rt

N
lsryamm'

iagrn
,l

..",a-'
.

.ri., -l -1,' ;ft;ji;i FJq-i:ryi.::ti
,..-;..

-*:.. .,.i:_+;f %;. *

.qFr'1.'*...r laq::::".:...
"

ui ri.isijlii kuhjumine Pdrnus
jogede vdljavoolud sulges, hakkas Soomaa poolt tulema otse-

tundi, teistest linnadest vastavalt siis nende vahemaa Viljandini pluss pool
lisatundi I(6pust edasi seiklemiseks. Tipu koolimaja juurde joudes paistis kogu teeildr olevat tiiis end kanuutama asutavaid seltskondi - iga (endise) teeristi juures, kust kunagi oli mingi vdiksem harutee suurelt (loe: hetkel veel kuivalt) teelt maha ptioranud, lasti
paate vette. Soomaal tegutseb pea kiim-

<ui rindeteateid - kui kiirelt vesi t6useb ja mis objektid on ldhikonnas jiille vee alla jliinud. M6te minna kanuuga kesk seda suurt uputust tundus
nddalal6pul ainu6igena - ime tuleb 6uele, kuidas see siis lihtsalt maha magada.
Ri

jiiiides v6ib kanuu
puruneda. Et kui aru ei saa, kustj6esdng laheb (ja iileujutuse ajal ei saa ju aru, sest k6ik kohad on vett t[is), void sat-

tuda kiire voolu keerisesse ning kui siis
rapsima hakkad, on paadi iimberminek kindel. Et kui jld takistab edasiliikumist ega teki muud v6imalust, tuleb minna tile j[1, paati enda taga lohistades, samas pole enam kindel, kas jiil kannab. I(uivad riided peaksid olema kaasas ja veekindlasse kotti pakitud, t6deb Algis otsekui moodaminnes, et pole vist olnud matka, kus keegi pole vahetusr6ivaid vajanud. Sellise sissejuhatuse peale

ndeteated veefrond i [t

Soomaa legendaarne kanuumatkakorraldaja Aivar Ruukel saatis matkale eel-

mekond veematku korraldavat firmat. Legendi jdrgi villja kasvanud k6ik iihest, Aivar Ruukeli ettev6tmisest. Aivar on
I(a see mees, kes

igal kevadel omal nahal

neval paaril piieval meilitsi infot, mis samuti rindejoone liikumist s6jategevuse alal meenutas - kaarte, millest nhha,

kui kaugele veel autoga ligi pdiseb. Vee alla jiidnud teid tekkis Aivari kaartidele iga piiev moni juurde. Asi kiskus iiha p6nevamaks. Ometi oli lohutav teada,
et iga priev iga ilmaga vriljub suurvee ajal Soomaal kaks matka - kell 11ja kell 14' Tallinnast s6itma hakates saime vara-

veet6usu dra tunneb - tema kodutalu asub iileujutuse epitsentris ning kui vesi tema ukse alla j6uab, on Aivari jaoks khes aeg paadid talvekorterist viilja tosta, sest kohe on platsis kevadekuulutajad

-

matkahuvilised.

Kaabakate jfrtgedes
I(anuudesse mineku eel loevad meiega kaasa s6itvad (Aivar ise jiilb maale "liiklust koordineerima") matkajuhid Dagmar ja Algis riihmale peale iisna ehmatavad s6nad. Et kahe iiidpanga vahele

hommikul viimase telefonik6ne - ainus allesjii[nud liibitav tee Soomaale kulgeb iile Viljandi ja l(6pu. Seega tasub pealinnast teele asudes varuda vdhemalt kaks

vajuvad rahulikule laupdevahommikumatkale tulnute niod iisna iira' Paadid liikatakse vette, k6ik keskenduvad ees olevale tiiie tiihelepanuga. Nagu hiljem selgub, ongi see konelejate tegelik eesmdrk - et ei tuldaks suurele veele arutult hullama ja hulljulgustiikke tegema. Esimene peatuspaik on I(aaba-

58

ka saun. I(eset lagedat veevdlja seisab t6epoolest iiksik saunake. Vriidetavalt on s6nale "kaabakas" tekkinud "p[ti"
td.hendus alles 20. sajandi alguses. Seni tlhendas see "kaabet teinut" ehk m6i-

President jiiiivangis
Mies aastaaeg keerab Soomaa maastikupildi nii segi, et isegi kohalikud elanikud ei tea alati, kust kuhu ja kuidas pdiiseb. fiie higub suure tuulega puude vahele vallideks, vesi keerutab oma voolud sinna, kus jlii seda ei takista, ning muudab liibipiilse kohtade vahel tundidega. Seega muutub matka marsruut jooksvalt vastavalt jee- ja veeoludele. "Nde, veidi krigises, s6itsime iile kruusateel' m[rgib Algis mingi madalama paiga peal, kus saab paati aeruga maale toetudes edasi t6ugata. Sealsamas liiheb stigavaks ning kiire vool kannab paadi otse kesk urvaehtes pajup6osastikku. )6e asukoha ndeb ira selle jdrgi, kust kdrestikena joelammilt vett pahinal niitudele voolab - vesi j6es t6useb Algise kinnitusel pea pool meetrit pdevas, mis t[hendab, et j6kke enam mitte mahtuv vesi survega iilejldnud maastikule laiali paiskub. Ule joe aerutamine on veidi riskantne tegevus, ent teed valides ei mhrka m6nikord j6ge enne, kui selle keskel oled. Nii muutlik on iimbritsev maastik. Paate suurte puude vahelt l[bi liikates tekib pdris ehe Amazonase dZung-

sast hra karanud talupoega. Just sellised lindpriid p6genikud asustasid Soo-

maa sajandeid tagasi. Liibipliismatud sooalad pakkusid kaitset ja turvapaika. Nii kerkisid kuivematele kohtadele koigepealt saunahiitid, siis juba ka suuremad majad. Majad on ehitatud nii, et kui k6rgele vesi ka ei t6useks, jiiiib hoone ise seest ikka kuivaks - p6lvest p6lve t6stetud vundamendid ja eri aegade
veet6usudega testitud asukohad annavad kohalikele nende "viiendal aastaajal" v6imaluse siiski toas kuiva jalaga

''-i:ii rl:i;:i '''1 !'l !. jji

'.il;i1r
i.] l.r'

liikuda,

lnfopangad jiiiipankade vahel
Muul ajal kiilavanema ametit pidav reisijuht Dagmar teeb ettepaneku minna vaatama, kas Urve ikka piiiiseb majast

kuiva jalaga poodi. Urve on vahva
vanaproua, kes elab ihuiiksi keset Soomaad ja kelle ktiiini sel kevadel tema eluea jooksul esimest korda vesi t6usis. Muidu on Urve saanud k6ik toimetused ka suurima veega tehtud, sel aastal aga on p6hjust karta, et tema majake jaeb muust maailmast iraloigatuks. Nii soidame kanuuga otse Urve aiavdrava taha. Robinsoniks iiksikul saarel ei ole vesi Urvet siiski muutnud, tema juurde on tulnud Reede ametisse ka

li tunne - kui vaid tuul nii liibil6ikav

ning puud ilmberringi lehtedeta ja hallid ei oleks. Tuul tekitab kesk karjamaad kanuu ette toelisi merelaineid, peamine
elamus sellel retkel on iga jiirgneva hetke

ettearvamatus. Tiipiks i peal jiidb meie
draolekul teele jdiipankadest vahepeal kuhjunud hiigeltakistus, mida 6nneks ei pea siiski

uuriv Algis liiheb ja teeb Urve ktiini t6usnud veest m6ned pildid. Dagmar on tulnud Soomaale muide Saksamaalt ja oppinud nelja aastaga dra imeilusa
eesti keele, vaid aktsent annab aimu, et
see kena noor naine pole mitte sdnni-

iiks vahvast vanadaamist s6branna, kellega koos erilist veet6usu tile elatakse. I(i.ilavanem Dagmar kontrollib, kas Urvel on mingit abi vaja (mobiililevi ei pruugi Soomaal igas paigas alati olla), ning teadlasena veetasemeid

{

6{trF'#

*" ur-^- *, - - ^ r Br##6

$ggapeg€gfu

kaerymaecam$f
*rs_*_#esse emss€-

F##df

d

i

tiletama paati ebakindlal pinnal lohistades -

j[ii

saab aerudega laiali

aiiga Algis pajatab loo

p##s*sfli$*feex.

;fl

#fl ;:iT::, i|::tr"Hil1
dud sel viisil jiiiivangi, et turvateenistus oli i.ihel

;;" h;i";;,oiie,

;aa-

pdrane soomaalane.

Algis selgitab paadi tiii.irimise k6rvalt, kuidas teda liiinud aastal kohalikud elanikud n6iaks pidama hakkasid. Veetasemeid uuriv teadlane oli nimelt see, kes kuulutas k6igi ilmavanade kiuste ette liiinud aasta iileujutuse tegelikku taset. Sel aastal on just Algis olnud see mees, kes igal hommikul kell kuus t6useb, vee ja jiiiiolud iile m66dab ning meediatki Soomaa seisudest teavitab. Selliste infopankade seltsis nagu Algis ja Dagmar on jiiiipankade ja postitippudeni uppunud karjatarade vahel

pool ja Toomas Hendrik ning Evelin Ilves koos pisitttre I(adri I(eiju ja temaga teisel pool, ning tee v6i tina, kumbkilabi jee ei p[iise. Onneks siiilitas presidendipere ki.ilma ndrvi ja s6udis mureliku turvameeskonna 166muks jiiii vahelt l6puks viilja. \ftilja s6idame jiiiikuhjatisest meiegi.

"fdrgmisel nldalal saab juba metsa vahel s6itai'iitleb meid tagasi oodanud Aivar Ruukel 166msameelselt. "Siinpool peaks vesi siis juba veidi langema ning
saab ilusaid metsaradu pidi allavoolu s6ital' Soomaa viies aastaaeg illatab
seiklusteotsijaid veel paari-kolme niidala

jooksul maastikega, kus iikski matk pole
teise sarnane.

loovimine vdga meeleolukas tegevus.

&

llaised

sg

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful