Michael Joseph Jackson

Michael Joseph Jackson (29. august 1958 Gary, Indiana 25.

juuni 2009 Los Angeles) oli USA poplaulja, tantsija, laulja-laulukirjutaja, muusik ja filantroop. Ta oli tuntud ka Popikuningana. Teda on Guinnessi rekordite raamatus nimetatud läbi aegade kõige edukamaks meelelahutajaks. Tema panus muusikasse, tantsu ja moodi koos tema kõrgelt avalikustatud isikliku eluga tegi temast ühe tuntuma tegelase üle nelja aastakümne[viide?]. Seitsmenda lapsena Jacksonite perekonnas alustas ta oma professionaalset muusikukarjääri perebändi The Jackson 5 liikmena ja oma soolokarjääri 1971. aastal. 1980. aastate alguses sai temast popmuusika valdkonnas tuntud tegelane[2]. Videote populaarsus aitas suhteliselt uue telekanali MTV tõsta kuulsusesse. Videod "Black or White" ja "Scream" tegid temast 1990. aastatel MTV põhikaubamärgi. Tänu esinemistele ja muusikavideotele muutis Jackson populaarseks mõned füüsiliselt keerulised tantsuliigutused, nagu robot ja moonwalk. Tema iseloomulik tämber ja laulustiil on inspireerinud paljusid pop-, rokk-, R&B- ja hip-hop artiste. Jacksoni 1982. aasta album Thriller on enim-müüdud album läbi aegade. Samuti on tema teised salvestised, nagu Off the Wall (1979), Bad (1987), Dangerous (1991) ja HIStory (1995) enimmüüdu d albumid maailmas. Jackson on üks vähestest artistidest, keda on kaks korda võetud Rock and Rolli kuulsuste halli liikmeks. Ta võeti vastu ka Kuulsuste tantsuhalli, olles esimene (ning seni ainus) tantsija pop ja rock 'n' rolli maailmast. Tema teiste saavutuste hulka kuuluvad mitmed Guinnessi rekordid, 13 Grammy auhinda (kaasa arvatud Elava Legendi ja Elutöö auhind), 26 Ameerika muusikaauhinda (rohkem kui ükski teine artist, kaasa arvatud Sajandi Artist), 13 number üks hitti USA-s (rohkem kui ühelgi teisel meesartistil Hot 100 ajaloos) ja tema plaate on maailmas müüdud enam kui 750 miljonit. Jackson võitis sadu auhindu, mis on temast teinud enim auhindu saanud lauljaks muusikaajaloos. Ta oli tuntud ka kui filantroop, annetades ja kogudes sadu miljoneid dollareid heategevuslikul eesmärgil ning toetades rohkem kui 39 heategevusorganisatsiooni. Jacksoni isiklik elu, kaasa arvatud tema tervis ja välimuse muutumine, suhted ja käitumine, on tekitanud skandaale. 1993. aastal süüdistati teda lapse seksuaalses äraka sutamises. Juhtumis jõuti kohtuvälisele kokkuleppele ja ametlikke süüdistusi ei esitatud. 2005. aastal oli ta taas seksuaalses ahistamises ja muudes tegudes süüdistatuna kohtu all, kohus mõistis ta kõigis süüdistustes õigeks. 25. juunil 2009, tehes ettevalmistusi tulevaks kontsertseeriaks This Is It, suri Jackson südame seiskumise tagajärjel. Enne oma surma oli Jacksonile antud erinevaid ravimeid, nende hulgas ka propofooli ja lorasepaami. Los Angelese maakonna koroner kuulutas ta surma mõrvaks. Tema ihuars t ei tunnistanud end süüdi tahtmatus tapmises. Jacksoni surm päästis valla ülemaailmse leinapuhangu. Väidetavalt vaatas umbes miljard inimest üle maailma Jacksoni mälestusteenistust televisioonist. 2010. aasta märtsis sõlmis Sony Music Entertainment 250 miljoni dollarilise lepingu Jacksoni pärijatega, et saada õigusi tema muusika avaldamiseks 2017. aastani ja anda välja seitse postuumset albumit. Elu ja looming [redigeeri] Lapsepõlv ja The Jackson 5 (1958 1975)

Jacksoni lapsepõlvekodu Indianas Garys. Maja ees on pärast Jacksoni surma austajate poolt toodud lilled. Michael Jackson sündis 29. augustil 1958 seitsmenda lapsena üheksalapselises afroameerika töölisklassiperekonnas, mis elas väikeses kolmetoalises majas Chicago linnastus Gary linnas, mis oli tollal terasetootmise keskus[3]. Tema ema Katherine Esther Scruse oli tõsimeelne Jehoova tunnistaja ja isa Joseph Walter Jackson oli terasetööline, kes esines R&B bändiga The Falcons. Jacksonil oli kolm õde: Rebbie, La Toya ja Janet, ning viis venda: Jackie, Tito, Jermaine, Marlon ja Randy.[4] Kuues vend Brandon suri imikuna[5]. Jacksoni suhe isaga oli keeruline.[6][7] Isa tunnistas 2003. aastal, et ta piitsutas Michaelit regulaarselt.[7] VH1 telesaates jutustas Jackson, et lõputute proovide ajal karistati teda füüsiliselt ja solvati. Samas tunnistas ta, et isa range distsipliin on tema edule palju kaasa aidanud. Esimest korda rääkis Jackson väärkohtlemisest, mis talle lapsepõlves osaks sai, Oprah Winfreyle jutusaates, mis läks eetrisse veebruaris 1993. Ta tunnistas, et nuttis tihti üksindusest ja isa nägemine ajas teda oksele. Jacksoni isa kiusas teda ka sõnadega, öeldes korduvalt, et tal on paks nina.[8] Jacksoni sügav rahulolematus oma välimusega, õudusunenäod ja kroonilised unehäired, suur kuulekus eriti is le a ning lapseks jäämine täiskasvanueaski on lapseeas kogetud väärkohtlemise korral tüüpilised.[9] Intervjuus Martin Bashiriga, mida hiljem kasutati 2003. aasta dokumentaalfilmis "Elu Michael Jacksoniga", tunnistas Jackson, et isa tegi talle haiget, aga oli sellest hoolimata "geenius", sest isa range distsipliin aitas tema edule palju kaasa. Kui Bashir küsis edasi peksmise kohta, pani Jackson käe näo ette, et küsimusi tõrjuda. Ta meenutas, kuidas isa oli poegade lauluproovis istunud, rihm käes, ja eksimuse korral kohe lajatanud.[10][11] Aastal 1964 liitusid Michael ja vend Marlon bändiga The Jackson Brothers, kuhu juba kuulusid tema vanemad vennad Jackie, Tito ja Jermaine. Algul mängisid nad taustamuusikutena kongasid ja tamburiini. Hiljem sai Jacksonist taustalaulja ja tantsija. 8-aastaselt sai temast koos Jermaine'iga põhilaulja ja bändi nimeks sai The Jackson 5.[4] Aastatel 1966 1968 tegi bänd pikki tuure kesklääneosariikides. Sageli esineti Chitlin' circuit'i klubides enne striptiisietendusi. 1966. aast l a võitsid nad bändiga tähtsa kohaliku talendivõistluse, esitades oma versioone plaadifirma Motown hittidest ja James Browni laulust "I Got You (I Feel Good)"; solist oli Michael.[12] Aastal 1967 lindistas The Jackson 5 mitu laulu, sealhulgas "Big Boy", kohaliku plaadifirma Steeltown jaoks; aastal 1968 sõlmiti leping plaadifirmaga Motown Records.[4] Aastal 2004 nimetas Jon Pareles noort Michaelit imelapseks ning kirjutas, et ta tõusis kiiresti juhtlauljaks ja bändi peamiseks tõmbenumbriks.[13] Nende neli esimest singlit ("I Want You Back", "ABC", "The Love You Save" ja "I'll Be There") tõusid edetabelis Billboard Hot 100 esimesele kohale; see oli rekord.[4] Aastatel 1972 1975 ilmus Michael Jacksonil plaadifirmalt Motown neli soolo-stuudioalbumit, sealhulgas "Got to Be There" ja "Ben", mis kuulusid The Jackson 5 müügiõiguse alla. Albumitelt ilmusid menukad singlid, nagu "Got to Be There", "Ben" ja oma versioon Bobby Day laulust "Rockin' Robin". Aastast 1973 hakkasid bändi müügitulemused halvenema. Motown ei võimaldanud Jacksonitele loomingulist iseseisvust, mida nad taotlesid. Kuigi mitu nende hitti jõudis veel esimese 40 hulka, sealhulgas esiviisikusse jõudnud diskosingel "Dancing Machine" ja esimese 20 hulka jõudnud "I Am Love", lahkus bänd 1975 Motowni alt.[14] [redigeeri] Üleminek Epicu alla ja "Off the Wall" (1975 1981) Juunis 1975 sõlmis The Jackson 5 lepingu plaadifirmaga Epic Records, CBS Recordsi tütarettevõttega[14] ja võttis endale uueks nimeks The Jacksons. Umbes sel ajal sai ametlikult bändi liikmeks noorem vend Randy, Jermaine aga lahkus bändist, et alustada soolokarjääri.[15] Ansambel

jätkas kontsertide andmist nii USA-s kui ka välismaal ning andis aastatel 1976 1984 välja kuus albumit. Sellel ajal oli Michael bändi peamine laulukirjutaja, kelle loodud on muu hulgas hitid "Shake Your Body (Down to the Ground)", "This Place Hotel," ja "Can You Feel It".[12] Aastal 1978 mängis Michael Jackson Hernehirmutist (The Scarecrow) muusikalfilmis "The Wiz". Võtetel sai ta tuttavaks Quincy Jonesiga, kes tegeles filmi muusikalise poolega. Jones nõustus produtseerima Jacksoni järgmist stuudioalbumit "Off the Wall".[16] Aastal 1979 murdis Jackson keerulise tantsu käigus ninaluu. Talle tehti rinoplastiline operatsioon, mis hästi ei õnnestunud: Jackson kurtis hingamisraskuste üle, mis tema karjääri ohustasid. Talle soovitati plastilist kirurgi Steven Hoefflinit, kes tegi tema ninale veel mitu operatsiooni.[17] Jones ja Jackson produtseerisid albumi "Off the Wall" koos. Peale Jacksoni enda kirjutasid albumile laule ka Rod Temperton, Stevie Wonder ja Paul McCartney. Album ilmus 1979. Sellest sai esimene sooloalbum, millelt jõudis neli hitti USA esikümnesse. Nende hulgas olid "Don't Stop 'til You Get Enough" ja "Rock with You".[18][19] Album jõudis edetabelis Billboard 200 kolmandale kohale ning seda on müüdud maailmas kokku üle 20 miljoni eksemplari.[20] Aastal 1980 võitis Michael kolm Ameerika muusikaauhinda: parim souli ja R&B album, parim souli ja R&B meesartist ja parim souli ja R&B singel laulu "Don't Stop 'til You Get Enough" eest.[21][22] Samal aastal osutus ta Billboard YearEndi järgi parimaks R&B ja mustanahaliste muusika meesartistiks ja parima R&B ja mustanahaliste muusika albumi ("Off the Wall") tegijaks ning sai Grammy auhinna parima R&B lauljana lauluga "Don't Stop 'til You Get Enough".[18] Aastal 1981 võitis Michael kaks Ameerika muusikaauhinda: parima souli ja R&B albumi eest ning parima souli ja R&B meesartistina.[23] Hoolimata headest müügitulemustest tundis Jackson, et albumil "Off The Wall" oleks võinud olla palju suurem mõju. Ta oli täis otsustavust oma järgmise albumiga ootused ületada.[24] 1980. aastal tagas ta endale kõige kõrgema litsentsitasu määra muusikatööstuses: 37 protsenti albumi hulgimüügi kasumist.[25] [redigeeri] "Thriller" ja "Motown 25" (1982 1983) Aastal 1982 luges Jackson sisse audioraamatu "E.T. the Extra -Terrestrial", millel ta laulis ka laulu "Someone In the Dark". Salvestis võitis 1984. aastal Grammy auhinna parima lastealbumi eest. Samal aastal võitis Jackson veel seitse Grammy auhinda[26] ja kaheksa Ameerika muusikaauhinda[27] (sealhulgas teeneteauhinna, mille saajatest on ta noorim); ta püstitas mõlemal puhul ühel aastal võidetud auhindade arvu rekordi. Need auhinnad sai ta albumi "Thriller" eest, mis anti välja 1982. aasta lõpus. See oli 1983. aasta kõige rohkem müüdud album maailmas[28] ning sellest sai kõigi aegade kõige rohkem müüdud album USA-s. Samuti on sellest saanud kõigi aegade kõige rohkem müüdud album maailmas: seda on müüdud üle 110 miljonit eksemplari[29]. Album oli edetabelis Billboard 200 edetabelis 37 nädalat esikohal ning 80 nädalat järjest esikümnes. See oli esimene album, millelt oli seitse singlit edetabeli Billboard Hot 100 esikümnes; nende seas olid "Billie Jean", "Beat It" ja "Wanna Be Startin' Somethin'"[30]. "Thriller" sai RIAA-lt USA topeltteemantalbumi sertifikaadi (29 miljonit hulgisaadetist). Album sai Grammy auhinna ka 1983. aasta parima helire issööritööga mitteklassikalise muusika salvestise eest (helire issöör Bruce Swedien).[31] Jacksoni advokaat John Branca märkis, et Michaelil oli sellal kõige kõrgem litsentsitasu määr muusikatööstuses: umbes 2 dollarit igalt müüdud albumilt. Ta sai rekordilisi kasumeid ka oma salvestiste müügist. Dokumentaalfilmi "The Making of Michael Jackson's Thriller" videokassetti müüdi mõne kuuga üle 350 000 eksemplari. Mais 1984 ilmusid poodidesse Michael Jacksoni moodi nukud, mis maksid 12 dollarit.[32] Biograaf J. Randy Taraborrelli kirjutab, et "Thriller ei müünud nagu vabaajaese, nagu ajakiri, mänguasi, piletid hittfilmile, vaid hakkas müüma nagu majapidamistoode."[33] 1985. aastal võitis Michael Jacksoni albumi Thriller tegemine Grammy auhinna parima muusikavideo eest pikas vormis.[26] 2009. aasta detsembris valiti "Thrilleri" muusikavideo USA Kongressi raamatukogu poolt National Film Registry-i jaoks, olles esimene muusikavideo, mis on eales sinna vastu võetud.[34][35][36]

Time kirjeldas Jacksoni mõju sel hetkel kui "rekordite, raadio, rokkvideote staari. Ühemeheline päästemeeskond muusikaäri jaoks. Laulukirjutaja, kes paneb paika aastakümnendi rütmi. Kõige külgetõmbavamate jalgadega tantsija tänaval. Laulja, kes lõikab läbi kõigi maitse, stiili ja värvi piiride".[32] The New York Times kirjutas, et popmuusika maailmas on Michael Jackson ja kõik teised.[37] 1983. aasta märtsis ühines Jackson taas oma vendadega legendaarseks live-esinemiseks, mida lindistati erisaate Motown 25: Yesterday, Today, Forever jaoks. Saade läks eetrisse 16. mail 1983 ning seda vaatas 47 miljonit inimest. Seal esinesid ansambel The Jacksons ja teised plaadifirma Motown artistid. Saadet mäletatakse eelkõige Jacksoni laulu "Billie Jean" sooloesituse pärast. Kandes silmapaistvat musta palettjaki ja golfikinnast, mida kaunistasid teemantid, debüteeris ta oma signatuur-tantsuliigutust moonwalki, mida endine Soul Traini tantsija ja Shalamari liige Jeffrey Daniel oli õpetanud talle kolm aastat tagasi. The Jacksonsi esinemist võrreldi Elvis Presley ja The Beatlesi esinemisega saates The Ed Sullivan Show.[38] Anna Kisselgoff The New York Times'ist kirjutas hiljem: " Moonwalk, mille Jackson kuulsaks tegi, on tema tantsustiili asjakohane metafoor. Kuidas ta seda teeb? Tehnikuna on ta suurepärane illusionist, tõeline pantomiim. Tema võime hoida üht jalga sirgena, kui ta libiseb, samal ajal kui teine jalg on kõverdatud ja tuntub kõndivat, nõuab täpset ajastamist."[39] [redigeeri] Pepsi, "We Are the World" ja ärikarjäär (1984 85) Jackson koos Knott's Berry Farmi maskoti Snoopyga 1984. aasta aprillis 27. jaanuaril 1984 filmisid Michael ja teised ansambli The Jacksons liikmed Pepsi Cola reklaami, mida vaatasid üle BBDO agentuuri juht Phil Dusenberry,[40] ning Pepsi's Worldwide juhtivdirektor Alan Pottasch Shrine'i auditooriumis Los Angeleses. Terve täismaja fännide ees antud simuleeritud kontserti ajal, süttisid Jacksoni juuksed pürotehnika tõttu põlema. Ta sai teise astme põletusi oma peanahale. Jackson läks ravile, et varjata oma arme peanahal ning samuti käis varsti pärast seda oma kolmandal ninalõikusel.[17] Jackson ei paranenud kunagi sellest vigastusest. Pepsiga jõuti kohtuvälisele kokkuleppele ning Jackson annetas sellest saadud miljon dollarit Brotman meditsiinikeskusele Culver Citys, kus nüüd on "Michael Jackson Burn Center", mis on tema annetuse eest tehtud.[41] Dusenberry jutustas hiljem sellest episoodist oma memuaaris Then We Set His Hair on Fire: Insights and Accidents from a Hall of Fame Career in Advertising. 14. mail 1984 kutsuti Jackson Valgesse Majja, et saada auhind president Ronald Reaganilt, selle eest, et ta toetas heategevusorganisatsioone, mis aitavad inimestel üle saada alkoholi- ja narkosõltuvusest.[42] Jackson võitis samal aastal kaheksa Grammy auhinda. Erinevalt järgnevatest albumitest, ei olnud tema albumil Thriller ametlikku kontserttuuri, mis seda reklaamiks. Kuid 1984. aasta kontserttuuril Victory Tour, mille peaesinejateks olid The Jacksons, kus esitleti rohkem kui kahele miljonile ameeriklasele paljugi Jacksoni uut materjali. Ta annetas kõik sellest saadud tulud, mida oli umbes 8 miljonit dollarit, heategevusele.[43] Ta aitas kirjutada ka heategevussinglit "We Are the World" koos Lionel Richie'iga 1985. aastal, mis anti ülemaailmselt välja, et aidata vaeseid USA-s ja Aafrikas. Sellest sai üks enim-müüdud singleid läbi aegade, müües umbes 30 miljonit koopiat. Miljoneid dollareid annetati nälja leevendamiseks. 1986. aastal võitis "We Are the World" neli Grammy auhinda (üks läks Jacksonile Aasta laulu eest). Ameerika Muusikaauhinna direktorid otsustasid heategevuslaulu eemaldada võistluselt, kuna nad tundsid, et see oleks sobimatu, a ga tunnustasid laulu kahe eriautasuga (üks laululoomise ja teine idee USA for Africa pärast). Need on ainsad AMA-d, mis ta on võitnud kui mitte-sooloartist.[44][45][46][47] Jackson Valge Maja lõunaportikusel koos president Ronald Reagani ja esimese leedi Nancy Reaganiga 1984. aastal

1984. aastal ATV Music Publishing, millel olid autoriõigused rohkem kui 4000 laulule, kaasaarvatud Northern Songsi kataloogile, mis sisaldas enamik The Beatlesi poolt lindistatud Lennon/McCartney kompositsioone, pandi müügile Robert Holmes à Courti poolt.[48] Jackson hakkas sellest muusikakataloogi omamisest huvituma, pärast Paul McCartneyga töötamist 1980ndate algul: Jackson sai teada, et McCartney sai umbes 40 miljonit aastas teiste inimeste laulude pealt.[49] In 1981,[50] McCartneyle pakuti ATV muusikakataloogi 20 miljoni naela eest (40 miljonit USD).[49][51] McCartney jutu järgi võttis ta ühendust Yoko Onoga,et teha ühine ost, kus kumbki oleks maksnud võrdselt 10 miljonit, kuid Ono arvas, et nad saaks seda osta 5 miljoni naela eest kumbki.[49][51] Kui nad ei saanud teha ühist ostu, lasi McCartney pakkumisel luhta minna, kuna ta ei tahtnud olla Beatle'i laulude ainuomanik .[50][51] 1984. aasta müügi kohta ütles Holmes à Courti vahendaja, et nad olid andnud Paul McCartneyle esimesena keeldumisõiguse, aga McCartney ei tahtnud seda tollal."[52] Samuti kinnitas McCartney advokaat Jacksoni advokaadile, John Brancale, et McCartney ei ole huvitatud enampakkumisest: McCartney väidetavalt ütles, et see on liiga kallis[49][50] Siiski oli ka teisi kompaniisi ja investoreid, kes tegid enampakkumisi. Septembis 1984 informeeriti Jacksonit esmakordselt Branca müümistest ja saatis 20. novembril 1984 oma enampakkumise 46 miljoni dollari suuruses.[48] Jacksoni agendid arvasid, et nende pakkumine ületab teiste omi mitmekordselt, aga põrkasid kokku uute pakkujate või uute arutelu valdkondadega.[48] Mais 1985 loobus Jacksoni tiim kõnelustest, olles kulutanud üle ühe miljoni dollari nõuetekohase hoolsuse jaoks nelja kuu jooksul ja läbirääkimistele.[48] Juunis 1985 said Jackson ja Branca teada, et Charles Koppelmani ja Marty Bandieri The Entertainment Co. oli sõlminud Holmes à Courtiga eellepingu, et osta ATV Music 50 miljoni dollari eest.[48] Augusti alguses võttis Holmes à Courti tiim Jacksoniga ühendust ning läbirääkimised jätkusid. Jackson tõstis oma pakkumise 47,5 miljoni dollari peale, mis võeti vastu, sest ta oli võimeline tehingu kiiremini lõpetama, olles lõpetanud ATV Musicu nõuetekohase hoolsuse.[48] ta nõustus ka Holmes à Courti külastama Austraalias, kus ta oleks osalenud Kanal 7-e Perthi teletonis.[48][52] Jacksoni ATV Musicu ost vormistati lõplikult 10. augustil 1985.[48] [redigeeri] Välimus, tabloidid, Bad, autobiograafia ja filmid (1986 87) Pikemalt artiklis Michael Jacksoni tervis ja välimus Jacksoni nahavärv oli olnud keskmine pruun terve tema nooruse ajal, aga 1980ndate aastate keskel, läks see tasapisi heledamaks. Muutus pälvis laialdast meedia tähelepanu, kaasaarvatud kuulujutte, et ta pleegitab oma nahka.[53] J. Randy Taraborrelli biograafia järgi 1986. aastal, diagnoositi Jacksonil vitiliigo ja luupus. Vitiliigo muutis osaliselt ta nahka heledamaks ja luupus oli remissioonis ehk "rahuolekus". Mõlemad haigused tegid ta päikese valguse vastu tundlikuks. Ravid, mida kasutas oma olukorra muutmiseks, muutsid tema nahka veel heledamaks ja kasutades pannkoogi mähist, võis ta näha välja veel heledam.[54] Jacksonil diagnoositi tema lahkamisel samuti vitiliigo.[55] Mitmed kirurgid spekuleerisid, et ta oli käinud erinevatel ninaoperatsioonidel, laubatõstmise, huulte kitsendamise ja põsesarna operatsioonidel. Vaatamata sellele, eitas Jackson seda ja väitis, et ta käis ainult ninaoperatsioonil.[56] Jackson väitis, et ta on käinud kahel korral ninaoperatsioonil, kuid pole oma näoga muudel operatsioonidel käinud, kuigi ta mainis ühel korral, et lasi oma lõuale luua lohukese.[57] Jackson kaotas 1980ndate aastate algul kaalu dieedi muutmise tõttu ja soovist saada tantsija keha.[57] Pealtnägijad teatsid, et ta oli tihti uimane ja spekuleerisid, et ta kannatas anoreksia all. Kehakaalu kaotamise perioodi muutusid hilisemas elus sagedaseks probleemiks.[58] Oma ravikursuse ajal sai Jackson omale kaks lähedast sõpra: oma dermatoloogi, doktor Arnold Kleini ja Kleini medõe Debbie Rowe'i. Rowe'ist sai lõpuks Jacksoni teine naine ja tema kahe vanema lapse ema. Kaua enne seda, kui nad romantilisse suhtesse astusid, toetus Jackson emotsionaalse toe saamiseks tugevalt Rowe'ile. Ta toetus tugevalt ka Kleinile meditsiinilise ja äri nõu saamiseks.[59]

Jackson kaks aastat pärast seda, kui tal diagnoositi vitiliigo, pildil haiguse varases staadiumis Jacksonist sai üha sensatsioonilisemate raportite teema. 1986. aastal avaldasid tabloidid loo sellest, et Jackson magab hapnikukambris, et aeglustada vananemise protsess. Teda kujutati lamamas i klaaskastis. Kuigi see väide ei olnud tõsi, väitsid tabloidid, et Jackson oli seda ise levitanud.[60][61] Kui Jackson ostis impansi nimega Bubbles laboratooriumist, kirjutati, et ta on üha kaugenemas reaalsusest.[62] Väideti, et Jackson oli pakkunud, et ostab Joseph Merrick ("elevandimehe") luud. Kuigi see polnud tõsi, ei eitanud Jackson seda lugu.[60][61] Kuigi algselt nägi ta neid lugusi kui võimalust saada avalikku tähelepanu, lõpetas ta valede levitamise pressile, kuna need muu tusid üha sensatsioonilisemateks. Sellest tulenevalt, hakkas meedia ise oma lugusid välja mõtlema.[61][63][64] Need raportid jäid inimeste mällu, inspireerides hüüdnime "Wacko Jacko" (Veidrik -Jacko), mida Jackson hakkas põlgama.[65] Kuulujuttudele vastades,tsiteeris ta Taraborrellit: Miks mitte lihtsalt öelda inimestele, et ma olen tulnukas Marsilt. Ütle neile, et ma söön elusaid kanu ja teen keskööl voodoo tantsu. Nad usuvad ükskõik mida, sa ütled, sest sa oled reporter. Aga kui mina, Michael Jackson ütleksin, et ma olen tulnukas Marsilt ja ma söön elusaid kanu ning teen keskööl voodoo tantsu, ütleksid inimesed, "oi mees, see Michael Jackson on segane. Ta on kokku varisenud. Sa ei saa uskuda mitte üht sõnagi, mis tema suust välja tuleb."[66]

Jackson kandis kullatud sõjaväestiilis rihmaga jakki Badi ajastul Jackson tegi koostööd Francis Ford Coppolaga 17-minutilise 3D-filmi, Captain EO juures, mis esilinastus 1986. aasta septembris nii originaalses Disneylandis kui ka Epcotis Floridas ja 1987. aasta märtsis Tokyo Disneylandis. 30 miljoni dollarine film oli populaarne atraktsioon kõigis kolmes pargis. Captain EO atraktsioon oli hiljem kujutatud Euro Disneylandis pärast seda kui see avati 1992. aastal. Kõigi nelja pargi Captain EO installatsioonid jäid edukalt avatuks kuni 1990. aastateni: Pariisi installatsioon oli viimane, mis 1998. aastal suleti.[67] See atraktsioon oli hiljem 2010. aastal, pärast Jacksoni surma, Disneylandis tagasi.[68] 1987. aastal eraldas Jackson end Jehoova tunnistajatest, sest nad laitsid tema video Thrillerit.[69] Kuna muusikatööstus ootas uut suurt hitti, siis oli Jacksoni esimene album, Bad (1987), viie aasta jooskul väga oodatud.[70] See ei ületanud Thrillerit kui kaubandusliku või artistliku triumfina, aga Bad oli ikka märkimisväärne edu omal moel. Albumilt Bad ilmus seitse hittsinglit USAs, millest viis ("I Just Can't Stop Loving You", "Bad", "The Way You Make Me Feel", "Man in the Mirror" ja "Dirty Diana") jõudsid esimesele kohale Billboard Hot 100 edetabelis. See oli rekord kõige rohkem number üks singlite eest Hot 100 mingilt albumilt, kaasaarvatud Thrillerilt.[71] Kuigi tiitellaulu video oli väidetavalt tuletatud varasema singli videost "Beat It", tõestas Jacksoni laul Bad olevat üks tema ikoonilisemaid hetki. See oli julge, aga värviline eepos, mille taustal New Yorki metroosüsteem, koos kostüümide ja koreograafiaga, mis sai inspiratsiooni West Side'i loost. 2008. aasta seisuga oli album müüud 30 miljonit eksemplari üle maailma.[72] Tänu albumile Bad võitsid Bruce Swedien ja Humberto Gatica ühe Grammy 1998. aastal Parima produtseeritud loo eest mitteklassikalises kategoorias ja Michael võitis 1989. aastal ühe Grammy Parima muusikavideo, "Leave Me Alone," eest.[26][31] Samal aastal võitis Jackson Ameerika Muusikaauhindadel auhinna, selle eest, et Bad on esimene album, millelt ilmus viis number üks singlit USAs, esimene album, mis jõudis esimesele kohale 25 riigis ja enim-müüdud album maailmas 1987. ja 1988. aastal.[73][74][75][76] 1988. aastal võitis "Bad" Ameerika Muusikaauhi na Parima souli/R&B n singli eest.[77] Bad World Tour algas 12. septembril 1987 ja lõppes 14. jaanuaril 1989.[78] Ainuüksi Jaapanis, müüdi 14 kontserti välja ja meelitas kohale 570 000 inimest, ületades eelmist rekordit, 200 000 inimest ühel kontserttuuril, peaaegu kolm korda.[79] Jackson murdis Guinessi maailmarekordi, kui 504 000

inimest käis tema seitsmel välja müüdud kontserdil Wembley Staadionil. Ta teostas 123 kontsertit 4,4 miljonilisele publikule. Bad Tourist sai viimane Jacksoni kontserttuur, mis s isaldas esinemisi USA mandril, kuigi hilisemad tuurid jõudsid Hawaiile. [redigeeri] Autobiograafia, muutuv välimus ja Neverland (1988 1990) Jackson esitab laulu "The Way You Make Me Feel" 1988. aastal andis Jackson välja oma esimese ja ainsa autobiograa Moonwalk, mille lõpetamiseks fia läks aega neli aastat ja müüs 200 000 koopiat.[80] Jackson kirjutas oma lapsepõlvest, ansamblist The Jackson 5 ja vägivallast, mille all ta oli kannatanud.[81] Ta kirjutas ka oma näo väljanägemisest, öeldes, et ta on käinud kahel ninalõikusel ja lasknud lohukese oma lõuale teha.[57] Ta omistas paljud oma näostruktuuri muutused puberteedile, kaalulangusele, karmile taimetoitluse dieedile, juuksestiili muutusele ja lavavalgustusele.[57] Moonwalk jõudis esimesele kohale The New York Times'i bestsellerite' nimekirjas.[82] Pärast seda anids ta välja filmi Moonwalker, mis sisaldas live salvestisi ja lühifilme, mille peaosades olid Jackson ja Joe Pesci. Filmi plaaniti algselt välja anda teatrites, aga finantsiliste probleemide tõttu anti see välja otse videokassettina. See debüteeris Billboard Top Muusikavideokassetti edetabelis esimesel kohal, jäädes edetabelisse 22 nädalaks. Lõpuks kukkus see edetabelis allapoole, kui selle asemele sai esimesele kohale Michael Jackson: The Legend Continues.[83] 1988. aasta märtsis ostis Jackson maa Santa Ynezi, California lähedale, et ehitada Neverlandi rant o, mis maksis arvatavasti 17 miljonit USA dollarit. Ta seadis 2700-aakrilisele (11 km2) maale sisse vaateratta, loomaaia ja filmiteatri. 40-liikmeline turvatöötajate meeskond valvas sealset maa -ala. 2003. aastal oli selle väärtus umbes 100 miljonit dollarit.[13][84] Ainuüksi 1989. aastal olid tema igaaastased tulud albumite müügist, reklaamitest ja kontsertitest hinnaguliselt 125 miljonit dollarit.[85] Varsti pärast seda sai temast esimene läänlane, kes esines televisioonireklaamis ja Nõukogude Liidus.[83] Tema edu tulemuseks oli see, et teda hakati nimetama "Popikuningaks".[86][87][88][89] Hüüdnime populariseeris Elizabeth Taylor, kui ta andis Jacksonile üle Soul Traini Auhinna tema saavutuste eest 1989. aastal, kuulutades teda "tõeliseks popi-, rokki- ja soulikuningaks."[90] President George H. W. Bush andis talle Valge Maja Aastakümne artisti auhinna.[91] 1985 kuni 1990. aastani annetas ta 50 0 000 dollarit United Negro College Fondile, ja kõik tulud tema singlist "Man in the Mirror" läks heategevusele.[92][93] Jacksoni oma live tõlgendus laulust "You Were There" Sammy Davis Jr.'i 60. sünnipäevapidustusel, sai Emmy auhinna nominatsiooni.[83] [redigeeri] Esimene lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistus ja esimene abielu (1993 94) Pikemalt artiklis 1993. aasta lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistused Michael Jacksoni vastu Jackson andis 90-minutilise intervjuu Oprah Winfreyle veebruaris 1993, tema teine intervjuu 1979. aastast alates. Rääkides oma lapsepõlves kogetud vägivallast isa käte läbi, krimpsutas ta nägu. Ta uskus, et jäi ilma paljustki oma lapsepõlvest, tunnistades, et nuttis tihti üksildusest. Ta eitas tabloidide kuulujutte, nagu oleks ta ostnud Elevandimehe luud, maganud hapnikukambris või teinud oma nahka heledamaks, öeldes esimest korda, et tal oli vitiliigo. Intevjuud vaatas umbes 90 miljonit ameerika televaatajat. Dangerous sisenes uuesti albumi edetabelites top 10 -sse, rohkem kui aasta pärast selle algset väljaandmist.[11][53][94] 1993. aasta suvel süüdistati Jacksonit lapse seksuaalses kuritarvitamises 13-aasta vanuse poisi Jordan Chandleri ja tema isa Dr. Evan Chandler, hambaarsti, poolt.[95][96][97] Chandleri perekond nõudis Jacksonilt kahjutasu, kuid Jackson keeldus alguses. Jordan Chandler ütles lõpuks politseile, et laulja oli teda seksuaalselt ära kasutanud.[98] Dr. Chandleri juttu, kus ta arutas oma kavatsusi süüdistustega

jätkata, lindistati. Ta ütles, et kui ta sellega lõpuni läheb, siis võidab ta suurelt. Pole mingit võimalust, et ma kaotan. Ma saan kõik, mida tahan ja nemad on igaveseks hävitatud... Michaeli karjäär saab läbi . Jordani ema oli aga siiski kindel, et Jackson polnud midagi valesti teinud.[97] Jackson ka sutas hiljem seda lindistust, et väita, et ta oli kadeda isa ohver, kelle ainus eesmärk oli lauljalt raha välja petta.[97] Hiljem samal aastal, 20.detsembril, otsiti Jacksoni kodu politsei poolt läbi ja Jackson pidi enda läbi otsimiseks lahti riietuma.[99] Jordan Chandler oli väidetavalt politseile andnud Jacksoni intiimsete kehaosade kirjelduse. Märkimisväärselt väitis ta, et Jacksoni pleekinud suguti oli ümberlõigatud, kuigi läbiotsimine näitas vastupidiselt, et see oli ümberlõikamata,[100] fakt, mida hiljem kinnitas lahkamine.[101] Tema sõbrad ütlesid, et Jackson ei saanud kunagi täiesti üle alandusest, mis kaasnes tema läbi otsimisega, kus ta pidi lahti riietuma. Uurimine oli piisavate tõenditeta ja süüdistusi ei esitatud.[102][103] Jackson kirjeldas läbi otsimist emotsionaalses avalikus teadaandes ja kuulutas end süütuks.[95][99][104] 1. jaanuaril 1994 jõuti Chandleritega kokkuleppele ning neile maksti 22 miljonit dollarit. Santa Barbara ja Los Angelese maakonna vandemeeste kogu saadeti 2. mail 1994 laiali, ilma et Jacksonile oleks süüdistus esitatud.[105] Pärast seda lõpetasid Chandlerid mbes 6. juui 1994 paiku kriminaaluurimisega koostöö.[106][107][108] Kohtuvälised kokkuleppe dokumendid ütlesid konkreetselt, et Jackson pole midagi valesti teinud ja ei võta vastutust. Chandlerid ja nende pereadvokaat Larry Feldman kirjutas sellele alla ilma mingite vastuväideteta.[109] Chandlerite advokaat ütles ka selgesõnaliselt, et keegi ei ostnud mingit vaikimist.[110] Kümnend pärast seda fakti, teise lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistuste ajal, teatasid Jacksoni advokaadid, et 1994. aasta kokkuleppe oli sõlmitud ilma tema nõusolekuta.[107] Jackson abiellus Elvis Presley tütre Lisa Marie Presleyga 1994. aastal. 1994. aasta mais abiellus Jackson Elvis Presley tütre Lisa Marie Presleyga. Nad kohtusid esimest korda 1975. aastal Bally's, kui seitsme aastane Presley ühel Jacksoni pere kihlumisel käis ja taasühendati läbi ühise sõbra.[111] Presley sõbra väitel algas nende täiskasvanulik sõbrus 1992. aasta novembris Los Angeleses.[112] Nad jäid ühendusse iga päev telefoni kaudu. Kuna lapse ärakasutamise süüdistused said avalikuks, muutus Jackson emotsionaalselt aina sõltuvamaks Presleys. Ta oli mures, Jacksoni vaaruva tervise ja narkootikumide sõltuvuse pärast.[113] Pr esley selgitas, et ta uskus, et Jackson polnud midagi valesti teinud ja teda süüdistati alusetult ning ta armus Jacksoni. Presley ütles, et ta tahtis teda päästa ning tundis, et ta suudab seda.[114] Ta veenas Jacksonit lõpuks, et ta jõuaks kohtuvälisele kokkuleppele ja läheks taastusravisse, et taastuda.[113] Jackson tegi 1993. aasta sügise paiku Presleyle telefoni kaudu abiellumisettepaneku, öeldes, et kui ma paluksin sul minuga abielluda, kas sa teeksid seda?[113] Nad abiellusid salaja Dominikaani Vabariigis, eitades seda peagu kaks kuud pärast seda.[115] Abielu oli Presley sõnul "abielupaari elu... seksuaalselt aktiivne".[116] Sel ajal spekuleerisid tabloidid, et abielu oli selleks, et tõsta Jacksoni avalikku mainet.[115] Abielu kestis vähem kui kaks aastat ja lõppes rahumeelse lahutuslepinguga.[117] 2010. aasta intervjuus Oprah'ga tunnistas Presley, et nad veetsid veel neli aastat pärast lahutust olles suhtes ja minnes lahku, kuni Presley otsustas, et see peab lõppema.[118] [redigeeri] HIStory, teine abielu ja isadus (1995 99) 1995. aastal ühendas Jackson oma ATV Music kataloogi Sony muusika kirjastamise osakonnaga, luues Sony/ATV Music Publishingi. Jackson säilitas poole firma omandist, teenides algul 95 miljonit dollarit kui ka õigusi rohkematele lauludele.[119][120] Varsti andis ta välja topletalbumi HIStory: Past, Present and Future, Book I. Esimene disk, HIStory Begins, oli 15 lauluga parimate hittide album ja anti hiljem 2001. aastal uuesti välja kui Greatest Hits: HIStory, Volume I, samas teine disk, HIStory Continues, sisaldas 15 uut laulu. Album debüteeris edetabelites esimesel kohal ning on sertifitseeritud 7 miljoni koopia müümise eest USAs.[121] See on enim -müüdud mitmeplaadiline

album läbi aja, müües 20 miljonit koopiat üle maailma.[122][123] HIStory sai Grammy auhinna aasta albumi kategoorias.[124] Michael Jackson 1997. aasta Cannes'i filmifestivalil Esimene singel , mis albumilt välja anti oli topelt A-poolega "Scream/Childhood". "Scream" oli duett, mis esitatud koos tema õe Janetiga. Laul võitleb meedia vastu, peamiselt selle vastu, mida meedias temast kujutati 1993. aasta lapse ärakasutamise süüdistuste ajal. Singel oli kõige kõrgem uustulija Billboard Hot 100, debüteerides viiendal kohal ja sai Grammy auhinna parima pop-koostöö eest.[124] "You Are Not Alone" oli teine singel albumilt HIStory. See laul hoiab Guinnessi maailmarekordit selle eest, et debüteeris esimese singlina üldse Billboard Hot 100 esimesel kohal.[85] Seda nähti kui suure kunstilise ja ärilise eduna, saades Grammy nominatsiooni parima poplaulu eest.[124] 1995. aasta lõpu poole viidi Jackson kiiresti haiglasse, pärast seda kui ta oli televisioonis esinemise proovide ajal kokku kukkunud. Selle intsidendi põhjustas stressist tulenev paanikahoog.[125] "Earth Song" oli kolmas singel, mis albumilt ilmus ja oli Suurbritannia singliedetabelis esimesel kohal kuus järjestikkust nädalat 1995. aasta jõulude ajal. See müüs miljon koopiat, olles Jacksoni kõige edukam singel seal.[124] Laul "They Don't Care About Us" tekkitas skandaale pärast seda, kui Laimuvastane Liiga ja teised grupid kritiseerisid selle väidetavalt antisemiitlike laulusõnu. Jackson andis kiiresti välja muudetud versiooni laulust, ilma solvavate laulusõnadeta.[126] 1996. aastal võiti Jackson Grammy parima muusikavideo eest, lauluga "Scream" ja Ameerika Muusikaauhinna parima pop-ja rokklaulja eest.[26][127] Albumit promoti kontserttuuriga HIStory World Tour. See algas 7. septembril 1996 ja lõppes 15. oktoobril 1997. Jackson esines 82 kontserdil 58 linnas rohkem kui 4,5 m iljonile fännile ja teenis kontserttuuriga 165 miljonit dollarit. Tuuriga, millega külastati viite kontinenti ja 35 riiki, oli Jacksoni kõige edukam kontserttuur, kui võtta arvesse pealtvaatajaid.[78] Tuuri ajal abiellus Jackson oma pikaaegse sõbra Deborah Jeanne Rowe'ga, kes oli nahaarst, ettevalmistamata tseremoonial Sydneys, Austraalias. Rowe oli sel ajal umbes kuuendat kuud rase paari esimese lapsega. Algselt polnud Rowe'il ega Jacksonil plaanis abielluda, aga Jacksoni ema Katherine veenis neid seda teg ema.[128] Michael Joseph Jackson Jr (tuntud ka kui Prince) sündis 13. veebruaril 1997 ja tema õde Paris -Michael Katherine Jackson sündis aasta hiljem 3. aprillil 1998.[117][129] Paar lahutas 1999. aastal ja Jackson sai endale laste täieliku hooldusõiguse. Lahutus oli peamiselt rahumeelne, aga hilisema hooldusõiguse taotlusega, ei jõutud enne kokkuleppele, kui 2006. aastal.[130][131] 1997. aastal andis Jackson välja Blood on the Dance Floor: HIStory in the Mix, mis sisaldas remikse tema hittsinglitest albumil HIStory ja viit uut laulu. Maailmas on müüdud seda 2007. aasta seisuga 6 miljonit koopiat, olles enim-müüdud remiksalbum, mis kunagi välja antud.[132] See album jõudis Suurbritannias esimesele kohale, nagu ka singel Blood on the Dance Floor.[132][133] U sai album SAs plaatina sertifikatsiooni, aga parim edetabelikoht oli ainult 24.[134][124] Forbes arvas tema iga aastase sissetuleku olevat 1996. aastal 35 miljonit ja 1997. aastal 20 miljonit dollarit.[84] Kogu 1999. aasta juuni oli Jackson seotud erinevate heategevusüritustega. Ta ühines koos Luciano Pavarottiga heategevuskontserdil Modenas, Itaalias. Üritust toetas mittetulundusühing War Child ja seal koguti miljoneid dollareid endise Jugoslaavia Vabariigi põgenike heaks, kes olid Kosovost, samuti ka lisatulusid Guatemalas elavate laste jaoks.[135] Hiljem, samal kuul, organiseeris Jackson mitu "Michael Jackson & Friends" heategevuskontserte Saksamaal ja Koreas. Teised artistid, kes sellega seotud, olid Slash, Scorpions, Boyz II Men, Luther Vandross, Mariah Carey, A. R. Rahman, Prabhu Deva Sundaram, Shobana, Andrea Bocelli ja Luciano Pavarotti. Tulud läksid Nelson Mandela Lastefondi, Punase Risti ja UNESCO jaoks.[136] [redigeeri] Tüli plaadifirmaga, Invincible ja kolmas laps (2000 03)

Sajandivahetusel autasustas Ameerika Muusikaauhinnad Jacksonit, kui 80ndate Artist.[137] Kogu 2000. ja 2001. aasta töötas Jackson stuudios koos Teddy Riley ja Rodney Jerkinsiga, kui ka teistega. Need sessioonide tulemusena ilmus 2001. aasta oktoobris album nimega Invincibl . Invincible oli e Jacksoni esimene täispikk album kuue aasta jooksul ja viimane uue materjaliga album, mis välja antud tema eluajal. Albumi väljaandmisele eelnes tüli Jacksoni ja tema plaadifirma, Sony Music Entertainmenti vahel. Jackson oli oodanud litsentse, mis läksid albumitegijatele, saada tagasi 2000. aastate alguses. Kui tal oleks litsentsid, saanuks ta promoda albumimaterjali nii nagu talle meeldinuks ja ta oleks saanud endale jätta ka kõik tulud,mis albumilt tulevad. Kuid erinevate klauslite tõttu lepingus, tuli välja, et litsentside tagasi saamise periood on mitu aastat kaugemal. Jackson avastas, et advokaat, kes teda esindas, esindas ka Sonyt.[133] Jackson oli mures ka fakti pärast, et mitu aastat oli Sony talle survet avaldanud, et ta müüks oma osa muusikakataloogist. Jackson kartis, et Sonyl võib olla huvidekonflikt, kuna kui Jacksoni karjäär läbi kukub, peaks ta oma osa kataloogist maha müüma madala hinnaga.[138] Jackson otsis varajast lahkumist oma lepingust.[133] Enne oma plaadi Invincible välja andmist, informeeris Sony Music Entertainmenti juht Tommy Mottola Jacksonit, et ta lahkub Sonyst.[133] Selle tulemusena kõik singlite välja andmised, video lindistamised ja promomised, mis seotud albumiga Invincible, olid katkestatud. 2001. aasta detsembris toimusid kaks 30. aastapäeva kontsertit Madison Square Gardenis, et tähistada laulja 30. aastat soololauljana. Jackson esines esimest korda laval koos oma vendadega pärast 1994. aastat. Kontserdil esinesid ka Mýa, Usher, Whitney Houston, 'N Sync, Destiny's Child, Monica, Luther Vandross, Slash ja teised.[139] Teine kontsert leidis aset päev enne 11. septembri terrorirünnakuid.[140] Pärast seda rünnakut aitas Jackson organiseerida United We Stand: What More Can I Give heategevuskontserte RFK staadionil Washington D.C.-s. Kontsert toimus 21. oktoobri 2001 ning seal esines mitmeid erinevaid artiste, kaasaarvatud Jackson ise, kes esitas finaalilauluna "What More Can I Give".[138] Jacksoni sooloesinemised olid välja jäetud televisiooni versioonis, kuigi teda võis ikka näha laulmas taustavokaale. See väljajätmine juhtus lepinguliste probleemide tõttu, mis olid seotud varasemate 30. aastapäeva kontsertitega, mis olid kokku surutud kahe tunnisesse erisaatesse nimega Michael Jackson: 30. aastapäeva tähistamine: Sooloaastad. Saade läks eetrisse novembris 2001. Hoolimata sündmustest, mis eelnesid albumile Invincible, anti see ikkagi välja 2001. aasta oktoobris. Albumist Invincible sai hitt, debüteerides 13 riigi edetabeli tipus ja mida müüdi 13 miljonit koopiat üle maailma. See sai topeltplaatina sertifikatsiooni USAs.[134][122][141] Siiski olid selle albumi müügitulemused madalamad kui eelmistel plaatidel. Osalt oli see selle tõttu, et albumit ei promotud piisavalt, ei toimunud maailmatuuri ning plaadifirmagaga oldi tülis. Album anti välja ka muusikatööstuse jaoks üldiselt halval ajal.[138] Albumi lindistamine maksis 30 miljonit, kui välja jätta reklaamilepingud.[142] Plaadilt Invincible ilmus kolm singlit: "You Rock My World", "Cry" ja "Butterflies", viimane ilma muusikavideota. Jackson väitis 2002. aasta juulis, et Mottola on "saatan" ja "rassist", kes ei toetanud oma aafrika-ameerika artiste, kasutades neid ainult omakasu nimel.[138] ta süüdistas Mottolat selles, et ta oli oma kolleegi, Irv Gottit, kutsunud "paksuks neegriks".[143] Sony keeldus Jacksoni lepingut uuendamast ja väitis, et 25 miljonit maksev promokampaania oli läbi kukkunud, kuna Jackson keeldus minema kontserttuurile USAs.[142] 2002. aasatl võitis Jackson oma 22. Ameerika Muusikaauhinna Sajandi Artisti eest.[144] Samal aastal sündis Jacksoni kolmas laps Prince Michael Jackson II (hüüdnimega "Blanket").[145] Lapse ema isik on teadmata, aga Jackson on öelnud, et tema laps on saadud kunstliku viljastamise teel, kasutades surrogaatema ja Jacksoni spermat.[130] 20. novembril 2002 tõi Jackson oma vastsündinud poja, Berliinis asuva hotelli Adlon, rõdule, samal ajal kui tema fännid vaatasid alt, hoides last oma paremal käel, riie õrnalt ümber lapse näo laotatud. Laps oli lühikest aega üle rõduääre, neli korrust kõrgemal, tekitades meedias laialdast kriitikat. Jackson vabandas hiljem selle intsidendi pärast, nimetades seda "kohutavaks veaks".[146] Sony andis CD ja DVD-na välja Jacksoni kogumiku Number Ones. USAs sai

album RIAA poolt kolmekordse plaatina sertifikatsiooni. Suurbritannias sai album vähemalt 1, 2 miljoni koopia müümise eest kuuekordse plaatina staatuse.[134][147] [redigeeri] Teine lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistus ja õigeksmõistmine (2003 05) Vaata ka: Elu koos Michael Jacksoniga ja Inimesed vs. Jackson 2002. aasta mai alguses, lubas Jackson dokumentaalfilmi meeskonnal, eesotsas briti televisiooni isiku Martin Bashiriga, ennast jälgida kõikjal, kus ta käis. Bashiri filmimeeskond oli Jacksoniga Berliinis, kui toimus intsident, kus ta oma last üle rõduääre hoidis. Saade läks eetrisse 2003. aasta märtsis nimega Elu koos Michael Jacksoniga ja maalis lauljast erakordselt ebameeldiva pildi. Dokumentaalfilmi eriti skandaalses stseenis, võis näha, kuidas ta hoidis noore poisi käest kinni ja rääkis magamaminekust.[148] kohe kui dokumentaalfilm eetrisse läks, alustas anta Barbara maakonna advokaat kriminaaljuurdlust. Jackson arreteeriti 2003. aasta novembris seoses 13 -aastase poisiga, keda näidati dokumentaalis, ja teda süüdistati seitsmekordses lapse ärakasutamises ja kahekordses joovastava aine annustamises.[148] Jackson eitas neid süüdistusi, öeldes, et ööbimised polnud mingil moel seksuaalsed. Inimesed vs. Jackson kohtuprotsess algas 31. jaanuaril 2005 Santa Marias, Californias ja kestis viis kuud, kuni mai lõpuni. 13. juunil 2005 mõisteti Jackson kõigis süüdistustes õigeks.[149][150][151] Pärast kohtuprotsessi läks ta laialdase meediakajastusega Pärsia lahe saareriiki Bahreini, kus oli Sheikh Abdullah külaline.[152] [redigeeri] Viimased aastad (2006 09) Jackson oma lastega Pariisi Disneylandis 2006. aastal 2006. aasta märtsis suleti Neverlandi rant o, sest selle ülalpidamine käis talle üle jõu.[153] Tol ajal oli mitmeid väiteid, et Jacksonil oli rahalisi raskusi. Jackson jäi oma 270 miljoni dollarilise laenu maksmisega hiljaks. Tagatiseks olid tema muusikaavaldamise osakud, kuigi nende osakute pealt sai ta aastas 75 miljonit dollarit.[154] Bank of America müüs võla investeerimisfirmale Fortress Investment Group. Sony tegi ettepaneku lepingu ümber korraldamiseks, mis annaks neile tulevikus valiku poole Jacksoni osakute ostmiseks, nende ühises kirjastusfirmas (jättes Jacksonile 25% osakutest).[120] Jackson nõustus 2006. aasta aprillis Sony tagatud refinantseerimise lepinguga, kuigi täpseid detaile pole kunagi avalikustatud.[155] Jacksonil polnud tollal plaadilepingut Sony või mõne muu plaadifirmaga. 2006. aasta alguses teatati, et Jackson oli sõlminud plaadilepingu Bahreinis asuva plaadifirmaga Two Seas Records. Siiski ei tulnud sellest lepingust midagi välja ja Two Seas Recordsi tegevdirektor Guy Holmes ütles hiljem, et lepingut ei vormistatutki.[156][157] Läbi kogu 2006. aasta andis Sony välja singleid 1980. ja 1990. aastatest, kui osa Michael Jackson: Visionary seeriast, millest hiljem sai box set. Enamik neist singlitest hakkasid selle tulemusena sisenesid need laulud jälle edetabelitesse. 2006. aasta septembris kinnitasid nii Jackson kui ka tema eksnaine Debbie Rowe, et nad olid jõudnud laste hooldusõiguses kokkuleppele. Tingimusi ei avalikustatud kunagi. Jackson jätkas nende kahe lapse hooldajaks olemist.[131] 2006. aasta oktoobris, teatas Fox Newsi Roger Friedman, et Jackson lindistab laule Westmeathis, Iirimaal. Tol ajal ei teatud, mille kallal Jackson töötas või kes nende sessioonide eest maksab, kuna tema pressiesindaja oli hiljuti välja andnud teate, et Jackson oli lahkunud Two Seasi plaadifirmast.[157][158] 2006. aasta novembris kutsus Jackson Access Hollywoodi filmimeeskonna oma stuudiosse Westmeathi ja MSNBC andis teada, et ta töötas uue albumi kallal, mille produtsentideks on will.i.am ansamblist The Black Eyed Peas.[122] Jackson esines 2006. aasta Maailma Muusikaauhindadel Londonis 15. novembril 2006 ning võttis vastu Teemantauhinna, rohkem kui 100 miljoni albumi koopia müügi eest.[122][159] Jackson läks tagasi USAsse pärast 2006. aasta jõule, et osaleda James

Browni matustel Augustas. Ta ülistas seal Browni, öeldes et ta on Jacksoni suurim inspiratsioon."[160] 2007. aasta kevadel ühendasid Jackson ja Sony jõud, et osta veel üks muusikakirjastamisfirma: Famous Music LLC, mille omanik oli enne Viacom. See leping andis talle õigused Eminemi, Shakira, Becki ja teiste artistide lauludele.[161] Jackson lindistas ulatuslikult sel perioodil New Yorgis laulukirjutaja ja produtsendi will.i.amiga ning Las Vegases ka produtsentide Akoni ja RedOne'iga.[162][162][163] 2007. aasta märtsis andis Jackson Tokyos lühikese intervjuu Associated Pressile, öeldes et ta on olnud meelelahutusäris alates kuue aastasest peale ning nagu Charles Dickens ütleks: On olnud häid aegu, on olnud halbu aegu. Siiski ei muudaks ma oma karjäärivalikut... Samal ajal kui mõned on teinud tahtlikke katseid, et mulle haiget teha, võtan ma seda kui pikka sammu, sest mul on armastav perekond, tugev usk ja võrratud sõbrad ning fännid, ke s on ja jäävad mind toetama ."[164] 2007. aasta septembris ilmusid teated sellest, et Jackson töötab edasi will.i.amiga, kuid albumit ei saanudki valmis.[165] Kuid 2008. aastal anti siiski väla Jacksoni ja Sony poolt album nimega Thriller 25, et tähistada 25 aasta möödumist originaalalbumi Thriller väljaandmisest. Album sisaldas varem ilmumata lugu "For All Time" (originaalsessioonide väljavõte) ning ka remikseid, millel Jackson tegi koostööd nooremate artisitdega, kes olid tema tööst inspireeritud.[166] K ahte singlina välja antud remiksi saatis tagasihoidlik edu: "The Girl Is Mine 2008" (koos will.i.amiga) ja "Wanna Be Startin' Somethin' 2008" (koos Akoniga). Esimene singel põhines varasel demoversioonil, mis oli ilma Paul McCartneyta. Album ise oli sellest hoolimata siiski hitt.[166][167][168][169] Jacksoni 50. sünnipäeva ootuses andis Sony BMG välja seeria parimate hittide albumeid nimega King of Pop. Veidi erinevad versioonid anti välja mitmetes riikides, põhinedes kohalike fännihääletuste tulemustel.[17 King of 0] Pop jõudis top 10-sse, enamikes riikide albumi edetabelis, kus album välja anti ning müüs teistes riikides hästi importkaubana (nagu näiteks USAs.)[171][172] 2008. aasta sügisel ähvardas investeerimisfirma Fortress Investments sulgeda Neverlandi rant o, mida Jackson kasutas tagatisena laenude võtmisel, mille suurus ulatus miljonitesse dollaritesse. Kuid Fortress otsustas Jacksoni võla müüa Colony Capital LLC-le. Novembris viis Jackson Neverlandi rant o nime üle Sycamore Valley Ranch Company LLC-le, mis oli Jacksoni ja Colony Capital LLC ühisettevõtte. See leping vabastas ta võlast ning väidetavalt sai ta isegi 35 miljoni dollari ulatuses kasumit. Oma surma ajal omas Jackosn ikka osa Neverland/Sycamore Valleyst, kuid pole teada kui suur s osa ee oli.[173][174][175] 2008. aasta septembris alustas Jackson läbirääkimisi Julieni oksjonimajaga,et näitusele ja oksjonile välja panna suur mälestusesemete kollektsioon, mille suurus ulatus umbes 1390 esemeni. Oksjon pidi aset leidma 22. ja 25. aprilli vahepeal.[176] Esemete näitus avati plaanipäraselt 14. aprillil, aga tegelik oksjon jäeti Jackosni palvel ära.[177] 2009. aasta märtsis andis Jackson pressikonverentsi Londoni O2 areenal, kus ta teatas tagasitulekust kontsertsarjaga This Is It. Esinemised oleks olnud Jacksoni esimesed suuremad esinemised pärast maailmatuuri World Tour, mis lõppes 1997. Jackson viitas võimalikule eemale tõmbumisele pärast kontserte. Ta ütles, et see on tema "viimane esinemine". Algselt plaaniti Londonis 10 kontsertit, millele oleks järgnenud esinemised Pariisis, New Yorgis ja Mumbais. Kontserte korraldava firma AEG Live president ja juht Randy Phillips, väitis, et ainuüksi esimesed kümme kontserti oleks talle sisse toonud umbes 50 miljonit naela.[178] Londoni kontserte suurendati 50 esinemisele pärast rekordeid murdvat piletitemüüki: rohkem kui üks miljon piletit müüdi vähem kui kahe tunniga.[179] Jackson harjutas tuurile eelnenud nädalatel Los Angeleses, koreograafi Kenny Ortega juhtimise all. Enamik nendest proovidest leidsid aset Staples Center'is, mille omanik on AEG.[180] Kontsertid oleks alanud 13. juulil 2009 ning lõppenud 6. märtsil 2010. Vähem kui kolm nädalat enne esimest esinemist Londonis ning piletite läbi müümist, suri Jackson südameseiskumisse.[181] Mõni aeg e nne tema surma liikusid kuulujutud, et Jackson loob oma rõivabrändi Christian Audigieriga. Oma surma tõttu on praegune brändi seis teatmata.[182][183]

