerele sõita olid vähenenud. Nagu öeldud. 58. Artikkel ilmub Eesti Meremuuseumi Toimetistes nr. 100 RA. Dorošenko. Nyeni lipu all sõitnud laevu. Piirimäe on Narva rae poolt linna laevadele väljastatud merepassidele tuginedes esile toonud 36 erinevat n. II. D. aastal laevu Nyeni lipu all. aastapäevaks]. Das moderne Weltsystem II. Uurimusi Läänemeremaade ajaloost.ja Ingerimaa ning Karjala metsamaterjal ning sellest valmistatud tooted laevaehituspuidust tõrva. meretaguses kaubanduses mitte enam kui tosin alust: V. Europa zwischen 1600 und 1750. 101 Näiteks oli O.Enn Küng / Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 nii suur. Der ostbaltische Holzhandel und die Holzindustrie im 17. B. Laevandus ja laevaehitus Narvas XVII sajandi lõpul.104 Varasemate uurijate arvamuse kohaselt purjetas Nyeni lipu all 17. sajandi lõpul Narva kaubalaevastik Tallinna omast suurem (O. Ett blad ur den svenska handelsflottans historia. aastal 21 ja järgnevalt see arv vähenes veelgi. lk. Soovimata lähemalt tutvustada kõiki n. 24. Liivi hinnanguil Tallinna kodanikel 1680. Seevastu kasvas Rootsi kaubalinnade tähtsus kaubavedudes. Fahlborg. Soom.99 Olgu võrdluseks toodud. Neist osales n. 94–95. Øresunds Toldkammers Arkiv.106 Peamiselt sõideti Amsterdami. Laeva kipriks oli kaasreeder Biörkö kodanik Måns Olofsson.

kuid arvestades varemeksisteerinud kaupmeeste peatuspunkti olemasolu. mis seisnes Ingerimaa koloniseerimises. Esitatud tabeli juures tuleb aga arvestada. Samuti reageeris Nyen Narvaga sarnaselt Lääne-Euroopa konjunktuurimuutustele 17. Linn rajati riigi initsiatiivil. Tallinnas. Näiteks. et Riias oli litsentsitollimäär kõrgem kui Tallinnas. See. rääkimata ulatuslikule Vene. minnes neist kaubatehinguid sõlmides mööda. kas Nyen kaubalinnana aitas kaasa Rootsi majandusprogrammile tuua Arhangelski kaubandus tagasi Läänemerele. Nii juhtus 1650. Suurte Vene alade suhtlus lääneeurooplastega jäi valdavas osas Arhangelskisse. Tallinn. lk. Väljavedu Lääne-Euroopasse oli esialgu tähtsusetu. Kõigi nende ettevõtmiste juures tuleb aga kindlasti silmas pidada väliskapitali suurt osalust. millega Rootsi keskvõimud pidanuksid arvestama. Samas tuleb tunnistada. Alates esimestest aastakümnetest pärast rajamist oli Nyen lähiveokohaks Vene otsekaubandusele Stockholmi. mille eesmärk oli tuua Venemaa väliskaubandus Arhangelskist tagasi Läänemerele ning laiendada Rootsi linnade kaubanduslikku tagamaad Venemaal. kui mõlemasse sadamalinna tuli üha rohkem Madalmaade ja Inglise kaubalaevu. Nii oli Nyen selgelt transiitkaubanduse linn. Kui veel 1640. Eelkõige oli tegu keskvõimude majanduseksperimendiga. et Nyeni areng oli kiire. olid paljud kaubanduspoliitilised protsessid mõlema linna puhul sarnased. Tabel 4: Riias.Enn Küng / Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703 Samaaegselt laevade muretsemisega hoogustus manufaktuuride tegevus. A. kus tuli arvestada kohalikku turukaubanduse korda. VIII. 26 Tuna 2/2003 . Tendencija razvitija i ob”ëm torgovli pribal’tijskix gorodov v period švedskogo gospodstva v XVII veke. Soom. takistamaks viimase vahetut juurdepääsu Läänemerele. siis Riias moodustasid A. Seda märgati mõlemas linnas. rootsistamises ja unifitseerimises Rootsi riigiga. Kui veel küsida. Nyen oli mõneti kui lukk Venemaale. Narvas ja Nyenis kogutud litsentsirahad (riigitaalrites). aga hiljemgi. Kuigi Nyeni kaubakäivet ei saa võrrelda Narvaga. eelkõige Narvaga. sajandi viimastel kümnenditel. siis oleks vastus pigem eitav. Pijrimjae. siis tulid kaubad Läänemerele. Lühiajaliselt oli Nyenil provintsipealinnana täita administratiivne ülesanne. Samas paiknes linn Rootsile strateegiliselt üliolulisel kohal. – Skandinavskij sbornik. 145–147. Nende nelja linna kaubakäibe võrdlemiseks sobivad H. Kui viimastes võeti litsentsi 1% ja portooriumi samuti 1% kauba väärtusest. kuid ometi ei saa linna läbinud kaubavooge võrrelda naaberlinnade Tallinna ja Narvaga. Soomi andmeil litsents ja portoorium kokku 6– 7% kaubaväärtusest: A. Valgevene ja Leedu turule orienteeritud Riiast. Viimase osakaal suurenes järk-järgult sajandi teisel poolel. 109. oli paratamatu. lk. Kogu Venemaa väliskaubanduse sadamaks sai Nyeni asemel tema järglane Peterburi. Neeva veetee oli Loode-Venemaa ja Rootsi pealinna vahel ainumõeldavaks kaubateeks. Seda hoolimata linna kaugusest Lääne-Euroo108 X. kui venelastele sulgus Põhja-Jäämeretee. Die Politik Schwedens. Nyeni areng kaubalinnana oli kahtlemata kiire. köiepunumisettevõtteid ja õmmeldi purjesid. aastate algul välismaalased ignoreerisid kohalikke kaupmehi. Nii laevade kui ka manufaktuuride puhul koopereeruti sageli naaberlinnadega. pa juhtivatest merelinnadest ja raskest juurdepääsetavusest Läänemerelt. Rajati laevaehitusverfe. mis omakorda tõestab näiteks Amsterdami kaupmeeste huvi kauge piirilinna majanduslike võimaluste vastu. Narvas ja Nyenis. Soome lahe äärsete Rootsi kaubalinnade vahendajarolli LääneEuroopa ja Venemaa kaupmeeste vahel tagasid nii Stolbovo kui Kärde rahuleping. siis sajandi teisel poolel kujunes Nyen reguleeritud kaubandusega linnaks.108 Aasta 1686 1689 1690 1692 1703 Riia 125 253 92 812 92 034 103 327 73 937 Tallinn 17 262 22 542 23 058 22 851 9 911 Narva 11 246 9 855 10 280 12 490 — Nyen 6 665 7 266 — 8 066 841 Kokkuvõtteks Erinevalt naaberlinnadest oli Nyen uus linn. Nyeni eeldused selle riikliku majanduspoliitilise programmi täitmiseks tulenesid tema erakordselt soodsast asendist Venemaa siseveeteede alguspunktis. Uue linna rajamine ei toonud Rootsi–Vene kaubandussuhetesse mitte mingit olemuslikku pööret. kus puudusid ajaloolised privileegid ja õigused. Ei tohi ka unustada Gustav II Adolfi teist suurt riiklikku programmi. aastate algul. Piirimäe andmed riigi poolt kogutud litsentsirahadest. et Nyeni kaudu toimus Venemaa kaubandus Stockholmiga. Ainsaks suuremaks erandiks oligi Nyeni vahendajaroll Loode-Venemaa ja Stockholmi vahel. 1964.

Kindlasti oli Maksolly maal meeleolukas ja huvitav. Muidugi pole mõeldav anda kogu iseseisvumisprotsessist ülevaadet ühes artiklis. et sellist sündmust pole tõepoolest kunagi toimunud. aastatel mitmeid kunstnikke. aasta jaanuari lõpuni tegutseda suhteliselt vabalt. 21. kes seni olid iseseisvuse väljakuulutamisel teinud panuse Asutavale Kogule. kuidas Eesti Vabariigi väljakuulutamine aset leidis. Nende Parima ülevaate nondest sündmustest leiame mitte asjaosaliste mälestustest ega ajaloolaste uurimustest. * Kuni 31. aastal üllitatud almanahhis lisati maali reproduktsioonile toimetusepoolne üpris terav kommentaar: “Ajaloovõltsimine! Kunstnik Maksolly maal iseseisvuse väljakuulutamisest Päästekomitee poolt Tallinnas 24. jaanuarini (k. lk. nende tähelepanu keskmes seisavad väikesel poodiumil Päästekomitee liikmed ja Konstantin Päts loeb ette iseseisvusmanifesti. – Eesti Rahvusväeosade Album. kus toimus selle väljakuulutamine ning kelle poolt manifest trükiti. veebr. pidid otsima uusi teid. Murdepunktiks kujunes 27.K Ä S I T L U S E D Iseseisvusmanifesti sünd Ago Pajur Juhan Kuke käsitsi kirjutatud manifesti mustand. mis kujutas iseseisvuse väljakuulutamist 24. 1933. Teeklaasi või malelaua taga istudes arutasid 1 Tähised: Eesti ajakirjanike iseseisvuspäeva almanak. 1933. Nüüd kujunesid rahvusliku liikumise keskuseks Tallinna Eesti Haritlaste Klubi tagasihoidlikud ruumid “Estonia” teatri ülakorrusel. kuid… kujutatu leidis aset üksnes kunstniku vaimusilmas. veebruarist – uue kalendri järgi.) on kuupäevad antud vana. tuleb tunnistada. mida tegelikult sel kujul pole olnud. 1918.* mil enamlased käivitasid ulatuslikud repressioonid ja katkestasid Eesti Asutava Kogu valimised. veebruaril 1918 Tallinnas: tulevase Eesti Panga saal on inimesi (alates töölistest ja soldatitest ning lõpetades ülikondades härrade ja kübarates daamidega) tulvil. alates 1/14.– E 30. Tuna 2/2003 27 . lk. vaid ilukirjandusest – Jaan Krossi romaanist “Tabamatus”. kuid süvenemisel selgub. on piiratud. III. tagaplaanil asuvatest kõrgetest akendest tulvav valgus annab toimuvale helge ja piduliku koloriidi. Seega tuleks ajaloolastel pöörata omariikluse sünni temaatikale jätkuvalt tähelepanu. 15. esti omariikluse sünd inspireeris 1920. Milline oli siis tegelikkus? Esmapilgul näib iseseisvumise teema olevat põhjalikult läbi uuritud. Sellest alates muutusid Maanõukogu ja Maavalitsuse liikmete kogunemised võimatuks ning poliitikud.a. 1938. et meie teadmised sellest. ning kirjasõnas esineb tõsiseid lünki ja vastuolusid. otsides vastust iseseisvusmanifestiga seotud küsimustele: kuidas valmis manifesti tekst. Seetõttu vaadeldakse järgnevatel lehekülgedel ainult üht iseseisvumise tahku. töödest sai kõige tuntumaks vast Maximilian Maksolly maal. Tallinn. jaanuar.”1 Laskumata vaidlusse selle üle. Tallinn. kas maksab kunstniku nägemust ajaloovõltsimiseks nimetada. Manifesti koostamine Vaatamata enamliku režiimi järk-järgulisele karmistumisele said Eesti rahvuslikud ringkonnad kuni 1918.

Kukk. Kuidas sündis Eesti Iseseisvuse Manifest. A. – Vaba Maa 24. Tartu. Jaakson.Ago Pajur / Iseseisvusmanifesti sünd rahvuslikud liidrid. 375. jaanuaril ajakirjanduses avaldatud Maanõukogu vanematekogu seletuskiri. lk. 235. Tallinn. Tartu. kui valiti erakondadevaheline büroo Eesti iseseisvuse deklaratsiooni väljatöötamiseks.1933. Kõik eesti rahvale… – Jüri Vilms mälestustes (Koostanud Hando Runnel). Laaman. lk. siis teine on kindlalt väär. lk. 333. Toronto. Looring. Viimase mälestuste kohaselt olid komisjoni liikmeteks ka Karl Ast. s. kus tegi oma sõidu eesmärgi teatavaks ning avastas oma üllatuseks. 4 E. Tartu. Jüri Jaakson. Tartu. kes oma töö juba järgmiseks päevaks valmis peavad tegema. 1998. 28 Tuna 2/2003 . 334. 177. – Vaba Maa 24. – Kodumaal ja võõrsil: ÜS Liivika koguteos. Jüri Jaakson ja Ferdinand Peterson. Aleksander Veiler. kuid kahtluse alla seada tuleks see ometi. 1998. 19. Kas sõnastus – arutatakse manifesti projekti ja manifesti alusjooned kiidetakse heaks – peab tingimata tähendama mingisuguse algteksti olemasolu? Ehk tuleks selles näha hoopiski tulevase manifesti kõige üldisemate põhimõtete paikapanekut? Ning sellisel juhul tuleks oletada. Looring.7 Esimest järeldust on raske päriselt ümber lükata. Eesti iseseisvuse sünd. jaanuaril 1918.02. lk.o. 1938. veebruari koosolekul ei kiidetud heaks esialgset versiooni. Eesti ajalugu: Kronoloogia. milles on kirjas: “Harutatakse Eesti iseseisvuse manifesti projekti. kuid selle koosseisu ja loomise aja suhtes valitseb segadus. Eesti riigi sünd. Tartu.5 Siinkohal tuleks tsiteerida 18. Juhtund saabus 20. 1964. Jüri Vilmsi tegevusest 1918. Tallinn. veebruari koosolekul. Manifesti ei kiidetud heaks 19. 1994. lk. 226. ning 2) nagu oleks manifesti lõplik tekst saanud Maapäeva vanematekogu heakskiidu “järgmisel päeval”.02. Looring. Seda tõestavad esmajoones ajakirjanik Johan Juhtundi mälestused. Jüri Vilms jmt. lk. Pärast mõningaid eksirännakuid pealinna tuntud tegelaste enamasti tühjade elupaikade uste taga jõudis Juhtund Haritlaste Klubisse. Jüri Vilmsi tegevusest 1918. Aleksander Looring on iseseisvusmanifesti väljatöötamise algust seostanud rahvuslike jõudude nõupidamisega 1.1919. siis on kirjanduses enamasti nimetatud kolme meest: Juhan Kukk. lk. lk.3 Tegelikult puudub nimetatud “bürool” igasugune otsene seos manifestiga. Kui esimene järeldus tekitab ainult kahtlusi. ega isegi 20. Tema lõpulikuks redakteerimiseks valitakse komisjon herradest Kukk. 1965. 7 A. et 18. aastal ja surmast. 1939. veebruaril. aastal ja surmast. 137. et otsustakse järgmisel hommikul samas kohas kokku tulla manifesti vastu võtma [– – –]”. Komisjoni moodustamise aja osas jääb kirjandusest mulje.4 Neist kolmest kuulus sinna kindlalt aga ainult Maavalitsuse rahandusosakonna juhataja Juhan Kukk. lk. mis sarnaneb üldjoontes Kuke mälestustes esinevate nimedega (puudub vaid Veiler.2 Selleks peeti vajalikuks koostada rahvale adresseeritud iseseisvusmanifest ning kuulutada see avalikult välja esimesel sobival võimalusel ja paigas. 8 J. olulised päevasündmused läbi ja kaalusid tulevikuperspektiive. 13. 1939. 6 Eesti Rahvusväeosade Album III. Looring. A. vaid alles otsustati manifesti koostama hakata. – Jüri Vilms mälestustes (Koostanud Hando Runnel). et kohe pole võimalik Haapsallu sõita: “ja väga kentsakal põhjusel – nimelt pole manifest veel lõplikult redigeeritud. Iseseisvusmanifesti koostamiseks valiti komisjon. Mis puutub komisjoni koosseisu. veebruaril Haritlaste Klubis toimunud järjekordse nõupidamise protokolli. 224–225. Eesti riigi sünd. A. Juhtund. 1998. kel jätkus söakust ohtu trotsides nõupidamistele ilmuda. Eesti polgu juhtkonna ettepanekuga: sõitku rahvuslikud liidrid Haapsallu ja kuulutagu polgu kaitse all Eesti iseseisvaks. Stockholm. Kuidas Eesti iseseisvuse manifest sündis.8 Iseseisvuse saabumine. Vilms.”6 2 3 Tsiteeritud protokollist on hiljem tehtud kaks kaheldavat järeldust: 1) nagu oleks nimetatud koosolekuks olnud manifesti algtekst juba valmis. – Jüri Vilms mälestustes (Koostanud Hando Runnel). [– – –] Koosolek lõpeb sellega. tema töö tulemuseks oli 5. Ühel niisugustest koosolekutest otsustati saavutada iseseisvus “revolutsioonilisel teel”. kuid tema nähtavasti ei osalenudki komisjoni tegevuses). Ast. Selle arvamuse kasuks näib viitavat ka valitud komisjoni koosseis. Elmar Järvesoo. veebruari õhtul Tallinnasse 1. nagu sündinuks komisjon juba jaanuaris. kus õnnestub võim enamlastelt üle võtta. Manifesti alusjooned kiidetakse ühel häälel hääks. 5 J.

Toronto.9 Seega võib üsna suure kindlusega väita. veebruari hommikul. Mälestusi ja tähelepanekuid. – Kodumaal ja võõrsil: ÜS Liivika koguteos. 12 A. Mälestusi ja tähelepanekuid. kus manifesti tekst omandas lõpliku kuju: “Kaalusime sõnu ja lauseid. Peterson. Jaakson – teksti lõplikuks redigeerimiseks.Ago Pajur / Iseseisvusmanifesti sünd Sellest. 61– 64. Tallinn. 19. Ühtlasi tuleb oletada. Jüri Jaakson. nii et manifest väljendaks eesti rahva püüdlusi. 178. Petersoni meenutuste järgi lahkus Jaakson koosolekult enne selle lõppu ning jäi seetõttu redaktsioonikomisjoni tegelikust tööst kõrvale. 11 F. valiti samas kolmeliikmeline komisjon – J. et manifesti algteksti arutati Haritlaste Klubis alles 20.”10 Sündmuste edasist käiku on valgustanud Kuke kolleeg. Kuna koosolekute korraldamist peeti liialt ohtlikuks. vaid selle viimistlemiseks. 1965. kuid – nagu näha – moodustati see mitte manifesti koostamiseks. Tallinn. Karl Ast ja Jüri Vilms. lk. H. Tuna 2/2003 29 .12 Järelikult. nagu käiks jutt 19. kõnelevad ka Maanõukogu liikme Hugo Kuusneri ja Eesti Maarahva Liidu organisaatori August Jürmani mälestused.13 Just seda komisjoni on ajalookirjanduses kõige sagedamini meenutatud. et koosolekul ettekantud manifesti variant “oli üldsõnaline ja rohkem nagu meeleoluline lendleht”. kas Kuke “põrandaaluse” staatus ikka lubas tal koju sellist tööd tegema minna. – Tähised: Eesti ajakirjanike iseseisvuspäeva almanak. veebruari õhtul ning selle lõplik vastuvõtmine sündis 21. et 18. Kukk. – Eesti iseseisvuse tähistel: Eesti Vabariigi 13. 1931. 160–167. Petersen. lk. saab jutt olla just 20. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus. 10 J. 13 F. Kuusner. et just tema ettepanekul valiti sellesse Konstantin Konik. Seejuures arvati kaks viimast. Kuusner. kuulusid selle algkoosseisu Jüri Vilms. Kukk. Peterson ja Kukk läinud aga Haritlaste Klubist Kuke korterisse. Üksikuid lauseid tuli mitu korda ümber redigeerida ja üksikuid osi ümber kirjutada. veebruari koosolekust. Järvesoo.”14 Tagantjärele on küll kaheldud. vaid üksnes otsusest seesugune manifest koostada. Petersen. lk. Petersen. Tallinn. 2001. et iseseisvusmanifest valmis alles 21. siis sai Kukk komisjonilt volituse töötada välja manifesti esialgne kava. F. ning kuna asjaosalised tegid mitmeid muudatusettepanekuid. Tartu. veebruari ennelõunal. 2001. Iseseisvuse manifesti saamislugu. kui Peterson kõneleb Koniku arvamisest Päästekomiteesse.15 kuid välistada säärast võimalust ei maksaks. Teksti kirjutasin lahtistele kaustikulehtedele. 14 F. 1933. Konstantin Päts ja Juhan Kukk. kes kõneleb oma mäletustes Kuke poolt koostatud teksti arutelust. Tallinn. Eesti iseseisvaks kuulutamine Pärnus 23. Mõni tund hiljem Haritlaste Klu- A. 19–22. veebruari koosolekul) esines Kukk enesetaandusega ja asendati Konikuga. Jürman. 15 E. Kukk kirjeldab manifesti valmimist järgmiselt: “Manifesti tekst valmines järkjärgult. 1938. et mõtted ja väljendused oleksid selged ega võimaldaks edaspidi väärtõlgitsemist. aastapäeval. Kuidas sündis Eesti Iseseisvuse Manifest. – Kümme esimest aastat 1918–1928: Eesti iseseisvuse 10aastapäeva mälestusi ja nähteid. et ehkki Eestimaa Päästmise Komitee 9 moodustati tõepoolest Haritlaste Klubis 19. Alles “hiljem” (20. sest paralleelselt manifestiga käsitleb Peterson Päästekomitee loomist. veebruaril 1918.11 Esiotsa võib jääda ekslik mulje. 2001. lk. Niisiis järeldub mitmetest mälestustest. et uute läbiotsimiste puhul manifest tervikuna mitte enamlaste kätte ei satuks. 162. J. Peterson kinnitab. et manifesti teksti väljatöötamiseks loodud komisjoni kuulusid Juhan Kukk. Ei võinud ju põrandaalusena kunagi pikemaks ajaks rahulikult töö juure jääda. 23–26. 226–227. lk. – Eesti Rahvusväeosade Album III. lk. kinnitades. Looring. Päästekomitee koosseisu tagaselja. lk. millest iga lehte isekohas hoidsin. lk. oleks kooskõlas rahvaesindajate enamuse seisukohtadega. veebruari koosolekust. Kuidas Eesti iseseisvus väljakuulutati. H. Mälestusi ja tähelepanekuid. veebruaril. kes koosolekul ei osalenud. 163. Maavalitsuse tehnikaosakonna juhataja Ferdinand Peterson (Petersen). Siinkohal tuleks aga meenutada. Tallinn. Eesti riigi sünd. 1939. veebruari koosoleku protokoll ei kõnele tõepoolest mitte valmisoleva manifesti teksti heakskiitmisest. Tallinn. Tallinn. lk. 1928.

kuid ei võimalda lugeda mahatõmmatud algteksti. Ühtlasi kõneldi vajadusest tagada Eesti esindajatele õigus osaleda tulevasel ülemaailmsel rahukongressil ning teostada Eestis mõne erapooletu riigi järelevalve all rahvahääletus “oma riikliku ärarippumatuse või mõne teise riigiga liitumise küsimuse lõpulikuks otsustamiseks”. vabastada poliitvangid. eeldades. 15. lk.16 Kes ja mil määral sellel koosolekul manifesti teksti arutasid. Eesti iseseisvaks kuulutamine Pärnus 23. Stockholm. 1918. 96–98. milles kõneldi Eesti iseseisvumisest. aasta lõpus koostatud memorandum “Eesti Töövabariik”.o. taastada demokraatlikult valitud omavalitsusasutused. lk.02. Petersen. veebruaril 1918. aastal dokumentides ja mälestusis.–30.01. Teadmata on seegi. Nimetatud ühistele seisukohtadele lisandus esseeride märgukirjas ja välisdelegatsiooni memorandumis nõudmine anda tulevikus kõigile Eesti vähemusrahvustele kultuurautonoomia. lk. 384. 1998. et eesti rahvas on Saksa okupatsioonivägede Eestisse tuleku vastu).02. Kõrvutades iseseisvusmanifesti nimetatud kolme dokumendiga.22 Kõigis kolmes rõhutati vajadust kuulutada Eesti lähiajal iseseisvaks vabariigiks ning tehti tulevase omariikluse kindlustamisel panus rahvusvaheliselt garanteeritud neutraliteedile. lk.17 Kui eelöeldu võimaldab veidi täpsustada manifesti valmimislugu. Tartu. 24. Eesti sõjaväe vähendamise ja vähemusrahvuste kultuurautonoomia põhimõtted. Tallinn. lk.20 Paraku lubab tollane trükikvaliteet näha küll rohkearvulisi parandusi. et tema poolt valmistatud algeelnõu kiideti koosolekul täielikult heaks. s. milliseid juhtnööre manifesti koostamiseks anti Kukele 18. Kokku seadnud Gustav Suits. lk.19 Huvitav on siinkohal märkida. 1933. – Jüri Vilms mälestustes (Koostanud Hando Runnel). 2001. 2001. 17 F. A. Laaman. Tartu. 1923. Kuidas Eesti Iseseisvuse Manifest sündis. jaanuari numbris ilmunud Maanõukogu vanematekogu seletuskiri “Ise- seisev Eesti rahvariik” ning Lääne-Euroopasse läkitatud välisdelegatsiooni liikmetele kaasa antud märgukiri. Eesti Sõjamees 05. 21 Eesti Töövabariik: Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei märgukiri Eesti iseseisvuse küsimuses.1918. 1998. 1964. rahvusvahelise erapooletuse. Tallinn. Eesti iseseisvuse sünd. on teadmata. 19 J. näeme. tuli teha veel hulk tööd. Kõik eesti rahvale… – Jüri Vilms mälestustes (Koostanud Hando Runnel). 376. et allakirjutajateks saavad olema Päästekomitee liikmed. siis üks olulisemaid küsimusi – keda tuleks pidada iseseisvusmanifesti autori(te)ks? – jääb endiselt vastuseta. 30 Tuna 2/2003 . 19–22. A. Uuena lisandus manifesti päevapoliitiliste ülesannete loetelu: kindlustada kodanike võrdõiguslikkus. 164. andes mõista. H. Iseseisvuse esipäivilt. 18 F. Ühelt poolt ütleb ju Peterson üheselt. Kukk. Kuusner. lk. Tallinn. 44. aastatel korduvalt (vt. sõjaliste rajatiste püstitamise keelustamist ja Eesti rahvusliku sõjaväe vähendamist miinimumini. Petersen. lk. 20 Päevaleht 24. veebruari koosolekul ning kui suurel määral mõjutasid manifesti varasemad samalaadsed dokumendid. Mälestusi ja tähelepanekuid.1928. Tormine aasta: Ülevaade Eesti välispoliitika esiajast 1917. seada sisse kohtuasutused. Piip. – Tähised: Eesti ajakirjanike iseseisvuspäeva almanak. Tallinn. kuid ilmselt lisati just nüüd manifestile allkiri “Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu”. Eesti Rahvusväeosade Album III. sest Petersoni väitel jätnud nemad Kukega selle tegemata. 162. et redaktsioonikomisjonil. 1938. – Iseseisvuse tuleku päivilt. et püsima on jäänud Eesti iseseisvaks kuulutamise. väites. 22 E. 234.Ago Pajur / Iseseisvusmanifesti sünd bis toimunud järjekordsel koosolekul kiideti see heaks. Juhtund. Piip.18 Teisalt on Kukk rõhutanud oma rolli manifesti teksti koostamisel. Iseseisvusmanifestile eelnesid Gustav Suitsu poolt 1917. lk.21 Kõik need dokumendid olid üksteisega tihedalt seotud ning üksteisest välja kasvanud. Polnud ju manifest kaugeltki esimene dokument. valmistada 16 J. Tartu. Tartu.1938. Tallinn. illustratsioon 1). Petersonil endal. Sellega seoses nõuti Saksa ja Vene sõjavägede kohest väljaviimist Eesti aladelt (väga jõuliselt kinnitati. et Kuke esialgne projekt “oli üldsõnaline ja rohkem nagu meeleoluline”. kehtestada laialdased kodanikuõigused. et Kuke poolt kirjutatud manifesti algeksemplari fotokoopiat avaldati 1920. ajalehe Eesti Sõjamees 5. Mälestusi ja tähelepanekuid. 1934.–1918.

Vaatamata Päästekomitee liikmete ebaõnnele võib väita. 1998. Tallinn. 1998.24 Tallinnast lahkuti mööda Paldiski maanteed ning sõideti läbi Keila. 374. Vaatamata külmale. Vasalemma ja Padise. – Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt I. 198–200. E. veebruari õhtusel koosolekul Haritlaste Klubis otsustati saata järgmisel päeval Haapsallu Maanõukogu esindajad. seondusid lootused Haapsaluga. kuid asjaosalised elu ja tervise juures ning tulvil otsustavust alustatu kuskil mujal lõpule viia. mis otsustas: juhul kui Maa- 23 A. Jürman. Kavatsus oli nurjunud. 1928. Päts. Manifesti väljakuulutamise katsed Pärast manifesti valmimist tuli leida võimalus selle avalikuks väljakuulutamiseks.23 Järgmisel päeval kogunesid asjaosalised – Päästekomitee liikmed Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Eesti polgu ülem E. 1927. Eesti rahvuslised väeosad. Siiski läks selgi korral õnneks ning õhtupimeduses jõuti tagasi pealinna. Eesti polgu sõduritega. toitlusasjanduse ja rahaasjanduse küsimuste lahendamiseks”. Kahtlemata oli manifesti sünniloos oluline roll nii Juhan Kukel kui ka Ferdinand Petersonil. Kuidas Eesti iseseisvus väljakuulutati. Tallinn. lk. hangedele ning ebameeldivale kohtumisele revolutsiooniliste madrustega jõuti läbida umbes 2/3 teest. 24 J. Kuijõe mõisa juures kohtuti aga 1. et manifest ei maininud rahvahääletust. Juhtund. Seega oli ennekõike tegemist kollektiivse loominguga. 20. et võimalikest kontrollimistest puhtalt välja tulla. Põdder. Põdder’i mälestusi. aga samavõrra kõigil teistelgi tollastel rahvuslikel liidritel. Põdder. Järelikult tuleks iseseisvusmanifesti pidada kompilatsiooniks juba varem avaldatud seisukohtadest ja vähemtähtsatest päevapoliitilistest ülesannetest. lk.25 Samal ajal toimus polgu staabis Läänemaa maavalitsuse. 386–391. kus asus rahvusmeelne 1. töölisteküsimuse. Kuna Tallinn selleks ei sobinud (enamlaste võim oli liiga tugev). 25 Kindral E. lk. 198–199. Tallinn. 1998. – Kümme esimest aastat 1918–1928: Eesti iseseisvuse 10aastapäeva mälestusi ja nähteid. Auto oli saadud Eestimaa Toitluskomiteest ning Toitluskomitee volitused olid ka sõitjatel. 8–9. 376. lk. Tartu. J. veebruaril kindlad teated Saksa vägede pealetungi algusest ning läkitas viivitamatult Tallinnasse Johan Juhtundi ülesandega tuua kaasa keegi rahvuslikest liidritest. Polguülem polkovnik Ernst Põdder sai 20. – Jüri Vilms mälestustes (Koostanud Hando Runnel).Ago Pajur / Iseseisvusmanifesti sünd ette seaduseelnõud “maaküsimuse. – K. Mälestusleht. Haapsalu linnavalitsuse ja polgu ohvitserkonna esindajate nõupidamine. Saar. – Eesti Rahvusväeosade Album III. et juba hommikul marssisid Haapsallu sisse Saksa väeosad. 20. veebruari õhtul arreteeriti rahvusmeelsete ohvitseride ja sõdurite poolt kohalikud enamlikud liidrid ning desarmeeriti linna jõudnud Noarootsi kahuripatareide meeskonnad ja Vormsi surmapataljoni rood. K. Kõik eesti rahvale… – Jüri Vilms mälestustes (Koostanud Hando Runnel). Tartu. kuhu neile auto järele tuli. Seda tegi 1. Haapsallu sõidu katsest on kirjutatud mitmetes mälestustes. kes kinnitasid. Katse Eesti iseseisvust Haapsalus välja kuulutada. Kõige olulisemaks muudatuseks oli asjaolu. Tallinn. kes kuulutaks Haapsalus välja Eesti iseseisvuse. Veel kord tuli sõitjatel läbi elada ehmatus. veebruaril ja nimelt Haapsalus proklameeriti esmakordselt Eesti iseseisvust. Tuna 2/2003 31 . Ilmselt võiks selles näha Eesti täieliku suveräänsuse põhimõtte võidulepääsu – igasugustele võimalikele riikide liitudele eelistati täielikku iseseisvust. kes olid teel Haapsallu “kontrrevolutsioonilist Eesti polku laiali peksma”. Tema elu ja töö: kaasaeglaste mälestusi. Eesti polk. lk. Tartu. kusjuures niisuguse kompilatsiooni ainuautorit oleks mõttetu otsida. kui Keila raudteejaamas satuti madruste ja punakaartlaste sekka. lk. lk. 23–26. Kõik eesti rahvale… – Jüri Vilms mälestustes (Koostanud Hando Runnel). Juhtund. Muutunud olukorras kaotas edasisõit mõtte ning auto pöörati ringi. et just 21. 1934. jäi rahvuslik meelsus polgus siiski püsima. Kuigi enamlaste mõju oli siingi järk-järgult kasvanud. Päts. kes asus otsustavalt tegutsema kohe pärast Juhtundi ärasõitu Tallinnasse. Läänemaa maavalitsuse esimees Aleksander Saar ning Johan Juhtund – veterinaar Karl Sarali korterisse. 1938. A.

Seetõttu läks Veileri missioon nurja ning tal jäi üle vaid Päästekomitee liikmed tagasi kutsuda.27 Hindrey mälestuste kohaselt käsutas polkovnik Põdder pärast kokkuleppe sõlmimist Eesti “soldatid turu peale kokku” ja “pidas neile kõne Eesti iseseisvast riigist”. Looring. lõigates raudteeühenduse Tartuga läbi. 1934. – K. Meos.1918. Päästekomitee sidemees Aleksander Veiler leidis sobiliku auto – Peeter Suure Merekindluse ehitusvalitsuse oma – ja autojuhi.1919. Erinevatel andmetel said vastava ülesande kas Peeter Põld või Karl Ast või – kõige tõenäolisemalt – mõlemad.Rk. [Karl-August Hindrey]. 01. Päts. Veiler.1918. 1938. Päts. sest iseseisvuse väljakuulutamiseks polnud polguülemal volitusi.Rk. Paidet ja Haapsalut (viimane näib olevat loetelus ülearune). Tartu. Mälestusleht. et Eesti on iseseisev riik ja loeb end käimasolevas Vene–Saksa sõjas erapooletuks.32 Manifesti Tartusse toimetamise katsest on teateid napilt. veebruari hommikul kell 8 marssisid Haapsallu Saksa eelüksused major Steffensi juhtimisel. 104–106. lk.02. Tallinn. H. Kurvits. Viljandit.03. Kuidas põranda all tööd tehti. – Eesti Rahvusväeosade Album III. 1. Kukk. 88–95. Päts. – Vaba Maa 24. J. Tema elu ja töö: Kaasaeglaste mälestusi. endise koolivenna. – Päevaleht 24. veebruari õhtuks jõudsid Jõgevale Saksa väed. kuid Jõgevalt kaugemale ei pääsenud kumbki. Postimees 22. Tallinn. – Vaba Maa 24.02.1919. Veiler. Tartu. kuid sihtpunktiks sai sedapuhku Tartu. – Vaba Maa 24. Tallinn. Tallinn. 14.26 21. Päts. 1938. lk. Päts.1919. Kuid just samal päeval jõudsid Tallinna enamlasteni.02. 55. A. Ning kuigi Päästekomitee liikmed seda veel ei teadnud. – Vaba Maa 24. K. Päts. Vilmsi ja Koniku. lk. Sisuliselt vastas Haapsalus toimunu täielikult rahvuslike liidrite kavatsustele. Kuidas põranda all tööd tehti. kes seni olid pidanud kõiki jutte sakslaste pealetungist provokatsiooniks. O. vähendamaks sissekukkumise võimalusi. 230.02. 27 Kindral E. lisaks võidi loota Tartus paikneva Eesti Tagavarapataljoni toetusele.29 Tartu näis olevat igati loogiline valik – oli ju Tartu näol tegemist nii Eesti rahvusliku ja vaimse keskpunktiga kui ka suuruselt teise linnaga. Mälestustes on sihtpunktidena nimetatud Tartut.30 22. 1999.02. Veiler.31 Seejärel otsustati saata manifesti tekst korraga mitmesse suuremasse linna. Iseseisvuse esimesed tunnid. Iseseisvuse manifesti avaldamine. linna piiril auto peale korjata. – K. 29 V. Kuidas Eesti iseseisvuse manifest sündis. Tartu.Ago Pajur / Iseseisvusmanifesti sünd nõukogu esindajad hommikuks ei saabu. kes ettevaatlikkusest lahkusid Tallinnast jalgsi (mööda Narva maanteed). – Vaba Maa 24. 1939. lk. 2. Põdder’i mälestusi. tuleb tegutseda omavalitsuste ja polgu nimel. 31 V. – Päevaleht 24. 32 Tuna 2/2003 .1919. K. lootuses. sest ühelt poolt polnud Eesti iseseisvust selleks hetkeks veel avalikult välja kuulutatud. lk. Eesti riigi sünd. veebruaril langenud.28 Tõenäoliselt piirdus Põdder üksnes kõnega. veebruar kulus Tartu-sõidu ettevalmistusteks. nr. Nii linnas kui ka linna ümbruses tugevdati patrulle ning kõik sõidukid võeti range kontrolli alla. 28 H. A. kindlad teated Saksa regulaarvägede lähenemisest. 1928. Selle eesmärk jäi endiseks – kuulutada välja Eesti Vabariik –. Pärnut. – Eesti Rahvusväeosade Album III. Põdder’i mälestusi.02. et kuskil ikka selle ettelugemine õnnestub. Vormiliselt oli asi keerukam. – Vabadussõja Tähistel 1937. Sakslaste sissetulek Haapsalusse. veebruariga dateeritud manifest. Kuidas põranda all tööd tehti. [Karl-August Hindrey]. Eesti polk Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel Haapsalus. enne kui need enamlaste kätte langevad. Iseseisvuse manifesti avaldamine.02.02. ning lubas Pätsi. Eesti tagavarapataljon ja temaga ühenduses olevad sündmused 1917–1918. lk. Sellele reageeriti valve tõhustamisega. 32 A. – Konstantin Päts: Minu elu – mälestusi ja kilde eluloost (Koostanud Hando Runnel). oli enamlaste võim Tartus 21. lk. 14. Äpardunud Haapsalu-sõidult naasnud Päästekomitee otsustas võtta ette uue reisi. 1934. Tema elu ja töö: Kaasaeglaste mälestusi.1919. Karl Ast oli sunnitud tema käes olnud manifesti Jõgeval hävitama ning vaevalt ka Peeter Põllu valduses oleva eksemp- 26 Kindral E.1919. millega kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks “tänasest peale”. 30 E. lk. 200. A. 200. Arvatavasti sõitsid nad eraldi. kuid teisalt valmis samal päeval 21.1919. 23. Sakslaste sissetulek Haapsalusse. Kohtumisel Steffensiga deklareerisid polkovnik Põdder ja teda saatev KarlAugust Hindrey.

Samal ajal. – Kümme esimest aastat 1918–1928: Eesti iseseisvuse 10aastapäeva mälestusi ja nähteid. Tuna 2/2003 33 . Kuid olulisem oli alles ees… 24. A. 164. 1939. siis tulge Pärnu. siis peate teie manifesti kuulutama välja Pärnus. 38 A. Kask. – Eesti Rahvusväeosade Album III. seal meie enamlasi nii väga ei karda ja võime manifesti välja kuulutada. – Kümme esimest aastat 1918–1928: Eesti iseseisvuse 10aastapäeva mälestusi ja nähteid. Eesti riigi sünd. millega kuulutatakse välja iseseisev demokraatlik Eesti Vabariik. Jürman. Tartu. 62. Tallinn. Jürman. Kuulajad võtsid vastu resolutsiooni: “Koosolek tunnistab. et Maanõukogu vanematekogu on koostanud manifesti.kui teil mujal korda ei peaks minema iseseisvuse manifesti välja kuulutada. 22. kui Haapsalu sõidu tulemused olid selgunud. Vahetult enne väljasõitu ütles Päts teisele Pärnu mehele Hugo Kuusnerile: “Kui meil ei peaks Haapsalus õnnestuma. toimus Pärnus võimu üleminek rahvuslaste kätte.”35 Nii Jürman kui Kuusner lahkusid aga Tallinnast enne. Kuidas Eesti iseseisvus väljakuulutati. Kuusner. lk. (Käsikiri – KM KA Fond 230 M 18:1) 37 O. veebruari õhtul said sealsed enamlased ärevaid teateid – lisaks lõuna poolt linnale lähenevatele Saksa vägedele maabus Muhumaalt pealetungi alustanud Saksa rünnakukolonn Virtsu piirkonnas.33 Manifesti väljakuulutamine… …Pärnus 20. Igatahes jäi iseseisvus Tartus välja kuulutamata. 35 H.37 Äsja Tallinnast saabunud A. et kuskil mujal Eestis oleks rahvakoosolek andnud hinnangu iseseisvuse väljakuulutamisele. Seepeale algas enamlaste ja Vene väeosade põgenemine. Eesti Vabariigi väljakuulutamine Pärnus. lk.02. Kuidas Eesti iseseisvus väljakuulutati. 20.. Tallinn.1919.”34 Ettepanek jäeti reservi. Mälestusi ja tähelepanekuid. “et kogu täidesaatev võim Pärnu linnas ja maakonnas on Pärnu Eesti pataljoni kätte üle läinud”. Looring. 34 A. 1928. lk. 23–30. kui Jürman ja Kuusner Tallinnas viibisid. 36 Pärnu Eesti Pataljon: 2-se Eesti Polgu 3-nda pataljoni ajalugu. Koostanud reservkapten Lucius Treiberg. lk. lk. 2001.”38 Pole teada. – Vaba Maa 26. Eesti polgu III pataljon) ülem staabikapten Feliks-Johannes Tannebaum oma päevakäsus teada. 23–26. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus.36 Samal õhtul toimus “Endlas” rahvakoosolek. Pärnu Eesti Pataljon: 2-se Eesti Polgu 3-nda pataljoni ajalugu. lk. Petersen. lk. Tallinn. ERA 31-6-58-7 33 F. 1928. Tallinn. veebruari hommikul andis Pärnu Eesti Pataljoni (2.Ago Pajur / Iseseisvusmanifesti sünd lari saatus teistsuguseks kujunes. 1938. 31. Jürman andis ülevaate pealinnas saadud muljetest ning teatas. juhuks kui kavandatud Haapsalu-sõit peaks ebaõnnestuma. kus kõnelesid mitmed kohalikud tegelased. 23–26.. 230. et enamlaste täidesaatva komitee valitsuse langemine Pärnus Eesti rahva tahtmisel sündinud on ja tervitab Eesti iseseisvuse väljakuulutamist Eesti maapäeva vanematekogu poolt ning peab tarvilikuks erapooletu seisukoha võtmise kõikide välisriikide vastu. veebruari koosolekul Haritlaste Klubis tegi Pärnust saabunud August Jürman ettepaneku: “. veebruaril 1918 Pärnus koostatud akt Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise kohta.

”44 Sellest “tseremonial marsist” sai esimene sõjaväeparaad Eesti Vabariigi ajaloos. Tuldi Ülejõelt ja kaugemaist aguleistki. veebruari hommikul loeti manifest Pärnus veel teistki korda ette – seda tegi kirikukantslist Pärnu Elisabethi koguduse õpetaja Hasselblatt. Selle organiseerijateks said jällegi Järve ja hilisem Pärnu linnapea Oskar Kask.41 Nüüd tuli pärnakatel Tallinnas antud lubadus lunastada. karges taevas heledalt kiirgavad tähed. 34 Tuna 2/2003 .”42 24. kes tõmbas kaasa teised. Piiskar. Kuusner. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus. veebruari pärastlõunal ilmus H. midagi peaaegu kujutlematut. J. et läks vagunisse. et kell 8 toimub “Endla” ees Eesti iseseisvuse väljakuulutamine. langeti üksteisele kaela. Samal ajal levitati linnas teadet. 1938. Mõni minut hiljem ilmus rõdule Maapäeva liikme H. lk. 63. siledaks aetud näoga”. Mehiselt. pilluti kübaraid õhku.43 Juba enne manifesti ettelugemist oli otsustatud korraldada järgmisel päeval iseseisvuse väljakuulutamise auks manifestatsioon. poolkasukas seljas. mida rahvas kuulas hinge kinni pidades. Kõigepealt toimetas Järve ühe manifesti eksemplaridest trükikotta ja lasi selle seal trükkida. nagu kord jüriööl. Kuusneri jõurikas kuju. Eesti iseseisvuse esimene väljakuulutamine. karauli vormis. Vaevalt olid aga kajanud manifesti pateetilised lõpusõnad. mille toomiseks oligi Soop Pärnusse saadetud. Kogu oma olemuses kehastas manifesti kuulutaja rahva vankumata tahet 39 40 nüüdsest peale elada oma.1919.39 “Pääle teretust küürutas ta sõnalausumata ja tõmbas kalossi vahelt mingisuguse kokkukeeratud paberilipaka välja ja ulatas meie kätte. lk. lk. sest enamlased otsisid Soopi juba Tallinna raudteejaamas taga ning ta pääses vaid tänu sellele. Hõisati. Kuusneri korterisse keegi “lüheldase kasvuga vanapoolne härra. – Eesti Rahvusväeosade Album III. millist vanade pärnakate sõnul polevat varem nähtud.1928. 43 J. Teise samasuguse paberi kiskus ta kasuka vahelt välja. Kõigil sõjaväelastel käsen sinelites olla. Manifesti peitmine polnud sugugi asjatu. kelles korteriperemees tundis ära Maavalitsuse asjadevalitseja Jaan Soopi. kellel oli selleks Pätsi suusõnaline volitus. Järve. kust tseremonial marsil muusika saatel läbi linna mindakse. koolid ja Eesti pataljon. 19. 42 Tähised: Eesti ajakirjanike iseseisvuspäeva almanak. kindlal sammul astus ta rõdu äärele. Eesti vabariigi väljakuulutamine Pärnus. [– – –] Selle õhtu rõõmus elevus. 41 H. et õhtul sünnib midagi erakordset. – Nädal Pildis 1938. Kell 8 süttisid teatrimaja rõdul tõrvikud. Ka staabikapten Tannebaum andis oma alluvaile korralduse: “Eesti iseseisvuse väljakuulutamist täna 23-al Februaril 1918 aastal tähelepannes käsen hommen 24-al Februaril kell 11-30 minutid kõiki roodusid ja komandosid numbrite järjekorras bataljoni stabi ees (endise linnakooli ees – Glabe platsil) kokku koguda – liini ( ) sõjariistas. 1933. Püstipäi. umbes 100 relvastatud meest. – Postimees 24. loitvad tõrvikud. Kohal olid mitmed organisatsioonid. iseseisvat. Manifesti ettelugemine tehti ülesandeks Kuusnerile.”40 Tegemist oli kahe iseseisvusmanifesti eksemplariga. võttis endale peale sõdurisineli ja teeskles magavat soldatit. lisaks hulgaliselt “organiseerimata” lin- Pärnus kuulutati iseseisvus välja 23. tuli ka eesti pataljon. et tegevuskava läbi arutada. selgelt ja kõlavalt kostsid manifesti sõnad. Tallinn. käes iseseisvusmanifest. Järgnenut on kõige elavamalt kirjeldatud kellegi anonüümse pealtnägija jutustuses: “Kulutulena levinud teade. Samal päeval olevat oma kogudusele manifesti tutvustanud ka Tori pastor Reitag. 4. – Postimees 23.02. veebruari keskpäevaks kogunes “Endla” ette rahvahulk. 44 ERA 535–1–2–47. kui pataljoni aupaukude saatel rahvahulgas vallandus vaimustusetorm. Korraldustööd jäid Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Järve õlule. veebruaril. Kohalikud liidrid kogunesid kella seitsmeks Jaan Karu raamatukauplusesse. tõi “Endla” ette murdu rahvast. manifesti asjalik-pateetilised sõnad ja neid hardumuses kuulav määratu rahvahulk ei kustu iialgi mu meelest. Tallinn. võimalikult pagunites eesti lindiga põigiti üle ehk eesti lindiga rindas.02. nr. vaba elu. 78–79.Ago Pajur / Iseseisvusmanifesti sünd 23. 24.

Pärnu Eesti Pataljon: 2-se Eesti Polgu 3-nda pataljoni ajalugu. J. Tallinn. H.1919.02. Järve. Eesti iseseisvaks kuulutamine Pärnus 23. Manifestatsioon algas “Endla” rõdult peetud kõnedega – otsa tegi lahti Jaan Järve. lk. 1938. nr. nr.02. 46/47. 46 A. – Tähised: Eesti ajakirjanike iseseisvuspäeva almanak. “Kuulati surmavaikuses ja kui lugemine lõppes hümni sõnadega. Kuna selleks ajaks oli juba teada. Seepeale laulsid sõdurid orkestri saatel hümni. siin oli ka palju maarahvast. et seda ajaloolist sündmust kaasa elada. – Postimees 24. siis ei jõudnud see kohale. lk. 106. Jürman. Unt.* Karu palus kohalikel liidritel astuda samme kaasatoodud manifestide üleskleepimiseks ja laialisaatmiseks ning iseseisvuse avalikuks väljakuulutamiseks. väärib see siinkohal esitamist. Seejärel liikus manifestatsioon läbi linna. Taas lauldi orkestrite saatel hümni ning samal ajal heisati “Endla” lipuvardasse rahvuslik trikoloor. Eesti iseseisvaks kuulutamine Pärnus 23. Timusk jt. Posti tänav Lossi tänavast kuni endise postkontorihooneni oli nagu lõputu rahvameri.Ago Pajur / Iseseisvusmanifesti sünd nakodanikke. 33. mu õnn ja rõõm”. Ettevõtmine lõppes hümni ja “Porilaste marsiga”. Eesti polgu allüksused väeosa staabihoone ette üles ning polgu adjutant leitnant Juhan Järver tegi omariikluse väljakuulutamise teatavaks. 47 Iseseisvuse tulek Viljandisse. 1168. 22.02. peatudes raekoja ees. 1933. 2-se jalaväe rügemendi sünd. veebruaril 1918. veebruar 1918 meie provintsilinnades.”50 Viljandiski kõlasid manifesti sõnad veel teist korda. Tuna 2/2003 35 . Jakobson. kes hommikul linna tulles oli jäänud ootama.48 Enne kella nelja kogunes kohtumaja ette “loendamatu hulk rahvast. mis iseseisvuse väljakuulutamise käiku kajastab. nagu oleks manifesti tekst saadud Tallinnast.1928.1928. talle järgnesid August Jürman. – Sakala 24. – Sakala 24. et Saksa väed saabuvad Viljandisse järgmisel hommikul. – Postimees 23.02. Mälestusi 2. Tallinn. 46/47.”49 Umbes kella nelja ajal tõusis linnapea Gustav Talts kohtumaja trepil pingile ja luges viljandlastele iseseisvusmanifesti ette. Selleks trükiti müürilehed. Ei olnud siin üksi linlased. … Viljandis Viljandis võttis 2. 3/4. H. lk. kus kõnelesid Maanõukogu saadik Juhan Lasn. lk. Samal ajal heisati hoonele sinimustvalge lipp. mis toimub mujal Eestis. nr. 1162. veebruar 1918 meie provintsilinnades. – Sakala 24. veebruari hommikul rivistati 2.47 Närvilisust tekitas vaid teadmatus – puudusid igasugused andmed selle kohta. 2. veebruari ning 24. – Sakala 24. * Mõningatest mälestustest jääb ekslik mulje. – Tähised: Eesti ajakirjanike iseseisvuspäeva almanak. Osa manifeste kleebiti üles linnas.02. – Eesti Rahvusväeosade Album III. 51 J. lk. ning jõudis lõpuks tagasi “Endla” juurde.. jalaväe rügemendi algpäevilt.02. siis otsustati manifest linlastele viivitamatult teatavaks teha. – Kaitse Kodu! 1938. 1933.1928. veebruari tervitasid viljandlased juba üpris rahumeelses olukorras. Eesti polgu loomispäevilt Viljandis. lugedes seejuures ette ka manifesti teksti. Kuusner. tuues kaasa paki Pärnus trükitud iseseisvusmanifeste. Tallinn.51 45 Pärnus kuulutati iseseisvus välja 23. kuid isegi kui Päästekomitee tõepoolest ühe ärakirja Viljandi poole teele saatis. Kuidas Eesti iseseisvust väljakuulutati. veebruari varasel (?) pärastlõunal jõudis Viljandisse eelmisel õhtul Pärnust teele asunud Jakob Karu. Kuusner. veebruaril. mis kutsusid rahvast kohtumaja juurde. 78–79. Veebruari pühapäev 1918. 48 24. 3/4.1928. Juhan Järver. Iseseisvuse tulek Viljandisse. kus koostati akt Eesti iseseisvuse väljakuulutamise kohta. V. 106. – Sõdur 1927. veebruari õhtul raudteeühenduse Kohila juures läbi. sest Saksa väed lõikasid 23. siis paljastusid pääd ning kõlas võimas “Mu isamaa. Eesti iseseisvuse esimene väljakuulutamine. lk. – Kaja 24. Eesti polk (Sakala polk) põgenevatelt enamlastelt võimu üle ööl vastu 23. nr. lk. 25.46 Kuna nimetatud akt on ainus ametlik dokument.V. 49 24. veebruaril 1918. R. osa läkitati koos selgitavate kaaskirjadega valdadesse. – Sõdur 1927. aselinnapea J.45 Pärast manifestatsiooni kogunesid Pärnu asutuste ja organisatsioonide esindajad raekotta.1928. Jaan Piiskar jt. 50 Iseseisvuse tulek Viljandisse. 24.1928.02. – Kaitse Kodu! 1938.

Raamot. 201. Olukord muutus kardinaalselt mõne tunni jooksul.55 Samaaegselt algas rahvuslike jõudude väljaastumine. lk. kes üritanuks Vilmsi enamlaste eest kaitsta. 233–234. 1934. olge valvel. Üks julge kava sündis 23. veebruarit jõudis Tallinna enamlasteni Nõukogude valitsuse ametlik teade Eesti loovutamise kohta Saksa vägedele ning samal ajal pöördusid Tallinna tagasi Keilas purustatud punakaardisalga riismed. 1939. et sellestki kavatsusest tuleb loobuda. A. Tartu. kuid üks “pisiasi 52 A. Laaman. Reaalkooli hoones moodustas kooli võimlemisõpetaja Anton Õunapuu relvarühmi koolipoistest. Tartu. Eesti polgu tegevusest Eesti iseseisvuse väljakuulutamise aegadel. veebruar). Seepeale algasid kiired ettevalmistused põgenemiseks. 54 V. I.02. lk. Päts. 233. kui selgus. 1964. Stockholm. kuhu saabusid trikolooriga kaunistatud autos Päästekomitee liikmed. sisenema tagaukse kaudu teatrisse ning lugema kahe vaatuse vaheajal lavalt manifesti rahvale ette.02.1919. A. – K. Turku. Nende tegevus toimus ilma kindlama plaani ja keskse juhtimiseta. Kingissepp ja teised tahavad putket teha!”). mil “provints” proklameeris Eesti iseseisvust. – K. Tallinn. Tartu. – Vaba Maa 24. Tallinn. mis tähendas muu hulgas ka kõikide teatrietenduste keelustamist. – K. veebruaril. 202–203. Eesti riigi sünd. lk. olge valvel! Anvelt.Ago Pajur / Iseseisvusmanifesti sünd … Tallinnas Ajal. Tema elu ja töö: Kaasaeglaste mälestusi.1933. 1938. Hommikuks tõmbusid enamlased kogu linnast sadama piirkonda. 228. kui enamlased lahkuvad linnast!” (teiste allikate kohaselt: “Seltsimehed. 232–233. Eesti iseseisvuse sünd. A. Iseseisvuse esimesed tunnid. Konstantin Pätsi sõnul käsitsi – üleskutseid “Kodanikud. Raekojas kutsus linnapea Voldemar Vöölmann – ainus põgenemisest loobunud nimekas enamlane – kokku oma erakonnakaaslaste poolt laiali aetud linnavolikogu erakorralise koosoleku. veebruari pärastlõunal koondus võimukeskus Riigipanga kontorisse. 1939. Looring. 53–55. 106. veebruaril Tallinnas kehtestatud piiramisseisukord. 1975. Toompea lossis organiseeriti Omakaitset.56 24. A. Päts. Looring. 3. Veileri poolt ööpimeduse katte all kuulutustulpadele. Päts. veebruari õhtul trükkis Kunsttööstuskooli õpetaja Eduard Taska oma köitetöökojas paarkümmend (rohkemat ei võimaldanud töökoja vana trükipress) plakatit tekstiga “Eesti on iseseisev vabariik!” ning Voldemar Päts ja Aleksander Veiler kleepisid need pimeduse saabudes mitmele poole üles. Päts. K. Ööl vastu 24. Sedapuhku sai põhjuseks enamlaste poolt 23. Kogu õhtu ja öö jooksul käis kõikjal vilgas organiseerimistöö. Iseseisvuse manifesti avaldamine. Kuidas põranda all tööd tehti. 53 V. 1934. Pätsi ja A. Tallinn. lk. Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost (Koostanud Hando Runnel). Loodeti üllatusmomendile ja paarikümnele ustavale relvastatud mehele.54 Kuid mõistagi ei olnud see piisav. Selle kohaselt pidi Jüri Vilms pühapäeval (24. 1999. Eesti riigi sünd. Tallinn. 36 Tuna 2/2003 . Stiihilisusele vaatamata oli lõppeesmärk kõigile eestlastele selge – võimu ülevõtmine ja iseseisvuse väljakuulutamine. Tema elu ja töö: Kaasaeglaste mälestusi. Veiler. kes valmistasid – Voldemar Pätsi meenutusel kirjutusmasinal. Sälg.52 23. 56 V. “Lootuse” seltsimajas üritasid oma ülemvõimu kehtestada vasakpoolsed esseerid Martin Bleimann ja lipnik Nikolai Riuhkrand. Ajutisi tegevuskeskusi kujunes mitu: Riigipanga majas alustas Aleksander Hellat miilitsa taasloomist. 55 E. Looring. lk. lk. samas püüdis leitnant Konrad Rotschild koos 3. lk. Needki kleebiti V. Mälestused I. 1939.53 Tööle pandi ka konspiratiivkorteris tegevusetult istuvad Päästekomitee liikmed. Eesti riigi sünd. Päts. Eesti polgu ohvitseridega seada kokku sõjaväelaste löögisalku. otsis Päästekomitee võimalusi omariikluse väljakuulutamiseks Tallinnas. Päts. – K. Päts. – Vaba Maa 24. mil “Estonias” oli kavas “Madame Sans-Gêne´i” pärastlõunane etendus. lk. 201. – Eesti Rahvusväeosade Album III. Iseseisvuse saabumine. Iseseisvuse manifesti avaldamine. Aleksander Veiler kogus juba sobivaid mehi. lk. Tartu. Iseseisvuse manifesti avaldamine. asudes evakueerumiseks sõjalaevadele. Päts. 1934. Tema elu ja töö: Kaasaeglaste mälestusi. 241.

raudteejaama ja sidesõlme.02. 62 Pidustused olid sellega läbi ning taas tuli mõelda argipäevale. Lents. vangla. K.1938. – Sõdur 1932.” Maa.02. Kapten Maide luges iseseisvuse manifesti rahvale ette [– – –] ning sõdurite rühm laskis aupauke. – Sõdur 1932. Sündmuse pealtnägijad on jutustanud: “Ilm oli haruldaselt ilus. 1251.1938. et toimetada see Paidesse ja võimaluse korral avalikult teatavaks teha. lk. 60 V. Kirjanduses on vilksatanud väide. et manifest pole veel saksa keelde tõlgitud.57 Muidugi oli selline vabandus vaid ettekääne. 25. – Järva Teataja 22. Eesti polgu allüksused. 25. nagu oleks Tallinna komandandiks nimetatud Rotschild pangamaja juures manifesti ette lugenud. Manifest tõlgiti kiiresti saksa keelde ning samal õhtul Paidesse jõudnud Saksa vägede juhtidele tehti ametlikult teatavaks. 62 T.Ago Pajur / Iseseisvusmanifesti sünd ununes” – omariiklus jäi avalikult proklameerimata. nr.59 Kell kuus hommikul avaldati Järvamaa elanikele adresseeritud teadaanne. veebruari keskpäevaks käsutas linnakomandandiks määratud kapten Maide kokku nii sõjaväelased kui ka linnakodanikud.58 … Paides Samaaegselt Tallinnaga loeti iseseisvusmanifest ette ka Paides. Aasta tagasi: Isiklised muljed ja mälestused. K. 4. ning järgmisel päeval ka avalikult ette lugeda. V. Kuidas sattus Paidesse iseseisvuse manifest. 59 V. Paraadi võttis vastu Reaalkooli trepil seisev vastse Ajutise Valitsuse peaminister K. 1250. Margus. Juhtund. et Eesti Vabariik on kuulutatud iseseisvaks riigiks. Tuna 2/2003 37 . veebr.1919. mis soovib jääda käimasole- J. igaüks hingas kergemalt. 1934. Keskpäevaks kogus rahvas turuplatsile. milles kutsuti üles koostööle “Eesti iseseisvuse teostamiseks”60. kuna saksa koguduste õpetajad vabandasid end sellega. kes andis talle üle kirjutusmasinal paljundatud manifesti eksemplari.1938. Lintrop oli Tallinnas viibides kohtunud Maavalitsuse asjadevalitseja Jaan Soopiga. Kuidas sattus Paidesse iseseisvuse manifest. K.02. lk. Tõsi küll. Päts. Tänu selle eest võlgnevad paidelased linnas paiknenud Paide Eesti Pataljonile (4. 61 V. 206–207. Enne paraadi algust luges Päts Reaalkooli juurde kogunenud rahvale ette ka iseseisvusmanifesti. nr. – Järva Teataja 22. – K. tegelikkuses ei tahtnud Saksa vägede saabumist ootavad baltisakslased Eesti Vabariigist kuuldagi. Paalberg ja J. õhtuhämaruses kleebiti trükitud manifest kogu linnas üles. Tallinn. 57 58 veebruari arreteerisid Eesti sõjaväelased kohalikud enamlaste juhid ning hõivasid nende peastaabi. Kõlas muusika ja rahvas laulis “Mu isamaa. 48/49. 48/49. – Vaba Maa 25.61 Lintropi saabumisel otsustati manifest kohe paljundada.02. Kõikide meeleolu ülev.ja linnavalitsuse nimel esinesid lühikeste tervituskõnedega J. veebruari keskpäeval korraldati Tallinna kesklinnas iseseisvumise auks sõjaväeparaad. Lents. – Päevaleht 24. Seejuures toimusid iseseisvumisele pühendatud jumalateenistused ainult eesti kogudustes – Kaarli ja Jaani kirikutes – ning Issanda muutmise peakirikus. Kuidas toimus iseseisvuse väljakuulutamine. veebruari hommikul. ent rõhuv enamik asjaosalistest ja uurijatest on siiski seda meelt. mida juhtis kapten Jaan Maide.02. kuid vaevalt suutis see asendada pidulikku toimingut. et see linnas üles kleepida ja maale laiali saata. Esmakordselt loeti manifest Tallinnas ette alles 25. Tema elu ja töö: Kaasaeglaste mälestusi. lk. millest võtsid osa 3. Kuidas sattus Paidesse iseseisvuse manifest. mu õnn ja rõõm”. et iseseisvuse avalikku väljakuulutamist 24. 4. 1918. – Järva Teataja 22. polk enamlaste kukutaja ja Eesti Vabariigi väljakuulutaja Paides. Eesti polgu III pataljon). polk enamlaste kukutaja ja Eesti Vabariigi väljakuulutaja Paides. Ööl vastu 24. kaasas ärakiri iseseisvusmanifestist. mil vastavalt Päästekomitee käsule korraldati pidulikud aktused koolides ja jumalateenistused kirikutes. P. Päts. Samal pärastlõunal jõudis Paidesse maakonna miilitsaülem kirjanik Jaan Lintrop.1919. veebruaril ei toimunud. Enamlaste vägivalla valitsuse kukutamine Paides öösel vastu 24. Käsebier. V. nii et telefonitraadid sadasid vihinal alla. Kann.

et mingit Eesti Vabariiki V. Treufeldt. K. Kuidas sattus Paidesse iseseisvuse manifest. lk. 38 Tuna 2/2003 .02. nr.1938. nr. 25. 243.65 Enamlaste põgenemine Rakverest sai alguse 25.1919. Anvelt ja Ko” trükikoja juhataja Jakob Kull võttis selle töö enda peale. kus T. veebruar 1918 meie provintsilinnades.02. Et trükikojad olid enamlaste valduses. veebruaril levitati paljundatud telegrammi Rakveres juba käest kätte. Tornil saabunud telegramm adressaadile – endisele Viru maakonnakomissarile Tõnis Kalbusele – kätte toimetada. Enamik telegraafi. 67 24. Ühtlasi nõuti relvade kättejätmist Paide pataljonile. – Sõdur 1932. kas telegrammis anti ainult teada iseseisvuse väljakuulutamisest või oli selles toodud ära ka iseseisvusmanifesti tekst). Eesti rahvusriik. nr. – Järva Teataja 22. 65 24. veebruari õhtul nimetas Päästekomitee Tallinna “posti komandandiks” leitnant Theodor Kääriku. tuues seejuures ära nii iseseisvusmanifesti teksti kui ka Päästekomitee päevakäsud. Narva ja Petrogradi – funktsioneeris side veel korralikult. 66 H. Tõuge selleks saadi Tallinnast. 68 M.66 Nüüd kleebiti iseseisvuse teadaannet sisaldavad telegrammid juba avalikult kuulutustulpadele ning korraldati “rahvakoosolek. Kalbus luges ette iseseisvuse telegrammi ja manifesti”. Kokku trükiti umbes 2500 eksemplari. lk. Narva rahvuslased seevastu üritasid rohkemat. T. Telegraafi töö iseseisvuse väljakuulutamisel. veebruar 1918 meie provintsilinnades. kus Eesti iseseisvus veebruaris 1918 välja kuulutati. 107. õnnestus eestimeelsel postiülemal A. 108. tuli rahulduda hektograafilise paljundusega. 1993.02.69 “K. kuid ida suunas – Rakverre. 24. sest enamlased olid Narvas alles kindlalt võimul. mille toeks oli kapten Heinrich Vahtramäe 4. mis valmisid juba kella kaheksaks hommikul. 64 Kalbus omakorda edastas selle Maavalitsuse esimehele Mihkel Juhkamile. nr. 70 24.02. kes võttis oma südameasjaks provintsilinnade informeerimise Tallinna sündmustest. Käärik. Iseseisvuse väljakuulutamine Rakveres. Ühtlasi andsid enamlased Narva raekoja trepilt rahvale teada. Areniga korraldas telegrammi paljundamist. – Kaitse Kodu! 1938. mööda minnes näppu pistes”. lk.67 … ja mujal T. Muidugi ei jäänud rahvuslaste tegevus märkamatuks ning paar tundi hiljem algasid massilised vahistamised. lk. 69 J. 48/49.63 … Rakveres Viiendaks ja viimaseks linnaks. – Vaba Maa 24. 3/4. Ideed ja lahendused: ärkamisajast Eesti Vabariigi sünnini. – Kaitse Kodu! 1938. veebruari hilisõhtul ning 26. 1248. Vahtramäe. 3/4. “Telegrammi ettelugemine kuulati palja peaga püsti seistes ära ja lasti vaimustust tundes noort vabariiki elada. lk. Kääriku telegramm jõudis ka Petrogradi ja Narva. mis tegid telegrammi levitamisele lõpu.68 Midagi rohkem polnud Petrogradi eestlaskonnal enamlikus võimukeskuses võimalik ette võtta. kes hoolitseb elanike ja avaliku korra kaitse eest kogu maakonnas. Eesti jalaväepolk. Narva ajalehe Meie Elu toimetaja Christjan Kaarna kutsus ööl vastu 25. – Vaba Maa 25.Ago Pajur / Iseseisvusmanifesti sünd vas sõjas neutraalseks.1919.70 Seejärel hakati neid “välja jagama salamahti. Seda kasutades saatis Käärik Rakverre telegrammi Eesti iseseisvuse väljakuulutamise kohta (pole selge. veebruari numbris. Tallinn. veebruarit Tööerakonna kohaliku komitee ruumidesse kokku iseseisvuslaste koosoleku ning luges kokkutulnuile Kääriku teadaande ette. – Kaitse Kodu! 1938. Mälestused Eesti iseseisvuse väljakuulutamisest Narvas. 4. 107–108. Graf.1919. oli Rakvere. 3/4. veebruar 1918 meie provintsilinnades. Petrogradis ilmuv ajaleht “Eesti” teatas omariikluse väljakuulutamisest 26. – Vaba Maa 25. Eesti polk.ja telefoniliine olid selleks ajaks küll Saksa vägede edasitungi tõttu katkenud.” Pärast esimese vaimustuse möödumist otsustati saabunud telegramm trükkida ja linnas avalikult välja panna. kes koos Rakvere miilitsaülema A. Ehkki Rakvere postkontor oli enamlaste kontrolli all. veebruari hommikul läks võim linnas rahvuslike 63 64 jõudude kätte. selle avalikku teatavakstegemist segas vaid enamlaste jätkuv kohalolek.

77 Seetõttu saadi manifesti trükkimisele asuda alles pärast seda.1919.76 Ähvardava ohu ja paljude üksteise otsa kuhjunud sündmuste mõjul on Veilerile hiljem tundunud. et pärast viie esimese eksemplari valmimist trükiti neid mingil ajal. K. 24. veebruaril kell 2 algas tegevus.78 Seda versiooni kinnitab ka Konik ise: “24. 76 A. et esimesed 4–5 koopiat manifestist valmistas Tööerakonna büroos oleval kirjutusmasinal keegi J.71 Manifesti trükkimine Nagu öeldud. – K. Jõgi. Tallinn. – Sakala 24. 1998. A. 77 A. lk. Kukk.02.02. 75 J. lk. A. Feldman. et Kukk lõi käsitsi kirjutatud teksti kirjutusmasinal viies eksemplaris ümber juba enne otsustavat koosolekut Haritlaste Klubis. 2001. Tema elu ja töö: Kaasaeglaste mälestusi. Veiler. veebruaril. 1939. kes saanud vastava ülesande Päästekomiteelt. et ümberkirjutamisel tekkis ka vähemalt üks erinevus. et Pärnusse toimetati tegelikult kaks eksemplari (eeldatavasti said ka Põld ja Ast Tartusse sõites kaasa kumbki ühe ärakirja). Vähemasti Ney on kinnitanud. 202.02. V.73 Riigiarhiivi direktor Gottlieb Ney jõudis järeldusele. Nähtavasti ei olnud aga ärakirju sellele vaatamata kuigi palju. Kuidas iseseisvuse manifesti Tallinnas trükiti. 73 A. kellele tehti ülesandeks leida võimalus manifesti trükkimiseks. Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani. F. veebruarini tühjas pudelis. – Vaba Maa 24.Ago Pajur / Iseseisvusmanifesti sünd pole olemas. Viimane on meenutanud: “Veiler pööras käesolevate ridade kirjutaja poole ettepanekuga. ülejäänud aga – hõlpsama peitmise huvides – õhukesel veluurpaberil. Päts.” Samas selgitas ta ka “lahti ütlemise” põhjust – kõik Tallinna trükikojad olid enamlaste poolt natsionaliseeritud ja range kontrolli all. enamlaste võim Tallinnas on kindel ning levitatud telegramm on provokatsiooniline vale. s. kes andis selle edasi Tööerakonna asjaajaja Karl Tiitso kätte. Tuna 2/2003 39 . 71 72 Tallinnasse jäi seega vähemalt kaks eksemplari (lisaks käsikirjalisele). aastapäeval. Kuidas põranda all tööd tehti. Iseseisvuse manifesti avaldamine. lk. mähkis vahapaberisse ja hoidis kuni 24. Tartu.74 Veileri järgi jäeti masinakirjalise manifesti kaks eksemplari Tallinna.o. 78 Õ.1919.1933. J. kuna ülejäänutest saadeti üks Tartusse. otsides abi trükiasjanduses orienteeruvatelt erakonnakaaslastelt Karl Mikitalt ja A. Elango. Tallinn.75 Ärakiri sai Veilerile. veebruaril. – Vaba Maa 24. valmis manifesti tekst lõplikul kujul 21. Järgnevatel päevadel püüdis Veiler leida võimalusi manifesti trükkimiseks Tallinnas. – Eesti iseseisvuse tähistel: Eesti Vabariigi 13. Paaripäevase olukorra uurimise järele pidin enese aga ettevõttest lahti ütlema. 234. Originaal usaldati manifesti koostaja Kuke hoolde. 1931. 1934. Seejuures olnud üks eksemplar paksemal paberil. Eesti riigi sünd.02. Eksemplaride koguarvu – viis – näib seadvat küsimärgi alla tõsiasi. katsugu mina kuidagi viisi manifest maha laduda ja ära trükkida. ent arvatavasti peetakse silmas paksul paberil olnud eksemplari) ei olnud kuupäeva. kuskil ja kellegi poolt juurde.02. Olin nõus. Tallinn. 74 ERA 31–5–58–1. 20. – Vaba Maa 24. lk. kui algas enamlaste lahkumine. Peterson kinnitab oma mälestustes. Veiler. lootes. veebruariga. Seega tuleb oletada. Erinevalt Tiitsost pidas Veiler kindlamaks manifesti pidevalt endaga kaasas kanda ja peitis selle saapasäärde. lk. Ruusmann. Looring. Kuidas põranda all tööd tehti. Devis. paljundaja isikut Veiler ei nimeta. See oli 23.72 Veileri sõnul sündinud paljundamine kirjutusmasinal siiski alles pärast koosolekut. veebruaril. 129. Iseseisvuse saabumine.1928. nagu oleks ta manifesti “nädalapäevad” saapasääres kandnud. Näib. 163. Päts. Deviselt.1919. teine Pärnusse ja kolmas Paidesse. et manifesti originaalil (sõna “originaal” on defineerimata. samas aga olid Pärnusse jõudnud koopiad – kõigi asjaosaliste sõnul – dateeritud 21. Mälestusi ja tähelepanekuid. Kui Narvas Eesti iseseisvusest teada saadi. Tallinn. Siilivask. Iseseisvuse manifesti sünnilugu. mis on manifesti valmimise ja väljakuulutamise tegelikke aegu arvestades ilmvõimatu. – Vaba Maa 24. Enamjaolt on ajalookirjanduses seostatud trükkimist Konstantin Konikuga. Viimane keeras manifesti rulli. et võimaliku läbiotsimise puhul ei oska enamlased sellisesse kohta vaadata. Petersen.

1933. mis tema enese sõnul küll “ühe inimese käes kauemini aega võttis. manifesti valmimisaja määratlemisel kõneldakse enamasti ajavahemikust kella 4 ja 5 vahel. Kõrvutades nimetatud artikleid teiste asjaosaliste mälestustega. kellest osa pandi trükikoda valvama. Kuidas iseseisvuse manifesti Tallinnas trükiti. Trükikoda leiti eest suletuna. miks trükikoja aknad pühapäevasel päeval valgustatud on. Karl Mikita ja A. kuid ei tohiks tegelikkusega vähemalt lausa vastuollu sattuda. Tallinn. Kukk. Konik. Igatahes saabusid kohale mõned relvastatud koolipoisid-omakaitselased. Ka on neis korrigeeritud kellaaegu. Mõningase ootamise järel võiski Devis hakata manifesti teksti laduma. tegi tule ladumismasina katla alla. Siinkohal sobiks parafraseerida Oskar Lutsu ja öelda: kui Konik trükikotta jõudis. et tina sulaks.02. F. kes nimetatud kolmikust trükiasjandust kõige paremini tundis. – Eesti iseseisvuse tähistel: Eesti Vabariigi 13. Kojanaiselt saadi siiski trükikoja võti ja nii pääseti vajaliku tehnika juurde. Kukk. 1923. oli manifesti trükkimine juba alanud. 1932. lk. siis peljati nende vastuaktsioone ning paluti saata trükikotta relvastatud valve. lk. osa aga saadeti trükitöölisi nende korterist taga otsima. samal ajal kui Devis. 81 J. 136–141. kuidas tema “isiklikult koos hrade Veileriga. 1927.Ago Pajur / Iseseisvusmanifesti sünd [– – –] Minu ülesandeks oli oma alla võtta “Päevalehe” trükikoda ja viibimata manifesti trükkimine läbi viia. 1923. 18–21.82 Ei pruugi küll seegi kõigis detailides sajaprotsendiliselt tõele vastata. – Eesti iseseisvuse tähistel: Eesti Vabariigi 13. Iseseisvuse manifesti saamislugu. J. mitte et ta selle täitis. Kuna sündmuste kaasaegsed samuti ei nimeta Kuke nime seoses manifesti trükkimisega. 1931. siis tuleks neid artikleid pidada usaldusväärsemateks. et ta mingil ajal Päevalehe trükikojas viibis). J. Kukk. lk. Kaks “ülevõtmist”. oli trükikoja ruum tühi” ning “kella 3–4 paiku olid esimesed manifesti eksemplarid juba trükitud”. J. aastapäeval. – Vaba Maa 24. Kas käis pangamajast abi nõutamas Veiler või mingil hetkel koos Konikuga trükikotta jõudnud Voldemar Päts. Mälestusi ja tähelepanekuid.1919. Mõlemad korrigeerimised on asjakohased: Petersoni mälestuste kohaselt ta 24. Tõsi. Devis – kaasas Veileri saapasäärde tallele pandud manifesti ärakiri – Dunkri tänavas paiknevasse Päevalehe trükikotta. Leheküljed päevaraamatust. 1931. aastapäeval. Tallinn. 40 Tuna 2/2003 . lk. Tartu. Siiski tuli trükkimi- K. Päts. lk. V. Andmed manifesti trükkimise kohta on lahkuminevad. jaanuarist ning mingeid muid trükitöid ei teostatud pühapäevase päeva tõttu. Tallinn. Kukk. Iseseisvuse manifesti saamislugu. sest ajalehe trükkimine oli enamlaste korraldusel lõpetatud juba 29. Järgnev rekonstruktsioonikatse tugineb mitme erineva isiku mälestustele ja hilisematele uurimustele. osalejate nimesid ja sündmuste 79 80 käiku. Erinevused on vaid isikute nimedes – Petersoni asemel Devis – ning kellaaegades – kella 10 paiku asemel ebamäärasem hommikul ja “kella 2 ajaks” asemel “kella 3–4 paiku”. 398–403. Iseseisvuse saabumine. polegi vast oluline. – Vabaduspäev: Eesti Vabariigi XIV aastapäeva puhul. 166. Koostaja Hando Runnel. Iseseisvuse manifesti saamislugu. – Kaitse Kodu! 1928. nr. 66. et Konik vastava ülesande sai. 3. veebruari pärastlõunal (arvatavasti kella kahe paiku) läksid Aleksander Veiler. – Iseseisvuse tuleku päivilt: Mälestused.02. Iseseisvuse manifesti saamislugu.80 Ka viis aastat hiljem jäi kirjeldus enam-vähem endiseks: “Kui 24. – Vaba Maa 24. Hoopis teisiti kirjeldas Kukk manifesti trükkimist 1930. uudistama. 18–21. – Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt I. Tartu. 24. Tallinn. – Jüri Vilms mälestustes.81 Nüüd ei rõhutanud ta enam isiklikku osalust (kirjutistest selgus vaid. Mikitaga ja Maavalitsuse liikme Petersoniga [– – –] asusime hommiku kella 10 paiku “Päevalehe” trükikotta Dunkri tänaval” ning kuidas “juba kella 2 ajaks olid esimesed eksemplarid trükitud manifestist väljas”. veebruaril trükikojas ei käinud. Mälestuste katkendid. Tallinn. lk. lk. Petersen.19. Kukk. aastate alguses. Devis. 1998. mõned töölised olid selleks ajaks juba ise kohale ilmunud. Revolvritega relvastatud Veiler ja Mikita võtsid trükikoja sissepääsu valve alla. 6–7. 2001. J. Et enamlased polnud linnast veel lõplikult läinud. 82 A. Veileri ja [– – –] Devisega natsionaliseeritud “Päevalehe” trükikotta läksime. Erilist segadust külvab Juhan Kukk oma mälestuste paljususega. veebruari hommikul koos Mikita. kui see asjaosalistele soovitav oli”. aastal kirjeldas Kukk.”79 Ometigi nähtub tsitaadist vaid see. lk. asetuvad mõnedki põhifaktid oma kohale.

Devis ise – vanasse ja remonti vajavasse käsipressi. mida tuli suurest vändast ringi ajada.87 Kuna viimane oli tegelikult Jürvetsoni trükikoja ametlik nimetus. et keeldumine tulenes tööliste kartusest enamlaste võimaliku kättemaksu ees. Mikital ning isegi Päästekomitee liikmel Konikul ja trükikotta ilmunud Maanõukogu vanematekogu liikmel Jaan Raamotil. 78. et iseseisvusmanifesti trükkimiseks (paber. veebruari pärastlõunal Pärnusse Maavalitsuse asjadevalitseja Soop. elekter jms. hakati neid linnas üles panema. Kuidas sündis Eesti Iseseisvuse Manifest.02. sest kui Järve kõneleb 60 000 eksemplarist. liimitopsid.30 rubla ning trükitööliste töötasudeks 120 rubla. siis Jürman piirdub vaid 20 000-ga. Mäletatavasti jõudis 23. – Kaja 24.) kulus 317. kõige aktiivsemalt tegutses maalermeister Mikita. siis asetati laotud tekst – selle korrektuuri luges “laduja” A. Pärnu Postimehe toimetaja Järve viis ühe ärakirjadest trükikotta ja lasi selle seal trükkida. kui suures tiraažis manifest üllitati. Viimase nähtusega tuli igatahes kokku puutuda ning ehkki Kukk rõhutab. veebruaril. ning oletanud. – Postimees 23. 4.Ago Pajur / Iseseisvusmanifesti sünd se ettevalmistamist jätkata seda alustanud kolmikul – kas siis puudusid tööliste seas just sel hetkel vajalikud spetsialistid või keeldusid asjatundjad tööle asumast. pintslid. Manifesti esimene eksemplar kleebiti Dunkri tänava ja Rae83 84 koja platsi nurgal paikneva äri aknaluugile. Devisel. Trükiarvu suhtes lähevad andmed samuti lahku.1928. 24. Piiskar. Esimese tõmmise olevat valmistanud Mikita. masinate abil. Jürman. lk. Nii on enamik autoritest märkinud. s. Jäme ots oli seejuures jätkuvalt tööerakondlaste käes. kui paarkümmend esimest manifesti eksemplari käsipressi alt tulnud. kohe. kes hankis vajalikud töövahendid: liimi. sest 60 000 tundub tollase provintsilinna trükivõimsuste ERA 31–6–58–2. Samal ajal toodi trükikotta Päästekomitee esimesed päevakäsud ja korraldused ning nüüd rakendati tegevusse kõik töölised. lk. G. 25. EAA 2281–1–29. et Jürman eksis. Ney on märkinud. teine – Raekoja seinale jne. kuid olulist teavet sisaldub neis kirjutistes napilt. trükivärv. et trükkimine teostus Aleksander Jürvetsoni trükikojas. Veileril.85 kuid Jürmani mälestustes nimetatakse hoopiski Laane trükikoda86 ning Elmar Järvesoo uurimuses kirjastuse osaühisuse “Meie Kodumaa” trükikoda. – Nädal Pildis 1938.84 Kuid Tallinn ei saa pretendeerida iseseisvusmanifesti esimese trükkija aule – see kuulub taas Pärnule. näib siiski. 83 Pole teada. Seejärel – kella kaheksa paiku – õnnestus leida kiirpressi meister ning edasi jätkus töö “tsiviliseeritult”. 87 E. Järvesoo.1928. H. Töö kestis terve öö. J. 85 Pärnus kuulutati iseseisvus välja 23. tuues kaasa kaks manifesti ärakirja. s. küll on aga säilinud andmed selle maksumuse kohta. – Kodumaal ja võõrsil: ÜS Liivika koguteos. Miks muidu pandi hiljem paari töölise juurde relvastatud valve? Kuna trükipressi meistrit ei õnnestunud leida. Kuusner. Tuna 2/2003 41 . et veel enne trükitud müürilehtede väljapanemist oli kleebitud üks masinakirjaline manifesti eksemplar Tallinna linnaapteegi seinale (Väike-Karja tänavas). 1938.o. Maanõukogu rahaasju toimetanud Jaan Raamoti ülestähendustest selgub. veebruari varahommikul asuti aga trükkima taasilmuva Päevalehe esimest numbrit. siis võib oletada.02. omakaitselastel. Käsipressil valmistati umbes paarsada manifesti eksemplari. et vähemalt osaliselt oli tegemist ka maailmavaateliste vastuoludega. Kuidas Eesti iseseisvus väljakuulutati. 1965.t. Eesti vabariigi väljakuulutamine Pärnus. nr. seejärel tulnud pressi vändata vaheldumisi kõigil kohalolijatel – trükitöölistel. 182. – Eesti Rahvusväeosade Album III. Tallinn. Manifesti trükkimist on mälestustes nimetanud küll mitmed asjaosalised. 86 A. 63. Toronto. lk. pigem teevad lahknevused asja segasemaks. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus. Meelsasti annaks õiguse Jürmanile. et seda tegid Tööerakonna büroo (büroo paiknes samas majas) töötajad Vilmsi korraldusel. veebruari õhtupoolikul (umbes kella viie paiku).

V. 26. kes teab… Igatahes jätkus Pärnus trükitud manifeste laialisaatmiseks mitte ainult oma maakonda.”90 Paraku ei selgu sellest tõdemusest.. Kuivõrd manifest trükiti Veileri saapasäärde peidetud ärakirja järgi. K. Lents. sest vaevalt oli viimatinimetatuil mingeid volitusi manifesti parandamiseks. veebruaril. ja 23. Kuidas sattus Paidesse iseseisvuse manifest. veebruaril 1918. V. kuid. 25. Kokku trükiti 10 000 eksemplari. Enamlaste vägivalla valitsuse kukutamine Paides öösel vastu 24. nagu “võeraste” pro “võõraste”. Ärakirja võisid redigeerida Päästekomitee liikmed. kohe kui kirjanik Lintrop koos manifesti ärakirjaga Paidesse saabus. – Kümme esimest aastat 1918–1928: Eesti iseseisvuse 10aastapäeva mälestusi ja nähteid. 90 M. veebruaril Päevalehe trükikojas ladumismasina soojenemist oodates. 1918. et Pärnus trükiti 20 000 eksemplari. Esimene redaktsioon on tõenäoliselt valminud Pärnus. teine on kindlasti trükitud Tallinnas. Eesti rahvusriik. – Sõdur 1932. Seejuures vastab “Pärnu (?) redaktsioon” täpselt originaalile (võivad ehk esineda üksikud trükivead). võeti Eesti pataljoni abil üle kohalik Seidelbergi trükikoda. siis ei ole võimalikke vastuseid just palju. Mati Graf on väitnud. 1993. Käsebier. “pääle” pro “peale”. mis seejärel käskjalgadega Järvamaa valdadesse laiali saadeti. “sell” pro “sel”. “peerud” pro “piirud”. Jürman lisab oma mälestustes veel ühe huvitava detaili – Pärnu trükitöid finantseeris Eesti Maarahva Liidu Pärnu büroo ning trükkimine läks maksma kokku 700 rubla. “valvaku” pro “valvagu” jne.Ago Pajur / Iseseisvusmanifesti sünd jaoks ülearu suurena. lk. millal ja miks neid parandusi tegi. Esimese redaktsiooni alumises vasakpoolses nurgas seisab manifesti koostamise kohana sõna “Tallinnas” ja ajana kuupäev “21.02. polk enamlaste kukutaja ja Eesti Vabariigi väljakuulutaja Paides. “Pärnu (?) redaktsioonist” näib 88 A. Graf.02. nr. märkus 1. veebr. Kuid erinevused ei piirdu ainult nimetatud kahe redaktsiooniga. Kõige silmatorkavamaks erinevuseks nende puhul oli pealkiri – esimesel “Manifest Eestimaa rahvastele” ja teisel “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”. mõlemast redaktsioonist leidub omakorda veel kaks–kolm erinevat varianti. veebruaril korduvalt kohtus. esines ka erine- vusi kirjavahemärkide ja suure algustähe kasutamises ning mõningaid veelgi väiksemaid lahknevusi. 89 T. kellega Veiler Tartu maantee salakorteris 22. – Järva Teataja 22. Erinevates linnades trükitud manifestid ei olnud üks-üheselt kattuvad ning tuleb rääkida kahest erinevast redaktsioonist. Esimene võimalus näib muidugi tõenäosem.1938. Tallinn. mistõttu 24. Tallinnas ja Paides – ning trükitud eksemplaride koguarv võis oletuslikult jääda 40 000 piiridesse (kui aga uskuda Järve andmeid Pärnu tiraaži osas. Paides keerutasid trükimasina vänta vaheldumisi Lintrop. kus iseseisvusmanifesti enne Saksa vägede saabumist trükkida jõuti. Sellele lisandusid veel mitmed muutused: esimese tekstis kasutatakse sääraseid sõnavorme. veebruar. kas võiks siis ehk järeldada.”. Kuidas Eesti iseseisvus väljakuulutati. Tallinn. et manifesti originaali tehti pärast 21.1919. veebruaril ilmutatu ei lange varemavaldatutega sõna-sõnalt kokku. kes. Lõplikku vastust aga anda ei saa.88 Kui arvestada. või siis kolmik Veiler–Mikita–Devis 24. ning seejuures oletada. laoti manifesti tekst ja pandi tööle väike käsipress. kohalik seltsitegelane Jaan Sauga ja Eesti soldatid. 48/49. lk. lk. 1251.89 Niisiis trükiti iseseisvusmanifesti koguni kolmes linnas – Pärnus. – Vaba Maa 25. teise redaktsiooni puhul puudub kas kuupäev üldse või on selleks 24. siis võib trükiarvuks oletada koguni kuni 100 000). Sisulisi küsimusi võib tekkida vaid paaril juhul – kas Eesti Maapäev on üksmeelel “rahvavolituse” või “rahvavalitsuse” alusel seisvate erakondadega ning kas Eesti tahab erapooletust pidada kõigi “vabariikide” või “naabririikide” suhtes? Samuti on segased lood kuupäevaga. Ideed ja lahendused: ärkamisajast Eesti Vabariigi sünnini. Jürman. veebruari “redaktsioonilisi parandusi-täpsustusi. 4. et Tallinnas olid trükikulud jämedalt võetuna poole väiksemad. et Tallinna tiraaž jäi umbes 10 000 kanti? Kuid Tallinn ja Pärnu ei jäänud ainsateks paikadeks. 238. vaid ka Viljandisse ja Tartusse. kus. “üksmeelsele” pro “ühemeelsele”. “Tallinna redaktsioon” läheb aga sellest mõnevõrra lahku. 42 Tuna 2/2003 . 1928.

Tallinn. a. veebr. kuna nende aluseks olid Soopi käest saadud ärakirjad. 24. 235.”. Esimese eksemplari trükkimisel on algusest lõpuni kasutatud sama šrifti. lk. Koostaja Mart Laar.” ning kolmandal seisab kõige lõpus (pärast allkirja) kuupäev “24. Ta kinnitab: “Tallinnas trükitud Manifesti originaalil ei ole aga mingit kuupäeva all [– – –]. Tartu. Eesti iseseisvus ja selle häving: Album. 93 A. ehkki mõlemad on laotud ja trükitud sama eeskuju alusel. Neist üks on dateeringuta. Tagantjärele on trükkimise kohta võimatu kindlaks teha. et esimesena valmisid kuupäevata eksemplarid. 92 Vt. Looring. Tänapäevastesse trükistesse on enamasti jõudnud viimane. illustratsioon 3). et trükistest ei ole selle tegelikku olemust võimalik välja lugeda. Tuna 2/2003 43 . kusjuures kogu manifesti tekst laoti uuesti või ehk on “Pärnu redaktsiooni” kõrval säilinud ka “Paide redaktsioon”? Mõlemad nimetatud pidid olema analoogsed. kas trükiti “Pärnu redaktsiooni” miskipärast kahel korral. et tegelikkuses pole seesugust trükist olemas. Looringu seisukoht tundub siiski usaldusväärsem. et tegemist on kahe iseseisva dokumendiga. Eesti riigi sünd. 1918. teise puhul aga on šrift alates hümnisalmist muutunud. 24. Tundub igati loogilisena. Üksikuid pisierinevusi on ka eelnevas tekstis. 1918. mistõttu tuleb paratamatult järeldada. Üks originaal on välja pandud Tallinna Sõjamuuseumis klaasi all. 9. sest vastavaid andmeid ei leidu kummalgi eksemplaril. ERA 31–6–58–8. 2000. et tavapäraseid andmeid töö teostanud trükikoja kohta manifestile ei lisatud. Paratamatult kerkib küsimus. koguteosest “Konstantin Päts” jääb risti vastupidine mulje. 91 Looringu sõnu sunnib uskuma manifesti trükkimise käik. märkus 626. sest kirje “Tallinnas. a. Sama versioon leidub ka Eesti ajaloo õpikutes gümnaasiumile. “Tallinna redaktsioonist” on trükis ilmunud (faksiimile või fotokoopiana) koguni kolm erinevat versiooni.91 kuid lähemal vaatlusel osutuvad needki teineteisest erinevaks. nt. teisel on manifesti lõpulause ja allkirja vahel kirje “Tallinnas. siis on see sedavõrd püüdlikult tehtud.Ago Pajur / Iseseisvusmanifesti sünd olevat säilinud kaks Riigiarhiivis asuvat eksemplari (vt. veebruaril ilmunud Päevalehes avaldatud manifesti teksti all. veebr.”. 1939.92 Kuid just selle kohta on Looring väitnud. et “võltsingu” (?) mahaarvamisel jääb “Tallinna redaktsioonist” järele kaks erinevat versiooni – üks neist võiks olla käsipressiga valmistatu ning teine kiirpressist saadu. 35. Viimase järgi ongi arvukalt alati trükitud koopiaid [– – –]”93 Kui tegemist on tõepoolest hilisema juurdekirjutusega. Päevalehte aga trükiti teatavasti samal kiirpressil. veebr. 1918. millele aga hiljem on pliiatsiga juurde “trükitud” “24.” on ka 25. Looring väidab. Selgusetuks jääb aga see. veebr. I osa. 1918. lk. kumb on kumb. Ning seda ei saagi oodata – nii Pärnu kui ka Paide sündmuste puhul on meenutatud. millega valmistati ka manifesti hilisem versioon.

Geremek. Vende. Sel ajal oli tõenäoliselt suhteliselt kerge hotelli või restorani üle võtta. Restoranikultuur teenib kõige fundamentaalsemalt võttes inimese söömis-. joomis. 1996. Foucault. Folie et déraison. lk. Tallinn. Tallinn. Zur Wiederentdeckung des vergessenen Alltags. 1924 võtsid nad üle ka Tallinna teise keskse hotell-restorani Kuld Lõvi.ehk eestisakslased. nagu on tõdenud Saksa rahvalike lõbustuste uurija Werner K. nagu selle on formuleerinud Michel Foucault ja Bronis aw Geremek. Tallinna hotellid. ühiskonnakihtide ja masside ühiskonnaajaloo või teaduste ja kunstide ajaloo uurimisega. kas riigi. töö ja vaba aja vaheldusel. Tallinn. Seda on ajalooteaduses äärmiselt vähe uuritud võrreldes riikide ja parteide suure poliitika. kuidas peegeldus Eesti iseseisvumine Tallinna restoranikultuuris. Asja on enamasti ajanud vanad hotellide ja restoranide pidajad. Hg. kes on avaldanud oma memuaare või hakanud töö kestel ka teoreetilist huvi tundma oma eriala 1 M Restoranipidajateks eestlased Eesti iseseisvumise kõige ilmsem tagajärg oli. Les Marginaux parisiens au XIV et XV siècles. sest Eesti biograafilistes leksikonides ei mainita isegi ühtki võõrastemaja või restoranipidajat. ja milliseid selgitavaid aspekte või huvitavaid üksikasju võiks marginaalajalugu lisada Eesti iseseisvumise kirjeldusse. 3 W. nagu St. Restoranikultuuri uurimine on marginaalajalugu ka teises mõttes. 1976. – Vana Tallinn 5. Raimo Pullati andmetel olid Tallinna umbes 50 hotellipidajast ainult viis venelased ja neli eestlased. joodikutest või prostituutidest.ja seksitarvet.või balti.1 Restoranikultuuri ajalugu on marginaalajalugu õigupoolest kahes mõttes. Pullat. Käsikiri. – Volkskultur. Tallinnast ja tallinlastest. Vende. Restoranikultuuri ajaloo pearõhk on inimeste igapäevasel elul. 77. Histoire de folie. V. Vende. 2 V. V. Eestis on asjad paremini kui nii mõneski muus riigis. 1968. See on eelkõige marginaalrühmade ajalugu. Nihked elanikkonna sotsiaalses koosseisus 1870–1917. sest et Valdeko Vende on Tallinna hotellide ja kohvikute ajalugu juba uurinud. 1965. 1987. 4 R. ja Johannes Janson – endine mitme Tallinna restorani kokk. Richard van Dülmen u. Jahrhundert. See kuulub marginaalajaloo valdkonda. kuid võivad kontrasti kaudu peegeldada ka nn. Enne Esimest maailmasõda olid peaaegu kõik hotellide ja restoranide omanikud sakslased. rääkimata tavalistest restoranikülastajatest. 16. Peaaegu viisteist aastat olen tundnud huvi Tallinna restoranikultuuri ajaloo vastu. Raimo Pullat.2 Marginaalajalugu ei ole suure poliitika selgitamiseks kõige parem uurimismeetod. Fest und Vergnügung der ‘kleinen Leute’. Norbert Schindler. Blessing.–20. Uute omanike hulgas olid ka juba peamised eesti restoraatorid. normaalühiskonda. Saksa okupatsioonivõimud ei pööranud ajalooratast tagasi. Paris. Nad on ühiskonna osa. Eesti iseseisvuse peegeldumine Tallinna restoranikultuuris Kalervo Hovi inu teema vajab seletuseks mõne sõna.3 Julgen siiski tutvustada mõningaid nägemusi selle kohta.4 Suur murrang toimus Esimese maailmasõja ja Vene revolutsiooni aastail. Tallinna hotellid. Okupatsioonivõimud hakkasid koostama võõrastemajade ja restoranide nimekirju kevadel 1918. B. rahvuslikest vähemustest.K Ä S I T L U S E D vastu. Paris. Blessing. 44 Tuna 2/2003 . Frankfurt am Main. Toim. Tallinna kohvikud. 1995. Nad juhti- Näiteks M. Petersburgi pidajad Richard Devid – endine kelner. vaid võtsid muutuse omaks. et restoranipidajateks said suuremas enamuses eestlased. K.

Dets.Kalervo Hovi / Eesti iseseisvuse peegeldumine Tallinna restoranikultuuris sid oma trahtereid koostöös ja arvatavasti ka kooskõlas. lk. kellel oli küll täiesti saksa nimi.1921. kuid ka selle omanik Esimese maailmasõja paiku. mis on üks marginaalajaloo häid külgi. vt. Dets. Vende. 1933 vahetasid nad tööülesandeid nii.. et Janson tuli St.. 82. Petersburg oli üks linna esindushotelle. nii et Janson võttis esialgu oma juhtimise alla Kuld Lõvi ja Devid jätkas St. Tallinna hotellid.. Friedrich Rodeman surnud.05.6 Ka esimesed restoranipidajad Johan Mälkov (Mälk) ja Ernst Assman (Aastalu) olid eesti mehed. võtsid ise sõjategevusest osa. Viinasodasta kynttiläiltoihin. Peetri hotelli. nagu ajalehed rõhutasid. pärastise Progressi ja Astoria omanik Hans Siig. mis oli peaaegu eestlaste oma. Juulikuu lõpul 1919 äratas linnavalitsuse komisjoni tähelepanu.a. 5 6 Vabadussõjaga on seotud ka Soome vabatahtlike.”7 Niisiis valgustab kogu see episood ka olukorda Tallinnas kohe praktilise iseseisvumise järel ja Vabadussõja kestel. Tallinna hotellid.a. Petersburg polnud kevadkuude eest oma trahterimaksu ära maksnud. Peale wabanemist oliwad aga ruumid niiwõrd rikutud. Friedrich Rodeman. Eesti iseseisvuse saabudes jättis ta Kuld Lõvi aktsiaseltsile.1918. Miilits sai järgmise seletuse: “26.5 Eestlus arenes ka teistmoodi. 50 voodiga (50 inimese jaoks) warustada saama. ka V. Vabadussõja peegeldumine Tallinna restoranides Poliitilised sündmused. Ka 50 inimese söögi eest peame hoolt kandma. Käsikiri. 7 Miilitsaülema Haasi protokoll 17. kes juhtis hotellrestorani üksinda. Tuna 2/2003 45 . miks maksude maksmine oli tegemata jäänud. – Tallinna Teataja 15. et rida Restoraan de Russie’s.ja linnaadministratsioonis. ka V. pidasid end isanime poolest eestlasteks. kus öeldud oli. – Tallinna Linnaarhiiv. Sellega palun nüüd siis. s. Juhuslikult oli sel olnud juba 1870-ndatel aastatel eestlasest omanik. 240. et pidime remondi ettewõttma. Eriti iseäralikuna paistab. vt. 20 Juulil s. Miilits kuulas ära võõrastemajapidaja Richard Devidi.08. Petersburgist. Tallinna linnavalitsus. kes oli rikastunud Esimese maailmasõja aastail.1919. Muut juurde lisada ei ole. Käsikiri. Vähemalt sõjaväe ja linna omavalitsusorganid ei teadnud teineteise tegevusest midagi. et meie võõrastemaja peale 28 Dets.. siis otsustas linnavalitsus saata miilitsa uurima. Tallinna restoranide ajaloost nüüd ja jätkust ka: K. Nii nimetas näiteks hotell-restorani Imperial pidaja Heinrich Nieländer end Mihkli pojaks. m. Juuliks ruumid kordas oliwad. – Tallinna Teataja 17. Mõned restoranipidajad. Petersburgis.a. Petersburgi tagasi ja Devid kolis Kuld Lõvisse. et minu peale pantud trahteri maksust wabastada. kus juures alles 1. Era inimesed oliwad sunnitud samal ajal majast lahkuma. Nii siis ei saanud meie wõõrastemaja I poole s. nagu poleks linnavalitsus teadnud. osutus eestlaseks. Turku.. et osa nooremaid restoraatoreid. peale sõjaväe kellegi tarwitada olla. et võõrastemaja wõib era inimistele jälle tarwitada anda. Tallinnan ravintolakulttuurin historia 1918–1940. F. 28. et St. Kolmas allikates sageli kohatav ja rohkem skandaalne hotellija restoranipidaja oli Frantsia. 75. 46. 1918-1919 (TLA782/1/75). Tallinna linna kirjavahetus trahteride asjus 1918–1940. Arhiivi nimistu 1. 2002. restoraniallikatest hästi välja ei paista. kuni Janson oli väeteenistuses. Kuna St. lk. Kõige vanem ja peenem hotell-restoran Kuld Lõvi oli olnud seltskonnakeskus ja seega klubide kõrval ka saksluse tugipunkt. välja arvatud vapside liikumine ja selle ärakeelamine.07. Selles suhtes saame heita pilgu ka näiteks informatsioonilevile riigi. andis warustuse walitsuse ülem Oskar Reimann kirja No 15060 läbi teada. omakandimeheks Piritalt. 38. sain aga jälle Sõjawäe Korterikomisjonist kirja. nagu Johannes Jamson St. Inglise mereväelaste ja Vene Põhjakorpuse ohvitseride tegutsemine Tallinna restoranides. hilisema Grandi ning De Russie.. Vende. lk. Vabadussõdagi kajastub enamasti vaid selles. vt. aga ilmuvad aga umbes 150 inimest (Soome sõdurid) wõtsiwad maja oma tarvitada. Tema oli ajalehtede andmeil endine Haapsalu linnavaht. Hovi. hilisema Palace´i omanik Johannes Mühlberg võttis endale perekonnanimeks Mürk.

Tema tütar Helena Sadovskaja oli püüdnud kohvikupidamist jätkata. lk. Martin Ekströmi rügement viidi ära märtsi algul. Tallinna eskaadri vanemohvitser. Petersburgis. siis on vägagi usutav. et Devid ei paista olevat soomlaste käitumise üle pahane. Café de la Plage´i sulgemine oli võtnud tema meestelt nende kõige populaarsema lõbustuskoha maal. viimased Hans Kalmu ”Põhja poegadest” aga juunikuu algul.1919. 25. Väljavõte Tallinna Linnavalitsuse protokollist 20.10 Augusti lõpul sai kohvikupidajaks Anna Apsit. Põhilise aja elas St. 434–436. salaviina müümise ja prostitutsioo8 9 ni tõttu. et kohvik jälle avataks. kuid see oli peagi suletud. ei saanud 28.07. vähemasti mitte jalaväe kõrgemate ohvitseride hulgas. Seetõttu palus Pirie-Gordon. kes elasid aga linnas. Restoranikultuuri allikate põhjal oli eestlaste suhtumine Eesti venelastesse heatahtlik või neutraalne.07. leidis see toetust välismaalastelt. See äratas eriti linna volikogus ja Tallinna võõrastemajade ja restoranide ühisuses ning selle esimehes Johannes Jansonis tormilist vastupanu. kuna selles asjas pole mingeid poliitilisi ega sõjalisi aspekte. Sõdurid olid majutatud Nikolai Gümnaasiumisse.1919. et ka Devidi seletuses oli luiskamist. Niipalju kui on teada. Petersburgi ka Nõukogude Vene saatkonna käsutusse. 248. 245. energiline eestlanna. 253–254. 10 Kolonelleitnant Pirie-Gordon kindral Laidonerile 21.06.08. 1921.08. Nagu peatoimkonna esindajad olid sunnitud tunnistama. Teiselt poolt paistab. keda oli koguni 14 inimest. Kolonelleitnant Pirie-Gordon. TLA/82/1/75. ja neid oli ühtekokku vähem kui 150 meest. Petersburg oli üks neist. Linnavalitsus linna volikogule 31. Anna Apsitit süüdistati lõbumaja ehitamises Vene valgete Põhjakorpuse ohvitseridele. kaitstes Tallinnat mere poolt. oli palunud tema vahelesegamist. et etapirühmal olid väga head ja piisavad ruumid St. Kui Parki ei suudetud sulgeda. detsembril olla Tallinnas 150 Soome sõdurit. TLA/82/1/75. lk. Tallinna reidil viibis Vabadussõja jooksul kolm Briti laevastiku eskaadrit. kes oskas linnavalitsuse ja linnavolikoguga hästi ümber käia. Petersburg oli reserveeritud ohvitseride ja allohvitseride jaoks. oli vabatahtlikke peaaegu võimatu vaos hoida. detsembril. kirja tõlge ja Laidoneri kommentaarid 23. siis määrati sellele V. ning saatis kirja edasi Tallinna linnavalitsusele. kuid Põhjakorpuse ohvitsere põlati nende halva käitumise ja eluviisi pärast. Suurbritannia poliitiline esindaja Tallinnas. Inglaste ja Vene valgete tegutsemine Tallinna restoranides oli seotud üsna kahtlase mainega kohvik-restorani Café de la Plage’iga Kadrioru rannas. Eesti Abistamise Peatoimkonna raportite järgi oli Soome vabatahtlike käitumine üsnagi uljas. Kapten Nassmyth. lk. kirjutas kirja ülemjuhataja Laidonerile augustikuu lõpul 1919. 218–228. et hotelliruumid olid pärast soomlaste lahkumist rikutud. kui nad tulid rindelt tagasi. Devid ja Janson pidid valitsuse kulul hiljem andma St. Ümbruskonna inimesed kaebasid kohviku peale lärmitsemise. Inglise keele oskus ei olnud sel ajal hoopiski nii üldine. mis võtsid sõjategevusest osa.1919. Suomalaiset Viron vapaussodassa. eriti siis. Mon Repos´ ja Esplanade’i nime all. Helsinki. Esimene kompanii saabus alles 31. Laidoner tõdes aga asja enda kohta. Keegi Alexandra Sadovskaja oli kohviku avanud aprillis 1919. Mis puudutab seda lugu ennast. et see ei kuulu tema kompetentsi. See trahter vahetas sageli oma nime ja teda tunti ka Pargi.06 ja 10.1919. Miilits leidis salaviina müügi kohta ka tõendeid. Helanen. kuid ka tema ettevõte suleti.Kalervo Hovi / Eesti iseseisvuse peegeldumine Tallinna restoranikultuuris restorane oli sõjaväe käsutuses ja et St. Ka sõitsid kompaniid kohe rindele ega viibinud Tallinnas pikemalt. Nendele meremeestele oli Café de la Plage kõige lähem lõbustuskoht ja oma 40-liikmelise naisteenijaskonnaga küllaltki atraktiivne paik. Ta palus luba avada samas kohas kohvik-restoran Pargi.8 Huvitav on. Petersburgis Soome vabatahtlike etapirühm. Nood olid oma sõjategevuses ka täiesti läbi kukkunud ja logelesid nüüd Eestimaal niisama. St. nende hulgas ka eestlasi.9 Kui Café de la Plage oli teist korda suletud. Vilho Helanen kirjutabki. 46 Tuna 2/2003 . Seda peeti eriti skandaalseks. et Pirie-Gordoni kiri tuli Laidonerile tõlkida eesti keelde. Huvitav üksikasi oli.

9. ‘Mon Repos’ ja rahvusvaheline spionaash. ja kõik inglismaine oli Tallinnas äärmiselt populaarne. nagu Marcelles. Sakslastel seda keeldu vist ei olnud.1922. ja 5. TLA 82/1/75.11 Vabadussõja kaudseid tagajärgi Eesti iseseisvumisel ja Vabadussõjal oli palju kaudseid tagajärgi Tallinna restoranikultuurile. ja seal mainitud allikad. neegritantsudega levis ka Eestisse ja tallinlased hakkasid eriliste eestantsijate juhatusel restoranides innukalt uusi tantse õppima. Tuna 2/2003 47 . lk 86–87. five o’clock’s tea tantsude suur populaarsus Tallinnas. 13 Vt.Kalervo Hovi / Eesti iseseisvuse peegeldumine Tallinna restoranikultuuris kahekordne karistusmaks. kes täitsid pooled Tallinna kabareedest esimestel iseseisvusaastatel. selle vai- mustuse suurust võib tänapäevalgi näha Suure Rannavärava juures.1920. See komme kestis katkematult kuni iseseisvusaja lõpuni. Kuid Apsit suutis ka selle linnavalitsuses tagasilükatuks kuulutada. See kõik ei oleks olnud võimalik ilma Eesti iseseisvuseta. Vabadussõjaga oli seotud ka kellaviie-tee. 4.1..1919. – Päevaleht 17. vähemasti pühapäeviti ja innustunumates paikades. kuid vaidlus selle üle oli äge. Kahe esimese aasta jooksul sai restoranides näha ainult esitatavat tantsu.9. 13–14.1. Ka see oli pärit juba Vene riigist. Viinasodasta kynttiläiltoihin.8 ja 25. Park oli tegelikult väga käidav koht. Paaristantsu lubati Laidoneri päevakäsu järgi alles pärast Tartu rahu. 77–81. See oli ka põhjus. mis oli seotud Vene revolutsiooni ja Eesti iseseisvumisega. Siis läks lahti uus paaristantsude aeg.1. Teine asjasse puutuv seik restoranides oli tantsukeeld.. sest prostitutsioon ei olnud keelatud ja sellesse suhtuti restoranipidajate hulgas rahulikult. lk. ka iga päev.1919. kuid pärast sakslaste äraminekut nõudis kindral Laidoner.1919. 11 Apsit linnavalitsusele 28.13 Kolmas asi. – Riigi Teataja 1919.12. Seal viibis välismaalaste kõrval ka Tallinna kõrgemat seltskonda. 414. – Vaba Maa 7. Üldine tantsurevolutsioon koos nn.1920. 451–452. Vaimustusehoos tantsiti peaaegu kõigis parimais restoranides kellaviie-teel. lähemalt: K. Neist jätkus vene ja prantsuse köögikunsti valdavaiks kokkadeks ning kõiksugu artistideks. Jansoni ja Devisi protest 3. Briti laevastiku eskaadrid olid aidanud Eestit sõjas. Tallinna restoranikultuuri kõik muud kesksed jooned olid pärit kaugemalt või polnud veel juurdunud. 12 Ülemjuhataja sundmäärused nr. Eriline alkoholi tarbimise tšekisüsteem kehtestati Asutavas Kogus alles suvel 1920. miks Parki ja hilisemat Mon Repos’d peeti üheks Nõukogude Vene spionaažikeskuseks Tallinnas. Hovi. väljavõte linnavalitsuse protokollist 1. Protesti pearõhk oli suunatud just Vene valgete vastu. Esimese maailmasõja ajal oli Vene riigis alkoholimüük üleüldse keelatud. TLA 82/1/196. lk.12 Otsest keeluseadust Eestis ei olnud. oli Vene pagulaste suur hulk Tallinnas. et kõik alkoholitagavarad tuleb registreerida ja isiklikuks tarbimiseks mõeldud väikesed napsukogused konfiskeerida. lk. Üks selliseid oli alkoholikeeld.. Päevauudised. 6 ja 17. kuid Laidoneri erimäärusega jätkati ka seda kogu Vabadussõja kestel.

aastail suudeti arhiiv intensiivse neli ja pool aastat kestnud töö tulemusel põhiliselt katalogiseerida. 48 Tuna 2/2003 . elas algul oma ämma lossis Schön1 2 S hausenis Põhja-Saksamaal ja seejärel alates septembrist 1943 Tiroolis. Keyserling Krahv Hermann Keyserling (E. 3 J. Tiroliaana. korrastamata jäi veel näiteks H. kunagise Tartu õpperingkonna ja Tartu ülikooli kuraatori Artikli valmimisele on kaasa aidanud Wolfenbütteli Hertsog Augusti Raamatukogu stipendium 2002. ning siis 1946. neiuna krahvinna BismarckSchönhausen (1896–1981). oli Otto von Bismarcki lapselaps. Keyserlingist kuusteist aastat noorem abikaasa Maria Goedela Keyserling. a.2 sellest sai 1920. 1999. kes ajaloolise isikuna kehastaks meie algset uhket tõugu.D O K U M E N T J A K O M M E N T A A R Eesti kui Belgia Viimne baltlane Hermann Keyserling Jaan Undusk Aastal 2000 pole enam ilmselt kedagi. Teise maailmasõja algust ennetades lahkus Keyserling 30. iinne lugu on alguse saanud neist paarist päevast. Löwenstammi ofort). edaspidi HKN). Keyserlingi surres 1981 jäi suuresti veel korrastamata arhiiv linna valdusse. mis mul 2002.1 Raikküla krahv Hermann Keyserling (1880–1946). praeguse Hesseni Maakonna. G. esmalt Aurachis Kitzbüheli lähedal. see deponeeriti ülalnimetatud raamatukokku. aasta aprillis mõni nädal enne surma ka Innsbruckis. Jaik. too seni kuulsaim Eestist pärit filosoof. mil kirjastaja Otto Reichl kutsus värske abielumehe sinna endise suurhertsogi Ernst Ludwigi eestkostel ja toetusel rajatavat “filosoofide kolooniat” juhtima. aasta märtsis ja oktoobris õnnestus veeta Hermann Keyserlingi Arhiivis endises Darmstadti hertsogilossis. kuid kes filosoofi isiklikult ei kohanud. Neilsamul ajul liikus Tiroolis muuseas eesti kirjanik Juhan Jaik. Keyserlingi vanaisa. H. seejärel aastast 1965 Darmstadtis. aastal alguse Keyserlingi Tarkuse Kool.3 Keyserlingi järelejäänud pabereid haldas abikaasa Goedela esialgu Innsbruckis. 79. augustil 1939 vaikselt Darmstadtist.ja Ülikooliraamatukogu ruumes (Hermann-KeyserlingNachlaß. kuid mis natsirežiimi üha tugevnevast survest hoolimata hingitses formaalselt edasi kuni Keyserlingi surmani. lk. mille aktiivne tegevusperiood kestis küll aastani 1933. elas Darmstadtis alates aastast 1919. 1990. kelleni jõudsid küll kuuldused Keyserlingi lähedusest. kus linn eraldas arhiivitöö tarvis korteri. Tallinn. jõudmata ära oodata oma Tarkuse Kooli planeeritud ametlikku taasavamist sealsamas Tirooli pealinnas.

Keyserlingi arhiivis on sellesse puutuvad käsikirjalised materjalid koondatud peamiselt pärandikastidesse 195 ja 196. 1937. aga samuti käsikirjade osakonna juhatajat Silvia Uhlemanni mulle arhiivis osutatud teenete eest. kellelt sain lisamaterjali ja -teavet.html). 7 B. autori enda määratluse järgi “sünteetiline kroonika”. samuti endist Saksa suursaadikut Eestis Henning v. See on Jaan Lintropi ekstsentriline suurteos 1930. keda ta külastas 1910. 464–465. 1996. mida ajendas üks H. f. Tuna 2/2003 49 . Die Herren von Rayküll. Gahlings. – EKM EKLA. milles esmakordselt on kasutatud paljusid Keyserlingide perekonda puutuvaid biograafilisi materjale. baltlaste tülisse (Baltenkonflikt). lk. Saksamaal puhkenud nn. Keyserlingi. mida Keyserling – küll ilmse idealisti ja hiljaksjäänuna – püüdis välja pakkuda reaalse poliitilise programmi näol Eesti Vabariigi tekkeaastail. 1992. Keyserlingi. neist olen siinkohal enda huvides tarvitanud vaid viimast kolmandikku.: O. võimalik et neidki. õrnalt belletriseeritud dokumentaaltekst. – Das Buch der Keyserlinge: An der Grenze zweier Welten.tudarmstadt. 12:1. Taube. U. tagatipuks ka igipõlises rahvusliku ja ülerahvusliku ideoloogia kokkupõrkes. Lintrop. kes kaitses Keyserlingist ka oma doktoriväitekirja ning on kirjutanud ainsa põhjalikuma Keyserlingi eluloo. Eduard v. kataloog on Interneti teel lehitsetav elektrooniliselt (http://elib. Olen teinud kogu dokumentatsioonist kiirkorras pistelisi väljavõtteid. Londonis. Hermann Graf Keyserling: Ein Lebensbild. see on säilinud 310 nn. pärandikastina. Darmstadt. 211.6 Keyserlingide perekonna teiseks eestlasest tundjaks oli Bernhard Linde. 275–435. Sankt Augustin.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling krahv Alexander Keyserlingi (1815–1891) pärand. Etteteatamisega on uurijail võimalik neist materjalidest osa saada. a. (ja mitmel järgneval suvel) Raikkülas ning 1919. lk. aastaist. Taubele. mille juured peituvad aga juba Esimese maailmasõja ajal toimunus. Keyserlingi kui ka H. Kogu loos huvitas mind esmajoones ideelooline taust ning H. Igatahes ei kõlbaks täna enam niisama pikemata öelda. aastail on Lintrop L. Selle üsnagi hoolsal allikauurimisel põhineva tõsielujutustuse teine osa “Ultima Thule” jaguneb kolmeks. H. Keyserlingi onupojale kirjanik Otto v. Wistinghausenit. mis sisaldavad ka näiteks 40 000 kirja ning teoste käsikirju umbes 50 000 leheküljel. 5 J. Keyserlingi sulest ilmunud kirjutis. mis võimaldavad toimunut küll raamistada. viimane oli olnud ta aastailt vanem legendaarne koolivend Pärnu gümnaasiumis. a. Einer synthetischen Chronik zweiter Teil: Ultima Thule. sajandi esimesest poolest. Ärgu unustatagu samuti. kes soetas endale prestiižseid tutvusi sama geniaalse kergusega nagu H. Berlin. Hoolimata põhjalikkusest jääb siiski just Balti aspekt U. suur osa arhiivimaterjali jäi minust kasutamata. Gahlings. Sinn und Ursprung: Untersuchungen zum philosophischen Weg Hermann Graf Keyserlings. 6 Vt. millele meil täna juurdepääs juba puudub. tema poja Leo Keyserlingi ja omakorda selle poja Hermann Keyserlingi looks. Keyserlingi hiiglaslik dokumentaalne pärand on üks Saksa suurimaid 20. Keyserlingi arhiivi korrastamisel tegi ära Ute Gahlings. v. Linde. Gahlingsit. 4 H. a. Keyserling kui meie senisest teadmisest tunduvalt “baltilikum” isik: ilmselt tipnes ja omamoodi õilistus tema kirjutistes liberaalse baltisaksluse aastasadu vana olemisfilosoofia. et Keyserling oli “meelestatud vaenulikult Eesti Vabariigi U. Keyserlingi 4 kohta käivat teavet jaganud perekonnaloo Saksa-poolsele uurijale. Krahv Hermann Keyserling. Lebenserinnerungen aus einem Geschlecht. Linde jõudis oma eluajal isiklikult kohata nii L. ent teemaga seostuvat leidub mujalgi. mis asub allarhiivina sealsamas. Põhitöö H. Baltischer Adel. Keyserling ise. et üks oluline ja seni vaid minimaalset kasutamist leidnud Keyserlingide perekonnalugu leidub hoopistükkis Eesti Kultuuriloolises Arhiivis Tartus. aga mitte viimse täpsuseni avada. umbes 1000-leheküljeline saksakeelne käsikiri “Raikküla isandad”.5 Juba 1930. lk. Gahlingsi biograafias puudulikuks. nr. – Eesti Kirjandus 1927. Alexander Keyserlingi.de/digibib/keys. mees. m. 63.7 Siinne kirjatükk ei taotle anda hõlmavat sissejuhatust baltisaksa pagulaste seas 1921. 8. Tänan Keyserlingi-arhiivi head haldavat vaimu U.

Tema esimeseks mentoriks Viinis aastatel 1901–1903 oli tollal oma tähelennu kõrgkaarde jõudnud. 1973. 50 Tuna 2/2003 . austerlaseks naturaliseerunud ja saksa keeles kirjutav inglise päritolu kultuurifilosoof Houston Stewart Chamberlain. Bd. H. B5. Lintrop (Die Herren von Rayküll. lk.ja valitsusorganist. Keyserling. Hallik. filosoof Hermannil ja tema kirjanikust vanalellepojal Eduardil elus põhimõttelisi sekeldusi vastavalt Eestimaa ja Kuramaa rüütelkonnaga. 39). lk. märts 1995. Olen ise kunagi naljaviluks kirjutanud. on juba enne Esimest maailmasõda lummatud eruditsiooni ja sirgjoonelisuse kooskõlast Keyserlingi natuuris. Seesama kordub inglise poliitikute juures. Innsbruck. 69. v. ebakonventsionaalsusega paistsid silma ka Keyserlingid. Keyserlingil oli kohati imeline anne jätta mulje oma isiku möödapääsmatusest. a. Lenz jun. talle sekundeerivad India asekuningas 1910–1916 lord Charles Hardinge ja Keyserlingiga sugulussuhteis seisev lord Weardale. Der junge Eduard v. v. – Jahrbuch des baltischen Deutschtums 1974. lk. 1948.11 Nende mondäänsete suhete pinnalt võtab Keyserling. Lüneburg. lk. Keyserlingi vanaisa Alexander oli kunagi olnud Eestimaa rüütelkonna peamees. Keyserling oma mälestustes (H.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling vastu” ja “tegi Inglise ajakirjanduses Eesti-vaenulikku propagandat”. 65–68). et siiamaani ähmaseks jäänud olukord nii otsustavate sammudeni siiski ei viinud (vt. nr. Esimene maailmasõda osutus teatavasti paljuski veelahkmeks nn. 9 Eesti Ekspress 31. moodustada neist enda ümber – kas vastukaaluna füüsilise sünnipäraga kaasa antud provintsirüütli seisusele? – otsekui kosmopoliitiline vaimurüütelkond. Esimese maailmasõja ajal ingliskeelses ajakirjanduses sõna käimasoleva katastroofi ideoloogiliste aluste kohta. 1988. oli kahel kõige kuulsamal Keyserlingil. lk. Ehkki H. kusjuures kumbki ei varjanud oma suurhärrandlikku üleolekut sellest kõrgeimast kohalikust võimu. 120. 10 Eduardi aadlimatriklist kustutamist seoses ühe viibima jäänud võlaga kinnitavad J. ilmunud paksu köite “Immanuel Kant” üsna ootamatult 25-aastasele Raikküla noormehele. lk. 12. a. Nii pühendab tollal maailmakuulus Chamberlain oma 1905. Keyserlingi ebakonventsionaalsus tulenes suuresti tema juba ajakohatuks muutunud Balti traditsionalismist. krahv Rehbinder. 296) ja H. Eesti politsei kartoteegis. krahvid Keyserlingid. O. nr. 2002. et “seltskonnast sõltumatult mõtelda suutis balti aadlimees eelkõige siis.10 Paradoksaalne. kelle poolehoidu Keyserling sihilikult ja edukalt otsib: endine peaminister (1902–1905) ja tulevane välisminister (1916–1919) lord Arthur James Balfour. 11 Vt. Keyserling. 21. Graf Hermann Keyserlings Bemühungen um Englands Beistand in den Jahren 1919/20.: H. Nii meenuvadki iseäralike suurustena kõigepealt krahv Mannteuffel. – Nachrichtenblatt der baltischen Ritterschaften. krahv Berg …”.9 Tõsi ta ju on. aga H. H.: W. Keyserlingis avaldus varakult kirglik tahe soetada endale tutvusi Euroopa tippintellektuaalide seas. suhelda inimestega alati kõige kõrgemal seisus8 likul tasemel.8 Täna. Wistinghausen. kujunesid Keyserlingi maailmavaade ja elukäik välja isiklikest kontaktidest tekkinud impulsside najal. Keiserlik Tartu Ülikool (1802–1918) ja Orient Eesti-Oriendi kultuurisuhete üldisel taustal.–1920. Klaassen. Wistinghausen usub. kui ta oli vähemasti krahv – väiksemate tiitlite kandjad orjasid liigselt konventsioone. Palju intensiivsemalt kui see filosoofide seas tavaks. kes on vahepeal oma ettevalmistava perioodi filosoofiaga juba ka rahvusvahelist tähelepanu äratanud. mil uue Euroopa uks on taas Belgia. ning mõlemaid võis mingil hetkel ähvardada isegi aadlimatriklist kustutamine. 179. Tartu. Mittesaksa sõjafilosoofia H. kes teeb filosoofilises enesessesüüvimises alles esimesi samme (järgmistes trükkides see pühendus lahkhelide tõttu Keyserlingiga kaob). Täpselt selline hinnang oli Keyserlingile antud küll 1919. peenemaid aristokraate Inglise juhtkonnas. 4. võiks Keyserlingi lummanud Baltikumi “belgiseerimise” idee mõjuda pigem omamoodi värske lisandina Eesti riiklusmõtte ajalukku. Imperiaalsete võimusagarate lagunemine ning võitlus uute mõjupiirkondade pärast kõigi Euroopa suurrahvaste vahel tõid kaasa M.-M. Reise durch die Zeit I: Ursprünge und Entfaltungen. vana ja uue Euroopa vahel.

Keyserlingi teine. 145–153. esinedes otsekui vana maailma tark (või mõne meelest: inglaste sabarakk). vaagides otsekui kõrvaltvaataja Saksamaa väidetavat sõjasüüd. See Keyserlingile omane leigus või isegi üleolek oma germaani päritolutombu suhtes oli paljudele nii Baltikumis kui ka Saksamaal pinnuks silmas kuni ta surmani.: J. Art. See kummardus sotsialistide poole mõisnikkonna arvel pidi olema taas midagi sellist. 8. Lintrop. Reise durch die Zeit I. On the Meaning of the War. et kui sõjamöll kord lõpeb. ent on samas vormilt küps ja nauditav tervik. mis kodused baltlased turri ajas. kui ei teataks tema eneseidentsusest baltlasena. nr. ilmus inglise The Hibbert Journalis. oktoobri kiri Eestimaa rüütelkonna peamehele Eduard v. vaid ka poolametlikult (officiös). – The Atlantic Monthly: A Magazine of Literature. et “üks asi on sakslaste käitumises eriliselt eemaletõukav: kui teised rahvad patustavad enam-vähem ebateadlikult. veebruari lõpus Tallinnasse sisse marssisid. Keyserling. kõige vähemteadlikud eurooplaste seas) teevad instinktiivselt. kõikvõimalikke dialektilisi pöördpidisusi mööndes (sõda kui suurpuhastus enne uuenevat Euroopat).14 Võimalikke rüütelkondlikke repressioone oma kirjutiste pärast tuli Keyserlingil karta juba 1917. 2. võtnud Keyserling juhtivate ohvitseridega kohe ühendust (eht-keyserlinglik käik!). Theology. lk. “saksa süü” motiiv on siin juba lahti kirjutatud sõltumatu analüütilise rahuga. lk. Keyserling. keda tuleb pidada sõja eest vastutavaks. Die Herren von Rayküll. April. 537. Selsamal vihasel ajal näitab Keyserling üles ootamatut “rahvuslikku süüdimatust”. nagu kirjutab rüütelkonnasekretär Valerio v. ei huvitanud metafüüsiline tagamaa suurt kedagi. mis kasutab inimühiskonna kirjeldamisel nii organismilikku kui ka tennise. sügisel märgukirja “Vaatepunkte päevaküsimustele”.”12 Sedalaadi väljakutseid leevendab küll Keyserlingi üleüldine mehhaanilisel põhjuslikkusel ja fatalismil põhinev ilmavaade (sakslased kui Euroopa uuema-parema saatuse tööriist). Kui Saksa okupatsiooniväed 1918. a. 1916. nr. Gruenewaldt oma dokumentaalselt tähtsas märgukirjas. Tuna 2/2003 51 . Hoiatajate nimed olevat talle teada. 13. lk. kuid ta ei tohtivat neid (1922) veel 12 H. Dellingshausenile. milles põimusid teatav 18.” väidab Keyserling ning leiab mõni lehekülg hiljem.ja malemängumetafoorikat.. tundmata mingit moraalset kohustust õigustada suursaksa ideoloogiat. 356. Vol.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling rahvusriikliku mõtteviisi erakordse agressiivsuse. mil nõuti mustvalgeid patriootilisi seisukohavõtte. “Kahtlemata on see Saksamaa. Justkui präänik peale vitsa tuleb kuulutus. Esimene ja põhiline pahandust tekitanud kirjutistest. 117. nagu tõendab tema 15. 13 H. kirjutab Gruene-waldt. Neile artiklitele lisaks levitas Keyserling 1917. 14 H. “Sõja mõttest”. Paistab ka silma. ning et oma tulevase tugevuse võlgneb see riik rohkem sotsialistidele kui junkrutele. Keyserling. siis saab Saksamaast maailma kõige demokraatlikum riik (hiilgav väärennustus!). 534. 15 Vt. Vol. sakslastele eriomase teadusliku meelelaadi tõttu on nad läbimõeldud süsteemi viinud selle. ent ajal. mis võiks mõjuda snobistlikuna. eriti suurt pinevust põhjustas Keyserlingi rahvuslik “küündimatus” muidugi natsionaalsotsialistide ajal. siis nemad [=sakslased] teevad seda teadlikult. sajandile omane idealistlik-mehhaaniline mõtteviis ning suurel Idamaareisil 1911–1912 omandatud hiina ja india tarkus. and Philosophy. siis. a.15 Ent kogu lugu taheti panna palju suurema kella külge. – The Hibbert Journal: A Quarterly Review of Religion. mida teised (eriti inglased. Science. 1915. A Philosopher’s View of the War. ning mitte ainult isiklikul pinnal. ja mõnes mõttes isegi tõhusamalt kui varem. 65. a. and Politics. Ameerikas ilmunud sõjafilosoofiline essee “Sõjast filosoofi pilguga”13 kordab kohati sõna-sõnalt üle eelmise kirjutise lõike. Keegi oli juhtkonda ja ohvitsere Keyserlingi eest hoiatanud. lk. ent need suhtunud temasse juba eelarvamusliku umbusuga. et Keyserling räägib sakslastest nemad-vormis. mis lugejate kitsamast ringist väljudes oli nörritanud saksameelseid baltlasi. paistes silma oma kohati pisut lihtsakoeliste üldistuste ja eklektiliste mõjudega.

Kolmandaks oluliseks Keyserlingi au kaitsjaks sai maanõunik Walter v. on oma hilisemas selgituses Keyserlingile samuti reserveeritud. II 1922. Keyserling oli ainus baltlane. Aussage des ehemaligen Sekretärs der estländischen Ritterschaft Herrn von Gruenewaldt in Sachen der Anschuldigungen Eduard Stackelbergs gegen Graf Hermann Keyserling. kes lugenud otse inglise originaalist ka Keyserlingi The Hibbert Journalis ilmunud artiklit ning leidnud. olles umbusalduse esmaseks seemneks ja palju rängemate repressioonide ajendiks ka veel Hitleri valitsusajal. Gruenewaldt. kuid jääda seejuures omariikluse vundamendile. Manteuffel. Veendunud diplomaadina tahtis Dellingshausen sellist sidet igal juhul hoida. – HKN. sellise poliitilise staatuse arhetüüp oli kunagine Liivi orduriik. Ning Keyserlingist võis kujuneda rahvusvahelist 16 Denkschrift des ehem[aligen] Ritterschaftssekretärs von Gruenewaldt über die politische Arbeit des Grafen H. kuid see ei olnud rüütelkonna unistuste lõpp-punkt: autonoomia nimel liidus Preisi krooniga tuli veel vaeva näha.: J. siis sekkus ta täpse vaistuga diplomaadina aktiivselt Keyserlingi maine parandamisse. Februar 1922. et Dellingshausen. 52 Tuna 2/2003 . kes valdas seda masti avaliku esinemise tribüüni. Ja liiati oli Keyserling tollal juba saamas maailmameheks. on raske öelda. siis ei maksa arvata.19 Kui palju see kõik usaldust Keyserlingi vastu ka tegelikult taastada aitas. Kohati tundub. kuid pidas tema ahistamist sellelt pinnalt ebaausaks. nagu suur osa Eestimaa mõisnikke seda palju valjemal häälel tegi. vaid see. Poliitilisi arenguid võis ju veel ette tulla igasuguseid. Die Herren von Rayküll. töödeldes selles küsimuses Saksa okupatsioonivõimude juhti kindral Adolf v. 17 Aussage des einstigen Ritterschaftshauptmanns von Estland Baron Ed. Ent uued võimud ei kiirustanud otsusega. kes jälgis teatava üleolekuga provintsiaadli maalähedast sekeldamist. 12. lk. Bresti rahu oli küll alla kirjutatud ja suurem osa Baltikumi jäänud esialgu Saksa kontrolli alla. Dellingshausen. K[eyserling] im Dienste der Heimat [Februar. 18 J. Denkschrift des ehem[aligen] Ritterschaftssekretärs von Gruenewaldt. Mappe 196. Seckendorffi. mis sisaldanud ka ettepanekut algatada süüasi Keyserlingi vastu. – HKN. kes hoiatas Saksa sõjaväelasi Keyserlingi kui poliitiliselt ebakindla isiku eest. et too kriitilisel ajal inglise ajakirjas ilmunud varane vabameelne tekst varjutas Keyserlingi suhteid Saksamaa juhtidega kuni ta elu lõpuni. 20 Vrd. oma mõtteis Keyserlingi poliitiliselt liiga kaugele minevaid fantaasiaid samamoodi taunis. Peamees Dellingshausenile ei olnud tähtis mitte see. Kui Dellingshausen märtsi lõpus vanglast vabanedes Tallinnasse tagasi jõudis. et tal ei õnnestunud toona teada saada. ühe neist olles kosmopoliitilis-individualistlik reetor ja teise – tugeva sotsiaalse rühmatajuga teoinimene. hoolimata ka Keyserlingi tülikast kalduvusest Saksamaad epateerida. mis Keyserlingi ja Dellingshausenit isiksuslikult strateegialt võiks ühendada. kes Keyserlingi kui poliitilist filosoofi ei sallinud. Eestimaa rüütelkonna soov oli küll kuuluda edaspidi Saksamaa mõju.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling avalikustada. lk. et seda põhjustas nende eriline sümpaatia Keyserlingi poliitilis-filosoofiliste vaadete või tema isiku vastu. Lintropi teatel andnud okupatsioonivõimude käsutusse toimiku. väites. millist poliitikat Keyserling inglise ajakirjas ajas. kes oli kuni märtsi teise pooleni Peterburis enamlaste vangis.20 Ning kui Dellingshausen ja teised Eestimaa rüütelkonna juhttegelased Keyserlingi eest välja astusid. 369. Ei ole õieti midagi.ja sugulussuhted erinevate Keyserling(k)ide vahel. 347. 19 Aussage des einstigen Ritterschaftshauptmanns von Estland Baron Ed. – HKN.17 J. samavõrd energiline kui alalhoidlik.ja kaitsesfääri. Lintrop.05. 16 Rüütelkonna peamees Dellingshausen. See oli märk headest rahvusvahelistest sidemetest.18 Gruenewaldti teatel toimunud tal pikem jutuajamine Saksa kindralkomando staabiülema major Koeppeniga. 1922]. Lintrop. Mappe 195. Die Herren von Rayküll. Võib oletada. et see ei sisalda saksavastast meelsust. Dellingshausen in Sachen der Anschuldigungen Baron Eduard Stackelbergs gegen Graf Hermann Keyserling.01.07. rüütelkonna peamehe asetäitja Günther Zoege v. aja mahavõttu tingisid ehk ka delikaatsed võimu. Mappe 195. et ta inglise ajakirjas üldse mingit poliitikat ajas.

sest midagi enamat kui esindatud rahvusvähemus neil tulevikus loota pole.1964. lk. seda ei püüagi ta eitada: “See. Dellingshausen. et Dellingshausen nägi Keyserlingis diplomaatilist trumpi. seda hakati tajuma juba 1918. Tuna 2/2003 53 . Eesti iseseisvuse sünd. Kui suur oli Teie kirjade ja artiklite mõju. Kuid et sõjaõnn on muutlik. kes 26. Hehn. Von BrestLitovsk bis Libau: Die baltisch-deutsche Führungsschicht und die Mächte in den Jahren 1918/1919. a. kui jäädakse oma senise jonniajamise juurde“ (H. v. Eesti riik oli kord juba välja kuulutatud ja esialgu sinnapaika ka jäänud. a. Sõja ajal Vene riigi koosseisus allasurutud rahvuslikud tungid olid Saksa vägede sisse 21 Tsit. A. Stockholm. 2. kutsusin ma ju Teid kevadel 1919 ise oma kirjades selleks korduvalt üles. Dellingshauseni lausest võib välja lugeda lihtsalt seda. 22 Aussage des einstigen Ritterschaftshauptmanns von Estland Baron Ed. Marburg. Reise durch die Zeit I. K. 1977.” Ilmselt olid juba 1918. lk. Hrsg. kes kõike Balti poliitilises elus toimuvat talletas nii märkmeid tehes kui ka oma suurepärases mälus peaaegu absoluutse korrektsusega. Et aga Keyserling diplomaatilise malenupuna rüütelkonna endisel peamehel meeles mõlkus. ei oska ma otsustada. Rimscha. et “eestlased on leidnud ja avaldanud ühe mu kirja rüütelkonna peamehele parun Eduard Dellingshausenile 25. a. 59). v. baltisaksa poliitikute jaoks küll liiga teoreetiline. sest minu arusaamist mööda võisid Teie tutvused mõjukate poliitikutega anda võimaluse teha soodsal hetkel vihje meie kodumaa võimatutele oludele. – Von den baltischen Provinzen zu den baltischen Staaten: Beiträge zur Entstehungsgeschichte der Republiken Estland und Lettland 1918–1920. kirjutab Dellingshausen veebruaris 1922 täiesti ootamatult: “Loobun igasugusest hinnangust Teie tollastele poliitilistele vaadetele. Baltisaksa juhid olid omaks võtnud maksiimi “Eesti omariiklus võrdub inglise orientatsiooniga”. Keyserlingi kauge sugulane krahv Robert Keyserlingk. Seda. 23 E. kuid Tallinnast on mulle märku antud. Teisalt: juba 25. et okupeeritud Idaalade riigikomissariks oli nimetatud H.24 Tõenäoliselt pooldas rüütelkonna passiivne enamus okupatsioonivõimude umbusu toel igaks juhuks ka H. Uustalu.23 Keyserlingk ja Dellingshausen leidsid ühise keele Baltikumi mõõduka enesemääramise pooldajate ja Saksamaaga jäägitu ühendamise vastastena. on mulle hästi teada. Eestlaste võimule tulles pidi samuti kartma Inglise sümpaatiaid. siis lahkus Keyserlingk oma ametipostilt juba 1918. et oma tagajärg neil oli. v. Võib-olla polnud sündmuste käigus tähtsusetu ka see. sest ma ei mäleta poliitiliste vestluste sisu. ei saanud mitte mäletada Keyserlingiga peetud vest- luste poliitilist sisu. Keyserlingi tasalülitamist. detsembrist 1917. millele ma võiksin uhke olla – kui see ei kujutaks endast ennetavat surmaotsust ja ei annaks uut toitu minu kurbusele kodumaa kaotuse üle: selles kirjas kuulutan ma Dellingshausenile üksikasjaliselt ette. Selle kirja saksa originaal on jäänud tundmatuks. 117). võiks kinnitada ka järgmine seik. tr. Sündmuste käigu neis variantides oleks Keyserling baltisakslaste eestkostjana marjaks ära kulunud. H. Keyserling. Saksamaa kaotuse korral võisid inglased osutuda Balti iseseisvuse kaalukeeleks igal juhul. lk. V. Taube. hindamaks tema tegevust 1918. suvel. kohtudes peamees Dellingshauseniga. kevadel-suvel levimas kuuldused sellest. Dellingshausen. 1994. Kodumaa teenistuses: Eestimaa Rüütelkonna peamehe mälestused. lk. suvel. Dellingshausen. 188. Vastuseks Keyserlingi päringutele. et ta millegipärast ei taha meenutada kohtumiste poliitilist külge. milles ta hoiatas. Tamm. märtsil saabus Tallinna.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling masti kõnetoru Balti autonoomia nimel. Tõlk. 197. H. et Te püüdsite alates aastast 1919 kodumaa heaks töötada ja oma sidemeid Inglismaal meie huvides ära kasutada. kuivõrd nad unustavad oma saksluse ja suudavad eestlastes usaldust äratada. aastal. millest oli juba selgelt märku antud. v.21 Tõepoolest. detsembril 1917 oli Keyserling saatnud Dellingshausenile kirja. ent miskitmoodi “oma mees” Euroopas igatahes. Weiss. et aga see seisukoht sattus vastuollu Saksa sõjaväevõimu radikaalsemate kavatsustega. nt. Laaman. et sakslastel on Eestis šansse ainult sedavõrd. J. et Keyserling võiks tahta Eesti baltisakslaste seas mingit juhtrolli mängida. Tallinn. ning nii tsiteerivad seda ka saksa uurijad eestikeelse tõlke alusel (vt.: E. mis võib juhtuda ja millega asi lõppeda. kelle poliitilise filosoofia ees ta silma osalt kinni pigistas. Keyserling ise kirjutab oma mälestustes.”!22 Kommentaar võiks olla banaalne: see väide ei ole usutav.

v. pettumused sundinud jäigastuma konservatiivselt rahvuslikele positsioonidele. Umbusaldava kogukonna hääletoruks sai keemiku. Auf deutschem Posten in Sturmzeiten. Versunkene Welten: Erinnerungen einer estländischen Dame. E. et säilivad senised Balti omavalitsusorganid. Keyserlingk. Wistinghausen. Stackelberg (1867–1943) Sutlema mõisast Harjumaal. 1964. gade Baltikumi ümberasustamise plaani. Stackelberg. Verschickung nach Sibirien.29 24 R. Saksa tsiviilvalitsus seevastu kahtles algusest peale liidendamise vajalikkuses. lk. Ein Leben im baltischen Kampf: Rückschau auf Erstrebtes. Verloren und Gewonnenes. Käsikirjaliste mälestuste teisest poolest on publitseeritud vaid väiksem osa. 27 Stackelbergi isiklike omaduste kohta vt. ellu kutsutud. kõigi baltisakslaste rahvuslikku ühisrinnet taotleva ja väga mõjukaks kujunenud Eestimaa Saksa Seltsi asutaja. kuid seda kauni (ja üsnagi põhjendamatu) lootuse tõttu. a. Wrangell. Hrsg. et ainsad. Limburg. ka: Th. kes seisid järjekindlalt Baltikumi ja Saksamaa jäägitu ühendamise eest.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling marssides äkki lõkkele löönud ning Keyserlingi rahvuslikus mõttes leige filosofeerimisstiil ei pakkunud piisavat väljundit. lk. kes 1899–1911 oli olnud Eestimaa rüütelkonna sekretär. 25 Stackelberg avaldas oma eluajal ka mälestusteraamatu: E. mõisnikkonna praktilise mõistusega enamikust liiga erinev tüüp. 249 jm. keda 1905.25 Tagantjärele on Stackelbergi peetud algselt ülerahvuslike vaadetega. lk. v. 1967. 1997. seejuures tsenseeritud kujul: E. Bd. G. a. 2000. eestlastega mõõdukat koostööd otsivaks poliitikuks. lk.26 See kõlab ehk üleliia ümaralt. v. Stackelberg-Sutlem. idealistlik-literaatlik. v. 12). 145. ihre Ritterschaftshauptmänner und Landräte. Stackelbergi rahvuskesksed põhimõtted on tänasele eestlasele ilmselt palju paremini mõistetavad kui H. v. 33–42. (Baltische Bücherei. 28 E. mis Eestis teatavasti ei teostunud. Stackelberg-Sutlem. Krusenstjern. Aus meinem Leben: Die Kriegsjahre 1914–1918. Stackelberg oli nagu Tõnissongi tähtis seltsitegelane ning esmajoones 1905. Pealegi oli too üleüldse liiga ettearvamatu. Bodisco. Tuleb arvestada. 1911–1914 rüütelkonna asepeamees ning alates 1912 maanõunik. 1927. joovastavate jookide kirglik sõber. – Das Buch der Keyserlinge. et pärast vintsutusi sama aasta novembris lõplikult Saksamaale siirduda. v. Ta toetas ka saksa talupoe- Eduard v. 26 Die Estländische Ritterschaft. 29 Selle kohta ka: F. kultuuri ja moraali alust saksa rahvusluses ja saksa emakeelsuses. olid juhtivad sõjaväelased. 137. eriti J.ja füüsikuharidusega Eduard v. Baltisakslaste enamus oli samuti liidendamise poolt.27 Juhtivate baltisaksa poliitikute hulgas nägi ta ilmselt kõige järjekindlamalt baltlaste eksistentsi. Hannover–Döhren. Keyserlingi laialt voogav Balti kosmopolitism. E. ent oma sentimentaalsuse ja viha vahel pendeldavas tõsiduses milleski ka kitsarinnaline inimene. lk. Hrsg. Lehekülg Eestimaa kultuuriloost: Baltisaksa haridusseltsid Eestis 1905–1914. Tallinn. Tõnissoni vaadetele. v. Weissenhorn. 282–284. 54 Tuna 2/2003 . Ein Leben im baltischen Kampf. ehkki vastupidiste rahvuslike värvidega. Stackelberg-Sutlem. München. Aastail 1915–1917 oli ta viibinud väljasaadetuna Siberis ning käis seal veel ka ära 1918. H. Kinkar. W. “riigipiire ületavas rahvusühtsuses”28 – lähenedes sellisena juhtivate eesti rahvuslaste. Kahtlemata oli Stackelberg rüütelkonnategelasena oma maale pühendunud.

Wistinghauseni teatel pole ta selle protokolli leidnud. märtsi lõpul). Stackelbergi järgi kuulus Keyserling nende väheste baltlaste hulka. Teil II: 1914–1932. v. milles soovitati Saksa-Vene konfliktist distantseeruda. v. Dellingshausen. et “rüütelkonna liikmeile tuleb nende poliitiliste vaadete osas lubada teatavat vabadust”. Keyserling aga levitas märgukirja. 32 E. Stackelbergi memuaaride siiamaani avaldamata osa. v. XI 1921. J. Keyserling ise oli juuni keskel Eestist just lahkunud. kusjuures Keyserlingi sõnul oli Stackelberg sunnitud süüdistuse tagasi võtma ja vabandama. Försteri. I ja 30. 2. v. mida ei olnud peetud enam neli ja pool aastat (erakorraline maapäev seoses Saksa okupatsiooni kauaoodatud algusega oli toimunud küll alles 1918. nr. lk. a. lk. Keyserling. ka E. Teil II. v. Rüütelkonna peamees Dellingshausen oma memuaarides maapäeval arutatut lähemalt ei ava. Siiski ei teinud ei kreisisaadikute kogu ega maapäev ettepanekuid Keyserlingivastaste repressioonide rakendamiseks. 46. ning pole välistatud. Ein Leben im baltischen Kampf. – HKN. Stackelberg-Sutlem. E. v. Stackelbergi järgi toimus tema esimene kokkupõrge Keyserlingiga 1917. 33 E. S. – Deutsche Post aus dem Osten. et üks “saksa rüütelkonna liige pidas võimalikuks avaldada sõja ajal vaenlase ajakirjanduses artiklit. juulil 1918 toimus Toompeal Eestimaa rüütelkonna korraline maapäev. Reise durch die Zeit I. 194. Zur Frage der “Baltischen Einheitsfront”. 64. mis sisaldas kallaletungi saksluse vastu”.30 Igatahes võeti Keyserlingi personaalküsimus tema kirjutistest ajendatuna Eestimaa rüütelkonnas arutuse alla. lk. Die Herren von Rayküll. et oma aruandes maapäevale riivas ta rüütelkonna peamehena talle tehtud esildiste alusel Keyserlingi kunagist artiklit “Sõja mõttest”.34 Isiklikus mõttes lahendati Keyserlingi ja Stackelbergi vahelist konflikti juba tükk aega enne maapäeva Tartus toimunud aukohtus. Lintrop.31 Ent käsikirjalised allikad on säilitanud jälgi toimunust. a. lk.: E. et seda ka ettevaatusest poliitilisele survele allutatud maapäeval toimuda võiva ees. kui suurem osa baltlasi ootas kannatamatult päästvate Saksa vägede tulekut. I 2003. (Käsikiri autori valduses). mööndes. Keyserlingi rüütelkonnast väljaviskamise ohust. Mappe 196. Kodumaa teenistuses. Quidde ja Felix Lichnowsky omaga”. Mappe 196. 34 Aussage des einstigen Ritterschaftshauptmanns von Estland Baron Ed.07.10). 35. 35 H.10). et 30 E. Teil II. veebruari 1922. Dellingshauseni 12. lk. – Deutsche Post aus dem Osten. 31 Vrd.–6. Friedrich Wilhelm Foerster oli 20. Tekkinud tüli leevendamiseks käidi aukohtus. Ludwig Quidde oli ajaloolane ja patsifist. 42. Stackelberg Moora mõisast Harjumaal33). 43. trükitud retsessis aga Keyserlingi-juhtumit ei mainita. v. Stackelberg an den Verband der Angehörigen des Estländischen Stammadels 5. kes tõrjusid nii patriotismi kui ka rahvuslust ega hoolinud ei “verest ega maapinnast (Blut und Boden). Lintropi teatel olevat selleks tehtud ettepanek ning Keyserlingi enda kinnitusel päästnud ta väljaviskamisest põhiliselt Dellingshausen isiklikult. lk. H. riigist ega rahvusest”. Laaman. XII 1921. Ein Leben im baltischen Kampf. 6. et Keyserling seatud valiku ette: kas selgitus või relvad. a.35 Ka Dellingshauseni kirjast tuleb välja. Verloren und Gewonnenes. Ein Leben im baltischen Kampf: Rückschau auf Erstrebtes. Stackelberg vihjab sellele võimalusele. Eduard Laaman kõneleb sellega seoses H. kes vastustas Saksa anneksioonipoliitikat Esimeses maailmasõjas ning kellele 1927 omistati Nobeli rahupreemia. J. Zur Frage der “Baltischen Einheitsfront”. 1921 (HKN. sest pagulasena Saksamaal astus E. kirjast Keyserlingile selgub. Stackelbergi sõnul aga ei olnud see mitte nõnda – tema räägib hoopis. See mõistekasutus ei ole juhuslik. 25. nr. v. Tuna 2/2003 55 . sajandi tuntumaid kasvatusteoreetikuid. E. Keyserling. 45 (HKN. Tänan H. Stackelberg-Sutlem. kes väljendanud kahetsust. Stackelberg. maapäeva materjale uurinud H. H. E. Eesti iseseisvuse sünd. v. ja võttis kogu loo ilma pikemata lihtsalt teadmiseks. W.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling Pisut taustateavet konfliktile Keyserlingiga pakub E. Stackelberg-Sutlem. Stackelberg natside parteisse. Mappe 196. 356. 197. lõpul. Wistinghauseni kirjad autorile 19.32 Keyserlingi artikkel oli eelnevalt arutuse all olnud juba kreisisaadikute kogul (kaebuse esitas sõjaveteran Heinrich v. Artikkel “Sõja mõttest” olevat aga asetanud “Keyserlingi hea nime ühte ritta Fr. Dellingshausen. Wistinghausenit mulle käsikirja koopia loovutamise eest. 42.

Konstantin Päts: Poliitika. v. et paluda Saksa sõjaväge veel siia jääda”. Stackelberg oli Balti pataljoni idee eestvedajaid. Saksa okupatsioon Eestis.01. sest Gruenewaldti arvamuse kohaselt ei olnud suur osa kohtumõistjaist Keyserlingi artiklit juba oma keeleoskamatuse tõttu üldse lugenudki.ja riigimees. Stackelberg-Sutlem. Dellingshausen. väites.39 E. et – kui mõned ka seda olid kartnud – ideoloogilise liidri rolli Keyserling hetkel enam ei sobinud. Zur Frage der “Baltischen Einheitsfront”.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling rüütelkond oli juba mõnda aega tegelnud Keyserlingi ja Stackelbergi arvete klaarimisega ning asjade avalikust väljaütlemisest ei saanud peamees maapäeval seega loobuda. 136–138. Dellingshauseni jaoks oli kogu lugu sellega “hundid söönud. kus liidriroll kuulunuks neile. Keyserling. Ent mitte pettunult Saksamaale siirduv Dellingshausen. a. Kruus. v. kuid asi oli ikkagi arutuse all käinud ning see tähendas 36 seda. lk. 43). pealegi kui tuli ilmselt näidata seisukohavõttu okupatsioonivõimude ees. IV 1922. Baltlaste uus lootus oli iseseisev Balti ühisriik. kes oli suursaksa ideoloogia mõõdukas vastustaja. 37 Aussage des einstigen Ritterschaftshauptmanns von Estland Baron Ed. Mappe 196. – HKN. v. lk. Keyserling 23. Laaman. Olgu.02. Kruus. osaks isegi mingit noomitust. Balti provintside liit Saksamaaga on juba välistatud ning Berliinist sunnitakse baltisakslasi oktoobri lõpul koostööle eestlastega. vaid Georg v. Saksamaa on sõda kaotamas. Tartu. detsembris Saksa Partei asutajaid. Keyserling ise teeb juhtunust talle omases stiilis järelduse. 38 V. kuidas on. Saksa okupatsioon Eestis. aastal. Lääne-Virumaa Küti mõisnik G.40 Maapäev ei olnud niisiis Keyserlingi-kaasusest suuremat kära tekitanud. 1918. 139. lk. Aussage des einstigen Landmarschalls von Livland Baron A. 61–62). Stackelberg saab Keyserlingiga läbirääkimiste pidajaks. Keyserling. aga Keyserlingi juba ligi aasta varem kirjas Dellingshausenile väljendatud radikaalsed ideed olid äkki muutunud peaaegu Saksamaa ametlikuks poliitikaks ning loomulikult tõtati nüüd temaga ühendust võtma. hiljem H.42 Raikküla mõisnik ei saanud ju loogiliselt võttes olla keegi muu kui H. Eestimaa rüütelkonna endine sekretär V. Sama teatab nooremale sugulasele endine Liivimaa maamarssal. Pilar von Pilchau-Audern in Sachen der Anschuldigungen Baron Eduard Stackelbergs gegen Graf Hermann Keyserling. et päästa. kes oma tohutust diplomaatilisest suhtlusest hoolimata jäi milleski olulises vähem informeerituks kui tõusva Eesti juhid.41 Huvitav aga. Gruenewaldt an H. lambad terved”laadis lõpetatud. v. 42 H. aastal kavatsus avaldada Keyserlingi kunagi kirgesid üles kütnud artikkel osaliselt või täielikult saksa keeles.38 Selles ei oleks iseenesest olnud midagi halba. Mappe 196. – HKN. jaanuaris tutvustanud Zürichis ilmuv patsifistlik ajakiri Friedenswarte.36 Hiljem on ta selles julges järelduses võibolla siiski kahtlema hakanud. 39 Aussage des ehemaligen Sekretärs der estländischen Ritterschaft Herrn von Gruenewaldt. et hoolimata kuuldustest ei saanud Keyserlingile rüütelkonna poolt 1918. lk. Reise durch die Zeit I. Aussage des ehemaligen Sekretärs der estländischen Ritterschaft Herrn von Gruenewaldt. lk. 40 E. kus omanik rahvaga suhteliselt hästi läbi sai (E. et just Raikkülas olevat 26. Ein Leben im baltischen Kampf. 41 H. a. Tartu. et Stackelbergil ja tema poolehoidjatel oli veel 1922. 56 Tuna 2/2003 . 42. kui tal Raikkülast punaste eest põgeneda tuli (H. Teil II.37 Ühest Gruenewaldti teisest kirjast selgub. mõisniku soovitusel kokku kutsutud [valla täiskogu]. Stackelbergi enda järgi oli Keyserlingi artiklit saksa keeles küll juba 1916. 1940. Just Raikküla peeti üheks neist mõisatest. Keyserling ise rõhutab oma talupoegade usaldusväärsust 1918. Belgiseerimise plaan Sügisel 1918 on Keyserling hoopis teiseks muutunud poliitilistes oludes Eestis tagasi. 1920. ning kellele Eesti Maanõukogu tunnustamine Saksa valitsuse poolt novembris 1918 mõjus lõpliku šokina – mitte Dellingshausen. Keyserlingi onu Adolf Pilar von Pilchau. okupatsioonivõim hakkab lagunema. Vastuseks krahvi järelepärimistele rahustavad nii Dellingshausen kui ka teine vahetu pealtnägija. Keyserling. a. oktoobril “kohaliku ameti-eestseisja. mis päästa annab. Gruenewaldt ta maha. et maapäev tunnistas Stackelbergi-seltskonna süüdistused vääraks.

Lilienfeld. Gruenewaldti arvates eriti alates sellest hetkest. v. Die Herren von Rayküll. et kui Keyserlingi vihamees E.48 Eestimaa rüütelkonna uus juht O. Keyserling ütles küll Balti poliitilise liidri rollist ära. “Filosoofi reisipäevik”. öeldes. B. Denkschrift des ehem[aligen] Ritterschaftssekretärs von Gruenewaldt. 379. lk.45 Võib arvata. loobudes muuseas koostööst oma tollase kolleegi. ent andis samas lubaduse balti asjale nii Saksamaal kui ka oma sidemete kaudu Inglis. kes haudus üsna fantastilisi plaane saada rootsi palgasõdurite toel ise 43 M. Keyserling 12. v. sest palju mondäänsem filosoofilis-seltskondlik perspektiiv oli talle avanemas Darmstadtis. Ja tegelikult ju kõige tehtum mees baltisakslaste seas. et talle tehti juba oktoobris 1918 ettepanek võtta Eestis üle poliitilise juhi roll (kas Dellingshauseni asemel?). et mõjutada juhtivalt maa elukorraldust segasel ajal. 46 Seda rõhutab eriti G.ja valitsustegelasena. G. Strykiga. ka: J. 44 G. 1922. I. 1922. Sedasama palus samal ajal Eestist juba eemal viibiv Dellingshausen. Eesti iseseisvuse sünd. vt. Stackelberg an H. vt. Loeber. Oma lubadused Keyserling täitis ning püsis G. I. 49–50.46 olid nad ometi midagi enamat kui aumeeste privaatsed käesurumised ja küündisid vähemalt poolametlikule tasemele. 379. Hrsg. et Keyserlingile pakuti liidrirolli mitte ainult vaimse isa. Mappe 196. Stackelberg an H. E. D. V.47 Iseloomulik on seejuures. Stackelberg. 45 H. Hamburg. Lintrop. – HKN. mail 1919 kirja saatis. ka: J. Zur Frage der “Baltischen Einheitsfront”. v. Lilienfeld suhtus eestlaste ponnistustesse oma riigi loomisel väljapaistva lojaalsusega. Stackelbergi kui baltisakslaste esindajaga Eesti parlamendis pidevas kirjavahetuses. Ta oli üks neid.ja Prantsusmaal kaasa aidata. v. Inglise ja Ameerika surve all. Tasub meeles pidada. Nõnda Keyserling seda ise tõlgendabki. Die Herren von Rayküll. 1918. v. C. Keyserlingi Raikküla naaber. ning kui ta ka maailma ei muutnud. v. et kuigi kirjeldatud kokkulepped kodumaa teenimiseks Keyserlingi ja baltisaksa poliitika mõne juhtfiguuri vahel ei saanud tollal olla sajaprotsendiliselt ametlikku laadi.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling Asutava Kogu ja 1920–1923 Eesti Vabariigi Riigikogu esimese koosseisu liige. Liivimaa rüütelkonna juhi. kui Kuusiku mõisnik Otto v. lk. Garleff. siis saadeti talle O. Vt. Tuna 2/2003 57 . v. kes ägavat Eesti. visandades juba samas neutraalse Balti ühisriigi idee. Hasselblatt. mis pidi maailma teiseks muutma. 1996. Laaman. Seda V. Stackelberg kutsus 1919. Lintrop. et see tema edevust meelitas. Meissner. siis pole võimatu. a. Lilienfeldi nimel sõna edaspidi sellistest poliitilistest avaldustest hoiduda ja tuletati meelde. 506. lk. 2. Keyserling. a. milles ta kinnitas üle kõik eelnevad palved uues olukorras saksa ja balti asjale välismaal kaasa aidata. A. vaid ka reaalse partei. detsembris see ilmuski. Die Parteiorganisation der baltischen Deutschen und ihre Beteiligung an der parlamentarischen Arbeit von 1920 bis 1934. mistõttu ta rahvasaadiku ameti maha pani.05.44 Stackelberg tegi Keyserlingile ettepaneku kodumaale jääda. saades otseinfot kohapealt. Keyserling 12. kes tegi poliitilist koostööd eesti ringkondadega rahvuslike vastuolude tasandamisel ja kel just seetõttu tekkisid lahkhelid oma valijatega. suvel riigisaksa ajakirjanduses üles aitama “rõhutud vendi”. 48 Denkschrift des ehem[aligen] Ritterschaftssekretärs von Gruenewaldt. Laamani järgi olevat Keyserling võtnud Saksa okupatsiooni lõpul “Dellingshausenilt volituse olla rüütelkondade mitteametlikuks esindajaks entente’i riikides”.43 Kahe mehe põhimõtteline kohtumine on saanud teoks novembris 1918. 47 E. a. Mis aga veelgi tähtsam: valminud ja kohe-kohe ilmumas oli tema opus magnum. Keyserlingile 30. siis tõi ometi pöörde Keyserlingi isiklikku ellu: siit alates oli ta umbes aastakümne jooksul tuntumaid filosoofilisi esseiste Euroopas. Et just tollal oli asutamisel ka Saksa Partei Eestis. lk. lk. et üksnes krahv Keyserling on rüütelkonna poolt volitatud kodumaa heaks poliitiliselt tegutsema. kuid ta ütles pakkumisest ära. – Die deutsche Volksgruppe in Estland während der Zwischenkriegszeit und aktuelle Fragen des deutsch-estnischen Verhältnisses. v. Rootsis elava maamarssali Heinrich v. Gruenewaldti korteris. kes oli saanud Dellingshauseni järglaseks Eestimaa rüütelkonna peamehe asemikuna. Koos Saksa vägedega lahkus Keyserling seekord ka Eestist.

-ö. Tõnissoni juhtimisel püüdis Stryki riigikavandit brittide silmis maksimaalselt diskrediteerida. Koltšaki “jagamatu Venemaa” kontseptsioon nägi aga igal juhul ette Balti riikide tagasihaaramise Venemaa koosseisu. iseseisvusena rahvusvahelise kontrolli all. Stryk oli muuseas 1917.50 Juba aprilli lõpul 1919 oli ka Eestimaa rüütelkond esitanud 14-punktilise prantsuskeelse märgukirja Inglise ja Ameerika ametlikele esindajatele. 51 Denkschrift des ehem[aligen] Ritterschaftssekretärs von Gruenewaldt. usaldades baltisakslaste ajaloolist mittesaksa-meelsust (see väide ajas osa baltisakslasi eriliselt vihale). kus soovitati võtta Balti riigid Rahvasteliidu kaitse alla ning muuta nad neutraalseks Belgia ja Šveitsi eeskujul. millest nad ei olnud huvitatud. lk. teist korda abiellunud krahvitar Keyserlingkiga Kuramaalt. Nolckeni Koltšakile saadetud lojaalsustunnistus. 69– 71. Teoreetiliselt oli Stryki plaanil suuri sarnasusi ka Keyserlingi omaga. lisa 1). A. F. A. üsna ebatavalise juunikuu sündmuste õiges valguses. Graf Hermann Keyserlings Bemühungen um Englands Beistand in den Jahren 1919/20. mis sulandaks ühte eesti. Lenz jun. kus ta tuli rahvusvahelise avalikkuse ees välja ettepanekuga moodustada Eesti ja Läti territooriumil iseseisev ülerahvuslik ehk supranatsionaalne riik (supernational state) Belgia eeskujul. – Das Buch der Keyserlinge. 17. Ka selle vastuseta jäänud märgukirja olulised ideed olevat V. Gruenewaldti teatel formuleerinud H. Aga just sellel taustal on tähtis. 58 Tuna 2/2003 . juunil 1919. Meyendorff baltlaste esindajana Pariisi rahukonverentsi Balti komisjonile. Artikli teksti oli Keyserling kevadel saatnud märgukirjana Inglise välisministrile Balfourile. avaldas H. päev enne seda. kuid inglased ei võtnud märgukirjast tuld. temas hakati üha enam oletama uue Venemaa ülemvalitsejat ning sisuliselt andsid Antandi riigid sellele staatusele 12. lk. v. sest käis Landesveeri sõda.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling tulevase Balti ühisriigi valitsejaks. 212–218. v. Taube. 170–203. Keyserlingi tekstis sisaldub ka otsene poliitiline üleskutse Antandile lahendada Balti küsimus n. mis pidi lõplikult selgitama eesti-saksa võimusuhted. Von Brest-Litovsk bis Libau. mis eestlaste tollase “ebakindluse” tõttu leidnud ka toetust. lk. mis tõi Eesti vägedele ajaloolise võidu. 405. lk. A. kes oli selle edastanud Briti delegatsioonile Pariisi rahuläbirääkimistel. olgugi siis et vormiliselt autonoomsete piirkondadena. Taube. juunil ka tunnustuse. 205–209. Keyserling. v.53 Sellel “enamusel” ei olnud küll muud tagatist kui üks Eduard v. 50 W. Keyserlingi mõte töötab juba sündiva Rahvasteliidu lainel. Sinnbilder aus meinem Leben.). Taube. a. lk. läti.49 1919. kes avaldas Keyserlingi artikli peale samas ajalehes lugejakirja. Kaks päeva enne Võnnu lahingut. Ka Läti saadik Londonis. a. Von Brest-Litovsk bis Libau. Keyserling nende kohtumisel novembris 1918. et baltisakslased oma enamuses tahavadki jääda admiral Koltšaki jagamatu Venemaa rüppe. v. Eesti iseseisvuse sünd. Laaman. (tõenäolisem siiski. a. saksa ja vene elemendi (vt. Admiral Koltšaki väed olid 1919 kevadel saavutanud suurt sõjalist edu. kui Keyserling päev hiljem Inglise ajalehes baltisakslasena väidab. Pätsile välja juba 1916. Von Brest-Litovsk bis Libau. 51 Ent veelgi enam: Keyserlingi enda teatel pakkunud ta Baltikumi “belgiseerimise” plaani K. sest Keyserlingi soovitatud Balti ühisriik pidanuks nende meelest nii või teisiti jääma Saksa mõjusfääri. kui Keyserling The Westminster Gazette’is Venemaa koosseisu tagasimineku välistab. ta võttis eeskujuks Šveitsi ja sealse kantonite süsteemi ning taotles tulevasele riigile esialgset Briti protektsiooni. a. kõneleb endine duumasaadik Alexander v. 229–231.52 Keyserlingi ettepanekut lahendada Balti küsimus “iseseisvusena rahvusvahelise kontrolli all” tuleb näha 1919. v. oli seisukohal. Keyserling Inglise ajalehes The Westminster Gazette oma ilmselt tähtsaima baltipoliitilise manifesti “Balti küsimus”. a. Eesti tollane välisdelegatsioon J. 52 H. et 1915. juunikuu oli erakordne. et ühisbalti riik oleks paratama49 tult endiste “parunite” võimu jätkamine Baltimail. lk 504–506. 53 E. mis oleks sillaks teutooni ja slaavi maailma vahel ning kus areneks välja täiesti uus balti rahvus.

159–162. samas vg. [1926]. J. Stackelbergi. v. Maaliit oli ka ainus eesti partei. 55 B. Oma 1911. Hermann Keyserlingi Arhiivis on säilinud 5leheküljeline käsikiri “Tõde Eesti kohta”. Eesti iseseisvuse sünd. Graf. a. Max Bocki ja Harry Kochiga. lk. Keyserling. kus ta nördimusest hoolimata oma Balti utoopiast siiski ei loobunud. lk. Päts oli Jaan Poska kõrval baltlaste silmis üldse üks usaldusväärsemaid Eesti poliitikuid. Tõnissoni juhitud rahvaerakondlased. lk. kevadel-suvel tuli Keyserling kuulsa. ent asetas veidi muutunud olukorda ka Keyserlingi. – Tallinna Mustpead: Mustpeade vennaskonna ajaloost ja varadest. Tallinn. Kreem. 56 Hääletamistulemusi vt. 1920. 19. Sel teravate debattide ajal asus taas aktsiooni ka Keyserling.56 K. H. aastail (Päts 25. 59 Vt. 71–72. mis teda isiklikult puudutas. Sinnbilder aus meinem Leben.: Asutava Kogu II istungjärk: Protokollid Nr. 465.–1915. 240. Tuna 2/2003 59 . kes hääletas – koos baltisakslaste ja kahe kristliku rahvaerakonna esindajaga – 10. Tõnissoni poolt 26. Laaman. v. mille põhimotiiv on põllumajanduse ning kogu maa laostumine mõisate võõrandamise tagajärjel ja endiste omanike väljavaade jääda õiglaste hüvitisteta. Koost. vg. Maaküsimus”.54 Ühtlasi mainib Keyserling selles ära metsade armetu laastamise ja puidu mahamüümise võileivahinna eest. 200–210. 1757–1794. Mäeorg. 1993. Parteid Eesti Vabariigis 1918–1934 koos eellooga (1905–1917) ja järellooga (1934–1940). kellega koostöös saavutati mitmeid mõlemale poolele olulisi kokkuleppeid. Mappe 195. J. juunil võõrandati Raikküla. 2055–2056. T. samal kuul kaotati Eestis seisused ja lõpetati rüütelkonna tege- 54 H. lk. Kuu aega pärast Keyserlingi “Balti küsimuse” ilmumist. mil Landesveeri sõda oli eestlaste jaoks võidukalt lõpule viidud.59 Maaseadus võeti teatavasti vastu pahempoolsete parteide redaktsioonis.58 1914. olid septembris valitsuskoalitsioonist välja astunud ja ei võtnud taktikalistel kaalutlustel hääletamisest osa. ka: M. Mustpeade vennaskond aastail 1887–1940. Dellingshausen. Artikli joonealuse kohaselt olevat see kirjutatud juba aprillis 1919 Tallinnas. a. The Land Question. 65. Koost. 2000. juulil 1919. kuni seadus 10. Päts. Keyserling. J. Arumäe. mis on selle artikli tagumine pool (H. poliitilise autonoomia alase mõttevahetuse päevil Tallinna Teatajas oli Pätsil tekkinud mõningane isiklik suhe ka Keyserlingiga. mis nägi ette kõigi mõisate ja nende inventari võõrandamist (hiljem maksti nende eest teataval määral hüvitisi) ja mis õhutas Keyserlingi edasist tegevust Lääne ajakirjanduses. ning pakub alternatiivina välja pigem Rahvasteliidu kontrolliva käe. Tõnissoni kõne ja arutelu osaline taastrükk: Jaan Tõnisson Eesti välispoliitikas 1917–1920: Dokumente ja materjale. 1999. Tallinn. E. U. a. nii näiteks Balti pataljoni loomine novembris 1918. Tallinn. Tallinn.57 Koos H.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling et mitte iial ei soostu Balti riigid minema tagasi Venemaa koosseisu. millele Päts sõjaministrina alla kirjutas koos kolme Saksa Partei saadikuga Asutavas Kogus: juba mainitud G. lk.01). kes oli võõrandatud mõisate nn. kes samuti ei pooldanud radikaalset maareformi. 405. Laaman. septembril esitatud põhjendusi hääletamisest loobumiseks ja sellele järgnenud teravat arutelu vt. 57 See dokument on publitseeritud lisana raamatus: E. esitas vastav komisjon Asutavale Kogule maaseaduse eelnõu. Arumäe. 58 K. septembril 1919 Inglise konservatiivses ajalehes The Daily Telegraph pika Eesti agraaroludele pühendatud kriitilise kirjutise “Eesti tulevik. aga siinmail juba varanduse ja aadlitiitlita mehena taas paariks kuuks kodumaale: 9. mis oli selle saksa ühingu poolt ainulaadne samm. – TheDaily Telegraph 17. oktoobril Asutavas Kogus vastuvõetud maaseaduse vastu. ühtlasi oma filosoofiks-saamise võlgnes ta majanduslikult just Kõnnu mõisa metsale. õiglase hüvitamise poolt ja kuhu ühe liidrina kuulus K. Vt. Kodumaa teenistuses. E. oktoobril 1938) muuseas Mustpeade vennaskonna auvennaks. millele järgnes selle elav arutelu Asutava Kogu istungeil ja ajakirjanduses. avaldades 17. 46. Esthonia’s Future.: H. Krahv Hermann Keyserling. lk. Kochiga võeti Päts 1930. maailmareisi. Oolup. aga samuti lääneriikide poliitilistes kuluaarides. Landesveeri kaotus Võnnu all paari päeva pärast nullistas kõik Meyendorffi püüdlused. See oli küsimus. Linde. lk. – HKN. The Truth about Estonia. Konstantin Päts. Keyserling.55 Teatavasti seisis baltisakslastele maaküsimuse lahendamisel kõige lähemal Maarahva Liit. IX 1919.–1912. oktoobril vastu võeti. 28–97. lk.

Ein Besuch bei Graf Hermann Keyserling. Keyserlingist oli saamas Euroopa filosoofilise seltskonnaelu juhte. kuuendas ja 1923. 115. Ta viibis Eesti visiidi aegu enamasti ilmselt Raikkülas. Gahlings. ka: H. 64 J. kes Keyserlingiga pidevalt konsulteerides pidas Baltisaksa Partei saadikuna Asutavas Kogus 29. Ta peab ennast ülal nagu rahvusvaheliste volitustega diplomaatiline lepitaja Euroopast. milles avaldati G. 61 Kiri on trükitud lisana artiklile: W. 77). Graf Hermann Keyserlings Bemühungen um Englands Beistand in den Jahren 1919/20. milles ta räägib G. tema enda ilmselt õige oletuse kohaselt seoses kahe ülalmainitud ingliskeelse artikliga. Stryki. et on juba oma visiidi alguses lasknud parteiliselt erinevatele Eesti juhtidele sõna saata võimalusest temaga kohtuda. Lintropi tsiteeritud kolm salmi (ja lisaks veel üks) on H. J. veebruaril 1919 olid lätlased Liep ja sadamas arreteerinud Keyserlingi kauge hõimlase F. Taube. a. kuidas ta Eestisse saabudes viieks tunniks eeluurimisvanglasse pandi. Kruus. vastaseid kirjatükka”. 957. 1983. Behrsing. Autori valduses) 65 Denkschrift des ehem[aligen] Ritterschaftssekretärs von Gruenewaldt. väidab. lisades selle oma kirjale ja paludes ta üle anda Inglise välisministeeriumile. Von Brest-Litovsk bis Libau. A. kui teada. tõenäoliselt ühtlasi selleks. lk. v. 38. Keyserlingiga sarnaseid riigiasju ja kelle juurest oli leitud sensatsioonilisi dokumente (vt. 406. keelduvad aga sekkumast maaküsimuse lahendamisse. veel kahes trükis. Scheffeli kangelaslaulu “Teutoburgi lahing” (J. nr. Keyserlingi mõnetunnine kinnipidamine ei olnud aga poliitiline möödalask. Stackelbergi avaldusest meie-vormis. 185–187). v.01). lisa 2). lk. Mujalt võime lugeda. Tõnissoni juures) vt. Keyserling. samuti Keyserlingi uue maatamehe-elu materiaalseid aluseid.: O. kuidas noor Keyserling veinilauas oma keeleoskusega kelkides luges eesti keeles peast J. 291–292). 143. Tema “Filosoofi reisipäevik” oli juba ilmunud kahes trükis. lk. viiendas. Mappe 160. millele on lisatud selgituseks. a. Apokriiva lood eesti akadeemilise kirjandusloo juurde. 74–75. juulil saadab Keyserling Raikkülast kirja endisele Inglise välisministrile Balfourile. 85). nagu öeldud. Keyserlingi oma käega ja saksa-eesti paralleeltekstina kirja pandud ühel Darmstadtis leiduval paberilehel.62 Keyserling jutustab.11.65 Juuli lõpus on Keyserling Saksamaal tagasi ning lubab inglastele jätkata koostöö arendamist eestlastega. novembril 1920). 1920 Raplas rongist väljudes olnud Keyserlingi esimesed ja väga baltisakslaslikud sõnad: “Küll on ilus eesti keele kõla. V. Lintrop. Augusti lõpul 1920 saadab U. – Revaler Bote 5. a. et valdab eesti keelt nii sõnas kui ka kirjas täielikult64). Maaküsimus” (ERA. s. et tema Balti uniooni idee on nüüd ka eestlaste hulgas pinda võitmas (viide Pariisis Eestit esindavale Kaarel Robert Pustale). Sinnbilder aus meinem Leben. ning annab teada. Seidlitzi eestikeelne lühikiri Keyserlingile. kes ajas. 394. 1. et Keyserling on kokku saanud näiteks peaminister Jaan Tõnissoniga. lk. lk. Lintrop. seitsmendas trükis ning oli kokku oma 50 000 eksemplariga Weimari vabariigi tõeline filosoofiline bestseller.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling vus. Die Herren von Rayküll. seda küll tingimusel. juunil maaseadust kritiseeriva kõne. Lintrop jutustab. f. lk. lk. milles Eesti valitsevad vasakpoolsed jõud olevat näinud riigivaenulikku “kihutustööd” 63 (selle sõna ütleb Keyserling muuseas eesti keeles ning lisab ajakirjaniku vastava küsimuse peale varmalt juurde. VIII 1920. ilmus 1920.61 Samas ajalehenumbris. 1922. Raikküla mõis. kuid ennetav teave sellest oli juba kulutulena kodumaale jõudnud. jättes küll kasutamata selle sisulised puändid (vt. Välisministeeriumi arhiivis on asitõenditena säilinud osalised eestikeelsed tõlked Keyserlingi artiklitest “Balti küsimus” ja “Eesti tulevik. Stackelbergi kõne. v. Lenz jun. Hermann Graf Keyserling. Inglased on kõigiti nõus Keyserlingi diplomaatilise vahetalitusega. 62 60 Tuna 2/2003 . mida Keyserling kasutas hiljem oma Viinis ilmunud kirjutises “Eesti poliitiline tähendus” (vt. et maaküsimus leiaks õiglase lahenduse. ilmus ka Arthur Behrsingi juuni lõpul tehtud intervjuu Toompeal pesit60 seva Keyserlingiga.” (I.W. kuid elas näiteks juuni lõpul ka Tallinnas. et Keyserling on teinud tõlke aastal 1898 või 1899 (HKN. lk. oktoobril 1919 sissekanne “Avaldas ajalehtedes (väljamaal) E. Ja mitte ainult seda. 1921.60 Käivitumas oli Tarkuse Kool (ametlik avamine 23. 63 Selle vangistuse tragikoomiliste kõrvalseikade kohta (teejoomine J. et 18. vaid tollases kontekstis peaaegu paratamatu. et kohtuda G. Rahkema. Käsikiri 1996. Keyserlingi vangistuse on Oskar Kruus registreerinud oma kirjanduslike anekdootide kogumikus. ning paisutanud juhtumi suureks ka teatmeteostes. Tallinn. a. Die Herren von Rayküll. Sama lehe tagaküljel on Carl v.: A. n. ent seda on kasutanud vaid üksikud. Stackelbergiga. Politsei kartoteegis on Keyserlingi kohta tehtud 5.

– Iseseisvusmanifest: Dokumentide kogumik. juunil 1919 tegi USA sõjalise missiooni ülem Balti provintsides Warwick Greene ettepaneku allutada Baltikum Inglismaa või USA mandaadile. a. 1993. 69 A. Seegi on ilmselt märk poliitilise Balti teema prestiiži langusest Keyserlingi uues ja üha rahvusvahelisemas elus. et sellest otsusest tulenevale sunnile apelleeribki Keyserling oma artiklis.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling Keyserling viimase kirja Balfourile. arvestades ka Eesti valitsuse lubadust täita Rahvasteliidu nõudeid vähemuste kaitsel. 1927. Taube. Poetatakse sisse eestlaste ja baltlaste ühisrinde idee ning vasaklaste positsioonide teatava nõrgenemise alusel sisendatakse ennatlikult lootust varsti algavast jõudude konsolideerumisest. pidas isegi J. lisa 2). Rahvasteliit. algul avaldab Keyserling ligi 100 000 tiraažiga ilmuvas nimekas Viini ajalehes Neue Freie Presse Yrjö Leminkaineni pseudonüümi all artikli “Eesti poliitiline tähendus” (vt. Juba 17. Eesti delegatsiooni sellest väidetavasti ei informeeritud. ja 1990. 396. Eesti esimest sooviavaldust Rahvasteliidu liikmeks saada ei rahuldatud ning 15. a. lk.72 Olukord oli taas muutunud ja Keyserling kiire reageerijana tegi sellest järeldused. Eesti vastuvõtmine Rahvasteliitu. millega soovitati nii Balti riikide66 67 le kui ka Albaaniale – kui nad peaksid tahtma Rahvasteliitu astuda – võtta tarvitusele abinõusid oma vähemusrahvaste õiguste kaitseks. Aafrikas ja Okeaanias. septembril 1921. lk. mis võiks olla ikkagi märk sedalaadi ponnistuste aeglasest liivajooksmisest. – Kaks algust: Eesti Vabariik – 1920. lk. aastad. 1960. 1998. 68 Rahvasteliidu põhikiri ühes lisaga. 162. poliitilises mõttes paremalt poolt. jaanuaris ning Eesti pidas Asutava Kogu 15. ning Eesti valitsus esitas uue palve astuda Rahvasteliidu täieõiguslikuks liikmeks. 373. Saksa provintsilehtedes tehakse Keyserlingile vastasrinda hoopis teiselt. Rahvasteliit oli käivitunud 1920. Verständigung zwischen Balten und Esten? – HKN. 46–72. Vihalem. Selle artikli ajaloolise konteksti hindamisel tuleb silmas pidada ka Eesti riigi arenevaid suhteid ÜRO kunagise eelkäija Rahvasteliiduga. 72 N. 71 Jaan Tõnisson Eesti välispoliitikas 1917–1920. milles ei varjagi oma pettumust inglaste loodetud abis. Tallinn. hiljem ahtama lugejaringiga ajakirjandusse. Tallinn. Mattisen. jaanuaril 1921 tunnustasid Antandi riigid Eestit de jure. Tartu. sest ta räägib Baltikumist üsna järjekindlalt kui iseseisva riikluse alast – kui ka rahvusvahelise kontrolli all. Tallinn. Mõnes kandvamas kirjutises esineb oma nime nii meeleldi afišeeriv Keyserling nüüd varjunime all. ent 26. Kaasik. Baltisaksa seoseid on esile toodud artiklis: V. “kes kaasaegse maailma erakordselt rasketes tingimustes end ise veel valitseda ei suuda”.71 Kas ka Keyserling mõttes mandaatmaa staatusega mängis. ning Eesti sattumine nende kilda – mis poleks olnud sugugi ebaloogiline – oleks ühtlasi tähendanud enda iseseisvusvõimetuks tunnistamist. mandaatmaad olid endised Saksa ja Türgi asumaad Lähis-Idas. mille peaaegu loetamatut keyserlinglikku käekirja on mul aidanud dešifreerida Urmas Oolup Tallinna Linnaarhiivist.69 Need nn. Koost. Mõni aeg võis ju Eesti positsioon ses suhtes ikkagi kõikuv olla. 204. E. 0244. W. lk. Lenz jun. lk. Tallinn. Ant. 72–73. Võimalik. lk. 18–19. Rahvasteliidu põhikirja artikkel 22 võimaldas anda rahvaid. lk. Tõnisson teatud ajal Eestile vastuvõetavaks Inglise koloonia või dominiooni seisundit. nr. Koost. Selle mustandiks võib lugeda poolteiseleheküljelist käsikirja “Üksteisemõistmine baltlaste ja eestlaste vahel?”. 22–24. mille USA rahudelegatsioon Pariisis heaks kiitis. Von Brest-Litovsk bis Libau. 70 P. 1933. Tuna 2/2003 61 .66 Võitluse teravik suundub saksakeelsesse.67 Viinis ilmunud artiklis tehakse komplimente tõusvale eesti rahvale. Eesti kodanlus imperialistide teenistuses (1917-1920). mis rahuldati 22. Rahvasteliidu mandaadiga teiste rahvaste eestkoste alla68 ning sellele rajanud Eesti suurmaaomanikud teatud lootusi. Eesti olude kriitika keskendatakse aga vasakradikaalsele maaseadusele. Eesti ja Rahvasteliit 1918–1925. J. Kohe 1921. ei ole siiski kindel.12. aprilli otsusel plaani selle organisatsiooniga liituda. Made. Graf Hermann Keyserlings Bemühungen um Englands Beistand in den Jahren 1919/20. lk. 29–33. Kasten 067. detsembril 1920 võttis organisatsiooni täiskogu vastu resolutsiooni.70 Nagu teame. v. mis muus osas tundub küll juba pool aastat aegununa.

Selles osas läheneb Keyserlingi utoopia ühele Baltimail 1870. [– – –] Ajalooline tõde au sisse seada vastukaaluna tendentslikule. mille pealkiri on “Palve meie ajaloolastele” ja mille sisuks üleskutse õpetada eestlastele koolides mitte ainult kitsalt ja fragmentaarselt rahvuslikku (eestlaste) ajalugu. mis aitab ainult vaenu külvata maa erinevate elanike. Jannsen väitluses Jakobsoniga oma ühisbalti ideoloogia esimest loengusarja Eesti Postimehes. Jannseni tollane tegevus pole veel õiget eritlemist leidnud ning puuduvad ka uuspublikatsioonid. mille lihtne sõnum mõjub kui dünamiidilaeng (vt. lk. kirjutas tema noor isa Leo otsekui Jannsenile toetuseks: “Me ei ole ju enam sisserändajad. moodustades nendega ühe koosluse. kes võõrast rahvast pöörates ja alistades uude paika kolivad. 11. nr. Tallinn. Paneme ka tähele. ajal. jakobsonlikust kuldajast]. on erakordselt tähtis ja tekstis kindlasti olemas. kui ka väga ettevaatlik. sai Hitler Rahvussotsialistliku Partei etteotsa) – see ajas vere keema. kasutades seda nii baltisakslase traditsioonipärase tähistajana kui ka vihjamisi kõiki Eestis ja Lätis elavaid rahvusi hõlmava mõistena. Eesti on Rahvasteliidu liige ja see sunniargument on osaliselt ära langenud. – Keel ja Kirjandus 1992.73 Keyserling ise end teadlikult sellesse traditsiooni ei aseta. mistõttu kõige enam teavet tema vaadete kohta annavad ikka veel tsitaadid C. et Keyserling ei ava taktikalistel kaalutlustel selgelt mõiste “baltlane” sisu. “baltlase”-sõna rahvusülene ümbermõtestaja ning ühisbaltiliku enesetunde väärtustaja rahvusliku kuuluvuse ees. Nimelt avaldas krahv Leo baltisaksa kõige esinduslikumas väljaandes Baltische Monatsschrift täpselt üheainsa viie lehekülje pikkuse kirjutise. õigemini küll baltisakslaste ajalooliselt kujunenud oletatav rahvusülesus. mitte rahvuslik printsiip. mil Hermann sündis. maiskondlik.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling Baltlaste tüli Oktoobri algul 1921 avaldab Berend v. mil suur osa sakslasi arvas.: C. Saksa rahvustundest loobumine filosoofilise kosmopolitismi kasuks. R. Jakobson. meie pärisrahvastele ajaloolisi tõendusi tuua sellest. 62 Tuna 2/2003 . kuid tal on selle kogemus oma isa Leo Keyserlingi (1849–1895) kaudu nii-öelda veres. Me kanname endas teadmist. mil oli löödud majanduslik pind baltisakslaste jalge alt ja nad oma arust omalt maalt just rahvustunnuste alusel olid pagendatud. et maailm neid vihkab ja nende üle naerab. pseudoajaloolisele vaatele [eestlaste muistsest. vaid anda ülevaade kõigest maal toimunust. balti kosmopoliit eesti poolelt. lk. sest just see on Keyserlingi originaalsus E. Kodumaa ajaloo aluseks võetakse niisiis nn. pidas noor H. et kogu nende olevik [Sein]. Balti ühistöö korraldamise lähteks võetakse baltisakslaste selge ajaloolis-kultuuriline erinevus riigisaksa rahvusest. aastail levinud liberaalse ideoloogia voolule. mille olen kümne aasta eest ristinud Balti kosmopolitismiks ja mille arendas kõige selgemalt välja Lydia Koidula vend Harry Jannsen. ka sakslaste ja venelaste tegudest. R. a. Jakobsoni vastukirjutistes. 253–258. 1959. L. Valitud teosed II. Uexküll ajalehes Baltische Blätter Keyserlingi manifesti “Balti ühisrinne”. Jakobsoni suuna ja Soome orientatsiooniga eesti hariduses (mööndes ühtlasi ajalehe Sakala head taset). lisa 3). kui väike Hermann oli 8-kuune. suvel. nt. ning järgmise aasta märtsis. kogu nende tulevik kasvab välja meile ühisest euroopalikust kultuurist – see 73 Saksa-eesti kirjandussuhete tüpoloogia [2]. Stackelbergi kunagise puhtrahvusliku ühisrindeidee taustal. seda eriti ajal. Ei meie pärisrahvaste [unsere Nationalen] keel ega elu-olu ole meile midagi võõrast. vaidleb ühekülgse “nooreestiliku” ehk C. et kuulume eestlaste ja lätlastega kokku. mil paljud poliitiliselt juhtivad baltisakslased püüdsid kohaneda oma sõjahaavu ravitseva ja uut rahvuslikku identsust otsiva Saksamaaga (selsamal 1921.– 1880. Keyserling näitab üles üsna head eesti rahvuskultuuri allikate tundmist. uue supranatsionaalse Baltikumi imperatiiv saab olla kõigi baltlaste ühisrinne – ja üksnes see. peab ülerahvuslikku saksaläti-eesti saatusühtsust orgaanilisemaks kui uut rahvuslikku eesti-soome ühendust. a. Just selsamal 1880. 645–649. H. ühe riigi alamate vahel. R. Aga see vihje.

. 1455/T7. Bd. Tuna 2/2003 63 .77 Kirjutist märkasid ka nooremad eesti haritlased ning frankofiil Johannes Aavik esitas sellest Eesti Kirjanduses pikema ümberjutustuse. 76 Sakala 15. a.. tehes panuse solvatud rahvuse aule (vt. 71. lk.”74 Need sõnad väljendavad H. lk. Keyserlingi hilisemate poliitiliste pürgimuste vahel. Jakobson muuseas andis L. 70. Keyserlingile vastulöögi andmise võttis kõigiti loogiliselt enda peale tema vana vingamees E. Kummaliselt veetleval kombel seguneb siin kosmopolitism tugeva paiksusevaimuga. Ka Ea Jansen on näinud selles ajalookreedos sisalduvat “terakest tõtt”. vaid kodune kaasavara. VI 1881. Bd. 79 I. mõtteid. Eine Bitte an unsere Historiker. 1987. oktoobril 1921 üsnagi demagoogilise tiraadiga. 80 Käsikiri Teatri. neid tuletab ta meelde veel hilisloomingus75 ning neist ei ole raske tuletada tema enese vaadete eripära. Keyserlingi üleskutsele talle sagedasti omase esmapilgul põhjendamatult ägeda vastuse. Raikküla mõis. et baltisakslased pole ei venelased ega riigisakslased. et Hermanni baltluse-idee ei olnud Vana Maailma hukkumisel ad hoc kasutusele võetud päästevahend. Germanische und romanische Kultur. Tallinn. meie ei või ei Slaavi tõu raamides ega ka mitte Riigisaksa germansuses endale kahjuta elutseda. peab ta [baltisakslane] lakkama baltlane olemast.. nr. Tõendi selle kohta. mitteeksporditav rahvatüüp. 5. aga mitte Baltlased ega nende eraõigused”. kuivõrd Keyserling oma läbilöögiteosega tõepoolest oli – teise Eesti juurtega kirjaniku Hermann Hesse kõrval – üks India uusavastajaid Saksa ruumis. ka: Sakala 27. 28. vaid omaette vahepealne. Stackelberg. 359. ongi vahelüliks L. H. lk.80 Ent idamaaliste medi- 74 L. Keyserling. 78 J. nr. 75 H. – Baltische Monatsschrift 1911.. Jansen. Keyserlingi ühisrinde-idee pisut pikem väljatöötlus “Meie.76 Küllap oli selliste ülepingutuste taga ka kartus. Stackelberg kasutab poliitilistel eesmärkidel ära pärast “Filosoofi reisipäevikut” kiiresti klišeestunud ja sageli mitte just väga sõbraliku kujutelma krahv Keyserlingist kui Idamaa targast: tuuma oli ses niipalju. Keyserlingi ideede ja H. – Eesti Kirjandus 1912. [– – – ] . – E. Keyserling. nr. Stackelberg esines endiste Venemaa baltlaste ajalehes Deutsche Post aus dem Osten 23. kus baltisaksluse ajalooliskultuurilist omamentaliteeti põhjendatakse juba pigem juriidilisest põhjuslikkusest lähtudes (vt. Ka räägib eesti rahvasuu. 1–13. aastakäigu. Keyserlingi kodust kasvumiljööd. annab ka üks Hermanni enda 1912. 1. vaid ka saksastumisel kaotab paratamatult oma iseloomulikud rahvuslikud tunnused: “Me ei ole mitte väljaveo kaup. lk. Aavik. kasutades Keyserlingi vahendina võitluses eestlaste saksastamise ja venestamise pooldajate vastu. baltlased”. 2. Jakobsoni enda siht oli teatavasti eesti soost mõisnik. Refereerides esiteks pikalt oma oponenti. Rahkema. Noorele Hermannile oli ta isa Leo olnud ideoloogiliseks eeskujuks. lk. kes oli ju kunagi olnud Balti rahvusliku ühisrinde idee looja ning kelle jaoks ülerahvuslik Balti ühisrinne pidi mõjuma kui otsene väljakutse. Keyserling. Reise durch die Zeit I. [– – –] Et sellele muganeda.”78 Sellest sakslust tõrjuvast baltluse-filosoofiast arendab Keyserling hiljem välja palju üldisema idee konkreetse kultuuri ja konkreetse geograafilise ruumi vastastikusest seotusest (“kultuuri abielust maapinnaga”). lisa 4). nr. H. et ühisbalti ideega taotletakse vaid struktuuri “saksa soost mõisnik – eesti soost talupoeg” edasist legaliseerimist. 56. aasta artikkel Baltische Monatsschriftis.ja Muusikamuuseumis. 38. Germani ja Romani kultur. kes on fataalselt seotud Balti maakamaraga ning kes mitte ainult venestamisel. mis juhatab sisse ajakirja 1911. lk. 26. lisa 5). piirjooni. Essee lõpposas väidab Keyserling nimelt. 77 H. 141. Diskussiooni jätkuks vt. VI 1881.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling on ajaloolase ülesanne. Arvatavasti on üksnes käsikirja jäänud H. Esseistlik tekst “Germaani ja romaani kultuur”. Carl Robert Jakobson muutuvas ajas: Märkmeid. et “Veneriik ja Vene Keisrite arm meile Euroopa kultuura on toonud. et maailmareisilt naasnud krahvi nähtud kummalisi joogaharjutusi sooritamas. 24.79 oma Keyserlingi-ainelises näidendis “Maailmareis” (laval 1980) arendab Aigar Vahemetsa selle motiivi peaaegu karikeeriva liialduseni. nuhtles ta teda seejärel demonstratiivselt keisritruus vaimus ja kuulutas. – Baltische Monatsschrift 1881.

1922. S.84 Selline avalik üleolek germaanilisest põhjarassi ideaalist oli juba eeldusena ette nähtud kodanlast (ka aadlisoost kodanlast. Keyserling. tõulise puhtuse prohvetile ja germaani rassi ülistajale H. Nii näiteks ei ilmunud Tagorenädala üritustele sinna koos teiste prominentidega kutsutud Thomas Mann. 82 H. M. 2000. kelle tatari algupära bojaarisugu seostati mongoli valitsejaga (vt. 1919. Wulf Baltische Blätteris abstraktsema sisuga mõttearenduse. tundub et ka ebateadliku vastukaaluna oma kunagisele õpetajale. Keyserling seisis kõigil Tagore-nädala üritustel isikliku saatja. Nii on ta ilmunud näiteks 15. 83 Nende legendide lähteks oli põhiliselt tema isapoolne vanavanaema. tõlkija ning (Tagore poolt soovitud) mitteformaalse atmosfääri loojana truult bengali poeedi kõrval. lk. Pangem tähele. Keyserling. 428). alles postuumses mälestusteraamatus on ta tõendite puudusel sunnitud legendist loobuma.–14. (“”Loomingu” Raamatukogu” nr. – Hermann Graf Keyserling und Asien: Beiträge zur Bedeutung Asiens für Keyserling und seine Zeit. Hrsg. 84 H. Ta ei jäänud peitu mitte üksnes vähese levikuga balti pagulaste lehte. Bd. novembri Allgemeine Zeitung für Mitteldeutschlandis. novembril avaldab Max v. Das Reisetagebuch eines Philosophen. – Baltische Blätter 3. Wulf. Menschen als Sinnbilder.85 6. 402–403.86 Selle kirjutise sabas on ära trükitud 28. Eine kritische Betrachtung. Keyserlingi tembeldamine idamaalaseks on eelkõige teravalt ideoloogiline – ja väga populistlik! – süüdistusakt. neiuna Muravjova. Aastakümneid vestis Keyserling legende oma kuni Tšingis-khaanini ulatuvast osalisest mongoli päritolust. XI 1921. v. Mappe 196. ent kahtlemata ka instrumentaliseerides. kellest Keyserling ise kirjutab) “õrritama”. samuti 20. mis kandis vilja: osa Tagore müstilisest aupaistest langes oma rolli sisse elanud satelliidile. Keyserling. lk. 1. a. novembri Wiesbadener Zeitungis (nr. – Allgemeine Zeitung für Mitteldeutschland 20. oli ta protestiks Amritsari veresauna vastu loobunud inglise rüütlitiitlist.83 mida tõestavat tema mongoli lõikega – enamasti sellisena ka eksponeeritud! – silmnägu. Chamberlainile. milles ta natsionalismi tõrjub teesiga kõigi rahvaste rassilisest segapäritolust. 27). Nationalismus. andes Keyserlingile mõista. 60. Salakavalalt seetõttu. Kämpchen. H. et sotsiaalselt ja verbaalselt tollal juba üliaktiivse.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling tatsioonide aurat võimendas Keyserlingi ümber just tol ajal ka asjaolu. India-reisid. 64 Tuna 2/2003 . kus ta tervikkujul toob oma artikli kooseisus ära Paul Krannhals.10). XI 1921 (HKN. lk. Staël v. Eesti keeles: A. a. 86 M. mis oma teatraalsuse ning suurearvulise ja peenelt valitud osavõtjaskonna tõttu kujuneski bengali poeedi Saksamaal-käigu kõrgpunktiks. E. Keyserling ise kuulus seevastu Aasiast innustunud intellektuaalse vähemuse hulka. Darmstadt. Keyserling. Stackelbergi retooriline tiraad tabas ajavaimu. Jork. 6. U. v. Darmstadt. 182–197. kui tugevalt annab Keyserlingi-vastastes süüdistustes tooni ka vana ko- loniaalne europotsentristlik rassism. Reise durch die Zeit I. lk. juunil 1921 oli Keyserling Nobeli preemia laureaadi Rabindranath Tagore esimese Saksamaa-visiidi ajal korraldanud Tarkuse Koolis ametliku Tagore-nädala. Hermann Keyserlings “Tagore-Woche” in der Schule der Weisheit. Biebelsheim. 1991. oktoobriga 81 Vt. ja seejuures üsna salakavalalt. Tallinn. Tagorel oli müstilise vägivallatuse-poeedi maine. 38. lk. vaid teda paljundati ka mitmetes suuremates väljaannetes.: M.: H. teda vaimustasid tollal üldse eelkõige kultuurilised segud ja sünteesid. Gahlings. Läänemets. Leppimine ja vägivallatus ei olnud aga tollasel sõjast söödud Saksamaal populaarsed. Aufl. 1926.81 Keyserling oli Tagoret kohanud esmakordselt 1912. 85 P. et ta ei pea suuremat lugu Tagore malbest patsifismist. Tõlk. ja K. et 9. 9–10). “Die Schule der Weisheit”. Deutschtum und Graf Keyserling. Holstein. K. kellega ta oli hiljem tülli läinud. teda teenides. artikkel lõpeb tõdemusega Balti ühisrinde vajalikkusest.82 neid mõlemat sarnastas tahe leida mitteformaalse akadeemia raames Ida ja Lääne filosoofia ühisalust. Krannhals-Essen. vulkaanilise temperamendiga inimesena oli Keyserling kõike muud kui oopiumiuima sukeldunud uneleja. Kalkuttas ning avastanud juba siis temas Targa kui sellise võrdkuju. tuues nagu Keyserlingki esile ka just baltlaste rahvustevahelise vahendajarolli. Just selle kasutab oma poliitilises pamfletis ära Stackelberg.

novembri ajalehenumbris järgneb Keyserlingile vastulöök nimemärgi E. mis esindavat Keyserlingile vastanduvat ja tõelistele baltlastele omast rahvuslikku mõtteviisi: “Siin Schirren – sääl Keyserling. 128). 89 H. mis muidugi vaatas mööda nende meeste mõtteviisi ühisalusest ajaloolise Balti autonoomia eestkõnelejaina. Needsamad ajalooliste rollide niidistikud võisid otsesemalt või kaudsemalt mõjustada ka veel 20. just H. Stackelberg ise enese kohta oma parimatel eneseiroonilistel hetkedel: “poolõpetlane. – Rheinisch-Westfälische Zeitung 5. kaotati Balti kodumaa. nr. all esinevalt autorilt. tõrjudes süüdistusi “passivismis” ja “budistlikus nihilismis”. Keyserling väidab. parun Behr. XI 1921 (HKN. a. kuid tasub meenutada. Stackelbergil edaspidi kõnelda balti kogukonna nimel. panemata isegi tä- An die Redaktion der “Baltischen Blätter”.10). 92 E. veerandametnik. XI 1921. v. kuid mis tagantjärele tema isikut muidugi vaid õilistab. 941. Gyldenstubbe).87 Niisiis tõeline kodusõda Stackelbergide leeris! Sellele noorte meeste kollektiivkirjale annab E. Zur Frage der “Baltischen Einheitsfront”. Ent juba päev varem. Tuna 2/2003 65 . võimalik et toimetuse poolt kärbitud löögi sealsamas 12. Keyserling annab suhteliselt energiavaese. milles öeldakse otsustav “ei” Keyserlingi esindatud “orientaalsele olemisekultuurile” ning “maailmakodaniklusele”. Stackelberg-Sutlem. Stackelberg. Kursell. “enesevalitsuseta”. XI 1921.88 Keyserling vastab Stackelbergile 6.10). vihjates oma poolametlikele kokkulepetele ja tihedale infovahetusele baltisaksa poliitika juhtfiguuridega Eestis. Keyserling. kes diskrediteerisid end juba 1918. sedapuhku palju laiema lugejaskonnaga üldsaksa ajalehes Rheinisch-Westfälische Zeitung (anti välja Essenis). Ta nimetab Stackelbergi baltluse üldtunnustatud vaenlaseks ja väidab ehtkeyserlinglikult. novembril oli E. a. Auch eine Antwort. et kodumaa on “alates 1919. üsna taltsalt õiendava vastuse. W. oma aadelliku “sünniprivileegi minetanu”90) ning teatab. – Baltische Blätter 10. et nende teed on igavesti lahknenud juba 1918. et just Stackelbergi-taoliste kõiksaksluse (pangermanismi) pooldajate tõttu.91 Tõrjutakse eemale kõik katsed ülerahvusliku ühisrinde loomiseks. novembril ajalehes Deutsche Post aus dem Osten. Keyserlingi vanaisa A. Keyserling. 90 Vrd. v. Lisada tasub. Juba samas 6. 91 E. mida ta on ka saanud”.. Keyserling kui venesõbralik). et kõiksaksa šovinism ei too iial kaasa midagi head ei Saksamaal ega väljaspool seda (aastal 1921 täpne prohvetlus!). ja sisuliselt ta maalt pagendama. – Deutsche Post aus dem Osten 6. Claus ja Oskar v. XI 1921 (HKN. et Schirreni ja Keyserlingi mõtteviisi vastandamine oli olupoliitilist laadi võte (à la Schirren kui venevastane. kõlab loosung! Siin Schirren. vastame meie!” Otseselt selliseid ajaloolisi paralleele küll ei tõmmata. 5. kaheksandikmõisnik ja puruviisi kõike muud” (E. lk. 45 (HKN. Mappe 196: 10). Mappe 196. novembril. Stackelberg. Hier Deutschtum – dort Graf Keyserling. rõhutatakse saksa rahvusühtsust kui baltluse kangelasliku püsimise ajaloolist eeldust ja tuuakse appi Carl Schirreni “Liivimaa 87 88 vastus” (1869). Ein Leben im baltischen Kampf. kuulanud kõigis otsustavates asjades minu nõu ja vajanud minu toetust. sajandi uuspagulaste suhtumisi. v. An die Schriftleitung der Baltischen Blätter. Schirreni tagandamist Tartu ülikooli ajalooprofessori kohalt oli pärast tema “Liivimaa vastuse” ilmumist sunnitud nõudma. Mappe 196. a. et C. Stackelberg. mis olupoliitiliselt tõi krahvile ka hiljem kaasa palju ebameeldivusi.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling Münchenis dateeritud kiri “grupilt noortelt baltlastelt” (Constantin ja Sten v.89 Ta annab oma oponendile isiksusena hävitava hinnangu (“harimatu”. mis tunnustab samuti Keyserlingi põhimõtteid ja keelab E. nr.W. tollal Tartu ülikooli kuraator. Stackelberg avaldanud uue kempluskirja “Siin sakslus – seal krahv Keyserling”. kes ka ise elab Baieris. – Baltische Blätter 3.92 Siin tehakse Keyserlingist juba programmiliselt saksa rahvusluse (Deutschtum) sümboolne vaenlasekuju. okupatsiooni ajal ja ei olnud valmis kokkuleppeks eestlastega. ent sellele järgneb sama pealkirja all taas kohe kolm korda pikem ja ortodoksselt rahvuslik seisukohavõtt toimetuse poolt. mil Stackelberg korraldas oma esimese avaliku rünnaku.

94 Sellest jääb mulje. V. detsembril on E. v. v. Sellest vaimust pole krahv Keyserlingi mõttearendustes jälgegi. jaanuaril 1922 deklareerivad 19 isikut A. Mappe 196. tuuakse uuesti välja see. Uexküll saatnud laiali pooli lepitada püüdva sõnumi. . v. Mappe 195. kumb meestest saab baltisaksa noorsoo oma mõjuvõimu alla. 965 (HKN.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling hele väites peituvat vastuolu. jaanuaris-veebruaris juba tsiteeritud kirjadega näiteks G. A. mida võib tõlgendada kui taotlust uuesti kokku kutsuda aukohus. 66 Tuna 2/2003 . ning mis hingestas meie isasid ja meid ennast pealesunnitud võitluses usu. nr.01. 98 Adolf G. XI 1921 (HKN. v. Stackelberg. mis võimaldas meie esivanemail saavutada Sigismund Augusti privileegi ning alla kirjutada kapitulatsioonid Peeter Esimesega.10). 2 (HKN. Zur Frage der “Baltischen Einheitsfront”. ning et uus. novembril jätkab Stackelberg kiiresti igavaks muutuvat vaidlust Deutsche Post aus dem Ostenis. et Keyserlingi-vastast põrandaalust õõnestustööd teevad tema enda endised kodukandimehed. olles juba 1921. kuulub minevikku. Mappe 196. a. 100 Graf Hermann Keyserling und die Balten. Gruenewaldt. a. ei Keyserlingi “balti rahvust” ega selle “ülerahvuslikku missiooni”.93 On säilinud toimetuse kiri Keyserlingile 14. 1922. 101 E. I. et Keyserling ei taotlegi ju muud kui saksa vaimuvalitsust uuendatud kujul.98 Juba 10. v.99 Uexkülli arvates on kogu vaidluse aluseks küsimus sellest. 7. XII 1921. 95 E. milles teatatakse 10 autorieksemplari ja diskussiooni varasemate materjalide teelesaatmisest. Ühes artikleist.10). Pilar v. – Baltische Blätter 10. nr. õiguse ja kombekohasuse (Sitte) eest.Deutsche Post aus dem Osten 8. Mappe 196. 96 Erklärung gegen Hermann Keyserling.96 8. et nii nagu märksa õnnestunumalt Stackelberg. E. 2 (HKN. kui seda kannab vaim. Mappe 195. 50 (HKN. novembrist. Keyserling aga esindab Saksa välispoliitika Bismarcki-joont.03. HKN. – Deutsche Post aus dem Osten 8. Eestimaa Põlisaadlisse Kuulunute Liidule (Verband der Angehörigen des Estländischen Stammadels). Der Prophet im eignen Vaterlande.95 mõne nädala pärast avaldab sama ajaleht Königsbergist saabunud 18 allkirjaga lühikese paradoksleva seisukohavõtu. kuid oleme ja jääme sakslasteks ning ei tunnusta mingit anatsionaalsust. Stackelberg an den Verband der Angehörigen des Estländischen Stammadels 5. 99 Zum Artikel: “Die baltische Einheitsfront”. mille asja ajab Keyserling. Autor peab olema igatahes Keyserlingile lähedal seisnud isik. Strandmanni juhtimisel enam-vähem sedasama: “Ka meie pooldame Balti ühisrinnet. v. Pilchau. nr. I.10). – HKN. mille ilmumise kohta ei oska midagi öelda. Darmstadti arhiivis leidub veel paar anonüümset. teises. kes ei arvesta muutunud oludega kodumaal. “Krahv Hermann Keyserling ja baltlased”. novembril oli ka Baltische Blätteri toimetaja Berend v. et Stackelberg kui juht. Dellingshausen. viimane koostab ka pika märgukirja. Zur Einheitsfront. millist paanikat on Keyserlingi väike tekst suutnud külvata balti pagulaskonnas kogu Saksamaal. 1922. rõhudes Baltikumi kui piiriala rahvusvahelisele missioonile Venemaa ja Saksamaa vahendajana. ning seletab rahustavalt. Nii vastavadki talle 1922. kes imestab selle üle. XI 1921. v. lõpul stilistiliselt otsekui Keyserlingi enda käega paberile pannud kait- Audiatur et altera pars. Mappe 196. siiski kindla 93 94 Keyserlingi toetava tendentsiga ning jultumusega öelda. – Rheinisch-Westfälische Zeitung 12. 97 Zur Frage der “Baltischen Einheitsfront”: Erklärung gegen den Artikel des Grafen Hermann Keyserling. kes toetasid omal ajal Saksamaa nii õnnetult läbikukkunud pangermaanilist anastuspoliitikat Ida-Euroopas. internatsionaalsust ega supranatsionaalsust. milles tooni annavad viis perekond Seraphimi esindajat: me seisame ühisrinde põhjal. Stackelberg. mil nimeks “Prohvet oma isamaal”. küll väiksema eduga. Stackelberg saatnud kirja Eestimaa Rüütelkonna järelorganisatsioonile Saksamaal.10). et Keyserlingi ründavad just need baltlased. väidetakse.100 5. – Deutsche Post aus dem Osten. keele. euroopalik Saksa idee saab olla just see. oma dispuudilõike suure Saksa kella külge panna. Mappe 196. juba ajalehe trükikirja laotud Keyserlingi toetavat lühiteksti.10).101 See taotlus on ilmsesti rahuldatud ning Keyserling hakkab selle tarvis tõendusmaterjali koguma. nr.”97 Sellele proklamatsioonile järgneb intelligentselt äraootav seisukoht kelleltki Adolf G-lt. nii püüdis ka Keyserling.

Stackelberg-Sutlem. jõudnud ka Darmstadti hertsogilossi ja Tarkuse Kooli. Gruenewaldti kirjast. Hardenberg kurdab. Erinnerungen an Schloß Fickel und die Nachkriegszeit in Berlin und München. et Põlisaadlike Liit ei järgi mitte oma juhti Dellingshausenit.03. Stackelberg.108 kes mingil ajal nõnda ka teeb. 107 B. et tal pole kunagi sellist pretensiooni olnud. V. et Stackelbergi avalik kiri on ebaõiglaselt kahjustanud Keyserlingi renomeed. lk. et laimutegevus paistab juba rikkunud olevat ka Tarkuse Kooli mainet.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling sekõne “Krahv Keyserlingi seisukoht baltluse suhtes”. 1993. Gruenewaldt an H. 109 Arvatavasti juba 1920. Vähemalt 1930. krahv Kuno Hardenberg vahendab kuulujutte Keyserlingist kui järjekindlast bolševistist.103 Silma torkab seegi. – Zwischen Reval und St. v. Kohapeal viibinud Erich v. v. Keyserling 12.109 Kogu rüütelkonnakonflikti tragikoomiliseks lõpetuseks soovitab V. Ein Leben im baltischen Kampf. Koosolekul mindi ilmsete teravusteni.a. Petersburg: Erinnerungen von Estländern aus zwei Jahrhunderten.”104 Oma mälestustes kirjutab E. 172. 1922. H. siis Saksamaale siirdunud mõtlesid toona peamiselt nõnda nagu E. v. Stackelberg ise uhkelt.107 V. Mappe 195.105 Veebruari alguseks 1922 on tundmatu sisuga laimujutud Keyserlingi kohta. seisuga on Keyserling Eestimaa aadlikorporatsiooni koosseisust lahkunud (Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. See paistab välja eriti V. Tuna 2/2003 67 . Erinnerungen an Schloß Fickel und die Nachkriegszeit in Berlin und München. Stackelbergi. Gruenewaldt Keyserlingile õhtuti “mitte ilma kepi või piitsata. Bd. IV 1922. Weissenhorn. Stackelbergi ja tema ringkonna põhiliseks hirmuks paistis ikka veel olevat Keyserlingi võimalik liidriroll Balti poliitika ajamisel. 104 Aussage des ehemaligen Sekretärs der estländischen Ritterschaft Herrn von Gruenewaldt. G. et tema organisatsioon on Dellingshauseniga. 1. nagu Kentuki poiste kaklus kirikumõisa omadega “Kevades” – Eestimaa rüütelkonnas oli veel säilinud 13. et ta suutis Keyserlingi kosmopoliitilise ühisrindeidee nurjata kõigis lokaalseis rühmitistes. kes esindas Eestimaa Rüütelkonna kodumaale jäänud osa (mis oli nüüd ümberformeeritud Eestimaa Üldkasulikuks Ühinguks. sajandi vaimu! V. 108 B. Gruenewaldt an H. 105 E. nt. v. ühiskondlikult ja teaduslikult talumatust inimesest. v. siis laseb Keyserling oma tunnistajatel muu seas ka tõendada. kellega korralik seltskond ei lävi. Graf Keyserlings Stellung zum Baltentum. v. Uexküll esitas E. Keyserling. Ka tema saadab Keyserlingile ametliku teatise.–21. sest Stackelberg ei jätvat kasutamata ühtki “ausat” vahendit Keyserlingi kahjustamiseks!110 Tõesti. v. V.01. Stackelberg an H.t. parem veel revolvrita” välja minna. Uexküll soovitab sedasama Keyserlingile. mida on rohkem kui aasta hoolega kujundatud. Hrsg. olevat väitnud. aastate esimesel poolel. v. I. v. Teil II. s. v. Kursell. v. – HKN. Estländischer Gemeinnütziger Verband). Gruenewaldt. Stackelbergile väljakutse (see lahendati küll rahumeelselt) ning endine Eestimaa Rüütelkonna peamees Dellingshausen “võitles kui lõvi” – temale mitteomaselt – “peaaegu karjudes” Keyserlingi eest. Görlitz. Endise suurhertsogi hoovimarssal ja varandushaldur. lk. Gruenewaldt otsustab rüütelkonna jätkuorganisatsioonist välja astuda. Mappe 195. Uexküll. v. Vt. a. kusjuures Keyserlingi ennast kohal ei viibinud ning teda esindas arvatavasti V. Keyserling 23. 2. sest Baltische Blätteri toimetaja B. Gruenewaldt nimetab nüüd omakorda kogu koosoleku vaimu “bolševistlikuks” (tegemist oli moodsa sõimusõnaga) ning kirjutab Keyserlingile jüripäeval. Keyserling 23.102 Et E. v. II 1922. v. v. v. Uexküll.. vaid E. mida Stackelbergi tekstid üles kehutasid. Wistinghausen. Gruenewaldt. s. lk. 144). – HKN. v. lk. 55. ühtlasi Keyserlingi lähim kaastööline Tarkuse Kooli ülesehitamisel. et kui Keyserlingil oli juhtivate baltisakslaste seas Eestis oma toetajaskond. kaasaarvatud Berliin. milles kinnitab. 172. ka Keyserlingiga ühisel seisukohal. kes räägib Baieri aadli ja kõrgaadli valdavast Stackelbergi-meelsusest ning laiutab lõpetuseks üsna ühemõtteliselt käsi: “Kindlasti pole mul isegi vähimal määral õnnestunud paralüseerida ringlevaid kuulujutte. 110 V. 106 Briefe des Grafen Hardenberg an H. B. IV 1922.106 102 103 Eestimaa Põlisaadlisse Kuulunute Liidus on tüliasja Berliinis aprilli lõpul 1922 arutatud.

lk. Keyserling]. kusjuures hästi korraldatud agraarses struktuuris ei esinenud antagonismi seisuste vahel. geb. E.: H. Baltenius [= H. – Baltisches Erbe: Fünfundsechzig Beiträge in Berichten und Selbstzeugnissen. 24. ent vaikib Landesveeri sõjast. Menschen als Sinnbilder.111 Antakse lühike ja mõnes mõttes trafaretne sakslaste rolli kergitav ülevaade Eesti ajaloost: sakslased tõid mahajäänud Eestisse Lääne tsivilisatsiooni hüved ja arendasid eesrindlikult põllumajandust. ehkki Eesti oli tollal juba selle organisatsiooni liige. Tõepoolest. lk.115 niisiis kuni Raikküla lõpliku. kuid mida Vene keskvõim kasutas teadlikult ära rassivaenu õhutamiseks. kuid neist ometi mitmeti oluliselt erinev. kus esineb terve kogukonna nimel. Hrsg. Helsingfors. 68 Tuna 2/2003 . 37). nt. 1964. Balti pataljoni täielikult maha ning rääkisid üksnes Landesveeri sõjast (vt. et Eestis on ka rahvusvähemuste kaitse kindlustatud114 – ning Keyserling võis hakata oma poliitilise Balti-misjoni otsi kokku tõmbama. Siiski kestis ta enda andmetel tihe ja illusiooniderohke kirjavahetus kodumaaga edasi kuni aastani 1925. Kruus.” Ta lisab. mida baltisaksa omavalitsus oli valmis arvestama uute sotsiaalsete väljundite loomisega. Thomson. näitavad nad [=baltisakslased] üles samasugust lojaalsust ka uute härraste suhtes”. Gräfin Bismarck. Al- R. septembril 1923 langes seegi tärmin: Rahvasteliit jõudis järeldusele. Berlin. mil eesti rahvas on võtnud ülemvõimu oma kätte ning rajanud iseseisva vabariigi. 116 J. viimast põhjustas alles eestlaste rahvusliku eneseteadvuse kasv. Die Herren von Rayküll. millele võrdset olevat ajaloos raske leida: ükski normaalne riik ei kohtlevat üht osa oma kodanikest. Luiga. Hermann Graf Keyserling. Rahvasteliit. Keyserling. Gahlings. Isegi tema saksa keel kubiseb häälduslikest ja väljenduslikest iseärasustest113… ning ajalooline eriareng on esile kutsunud kindlaid 111 rahvuslikke tunnusjooni. et paljud Tarkuse Kooli seminaridest osavõtjad kurtsid selle raskesti arusaadavuse üle (U. a. Brošüüri lõpetab kutsung Rahvasteliidu suunas. kultuuri poolest tihedalt seotud Saksamaa elanikega. nagu seda Eesti teinud. 112 Väited laadis. nii tugeva baltisaksa aktsendiga ja nii läbipõimitud baltilikest väljendeist. The Balts in the History of Esthonia. lk. mis lõi uue reeglistatud aluse kogu saksa elule Eestis. et (sic!) “nüüd. 412.117 kuid oli edasi Eesti kodanik – ja oma vaimus selle riigi esindaja – kuni oktoobrini 1931. Ent 17. lk. ja seda isegi saksakeelsetes käsitlustes. mille poolest tänane baltlane erineb silmatorkaval moel tänasest Saksamaa elanikust. 60. 115 H. 404. et Balti pataljon olla Vabadussõjas põhiraskust kandnud. Kaasik. 113 Keyserlingi enda kõnevool oli eriti erutudes olnud nii kiire. Tartu. Ent poliitiku taandumine ei tähendanud veel kodaniku ja filosoofi kadu. Grundriss der Geschichte des estnischen Volkes. Die Agrarreform in Eesti: Ihr Werdegang und ihr Wesen. E. 1922.: G. nii brutaalsel moel. püüdes äratada rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu nii kodumaale jäänud kui ka pagulusse siirdunud baltisakslaste raske olukorra vastu. lk. lk. Lintrop. nt. mida muidugi ükski normaalne baltlane tollal hästi ei talunud: “Eestis on välja kujunenud kindel baltisaksa tõug. mis sedasama riiki on aidanud luua. ei oldud veel sõnastatud lõplikku otsust tema vähemusrahvaste poliitika kohta. Vastukaaluna sellele vaikisid eestlased. 1922. 233–242).112 Samas leiame loost eht-keyserlinglikku Balti-filosoofiat. 114 N. lk. hüvitatud ülevõtmiseni riigi poolt116 ja vähemusrahvaste kultuurautonoomia seaduse vastuvõtuni. 225). 1920. et baltisakslased on alati kohanenud oma maa uute valitsejatega ning järelikult ei maksa kahelda selleski.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling Balti kosmopolitism Krahv Keyserlingi ja parun Stackelbergi väitlus teadupärast siiski kaklusega ei lõppenud ja ilmselt jahtus baltlaste tüli selleks korraks siitpeale maha. 1932. Kogu mõttekäik päädib taas ebaõiglaselt karmis maaseaduses. avaldas Keyserling kõneka varjunime Robert Baltenius all ingliskeelse brošüüri “Baltlased Eesti ajaloos”. Juunist augustini 1922 käis Keyserling küll viimast korda koos abikaasaga Eestis ja Raikkülas. ka: Goedela Gräfin Keyserling. olid Saksa poolel üsna tavalised (vt. 22. 117 Vt. Ka toonitab Keyserling sakslaste rolli eesti ja läti rahva hoidmisel slaavlusse uppumise eest ning Balti pataljoni osa Eesti Vabariigi kaitsel. Frankfurt am Main.

saab kogu neljaliikmeline perekond (ka pojad Manfred ja Arnold) septembris 1931 ikkagi Hesseni vabariigi ja ühtlasi Saksa riigi kodanikeks. mis peab ükskord kandma oma kauneimat vilja – uut balti rahvust. lk. 180. kui vana 118 119 kodupind jalge all kõikuma lõi. kuid poliitiliselt piiratumad omavalitsustegelased. Ta möönab nüüd vaid. Bolševismi vaatleb Keyserling nüüd mitte kui vene mõju. isegi iga üksiku Kõnnu kodumetsa puuga (“olen kaasa elanud peaaegu iga [selle metsa] puu kasvamisele”120). 812–820. 59–60. Reise durch die Zeit I.Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling les siis kirjutas ta Eesti peakonsulaati. Reise durch die Zeit I. v. lk. Hermann Graf Keyserling. – Looming 1989. lk. 121 H. mis Eesti mõisnike enamkonnas viha või nõutust tekitas. Keyserling. ning näeb eestlaste järsu toimega maareformis kiiret ja valulist suunavõttu tulevikku. Sama pealekäivalt kui kümme aastat varem toonitab ta Belgia mudeli olulisust Baltikumi jaoks. kui teada tänase Euroopa koondumist Brüsseli ümber.”123 U. Silma jääb ka väike psühhoanalüütilise kompensatsiooniprintsiibi rakendus. vaid kui umbes moodsa Lääne ühiskonna radikaaldemokraatlikku põhja. Oma Balti-filosoofia kristallisatsiooni esitab Keyserling “Euroopa spektri” (1928) Baltikumi käsitlevas peatükis. on ja jääb Baltikum multikulturalismi taimelavaks.119 Keyserlingi enesekeskset kõrgpaatost ei maksa automaatselt umbusaldada. ning ta jõudis sel teel viimaks fataalsemate enesemääratlusteni kui eales keegi teine baltisaksa kogukonnast. kus öeldakse. Aga selleski Balti provintsioludest väliselt lahtikistud elus oli mingit metsinimeslikku. K. tohutu amplituudiga euroopalik suhtleja. et jääb Eestile südames küll igavesti truuks. metsaskolaja. ent on saanud laias maailmas siiski tuntuks pigem saksa vaimu esindajana. sest selles on just siiruse tõttu (nagu Nietzschelgi) sageli üllatavat läbinägevust. Geopolitika. nr. kuid neid on raske ümber lükata. et võiks leida teist baltlast. Geokultuuriliselt ennustab Keyserling Baltikumi üha kasvavat tähtsust uues. ikka veel üha tärkavas Euroopas. Gahlings. [– – –] Teatud tingimustel võib see regioon XXI sajandi algul saada rahu ja koostöö genereerijaks kogu Euroopas. 259. Keyserling. 61. sundisid Keyserlingi uuesti üles leidma oma sisemusse peitunud baltlast. kes oleks oma kitsama kodumaa nii teadlik poeg kui mina”121 kõlavad edevalt. ringiuitaja. 2002. Keyserlingi sõnad “ma ei usu. 123 N. 2. Nartov. Läänemets. Just eespool kirjeldatud kriisiaastad. kuid ühtki kultuurifilosoofilist motiivi pole minetatud. mida saab lugeda ka heas eesti tõlkes. A. kus puudub bolševistlik taust ja kus eraomandust peetakse üldiselt pühaks. Seejärel sai temast kiiresti midagi eelnevale vastandlikku. kui Keyserling võtab ette põhjendada oma poliitilist hüperaktiivsust aastail 1919–1926: tema kui oma teadvustatud elus varakult kosmopoliidiks hakanu olevat alateadvuslike tungide kaudu just seetõttu eriti tugevasti seotud oma lapsepõlvemaa Eesti külge. et Eesti maaseaduse teeb moodsas ajaloos pretsedendituks just see. Kahtlemata sai temast kokkuvõttes sügavam Baltikumi patrioot. 120 H. Keyserling. izd. 122 H. Ehkki natsipartei oli Keyserlingile Saksa kodakondsuse andmise vastu. kes oli lähedane maastike. kel aga inimestega nii-öelda esialgu eriti ei klappinud. kui seda olid Stackelbergi-taolised elupõlised.122 Poliitilised kired on peaaegu taltunud. lk. Tõlk. Keyserling paistab lapsepõlves olnud tõeliselt karulik looduslaps. Baltikum. lk. 404. Tuna 2/2003 69 . rahmeldavat looduslähedust. et “Balti regioonil on erakordne tähtsus kõigi Euroopa riikide jaoks. mistõttu ta endale ka muus osas üha võõramaks muutuvat Eestit enam hästi esindada ei suuda. H. 6. Menschen als Sinnbilder. metsloomade ja -lindudega. 230–231. Tema mõttekäikudes on mingit sarnasust värskeima Venemaal ilmunud geopoliitika õpiku omadega.118 Oma esimeses ja käsitluslaadilt üsna tuntavalt Nietzsche “Ecce homo’st” mõjustatud autobiograafias “Ebapiisavuse produktiivsusest” ei lisa Keyserling uusi suuri jooni oma Baltifilosoofiasse. annab Keyserlingi kodukandifilosoofiale viimaks suure jõu. lk. Aastaid kestev mediteeriv süvenemine oma baltlusse. Ent Keyserlingi jaoks oli. et see viidi läbi maal. ning taas on selles mingi iva. Moskva. Keyserling.

Nii tundub tal olevat oma “halli kardinali” roll ka näiteks selles. 1937. ihre Ritterschaftshauptmänner und Landräte. Taubet võib pidada Keyserlingi joone ainsaks mõõdukaks jätkajaks baltisaksa ajaloolaste seas. 44–45. ideede võitlusse suunati. et kõigist Balti ühisriigi kavadest.126 Nagu nägime. jõuti Eestis rahvusvähemuste kultuurautonoomia seaduse väljakuulutamiseni – see ei olnud ehk mitte ainult saksa soost Riigikogu saadikute teene. Aufl. 2. võimalikku mõju) temas teatud ajal ja teatud ringkondades nähti. 342. 1958. Darmstadt – Baden-Baden. aastate lõpus ja 1920. Bd. Juba Keyserlingi vastu ette võetud rüütelkondlike ja ajakirjanduslike aktsioonide ulatus annab märku. a. 128 Aussage des ehemaligen Sekretärs der estländischen Ritterschaft Herrn von Gruenewaldt. et ta oma baltlust igati rõhutab. 70 Tuna 2/2003 . Keyserling oli 1910. Keyserling. Aga Vt. mis on ilmsesti Keyserlingi parim teos.: Die Estländische Ritterschaft. Taube.127 Tuleb arvestada. Tallinn. [– – –] Säärase hoiakuga Balti küsimuse käsitelul vastandub ta [=Keyserling] kindlasti paljudele meie seast. 1932). Seda siinkohal lähemalt tutvustada pole võimalik. ent võib-olla et tema ainus tõsiselt võetav eestkõneleja rahvusvahelises mastaabis. Kas on meile rohkem kasu temast või neist [nii-öelda] kõigutamatutest? Valitsevate jõududega Euroopas on igatahes temal meie kõigi seast kõige rohkem sidet. teritavad ta pilku lähedaste asjade jaoks kaugelt tulnud impulsid. mis baltisakslaste poolt 1917. Reise durch die Zeit II: Abenteuer der Seele. 127 Vt. Arved v. on tema Balti-filosoofia premissid imendunud juba maailmatunnetuse süvastruktuuridesse ja saanud aluseks laiahaardelisele kultuurivaatlusele laadis “kultuur tekib vaid seal. sajandi riikluses on määrav enamusrahva tahe (seda nimetaski Keyserling uuele ajale omaseks “enamluseks”). 145–146. 126 A. Keyserling Balti poliitikas autsaideriks ning ei avaldanud mingit mõju oma seisusekaaslastele. et saksa keele säilimist ühe riigikeelena.–1920. [– – –] Nii mõnelegi meie seast võib tema hoiak tunduda ülepingutatud. meie kõige esindavam isiksus on. – Baltische Hefte 1959/60. kes on end nimetanud Keyserlingi mõtteviisi pooldajaks (Anhänger Ihrer Denkweise).Jaan Undusk / Viimne baltlane Hermann Keyserling “Euroopa spektris” esitatu on Keyserlingi kompaktseim Balti-filosoofia kajastus. meie tuleviku eest välja astub.124 Nagu Keyserlingi puhul tavaline. tema natuurfilosoofilise kulturoloogia osas on selleks olnud eriti Lõuna-Ameerikas kogetud looduselamus (“Lõuna-Ameerika meditatsioonid”. lk. 2). kus inimhing astub abiellu spetsiifilise maapinnasega”. Oma postuumselt avaldatud eluraamatus “Reis läbi aja” (I–III.125 kuid just tema sõnul jäi H. lk. siis võis tema rühmamisel rahvusvahelise poliitika kuluaarides olla ometi kümneid kaudseid tagajärgi.: A. Taube. lk. (Gesammelte Werke. oli Keyserlingi oma algusest peale kõige vähem saksakeskne ja provintslikku status quo’d 124 konserveeriv. Landespolitik und Volkwerdung: Betrachtungen zur Entwicklung der nationalen Frage in der Geschichte Estlands. kuid anti endale ka aru. v. nt. et 20. ei too selline iseenesest ju kainelt sõnastatud järeldus välja asjade kunagist keerukat telgitagust sisu. mida ta au ja kuulsus meie kõigi üle särada laseb. Rääkimata juba prestiižist. aastate alguses baltisaksa poliitika võimsaim poolametlik taustategur Lääne-Euroopas. Selles nähti ette küll baltisakslaste algset intellektuaalset liidrirolli ja tõenäoline.: H. kuid kaugeltki mitte selle lõpp-punkt. kus ta vaid saab. seda enam. Keyserling oli kahtlemata autsaider kohaliku baltisaksa poliitika siseringist vaadates.128 kirjutab oma apostlikirjas baltisaksa kogukonnale: “Tänase saksluse tee on oma sakslust mitte säilitada. Eriti just hilisemates tolerantsust taotlevates analüüsides püütakse Eestimaa rüütelkonna peamehe Dellingshauseni tegevust kujutada avara multinatsionaalse idee valgusel. Ent kui Keyserling ka oma filosoofiliselt pisut kaugele mineva Balti kosmopolitismiga märkimisväärset toetust ei leidnudki. kui suurt ohtu (s.t. 125 Vt. millega lähendatakse teda – komplimendi korras! – Keyserlingi omaaegsele mõtteviisile. sozialistische Arbeiterkommune oder gesamtbaltischer Ständestaat? Das Reifen des Gedankens der estnischen Eigenstaatlichkeit im politischen Kräftespiel der Jahre 1914–1918. Ja mitte ainult seda. a. ja igal pool. 1948–1963). et 1925. V. Nationale Demokratie. Gruenewaldt.

et poliitika on kunst saavutada võimalikku. A. Tuna 2/2003 71 . Keyserling. et rikkad talupojad andsid oma hääle bolševike kandidaatidele. isa poolt õnnelikel aegadel ette unistatud mõte. et enamus Balti provintside vaestest. Seetõttu on selge. Kaks mainitud rahvast ei ole end siiani kunagi ise valitsenud. et Keyserling oli oma ideedega hiljaks jäänud. v. nad peavad oma positsioonide kindlustamiseks üleliia lubadusi andma. ja eriti majanduslikud argumendid. siis ei oleks seal kapitalil niipeagi mingit asu. kes kutsuvad end kodanlikuks parteiks. Kuid ometi oleks see väga ebasoovitatav. kes hakkas ühisbaltluse ideoloogiat kuulutama nelikümmend aastat enne Keyserlingi – ja oli juba tollal hiljaksjäänu. võiks öelda. Mõõdukas bolševism on õieti ainus süsteem. ei teata midagi majandusest. seal aga kuulatakse kõige meelsamini neid. kus suurem osa kodanlasi lasti maha või siis surra külma ja nälja kätte. ehkki oma ideedelt üliradikaalsed. ja hetkel ajakohatu.Hermann Keyserling / Balti küsimusest ärgem unustagem: Keyserling on uue kultuuriliikumise pea ja ta esitab kõrgemaid nõudmisi. 2 Vihje Punaarmee poolt okupeeritud Riiale 3. 1994. The Baltic Problem. Samas mööngem Keyserlingi enda fraseoloogiat kasutades. Jannseniga. nagu näiteks eraomandi puutumatus. Kes võimatut ei taotle. Gruenewaldt. nagu see tavaline vastärganud rahvaste juures. Peaks näiteks eestlastel või lätlastel lubatama eksproprieerida suurmaaomandused ilma hüvitisi maksmata. aga täidetud lubadused. Hrsg. See. et sellele toetuda. Berlin. kes tahavad suunata Balti provintse tagasi Venemaa alla. lätlased ja eestlased. et Baltikumi laiad massid ei ole ilmselgelt veel valmis iseennast valitsema. v. olid mahitatud pigem kohalike kui vene terroristide poolt. et Balti provintside elanikke ei saa veel niipeagi jätta üksnes iseenda hoolde. 468). G. sest ta mõtteviis on liiga uus. kui seda enamik meie seast teeb. ja niisiis sõltuvad nad 129 1 täielikult rahvamasside suvast. I 1919 – 22. kes on Vene revolutsiooni vaimust nakatatud. haritud kiht on liiga õhuke. kõigi kodanike võrdsus. Euroopa rahvusriikluse agressiivses faasis. et selle mõtte ebapiisavusel võis olla produktiivseid tagajärgi 1920. ei mõisteta tegelikult programme. nõuavad mõlemad täielikku iseseisvust. annab trumbid neile. Nende juhid on kahtlemata intelligentsed. Graf Keyserlings Stellung zum Baltentum. aastate Eesti rahvuspoliitikas. on kaotanud igasuguse respekti eraomanduse ja indiviidi õiguste ees. ent on programmilt vägagi bolševistlikud. millel on otsest külgetõmmet lätlaste ja eestlaste rõhuva enamuse jaoks. kuid võib kahelda sellise lahenduse kestvas edus. VI 1919. sest see oleks vastuolus V. Eespool sai tõmmatud kerge võrdlusjoon H. V 1919. kus 8000 inimest suri nälga ning mitusada võeti pantvangi. ja nõnda siis juhtuski. see võimalikku ei saavuta. Õudsed sündmused Riias. Pistohlkors. Nende ärkamine ajaloolisele eksistentsile toimus kahjuks üheaegselt koos Vene revolutsiooniga ning Baltikumi harimata rahvamassid on viimase lagundavast vaimust sel määral mõjustatud ja läbi imbunud. millega nõus ollakse. Ta tuleb ülerahvuslikkusega välja kõigist võimalikest kõige ebasobivamal ajal. Keyserlingi Balti-idee oli tema lapsepõlve utoopia. ükskõik kui ekstravagantsed nad ka poleks. sest igasugune õiglus ja kõik õigused oleksid juurteni välja kistud. kes kõige rohkem lubavad. väljaõppinud ja heausksed. LISAD: Hermann Keyserling Balti küsimusest Lisa 1 Balti küsimus1 Mis saab Balti provintsidest? Kaks rahvuslikku enamust. lk. ei rahulda kunagi kedagi. Kuid neid on vähe. või põhiseadus. Ei ole liialdus öelda. ja ehk õigustatumaltki. Selle lahenduse poolt kõnelevad mitmed. Ei ole seal veel siiamaani aru saadud. Samahästi. Lätis on või võiks asi olla veelgi hullem.”129 Gruenewaldti jaoks on Keyserling harjumatu. nõudes neilt enne nende tunnustamist mõnede üldiste põhimõtete omaksvõttu.2 Juhid ei suuda rahvamasse ohjeldada. Juhul kui Versailles otsustab Eesti ja Läti püsimajäämise kasuks. et iseenese ees kaitsetute ja kontrollimatutena on nad valmis kõige jõledamateks eksperimentideks. H. mis välistaks bolševistlikud eksperimendid. Eesti Asutava Kogu valimistel saavutasid 40 protsendiga võidu sotsiaaldemokraadid (nende vasteks on Saksa Sotsialistliku Partei sõltumatud vasakpoolsed) ja 30 protsendiga tööerakondlased. – The Westminster Gazette (London) 18. kusjuures osa neist hukati (Deutsche Geschichte im Osten Europas: Baltische Länder. on hädavajalik kehtestada nende ebakindlate riikide üle Liitlaste või Rahvasteliidu vahetu kontroll.

See uus balti tüüp peakski saama ümberkorraldatud Balti riikide vaimseks keskmeks. kes on siiani ülimalt umbusklik kõigi saksa keelt kõnelevate olendite suhtes. olles seda tõestanud sajanditepikkuse teenistusega mitte ainult oma maa. olles poliitilises mõttes Belgia ühisriik. vaid ülerahvuslik. kultuuril ja varakusel põhinev kihistumine. sest tõsi ta ju on. ärgu ta siis kartku. kes on end tundnud rohkem sakslase kui baltlasena. kes kehastaksid uue balti rahvuse vaimu kõigis kolmes provintsis. but not least – ainult Balti provintside nii-öelda rahvuslik tasalülitamine teeks neist tegelikult ja täielikult neutraalsed riigid. Nad ei lepiks iial sellega. koonduksid rahvusest sõltumata vastavalt oma huvidele. jumal paraku. kui neil on see arvuliselt. sest 700-aastase ülemvõimu hoidjana on nad poliitilises mõttes kaugelt kõige kogenumad ja oskuslikumad. et neid jõuga jälle Venemaa külge liidetaks. kus kujuneks uus balti rahvus. bolševikud nende elu ja vara ohtu seadnud – selles olukorras ei näinud nad teist teed. mis igale tema oma andes rahustab maha kõik kohapealsed rahvad. Euroopat huvitavad Balti provintsid esmajoones sedavõrd. vaid ka näiteks eestlaste tollase välispoliitika üks taktikalisi juhtlauseid. ehkki rahvuslikult pole ta muud kui valloonide ja flaamide segu. siis peavad nad saama nii rahvusvaheliseks. läti. hoolimata nende rahvusest. Nad on ka esimesed. mis tähendab ühtlasi seda. Rootsi ja Venemaa alluvuses. Nüüd tahavad nad ühel häälel olla baltlased ja ei midagi muud. nagu prantslased vihkavad sakslasi. On tõsi. siis areneks neis loomuldasa välja võimekusel. Kui Antant tahaks olla ettenägelik. Ärgu siis kartku Antant. saksa ja vene elementide süntees. See ei olnud mitte Keyserlingi enda küüniline sedastus. looks vaba ja iseseisev Eesti loomuliku pinna maailmakaubanduse arenemisele” (Jaan Tõnisson Eesti välispoliitikas 1917– 1920. Last. kaupmehed jt.3 Kui nad ei saagi jälle Venemaaks. kui ta ei lahendaks Balti küsimust vaimus. mida Antant toestaks niikaua. mis nii või teisiti oleks asjade lõplik käik. ja juhtima pääseks tõeline parimate valitsus. 72 Tuna 2/2003 . Selle eesmärgi nimel peavad nad omandama ülerahvusliku staatuse. maaomanikud. mitte iial ei nõustuks nad end lõppeks ka tükeldada laskma. hoolimata kõigist rahvuslikest antipaatiaist ja vastuoludest. lk. Valitsev klass ei oleks mitte rahvuslik. kuid see oli enesekaitse. olemaks tark ilma välise abita. kord saksa-. samal ajal kui haritlaste arv enamusrahvaste seas on siiani äärmiselt väike. et Balti provintse püütakse tõmmata pangermanistliku poliitika võrku. et sõja ajal kiskus paruneid Saksa impeeriumi poole. 59). Nad on valmis saama uue balti rahvuse tõeliseks selgrooks. kord rootsi-. Saksamaa osa. Liivimaast ja Eestimaast – võiks saada iseseisev ülerahvuslik. see pandaks kokku kõige väljapaistvamatest sakslastest. ning ainult sellisena vastaksid nad Euroopa kaubanduslikele huvidele. nii võiksid Balti provintsidki saada sillaks teutooni ja slaavi maailma vahel. Sealsed sakslased on selle jaoks liiga tugeva realiteeditajuga. supra-natsionaalne (supernational) riik Belgia eeskujul. Vene impeerium oli neid muserdanud. kuivõrd nad kujutavad endast loomulikku ligipääsu Venemaale ja sealt tagasi Euroopasse. Alguses mängiks neist esimesena nimetatud muidugi tähtsamat rolli. vastavalt vajadusele kord vene-. eestlastest ja lätlastest. vaid ka Poola. Nii nagu viimane on sillaks prantsuse ja saksa maailma vahel. erinevate rahvuslike keskkondade kaudu on nad välja kujundanud ühe ja sellesama inimliigi.ja meeleheite• est. Mitte iial enam ei soostuks Balti provintsid olema Venemaa või. haridusel.Hermann Keyserling / Balti küsimusest pea kõigi Baltikumi asukate soovidega. kiirendab uue riigi teket mõistlikes peajoontes ja annab kogu Euroopale parima garantii turvaliseks ja kestvaks juurdepääsuks Vene sisemaale.: olles “lävi Sarmaatia lagendikule” ning “suure Venemaa turu väljapääs. Kogemused aastaist 1914– 1918 on suurema osa lätlasi ja eestlasi pannud venelasi umbes samamoodi vihkama. et kõrgklasside enamiku moodustavad nimetatud piirkonnas sakslased. vrd. Vene impeeriumis peeti neid alati ühtekuuluvaiks. Siinne autor pakub välja teise lahenduse: kolmest Balti provintsist – Kuramaast. Kuid kunagi varem ei olnud nende enamus kaldunud poliitiliselt Saksamaa poole ja nähtavasti ei juhtu seda enam ka tulevikus. sest see on nende ainus võimalik tulevik. et Balti küsimuse lahendamine puhtrahvuslikul pinnal lõikaks läbi senise ajaloo traditsiooni ja alandaks ohtlikul määral kultuuri üldist taset. Ainult ülerahvuslik riik lahendaks algusest peale rahvusprobleemi. mille vahel nad on võrdselt jagunenud. 700 aasta jooksul on kolme provintsi saatus olnud ühetaoline või üksseesama. kord inglisemeelsed. Kooskõlas oma ülimalt avatud positsiooniga võimsate naabrite vahel on nad kogu oma ajaloo vältel olnud pigem rahvusvahelist kui rahvuslikku meelelaadi. ja seda puhtalt omaenda turvalisuse huvides: kui neid õn3 nestuks ülalmainitud viisil rahvuslikult tasalülitada. kuni balti rahvuse põhimass saaks poliitiliselt piisavalt küpseks. Vähemus. on alati olnud väike. kui üldse võimalik. 78. siis aktsepteeriks ta selle lahenduse. Haritlased. mis oleks eesti. Antandi poolt oleks see väga ebaarukas.

Luiga. Läänemaise vaimu kaitsmine Ida vastu sai niisiis Eesti5 esmasünniteoks. 2. hakanud avalikus elus nii vihatud baltisakslaste häid omadusi uuesti hindama. Juhan Luiga soovitab 1919 bolševismi kui vene ehk asiaatlikku tüüpi enamlust lahus hoida Lääne-Euroopa enamlusest. 1993. et enamust pikema aja jooksul rahuldada – maaelanikkonna õiglustunde hävitanud. seal ei saa 25 000 eestlast tööga veel ligilähedaseltki hakkama. saatesõna). et leninismi vaim ilmneb tema riigikorralduses poolpreisiliku militarismi kujul. metsad konfiskeeritud. 5 Siin ja mõnel pool edaspidigi originaalis Eesti. I 1921. Enamik eestlasi loodab nendega äraproovitud koostööle. nii kaugele ei mõtle. saatesõna). detsembri lõpp”. üha üldisemaks saab vaade. mis toimus sageli kõige näotumas vormis. Ja valitsemistehnika on koguni vaat et punktipealt üle võetud Saksa okupatsioonivõimudelt. Samas mõjub maa täiesti läänelikult: sest see on saksalik korraldamiskihu. Maamõisad on ära võetud. et ainult erainitsiatiiv võiks maa pankrotist päästa. Üleüldine on nördimus eestkostealuse seisundi ja talumatu maksukoorma pärast. enamasti sotsialistlikult meelestatud eluvõõrad advokaadid.: M. Mõisaomanike väljaajamine nende oma kodunt ja katuse alt. keda toona saksa keeles nimetati ka mõõdukate parteiks (vt. maju natsionaliseeritakse kahtlasi teid pidi. Umbes niisamuti mõtles hiljem ka Keyserling ise (vt. Eesti rahvusriik. Mis võiks olla lahendus? Tänased valitsejad. mis on “õigustatud praeguse aja loomuliku nähtusena sotsiaalses liikumises” (J. Seitsme pika aastasaja jooksul kaitsesid baltlased kangelaslikult Õhtumaa vaimu slaavi ülemvõimu vastu. Pealkirja alla on kohaks ja ajaks märgitud “Helsingi. kui seda doktrinäärid lootsid. Die Estländische Ritterschaft. Baltlaste ja eestlaste vahelised suhted on aga maal sellegipoolest vastuvaidlematult paranenud. Sest kõik on ju riigistatud. nagu oleks Lenin abinõude leidmisel vaderiks käinud. siis tegelikkuses jätkas ta vaid sajanditepikkust traditsiooni: heroilises võitluses lõi ta tagasi Punaste armeed ja saavutas kõigist Euroopa riikidest esimesena vastuvõetava rahuleppe Venemaaga. 7 Jaan Teemant esindas Eesti Maarahva Liitu. Sellele seisab aga valitsuse poliitika jätkuvalt vastu. kui eestlased on selle mõjul. ihre Ritterschaftshauptmänner und Landräte. Näib. Asutavas Kogus lükati põhiseaduste arutelul tagasi mõõdukate saadiku Teemanti ettepanek. 399). nii paistab ta ka täna olevat uuest Venemaast rohkem mõjustatud kui mistahes teine maa. on – kaugel sellest. Ja kui revolutsioon senistele härrastele allasurutud vähemuse osa jättis ning ajaloole ärkav eesti rahvas ajalugu otsekui otsast peale uskus alustavat. et “meie rahvast [on] enamluse kihvt läbi imbunud” (Tsit. Bolševism on Eestis sügavalt elav. Ainult rahvas. Baltluse varemeilgi hoitakse veel silma peal. on baltlaste endi seas toimunud suur sisemine muutus: raskete katsumuste tules on need kunagised reaktsionäärid sisse kasvanud uude aega. Eesti on ülemusteriik par excellence. Seal. Ja uusi väärtusi luua takistab seesama riik sellega. Täna on riigil juba rohkem võlgu. Vihalem. mida nad korrumpeerunud eesti tšinovnike surve all taluma peavad. et ta eraomandust illusoorseks muutes erainitsiatiivi lämmatab. Tuna 2/2003 73 . bolševistlikena käsitati Lääneriikides Asutava Kogu maareformi kavasid (P. 1995. Keyserling]. Aga nii nagu Baltikum aastasadade jooksul ikka ka venelikke jooni on näidanud. kui erakätesse jäänud. lk. – Neue Freie Presse (Viin) 8. See on vene bolševismi probleem pähklikoores. Tartu. bolševistiks nimetati saksa rahvuslaste poolt ka Keyserlingi ennast (vt. 28). Ka Eestis tegelevad need inimesed esmajoones oma programmi elluviimisega. Graf. lk. Hingejõu ilmed. Iidsetest aegadest oli Baltikum Lääne eelpost teel sarmaatialikku Itta. mis teostab idalikke mõtteid. et 4 maa valitsemiseks vajalikku ametnikkonda tuleb ülal hoida kodanikelt viimast võttes. lk.7 mille kohaselt on varade äravõtmine lubatud ainult õiglaste Yrjö Leminkainen [= H. 266). Die Politische Bedeutung von Estland: Das Verhältnis zum Bolschewismus. Ideed ja lahendused: Ärkamisajast Eesti Vabariigi sünnini. üha valjemaks muutuvad üleskutsed vabadusele.Hermann Keyserling / Balti küsimusest Lisa 2 Eesti poliitiline tähendus4 Suhtumine bolševismi Mitte ühegi maa areng ei peaks juurdlevale vaatlejale praegu rohkem õpetlikku ainest pakkuma kui väikese Eesti oma: sest just sealt läheb tegelik veelahe vana Euroopa ja bolševistliku tulevikuriigi vahel. kui on tema enese väärtus. saatesõna). Päts maaküsimuse arutelul seisukohta. seda aga nüüd uues mõttes.6 Pole midagi Eestile iseloomulikumat kui see. Seejuures ollakse aga nii vaesed. 151). kus varem oli enam kui küllalt 3000 Vene ametnikust. Baltisakslased on Teemantile tagantjärelegi agraarseaduse jõulise vastustamise eest tänulikud (vt. Riigi poolt ülevõetud mõisad ja metsad toovad palju vähem sisse. detsembril 1918 toimunud Eesti Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu Vanematekogu ühisistungil väljendas ka peaminister K. lk. 6 26. on jätkuvalt teadlik oma läänelikust karakterist. ‘Bolševism’ ehk ‘enamlus’ oli üldse üks tolleaegsete mittevasakpoolsete ringkondade uusimaid ja jõulisemaid sõimusõnu. lk. Tallinn. 85 protsendi ulatuses talupojad. Kõik läheb teistmoodi. Sel ajal. Eesti kodanlus imperialistide teenistuses. 395.

1206). ning lõpetas tähendusrikka lausega: hüvitisteta võõrandamine võib riigile lõppude lõpuks palju kallimaks maksma minna kui õiglase hüvitise maksmine. mitte kui poliitilist kättemaksuakti. VIII 1920. Helsingfors. 1924) on ilmselt siiani parim.10 Kas eesti poolbolševism sai seega kõrvaldatud? Vaevalt. on noore Eesti riigi parim vahend minetada oma poolehoidjad. Eesti esindaja Helsingis. Rahvaerakond. kusjuures Rahvaerakond (kuhu kuulub ka peaminister Tõnisson) andis kogu oma senisele praktikale vastukäivalt avalikult teada. Tallinn. Stackelbergi vaheliste lahkhelide tuum. aprillist 1919 kuni 1920. Me teatame.” 9 See seisukohavõtt jättis istungil sügava mulje. juuni istungil ettepaneku seaduseelnõu hüvitiste (mitte)maksmise kohta tagasi lükata. Dorpat. Luiga. vaid kui puhtalt majanduslikku abinõu. Uue. Samal ajal tegid Tööerakond. a. Tallinn. ning maakomisjon otsustas. et pole maaseadust kunagi vaadelnud kui poliitilist. Eesti poliitikkonna suhtumises maaküsimusse on 1919. Stackelbergi Asutavas Kogus peetud ja ajalehes lühendatult avaldatud kõnest: Rede des Abgeordneten Baron Stackelberg in der Konstituante zur Enteignung des Großgrundbesitzes. juulil ja jätkas seda kuni 21. vaid jumaliku õigluse teostumine” (Die neue Agrarverfassung in Eesti. tr. lõpuni välisminister J. Maaseaduse vajalikkust oleme korduvalt toonitanud.Hermann Keyserling / Balti küsimusest hüvitiste korral. Meie arvates ei ole 10. Me taotleme õiglasi hüvitusi igal juhul. 120–154. Tuntumad neist brošüüridest (“Eesti–Saksa vahekord Baltimail”. a. 1920. mis võetud Baltisaksa Partei esindaja G. kuid see ettepanek ei leidnud toetust ja Stackelbergi kõnet kritiseeriti mitme partei esindaja poolt. vg. “mitte eesti talupoegade kättemaksuakt. et võõrandatud maa ja metsa eest ei maksta üleüldse mingit hüvitist. Saksa okupatsiooni rolli radikaalse maaseaduse ettevalmistajana: šovinistlik vasikavaimustus. milles öeldakse. Selleks on ta veel nii seesmiselt kui ka väliselt liiga tugev. Aga just see ülepingutamine radikaalsusega toob nüüd kaasa tagasilöögi võimaliku ja mõistliku juurde. a. et sotsialiseerumishullus. lk. Kristlik Rahvaerakond ja Maarahva Liit ühise ettepaneku suunata seaduseelnõu rahanduskomisjoni. vg. tema läbikukkumine võiks aga hiljem kaasa tuua hoopis vastupidise kohustuse hüvitada kogu võõrandatav maa täies ulatuses. Strandman sellega. “Die Agrarreform in Eesti: Ihr Werdegang und ihr Wesen”. Medijainen. kooskõlas oma panusega riigi ülesehitamisel. et mõisamaade tasuta võõrandamine oli ajalooliselt ainumõeldav samm. 91). 49). a.–1920. Poska antud ülesandega asutada seal ajakirjanduse büroo (E. rootsi ja saksa keeles. Ka Keyserling ei väsi siunamast Saksa okupatsiooni ajal tehtud saatuslikke viimase hetke vigu: see on tema ja E. “Die neue Agrarverfassung in Eesti: Ihre geschichtlichen Ursachen und sozialpolitischen Auswirkungen”. et vara võõrandamine on lubatud. nr. 143. mis tabas baltisakslaste enamust Saksa vägede sisse marssides. juulil tõesti ajutiselt erru. 2. ehkki poliitilistel põhjustel ei saavat teatud hüvitiste maksmisest loobuda. vaid kui ökonoomilise” (Asutava Kogu IV istungjärk. et maa hüvitisteta võõrandamine ei leiaks Asutavas Kogus enam piisavat toetust. kuid seda peaks rakendatama kui majanduslikku abinõu. kui üldised huvid seda nõuavad ja see õiglaselt hüvitatakse. Seetõttu peab asjade käiku sekkuma rahanduskomisjoni seisukoht. Saadiku saatus: Välisministeerium ja saatkonnad 1918–1940. tuli neile just maaseaduse kujul terava löögina tagasi. Rahvaerakonna esindaja Hugo Kuusner ütles Strandmaniga nõustudes: “Meie oleme küsimuse peale algusest saadik vaadanud mitte kui poliitilise küsimuse peale. 1997. siis pärast seda võeti üldiselt kurss leevendustele. lk. keda Eesti on oma vastuvõtupalvega tunnistanud endast kõrgemal seisva instantsina ja kelle kaitse on meie riigi edasikestmise ainus tagatis. eesti keele kõrval ka soome. kuid küllap Georg Eduard Luiga oli Helsingis 1. [1926]. mis läheb välja kuni kodanikkonna ühe klassi röövimiseni. Tõnissoni valitsus läks 2. sest koalitsioonist lahkusid sotsiaaldemokraadid ja tööerakondlased. 9 Tekst on kokku monteeritud tsitaatidest. Selle sõnumi saabumisele järgnenud päeval. psühholoogiliselt mõistetavad teisenemised: kui enne maaseaduse vastuvõtmist domineerisid käremeelsed meeleolud. Luiga toob väga hästi välja 1918. oktoobri 1919. saatesõna). 29. ja inventarigi eest ainult tunduvate piirangutega. Neis töödes esindab Luiga ühemõttelist seisukohta. G. 1193–1199. Stackelbergi kõne täistekst vt. Sel ajajärgul avaldas ta aktiivselt artikleid ja brošüüre agraarreformi kuumal teemal. Ilmsesti tundsid ka kõige radikaalsemad.8 saatis valitsusele ja kõigile parteidele sõnumi. et jääme oma nõudmise juurde. Ajalehe samas numbris oli ideoloogilise võimenduse huvides avaldatud intervjuu Keyserlingiga (vt.: Asutava Kogu IV istungjärk: Protokollid Nr. Ettepanek suunati tagasi finantskomisjoni. Varsti pärast seda läks senine kabinet erru. maaseadus tingitud üldistest huvidest. milleks meile kogemus ja senine edu õigustuse annab. Seda kangelasteole järgnenud pohmelust võis väljendada ka Luiga Keyserlingi poolt mainitav sõnumik. juunil luges rahvasaadik Stackelberg ette baltisakslaste põhimõttelise selgituse: “Me oleme seisukohal. seda isegi Soome vasaklastest sotsialistide seas. mis Eesti maareformi sotsiaalajalooliste juurte kohta kirjutatud. 74 Tuna 2/2003 . – Revaler Bote 5. Viimast ettepanekut põhjendas O. et on pilli lõhki ajanud. pigem tuleb ta riigile kah8 juks. nagu ka sündis. 1919. vahetusel täheldatavad olulised. oktoobrini 1920. valdavalt rahvaerakondliku valitsusega alustas Tõnisson tööd juba 30. 10 Keyserling esitab fakte oma eesmärke silmas pidades suhteliselt suvalistes seostes. viimse instantsina läbi Rahvasteliidu. Stackelberg tegi 29. Tallinn.

kaine. et kolm neljandikku meist on vene orientatsiooniga. baltlastega. olgu me muidu nii sakslased kui tahes. Me peame aru saama. Die baltische Einheitsfront.ja eestimaalaste vahel on täna alusetud ja mõttetud. nr. mis ilma meieta on jäigas vastasseisus. kojujäänud. 40. see näeb seal. 12 Vrd. Teil II. et emigrantidel ja kojujäänuil on lõppeks üks ja seesama ülesanne. 43. näeme avanevat tulevikku. 1926. niisama vähe suutsin ma pooldada mõttevoolu. eesti. Te olite hoiatanud meie maa aadlit saksalike kalduvuste eest. Stackelberg.10). v. Stackelberg-Sutlem. Seetõttu ei tekita baltluse tulevik minus hirmu. nagu tõeline aadel kunagi ja 11 H. ja suunates pilgu ette. lk. ja samas on see ka ülimalt tähtis ülesanne. Te ütlesite. avaldas ta ka samanimelise raamatu. mida just praegune aeg pakub meie omapära mõjukaks esiletoomiseks. X 1921. oleme esimest korda oma ajaloos otsekui ettemääratud suuremaks missiooniks. a. mis me olemuslikult oleme.” (E. 14 E. X 1921. lk. ja kel on silma märgata kõige toimuva seda aspekti. Mõnekümne aasta pärast võime me olla ja tähendada midagi enamat kui eales varem. mis taotles kergitada baltisakslasi omaette “rahvuseks”. vähemalt niivõrd kui me õigeaegselt adume seda. Ida ja Lääne vahel. kus nad ka ei elaks. 1–2 (HKN.. ja et ta just sel viisil oma sajandite missiooni – varjata läänemaist vaimu Ida pealetungi vastu – taas kord teostab. krahv. Stackelberg: “Niiväga kui ma ka ei hindaks ja imetleks meie hõimu maiskondlikku suletust. Pole vähimatki kahtlust. Keyserling. Varem tingis see meie teataval määral kõikuva asendi. Teisalt võivad välised asjaolud tingida ka selle.Hermann Keyserling / Balti küsimusest sai ta tõsiselt ohustatud. Mappe 196. Nii olen ma oma esinemistes ikka ja jälle toonitanud.13 kus kõik üle- rahvuslik – majanduses. mis poleks suunatud ühegi riigi vastu. parimad aga. mitte lahutav. kui tahame. Uues tärkavas ilmas. seisuslikku eristumust ja sel põhinevat elujõu sitkust. milleks me oleme loodud ja kui suured on need võimalused. kui kogu riik on hukatusse viidud.või lätimeelsed ajavad tegelikult kõik üht ja sedasama asja. nr. v. mis seisab meie kõigi ees. Ükskõik kui korvamatud meie kaotused ka ei paistaks: tehes panuse sellele. Venemaaga taasühendamise külge krampunud: see on ülesanne. liivi. et just tänu temale on eesti-baltisaksa vastasseis hajumas ning et varsti ühendavad riigi kõik edasipüüdlikud elemendid oma jõu liberaalsel alusel. et vanad vastuolud aadlike ja kodanlaste.12 Me oleme üks neid piirirahvaid. nii mitmeski mõttes inglasi meenutav meelelaad näikse õigustavat lootust. et Eestist saab Läänemaailmale traagiline näide. Antwort an Graf Hermann Keyserling auf seine “baltische Einheitsfront” im 40. lk. Lisa 4 Vastus krahv Hermann Keyserlingile tema “Balti ühisrinde” asjus14 Ühel meie kodumaa kriitilisel tunnil kirjutasin ma Teile. Heft der “Balt[ischen] Blätter”. teaduses ja kultuuris kehastatuna – palju suurema tähtsuse omandab kui kitsalt rahvuslik. Põhimõtteliselt sama on nüüd lugu ka meie. tihti kangastuvat kõige avaramaid tulevikuvõimalusi. E. ükskõik siis. üksnes sellest kasvab viimaks välja ka meie. Eesti rahva tervemõistuslik.. et vene haigusest – just seetõttu. rahvusbaltilik missioon. Meie baltlased oleme – ja see võiks praegu ka kõige saksameelsematele juba selge olla – oma parimas osas omaette rahvus. kus mõni teine lõplikku masendusse vajub. – Baltische Blätter (Berliin) 6.10). Olgu me Saksamaale väljarännanud. et just nüüd võiks alata kõigist eelnevaist kõige saksalikum ajalooepohh. Tuna 2/2003 75 . See võib osutuda veel millekski väga suureks. Meie ülesanne on rahvaid siduv. – Deutsche Post aus dem Osten (Berliin) 23. ülerahvuslik. mis oma tähtsuses ületab kõik minevikus olnu. et saksa-. Ein Leben im baltischen Kampf. antud juhul Põhja. nüüdsest peale võime. 235–236 (HKN. mitte rahvuslik. Lisa 3 Balti ühisrinne11 Sessinatses saamise ja möödasaamise maailmas võib igat lõppu vaadelda kui ühtlasi algust. Kuid tema eelduseks on kõiki riigipiire ületav Balti ühisrinne. mis tingib vastava tegutsemise. kes loovad inimliku silla erinevate kultuuride. Küsimus on ainult selles. et see on nii intensiivselt läbi tehtud – saadakse jagu. Mappe 196. kas nad suudavad võimule tulla enne. hakata mängima euroopalikku rolli. Mineviku tähtsus piirdus põhiliselt provintsiga. mis pigem seoks ja leevendaks seda. Kuid selleks on vaja luua kõigi baltlaste seesmine ühisrinne. 53) 13 Die neuentstehende Welt on üks Keyserlingi mõttemaailma kinniskujutelmi ja -mõisteid. paljuski täiesti teistmoodi kui riigisakslased. vene-. kui tahetakse terminit.

Hermann Keyserling / Balti küsimusest

üleilma – “anatsionaalsed”.15 Te ei tahtnud, et Teil oleks midagi ühist ebarassiliste inimestega Saksa kaitsekraavides ja Te saatsite meid – kuhu? Ning ma heitsin Teile ette, et Te olite esimestel sõjaaastatel tervitanud vene kultuuri tõusvat tähte, soosinud inglise sõjakirjasõnas saksa sõjasüü “tulusat legendi” ja oma hoiakuid iga tuulepuhangu järgi seadnud. Filosoofina patustasite Te tõe, aadlimehena meie eheda aukilbi ja sakslasena saksa asja vastu. Te ei oleks pidanud meie nimel kõnelema! Toona hülgasite Te meie maa, sest Teie käitumist peeti laiduväärseks ja keegi ei tulnud Teid toetama – võib-olla ka seetõttu, et Te – muuseas, nii lõpmata, lõpmata asjatult – kartsite sissemarssivaid Saksa väejuhte Teiega niisamuti toimida võivat, nagu Inglise ja Prantsuse sõjapealikud oma defetistide ja patsifistidega. Täna võite kindel olla nii mõnegi suure mehe ning paljude, liigagi paljude kaitsele ja kiitusele. Õpetused õigluse võidust omaenese jõul, rahumeelsest pürgimisest tasakaaluka elu poole, tingimusteta leppimisest kõigi vastaste ja vaenlastega sees ja väljas – need langevad nagu lux ex oriente väsinud hingedele. Teie olete filosoof, kes selle jaoks valemi välja mõtleb, kes toob troosti ja “helget tulevikku” – kes kuulutab tulevast “kõige saksalikumat ajalooepohhi”! Tarkuse Kooli suurmeister! Sa õpetad seda, mida neile kuulda meeldib – mehikesed ja naisukesed, kes tahavad kõike muud kui oma vaese rahva eest seista, nende järeltulevate põlvede eest, kelle tee suubub vaesusse ja viletsusse, verre ja higisse. Sind järgivad kohimeeste ja väetite, pimedate ja laste hulgad – peas viinamarjaväätidest pärg, käes türsosekepp.16 Mine siis ja juhi neid! Vaikne hindu,17 vabadusevürst rahvaliku luule purpurmantlis jälgib kõrvalt Su rongkäigu teed ja muheleb, muheleb oma orientaalsel viisil: kui see on tuleviku Saksamaa – ?? Talle kangastub midagi. Tohutusuur Prometheus raud-

seis ahelais. Trobikond kotkaid on teda nokkimas. Vampiirid imevad ta kuldset verd. Aga tema ei tohi surra, kõduneda ajas. – Deemon valab ta veresoontesse vett, palju vett. Inflatsioon laseb ülesütlevat südant jälle tuksuda. Purukskistu väänleb nimetus hirmus. Ja keegi õpetlane, narrimüts kenitlevalt peas, surub ta näole uimastiaurust maski. Prometheus uneleb Hommikumaa rannast ja prometheusliku ajastu helgest tulevikust! Kotkad nokivad edasi. Krahv Keyserling! Mina ei ole kutsutud, et võidelda Teie missiooni vastu saksa rahva seas. Aga Te kõnelete meiega ka kui baltlane baltlastele. Te kutsute meid oma ühisrindesse. Meie aga, kes me tunneme Teid kui väetite võrgutajat, hüüame Teile vastu: Te ei ole vaim meie vaimust, Teil ei ole meie üle võimu. Ainult vähesed ja mitte just parimad meie seast usuvad ja järgivad Teid. Nii nagu Te meis toona eksisite, pidades enamikku meist hinges venestunuks, nii eksite Te meis ka nüüd, kui teete panuse sellele, et me kõik oleme küpsed ja “ettemääratud” ühinemaks vene-eesti-lätimeelse baltlusena, täitmaks oma üleüldise leppimise “euroopalikku missiooni”. Ärgake oma hulluse unest! Mitte selleks ei ole meid sünnitatud. Balti noorus on täis võitlusindu ja meie kõigi jaoks on elu olnud igapäevane võitlus oma õiguse eest – eesmärgiga teha rahumeelset koostööd oma kaitstud õiguse pinnalt. Ideesse õigluse võidust, ilma et ise selleks kaasa aidataks, ilma et oma elu ja elunaudinguid kaalule pandaks, meie ei usu. Rahu iga hinna eest me ei igatse. Me imetleme iirlasi ja soomlasi, kes on seda mõistnud ja osanud paremini kui veresugulased sakslased, kes pole seda ei mõistnud ega tahtnud. Me oskasime, kui ta veel elas, hinnata Lev Tolstoid kui slaavi rahuunelma kehastust. Me suudame mõista Hardeni rassivaenu, mis oli kui mürk ta käes, millega halvata Saksa vastupanu

15 Viide Keyserlingi 1917. a. detsembrikuu märgukirjale “Vaatepunkte päevaküsimustele” (vt. saatesõna). Keyserling oli sõja esimesil aastail näinud baltluse identsustagatist pigem Vene kui Saksa riigis ning väitnud, et nii mõtleb balti aadlike enamik. Oma märgukirjas möönab ta, et olukord on nüüdseks muutunud (J. Lintrop. Die Herren von Rayküll, lk. 358). Nagu näitab E. v. Dellingshauseni sõnavõtt erakorralisel maapäeval 28. märtsil 1918, iseloomustas samasugune mentaliteedinihe ka teda kui rüütelkonna kõrgeimat esindajat. Juba 1917. a. suvel oli ta hakanud Berliinist hankima heakskiitu Baltikumi Saksamaaga liidendamise ideele, mille ta saigi sama aasta novembris, ning 28. jaanuaril 1918 taotlesid rüütelkonnad Berliini mahitusel ametlikult lahkulöömist Venemaast (E. v. Dellingshausen. Kodumaa teenistuses, lk. 165 jj., 224; Die Estländische Ritterschaft, ihre Ritterschaftshauptmänner und Landräte, lk. 142–143; vt. ka: Th. v. Bodisco. Versunkene Welten, lk. 301). 16 Need atribuudid vihjavad veinijumal Dionysosele ja tema ekstaatilis-hüsteerilistele kummardajannadele, bakhantidele ehk menaadidele; kujutluspildi raamiks on Dionysose orgiate nn. falloserongkäik. Võib-olla on see ka vihje Keyserlingi enda hästi tuntud veinilembusele. 17 Ilmselt vihje R. Tagorele, vt. saatesõna.

76 Tuna 2/2003

Hermann Keyserling / Balti küsimusest

ülekaaluka võimu vastu ja muuta see jõuetuks roidumuseks.18 Aga üht balti krahvi ei mõista ega austa me mitte, kui ta pärast seda, mis me oleme piinades ja hirmus üle elanud, meie rahva, meie hõimu verd ja laostumust näha ei taha ning meile unustuse peekri ulatab – kes kutsub meid astuma ohutult-õnnelike, kannatlik-kuulekate ridadesse, otsekui peksasaanuid ja resigneerunuid – aga sellest hoolimata oivalisteks asjadeks ettemääratuid! Olgu Teie Tarkuse Kooli õpilaste hulk niisama suur kui kõigi teiste ajavaimu teenrite oma – meie baltlased vajame juhti, kes meid jõuliselt tõmbaks välja väsimuse ja nõrkuse seest, meie päevade spekulatsiooni- ja prostitutsioonivaimust. Isandat ja õpetajat enestele ei tule me otsima Teie kaaskonna ridadest!

Lisa 5 Meie, baltlased19
Ikka ja jälle tõusetub meie, baltlaste ees küsimus, kas me oleme “sakslased”; varem küsiti sellele vastupidiselt, kas me oleme “venelased”. Toona vastasin ma küsimusele lausega: me oleme küll “sakslased”, aga mitte “saksamaalased”, vaid “venemaalased”, siiski mitte mingid “venelased”. Selle vastuse teine pool ei tule esialgu enam arvesse, sest Venemaad ei ole de facto olemas. Kodumaal olles nimetasime ise end alati “sakslasteks”, seda vastukaaluna venelastele ja eestlastele, resp. lätlastele. Mitte kunagi aga ei samastanud me end riigisakslastega, keda me kutsusime tavaliselt “välismaalasteks”, nii nagu me

ka “välismaa” all alati mõtlesime Saksamaad, samal ajal kui teisi mittebalti riike ja nende kodanikke kutsuti nende oma nimega, nii ka Venemaad. Ka eesti keel tegi siin peent vahet varjundeis – kohalikku sakslast, baltisakslast, nimetati “saksaks”, riigisakslast aga “sakslaseks”.20 Saksamaa on saksa sugu rahvaid, kuid ometi mitte kõiki neid hõlmav riikide liit; ka väljaspool liitriiki kohtab igal pool maailmas nii ühte riigikehandisse koondunud kui ka üksiti hajutatud saksa sugu rahvaid, rahvakilde ja -rühmi, nii nagu ka meie, baltlased. Igal pool maailmas nimetatakse inimesi nende riikliku kuuluvuse järgi, ühte sakslaseks, teist – venelaseks, seda seal šveitslaseks ja toda hoopis austerlaseks jne., küsimata üksikisikute rahvuskuuluvuse järele; nii oleme ka meie, baltlased, väljaspool Venemaad olnud ikka “venelased” ja mitte iial “sakslased”, kes me ju ses mõttes ka pole. “Sakslase” all mõeldakse kogu maailmas Saksa liitriiki moodustavate liidumaade alamaid ning meie oma suva ja soovid ei maksa siin midagi, ja järelikult pole meil ka mingit õigust nimetada end “sakslasteks”, kui ei taheta just selgelt esile tõsta rahvasoolist [völkisch] aspekti. Ka poliitilised parteid kodumaistes parlamentides, kuhu me kuulume, ei kasuta oma nimetustes “saksa”, vaid “baltisaksa” mõistet,21 kusjuures “saksa” tähistab siin rahvasugu sedavõrd, kui me oleme oma kodumaal “saksasoolise” vähemuse esindajad. Varasematel aegadel nimetati meid, baltisakslasi, riikliku kuuluvuse järgi “liivimaalasteks”, aga see nimetus on hiljem kasutusest täiesti kadunud, osaliselt kindlasti kolme Vana-Liivimaad moodustanud hertsogiriigi, Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa administratsioonide lahususe tõttu.22 “Baltlase” nimetus on uuemat päritolu, nii nagu

18 Maximilian Harden (teg. Felix Ernst Witkowski, 1861–1927), juudisoost saksa literaat, ajakirja Die Zukunft (1892–1922) toimetaja. Pärast 1918. a. propageeris patsifismi, sotsialismi, Saksamaa poliitikat Rapallo lepingu vaimus ja suhteid Nõukogude Venemaaga, sõdis antisemitismi ja suursaksa šovinismi vastu, teenides viimase pooldajailt “isamaareeturi” nime. Tema surma puhul 1927. a. kirjutas J. Goebbels isiklikult, et Harden oli “üks alatumaid ja labasemaid isikuid, kes viinud Saksamaa kuristiku äärele”, kahetsedes vaid seda, et tal ei õnnestunud sellele mehele lõppu peale teha sel viisil, nagu ta seda ise oleks tahtnud (H. J. Schütz. Juden in der deutschen Literatur: Eine deutsch-jüdische Literaturgeschichte im Überblick. München – Zürich, 1992, lk. 149–150). 19 [H. Keyserling]. Wir Balten. – HKN, Mappe 195.01. Kirjutatud arvatavasti Darmstadtis 1921/1922. 20 Tekstis “Saks” ja “Sakslasse”. 21 1918. a. detsembris asutatud Saksa Partei (Deutsche Partei in Estland) nimetati 1919. a. sügisel ümber Baltisaksa Parteiks (Deutschbaltische Partei in Estland). Vt.: M. Graf. Parteid Eesti Vabariigis 1918–1934, lk. 244, 248. 22 Kuramaa oli hertsogiriik 1561–1795, Eesti- ja Liivimaad nimetati hertsogiriikideks (hertsogkondadeks) ajal, mil nad olid Taani, Poola või Rootsi riigi koosseisus. Ent hertsogiriigi mõistet eelistati ametlikes dokumentides isegi veel siis, kui Eesti- ja Liivimaast olid 18. sajandi algul saanud Vene kubermangud (M. Laur. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710–1783). Tartu, 2000, lk. 38). Küllap on Keyserlingi mõistekasutus sihilik rõhutamaks Balti hertsogiriigi, tema enda ‘supranatsionaalsele Baltikumile’ lähedal seisva idee ajalooliselt sügavaid juuri.

Tuna 2/2003 77

Hermann Keyserling / Balti küsimusest

dateeritakse aastaga 1871 ka “sakslase” praegust tähendust. Et me oleme “saksa sugu”, selles pole mingit kahtlust, ent mingit kahtlust pole ka selles, et me ei samastu ühegi Saksamaal paikse hõimuga, ja meie suhe nendega on samasugune nagu ülejäänud saksa hõimude suhe üksteisega, nagu švaabi suhe frangiga ja nii edasi; nõnda siis oleme üks omaette saksa hõime, rahvas või rahvakild, kui soovitakse, kel on omaenese arengulugu ning teravalt eristuv omapära ja mentaliteet. Nüüd, kus me oleme suures osas oma kodumaalt välja aetud, on Saksamaa meid kui hõimusugulasi kõige tänuväärsemal moel vastu võtnud, tagades meile külalisõiguse, aga iseenesestki mõista vaid külalisõiguse; igatahes jääb meile ka võimalus omandada Saksamaal oma koduõigus, juhul kui me saame mõne liidumaa kodakondseiks, ühes sellega aga katkeb, vähemalt järgmises põlves, meie olemasolu baltlastena poliitilises mõttes, meist saavad siis baierlased, preislased või würtemberglased ja meil on õigus end kogu maailma ees ka poliitiliselt “sakslasteks” nimetada. Oma ajaloo aastasadadel oleme me, baltlased, poliitikale ikka lähedal seisnud, ja tegelikult on see olnud eranditult Balti poliitika, ning üksnes Põhjasõja ajal ja nüüd maailmasõja lõpul sai osa Balti poliitikast ka maailmapoliitikaks või vastupidi – maailmapoliitika sekkus meie Balti poliitikasse. Saksasoolistena, nagu me oleme, on meile omane ka truudus, “saksa truudus”; me oleme alati rõhutanud, et oleme olnud Vene tsaari kõige truumad alamad. Kui Vene koloss 1917. aastal rusudeks varises, tsaar oma päritud troonist loobus ja oma alamad nende tõotustest vabastas, siis olime ka meie vabad, siis tungis meie Balti poliitikasse maailmapoliitika ja me palusime oma eilseid vaenlasi, oma hõimusugulasi sakslasi, meid ja meie maad oma kaitse alla võtta, ning see palve sai täidetud, kui ka nurjus tema teise poole, meie maa kaitse alla võtmise kestev elluviimine, nimelt saksa revolutsiooni ja sellest tuleneva ilmaseisukorra tõttu. Roll, mille ajalugu meile siiani ette kirjutanud, on olnud vahendav. Peeter Suur nimetas Baltikumi aknaks, mille ta Venemaa jaoks Läände avanud – me olime sild Ida ja Lääne vahel – kas on see roll lõpuni mängitud ja mooramees võib minna, sest töö on tehtud, kas peavad baltlased oma eksistentsi lõpetama või saab meile osaks mõni uus roll – ja kui, siis missugune? Kas saab see jälle olema sild Ida ja Lääne vahel? Või vahendajaroll kusagil mujal? Kes oskaks sellele vastust anda.

Kuidas nüüd kõigi nende vastamata küsimustega ka poleks, tõsiasjaks jääb, et me seisame käesoleval hetkel kesk vihast võitlust – kas on see surmaheitlus või tõuseme sellest uuele elule tugevnenuna? – ja meie püüdluseks peab olema oma front tugev hoida, teda seestpoolt mitte nõrgestada, me peame ühisrinde mitte ainult looma, vaid seda ka hoidma. Saab olemas olla ainult üks Balti poliitika ja selle poliitika suunised peavad olema paika pandud kodumaale jäänud baltlaste poolt, ning meie, kes me viibime mujal, võime ja peame toetama ning esindama üksnes seda “Balti” poliitikat. On ju olemas suur hulk baltlasi, kes baltluse edasikestmisse Baltikumis enam ei usu ja kelle sooviks on leida uus kodumaa; need võivad koonduda ühtseks huvirühmitiseks ja ajada poliitikat, millesse süvenemine viiks siinkohal pikale, ainult et Balti poliitika nime ei tohiks see kunagi kanda, vähemalt niikaua, kuni Baltikumis on veel baltlasi. Niipalju kui siin balti organisatsioone leida, on nad kõik tihedas kokkupuutes kodumaaga, ja poliitika, millest nad juhinduvad, on kooskõlas kodumaa omaga, ning kui meie, kes me viibime kodumaast eemal, ajame poliitikat, mis satub vastuollu kodumaal aetavaga, siis tähendab see reetmist omaenese asjas; ainult ühtsus teeb tugevaks, ja seega saab olemas olla vaid üksainus Balti poliitika ühelainsal Balti rindel. Saksa ja inglise keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Undusk

78 Tuna 2/2003

hiljem töötas valenimde all. et väga paljudele vanematele inimestele tõepoolest võimaldati välja sõita T 1 Ü. Vt. Nende hulgas oli isegi Siberi vangilaagritest naasnud või metsavennaks olnud EV ohvitsere. Nii näiteks kirjutas Ülo Ignats ühest Eesti sõdurpoisist. 1926 Harjumaal Kurna/Tõdva vallas). Tabati põgenemiskatsel 1959 Batumis Türgi piiri läheduses. et 1959. 50. Vabanes 1953. – Spordileht 26.10. kusjuures “lõviosa okup.04. hiljem Eestlaste põgenemised Läände: ärahüppajad II Jaak Pihlau Veel ärahüppajaid untud väliseesti ajakirjanik Ülo Ignats on püüdnud välja selgitada. 11576E.. Küüditati Värskast juunis 1941.2 major Mihkel Martsoo3 ja kapten Meinhard Leetmaa.6 Ülo Ignats teatab ka kevadel 1985 Rootsi saabunud Eesti insenerist. näiteks major Evald Döring. kuid tuleb tunnistada. legaliseerus 1956. T.2003. jäigi arreteerimata.D O K U M E N T J A K O M M E N T A A R Läänes elavate sugulaste juurde. soovimata oma nime avalikustada. mõnede puhul asuvad julgeolekus avatud toimikud praegu Venemaal ja on seni uurijatele kättesaamatud. 5 Kaljo Manno (s. kus aga mitmeid olulisi asjaolusid oli teadlikult muudetud. täpset kokkuvõtet on nendest pikema perioodi vältel (1946–1988) võimatu saada. Vt. s. tema toimik leidub ka ERAF-i poliitvangide arhiivis. Töötas seejärel kraana. 26346. kelle kohta arhiivis on säilinud taotlus 1968. EPL 11. Hiljuti selgus.04. Lääne.ja autojuhina Arhangelski oblastis. 1968. Stuttgart). – EPL 12.1960. Ignats. 3 Mihkel Martsoo (1902–1989. mõisteti kümme aastat. keda on lastud omaste juurde (siis pole neile vaja pensioni maksta. vabanes 1956. s. jutustab. Vaata ka Indrek Jürjo kommentaari kogumikus “Ad fontes” 10. põgeneda Tallinna sadama kaudu Rootsi. Tallinn. aastal Soome külastamiseks ja sooviavaldus (30. a. Viimasel aastakümnel. kust varsti põgenes üle Soome edasi Rootsi. Evald Dõring (1899–1977. – EPL 05. Pihlau.”1 Viimane väide on küll väheusutav. põgenes Põhja-Karjalast Läände Kaljo Manno. kes olevat 1970-ndate aastate keskpaiku põgenenud Kesk-Aasias koos tankiga üle Iraani piiri ja hiljem asunud elama Ameerika Ühendriikidesse. 2003. kuhu jõudis 1965. f. kuid lasti vabaks. Hamburg) poolt lõksu.03. kuid elamisluba Eestisse ei antud. Tema hinnangul oli väljapääsenute koguarv ligikaudu üks tuhat.. kes läbi murdis. T. f.: ERAF. Surnuks peetud sõbrad kohtuvad taas. Aga küllaltki suur grupp on saanud ümberasumisloa ka juutidena. Tuna 2/2003 79 2 . 6 Üks. küll aga rääkis tuumajäätmete hoidlast Saku asula lähistel. kui palju eestlasi lahkus okupeeritud Eestist aastatel 1975– 1985.4 Põgenikke ja ülehüppajaid oli nende hulgas umbes 5 protsenti. juudisugulastena või muudel alustel – viimaste seas on suurem grupp vanemaid inimesi. kes enam kodumaale tagasi ei pöördunud. 4 Meinhard Leetmaa (1903–1980. lk. Selle loa julgeolekult ta ka sai. sest mõnigi neist varjab end seniajani Läänes. 129. lk. arreteeriti märtsis 1945. 2000. Vello Pekomäe abiga mälestusteraamatu “Sõjas ja ikestatud Eestis” (Stockholm.07.5 Rootsi ajakirjanduse ees soovis Manno jääda anonüümseks. lühike ülevaade tema põgenemise kohta siiski Eesti Päevalehes ilmus. Oma nime ei soovinud ta pressile avaldada.1960. Välis-Eesti spordielu 1940–91. 1979). Tallinn.). Püüdis 1946. Mingit ametlikku kinnitust sellele teatele saadud pole. ORURK. Varjas end 1945–1948 metsas. Minu elukäik ei ole erakordne N. Enkõping). aastal lahkus Eestist kohtlajärvelane Peeter Termonen (sündinud 1929 Leningradi oblastis).85. Uppsala). Eestist väljapääsenuid on välja abiellunud. kuid püüti julgeoleku agendi “Leningradski” (H.69) püsivaks ümberasumiseks Rootsi. mõisteti erinõupidamisel 8 aastat. Elab Kanadas Mandre nime all.: ERAF. 17–18. Mitmesugustel põhjustel jäi osa põgenikest KGB-le teadmata. Eesti parimaid slalomiste ja suusahüppajaid. Eesti sõjaväe häving. Kui palju on välja tulnud või põgenenud okupeeritud Eestist. EV lennuväedivisjoni ülem. 130. Vt. Kirjutas Läänes. Lääne. a.: J. vabanes Siberist 1957. Liidus.

See oli 27. kas nad jäid Läände abiellumise teel või olid tõepoolest põhimõttelised poliitilised põgenikud. Grupivanema loal lahkus ta ajutiselt oma Soome sõprade juurde ja palus siis Soome–Rootsi piirilinnas Haaparantas 4. 11 Otsusele on alla kirjutanud KGB Tallinna osakonna ülem alampolkovnik Georgi Vassiljev. sai KGB-lt püsiva elamisloa Bulgaarias. töötas kaadriülemana trustis “Stroimehhanizatsija”. 80 Tuna 2/2003 Tippsportlased NL-s ja idabloki maades esinesid küll amatöörsportlaste värvides.11 Samal. kes tagasiteel Helsingis kadusid turismigrupist. on jäänud arusaamatuks. Milleks see julgeoleku allüksus Andropovi võimuperioodil loodi. Amatöörsportlastele mõeldud olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel domineerisid nad täielikult. aastal. 23026. kes valisid vaba maailma Tuna 2002. 1984. Parind aga jätkas muusikuna Rootsis ja Soomes. a. 1949 Viljandis) abiellus bulgaarlannaga. Nõukogude tippsportlastele võimaldati välissõite rohkem kui kellelegi teisele. viibides turismigrupiga läbisõidul Münchenis. nagu Rootsi ajakirjanduses väidetud. kuid olid tegelikult kõik elukutselised.10 Hiljem Tiit Lepp lahutas end abikaasast. Vitsut lõpetas TRÜ juristina aastal 1979. op cit. siirdus elama Ungarisse ja jäi Läände 1977. 1945 Tallinnas). ERAF-i arhiivis selle kohta täpsemad andmed puuduvad. 1951 Tallinnas). 1978. a. majanduslikult olid nad eriti hästi kindlustatud. s. kevadsuvel jäi Läände juristiharidusega endine miilitsatöötaja. 1978. 1944 Viljandis) puhul. et ka . 1955). 10 Ü. otsustas aga hiljem Läände jääda (1981). 4. 12 Ülo Ignatsi artiklis märgitakse ärahüppamispaigana Lääne-Saksamaad. Ignats. veebruaris-märtsis viibis Soomes üleliidulise “Sputniku” grupi koosseisu kuulunud ETV teleoperaator Tiit Lepp (sünd.9 KGB saatis Soome ja hiljem Rootsi tema isa Arnold Lepa ja viimane suutis veenda poega kodumaale tagasi tulema. f. NLKP liige ja ehitusministeeriumi ühe allüksuse kaadriülem Jüri Vitsut (sünd. f. kuid nendele väljasõidutaotlustele andis KGB kuni 1988. See kehtib nii varemmainitud Katrin Lauri7 kui ka hiljem Vaba7 dusraadios töötanud Maire Raidma (sünd. lk.Jaak Pihlau / Eestlaste põgenemised Läände: ärahüppajad II Tõnu Sepp ja Raivo Parind. kuid leidub taotlus turistina Soome-sõiduks täpselt samal ajal. võib-olla oli see märk KGB kasvavast rollist Nõukogude ühiskonnas. nr. Raidma abiellus Moskvas komsomoli kõrgkoolis koos temaga õppinud ungarlase Banhidiga. märtsil poliitilist varjupaika Rootsi võimudelt. aprillil – mitte aasta hiljem. Hiljem siirdus Sepp elama USAsse. aastani negatiivse vastuse. s. 9 ERAF. 8 ERAF. aastal viibisid Kotka merepäevadel Eesti muusikud-orkestrandid Tõnu Sepp (sünd. Mitme välismaalasega abiellunud isiku puhul on raske hinnata. 95. 1958 Tallinnas) ja Raivo Parind (sünd. 129. üritas fiktiivset abielu soomlannaga. Tartu Ülikoolist Ungarisse õppima läinud meditsiinitudeng Jüri Jürindi8 (sünd. 29101. Läänes hakkas ta avalikult nõudma Eestisse maha jäänud perekonna taasühendamist. kusjuures ametlik propaganda kasutas seda tõestusena “sotsialistliku süsteemi üleolekust”. 136. kes sai kiiresti poliitilise turvapaiga USA-s.12 Sportlased. kuuludes ühiskonna kõige privilegeerituma klassi hulka. Siiski juhtus aeg-ajalt.

kas siis isiklikel või majanduslikel põhjustel. sest vaatamata Ants Antsoni olümpiavõidule suri kiiruisutamine spordialana Eestis tasapisi välja. Esimene Eesti meistritiitel motokrossis tuli juba 1958. otsus sündis spontaanselt kohapeal. kes kadus Nõukogude spordidelegatsioonist Viinis 1968. Ainsaks võimaluseks välismaal võistelda olid tol ajal Rahvusvahelise Motospordi Föderatsiooni (FIM) motorallid. NL võistkonna koosseisus osales ta nendel viis korda. pühendudes täielikult motospordile. kus samuti tõusis Eesti paremikku. aastat hakkas ta võistlusspordist kõrvale tõmbuma ja läks tööle tervishoiuministeeriumi autoparki kiirabiauto juhiks.Jaak Pihlau / Eestlaste põgenemised Läände: ärahüppajad II Nõukogude spordikuulsused hüppasid Läände. Ivi FreivaldLaur) vahel. Ringrajal etteotsa pääseda tal ei õnnestunud. läbi Austria jõuti Itaaliasse. Järgmisel kaheksal aastal võitis ta 8 meistritiitlit krossis ja hipodroomil. 1968. a. kuhu jäigi püsivalt elama. Õilme Kaseorg. eksmaailmameistreid males Viktor Kortšnoid ja Boriss Spasskit (abiellus prantslannaga). a. 25. Mõned tema tavalisel järvejääl püstitatud uisutamisrekordid olid ületamata veel 1970. Ivi Laur ja Luule Tull. juulil ületati Tšehhi piir. siin sai määravaks mitte sõiduoskus. Ralli marsruudil Tallinn–Užgorod–Praha–Viin–Rooma toimus juulis. hilisemaid andmeid lihtsalt pole. Sündinud 1937. naistest Sarapuu kõrval veel Tea Tahk. Ta oli tervishoiuministeeriumi autopargis astunud ka partei liikmeks. aastal. a. Pärast 1965. neidude (17–18aastaste) kui ka täiskasvanute klassis (ühtekokku 16). Idabloki maadest oli ülehüppajaid veelgi rohkem. Algul ei tahtnud Sarapuu 1968. ralli jäigi viimaseks. Tuletame meelde vaid paljukordseid iluuisutamise maailmameistreid ja olümpia-võitjaid Oleg Protopopovit ja Ljudmilla Beloussovat (1968 Šveitsis). hiljem ta siiski vajaliku raha laenas. Tasemel mootorrattaid ja mehaanikuid jätkus vaid üksikutele klubijuhtide soosikutele. paludes Austria võimudelt poliitilist varjupaika. a. kust tagasi pöörduti tavaturistina. ja nagu hiljem selgus. pole ka teada. Foto: Gunnar Vaidla Kõigil FIM-i rallidel kuulus Nõukogude võistkonda hulgaliselt eestlasi. Esimene Eesti tippsportlane-ärahüppaja oli mootorrattur Hille Sarapuu. Linnaskäigu ajal Hille Sarapuu kadus. juulil jõuti tagasiteel Viini. vaid tehnilised võimalused. Tema esimene treener “Spartaki” automotoklubis oli tuntud võidusõitja Virve Gustel-Laur-Kiisa. pikapeale sündis terav konflikt Hille Sarapuu ja teiste tippsõitjate (õed Virve Laur ja Õilme Kaseorg. tuli ka NL krossimeistriks ja hõbemedaliomanikuks. alustades tenniselegendist Martina Navratilovast (1975) ning lõpetades sportvõimlemise imelapse Nadia Comaneciga (1989). Kahel korral kukkus ta väga raskelt. Tallinnas. kuid mingit huvi poliitika vastu ei ilmutanud. Hille Sarapuu 1956. jäähokiässa Aleksander Mogilnõid (1986 Šveitsis). 11. viibides mitu nädalat haigevoodis. Ilmselt polnud tegemist varem kavandatud põgenemisega. Nõukogude ametlike esindajatega kohtumast ta keeldus ja sõitis peatselt edasi USA-sse. tõusis ta kiiresti Eesti kiiruisutamise paremikku. aastatel. aastal. Virve Kiisa. rallil üldse osaleda. Kiiruisutamisega lõpetas ta 19-aastaselt (1957). et pool osavõtumaksust tuleb tasuda ise. Tuna 2/2003 81 . võites meistritiitleid ja püstitades Eesti rekordeid nii tüdrukute (15–16-aastaste). et tal oleks olnud välismaal sugulasi või tuttavaid. sest nõuti. läks kohalikku politseisse. järgmisel päeval mindi grupiga linna sisseoste tegema.

oli ta põgenemise ette planeerinud. 14 ERAF. tal oli kokkulepe ühe rootslasega. ülem 1985–1990 alampolkovniku aukraadis. kuid võistluskeeldu ei saanud. s. mitu skandaali avalikus kohas purjuspäi viibimise pärast.13 kes muu hulgas otsis läbi korteri ja kuulas üle sugulasi-tuttavaid. töötas Baltimore‘is ja Californias juuksuri-kosmeetikuna.Jaak Pihlau / Eestlaste põgenemised Läände: ärahüppajad II Eesti KGB-s algatati kohe Sarapuu vastu kriminaalasi. tuli Rootsi meistermeeskonna koosseisus võitjaks Heidenheimi suurturniiril. 129. Nagu Jaan Veanes hiljem õemehele jutustas.16 nii et Viini MM-ile teda ei lastud. selle ülema asetäitja 1976–1985. kuid varsti helistas Eestisse oma emale. KGB lõpetas tema juurdlusasja 1985. milline taotlus ka kiiresti rahuldati. see aitas tal minna politseisse. aastal. sest tehti kindlaks. novembril Stockholmis ja palus Rootsi võimudelt asüüli. 82 Tuna 2/2003 . 1971. siis üleajateenijana Riia sõjaväeringkonna “spordiroodus” ja lõpuks Keila sõjaväeosas. Täiskasvanute klassis olid tema paremad saavutused NL 1969. Tallinna jäid temast maha naine Margarita Andrianova ja pisipoeg. 29051. kui selgus. meistrivõistlustel saavutatud individuaalne hõbemedal ja kuulumine Nõukogude Liidu koondise kandidaatide hulka. a. aastal. (1966) ja maailmameistrivõistlustel 7. 1947 Haapsalus). Nõukogude saatkonna ametnikega keeldus ta kohtumast.15 Paraku esines tal raskusi spordieetikast kinnipidamisega. Ta kuulus Eesti epeevehklejate paremikku juba noorteklassist peale. f. lõpetanud TÜ õigusteaduskonna 1961. saades individuaalselt NL juunioride meistrivõistlustel 2. Veanes lahkus sellest 1. temaga hakkas tegelema leitnant Uno Ojamaa. seejärel KGB uurimisosakonna uurija. koha. oktoobris sõideti viieliikmelise Eesti epeemeeskonna koosseisus Rootsi võistlusreisile. aastal abiellus Hille Sarapuu väliseestlase Bachmanniga. kuid ta jätkas NL koondises olümpiakandidaadina. Suri suhteliselt noorena Linköpingis 1994. a. mõisteti isegi 3 aastat tingimisi. et Sarapuu on abiellunud ja poliitikaga ei tegele. kellele ta Stockholmist helistas. võistkondlikult oli ta juuniorina mitmekordne NL meister. pidi seejärel aga võistlusspordist loobuma. aastal.14 1970. Juurdlusasi katkestati kuni asjaosalise tabamiseni. Veanes jäigi Rootsi elama. kus Veanes esitas poliitilise turvapaigataotluse. aastal kodakondsuse ning lõi uue perekonna. 15 Ta polnud siiski leitnant. nagu EPL-is on kirjutatud. et ta pole nõukogudevastaste avaldustega pressis esinenud. Rootsis püüdis ta sportimist jätkata. osakond hoolikalt tema käekäiku USA-s ja asi lõpetati 1976. 1971. aastal hüppas ära võistlusreisil Rootsis Göteborgis viibinud vehkleja Jaan Veanes (sünd. Vastava õiendi koos- 13 Uno Ojamaa (1934?). Elukutselise sportlasena teenis ta alul Ukrainas Karpaatides spordipataljonis. vaid üleajateenija-jefreitor. 16 Viibis kainestusmajas. kus sai 1978. a. lootusega võtta osa järgmisest MM-ist ja olümpiast. hiljem jälgis 2. Jaan Vaenes Tallinna Mõõga võitjana 1971. sest Nõukogude Vehklemisföderatsiooni nõudmisel kehtestati talle eluaegne võistluskeeld.

ta on maetud kodumaale Rahumäe kalmistule. 136. suunati KGBsse ja oli KGB esimehe esimene asetäitja 1972–88. 60636. Hollandi. selgitamata nende võimalikke ohtlikke järelmõjusid. Sündinud 12. aastal raske autoavarii. Eesti Ekspressis (25. Hiljem sai temast Norra kodanik. s. osakonna operatiivvolinik kapten I. Kuumale oli positiivse iseloomustuse andnud ka jalgrattaspordiga tõenäoliselt seotud agent “Far”. KGB väljasõidutoimikust18 selgub. juunil Nõukogude võistkonna majutuskohast Århusi linnas.11. mida võistkondade omanikud ja arstid vägisi peale surusid. Bulgakov. 3. Koos sõideti reisipraamil Larvikisse ja Jaanus Kuum jäigi elama Oslosse. Kahjuks oli proffide jalgrattaspordis laialt levinud dopingainete kasutamine. selle viseerisid 2. osakonna operatiivvolinik Jüri Ernits. teda aitas seejuures Norras elav sugulane (ristiisa). aastal ja temast sai esimene. kus Norrast saabunud sugulane juba ees ootas. lahkus seejärel Moskvasse.kui ka maanteesõidus. 18 ERAF. keda pealegi tabas 1993. mis eelnevalt olid peidetud sadakond meetrit eemale. Surm viis andeka sportlase meie keskelt juba 34. ilmselt sel põhjusel ta ka Läände põgenes. nr.10.17 19-aastane jalgrattur Jaanus Kuum põgenes Läände 1984. Tema edukaim spordiaasta oli 1988. eluaastal (26. Ilmselt langes selle ohvriks ka Jaanus Kuum. Porõvkin. koha (siiani ületamata saavutus). seniajani kõigi edukam eestlasest profijalgrattur. võisteldes kaheksa aastat Prantsuse. aastal) ja Jaanus Kuum. aastal Mererajooni spordikoolis treenerite Helvi ja Rein Roosi käe all. Treenerile. Tour de France‘il 24. Kirsipuu 2002.98). Ta oli sellal juba Nõukogude olümpiakoondise kandidaat. Ärahüppamine oli eelnevalt hoolikalt ette valmistatud. oli EKP KK adminorganite osakonna juhataja. Teda on kõik asjatundjad iseloomustanud kui maksimalisti.1995) ilmunud KGB alampolkovniku Albert Hektori pihtimuse kohaselt oli ta Eesti rahvuslaste ja dissidentide vastu alustatud ahistamiskampaania juht. Itaalia ja USA elukutseliste klubides. koha (kõrgemale tõusis eestlastest alles J. Belgia. Seejärel sõitis ta taksoga Fredrikshavni sadamasse.Jaak Pihlau / Eestlaste põgenemised Läände: ärahüppajad II tas 2. Foto: Sporditäht 2000. ütles ta. aasta juunis viibis ta võistlusreisil Taanis. alustas ta jalgrattaspordiga 1978. f. kui ta elukutseliste MM-i grupisõidus saavutas 9. Hispaania. kelle saavutuste kontos oli üleliidulise koolinoorte spartakiaadi kuldmedalivõit (1981) ja neli Eesti meistritiitlit nii treki. kes isegi öösel sportlastel pidevalt silma peal hoidis. selle viseerisid osakonnaülem polkovnik Artur Rauba ja ENSV KGB esimehe esimene asetäitja kindralmajor Venjamin Porõvkin. Tuna 2/2003 83 . selle asemel aga jooksis aluspükstes võõrastemajast välja ja pani selga riided. sündinud 1924.64 Tallinnas. 17 Venjamin Jefimi p. jaoskonna ülem major Rein Sillar ja osakonnaülem alampolkovnik Evald Selgal.08. Kaks aastat pärast ärahüppamist siirdus Kuum profileeri. kes püüdis sajaprotsendiliselt kõiki püstitatud eesmärke ellu viia. et läheb kõhulahtisuse pärast väljakäiku. 1984. et loa väljasõiduks andis 5. kuid kadus 19.

mis manitsesid ettevaatusele ja olukorra reaalsusele. et tema kui luureohvitser peab muidugi valmistuma ka seesuguse halva võimaluse vastu. Sakslased olid selles olukorras sunnitud eestlaste püüetele karvavõrra vastu tulema. Tõele au andes peab mainima. kinnitas minu poolt eht saksa põhjalikkusega koostatud varustuse nimekirjad ja andis täielikud volitused asja ajamiseks. siis selle küsimuse otsustamise edasi lükata. Ka äri. Meeste ja punkrite asukohtade suhtes püüdsin saada luba. kelle jaoks tuli ehitada täiuslikult maskeeritud punker. kuna vabanesime igasuguse varustuse ja tehnilise materjali saamise muredest. Üldiselt rõhutasin. Lisaks “Haukkale” mõtlesime tarviduse korral asutada uued punktid seal. kuid selleaegses olukorras seda peaks olema. milli84 Tuna 2/2003 K . Kuid eelkõige välja ehitada oma keskuse. et pidevalt kursis olla asjade arenguga. vaid tahtsime seda materjali kasutada “Haukka” meeste jaoks. Küsisin siis temalt. mida soovisime. Ta eitas energiliselt niisuguse kokkuleppe võimalusi. tahtsid kõike ilma saada. “Eesti leegion” toodi võitlema Eesti rindele (viimaks ometi!) ja lubati relvi. et kogu töö peaks olema läbi viidud hoolsalt ja põhjalikult ja selleks läheks palju aega. majanduslik külg. Oli palju jooksmist. esimene samm riikliku iseseisvuse taastamise poole. Oli vaja abi mujalt – tuli katsetada Cellariusega. Kriipsutasin eriti alla. kus vastavad “Haukka” mehed osutusid nõrgaks. Tõusid väljavaated eesti armee asutamiseks. Selgitasime neile üld- Toomas Hellat ja KGB 10. Kui olin teda pommitanud küllaldaste argumentidega. Meie ei mõelnudki värvata terve trobikonna uusi mehi. mis oleks lähtunud vähempessimistlikkudest kaalutlustest kui Eesti evakueerimine. Soomlased olid äärmuseni kitsid. mis teha. et kuna esialgu veel punkreid ega mehi pole. s. Põhimõtteliselt oli ta minu kavaga nõus. kui koostaksin endale õige kitsa staabi. Pandi toime üldine mobilisatsioon Eestis ja Wehrmacht ja SS matsid ajutiseks maha sõjakirve omavahelises tülis küsimuse üle. Kava nägi ette kaheksa rajooni. kes neist on kutsutud ja seatud eesti üksusi formeerima. Meie poolt käis läbi palju mehi. nii sõjatandril kui ka mobilisatsiooni näitelaval. midagi. Suurte pingutustega kokku kraabitud reservid suutsid lõppeks nagu imekombel rinde uuel joonel stabiliseerida.o. Eelkõige materiaalne. Punaarmee sissetungiks Eestisse. rinne muutus olematuks. kuid olukord püsis kriitilisena. et ei sünni mingit Saksa – N-Liidu kokkulepet. igas ühes 5 meest. küsimas nõu. Suur osa mobiliseerituid pidi kandma Wehrmachti mundrit – palju vastuvõetavam kui SS oma. Samuti toonitasin. kuid paljud esialgsed lootused petsid meid juba siis. et ei ole veel mõtet mehi värvata täies koosseisus. Meeste nimede ja punkrite asukohtade saladuses hoidmise küsimuses ajas ta sõrad vastu. Kui siis veel Uluots – ainukene Eesti Vabariigi sümbol (kahjuks nii nigel) – rahvast relvade juurde kutsus. Need olid põnevad ajad. et varustuslik materiaalne külg oleks laitmatu. kas ta võib mulle ausalt garanteerida. oli ta sunnitud tunnustama. Esitasin Cellariusele siis kava ette valmistuda halvimaks võimaluseks. See oli päris ilus saavutus. mida võis oodata. kes viiks läbi ettevalmistavad tööd. Ta vist oleks meelsamini kuulnud midagi sõjakamat. siis oli mobilisatsiooni edu hiilgav. vaid aitaks. Sündis see. kuid lubades isegi kokkuleppe puhul andmeid absoluutses saladuses pidada. mida meie nende abil ajasime. Sakslaste Leningradi eelne positsioon purunes. täis palju askeldusi. Hea relvastus ei teinud paha. neid üldse mitte ametlikule poole edasi teatades. a. Algas Punaarmee 1944. ilma et Cellarius sellest teadlik oleks. et nad jääksid teadmatuks isegi Cellariusele. Nii pidi valmima territoriaalne organisatsioon. mille juurde koondada suurema tagavarade lao igalt alalt. Toomas Hellati “agentuur-natsionalistlik tegevus” oostöös soomlastega “Haukka” asjus olime saavutanud mõndagi. ei õnnestunud. alguse talveofensiiv Leningradi rindel.D O K U M E N T J A K O M M E N T A A R sel juhul ei oleks võimatu meie ettevõtte mahamüümine. Leppisime siis kokku. mis oleks töövõimeline igas olukorras ja mida tarviduse korral võiks lühikese ajaga ümber korraldada mobiilseks ja kasutada üleskerkivate ülesannete lahendamiseks. et Cellarius ei sattunud sellisest kavast eriti vaimustusse. korratu demoraliseeritud mass põgenes lääne poole.

sest ehkki mõni sakslaste võimusektor nagu Wehrmacht oli asjaga päri. Aulio küsis. Arvan. mida ei olnud otstarbekohane pooleli jätta. siis SS ja tsiviilvõimu seisukoht polnud kuigi kindel. Auliol oli alati püüe olnud meid endast sõltuvaks teha. Selleks käisin Sökös. Mõni meestest oli seda Auliole ette kandnud.o. andes parooliks: relvade alla! Kerkis päevakorda küsimus Soomes oleva eesti vabatahtlikkude rügemendi toomisest Eestisse. Kartes. kellel teadsin neid laos olevat. ütles. Vastasin. veebruari vaimus. milleks Cellariuse abiline Horn täna major Lantkari käest raadiojaamu olevat tahtnud. Lühidalt: leppimine toimus 24. Järgnenud päeval otsisin üles Aulio. Poiste värbamise juures oli aga “tõmbenumbriks” olnud asjaolu. kui me aru pidades “Steinhägeri” pudeli taga istusime. osa selles. ja et see olevat esimene praktiline näide Cellariuse ekspluateerimise kasulikkusest. kes keda lõppeks sisse veab. Mängisime ju meie Cellariusega “va banque” ja võidi kahelda. kuid sunnitud olen ekspluateerima Cellariust “Haukka” varustamise huvides. Siis pärisin. s. kuid juhul. kas ma teadvat. kuna olime ju viimase teenistuses. mida sel ajal Eestis saada polnud. oli antud häire ja alanud õhurünnak. Vahepeal oli meie (s. et meie vahetu kontakti läbi poistega end igal ajal iseseisvaks teha võisime ja isegi teda endast sõltuvaks. Kõrvaldasime vastastikused kahtlused. Sellest aga hiljem. Mis puutub üksuse Eestisse toomise praktilist alustamist. püüdis ta kaudseid teid mööda istutada poistesse kahtlust. kui me Talgrega ei oleks tarvitusele võtnud vastuabinõusid. Kolisime seepeale keldrisse. et Cellariusel õnnestub kaudselt meie käest andmeid saada. et mehed on vaimult valmis tulema. Soodla lubas omalt poolt kõik teha. veebruari püha pidulikus meeleolus ja rääkisin nendega veel terve järgneva öö. et ma midagi maha ei müü. lennuki hilinemise tõttu. et sakslased nüüd on sunnitud vastu tulema.o. Informeerisin teda olukorrast Eestis ja vaidlesime “Haukka” probleemide üle. keda informeerisin olukorrast. mis siinpool võimalik. sest nemad soomlased on ju nii vaesed ja koonerdajad. Varmaga oli aga Talpak sel ajal ägedas tülis ja leidTuna 2/2003 85 . Kohtusin kapten Talpak’iga. Cellarius oli nõus ja tegi Hornile. Sõidu ettekäändeks tarvitasin vajadust Cellariusega kiires korras läbi rääkida raadiojaamade saamise asjus. Miks hea asjaga viivitada. seades vabatahtlikkudele vastuvõetavad tingimused. kus Cellarius mind kohe vastu võttis. Kindel see ei olnud. Jõudsin Helsingi alles õhtuks. Selgitasin temale omi seisukohti olukorrast Eestis ja vaidlesime natukene nende üle. ja mina lendasin Soome. See oli veebruari keskel 1944. et ettevõte on sihitud sakslaste vastu. et minu jaoks. vastuolusid lepitada. Olin pommi vihinat kuuldes haaranud pooliku pudeli ja see oli päästetud. pakkusid Cellariuse juures minust kõrgemalt ja müüsid maha terve “Haukka”. Samuti olid terved veel kaks avamata pudelit. kes ka meie jutuajamisest osa võttis. vähemalt oleks see nii olnud. Rääkisin asjast Soodlaga. et minu vahekord Cellariusega on ainult mäng. Viimane kasvas intensiivsuses. seletades. et panin seega veerema esimese liivatera selles asjade arengus. Soomlased tahtes mind üle trumbata. et meie tahtvat kogu ettevõtet Cellariusele maha mängida. et soomlased oma “armsate relvavendadega” viimaks ometi konflikti sattuvad. mis ainult meie tarvilikku vahekorda soomlastega võiks rikkuda. et seal pinda sondeerida. Me olime nendelt omal ajal personaalandmeid nende agentuuride kohta nõudnud. kas poleks võimalik minu kavas ettenähtud raadiojaamu saada ostu teel soomlastelt. Aulio oli kusagilt kuulda saanud minu uuest vahekorrast Cellariusega ja kahtlustas mind. Selle aja sees. Oli aeg seda kahtlust likvideerida. kuni viimaks pommitabamus meile ühe seina kaela paiskas ja ilma elektrita jättis. Siitpeale muutus Aulio kahtlustus minu suhtes kadeduseks. mis hiljem viis terve “Haukka” Cellariuse käpa alla. et me tahtlikult neid Cellariusele maha müüme.Toomas Hellat ja KGB 10. et ma “Haukka” Cellariusele tahan maha müüa. sest parajasti oli käimas suuremate kaadrite väljaõpe. Rahustasin teda. olukorda selgitada ja vajalikud rattad käima panna. kes arvas. mis oli risti vastu Aulio korraldustele. joontes olukorda ja väljavaateid. Niisugustel asjaoludel hakkasid poisid meid tõesti kahtlustama. kus kuni hommikuni kõik pudelid likvideerisime ja rünnaku möödudes väsinuna koju läksime. Minu peamiseks tegevuseks kõne all oleval Soome külaskäigul oli eesti vabatahtlikkude kojutoomise küsimus. Läksin büroosse. s. siis ei suutvat tema Soome armee ohvitserina seal midagi teha. et meie poisse kellelegi (eriti sakslastele) maha ei müü ja et poisid soomlaste juures meie taktika ja eesmärkide kohta ettekandeid ei tee. Talpak andis mulle ülevaate parajasti formeeritavast eesti vabatahtlike rügemendist. Talgre ja minu) vahekord “Haukka” poistega väga halvaks muutunud.o. kui olukord seda lubab. kus veetsin poistega 24. osa selles. missugused leidsime tikutule abil allalangenud krohvi alt. Algatus peaks tulema kas Eestist Soodla poolt või Soomest Varma kaudu. ülesandeks need jaamad järgmisel päeval muretseda.

kes korraldas haarangu ja pani valve välja.t. eriti kuna me talle ei esitanud mingeid reaalseid tulemusi. Soomlased omalt poolt lubasid Cellariusega jagada organisatsiooni poolt kogutud informatsiooni Punaarmee sissetungi puhul Eestisse ja enne seda mitte kasutada seda organisatsiooni sakslaste vastu. kes sel ajal Eestisse saadeti. Samuti pidi läbirääkimisi peetama Soome valitsusega. väljaõppel olles vahepeal lõpule jõudnud. Kristjan. olid Eestis tegutsemist alustanud pärastise Rahvuskomitee alged. võtsid osa peale Cellariuse veel Linneberg. tunnistused anti välja 86 Tuna 2/2003 blanko ja täideti ise vabalt valitud varjunimedega. et oli kavatsus saata Eestist delegatsioon Soome. ja ka Soome kindralstaap. olles vahepeal kasutanud Jõgi ühendust. Liikudes ringi liiga vabalt äratasid nad Omakaitse tähelepanu. Ta oli otsustanud nendest vabaneda ja Keila-Joal alustada tööd eesti vabatahtlikkudega. Raskus seisis sakslastes. kellelt kuulsin. Informeerisin Soodlat oma reisi tulemustest. võeti ta tulega vastu ja ta oli sunnitud tagasi pöörduma. Kalmus ja 1 Sever – Punaarmee luure-diversiooniüksuste varustuses olnud portatiivne raadiojaam. Neil kaalutlustel nõustusin Cellariuse soovidega luua mingi võitlusüksus luure otstarbeks. mille abil tahtsime täiendada “Haukka” organisatsiooni endi huvides.Toomas Hellat ja KGB 10. a. mis selgesti näitasid nende ülesannete saksavastast iseloomu. varustatud küsimuslehtedega. Soodla oli kõikides oma katsetes rügemendi Eestisse toomist sakslaste juures käima panna vastu müüri jooksnud. Kui siis paat. Tegelikult aga olid mehed. et polnud väljavaateid neid sel momendil lepitada. kuid mitte teades meeste nimesid ja asukohti. mil puhul rügemendi ületoomine ei tekitaks enam raskusi. trofeejaamu kasutasid ka soomlased. kust sain täiendava pildi rügemendi meeleolust ja soovidest Eestisse tuleku puhul. Cellarius esitas nõude. Soomlased astusid selles asjas ühendusse Cellariusega. Nagu hiljem kuulsin. Piigert (115). Delegatsioon omas Uluotsalt volituse. mis siis põhjustas selle esimese kokkuleppe revideerimist ja muutmist. Poiste juhtimine toimus Soomest. Kohtudes Varmaga arutlesime sama küsimust. Sama pommitamine oli ühtlasi hävitanud Cellariuse pealao Tallinnas Toomkuninga tänaval. Kutsusime selleks välja “Haukka” paadi. Meile langes ülesanne delegatsiooni Soome toimetada. millest pärastpoole välja kasvas “Eesti Vabariigi Rahvuskomitee”. kes tahtis sakslastele teha ettepaneku. olles veetnud Soomes umbes 1 nädala. kus esmakordselt oli juttu poliitilisest rühmitusest Eestis. nad siiski erilisi takistusi ei teinud. Saime siis soomlastelt uueks jaamaks ühe “Sever’i”1 võrgutoitega. siis ütlesid nad sõidust ära. Hiljem said sakslased Pitka kaudu (sic!) sellest teadlikuks. oli Ribbentrop asjale oma veto peale pannud. mis eelmisel päeval jääolude tõttu Soome saarestikust välja ei olnud pääsenud. algusest ametlikult Cellariuse juures organiseerisime) vajalik juba kättesaadud materjal. kes pidi ettevõtet materiaalselt toetama ja mehi Eestis olles varustama omapoolsete dokumentidega. mida ka peale materjali kogumise polnud. mis maha põlesid. Lendasin tagasi Tallinna 25. Soomes olles sain Talgrelt raadiogrammi. Nõupidamisest. kuhu muuseas oli ka koondatud kõik meie luurevõrgule (mida me alates 1944. sest terve kava oli ju ainult udukogu. järgmisel õhtul tuli.. s. Aprilli kuus toimus muutus “Haukka” struktuuris. Kõik läks vastu taevast. et ehkki soomlased eriti vaimustuses polnud üht rügementi kaotada. Läbirääkimise eesmärgiks oli juhtiva autoriteetse rahvusliku keskuse asutamine. Selles suhtes üritas midagi ära teha Pitka. . Samal ajal käis võitlus Eesti piiridel. Poiste hooldamise ülesanne Eestis läks kapten Kalmusele. Meil oli soov seda aktiivsemalt kaasa teha. Tutvusin Reigoga. Selle ebaõnnestumisega oli delegatsiooni meestel sõidust isu täis ja kui paat pärastpoole uue ürituse tegi. Oli vaja Cellariuse huvi uuesti siduda ja tema juures millegagi ametlikult tegev olla. kus seda arutati. Vahepeal aset leidnud suurem Tallinna pommitamine oli meile maksma läinud Toome raadiojaama ühes reservjaamaga (Soome tüüpi M10x). Cellarius oli sel momendil lõplikult pettunud töös ümbervärvatud venelaste abil. See kaotus oli ühtlasi terve kava matuseks. Ootasime kokkulepitud ajal Suuropi rannas. kes omas suhteid Berliiniga. kuid paat ei tulnud. Cellarius ei olnud selle vastu kunagi erilist huvi tundnud. 2. nemad olles saanud korralduse meid vältida. mis oleks koostatud eesti vabatahtlikest. Varma oli soomlaste juures pinda sondeerinud ja ütles. Osa tavalisi ülesõitjaid jäid randa järgmist õhtut ootama. et kõikide Eesti vägede ülemjuhatajaks nimetataks üks soome kindral. Mõttevahetusi rügemendi asjus oli veel Kirotarega ja mõnede teistega. kus kohtuksid nendega endised Eesti välisesindajad ja poliitikategelased Soomes ja Rootsis. sin. Nagu mainisin. mis määras tegevuse eesmärgiks Balti mere punalaevastiku koosseisu ja operatiivkavade kohta andmete kogumise.

s. Kõik vabatahtlikud pidid teenima sõdurlikul alusel mereväe koosseisus. et tahan Soomes järele vaadata. Mind huvitas kontakt inglastega ja tahtsin kasutada sõiduvõimalust. Kõigele vaatamata viibisin siiski kogu aeg nagu eesel kahe heinakuhja vahel. Edasi pidin juhatama nende väljaõpet. sest inglased olevat viimasel ajal hakanud erilist huvi tundma Baltimaade ja eriti nende oma sõjalise potentsiaali kohta. Sarv ütles. millest pärastpoole asjade soodsal arengul võinuks kujuneda eesti mereväe alged. ja end kindlustada võimalikkude üllatuste vastu seoses võimalusega. kui olin parajasti hakanud otsima mehi oma “commando” jaoks. 4) Kalmus pidi kõike abistama raadiotehnilisel ja raadiosidelisel alal. Lubasin siis Sarvele teha ühe sõjalise ülevaate. et Otsa poolt olevat Rootsist paat tulnud. See oli aprilli kuus 1944. kuid eesti üksusena nii palju kui see üldse oli võimalik. tegelikult siiski meie peos. allusid personaalselt ja hoolduslikult kindralinspektor Soodlale ja koosnesid eestlastest eesti juhtimise all. 3) Kristjan pidi omaette värbama agente ja juhtima nende tööd. olema kaastegev rakendamiskavade koostamisel ja juhtima neid operatsioonides. mis mõne päeva pärast tagasi pidavat sõitma. arvestasin. mis oleks tegutsemisvõimeline nii maal kui ka merel. tagasipääsu aja kohta aga ei oskavat ta midagi ütelda. s.o. otsis mind üles Sarv. “Haukka” oli ametlikult meil käest ära läinud. et sõitu olevat võimalik korraldada. Selle kirja Tuna 2/2003 87 . Et oma äraolekuga mitte tähelepanu äratada Cellariuse asutises. Kristjan eelistas töötamist agentidega ja mina esindasin “commando” ideed kuival maal. Nõupidamise lõpptulemused olid järgmised: 1) Mina pidin värbama mehed “commando” jaoks. kus nüüd uute ülesannete tõttu sageli viibisin. isegi sakslaste abil. ja küsisin. mida omale oli tellinud Cellarius. Tõsi. Pealegi oli mul kahtlusi Kulli poolt saadetud informatsiooni kasutamise kohta välismaal. läksin Soome. Samuti ütles ta mulle. Negatiivseks jooneks oli. Olin sellega saavutanud järgmist: 1) Oli pandud alus. Cellarius ja tema abiline Horn olid juba korduvalt varem minu käest uurinud teatava koostöö võimalusi eesti pagulastega Rootsis. mis kõige enam võis mõjule pääseda lasta minu võimeid. et need ülesanded mind ära viisid seniselt tööpõllult. umbes inglise “commando” eeskujul. Aprilli kuus 1944. See omakorda kohustas mind moraalselt võitlusest relvaga käes ja isikliku vaba riskiga osa võtma. Võitlusvõimeliste eesti meeste välismaale põgenemise suhtes olime pärast veebruarikuu mobilisatsiooni ja Punaarmee otsest ähvardust Eesti territooriumile asunud eitavale seisukohale. tahtsin soetada omale seljatoe Cellariuse juures. Et olime asunud seisukohale Eesti kaitsmiseks Punaarmee vastu kõikide abinõudega. Pealegi ei olnud sel hetkel tarvidust tema väga intensiivseks rakendamiseks. kus viimane mind Rootsi tulla palub. kes minult palus võimalikult täpset ülevaadet sõjalisest olukorrast Balti rindel. et minu sunnitud pikemaajaline Rootsis viibimine sakslastele teatavaks võiks saada. Tuues ettekäändeks. et see informatsioon seal laiemates pagulasringides tuttavaks saades sealt omale tee leiab vaenuliku luureni. Cellarius andis kasutada kõik omad ressursid ja lubas korraldada kõikide värvatavate vabatahtlikkude amnesteerimist juhul. et kohata inglise luure esindajatega. Ta ütles.t. mina. eriti Eesti osas. et tagasipääsemine Rootsist võiks venida pikemat aega. Cellarius tahtis ilmtingimata midagi merel ette võtta. Kohates Cellariust viisin jutu Rootsi peale. 2) Linneberg ühes Piigertiga pidid värbama meeskonnad ujuvabinõude tarvis ja korraldama nende väljaõpet ja juhtimist.Toomas Hellat ja KGB 10. kas sealt ei võiks värvata sobivaid eesti vabatahtlikke minu “commando” jaoks. et seesugust ülevaadet neil Rootsis parajasti hädasti vaja on. kui viimased omaksid poliitilisi süütegusid sakslaste ees. kas mul poleks võimalust selle paadiga kord Rootsis ära käia ja kui palju aega kuluks sealt tagasi pääsemiseni samal teel. Rääkisin siis nüüd Cellariusele. Samuti tegutses eesti välisesindustega sidepidamise ja nende informeerimise alal üsna tõhusalt Kulli organisatsioon. nagu ta seda soovis. 2) Olin Cellariuse juures paremas kursis kui kunagi varem. võtsin Linnebergilt sõidupaberid ja viies kaasa hiigla kasti napsu pitseeritud kulleripostina pealkirjaga “Geheim!”. et Ots olevat kirjutanud. Arvestasin nimelt võimalusega. kuid juba valmis formeeritud. Et mul oli kogemusi omadest paadiühendustest. siis ei pooldanud mina täieliku sõjalise informatsiooni saatmist Rootsi ja tahtsin ise kohapeal näha. missuguses ulatuses sõjalise informatsiooni andmine võiks meile kasulik olla. Need mõlemad faktid pehmendasid sel hetkel tunduvalt minu uute ülesannete negatiivseid mõjusid meie üldkavale. et olen saanud Otsalt isiklikult kirja. 3) Võisin rahuldada oma soovi rakendada oma panus tegelikus võitluses viisil.

kelle usaldus meie vastu vaatamata 24. See oli sama idee. Tuli sepitseda plaane tähtsamate vahistatute vabastamiseks tasuvuse piirides. küll Omakaitsele ja kaudselt isegi meile. mis jäi aga teostamata Kullist olenevail põhjusil. et võimaluse korral inimesi hoiatada ja ärahoitavaid kärisemisi vältida. kuulus kuju autojuhtide hulgas. Tegemist oli meil tohutult. Organisatsioon tegutses mõni aeg suure menuga. Varma oli kavaga väga rahul ja leppisime kokku tuleku suhtes. Nende tüüpiliseks veaks oli. samuti kavatsevat sinna ametlikult sõita Pitka. surres enam-vähem lõplikult loomulikku surma siis. Salumaa. Penno ja Laretei. Teiselt poolt noored aktiivsed inimesed. Tuli hoolitseda uute põrandaaluste varjamise eest. Tuli pidevalt jälgida vahistamiste ja ülekuulamiste käiku. s. mis Eestis hakkas teostuma Rahvuskomitee näol. Temale oleks väga piinlik. et selle kaudu avaneks ehk tee esimesteks sammudeks Saksamaa leppimisel oma vastastega läänes ja edaspidisel koostööl N. mis puutus informatsiooni hankimisse SD-st. Rahvuskomitee liikmetest vahis2 tati pooled. mis oli tegutsenud Soome-sõitude hiilgeajal 1943. – Seega oli mul tagatis käes. 88 Tuna 2/2003 . Isegi ühe väiksema Kulli ja Sarve põgenemise kava valmistasime päris konkreetselt ette. et samaks ajaks Soome kutsuda ka eesti esindajaid Rootsist. See oli huvitav kombinatsioon ärilisest ja ideelisest tegutsemisest. tehku seda aga ruttu ja ärgu selle all kannatagu “commando” organiseerimine. Initsiatiiv oli tulnud siis nii kodumaalt kui ka välismaalt – pagulasringidest peaaegu üheaegselt. küll lätlastele. saades kokku oma ideeliste abilistega ainult kottpimedas ruumis. kes tegutsesid rohkem idee ja spordi pärast. Eestis oli väga raske saada). Ta soovitas mul olla ettevaatlik ja asja üle paremini järgi mõelda. et nad ei suutnud kunagi midagi lõplikult otsustada. Nende järgi otsingul olin tutvunud Ahvena kambaga. kuid kaotas siis rea arreteerimiste järgi oma eluvõime. paremini tuntud kui “Lõvitaltsutaja”. Viimane oli üleveo organisatsioon. et inglise luure minu kaudu sakslaste kohta andmeid on saanud.o. küll leedulastele. esmajoones Rei. Olin vahepeal leidnud juba vähema arvu mehi viimase jaoks. Selles seltskonnas oli mõningaid päris häid jõude. Informeerisin Varmat Eestist Soome läbi rääkima tulla tahtvast poliitilisest delegatsioonist. et Laid olevat salaja Eestisse sõitnud. Meie edaspidise kiire ühenduse kindlustamiseks viisin kokku Aulio ja Varma. Eestis oli vahepeal langenud esimene hoop Kulli organisatsiooni latva. et läbi rääkida ühise rahvusliku keskuse loomise üle. Liidu vastu. kui Berliinis teatavaks saaks. Liidu vastu – teadsin selle olevat Cellariuse lemmikidee. kuid polnud neid veel ametlikult esitanud. et sõitku ma siis pealegi. Varma käest kuulsin. kes selles asjas sakslastega läbirääkimisi oli pidanud. Ahvena kambast oli üksvahe natukene abi. kuid tervikuna tegutses ta enamuses targutamise ja plaanitsemise alal. Viimase käest kuulsin. Kohtasin Helsingis veel Varma ja Margiga. Ühelt poolt mehed nagu Nikkar – vana piiritusvedaja. kuid et temast asja oleks saanud. Lõpuks aga ütles. Vana rebane ei hakanud aga seekord õnge ja puikles kõvasti minu kavatsuste vastu. omaaegse “Bungalow-pundi” meestega.Toomas Hellat ja KGB 10. oleks ta vajanud palju kindlamat juhtimist. veebruari leppimisele ei olnud veel täielik.2 Järgnevad hoobid järgnesid kõige lühemal ajal. või isegi naiivselt idealistlikud tütarlapsed. alates veebruarist 1944. Kambas oli tugev kokkuhoiu vaim. Tuli korraldada Rahvuskomitee delegatsiooni Soome sõitu (viimane otsustati viimsel hetkel edasi lükata määramatuks ajaks ja paat tegi asjatu sõidu). olles pärast ilmselt suuremat joomingut eelmisel ööl väga pahas tujus. rebides haavu küll äsjaformeeritud Rahvuskomiteesse. purustades organisatsiooni kuni juurteni ja hargnedes seal hirmsa kärinaga igasse suunda. põhjal olevat inglaste vahekord Nõukogude Liiduga viimasel ajal järsku halvenema hakanud ja et nad nüüd otsivat võimalikke liitlasi N. kes aitasid koguda kliente üleveohaide saagiks. Tuli tegeleda juba mõne aja eest Eestisse saabuma hakkavate “Haukka” meestega. sügisel. kui ülevedu ja põgenemine kaotas rahva hulgas moraalse toetuse. esines siis väga müstiliselt ja salapäraselt “Merejumala” nime all. kelle standardtaks 5000 Rm “autootsalt” ei olnud just odav. kui leian selle tarviliku olevat. Olles varustatud värskeima Helsingis saadava informatsiooni ja pärmiga (seda vajasid perenaised kodus. Kõige selle kõrval või ees tuli tegeleda oma “commando” organiseerimisega. Esimesega leppisin ühtlasi kokku paadi saatmise kohta delegatsiooni ületoomiseks. ülejäänud olles sunnitud kaduma sügavale põranda alla. See oli hea märk erinevate vaadetega rühmituste leppimise võimaluste suhtes. a. Vihjasin võimalusele. et Ronimois Helsingis olevat käinud selle ideega. lendasin paari päeva pärast Tallinna tagasi. Rida neist oli avaldanud nõusolekut “commandosse” tule- Eesti rahvusliku opositsiooni tegelaste ulatuslikud vahistamised aprillis 1944.

Kui siis SD meid aktiivselt otsima hakkaks. et temale olid antud Kulli raadiooperaatori ülesanded. kuid võiks siiski asja ära ajada. olles märtsis kaotanud Kulleri. oleksime hoiatatud. See aitas asja venitada ja andis mulle natukene põhjust nuriseda Cellariuse ees. See jõudis kohale nende firma pankrotti mineku ajal ja sattus. Siiski pidin lõppeks leidma olulisema põhjuse ettevõttest loobumiseks. “Commandosse” võetud mehi pidi formaalselt kinnitama Soodla. mis oleks nagu sakslaste tunnustus rahvuslikkudele püüetele. täpset aega ei mäleta. Samuti kerkis ühenduses vahistamisega mõningalt poolt meile kaudne hädaoht. Vastasin. Septembris 1943 teda kohates küsis ta minult suure saladuse katte all nõu raadioside asjus. Mõne aja pärast oli kuulda. et tema igati raskusi teeks “commandole”. Värbasin ta omale veltveebliks. Toom andis nõu tarvitada tavalist 6L6. Et seesuguse elu puhul aparaat tüliks oli. et meid kohe ei leitaks. kuid juba talvel 1942/43 Eestisse tagasi pöördunud. vaid kui nende käitumise ümberhindamist. ja et minu värvatud vabatahtlikud. Nagu juba mainisin. Olin juba esitanud mõningad nimed Linnebergile. Kahjuks vahistati ta kohe pärast seda kaudse ühenduse pärast Kull ja Ko-ga. seal aga soomlastega tülli läinud ja salaja korraks Eestisse tulnud.Toomas Hellat ja KGB 10. Muutus tarvilikuks. et ära oodata asjade arengut. kes natukene vanema mehena. Näib. Neil oli nimelt raadiojaam. kuna olime jälle ainult kahekesi. kes pea kõik omavad poliitilisi patte sakslaste ees. Sellest ajast peale on minu vahekord chefiga võrdlemisi jahe olnud. s. Muutus võimatuks korralikult täita omi uusi ülesandeid Cellariuse juures. katkine raadiolamp näpu vahel. ei usalda neile lubatud amnestia siirust ja pealegi ei soovi amnestiat kui andeksandmist. Cellarius oli haavunud ja küsis. Endine “Erna” tuttav oli vahepeal vabatahtlikuna teeninud Soome sõjaväes. mida mina ise tahan teha. Kui EÜS-i mees ja Sarve hea sõber sattus ta siin vist õige varsti Kulli firmasse. kes astus samme nende teenistusse võtmiseks. Ettekäändeks tõin. on mulle teadmata. et nendel raadiojaam on rikkis. värbas ilma erilise valikuta Viljandi tagavararügemendist kamba vabatahtlikke. Kuhu see meeskond siis jäi. kadus ta ühes aparaadiga põranda alla. välismaareisi. Sellele lisaks olin saanud nõusoleku “commandosse” astumiseks mõningailt Soomest deserteerunud eesti vabatahtlikelt nagu Roosvee ja Pärnsalu. kuks. kas läks Saksamaale või jooksis laiali. Teda vahistati kahel korral ja kutsuti korraks ülekuulamisele. Avarmaa oli aparaadiga ettevaatamatult ümber käinud ja seda ei kannatanud ameerika tehnikasaavutus välja. ja et asjaolude varjamine minu ees võimatu oli. kuhu liideti ka 2 minu poolt värvatud ja “commandole” truuks jäänud meest ja alustas väljaõppega Keila-Joal. Cellarius kostis. Erilist huvi Soomesse tagasimineku vastu ta ei tundnud ja liikus põrandaaluse linna peal ringi seesuguses kahtlases seltskonnas nagu Lossmann. Et Avarmaad veel õigel ajal hoiatada saadi. Ugur ja Osolin. “Commando” kava arendas Cellarius omal käel edasi. muutus edaspidine venitamine ja “commando” saboteerimine juba võimatuks. Jälgisin kõrvalt kahjurõõmuga. et Tuna 2/2003 89 . Alguses üritas ta leida minu asemel mõnda nooremat eesti ohvitseri. kuidas see temal ebaõnnestus. Siin aga oli omast paadist mingil moel ilma jäänud ja hiljem pommitamise läbi ka terve oma maise vara võrra kergemaks muutunud. kes oli kaasa teinud meie 1942/43. missugusel juhul tõhusus oleks küll väiksem. et me end mõni aeg niivõrd mittekättesaadavad hoiaksime. a. Umbes juuni kuus. Eriti torkas SD-le ebameeldivalt silma Talgre. Siis hankis ta omale sakslasest instruktori. et Sarv – Kask – Avarmaa siiski ei julgenud oma väikese raadioalalise oskuse juures vajalikku ümberehitust ette võtta. siis oli ta rõõmus. Ettevõttes polnud aga enam vaimu sees ja väljaõpe kestis kuni sakslaste väljalöömiseni Eestist.o. Astusin siis Soodla juures samme. Oli üks spetsiaalne ameerika lamp. olles tulnud “Haukka” paadiga. et laialdased vahistamised eesti natsionalistliku intelligentsi hulgas ühen- duses “Rahvuskomiteega” on tekitanud järsku umbusu tõusu sakslastesse. põhjustasid aprilli kuu vahistamised meile tohutut tööd. et asjast teiste süü pärast midagi välja ei tule. meie kätte. et ta mul selleks kaua aega ei anna ja laskis mul minna. Seepärast hakkasin otsima võimalust nendest ülesannetest vabaneda. vaid tellisid Rootsist uue lambi. vajaduse järgi ka ümberkommandeerimiseks või amnesteerimiseks. mille operaatoriks oli minu vana sõber Avarmaa. Kull ja Ko sissekukkumisega sattus meie kätte osa tema pärandist. siis tunnistas avameelselt. Peale selle olin leidnud oma “commando” jaoks toreda veltveebli – Nirgi. Läksin siis Cellariuse jutule ja ütlesin “commandost” ära. sest olin oma ülesannetega seal liiga seotud. See aga nõudis minu eemalejäämist Cellariuse juurest praegusel kujul. Ühel päeval tuli Olev Kask Toome juurde nõu küsima. kuid julge ja kogenud sõdurina oivaliselt sobis nooremaid poisse tarviliku distsipliini all pidama. Venitasin asja nii kaua kui võimalik ja saboteerisin igat kanti.

mitte mõeldeski lubadusi täita. Cellarius. eriti sõjalisel alal. kes arvasid olnuks parema olnud. Dokumendid täidetakse soomlaste poolt vabalt valitud nimedega. Sel ajal jäi jäljetult kadunuks “Prill”. Meie olime seega “Haukkast” välja tõrjutud ja jatkasime ainult oma osaühendust “Haukkaga” jaama MO kaudu. Alates märtsi kuust 1944 hakkasid “Haukka” poisid Eestisse saabuma. kas tal poleks võimalik Eestisse tulla. kes selles nähes võimalust anda “Haukkale” põõna ja ühtlasi osutada sakslastele teeneid Eestisse pääsemise otstarbel. Hakkasime neis lootustes pettuma pärast admirali üleskutset eesti naistele boikoteerida puskarit ajavaid mehi! Vanamees oli siiski juba niivõrd tobe. Mõlemad olid kasulikud. See sai lõppeks omapärasel viisil sakslastele teatavaks – nimelt Pitka kaudu. et lõppeks pimegi seda nägema peaks. tehes temale kaugeleminevaid lubadusi Eestisse puutuva poliitika alal. kuid kui pärastpoole avanes võimalus seda oletust Mäehansu kaudu kontrollida (viimane tegutses Riias ja hiljem sama ettevõtte juures Königsbergis instruktorina). teisel juhul oleksime saavutanud suurema organiseerimisvabaduse. Nii igatahes jutustas Cellarius admiral Böhmeri lipulaeva pardal korraldatud napsuvõtmisel Tallinna reidil. Seal olevat siis Pitka Baatziga kaubale jõudnud. Küsimusleht “Haukka” poistele. “Haukka” oli tal juba ammu pinnuks silmas. kus seltskonna moodustasid Böhmer. millest ülalpool juttu oli. Pitka saabudes Eestisse hindasime me seda sammu oma eesmärkide seisukohalt järgmiselt: sakslased meelitavad vanameest. Olles tema sel teel küllalt soojaks kütnud. mis üldse kuidagi seoses oli temale vastumeelsete isikutega. et see küsimus olla poliitiline ja ei kuuluvat tema kompetentsi. et ta on üle läinud Riias formeeritavasse luureorganisatsiooni. Burchardi. osutus see alusetuks. Selles avaldus selgesti saksavastane luure suund. et ei suutnud uskuda temale antud lubaduste lõplikku ignoreerimist sakste poolt. mis poiste olemist Eestis legaliseerivad. kes vaevles idee fixide kütkes. Vana Pitka oli omapärane tüüp. Cellarius lasknud vastata. Ta oli katsetanud illegaalset tulekut ühes leitnant Püviga. et Cellarius “Haukkat” majanduslikult toetab ja välja annab blanko dokumendid. kes Kagu-Eestis võrdlemisi laia žestiga tegutses. “Nad ju lubasid!” Oli siiski õigus nendel. et vanamees kavatseb Eestisse tulla. kuid pärast ebaõnnestumist sel alal oli astunud sakslaste juures samme legaalseks tulekuks. Vanamees käinud oma sooviga niivõrd Cellariusele peale. esimesel juhul oleks esialgne propagandalik kasu Pitkast end protsentidega sakste vastu kätte tasunud. sattus juhuslikult ka Pitka kätte. Sellele vaatamata 90 Tuna 2/2003 olevat Pitka mõni päev hiljem ilmunud isiklikult Cellariuse jutule. seda sakslastele näitas. Litzmann. kuna oldi peamiselt huvitatud sakslaste jõududest ja sammudest Eestis. Asetasime aparaati uue lambi ja nüüd võis Toom töötada juba natukene viisakama riistapuuga. viimasest vabanes seda minule üle andes. Soomlased andsid vaatamata kokkuleppele Cellariusega sellel perioodil meestele kaasa küsimuslehe. kui Baatz Helsingis käis. et viimane ta Baatziga ühendusse viis. Tema poliitilise tegevuse põhijooned määras tema omadus inimestega kergesti tülli minna ja pimesi eitada igat asja. Soomlased lubasid mitte töötada “Haukka” abil sakslaste vastu ja Punaarmee sissetungi korral Eestisse omi “Haukka” kaudu saadud andmeid Cellariusega jagada. Soomlased olid vahepeal “Haukka” asjus Cellariusega ühendusse astunud ja kokkuleppele jõudnud. kui “Sir . kuna teenisime ühes asutuses Kristjaniga. ja samuti ei usaldanud ta meid. vanadusest nõder inimene – seniilne.Toomas Hellat ja KGB 10. sakslastelt igasuguse materjali suurejoonelist ülelöömist korraldas jne. Mäe ja Terras. kuna seal algstaadiumis tegev oli olnud Vellner. ja arvestasime. kasutavad nad “Sir John’i” kui oivalist propagandavahendit oma huvides. Soomes andis Aulio “Haukka” üle kapten Sysikumpu’le ja Eestis hakkas poisse hooldama kapten Kalmus. mille järgi nad informatsiooni pidid koguma. Cellariuse jutu järgi olevat tema tulek järgmiselt kujunenud: Pitka küsinud Cellariuselt järgi. keda admiral iseloomustas: eesti ohvitser Soome mundris ja Saksa spioon. Kui aga vanamees seda märkab. kes leidnud ebaviisaka olevat vana admirali mitte jutule võtta. Nagu kuulda oli. Arvasime algul. tegeledes väga tõsiselt müstilis-filosoofilisajalooliste probleemidega. omas ta sidemeid kolonel Saarseniga ja peale selle veel Tartus Kriisa ja teistega Vasila tutvusringkonnast. Sealjuures võis ta naiivselt puhta kullana võtta võhivõõra avantüristi juttu. hakkab ta “takka üles lööma” ja sakslastel pole muud valikut kui oma “enfant terrible” kas pokri pista või lubadusi täitma hakata. nii et Cellarius poiste õigeid nimesid ja tegevusrajoone ei teaks. Vaatamata veebruarikuu kokkuleppele poistega ei olnud siiski veel kõigil usaldust meie vastu ja et neile pealegi ametlikult korraldus oli tehtud meid vältida. Olin juba aprilli kuus Soomes olles kuulnud. ei võtnudki osa poisse sel perioodil meiega ühendust.

kes sel ajal oli tööta tööline.o. Seega lõppesid delegatsiooni tulemusteta sõiduüritused ja meil õnnestus Aulioga järgneval korral ainult Laiust lahti saada. GFP – Geheime Feldpolizei. õpiti morset ja lõpu poole ka oma aparaadi äärmiselt pealiskaudset tundmist. Nende kätte langes osa inimesi. Meeste värbamine läks enamuses üsna kiirelt. Tõnus. Esmajärjekorras pöördus ta minu poole. Arvan. õigemini kättemaksu rõõmu mind oma alluvuses näha. kartis siiski niivõrd. Et auto Soome sõjaväe numbrit kandis (omatehtud number Leithali autol). sõitsime totra näoga vahtivate SD nuhkide vahelt kiirelt läbi ja Laid hüppas otse paati oma kahe kohvriga ja suure ettekasvatatud habemega. Talgre leppis siis Kalmusega kokku ja hakkas asja korraldama. kelle algatusel ja mis see sõna tähendab. Tuna 2/2003 91 . Üheaegselt minu vabanemisega “commandosse” puutuvatest ülesannetest esitas Kalmus Cellariusele kava uue luurevõrgu loomiseks. otsustasid härrad lõppeks veel kord üritada. Kõige rohkem tegevust põhjustas meile perioodil pärast Kulli pankrotti “Rahvuskomitee”. kuna ta varemalt oli Cellariuse käsul sunnitud olnud minu tellimisi täitma. kust siis autoga otse kartulivagude vahelt ära tõin ja päise päeva ajal Merivälja sillale sõidutasin. Mina jäin esialgu äraootavale seisukohale. Nad leidsid aset Kleinerti korteris. Viimane kinnitas ettepaneku ja Kalmusel tuli asuda tööle. Augusti lõpus korraldati veel linnaserval Tondil väikene praktikum sabotaaži ja relvade alal. Ülejäänud elasid mugavalt kodus. otseselt mitte ära öeldes. sõjaväkke põhimõtteliselt astuda ei tahtnud ja tutvuse kaudu siis meie juures ulualuse leidis. Täiesti lõpus seda siis natukene harrastati. kui viimane “Haukka” asjus paadiga ametlikult Merivälja sillas käis. kusjuures tähtsat osa mängis poiste isiklik initsiatiiv. Paabo. Kalmusele omases distsipliinitus stiilis. Kursused korraldati Tallinnas. sõites Soome sõjalipu all. Cellariuse poolt vajaduse korral paremini tuge Kalmuse vastu leiab. Saksa sõjaväepolitsei luure. Sel korral elas terve seltskond läbi põnevaid seiklusi Suuropi rannas. Kava põhjenes üldjoontes minu omaaegsel “punkrite” kaval ja pidi alluma vahe3 tult Cellariusele. kes aga ilma minuta “commandost” olid loobunud. Mathiesen ja Hanso. selleks. et seekord Talgre need ülesanded oma peale võtab. Tobias. Tulemused igatahes olid. et sakslaste nuhid kindlaks ei teeks tema tagasisaabumist üheaegselt Aulio tulekuga Eestist. Hiljem üritasime viimast korda delegatsiooni Auliole kaela määrida. et haarama olid tulnud nii SD kui ka GFP3 teine teise teadmata. jättes delegatsiooni pika ninaga sillale. Mürk jt. Hiljem lisandus teistele veel Niilus. Olles maha maganud juba paar võimalust sõiduks. kuid tänu asjaolule. nende seas ka EVR-i härrad. kes oli ühtlasi peamiseks õppejõuks ühes Dulderiga. Kujutlen “krahhi”. Kalmus vedas kusagilt Ahtoi välja. et enne kokkulepitud aega paadiga jalga laskis. Linnuste. See oli juunis 1944. vennad Sepikud ja vist ka Reimets ja Rannut. Võru ja Valga rajoonide jaoks õnnestus Talgrel leida Lipp ja Amon ja vist ka Pikk.ja vastuluureorgan. kes pärast oma salajast Eestisse tulekut aprilli kuus meil pidevalt kaelas oli. käies päeviti tundides. Heinla. Samal ajal soovis ta mind endale alljuhiks. Sakslased olid asjast haisu ninna saanud ja tulid suurte jõududega haarama. et Aulio tegi püksid täis. Nende delegatsiooni Soome sõit kummitas pidevalt. John” Inglismaale oleks läinud ja seal vaikselt elanud ja oma nime säilitanud. Pakkus vist temale naudingut. kes muidu olid ilma kindla elukohata. Hendrikson. et demonstreerida oma aktiivset osavõttu. Siis asja Talgrega läbi arutanud otsustasime. soovides kasutada minu poolt juba “commando” jaoks leitud mehi. Nõudis palju vaeva Kalmust veenda ka praktilise raadiosideme harjutuste vajadusest maastikul. ms. Vaatamata piinlikkusele kerjasime soomlaste käest veel kord paadi välja ja üritasime uuesti. Tegemist tehti ainult raadioalaga. kuid Aulio. pole mul kahjuks teada. Sokutasin ta viimaks Keila lähedale põllutööle. Andsin esialgu põikleva vastuse. Töö pole aga kunagi Kalmuse lemmikajaviiteks olnud ja ta püüdis leida isikuid. Kandimaa. mis pärast küsimuslehe sakstele teatavaks saamist aset leidis Cellariuse ja Hallamaa vahel. tekkis segadus ja suurem osa inimesi. pääsesid palja hirmutusega. et kõik “Haukka” poisid kiiremas korras Soome tagasi viidi. Kohari. s. Seal elasid ka seesugused mehed. Mäesalu. Vahepeal oli kogu ettevõte ristitud märgunimega “Tümmler”. pealegi ootasid Soomes rida tegelasi Rootsist kannatamatult nende tulekut. kuna ta olles Cellariuse juures paremas kirjas võrreldes minu äsjase suure kursilangusega. mille peale paat täie kiirusega kohe minema lidus. lisaks veel terve Ahvena kamp: Ahven. Toome kaudu leidus Rennit.. igatahes elas Laid Soome jõudes veel nädala varjatuna.Toomas Hellat ja KGB 10. Nii figureerisid jällegi vanad nimed nagu Toom. kes selle tema eest ära teeksid ja tema igapäevast joomingurutiini ei segaks. kuna osa juba enne valmis oli olnud. nagu eespool kirjeldatud.

Haaran siin veel natukene tagasi. kas tahan lahkuda teenistusest või võtta enesele mingi ülesande. kuid uuesti Kiviõlisse enam ei pääsenud. Kui veel mainida minu 2tunnist “loengut”. peale selle muud soodustused. kui Kristjan Cellariuse ülesandel mind konkreetse küsimuse ette seadis. materjal aga saadi mereväe ehituslaost. jäin “Tümmleri” sünnil äraootavale seisukohale.Toomas Hellat ja KGB 10. Kaasasõitjad Heinla ja Rannut sõitsid veel samal ööl tagasi Tallinna. olles aidanud koorma maha laadida. Ka neid ei suudetud materjali puudusel täielikult teostada. milles püüdsin skitseerida olulisemaid luure objekte ja loendada meetodeid informatsiooni hankimiseks. kuna teised “Tümmleri” poisid said. Olime sellest ajast peale Talgrega uue palga peal: 450 Rmk5 kuus. Nad jõudsid sinna ainult mõni päev enne Punaarmee tulekut ja mitte suutes end veel sisse seada hukkusid rinde läbimineku puhul nende rajoonist. Ka nendega sõitis kaasa Talgre. Vähemalt pole minul teada. Nagu mainisin. millest soovis vabaneda. Grupid hakkasid omadele kohtadele siirduma septembri kuus. Mina ajasin algul esimestega läbi. Samuti paigutasime kohale varustuse. Kogu asi oli improviseeritud ja kannatas selle tagajärgede all. esiteks töö iseloomu tõttu. Tobias ja mina jäime kohale. kes varandust pidas nagu isiklikuks omanduseks. Harjutati õhkimist. “Tümmleri” kava nägi ette üldiselt kahemehelisi gruppe rajoonides. kuna seal polnud erilist töökontrolli karta. maskeerides ja sisustades. Esimesena viis Talgre Valgamaale Amoni ja Pikk’a. võttes aluseks minu poolt aasta alguses “punkrite” kava puhul koostatud varustusnimekirja. kuid ma pole kindel. siis on küll kõik öeldud väljaõppe kohta. kuid midagi poisid siiski said. Laskis vist jalga. Juuli kuus olid siis Nõmm ja Talgre ja vist ka Tobias käinud kohapeal täpset sobivat kohta otsimas. ja Kalmuse šifreerimisseletusi. Mina viisin omale kohale Tõnuse. tahtes välja anda ainult rämpsu. Juhatas leitnant Zimmermann. Olles Veisseriku abikaasa juhatusel tutvunud ümbrusega. Järgnevad olid Sepikud Reimetsaga. Õnneks oli Cellariuse kohapealne uus abi kapten-leitnant Neumann. riigimark. kes oli tulnud Linnebergi asemele. siis talitasin naise praktilise nõuande järele ja tõin iga 10 päeva tagant kotitäie toiduaineid büroost koju. Selle punkri ehitamise lugu oli lühidalt järgmine. punkri lõplikult valmis ehitades. Raskusi tekitas varustuse küsimus. assisteerisid Talgre ja mina. Mina viibisin sel ajal Rootsis. kuid juba mobiliseerimisähvardus ei lubanud mind lahkuda Cellariuse juurest täielikult. Talgre raius vastu. et kirjeldada enese sidumist “Tümmleriga”. Mitmesugustel taktilistel kaalutlustel olime oma punkri asukohaks valinud umbkaudu Koitjärve – Jussi – Kroonukõrve rajooni. kelle ühes varustusega maha laadisin Lipu juures Kiviõlis. – Reichsmark. Valentin Nõmme kaudu õnnestus meil leida tuttav ja usaldatav taluomanik selles ümbruskonnas – Veisserik. et saada lisavarustust. 20. Minu sooviks oli omada võimalikult rohkem vaba aega muuks otstarbeks. Tegelikkuses viisime ehitamise läbi ainult meie Koitjärvel ja tegutses sel alal ka Mäesalu Keilas. mis üldse öelda võib. 280 Rmk. Teised võtsid välja ainult väikese osa materjalist ja ei suutnud sedagi ajapuudusel kasutada. määras Talgre punkri tulevase asukoha. Käisin isiklikult esmakordselt sellel kohal umbes augusti alguses ja muutsin punkri asukoha mõneteist- 92 Tuna 2/2003 . Peale selle anti soovi kohaselt kas toidukaarte või toiduaineid. kui ma ei eksi. Iga grupi väljumise korral sõitis kas Talgre või mina Keila-Joale ja valis seal Cellariuse laost saada oleva materjali välja. Minu tagasi tulles oli Tobias juba väljavalitud kohas esialgse kaevamistööga alustanud. Mõlemad viimati mainitud grupid saavutasid siiski raadioühenduse Tallinna raadiokeskusega Meriväljal. milledesse oli jaotatud maa luureobjektilistel kaalutlustel. Mehed tulid rinde lähenemise puhul Tallinna. Kalmus tahtes meeldida ülemustele ja praalides oma “Haukka” kogemustega soovis läbi ajada võimalikult vähesega. septembril lahkusin veoautol ühes oma punkri varustusega Koitjärvele. Tuli pidevalt tülitseda laohoidja Talinguga. Tõnus tuli hiljem veel Tallinna tagasi. Kui aga pikapeale ka sõjaväekauplus sama haigutavalt tühjaks muutus kui tema tsiviilkolleegid. Seepärast nõustusin osa võtma “Tümmleri” ettevalmistustest. Reimetsa vist kohale jäädes. kõik ilusti välja kaalutud. viimane olles tüdinenud Abwehrist ja siirdunud aktiivsesse mereväkke. mille saamine oli lihtsam. 4 5 Rmk PK – püstolkuulipilduja. teiseks Kalmuse laiskuse pärast. käsigranaadi viset ja PK4 laskmist. Sain seda olla ainult mõne nädala. Nendele ette nähtud rajooni lõuna pool Tartut nad enam ei pääsenud ja lasti seepärast maha kusagil Puurmani kandis. Ehitust pidi teostama iga grupp ise. Põhimõtteliselt olime läbi viinud punkrite ehitamise iga grupi jaoks. andes mõnes pisiasjas praktilisi näpunäiteid. väga mõistlik mees ja nii kinnitati Talgre seisukohad natukene kärbitud kujul. et keegi seda oleks teinud.

nii et oli raske kontrollida Kirssi juttu. ja Pärnu grupi – Mathiesen ja Hanso varustamine. kus jaamas Ots.Toomas Hellat ja KGB 10. Paadi kapteniks oli Rang ja meeskonnas Tuulik. Vastasin. sest meil oli siis ajutiselt kava oma punkert sinna ehitada. keda vahepeal pidasin oma juures korteris ja hiljem sokutasin ühe Talgre tuttava – Rohtla – poole maale Aruvalla kanti. kuna Saidra sel ajal viibis Riias kindral Jaeckelni käsutuses. mis seisis kõrkjate vahel ca 1 miil Tauksi saarest loode poole laidude juures. Kohtlemine rootslaste poolt oli äärmiselt lahke ja viisakas. mis oleksid teada olnud ainult Otsale ja mulle. Vahepeal olid minul sigaretid portsigaris otsa lõppenud ja Kirss seda märgates pakkus omi. Teine kiri kapten Saidrale jäi Kirssi kätte. et Ots olevat teda saatnud ülesandega uuesti jalule seada informatsiooni saatmist Rootsi ja ta lootvat Otsa jutu põhjal. Need olid ameerika “Manhattan” rootsi banderolliga. kaevates välja tunduva osa punkri kubatuurist. Siin oldi juba vastas ja üks kalur viis meid oma paadiga kiirpaadi juurde. Ratiste ja keegi dr. Olen vahepeal “Tümmleri” liini mööda muust tegevusest ette jõudnud. kes muidugi ka kaasa sõitis. kui nende kätte oleksid sattunud need sigaretid kellegi Rootsist tulnu vahistamisel. Kirss oli juba iseseisvalt ühendusse astunud Rahvuskomitee ja Otsa venna August Otsaga. elada inkognito ja pöörduda tagasi Eestisse umbes nädala pärast. Seesuguses olukorras oli siis ehitus meie tulekul 20. nende seas Aun. Päeval võttis meid oma hoole alla meripolitsei. kümne meetri võrra. et talitasin teenistuse huvides. SD-l ei oleks valmistanud raskusi selle kindlaks tegemine. kuid selle eest oli ta selle hüüdnime all omal ajal Tartus üsna laialt tuntud. kellega sel perioodil kord kohtusin. kelle vahistamine oli toimunud vist kogemata. kes ka kaasa pidi sõitma. Kirss ütles. Ütlesin Otsale. et ma ei saa aru ja Kirss küsis lühikese kogelemise järgi. läbisime keskpäeval Soela väina ja olime järgneval ööl kl. siis oleks keegi suurem SD tegelane need ise ära suitsetanud. kes ühes Tobiasega töö umbes 85% lõpule viisid. Nüüd kadus mul ka kahtlus Kirssi suhtes. Ühel päeval juuli esimesel poolel. Ülejäänud “Tümmleri” mehed pidid Cellariuse korraldusel Saksamaale minema. kui viibisin parajasti Talgre pool kodus. kes meid Nynäshamni toimetas. Saarmann ja Ruvall. SD-l oli Kull ja Ko käest kätte saadud hulga materjali Otsa kohta. Talgre tutvustas ennast ja mind ja Kirss ütles seepeale. kogu lugu paistis aga kahtlasena. siirdun seepärast uuesti tagasi juuli kuusse 1944. et see on võimalik. sest oletasin SD provokatsiooni. Pärast seda toimus Tallinnas Talgre juhatusel veel Keila grupi – Mäesalu ja Kohari. Kirss rääkis. siis toimetasin ühe tema toodud kirja kolonel Ratistelt Soodlale. Provokatsiooni puhul oleksin siis alati end võinud vabandada. kellega kokkulepitud päeval Haapsallu sõitsime. Vastasin jaatavalt. mõningad. kuid tegelikult täitis seda ainult Niilus. Seal samas käis kord ka Tobias maapinnast uurimas. sept. Isegi juhul. õhtul. Kõik faktid võisid siiski Kulli ja Ko kaudu ka SD teada olla. Seal kohtasime Kirssi ja läksime tema juhatusel randa ca 15 km lõuna pool Haapsalut. et SD nii üksikasjadeni omi provokatsioone ette ei valmista. ja Avarmaa. et ma ei soovi läbi käia tavaliste põgenikkude vastuvõtu protseduuri. kuid lõppeks siiski sõitmata jättis. Sandberg Socialstyrelsen’ist6 meid vastu võtsid. mis SD-l juba teada oli. Üksikud varjasid ennast. Kasutasin siis kaitseks oma ametlikku positsiooni kui Cellariuse agent ja küsisin. tuli sinna üks naisterahvas. Ta toovat tervitusi “Janiselt”. on mulle täpselt teadmata. Rahvuskomitee poolt sõitis volinikuna kaasa Soots. Ärevus ühenduses Kull ja Ko vahistamisega oli hakanud vaibuma. lasti lahti. Pinnas aga osutus liiga märjaks ja hiljem loobusime sellest kavast. Teadsin. kus õhtul politseile üle andis. et just meie sel alal midagi teeme. 2. sest nii maiad olid sakslased ameerika sigarettide peale ja niivõrd harva oli neil neid. Tuna 2/2003 93 . et nimetus “Janis” ei olnud küll Otsa varjunimi kirjavahetuses Kulliga. Halliku ja Peedo. Et Kirss lõppeks minu usalduse oli võitnud. Natukene hiljem käisid ehitustöödel veel Nõmm. et ta mind just otsivatki. Ots mainis seda Sandber6 Socialstyrelsen – Siseministeeriumi Sotsiaalamet. Sõitsime välja hommikul kella 8 paiku. Järgneval hommikul toimetati meid politsei poolt rongil Stockholmi. Siit võtsid Rang ja Kirss ühenduse Otsa ja Ratistega. Eestist kaasa tulijaid oli peale minu ja Sootsi veel Hagar abikaasaga ja ühe Tuuliku nimelise paadimehe abikaasa. Võtsime naise pikema ülekuulamise alla ja tal ei olnud midagi teada asjust. kus Landsorti kindlus meid kinni pidas ja vangi võttis. kas ma siis Jaan Otsa ei tunne. Viimasel paistis olevat “suhe” Kirssiga.00 Rootsi vetes. kas ma ei saaks ise temaga Rootsi kaasa tulla ja Otsaga otseselt läbi rääkida. Kas aga seda enam läbi viia suudeti. teiste jäädes omapead Eestisse. Enamik inimesi istus kinni. Tobiase poolt kaevatud augu ajasime kinni ja asusime siis temaga kahekesi lõplikule ehitustööle. kes end tutvustas nimega Kirss ja soovis näha Talgret. sest olin veendunud.

mida ta meilt läbi rootslaste sai. Sõjalistest andmetest sakslaste kohta oli ta ainult osaliselt huvitatud. mille Sandberg konfidentsiaalse lubas pidada ja mille vastu sain kviitungi. oli rootsi luure jaam. Ja seda nad tegidki sel teel. mida pidime saama rootslastelt. Natukene enne minu sõitu Rootsi olime alustanud Tallinnast esimest raadioühendust Rootsiga. Otsa käest kuulsin välispoliitilist informatsiooni. on piiratud. Ameeriklastest kohtusin Mr. sealjuures olid 7 aga töös täielikult algajad. Carlsoniga. Pidime mootoririkke tõttu Fårö’sse (Gotlandil) sisse keerama. kes jällegi sisust teadlikud olid. Samuti nägin seal Orast. kellega aga olulistest juttudest hoidusin. Samuti tutvusin Otsa pool värskema inglise ajakirjanduse ja poliitilise kirjandusega ja lugesin Otsa arhiivmaterjalidest mõningaid materjale. Kuni selle sideme jalule seadmiseni oleks Ots McGibbinit informeerinud sellest. kelledest nägin 4 inimest. mis oli mõeldud nende poolt meile veel saadetava jaama jaoks. kus täitsin passi formulaari. 94 Tuna 2/2003 . McGibbin oli samuti huvitatud pidevast informatsioonist Eesti kohta ja. Jutuajamisel selgus. Ratiste viis mind kokku Rootsi luure tegelastega. et ta oli meie oludega hästi kursis. Intelligence Service – Suurbritannia luureteenistus. Peale selle üht teist Eesti pagulaste tegevusest ja vahekordadest Rootsis ja Inglismaal. ja ühe mehe suhtes. millega ta meid sellise luure organiseerimisel abistada saab. mida ta vajas üldise statistika jaoks. Otsa pool kohtusin korduvalt peale Otsa veel kolonel Ratistega. mida tahtsime kasutada otseühenduse pidamiseks Otsaga. Leppisime esialgselt kokku varustuse ja materjali suhtes. et jaam asus Rootsis. meile. kelledega mõlemiga hoidusin asjalikust jutust. kes pidi olema “Intelligence Service’i”7 juhiks Skandinaavias ja kes samuti tegeles Balti maadesse puutuvate küsimustega. rootslastest mööda minnes. Meil oli juba pikemat aega olnud kava sisse seada otsene raadioühendus eesti pagulasringiga välismaal. Tema ettepanekule organiseerida luuret Saksamaa enese kohta vastasin eitavalt. USA saatkonna sekreter. ütles aga. kelle julgeoleku garanteerisin. kellega siis läksin Socialstyrelseni. nagu läbi paistis. Otsa ja Ratistet informeerisin täielikult olukorrast Eestis. Leppisime Otsa ja Rattistega üldjoontes kokku edaspidise koostöö põhimõtete suhtes. samuti andsin neile üle komplekti eesti topograafilisi kaarte 1:50000 ja 1:25000. Olin sellest korduvalt kõnelenud Varmaga. Informeerisin teda kõigis neis küsimusis nii palju kui teadsin. Kui Laid suve alguseks Eestist Soome tagasi läks. Päev hiljem sõitu jatkates jõudsime umbes 24 tunni pärast Muhu väina. gile. Praktiliselt oli see koostöö tihedalt seotud rootslaste ja inglastega.Toomas Hellat ja KGB 10. Ruvall ja Tuulik. Rootslased andsid minule kaasa nende poolt välja töötatud šifri “Jüri”. Meie poolt oli kõik valmis. Otsa kaudu kohtusin kaks korda inglase McGibbin’iga ja kord hr. Kokkuleppel rootslastega andsid rootslased meie raadiogrammid Ratistele või Otsale edasi. kelle pidin saatma Eestist asjatundjana tehnilisis asjus rootslaste juurde. NLiidu kohta. ma Rootsis kedagi ei kohanud. Selle tekkimine oli järgmine. kes aga üldse ei tegelenud luure alal ja kellega jutuajamine hõlmas rohkem üldiseid poliitilisi teemasid ja tema tutvusringkonda Eestis. olles enne tutvunud nende sisuga. reisijatena Soots ja mina. Peale paadimeeste ja Rootsi politseiametnike. kus jäime Saarnaki juurde varju. kust rongiga Tallinna sõitsin. mis õigustas mind Rootsis viibima. Sealt sõitsin kalapaadiga öösel Tapuranda ja jõudsin hommikuööks Haapsallu. Nagu juba mainitud. mis seni käies “Haukka” kaudu oli soomlaste kontrolli all. kuid ei suutnud enam hoiatada. andsime temale kaasa vajalikud kokkulepped ühenduse algatamiseks. Vähendasin jaamade arvu kahele. Carlsoniga. Peale selle sain veel ühe nädala toiduainete kaardid ja läksin Otsa poole koju. näiteks olevat ta kaks päeva enne Kulli vahistamist sellest teadlik olnud. nemad pidid asja korraldama välismaal nii kuidas olukord lubab. McGibbin lubas kaaluda minu ettepanekut saata Eestisse inglise vaatleja. Teda huvitasid ka Venemaasse puutuvad küsimused. et saan temalt ühe raadiojaama. Sootsi ja Otsa abikaasat. Samuti andsin Otsa kätte hoiule “Haukka” agentuuride nimekirjad. Leppisime siis kokku. kus elama asusin. Kokku saades rootslastega rääkisin läbi selle sideme edaspidise väljaehitamise üle. Samuti tulid raadiogrammid Otsa ja Ratiste kaudu üle rootslaste. kust järgneval hommikul paadiga Eesti poole välja sõitsime. millest üks oli juba töötav jaam. et abinõud. nimelt väeüksuste numbritest. tutvustas mind Ots McGibbin’iga. Peale selle pidi McGibbin korraldama veel vastuvõttu Inglismaal. mis olid tulnud ilmselt Kulli kaudu. sõitsin rongiga Nynäshamni. millised olin kaasa toonud. Meeskonnas sõitsid Rang. Rootslased tahtsid avada Eestis 5 jaama. McGibbin oli huvitatud olukorrast Eestis ja teistes Balti maades. Olles veetnud Rootsis umbes nädala.

Vahepeal üritasime prooviks internset raadiosidet Eestis nii väikeste “Haukka” jaamade vahel kui ka nende jaamade ja meie keskjaama (endine Kulli jaam) vahel. Eesti oli praktiliselt Saksamaast ära lõigatud. võis loota. Jagada poistele välja uued kokkulepped ja šifrid selle keskjaamaga töötamiseks. millele võiks siis rajada edaspidiseid lootusi. Viimased olid Simmo. asetada oma jõuga võimule Eesti valitsus. kes pidi seal täitma minu poolt lubatud spetsialisti kohta. välja arvatud Jürgens. See äratundmine tõi kõik poisid.o. Rütman ja Jürgens 4) Kagu-Eesti: Põlva–Petseri – Jääger (Jürisoo). Üldiselt kujunes augusti kuu 1944 meile võrdlemisi tegevusrikkaks. Selleks 8 töötas Toom välja üksikasjaliku kava ja saatsime selle ühes vastava kirjaliku materjaliga augusti kuus Peedo’ga Rootsisse. samuti mängisid soomlased inetu vembu rügemendi enne ületulekut desarmeerides. Saksen 3) Tallinn: Jõgi.Toomas Hellat ja KGB 10. kes leidsid. tungides välja Miitavisse8 ja ähvardades Riiat. mida oleksime igas olukorras võinud kasutada keskjaamana Eestis. et keskjaamal võimalus oleks nende tööd kontrollida. Selle ajani tuli pidada raadioühendust “Haukka’ga” ainult õppeotstarbel. Kalmuse käest said mehed veel täiendavat varustust. kui Rootsi ja Inglismaa avalikult meie liitlasteks asuvad) paralleelne keskjaam. siis. Mõningaid positiivseid tulemusi ju oli.o. Balti rinde lõunaosas oli Punaarmee Saksa kaitsesse sügavale sisse murdnud. Sakslased andsid oma nõusoleku ja samuti soomlased. Juba eelpool kirjeldatud “Tümmleri” ettevalmistuste ja “Haukka” poistega sidepidamise kõrval määras üldine olukord meie tegevuse laadi. Selle peale vaatamata avaldas Miitavi – praegu Jelgava Lätis. Meie programmiks kujunes siis kõigi abinõudega kaasa aidata Punaarmee sissetungi ärahoidmiseks. kuid side kujunes üldiselt siiski liiga ebastabiilseks meie väikeste võimsuste tõttu. See korraldus ei olnud põrmugi poistele konti mööda. Kaljurand ja Muda 2) Kunda–Rakvere–Tapa: Särak. et seisavad täiesti minu käsutuses. kui juba enamik lootusi oli kadunud. Hankida rootslastelt võimas raadiojaam iseseisva vooluallikaga. Otepää–Elva– Tartu – Keem (Kiima) 5) Kesk-Eesti: Viljandi – Meristu. “Rahvuskomitee” lendlehti levitasime üle maa peamiselt “Haukka” ja “Tümmleri” organisatsioonide kaudu. Sallo ja hiljem veel Rosenfeld. kes kevadel sakslaste poolt vangi oli võetud ja augusti kuus sealt vabanes. Soome lahkumise puhul sõjast muutus see aga üsna küsitavaks. Oli selge. et olla kursis ja võimaluse korral isegi natukene ette näha sündmuste arengut. Nad kogunesid minu poole ja deklareerisid. Joonas. “Haukka” lõplik koosseis ja jagunemine oli siis järgmine: 1) Põlevkivitööstuse ja Narva rajoon: Soomer. Avada Rootsis soodsal võimalusel (näiteks juhul. s. mida nad oma rajoonidesse toimetasid. kes Varma sellekohasele järelepärimisele jaatavalt vastas. Nende ülemuseks oli nüüd täiesti avalikult ja otseselt määratud kapten Kalmus. Samal ajal muutus uuesti ajakohaseks Soomes oleva vabatahtlikkude rügemendi Eestisse toomine. Samal ajal trükkis “Rahvuskomitee” pärast pikemat vaidlust Rootsis asuva pagulaskomiteega omad üleskutsed ja korraldused. Soomlased olid Cellariusega nähtavasti uuesti kokkuleppele jõudnud ja mehed seisid nüüd teataval määral Cellariuse kontrolli all. s. See asjaolu ühenduses minu Rootsiskäigu tulemustega ja parajasti väljaehitusel oleva “Tümmleriga” põhjustas meie järgneva kava. et soomlased nad sakslastele maha olid müünud ja et nende tegevus alles Punaarmee Eestisse tulekul pidi algama. Kuni püsis Soome. et Punaarmee Eestisse ei tungiks. Vahepeal olid “Haukka” poisid Eestisse tagasi saabunud. mis meile oleks avanud jällegi teatavaid perspektiive tuleviku jaoks. “Vunts”. Võru – Lukk (Jumbo). Lähenes meile otsustav moment. et sakslased vabatahtlikult Eestist ei lahku ja seda iga hinna eest hoida püüavad. Kõik tahtsid anda oma osa selleks. Puusepp. meie tiiva alla lõplikult tagasi. et Eestist lahkumine sakslastele tähendaks nende üldise situatsiooni tunduvat halvenemist. Toetasime kava täiest jõust ja sama tegi ka “Rahvuskomitee”. Kokkulepe oli küll udune ja paljud tingimused jäid sakslaste poolt lahtisteks. kui aga see siiski teoks saab. Oli läbi viidud mõningaid ümbergrupeeringuid ja mõned mehed olid Soome keskuse juurde jäänud. Iga mees omas oma saatejaama ja ülesandeks oli ettevalmistamine Punaarmee tulekul Eestisse jäämiseks. või et enne seda Eestis vähemalt midagi toimuks. Natukene erineva sisuga avaldati need natukene varem juba Rootsis. Ida-Viljandimaa ja Pärnumaa – Pedanik. Võtta poistelt igaks juhuks nende ametlikud šifrid ja kokkulepped. Tuna 2/2003 95 . Selles olukorras tuli esmajoones tegeleda informatsiooni kogumisega. siis astuda natukene enne selle sündimist mõningaid iseseisvaid samme.

Toomas Hellat ja KGB 10.

Eestisse tulekuks soovi üle 90% rügemendist. Sakslaste poolt ei lubatud Eestisse tulla Talpakul, Saagol ja mõlemil Vasilal (viimased ei olnudki sõjaväes). Viimati oli rügemendi tagasi toomise asjus veel tegev major Kristjan Soodla korraldusel. Lõppeks saabus rügement Eestisse. Vastuvõtt oli tormiline, Nõmmel käis saabumist vaatamas ms. ka Uluots. Rügemendi sooviks oli: 1) Saada kohe oma väljaõppele vastav relvastus 2) Pääseda kohe rindele 3) Jääda tervikuna kokku 4) Säilitada Soome vorm 5) Saada rakendatud Kagu-Eesti rindel 6) Et rügementi asuks juhtima siiski kapten Talpak 7) Et rügement kannaks nimetust “Jäägrirügement” Sakslased neile soovidele vastu ei tulnud ja hakkasid rügementi šikaneerima. Viisin need soovid kirjalikul kujul kapten Pärlini palvel ühes motiveeringuga Soodlale, paludes neid edasi anda ka kindral Grasserile. Peale Soodla keerasin üles veel kõik teised allikad, et vähemalt osagi rügemendi soovidest täidetaks. Sel teel läks korda ära hoida sakslaste kõige halvemaid kavasid rügemendi suhtes. Kohe rügemendi tulekust alates oli mul tihe kontakt tema ohvitseridega. Tutvustasin neid olukorra ja väljavaadetega, andes nõu ja korraldades nende soove võimaluste kohaselt. Kui muutus aktuaalseks rügemendi noorema ohvitserkonna (ca 100 meest) Saksamaale uuesti ohvitseride kooli saatmine, siis valmistusime nende meeste organiseeritud deserteerumiseks, tahtes neid rakendada sõjategevusse sakslaste teadmata. See kava jäi läbi viimata, kuna sakslased järgi andsid, kuid ühenduses sellega sai siiski astutud juba mõningaid ettevalmistavaid samme. Kõige esmalt rääkisin läbi Sinkaga, pakkudes neid noori ohvitsere Omakaitse lahingpataljonidesse, kuhu neid hädasti vaja oleks olnud. Sinka aga ei julgenud neid sinna salaja paigutada. Siis kerkis üles “guerilla sõja” mõte KaguEestis. Õieti jooksin selle mõttega juba mõnda aega Sinka – Soodla – Lutsu – Cellariuse jne. vahet. Oleks nimelt väga hästi operatiivselt ära tasunud nende Soomest tulnud jõududega legaalselt ja täie toetusega midagi selle taolist ette võtta. Kusagilt selleks aga sanktsiooni ei saanud. Ainuke samm oli, et Cellarius nendest meestest ühe grupi oma teenistusse värbas, asja korraldajaks olles aga Kristjani ilma konkreetse kava96 Tuna 2/2003

ta. Tulemuseks oli igavene venitamine ja meeskond jäigi rakendamata. Et sakslased “guerilla sõjale” vastu raiusid ja ei Sinka ega Soodla nende selja taga midagi teha ei saanud ega julgenud, siis kerkis esile kava neid tööta ohvitsere omal käel rakendada. 100 meest oli aga arv, kelle relvastamiseks ja varustamiseks meie omad ressursid ei piisanud. Samuti oli selleks vaja mõnda legaalset silti või maski. Üritasin veel kord Sinka juures ja sain mõningaid lubadusi abi suhtes Omakaitse poolt. Kõiki võimalusi läbi proovides käisin isegi Pitka pool, kuid selle hulluga polnud muidugi midagi peale hakata. Peale selle kandis ta minu vastu millegi pärast juba varemast ajast viha. Nagu öeldud ei olnud neid hädaabinõusid siiski vaja, sest sakslased loobusid oma kavast mehi Saksamaale saata. Sellele vaatamata oli rügemendi saatus küllaltki kurb. Rindele pääses üksainus pataljon, kes seal küll väga hästi esines. Teine pataljon tegi Kehras tarbetut õppust. 100 ohvitseri vedeles Kloogal ja mõnikümmend viibis laiali paisatuna “õppeotstarbel” Saksa SS üksustes. Vahepeal oli samuti Soome rahu teinud. Emajõe rinne oli küll stabiliseerunud, kuid oli ilmne, et lõpp on lähedal. See lõpp tuli aga kujundada selliseks, et sellest tulevikus kasu oleks, et sellele midagi oleks võinud ehitada. Kui meie võitlusel otsekoheseid käega katsutavaid tagajärgi poleks ka olnud, pidi see lõpp olema siiski nii lärmikas, et maailm seda ignoreerida poleks võinud. See oli kõikide ühine mõte. Seda tajusid kõik, olgugi et mõned sellest rohkem, mõned vähem teadlikud olid. Tuli valmistuda võimu ülevõtmiseks lootuses, et selleks natukenegi võimalusi ja soodsaid tingimusi saab olema. Selle läbiviimiseks oli vaja poliitilist juhtimist, sõjalist juhtimist ja aparatuuri. Esimene oli antud nii hää või halb kui ta ka oli “Rahvuskomitees”. See kogu omas terve karja nõrkusi, oli aga ainukene, sest valikut polnud. Puudus sõjaline juht. Arvesse oleksid tulnud Sinka või Soodla, mõlemad omade vigadega, kuid mis kõige hullem, kummagagi ei võtnud “Rahvuskomitee” kontakti. Utsitasin siin selles küsimuses igati tagant, kuid konkreetseid tulemusi polnud. Jäin siis lootma, et kui häda käes, et siis see küsimus loomulikul teel laheneb. Otseseks ülesandeks aga seadsin aparatuuri loomise. See koosnes kahest elemendist: sidest ja sõjalisest jõust. Ainukene võimalus sideks oli meie “Haukka” aparatuur. Sõjalise jõu moodustasid eesti üksused, millede pärmiks oli Soome rügement. “Haukka” tuli ümber formeerida, sõjalise jõu toormaterjalist tuli luua tervik. Sin-

Toomas Hellat ja KGB 10.

ka ega Soodla selleks võimelised polnud. Nemad oleks parimal juhul võinud asuda juhtima, kui otsustav tund on saabunud. Nemad olid loonud toormaterjali – eesti üksused. Meie pidime need ettevalmistavalt liitma. Tellisin siis Soomest välja kapten Talpaku, kes oli oma rügemendi ebajumalaks ja ühtlasi väga hea kuulsusega terve rahva ja sõjaväe hulgas. Talpak oli julge, praktiline ja aus ohvitser, mitte eriti silmapaistva intelligentsiga ega laia poliitilise silmaringiga. Lühidalt mees, kes rahuaegses olukorras kõrgemale ei tõusnud kapteni aukraadist ja pataljoni ülema kohast, sõjas regulaarväega juhatada võis maksimaalselt rügemendi, tõenäoliselt pataljoni ulatuses, kuid seda kohta toredalt võis täita. Ta võis enese külge siduda oma üksuse, kes temale igale poole valmis oli järgnema, vaadates temale kui oma isale ja ebajumalale. Olles saanud oma kasvatuse Kuperjanovi Partisanide Pataljonis, oli ta läbi imbunud selle üksuse omapärasest vaimust ja traditsioonidest, säilitades sõjamehe suure respekti oma kõrgemate ülemuste ees, sest tundis neid vaimult enesest siiski üle olevat. Need omadused tegid teda eriti sobivaks juhtima kuni päris korraliku suurusega “guerilla” üksusi. 1941. aasta suve võitlusperioodil oli tema juhtinud ühte seesugust enese komplekteeritud metsavendade üksust ja omandanud enesele väga hea nime, nii omas üksuses kui ka kogu rahva hulgas. Kui siis õige varsti igale vähegi arusaajale inimesele selgusid sakslaste poliitilised sihid Eestis, mida nad oma loomupärase piiratusega varjatagi ei suutnud ega taibanud, liitus Talpak ühes teiste omasugustega salajaseks grupiks, kes olles võlutud 1918–20 aasta sündmuste analoogia kordumise võimalustest, valmistasid vastava rahvusliku tegutsemiskava sõjalisel alal. Nad arvestasid kahe vaenlase, Saksamaa ja N-Liidu vastastikkuse väljakurnamisega, ühenduses lääne suurriikide löögiga Saksamaa pihta. Varisemisel olev Saksamaa oleks alustanud korratut taganemist Eestist, samal ajal oleks nende kannul järgnenud laostunud ja nõrgestatud Punaarmee salgad. See oli moment iseseisvaks tegevuseks, kus pidi moodustatama “Omakaitsest” territoriaalmobilisatsiooni korras malevaid, kes peaks korda sisemaal ja demobiliseeriks taanduvad sakslaste banded, oma paremad jõud aga paiskaks idarindele, kus eesti idapataljonid, olles säilitanud oma võitlustahte, taandumislahingutega aeglustaksid Punaarmee salkade edasitungi, kuni jõudnud meie riigipiirini ja ühinenud “Omakaitse” malevatega, oleksid asunud kaitsma rinnet

kuni välisabi kohalejõudmiseni ja edasi kuni vaherahu sõlmimiseni. See grupp nooremaid ohvitsere teostas selle kava ettevalmistused kuni viimaste peensusteni, lootuses, et tegutsemismomendi saabudes üldjuhi kohale asuks mõni vanem autoriteetne sõjaväelane. Nende ettevalmistustööde pealt sattus Talpak konflikti sakslastega ja põgenes Soome. Siin pärast mõninga kriitilise momendi läbielamist, kus sakslased teda välja nõudsid, astus Soome sõjaväkke, seades oma eesmärgiks luua Soome vabamates oludes eesti vabatahtlikkudest löögiüksus, mis oleks kujunenud soodsal juhul rahvusliku ülestõusu tuumaks. Soomes sattus Talpak oma lihtsameelsuses kohe Vellneri võrku, kus ta enam-vähem kuni lõpuni püsis. Seetõttu oli tüli Varmaga vältimatu. Raskustele vaatamata valmis lõpuks Soomes eesti vabatahtlikkude rügement, mis oma põhiloomult oli Talpaku näputöö. Tõsi küll, vahepeal oli üldolukord nii kaugele arenenud, et Talpaku esialgsed kavad ei osutunud enam ajakohasteks, s.o. sõjas oli toimunud pööre, mis sundis arvestama tunduvalt korrapärasemaid ja tugevamaid jõude, mis idast oleks tegutsenud meie vastu. Nendele vastukaaluks võisime aga arvestada vahepeal oportunistide-kollaboratsionistide loodud suuremate ja korrapärasemate eesti üksustega Saksa sõjaväe raames. Soome rügement ei oleks enam mänginud nendega võrreldes seesugust keskset osa. Kui siis rügement augusti kuus 1944 Eestisse saabus, oleks sõjaliselt kõige tasuvamaks osutunud tema rakendamine “guerilla” sõjaks Kagu-Eestis Talpaku juhtimisel. Tänu sakslaste rumalale vastuseisule ja albile prestiižitaotlusele seda ei sündinud. Rügement killustati, Talpakul keelati Eestisse tulek ja sadakond noort ohvitseri vedeles kasutult Klooga laagris, kisendades Talpaku järele “nagu hirv veeojade järele”. Teiseltpoolt tegi ka Soome peastaap Talpaku tulekule takistusi. Panime siis kõik rattad käima, et kaptenile võimaldada tagasitulekut ja tagajärjeks oli, et ta saabus septembri kuus salaja “Haukka” paadiga. Astusin temaga kohe ühendusse ja informeerisin teda olukorrast. Otsustasime tegutseda iseseisvalt, jättes Rahvuskomiteele sise- ja välispoliitilise sektori ja lootes kohase ülemjuhataja leidumisele vajaduse hetkel. Vahepeal tahtsime läbi viia põhjaliku ettevalmistustöö kõigis eesti üksustes, leides endale nendes vastavad usaldusmehed ja hoolitsedes selle eest, et side ei lonkaks. See oleks taganud eesti sõjalise aparatuuri koordineeritud tegutsemist võimu üleTuna 2/2003 97

Toomas Hellat ja KGB 10.

võtmise vajaduse ja võimaluse korral. Astusin siis esimeste konkreetsete ülesannete lahendamiseks kontakti kapten Kurgvelliga, kelle kaudu oli lootusi suurema raadiojaama saamiseks, mis oleks kõlvanud meile sidekeskuse jaamaks. Samuti oli Kurgvell hästi kursis eesti üksustega rindel. Enne, kui aga suutsime astuda esimesi konkreetseid samme, hakkasid ilmnema esimesed läheneva katastroofi tunnused. Cellarius kutsus mind 17. sept. õhtul oma poole, olles parajasti omi asju pakkimas äralennuks Saksamaale. Ta teatas minule kriitilisest olukorrast rindel ja avaldas arvamust, et me ei tohiks arvestada rohkem kui nädalaga, mille jooksul sakslastel Eestis veel püsi on. Ühtlasi sain korralduse kohe Kohtla-Järvele sõita, et sealsele Cellariuse grupile korraldusi viia ja tagasitulekul Kiviõlis “Tümmleri” mehi hoiatada, et nad valmis oleks, sest neil polevat enam palju oodata. Et aega mitte kaotada, sõitsin samal õhtul välja, jõudes Kohtla-Järvele natukene pärast keskööd ja leides terve kommando purjus. Narva rinde taganemine oli täies hoos. Tutvusin öö jooksul olukorraga nii palju kui võimalik ja sõitsin hommikul Kiviõlisse, kust aga “Tümmleri” mehi enam eest ei leidnud. Jätsin neile igaks juhuks kirjakese maha ja kihutasin Tallinna tagasi, kuhu aga jõudsin alles õhtuks, teede olles täis tuubitud sõjaväe osadega. Informeerisin veel samal õhtul Talpakut olukorrast. Oli raske enam midagi ette võtta. Ilma positiivsete tulemusteta jäi ka nõupidamine Kurgvelliga. Järgnevad päevad olid täis äärmist pinget. Hakkas selguma olukorra väljavaatetus ja meie võimetus midagi ette võtta. Sain linnapea Terraselt, kes Rootsi põgenes, kingituseks auto, mis minu tegevust tunduvalt hõlbustas. Kohtusin viimast korda Soodlaga, vist teisipäeva hommikul, kes ennustas Punaväe Tallinna jõudmist neljapäevaks või reedeks. Tõin oma õe perekonnaga maalt linna, et neid “Haukka” paadiga Soome saata. Sellel tekkis aga ruumipuudus ja olin sunnitud neid maha jätma, lootes veelkordsele paadi tulekule, nagu Kalmus seda lubas. Paat jäi aga tulemata ja õde perekonnaga pidi sõitma Saksamaale, lootes sealt edasipääsule. Paadiga, millega saatsime ära minu naise ja Talgre perekonna ning veel teiste “Haukka” poiste omakseid, lahkusid ka Kalmus ja Helanen. Vahepeal istus Rahvuskomitee koos ja ei suutnud võtta mingit seisukohta. Olukord oli lootuseta, kuna sakslaste taganemine sündis korrakohaselt, enamik eesti väeosi aga pidid kandma ülivõimsa Punaarmee lööke, mis nad purus98 Tuna 2/2003

tasid, mehed valgudes koju. Pealegi avas rinde põhjatiiva äratõmbamine Punaarmeele täiesti vaba tee Tallinna, kus ei leidunud nimetamisväärseid eesti üksusi. Selles olukorras otsustasin tõmbuda omasse punkrisse Koitjärvel, et seda välja ehitada ja vähemalt säästa võimalus tegutsemiseks “Haukka” ja “Tümmleri” ametlikkude kavade kohaselt. Tahtsin näha, mis kodumaal sünnib, ja vastavalt olukorrale astuda järgnevaid samme. Senine lootus oli purunenud, mingit konkreetset sihti enam polnud, tegutsesin masinlikult luure raamides. Pärandasin oma auto Talgrele, kes jäi Rahvuskomitee juurde, ja lahkusin 20. sept. õhtul Koitjärvele, nagu juba eespool kirjeldasin. Mõne päeva jooksul viisime Tobiasega lõpule punkri ehitustööd ja maskeerimise. Siis hakkasime üritama raadiosidet Königsbergiga, mis aga ebaõnnestus. Lootsime nimelt sakslastelt vahetevahel materiaalset toetust, olgugi et olin selles suhtes sisemiselt võrdlemisi skeptiline. Kui sideme jaluleseadmine ebaõnnestus, ei tundnud me selle üle mingit erilist kurvastust. Kohtusime metsas Veisserikuga, kes asus omas talus. Ta hakkas meid varustama mõningate toiduainetega ja temalt kuulsime küla uudiseid. Kord viis ta meid kokku ühe mehega, kes oli tema poole külla tulnud ja kellelt kuulsime olukorrast Tallinnas ja laiemalt. Samuti saime mõningaid juba Nõukogude korra aegseid lehti. Raadio kaudu kuulsime punkrist uudiseid välismaailmast. Veisseriku poole tuli ka Mart Oja, minu hea tuttava Verner Oja vend, kes leitnandina oli kuulunud Soomest tulnud eesti vabatahtlikkude rügementi, sealt kommandeeritud diviis Nederlandi juurde, sellest eraldunud taganemise puhul natukene enne Pärnut, seigelnud siis läänerannikul ja Keila kandis ja nüüd metsa tulnud. Et teda Veisseriku kaelast ära võtta, võtsin ta oma punkrisse. Olles nii veetnud oodates ja jahti pidades mõningad nädalad, saabusid üllatades meie juurde Jõgi ja Rütmann. Rütmann, kes oli tulnud autoga, millise ta oli saanud kelleltki Saksamaale põgenenult ja nüüd andnud kehakultuurlaste teenistusse enese kui autojuhiga, sõitis kohe tagasi, viies ühes Tobiase, kes end Tallinnas pidi legaliseerima. Jõgi jäi punkrisse üheks nädalaks, üritades raadiosidet Soome, Rootsi, Saksamaa ja Tallinnaga. Kõik katsed jäid tulemusteta. Jõe käest kuulsin lähemalt sündmustest Tallinnas, “Vabariigi valitsuse” väljakuulutamisest ja sellele järgnenud “valitsuse” evakueerumiskatsetest Rootsi, millest olid osa võtnud ka Talgre

kuna Avarmaa. ja Toom. paludes teatada koha ja aja. kust oli Nõmme ja Tepaksi kaasabil ühendus Rootsiga. Blanketid ja templid olid ehtsad. või Pedanik. teks eriti tähtsad kui põlevkivitööstuse rajoon ja Tapa liiklussõlm. kes legaliseerus. “Haukka” mehed olid enamikus alles ja enesest juba märku andnud. Kolmandaks pidi kohale jääma kas Meristu. täidetud olid nad omalt poolt. Raadiojaam Nõmmelt oli üle viidud Tallinna Tehnikainstituuti. et sondeerida pinda Noarootsis. endine nn. Tahtsime jätta maha legaalseid isikuid. et nad asjata ei riskiks. Tulemus oli kahtlane. Elasime kui “linnukesed oksal”. kus võiks jälle öö mööda saata. et “pole võimalik. Meie otsustasime. mis oleks maksnud verd ja vara ja mitte midagi positiivset andnud. Neist tahtsime kaasa võtta ainult Hendriksoni. Sama tulemus oli Rütmanni Lohusalus käigul. Kauba juures või tema isa pool. Tähendab oli õige evakueerida illegaalsed isikud – “Haukka” poisid. olles tihti söömata ja kulutades terve oma aja otsingule. kes oli end RKN majas9 mugavalt sisse seadnud. küll Nõmmel Rütmani pool. tarviduse järgi rakendada. kui ta nii kaugele jõudis. Vahest koguni Talgre juures või kord isegi pargis põõsa all. Minul oli kokkupandav kummisüst. Ka Toom ja Talgre olid ilmunud. kus meil oleksid avanenud uued riiklikud aspektid. Meie konkreetsele järelpärimisele vastati nõustuvalt. Alguses üritasime saada paati “Haukkalt”. Nõmm pakkus üht kahemehe meresüsta. kuhu võis järgi heita varustust ja tarbe korral mõne võimaluse puhul ka mehi. nagu Kuslap ja Maandi. lahkuda Rootsi. kes asja pidi kohapeal korraldama. Mina käisin Vihterpalus. Paremaid neist võis siis edaspidi mõne soodsa tegutsemisvõimaluse puhul. “Rahvuskomitee” nimel Rootsi saadetud telegramm tõi äraütleva vastuse. Paadi suhtes oli kõige kohasemaks Läänerannik. keda kavatsesime rakendada telegrafistina. Töökojast olime peaaegu kohe sunnitud lahkuma. Rahvas oli säilunud ja teda ei ähvardanud vähemalt esialgu mingi likvideerimise oht. Kujunenud oludes oli igasugune diversiooniline tegevus mõttetu ja isegi kuritegu meie rahva vastu. vahistati. kus asusime korterisse meie äia Oskar Tamjärve töökotta Kuninga tänaval. ja teiseks head metsaalad. Sealt öeldi ära. küll L. hinnates olukorda uutelt seisukohtadelt. Edasi sain ülevaate olukorrast Tallinnas ja üldse Eestis. kuid ka see koht ei näinud eriti sobivana. kes meid Rootsis informeeriks olulisematest sündmustest. Mehed olid laiali jooksnud. vastates Jõele. mis püüdsid meie äratuleku otstarbekohasust arusaadavaks teha. Riistapuu osutus hiigelraskeks elevandiks ja ma loobusin. rand aga sobiv. Rootsi viivitas vastusega ja korduvale meeldetuletusele vastas. Meile Jõega valmistas raskusi korteri küsimus. kui olukord tulisemaks oleks läinud. olles igaks juhuks reservis. enne olles prepareerinud pinda vastavate telegrammidega. Luuretööd juhtima pidi jääma Toom. mis olid esi9 RKN maja – Rahvakomissaride Nõukogu maja. et olukord pakkus sobivaid võimalusi illegaalseks tegevuseks legaliseeritud isikute poolt. sest sõit oli pikk ja mööda ohtlikku vett. pidades meiega raadiosidet. ebaõnnestusid. Ööbisime siis vaheldumisi õige mitmel pool. Nädal pärast Jõe saabumist sõitsime temaga koos Tallinna. kuid läks enne igavik. varjake ennast” – milline geniaalne nõuanne. Muutusid tarbetuks põõsastes opereerivad luurajad omades piiratud rajoonides. et “otsib võimalusi”. kes veel viibisid vabaduses ja olid seotud “Rahvuskomitee” või “Vabariigi Valitsusega”. nagu olime arvestanud varem. küll Nõmme abil tema kodus või Tehnikainstituudis. olid kõik laiali jooksnud. Kohtusime Reigoga ja otsustasime evakueerida ka poliitilisi tegelasi. Kohtusin Talgrega. Et katsed. Allkirjad järgi tehtud. Legaalselt Tallinnas elades oli võimalus kursis olla kõikide oluliste sündmustega üle maa. Leidsime. Nõrgemad oleksid olnud jalust ära ja sissekukkumise oht tervikule väiksem. Mina olin nende põhjal Riikliku Plaanikomitee Sotsiaalsektori juhataja. “Haukka” poistest pidid kohale jääma Puusepp ja Muda omades rajoonides. Jõgi oli minu jaoks kaasa toonud tarvilikud dokumendid Aleksander Meri nimele. Paadi jaoks oli koht raskevõitu. hakates vähehaaval ettevaatlikult Tallinna tagasi ilmuma. Samuti polnud erilist tähtsust üksikasjalikkudest jooksvatest andmetest üle maa. kes oli veel avalikkusele tundmata ja kes end kavatses muuta naiseks. et seda näha sain. Alles jäänud “Tümmleri” poisid aga suutsid end legaliseerida ja oleksid elanud tavalise kodaniku elu. “Tümmleriga” oli asi segasem. kuid nõudis remonti ja sobis ainult ühe inimese jaoks. Kaldusime siis vana tuttava Salmistu poole ja saatsime vastava järelpärimise Rootsi. Vahepeal plaanitsesime Jõega süstaga Soome sõidu võimalusi. arvestades sellega alTuna 2/2003 99 . välja arvatud mõned üksikud. kindralite maja Tallinnas Gonsiori tänaval.Toomas Hellat ja KGB 10. Talgre käis Haapsalus. Siis üritas Talgre meie kui luureorgani nimel. paiknedes samuti põliste metsade ja soode rajoonis. sest meie äi vahistati.

oli mobilisatsiooni viimane tähtpäev ja oletasime kontrolli kõvenemist pärast seda. Kirjutis on üldiselt pealiskaudne. nagu kokku leppisime. Särak saatis mulle kirja. lootes koha peal improviseerides üleminekuvõimalusi või et paat siiski oleks tulnud. Selle pidi meile tooma siis Toom ise. 45. Meiega seotud ringi oli vahepeal tabanud rida vahistamisi. ei tahtnud aga selliselt põgeneda. Läksin sama päeva õhtul veel teele. hommikul. et seal rannas ettevalmistusi teha evakuatsiooni läbiviimiseks. dets. Otsustasin sõita Tallinna. . Tallinnast jäid inimesed tulemata. Jõgi oli samal ajal pidevamalt Rikandite poole asunud. Toom. mille Rootsist olime tellinud ja mida lootsime saabuvat paadiga. Läksin Rikandi poole. Viibisin pimeduses selle suhtes. kes Säraku juhtimisel pidid iseseisvalt Ida-Eestist randa tulema. et ära oodata paadi saabumist. Oleksin ju võinud omal jõul kuidagi ük- sinda üle lahe pääseda. Seal ootas mind aga esialgu ebameeldiv üllatus. enne aga tahtes katsuda Rootsi paadiga. Määrasime kindlaks ärasõidupäeva kuuendale detsembrile. Korterimured olid temal kadunud. Paranemine. nüüd juba lõplikult möödunud faasile. Seega lõpetan. kus siis tahan käsitleda põhjalikult ka kõiki detaile ja ühtlasi püstitada teatava mälestusmärgi oma elu senisele. Vahepeal oli ka Oja metsast välja ilmunud ja soovis ka meie abi ärasõiduks. sest vahepeal on ülesse kerkinud kava täielikkude memuaaride kirjutamiseks./6. sest hakkasime juba aimama hädaohtu. Selle eest aitas ta meid oma suure tutvuskonna abil Koplis ajutiselt korterihädast välja. Sõitsin ühes Särakuga novembri lõpul Kolga valda. Tallinnas olevad pidid sõitma autoga Tallinnast. Meie side oli ära lõigatud. kuid annab siiski minu elust üldpildi. paludes ilmuda minu punkri juurde. Leidsin end mõne tunni pärast Pagari tänaval nr. dets. hinnati hiljem 3 kuu peale ümber. vahistati 5. kuid me ikka veel alahindasime omi vastaseid kohutavalt. kes pidi ühes samuti Eestisse jäävate Puusepa ja Mudaga vastu võtma materjali. Viimaks ometi saabus Rootsist Salmistu kohta pooleldi jaatav ja meis lootusi äratav vastus. Olime ka saatnud sõna kõigile reisijatele. Tuli talitada ruttu. mis vahepeal täpselt oli sündinud. 1. kuhu inimesed on kadunud. les äärmise häda korral. Veel mitte ilmunute kohta tegime vastavad korraldused. sest 7. mille üle lähemal ajal lootsime vastust Rootsist. oli sattunud tähelepanu osaliseks. nagu välk selgest taevast. milles viibisime. Otsustasime siiski inimesed randa viia. kuid oli selle eest liikumisvõimetu ja abitu. lõplikku vastust Rootsist polnud. kuhu jõudsin 11. Üks minu uutest abilistest oli vahistatud. Vantsisin sinna ja leidsin selle õhku lastud olevat. 1. teisi võib-olla hätta jättes. Leppisin seal leitud tutvustega korterite asjus kokku ja tulin Tallinna. kus lootsin kuulda. Rannas selgus. Tahtsime kõik reisijad paigutada maale ranna lähedusse. T. mida algul hinnati 1 kuuni. Samal ajal juhtus temaga aga õnnetus trammi peale hüpates ja tal tuli asuda haiglasse. tegutsedes ja kavatsedes hoolimatult.Toomas Hellat ja KGB 10. Siis aga. Grupp “Haukka” poisse. et ka seal on halvasti. dets. Üsna pealiskaudne olen olnud lõpus. Hellat 15. et enne teisi randa jõuda. eriti teine pool. Ühes protokollidega on kõik tähtsad faktid loeteldud. ja ootasin neid järgnevat järgneval hommikul.

kui poleks aastaarvu kontrollinud. Siinne on valik fotosid 30ndate aastate Eesti linnade kohvikutest ja restorani dest ning puhtalt lõbustuseks on lisatud ka mõned fotod 1950-ndatest aastatest. oleksin tõemeeli paigutanud needki fotod 1930ndate aastate lõppu – valged linad laual ja naeratavad ettekandjaneiud! Ju ikka traditsioonid ja kombed ei muutunud nii kiiresti kui riigivõim ja poliitika. eelkõige väliskülaliste silmis.E E S T I F I L M I A R H I I V I F O T O N U R K Kohvikud ja restoranid Waltmanni kohvik Tartus (hävis 1941) 0-113 545 ohvikud ja restoranid on tihtipeale linna oluline visiitkaart. K Ivi Tomingas . Vaadates vanu fotosid “Kuld Lõvist” või “Gloriast”. kuid muljetavaldavalt soliidsed näevad nad välja küll. kui mõjuvad või võrreldavad võisid need restoranid olla Helsingi või Riia omade kõrval. ei oska arvata. Ausalt öeldes.

Tallinn (1930) EFA 0-155486 .E E S T I F I L M I A R H I I V I F O T O N U R K Kohvik “Athena” sisevaade 1930. aastate alguses EFA 0-113 591 Restoranis “Gloria “ esineb Ungari viiuldaja Sandor Javor.

E E S T I F I L M I A R H I I V I F O T O N U R K Restorani “Kuld Lõvi” aed ja rõdu EFA0-57 103 .

E E S T I F I L M I A R H I I V I F O T O N U R K Restoran-võõrastemaja EVE saal Viljandis EFA0-52 100 Restoran-võõrastemaja EVE baar Viljandis EFA 0-52 102 104 Tuna 2/2003 .

E E S T I F I L M I A R H I I V I F O T O N U R K Kohviku “Vilesko” saal Lossi tänaval Viljandis (1934) EFA 3-8526 Kohvik “Harju” Tallinnas 1946 EFA 0-478 Pärnu kuurordi kohvik (1956). foto: Tseprunov EFA 0-7596 Tuna 2/2003 105 .

dotatsioon. elu mittemõistva vana tümikana. Toominga jt. siis leidub siin nii mõnigi kiri. l. Tihtipeale tuli samadest probleemidest kirjutada ja rääkida korduvalt. l. Liidus oli igasugune asjaajamine teatavasti mitmetasandiline – üleliiduline. mis 2349 säilitusühikuga on üks suuremaid EKLA-s. mis ma ütlen. m. Osmulski. Ird O. et Ird armastas kirjutada dikteerides. 11/14. – KM EKLA. K. Utile 02. Irdi kirjavahetuse läbiv teema on võitlus “Vanemuise” eest: mitmežanrilisuse säilitamine. kellele publik oli alati oluline.1966. Märkimisväärne on kirjavahetuste maht: 261 säilitusühikut Irdilt ja 758 Irdile – numbrid märgivad korrespondentide arvu. kelle ülesanne oleks pidanud olema lahenduste leidmisele kaasa aidata. kirju on mitmeid kordi rohkem. millele teatrijuht püüdis lahendust leida. Irdile 28.1 Nii kurdab Kaarel Ird Olaf Utile: “Viis aastat olen ma vahetpidamata kirjutanud ja rääkinud ühte ja sedasama. a. “Vanemuise” kauaaegse juhi Kaarel Irdi isikuarhiivi. Ma tundun endale juba mingisuguse anakronismina. Ja ma pole saavutanud kõige pisemat tulemust. aprillis. On küllalt ka neid kirju.1974. Seetõttu on arhiivi jaoks suur osa Irdi ametlikke kirju vähemalt dublikaatidena säilinud. palgad. 307. kus Ird võitleb mõne ärakeelamisohus oleva lavastuse eluõiguse eest ning kaitseb tollaste noorte lavastajate Hermaküla. Foto: A. f.”2 N. Ja et Nõukogude ajal käis elamispinna jaotamine töökoha vahendusel. mõne korrespondendiga aga sadadesse lehekülgedesse ulatuv kirjavahetus. Irdi enda kirjutatud kirju on tema fondis suhteliselt palju seetõttu. Kask K. et ta on nagu Kihnu Jõnni Mann: kust ma tean. sest need. milles on juttu ühe või teise vanemuislase korterimurest.7/116. Kõik vähegi olulisem oli 1 2 K. 106 Tuna 2/2003 . 14:12. mis ma mõtlen. mingisuguse elust mahajäänud. vabariiklik ja linna tasand. m. proovides nõnda üleskirjutaja peal oma mõtteavalduste mõju – ta oli näitleja kõige laiemas tähenduses. õigust uue otsinguile teatris.06. ehitusprob- leemid jne. – KM EKLA. kes oma raugalikus nõmeduses kordab ühte ja sedasama. kui ma ei kuule. eelistasid pigem “kaasa segada”. B-196:2 E esti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis säilitatakse legendaarse teatrimehe. sest enamasti on samalt isikult ikka rohkem kui üks kiri.K U L T U U R I L O O L I S E S T A R H I I V I S T Ühe kirja jälgedes Kaarel Irdi kiri Olaf Utile Tiina Saluvere Kaarel Ird Moskvas “Vanemuise” külalisetenduste ajal 1967. EKM EKLA. Ise armastas ta naljatamisi öelda. 307.7:1. f. koosseisud.

siis tuleks kaaluda. l. VII ja X koosseisu saadik jne. “Vanemuise” teatrist ja tema külastajatest. kas ei peaks preemiaid saanud isikutel laskma saadud preemiast need kulud hüvitada. 307. kuna nende lavastuste komisjonidele näitamine ja Moskvasse viimine tekitab igal juhul teatrile suurt kaudset ja otsest kulu. Tormis. lk.1964. Siimisker. et vaid kaks aastat varem – aastal 1964 – oli teatris olnud tõsine kriisiolukord: peanäitejuht oli esitanud lahkumisavalduse. kui pidi pärast edukaid külalisesinemisi Moskvas ja riikliku preemia saamist minister Lausile aru andma. miks “Vanemuisel” tulude plaan täitmata jäi: “Mis puutub preemiale esitamisse. m. on samad. kuigi samas on selge. 3:16. Teatavasti oli Ird kommunistliku partei liige aastast 1940.Tiina Saluvere / Ühe kirja jälgedes muidugi liiduliste direktiividega ette määratud. vaid eeskätt oma teadmiste ja sõnaosavuse tõttu. Üks selliseid mehi oli tollane EKP KK kultuuriosakonna juhataja Olaf Utt. f. mille adressaadiks olid kultuurikauged bürokraadid. Ird oli neile ebamugav mitte ainult seetõttu. milles tehakse juttu William Shakespeare’ist. “Vanemuises” nii mõnegi rolli mänginud näitleja ja noor kommunist Jaan Saul algatanud teatris allkirjade kogumi- K. Ega asjata olnud Irdi üheks hüüdnimeks üldtuntud Vana Hirmsa kõrval ka Bürokraatide Hirm. Need mahupiirid ehk ongi määravad. kelle poole Ird sageli abi saamiseks pöördus. Küllap seetõttu ongi kohalike ministrite käskkirjad jm. nr. 6 H. Mõnikord oli Ird lõikavalt sarkastiline. 4. Ird oli liiga vastuoluline. m. Juubelijärgseid küsimisi-kostmisi. kellel oli küllalt tugev poliitiline positsioon. KM EKLA. suunised sageli toda niigi ahtakest mänguruumi veelgi piiravad ning Moskvast saadetud juhtnööre dogmaatiliselt tõlgendavad. NLKP XXVI kongressi saadik. l. kas tohib üldse nii väikese teatri näitejuhte nii paljude lavastustega nii kõrgetele preemiatele esitada. Tihtipeale oli ta üleliiduliste seaduste ja määrustega ilmselt paremini kursis kui ministeeriumiametnikud ning alati oli tal justkui varrukast võtta mõni sobiv tsitaat. Samas on just Irdi poliitilised vaated ja teod tagasivaates põhjustanud kõige enam poleemikat ning negatiivseid hinnanguid. et tegemist on isikliku kirjaga. näiteks siis. mida üks teatrijuht Nõukogude ajal pidi lahendama. Kummatigi sisaldub neis kirjades teatav annus ambivalentsust. mil see kiri on kirjutatud. Mõistagi ei saanud asi olla ainult ühes ajaleheartiklis. 7/25–7/26. millest räägitakse. 1/1–1/19. Mõistagi andis see avaramad võimalused oma teatri eest võideldes taktikaid valida. “Coriolanusest”. Ird A. – KM EKLA.01. Kaarel Ird… – TMK 1987. – Edasi 10. Meenutagem.”5 Ajal. kuid nendeski raamides oli teatav mänguruum. Väidetavalt oli selle põhjuseks H. – ta oli inimene. 307.”3 Õnneks leidus tolleaegsete funktsionääride hulgas siiski ka arukaid ja haritud inimesi. sest enamasti on autor rõhutanud. Irdi kirjades kohalikele kultuuriministritele leidub sel teemal küllalt palju iroonilisi torkeid. hiljem EKP Keskkomitee liige.1968.05. mis ei eelda mingit ametlikku reageeringut. millega kaugeltki iga tollane teatrijuht ei tegelnud – siin peegelduvad nii ajalooline reaalsus kui ka üks võimalik strateegia selles reaalsuses toimetulemiseks. seisis “Vanemuise” teater muutuste teelahkmel. kelle abiga õnnestus nii mõnigi suurem lollus ära hoida. kelle jaoks isiklik karjäär oli kultuurist olulisem. samas aga on siin ka mõndagi seesugust. et ta käitus ettearvamatult. 3 4 erinevad need kirjad oluliselt neist saadetistest. sest au jääb igal juhul neile. Siimiskeri artikkel. trupp oli lõhenenud kahte leeri. et ta võis nii mõnegi ennasttäis bürokraadi halastamatult läbi sõimata. See kiri kajastab küllalt hästi neid probleeme. et “tema looja-egosse mahtus vähemalt kogu “Vanemuine”. Tuna 2/2003 107 . Publitseeritav kiri4 pärineb aastast 1966.6 mida arvukatel koosolekutel korduvalt arutati. kui ühe inimelu hea ja kurja dialektikas orienteeruda püüame. 7:1. millega oponendi suu sulgeda. ENSV Ülemnõukogu VI. Ja kuigi probleemid. et just seda tegelikult oodataksegi. Lausile 29. et teda võiks lõpuni mõista. Teiseks tuleks kaaluda. Samaaegselt oli lavakunstikateedri I lennu lõpetanu. kuid ärgem unustagem. 5 L. Paraku oli suur osa Eesti NSV kultuuriministritest üsna kultuurikauged inimesed. f. mitte ka seetõttu. 48.

Tiina Saluvere / Ühe kirja jälgedes

Olaf Utt ja Kaarel Ird [1980-ndatel]. Foto: K. Suur. EKM EKLA, B-156:234

Kultuuriminister Albert Laus Kirjandusmuuseumis XIV Kreutzwaldi päevadel 1970. a. Foto: E. Kivaste.

se Irdi vastu, eesmärgiga ta teatrijuhitoolilt kõrvaldada, kuigi “täna ei kujuta hästi ette, et keegi meist võiks Stanislavski meetodisse suhtumise asjus apelleerida Kremli poole – aga nii see tol korral paraku oli ja apelleerijaks ei olnud mitte elupõline teatripoliitik, vaid noor Melpomene rüütel,” kirjutab Kalju Komissarov 23 aastat hiljem.7 Ning tuletagem meelde sedagi, et vaid mõni aasta hiljem, kui on kirjutatud see kiri, sai “Vanemuisest” keskus, kus sündisid tollaste eesti noorte lavastajate Hermaküla, Toominga jt. esimesed lavastused, millest sai alguse nähtus, mida täna tuntakse teatriuuenduse nime all. Ja hoolimata sellest, et paar aastat tagasi oli üks noor mees püüdnud teda troonilt tõugata, asus Ird noorte mässajate poolele. “Kui poleks olnud Irdi tema tohutu autoriteediga, oleks mul ja nii mõnelgi teisel tollasel noorel lavastajal suud mulda täis löödud. Ta kaitses meid,” meenutab Komissarov.8 1940. a. “Vanemuise” etteotsa asudes deklareeris Ird noorusliku bravuuriga: “1940. a. juulist ei tööta “Vanemuine” enam sellel väikesel maalapil, mis ulatub Peipsi läänekaldast Läänemereni, vaid sellel tohutul maa-alal, mis
7 8

ulatub Nõukogude Liidu riigipiiri kõige läänepoolsemast servast Kamtšatkani.”9 Seda lauset võib tõlgendada poliitilise lojaalsuse avaldusena, samas aga ka soovina teha üks väike eesti teater tuntuks üle N. Liidu. Siin aimuvad juba nii mõnedki “Vanemuise” edasised arengud. 1960. aastatel oli “Vanemuisest” saanud teater, mida sõideti vaatama nii Moskvast kui ka Leningradist ja kus toimusid üleliidulised seminarid ja režiilaboratooriumid. Imetleti “Vanemuise” mitmežanrilisust (ehk “Vanemuist” kui kombinaatteatrit, nagu tol ajal oli kombeks öelda) – mudelit, mis Eesti Vabariigi aastatel oli omane paljudele eesti teatritele, kuid mis vaid “Vanemuises” raskustele vaatamata oli suudetud säilitada. Ird oli teatrijuht, kelle nimest sai tema teatri sünonüüm. Kui Ird oma eluõhtul resümeeris: “Minu parim lavastus on “Vanemuine”,”10 võis aimata, et see eesmärk peitus juba tolles 40 aastat varem välja öeldud tõdemuses.

Kirja valis ja kommenteeris Tiina Saluvere (Eesti Kultuurilooline Arhiiv)

K. Komissarov jt. Kaarel Ird... – TMK 1987, nr. 4, lk. 45. Samas, lk. 45. 9 K. Kask, M. Säre (koost.). Vanemuislane Kaarel Ird. Tallinn, 1981, lk. 51. 10 SV 24.08.1979.
108 Tuna 2/2003

Kaarel Irdi kiri Olaf Utile

Tartu, 25. aug.1966

Lp. sm. O. U t t
See kiri on isiklik kiri. Ja kuigi ta paratamatult puudutab ka Teie ametialalisi küsimusi, kirjutan ma teda Teile siiski mitte sellepärast, et Te olete ametikohal,11 kus meil tuleb kokku puutuda, vaid palju aastaid kestnud isikliku tutvuse pärast, mille kestel ma enda arvates Teist alati olen väga lugu pidanud. Ma teen seda ka praegu. Kui ma seda ei teeks, siis ma seda kirja üldse ei kirjutaks. Või õigemini, ainult selle lugupidamise pärast ma üldse kirjutangi. Sest mul on väga kahju, et meie senini minu arvates väga otsekohene ja siiras vahekord minu poolt paaril viimasel kuul seda enam ei ole. Kuid mina ei talu ebasiirust inimeste vahel, kellest ma lugu pean. Ja kavaldan ma ainult siis, kui mul on tegemist kaabakatega, lontrustega ja muu taolise kahjuks paratamatu inimpraagiga, või moodsalt väljendudes defektidega inimtoodanguga. Te teate, et ma olen kaks korda viimase paari-kolme aasta jooksul esitanud “Vanemuisest” lahkumise palve.12 Ja kui ma praegu oma tunnetele järele annaksin, siis esitaksin ma kolmandat korda, või täpsemalt, oleksin ma pidanud selle lahkumisavalduse esitama kohe, kui ma Keskkomiteest välja tulin sellelt jutuajamiselt, millest võtsid osa peale minu sm. Lentsmann,13 sm. Laus14 ja Teie. Mäletatavasti oli selle jutuajamise keskseks teemaks “Vanemuise” peanäitejuhi ja direktori ametkohtade ühendamine. Mäletatavasti ütles seal sm. Lentsmann, et see küsimus oli juba poolteist aastat tagasi ära otsustatud ja imestas, miks see polnud ikka veel lahendatud. Kuid sm. Laus ja Teie ei tahtnud ju ka siis seda küsimust mitte veel lahendada. Ja mul tuli sõna tõsises mõttes see lahendus Teilt välja pressida. Ma ei tea, võibolla olete Teie selle kui paratamatusega leppinud, kuid sm. Lausile on see ka nüüd ikka veel vastukarva. Ja me asume selles küsimuses ainult ajutise vaherahu seisundis, mille taga on suur ja sügav teineteise mittemõistmine. Mina arvan, et sel kohtumisel sm. Lentsmanni juures oleks sm. Laus ja Teie pidanud veenma mind, et mina võtaksin kogu selle teatri juhtimise oma peale, ja mitte ümberpöördult, nagu see praegu oli. Miks ma seda arvan? Esiteks. Sellepärast, et nii on kogu maailma praktika, kui on üldse tegemist teatri kui loomingulise nähtega. Ainult seal, kus teater on puht-kommertsettevõte, on kommertsdirektor, kes palkab üldse kõik kunstnikud. Teiseks. Mul on raske uskuda, et sm. Laus ja kahjuks ka Teie antud juhul ei tea, kui pidevalt on viimased paar-kolm aastat Nõukogude ajakirjanduses päevakorral direktori ja peanäitejuhi ametikohtade ühendamise nõue.15 Ja just selle nõude tulemusel fikseeriti juba möödunud aasta lõpul ka NSVL Ministrite Nõukogu määrusega direktori ja peanäitejuhi ametikohtade ühendamise võimalus. Tähendab, juba 1966. a. 1. jaanuarist peale oleks “Vanemuises” võidud need ametikohad ühendada ja mitte oodata, kuni ma seda jälle uuesti nõudma hakkan.
11 Olaf Utt oli aastatel 1964–1969 EKP Keskkomitee teaduse ja kultuuri osakonna juhataja asetäitja, 1969– 1983 EKP KK kultuuriosakonna juhataja. 12 Kaarel Ird esitas kultuuriminister A. Lausile lahkumisavalduse 30.10.1963 ja 12.05.1964 (KM EKLA, f. 307, m. 3:16, l. 2/2 ja 3/3). Viimane oli seotud nn. Jaan Sauli mässuga ja H. Siimiskeri artikliga (vt. viide 6). Samas võib lisada, et Ird impulsiivse inimesena ei mõelnud lahkumisavalduste esitamisel ilmselt alati päris tõsiselt teatrist lahkumisele, pigem oli tegemist omapärase protestivormiga. Irdi kirjast Olaf Utile 1974. a. veebruarist võib lugeda: “Varem, kui olid Ansberg ja Laus, oli mul vähemalt võimalik aeg-ajalt lahkumisavaldusi anda ja vähemalt sedasi ennast natukenegi trööstida. Nüüd ei ole enam isegi seda meest, kes annaks põhjust lahkumisavalduse andmiseks, sest Jürna suhtes ei ole mul mingeid pretensioone.” (KM EKLA, f. 307, m. 7:1, l. 7/116) 13 Leonid Lentsmann oli aastatel 1951–1971 EKP Keskkomitee sekretär. 14 Albert Laus oli ENSV kultuuriminister aastatel 1963–1973. 15 Ird kinnitati peanäitejuhi-direktori ametisse 1966. a., kusjuures ta oli ainus teatrijuht eesti teatris, kelle puhul need ametid pikemaks ajaks ühendati. Lühiajalisi katseid tehti mõni aeg hiljem “Ugalas” ja Vene Draamateatris.

Tuna 2/2003 109

Kaarel Irdi kiri Olaf Utile

Lugupeetud sm. Utt, kui Teiega oleks nii toimitud, öelge, missuguse järelduse sellest siis Teie oleksite teinud? Kuni mainitud NSVL Ministrite Nõukogu määruseni võis veel öelda, et puudub selliseks sammuks küllaldane seaduslik alus. Kuid vähemalt 1. jaanuarist peale oli juba see seaduslik alus olemas. Tähendab, küsimus oli mitte seaduslikus aluses, vaid selles, et Irdi ei usaldatud. Ja ei usaldata ka praegu. Ja kogu küsimuse praegune lahendus tuli ainult sellepärast, et kardeti Irdipoolset järjekordset skandaali. Et ministeerium Irdi ei usalda, ei ole mulle uudis. Sellega olen ma juba harjunud kui paratamatusega. Ja ma tean, kui ma tahan üldse töötada selle Ministeeriumi süsteemis, siis pean ma, nii raske kui see ka on, sellega leppima.16 Kurb olen ma ainult sellepärast, et praeguses küsimuses asusite ka Teie mind mitte usaldavale seisukohale. Ja kuna ma seda kunagi varem enda suhtes ei olnud märganud, siis on see eriti valus, nagu alati on valus, kui sa näed, et sind ei usalda inimene, kellest sa ise lugu pead. Muidugi ma tean, et kui ma selle seisukoha esitaksin ametlikus kirjas, siis tõttaksid mulle kõik kinnitama, kuidas ma ikka eksin ja kuidas mind usaldatakse. Ja formaalselt võib fakti, et ma pressisin endale ühendatud peanäitejuhi ja direktori ameti välja, käsitada kui usaldust. Seda võtet on minu suhtes juba küll ja küll kasutatud ja kasutati ka viimasel eelpool mainitud jutuajamisel kasvõi siis, kui mulle püüti selgeks teha, kuidas kellelgi ikka midagi selle vastu pole olnud, et “Vanemuiset” teha akadeemiliseks.17 Ometi teate Teie ju väga hästi, kui mitu korda ma ainuüksi Teile selles küsimuses kõlistasin ja kuidas kolm kuud kulus selleks, et ära saata Moskvasse vabariigi-poolne esildis. On väga raske töötada süstemaatilise usaldamatuse tingimustes. Juba aastaid toimub minu ja Ministeeriumi vahel (tarvitan siin sõna “Ministeerium” selle sõna kõige laiemas mõttes, sest see puudutab paljusid isikuid ja ametnikke) omapärane sissisõda, mille üheks iseloomustavaks jooneks on jällegi see usaldamatus minu kui “Vanemuise” juhi vastu. Korduvalt on juhtunud, et meie esitame kellegi teeneliseks kunstnikuks tegemiseks, kuid meie poolt esitatud inimest ei tehta teeneliseks, vaid tehakse inimene, keda me üldse pole esitanud, kusjuures ühtegi korda ei ole motiveeritud, miks meie esitus tagasi lükatakse. Kas siis tõesti E. Kivilo ja E. Salulaht18 väärivad vähem teenelise aunimetust kui kasvõi seesama Olly Ungvere, kes nüüd Pärnus sai teeneliseks? Või Aleksander Laar, kes “Vanemuise” teatris teenelise nimetust kannab? Samasuguseid asju on juhtunud palkadega. Meie esitasime E. Kivilo uuele palgale. Tarifitseerimiskomisjoni koosolekul, millest ma ise osa võtsin, see palk kinnitati. Pärast aga muutis ja vähendas selle palga Ministeerium. Kuid “Vanemuise” peaadministraatoril, inimesel, kes töötab äärmiselt halvasti, Ministeerium tõstis palka. Praegu tuleks esitada uus kunstinõukogu. See peaks olema niisugune oma koosseisult, et ta kajastaks seda keerulist generatsioonide vahetamise perioodi, milles “Vanemuise” teater praegu on. Kuid ma ei julge seda esitada, sest ma kardan, et ka siin võib juhtuda seda, et Ministeeriumis tõmmatakse meie poolt esitatud isikud maha, nagu seda varem juba on tehtud.
16 Albert Laus oli üks kultuurikaugemaid kultuuriministreid ENSV-s. Olles lõpetanud vaid parteikooli, oli tal mõistagi raske reaalses kultuuriprotsessis sisuliselt kaasa rääkida, seda enam püüdis ta seda teha aga oma võimu kasutades. Kui vaadata Irdi fondis leiduvaid NSVL Kultuuriministeeriumi käskkirju, otsuseid ja suuniseid ning nende analooge Eesti NSV Kultuuriministeeriumilt, siis torkab silma, et kohalik võim on enamasti olnud keskvõimust rangem ning püüdnud oma suunistega Moskva direktiive veelgi karmistada, selle asemel, et neid võimaluse piires mahendada. Eriti kehtib see Albert Lausi ministriperioodi kohta. Tõenäoliselt on see üks põhjuseid, miks Ird 1960. aastatest alates asus järjest enam asju ajama otse Moskva kaudu – n.-ö. astme võrra kõrgemal tasandil. Muidugi eeldas see küllalt tugevat positsiooni Moskva võimukoridorides, mille Ird selleks ajaks oli saavutanud. 17 “Vanemuisele” anti akadeemilise teatri nimetus 1966. a. 18 Nii Elmar Kivilo kui ka Elmar Salulaht said ENSV teenelise kunstniku aunimetuse 1967. a.

110 Tuna 2/2003

kuid üksikud solistid (eeskätt G.. et see ei ole õige. milline teater sõita sai. a. ei toeta teatri poolt esitatuid teeneliste aunimetuste saamisel. ja 1964. minu autoriteedi mittetoetamist. Laus on ainult möödunud poole aasta jooksul minu kuuldes mitu korda öelnud. Kui “Vanemuiset” peale oma esimest külaskäiku muusikalavastustega20 uuesti Moskvasse kutsuti lavastustega “Õndsuse labürint”. Tähendab. Kuid “Vanemuises” ei ole endiselt ühtegi. Lausi tõekspidamistest. 21 Kuna külalisetenduste jaoks eraldas ministeerium raha väljaspool teatrile kinnitatud eelarvet. Selle juured ulatuvad väga kaugele. Tähendab. mis väga takistab tööd. siis keelas Ministeerium selle külaskäigu ära. osalt aga ka Ministeeriumi juhtide ja just sm. Mille nimel? Kas kunsti õitsengu nimel? See olukord on veel talumatum ja mõistmatum sellepärast. a. põhjendades. Siiani pole eesti teatris Irdi teatrijuhistaaži keegi ületanud. 1961. minu mitteusaldamist. a. kus Ministeerium ei kinnita teatri poolt esitatud palku. Eesti kunsti ja kirjanduse dekaadil. a. Ja ma olen kindel. E. Krumm) esinesid N. ennem kui “Vanemuisele” on garanteeritud kasvõi minimaalsel määral see. kelle hinnangud võisid suuresti mõjutada teatri edaspidist käekäiku. süstemaatilist õõnestamist. vaid ka eestkostjaid ja rahaandjaid. 1960. Kõrveri operetti “Laanelill”. Ernesaksa ooperit “Tuleristsed”. kui “Vanemuine” käib 2 korda järjest.. Kapi lasteooperit “Talvemuinasjutt” ja B. lisandub sügav mittemõistmine reas “Vanemuisesse” puutuvates põhiküsimustes. siis oleks tulnud ju minu lahkumisavaldused vastu võtta. kes esines Kremli teatri laval.Kaarel Irdi kiri Olaf Utile Ka repertuaari küsimuses on nii mõnigi kord esinenud samasugust usaldamatust. vaid EKP Keskkomitee. Või ei usaldata mind kui kommunisti? Siis ma arvan.. palka saavat orkestranti. vaid selle pidevat. Siis leidub neile mitte üksi keelajaid.22 siis oli see kõik normaalne. Sellele usaldamatusele. See võrdub täiesti vargsel viisil liiva rattarummusse loopimisega. et “Vanemuise” orkestris ei ole ühtegi 140 rbl.19 Mida siis ei usaldata? Kas minu praktilist tööd? Kui see nii on. kui üks teater käib kaks korda järjest. Sest alles hiljuti laiendati keskorganite otsusega nende hulka. 20 “Vanemuise” esimesed külalisetendused Moskvas toimusid 1956. mis seadusega on lubatud. Keda siis ei usaldata? Kas mind kui spetsialisti või mind kui kommunisti? Praegusel momendil olen mina meie teatri peanäitejuhtide hulgas kõige pikema praktilise teatri juhtimise staažiga peanäitejuht.. et kui mul usaldus seal oleks puudunud. et kõik viimased üleliidulised teatritöötajate palkade reguleerimised toimuvad selles suunas. Ots ja H. Praktiliselt tähendavad aga need sammud. Tähendab. et vähendada kääre pealinnade akadee19 Ird oli “Vanemuise” teatri eesotsas aastatel 1940–1941. teoreetiliselt võiksime me seda saada siis. Kuid sm.21 Kui aga pärast Draamateater ja “Estonia” käisid 2–3 korda järjest. kellel on õigus taolisele palgale. kui vähendaksime kellegi palka või vähendaksime koosseisu. kuigi palgaredel seda lubab vähemalt 15 inimesele. Viimase kunstilise koosseisu palkade tõstmisega on ka “Vanemuise” kooriliikmetel õigus saada palka kuni 100 rbl. et seda usalduse küsimust otsustab mitte Ministeerium. Tuna 2/2003 111 . andis “Estonia” Moskvas kontsert-etenduse NLKP XXII kongressi auks. Juba mitu aastat on sellest juttu. kuni “Estonia” veel 36 000 pole juurde saanud. halb on ainult. Mõistagi oli Moskva-gastrollide üks olulisi eesmärke teatri tutvustamine Moskva kriitikutele ja kultuuriametnikele. Mängiti G. Muusikalavastustega esines “Vanemuine” Moskvas esmakordselt 1960. Liidu pealinnas korduvalt. 22 Draamateater esines Moskvas 1958. Tänase päevani ei saa “Vanemuises” seda palka mitte ükski inimene. 1944–1949 ja 1955–1986. siis oleks mulle seda ka öeldud. mis osalt tuleneb Ministeeriumi mõnede ametnike juures omalaadsest inertsist. nüüd aga juba koguni enam kui 20 inimesele. aastal. et “Vanemuine” ei saa enne midagi. olles ühtlasi esimene eesti teater. Ja fakte võiks siin lugeda lõpmatuseni üles. tulevad käärid “Vanemuise” ja “Estonia” palkade vahel veel laiemaks teha. 1963. Teised võivad käia ka 3 korda järjest. “Estonia” külalisetendused Moskvas toimusid 1965. “Lea” ja “Mina elan”. Akadeemilise nimetuse küsimust ma puudutasin juba eespool. olenes ilmselt tõesti üsna palju ministeeriumi suvast.

küll linnakomitees. et ka “Vanemuisel” on täita väga suured esinduslikud ülesanded. kes ükskõik mis põhjustel provintsi jäävad. et Epp Kaidu on tugevam lavastaja kui Paul Mägi. hakkab nende hulgast ka mõni osa tahtma teatrisse minna. Kuid kas ei näita juba viimaste aastate praktika. Ma puudutan seda küsimust ju veel kord sellepärast. Ja seda olukorda ei sunni vabariigile peale mitte mingisugune määrus. mis sellest momendist. Ja seetõttu on seal kõrgema kategooria väärilisi lauljaid. mina tean. et [“Vanemuise”] kõik kunstilis-tehnilised sektorid on koosseisult palju väiksemad kui “Estonias”. Esiteks sellepärast. Kuid seda rohkem õigust peab olema täisväärtuslikku tasu saada nendel vähestel võimekatel inimestel. Sest mul on väga raske uskuda. milles ei ole enam ei arukust ega korrektsust. kogunevad vabariigi tugevamad loomingulised jõud. Ma ei tea. siis vastas sm.23 kasvavad väga mitmekordseks. kuid juba eelpool mainitud jutuajamisel Keskkomitees sm. kus inimese väärtus ei olenenud tema võimetest. Ja isegi lapsele on selge. neile tuleb isegi astme võrra kõrgemalt tasuda. Ja on imelik. Praegu aga on minul küll mulje. kui neile tasutakse Tallinnas. Sest kui praegu need sajad ja tuhanded Tartus toimuvatest üleliidulistest ja rahvusvahelistest nõupidamistest osavõtjad ei saa liikuda kesklinnas. et tung pealinna jääb igavesti. et 23 “Vanemuise” uus maja avati 1967.. sest mina tean. Ja juba sellepärast ei vaja “Vanemuine” iialgi nii suurt palgafondi kui näiteks “Estonia”. siis ei saa nende 4–5 inimese keskmine palk olla väiksem kui 7–8 inimese keskmine palk. ilma et neile silma ei hakkaks “Vanemuise” uus hoone. a. kui ma tõstsin üles “Vanemuise” palkade küsimuse. Meie Ministeerium aga seda ei taha või ei ole võimeline mõistma. et Ministeeriumis ei saada aru. Mispärast siis nõutakse. Teiseks sellepärast. 112 Tuna 2/2003 . kui natukenegi tunnistada inimestele võrdse töö eest võrdset maksmist. kus mina muutun sõnatuks. siis vabariigis püütakse iga hinna eest endist olukorda säilitada. Ja praegu on vabariigis niisugune olukord. Mis siis? Mina tean väga hästi. kui mul on tegemist vestluspartneriga. et samal ajal. kui üleliiduliselt püütakse seda olukorda parandada (selle parandamise hulka kuulub muide ka “Vanemuisele” ja mõningatele teistele provintsiteatritele akadeemilise nimetuse andmine). kui uus maja valmis saab. et kui ühes teatris on 4–5 juuksurit-grimeerijat ja teises 7–8. kas “Vanemuise” kunstilis-tehnilise personali keskmine palk on kõrgem kui “Estonias” või Draamas või madalam. et ei taha mõista. tantsijaid alati rohkem kui ükskõik millises provintsiteatris. Ja see toimub alati siis. Mina ei tea praegugi. selle peale võidakse mulle jälle vastata ja ongi vastatud. Laus. Muidugi. sügisel. vaid see on vabariigi puht sisemine küsimus. kui pealinna teatris kandikuga üle lava käija saab rohkem palka kui provintsis Hamleti mängija. Ja selle peale ma ei ütelnud tõesti mitte midagi. vaid tema geograafilisest asukohast. Lentsmanni juures. et pealinna teatritesse juba üksi nende tohutute kõrvalteenistuste tõttu. Ma arvan siiski. Lausiga. näitlejaid. Ja kõige vähem on mul võimalik ja mõtet sellest rääkida sm. keda ma pean arukaks. Veel enam. Kuid töö maht on ju “Vanemuises” vähemalt pooleteise-kordne kui mitte isegi kahekordne. mis pärineb teisest planeetide süsteemist. Muidugi. et säilitada provintsis mingi põhikaader. Ja see on õige. kui see hoone valmis on ja teater töötab. et Ministeeriumil on täitsa ükskõik. Ja mina ei tahagi seda teada. on olemas üks vestluse liik. et minul sõnaosavusest puudu ei näi tulevat.Kaarel Irdi kiri Olaf Utile miliste teatrite ja teiste teatrite vahel. et mul ei ole sellest kõigest mitte kuskil mitte kellelegi enam rääkida. Sest vaatamata sellele. kaasa arvatud “Vanemuine”. mida nad seal näevad. küll igal pool palju juttu olnud. Kuid ebaõige on. sest senini kehtiv akadeemiliste teatrite palkade süsteem on puhtakujuline isikukultuse-aegne pärand. kino jne. mis seal pakuvad raadio. et sellest on “Vanemuise” parteikoosolekutel. kas Te mäletate. et pealinna teatritel on suured esinduslikud ülesanded. korrektseks inimeseks ja kui siis säärane inimene ütleb midagi. et “Vanemuise” tehnilise koosseisu keskmised palgad on niikuinii kõrgemad kui teistel teatritel. et kompenseerida see väiksem kõrvalteenistuse võimalus. siis sellest momendist peale. kui see inimene hakkab minuga rääkima loogikaga. televisioon.

Keegi ei öelnud mulle kui “Vanemuise” peanäitejuhile: “Ära lavasta “Veneetsia kaupmeest”. see võetakse päevapealt. aastast ka lavastajana. Draamateatri direktor ja TTM teadusdirektor. Kolm-neli aastat tagasi lahkusid “Vanemuisest” korraga Konservatooriumi ja ühtlasi “Estoniasse” ühekorraga Ivo Kuusk31 ja Illart Orav. lavastaja poolt peaossa planeeritud Ants Lauteri asemel hakkas Galilei rolli mängima Helend Peep. 32 Illart Orav.. mida rahvas nimetab varga kombeks. vaid ka kaadrite küsimuses. et seda tehakse. hiljem Kultuuriministeeriumi Kunstide (Teatrite) Valitsuse juhataja. 28 K.28 Me kavatseme Lauteri ära viia ja sul ei ole siis võibolla. kuna “Vanemuisel” 24 Ira Generalova oli aastatel 1953–1957 “Estonia” tantsija. 427). keda talle asemele panna. 1961–1977 oli “Estonia” peanäitejuht. 25 Vambola Markus oli “Vanemuise” direktor aastatel 1949–1957. aasta hiljem “Estoniasse”. sest võibolla Lauterit selleks ajaks enam ei ole. Kui Markus oli ära viidud. Kuid see nõuab teatris väga painduvat kaadrite ja koosseisude poliitikat. a. mis siis jääb järele kohapeal. rääkimata Püvist ja Gurjevist. Kuid ka selles küsimuses seisab Ministeeriumi ametkond kui murdumatu ja paindumatu kivisein ees. Alates 1978. mis liiduliste seadustega üldlimiitide piires on antud teatri juhtkonna otsustada. Kask. Just kaadri pideva muutumise tõttu tuleb ka selles koosseisus teha lakkamatult muudatusi. kes sinna ei kõlba ja kellest seal tahetakse kui tülikast lahti saada. Kõik need üleviimised toimusid minu eest salaja. Eesti teater 1940–1965.30 siis on see kõige puhtakujulisem bürokraatlik paberite määrimine. siis on see olnud ainult võitlus elementaarse eksisteerimise eest. rääkimata sellest. Tuna 2/2003 113 . niisugusel viisil. nagu näiteks Generalova. Mina ei ole kunagi eitanud ei sõnas ega teos kaadrite üleviimise vajadust ja õigust pealinna. aastast taas “Estonias”. Shylocki osas Ants Lauter.” Keegi ei öelnud mulle. 27 Udo Väljaots töötas “Vanemuises” aastatel 1934–1961. Ja kui neid lakkamatult muutuvaid koosseise peab Ministeeriumi ametnikkude lõbuks ikka ja jälle masinal ümber lööma. Ja keegi ei küsi. ükskõik. 1944.26 Väljaots27 – kõik nad viidi “Vanemuisest” ära paari nädala jooksul. 30 Irdi fondis leidub tõepoolest suurel hulgal “Vanemuise” koosseise. lk. Ja seda mitte ainult materiaalselt – majanduslikult. “kelle näitlejanatuur Galileiks hästi ei sobinud” (K. a. 1967. a. 26 Ants Lauter oli “Vanemuise” näitleja ja lavastaja aastatel 1951–1958 (1953–1955 kunstiline juht). siirdus “Estoniasse” 1962. elab “Vanemuine” praegu üle generatsioonide vahetust. mis “Vanemuise” teatris on toimunud viimase 7–8 aasta jooksul.25 Lauter. ilma et üldse mõeldaks. Ja samuti toimiti Lauteri ja Väljaotsaga. kus koosseisud lakkamatult muutuvad. 31 Ivo Kuusk lahkus “Vanemuisest” RAM-i 1962. Ja kuna meie maal veel kõigele sellele lisaks on näitlejatel õigus kahenädalasele ülesütlemisele ja äraminekule.” Keegi ei öelnud mulle: “Ära võta “Galilei elu”29 plaani. mis ka teatris juhtuks. Ükskõik missugust inimest Tallinnas vaja on. Ainult siis. Markus. tuli siiski “Vanemuisesse” tagasi. sest “Estonias” on ikkagi Krumm.24 siis hakatakse seda energiliselt “Vanemuisesse” sokutama. hiljem Tallinna Koreograafiakooli õpetaja ja Rahvaloomingu Maja metoodik. missugust abi mul sel puhul vaja on. millega seda auku täita. Kuid ma ei saa nõustuda. kuid Ivo Kuusk tuleb “Vanemuisesse” tagasi. et see ametkond raudse visadusega ei taha tunnistada teatri juhtkonna ühtki õiguste laiendamist. Niisugust perioodi iseloomustab alati ja igavesti olukord. mis liiduliste määrustega nende kontrolli alla ei kuulu. Ird lavastas Shakespeare’i “Veneetsia kaupmehe” 1957/58 hooajal. kus töötas surmani 1994. Olgu siin kasvõi märgitud teatri kunstiliste koosseisude detailne jaotamine. lisaks veel väiksema palga eest kui teistes teatrites! Kui ma mõtlen kõigele sellele. palganorme jms. 29 B. siis on meie maal selline periood veel eriti raske ja keeruline. kus ühed tulevad ja teised lähevad. hakati otsima inimest. Karask. algul koorilaulja ja tantsijana. puudutavaid pabereid.Kaarel Irdi kiri Olaf Utile “Vanemuises” peab inimene tegema kahekordse töö. et Illart Orav jääb “Estoniasse”.32 Kui nad Konservatooriumi läksid. et Väljaotsa kavatsetakse ära viia ega küsitud. vaid ikka püüab kiskuda oma kontrolli alla seda. siis me rääkisime Väljaotsaga omavahel. Nagu ma juba ütlesin. kes seda peaosa mängib. Brechti “Galilei elu” lavastas Ird 1960/61 hooajal.. a. kui Tallinnas tekib mõni inimene. kes laulis “Vanemuise” kooris aastatel 1960–62.

et meie oma etenduste plaani koostamisel ei saa enam lähtuda otstarbekusest. Hästi. Robas. a. vaid ainult sellest. et neist võib aja jooksul keegi välja kasvada. Teo Maiste siirdus “Vanemuisest” “Estoniasse” 1965. Ka need kulud. Ministeeriumi ametnikud aga seda mõistmast keelduvad. Ükski nendest nimetatud kolmest noormehest ei oma konservatooriumiharidust. Nad olid kõik “Estonias” proovitud. 1971–1983 taas “Vanemuise” näitleja ja lavastaja. See aga tähendab. kaalutud ja kerged leitud olevat. Kõike seda aga Kultuuriministeeriumis ei nähta. Voldemar Kuslap lõpetas Tartu Muusikakooli 1963. kui tahetakse üldse mingit professionaalset taset saavutada. saab täita ainult sama tugeva või mitme nõrgemaga. Nagu Te ise teate. maksma talle oma väikesest fondist või loobuma üldse Maiste kasutamisest. kuidas võimalik on. Kuidas aga saame me neile tasuda. See on üks neist moraalsetest-esteetilistest küsimustest. 38 R. et koosseisud teatris perioodil. Ja nüüd lisandus neile veel “Kuuba – mu arm”38 peaosaline N. kumb oli vabariigi kultuurielu seisukohalt tähtsam. Ma jätan küsimuse kõrvale. mille suhtes olen ma lõplikult veendunud. Tähendab. Veel enam. Kõrveri operetis “1000 meetrit armastust”35 mängib naispeaosa H. mis tema lahkudes teatrile järele jääb. et Maistet üldse saada seda osa tegema. mida on kohustatud hankima ehitajad. kollektiivi loomine. 34 33 114 Tuna 2/2003 . kes läks teatrist konservatooriumi. Järelikult. Kuid asjal on puhtpraktiline ja materiaalne külg. Hermaküla. Mitme nõrgemaga selles mõttes. mille lahendamine ei ole minu arvates mitte ainult “Vanemuise” sisemine asi. a. Hadžijevi opereti lavastas E. Kate” või Tormise ooperis. kui meie mittekoosseisuline palgafond ei ole üldse ette nähtud niisugusteks asjadeks? Maiste viidi kiiresti “Estoniasse” ja nüüd peab “Vanemuine”.-ö. Kõik nad on aga lahkelt nõus oma osi edasi mängima.33 Kuna samal ajal suri veel Enn Raa ja kohvreid pakkis Teo Maiste. kas Maiste mängimine operetis “Suudle mind. 36 K. kus meie töötajad peavad sõitma materjalide pärast. kellel on palju väiksem mittekoosseisuline fond kui “Estonial”. Lisaks mittekoosseisulisele tasule. Peale Orava ja Kuuse läks veel Tartu Muusikakoolist konservatooriumi Kuslap. Te ise ju mäletate. Elementaarne loogika ütleb. 1966–1967 teenis aega sõjaväes. Praegu on “Vanemuises” niisugune olukord. kui kollektiiv on juba stabiliseerunud. mis tekib teatris ühe tugevama lahkumisel. nad nõuavad palju rohkem repetiitori-klaverimängija abi kui konservatooriumiharidusega lauljad. mida vähem on teatris põhjaliku ettevalmistusega lauljaid.37 Ka tema lubab “Vanemuises” edasi käia. mil seal toimub n. Kuid “Vanemuisel” tuleb niikuinii oma komandeerimiskuludest katta kõik ehitusega seoses olevad kulud.34 siis võtsime “Vanemuisesse” “Estonia” koorist kolm noormeest – Soone. Irdi lavastus 1965/66 hooajal. Siit tuleb kõige elementaarsem järeldus. siis kui nendel töö ja elamine Tallinnas võimaldavad. laulab V. Tormise ooperis “Luigelend”36 peaosa T. et auku. seda rohkem peab olema repetiitoreid.Kaarel Irdi kiri Olaf Utile on ainult Ani ja Lükki. 35 Epp Kaidu lavastus 1964/65 hooajal. Tallinnasse siirdus vastavalt oma erialale tööle ka E. 37 Evald Hermaküla töötas aastatel 1966 ja 1968–1970 ETV-s. tulevad veel juurde nende inimeste komandeerimiskulud. Maiste. Meier. Tähendab. Kaidu 1965/66 hooajal. kui palju vaeva tuli kulutada selleks. Redi. Me saame ka sellest üle. vaid millele peab mõtlema ka Ministeerium. Ühtegi neist neljast praegusel sekundil pole “Vanemuises” samaväärsega võimalik asendada. Nüüd on see kokkulepe juba ammu-ammu unustatud. mis eelarveliselt mõningal määral kattub näiteks kasvõi Hermaküla palgaga. olles siiski kohakaasluse alusel “Vanemuisega” seotud. Nii tuleb “Vanemuise” teatril oma dotatsioonist sisuliselt juurde maksta Ehitusministeeriumile ja ka seda aidata üleval pidada oma püksirihma lakkamatu koomaletõmbamise arvel. peavad olema mõnevõrra suuremad kui siis. et mina oma vananenud arusaamisega neis asjus ei leia iialgi ühist keelt ei “Estoniaga” ega ka Kultuuriministeeriumiga. et B. kes abielludes Eri Klasiga läks Tallinnasse ja lubab sealt külalisena käia. Hinno. on vaja lahkunud ühe inimese asemel võtta koosseisu kaks.

kui palju on “Vanemuine” dotatsiooni juurde saanud. l. et vabariigil pole õigust seda küsimust otsustada. Sm. Laus ütleb. Ministeeriumi ametnikkonnal on aga oma rutiin olemas ja viimane lähtub sellest. Ja see mittetäitmine tuleb ka siis. siis hakkas sm. Sm. et kui teater ei vaja täiendavat dotatsiooni. et peaosaline on laululiselt nõrgem. mis sel aastal väga rumalasti juhtus. “Estonial” aga 4 000 000 rublalt ca 3 000 000 – 3 500 000 rublale. f.t. ükski inimene “Vanemuise” juhtkonnas ei tea. Kui kokku võtta. et ei saa akadeemilist puhkust. siis tähendab see kogu teatri majandusplaani mittetäitmist. Esiteks. dotatsioonide kärpimist. Laus rääkima. Ja juba sellepärast me ei taha oma viimast jõuraasukest kulutada lakkamatutele ümberõpetamistele. siis on ime. tase oli ületatud. 40 Arvatavasti on silmas peetud 1949. s. Miks “Estonia” puhul oli vabariigil see õigus ja “Vanemuise” puhul ei ole? Teiseks. See olukord kestab edasi tänase päevani. jaanuaris samuti 154 inimest. et ta üldse veel midagi uut on lavastanud. – KM EKLA. kui palju on Kaidu viimastel aastatel “Vanemuises” vanadesse lavastustesse pidanud uusi [osatäitjaid] sisse viima. et seda teatrit üldse säilitada? Praegu on “Vanemuine” tehtud 39 Jekaterina Furtseva oli aastatel 1960–1974 NSVL kultuuriminister. võtsin isiklikult omale tohutu lisakoormuse “Paunvere” lavastuse näol. a. Ja seda uue maja arvel. nagu seda tehti “Vanemuises”40 selleks. 1948. siis täita sellest miinimum. Kuidas see 30 000 on saadud. Ja kui tuleb liiduline määrus. et see on üleliiduliste organite asi. Kõiki neid küsimusi võiks ja peaks lahendama Ministeeriumi juhtkond. Furtseva39 ütles. 1957. Ja sellest tuleneb “Vanemuise” juhtkonna ignoreerimine “Vanemuise” küsimuste arutamisel ja otsustamisel. “Vanemuise” dotatsioon oli aga vaid 2 500 000 rubla – seega vähem kui 1948. et see on vabariigi asi ja vabariik ütles. millega maksta neile solistidele.Kaarel Irdi kiri Olaf Utile Kui need lavastused kukuvad “Vanemuisest” praegu välja sellepärast. 11) Tuna 2/2003 115 . Kui ma rääkisin “Vanemuise” kunstilisest koosseisust. Ja siis selgus. milles küsimus seisab. 307. mida ikka alles siis lahendama hakatakse. Miks ei taotletud seda õigust siis Liidu vastavatelt organitelt? Ja lõpuks. kui meie nende kolme inimese asemele ükskõik kelle kiiresti asemele õpetame. Sest “Kuuba – mu arm” on lavastatud läbinisti. Laus kas ei taha või ei saa aru. m. et “Vanemuisel” pole mittekoosseisulist fondi. enne dotatsioonide kärpimist. See ju tähendab selle teatri kollektiivi kui terviku lõhkumist. milleks ei ole otseselt liidulist määrust. et see on ju jälle “Vanemuise” küsimus. (Õiend RT “Vanemuine” koosseisude kohta. Ja “Vanemuise” draamakollektiivi palgad on selles vahemikus 3050 rbl-lt 3405 rbl-le. a. miks siis ei viidud seda küsimust lõpuni välja? Aga sellepärast. Ja niisama on lahendamata puhkuse küsimus. et sm. Ja selle rutiini kõige iseloomulikumaks jooneks on “Vanemuise” teisesordilisus. Aga ometi on “Vanemuisega” lugu nii. kuid tantsijana tugevam. et sm. jaanuaris 154 inimest ja 1966. korraldasin kogu töö vastavalt ümber. a. et “Vanemuise” akadeemiliseks tegemine toob akadeemiliste palkade näol lisakulu üle 30 000 rbl. Sest Ministeeriumis valitseb reegel: mitte midagi muuta “Vanemuise” suhtes. siis tema ei vaidle vastu akadeemilisele puhkusele. et “Vanemuine” on suhteliselt saanud rohkem juurde kui teised. a. arvestades. Kuid ikkagi jälle seesama jutuajamine Keskkomitees näitas ju väga selgelt. Muidugi. 194:6. Kuid meie Kaiduga tahame mõlemad veel olla ka natukene kunstnikud. et ei saa “Vanemuise” muusikalavastuste kollektiivide palka tõsta automaatselt “Estonia” senisele tasemele ja samal ajal jätta draama osas raha puudumisel palgad kunstlikult madalaks. aastaks oli “Estonia” dotatsioon tõusnud 4 500 000 rublale. Kuid “Vanemuise” kunstiline koosseis oli 1963. Lentsmanni juuresolekul. kui tekkis selline olukord. Ma läksin Tartusse tagasi. Aga kas Draamateatris ja “Estonias” on toimunud varem niisuguseid isegi palkade vähendamisi. Mäletatavasti oli juttu. Kuid majandustehniline personal ja autojuhid on 29 üksuselt kasvanud 37 üksusele ja palgafond 1228 rbl-lt 2400 rbl-le. või tal ei ole lihtsalt aega niisugustesse küsimustesse süveneda. a. mille käigus “Vanemuise” dotatsioon vähenes 2 725 000 rublalt 1 635 000 rublale. kui Ird pool aastat on märatsenud ja karjunud. Laus lubas samal jutuajamisel Keskkomitees Teie ja sm.

42 et Karin Kase “Sirbis ja Vasaras” avaldatud artiklist43 maha tõmmati “Vanemuist” puudutav osa. Eriti tingimustes. mida mulle on palju rohkem pakutud kui ühelegi teisele eesti lavastajale. viide 5) ja seal antakse mõista. kes nendest varemetest.1966 Sovetskaja Kulturas ilmunud N. siis ei ole veel praegugi ühtki inimest. ammugi veel mitte “Edasis”).08. a. Minu uhkus on Nõukogude Liidus kõige odavamalt teha ka ooperietendusi. Ma valisin “Vanemuise”.Kaarel Irdi kiri Olaf Utile akadeemiliseks teatriks. kevadel. Ma tean. a. oli mul võimalik valida ükskõik missugune koht Nõukogude Eesti teatris. nagu Tartu teatrikriitikute sektsiooni loomine. “Vanemuise” kohta aga ainult ühe sajast.44 et “Sirp ja Vasar” “Estica” rubriigis avaldab kõik keskajakirjanduses ja teistes liiduvabariikides avaldatud materjalid. Tonts. et “Vanemuise” probleemide lahenduseks võiks olla peanäitejuhi väljavahetamine. ja kirjanduse ümberhindaja stalinistlikest printsiipidest lähtuvalt. mis aga tegemata on jäetud. Kui me 1944. Ja ma ei tea ka. sest ma teadsin. kui selleks vaid Ministeeriumil vähegi tahtmist on. “Vanemuise” ja Edasi esindajad ning Ülevenemaalise Teatriühingu nõukogude dramaturgia kabineti töötaja A. asutati 1966. Luur. Minu jaoks oli ta niisama väärtuslik ja püha nagu Kirjandusmuuseumi käsikirjade kogud. uhkuse rohkem dotatsiooni saada jätan ma rõõmuga “Estoniale”. lõpuks täiesti erinev arusaam terves reas teatrikultuurilistes põhiküsimustes. a. kui ma praegu “Vanemuisest” ära läheksin.08. või mõnda varasemat. Sellega on vabariigile antud nii moraalne õigus kui ka praktiline võimalus “Vanemuise” olukorda radikaalselt parandada. kuidas ma närviliseks olen muutunud. millele olid alla kirjutanud A. Nõukogude Liidust tagasi tulime. Siimiskeri artikkel 10. mille vallandas H. et sealt tulijate ja kodumaal olijate hulgas ei olnud ühtki teist. “Vanemuisesse”. 44 A. Miks see nii on? Ma seda ei tea. Ogonjokis nr. et sm. a. kes avalikult ajalehes nõudsid Irdi teatrist minema kihutamist.06. vaid vastupidi. Praegu on vabariigile antud õigus teatritele dotatsioone määrata. mida tuleb säilitada ja hoida kasvõi mõne inimese elu hinnaga.06. nagu Etnograafiamuuseumi kogud. A. milleks neil on õigus seaduste ja oma võimete järgi. Luuri sulest ilmunud ülevaade “RAT “Vanemuise” 96.–12. et “Edasi” sama eelpool mainitud teatrikriitikute sektsiooni poolt organiseeritud arutluskoosolekul avaldas Moskva seltsimeeste sõnavõtud moonutatult. Mõeldud on ilmselt 21. Nimvitskaja ja NSVL Kultuuriministeeriumi muusikaliteratuuri repertuaari kolleegiumi liige T. need töötingimused. mille juhiks sai A. ja sedagi siis. Kuni taolise küsimuseni. kui seal midagi kritiseerivat leidub. pole päris selge. nagu ülikooli raamatukogu. 43 Kas on mõeldud Karin Kase artiklit “Kui üks pluss üks pole kaks”. Ma nõuan ainult. siis.07. mai Edasis (vt. et inimesed.45 mille olemasolu isegi ei mainitud ei “Sirbis ja Vasaras”. Selles tahtmises aga mina kahtlen väga. et mina ei taha “Estoniast” rohkem dotatsiooni saada. Ja kahtlen sellepärast. kodanlike natsionalistide paljastaja 1950. Toltšenova artiklit “Po erk teatra” ja 1966. vaid pigem imestada seda.1966 Edasis kajastab 21. Kuigi ma ei saa tundest lahti.07. kuidas mu närvid ikka veel vastu peavad.1964 ajalehes Edasi avaldatud artiklit “Teatriprobleem ootab vastutustundlikku lahendamist”. isegi üksikutest külalislavastustest. sellelt täiesti tühjalt kohalt oleks vaevaks võtnud üles ehitada täiesti uut teatrit. Leontovskaja. 1966 ja kus muu hulgas on juttu ka “Vanemuisest”. (Olgu viimastena märgitud sel suvel “Ogonjokis” ja “Sovetskaja Kulturas” avaldatud kirjutised. mis ilmus Sirbis ja Vasaras 29. kas mina seda suudan. kes suudaks teatri taset säilitada. 46 Max Laosson – tuntuim nn. Nagelmaa. ei tule imestada mitte seda. 45 Siin on mõeldud 02. kes minuga koos töötavad. A.1966 toimunud arutelu. Kui ka kõigele eelpool öeldule lisan veel kasvõi niisugused faktid. seesama usaldamatus. SV “Estica” rubriigis pole need artiklid tõepoolest kajastamist leidnud. kus mind kas ETÜ Tartu kriitikasektsioon. et siin on vähemalt täiendavaks põhjuseks minu isik. saaksid need tasud. Ja sellepärast olen ma korduvalt loobunud kõikidest pakkumistest väljaspool vabariiki. kus osalesid ETÜ Tartu kriitikasektiooni liikmed. ma arvan. 29 sama autori sulest ilmunud artiklit “Baltijskie vstre i”. Minu jaoks oli aga “Vanemuise” teater osa eesti kultuurist. 42 41 116 Tuna 2/2003 . Artikkel ilmus poleemika käigus. sest tarvitades Laossoni46 ja temataoliste terminoloogiat – kõik võtmepositsioonid vabariigis olid minu sõprade käes. Ja sellepärast tulin ma 1944. et juba praegu oleks olnud võimalik mõndagi teha. a.41 kuhu organiseeriti kõik need kriitikud. Nagelmaa ja Ü. Laus ei saa tänase päevani aru. hooaeg” 10. Järv.

Ja ka sellepärast. mis Te olete “Vanemuise” heaks teinud. 49 Vera Ojamaa oli aastatel 1951–1953 Kunstide Valitsuse õppeasutuste osakonna vaneminspektor ja osakonnajuhataja. Uusman. Ja meil on nii palju kirju kroonuametnikkudele. Kulla seltsimees Utt.47 Ants Sõber. 52 Olaf Utt oli Irdi esimese raamatu “Ceterum censeo ehk Jahedate suvede jutte” (1965) toimetaja. mis üks või teine mõtleb temast eluajal. Ja ainult sellepärast ma kirjutasin selle kirja. nõuaksin rohkem abi. Uti märkused raamatu käsikirja kohta leiduvad Irdi arhiivis. vaid õpetama. Sest Kultuuriministeeriumis on varem olnud inimesi. Lentsmanni juures. Kuid ma tahtsin vähemalt ühe kümnendiku oma südamelt ära ütelda. Praegu me läheme tülli ju mitte sellepärast. Kuivõrd Teie olete endine literaat. et Uti kaasabil ühele või teisele probleemile lahendust leida. Ja just praegu. Ja ei suuda juba sel lihtsal põhjusel. mis tema kohta peale surma öeldakse.Kaarel Irdi kiri Olaf Utile peaaegu mitte sugugi või äärmisest vähe abistatakse. ka P.48 Nüüd aga on neid jäänud küll väga väheseks. Vast ainult V. Ma pean Teist väga lugu. Teile ma kõlistasin sagedasti. selle asemel. või selleks. Ja kõik võib edasi minna sissekulunud vanades rööbastes. Niisugused inimesed olid Puusepp. et ka Teie minusse suhtusite usaldavalt ja mõistvalt. et ma olen 57-aastane. et mu kiri sai väga pikk. Ja ma ei salga. ma kaasa vestelda ei oska. kes ikka veel tunneb [rohkem] muret selle üle. Lea Tormis. Edaspidi oli just Olaf Utt paljude aastate jooksul see. lähtudes lihtsalt meie isiklikust heast kontaktist. et see muutub mu tervisele ohtlikuks. Ma olen Teile tänulik mitmes asjas nii isiklikult suure abi eest mu raamatu puhul. et need lihtsalt veel kord südamelt ära rääkida. kus üksteisest mööda räägitakse ja samal ajal igaüks oma vanale seisukohale jääb ja ka praktiliselt kõik vana moodi jääb. Ma ei taha. et selle kirja kirjutamisel ma mõtlesin ka sellele. 48 Helilooja Ants Sõber töötas ENSV Kunstide Valitsuse vaneminspektorina aastatel 1954–1957. mis on minu jaoks isiklik kiri Teile ja millesse Te võite suhtuda. 50 Paul Uusman oli Eesti NSV kultuuriministri asetäitja. ainuüksi juba sellepärast. enne meie viimast jutuajamist sm. et nad peavad olema lühikesed.52 kui ka paljude asjade eest. saan ma seda kõige vähem. Tuna 2/2003 117 . Ajutine arusaamatus Irdi ja Uti suhetes lahenes õige pea.49 ja kui kisa väga suureks ajada. Laus sm. nagu sm. andis ka tarkuse. Ma olen niisugune vana narr. Võibolla jääb see minu poolt viimaseks taoliseks. vaid et nemad mind tahavad õpetada.50 Meie viimasel jutuajamisel Keskkomitees ütlesite Teie. 51 See kiri ei jäänud kaugeltki viimaseks seesuguseks. [mil ma]. Lakkamatult Keskkomitee sekretäride juures istuda ja ministri peale kaevata ma ka ei taha. kelle poole Ird “Vanemuise” muredega pöördus. Ja nende õigust mind õpetada toetab moraalselt ka Ministeeriumi juhtkond. et ma ärritun selle juures nii. et mul oli tunne. olgu siis selleks. sest see on kroonuametnikkude jaoks liiga pikk. Ma ütlen Teile täie siirusega. aastatel 1953–1976 Kultuuriministeeriumi repertuaarikolleegiumi liige. nii nagu ma Teiega rääkisin vanasti. Lentsmanni juures rääkis. et niisugusel tasemel ja niisuguses stiilis. siis ei kohusta see Teid absoluutselt mitte millekski ja ma ei tahagi Teid millekski kohustada. sest siis pole vaja vaeva näha nendesse süvenemisel. et mina neid tahan õpetada. et mina ei peaks pahandama nii palju Ministeeriumi ametnike üle ja neid sõimama. et andis jumal ameti. kui selle üle. Ja selle tarkusega nad mind õpetavad. vahetult pärast GITISe lõpetamist. Ojamaa. siis olete Teie harjunud ka pikki käsikirju lugema. mis kõige viisakamalt öeldes võiksid kõlada nii: “Mingu kuradile kõik!” 47 Teatriteadlane Lea Tormis oli kultuuriministeeriumi Kunstide Valitsuse repertuaaritoimetaja aastatel 1956– 1959. Ühelegi kroonuametnikule ma sellist kirja kirjutada ei saa.51 Sest suusõnal ma neist asjadest enam ei suuda rääkida. Ja ütelda ära ilma õigustamiseta ja kavaldamiseta. kes tõesti on püüdnud aidata kaasa. Nad on ju veendunud. et kasutada mind oma ametnikkude õpetamiseks. et selle kirja tulemuseks oleks jälle mõni taoline kohtumine Keskkomitees. miks Te seda mulle ütlete? Te minge ja ütelge seda Ministeeriumi ametnikkudele. nagu Te heaks peate. Vabandage. Kuna see on isiklik kiri. Lühemalt aga sellest kõigest rääkida saab ainult paari sõnaga.

Piazza Navona naabruses. Minu hospiitsis Celiol olid ainult ruumid samad. Uurimistööks oli aga tarvis majanduslikku toetust. Varem olid riik ja Taani suurim teaduslik erafond Carlsbergfonden neid uurimusi toetanud. Tal oli kavatsus elustada taani allikate sihikindel uurimine Vatikani arhiivides. Sel moel sain uurimiste jätkamiseks Roomas ühe 1600-kroonise stipendiumi. Tuli aga leida kompetentseid teadlasi. Tema arvates suhtus haridusminister Bomholt sellesse ettevõttesse väga positiivselt. soovitas Coba mul kasutada kõigepealt seda teemat. Afzelius võttis mind lahkesti vastu. Kuna tal oli Århusis olnud tõsine südameinfarkt. Tegin visiidi ka professor Adam Afzeliusele. Samuti viis ta mind ühte trattoriasse. Tema arvates võis see ka sobida doktoritööks. Uurimistöö arenes jõudsalt. pidin nende sihikindlamaks uurimiseks minema veel kord Rooma. Siin ei olnud elu tema arvates nii pingeline. Seekord elasin Tiberi Vatikani-poolsel kaldal ja oma jalutuskäigul Vatikani arhiivi õppisin tundma teist linnaosa. Seekord tellisin toa lahke preili Larseni pansionaadis. kes tundis väga hästi Rooma arhiive ja raamatukogusid. selle uurimiseks olin saanud Vatikani stipendiumi. oktoobris. Et ma Roomas ei teadnud. Kuna olin samal ajal leidnud palju uut katoliikliku vastureformatsiooni kohta Skandinaavias. Vastureformatsioon oli Põhjamaadel põrandaalune tegevus. Et olin juba üsna Pagulastudengist Taani arhivaariks IV Vello Helk Ungari ülestõusu ajal Roomas M ul tuli ka mõtelda oma isikliku teadusliku töö jätkamisele. andes mulle väga positiivse soovituse. Sain temalt nii mõnegi hea näpunäite. kus polnud palju antiikaja mälestusi. Minu leiud tähendasid olulist lisa senistele andmetele. tuli mul esiteks selles selgust saada. Tahtsin kirjutada jesuiitide tegevusest Tartus. Selleks eelistas ta siiski eelmainitud eritööd Rootsi valitsuse poliitikast talupoegade suhtes Eestija Liivimaal. mis selles kõrgelaelises ruumis nagu ära kadusid. millega oli võimalik lahedalt kuu aega ära elada. kus serveeriti ületamatult maitsvat lambapraadi. Parimad andmed selle kohta leiduvad Roomas.M Ä L E S T U S E D Oli meeldiv jällenägemine Igavese Linnaga. Seekord olin sihikindlam ja paremate põhiteadmistega kui esimene kord. Taani Akadeemia paiknes tookord Via Zanardellil. Uuendasin ka tutvust paater Teschiteliga jesuiitide ordu keskarhiivis. 1956. kuhu saadeti vastavad ettepanekud ning plaanid ja kust nende läbiviimist püüti juhendada. loomulikult laiendatud ja täiendatud kujul. neli aastat pärast esimest reisi saabusin jälle Rooma. Jälle tuli appi Coba. tellinud Rootsi Riigiarhiivist välja rootsiaegseid revisjoniakte ja teinud neist väljavõtteid. Vatikaniga olin juba tuttav ja formaalsuste korraldamine läks lihtsalt. millega ühines ka Troels Fink. 118 Tuna 2/2003 . ka oli võimalik leida lisamaterjale teistest arhiividest ja raamatukogudest. samuti erakogudest. See uurimus võis tasandada mulle teed Riigiarhiivi teenistusse. Vahepeal oli Vatikani arhiiv täienenud uute fondidega. mille elutempo oli vahepeal natuke kiiremaks muutunud. kes oli hiljuti saanud Accademia di Danimarca direktoriks. a. lootis ta Roomas natuke kosuda. Kuna ma ei olnud neid allikaid põhjalikult läbi töötanud. ühes rooma patriitsi-palees. sain oma mosaiiki tõhusalt täiendada. Kohtasin seekord leedu ajaloolast Zenonas Ivinskit. Oma igapäevase uurimistöö kõrval sain käia ka tuttavates kohtades. Sõdadevahelistel aastatel oli Roomas töötanud grupp taani ajaloolasi. Olin juba teinud natuke eeltööd. kes oli uurinud keskaja materjale ja üsna palju neist publitseerinud. Klaasi veini juures arutasime vanu mälestusi ja tulevikuprobleeme. madalate mööbliesemetega. Tema töökabinet oli sisustatud taani maitse kohaselt. kui palju seda teemat oli Taanis käsitletud. Hakkasin leitud materjale katoliku vastureformatsiooni kohta süstemaatilisemalt läbi vaatama. elanikud aga peaaegu kõik võõrad. Need köitsid tähelepanu alles Vatikanile lähenedes või jälle teiselpool Tiberi sildu – Piazza del Popolost alates. Afzelius oli alati lahke ja otsekohene.

Keegi ei teadnud. Nõnda olime kolmekesi tükk aega ainukesed pansionärid ja saime seepärast eriliselt hea kohtlemise osaliseks. Nii võisime Via Appial istuda väljas antiiksete mälestusmärkide naabruses ja lasta end teenindada. Itaalia keelt oskasin piisavalt. Olin itaalia sõprade käest õppinud kohalikke suhtlemisreegleid. Minu külaskäigu puhul kutsus ta ka teisi eestlasi külla. Erik siirdus varsti USAsse. Kaalusin seda lahket pakkumist. Olin mõnda neist söögilauas tundma õppinud. töötatöölisest abitööjõuna sain seal olla ainult kaks aastat – esimene hakkas täis saama. oli USA-le tähtsam hukka mõista Inglismaa ja Prantsusmaa samaaegne aktsioon Suessis.ja kosumisreisile. novembriski veel üsna soe. Mul polnud perekonda. Paolo ja Cestiuse püramiidi juures. Afzelius puhkab oma viimast und Rooma protestantlikul surnuaial Porta S. Nädalalõpud veetsin harilikult koos direktori ja ta abikaasaga. Tegime väljasõite – võtsime voorimehe. Mõtlen eeskätt Ungari tragöödiat. Århusis käisin direktori perekonnas külas ja pärast minu siirdumist Kopenhaagenisse olime kaua aega kirjavahetuses. Enamikus olid need vanemad pensionärid. Tuna 2/2003 119 . See jäi aga meie viimaseks kohtumiseks. Nii jätsin kõik saatuse hooleks. kuni ta läks lõpuks pensionile ja kolis Århusist ära. Oli väga kena sügis. Preili Larseni pansionaadis olid tol sügisel peaaegu kõik külalised Taanist. Roomas olin kaugemal ja siit võis lihtsamini mujale põgeneda. millega see kõik lõpeb – kas võis puhkeda uus maailmasõda? USA oli ju nii agaralt vabaduse eest võidelnud. Nii luhtusid need suurejoonelised plaanid. et saatuslikul hetkel olla koos oma perekonnaga. sai just oktoobris viiskümmend. Ei tulnud mingit maailmasõda. Ungari sündmused vapustasid kõiki. Mulle jäi ka seltsilisi. Vahest oli mulle nii paremgi? Minu igapäevaseid probleeme varjutasid maailmasündmused. Jõudsin seda küsimust kaaludes veendumusele. tundsin abivahendeid ja arhiive. Nad ei tahtnud endi just alanud puhkust katkestada. Ajaloohuviline haridusminister Bomholt sai samal aastal sotsiaalministriks. See oli loomulikult piiratud ajaga kava. Sõitsin plaanikohaselt novembri lõpul Taani tagasi. külastamaks kaasmaalast Erik Mathieseni. Ka olin aja jooksul juba skeptiline nende ilusate sõnade suhtes. Nii oli tema esimene. Kui ungarlased end ikke alt vabastasid ja lääneriikide abi palusid. aga ülepingutuse tõttu oli temal olnud südameprobleeme. mille kasutamisel koheldi meid eriti hästi. võis kesta 5–10 aastat. Selles tuli mulle kasuks keeleoskus. pagasis palju uusi märkmeid ja andmeid. võib-olla sekkub suurvõim siiski ka Ungari konflikti? Uut maailmasõda kartes reisisid peaaegu kõik prei- li Larseni külalised koju. Sellest on juba palju kirjutatud. Ta süda ütles juba järgmise aasta veebruaris üles. võib-olla kauemgi. Andsin oma nõusoleku ja Afzelius lubas oma püüdlusi jätkata. Ta oli teaduslike huvidega loomaarst. küsis ta. mis seni oli olnud minu vastu armuline. Ajalehtedes oli iga päev üksikasjalikke kirjeldusi. Koosviibimisel tema hubases kodus kerkis üles mu akadeemilise organiseerumise küsimus. Ungari ülestõus suruti veriselt maha. kes põgenesid Taani rõske ja vihmase sügise eest. Aastaid oli USA rääkinud Nõukogude impeeriumi orjastatud rahvastele ja vasallriikidele eetri kaudu vabadusest. kes mind oleks sidunud.Vello Helk / Pagulastudengist Taani arhivaariks IV kaua Vatikanis uurinud. kes mind värbas. mis neil oktoobripäevil mõjutasid paljude saatusi ja said pikemas perspektiivis otsustava tähenduse. Külaliste hulgas oli ka Århusi õllevabriku “Ceres” direktor oma abikaasaga. Majandusarhiivis oli minu aeg piiratud. Ta polnud küll väga vana. See lõi sügavad haavad. sest olin põgenik Nõukogude võimu eest. kuigi ma selle keele konstruktsioonide suhtes olen alati olnud ebakindel. Kui tuli sõda. Tutvus Klæbelitega kestis palju aastaid. Rootsis polnud keegi minuga sel teemal juttu teinud. paljastas aga ka kommunismi olemust ja pani nii mõnegi kommunisti ja nende ideede sümpatiseerija järele mõtlema. kas ma ei sooviks plaanitsetud uurimisgrupi liikmeks astuda. Mul polnud veel kindlat töökohta. Sellepärast eelistas ta oma juubelisünnipäeva puhul sõita Rooma – puhkuse. ja sellest peale olengi tema koondise – Fraternitas Tartuensise – liige ja vilistlane. et mul polnud mingit erilist põhjust Ungari sündmuste pärast Roomast lahkuda. nimelt too õllevabriku direktor Vagn Klæbel oma abikaasaga. Ajaloolasena teadsin. ladina keeles olin saanud lisakogemusi. Preili Larsenil jäi meie jaoks rohkem aega üle. Tagasiteel peatusin Münchenis. keda olin õppinud varem tundma Balti üliõpilaspäevadel. et sõnade ja tegude vahel on suur vahe. kes sõidutas meid tüki maad linnast välja. Piirdun sündmuste mõjuga minu edaspidisele käekäigule. USA summutas natuke oma seniseid üleskutseid vabaduse eest võitlemiseks. millega USA oli seni rõhutud rahvaid julgustanud. oli mul hädaohtlikum olla Taanis kui siin.

Nende kahe tööotsa vahepeale jäi mulle kuu aega vabadust. Riigiarhiivis oli olnud vakantseid ametikohti. Algupäraselt oli tegu loomaarstide koondisega. et mulle oli määratud uus pooleaastane vikariaat Kopenhaagenis. Nad olid harilikult äritegevusega seotud. aga eriti paguluses on korporatsiooni liikmeskonnas esindatud ka teised akadeemilised kutsealad. Samas arhiivis leidsin ka teema minu järgmiseks artikliks arhiivi aastaraamatule: ühe merkantiilse lugemisseltsi kohta Kopenhaageni börsil 19. Ta oli ka linnaarhiivi hooldaja. Kõige suuremaks sündmuseks oli aga arhiivi kolimine. mida olin taotlenud. jala ukse vahelt sisse! Vikaarid olid vakantsete töökohtade täitmisel harilikult eesõigustatud. Tema perekond luges end kuuluvaks saksa vähemusrahvusesse. sest vikariaat algas alles 1. Meile tuli kohtuametkondadest tihtipeale pankrotti läinud firmade pabereid. Tema arhiiv ulatub tagasi 18. Selle-eest lühenes päevane teenistusaeg arhiivis. Sain peatselt teate. sajandil. Ise sain ülesandeks kaubanduskoja (Grosserer-Societetet) arhiivi korrastamise. Umbes samal ajal sai Dybdahl doktoritöö kirjutamiseks teenistusvaba poolaasta. kuigi ainult ajutiselt. Seda aega kasutasin oma isikliku elu korraldamiseks. a. Käisin ka isiklikult riigiarhivaar Svend Aakjæri jutul. andsin siiski Dybdahli nõuande peale sooviavalduse sisse. Ta oli lahke ja avameelne mees. Tööpuudust ei olnud ja kõik laabus hästi. Nii õnnestus tal saada uueks majutuseks ühe suletud eraraudteeliini lõppjaama hoone. Ülemisel korrusel saime kenad töötoad. et ma olevat teenistuseks maa-arhiivis ülekvalifitseeritud. Kuigi ma ise pole musikaalne.kui ka viiuliklassi ja hiljem sooritanud pedagoogilise eksami. Uued tööprobleemid pakkusid teretulnud vaheldust. ka lihtne ja loomulik. Selles leidub andmeid ka Eesti kohta. kuna teda sai ta samal ajal kasutada oma sekretärina Taani Ajaloo Keskseltsis. Ülikoolil tekkis üha kasvava üliõpilaste arvu tõttu ruumipuudus. algul vabanes Riigiarhiivis üks vikaari koht. kus mind võeti hästi vastu. et mu palk ühe kolmandiku võrra langes. aga enne tuli jalad kindlamini oma laua alla saada. kui olime juba head tuttavad. Tema eelistas ühte teist Århusi kandidaati.Vello Helk / Pagulastudengist Taani arhivaariks IV kus ta sai ametisse ühe New Yorgi ülikooli juurde. Neid polnud tookord veel nii palju: suurem osa säilikuid mahtus ära ooteruumi. Oma kandidaadi esiletõstmiseks ei hakanud ta aga mind laitma. Olin saanud n. Minu õige koht oli tema arvates Riigiarhiivis. sobis meil jutt siiski ja muutus pikapeale omavaheliseks muusikaks. pärit Lõuna-Taanist. kes võtsid mind korduvalt väljasõitudele kaasa. oktoobril 1957. Palgaline puhkus algas 1. Ka selle korraldamine ja süstematiseerimine jäi minu hooleks. Kuigi mul polnud soovi seda kohta saada. mail. et need õiges järjekorras uude kohta paigutataks. Taanis hakkas minu tulevane doktoritöö aja jooksul kuju võtma. Sellega olin ametlikult Riigiarhiivi teenistuses. kontaktis ainult kirja teel. Sain siis hea ülevaate arhiivifondidest. See poolaasta möödus kiirelt. Algas kolimine. esialgu pooleks aastaks. mille korrastamist pidin juhendama. eriti Taani konsulite ja asekonsulite ametisse nimetamisest ja kohapealsest tegevusest. muuseumid ja maakondlikud ajaloolised seltsid: Hvidtfeldt oli seltsi esimees. sest kolimise ajal pidin mina olema kontrollija. mis hõlmas arhiivid. See auväärt asutus oli tihedalt seotud Kopenhaageni börsiga. Siis vabanes aga üks arhivaarikoht kõige lähemas maa-arhiivis – Viborgis. Viimased Århusi-päevad Jätkasin oma tööd Majandusarhiivis. Maa-arhivaariks oli tookord minu pärastine ülemus Johan Hvidtfeldt. hakkas mulle kohe rääkima arhiivi probleemidest. See kõik selgus mulle aegamööda. Ta vanemad jätsid 120 Tuna 2/2003 . kuigi Dybdahl teadis alati ette. Samuti saime sinna koondada raamatukogu. Minu soovitud elutee-käik lähtuski sellest. Külastasin ka tema kodu. vaid väitis oma ettepanekus. Ta oli väga tagasihoidlik. Sellel polnud tähtsust. Olen olnud selle korporatsiooni üsna passiivne üksikliige. a. Tavakohaselt oli arhivaaridel ettenähtud tööajast 2/7 jäetud teadustööks oma äranägemise järgi. mis andis aga toetuse mulle. mille saamiseks esitasin taotluse. Neil oli mõnikord ühes üks kena muusikaõpetajanna kohalikust rahvamuusikakoolist. Pärast Kujehlide lahkumist oli mul jätkunud hea kontakt perekond Lindekildega. Kõik arhiivisäilikud varustati järjekorranumbritega ja need käisid mahalaadimisel minu silmade alt ja käte vahelt läbi. kes oli lõpetanud konservatooriumis nii laulu.-ö. kus ta isal oli üsna suur ja korralik talu. sajandi keskpaika. Dybdahlil olid head suhted oma parteikaaslastega kohalikus sotsiaaldemokraatlikus linnavalitsuses. Loomulikult oli see tema taktikaline võte. 1958. kes pidi need saama. Olime kirjavahetuses kuni tema surmani 1988. tema ettepanekul määras Riigiarhiiv minu tema vikaariks.

6 ha aiamaad. mis ilmus 31. Ema oli 1949. kes oma öise töö kõrval oli uusaastaööl kuulanud raadiotervitusi kodumaalt. ruumipuudusega vabandades. Ilma päikesepaisteta oli hallus domineeriv. a. Minu raamatud ja muud asjad. see jäigi meie viimaseks kohtumiseks. Nüüd polnud olud enam nii ranged kui Stalini ajal. a. mis ummistas kõik kõrvalteed. Rooma ilmastik oli meie pulmareisi ajal väga ebasõbralik: jahe ja sajune. Oli loodud kontakt. Ta julges olukorda mõneti vabamalt kirjeldada. samuti Majandusarhiiviga. a. See oli keeruline sündmus. Tagasi jõudnud. siis püüdsid nad mind ise leida. sunnitud kolhoosi astuma. mis taanlastele paistis siiski veel uskumatu. Talu asub looduslikult ilusal Broageri poolsaarel Flensburgi fjordi ääres. kui vale ja pettuse. a. Veel aastaid ei soovinud Kopenhaageni lehed minu selleteemalisi artikleid avaldada. a. algas kolimine. et mind olid tervitanud mu ema ja õde. Moster paari Haderslevi tuttavaga ja perekond Lindekilde. Et minust oli olnud juttu Ameerika raadios. Teel tahtsime Luganos külastada minu Freiburgi-aegset sõpra Adrianot. olime mõlemad 30 aasta piiri ületanud. Ei tundnud oma lemmiklinna äragi. Broageri kirik. a. Pärast põgusat elusolekuteadet 1946. 1958. algul teatas mulle professor Kant Lundist. Me ei pidanud suuri pulmi – ainult pruudi perekond. Sinna sõites on teemärgiks Broageri suur kahetorniline kirik. Pidi mööduma 30 aastat. et minu vanem vend Villu puhkas juba 1946. kellele ju kuulus meie kokkuviimise au. mille omanik viibis mõned kuud välismaal. mis kestis emaga kuni tema surmani 1959. Jätsin jumalaga ühiselamutoa ja sõpradega. türannia ja orjuse kaardimaja kokku varises ja oma tõelise olemuse paljastas. samuti Annemarie korterisisustuse saime anda Majandusarhiivi hoiule. Kirjutasin neile kohe ja sain esimese kirja juba märtsis. Sellepärast sain temaga ainult üksinda natuke rääkida. Minu tookordne vaikne hoiatus jäi esialgu ainult hüüdjaks hääleks kõrbes. märtsil 1958 Jyllands-Postenis. Ema käest tuli samuti pikk südamlik ja otsekohene kiri. Sobisime hästi ja otsustasime jätkata tulevases kooselus. Selgus. 2 kana ja 0. Olime saanud Kopenhaagenis ajutiselt üürida möbleeritud toa. võtsid sellest osa. Tuna 2/2003 121 . Ungari sündmused võimaldasid nüüd näidata tõde. oli vaja langetada otsus – kas jätkata oma elu üksinda või ehk soovis mu väljavalitu minuga kaasa tulla? Me polnud enam verinoored tuulispead. olin kartnud neile kahju teha. Pulmasöögile Annemarie isatallu ei saanud me enne. Tolle taasloodud kontakti ajal sain avaldada oma esimese informatsiooniartikli Eesti kohta: “Tavshedens Land – Estland” (Vaikuse maa – Eesti). aga elas ikka veel oma majas ja tal oli ka väike majapidamine: 2 lammast. Siis said nad teada ka minu abiellumisest.Vello Helk / Pagulastudengist Taani arhivaariks IV just siis talupidamise tema õe ja õemehe hooleks ja kolisid ligemasse külakeskusesse oma vanaduspäevi veetma. sest just sellel päeval tuli vägev lumesadu. Kuna mul seisis nüüd ees kolimine Kopenhaagenisse. polnud meil olnud sidet. Sain talle veel pakke ja südamearstimeid saata. Sama aasta algul sain kontakti oma ema ja õe perega Eestis. kui lumesahk oli lumest puhastanud sinna viiva kõrvaltee. enne kui taanlaste silmad lõplikult avanesid. aga antiikaja mälestusmärgid seisid ikkagi omal kohal ja meenutasid Rooma suuruse kaduvust. Pärast abiellumist siirdusime pulmareisile – loomulikult Rooma. et tema perekonda oli just tabanud haigus – punetised. Abiellusin Annemariega 2. saadik Siberi mullas. Selles teatas õde muuseas. aprillil 1958.

Nood õpetasid mulle kohalikke tavasid. mis täideti 19. Oli aga ka nooremaid kolleege. Ta rõhutas Nõukogude Liidu suuri kannatusi sõja ajal. mis hõlmas uusimaid arhiive (alates 1848. Koltunud paberite kallal töötavad mõnikord ka koltunud inimesed kopitanud vaadetega. Mul oli harva võimalust avalikult sõna võtta. Ta oli Jüütimaa mees. aastast).Vello Helk / Pagulastudengist Taani arhivaariks IV Riigiarhiivi hoone vaatega Taani parlamendi trepilt. sajandi teisel poolel kivide ja mullaga. Siis päris Riigiarhiiv lisaks raamatukogu endised ruumid ja sai end nõnda tublisti laiendada. siis olid need küüditatavad ise kindlasti milleski süüdi – Nõukogude Liit ei karista kedagi ilma põhjuseta! Kas mul on üldse mingeid tõendeid selle kohta või levitan ainult sihilikku laimu? Ei saanudki võimalust korralikult vastata. küüditamise Baltimaades. Tegin seda kord ühel kohalikul üliõpilaste seltsi poliitilisel vaidluskoosolekul. et julgesin mustata Nõukogude Liitu. sest publik oli kindlalt Kirkeby poolt ja karjus mind maha. See talle aga ei meeldinud ja ma sain kõvasti laita. Oma ametis oli ka tema algaja. Arvati. Vikaarist arhivaariameti aspirandiks Minu esimene töökoht Riigiarhiivis oli 2. a. osakonnas. kes said väga pahaseks. just Taani parlamendihoone (Folketinget) – Christiansborgi lossi – vastas ja on otseühenduses ministeeriumidehoonega. Suure meeleliigutusega rääkis ta ohvritest. Nõukogude Liiduga sümpatiseerijaid leidus rohkesti ja meid kui põgenikke sageli ei usaldatud. kelle parteid loetakse kodanlikuks. kes veel polnud tolmukihi alla mattunud. Siin polnud tegemist mõne vasakpoolse tegelasega. Kui midagi taolist – inimeste küüditamist – oligi ette tulnud. mida sama riik oli valmistanud teistele maadele. ta oli alles aasta algul ülendust saanud. Eelmise sajandi algul ehitati sinna Kuningliku Raamatukogu uus hoone. kus sissejuhatava sõnavõtuga esines Kopenhaageni tuntud lehemees Anker Kirkeby. mis on turistide huviobjekt. Riigiarhiiv paikneb otse kesklinnas. Halsist pärit nagu minu sõber Svend Gram Jensen. ja tõin näiteks 1941. Kuninglikust Raamatukogust lahutab Riigiarhiivi ainult kena aed. Seda osakonda juhtis ülemarhivaar Carl Rise Hansen. et olime põgenenud halva südametunnistuse tõttu. See kehtis minugi uue töökoha kohta. vaid tuntud ajakirjanikuga. Juhtisin tähelepanu nendele kannatustele. kui mõni uustulnuk neid 122 Tuna 2/2003 . Personali eineruumis olid teatavad kohad reserveeritud vanematele kolleegidele. See koht oli varem olnud sadam. mis sellel riigil oli tulnud kanda. kes töötas radikaal-liberaalse ajalehe Politiken juures. kes võttis mu väga hästi vastu.

Oli ju lihtsamaid ja moodsamaid vahendeid meie leidmiseks suures majas. nagu ka mitte gaasipliidil köögis. et ehk tarvitame liiga palju elektrit. nii et seda võis igapäevases asjaajamises tarvitada. Seda tajusin algul ainult põgusalt. See tundus meile. Esialgu õppisin uuel kohal töötades tundma ainult väheseid kolleege väljaspool minu osakonda. komme ise oli säilinud juba vanast ajast ja likvideeriti peatselt. ja vastas alles siis küsimusele. pakuti esimesena seda kohta mulle. Ta märkis siis selle ühte protokolli üles: mineku ja tagasituleku kellaaja. Arutasin seda küsimust kodus Annemariega. Tuna 2/2003 123 . Mulle sai kindlaks tööalaks haridusministeeriumi vanemast arhiivist see osakond. mis tegeles kõrghariduse (gümnaasiumid. Ruumist lahkudes pidid kõik talle teatama oma mineku eesmärgi. Võib-olla olid mõnel olnud ka suuremad ambitsioonid: nad ei soovinudki arhivaariks saada. kes käis kogu aeg väikese kalotiga. väga imelik. noorematele. Sealjuures pidas ta arvet selle üle. Mul polnud küll tahtmist Odensesse minna. kes töötas Kopenhaagenis insenerina. sest võimaldas heita põgusa pilgu Taani kultuurielu kulisside taha. Seda kõike pidi lihtsalt teadma. Hoidlates võis ka kohata endisi arhivaare. Kolisime Trondhjemsgade neljandalt korruselt. vaid olid ainult tööpuuduse ajal kasutanud sobivat võimalust. Lugemissaal kuulus koos vanemate arhiivifondidega 1. Riigiarhivaar Aakjær oli lahke ja mugav mees. Ta oli alles paari aasta eest pensionile läinud. Seal oli mul kõige rohkem tegemist. püüdis kõiki küsimusi lahendada parima äranägemise kohaselt ja mõistlikult. et nad ei julgenud tema käest midagi küsida. mõned juba ammu pensionärid. kus üürisime ühe lesknaise juures maja alumisel korrusel üsna ruumika toa köögi kasutamisõigusega. Nõukogude Liidu ja USA saatkondade naabrusest natuke kaugemale. Mõned vanemad arhivaarid said töötoa kahepeale. See oli ainult ülemarhivaaridel. Vastavate ametite loomine Riigiarhiivis oli ette nähtud järgmise aasta eelarves. Meie korteriomanik oli tulnud vahepeal tagasi ja me olime leidnud samas linnaosas uue elukoha. Oli ettepanek luua hulk uusi arhivaarikohti. Ühtegi hoiatussilti aga polnud. kus ta liikus nagu vari – tollal ligi 90 aastat vana. Eriti sõjaeelsetel aastatel oli kohasaamine olnud raske. Ka tema soovitas mul pakkumine vastu võtta. Mul tuli koostada ülevaade vastavast arhiivist ajavahemikus 1848–1916. Riigiarhiivil oli just kavas personali laiendamine. Ma sain omale koha just arhi- vaaridetoa ukse juurde. Moodsad abivahendid. osakonna alla. Igapäevane juhtimine ja asjaajamine lasus sekretariaadi ülemarhivaari õlul. Annemarie polnud siin siiski päris üksi. Kuna olin kõige vanem vikaar. kes parasjagu kuskil oli. Minu nooremad kolleegid rääkisid. nagu näiteks telefon. Minuga oli too vana arhivaar aga üllatavalt lahke ja jäi selleks oma surmani kõrges eas. et saan esimese vakantse arhivaarikoha Riigiarhiivis. kutsekoolid ja ülikool) ning kultuurieluga. Tuli arvestada vähemalt pooleaastase Kopenhaagenist äraolekuga. Temaga mul kunagi juttu ei olnud. Seda võitlust ei suutnud nad tihtipeale unustada. Varem oli telefoni kasutamine olnud vaid ülemarhivaari eesõigus. Seepärast olin huvitatud tulevikuväljavaadetest. Ülemisel korrusel oli arhiivi halduskeskus: sekretariaat. mida tuli säilitada ainult osaliselt. kes sorteeris arhiivimaterjale. Teadsin. Minu vastas istus üks kontoriametnik. kus istusid kaks auväärt arhivaari ja tegid oma igapäevast tööd. niihästi peaarhiivis kui ka neljas maa-arhiivis. Oma esimese vikariaadi ajal ei hulkunud ma majas kuigi palju ringi. Meie osakonnas oli ainult üks selline ruum. Allüürniku elul on alati oma probleemid. kolima oma perega välismaale. küll aga ühe teise endise ülemarhivaariga. kelleks oli Harald Jørgensen. et aeg läheb ruttu: kuus kuud on lühike periood. Kadeduse põhjuseks oli arhivaaride vahel varem valitsenud väga terav konkurents. siis pidi olema niihästi eestkostjaid kui ka teravaid küünarnukke. Kohtasin teda mõnikord hoidlas. aga kui sekretariaadi ülemarhivaar mulle kinnitas. nimelt vastastikust kadedust. Meie korteriperenaine oli kogu aeg mures. siis nõustusin.Vello Helk / Pagulastudengist Taani arhivaariks IV kohti kasutas. Nimelt pidi Annemarie onupoeg. kes oli väga terava keelega. Varakult märkasin aga vanemate arhivaaride juures teatud tüüpilist iseloomujoont. Ka oli meil väljavaateid saada lähemal ajal omaette väike korter. kuna harilikult ta konstateeris kohe: “Kas seda teie ei tea!”. olid kasutusele tulnud alles üsna hiljuti. Ta oli asjalik ja otsekohene mees. Teised arhivaarid ja muu tööjõud olid paigutatud üldruumi. Meie uueks elukohaks sai Grenaagade. See oli üsna huvitav ülesanne. aga nad töötasid ikka veel ühe või teise teema kallal. hiljem aga hoopis teravamalt. See avaldus väikestes nõelatorgetes: halvustavates märkustes ja allahindavates iseloomustustes. Nende hulgas oli silmatorkav üks välimuselt igivana mees. Selle jaoks polnud eraldi mõõturit. Esimene uus arhivaariamet oli maaarhiivis Odenses Füüni saarel. Mul polnud oma töökabinetti.

olevat tema viimane ülemus. sajandi lõpul ehitatud hoidlahoone. oli hoidlahooldaja töölaud. Meile oli kõige tähtsam. See korter oli imepisike. Ta alustas tööd paar nädalat enne minu lahkumist. Tema õppimine polnud hästi edenenud. Vahemaa linnade vahel pole kuigi pikk – nädalalõpud saime ikka koos veeta. aga mingit lähemat isiklikku vahekorda meie vahel ei tekkinud. ainult saledate inimeste jaoks. Minu vikariaadi päris Århusi kursusekaaslane Ole Stender-Petersen. et ta oli olnud vikaarina Riigiarhiivis ja et tema iseloomu ja kangekaelsust seal tunti. See polnud lihtne. Selleks ajaks oli tema vikariaat lõppenud ja seda enam ei uuendatud. . Tema kuulsus polnud kuigi positiivne. sest Ole oli iseloomult üsna isekas ega tahtnud õppust võtta. Hoidla oli ühendatud käigu abil lugemissaaliga. otse katuse all. Nüüd avanes mul võimalus isiklikult konstateerida. Seal oli väike gaasipliit. Ta oli tõepoolest omapärane mees. oma magistritööga kuidagi valmis. koosnedes kahest väikesest toast. Enne riigiametisse saamist oli ette nähtud kaheaastane aspirandiperiood. Nii oli siis otsus langetatud. Kuiv ja asjalik. aga Ole jaoks oli see tegelikult karuteene. kuigi mõnikord oli ta ainuke taotleja. kust ülemus vahetevahel. Vasakul oli uks kantseleisse. et need kuuldused palju ei valetanud. Saime õnneks varsti omale Annemarie onupoja korteri. neljandal korrusel. temast lahtisaamiseks teda soojalt soovitanud – ja nõnda olevat ta oma koha saanudki. enne läbikäiku hoidlani. alati töökitlis. Olin varem kuulnud mitmesuguseid lugusid Odense maa-arhivaarist Carl Lindberg Nielsenist. sain ülesande teda juhendada. Köögis sai end hädavaevu ümber pöörata. Mind võttis ta vastu üsna asjalikult ja näitas kätte mu töölaua lugemissaali tagaseina ääres. Odense maa-arhiivi 19. mida ma rääkisin. 124 Tuna 2/2003 Hans Christian Anderseni sünnilinnas Odenses üürisin toa ühes pansionaadis. Hoovi pool oli magamistuba voodi ja kapiga – rohkem seal ruumi polnudki. Võib-olla oli ta pea niipalju marksistlikku õpetust täis. novembrist 1958. Ole sai järgmisel aastal. või lasi kuuldu ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Nørrebrol. Sain varsti ametliku kinnituse. et tihtipeale ta üldse ei kuulanud. Ajalooliselt on linn tuntud muinasjutumeister Hans Christian Anderseni sünnilinnana. Hiljem taotles ta tihti arhivaari kohta. eriti 1960-ndatel aastatel. Kui vabanes Odense maa-arhivaari ametikoht. Hoidlahoone piki Raudtee tänavat (Jernbanegade) imiteerib romaani stiili ja nii mõnigi nimetas seda kloostriks. Lindberg Nielsen oli olnud arhivaar paaris teises maa-arhiivis. et olin 1. See õnnestus. Vastasseina ääres. kui oli kandidaatide põud. ta oli vahepeal läinud Kopenhaageni ülikooli magistritööd tegema. a. Odense maa-arhiiv asub kohe raudteejaama juures. et siin polnud kedagi meie järele valvamas. Gaasiautomaadi külge oli Annemarie onupoeg nööriga sidunud auguga 25-öörise raha. töökohaga Füüni maa-arhiivis Odenses. lisaks veel äge ja terava sõnaga. Aegamööda õppisin teda tundma. Talle tuli kahjuks. et Odenses viibimine jääb lühiajaliseks. Mulle paistis. Teadsin. Viborgi maa-arhivaar Johan Hvidtfeldt. kus oli ruumi sohvale ja lauale. aga samas ka väiklane. võetud Riigiarhiivi teenistusse arhivaariameti aspirandina. Ole isa isiklikult oli käinud niihästi riigiarhivaari kui ka Harald Jørgenseni jutul. et ta oli katoliiklane ja et tal oli palju lapsi. pärast 12 aastat ülikoolis õppimist. Vastu tänavat oli elutuba. sest ta soovis muusika harrastamise kõrval täiendada oma haridust. arvult vist seitse. See asus Kopenhaageni töölislinnaosas. Ilma sellise kuulsuseta oleks ta lihtsamalt sisse pääsenud. mida võis taaskasutada: pista aga automaati ja tõmba jälle välja! WC oli imepisike. Lootsime. hankimaks pojale vikariaati. agaral sammul välja tormas. Minust paremal troonis natuke kõrgendatud poodiumil arhiivi senine ainuke arhivaar Anne Riising. millel oli omakorda arhiivi kantselei kaudu otseühendus maaarhivaari suure ja ruumika ametikorteriga. Ahorngadel. nurgas oli küttekolle: petrooleumiahi. mis tal aga kunagi ei õnnestunud.Vello Helk / Pagulastudengist Taani arhivaariks IV Annemariel oli praktilisem jääda Kopenhaagenisse. aga igal pool oli ta sattunud oma kolleegidega tülli. et muu enam sisse ei mahtunud? Sedasama koges hiljem ülemarhivaar Rise Hansen.

maadlesin nii mõnegi keerulise lausega ega olnud oma tõlkeoskuses kindel. Tuna 2/2003 125 . aga ladina keeles ma nii tugev polnud. Näiteks ei tohtinud me kasutada telefoni. Kui kirjutasin tema arvates liiga tihedalt või üle vastavate lahtrite piirjoonte. mis võtsid aega. Püüdsime neid kõigiti aidata. Viimasest sain hästi jagu. mille ta tellis välja Kopenhaagenist ja Uppsalast. Meie ülemus jälgis täpselt meie äraolekut.” Kord tema puhkusepäeval tulid mulle mõned tellitud raamatud Kuninglikust Raamatukogust. Selle õpilased näppasid mõnikord arhiivi aiast õunu – aias oli läbironimiseks auke. millega meid hoidlas harilikult taga otsiti. aga mulle määratud väljaõppeks. Ametliku töö kõrval oli meil võimalus kinnitatud ärakirjadega lisa teenida. sahtlitele oli märgitud nende sisu. vaid tuli igal hommikul kohale ja avas posti. Nii sain teda mõnest lugemisprobleemist üle aidata. Tollal ei tunnistatud fotokoopiaid originaaldokumentidega võrdseks. mille üle oli ülemus väga uhke. a. Tuli olla väga kokkuhoidlik. mis sageli olid täiesti üleliigsed. Olin Vatikanis omandanud vanemate tekstide lugemise kogemusi.Vello Helk / Pagulastudengist Taani arhivaariks IV Tööolud polnud siin just halvad ja töö oli lihtne. kui puhkusel. millal ta endale puhkust võttis. Mujal oli võimalik kartoteeke otse kasutada. vahetada mõtteid arhiiviprobleemide kohta ja üldse ajada kollegiaalset juttu. et tal on halb kuulmine. Ta töötas keskaegsete käsikirjadega. Ta kannatas ka migreeni all. Ta oli lõpetanud ülikooli juba 1951. Külastajad pidid alati pöörduma nende poole. Algul pandi mind päevase posti protokollijaks. See oli üsna lihtne töö: need sisaldasid peamiselt kirikuraamatuid. Positiivseks elamuseks oli kolleeg Anne. mul on puhkus (või vaba päev). eriti sõnalühendite osas. siis oli ta võib-olla sellesamaga tegev. Arhiivifondide kartoteek paiknes küll lugemisruumis. aga erilist kontakti neil teineteisega ei olnud. Meil oli ju ühine Århusi taust. aga tema leidis ikka kummalisi konkse. Lehekülg oli ju lehekülg! Meil kehtis pooletunniline einepaus. julgesin ma paki lahti teha. Selmet klaarida lihtsaid küsimusi telefoni teel. tuli ainult harjuda maa-arhivaari iseärasustega. Ta imponeeris mulle oma teravmeelsuse ja intelligentsiga. Tema väiklus paistis silma igal pool. See oli muidu kontoriametniku töö. aga koos temaga sai kõik see humoorika värvingu ja nii oli kergem kohalikke kapriise taluda. Siis oli ta käre kaebama ja nõudma rangemat valvet. Sain kergemalt hingata. teda huvitasid tolleaegsete jutluste tekstid. Järgmisel päeval sain korraliku peapesu omavolilise tegutsemise eest. Elu. Lindberg Nielsen eelistas. Gümnaasiumis käies oli ta kord jalgrattal sõites auto alla jäänud ning saanud peaajupõrutuse ja kuulmisnärvi vigastuse. hüüdis ta kohe: “Stopp – edasi ei tohi kirjutada!” Algul ehmatas see mind päris ära. Nii ei tulnud meil teemadest puudust. Kui oli tegu vaid paari-kolme reaga. Ega me tegelikult teadnudki. Seal tuli iga säiliku kohta kirjutada kartoteegikaart. Kokkuhoid kehtis ka paberi ja üldse kirjatarvete kasutamise suhtes. Kuna pakipost saabus hiljem ja tema oli juba kantseleist lahkunud. Seda kartoteeki tohtisid kasutada ainult arhiiviteenistujad. Teda ma varem ei tundnud. kellega oleksin saanud oma probleeme arutada. Meile maksti ärakirja lehekülgede pealt. Posti sissekirjutamisel seisis ta mu selja taga. Maa-arhivaar respekteeris tema andekust ja teadmisi. Minu saabudes avanes Annel võimalus arutada ajalooteemasid. Maa-arhivaar andis ka mulle mõne sellise ärakirja tegemise. et me einetaksime üksinda. ka mitte tema puhkuse ajal. samad õppejõud ja osalt ka samad kaasüliõpilased. tegeles ta päevase postiga. ka külastajate suhtes. kuigi ka tema oli õppinud Århusis. aga sahtlitel seisid ainult numbrid. Alles siis tohtis kantseleiametnik saadetised päevikusse sisse kanda. kui ta lõpuks mind sellest tööst vabastas. andis ta kohe meile isikliku kellasignaali. Keegi teine peale maa-arhivaari ei tohtinud posti avada. Minu töö põhimaterjalid olid ladina ja itaalia keeles. Meie naabruses paiknes kohalik toomkool – gümnaasium. Seda sai konstateerida hommikul kantseleisse minnes. nõuti arhiivi templiga ärakirja. Meie ülemuse iseärasusi sarjasime ka. Ka vabadel päevadel ei reisinud ta kuhugi. Lindberg Nielseni väikluse kohta sain veel teisigi kogemusi.ja töökoha vahetused polnud sellele tööle just soodsalt mõjunud. Kui meie eine pooltund oli möödunud. pidime alati saatma kirja. Hoidlas oli suurem materjalivaru. aga sähvas sissetulijale: “Täna ma pole siin. sest siis sain näha. ajaloomagistrina. endist söekeldrit. Olin teda küll ülikoolis näinud ja teadsin. Samuti ei tohtinud ära visata pakkimispaberit ega -nööri. Kui ta oli tööl. siis haaras ta selle endale. Ka polnud mul seni olnud teisi. Minu ülesandeks sai koguduste arhiivide revideerimine ja korrastamine. aga alati pikki dokumente. millega arhiiv tegeles. Pikapeale selgus talle ka minu uurimisteema. Anne oli juba mõned aastad olnud Odenses ainukene arhivaar. aga oli ka hiljem tülikas ja segav. Anne erialaks oli keskaeg. Sinna mahtus sisse ainult kaks inimest korraga. Eines- tusruumina saime kasutada ühte väikest urgast lugemissaali all. Mõnikord tuli aga kolleeg Anne Riising mulle seltsiks.

aga selle eest pääsesin harilikust kaheaastasest teenistusest ühe maa-arhiivi juures. a.Vello Helk / Pagulastudengist Taani arhivaariks IV Nüüd sain aga hea abilise. 1959. inspireeriv ja põnev seltskond. Nimelt kaasnes kohavahetusega ametikorteri remont. Ta saatis siis enda asemel tavaliselt Anne. Nørgaard. Seal oli veel üks meie ülikoolikaaslane. sest pansionaadis olin algul ilma lähemate tuttavateta. Maa-arhiivide alluvusse kuulusid kohalike haldusasutuste arhiivid. Minu teenistusaeg provintsis kujunes küll pikemaks. a. et võin taotleda töökohavahetust. vanad aktid olid eeskirjade kohaselt talletatud. Viimane elas oma perega ühes linna ligidal paikneva mõisa aednikumajas ja kutsus meid vahetevahel enda juurde õhtusöögile. samuti pidi maa-arhiiv saatma oma esindaja. Endine kohtunik Ærø saarel oli saanud koha Sjællandile – väikesse Storehedinge linna. Loomult oli ta ka kõike muud kui leplik ja seetõttu oli ta tihti ametiasutustega tülis. augustil. See andis mulle hoopis tugevama põhja jalge alla. volitas ta mind arhiivi esindama. aga meie oma ei olnud heal jalal piirkonna haldusasutustega. mis oli arhivaaride väljaõppeks muidu ette nähtud. 2001. mida ei saadud nii tihti teha. mis tähendas tõusmist ühe astme võrra kõrgemale. aga seda ta ei maininud (ja ma tookord ei teadnud). Tallinn. mida ümbritsesid lilled. Pärast õhtusööki läks järgmine laev Svendborgi. et enne viit aastat ei saanud ta teist töökohta taotleda. . Mind olid vastu võtmas niihästi uus kui ka lahkuv kohtunik. kes samuti oli saanud ajutiselt Odensesse töökoha. Minu reisiseltsiliseks oli nüüd eelmainitud kohtupresident Arthur Andersen. samuti üks tema vanem kolleeg.1 1 E. sest see võis olla üsna kulukas. Tollal Odenses veel ülikooli polnud. Kõige rohkem oli alimente puudutavaid asjaajamisi. See oli kahekorruseline hoone. kus palk vastavalt madalam. Seda tuli mul ka hiljem ametialalistel visiitidel tihtipeale teha. See hinnang lisati ülevõtmise protokollile. Algajatel kohtunikel tuleb alustada redeli alumiselt astmelt. kes oli saabunud sellesama laevaga mis minagi. Minu ülesandeks oli kontrollida arhiivi olukorda. mis teiste madalate majade kõrval paistis esinduslikuna silma. Hiljem tuli minu pansionaati üks minu Århusi ühiselamukaaslasi – majandusteadlane Poul Ravn. Siis saime vabalt vestelda. Kongelundeni mõrv. kes oskas peaaegu kõik need probleemid lahendada. mainides ka Eesti olukorda. Peatänav oli justnagu vanast kultuuriloo raamatust võetud. kes pani pisiasjadele liiga suurt rõhku. Enne Kopenhaagenisse tagasipöördumist tegin ühe huvitava ametialalise reisi. Tal tuli aga arvestada. Siis oli mul ka argipäevaõhtuti seltsi. Jäin sellega rahule. Seal oli siis koos väike ajalooga tegelev ja sellest huvitatud ringkond. Ootasin Kopenhaagenisse tagasiminekut. Arhiiviruum oli korralik ja kuiv. Selleks esindajaks oli harilikult maa-arhivaar. aga hea tagapõhjaga miljöö oli selleks ajaks juba olemas. Kogu pärastlõuna möödus ameti üleandmise toimingutega. Ehk oli siin ka Anne käsi mängus? 126 Tuna 2/2003 See oli minu esimene ametireis. kui oli juhtkonna vahetus. Aste-astmelt ronitakse ülespoole. Ta oli ka väga vilunud masinakirjas ja kirjutas nii mitmedki keerulised tekstid fotokoopiatelt maha ning lisas tõlke juurde. et ta oli omal ajal osalenud kohtunikuna eesti põrandaaluste kommunistide Karl Säre ja Johannes Meeritsa protsessis: need olid 1936. Saabusin sinna natuke aega peale lõunat. Tema kaudu sain kontakti ka teiste Odense ajaloolastega. Maa-arhiivi jaoks kirjutasin üksikasjalikuma raporti. Leidsin kergesti üles kohtumaja. kui 1966. Tõlkinud Arvo Alas. Ta oli huvitatud minu päritolust. Kuritegevust sellel saarel peaaegu ei esinenud: kõik tundsid üksteist. Lubaduse järgi pidin saama esimese vakantse koha Riigiarhiivis. Need seltskondlikud õhtud olid heaks vahelduseks. aga kui ühel kevadpäeval oli kohtuniku ametis vahetus Ærø saarel. pärast üheksat kuud Odenses. Tema paistis olevat väga mõistev mees. Sain jälle julgust. Uute kohtade loomised võtsid kauem aega. jõudu ja hoogu uurimistöö jätkamiseks. kes õpetas kohalikus gümnaasiumis ajalugu. Lahkuv kohtunik kirjeldas oma senist tegevust. kevadel hakkas asi edenema ja lõpuks sain teate. Esiteks rongiga – esimeses klassis – Svendborgi ja sealt edasi laevaga minu sihtsaare pealinna Ærøskøbingisse. Olin sattunud idüllilisse Okasroosikese-linna: väikesed majad. kui ette nähtud. mis tuli mul üle võtta 1. mida siis talle selgitasin. väikestest ringkondadest. Kõrvalhuvide viljelemiseks jäi kohtunikul küllalt aega – ilma nendeta võis elu igavaks minna. kui algul kavatsetud. Nädalalõpud veetsin ikka Kopenhaagenis Annemarie juures. asutati sinna Taani kolmas ülikool. sest need pidasid teda pedandiks. Mind esitleti Ida-Taani maakohtu presidendile Arthur Andersenile. Pärast ametlikku osa serveeriti meile senise kohtuniku abikaasa poolt ametikorteris korralik õhtusöök. a. aga see venis. Neid tuli aeg-ajalt kontrollida. Taanis on ringkonnakohtud jaotatud klassidesse. tapnud oma seltsimehe Johannes Eltermanni.

Seal oli veel alamaid ametnikke. aga nüüd olime vähemalt jälle koos ja saime tulevikuplaane teha. Ka Majandusarhiiv Århusis kuulus Riigiarhiivi alla. See aga tema energiat ja head tuju ei vähendanud.Vello Helk / Pagulastudengist Taani arhivaariks IV Minu üheksa kuud kestnud teenistus Odense maa-arhiivis oli mitmeti eriskummaline. Selleks oli Riigiarhiiv saanud erisummad: oli käsk need paberid põhjalikult läbi uurida. kes tugevasti lonkas. Rostockis sakslastega kokku lepitud. Munch nähtavasti paberikorvi ei kasutanud. a. Seda ametit pidas humoorikas ja elurõõmus vigase puusaga daam. kelle ametinimetus oli registraator. Pöördusin Kopenhaagenisse rahuloluga tagasi – minu tulevik oli omandamas kindlamaid kontuure. Esialgu oli meie koduks veel tikukarbikorter Ahornsgadel. Pärast igapäevaste rutiiniküsimustega tegelemist anti mulle kindlamat tööd. Pärisin Niels Peterseni töökoha ja jagasin ametituba arhivaar Ole Karup Pederseniga. Miks mind seal alustada lasti – oli võib-olla juhus. kes oli samal ajal ka teatava traditsiooni kandja: tema vanaisa A. mis hõlmab saared ida pool Suurt Belti. mis hõlmasid peaaegu kõiki arhiivifonde. siit juhiti niihästi peaarhiivi Kopenhaagenis kui ka nelja maa-arhiivi. saksapoolseks läbirääkimispartneriks Himmler. Kui ta oli määranud mulle mingi kirja vastamiseks ja nägin. Munch ise lükkas kõik need kuuldused kategooriliselt tagasi. osakonnas. Tema asjade eest hoolitses Magda Dalgård. Pärast Saksamaa kapitulatsiooni 1945. C. Selle kokkuleppe põhjal olevat Taani sõjalisest vastupanust loobunud. Esmalt tuli mul jätkata Niels Peterseni poolt alustatud Taani endise välisministri P. Riigiarhiivi sekretariaadis Minu esimeseks korraliseks teenistuskohaks Riigiarhiivis sai selle keskus – sekretariaat. või 2. Siin resideeris riigiarhivaar.D. mida ta tegi lihtsalt ja otsekoheselt. tehke oma äranägemise kohaselt!” Meie tööruumi vastas oli Riigiarhiivi raamatupidaja kontor. aga ta tahtis vähemalt ise alati posti avada. P. Taanis pole arhiivikooli. Isegi reklaamtrükised olid tal säilinud. Ta pidas sissetulnud ja väljamineva posti diaariumi. Näiteks ei öelda seal mitte “fred” (rahu) vaid “fre´”. Munch. P. väga tasakaalukas ja läbirääkimistel tubli. jätkati võimalike tõendite otsimist tema säilinud paberites. a. eriti selgitanud kohalikke tavasid. Siis ütles ta harilikult: “Teil on kindlasti õigus. Jørgensen oli olnud Taani esimene riigiarhivaar. oma väga omapäraste mittehääldatavate “d”-häälikute tõttu. Ta oli kena ja vastutulelik. et Taani okupatsiooni suhtes oldi juba märtsis 1940. kes oli mind minu lühikesel vikaariperioodil aidanud. Anderseniga. Annega on see side püsinud – tema intelligents ja terav mõistus on mind mõnetigi aidanud. Meie ülemus oli ülemarhivaar Harald Jørgensen. Riigiarhivaar Aakjæriga me palju kokku ei puutunud. hoolitses ka posti arhiivi osakondadele väljajagamise eest. Mõnele kirjutas ta ka resolutsiooni edaspidise asjaajamise kohta. Väideti. kui talle taheti külge pookida kuninglikku päritolu. et aeg-ajalt laenas ministri poeg osa Tuna 2/2003 127 . Selleks komandeeriti väljaõppekohustuslased harilikult ühe–kaheaastaseks teenistuseks Kopenhaageni maa-arhiivi juurde. Üldiselt valitses sekretariaadis hea suhtlustoon. nii polnud suurem osa minu kolleege kunagi seal töötanud. kes kirjutasid masinal ja korraldasid praktilisi asju. osakonnas ja see langes minu ametissenimetamisega ajaliselt kokku. Harald Jørgensen oli avameelne ja otsekohene juhendaja. Ta vaatas posti pealiskaudselt läbi ja märkis igale saadetisele oma perekonnanime algustähed – “Aa”. Nimelt tahtis arhivaar Niels Petersen just siis sekretariaadist lahkuda jätkamaks oma teenistust 2. et Taani esindajaks olevat olnud tolleaegne välisminister P. Siin kuulis ikka veel kohalikku dialekti. Sellest ei tekkinud kunagi prestiižiküsimust. hakkas üks Taani parlamendikomisjon uurima poliitikute okupatsiooniaegseid tegusid. Mul oli hiljem tegemist ka H. aga need olid mõnikord valed. Tema esimene töö hommikuti oli virgalt kirjaavaja-paberinoa kasutamine. Väljaõpe toimub töökohal. Munchi arhiivi korrastamist. et see kuulus mõne teise kompetentsi. Selle väga ulatusliku arhiivi korrastamist raskendas asjaolu. Riigiarhiivis algas teenistus harilikult kas 1. Riigiarhivaar asjaajamisse palju ei sekkunud. Ma lahkusin küll Odensest. a. Teenistus sekretariaadis polnud nõutav. võisin rahulikult vastava märkusega tema poole pöörduda. Magda Dalgård püüdis ta näpunäiteid jälgida. aga tänu Anne tõhusale abile tähendas see uut ja otsustavat lehekülge doktoritöö jätkamisel. Siin jäi nüüd tema ülesandeks mind juhendada. Rahva seas oli levinud kuulujutt. jätsin hüvasti oma ajaloolastest sõpradega. aga side ei katkenud. Pärast tema surma 1948. Pärast paariaastast teenistust ühes osakonnas viidi arhivaar üle teise osakonda ja selle järel tuli tutvuda ka ühe maa-arhiivi tegevusega. Õppisin tundma ka muinasjutumeister Hans Christian Anderseni sümpaatset sünnilinna. Mul oli üsna vahelduvaid ülesandeid.

Kuningliku arhiivi sain ma üsna kiiresti korda. Just enne minu sekretariaati . aprilli algul. mida Riigiarhiiv ei olnud põhimõtteliselt nõus maksma. kus need on suletud 50 aastat. Vastutasuks lubas ta üle anda kõik oma valduses olevad materjalid. kui talle makstakse 10 000 krooni. Kurioosumina võiks mainida kirju Ameerikast nõuannetega soolatüükast vabanemiseks. Kuna tal polnud pärijaid. kust ta 1940. surnud kuninga Christian IX arhiiv. Vanematel õnnestus aga saata poeg Kaug-Itta.Vello Helk / Pagulastudengist Taani arhivaariks IV Riigiarhiivi lugemissaal. See ülesanne kuulus sekretariaadi kompetentsi. sest ministri poeg olevat teel koju Saksamaal kinni võetud. Ta polnud just väga korralik mees ja ta oli oma vanematele palju muret valmistanud. Meie õlgadel lasus Riigiarhiivi ja maa-arhiivide tegevusaruande trükitud väljaande koostamine. Osa materjale oli ta andnud koguni ühe väiksema laenu vastu pandiks. Kuulujutud viisid selle tuleku ühendusse P. See ei vastanud aga igal juhul tõele. polnud tema arhiiv eriti põnev. Kuigi kuningas oli valitsenud üle 40 aasta. a. Lühi128 Tuna 2/2003 kest aega pärast seda suri ka ta ise. nii et ministri poeg sai sel kombel siiski mingi hüvituse. Oli säilinud üsna palju perekonnakorrespondentsi: oli ta ju Euroopa vürstikodades äiapapa ja vanaisa. See müüt ise on aga visa eluga. algul tuli tagasi. Siis ähvardas ta oma isa materjalid hävitada. Ministri poeg kasutas jälle juhust raha teenimiseks: ta nõustus materjalide üleviimisega Riigiarhiivi. a. Nende hulgas võis leiduda ka tema vanemate omi. mispärast oleks ta pidanud minema kohtu alla. Kui raamatukogu käsikirjade osakonna juhataja aastaid hiljem hakkas pensionile minema. 1956. kuna ta läks Saksamaale alles pärast Taani okupeerimist 1940. a. Hiljem selgus. Foto: Elfeldt 1961 pabereid koju. rändasid tema paberid prügimäele. tema lubadusi ja kinnitusi ei saanud kunagi tõsiselt võtta. oli avatud 1906. esitas ta vastunõude teatava summa näol. Homoseksuaalsete kalduvustega isikuna oli ta enne sõda kuritarvitanud alaealisi. Sellel oli arhiivide ostmise summasid. Selle loa oli ta arhiivi üleandmisel välja tinginud. Pärast regendi surma antakse tema paberid üle Riigiarhiivile. Munchi Rostocki-reisiga. Siin tuli täita pikaajalist lünka. a. Poliitilist kirjavahetust peaaegu polnud. Pärast seda avatakse arhiiv ja võetakse ette vajalik korrastamine. et ta seda polnud teinud. Sealsetes lehtedes oli ilmunud väike teade sellise ebameeldiva kasvaja kohta kuninga näos. aga ka mitte selle dementeerimiseks. Seda polnud veel jõutud läbi vaadata. ta ema oli samuti olnud tuntud poliitik. ka mitte erilisi kontakte vaimukultuuri esindajatega. tahtis ta enne sellest arhiivist lahti saada. Dokumentide kojulaenamise eesmärgiks oli ministri poja puhul raha väljapressimine. Peale selle oli meil ühiseid töid. Minu ülesandeks sai nüüd viia lõpule selle korrastamine ja ülevaate koostamine. Ka seekord sai ta raha ja meie lõppude lõpuks tema vanemate arhiivi. vilksatab ajalehtede veergudel veelgi. P. Kui talt nõuti arhivaalide tagastamist. Munchi paberite hulgas ma midagi Rostocki-kokkuleppe olemasolu kinnituseks ei leidnud. Riigiarhivaar on ka kuningakoja arhivaar. Lõpuks leiti lahendus: arhiiv deponeeriti Kuningliku Raamatukogu käsikirjade osakonda.

mis ilmus trükist 1960. Ajasime kõik jooksvad asjad joonde. endine Tallinna linnaarhivaar. Korrapäraselt ilmus hiljem veel järgmine viisaastaku aruanne. Viimati olin sellega tegelenud algkoolis. Kui Harald Jørgensen läks puhkusele. See meetod ei soosinud kokkuhoidu.2 Meie ülemarhivaaril oli palju kontakte välismaalastega. Tollal maksti palk välja sularahas. see ilmus juba järgmisel – 1961. Meie riigiarhivaar ei hoolinud palju välismaa külalistest. nr. nii et sai järgmisel aastal summade suurendamist nõuda – see oli harilik taktika. Tavaliselt jättis ta need Harald Jørgenseni hooleks ja lipsas mõne ettekäändega tagauksest välja. lk. kuid ma pääsesin ilma märkusteta. Ta võttis osa rahvusvahelisest arhiivide ümarlaua (table-ronde) konverentsidest. et ülejäägi puhul vähendati järgmisel aastal üldsummat. nii et teadsime täpselt. Paul Johanseni kirjadest Svend Aakjærile. kui sain ise osakonnajuhatajaks: teadsin konteerimise võimalusi ja kuidas väljaminekuid otstarbekalt jagada. Minu hoole all oli ka Riigiarhiivi kassa. 4. Iga teenistuja sai kuu lõpul palgaümbriku. Harald Jørgensen toimetas neli korda aastas ilmuvat Põhjamaade arhiivide infoajakirja “Nordisk Arkivnyt”. Võtsin põnevusega üle käsitsi peetavad arveraamatud ja kassa. Koos Ole Karup Pederseniga koostasime järgmise väljaande. Olin siis ka selle ameti selgeks õppinud. See töömeetod funktsioneeris hästi tema juhtimise ajal ja kergendas ka minu tööd. Süsteem oli tollal selline. Näiteks professor Paul Johansen Hamburgist. püüdes vältida väiklust ja tähenärimist. kus meile õpetati vahet tegema deebeti ja kreediti vahel. Saime meiegi vahete-vahel kaugete külastajate puhul mõne ülesande. Ta ei teinud sellest probleemi – naeratas ja aasis meid sõbralikult. Raamatupidamisest mul suurt aimu polnud. kes tihti teda külastasid. Tööpäeva lõpul oli alati vaja kontrollida. sadade tuhandete kroonide ringis. Tuna 2/2003 129 . Eelarvesummadest ei tohtinud jääda ülejääki. Käisime tema juures haiglas talle oma töötulemusi näitamas ja saime ainult kiita. niihästi artiklite kirjutamisel kui ka kujundamisel. nimelt kogu arhiiviasjanduse raamatupidamine. See tuli mulle hiljem kasuks. osakonnajuhatajana olen võtnud teda eeskujuks. Meie töö edu põhjuseks tuleb suurelt osalt lugeda ülemarhivaari praktilist meelt – ta polnud nii pedantne kui mõned tema kolleegid. Arhivaaride koostöö üle Läänemere. Mõned erandid siiski olid. ei jäänud sekretariaadi töö seepärast seisma. 92–108. mis hõlmas niihästi Riigiarhiivi kui ka maaarhiivide tegevust ajavahemikul 1956–1960. Ka Saksamaal oli tal häid sidemeid. Osalesin vastava ülevaate koostamisel maa-arhiivide kohta. missugused jooksvad asjad võisid ooda2 ta ja missugused tuli kohe korda teha. kellega meie riigiarhivaari sidusid ühised huvid – eriti Taani hindamisraamat. a. samuti anda alluvatele täielikku informatsiooni ja võimaldada neil iseseisvalt töötada. Raha palga maksmiseks tuli mul esiteks võtta ministeeriumist ja lasta siis see käskjalal pangast kohale tuua. Lõpuks õnnestus Riigiarhiivil avaldada üks ülevaade kümne aasta kohta (1966–1975). pidas ta alati enne meiega nõu ja instrueeris meid. – Tuna 2001. Pidin kontrollima kviitungeid ja saatma kõik koos Riigiarhiivi vastava kuuaruandega ministeeriumisse edasi. Kõik eelarvesummad tuli ära kasutada ja lisaks veel natuke. Ka selles saime teda abistada. aastal. meid tõmmati kaasa uute arhiivihoonete kavandamise ja rahvusvaheliste kontaktide puhul. a. vaid oli ka vastutusrikkamaid ülesandeid. Mul tuli seda teha vähemalt kolm korda. Siis ähvardas nende väljaannete publitseerimine jälle seiskuda. aga juba hilinemisega – 1968. Minu ülesandeks oli igaaastase registri koostamine. Siis tulid maa-arhiivide kuuarved. Seal võis juhtuda ka viperusi: kord panime Rootsi uue riigiarhiivi hoone plaani tagurpidi. mis ei paistnud olevat väga keeruline. Helk. V. kui meie raamatupidaja oli oma haige puusa tõttu mitu kuud haiglas ravil. Tööasjades informeeriti meid hästi.Vello Helk / Pagulastudengist Taani arhivaariks IV tulekut oli trükist ilmunud ülevaade Riigiarhiivi tegevusest ajavahemikul 1921–1955. millega harjumine võttis mõnda aega. Meid ei kasutatud mitte ainult rutiiniküsimuste lahendamisel. kas arveraamatu saldo oli kassaga kooskõlas. Kõige pingelisem tööperiood oli kuu algus. Kui teda tabas ükskord südameinfarkt. Seda publikatsiooni oli kavas jätkata viieaastaste aruannete kaupa. samuti arvepidamist korraliku bilansiga. Koostasime näiteks riigi arhiivindusala eelarveid. Opereerisin tihtipeale suurte summadega. eriti Põhjamaade arhiivitegelased. kus ta oli alaline Taani esindaja. tegime eelarved ja kavad korda. Mul tuli kord enda peale võtta erakordne ülesanne. See muutus aga keerulisemaks. Uurisin konteerimissüsteemi. Seal sobitas ta teiste maade arhiivide juhtkondadega kontakte. Hiljem. sest just minu ajal tuli meile ministeeriumist uus raamatupidamissüsteem.

maalides neile silme ette vallandamisohtu. said nüüd enamikus kindla töökoha. restaureerimine. See tähendas meile tunduvalt paremat palka. Ta oli ainuke. Ebaõiglane palgavahe kadus lõplikult. tal polnud vanuse tõttu ka pensioniõigust. mille olin kolme aasta eest Ole StenderPetersenile üle andnud.t. Kui aga teenistusvormi magistrite kutseühingu uue kokkuleppe kohaselt muudeti. Nüüd sai temast äkki nii kõrgepalgaline arhivaar. Mulle tähendas see kokkulepe kolme aastat teenistusstaaži lisaks. kehtima hakkas. 1932. Kandidaatide produktsioon oli seni olnud üsna väike. Magistrite kutseühing alustas läbirääkimisi rahandusministeeriumiga uue töölepingu sõlmimiseks. osakond. Peale selle oli arhivaarikandidaatidest nii suur puudus. nende hulgas ka mina. asutatud uus. Riigiarhiiv oli arvestanud odava arhivaariga. sest kokkuleppes olid kindlad tingimused. a. kuhu meil tuli maksta 5% palgast. tagasihoidlik mees. a. millega riik sellest koormast vabanes. riik lisas omalt poolt 10%. Tema teenistusstaaži arvestati varem ametisse astumise järgi. kuhu ta jäigi. nagu meidki. Isegi need mitte eriti silmapaistvad kandidaadid. kui vahekordi paremini reguleeriti. a. 3. kellel oli täispikk tööpäev. millele allusid tehnilised alad (foto. Pensioni jaoks asutati magistrite pensionikassa. (järgneb) 130 Tuna 2/2003 . mis kindlustas meie poolt nõutud soodustused ja tähendas head palgakõrgendust. mis teistel oli jäetud teadusuurimise otstarbeks. mis aja jooksul siiski kadus. kes olid seni end elatanud juhutöödest. mille järgi oli palk tookord kõrgem kui ülemarhivaari oma. Nüüd pakuti lepingut. nende hulka kuulus ka Riigiarhiiv. oli sellega ühinejaid esialgu ainult kuus.Vello Helk / Pagulastudengist Taani arhivaariks IV Minu teenistusseastumine langes kokku suurenenud nõudmisega akadeemiliselt haritud tööjõu järele. See viis ta automaatselt uue palgaredeli ülemastmele. Minu töökolleeg Ole Karup Pedersen oli nendel läbirääkimistel kutseühingu esindaja. Selle ülemarhivaariks sai Henry Bruun. Nii sai mu ülemuseks jälle Carl Rise Hansen. mil üks arhivaar sai rohkem palka kui tema ülemus. Riigieelarvet koormasid riigiametnike pensionid. Läbirääkimiste tulemuseks oli kokkulepe. Ka sooviti hakata ametistaaži arvestama mitte teenistusse astumisest. kes aga polnud sellega kuigi kaugele jõudnud. Pärast kaheaastast teenistust sekretariaadis pidin jätkama väljaõpet mujal. sest ta loobus oma 2/7 tööajast. Aja jooksul tulid ka kõhklejad meiega kaasa ja mõne aasta möö- dudes oli see teenistusvorm arhivaaride jaoks ainukehtiv. Nii tekkis akadeemilise tööjõu puudus. mida ma juba oma vikariaadi ajast tundsin. hirmutatud tööpuudusega. kopeerimine) ja raamatukogu. mail 1960. alamastme palgaga. ta töötas Taani ajaloolise bibliograafia kallal. enne kui piisav hulk oli välja õpetatud. Kandidaadid said juba eksamilaua taga tööpakkumisi. arvestati tema teenistusstaaži eksami sooritamisest. et tegelikult see polnud nii. aga pidi see-eest maksma meile kõrgemat palka. Kui see ametileping 1. kellel polnud teadushuvisid ja kes oli pärast ülikooli lõpetamist olnud ilma kindla töökohata. kui kõik arhivaarid tolle kokkuleppega ühinesid ja ülemarhivaarid said samal ajal palgalisa. osakond. vaid eksamite sooritamisest alates. Omal ajal oli tal õnnestunud saada koht Riigiarhiivi. et ainult riigiarhivaar sai temast rohkem palka. Minu järgmiseks töökohaks sai 2. kelle eriala oli raamatuteadus. kes pärast eksameid olid abiellunud ja lapsi kasvatanud. Vanematele arhivaaridele selline vabam teenistusvorm ei meeldinud ja nad katsusid nooremaid hirmutada. s. Sama kehtis naissoost kandidaatide kohta. Ametisse võeti uue kokkuleppe kohaselt riigiarhivaari poolt. Oma töönaabri kaudu teadsin. et võis minna kümmekond aastat. mille alla kuulusid algkoolid ja seminarid. Sain lisaks hooldada sama ministeeriumi teise osakonna. Tema kaudu oli mul alati hea teave asjade arengust. mis pakkusid tõhusat kaitset vallandamise vastu. Hakati asutama uusi gümnaasiume. Nüüd oli aga võimalus välja kaubelda paremaid tingimusi. sest ülikooliastujaid oli kogu aeg. Nimelt oli Riigiarhiivis 1958. Siis jäi aga ära ministeeriumi poolt tööle kinnitamine. Ta oli toonud endale abiks ühe ülikoolikaaslase. See uus teenistusvorm tekitas ka ühe juhtumi. Juhtkonnal ja vanadel arhivaaridel õnnestus siiski mõni noorem arhivaar ära hirmutada. See tekitas kibestumust. alates. Akadeemilise haridusega ametnike palgad olid seni olnud suhteliselt madalad. loodi kohti ülikoolide ja teadusasutuste juurde. Bruun pani ta vastu võtma fototellimusi ja korraldama praktilisi asju tehnilistel aladel. kes määras mulle sellesama töö haridusministeeriumi vanemas arhiivis.

Allakirjutanu on ammugi seisukohal: uurigem baltisakslust mitte ainult kui eestluse antipoodi. peab leiduma ka “võõras”. Samuti mõistan ja hindan Jaan Unduski loomupärast püüdu vabaneda stampidest. Tõsi küll. eestluse ja baltisaksluse vahekorda ei seonda ta Eesti avalikkuses ja ajalookirjutuses faktiliselt muutunud lähenemisega baltisakslusele. Jaan Unduski enda tekst on ses suhtes kahemõtteline: ta polemiseerib küll Brüggemanniga. et kuidagi alahinnata metodoloogiliste otsingute vajadust. sest 13. otse vallutusjärgsel ajal oli võõrus suur ja kultuuridialoog vaevalt võimalik. sajandi kolonisaatorite kristlik-euroopalik kirjakultuur mõjutas paratamatult põliselanike autohtoonset etnilist kultuuri. Olen kaugel sellest. Iga identiteet määratleb end ikka teise taustal: et armastada “oma”. väljus eesti kirjakultuur tollest terviklusest ja 19. Ning on loomulik. et teiskeelne. sajandist ja eriti valgustusajast peale edenev eesti kirjakultuur oli baltisaksa kultuurisüsteemi komponent: selle “mitte-elitaarne osa”. See oli uus tasand. et “vana” baltisaksa identiteet ja uus eesti identiteet põrkasid oma eripära kaitsta ja arendada püüdes teravalt kokku. et eestlastest–lätlastest põliselanike ja baltisakslaste ühine ajalugu on olnud nii võitlus kui ka – tema sõnadega – kooselu. jälgides sine ira et studo tema suhteid teiste kooslustega samas Läänemere-äärses tõmbetuulises maanurgas! Reinhard Wittram on juba ammu märkinud. mis siin ja praegu peaks vist ennekõike tähendama pluralistliku lähenemisviisi juurdumist eesti ajalookirjutuses. kui me oleme suutelised seda konkreetsetest allikmaterjalidest tuletatud faktide põhjal tunnetama! Aga ajaloolane ei peagi ju endas maha suruma tungi ja lootust püüda Tõele läheneda ega loobuma arutlemisest. ka kultuuriühtsust. Kuid mida enam kasvas uusaja tulekuga kirjasõna tähtsus. kuidas asi tegelikult oli – wie es eigentlich war. vaid ka poleemilisi tekste. See uus kultuur tähistas ja ühtlasi “teenis” uut identiteeti – eestlaste rahvuslikku identiteeti.P O L E E M I K A T juba pea kogu uue iseseisvusaja on õhus olnud ja ka kirjapanijaid leidnud. Olen juba kaua samal arvamisel nagu Jaan Undusk: 17. Seega siis mitte üksnes lihtsalt erinevaid vaatenurki esindavaid. vaid kui üht omaette ja omanäolist etnilis-sotsiaalset kooslust. Eestlastele kui pea homogeenseks talurahvaseisuseks surutud rahvastikurühmale oli määratud tema kitsa eluringi jaoks vajalik annus spetsiifilist rahvakirjandust saksa Volksliteraturi eeskujudel. kus Unduski järgi geopoliitiliselt tingitud üldist laadi ühtsuse reeglid enam ei kehtinud. Ent ometi. kasvades saksa või saksakeelse kultuuri rüpes. Niisuguseks “võõraks” muutus nüüd baltisakslus eestlase jaoks ja vastupidi. Nii kotkaperspektiiv kui ka lähivaatlus kuuluvad ajalooteaduse normaalse arengu juurde. mis . Ometi ei ole see omaette eesmärk ja mõttelendudelt on vaja ikka ja jälle tulla tagasi konkreetsesse andmestikku. Järgnevad read ongi kirja pandud selle nimel. Ja veel on selliseks arenguks vaja pidevat dialoogi. et diskussioon jätkuks. ja muidugi vajas ta ka kristlikku õpetust. Baltisakslaste kui koloniaalse vähemuse identiteeti ohustasid nii Tuna 2/2003 131 Tagasi ajalukku Ea Jansen Alguseks B rüggemanni–Unduski vaidlus Tuna veergudel oli rõõmustav sündmus. sest meie ajalookultuuri üks iseloomujooni on ju kahjuks mõttevahetusevaegus. kuid oma keskset probleemi. sajandi teise poole jooksul sai temast uus ja iseseisev organism – eesti rahvuskultuur. Mis sest. seda enam kinnistus jätkuvas kooselus ka kultuuriühtsus. Kooselu tähendab lugematute vastastikuste mõjutamiste rida ja põimingut. Esimene impulss mainitud vaidlust lugedes oli hüüda: tulgem konstruktsioonide ja paradigmade maailmast korraks taas tagasi konkreetsesse ajalukku ja eestlaste maa tegeliku arengu juurde – nii palju.

eestlaste rahvuslikku identiteeti ohustas baltisakslaste kultuuriline ja poliitiline eelispositsioon. kui uskudagi ajatusse autonoomsusideesse kui spetsiifilisse Balti pärimusse (Tuna 2002. loobumist nii teleoloogilisest tõlgendusest kui ka igasugusest apoloogiast. aga muidugi ka – nagu baltisakslasigi – sulandamisoht “väljastpoolt” – idast. kõigile inimkooslustele omane. lk.Ea Jansen / Tagasi ajalukku põlisrahvaste ülekaal kui ka nivelleerimistendentsid metropoli – Venemaa – poolt. see tugineb aga mitte niivõrd mingile erilisele balti autonoomsusideele. poleks eestlastest. 106). et mistahes struktuur püüab alal hoida ja edasi arendada oma individuaalsust. mitte vaid balti vaimust tingitud nähtus. kui Vene monarhe ja valitsusringkondi poleks tagasi hoidnud dünastiliselt määratletud riigi tavad tunnistada oma vasallide teatavat iseseisvust. Vastuseisus nivelleerimistendentsidele idast peitub tõepoolest analoogia baltisaksa ja eesti identiteedi vahel. lähtus kuni Esimese maailmasõjani mõistetaval kombel regioonist ja oli ennekõike Landesgeschichte kolme Venemaa läänemerekubermangu ja nende ülemkihtide mõneti ühtse saatuse sedastajana. Kuid on sama mõistetav. on ajaloolaste jaoks ikka päevakorral olnud probleem ja meil on see taasaktualiseerunud uuel iseseisvusajal koos ajalooparadigmade vahetusega. Hiljaaegu on muide selle küsimuse historiograafiast Baltikumi seisukohast andnud ülevaate Jörg Hackmann (Ethnos oder Region? Probleme der baltischen Historiographie im 20. vihik 4). et sellise väga üldistest seadustest tuleneva analoogia põhjal ei saa teha järeldusi konkreetse ajaloolise situatsiooni ega nende poliitiliste struktuuride kohta ajas ja ruumis. rahvuse) või maa – mingi poliitiliselt määratletud territooriumi või regiooni – ajalugu. lätlastest ega baltisakslastest tarvitsenud midagi järele jääda rüütelkondade autonoomsusteadvusele vaatamata. kaitstes oma eripära kõige selle vastu. sajandil. millel need struktuurid põhinevad. Speegi ja 132 Tuna 2/2003 Tõnissonini. mille abil üks või teine inimkooslus või identiteet püüab end kindlustada. jah. Aga on arusaadav. Seda narratiivi hoiti eesti talupoja – saksa mõisniku klassivõitluseks teisaldamise abil ülal ka nõukogude ajal. Jahrhundert. et seda on suur osa eesti ajaloolasi uuel ajal püüdnud ka teha. Baltisaksa professionaalne ajalookirjutus. Julgen väita. et pärast Esimest maailmasõda juba Eesti riigis sündiv eesti professionaalne ajalookirjutus lähtus eesti etnosest ja osutus suuresti “rahvuslikuks narratiiviks”. See ongi ka poliitilise autonoomsusidee taga. Seetõttu on üsna riskantne sedastada geneetilist seost baltisakslaste ja eestlaste – oma grupihuvides ning eri ajastutel rajatud – poliitiliste struktuuride. et tänane päev ootab teistsugust lähenemist. Mis on “maa” ajalugu? Kas kirjutada rahva (mingi etnose. – Forschung 50. kas lähtuda etnosest või regioonist. Jaan Undusk kaldub aga piirama oma vaatevälja liiga üheselt meie esivanemate ja baltisakslaste omavaheliste suhetega ja nende vahekorraga Venemaaga. Ei tule aga imestada. mis tekkis juba 19. – Zeitschrift der Osteuropa. 3. on see. nr. Aga põhimine. ühekülgsusest ja põhjuslike seoste lihtsustamisest. (2001). igal juhul on vajalik võrdlev perspektiiv. kes vanale baltisaksa ajaloo- . maa ajaloo kirjutamine tundub temale tähendavat tagasipöördumist Balti provintside regionaalse ajaloo kui Landesgeschichte juurde – kuigi Undusk samas kaitseb kiiduväärsel viisil eestlaste subjektsust. mitte hävitada. samuti ideede ning taotluste vahel. mis väljastpoolt seda eripära ähvardab. kui tal jätkunuks rahvast siinsete alade koloniseerimiseks. Kui Vene impeerium olnuks küllalt tugev. kuivõrd nii looduses kui ka inimühiskonnas kehtivale üldisele seadusele. mida tahan väita. kui säärane menetlus avab värava vaidlusele. ei saa sellest tuletada järjepidevuse otsejoont Schirrenist Jakobsonini – või Pätsi. isegi paljude Venemaa sisealade väga ebasoodsates tingimustes elanud etniliste koosluste identiteedi väljakujunemist suutis tsaarirežiim siiski vaid pidurdada. ja püüdlemine autonoomsuse või suveräänsuse poole on universaalne. ehkki toiming võib just oma ebatraditsioonilisuse tõttu olla ahvatlev. Isegi siis. Kuigi. Kuid sõltumatult sellest.

Ea Jansen / Tagasi ajalukku

kirjutusele olid vaid objektiks. Aga kuidas ka “maa ajalugu” tõlgendada ja kuhu täpselt piirijooned tõmmata – igal juhul on ometi selge, et meie maa oli tihedalt seotud mitmete muude Euroopa maadega juba ammu enne Saksa– Taani vallutust 13. sajandil. Eesti oli transiitmaana huvitav kõigile oma naabritele ja seega ikka nendelt saadud erinevate mõjutuste katalüsaator. Nii eestlaste kui ka baltisakslaste saatust mõjutas mitte ainult omavaheline vastuoluline ühtsus ja suhe Venemaaga, vaid see, mis toimus kogu Euroopas. Meie maa tegi kaasa mandri suure murranguaja 18.–19. sajandil, Inglise tööstus- ja Prantsuse poliitilise revolutsiooni järel. Seisuslik ühiskond, kus inimesed elasid oma kindlates eluringides (Th. Nipperdey termin) nagu kapslites, purunes aatomiteks ning moodustusid hoopis uued kooslused ja struktuurid. Euroopa näitelavale ilmus uus ideelis-poliitiline jõud, rahvuslus, mis hakkas riikide piire määrama dünastiaprintsiibi asemel. Ka Ida-Euroopa tõrjutud väikerahvad, kes elasid kolme suure impeeriumi, Austria (1867. aastast Austria-Ungari), Tsaari-Venemaa ja Türgi piires, hakkasid pretendeerima, avalikumalt ja varjatumalt, rahvuslikule enesemääramisele – ühes või teises vormis. Samasugune Euroopa väikerahvas olid ka eestlased. Määratledes end rahvuskooslusena, kes pretendeeris oma kohale päikese all, järgis eestlaskond Euroopa üldist suundumust ja mitte vaid geopoliitiliselt-territoriaalselt määratletud balti vaimu. Ärkamisajal veel arglikult ja varjatult, 1905. aasta revolutsiooni ajal ja järel juba julgelt tõstis ka eestlaste seas pead rahvuste enesemääramise idee. Kujunev eesti rahvuskooslus, nagu muudki uued rahvused, vajas eksisteerimiseks ka uusi poliitilisi struktuure kui kaitsekilpi; selleks võis olla hädakorral kultuuriautonoomia, selleks võis olla piiratum või avaram territoriaalne omavalitsus, ja selle kõrgeim vorm oli rahvusriik. Aga nii- või teistsugustena olid uued struktuurid olemuslikult erinevad vana seisusliku ühiskonna institutsioonidest, sest nende kujunemise lähtakohaks olid seisuste võrdsuse, kodanikuõiguste ja rahva suveräänsuse idee, seega siis põhimõtted, mis 19. sajandil juhti-

sid kogu uueneva Euroopa poliitilist arengut. Uus noor rahvus ei võinud leppida “vana ühiskonna” organisatsiooni ja selle institutsioonidega, mis kindlustasid aadli (või kitsa linnapatritsiaadi) prioriteedi. Ta soovis luua ja pidi oma eksistentsi huvides looma oma uued institutsioonid, aluseks rahva suveräänsuse ja rahvusliku enesemääramise põhimõtted.

Vanad ja uued institutsioonid
Ma tahan nende tuntud tõdede kordamisega väita, et eestlaste kui “uue ühiskonna” inimeste soov ja idee oma iseolemist kindlustada ei tulenenud mingist erilisest ja ajatust Balti autonoomsusideest, vaid rahvuskoosluse sisemisest ja loomulikust vajadusest end teostada. Selles kajastus kogu moderniseeruva Euroopa ühiskonnale üldiseloomulik ümberstruktureerumine. Baltisakslaste, aadli ja linlaste haldustraditsioonid ja -struktuurid aga tuginesid ju Euroopas juba ületatud mallidele; nende aluseks olid vürstide poolt eri seisustele antud, keskajale iseloomulikud privileegid. Balti aadli iseseisvus oli vasalli iseseisvus maahärra armust. Balti provintse haldavad rüütelkonnad ja nende seadusandlikud kogud, maapäevad, olid vaid ühe seisuse organid ega olnud tegelikult seotud kogu maaga – linnadel olid oma privileegid ja omavalitsused. Rüütelkonnaga võistles oma osalusõiguse eest maapäevadel maiskond, Landschaft, pärusaadlisse mittekuuluvad rüütlimõisate omanikud. Eesti-, Liivi-, Kuramaa ja Saaremaa rüütelkonnad eksisteerisid pealegi omaette organisatsioonidena, kelle koostöö sugugi alati ei sujunud. Põliselanikkond oli jaotatud rüütelkondade järgi eri haldusüksuste vahel ja seda peeti loomulikuks. Ja kui rüütelkondade esindajate kõnepruugis nii sageli korratigi sõna maa – maapoliitika, maa huvid, maapoliitikud – Landespolitik, Landesinteressen, Landespolitiker, Landesangelegenheiten – siis käesoleval juhul tähendas “maa” pigem “kogu ühiskonda” (maa-, mitte linnaühiskonda), mille juhiks aadel agraarajastul ju tõepoolest oli ja mille reeglite järgi balti aadel püüdis jätkata ka moTuna 2/2003 133

Ea Jansen / Tagasi ajalukku

derniseerumissajandil. Kes saab salata, et balti aadel tuli maa haldusasjadega hästi toime, kui ka mõnigi kord oli eesti talurahva taltsutamiseks vaja Vene sõjaväe abi ja rõõmustati: “Gott sei dank, wir haben noch russische Bajonetten” (Liivimaa konservatiivide juht Georg von Nolcken Faehlmannile 1842). Balti aadli haldussuutlikkus pälvis ikka ja jälle Vene kõrgametnike imetlust ning andis võimaluse tsaariadministratsioonis ja sõjaväes silma paista – meelsasti mindi riigiteenistusse ka kaugele väljapoole oma maad = koduprovintse, ehkki keegi ju ei saa eitada baltisakslusele omast kiindumust kodunurka. Kuid kes ei hooliks oma kodukohast? Baltisakslaste puhul oli omapärane see, et neil oli siiski kokku tervelt kolm kodumaad: Baltikum kui kodumaa, Heimatland, Saksamaa kui “emamaa” ja Venemaa kui “isamaa”. Viimane tähendas tegelikult troonitruudust ja lähedust Vene kõrgaadlile ühises trooniteenistuses. Eesti rahvuslik liikumine ärkamisajal aga lõi endale eestlaste asuala haarava geograafilise isamaa-mõiste; ülitugeva emotsionaalse laenguga kontseptsioon isamaast kui “rahvuse kodust” sai aluseks muu hulgas ka 1881. aastal esmakordselt esitatud poliitilist laadi nõudele ühendada Eestimaa ja Liivimaa provintsi ehk kubermangu eestlastega asustatud maakonnad uueks etniliselt määratletud haldusüksuseks, “eestlaste kubermanguks”. Sellesse ideesse, mis olnuks nagu ettevalmistus eestlaste tulevasele territoriaalsele autonoomiale, suhtus balti aadel, ja nagu baltisaksa pressi põhjal võib väita, ka kogu saksakeelne avalikkus ülimalt vaenulikult. Samas mööngem, et põhimõtteliselt võinuks ehk mingi integratsioon ja Balti provintside omavalitsuse järkjärguline moderniseerimine ka rüütelkondlikust maapäevast lähtudes ehk siiski teoks saada. Uueaegsed tuuled puudutasid 19. sajandi keskpaiku ka balti ülemkihte: maapäeva reformimise ja talupoegade osavõtu idee esitati juba 1862. aastal ajalehes Revalsche Zeitung ja see kuuldus ka Liivimaa maapäeval aadlimehest luuletaja Jegor von Siversi suust. Luulekujuks see jäigi. Kui 1860. aastail algasid vene natsionalistide rünnakud balti erikorra vastu ja isegi germanofiil Alek134 Tuna 2/2003

sander II kõneles Vene perega liitumisest, võitis baltisaksa avalikkuses 1860. aastate lõpuks konservatism ja kujutlus, et baltisaksluse identiteedi kindlaim kaitse on jääda vankumatult rüütelkondade ja linnade 1710. aasta kapitulatsioonlepetele tugineva seisusliku süsteemi juurde. Konservatiivsete meeleolude üheks kinnistajaks saigi sel ajal ajalooprofessor Carl Schirreni 1869. aastal Leipzigis ilmunud – jah, esseistika kui kunsti seisukohast vahest tähelepanuvääriv kirjutis “Liivimaa vastus härra Juri Samarinile”. Sõnades kuulutas Schirren siin tõepoolest “absoluutseid” euroopalikke väärtusi – autonoomia ja õiguse põhimõtteid. Need sõnad kõlavad kaunilt ja olid kindlasti õigustatud sedavõrd, kuivõrd nad olid suunatud tollaste vene rahvuslaste nivelleerimispüüete ja Samarini nn. instinktidepoliitika vastu. Kuid sisuliselt kaitses Schirren vaid vana feodaalset laadi eraldatust ja seisuslikku süsteemi, ja seda väga fanaatiliselt. Ta põhjendas Balti erikorra austamise vajadust ikkagi 1710. aasta kapitulatsioonilepete ja Peeter I konfirmatsiooniga neile, Peetri sõna on kindlustanud Eesti- ja Liivimaa aadli ja linnade privileegid ning – igaveseks ajaks – saksa keele ja luteriusu valitsemise. Need on sanktsioneerinud Uusikaupunki rahu. Ka majesteet ise ei tohi oma Eesti- ja Liivimaa rüütelkondadele antud sõna murda, manitses Schirren. Eestlaste või lätlaste õigustest polnud Schirreni kirjutuses juttu, ja see solvas eesti rahvuslasi, kes tollal olid juba olemas. Schirrenist avameelsem või lihtsalt avaramapilgulisem oli muide näiteks konservatiiv Arthur von Richter, kes Liivimaa maapäeval 1876. aastal sedastas: meie vana kord on Euroopas küll anomaalia, kuid ainus garantii, et me siin kui sakslased ja valitsejad edasi eksisteerida võime. Richterit on tsiteerinud nii Alexander von Tobien kui ka Gert von Pistohlkors. Ka Schirreni jaoks oli Vene keiser ikkagi seaduslik võimukandja. Tegelikult oligi, nagu juba vihjatud, balti aadli või üldse baltisaksluse soov Venemaast eralduda vägagi suhteline; alistumine metropolile oli väikesele kolonisaatorite rühmale etniliselt võõral maal eluline pa-

Ea Jansen / Tagasi ajalukku

ratamatus, sest üksinda poleks end suudetud kaitsta isegi spontaansete talurahvarahutuste puhul. Baltikumi haldamisel valitses tegelikult alati dualism – ikka oli keskvõimul siin oma roll, nii seadusandluse kui ka võimuorganite tasemel, mis 19. sajandi vältel tugevnes. Oma eksistentsi nimel aktsepteerisid balitsakslased selle situatsiooni. Täielikku eraldumist Venemaast hakkasid rüütelkonnad taotlema alles pärast monarhia kukutamist Veebruarirevolutsiooni järel, mil nad tundsid end – oma sõnul – lõpuks vabastatutena vasallivandest. Ent veel reformivõimalustest. 1870. aastate lõpul, mil keskvalitsuse taotlused suurt riiki kuidagi ühtlustada, teisalt aga põlisrahvaste rahvuslikud liikumised nõudsid baltisaksluselt mingit seisukohavõttu, levis vähemasti Liivimaa liberaalide seas siiski vaatekoht, et senine omavalitsuskord (Verfassung) vajab revideerimist . Nüüd kõneldi üsna kriitiliselt “Schirreni valitsemisajastust” baltisaksa avalikkuses (nii näiteks ajakirjanik Edmund von Heyking). Ent vabameelsetes ja tulistes arutlustes “põhikorra” reformi (Verfassungsreform) ümber ilmnes ka, et senise süsteemi muutmisega ei suutnud ka vaimselt erksa Liivimaa rüütelkonna enamus ikkagi kuidagi leppida. Aadli tollaste reformiprojektide tippideeks oli talupoegade osalusega majandusorgani loomine poliitilise maapäeva kõrvale. Arutlused omavalitsuse ümber katkestas aga kauaks Aleksander III venestuspoliitika. Alles 1905. aastal tuldi rüütelkondades taas talurahvast hõlmava majandusesinduse mõtte juurde, aga siis oli juba hilja. Et rüütelkondade enamus ei suutnud radikaalsema omavalitsusreformiga leppida, oli tingitud mitte ainult teadlikest – kui ka ekslikest – poliitilistest kaalutlustest, vaid aadli üldisest mentaalsusest, sajanditepikkusest harjumusest valitseda ja juhtida ning sellega kaasnenud kujutlusest talupoegadest alamkihi alaealisusest. Kogu baltisaksa avalikkus oli siiralt veendunud eestlaste ja lätlaste poliitilises ebaküpsuses. Ja tekkisid lootusetud mentaalsuskäärid: sellal sotsiaalselt väga mobiilne eestlaskond uskus ikka kindlamalt, et tal on õigus osaleda oma maa elu korraldamises. Eestlaste poliitilisest küpsusest sai pikaajaline vaidlusteema eesti ja baltisaksa pressis, jäl-

legi Jakobsonist Tõnissonini. Rüütelkonnategelaste silmis olid reforminõudlejaist eesti ja läti rahvuslased ühemõtteliselt mässajad ja süsteemi muutmise asemel “seestpoolt” asuti hoopis pidurdama eestlaste ja lätlaste rahvuslikku emantsipatsiooni. Iseloomulik kriisihetkele oli siis ka eesti ja läti rahvuslaste omapoolne reageering 1878. aastast alates – käre Jakobsongi taotles oma tuntud Sakala veergudel esialgu vaid osavõtuõigust aadli maapäevast. Pärast seda aga, kui Sakala oli 1879. aastal aadli intriigide tõttu kaheksa kuud keelatud, hakkas toimetaja nõudma hoopis zemstvo, Venemaa kubermangu- ja maakonnaomavalitsussüsteemi laiendamist Baltikumi. Talupoegade esindatus zemstvos, mille funktsioonid olid küll üsna piiratud, äratas eestlastes lootuse saavutada omavalitsuses ülekaal, ja seetõttu jäi vene “maakogu” loosungiks Tõnissoni-aegadelgi. Ent zemstvo-nõudmine oli siiski pigem taktikaline võte ja näib, et üsna varakult hakkasid eestlased tegelikult unistama hoopis millestki muust – silmade ees seisis ideaalina Soome konstitutsioonile tuginev autonoomia kõikseisusliku Maapäevaga; just see oli eeskuju, mitte aadli seisuslik omavalitsus. “Ma pean tunnistama, et ma ühte kaunimat ja priimeelelisemat valitsust Euroopa monarhiides ei tunne,” kirjutas Jakobson Sakalas. Eeskujusid võis muidugi piisavalt leida ka mujalt Euroopast. Nii viis eestlaste tee omavalitsuse ja enesemääramise taotlemisel neid baltisakslastest ikka kaugemale ja kaugemale, kuni 1905. aastal tuli kokku Eesti valdade ja seltside esindajatest koosnev esimene rahvuslik parlament ja esitati rahvuslik-territoriaalse autonoomia, uue omavalitsuse nõue üldise valimisõiguse alusel; pahempoolsemad tegelased lootsid vabariigile ja revolutsiooniliste omavalitsuste loomisele. Rüütelkonnad ei suutnud end ka 20. sajandi alguse vabamas poliitilises õhkkonnas ümber kujundada ega arvestada uue ajastu ning emantsipeeruvate põlisrahvaste, eestlaste (või lätlaste) kui uute rahvuste eneseteostusvajadusi ja -pretensioone. Jääb tõsiasjaks see, mida sedastab Heidi Whelan – 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse murdeaegadel kohanesid
Tuna 2/2003 135

mille kujunemisele on tähelepanu juhtinud Heinz Ischreut ja Indrek Jürjo. uutele. ei adapteerunud aga muutuva ajaga poliitilis-sotsiaalses mõttes.ja muusikaharrastuse vormidega. nende struktuuride järjepidevust ega ka seda. lätlasi ja eestlasi ühendavas regionaalses mentaalsuses. kordan. räägitakse ju ka Euroopa identiteedist. baltisakslased aga “vanad inimesed uues ühiskonnas”. et kui eestlased 1917. Seega ei suudetud oma iseolemist kujutleda mingi suurriigi toeta. Ja kui Eesti Vabariik sündis. . Pole kahtlust baltisakslasi. Seega kokkuvõtteks: baltisakslaste ja eestlaste ajaloolistes institutsioonides võib näha küll ehk analoogiat ja seda niivõrd. Nii tajume ka regionaalse balti mentaalsuse olemaolu pigem intuitiivselt. sajandi alguse ühiskonnas põrkusid “vana” ja “uus”. mida ka Undusk esindab. siis polnud kummalgi poolel halastust. eestlased omalt poolt nägid nüüd vabaduse teed vaid vana korra eituses ja “oma”. aga mujal Euroopas juba ära proovitud printsiipidele rajatud institutsioonide loomises. sajandi teise poole – 20. kui krooniliselt lapseealiseks peetud eestlased pääsesid kohalikesse omavalitsusstruktuuridesse. et konkreetsel sot136 Tuna 2/2003 siaalpoliitilisel tasandil ei tarvitse teatud kultuuriruumile omased regionaalse mentaalsuse ühisjooned end kuigivõrd ilmutada ja nende olemasolu ei saa kasutada poliitiliste võitluste ega institutsioonide tekke seletamisel. siis rakendasid balti rüütelkonnad kogu oma jõu selleks. See on huvitav ja veetlev ülesanne eriti uusromantilise – belletristliku ajalookirjutuse jaoks.Ea Jansen / Tagasi ajalukku baltisaksa aadlikud kui suurmaaomanikud edukalt uutele majandussuhetele. siis alustasid rüütelkonnad üsna sihikindlat võitlust eestlaste poliitilise emantsipeerumise vastu. Veel enam. et enne. Sedavõrd. jõudsid nad ülevenemaalisse riigiduumasse. Järjepidevuse puudumise selgeimaks tõendiks on see. Ajalootegelikkus aga ei tõesta. seega siis moderniseeruvale ühiskonnale. et teatud geograafilisele piirkonnale või kultuuriruumile iseloomulikku mentaalsust ei tasuks edasi uurida ega teha uusi katseid selle interpreteerimiseks. siis Schirreni järgi poleks seda tohtinud juhtuda – see oli taas Uusikaupunki rahu jäme rikkumine. Samas selgub aga eelnevalt meelde tuletatud faktidest. Lõpuks. et eestlased oma autonoomia või iseseisvuse taotlemisel oleks eeskuju võtnud rüütelkondadest. Visa – ja ehk iluski – oli usk aadellikku ühiskonna teenimise põhimõttesse (Dienstethos). Sellega ei taha ma väita. Kui aga eesti rahvuslik liikumine politiseerus ja algas võimuvõitlus. seda võib omistada ka kogu Põhja-Euroopa saksakeelsele kommunikatsioonisfäärile. aastal hakkasid liikuma rahvusriigi suunas ja eesti Maanõukogu kuulutas end kõrgeimaks võimuks eestlaste maal. Mõjuma hakkavad teised seadused ja põhjuslikud seosed. mis aga oli – Arved von Taube sõnade järgi – agraarühiskonda kuuluv ilming ega sobinud industriaalühiskonda. Kuid sellised nähtused eksisteerivad suurte üldistuste tasandil ega taha hästi alluda teaduslikule analüüsile. laulu. mis põhiliselt ähvardas idast. olgu tegu sakslastele omase vabatahtliku ühinemise põhimõtte ehk seltsidega. Samas seati spontaanselt kulgevale suurele kultuurilisele matkimisprotsessile ometi teadlikult vastu etnilise pärandi taaselustamine. linliku elulaadi-argikultuuri (õieti küll euroopaliku moe saksa variandi) järgimisega jne. ja see pärand ei mänginud – juba keele tõttu – eestlaste rahvuskultuuri kujunemisel mitte vähemat rolli kui euroopalik saksa kultuur. Muu hulgas on ju üpris kurioosne. kuivõrd asi puudutab nivelleerimisohtu. et rajada oma baltisaksa riik personaalunisoonis Saksamaaga. Sotsiaalkultuurilises sfääris leiti matkitavat küll. olid eestlased (ja lätlased) “uued inimesed vanas ühiskonnas”. Eestlased aga suutsid. kuivõrd Balti 19.

Kõigepealt. mentaliteet. Juba varemgi oli “Vana Tallinna” lehekülgedel Eesti ajaloolaste kõrval üles astunud üksikuid teadlasi raja tagant. vajalikke kaupu. Teiseks ületab vaadeldava raamatu sisu otsustavalt oma senised piirid. n. tegemist on materjalidega. ideaali ja tegelikkuse vahekorda hiliskeskaegse linna igapäevaelus. Austria professor Gerhard Jaritz analüüsib oma kaastöös normi. Siit siis pealkiri: “Modus vivendi”: linlaste igapäevaelu. kultuur.A R V U S T U S E D ja elumaailma mõisteid. N iisugust pealkirja kannab professor Raimo Pullati eestvedamisel ilmuva linnaajaloo kogumiku järjekordne köide. meelelahutust. rohujuuretasandit. Mida pakutakse lugeda? Kogumiku üldistavas avaartiklis “Argipäeva ajalookultuur ja elavikuline identiteet” käsitleb ideeajaloolane Mart Kivimäe argiajaloo uurimise metafüüsilisi aluseid. mis ei piirdu enam kitsalt ühe keskuse. mistõttu üha enam uurijaid loobub fundamentaaltõdede otsimisest ning piirdub iga küsimuse käsitlemisel pluralistliku konkreetsusega. mis kanti ette Tallinna Pedagoogikaülikooli linnakultuuri õppetooli korraldatud konverentsil 14. Ka professor Maria Bogucka Varssavist käsitleb igapäevaelu ajaloo teoreetilisi aspekte – võimalusi selle defineerimiseks ning uuritavat ainest. Seevastu öömajade (sks.ja majutuspaikadega. Seekordne raamat on mõneski mõttes eriline. Selgub. Eriti viimse tõttu taunisid kirikuvõimud kõrtse Poolas juba 12. monotoonsust. sest harilikult tuleb vastavat kogumikku oodata aastaid. Konverentsi avasõnas juhtis professor Pullat tähelepanu Eesti ja teiste postsotsialistlike riikide ajaloomõtte poolesajandilisele mahajäämusele muust maailmast. Vastavalt sellele on varasemast geograafiliselt laiem ka vaadeldav probleemistik. kehakinnitust. Saksa. piirdudes suletud korporatsioonide üritus. Tallinn. Põhjuseks Kivimäe järgi kogemusühtsuse puudumine eri (ajaloolistes) kultuurides. Alles kogu laia kontekstivõrgu kriitiline arvessevõtt lubab igapäevaelu uurimisel saavutada tõesemaid tulemusi. juunil 2002. Teoreetilist ja metodoloogilist laadi artiklitele järgnevad juba konkreetsemaid küsimusi valgustavad kaastööd. Boguckale näib enam sümpatiseerivat Agnes Helleri ja Peter Borscheidi avaram vaatenurk.–16. Soome. mis muu hulgas väljendub näiteks inimeste igapäevaelu ja mentaliteedi peaaegu täielikus uurimatuses. Tahan rõhutada. kui osalejad said ettekannete täielikud tekstid kätte juba konverentsi alguseks. Herberge) ülesanne oli kitsam. 2002. sajandil. Kõrtside funktsioon oli minevikus märksa laiem praegusest – seal võis leida majutust. Modus vivendi. et see on minu teaduselus küll esimene kord. Kuid veel olulisem on käsitletava temaatika sisuline avardumine. kujutavaid ning normatiivseid allikaid ja hoiatab noist saadava idealiseeritud ning soovitud elupildi eest. Professor Jerzy Wyrozumski Krakówist vaatleb Poola näidete varal niisuguseid linnaelu tähtsaid institutsioone nagu kõrts ja öömaja. Tuna 2/2003 137 Modus vivendi ehk elulaad Vana Tallinn XIII (XVII). 293 lk. Lahates filosoofiast pärit argi- . Austria. Üksmeeles Rudolf Vierhausiga on Kivimäe sunnitud tõdema.-ö. et ajaloolised elumaailmad ei ole täielikult tunnetatavad. Eri uurijad on rõhutanud selle eri aspekte – madalat. korduvust. Uurija vaatleb erinevaid kirjeldavaid. vaid üksnes paljudest täiendavatest aspektidest lähtudes seletatavad. on mõiste ise jäänud üheselt määratlemata. kuid nüüdne kogumik on selgelt ja sihiteadlikult rahvusvaheline. sisaldades kaastöid Poola. praegusel juhul Tallinna ajalooga. et ehkki viimastel aastakümnetel on ilmunud arvukalt argiajaloole pühendatud töid. Vastutav toimetaja Raimo Pullat. Läti ja Eesti uurijailt. eristab ta neis objektiivset (ümbritsev argisus oma komplekssuses ja mitmekesisuses) ning subjektiivset (selle tajumine indiviidi poolt) külge. mis rõhutab eelkõige uuritava indiviidikesksust ning tema suhtevõrgustiku komplekssust materiaalsest mentaalseni.

paar õpipoissi. kas siis kaetud või teravaotsaliste piikidega. Selle kõrval tegelesid vaimulikud raha laenamise. ülejääkide müügi ja paljude muude tulutoovate aladega. Selle kõrval korraldasid gildid ka vaeste toitlustamist. mis pisikud lihtsalt tappis. millest vanim.ja mõõgatuppi. a.Arvustused Viktorija Beber Riiast annab oma ettekandes ülevaate Riia arheoloogilistel väljakaevamistel avastatud 16. Kõige rohkem annetusi tegid tallinlased oma testamentidega. missade. eriti naise argielu 18. eest). toatüdruk ja -poiss ning mitmeid sugulasi. Võiks vist lisada. sajandi Turus. Tallinnas toimusid turniirid peamiselt Raekoja platsil ja enamasti vastlajootude ajal. Veel 1870. välismaale suundunud rännakute kõrval on allikais juttu ka lühematest. nagu seda on surm. nuhtluseks pattude eest. nende tüüpilist elukäiku sinna asumise järel ja elatustaset. käsitöölise ja tema kodakondsete. kas 18. sajandi nahkesemetest. käsitledes koolera mõju ja tähendust Soomes. Jaani seek rajati juba 1237. eriti oma vaesunud liikmete eest. kindaid ning kotte. Oiva Turpeinen Helsingist vaatleb igapäevaelu niisugust paradoksaalset külge. Kritiseerides levinud hinnanguid. teisalt aga vabatahtlikest annetustest rahas ja natuuras. kuna erakliendilt saadi reeglina kõrgemat tasu. Lisaks kodustele toimetustele tuli naisel tegelda ka toodangu müügiga ning valvata ajuti tööliste järele.–14. Kaugete. Käsitöölised moodustasid Turu elanikkonnast vaadeldaval perioodil 8%. Otto-Heinrich Elias Saksamaalt esitab küsimuse. Orduaegsele vaestehoolekandele Tallinnas on pühendatud Inna Põltsami artikkel. eriti aga antibiootikumide kasutuselevõtuga 20. Linlase argielu üht vaimsemat ja raskemini jälgitavat külge. Nii majavaeste kui ka eriti seegielanike toidusedel oli üllatavalt mitmekesine ja rikkalik. Vaimulike sissetulekud Tallinnas olid küllaltki stabiilsed ja koosnesid ühelt poolt arvatavasti kindlaksmääratud teenustasust (jumalateenistuste. Osa hoolekandest. aastail. põhjuseks arvatavasti Soome karm talv. sajandil. Algallikatele tuginedes vaatleb Elias mittesakslaste tegevusalasid linnas. kas tegemist oli deklasseeruva käsitöölise või eelproletariaadiga. mis põhinevad magistraadi fikseeritud madalatel päevapalkadel. sest hoolt tuli kanda laialdase majapidamise eest. Tallinna ühe teise elanikkonnakihi. Peale pereliikmete elas käsitöölise majas sell. Moest läksid nad 17. sajandil ratsameeste võitlust.–16. Peale jalatsite (erinevat tüüpi kingade kõrval ka mõni pastlafragment) on leitud pistoda. vaimulike elatusviise hilisel keskajal vaatleb Tiina Kala. sajandi keskel. 15. vöid. nii Riias kui ka Tallinnas harrastasid kaupmehed 15. Kuid võisteldi ka pärja või rõnga läbitorkamise kunstis. et sisse tõid ka kiriklikele institutsioonidele kuulunud maavaldused (nt. Ka Liivimaal. 138 Tuna 2/2003 Tagasi Tallinna toob lugeja Anu Mänd oma kirjutisega linlaste ja rüütlikultuuri vahekorrast. Naise osatähtsus käsitöölise perekonnas oli suur. Vaesed ja põdurad asusid peamiselt arvukates varjupaikades. matuste jms. sajandi jooksul. Haigete hooldamisele lausa spetsialiseerunud olid Püha Antoniuse ja Rochuse vennaskond. Üllataval kombel kannatas Soome koolera läbi tunduvalt vähem kui tema naabermaad. Jaani seek). sajandi lõpu eestlane (ja soomlane) Tallinnas oli teel üles või alla.–18. Keskaja Euroopas rajanes see peamiselt vagadel annetustel. osutab autor nonde kehtivusele vaid linna või riigi tellimust täites. oma hinge eest hoolitsemist palverännu läbi käsitleb Aldur Vunk. mis Eestis võeti . Muutus koolerasse suhtumisel toimus seoses Kochi avastuse ning sellele järgnenud kaitsepookimistega 1880. Lähemalt vaatleb ta kaupmeeste keskaegseid võitlusmänge. Kirsi Vainio-Korhonen käsitleb oma artiklis ligikaudu sama probleemi. Lääne-Euroopas hakkasid pürjelid rüütliturniire jäljendama juba 13. Eriti agarad piigimehed olid mustpead. lasus gildide-tsunftide õlul. aastatel peeti seda taudi jumala vitsaks. sajandil võis seda teenust juba osta ja saata enda asemel ohtlikule reisile keegi teine. Hulgi (üle 2300 üksuse) säilinud nahkesemed demonstreerivad selle materjali laia kasutust riialaste tollases argielus. Seetõttu oli eestlaste sotsiaalne olukord seniarvatust tegelikult parem ja eelproletariaadi kõrval moodustasid nad ka rahvusliku eelkodanluse.

Kui 13. Pullati publitseeritud varaloendeid. Kuidas keskaja inimene sai hakkama raha arvestamisega. nende sisu aga vähem ametlikuks. Revalsche Wöchentliche Nachrichten hakkas ilmuma 1772. täpsemalt selle esimesse poolde viib meid Kaja Tiiseli artikkel. õiguskoodeksid. sõnalist suhtlust keskaegses Tallinnas uurib Juhan Kreem. Seekordse kogumiku lõpetab taas ühe Kivimäe. Argielus oli mõistagi rida valdkondi. Ning muidugi kodanike võimaluste ja nõudmiste kasv. kultuuriteateid jms. mis õmmeldi riietele või mütsile. Allikatena on ta kasutanud peamiselt R. vaatleb lähemalt Ivar Leimus. Suurt mõju kasutatud nõude valikule avaldas lauakommete muutus. Muutusi mentaliteedis näitab eelkõige kultuurielu väljumine koduseinte vahelt vaadeldud perioodi vältel. aastal ja avaldas ametlike teadete kõrval mitmesugust eluolulist materjali – surmakuulutusi. mõtted ja teod.Arvustused ette näiteks Vastseliina püha risti. läbirääkimistest mõne kõrgema isandaga. et nii argiajaloole pühendatud konverents kui ka sel puhul ilmunud “Vana Tallinna” järjekordne köide on kõigiti täitnud võetud eesmärgi ja avardanud Eesti historiograafiat selles seni peaaegu puudunud. kuid ometigi nii võõrasse 19. Tallinna kaupmehe köögi. hoopis vähe aga muudele sündmustele pühendatud teoseid. sajandi lihtne mündisüsteem ja rahakeste äärmine väiksus tingisid suuremate tehingute puhul nende kaalumise. Kokkuvõttes tõdegem. aastatel. Oma žanrilt kuuluvad need personaalkirjanduse ja juhuluule valdkonda. sajandi juhutrükised – õnnesoovid ja kaastundeavaldused. Kõige rohkem on 18. mis ei jätnud endast maha kirjalikke jälgi. uued söögid-joogid ning eriti portselani ja fajansi laialdane levik. žanrimaalile Oskar Hoffmanni kahe talupojapildi näitel. Seetõttu võeti keerukamate rehkenduste puhul kasutusele arvelaud. musta risti juurde. mis on pühendatud tavapärasest mõnevõrra erinevale ajalooallika liigile. aga samuti teisenenud maitse. Pirita kloostri ja võib-olla Pärnu nn. sajandi haridusoludel. Teekonnalt toodi kaasa vastava pühapaiga märk. Sajandi jooksul muutus trükiste kujundus rokokoolikult kergemaks. sajandil. kus õppis hulgaliselt lapsi. sajandist säilinud leinaluuletusi. Selgub. et rae finantseeritava linnakooli kõrval tegutses tollal Tallinnas (nii loaga kui ilma) arvukalt erakoole. aastast kehtima hakanud kolm erinevat nimiväärtust (esimesena Põhja-Euroopas!) kujundasid üsna keeruka rahaarvestuse. siis 1361. Ivar Leimus Tuna 2/2003 139 . mis ka eesti keeles sai oma nime hiljemalt 17. tööotsimisi. Tõepoolest. Veel raskemini tabatavat valdkonda. Selliseid märke on avastatud arheoloogilistel väljakaevamistel. mis annavad kodaniku vaibevarast küllaltki üksikasjaliku pildi. kui mitte tollane konkreetne inimene. milles analüüsitakse tallinlaste mentaliteeti kohaliku nädalalehe põhjal. soovid ja ihad. üüripakkumisi. üleskirjutused pilkelauludest jne. Sellesse nimistusse söandaks kindlasti lisada ka raeprotokollid. sajandisse. Ajuti kujutasid erakoolid linnakoolile tõsist konkurentsi. seekord Juta Kivimäe kirjutis. Saame ülevaate ka koolis antud õpetuse kesisest laadist ja tasemest ning koolitöö korraldusest. mis köidab meid minevikku kombates enim. Ühe Tallinna tütarlastekooli õpetaja Georg Heinrich Gastoriuse kaebekirjade põhjal peatub Lea Kõiv siinsetel 17. Kuid neid kirjeldavad otsesemalt või kaudsemalt teised allikad. mida Tallinnas hakati laiemalt harrastama 1630. ent äärmiselt vajaliku ja põneva temaatikaga. Tiiu Reimo on võtnud vaatluse alla 18. sajandil annab ülevaate Lauri Suurmaa. Argielus kodunes raha Eestis alles vallutusjärgsel ajal. tema elu ja olu. pisut vähem õnnesoove.ja lauanõudest 18. aruanded maapäevadel toimunud asjaarutusest. Maalidel kujutatut analüüsides ning oskuslikult ajaloo tavaallikatega kombineerides pakub autor meile kultuurilooliselt veenva sissevaate teoste valmimisaegsesse argiellu. Suhteliselt hiljutisse.

kes töötasid haigekassaga lepingu sõlminud süsteemis. Üksikud kaastööd laekusid. Fond moodustati firmade. ümbrisevärvist sõltumata. Linnade erinev spetsialiseeritus tingis mõnevõrra erineva töökohtade struktuuri. tulgem nüüd tagasi raamatu algusse. Naiste valdav enamus leidis rakendust majapidamises ja juhutöödel. Fondidel olid oma ambulatooriumid. Tuhandelise elanikkonnani jõudsid tähtsamad linnad alles 1900. nagu mõnikord asjaolude kokkusattumisel ikka juhtub. mõnikord ka sanatooriumid ja puhkekodud. töötajate ja riigi sissemaksetest. 2003. sajandi teise pooleni puudusid Islandil linnad selle euroopalikus mõttes. seda eriti meeste puhul. kelle isikus olid ühendatud äärmiselt kompetentne muinsuskaitseametnik ning väsimatu ja erudeeritud teadlane. et naiste šansid tööd leida olid umbes kolm korda väiksemad kui meestel. sajandi alguses. pärast kella kõlamist. Põhjuseks inimesi koondanud organisatsiooni puudumine. Lugejat üllatab kindlasti. Kirjutise autorit ennast.-ö. rõivastusest. O n juba hea traditsioon. Justnagu oleks tegemist klantskaanelise žurnaali. Th. veel enam aga elanike vähesusest ja territooriumi avarusest tingitud hõre asustus. Meie jaoks peaaegu eksootilise Islandi linnade arengut käsitleb J. Kersten Krüger Rostocki ülikoolist võtab luubi alla Tallinnale oma suuruselt ja funktsioonilt vastavate Saksa sadamalinnade Altona. Tallinn. Võrreldakse meeste ja naiste võimalusi ja nenditakse. et kuni 19. Lubatagu seekord alustada veidi tagantpoolt. Kindlasti moodustab käesoleva kogumiku teaduslikult kaalukaima panuse Tallinna ehitusloo ühe parima tundja Rasmus Kangropooli kahjuks juba postuumselt ilmunud kirjutis Tallinna all-linna topograafiast 14. Thór Reykjavikist. Tegemist oli kohustusliku kindlustusega neile. 207 lk. Argiajalooga ühel pool. konverentsikogumikus avaldamiseks liiga hilja. Mida pakuvad meie linnaajaloo uurijad lugejale seekord? Nagu ikka moodustavad kogumiku mahukama osa teadusartiklid. Migratsioon linnadesse oli seotud kutseõppega. Riia tervishoiufondide süsteemi aastail 1920–1940 vaatleb Läti teadlane Maija Anže. Kuid need maksukohuslastest kodanike nimekirjad koostati kindlat marsruuti mööda ja avavad seetõttu täiendavaid võimalusi kinnisvarade järjestamiseks. nimelt argiajaloo konverentsi materjalidega. neist suurim Keskhaigekassa. selle ülesandeks oli korvata meditsiiniabi kulud ja maksta töövõimetushüvitisi. Sel meetodil on õnnestunud lokaliseerida kolm neljandikku linna umbes 300 kinnisvarast aastail 1360–1365. laiemalt aga kogu linnaehitusliku struktuuri kindlakstegemiseks. mitte aga tõsise teadusväljaandega. Niisuguseid fonde oli Lätis sõdadevahelisel ajal kümneid. Vastutav toimetaja Raimo Pullat. sajandi) väikelinnu Knyszynit ja Wojniczit. Kieli. vastavalt umbes 2000 ja 1000 ela- 140 Tuna 2/2003 . aastaks (!). Sisse rändasid loomulikult nooremad. Varssavi ajaloolane Andrzey Klonder uurib kohtudokumentide valgusel Poola varauusaegseid (16. Ikka vanast Tallinnast Vana Tallinn XIV (XVIII). kogu Islandi rahvaarv sel ajal oli alla 80 000. mida “Vana Tallinn” kaheldamatult on. 16–30-aastased inimesed. Suhteliselt lähedast minevikku.A R V U S T U S E D nikuga. Sellest hoolimata tingisid artiklite temaatika ja tase nende avaldamise n. Erinevad allikad annavad teavet kodanike elatustasemest. Linnakogukonna moodustasid peamiselt talupojad ning käsitöölised. Rostocki ning Wismari tööhõivestruktuuri 19.–17. eluasemeist. vallasvarast jms. Töö aluseks on selles valdkonnas täiesti uus allikaliik – seniste uurijate poolt perspektiivituna kõrvale heidetud maksunimistud. sajandil. meenutavad oma järelhüüdeis kolleegid Jaan Tamm ning Raimo Pullat. kuid reeglina oli suurem osa meestest ametis töötlevas tööstuses. et igal aastal jõuab ajaloohuviliste kätte “Vana Tallinna” uus köide. sealt kuhu jäi pooleli eelmine “Vana Tallinn”.

mis 1920. muutudes üha ilmsemalt Tallinna-kesksest üllitisest linnakultuuri ja -ajalugu laiemalt tutvustavaks teadusalmanahhiks. kus ilmikute roll näib olnud seniusutust märgatavalt suurem. Kogu lugu lubab teha mõningaid järeldusi siinse kirikuteenistuskorralduse kohta hiliskeskajal. vaid asetab selle laiemale ajaloolis-kultuurilisele taustale. Alustuseks tutvustab Stefan Kroll Rostockist pika nimega uurimisprojekti “Linnadesüsteem ja urbaniseerumine Läänemereruumis uusajal. teejuhiks Lätis Limbažis sündinud. Karin Hallas-Murula.–1930. Pille Epner. Lea Kõiv. sajandi algusest kuni Teise maailmasõjani kajastab andmerikkas ülevaates Gerd Raassalu. Kogumiku lõpetab kultuurikroonika. Kokkuvõtteks. sajandil”. Ükskord ometi on “Vana Tallinna” veergudel leidnud kajastamist ka vene rahvusrühma omal ajal üpriski prominentselt esindatud kultuurielu. Kaja Tiisel ja Paul Kaegbein ilmunud uudiskirjandust. Tavatult kirju on kogumiku seekordne ülevaadete osa. kuid Tallinnas lühikest aega apteekriametit pidanud Carl Theodor Gehlhaar. et vaidlus käis Oleviste kiriku Kolmainu altari patronaadiõiguse üle. Vähetuntud teemat. Ajalooline infosüsteem ja demograafia. filmisõbral oli valida arvukate saalide vahel. Ivar Leimus Tuna 2/2003 141 . Aime Kärner ja Lauri Suurmaa. Seekordne “Vana Tallinn” jätkab juba oma eelmises köites manifesteeritud suunda suurema avatuse poole. uuritavat ala ühendab selle omaaegne kuulumine Rootsi võimkonda. tuntud estofiilist Csaba János Kenézist. aastatel said tuntud arhitektide käe all üpriski esindusliku ilme. Ettevõtmise taga on Rostocki ja Greifswaldi ülikoolid ning Wismari kõrgkool. Arhitek- tuurimuuseumi. Tallinna kinosid alates 20. Autor pole piirdunud üksnes märgitud seltsi käekäiguga aastail 1865–1930. Tallinna Linnaarhiivi. Lisatud tõlkest ning ulatuslikust kommentaarist selgub. Ivar Leimus. mille sekka on mahtunud ka Peeter Järvelaidi juubelijutt ungari-saksa ajaloolasest.Arvustused Tallinna Linaarhiivi ammendamatust varasalvest avaldab Tiina Kala Tallinna kodaniku Dyderik Syrenberge vastuseks Wilhelm van Hurle kaebusele kirjutatud alamsaksakeelse pöördumise Tallinna raele. Järgnevalt annab Tatjana Tšernova ülevaate Vene lauluseltsi “Gusli” tegevusest. Pildirubriigis heidame koos Heino Gustav-soniga pilgu Viru tänavale aastal 1850. Tartu Linnamuuseumi ja Tallinna Pedagoogikaülikooli tööde-tegemiste kohta vahendavad meile Agne Trummal. Tollane kinoelu oli märgatavalt vilkam kui tänapäeval. Heaks tavaks saanud retsensioonide osas vaatlevad Juhan Kreem. ja 18. Ainsa mittesaksa linnana (kui Stettin/Szczecin välja arvata) on projekti lülitatud ka Tallinn Raimo Pullati ja Lauri Suurmaa pärandiinventaride-teemaga. Mitut laadi teavet Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti. majanduse ning ehituskultuuri analüüs 17. Püüdeks leida ja taastada Balti mere maade kadumaläinud ühtsust.

võib-olla liigagi hilja – kui Kalevi Wiigi ja Ago Künnapi soomeugrilaste praegust geneesiteooriat kummutav lähenemine paika peab. Priit Pirsko.V A R I A Eripärased ühisjooned Soome-ugri arhiivikoostööst liituvas Euroopas Vasakult: Raimo Pohjola. Mõte sellise kohtumise vajalikkusest oli siiski idanema hakanud juba paar aastat varem. lisaks Vatikan ja Valgevene) nõupidamistel. ungari ja eesti arhivaarid jõudsid esimese ametliku kolmikkohtumiseni alles läinud aastal. justkui oleksid meie ühised esivanemad kunagi ammustel aegadel Uuralite kandist liikuma hakanud. Seega. et tegemist võib olla kahetsusväärse eksiarvamusega. hingesugulased oleme praeguseks kindlasti. Arhivaare peetakse konservatiivse mõttelaadiga inimesteks. kusjuures ungarlased läksid teele mõnevõrra hiljem ja teises suunas. Kari Tarkiainen. Aga oli kuidas oli. Lajos Körmendy. geenitehnoloogia andmetel rajanevate väidetega.5. arvan. Sest põlvkondadepikkune (vale?) teadmine ühisest põlvnemisloost peaks võhivõõradki lähedasteks muutma. soomlaste ja ungarlaste päritolu ning sellest johtuvalt ka suguluse üle on palju vaieldud. seda ühetaolisem tundub Euroopa. Stereotüüpselt hilja. kas väikeriikidel on mingi oma vaatenurk üleilmsetele arhiiviasjadele ja kas see vääriks häälekamat esiletoomist. oktoobril Helsingis. et eelkõige Euroopa Liidu liikmesja kandidaatriikide riigiarhivaaride ja Rahvusvahelise Arhiivinõukogu (ICA) EURBICA osakonna (sinna kuuluvad kõik Euroopa Nõukogu liikmesriikide rahvusarhiivid. Foto: Kaarina Zetterberg E estlaste. Suurte migratsioonivoogude teooria on nüüd asendumas uute. et soome. Suurte (arhiivi)riikide ja kultuuripiirkondade vahel tunnetavad pisemad end mõnikord suisa kokkulitsutult. Juba 19. Mida kaugemalt vaadata. Indrek Kuuben. nentigem vaid. Lajos Gecsényi. Tahes-tahtmata kerkib küsimus. Siinkohal ei vääri süvenemist tõik. ICA kongressidel mõjuvad kodukontinendi arhiiviküsimused aafriklaste või ameeriklaste probleemiasetustega võrreldes üsna lähedasena. 4. lisaks keelesugulusel põhine- 142 Tuna 2/2003 . Euroopa luterliku taustaga väikerahvastest rääkimata. sajandil tuli teadus. Seevastu Euroopa oma konverentsidel lähtekohtade kultuurilised ja sotsiaalsed erinevused enam ei tasandu.ja tavakäibesse kujutelm.

Seekord jäid mõlemad pooled esmase kontaktiga kindlasti ülimalt rahule. et aastatel 1970–1992 oli Ungariski tegemist Nõukogude Liidus juurutatud värdsüsteemiga. Kõikvõimalike ajaloolis-regionaalsete erinevuste kiuste keskenduti 5. kas ühisarvamuste avaldamine nii ICA kui ka Euroopa Liidu arhiivielu kontekstis on tulevikus võimalik ja vajalik. Ungari arhiivinduse taust jääb seetõttu ilmselt igavesti habsburglikuks. Sinna jooksvast asjaajamisest enam arhiiviainest ei ladestunud. hindamine ja kogumine olid uue uhke nimega arhiivi ülesandeks. et arhiivitöö põhiolemus on igal pool sarnane. probleemidki on sarnased. v. Põhjamaade ja Baltikumi arhiivindusliku ühistegevuse kogemusi. evides arhiivile kohaseid ülesandeid. mistõttu on alust arvata. Ungari ja Eesti arhiivijuhtide kokkusaamise päevakorras veel arupidamine selle üle.a. Madjarite arhiivisüsteem on detsentraliseeritum ja eripalgelisem kui meie oma. sellest tulenevalt on ka probleemid ja väljakutsed enamvähem ühesugused. skandinaavia ühiskeelel rajanev Põhjamaade ühtsus ei saa ühinevaski Euroopas hajuda. on eelkõige ühine ajalugu endiselt sidumas üleaedsete tänaseid tegemisi. koostöö kestma eelkõige Austria. ajalooarhiivis. et absolutistlike monarhiate ajastust pärinevad paljud piirkondlikud samasused. Huvitava seigana võib märkida. Nagu allpool võib veenduda eestigi lugeja. Teine istungjärk (“Kolmepoolse koostöö võimalused”) oli jätkuks eelmisel päeval kõneldule. Seega kogutakse keskselt vaid kõige tähtsamaid seadusandluse (parlament) ja valitsemisega (ministeeriumid. mis näiteks Eesti ja Ungari puhul on oluliseks takistavaks teguriks suhete süvendamisel. Kaitseministeerium) seotud dokumente. Raimo Pohjola. Eesti. nt. Samas ilmneb tõsiasi. ungarlastele ja eestlastele lisandusid soomlased. Soome ja Eesti ühishuvide ja -vajaduste väljaselgitamisele. Slovakkia ja teiste riikidega. aastast on Ungari Rahvusarhiiv taas tervik. et Ungari ja Eesti arhiivindus on hetkel põhimõtteliselt samal professionaalsel tasemel. oktoobril keskenduti arhiivinduslike koostöövormide analüüsimisele Euroopa erinevates regioonides. mistõttu ei kahepoolne koostöö ega ka nn. mistõttu pole Baltimaade arhivaaride jätkuvas läbikäimises mingit kahtlust tulevikuski. Helsingi kohtumisele eelnes Ungari riigiarhivaari Lajos Gecsényi ja tema asetäitja Lajos Körmendy mitmepäevane visiit Eestisse. et maha pidada ametlik kolmepoolne kohtumine. sootuks erinevate arhiiviolude korral kujuneb tahes-tahtmata kas misjonäri ja neofüüdi või koguni Suure ja Väikese Peetri rollijaotus. et vastastikune infovahetus ja koostöö sujub edaspidigi. Kui Eestis kutsuti sellist arhiivi ENSV Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö Riiklikuks Keskarhiiviks. Kansallisarkisto poolt ülima põhjalikkusega ettevalmistatud üritusel osalesid lisaks eelpoolnimetatud madjaritele veel Kari Tarkiainen. kus ajaloolised arhivaalid hoiti eraldi nn. Üldiselt võib nentida. 4. Just võrdsete partnerite puhul on eeldused koostööks parimad. Otsusteni jõuti seejuures õige mitmes valdkonnas. Ometi. Alates 1992. Vaatamata keelebarjäärile. Põhjaliku infovahetuse käigus kujundati küllaldane ülevaade teise poole arhiivikorraldusest. Erinevalt Eestist ja sarnaselt enamikele rahvusarhiividele vastutab sealne arhiiviorganisatsioon ka asjaajamise korrasoleku eest avalikus sektoris. Kohtumise ülevaade ja olulisemad sõnavõtud otsustati üllitada Tuna 2/2003 143 . Kokkulepitult leidis külaskäik aset pigem ebaametlikus kui formaalses vormis. Markku Leppänen ja Jari Lybeck Soomest ning Indrek Kuuben ja allakirjutanu Eestist. Sloveenia. Laevareis Tallinnast Helsingisse muutis bilateraalsuse trilateraalsuseks. arhivaaride koolitus jne. kuigi Ungari arhiivijuhid külastasid mitmeid arhiive Tallinnas ja Tartus. kes on võrsunud samast keisririigi pinnasest. Ülevaatega ICA Lääne-Euroopa osakonna tegevusest esines EURBICA sekretär Jari Lybeck. Arusaadavatel põhjustel vaeti eelkõige Kesk-Euroopa. Alustati kõige lihtsamast – regulaarse infovahetuse kokkuleppimisest. riiulimeetritelt sama suur kui meie arhiivisüsteem. Sealsed kohalikud arhiivid ei kuulu Rahvusarhiivi võimkonda. Sarnane Nõukogude Vene asjaajamise reeglistik ei saa aga jäljetult või ruttu kaduda. on nii arhiivikoostöö ajaloolised alused kui ka praegune seis erinevates piirkondades võrdlemisi isesugune. st. Just arhivaaride igapäevatöös ilmneb ikka ja jälle. tuleb Ungari Rahvusarhiiv oma ülesannete täitmisel toime kolmandiku võrra pisema koosseisuga. Läti ja Leedu arhiivindus on eelkõige õiguslikus mõttes viimastel aastatel rohkem lahknenud kui eelmise paari sajandi vältel. Kolmikkohtumisel toimus kaks istungjärku. infosüsteemide arendamine. Lihtsamalt öeldes. Soome asjaajamise kultuur on sajandeid sarnanenud enim Rootsi riigi tavadele.Varia vale lähedustundele ja sellel pinnal koostöö kavandamisele seisis Soome. siis Ungaris lihtsalt Uueks Ungari Keskarhiiviks. oktoobril Ungari.

samuti kehtib juba 1937. samuti arutleti erinevate finantseerimisvõimaluste üle.Varia Tunas ja “Nordisk Arkivnytis” (Balti koostööst). Samuti arutati ühisnäituste korraldamise või näituste vahetamise üle. Eesti delegatsiooni eelistusel tuleb lähiajal täpsustamisele idee asendada ühepoolne praktiseerimine arhivaaride vahetusega. Osavõtjad sedastasid. Eesti ja Soome Rahvuskultuuri Fondide koostöös eraldatud professor A. Mõnevõrra teistsugune on seis Ungari ja Eesti kultuurivahekorras. et koostöö on võimalik. sügisel saabub ungari kolleeg õppereisile Eestisse. Nendes riiklikes aktides leiduvad ka paragrahvid. et ilma vahetute inimkontaktideta pole tõsine koostöö võimalik. mis eelneb ICA Viini kongressile. Nii ongi ülejärgmisel aastal kavas maha saada SoomeUngari-Eesti ühisseminariga. mis käsitlevad arhiividevahelist koostööd. Eesti arhiivid kuuluvad ju teatavasti Riigikantselei mantlihõlma alla. aastal. Seetõttu otsustati arhiivijuhtide tasandil taas kohtuda Budapestis 2004. Dokumendihalduse tavade erinevuste tõttu on arhivaaride suunamist partnerarhiivi siiski üsna keeruline korraldada. aastal. kehva ühisnäitust teha aga pole mõtet. Sel juhul astuks meie arhiivindus taas sammu edasi. siis ei saa arhiivielu küll välja surra või kultuurivahetus hanguda. Niisiis oli Helsingi kohtumine muu hulgas ka tõendiks. et sel moel jõuda võimalike vahetuskavadeni. aastast (pikendati 1992) selline leping Soome ja Eesti vahel. puudub seal viide arhiividele. Cederbergi stipendium on oma ametioskuste lihvimiseks võimaluse andnud tosinale meie spetsialistile. Helsingi kohtumisel nenditi niisuguse läbikäimise jätkamise kasulikkust. Nimelt saadi kokkuleppele. Spetsiaalset kolmepoolset kohtumist peeti otstarbekaks korraldada iga nelja aasta järel ja ühitada see mõne muu samaaegselt asetleidva üritusega. on aga kahtlemata vastastikuste stažeerimisvõimaluste loomine ja erialaspetsialistide vahetus. Leiti. Allakirjutatud lepped ja protokollid võivad samuti olemas olla. et täiendada end madjarite laboreis. Juba käesoleva aasta kevadel sõidabki üks eesti konservaator Budapesti. Eesti arhiivielu on aastatel 1997–2003 värskendanud arhivaaride praktiseerimisvõimalus Soome Rahvusarhiivis. aastatel”. et arhiivispetsialistide vahetamine on igal juhul mõlema poole huvides. 144 Tuna 2/2003 Palju lihtsam on käivitada aga selliste erialade asjatundjate stažeerimine. Konkreetse ühisväljapaneku projektini loodavad osapooled jõuda järgmisel kohtumisel 2004. Helsingis jõuti selles vallas käegakatsutavate tulemusteni. Sedastati. mikrofilmimise ja infotehnoloogia spetsialistid. Eesti ja Ungari arhiivide koostöösidemed on seni olnud vähemärgatavad või koguni märkamatud. Põhjus pole õnneks siiski mitte tahtmatus arhiivialal koostööd teha. Helsingi kohtumisel peeti nõu ka kolmepoolsete arhiivisidemete formaliseerimise üle. stipendiaatide vahetamisest partnerluseni. Eestisse ja Ungarisse”. kui on olemas koostööaltid inimesed. kus töövõtted on enam-vähem kõikjal ühesugused: konservaatorid. Just selles lõigus oli Helsingi kohtumine ka kõige viljakam. et arhiivipublikatsioonide vahetus tuleb kas sisse seada (Eesti ja Ungari puhul) või seda jätkata. ja 1930. R. et Soome ja Ungari vahel on sõlmitud riiklik kultuurivahetuse kokkulepe. samuti “Ristiusu tulek Soome. Eesti ettepanekul otsustati alustada rahvusarhiivide näituseplaanide vahetamisega. Kokku lepiti mitme konkreetse projekti osas. et menuka näituse ettevalmistamine nõuab aega. Priit Pirsko . Võimalike ühisväljapanekute teemadena tulid kõne alla “Soome. vaid tõsiasi. sest kuigi riigid on allkirjastanud samalaadse leppe. et lepingut ette valmistanud ametnikud ei leidnud meie kultuuriministeeriumi haldusalas sobilikku partnerit Ungari kultuuriministeeriumi alluvuses tegutsevale rahvusarhiivile. Hoopis olulisem kui riigiarhivaaride lävimine. Tõdeti. kuid kui neid pole. Eesti ja Ungari kultuurisidemed 1920.

Taani. kuid täiesti oma. 1991 (Härnösandis). Põhjamaade arhiivipäevi. mis puudutavad Taani vanemat ajalugu. Erinevusi oli eelkõige arusaamises avalikkusest ja administreerimisest. et ühelt ürituselt oli võimalik teisele sõita… Viimanegi nabanöör katkes aga järgmisel kongressil Århusis aastal 2000. mida varjutas Rootsi ja Norra uniooni kokkuvarisemine. professioonist tuleneva iseloomuga. mil ajaloolaste kohtumine korraldati Tamperes – tõsi küll nii. aga alles aasta hiljem. Fääri saared ja Ahvenamaa. hindamine. aastal. Sel aastal loodi kuninganna Margareta valitsuse all Kalmari unioon. Kalmari uniooni meenutati suurejooneliste pidustustega aastal 1997. valitsusliit kolme Põhjala kuningriigi. mil ajaloolased otsustasid küll kohtuda samas linnas. aastatel tärkas mõte täiendada kohtumisi veel päevapikkuste arhiivipäevadega. 1954 (Turus). Soomlaste meelest on segakeel diskussioonid viimastel aastatel keeruliseks muutnud. Pidutsejateks olid nüüd viis iseseisvat riiki – Taani. 1948 (Lillehammeris). Samal. kes arutasid erialaseid küsimusi seinast-seina. 1984 (Ebeltoftis). on osavõtjad rääkinud emakeeles. Tegemist on Põhjala arhiivinduse hetkel kõige põhjapanevama käsitlusega. Nagu Põhjamaades tavaks. Sidemete pidamist hõlbustas asjaolu. ja on iseenesestmõistetav. kui Taani riigiarhiivi eelkäija. Uurimistöö. Kuuma suvelõpu meeleolus pidas Rantasipi hotelli kongressisaalis peaettekande “Põhjamaade arhiivialane koostöö globaliseeruvas maailmas” Lundi maakonnaarhiivi arhivaar Anna Svensson – rootsi keeles on see oluliselt laiendatud kujul trükitud arhiivipäevade kogumikus “Rapporter till de 18. Norra ja Soome vahel. naabrid pärast ajaloolaste päevi arhiivipäevale. asjaajamine. Üritus õnnestus väga hästi: kohal oli 60–70 arhivaari Põhjamaadest (ja Eestist!). Arhiivipäevi peeti aastatel 1939 (Kopenhaagenis). 1997. Eriti viimatimainitust saadi Taanis–Norras sootuks teisiti aru kui Rootsis–Soomes. näituste korraldamine. 1977 (Oslos). nii et elektroonilise arhiveerimise küsimused on arhiivipäevadel üheks valitsevaks teemaks olnud vähemalt paari aastakümne vältel. aastal peeti Turus 18. sest eriti raske on aru saada Tuna 2/2003 145 P . aastal esimest korda programmis olnud elektrooniline andmetöötlus on saanud aja jooksul üha tähelepanuväärsema koha. Koostöö algas juba 18. aastal Lundis meeleolus. Need toimusid ikka samal ajal ja samas kohas. Mõtte algataja oli Soome riigiarhivaar Kaarlo Blomstedt. Soome ja Baltimaadesse. 1981 (Helsingis). Põhjamaade ajaloolaste päevad ja Põhjamaade arhiivipäevad olid seotud rohkem kui 60 aastat. välja arvatud soomlased. Põhjamaade arhiivialane koostöö on osa väga mitmekülgsest ja laiast koostöövõrgust. kes on rääkinud rootsi keelt. mil selle loomisest möödus 600 aastat. 1997. Rootsi. et osa ettekannete teemasid oli pühendatud Põhjalale ning võimalustele laiendada ja süvendada arhiivialast koostööd. sajandil. mis oli kasulik nii reisikulusid kui ka vastastikust mõju silmas pidades. 1951 (Göteborgis). Rootsi ja Norra vahel. siis paranesid ka ajaloolaste suhted ja 1930. Soome ja Island – ning kolm autonoomset territooriumi: Gröönimaa. arhiivihooned. Hiljem olid need eelkõige maakonnaarhiivide asutamise ja arhiivide ehitustehnilised küsimused. Gehejmearkiveti juhataja sooritas 1753–1754 pika reisi Rootsi. koolitus. 1997 (Turus). Millest Põhjamaade arhiivipäevadel on räägitud? Peaaegu kõigest. Aga kuna sõda ei puhkenud.Varia Põhjamaade arhiivialane koostöö õhjamaades viidatakse pidulikes kõnedes sageli aastale 1397. 1987 (Reykjavikis). et arhiiviasutused olid neljas riigis ühesugused ja arhivaarideks ajaloolased. Tasapisi arenev koostöö puudutas pikka aega ainult arhiivijuhatajaid – tänapäevast kõikidel tasanditel toimivat koostöötarvidust sel ajal veel ei tuntud. Unioon püsis aastani 1523. mis viisid kontaktideni Taani. Põhjamaade arhiivipäevad Põhjamaade ühistöö laienes juhatajate harvade kohtumiste kõrval suuremaid rühmi puudutavaks Põhjamaade ajaloolaste päevadeks. eraarhiivid. Esimesed Põhjamaade ajaloolaste päevad toimusid 1905. ja aastal 2003 korraldatakse need Reykjavikis. 1964 (Bergenis). 1961 (Malmös ja Lundis). 1967. 2000 (Århusis). Norra. seekordne korraldajamaa. lk. 1994 (Hamaris). Rootsi. ning 1935. 1957 (Århusis). eesmärgiks teha ärakirju arhivaalidest. Ajaloolaste ja arhivaaride päevade koospidamine lõppes Turus 1997. publitseerimine – kõike seda on käsitletud nii ükshaaval kui ka korraga. võib Anna Svenssoni ajaloolise uurimuse põhjal väita. 1967 (Helsingis). 1974 (Uppsalas). 13– 66). aastal kutsuski Rootsi. Nordiska Arkivdagarna” (Turku. kui Rootsi – ja sinna kuulunud Soome – lõi Taani monarhiast vägivaldselt lahku.

Viimased sellised päevad peeti eelmisel kevadel Oulus. et vahetuses osalev arhiiviametnik säilitab kodumaal saadava palga ja saab lisaks veel mõne avaliku stipendiumi ehk siis vastava summa teda vastuvõtvalt arhiiviasutuselt. mida ongi ühisistungitel kasutatud. Nende hulgas olid tollane Eesti riigiarhivaar Jaak Rand ja praegune arhiivinõunik Tiit Arumäe. siis 1981 ületati kahesaja ja 1997 kolmesaja viiekümne osavõtja piir. dokumentide hindamine. vaid tõlkimises. Need on rohkem seminarilaadsed. Mingil määral on ilmunud muidki ühisväljaandeid. Neid peetakse spontaanselt. Taanlased räägivad kiiresti ja palju. toorväljaanded. elektrooniline asjaajamine ja selle säilitamine. koosolekud Siin tuleb mainida eelkõige iga-aastaseid Põhjamaade riigiarhivaaride kohtumisi. Kohtumistel on teemaks olnud näiteks elektrooniliste teabekandjate areng. Vastutav toimetaja on Pertti Hakala. aastal ja selle toimetaja oli taanlane Harald Jørgensen. kusjuures nendega on sageli kaasnenud mõne ajalooliselt huvitava paiga külastamine. ning on unustanud vanema sugupõlve hea tava rääkida arusaadavat nn. ja mitmest neist on jäänud põhjalikud protokollid või nn. Bergenis. Vahetust on rahastatud mitmest allikast. Mikkelis. Neid on peetud regulaarselt alates 1960. kes oli väljaande eesotsas kuni 1982. eraarhiivide strateegia väljatöötamine. Stipendiume on saadud kas Letterstedi fondilt. kus võõrustajaks oli maakonnaarhiivi juhataja Samuli Onnela. aastatest. kes 1960. aastast alguse saanud nähtus. nagu näiteks aastatel 1972–1981 ilmunud sari “Nordisk arkivkundskab”. Aastast 1987 on peatoimetaja ametikoht liikunud ühelt Põhjamaalt teisele ja on praegusel hetkel Soomes. Sel korral Turus peetud arhiivipäevadel olid kohal ka kuus vaatlejat kolmest Balti riigist. test. aasta arhiivipäevadest on üritus jagatud plenaarosaks. Kohtumisi on püütud pidada mittetraditsioonilisel viisil ja kollegiaalselt. kes paneb väljaande kokku teistelt Põhjamaade toimetajatelt saadud materjalide põhjal. Kui algaastatel oli osavõtjate arv 50–60 ringis. Maakonnaarhiivide juhatajate kohtumised on siiski suhteliselt uus. sest see tähendab sageli kursuse põhimõttele rajatud ühiskoolitust või kõrgetasemelist arvamuste vahetamist. Muidugi on see eeskujuks olnud ka Põhjamaade maakonnaarhivaaridele. mis lubab Põhjamaade arhivaaridel jälgida erialaseid sündmusi naabermaades. kus eri valdkondade asjatundjad käsitlevad kitsamaid probleeme. Soome-Rootsi kultuurkapitalilt ja viimasel ajal sageli Rahvusvaheli- Koosolekud. et riigiarhivaarid tunnevad üksteist juba aastaid või isegi aastakümneid. kes olid päev varem Helsingis alla kirjutanud Cederbergi stipendiumi asutamiskokkuleppele. Ühine uudisteleht Põhjamaade arhiivialase koostöö konkreetne tulemus on arhiivide ühisväljaanne Nordisk Arkivnyt. mis avaldas teatmematerjale erinevate valdkondade kohta. 1991. Asjatundjate kohtumised on erinevalt teistest Põhjamaade kohtumistest rahvusvahelisema iseloomuga. kus kuulatakse ühiselt ettekandeid üldteemadel. Kopenhaagenis. Aasta-aastalt on Põhjamaade arhivaaride päevad kasvanud üha suuremaks erialaseks ürituseks. siis kui ilmneb vajadus. aga põhimõtteks on olnud. Alates 1981. aastani.. Spetsialistide ühistööd on kõrgelennuliselt nimetatud ka Nordisk Arkivakademiks. Hiljem on eri valdkondi puudutav vahetus olnud küllaltki mitmekesine ning osavõtjate hinnangul peetakse seda väga oluliseks ja silmaringi laiendavaks. Lisaks arhiivijuhtide kohtumistele on aga Põhjamaade koostöös olulised küllaltki tihti toimuvad asjatundjate kokkusaamised. Kohtumisel annab iga riigiarhivaar ülevaate oma maa möödunud aasta jooksul toimunud sündmus146 Tuna 2/2003 . ja seetõttu on kohtumistel vanade sõprade jällenägemise rõõmus iseloom. Algatajaks oli siin Taani.Varia taani keelest. Riigiarhivaaride kohtumisi on viimasel ajal peetud Visbys. mida on kergendanud asjaolu. sealhulgas esimese Põhjamaade arhiivisõnastiku. ja väiksemateks töörühmadeks või paneelideks. Tema kujundatud on ka väljaande tänaseni püsinud põhiprintsiibid – tegemist on uudistelehega. arhiiviterminoloogia arendamine ning ühtlustamine jne. Väljaande esimene number ilmus trükist 1956. skandinaavia keelt! Lahendust ei ole nähtud ka üleminekus inglise keelele (mis oleks Põhjamaade aadete vastane). aastatel kutsus Põhjamaade kolleege kuuajalisele enesetäiendusele Rigsarkivet’isse Kopenhaagenis. Reykjavikis jm. Sünkroontõlget on majanduslikel põhjustel võimalik kasutada siiski ainult plenaaristungitel. Ametnike vahetus Oluline ühistöövorm on olnud Põhjamaade-vaheline ametnikevahetus.

Ahvenamaa on seotud teisel pool merd Roslageniga. Tähelepanuväärne koostöö – aga ka eriarvamused – jäävad käesolevas artiklis ainult äramärkimise tasandile. Teised Põhjamaad on Rootsi toodetele tähtis turg. teisalt Rootsi ja Soome vahelistele suurprojektidele. Näiteks on soomlastel. sajandil sündinud Skandinaavia ühisideel. aastal Pärnus toimunud seminar. kes viljelevad samuti Põhjamaade vahelist koostööd. Norra ja Soome Lapi alad. Põhjamaade suurim riik on Rootsi – iga kolmas Põhjala elanik on rootslane –. Soomes ongi Põhjamaade koostööd pikka aega peetud põhiliselt vaid sidemeteks Rootsiga. Rootsist vaadatuna näib Põhjala küllaltki sümmeetriline. sidemed naabritega väga erinevad. tähendas välispoliitiliselt toetumist ennekõike Rootsile. Suurem osa kontaktidest on olnud bilateraalsed: üks Põhjamaa korraldas reisi.Varia selt Isikute Vahetuse Keskuselt (CIMO). Kari Tarkiainen (soome keelest tõlkinud Peep Pillak) Sümmeetriline ja ebasümmeetriline Põhjala Uurides Põhjamaade koostööd. Skåne ja Själland teevad koostööd üle Öresundi. kus olid esindatud kõik osapooled (välja arvatud Taani). samas kui taanlasi. 1993. kuid Skandinaavia keelte suguluseta oleks see võimatu. filmitud ja neid naabermaadega vahetatud. on põhjust silmas pidada. on Põhjala rahvaste. samas ei ole sellist koostööd Taani või Islandiga. Märkimisväärne oli Soome eestvõtmisel 1995. Ametlik Põhjamaade vaheline koostöö ei arvesta eriti Põhjalale iseloomulikku ebasümmeetrilisust ja erinevate piirkondade eri partnereid. mis oleks nagu viieleheline ristikhein (sinna kuulub ka arhiivialane ühistegevus). norralasi ja soomlasi on vaid kuuendik põhjamaalastest ning islandlasi vaid mõni protsent. Rootsi asub Põhjala keskel ja teeb igas suunas võrdselt sõbralikku ja võrdlemisi intensiivset koostööd väiksemate naabritega. Teisi koostöövõimalusi Kõikides Põhjamaades on arhivaale kopeeritud. ja nii edasi. aastal. Nimetatud tegevussuuna valgustamine vääriks eraldi uurimust – nagu ka ajaloolaste külaskäigud naabermaade arhiividesse. Suhted taastati aastatel 1989–1990 ja neid on jõudnud erinevast vaatevinklist kirjeldada juba õige mitmed. Ajaloolise arengu tõttu on see keskendunud ühelt poolt Taani ja Norra. Teine põhimõte on seotud demokraatia ja rahvusluse väärtustamisega. kui ametlikud suhted välja arvata. Tuleb mainida ka 1990. aastal käisid siiski kõikide Põhjaja Baltimaade arhiivijuhatajad Helsingis ühisel nõupidamisel ja järgmisel aastal järgnes kõikide Põhjamaade riigiarhivaaride või nende asetäitjate reis Baltimaadesse. 1 Tundrute ala põhjas (tõlkija). siin arhivaaridest edukamad. peamiselt kontakte vaid rootslastega. Tuna 2/2003 147 . Peale selle tuleb pidada meeles. kuigi neid on üha raskem ja raskem saada. Samamoodi on Norra koostööpartner olnud eelkõige Taani. et selle geograafilise piirkonna erinevates kohtades saadakse Põhjalast aru isemoodi. Viimasel ajal on Soome tihti vahetanud ametnikke Rootsi ja eriti Norra suunas. Võibolla on teiste erialade esindajad. näituse või koolituse kolmes Balti riigis. Orienteeritus Põhjamaadele. ja ka arhiivialast koostööd. mis otsustati Soome parlamendis 1935. mille teemaks oli hindamine. sealhulgas rootslaste. aastatel toimunud Põhjamaade küllaltki suuri ühisettevõtmisi taasiseseisvunud Baltimaades. Jättes kõrvale Põhjamaade ametliku koostöö. Riiklikul tasandil on tegutsetud ikka lähtudes viie (või vähemalt nelja) osaleja ühtekuuluvusest ja üksteisemõistmisest. Kohalikul tasandil on põhjamaalisus sisult väga eripalgeline nähtus – Põhjakaloti1 piirkonnas on partnerid Rootsi. et Põhjamaade koostöö põhineb just keelel ja 19.

sajandi lõpul tõrjuti nad Habsburgide juhitud Kristliku koalitsiooni poolt sellelt territooriumilt välja. et mõningad funktsioonid. s. siis pärast Teist maailmasõda ja lõpuks üheksakümnendate aastate demokraatlike muudatuste käigus. Ilma Habsburgide Õukonna. mis tähendas seda. Tšehhi Vabariiki. Impeeriumi kuulus tõesti ainult väike osa Poolast (Krakovi ja Przemy li ümbrus).1 Kõige olulisemateks ajaloo läbipõimumise põhjustajateks on enamasti piiride muutmised. sarnases mõtteviisis ja väärtushinnangutes. sajandi ajalugu võimalik uurida. Euroopas ei ole haruldane. Vastus ei ole niivõrd poliitiline. vaid ka igapäevaelus. Kriegsarchiv ja Hofkammerarchiv. nagu välisasjad ja sõjandus ning raha emiteerimine olid Viinis asuva keskvalitsuse ülesanne. aastat Ungari koosseisu. et mõningaid ajaloolisi sündmusi ja isikuid hinnatakse naaberriikides täiesti erinevalt. 16.ja Riigiarhiivi. Vaadelgem. sajandini oli regiooni poliitiliseks keskuseks Viin. Kesk-Euroopa tegelikud piirid kujunesid kolmes järgus: esiteks pärast Esimest maailmasõda.ja majandusdokumendid nimelt Viinis ning neid hoitakse Austria Riigi Keskarhiivis (Österreichisches Staatsarchiv). kuivõrd Ungari arhiivid on eriliselt huvitatud Transilvaanias hoitavast arhiivimaterjalist. ja 18. Ebatavaline on pigem see. Austriat. aastast tugevnenud Balkani riikidele omased tunnusjooned. Seega mõistame me (kultuurilise) Kesk-Euroopa all endisest Austria-Ungari keisririigist tekkinud riike: Poolat. Ajas tagasi vaadates võime täheldada. Ungarit. kõik kuuluvad Austria Riigi Keskarhiivi koosseisu) materjalideta ei ole Ungari 17. Habsburgid tõusid Ungari troonile 1526. kes kaitses Szigetvári kindlust 1566. K äesolevas kirjutises käsitletakse Kesk-Euroopat kultuuriüksusena. teiste sõnadega sarnases mentaliteedis. samas kui Transilvaania (üle 100 000 ruutkilomeetri. peetakse rahvuskangelaseks nii Ungaris kui ka Horvaatias. 1 Liszt sündis Ungaris saksa perekonnas. Selle peamiseks põhjuseks on ühine ajalugu. Horvaatiat ja Sloveeniat. mida ses regioonis on pikema aja jooksul korduvalt ette tulnud. Slovakkiat. Head ajalootundjad võivad küsida. Türklased okupeerisid 150 aastaks kaks kolmandikku riigist. Piirkonna kultuuriline ühtsus väljendub mitte ainult niinimetatud kõrgkultuuris (kunstis ja teaduses). miks kuulub sellesse regiooni Poola ja miks mitte Rumeenia.Varia Kesk-Euroopa arhiivide koostöö Ungari vaatekohast Läbipõimunud ajalugu ja arhiivid Kui me räägime Kesk-Euroopa riikide ühisest ajaloost. praegu osa Rumeeniast) kuulus enne 1918. domineerinud Habsburgide impeerium. saj. 17.t. mis ilmneb nii poliitilisel. Kuigi ta oma maa keelt hästi ei rääkinud. Hof.–20. et nimetatud regiooni kõige püsivamaks ja mõjuvõimsamaks jõuks oli 16. aastal. majanduslikul kui ka kultuuritasandil. mis hõlmab väiksemat territooriumi kui nimetatud geograafiline regioon. militaar. See oli aasta. siis mõtleme selle all nende riikide ajaloo läbipõimumist.und Staatsarchiv. Ungari puhul toimusid kõige tähtsamad piirimuutused pärast Esimest maailmasõda (Trianoni rahu).2 Austia-Ungari impeeriumi (1867–1918) koosseisus oli Ungari föderaalriigi osa. kuid Transilvaanias on alates 1918. sajandist 20. et Franz (Ferenc) Liszt on nende rahvuskaaslane. Sõjaarhiivi ja Kuningliku Õukonnaarhiivi (Haus-. lõi ta palju ungari muusikat 2 ning esitles end alati ungarlasena. kui kaks või enamgi rahvust hindavad tunnustavalt üht ja sama ajaloolist isikut: Miklós Zrínyid. kui Osmani impeerium ründas Ungarit. Seetõttu kirjutati kõige tähtsamad haldus-. kuivõrd kultuuriline: Poolas domineerib samasugune siirderegiooni mentaliteet (laialdaselt kasutatav saksa termin ”Vahe-Euroopa” iseloomustab seda olukorda väga hästi: lääne ja ida vahel) kui tema lõunapoolsetes naaberriikides. 148 Tuna 2/2003 . Ja veel üks näide: nii austerlased kui ka ungarlased väidavad. mida on niisugune ajaloo läbipõimumine ajaloolaste ja arhivaaride jaoks kaasa toonud. aastal rohkem kui ühe kuu vältel Süleymani poolt juhitud Türgi armee vastu ja suri koos kindluse ungari ja horvaatia päritolu kaitsjatega. Kesk-Euroopa regioonis on see tavaline. mistõttu neid küsimusi käsitlevaid dokumente säilitatakse Viinis. Siiski mainitakse käesoleva käsitluse raames suhteid Rumeeniaga korduvalt.

41–52. aastani Pöördugem tagasi Versailles’ ja Trianoni rahulepingute juurde. kohalikud arhiivid Transilvaanias. enne seda oli ta kuulunud Ungari Kuningriigi koosseisu. See on keerulise küsimuse liigne lihtsustamine.3 Lepingust on järjekindlalt kinni peetud (välja arvatud mõni aasta pärast Teist maailmasõda). milles juhtivat rolli mängis Nõukogude Liit (välja arvatud Horvaatias).9 miljonit kaadrit). peamiselt naabermaades. Hungarica). Tänapäeval väidavad paljud poliitikud. moodustades selle põhjapoolse osa. lk. Suurimad kogud on pärit Austriast (3. aastal. nagu Vt. samuti võivad nad töötada hoidlates. Körmendy. 1945–2000. 4 Vt. aastal üheksa kilomeetrit dokumente.: L. M. et mõisteti aegsasti mikrofilmimise otsustavat rolli Hungarica materjalidele juurdepääsu tagamiseks. Ungari arhivaare innustasid mikrofilmima mitte ainult julgeolekukaalutlused. näiteks Austria andis mitmeid fonde üle Tšehhoslovakkiale. aastast oli Slovakkia ametlikult Tšehhoslovakkia osa.3 miljonit neist on tehtud välisriikides. Hästi on teada. Nõukogude leeri riikide arhiivijuhtide kokkusaamisi korraldati iga kahe aasta tagant. Hungary. Der Weg zum Badener Abkommen (Teilung oder Aufbewahrung des Archiverbes der Monarchie) in Mitteilungen des Österreichschen Staatsarchivs. mis hävitati Budapesti piiramiste käigus.5 Nendest osavõtjad arutasid erialaseid või poliitilisi küsimusi. Selle asemel kirjutati 1926.66 miljonit kaadrit) ja Slovakkiast (1. 1956. Neis rahulepingutes nähti ette. 2000. Die internationalen Regelungen zum Archivgut der Habsburgermonarchie nach 1918. 3 Mikrofilmimine on Ungari arhiivides olnud võtmeküsimus juba pikka aega. et iga riigi ajaloolaste ja arhivaaride huvides on tagada juurdepääs piirkonna ajaloolistele dokumentidele. mille kohaselt Viinis keskvõimu poolt loodud ja Ungari ajalooga seotud dokumendid moodustavad ühise arhiivipärandi ja Austria arhiivid tagavad neile materjalidele juurdepääsu. Üsnagi sarnane situatsioon on Rumeenia ja Ungari vahel: keskarhiivid on Budapestis. Materjale antigi üle. kuid Ungari loobus materjalidest. 20. lk. 15–24. Band 55 (1996). lasta dokumente mikrofilmida ja abistada Ungari uurijaid. – Archivum XLV. 5 Jugoslaavia (Horvaatia) nende riikide hulka ei kuulunud. Seega võivad kolm Ungari arhivaari alaliselt töötada Austria Riigiarhiivis. Silagi. Tuna 2/2003 149 . kaks arhivaari saadab Austria Riigiarhiivi Sõjaajaloo Instituut Budapestis. et niisugused absoluutselt erinevate arhiivindustraditsioonidega riigid. aastal hävis kolm kilomeetrit materjale. See tähendab. et kõik sel perioodil toimunu oli halb. siis arhiivide jaoks oli see etapp vägagi produktiivne. Historical Challenges and Archivist’s Responses.– 1945. Ungari arhivaaridel on Austria Riigiarhiivis oma ruumid. Vt. Nende koosolekute professionaalne tase oli äärmiselt madal ja poliitilised küsimused ei olnud piisav põhjus. Siiski säilis väike osa eelnevalt mikrofilmitud dokumente. et lepingute tulemusena tekkinud riikide territooriume käsitlevad arhiivid tuleb tervikuna neile riikidele üle anda. et pärast Teist maailmasõda sai Kesk-Euroopast (välja arvatud Austria) kommunistliku leeri territoorium. – Zum Schicksal von Archiven beim Staatszerfall in Südost-Forschungen. valmistada ette teatmestuid. Ress. Arhiivindusalase koostöö alused 1990. et kuningriigi (ja mitte impeeriumi) keskvalitsuse dokumendid. Teisest küljest jäid Slovakkiasse kohalikud arhiivid. vahel algatati ühisprojekte. kolmanda Ungari Rahvusarhiiv. mis ta oleks pidanud Austria arhiividest saama. München. ka I. Loomulikult määras see positsioon ära regiooni arhiivinduse rahvusvaheliste suhete iseloomu. Tegelikult püüdis Nõukogude arhiivijuhtkond ”vennasriike” niisuguste kohtumiste abil kontrolli all hoida. küll aga kuulusid sinna Vietnam. Sonderband 4 (1998). kui Ungari arhivaarid fotografeerisid keskaegseid dokumente Slovakkias. Lühidalt kokku võttes tähendab see seda. Mongoolia ja Kuuba. nagu näiteks kõik Ungari Rahvusarhiivis säilitatavad Locotenencia Nõukogu (Siseasjade Keskbüroo) või Ungari Koja (Rahandusasjade Keskbüroo) dokumendid on Slovakkia ajaloolaste ja arhivaaride jaoks eluliselt tähtsad. aastal Badenis kahe riigi vahel alla leping. vaid ka ülalmainitud tohutu suur hulk välismaal hoitavaid Ungari ajalooga seotud dokumente (nn.Varia Ja veel üks näide: alates 1918. Niisugune täiendav mikrofilmimine sai alguse 1935. mis omakorda on olulised ungarlaste jaoks.4 Rahvusvaheliste suhete osas on pilt keerulisem. 311–333. sajandil kandis Ungari Rahvusarhiiv tõsiseid kaotusi: 1944. Nende põhilisteks ülesanneteks on uurida arhiivimaterjale. Pärast peaaegu 70 aastat mikrofilmimist sisaldavad Ungari Rahvusarhiivi kogud rohkem kui 60 miljonit kaadrit. Kui näiteks poliitiliselt olid 1950-ndad ja 1960-ndad aastad Ungari jaoks kõige raskem periood. See näitab ilmekalt. lk. kusjuures 7.

Kokkuvõttes võib öelda. vähemalt perioodil 1975–1989. kompensatsioonita natsionaliseerimise dekreediga võib miljonid müügilepingud ja muud omandiõigust tõestavad dokumendid üleöö muuta kasututeks paberiteks.) Autoritaarsetes riikides ei tehta selget vahet era. et nad ootasid abi arenenud lääneriikide arhiividelt.Varia näiteks Mongoolia ja Tšehhoslovakkia. See tähendab.ja avalike dokumentide vahel. vaid ka demokratiseerimisele (peamiselt arhiivindusalase seadusandluse kaudu). nagu näiteks dokumendihalduse või säilitamistavadega tutvumine. mis näitab selgelt. Uute suhete koordinaatoriks sai Rahvusvaheline Arhiivinõukogu (ICA) ning selle peamiseks prioriteediks oli aidata kaasa mitte ainult arhiivide moderniseerimisele. järjepidevus vanade ja kaasaegsete dokumentide va- hel katkeb. mille põhisisuks oli: · arhivaaride teistesse arhiividesse saatmine ja teiste arhiivide arhivaaride vastuvõtmine · publikatsioonide vahetamine · mikrofilmide vahetamine. Ei riik ega ka avalik arvamus pea arhiive juriidilise turvalisuse tagajateks. Ungaris nägi arhiivide tööd reguleeriv ministeerium ette. Arhiivid pöördusid läände. Liidrid ei anna oma ametiülesannete täitmise käigus loodud dokumente arhiivi üle ning seega ei jõua paljud tähtsad avalikud dokumendid arhiivi. Kesk-Euroopa kommunistlike riikide arhiividel oli soovitav hoida üksteisega häid suhteid. Pärast Nõukogude leeri lagunemist lakkas see foorum otsekohe eksisteerimast. eriti infotehnoloogia osas. aastal moodustati selleks ICA 6 Ungari Rahvusarhiiv ei saanud sõlmida niisugust lepet Rumeenia Arhiiviametiga. ajaloole orienteeritud – vähemalt Ungari osas –. kui tema professionaalne tase on piisavalt kõrge ja selles osalejad on huvitatud vastastikuse koostöö jätkamisest. Et vastava regiooni arhiivid olid oma arengus maha jäänud. ning seetõttu nende prestiiž ühiskonnas langeb. Diktatuuririikides ei ole dokumentidel juriidilist väärtust. 7 Seda küsimust analüüsisin ma oma ettekandes 2002.7 Minu arvates oli see peamine põhjus. kokku kutsuda. See juhtum näitab kujukalt alaliselt pinevaid suhteid Ceauºescu Rumeenia ja Kádári Ungari vahel. mis olid tol perioodil väga avatud.6 Lepped sõlmiti ühesuguse mudeli järgi. siis pidid nad tegelema üha keerulisemate professionaalsete probleemidega. vaid pigem lihtsalt ajalooliste paberite hoidjateks. objektiivsem ja üldisem põhjus. kui minul oli võimalus nende tööd jälgida. Tõenäoliselt avaldatakse see artikkel ”Commas” 2003. (Ajavahemikus 1945–1950 toimus niisugune natsionaliseerimine kõigis Kesk-Euroopa riikides. Seni kehtinud arhiivide koostööd puudutavad lepingud muutusid kasututeks paberiteks ja suhted nende riikide vahel katkesid. oli see siiski tulemuslik: ühest küljest eksisteerisid alalised ja intensiivsed kontaktid sama piirkonna arhiivide vahel. Siiski eksisteerisid seitsme- kümnendatel ja kaheksakümnendate esimesel poolel teatud suhted – käidi külas. aastat varises nõukogude kord Kesk-Euroopas kokku ja selle regiooni riigid hakkasid üles ehitama demokraatlikke poliitilisi süsteeme. Selle tulemusena saab kannatada üks pool arhiivide Januse näost: hiljaaegu loodud või loomisel olevate dokumentide väärtus devalveerub. miks Kesk-Euroopa arhiivide erialane tegevus Lääne-Euroopa omadest oluliselt maha jäi (loomulikult esines ka erandeid). teisest küljest täienesid tunduvalt nimetatud riikide mikrofilmikogud. Ungari arhiivide tegevusele ei olnud nende juhtide kohtumistel igatahes vähimatki mõju. Nende suhete aluseks oli üldine kultuurilepe. Juriidiliselt ei ole midagi tagatud. aastal. siis liidreid see ei puuduta. mille originaale hoiti teiste riikide arhiivides.t. Ülal mainisin mõningaid faktoreid. aastast Pärast 1989. Seega seletab Kesk-Euroopa arhiivide vaheliste rangelt erialaste kontaktide puudumist ka madal prestiiž ja erialane mahajäämus. Muu erialane tegevus. mille tõttu regioonis oli nii tugev ajaloouurimisele suunatud lähenemine. 150 Tuna 2/2003 . Oli loogiline. olid haruldased. Uut orientatsiooni põhjustas peamiselt tõsine professionaalne vajadus. et kuigi arhiivide koostöö oli ühekülgne. vahetati publikatsioone ja mikrofilme. uuriti. et nende regioonide kasutajatel oli juurdepääs paljudele miljonitele lehekülgedele dokumentidele. või kui tehakse. s. et mistahes rahvusvaheline erialaorganisatsioon toimib ainult siis. et kohalikke arhiive esindav Rahvusarhiiv sõlmiks ”vennasmaade” juhtivate arhiividega bilateraalsed lepped. Dramaatiliselt muutusid ka suhted arhiivide vahel. Arhiivide koostöö alatest 1989. aastal Marseille’s peetud XXXVI CITRA-l. Siiski oli sellel veel üks. kuna nad tahtsid eelnevatel aastakümnetel vajakajäänut tasa teha. Nende lepete põhiliseks eesmärgiks oli võimaldada partnerarhiivi kogude uurimist. 1992.

näiteks projekt ”Kesk.t.Varia raames spetsiaalne komisjon (Coordinating Board for European Programme). 42. Minu arvates on nende konverentside professionaalne tase aja jooksul tõusnud ning praeguste arengute jätkumise korral kujuneb sellest edaspidi (laiema) regiooni kasulik foorum. Duplikaate saab teha lihtsalt ja kiiresti ning teatmestud on juba olemas. mis hiljem sai tuntuks nime all Jerzy Skowronek dedicata. aastal saavad antud regiooni riikidest (välja arvatud Horvaatia) Euroopa Liidu liikmed. mis 8 9 tähendab. Sellest oli kahju.–11. toim. Madralin. Stepniak. 1999. Lajos Körmendy tõlkinud Ivika Arumäe Vt. See komisjon algatas mitmeid projekte. seda enam. Sõlmiti uued arhiivindusalased kokkulepped Horvaatia. juuni 1994. Tuna 2/2003 151 . võivad mõlemad osapooled valida partneril olemas olevatest filmidest terveid fonde või alamfonde.) Sisult on uued lepped üsna sarnased vanadega. näiteks nõndanimetatud Twin Programme. et kõrgemal tasandil koostöö (näiteks ühisprojektid). 21–27. ei ole veel käivitunud. et 2004. 1990-ndate aastate keskel hakkasid KeskEuroopa arhiivid taastama ka bilateraalseid suhteid. Materials of the International Conference. et nad on orienteeritud peamiselt uurimisele ja mikrofilmimisele. Mõningaid ühisprojekte on küll algatatud. Varssavi. Siiski tuleb märkida. sest ühest küljest ei olnud uurimistööd lõpule viidud. lk.8 Sel ajal organiseeriti arvukalt ida ja lääne vahelisi seminare. aastal organiseeris ta esimese Ida-Euroopa (s. W. Ülevaadet selle projekti kohta vt. Üks uusi leppeid sõlmiti Slovakkiaga ning teataval määral kujutab see endast koostöömudelit. oktoober 1998. Loodetavasti jätkub selle piirkonna arhiivide kiire kaasajastamine ja see avab omakorda uusi võimalusi koostööks. 1990-ndate aastate esimesel poolel kujunes selles regioonis välja professionaalne vaakum: ei toiminud ei bilateraalsed ega multilateraalsed suhted. et peagi sõlmitakse sarnane leping ka selle riigiga. Poola ja Rumeeniaga. (Tuleb tunnistada. Kesk-Euroopa arhiivide jaoks on koostöö vältimatu. teisest küljest oli vastava piirkonna arhiividel mitmeid sarnaseid ja äsja esile kerkinud probleeme: demokraatlik seadusandlus. Niisugune koostöö on äratanud huvi ka Horvaatias ning näib. Esimesena teadvustas vajadust multilateraalse koostöö järele Poola Arhiiviamet ning võttis enda kanda ka koostöö initsiaatori rolli: 1995. endiste kommunistlike parteide ja privatiseeritud ettevõtete dokumentide saatus jne. mille raames lääneriigid kehtestasid partnerlussuhted valitud idapoolse riigiga. et mitte kõik neist kokkulepetest ei toimi. mistõttu on põhjust teda üksikasjalikumalt kirjeldada.9 kuid ühtki neist ei ole lõpule viidud. – The Private Archives and Archive Materials in Central and East European Countries. Leppes keskendutakse mikrofilmide vahetusele ja see võimaldab mitmekordistada vahetatavate filmide hulka ilma tehnilist tööd teostavaid laboratooriume üle koormamata: kuivõrd mõlemal riigil on rikkalikud mikrofilmide kogud. 8.ja Ida-Euroopa riikide ja rahvaste ühine arhiivipärand”. Sellest ajast alates on need arhiivikonverentsid saanud traditsiooniks. vähemalt tegi seda Ungari. laiema geograafilise piirkonna kui Kesk-Euroopa) arhiivide konverentsi. seda eeskätt tänu Poola külalislahkusele (Poola organisaatorid maksid osalejate toitlustamise ja majutuse eest ning katsid mõningatel juhtudel ka mõne osaleja reisikulud). ICA bülletään nr. Mikrofilme on vahetatud neli aastat ja kokku on vahetatud rohkem kui nelisada tuhat kaadrit. koosolekuid ja konverentse ning paljud Kesk-Euroopa arhivaarid ja eksperdid külastasid lääneriikide arhiive.: The Common Archival Heritage of States and Nations of Central and Eastern Europe. Ühine ajaloopärand ning sarnane poliitiline ja majanduslik olukord pakuvad koostöövõimalusi. Slovakkia.

D – üksikisikud). Executiv Board. Uusim neist on EURBICA. mis keskendus nendele probleemidele. välja arvatud 152 Tuna 2/2003 R Martine de Boisdeffrea. kuigi nad Euroopa Nõukokku ei kuulu. millised maad on Euroopa riigid. et säilitada. Veel kuuluvad juhatusse Patrick Cadell (Šotimaa). mis kerkisid üles pärast seda. Reykjavikis toimunud üldkogul (General Assembly) valiti juhatusse veel lisaliikmena Josip Kolanov (Horvaatia). Regionaalharusid on kokku üksteist. C – institutsionaalsed liikmed. Gigliola Fioravanti (Itaalia). Samal ajal loodi ka EURASICA. erialasektsioonid (sections) ja regionaalharud (regional branches). Eurasian Regional Branch of ICA. Alguses oli liikmesriikide määratlemisel veidi probleeme. Siis Marseille’s peetud üldkogul kinnitati eeskirjad. kaitsta ja hoida regiooni arhiivipärandit igat liiki ohtude eest ning edendada arhiivide igakülgset arengut. ühingud ja isikud (A – rahvusarhiivid ja sellele vastavad institutsioonid. samuti arengumaadega. on olnud juhatuses algusest peale. ja harude koostöö on põhiliselt just selle asjaoluga seotud. organiseerida ja koordineerida arhiivialast tegevust regioonis. Hääleõigus on aga ainult A ja B kategooriasse kuuluvatel liikmetel. aasta veebruariks on EURBICA pidanud kolm üldkoosolekut: mais 2001 Firenzes. mille liikmesmaad on ka EURBICA liikmed. Tekkis küsimus. sest ka Vatikani ja Valgevenet. Esialgu oli esimeheks tolleaegne Prantsusmaa Arhiiviameti peadirektor Philippe Bélaval. Liikmeteks on ICA A kuni D kategooriasse kuuluvad organisatsioonid. Esimehe asetäitja on Poola Arhiiviameti peadirektor Daria Na cz ja sekretär maakonnaarhiivi juhataja Jari Lybeck Soomest. Novembrini 2000 tegutses EURBICA ajutiste eeskirjade alusel. Pikaaegne Euroopa jagunemine kaheks leeriks on samuti põhjus. – arendada. Reykjavikis ja Marseille’s seoses CITRA koosolekutega. Kriteerium ei ole siiski ainumäärav. Erinevalt arengumaadest ei olnud Euroopas arhiivinduse edendamise tarve nii akuutne. Andreas Kellerhals (Šveits) ja Norbert Reimann (Saksamaa). kuid tema siirdus teisele tööle ja loobus sellega seoses ka EURBICA esimehe kohast. EURBICA tegevust planeerib ja juhib juhatus. kui lõppes Euroopa kaheks leeriks jagunemine. et niiviisi kokku hoida reisikulusid. Enne EURBICA loomist tegutses neli aastat ICA poolt loodud Co-Ordinating Board for the European Programm. Selle koosseis on siiski veidi muutunud.Varia EURBICA – uut Euroopa arhiivialases koostöös ahvusvaheline Arhiivinõukogu (ICA) tegutseb kolme tüüpi organisatsioonide kaudu: teaduskomiteed (committees). ICA majandusasju juhatav Leopold Kammerhofer (Austria) vastutab ka EURBICA majandusasjade eest. – teha kõik selleks. hoida ja tugevdada regiooni kõikide arhiivide ja arhiive säilitavate ja administreerivate institutsioonide. Viktoras Domarkas (Leedu). Pärast kommunismi kokkuvarisemist on arhiivialane koostöö Euroopas tasapisi toimima hakanud. milles määratletakse EURBICA eesmärgid ja tegevussuunad: – luua. EURBICA kõrgeimaks otsustavaks organiks on üldkoosolek. EURBICA esimees (president) on Prantsusmaa Arhiiviameti peadirektor Martine de Boisdeffrea. Määrav on kuuluvus Euroopa Nõukokku. miks sai Euroopa oma regionaalharu nii hilja? Paljud ICA regionaalharud tegutsevad arengumaades. erialaste ühingute ja organisatsioonide vahelisi sidemeid. . – aidata arhiivide populariseerimise ja nende avatumaks muutmisega kaasa arhiivides oleva informatsiooni kasutamisele regioonis. loetakse EURBICA liikmeteks. Juhatus koguneb vähemalt kord aastas. miks siin ei sündinud ICA regionaalharu. Kõik eelpool mainitud. kes esindab juhatuses eelkõige Kagu-Euroopa maade seisukohti. Üldkoosolek Firenzes korraldati seoses Euroopa arhiivikonverentsiga. Üldkoosolekud on korraldatud mõne teise suurema üritusega seoses. 2003. B – arhivaaride ühingud. Võidakse küsida. European Branch of ICA. kus kõikidel liikmetel on õigus kohal viibida. mis loodi Sevillas toimunud rahvusvahelisel arhiivikongressil septembris 2000. Vähemalt kord kahe aasta tagant toimuv üldkoosolek määrab EURBICA eesmärgid ja valib juhatuse. töögrupp. Selle töögrupi liikmeteks olid Rootsi riigiarhivaar Erik Norberg ja Šoti riigiarhivaar Patric Cadell. mis valiti Sevillas aastal 2000. – teha koostööd inimtegevust dokumenteerivate teiste organisatsioonide ja institutsioonidega. oktoobris 2001 Reykjavikis ja novembris 2002 Marseille’s.

raamatukogude ja muuseumide vahel. Plaanide kohaselt peaks EURBICA olema koostöö koordinaator ja foorum. EURBICA organisatsiooni struktuuri kuulub “sideohvitser” (liaison officer). kuid EURBICA ei saa toimida organisatsioonina. kes esindab ICA mandaadiga Euroopa arhiivihuvisid Euroopa Liidus ja Euroopa Nõukogus. Probleemile leiti lahendus sellega. mis on meie ühine pärand. meetodeid ja praktikat. Projekt on praegu siiski enam-vähem paigalseisus. ja seetõttu peaks olema ka EURBICA liige. kuigi ei püütagi kehtestada üleeuroopalisi norme.Varia Keeruline on olnud küsimus Iisraeli kuuluvusest EURBICA-sse. kus kõik asjast huvitatud saavad vahetada mõtteid ning tutvustada oma ideid. kuid hääleõigust neil pole. EURBICA saab oma tegevuse jaoks kindla aastase summa (3500 eurot). et tekkivad arhiivid. Iisraeli esindajate arvamus on. et plaanis pööratakse traditsiooniliste arhiivide kõrval tähelepanu ka dokumendihaldusele: “Selleks.” Strateegilise plaani kohaselt on võtmeküsimused koolitus (training) ja hindamine (appraisal). sest professiooni põhikoolituse eest hoolitseb ka edaspidi iga maa rahvuslikul tasandil. mis viiks läbi tegelikku koolitust. et Iisrael kuulub vaieldamatult Euroopasse. Tõstetakse esile koostöö ja tihedate sidemete vajadust arhiivide. Koolitus EURBICA kontekstis on spetsiifiline. EURBICA lähim koostööpartner hindamise küsimustes on ICA hindamiskomitee (Committee on Appraisal). Sellest on välja kasvanud mõte luua koostöös ICA seaduskomiteega (Committee on Archival Legal Matters) spetsiaalne seadusandlik andmebaas. Võrdluse ja arutelu alusel on loodetavasti võimalik hindamiseks välja töötata ühised soovitused (guidelines). oleksid võimalikult kõrgel tasemel. et Marseille üldkoosolekul novembris 2002 võeti Iisrael koos Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga EURBICA vaatlejaliikmeks. EURBICA roll on koolitust koordineeriv ja propageeriv. Jari Lybeck Soome keelest tõlkinud Peep Pillak Tuna 2/2003 153 . mis tuleb ICA liikmesmaade liikmemaksudest. EURBICA teeb koolitusküsimus- tes tihedat koostööd ICA koolituskomiteega (Committee on Professional Training). EURBICA tegutseb juhatuse poolt koostatud strateegilise plaani (strategic plan) alusel. mille tulemusi kasutatakse EURBICA edasise tegevuse kujundamisel. Mõlemas küsimuses on Poola arhiivisüsteem Daria Na czi juhtimisel korraldanud üleeuroopalise küsitluse. kelle ülesannete hulka kuulub muu hulgas raporti “Arhiivid Euroopa Liidus” uuendamine. Plaanis on rõhutatud Euroopa arhiivindusliku kultuuritraditsiooni säilitamist ja sellele vaba juurdepääsu tagamist. mis vastaksid kaasaja nõuetele. Sideisikuna tegutseb endine Šotimaa riigiarhivaar Patric Cadell. Eesmärk on selgitada välja arhiivialase koolituse vajadus ja selle pakkumise hetkeseis praeguses Euroopas ning leida võimalused. Cadell on EURBICA juhtkonna liige ex officio. Märkimisväärne on. Kolmas rõhuasetus strateegilises plaanis on ICA veebilehe täiendamine liikmesmaade arhiivialase seadusandlusega. Hindamisküsimustes üritatakse võrrelda eri maades kasutatavaid põhimõtteid. Koostöö kontekstis nähakse kesksetena Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liitu. tuleb eriti edendada dokumendihaldust (records management). mis kinnitati Reykjaviki üldkoosolekul oktoobris 2001. Vaatlejatel on õigus osaleda EURBICA üldkoosolekutel.

Venemaa – lähedane ja kauge. Sild. veebruaril 2003 Eesti Ajalooarhiivis. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Uurimus poliitilisest ajaloost. kes seekord oli ettevõtmise korraldajaks. et kerkivad esile kesksed ehk domineerivad talud. kuidas nende sõnade abil väljendatud nähtused ilmnevad Eestis kiviajast keskajani. milliste territoriaalsete üksuste jaoks kasutab Läti Henrik terminit provincia. Argo. Tallinn – Tartu. Tõnu Tannberg. Aegade algusest kuni Vassili III-ni. mis ulatub ilmselt tagasi kaugele muinasaega: vakus moodustab keskse talu peremeheks olnud kohaliku väikevanema talu tagamaa ja maksupiirkonna. Tallinn. sajandil. põhikategooriate vahendusel ning just nende ümberasetumine annab tunnistust olemuslikest nihetest teaduses. Söömine ja joomine keskaegses Tallinnas. Raamat jälgib. üks muinasaega. Konkursile esitati hindamiseks üheksa tööd: 1) Kogumik: Keskus – tagamaa – ääreala. Marika Mägi. 5) Inna Põltsam. Kahtlemata olid olemas ka maakonnad ja kihelkonnad. David Vseviov. Gurly Vedru. mis seob eriteemalised artiklid üheks tervikuks ning leiab põhjalikumat analüüsi muinasaja lõpuosa kohta Valter Langi artiklis vakustest ja linnusepiirkondadest. Varanduslik ebavõrdus kasvab sedavõrd. Valgus. Tallinn. 4) Maris Männik-Kirme. Aivar Kriiska.Varia 2002. Eesti muusikateaduse suurmees. Tiina Kala. Kogumik on väljundiks Ajaloo Instituudi lõppenud sihtfinantseeritavale teadusteemale. Karl Leichter. Andres Tvauri. Ajalooline Ajakiri 1/2 (116/117). mille tagamaaks on teatud hulk linnusega seotud ja selle poolt maksustatud vakuseid. Anti Pärn. siis alates pronksiajast on tegemist reaalsete territoriaalsete võimustruktuuridega. tõlgitud kas maakonnaks või kihelkonnaks. Tallinn. Muinasaja Teadus. Mare Aun. Sild. Jaak Mäll ja Villu Kadakas (viimased kaks ühisartikliga). Medieval Monasteries of Estonia. Liivimaa ja Vene 13. 2) 200 aastat ülikooli taasavamisest Tartus. Kesksete taludega seostub ka keskajast teada olev vakuse institutsioon. Tallinn. Territoriaalses võimuhierarhias on alates keskmisest rauaajast vakusest kõrgema tasandi üksuseks linnusepiirkond. Vastav ülevaade on esitatud raamatu sissejuhatuses. Koostanud Lea Leppik. Tartu Ülikooli Kirjastus. Koostanud ja toimetanud Valter Lang. sõltuvalt kontekstist. Avita. Tartu. 7) Jaan Tamm. 11. Tallinn. Raamat ei kujuta endast vana materjali ajakohastatud läbikirjutamist. Ajalooteadus on ajas muutuv. 3) Jüri Kermik. 9) Vladimir Sergejev. Küsimuste püstitamine toimub põhimõistete. mida varasemas ajalookirjutuses on. Raske valiku ees seisev komisjon (Aivar Jürgenson. Eesti muinasaeg. Punktide kokkuvõtmisele järgnenud diskussioonis koorusid ka otsuse tagamaad. auhindu aga vaid üks. ühele kaks ja ühele kolm punkti. Uurimuse asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. tagamaa ja ääreala. vaid vaatenurkade ja probleemiasetuste muutumises. Tallinn. 8) Andres Tvauri. Materjalist võrsunud vormiuuendus. M. aasta ajalookirjanduse aastapreemia konkursist J ärjekorras kaheksas ajalookirjanduse aastapreemia kuulutati välja 28. Tasemelt võinuks konkurentsi puudumisel preemia väärida iga töö. vaid üksteisest looduslike piiridega eristatud alad. a. vaid presenteerib põhimõtteliselt uue nägemuse Eesti muinasaegse territoriaalse korralduse ja võimustruktuuride kohta väga pikal ajaperioodil – alates kiviajast keskaja alguseni. Valter Lang. Eesti keskaegsed kloostrid. ajalookirjanduse aastapreemia otsustati anda Valter Langi koostatud kogumikule “Keskus – tagamaa – ääreala”. 6) Anti Selart. Ajalookirjanduse sihtasutus Kleio. Enn Küng. Raamat sisaldab 11 artiklit 12 autorilt. ent paraku oli raamatuid üheksa. 2002. Heiki Valk) lähtus otsuse langetamisel raamatutele antud punktidest: igaüks võis anda ühele raamatule ühe. A. Luther 1877–1940. võimukeskused ja võimupiirkonnad. kusjuures peamised sisulised teisenemised ei seisne uute faktide esiletoomises. Milliste põhikategooriatega opereerib võiduraamat? Nendeks on keskus. kuid uues ühiskonnamudelis pole need pigem mitte territoriaalsed võimustruktuurid. Ain Lavi. mille elanikke seob ajaloolise ühtekuuluvuse või hõimutunne ja ruu- 154 Tuna 2/2003 . Heidi Luik. ent meeskonda on laiendatud sama teemaderingi uurijatega väljastpoolt. Kui kiviaja vältel saab kõnelda kesksetest asustuspiirkondadest ning nende perifeeriatest. Kirjutajateks on Aivar Kriiska. Sellised kesksed talud on kalmete põhjal jälgitavad muinasaja lõpuni. Me ei tea. kuhu kas annetuste või maksude näol jõuab ka osa teiste talude toodangust. Tervikuna domineeris paketis varasem ajalugu: üheksast raamatust viis käsitlesid keskaega.

Et ideoloogia üle valitses reaalpoliitika. Lisaks olid linnused ka käsitöökeskused – viimasest annavad tunnistust Andres Tvauri poolt esile toodud erinevused linnuste ja maa-asulate leiumaterjalis. Mare Aun avab Kagu-Eesti kääbastes leiduva keraamika tähendust. sajandi keskpaiku. Jaan Tamme monograafia on esimene kokkuvõtlik ülevaade Eesti kloostritest. Uues ühiskonnanägemuses pole linnusepiirkondade. maakondade ja kihelkondade vahel kindlat seaduspära. et kihelkonnad – nii nagu keskajalgi – olid territoriaalseteks üksusteks ka kultuslikus mõttes. mille põhiüksusteks küla. ilmunud “Eesti esiajaloo” koostamist (raamatu käsikiri valmis Tuna 2/2003 155 . Kokkuvõttes on nägemuses territoriaalsest võimuhierarhiast varasema “küla . Et ristisõda Läänemere ruumis oli paavstikuuria jaoks väheoluline kõrvalvaatus ning et siinsel ajaloo näitelaval tegutsesid eeskätt kohalikud jõud. Ümbervaatamist leiab kogumikus muinaslinnuste tähendus. pakkudes retseptide näol lisa tänaselegi toidulauale. seda ka avaramas rahvusvahelises taustsüsteemis. saarte merest kerkimise) ja esmase maahõive vahel. Lisaks vakuse-institutsioonile ilmneb kontinuiteet Saaremaa võimusuhetes: Marika Mägi räägib arheoloogilisele ainesele tuginedes järjepidevusest Saare muinasvanemate ja keskaegsete vasallide vahel. Aivar Kriiska ülevaade Lääne-Eesti saarte asustamisest ja sealse püsielanikkonna kujunemisest aitab avada keskuse ja tagamaa tähendusi kiviajal. Heidi Luik näitab kultuurkihist leitud luuesemetele tuginedes erinevusi linnuste. Kirjalikele allikatele tuginedes tõdeb ka Tiina Kala. olid teisejärgulised võrreldes poliitilistega. Võimustruktuuride ja keskuste tähendus läbi esiaja avaneb ka teiste. millel eeskätt sõjaline otstarve: linnus on eelkõige kohalik. vaid on alguse saanud alles pärast vallutust. Kihelkonnas võis olla üks või mitu linnust. Sisuliselt võib rääkida eesti ülikumõisate olemasolust juba muinasajal. Nii on ajaloo kohta palju uut öeldud ka uusi materjale käibesse toomata. vaid muu tasandi keskustega. esitades nii sündmustiku kui ka selle erapooletu analüüsi. ehkki vahel esile toodud vaenu ja sõjaretkede õigustusena. et Lääne ja Ida usulised vastuolud. Autor heidab kõrgustest terava kotkapilgu 13. toob kontsentreeritult lugeja ette selle uue. et äärealadel püsivad vanad kultuurinähtused kauem ja et üldistuste tegemiseks ei piisa äärealade materjalist.kihelkond . et tegelikkuses funktsioneeriva linnana sai Tallinn alguse mitte varem kui 13. Omaette teema on võimustruktuuride järjepidevus üleminekul muinasajast keskaega. sajandi poliitilisse ruumi.või Vene-kesksetest lähenemistest iseloomustab vanu allikaid värske pilguga vaatavat tööd silmapaistvalt lai haare: uurimisobjektiks on Liivimaa ja Vene tervikuna. Inna Põltsami oma viib lugeja keskaegse tallinlase kööki ja söögilauale. Erinevalt varasematest. Raamatu lõpuosa on Eesti linnade tekkest. eri perioode ja üksikküsimusi käsitlevate artiklite varal. Artikkel käsitleb ka muinasaegse keskuste süsteemi lagunemist vallutusjärgse maadejagamise tulemusel. Vaatluse all on seosed maatekke (s. mis on mõeldud nii keskkooliõpikuks kui ka laiema ajaloohuvilise lugejaskonna tarbeks. a. mis hõlmab ühtviisi nii arheoloogilisi ja ehitusloolisi andmeid kui ka kirjalikke allikaid. Kummaski töös on oluline rõhuasetus mineviku igapäevaelule. Et läänekiriku ekspansioonikatsetel Vene vastu puudus ristisõja iseloom.maakond” mudeli asemele astunud uus. Jaak Mäll ja Villu Kadakas esitavad omapoolse nägemuse Tallinna linnakindlustuste kujunemisest. Põhja-Tartumaa linnuste läbi näitab Ain Lavi Eesti hilisrauaaja linnuste struktuuri asümmeetrilisust: lähestikku olevate muististe puhul ei saa tegemist olla kihelkondlike. kas siis Liivimaa. et varakeskaegsetes kirjalikes allikates mainitud mõisad on välja kasvanud muinasaegsetest lokaaltasandi keskustest.t. Lühidalt ka teistest preemiapretendentidest. Saame teada. alevite ja maa-asulate vahel ning vaatleb keskaegse Lihula kohta laiemas kontekstis. mis ei välistanud vajaduse korral koostööd erinevate konfessioonide vahel.Varia milisest eraldatusest tulenevad etnokultuurilised iseärasused. Napilt vähem hääli kui võiduraamat sai Anti Selarti uurimus Liivimaa ja Vene suhete kohta. Minevikku on jäämas nägemus linnustest kui kogukondlikust ühisomandist. Võimalik. kas siis suuremate või väiksemate võimupiiridega võimukeskus. Raamatus lagunevad mitmed varasemad käibetõed. Populaarse suunitlusega raamatute paar on erinäoline ning täidab kaks suurt lünka Eesti ajalookirjanduses. mis on Eesti muinasaja kohta teatavaks saanud pärast 1982. Nii Jaan Tamme kui ka Inna Põltsami monograafiad käsitlevad Eesti keskaja üht kitsamat üksikküsimust. vakus ja linnusepiirkond. Gurly Vedru püüab näha Kahala järve ümbruse maastikku eelrooma rauaaja inimese silmade läbi. Arheoloogiline materjal näitab. Aivar Kriiska ja Andres Tvauri värviline “Eesti muinasaeg”. leidus aga ka linnuseta kihelkondi. Seniseid arheoloogilisi andmeid kokku võttes leiab Anton Pärn. lõpetades tõdemusega. et meie linnad ei ulatu keskustena tagasi muinasaega.

aastapäeval meie riiklike sümbolite ajaloole. Tulised vaidlused käisid ka riigilipu ümber. Iseäranis suured on tänu Aivar Kriiska uurimistööle muutused kiviaja osas: uued on nii dateeringud kui ka pilt ühiskonnast ja asustuse kujunemisest. kuid siingi on uued kaevamised toonud olulist lisa. Raamat Tallinnas tegutsenud Lutheri vabriku ajaloost – ühtlane. Eesti Vabariigi lipu ja vapi kavandeid 1919–1925”. Idee tuua eestlaste ette spetsiaalselt nende jaoks kirjutatud Venemaa ajalugu on tervitatav ja selle teostamine väga tänuväärne. Nende kõrval väärinuks juubelikogumik siiski ehk ka kokkuvõtlikumat ülevaadet/määratlust keiserliku Tartu Ülikooli kohast 19. mis jäeti kõrvale. Viimase veerandsajandi jooksul on arheoloogilise ainese hulk oluliselt kasvanud ning maailma avanedes on muutunud ka vaatenurgad. Sergejevi-Vseviovi esinduslik “Venemaa ajalugu” annab eestikeelsele lugejale esmakordselt mahuka tervikülevaate suure naabermaa kaugemast minevikust (nõukogudeaegseid kooliõpikuid on raske nimetada ajalookirjanduseks).ja kultuuriruumis. Tartu Ülikooli 200. Maris MännikKirme annab hea ülevaate Eesti muusikateaduse suurmehe Karl Leichteri elust ja tööst. Suuremat tähelepanu võinuks leida Liivimaa piiri läheduses olev suur naaberlinn Pihkva oma valdustega. Etnilistes küsimustes algab Venemaa ajalugu näiteks slaavlaste tulekuga ja on vaid slaavlaste ajalugu (“Eesti muinasaeg” esindab siin hoopis teistsugust lähenemisviisi). tasakaalukas ja komisjoni meelest kujunduslikult tugevaim – on oluliseks täienduseks eesti tööstusajaloo osas tehtule. Pärast Eesti Vabariigi loomist hakati otsima vastsele riigile sümboleid. Näitus “Teised võimalused” Riigiarhiivis 14. Suur osa nendest kavanditest jõudis nüüd avalikkuse ette näitusel “Teised võimalused”.ja vapikonkursist jäi hulganisti nii vormilt kui ka sisult väga erinevaid kavandeid. samuti Irboska koht Venemaa ajaloos. . Tiit Noormets Heiki Valk 156 Tuna 2/2003 Üks riigivapikavandeid. Madara tänav 24 näitus “Teised võimalused. mis jääb avatuks juulikuuni. Kuigi Eestimaal oli juba aastasadu olnud kolme lõviga vapp ja rahvuslik võitlus käinud aastakümneid sini-mustvalge lipu all. kus vaatluse all kitsamad üksikküsimused.Varia küll juba 1975). et tervikuna on Eesti ajalookirjutus end taas ilmutanud teovõimelisena. Eesti lugeja jaoks väärinuks mõnedki aspektid teistsugust käsitlust. taasavamisjuubelile pühendatud Ajaloolise Ajakirja erinumber sisaldab 21 artiklit. Rauaaja osas on muutunud vähem. teisalt aga ka raamatu kirjeldav ja konstateeriv lähenemislaad. Lõpuks ometi! Samas pole neutraalse käsitluse poole püüdlevatel autoritel täiel määral õnnestunud hoiduda allikmaterjaliks olnud töödes leiduvatest kaanonitest: vaenulikest läänenaabritest ähvardatud Venemaa paradigmast ja Moskva-kesksest ning rahvuslik-patriootlikust alatoonist. veebruaril avati Riigiarhiivis Tallinnas. Ilmselt enamat valgustamist vajanuks Venemaa läänesuhted. algatati vastsele iseseisvusele oma näo loomise vaimustuses kampaania Eestile uue vapi saamiseks. kaasaegsel tasemel levikukaardid. Järjekordne arhiivinäitus on pühendatud Eesti Vabariigi 85. Äramärkimist väärivad Eesti muististe uued. sajandi Euroopa teadus. mis on tänapäeval koos teiste ajalooallikatega riiklikul säilitamisel Riigiarhiivis. Näituse koostas Liivi Uuet (Eeri Kesseli ja Tiit Noormetsa abiga). Mitmest lipu. Mahukas ja sisukas raamatute rida näitab. kuni lõpuks kinnitas Riigikogu lipu ja vapi nende ajaloolisel ning tänasel kujul. Kolm uuema ajaloo alast väljaannet puudutavad kitsamalt piiritletud teemasid.

S U M M A R Y E S S AY Emmanuel Lévinas. born in Lithuania of Jewish stock. As indicated by J. Nyen was in some ways a lock on Russia. ability for fulfilling this state economic-political program was due to its favorable location at the starting point of Russia’s internal waterways. and also the economicpolitical importance of Nyen in the eyes of the Swedish central authorities. according to Lévinas. hindering its direct access to the Baltic Sea. many of the trade processes were similar to both towns. such as “Looking in the Face” or “Leaving the Place” as ethical foundation-creating acts. but then became a steadfast critic of the “pagan” ontology of his teacher’s writings after World War II. In contrast to its neighboring towns. or enrootedness. Gagarin and Us (1961. Nyen’s suit- . In posing the question as to whether Nyen as a trade town helped the Swedish economic program bring the Arhangelsk trade back to the Baltic Sea. The only major difference was the role of Nyen as mediator between NW Russia and Stockholm. This proportion increased gradually in the second half of the century. One component of Heidegger’s ontology. foreigners ignored the local traders. As the translator emphasizes. Whereas at the start of the 1640s. This was despite the distance of the town from the major sea towns of western Europe and the difficulty of access from the Baltic Sea. without historical privileges and rights. Nyen (Nevanlinna) as a transit trade centre at the mouth of the Neva River. as the provincial capital. The philosophic miniature Heidegger. which the Swedish central authorities would have been obliged to consider. the translator of the essay. and its place in the transit trade for Sweden and Russia. This was primarily a part of the economic-political reform by the central authorities. bypassing them in the trade deals. From the first decades after its founding. The article concentrates on the founding of the town of Nyen. in the second half of the century Nyen had become a town with regulated trade. 1963) was inspired by Y. An ethical relationship. Heidegger. The mediating role of the Swedish trading towns along the Finnish Gulf between the traders of western Europe and Russia was guaranteed by both the Stolbovo (1617) and Kärde (1661) peace treaties. Communication by the areas in Greater Russia with western Europeans mostly stayed in Arhangelsk. Also. where absolutely no one has marked territories. For a brief period (1642-1651) Nyen. Exports to western Europe were insignificant. goods came to the Baltic Sea. The Neva water route was the only possible trade route between NW Russia and the Swedish capital. Ago Pajur. Nyen was a new city. It was inevitable that Russian trade with Stockholm took place via Nyen. resulting in facing something totally Other. was initially a student of M. At the same time. on the site previously settled by traders. and also later. valuing the locality-centeredness of cultures and the human putting down of roots. Nyen was a place of transit for Russian direct trade to Stockholm. which was the text used to declare Estonian independence in February 1918. Gagarin’s space flight. This was noticed in both towns. it must be admitted that Nyen’s development was rapid. This occurred at the start of the 1650s. begins by seeing the face of the Other in all its nudity. Founding a new town did not bring any essential change in Swedish-Russian trade relations. Lévinas breaks away from the classical tradition of European philosophy by setting ethical relationships before ontology and epistemology. The harbour for the foreign trade of all Russia became. However. The birth of the Independence Manifesto Although the independence manifesto. the issues associated with its creation are far from clear. The second state program by Gustav II Adolf must also be mentioned – this was the colonization. and western Europe. completed in 1638. however. but its successor St Petersburg. The town was founded on the initiative of the state in 1632. was discriminatory location cognizance. Although the trade volume in Nyen cannot be compared to Narva. But one’s attachment to Place is the very splitting of humanity into natives and ‘strangers’. swedification and unification with the Swedish state of Ingerimaa. the according of its privileges. For this reason. where the aim was to bring Russia’s foreign trade from Arhangelsk to the Baltic Sea. Gagarin’s leap into space was therefore a symbolic introduction to a new ethical era. Gagarin and Us French philosopher Emmanuel Lévinas (1906-1995). also had an administrative role to fulfill. not Nyen. a radical departure from a place. and to extend the trading hinter-ground for Swedish towns in Russia. Undusk. the many basic concepts of Lévinas’ philosophy are demonstrated with essayistic elegance. Tuna 2/2003 157 A RT I C L E S Enn Küng. Nyen reacted similarly to Narva to the changes in western Europe in the last decade. is one of the most important basic documents of Estonian statehood. the town was located in a vitally important place for Sweden. For example. later published in the collection Difficult Freedom: Essays on Judaism. 1632-1703 The aim of the article is to take a look at the history of Nyen – the forerunner of the capital of the Russian empire of the time – as part of the commemoration of the 300th anniversary of St Petersburg. then the answer would tend to be no. thereby shaming the Jewish people. when increasingly more trading ships from the Low Countries and England visited both harbour towns. where the local trading procedures had to be taken into account. when the northern Arctic route was closed to Russians. Heidegger. where Place and Location no longer hold any significance. Lévinas ethical Judaism has no connection to those market traders who peddle their holocaust wares to the world.

The independence manifesto was therefore a collective creation. the questions regarding the way the text of the manifesto was written. This is why members of the Salvation Committee attempted to travel to Haapsalu on February 21. and in 1920 a special voucher system was implemented. many restaurants were controlled by the military. The author has dared to produce standpoints on how Estonian independence was expressed in restaurant culture. As a legacy from the Russian state.Summary 2/2003 the present article will attempt to answer. the manifesto could be made public. this topic belongs in the sphere of marginal history. This initial text was discussed on the night of February 20 and some changes. so that under the protection of the 1st Estonian division located there. From the towns. During World War I. The author of the manifesto cannot therefore be considered to be J. Before World War I there were only four Estonians amongst the fifty or so restaurant owners. . and were under heavy guard. The basic ideas for the document were put down on paper by Juhan Kukk. the explanation by the Rural Council titled “Independent Estonian Nation State”. the news spread out to the municipalities. English marines and Russian Red Corps officers were active in this area. and where it was proclaimed and printed. prohibition was in place in the Russian state. A day later. Printing facilities were sought. But the date is important because the manifesto states that Estonia is proclaimed independent “from this day on”. The manifesto was indeed ready but opportunities for proclamation seemed to be almost non-existent. the manifesto was also printed in Tallinn and Paide.e. the history of restaurants has been studied very little. Kukk or the committee as a whole. Unfortunately the Germans took Haapsalu before the Salvation Committee arrived. This was not initially possible because all the printing presses had been nationalized by the Bolsheviks. but the topic was debated. on the basis of existing documents. when a committee was elected to work out the manifesto and the Salvation Committee was elected to declare independence. Estonian independence reflected in Tallinn’s restaurant culture The Finnish author has been interested in Tallinn’s restaurant culture for 15 years. except for one confusing fact: the manifesto printed in Pärnu is dated February 21. Publications often leave the impression that compilation of the manifesto was begun right at the start of 1918. The edited document was ready by the next morning and was approved the same day. And these hopes were fulfilled: on February 23 the independence manifesto was read out in Pärnu. As formulated by M. It seems that the “revolutionary way” to independence was chosen on February 18/19. It was Pärnu which yet again was the first – the mani158 Tuna 2/2003 festo was printed on February 23. Geremek. There was a slight hope of using the interval which could perhaps occur between the departure of the Bolsheviks and the arrival of the Germans. February 23. five typed copies of the manifesto were prepared in Tallinn. On February 21. Compared to the policies and states and parties. During the War of Independence. which leads to the conclusion that someone in Tallinn – possibly members of the Salvation Committee – had edited the text of the manifesto. There is of course another possibility – to consider “this day” to be the moment the manifesto was first made public – i. An estimated 40 000 copies were printed. but this was clearly inadequate. and the memo by the foreign delegation. additions were decided upon. February 25 in Tallinn and Paide. who had the authority from the committee elected to prepare the manifesto. During the War of Independence in Estonia there was no direct ban on alcohol. “This day” should be taken as the date printed at the end of the manifesto – but which one? February 21 would seem to be a better choice. Actually at this time there was no need for such a document because the national leaders foresaw the declarer of independence to be the Founding Assembly. The official date of February 24 seems to be relatively unimportant compared to the other possible dates. because that was the day that the manifesto was approved and the first attempts took place to proclaim it. Kalervo Hovi. The differences are not particularly important. because the manifesto was largely based on previously published documents – the social democrat memorandum “Estonian Labour Republic”. Tallinn’s restaurants were characterized by a large number of émigrés. The clearest result of Estonian independence was the estonianization of the restaurant owners. to social history or history of the sciences and arts. and February 26 in Rakvere. The copies printed in Pärnu (and Paide). This was abolished after the Tartu Peace Treaty under an order issued by Laidoner. Foucault and B. where the Bolsheviks had large numbers. Neither the Bolsheviks controlling mainland Estonia nor the German forces approaching from the south and west were interested in Estonian independence. were different to the ones printed in Tallinn. but the Tallinn one has February 24 as the date. Finnish volunteers. Thereafter the text of the manifesto was sent to the other larger towns. there was also a ban on dancing in restaurants. however. The attempt to get to Tartu also failed. on February 24 in Viljandi. There was least hope for Tallinn. The Mon Repost restaurant was accused of being a Russian spy center. in the hope that in one of the places the public reading of the text would succeed. The need arose only after January 27 when the Bolsheviks interrupted the elections for the Assembly.

subsidies and salaries. and Russian elements” would be formed. documents. particularly the ESSR’s Minister of Culture A. the English media published his plan to create in the Baltics “an independent supernational State. Toomas Hellat and the KGB. Escapes to the West by Estonians: defections II In this issue the main emphasis is on Estonian sportsmen who stayed in the West where they had been sent to participate in competitions. containing correspondence.S U M M A R Y DOKUMENTS AND C O M M E N TA RY Jaan Undusk. which made his name in Europe. relying on his contacts amongst English politicians. “The Political Significance of Estonia”(1921). and in 1920 he became head of the School of Wisdom in Darmstadt. In this state “a new Baltic nationality. Estonia finally became not a supernational but a national state. which would initially be “under the close control of the League of Nations”. At the same time Keyserling continued his active political-ideological activity in the media and behind the scenes. and his case was discussed at the Landtag of the Corporation of Estonian Nobility. 10. In contrast to many other Balts. Various problems related to the “Vanemuise” are discussed: personnel. repertoires and running of the “Vanemuise”. Lettish. and his personal archive of 2349 items is one of the biggest collections in the Estonian Cultural Lore Archive. Chamberlain who during 1901-1903 was Keyserling’s first philosophical mentor in Vienna but from whom he later distanced himself. manuscripts. In his posthumously published memoirs “Traveling Through Time”. Keyserling did not support the unification of the Baltics with Germany. Such a philosophy enabled him to distance himself from German nationalism. and other sources as well. Keyserling criticized Estonia’s radical agrarian reform. the deputy head of the Estonian Communist Party Central Committee’s culture department is from 1966 and its subject is the incompetence of cultural officials. This was also a counter-reaction to the pan-German ideas of H. etc. This group’s mentality has more similarity with Estonians and Latvians than it does with Germans living in Germany. as a counterbalance to the common front of narrow German nationalism. Influenced by his father Count Leo Keyserling and some cultural-philosophical trends prevalent in the Baltic area in 1870-1880. Estonian Film Archive has selected interiors from Estonian cafes and restaurants from 1930 to 1960. S. This resulted in him being put under suspicion in Estonia in 1918. When after the signing of the Tartu Peace Treaty. the Balts” (1921/1922) and E. The spokesman for the nationalists was Baron Eduard v. At the end of the German occupation. Keyserling kept on developing his “Baltic cosmopolitism” concept. Keyserling’s call resulted in stormy debates amongst the Baltic German exiles in 1921-1922. he generalizes it into a universal theory on the association between cultural and geographic space. H. In 1915 as a result of negotiations with Estonian politicians he was suggesting the Belgian multicultural model as an example for development in the Baltics. Stackelberg. Estonia as Belgium: “The last of the Balts” Count Hermann Keyserling The essay describes the political and ideological activities of Count Hermann Keyserling (1880-1946) – a cultural philosopher of international reputation from Raikküla (in northern Estonia) – in the period during World War I and the first years of the Republic of Estonia in 1918-1922. which after taking away the land did not adequately compensate the major landowners (including Keyserling himself). and the resulting problems. but he rejected the offer. In 1919. At the end of the article there are published translations from Keyserling’s articles “The Baltic Problem”(1919). Jaak Pihlau. repeatedly emphasizing his Baltic identity. “The Baltic Front”(1921). Keyserling developed – even before World War I – a specific “Baltic philosophy”. Publication of Toomas Hellat’s KGB file is coming to an end after appearing in ten Tuna issues. which was then occupied by German forces. papers associated with the personnel. One letter. In 1915-1916 Keyserling published essays in the English-language media where he analyzed German guilt in initiating World War I. where most were critical of Keyserling’s ideas. Stackelberg’s public letter to Keyserling (1921). directorial books. according to which Baltic Germans or Balts form a separate national group. At the end of 1918. the transfer of a number of performers to Tuna 2/2003 159 . Kaarel Ird’s letter to Olaf Utt The long-time director of the “Vanemuise” theatre was Kaarel Ird (1909-1986). Keyserling in 1921 wrote in the German and Austrian media of his idea of an ideological common front of all the Baltic peoples. Laus. a synthesis of Esthonian. which had developed historically and geographically. which during World War I embraced not only Germany but also most of the Baltic German community. the liberal wing of the Nobility Corporation proposed to Keyserling that he stay in Estonia and take over the leadership of Baltic German policies. L I T E R A RY A R C H I V E Tiina Saluvere. At the same time. also from the manuscript “We. one of his main works “The Travel Diary of a Philosopher” was published. German. an equivalent to Belgium”. instructions and orders from ministries and central authorities. The study is supported by previously unpublished documents from Hermann Keyserling’s archive (Darmstadt). Despite its utopianism. The published letter by Ird to Olaf Utt.

and to open access to it for Estonians who were the majority in the population. not only from the perspective of the triangle: Estonians-Baltic-Germans-Russia. but it does seem that he hopes for Utt’s assistance. which have usually been considered antagonist forces. It appears that the thesis of a regional identity and a corresponding mental unity in a general sense cannot be adopted to explain the processes and collisions which took place in specific communities on the social and political level. Finnish and Hungarian archivists held in Helsinki. territorial autonomy based on universal franchise was demanded. The emergence of the Estonian nation as a new identity in the second half of the 19th century was one part of the general process of nation-building in Eastern and Central Europe. and Jari Lybeck writes about URBICA. Nordic. but already in 1905. Heiki Valk provides an overview of the works which were candidates for the 2002 Estonian history writing annual prize. the support of the Russian autocracy was also important. In writing to Utt. where all the national archives of the member states of the Council of Europe are members. Despite a continuous cultural interaction between the Baltic Germans and Estonians. The main feature of the Baltic spirit. On the other hand. of the different ethnic groups which inhabited the small territory of Estonia. not a peculiarity of the Baltic spirit. REVIEWS Ivar Leimus takes a close look at the two latest (XIII and XIV) issues of “Vana (old) Tallinn” edited by Raimo Pullat. The Baltic German nobility did not appear to be able to adapt to modernity or to meet the political needs of the Estonian national movement. particularly financially. in a union with Prussia. The actual function of the Estonian national movement was to dismantle the estate-based system of the Baltic self-government. but the Ministry either cannot or does not want to understand this. trying to establish. Tiit Noormets provides information on the exhibition titled ”Other possibilities” in the National Archives on the birth of the state symbols of Estonia. the separate ways of the political activities of the Estonians and Baltic Germans were clearly revealed: an all-Estonian assembly laid the foundation for an independent Estonian nation-state. be they Baltic. . Secondly. The new identity collided inevitably with the Baltic German one – the identity of the ruling elite with a colonial background. In comparing the situation with theatres in Tallinn. Ird emphasizes that it is a personal letter which does not presume a reaction. Then everyday life in Odense and in the Danish archives. Back to the past In this polemical paper. Lajos Körmendy looks at Central European cooperation on archiving from the Hungarian viewpoint. And last but not least – the author is wholly aware of the urgent need for the continuation of the study of different regional identities. according to Undusk. The new Estonian nation needed new structures based on the principles of civic rights and equality. and the resulting difficulties in preparing the repertoire. whose existence depended on the power of the exclusive estate corporations of the nobility (Ritterschaften) and guilds in the towns. as well?) populations. but there are also many short articles about the various periods and aspects of Tallinn’s history. the Diets of the Estonian and Livonian Ritterschaften began to appeal to Germany. The second continues this topic. The first is fully dedicated to the city culture conference organized by Tallinn Pedagogical University in 2002. and the collaboration and interaction. the problem of identities and the relationship of Estonian and Baltic German communities has to be studied in a broader all-European perspective. VA R I A Priit Pirsko in his article titled “Finno-Ugric archival cooperation in a unifying Europe” introduces materials from the meeting of Estonian. The letter throws some light on the problems facing a theatre director in the soviet period. “their own” Baltic German state. and their role in the intellectual and political development of Estonians. For these groups. is the idea of autonomy (as regards Russia). Ird claims that the Tallinn situation in many ways. no common line of action in the political sense or continuation of political structures can be noted. etc. From student in exile to Danish archivist IV This part of the memoirs starts with 1956 – in Rome during the Hungarian events. is much better than at the “Vanemuise”. NorthEast European. as well as – as a continuation – by the Estonian National Movement. POLEMICS Ea Jansen. The opinion of this author is that the striving for autonomy is a universal phenomenon. a result of the modernization of society. The model at 160 Tuna 2/2003 first was Finnish-style autonomy. MEMOIRS Vello Helk. a most important topic for further study and discussion is the social and cultural coexistence. all-European. In 1917.Summary 2/2003 Tallinn. Kari Tarkiainen writes on Nordic cooperation in the field of archiving. cultivated by the Baltic German historical estates and their corporations. bringing new performers into the productions. the perception by Jaan Undusk is discussed regarding the existence of a general Baltic regional identity uniting the Baltic German and Estonian (Latvian.