You are on page 1of 26

SAMBLIKE PALJUNEMINE

± põhimõtteliselt kahel erineval viisil
Vegetatiivselt ± tallusetükikeste või spets.
vahendite (soreedide, isiidide) abil. Mõlemad samblikukomponendid levivad koos.

Eoseliselt ± toimub mükobiondi sugurakkude
ühinemine; tekib viljakeha, mis sisaldab mükobiondi eoseid; eosed levivad ja soodsates tingimustes idanevad ±> seenehüüfid; kui väliskeskkonnas leidub sobivaid fotobiondi rakke, võib tekkida uus samblikutallus. Samblikukomponentide levik kummalgi omaette.

VEGETATIIVNE PALJUNEMINE
Talluse tükikestega Soreedidega 


paiknevad hajusalt paiknevad soraalides ± soreedide kogumikes

Isiididega

VILJAKEHADE TÜÜBID
Periteetsium e. sulgeosla Apoteetsium e. lehtereosla 

lürell matseediumiga ap. letsideaalne ap. lekanoraalne ap.   

LEKANORAALSE APOTEETSIUMI EHITUS

VILJAKEHADE NÄITED
‡ periteetsium ‡ jala ja matseediumiga ap. ‡ lürell

VILJAKEHADE NÄITED
‡ letsideaalne apoteetsium ± ap., mille ehituses fotobiont ei osale; pealtvaates nähtav tallusest erinevat värvi kettana, mida ümbritseb sellega § ühte värvi pärisserv ‡ lekanoraalne apoteetsium ± ap., millel esineb fotobiondi rakke sisaldav talluseserv; pealtvaates nähtav tallusest erinevat värvi kettana, mida ringina ümbritseb tallusega ühte värvi talluseserv

KOTTSAMBLIKE TÄIS-ELUTSÜKKEL
1. Samblikutallus viljakehadega, mis sisaldavad kotteoseid

2. Kotteosed vabanevad ja levivad õhu või vee abil 3. Kotteosed satuvad soodsatesse tingimustesse, idanevad 4. Idanenud eostest arenevad seenehüüfid 5. Väliskeskkonnas peab leiduma sobivaid fotobiondi rakke 6. Seenehüüfidest ja fotobiondi rakkudest areneb soodsate tingimuste korral uus samblikutallus 7. Tallusel arenevad isas- ja emassuguorganid (pükniidid ja arhegoonid) 8. Toimub viljastamine (sugurakkude ühinemine) dikaarüon 9. Dikaarüonist arenevad kaksistuumalised, nn askogeensed hüüfid, mis moodustavad viljakeha 10. Viljakeha arenemisel toimub: a) tuumade ühinemine e. karüogaamia 2n (diploidne faas) b) meioos ja 2 mitoosi n (haploidne faas) c) tulemus: ühest viljastatud sugurakust areneb 8 haploidset kotteost

KOTTSAMBLIKE ELUTSÜKKEL EOSELISE PALJUNEMISE PUHUL

Samblikutallus viljakehadega Meioos + 2 mitoosi (sisaldab askusi e. eoskotte)
Karüogaamia

Eoste vabanemine & levik

Askogeensed hüüfid Dikaarüon
Viljastamine

Mükobiondi askospoorid e. kotteosed
Eoste idanemine

Sobiva fotobiondi rakud (väliskk-st)

Mükobiondi hüüfid

Pükniidid ja askogoonid tallusel
Isas- ja emassuguorganite areng

Talluse teke

Samblikutallus

SAMBLIKE KEEMILINE KOOSTIS:
Primaarsed ained ± moodustavad talluse, osalevad esmases ainevahetuses (süsivesikute süntees fotobiondis) Sekundaarsed ained (nn. samblikuained) ± teisese ainevahetuse produktid, mükobiont sünteesib fotobiondi poolt fotosünteesil valminud süsivesikutest

SEKUNDAARSED SAMBLIKUAINED 1
Sünteesib mükobiont, kuid ainult kooselus fotobiondiga ± sama seeneliigi kultuur ei sünteesi! Rakuvälised ained, asuvad mükobiondi hüüfide seintel  koorkihis ±> koorkihiained  südamikukihis ±> südamikukihiained Tänapäeval teada u. 700 erinevat ainet, neist paljud on spetsiifilised (teada ainult samblikest, pole leitud teistest organismidest)

SEKUNDAARSED SAMBLIKUAINED 2

Depsiidid

Depsidoonid

Leidub nii alifaatseid kui aromaatseid aineid Omadustelt kas neutraalsed või happelised Kristallilised, enamasti värvusetud Vees ei lahustu või lahustuvad halvasti, lahustuvad orgaanilistes lahustites

Koorkihiaine usniinhape kahara habesambliku (Usnea hirta) näitel

Koorkihiaine parietiin hariliku seinakorba (Xanthoria parietina) näitel

Samblikuaine vulpiinhape männirebasesambliku (Vulicida pinastri) näitel

SAMBLIKUAINETE FUNKTSIOONID
Kaitse valguse eest  Koorkihi pigmendid ± valgusfilter  Värvitu atranoriin ± muudab valguse lainepikkust Kaitse teiste organismide eest  Allelopaatiline efekt  Antibiootiline toime ± nt. usniinhape  Kibe maitse ± kaitse ärasöömise eest Keskkonna kujundamine soodsamaks Vajalikud füsioloogilistes protsessides Jääkproduktid

SAMBLIKUAINETE KASUTAMINE SÜSTEMAATIKAS
Liigispetsiifilised ± esinevad püsivalt mingi liigi eksemplarides 


põhiained ± esinevad alati mingi liigi kõigis eksemplarides lisaained ± sama liigi osades eksemplarides esinevad, teistes mitte

Samblikuainete kasutamisel tunnusena võimalikud erinevad aspektid: 
 

aine keemiline määramine (konkreetne aine esineb/puudub) ainete keemilised rühmad (depsiidid, depsidoonid, rasvhapped jne) ainete teke samblikes (biosünteesirajad)

UURIMISMEETODID 1
1. Värvustestide meetod ± teatud kindlate ühenditga reageerides annavad paljud samblikuained kindla värvusega produkte; see värvusemuutus on talluse pinnal jälgitav, mille põhjal tehaksegi oletusi, millised ained võiksid uuritavas samblikus sisalduda.

UURIMISMEETODID 2
Värvustestideks kasutatavad reagendid: 


K ± kaaliumhüdroksiidi (KOH) 10±35% vesilahus C ± kaltsiumhüpokloriti [Ca (ClO)2] küllastatud vesilahus KC ± K ja C järjestikune tilgutamine samale kohale Pd ± parafenüleen-diamiini [C6H4(NH2)2] 5% piirituselahus 



UURIMISMEETODID 3
2. Talluse fluorestsentsi vaatlus UV kiirguses (lainepikkusega 366 nm) ± erinevad samblikuained kas fluorestseeruvad või mitte; kui fluorestseeruvad, siis fluorestsentsi värvus ja selle intensiivsus erinev.

Mõnede samblikuainete värvustestid ja fluorestsents UV kiirguses

Aine
Atranoriin Fumaarprototsetraarhape Norstikthape Parietiin Usniinhape (helekollane)

K
kahvatu kollane pruunikas veripunane tumepunane ±

C
± ± ± ± ±

KC
± ± punane ± kollakas -oranzh

Pd UV
tume- kollane kollane ± nõrk valge punane ± kollane ± ± ± ± tume, valgust neelav

Alektoriaalhape kollane punane punane

UURIMISMEETODID 4
3. Õhukese kihi kromatograafia (TLC ± thin layer chromatography) ± standardiseeritud meetod samblikuainete täpseks määramiseks; võimaldab lahutada ja identifitseerida ühes eksemplaris sisalduvaid erinevaid samblikuaineid

UURIMISMEETODID 5
TLC analüüsi käik (1): 

Samblikutalluse tükki leotatakse atsetoonis, milles samblikuained lahustuvad. Saadud lahusest kantakse mõnikümmend ml TLC plaadi stardijoonele. TLC plaat voolutatakse spetsiaalses kemikaalide segus e. voolutis, lastes vedelikul mööda plaadi pinda imbuda stardijoonest 10 cm kõrgusele.  

UURIMISMEETODID 6
TLC analüüsi käik (2):   

Kui vooluti on tõusnud mööda plaati katvat kihti fini ijooneni (10 cm stardijoonest), võetakse plaat voolutustangist välja ja kuivatatakse õhu käes. Kuivatatud plaati vaadeldakse UV-lambi all lainepikkustel 254 ja 366 nm; voolutiga kaasa kandunud ainelaigud fluorestseeruvad. Plaat "ilmutatakse" ± sellele pihustatakse ~10% väävelhapet ja hoitakse ~110°C juures, kuni laigud on värvunud.

UURIMISMEETODID 7
TLC analüüsi käik (3): 

Ained identifitseeritakse tõusukõrguse e. Rf (so. laigu kaugus stardijoonest mm-tes), happega töötlemisel tekkinud laigu värvuse ja kuju ning UVfluorestsentsi järgi. Ainete määramiseks olemas vastavad tabelid ilmunud laigu tõusukõrguste ja värvuste kohta erinevates voolutussegudes. 

TLC plaat peale ilmutamist

TLC plaat enne ilmutamist UV-s (366 nm)