Jacksoni esimene postuumne singel oli "This Is It", mille ta kirjutas 1980. aastatel koos Paul Ankaga. See polnud kontserdil esitavate lugude nimekirjas ning selle lindistus oli vanal demokassetil. Ülejäänud vennad tulid kokku stuudios esimest korda pärast 1989. aastat, et lindistada taustavokaale. 28. oktoobril 2009 anti proovidest välja dokumentaalfilm nim ega Michael Jackson: kogu lugu.[184] Hoolimata sellest, et see jooksis kinodes ainult kaks nädalat, teenides rohkem kui 260 miljonit dollarit ülemaailmselt, sai sellest enim teeniv kontsertfilm läbi aegade.[185] Jacksoni kinnisvara sai 90% tuludest.[186] Filmiga kaasnes samanimeline kogumikalbum. Plaadil on kaks erinevat versiooni laulust ning sisaldab ka originaalsalvestisi Jacksoni varasematest hittidest sellises järjekorras nagu nad filmis esinevad. Samuti sisaldab album ka boonusplaati varem avaldamata Jacksoni hittide versioonidega kui ka luuletust nimega "Planet Earth".[187] 2009. aasta Ameerika Muusikaauhindadel võitis Jackson neli posthuumset auhinda: kaks endale ja kaks oma albumi Number Ones eest. Seega on ta kokku võitnud 26 Ameerika Muusikaauhind a.[188][189] [redigeeri] Surm ja mälestusteenistus Vaata ka: Michael Jacksoni surm ja Michael Jacksoni mälestusteenistus Jacksoni fännid austust avaldamas Hollywoodi Kuulsuste Alleel tema tähele, vahetult pärast tema surma teatamist. 25. juunil 2009 suri Jackson oma kodus Los Angeleses. Tema ihuarsti Conrad Murray püüded teda elustada polnud edukad.[190] Los Angeles päästeteenistuse parameedikud said numbrile 911 kõne kell 12:22 kohaliku aja järgi (19:22 UTC), jõudes kolm minutit hiljem Jacksoni maja juurde.[191][192] Väidetavalt ta ei hinganud ning teda oldi püütud elustada.[193] Teda püüti elustada teel Ronald Reagan UCLA Medical Centeri haiglasse ja tund aega hiljem pärast haiglasse saabumist. Ta kuulutati surnuks 14:26 kohaliku aja järgi (21:26 UTC).[194][195] Jacksoni surm põhjustas ülemaailmse leinapuhangu.[190] Uudised levisid kiiresti, põhjustades kasutajate üleküllusest veebilehekülgede kokku kukkumist või aeglustumist. Nii TMZ kui ka Los Angeles Times kannatasid katkestuste käes.[196] Google arv as alguses, et miljonite inimeste otsingutulemus Michael Jacksoni nimele tähendas seda, et otsingumootor oli DoSi rünnaku all. Twitter andis teada lehekülje kokku kukkumisest, nagu ka Vikipeedia.[197] The Wikimedia Foundation reported nearly a million visitors to Jackson's biography within one hour, probably the most visitors in a one -hour period to any article in Wikipedia's history.[198] AOL Instant Messenger kukkus kokku 40 minutiks. AOL kutsus seda "erakordseks momendiks interneti ajaloos", lisades: "Me ei ole midagi sellist enne näinud võttes arvesse rikete ulatust ja sügavust."[199] Pärast uudise teatamist mainisid väidetavalt umbes 15% Twitteri postitustest või 5000 säutsu minutis Jacksonit.[200][201] Seda oli 5% rohkem võrreldes 2009. aasta Iraani p residendivalimistega või gripipandeemia, mis said aasta alguses suurt tähelepanu.[201] Üldiselt oli veebiliiklus 11% kuni 20% normaalsest kõrgemal.[200][202] MTV ja Black Entertainment Television (BET) lasid eetrisse Jacksoni muusikavideote maratoni.[203] Mitmetes telekanalites üle maailma läksid eetrisse erisaated Jacksonist. Briti seebioopera EastEnders lisas 26. juuni episoodile viimase minuti stseeni, kus üks tegelane räägib teisele uudistest.[204] Pärast Jacksoni surma oli ta Briti tabloidi The Sun pea mine teema veel kaks nädalat.[205] Selle aja jooksul pühendasid kolm USA suuremat telekanalit ABC World News, CBS Evening News ja NBC Nightly News 34% oma ülekannetest Jacksonile.[206] Mitmed ajakirjad, kaasarvatud Time, avaldasid mälestusväljaandeid.[2 07] Austusest Jacksoni pere vastu lõigati filmist Brüno välja stseen, kus tegi kaasa ka Jacksoni õde La Toya.[208] Jacksoni mälestusteenistus leidis aset 7. juulil 2009 Staples Centeris, Los Angeleses. Sellele eelnes eratseremoonia Forest Lawn Memorial Parkis. Jacksoni kirst oli mälestusteenistuse ajal kohal, aga lõplikku informatsiooni tema keha asukoha kohta pole teada. Mõned mitteametlikud raportid

väidavad, et mälestusteenistust vaatas umbes miljard inimest,[209][210][211] kellest 31,1 miljonit inimest olid ameeriklased. See on võrreldav näiteks Ronald Regani matustega, mida vaatas 35,1 miljonit ja printsess Diana matustega, mida vaatas 33,1 miljonit ameeriklast.[212] Üritusel esinesid Mariah Carey, Stevie Wonder, Lionel Richie, John Mayer, Jennifer Hudson, Usher, Jermaine Jackson ja Shaheen Jafargholi. Berry Gordy ja Smokey Robinson pidasid kõne, samas kui Queen Latifah luges Maya Angelou poolt spetsiaalselt ürituse jaoks kirjutatud luuletuse "We Had Him".[213] Piiskop Al Sharpton sai suurte hõisete osaliseks, kui ta ütles Jacksoni lastele: "Teie isa puhul ei olnud miski veider. Oli veider vaid see, millega teie isa pidi kokku puutuma. Aga ta tegeles sellega siiski, ta tegeles sellega meie nimel."[214] Jacksoni 11-aastane tütar Paris Katherine nuttis, kui ta rääkis publikule: "Sellest ajast peale kui ma sündisin, on isa olnud parim isa keda soovida... Ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma armastan teda... nii väga."[215] Piiskop Lucious Smith ütles viimase palve.[216] 24. augustil tsiteerisid mitmed väljaanded anonüümseid allikaid, väites, et Los Angelese koroner oli otsustanud Jacksoni surma käsitleda kui mõrva. Seda kinnitas hiljem, 28. augustil, ka koroner ise.[217][218] Surma ajal oli Jacksonile annustatud propofooli, lorasepaami ja midasolaami.[219] Õiguskaitseorganite ametnikud uurisid tapmiskatses tema ihuarsti, Conrad Murrayt.[220] 8. veebruaril 2010 sai Murray süüdistuse ettekavatsemata tapmises.[221] Jackson maeti 3. septembril 2009 Forest Lawn Memorial Parki Glendale'is, Californias.[222] Ülemaailmsete fännide austusavaldused Forest Lawn Memorial Parkis Jacksoni esimesel surma aastapäeval. 25. juunil 2010, Jacksoni esimesel surma-aastapäeval, tulid tema fännid üle kogu maailma Los Angelesse, et talle austust avaldada. Nad külastasid Jacksoni tähte Kuulsuste Alleel ja tema perekodu, samuti ka Forest Lawn Memorial Parki. Paljud fännid kandsid päevalilli ja teisi austusavaldusseks mõeldud esemeid, et neid käidud kohtades maha panna. Jacksoni pereliikmed ja lähedased sõbrad saabusid, et ka ise austust avaldada.[223][224] Katherine pöördus tagasi Garysse, Indianasse, et avada graniidist monument nende koduõuel. Mälestusteenistus jätkus küünlavalguses kõndimisega ja laulu "We Are the World" esitusega.[225][226] 26. juunil toimus protestimarss Los Angelese politseijaoskonna mõrva uurimise osakonna ees, vanas Parker Centeri majas ja palvekirja allkirjastamine, kuhu andis allkirju tuhandeid inimesi, nõudes õiglust.[227][228] Jacksoni perekonna fond esitles koostöös Voiceplate'iga üritust "Forever Michael", mis tõi kokku Jacksoni pereliikmeid, kuulsusi, fänne, toetajaid ja kogukonna, et tähistada ja austada tema pärandit. Suur osa tuludest läks Jacksoni lemmik heategevusorganisatsioonidele. Katherine esitles ka oma uut raamatut "Never Can Say Goodbye."[229][230][231]

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful