1 | Þ a a e

© 8almond lell, 2011

kõlk õlaused on kalLsLud.

klr[uLaLud: veebruar - Mal 2010
LsmakordselL avaldaLud: Mal 2010
www.coffeecave.wordpress.com

1alendaLud: november - ueLsember 2010
1aasavaldaLud: MarLs 2011
www.coffea.wordpress.com

kaanefoLo: 8almond lell
kaaneku[undus: nele Aunap

kopeerlmlseks [a pal[undamlseks mõeldud versloon.

2 | Þ a a e



















Clen Lanullk kaLrlln kuLL-lle, kes LoeLas kaesolevaL pro[ekLl koau selle klr[uLamlse valLel [a kannaLas
val[a mlnu plkkl Lunde arvuLl Laaa klr[aLööaa Leaelemlsel. 1anan Leda ka selle eesL, eL klr[aLöö
valmlssaamlsel el kllLnud La seda Laevanl, mlnu ooLusLe kohaselL, vald LeklLas aaeda dlskusloonl, mls
lõppLulemusena vlls [a arendas selle Löö poLenLslaall marklmlsvaarselL. Suured Lanud kuuluvad ka
heale sõbrale !an MeLus-ele, kes oll nõus ule vaaLama [a parandama mlnu arammaLlllsed nlna
lausesLuse vead. SamuLl olen sllralL Lanullk kõlalle, kes on LoeLanud mlnd selle klr[aLöö elluvllmlsel,
kas võl paarl LoeLava [a lnsplraLsloonl andva sõnaaa [a klr[asõnaaa.
AlLah 1elle.




















3 | Þ a a e








5|sukord Lk
Lessõna 4
klr[aLöösL 3
l. Csa
1. Slsse[uhaLus 6
2. naLuke a[aloollsL LausLa 6
3. kohvl boLaanlllne klasslflkaLsloon 7
4. coffeo boLaanlllne LuLvusLus 9
3. uldlsed c. otoblco [a c. cooepboto erlnevused 11
ll. Csa
6. kohvl ehk coffeo lllklde loeLelu 12
7. c. otoblco sorLlde loeLelu [a klr[eldused 13
8. c. cooepboto sorLlde loeLelu [a klr[eldused 26
9. Llsad 38
10. SõnaseleLused [a vllLed 33
11. Alllkad 34

4 | Þ a a e

Lessõna
kaesolev klr[aLöö sal alause soovlsL lelda alllkaL, kus oleks loeLleLud kõlk coffeo lllald nlna c. otoblco [a
c. cooepboto sordld. Samas oll soov [a va[adus mlLLe llhLsalL loeLelude vald ka lnformaLsloonl [aral, mls
kalb coffeo sorLlde [a lllklde kohLa alaLes nende parlLolusL, avasLamlse loosL kunl kasvuLlnalmusLe,
speLslflkaLsloonlde [a malLseomadusLenl val[a. kuna vasLavaL alllkaL polnud ma võlmellne kusaallL
leldma, võLLes arvesse Lavalnlmesele kaLLesaadavald [a Leadaolevald alllkald naau lnLerneL [a
publlLseerlLud kohvlalane klr[andus (loomullkulL Luleb sllnkohal arvesLada ka auLorl ma[andusllke
võlmalusLeaa soeLada vasLavald LruklLud alllkald, kuna mlLmed nelsL el ole [usL võllelva hlnna eesL),
oLsusLasln enda harlmlseks vasLava loeLelu lse kokku panna.
AlusLasln seda lnLerneLl [a oma valkese, kohvlraamaLuLesL koosneva, raamaLukoau lablkammlmlseaa.
Lslalau saln palka plkad lllklde [a sorLlde nlmlsLud. SamaaeaselL raamaLuLes rlnal sorldes [a
lnformaLsloonl labl LööLades puudsln kokku klr[uLada kõlk ulesklr[uLaLud lllklde [a sorLlde kohLa kalva
lnfo, kaasa-arvaLud uldlse Leema kohLa kalva a[aloo [a boLaanlka. 1ulemuseks oll suur seaapuder, mlda
nuud Lull hakaLa korrasLama [a susLemaLlseerlma.
koau lnfo kokku koaumlse kalaus olln pldevalL hammasLuses kul pal[u seda lnfoL lkka LeaellkulL on.
Clles samaaeaselL Leadllk ka pal[udesL lnfoLuhlmlkesL, mls va[avad LalLmlsL. Mlda lahemale ma Löö
lõpeLamlsele [õudsln, seda kauaemal see lõpp Lundus olevaL, sesL ,lnfoL [a mõLLeld, mlda klr[a panna
[a val[a Luua on nll pal[u nlna seda Luleb alna [uurde!º kõlasld sõnad mlnu peas.
kaesoleva Löö kõlalle LasuLa kaLLesaadavaks LeaemlsesL, LõlklmlsesL, raaklmaLa selle laasuausesL
avallkusLamlsesL mlnu bloo-ls, polnud mlnul selle Löö alusLamlsel mlLLe mlnalL almual. 1ahLsln endale
koosLada llhLsalL uhe kohvl lllklde [a sorLlde nlmlsLu selalLava lnfoaa. Mlda aea edasl, seda plkemaks [a
põh[allkumaks ku[unes arLlkll slsu, kunl uhel heLkel Lekkls mõLe, mls a[aaa ku[unes klnnlsldeeks, eL
kaesolev arLlkkel Luleb palauLada akadeemlllsemasse vormlnausse, mls annab sellele LeaLud vaarlkuse
[a LõslselLvõeLavuse, nlna elekLroonlllselL oma bloo-ls publlLseerlda.
!aramlne ldee, mls Lekkls ahelreakLsloonlna, oll kuslda mõnedelL kohvleksperLldelL [a -enLuslasLldelL,
keda lslkllkulL LeaLud ulaLuses Lunnen, arvamusL kas nad soovlksld seda arLlkllL ka lnallse keeles naha
(alaselL oll koau klr[aLöö klr[uLaLud LesLl keeles). vasLuka[a oll ooLamaLulL poslLllvne, LohuLuL [õudu [a
lnsplraLsloonl andev. See andls rõõmu [a suurL soovl arLlkll kallal edasl LööLada. ÞarasL seda seadsln
endale eesmaralks anLud klr[aLukkl Lalendada, llhvlda, Lõlklda lnallse keelde [a lõpuks Leha see kõlalle
huvlllsLele muldu kaLLesaadavaks.
.kõloe sootem tõõm oo jooomlse tõõm!´
ka|mond Ie||,
1ollloo 20. septembet 2010






5 | Þ a a e

k|r[atööst
AnLud Löö on mõeldud kõlalle kohvlhuvlllsLele alaLes professlonaalldesL kunl llhLsalL kohvl
enLuslasLldenl. Seeaa olen puudnud kasuLada llhLsamaL klr[asLllll nlna mlLLe vaaa laskuda kulva
fakLlloeLellu, mlda paraku selllses Löös pole LalellkulL võlmallk valLlda, erlLl mls puuduLab as[a
boLaanlllsL kulae.
koau Löö on [aoLaLud kahLe ossa. Lslmene osa kaslLleb uldlsL lnformaLsloonl lllklde [a sorLlde a[aloollsL
LausLa nlna boLaanlkaL. 1elne osa koosneb coffeo lllklde nlna c. otoblco [a c. cooepboto sorLlde
loeLeludesL. Slnna on llsaLud kõlk lnformaLsloon, mlda suuLsln lelda mlnule kaLLesaadavaLesL alllkaLesL
lllklde [a sorLlde kohLa. 1öö lõppu on llsaLud llsad [a kasuLaLud klr[anduse loeLelu. Llsadesse olen
koosLanud mõned sorLlde loeLelud, mls on mõeldud plaem enLuslasLldele hõlpsamaks
orlenLeerumlseks c. otoblco sorLlde vallas. SamuLl on Löö lõppu koondaLud ka sõnaseleLused, mls Löö
sees on ara maralLud valkesLe numbrlLeaa.

6 | Þ a a e

I. Csa:

1. 5|sse[uhatus
LnamasLl oleme kohvl sorLldesL kuulnud vald kahLe sõna, Arablka [a 8obusLa. need on kõlaesL kaks
enlm kasvaLaLavaL kohvl lllkl maallmas, mlLLe sordld (v.a. 8obusLa). 1eaellkulL on neld lllke enam kul
70. Samas on Leada, eL Coffeo (edaspldl: c.) otoblco alla kuulub enam kul 130 sorLl [a alamsorLl. See,
mlda me mõLleme sõna ,8obusLaº all pole akadeemlllses boLaanlkas uldse mlLLe 8obusLa vald c.
cooepboto kohvl lllk nlna 8obusLa on hoopls vllmase uks enlmlevlnud sorLldesL.
c. otoblco moodusLab umbes 63° maallma kohvl LoodanausL [a c. cooepboto vasLavalL umbes 33°
koauLoodanausL. vahem LunLud lllald naau c. llbetlco [a c. excelso kasvavad vald Laane-Aafrlkas [a
Aaslas nlna moodusLavad 1-2° maallma koauLoodanausL. c. llbetlco-L [a c. excelso-L kasvaLaLakse
kohapeal Larblmlseks. ule[aanud coffeo lllald on oma madala malLse, kvallLeedl [a kofellnl slsalduse
poolesL ma[andusllkulL vaheLahLsad, seeaa vahem LunLud [a LeaLud.
!araneva Löö eesmark on vaadelda kohvl parlLolu, mllllsLesse aruppldesse, perekonda [a suaukonda
kohv kuulub, kuldas La [aauneb lllalLl [a sorLldena, mllllsed on c. otoblco [a c. cooepboto põhlllsed
erlnevused, Luua ara loeLelu võlmallkulL kõlalsL coffeo lllkldesL, loeLleda võlmallkulL kõlk c. otoblco kul
ka c. cooepboto sordld [a alasordld nlna koosLada erlnevaLe c. otoblco sorLlde klr[eldused muu
lnformaLsloonlaa.
Lllklde kaslLlemlsel keskendub kaesolev arLlkkel c. otoblco-le [a c. cooepboto-le, kuna need kaks lllkl
moodusLavad enamuse ehk u. 98-99° maallma kohvl koauLoodanausL.
ArLlkll lõpusL lelaLe sõnaseleLusl vlldeLele, mls ehk alLavad LeksLl paremlnl luaeda nlna lelda hõlpsalL
edaslsL luaemlsmaLer[all alllkaLe naol, mlda kasuLasln kaesoleva arLlkll koosLamlsel.

2. Natuke a[a|oo||st tausta
coffeo otoblco parlneb LLlooplasL, mls arvaLaval kohvl avasLamlse a[al oll LLloopla lmpeerlum ehk
Abusllnla' nlna mllle pllrld ulaLusld pal[u kauaemale, kul nad seda Lanapaeval on. uhLede andmeLe
[aral parlnevaL kohv LLlooplas Parrarl pllrkonna maalsmaalL, mls [aab rllal ldaossa, LelsLe alllkaLe [aral
aaa hoopls kaffa pllrkonna maalsmaalL, mls 1390 - 1897 oll kaffa kunlnarllk², nlna mls [al Lanapaeva
LLloopla lõunaossa. Mlllal [a kuldas LapselL selle Lalme avasLamlne Lolmus, on paraku senlnl LeadmaLa,
kuld on olemas muuL³ (mlda on eslLaLud erlnevaLes versloonldes), mls raaalb kohvl avasLamlsesL nlna
mlllesL mlLmed kohvla[aloolased on puudnud val[a luaeda adekvaaLseL lnformaLsloonl kohvl
avasLamlse kohLa. klndel on aaa see, eL kohvl [oodl kesk-!eemenls [uba 13. sa[andl keskel.
c. otoblco Lalme klr[eldas nlna klasslflLseerls esmakordselL rooLslasesL boLaanlk Carl Llnnaeusª (Carl
von Llnne) 1733 aasLal. kuld enne Llnned oll sllskl olemas ladlnakeelne kohvlLalme klr[eldus, mls
koosnes kull vald uhesL lausesL : .Iosmloom otoblcom. lootl follo. cojos femeo opoJoos coffee Jeclot.º
(!uusleu, 1713). (Lõlkes: Araabla [asmlln, loorberl sarnasLe lehLedeaa, ubadeaa, mlda me kuLsume
kohvlks.) C. von Llnne oll mees, kes panl aluse kaasaeasele elusoraanlsmlde susLemaaLlkale [a
Laksonoomlale, ehk slls olullne boLaanlkaLeadlane vasLavas valdkonnas. Cma klr[eldamlsLe [a

7 | Þ a a e

klasslflLseerlmlsLe kalaus nlmeLas C. von Llnne kohvlLalme coffeo otoblco-ks - Araabla kohvlks. 1ollasel
a[al eurooplased el Leadnud, eL kohvlLalm oll Araabla maadesse slsse Loodud nlna uskusld, eL
kohvlLalm parlnebkl sealL. Sama uskus ka C. von Llnne.
1anapaeva kohvlmaallmas peeLakse kaheks vanlmaks c. otoblco kohvl sordlks 1vplca-L [a 8ourbon-l.
Mlna kaslLlen anLud Löös vanlma sordlna 1vplca-L kuna 8ourbon Lundub olevaL 1vplca loomullk
muLaLsloon (kulal [ah, pal[ud Lanapaeva kohvl sordld on mõlemasL anLud kohvlsordlsL suuremal võl
vahemal maaral areLaLud võl arenenud). 1vplca muLeerumlne 8ourbon-lks³ Lolmus lndla Cokeanls
lelduval plslkesel saarel, mls asub MadaaaskarlsL u. 700km ldas, nlmeaa 8ourbon (Lanapaeval:
8eunlon°). SealL ka 1vplca muLaLsloonl nlml 8ourbon.
nllslls, vanlmaks Leadaolevaks kohvlsordlks võlks pldada 1vplca-L. 1vplca on see sorL, mls vlldl
LLlooplasL val[a !eemenlsse [a sealL edasl lndlasse, lndoneeslasse, Luroopa boLaanlkaaedadesse, kusL
see omakorda lllkus edasl kesk- [a Lõuna Ameerlkasse. 1vplca [a 8ourbon on Lanapaeval enamuse
areLaLud kohvlsorLlde eslvanemaLeks.
c. cooepboto LunLulma sordl 8obusLa-aa puuLusld esmakordselL kokku nlna avasLasld kaks 8rlLl
maadeavasLa[aL 8lchard 8urLon [a !ohn Speake 1862 (1837) aasLal ekspedlLsloonl kalaus uaandas, kus
nad oLslsld hooplskl nllluse [õe alllkald. 1ollasel a[al kasuLasld seda Lalme 8uaanda hõlmlased
verlvendluse rllLusLel.' 1aasavasLas c. cooepboto nuud aaa hoopls konaosL (Lana: konao uemokraaLllk
vabarllk) 1898 aasLal Lmll LaurenL³. 1900. aasLa palku Loodl c. cooepboto erlnevald sorLe !ava saarele
selleks, eL LesLlda [a naha, mls Lalm see selllne on. Þeamlseks lndoneeslal kasvaLaLavaks c. cooepboto
sordlks sal 8obusLa. Lllk Lervlkuna võeLl alobaalselL kasuLusele ma[andusllkuks Larbeks u. 1903 aasLal
nlna 1910 aasLasL alaLes hakaLl seda masslllselL kasvaLama lndoneeslas c. llbetlco [a c. otoblco asemel
madalamaLel kasvupllrkondadel. 8obusLa sal oma nlme hll[em, kul uks 8elala flrma hakkas seda kohvl
LurusLama ,8obusLaº nlme all. Seda hakaLl nlmeLama ka ,c. tobosto´ vaaLamaLa sellele, eL Lalmele oll
[uba omlsLaLud nlml selle avasLa[a [aral c. looteotll (Lmll LaurenL). 8obusLa oll nll edukas, eL Lelsed
rllald hakkasld seda lsLuLama kas c. otoblco-aa kõrvuLl võl nende asemel, mls kohvl leheroosLe Lõbl
(nemllelo vostottlx) oll alaLes 1886-sL aasLasL havlLanud.³

3. kohv| botaan|||ne k|ass|f|kats|oon
c. otoblco [a c. cooepboto on lllald, mls kuuluvad coffeo suaukonda, mlllesse kuulub ule 70-ne lllal.
coffeo suaukond kuulub kobloceoe perekonda, mllles on enam kul 300 lllkl, mls omakorda kuulub
kobloles [ar[esLusse. !aranevalL Loon val[a koau boLaanlllse [ar[esLuse alaLes llootoe-sL kunl coffeo-nl
val[a. Samas puuan plsuL lahLl seleLada, mlda laa perekond, arupp, alaarupp, [ar[esLus [ne. õleLl
Lahendavad.
Sllmas Luleb pldada as[aolu, eL Lanapaevane kohvl ([a uldse Lalmede) klasslflkaLsloonlsusLeem pole
lõpllk, vald on endlselL LeadlasLe [a boLaanlkuLe poolL muuLumls-, arendus- [a Lalendus[araus.

8 |

|. botaan|||ne [aotus (kuu|uvus):
llootoe - £mbtvopbvto - 1tocbeopbvto - 5petmotopbvto - Aoolospetmoe - 1tlcolpote (£oJlcots)
- cote 1tlcolpote (cote £oJlcots) - AstetlJs (5vmpetoles) - cote AstetlJs - £oostetlJs l -
Ceotloooles - kobloceoe - coffeo
||. coffeo botaan|||ne [aotus se|etustega:
P/ontoe - on Lalmede kunlnarllk. Slla kuuluvad kõlk Lalmed.
£mbryophytes- on (rohellsed) Lalmed, mls kasvavad malsmaal.
1rocheophytes - (LunLud kul vaskulaarsed Lalmed) on suurlm rohellsLe Lalmede arupp kuhu kuulub u.
260 000 lllkl. nell on hasLl val[a arenenud koed vedellke LransporLlmlseks: xvlem - vee
LransporLlmlseks [a pbloem - foLounLeeslsL Lekklnud suhkruLe LransporLlmlseks. (,vaskulaarneº
Lahendab soonL, mllles voolab vedellk, naau veresoon.)
5permotophyto - (samuLl ka, lbooetoooms [kreeka k. "zneoµoróçuro"]) onseemneLalmed. See on
soonLalmede ulemhõlmkond (võl hõlmkond), kuhu kuuluvad Lalmed, kes pal[unevad seemneLe abll,
erlnevalL eosLalmedesL, kes pal[unevad eosLeaa.
4noiospermoe - (Moooollopbvto). kaLLeseemneLalmed ehk õlsLalmed (Aotbopbvto) on suurlm
foLosunLeeslvaLe Lalmede hõlmkond. Suurem osa 1tocbeopvte-ldesL moodusLavad õlLsevad Lalmed
ehk Aoolospetmoe-d. neld on u. 12000 lllkl.
1rico/potes, {£udicots) - (£oJlcotvleJoos/JlcotvleJoos). ulcotvleJoo-e LunLakse ka Jlcot-ldena. See on
õlsLalmede arupp, mllle seemneLel on reeallna kaks embruoonlllsL lehLe ehk cotvleJoo-l (Jl -
Lahendab kahLe). Seda suurL arupl peeLakse ka monofuleeLlllseks (Lalm parlneb vllmasesL uhlsesL
eellasesL [a kõlkldesL Lema [arelLull[aLesL). vasLav maaraLlemlne Lolmub ttlcolpote-lllse õleLolmu
põh[al (võl on seda Luupl õleLolmu poolL mõ[uLaLud) [a ka rbcL, aLp8 [a 18S runA nukleoLlldlde
[ar[esLuse lseloomu põh[al. ulcotvleJoo-e ehk eoJlcot-e LunLakse ka ttlcolpote nlme all. See nlmeLus
vlh[ab õleLolmu sLrukLuurlle. 0leLolmul olevaLe uureLe/poorlde arv alLab õlsLalml klasslflLseerlda.
Selle arupl Lalmedel on ttlcolpote Luupl õleLolm võl sellesL Lulenenud õleLolmu vormld. See
Lahendab, eL nendel õleLolmuLeradel olevaLes uureLes (neld uurdeld nlmeLaLakse colpl-deks) on kolm
võl enam poorl (ttlcolpote: Lrl- kolpl [kolm colpl-L, alnsuses - colpos]). £oJlcot-ldel on kolm poorl
(ttlcolpote).
core 1rico/potes, {core £udicots)-
4sterideoe, {5ympeto/oe) - on arupp, mlda lseloomusLab õlLe kroonlehLede uhlnemlne Loru[aks.
Sellesse suurde aruppl kuuluvad ka Lalmed, mllle munarakkudel on vald uks loteoomeo-l klhL
(LavallselL on Aoolospetmoe aruppl kuuluvaLel Lalmedel kaks loteoomeo-l klhLl). LnamusLe sellesse
aruppl kuuluvaLe Lalmede munarakkudel on õhukese selnaaa meoospotooolom (spotooolom ehk
spotooolo on Lalme sLrukLuur, mls slsaldab võl Loodab eoseld). (Los ehk spoor on oraanlsmlde erlllne
pal[unemlsrakk, mls on speLslallseerunud mlnal oraanlsmlruhma levlkuks [a ebasoodsaLe
keskkonnaLlnalmusLe uleelamlseks mlnal a[aperloodl [ooksul). 5vmpetoloe (kreeka kl.- svmpetolelo)
Lahendab , koosº.
core 4sterids -

-

£uosterids lIcote AstetlJ-lde alaarupp.
- on ema[uurelaadseLe õlsLalmede selLs kaheldulehellsLe klasslsL. Ceotloooles-ed on
keraelL erlsLaLavad nende leherooLsu alusel vasLasLlkku klnnlLuvaLe kahe abllehe (ladlna. k. - stlpoloe)
[aral. Abllehed on valkesed lehesarnased val[akasved.
kubioceoe - on madarallsLe perekond. Sellesse perekonda kuulub pal[u põõsald kuld eslneb ka puld,
llaane [a urdlLalml. Lehed aseLsevad nende Lalmede oksLel vasLasLlkku paarls kummalal pool oksa.
0lLel, mls on LavallselL blseksuaalsed, on 4-3 nuklaa LupelehLe (colvx). 4-3 nuklaa kroonlehLe (cotollo).
4 võl 3 LolmukaL (stomeo) nlna kaks emakaL (cotpel).
coffeo - on kohvlLalmed.
4. botaan|||ne tutvustus
kohvlpuu klasslflLseerub boLaanlkas põõsasLlkuks. 1alm võlb kasvada 6m kõrauseks. Saakl hakkab Lalm
LooLma 3-3-ndal aasLal. Lehed on soonlllsed, plkeraused, oLsLesL Leravad, Luaevad, nahk[ad nlna
Lumerohellsed. noored lehed võlvad olla kas rohellsed võl pronks[ad.'º 0led on valaed [a kasvavad
oksLel kobaraLena nlna ku[ulL [a lõhnalL on nad [asmllnlõlLe sarnased. LL õlesL saaksld kupsed mar[ad
võLab c. otoblco-l 6-9 kuud aeaa nlna c. cooepboto-l 9-11 kuud (võrdluseks: c. excelso 11-12 kuud [a
c. llbetlco 12-14 kuud). Muldual oleneb mar[ade kupsemlse Lapne aea sordlsL, klllmasL, kasvu
kõrausesL, var[u LuublsL [a pal[udesL LelsLesL LlnalmusLesL. kohvlpuu Loodab boLaanlllsesL vaaLenuraasL
luuvll[u'' mlLLe mar[u. Samas, kohvlLöösLuses nlmeLaLakse kohvlmar[u kohvlklrssldeks, kuna oma
ku[ulL meenuLavaL nad klrsse.'² laas selllses kohvlklrsls on kaks, vahesL ka uks seeme ehk peobettv'³.
1öödeldud kohvlseemneld nlmeLaLakse LavallselL kohvlubadeks. c. otoblco kohvlpuld mahub uhele
hekLarlle keskmlselL (opLlmaalne hulk) 2300-3300. c. cooepboto puld mahub aaa 1230-2220 uhele
hekLarlle. kus[uures uks c. otoblco kohvlpuu Loodab aasLas keskmlselL 1,4-2,3ka kohvlmar[u.
LoomullkulL oleneb Leaellk LooLllkus kohvl sordlsL, lsLanduse keskkonnasL, lsLanduse LuublsL [a puude
LlhedusesL lsLandusel. keskmlselL Loodavad c. otoblco lsLandused uhe hekLarl kohLa 600ka
kohvlmar[u, kus[uures 100ka-sL kohvlmar[asL saab vald 19ka rohellsl kohvlube.
c. otoblco parlneb alaselL LLloopla maalsmaalL 1300-2200m kõrausLelL aladelL, mls Lahendab, eL
selllne kõraus on c. otoblco loomullk kasvu keskkond nlna vasLavaLel kõrausLel kasvav c. otoblco
malLseb nn. paremlnl. c. cooepboto seevasLu parlneb LrooplllsesL kesk- [a rannlkualasesL Laane-
AafrlkasL kõrausLelL alla 1000m ule mereplnna. c. cooepboto-L uldlselL kasvaLaLakseal 0-600m
mereplnnasL, kuna Lalm eellsLab soo[emaL keskkonda kul c. otoblco Lalmed.
c. otoblco-d kasvavad kahes klllmavööndls umber maakera: lahlsLrooplllses [a Lrooplllses vööndls.
LahlsLrooplllses vööndl laluskraadldel 16-24°on selaelL erlsLaLav vlhmane [a kulv hooaea, kus
kasvukõraused on suhLellselL Laaaslholdllkud, u. 600-1200m ule mereplnna. Selllne klllma annab uhe
õlLsemlse a[a vlhmasel perloodll [a vll[ade kupsemlse nlna saaal kor[amlse a[a kulval [a [ahedal suals-
Lalve perloodll. Þarlmad kohvld lahlsLrooplllses vööndls kasvavad eemal suurLesL veemassldesL. kulv
hooaea võlmaldab kohvld val[adel hasLl ara kulvaLada, mls annab suure Laldluseaa [a madala võl
keskmlse happesuseaa kohvl. 1rooplllses vööndls (madalamal kul 10°) ulaLuvad kasvukõraused 1200-
2100 (2300)m-nl ule mereplnna. SellesL Lulenevad suured LemperaLuurlkõlkumlsed ööpaeva lõlkes
erlLl kõraemaLes pllrkondades nlna seal eslneb lnLensllvsemaL palkesevalaus. 1lhLl eslnev vlhmasa[u
LeklLab peaaeau pldevaL õlLsemlsL, mls annab kaks saaalkor[amlse hooaeaa. Þeamlne saaal kor[amlse
aea maaraLakse ara Luaevama vlhma perloodl [aral. 1elne saaal kor[amlse aea vasLavalL vahesema
vlhma perloodl [aral, mls kumbkl kesLab 4-3 kuud. kõrae kasvukõraus moodusLab hea kvallLeedl nlna

10 | Þ a a e

kõrae happesuseaa kohvl. kulmemaLes keskkondades mar[ade kupsemlne hlllneb nlna on ebauhLlane.
kul LemperaLuur lanaeb 4°C-nl võlb Lalm kannaLada vlaasLusLe all võl surra. kuumades [a nllskeLes
oludes Lolmub suur õlLe aborLeerumlne, mls Leeb saaalkuse madalaks [a lanaeLab selle kvallLeeLl.
c. cooepboto on madalal, kunl 1000m kõrausel mereplnnasL kasvaLaLav kohv, mls kasvab vald
Lrooplllses vööndls (madalamal kul 10°laluskraadl). c. cooepboto-d kannaLavad paremlnl kul c.
otoblcod kõraemald LemperaLuure [a suuremaL nllskusL. Samas on nad Lundllkumad kulma suhLes.
kõlk coffeo lllald on dlploldld s.L. nell on kaks 11-sL paarl kromosoome'ª uhes rakus val[a arvaLud c.
otoblco, mlllel on alnukesena nell 11-sL paarl kromosoome uhes rakus s.L. La on LeLraplold. Þeamlne
dl- [a LeLraploldl erlnevus selsneb selles, eL LeLraploldse Lalme rakud on suuremad seoses selleaa, eL
rakkudes on rohkem uhendeld [a ka raku selnad ehk LahkeL alneL on rohkem. SellesL LulenevalL on
LeLraploldlde rakkudes suurem vee slsaldus. 1eLraploldldes eslnev suurem kromosoomlde hulk
Lahendab ka seda, eL nendes Lalmedes on kaks korda suurem aeneeLlllse lnfo varamu, mls annab
areLa[aLele rohkem võlmalusl eksperlmenLeerlmlsLeks [a areLusLeks kul dlploldld. 1almede areLusL [a
muLeerumlsL mõ[uLab ka see kas Lalm on lseLolmlev võl rlsLLolmlev. 8lsLLolmlev Lalm, mls on c.
cooepboto. vll[asLub alnulL kõrval olevasL LalmesL, lseLolmlev Lalm, mls on c. otoblco. aaa el va[a LelsL
Lalme vll[asLumlseks. 8lsLLolmlemlsel võlb Lelne Lalm olla ka muusL lllalsL võl sordlsL soblv Lalm, mls
loob suuremald võlmalusl muLeerumlseks [a areLamlseks.
c. cooepboto seemned on LavallselL valkesed, umarad, õrnalL Lerav[aLe Llppudeaa nlna kollakas-pruunl
varvuseaa. c. otoblco seemned on suuremad kul c. cooepboto omad (võlmallk, eL see on mõ[uLaLud
kromosooml hulaasL rakkudes) nlna on ovaalsed, LalesLl lameda võl nõausa uhe kul[eaa [a varvllL
rohekad võl slnakas-rohellsed. varvl suaavus (Lumedus [a slnlsus) kaasneb kasvu kõrauseaa. Mlda
kõraemal kohvlLalm kasvab, seda slnakam seeme on. kohvlseemne varvuse maarab LeaellkulL õhu
Llhedus, mlda kõraemal Lalm mereplnnasL kasvab seda hõredam on seal õhk nlna seda Llhedamaks
kasvab seeme, ehk Lumedam [a slnlsem on seemne varvus. !a sllL slls c. cooepboto seemneLe varvus,
kollakas-pruun, Luleneb Lalme madalasL kasvukeskkonnasL, kus õhk on Llhedam [a seemne varvus
heledam. Mlda suaavama varvlaa on kohvlLalme seeme, seda Llhedam on selle sLrukLuur [a vasLupldl,
mlda heledam on varvus, seda hõredam sLrukLuur.

















11 | Þ a a e

5. 0|d|sed c. orobico [a c. conephoro er|nevused
All [aranevalL on eslLaLud Label, kus on kokkuvõLllkulL ara Loodud põhlllsemad c. otoblco [a c.
cooepboto erlnevused: (Llsasse on llsaLud kaks sarnasL LabellL, mls on koosLaLud lllv [a lCC poolL.)
$ c. orobico c. conephoro
kromosoom|d (2n) 44 22
1a|me v||[astum|ne lseLolmlev rlsLLolmlev
Ô|est mar[a küpsem|sen| 9 kuud 10 - 11 kuud
Ô|tsem|ne parasL vlhma korraparaLulL
Þu|d 1ha kohta keskm|se|t 2300-3300 puud 1230-2300 puud
1oot||kus (ha) 1300 - 3000ka 2300 - 4000ka
Iuurte süsteem suaav madal
keskm|ne 1emp. 18 - 22
°
C 22 - 28¨C
5ademete hu|k aastas 1400 - 2000mm 2000 - 2300mm
kasvu kõrgus 800 - 2300m 0 - 700m
kofe||n| s|sa|dus 0,8 - 1,4° 1,7 - 4,0°
Ma|tse omadused maaus, mar[ane pulne, mõru, Laldlane
5eemned suured, ovaalsed, rohellsed valkesed, [assakad, kollakad



























12 | Þ a a e

II. Csa:

6. kohv| ehk coffeo |||k|de |oete|u
1) c. obeokotoe
2) c. offlols - on c. steoopbvllo [a c. llbetlco hubrlld.
J) c. omboooeosls
4) c. ootboovl - avasLaLl kaau-kameroonl [a Þõh[a-konao pllrlalalL. 1almel on valkesed lehed.
kofellnl slsaldus on 0,62° [a kloroaeenlllse happe slsaldus 4,63°.
3) c. otoblco - Araablka (Araabla) kohv.
6) c. otobosto - c. otoblco-c. cooepboto - vahesL kaslLleLakse kul llhLsalL sorLl. ArabusLa(d) on
l1 Luupl hubrlld(ld), mls areLaLl Llevandlluu 8annlkul nlna, mlda leldub peamlselL Aafrlkas.
7) c. otoolJlooo
8) c. otowlmleosls
9) c. ooooooeotl - on valdeLavalL kofellnlvaba lllk, kuld slsaldavaL kafamarlnl nlmellsL alneL, mls
Leeb lllal seemned LarblLamaLuks. Lllk parlneb kas komoro saarelL võl MadaaaskarllL.
10) c. beoooleosls - 8enaall kohv.
11) c. betttooJl
12) c. blssetloe
1J) c. boloeosls
14) c. boooletl - on valdeLavalL kofellnlvaba lllk, kuld slsaldavaL kafamarlnl nlmellsL alneL, mls Leeb
lllal seemned LarblLamaLuks. Lllk parlneb kas komoro saarelL võl MadaaaskarllL.
15) c. btevlpes
16) c. cooepboto - ,8obusLaº kohv.
17) c. cbottletlooo - kameroonlsL parlL [a 1983. aasLal avasLaLud, kofellnlvaba kohv. See on
eslmene Leadaolev loodusllkulL kofellnlvaba kohv. Þarlneb kameroonls Ldela provlnLslsL
8akossl meLsa kalLsealalL. nlme on saanud see Lalm professor A. Charrler [aral, kes 20. sa[.
vllmasel 30 aasLal [uhaLas kohvlareLusuurlnauld l8u-s.
18) c. coooeosls - konao kohv. AvasLaLl konao [õe veslkonnasL 1880-1900 aasLaLe vahel.
19) c. costotlftocto
20) c. Jewevtel - Lxcelsa kohv.
21) c. Jollcbopvllo
22) c. Jvbowskll
2J) c. eketeosls
24) c. eooeololJes vot. klvoeosls
23) c. excelseo - Llbeerla kohv, mllleavasLas 1903 aasLal A. Chevaller Laane-AafrlkasL Charl [õe
pllrkonnasL 1chadl [arve lahlsLelL. 1almel on Lumerohellsed lalad lehed, õled on suured [a
valaed, mar[ad on luhlkesed [a lalad nlna seemned on valksemad kul c. cooepboto omad.
kofellnl slsaldus on c. excelso-l kõrae. c. excelso on c. llbetlco-aa lahedases suauluses lllk, mls
parlneb kesk- [a Laane-Aafrlka meLsaaladelL. ukers-l [aral on La hoopls c. llbetlco sorL.
26) c. fotofoooooeosls
27) c. feJooll
28) c. oollleoll - on valdeLavalL kofellnlvaba lllk, kuld slsaldavaL kofomotlol nlmellsL alneL, mls Leeb
lllal seemned LarblLamaLuks. Lllk parlneb kas komoro saarelL võl MadaaaskarllL.

Þ a a e

29) c. betetocolvx
J0) c. bomblotlooo
J1) c. bomllls
J2) c. kopokoto
JJ) c. kboslooo
J4) c. lobotll
J5) c. lombotov
J6) c. looteotll
J7) c. looteotll olllet
38) c. llbetlco - vot´s. Llberlca, uewevrel, Lxcelsa, uvbowskll - Llbeerla kohv. c. llbetlco avasLaLl
Slerra LeonelsL 1792. aasLal [a LlbeerlasL 1841. aasLal. umbes 1873 aasLal vllsld Pollandlased
c. llbetlco lndoneeslasse. uldlselL parlneb c. llbetlco loooe-Aafrlka madalaLelL rannlku aladelL.
c. llbetlco on vaaa kõrae Lalm, mls kasvab kunl 3-10m kõrauseks nlna, mlda leldub enamasLl
Malalslas, vleLnamls, llllpllnldel [a Laane-Aafrlkas. 1alm Loodab suurl mar[u [a seemneld. Cad
on plkeraused [a oLsLesL Leravad kollakas-pruunl varvuseaa. vll[allha on paks, mls Leeb
LööLlemlse keerullseks. Lehed on suured, umbes 4 peopesa suurused, [a valaused. kape
8araco on llllpllnldelL parlL uks c. llbetlco sorLldesL. MalLseL peeLakse c. cooepboto-sL
kehvemaks.
J9) c. llbetlco .koto´
40) c. lloosttolJes
41) c. moctocotpo
42) c. moJoooscoteosls
4J) c. moJoteosls
44) c. mooolstlpolo
45) c. moscoteoes
46) c. mootltlooo - parlneb 8ourbon-l saarelL. Selle eslmeseks klr[elda[aks oll Lamarck 1783.
47) c. mlllotll
48) c. mooeoetl - on valdeLavalL kofellnlvaba lllk, kuld slsaldavaL kafamarlnl nlmellsL alneL, mls
Leeb lllal seemned LarblLamaLuks. Lllk parlneb kas komoro saarelL võl MadaaaskarllL.
49) c. mofloJleosls
50) c. oomotokeosls
51) c. petvllleooo
52) c. pettletl
5J) c. pocsll
34) c. pseoJozooooebotloe - avasLaLl keenla [a 1ansaanla pllrlalalL. 1almel on õhukesed lehed,
mar[ad on llllakas-musLad. 1eaemlsL on kofellnlvaba lllalaa.
55) c. ptetocotpo
36) c. tocemoso - keeal de Lourelro kor[as selle 1790 aasLal MosambllalsL. lllv [aral kupsevad
mar[ad 3. kuuaa.
57) c. teslooso (coffeo swvoettooll)
58) c. sokotoboe
59) c. solvottlx
60) c. scbomooolooo
61) c. sesslllfloto
62) c. sp. .Movombe´

Þ a a e

6J) c. sp. .MoloooJoo´
64) c. sp. .Nooooo 2´
65) c. sp. .Nooooo´
66) c. sp. netetocolvx
67) c. sp.´ Nkoombolo´
68) c. steoopbvllo - avasLaLl 1840-ndaLel [a parlneb Slerra Leone-lsL. Selle lllal mar[ad on llllaL
varvl [a lehed on klLsad nlna plkad, oLsasL Leravad. MalLseomadusLelL [a LooLllkkuselL on La
sarnane c. otoblco-aa. c. steoopbvllo puuduseks on aea, mls kulub saaal kupsemlseks nlna,
mls on pal[u plkem kul c. otoblco-Lel.
69) c. tettooJto
70) c. zooooebotloe
71) c. woool tokolo
72) c. wlobtlooo
7J) l. (lslloobtos'³) moooll
74) l. ebtocteolotos
75) l. ttovoocoteosls

Þ a a e

%!sort|de |oete|u [a k|r[e|dused
1) Aca|á - on 8rasllllasL parlL Mundo novo hubrlld. ÞeamlselL eslnebkl Leda 8rasllllas. 1almel on
suured lehed [a mar[ad. 1ema mllnusLeks on see, eL La on aldls kõlkvõlmallkele kohvlLõvedele
[a puLukaLe runnakuLele. Acalá on vaaa haruldane sorL.
2) Agaro - LLlooplasL parlL sorL.
3) A|ghe - LLlooplasL parlL sorL.
4) Amare||a/Amare||o - mar[ad on kollasL varvl, nll naau sordl nlmlal varvlle vlh[ab. 1alm el ole
lalalL levlnud.
3) Amare||o de 8otocatu - on 1vplca alamsorL, mlllel on kollased mar[ad. võlb olla sama, mls
Amarello sorL.
6) Angust|fo||a - parlneb Þ. !. S. Cramer-l'° alandlsL. 1almel on klLsad lehed, mar[ad on
plkeraused nlna LooLllkus on valke.
7) Apoatà -
8) Arab|go - 1vplca loodusllk muLaLsloon, mlda leldub Lõuna- [a Ladlna-Ameerlkas.
9) Ar|a - on c. cooepboto [a c. otoblco hubrlld lndoneeslas.
10) Arusha - on 8ourbon-l alamsorL, mls parlneb Þapua uus CulneasL.
11) 8arbuk 5udan - avasLaLl 1940-ndaLel 8oma plaLool Sudaanls (LLlooplas).
12) 8edesa -
13) 8ergenda| - on 1vplca alamsorL, mls on uks vahesLesL lndoneeslas 1880-ndaLel lehe roosLe
epldeemla uleelanud sorLe.
14) 8|awan Þaumah - 1vplca alamsorL, mls parlneb SumaLra saarelL nlna, mlda kasvaLaLakse ka
!ava saare ldaosas.
13) 8|ue Mounta|n (Iama|ca 8|ue Mounta|n) - olevaL 1vplka [a LelsLe erlnevaLe sorLlde seau,
mlda kasvaLaLl alaselL !amalka Slnlmaaedes (8loe Moootolo). A[a [ooksul arenes sellesL kohvl
sorL, mlda hakaLl nlmeLama selle asukoha [aral ehk 8lue MounLaln. Þraeau kasvaLaLakse seda
ka kona saarel Pawalll, kus Lalme LunLakse CuaLemala nlme all, kus[uures aeneeLlllselL on
need kaks erlsLamaLud. 1913-sL aasLasL kasvaLaLakse seda Laane-keenlas (mu[al keenla
osades el lalnud 8lue MounLaln edukalL kasvama). 8lue MounLaln on vasLupldav kohvlmar[a
Lõve vasLu nlna La on võlmellne kasvama kõrael mereplnnasL. SorL el ole võlmellne
kohanduma kõlkldes klllmaoludes [a seeaa salllLama oma kõraeL malLse kvallLeeLl kõlk[al.
16) 8ogor Þrada - c. otoblco [a c. cooepboto hubrlld. Þarlneb lndoneeslasL.
17) 8ourbon (Irench M|ss|on) - on loomullk 1vplca muLaLsloon, mls parlneb 8ourbon-l saarelL
(Lana: 8eunlon alaLes 1848 aasLasL), kuhu pranLslased lsLuLasld selle 1708 aasLal. 1alm Loodl
slsse !eemenlsL (mõndade alllkaLe [aral saadl Lalm PollandlasLe kaesL. LkslsLeerlb võlmalus, eL
Lalm parlnes !eemenlsL aaa seda vahendasld Pollandlased). 8ourbon-l LunLakse ka lrench
Mlsslon nlme all, mls Luleneb ÞranLsuse mlsslonaarlde [aral, kes Lõld kohvlsordl saarelL lda-
Aafrlka mandrlle 1897 aasLa rlnals. 8ourbon-l LooLllkus on 1vplca omasL 20-30° suurem, kuld
sllskl peeLakse 8ourbon-l valkese saaalkuseaa sordlks võrreldes LelsLe levlnud kohvlsorLldeaa.
8ourbon on vahem koonlllse ku[uaa kul 1vplca, kuld Lal on rohkem Lelseseld oksl. 1elsesLe
oksLe nurk Luve suhLes on valksem nlna oksLe aseLus Luvel on lahesLlkullne, ehk LlhedalL
aseLsev. Lehed on lalad [a servadesL lalneLavad. Mar[ad on suhLellselL valkesed [a Llhked nlna
aseLsevad kobaraLena oksLel oksasõlmede lalusLe vahedeaa. nad kupsevad kllresLl nlna on
keraed maha kukkuma LuaevaLe LuulLe [a vlhmade perloodldel. Mar[ad võlvad olla kas:
punased, kollased võl roosa vasLavalL alasordlle. Þunane, kollane [a roosa 8ourbon on uhe

16 | Þ a a e

reLsessllvse aeenl loomullku muLaLsloonlaa sordld. Ceen mõ[uLab mar[a varvusL. Þarlma
Lulemuse annab Lalm kasvades 1030-2000m kõrausel mereplnnasL. 8ourbon on LunLud
komplekse happesuse [a ullhea Lasakaalu poolesL. 1aldlus on madal. Wlllem 8ooL-l [aral olevaL
happesus ere nlna [arelmalLse olevaL velnlne [a maaus. kõrael kasvanud 8ourbon-ldes
eslnevaL alaLl llllellsL arooml.
1. ked 8ourbon (punane) -
2. ¥e||ow 8ourbon (kollane) - arvaLakse, eL see Lekkls Amarello de 8oLocaLu [a Þunase
8ourbonl rlsLumlsel. kollane 8ourbon parlneb 8rasllllasL.
3. Þ|nk 8ourbon (roosa) -
4. 8ourbon Þo|ntu -
18) 8ug|shu - on levlnud uaandas.
19) 8u||ata - parlneb Þ. !. S. Cramer-l alandlsL. 1al on lalad lalnellsLe servadeaa lehed. Cksad on
paksud, [alaad [a õrnad. Mar[ad on rohke vll[allhaaa nlna LlhLl Luh[ade seemneLeaa.
20) C387 -
21) Cast|||o (I10) - peeLakse kõraelma kvallLeedlaa Colomblaks (s.L. Colombla alamsordlks) nlna
sellesL on saanud levlnulm kolumblas kasvaLaLav kohvlsorL.
22) Cat|mor - on Plbrldo de 1lmor [a CaLurra vahellne rlsLand, mls areLaLl 1939. aasLal ÞorLuaalls.
AreLamlse Lulemuseks sal kõrae LooLllkkuseaa, [a vasLupldavuseaa kohvl mar[a Lõve [a
leheroosLe Lõve vasLu, mlda Leadlased saavuLada puudsldkl. Mar[ade kupsemlne on vara[ane
kuld selleks, eL CaLlmor saavuLaks kõrae LooLllkkuse Luleb [alalda õlaeL vaeLamlsL [a
var[uLamlsL lsLandusel. CaLlmor-l [a LelsLe kohvlsorLlde vahellne laasuaune sensoorne erlnevus
madalaLel kasvuLlnalmusLel peaaeau eL puudub. MalLse erlnevus Luleb llmslks, slls kul Lalmed
kasvavad kõraemal kul 1200m mereplnnasL. Selllsel [uhul malLsevad CaLurra, 8ourbon [a
CaLual paremlnl kul CaLlmor. 8rasllllas LuLvusLaLl Lalme 1970 aasLal. Mõnl aea hll[em levlLaLl
seda Ladlna-Ameerlkas lalaldaselL ,eksperLldeº poolL. Pll[em aaa selaus, eL see kohvl sorL el
ole suaual pllsavalL hea kvallLeedlaa, eL seda vabalL oleks võlmallk börsll muua. nll [ald pal[ud
Lalunlkud oma CaLlmor-ldeaa raskusLesse. lndoneeslas on CaLlmor luhlkese elueaaa, umbes
kunl 10 aasLaL. CaLlmor-l puu vars on harullne naau c. cooepboto Lalmedel. Pappesuses
eslneb LlhLl klbedusL, kulva suuLunneL [a [arelmalLse võlb olla soolane.
1. Cat|mor 1-8667 - on suhLellselL luhlke, kuld vaaa suurLe mar[ade [a seemneLeaa
Lalm.
2. Cat|mor 1-5269 - on Luaev nlna kohandub hasLl 600-900m vahemlkus
mereplnnasL nlna sademeLeaa ule 3000mm aasLas.
3. Cat|mor 1-5175 - on vaaa LooLllk [a robusLne Lalm, kuld Lalle el sobl vaaa madalad
[a vaaa kõraed kasvuLlnalmused.
23) Cat|s|c - CaLlmorl ,sorLº Ll Salvadorls.
24) Catren|c - CaLlmorl ,sorLº nlcaraauas. PakaLl kasvaLama 1980-ndaLesL alaLes.
23) CatuaI - on Mundo novo [a kollase CaLurra vahellne hubrlld, mls parlneb 8rasllllasL 1940-
ndaLe lõpusL nlna moodusLab u. 30° rllals kasvaLaLavaLesL kohvl sorLldesL. 1alm on madal,
mlsLõLLu peeLakse Leda kaabuseks. 1a on vaaa vasLupldav loodus[õududele naau Luaev Luul [a
vlhm. vasLupldavus val[endub selles, eL Lema mar[ad el kuku oksLelL nllsama llhLsalL. 1elsesed
oksad moodusLavad Luve suhLes Lerava nuraa. CaLual on vaaa kõrae LooLllkkuseaa Lalm nlna
Leda võlb vaaa LlhedalL lsLuLada. 1a va[ab pllsavaL nlna õlaeL vaeLamlsL [a hoolL parlma
Lulemuse saavuLamlseks. 1a on lalalL levlnud Ladlna-Ameerlkas. Mar[ad võlvad olla kas
punased võl kollased. uldlevlnud arvamus on, eL punasLesL [a kollasLesL mar[adesL parlnevaLe

17 | Þ a a e

seemneLe malLsel vaheL el ole, kuld mõnlnaaLe alllkaLe'' [aral on kollase CaLual malLse
kvallLeeL madalam: ,kohvl [ahLudes ku[uneb [arelmalLsesse ebapuhas peLroollumlne malk,
samas kul punane CaLual salllLab malLse puhLuseº. Þuslvalm omadus malLses on maausus,
kuld see sõlLub pal[uskl vaeLamlsesL. 0lael vaeLamlsel ku[uneb rohkem maaususL. ka loodusllk
komposL lnLensllvlsLab maaususL [a parandab uldlsL malLseL.
1. CatuaI Amare|o (kollane) -
2. CatuaI Verme|ho (punane) -
3. CatuaI 8 -
4. CatuaI 10 -
26) CatucaI -
27) Caturra - on 8ourbonl muLaLsloon, mls avasLaLl 8rasllllas CaLurra nlmellse llnna lahlsLelL 1937.
aasLal. SorLl kasvaLaLakse avasLamlsesL alaLes eslalau Mlnas Cerals pllrkonnas 8rasllllas [a
hll[em levls CaLurra ule koau Ladlna-Ameerlka. CaLurra on kõrae LooLllkkuse (200ka /ha kohLa
rohkem kul 8ourbon nlna heades LlnalmusLes ule kahe Lonnl hekLarl kohLa) [a hea
kvallLeedlaa, kuld La va[ab pldevaL hoolL, karplmlsL [a vaeLamlsL. 1eda saab lsLuLada vaaa
LlhedalL, kunl 10 000 puud 1 ha kohLa (LavallselL 6000 puud ha kohLa). 1alm on luhlke, paksu
Luveaa [a Lal on pal[u Lelseseld oksl. 1alme luhlkese kasvu LõLLu peeLakse CaLurra-L kaabuseks.
1al on suured lalnellsLe servadeaa lehed, naau 8ourbon-ll. 1a kohaneb hasLl laasuause
keskkonnaaa kuld parlma Lulemuse annab 800m kõrausel [a 2300-3300 mm keskmlse
sademeLeaa. kõrauseaa Lõuseb CaLurra malLsekvallLeeL kuld lanaeb LooLllkus. CaLurra on
enam levlnud kolumblas, CosLa 8lcal [a nlcaraauas, kuld mlLLe enam nllvaaa 8rasllllas, kusL
Lalm alause sal. MalLse omadusLelL on CaLurra: erksa happesuseaa erlLl LslLrusellsL [a apelslnl
nooLe, madalasL kunl keskmlse Laldluseaa nlna puhLusL [a maaususL eslneb 8ourbon-laa
võrreldes vahem. kasvukõrauseaa lnLensllvlsLub ka happesus.
1. Caturra Amare|o - kollase CaLurra mar[ad võlvad kupseda varem, kul punasel CaLurra-
l nlna kupsed mar[ad kukuvad varem kul punase CaLurra mar[ad. kollase varvuse eesL
vasLuLab uks reLsessllvne aeen. MalLse kvallLeeLl peeLakse samuLl ÞunasesL CaLurra-sL
plsud kehvemaks.
2. Caturra Ve|me|ho
6 Caturra ,Lerdo" - Pll[uLl CosLa 8lcasL avasLaLud muLaLsloon, mlllel on madal
malLsekvallLeeL.
28) Cauvery - see olevaL CaLlmor-l alamsorL lndlas. PakaLl kasvaLama alaLes 1980-ndaL lõpusL.
29) Cepac 1 - on 8olllvla kohallk areLaLud sorL, mlllele soblvad madalad kasvuLlnalmused u.
400/300m ule mere plnna. Cepac sordld loodl u. 2003 aasLal CLÞAC lnsLlLuLsloonl poolL, mls
on 8olllvla rllkllk boLaanlka arenduskeskuse uks haru. kohvlsordld loodl selleks, eL need
vaesLele kohallkele elanlkele [a ka lndlaanlasLele val[a [aaada, eL nood saaksld
kohvlkasvaLamlseaa Leaelema hakaLa [a end nõnda ma[andusllkulL [alule uplLada.
30) Cepac 2 -
31) Cepac 3 -
32) Cera - parlneb 8rasllllasL.
33) Ch|ckuma|gu - on lndlasL parlL 1vplca loomullk muLaLsloon.
34) Co|omb|a (Var|edad Co|omb|a) - on kolumblas u. 1983 aasLa palku CaLlmor-lsL areLaLud sorL
Colombla areLaLl selleks, eL võldelda kohvlpuu Lõvedeaa nlna samaaeaselL LõsLa LooLllkusL.
vllmase paarlkumne aasLa [ooksul on Colombla sordlsL areLaLud alasorLe l1-l10. Sordll

18 | Þ a a e

eslneb nll punaseld kul kollaseld mar[u. kulal Colombla sorLldes on kõraendaLud happesusL
[uhLub harva, kul nelsL võlb lelda LuaevaL maaususL [a malLsepuhLusL.
33) Co|umnar|s - parlneb Þ. !. S. Cramer-l alandlsL nlna on [õullne Lalm. 1alm võlb kasvada 7,3m
kõrauseks. Lehed on umarad. 1ooLllkus on madal, nlna La kasvab hasLl kulvas keskkonnas.
36) Costa k|ca 95 - parlneb CosLa 8lcalL.
37) Creo|e - 1vplca muLaLsloon Ladlna-Ameerlkas.
38) Cr|o||o/Cr|o||a - on Þeruus, 8olllvlas [a kolumblas levlnud 1vplca loomullk muLaLsloon. Csades
Lõuna- [a Ladlna-Ameerlka rllkldes nlmeLaLavaL 1vplca-L Crlollo-ks.
39) Coorg - kasvaLaLl lndlas 1870-ndaLel.
40) Da||e - on sorL, mlda WlnLaens kalLleb kul ,sponLaanseL llsandusLº (spootooeoos occessloo).
SorL parlneb LLlooplasL nlna seda levlLaLl 1ansaanlas, keenlas, klvu-s [a lndlas 1930-1933.
1eaemlsL on lndlvlduaalseLelL puudelL kor[aLud seemneLeaa, mllle [aralased, muuLusLeaa
aeneeLlllsel Lasandll, moodusLavad eraldl nn. sordl.
41) De|ga/Dega - on LLloopla parlLoluaa sorL.
42) Devamachy - on c. cooepboto [a c. otoblco hubrlld lndlasL, mls avasLaLl 1930-ndaLel.
43) D|-hap|o|d -
44) D|||a - on sorL, mlda WlnLaens kalLleb kul ,sponLaanseL llsandusLº (spootooeoos occessloo).
SorL parlneb LLlooplasL nlna seda levlLaLl 1ansaanlas, keenlas, klvus [a lndlas 1930-1933.
1eaemlsL on lndlvlduaalseLelL puudelL kor[aLud seemneLeaa, mllle [aralased, muuLusLeaa
aeneeLlllsel Lasandll, moodusLavad eraldl nn. sordl.
43) Lnnarea - on sorL, mlda WlnLaens kalLleb kul ,sponLaanseL llsandusLº (spootooeoos
occessloo). SorL parlneb LLlooplasL nlna seda levlLaLl 1ansaanlas, keenlas, klvu-s [a lndlas
1930-1933. 1eaemlsL on lndlvlduaalseLelL puudelL kor[aLud seemneLeaa, mllle [aralased,
muuLusLeaa aeneeLlllsel Lasandll, moodusLavad eraldl nn. sordl.
46) Lrecta - parlneb Þ. !. S. Cramer-l alandlsL [a Lana on levlnum lndoneeslas [a keenlas. LrecLa on
Luaevam kul Lelsed c. otoblco-d, kuld LooLllkus on sarnane. Soblb hasLl Luaeva Luuleaa
pllrkondadesse.
47) Lssa|| -
48) L-238 -
49) L-536 -
30) L1-5 -
31) L1-6 -
32) L1-12 -
33) L1-18 -
34) L1-328 -
33) L1-52 -
36) L1-59 -
37) Gar|ca -
38) Garn|ca - on CaLual sarnane sorL MehhlkosL, mls on Mundo novo [a kollase CaLurra rlsLand.
39) Garundang - on 1vplca loomullk muLaLsloon SumaLra saarelL.
60) Ge|sha/Gesha - on aarmlselL haruldane kohvlsorL, mls nn. LaasavasLaLl ÞanamasL u. 2003
aasLal. 1931. aasLal kor[aLl Ldela-LLlooplasL Lollase 8rlLl saadlku poolL Celsha llnnakese'³
lahlsLelL porLs kohvlmar[u (llmselL erlnevaLelL kohvlpuudelL) uurlnauLe Larvls. 1932. aasLal
ekspordlLl seemned keenlasse klLale keskusesse nlmede all Abvsslnla [a Celsha. 1936 aasLal
LolmeLaLl Celsha seemneLe võrsed keenlasL edasl kawanda [aama uaandas [a Lvamunau

19 | Þ a a e

[aama 1ansaanlas. 1933. (1936.) aasLal saadeLl 1ansaanlasL Celsha seemned CosLa 8lcasse
CA1lL keskusesse'³, kus alaasld Celsha kasvaLamlse kaLsed. 1963 aasLal Lõl eslmesed Celsha
seemned CosLa 8lcasL Þanamasse mees nlmeaa uon Þachl Serracln. Alased Celsha
kasvaLamlse eksperlmendld Þanamas [a CosLa 8lcal kaLkesLaLl, kuna Lalm el LooLnud pllsava
malLsekvallLeedlaa kohvl. Pll[em on selaunud, eL kehva malLse kvallLeedl põh[useks oll lllaa
madal kasvukõraus.
Celsha-L peeLakse uheks ,kõlae brll[anLsemalL komplekseks [a lnLensllvselmaLe
lõhnaomadusLeaaº ²º kohvlks uldse. 1ana kasvaLaLakse Celsha-L peamlselL Þanamas [a CosLa
8lcal. Þarlma kvallLeedl Laaamlseks alaab kasvukõraus 1300m ule mere plnna kuld, eL see
kohv LõesLl hasLl malLseks peab kasvukõraus olema aarmlselL Lapne. Þuud kasvavad kõraeks [a
hõredaks. Lehed on plkllkud nlna klLsad. Þlkllkud on ka mar[ad [a seemned, seda muldual
võrreldes LelsLe kohvlsorLldeaa. Celsha-L peeLakse madala LooLllkkuseaa Lalmeks. 1emas
eslneb vasLupldavusL roosLeLõve vasLu [a ka seene nlmeaa C[o de Callo vasLu. 8ösLlmlse
kalaus kalLuvaL Celsha sarnaselL LLlooplasL parlL Parrar-l kohvlaa. ÞarasL eslmesL praksu klpub
La kllresLl rösLlma, mls LõLLu on soovlLav Leda rösLlda keskmlse kuumuseaa rösLlmlse eslmeses
faasls. Celsha-del eslneb enam[aolL kullasLunud maaususL, ullmaL malLsepuhLusL, sadelevaL
arooml, mls võlb olla nll mar[ane, LslLrusellne kul ka manao-, papala- võl vlrlkullne.
SLumpLown nlmeLab Celsha-L [aramlselL: ,1o Jote. lt ls tbe cbomploo of coffee votletolsº ²º
(Lanasel paeval on see kohvlsorLlde Lsemplon).
61) G|mma - on sorL, mlda WlnLaens kaslLleb kul ,sponLaanseL llsandusLº (spootooeoos
occessloo). SorL parlneb LLlooplasL nlna seda levlLaLl 1ansaanlas, keenlas, klvu-s [a lndlas
1930-1933. 1eaemlsL on lndlvlduaalseLelL puudelL kor[aLud seemneLeaa, mllle [aralased,
muuLusLeaa aeneeLlllsel Lasandll, moodusLavad eraldl nn. sordl.
62) Go|aba -
63) Guatema|a -
64) narrar -
63) n|br|do de 1|mor (nd1) - ehk 1lmorl Pubrlld on c. otoblco [a c. cooepboto loodusllk rlsLand,
mls avasLaLl 1920-ndaLel 1lmorl saarelL. Plbrldo de 1lmorlks kuLsuLakse Lalme Lõuna- [a
Ladlna-Ameerlkas. lndoneeslas LunLakse sorLl 1lm 1lm võl 8or 8or nlmeaa. SorLl kasvaLaLakse
peamlselL seeLõLLu, eL La on hea vasLupldavuseaa roosLeLõve vasLu. Plbrldo de 1lmorl on
lalaldaselL kasuLaLud erlnevaLes rlsLamlsLes loomaks sorLe, mls on vasLupldavad roosLeLõvele.
nalLeks: CaLlmor, Sarchlmor 8rasllllas, 8ulru 11 keenlas, Colombla kolumblas [a CosLa 8lca 93
CosLa 8lcal. kõlall nell [aab malLsekvallLeedlsL ka puudu Lanu c. cooepboto aeenldele. 1930-
ndaLel LaheLl 1lmorl saarel kõlk Lelsed c. otoblco sordld val[a vaheLada Plbrldo de 1lmorl
vasLu.
66) IAÞAk 95 - on Sarchlmor-l alasorL 8rasllllasL, mls lasLl val[a 1993 aasLal lAÞA8 poolL.
67) ICAIL 95 - CaLlmor-l alamsorL CosLa 8lcas. lCAlL 93 hakaLl kasvaLama alaLes 1993. aasLasL.
68) Icatú - on 8rasllllas areLaLud rlsLand, kus rlsLaLl omavahel 8ourbon [a 8obusLa hubrlld
erlnevaLe c.otoblco sorLldeaa, naau CaLurra [a Mundo novo. 1eada on, eL Lalm oll olemas
1983 aasLal, kuld ameLllk val[alaske aasLa on 1993. lcaLu on kõrae puu, mlllel on suured
mar[ad. Þarlm kasvukõraus alaab 800-sL m ule mereplnna. vasLupldavusL on Lal kullaaa
leheroosLe Lõve vasLu. Saak on Mundo novo omasL 30-30° suurem. lcaLuL peavad mõned
poLenLslaallaa sordlks, kuna 2008. aasLal flaureerls see cop of £xcelleoce-ls. 1uuplllsLeks
malLseomadusLeks on: madal happesus, keskmlne kunl kõrae Laldlasus [a maausus on kul
Lume sokolaad.

20 | Þ a a e

69) InCAIL 90 - on CaLlmor-l sorL Pondurases. Seda hakaLl kasvaLama 1980-ndaLesL aasLaLesL
alaLes.
70) Iackson - on 8ourbon-l alamsorL, mlda kasvaLaLakse 8uandas [a 8urundls.
71) Iama|que -
72) Iava - on oma nlme saanud !ava saare [aral. Þ. !. S. Cramer Lõl 1928 aasLal LLlooplasL c.
otoblco-ld !ava saarele. Pll[em vlldl nende samade sorLlde [aralased kameroonl. !ava mar[ad
[a seemned on plkeraused. noored lehed on pronks[ad. kameroonl LlnalmusLes Loodab !ava
1,3-2 Lonnl kohvl 1 ha kohLa samas kul CaLurra [a Mundo novo samades LlnalmusLes vald 1
Lonnl.
73) Iavan|ca -
74) Iember (5795) - vaaLa S793 klr[eldusL.
73) k 7 - on keenlas areLaLud kohvl sorL naau SL²' sordld. k 7 areLaLl kahesL lrench Mlsslon
kohvlpuusL, mls parlnesld Muhoron-ls LeaeLeL lsLanduselL. 1almel on klLsad vask[aLe oLsLeaa
lehed. LslmesLe aasLaLe [ooksul nalLas Lalm ules LuaevaL vasLupldavusL leheroosLe Lõve vasLu.
1elsel [a kolmandal suaupõlvel llmnes lmmuunsusL laasuausLe Lõvede suhLes. MalLsekvallLeedl
koha pealL kuulub k 7 plaem 8ulru 11 klassl.
76) k 20 - areLaLl keenlas kõrael kasvanud lrench Mlsslon puudesL klambus kenLmere lsLanduses.
AreLamlse eesmark oll LõsLa malLsekvallLeeLl, kuld Lalm oll suurelL vasLuvõLllk kohvlmar[a
Lõvele.
77) kaffa - on sorL, mlda WlnLaens kalLleb kul ,sponLaanseL llsandusLº (spootooeoos occessloo).
SorL parlneb LLlooplasL nlna seda levlLaLl 1ansaanlas, keenlas, klvu-s [a lndlas 1930-1933.
1eaemlsL on lndlvlduaalseLelL puudelL kor[aLud seemneLeaa, mllle [aralased, muuLusLeaa
aeneeLlllsel Lasandll, moodusLavad eraldl nn. sordl.
78) ka||mas - on c. otoblco [a c. llbetlco hubrlld, mls loodl parasL 19. sa[. ll poolel lndoneeslas
puhkenud oranzl leheroosLe Lõve.
79) kart|ka - kasvab lndoneeslas.
80) kaw|sar| - on veel uks c. otoblco [a c. llbetlco hubrlld, mls loodl parasL 19.sa[. ll poolel
lndoneeslas puhkenud oranzl leheroosLe Lõve.
81) kent - uhLede alllkaLe [aral on kenL 1vplca loomullk muLaLsloon, mls avasLaLl lndlasL. 1elsLe
alllkaLe [aral on kenL hoopls keenlas u. 1911. aasLal areLaLud sorL. AreLamlsel kasuLaLl
1anaanvlka sorLe [a kohvl seemneld, mls parlnesld Mvsore-sL lndlas. 1920-sL aasLasL alaLes
lsLuLaLl kenL-l lalaldaselL lndlasse. 1934. aasLaLel lsLuLaLl kenLl Meru-sse keenlas. SorL on
kõrae LooLllkkuseaa [a osallse vasLupldavuseaa roosLeLõve vasLu.
82) kenya 5e|ected (k.5.) - 1920-nendaLe aasLaLe keskel kasuLas A.u. 1rench lrench Mlsslon
(8ourbon) kohvl sorLl kenva SelecLed sordl areLamlsel. A.u. 1rench oll Lollal kolonlallsLllku
vallLsuse kohvl ohvlLserlks. Pll[em LuLvusLas 1rench kenva SelecLed sordlle llsaks ,Seerla Aº [a
,Seerla 8º.
83) k.5. 5er|es A - on vasLupldav kulmadele [a kuumadele klllmaoludele.
84) k.5. 5er|es 8 - on sarnasLe vasLupldavusomadusLeaa, naau LLlooplasL parlL Parrar.
83) kona - on 1vplca hubrlld, mls kasvab Pawall saarLel.
86) kubure -
87) kurumò/kurum|a -
88) Laur|na - on Þ. !. S. Cramer-l [aral c. otoblco [a c. mootltlooo hubrlld, mls parlneb Þ.!.S.
Cramer-l alandlsL 8anaelan-lsL 1900.ndaLe aasLaLe alausesL. 1almel on valkesed [a klLsad lehed
nlna mar[ad [a seemned on klLsad [a plkllkud. WlnLaens-l [aral on Laurlna võl 8ourbon ÞolnLu

21 | Þ a a e

parlL hoopls 8eunlonl saarelL. Laurlna on 8ourbon-l reLsessllvse aeenl muLaLsloonlaa sorL,
mllle uheks kaasnahLuseks ullmadal kofellnl slsaldus (0,6°). Laurlna on ka madala
LooLllkkuseaa Lalm.
89) Lemp|ra - seda peeLakse CaLlmor-l alasordlks Pondurases.
90) Machacamarca - on 1vplca hubrlld võl nlmeLavad bolllvlased 1vplca-L nll.
91) Maracatu(ra) - on 8rasllllasL parlL Maraaoavpe [a CaLurra hubrlld. ÞeamlselL leldub seda
8rasllllas, Ll Salvadorls [a nlcaraauas. 1a on suurLe lehLede nlna mar[adeaa puu. MalLse koha
pealL on MaracaLura Luaeva [a mlLmekeslselL kupse puuvll[ase happesuseaa.
92) Maragogype/Maragog|pe - on 1vplca muLaLsloon, mls avasLaLl 8rasllllasL 8ahla osarllalsL
Maraao[lpe pllrkonnasL. Maraaoavpe on suur [a kõrae nlna vaaa suurLe lehLedeaa Lalm, mllle
mar[ad [a seemned on vahemalL 2 korda suuremad kul keskmlselL Lavallsed kohvlpuu
mar[ad/seemned. 1ooLllkus on Maraaoavpe-l Lema suuruse kohLa madal. Maraaoavpe
kohaneb kõlae paremlnl 600-730 m kõrausel mereplnnasL. 1alm on levlnud ule koau Ladlna-
Ameerlka, kuld enamasLl leldub Leda 8rasllllas, CuaLemalas [a Mehhlkos. MalLse: võlb olla nll
Luaeva Laldluseaa, kul LslLrusellne [a llllellne. 1lhLl on Maraaoavpe malLseomadused [a
malLsekvallLeeL ebasLablllsed.
93) Mayaguez - on 8ourbon-l alamsorL, mlda kasvaLaLakse 8uandas [a 8urundls. 1unLakse ka
nlme all 8ourbon Mavaauez.
94) Menosperma - parlneb Þ. !. S. Cramer-l alandlsL. klLsasLe lehLedeaa Lalm, mllle oksad on
allapoole palndus. Mar[ades eslneb harva rohkem kul uks seeme.
93) M|b|r|z| - on 8ourbon-l alamsorL, mlda kasvaLaLakse 8uandas [a 8urundls.
96) Mocha - (osades alllkaLes on val[a Loodud eraldl sordlna) parlneb !eemenlsL nlna on uks
vanlmald kohvl sorLe. Þuu on luhlke [a kompakLne valkesLe mar[ade [a lehLedeaa, mllle
LooLllkus on valke.
97) Mokka (Moka/Mocha) - on 1vplca muLaLsloon, mlda kasvaLaLakse 8rasllllas [a Pawalll. Mlnall
a[aheLkel arvaLl, eL LeaemlsL on kohvl lllalaa, kuld LeaemlsL on sllskl sordlaa, kuna Lalmel on
nell paarl kromosoome (naau c. otoblko-Lel Lavaks).
98) Mundo Novo - on loomullk, 1vplca alasordl SumaLra [a 8ourbon-l hubrlld, mls esmakordselL
avasLaLl 1940-ndaLel 8rasllllasL lostltoto Aotooômlco Je comploose poolL. 1alm on Luaev nlna
Lõvedele vasLupldav. Mundo novo LooLllkus on kõrae (u. 30° kõraem kul 8ourbon-ll), kuld
mar[ad kupsevad plsuL hll[em kul LelsLel sorLldel keskmlselL. 1ema parlm kasvukõraus [aab
1030-1670m vahele, 1,200-1,800mm sademeLeaa aasLas. Mundo novo on levlnud sorL
8raslllla kohvl kasvaLa[aLe seas, moodusLades u. 40° kõlalsL kohvl sorLldesL. MalLses puudub
LlhLlpeale maausus nlna eslneda võlb mõrudaL malLseL. 8ohke vaeLamlne [a LolLalneLe
llsamlne puudele alLab LõsLa malLsekvallLeeLl. Samas, SLephen LelahLon Loob malLseomadusLe
koha pealL val[a: maaususe, Luaeva Laldluse [a madala happesuse.
99) Murta/M|rta - parlneb Þ. !. S. Cramer-l alandlsL. 1almel on valkesed lehed nlna La on
vasLupldav karedale kulmale (loomullkulL mlLLe LesLl mõlsLes).
100) N 39 - on 8ourbon-l alamsorL 1ansaanlas.
101) Nemaya -
102) Cbata - avallkusLaLl 2000 aasLal lAC poolL.
103) ,C|d Ch|ks" - lndlas 1800-ndaLel kasvaLaLud sorL.
104) Cro Azteca - seda peeLakse CaLlmor-l alasordlks Mehhlkos.
103) Curo Verde - on veel uks Mundo novo [a punase CaLual rlsLand, mls avaldaLl aasLal 2000
8rasllllas.

22 | Þ a a e

106) Þaca|á - parlneb CuaLemalasL.
107) Þacamara - on Þacase [a Maraaoavpe rlsLand, mls areLaLl 1938. aasLal Ll Salvadorls. Ca suurus
parlneb Maraaoavpe-lL, mls Lahendab, eL see on vaaa suur. Þacamara malLse kvallLeeL Lõuseb
kõraema kasvukõrauseaa. MalLseproflll võlb olla val[apalsLvalL hea, mllles domlneerlb maaus
LslLrus nlna hea Lasakaaluaa malLse kusL võlb aeaa[alL lelda llllellsusL.
108) Þacas - on 8ourbon-l muLaLsloon võl CaLurra [a 8ourbon-l rlsLand, mls avasLaLl Ll SalvadorlsL
1949 aasLal. Selle sordl avasLas Þacas-e nlmellne mees Ll SalvadorlsL. Þacas-e LooLllkkus on
suhLellselL hea kõraeLel kasvukõrausel nlna La peab Lõvedele paremlnl vasLu kul 8ourbon,
mlllesL see arenes. Þacas-e malLseproflll avaldab LavallselL eraasL happesusL [a keskmlsL
LaldlusL.
109) Þache Co||s - lelLl MaLaquesculnLla-sL CuaLemalas farmlsL, kus kasvaLaLl CaLurra-L [a Þache
Comum-lL. kohvl mar[ad on Þache Colls-el vaaa suured [a lehed on robusLse LeksLuurlaa. 1alm
Laaab LeaLud vasLupldavusL phoma (Lavallne mulla seen) vaLsu. 1avallselL kasvab La 0.8-1.23m
kõrauseks nlna Lal on Lelse [a kolmanda asLme oksad. Þache Colls kohandub hasLl 900-1830m
kõrausel mereplnnasL LemperaLuurlde [uures 20-21¨C.
110) Þache Comum - on 1vplca loomullk muLaLsloon, mls avasLaLl esmalL: Ll 8rlLo, SanLa Cruz
naran[o [a SanLa 8osa farmldes CuaLemalas. Þache Comum kohaneb hasLl 1030-1680m
kõrausel mereplnnasL. MalLseL peeLakse mahedasL lamedaks.
111) Þache Lnano - on erlLl valke Lalm, mls parlneb CuaLemalasL.
112) ÞDk¥-7 -
113) ÞDk¥-14 -
114) ÞDk¥-15 -
113) ÞDk¥-22 -
116) Þ|uma n|da|go - on SumaLra saarelL parlL 1vplca loomullk muLaLsloon.
117) Þo|ntu - on 8ourbon-l muLanL, mls Loodab madala kofellnl slsalduseaa kohvl. ÞlkemaL aeaa
arvaLl, eL see sorL on val[a surnud, kuld hll[uLl LaasavasLaLl see 8eunlonl saarelL.
118) Þo|ysperma (Medano coffee) - on sorL, mls Loodab oma mar[ades kuus kunl kaheksa seemeL
(polvspetmo - pal[useemnerakullne).
119) Þurpurescens - parlneb Þ. !. S. Cramer-l alandlsL [a on punasLe lehLedeaa sorL, mllle LooLllkus
on naLuke valksem kul LelsLel c. otoblco-Lel. WlnLaens-l [aral on Lalmel llllad lehed.
120) kasuna - on CaLlmor-l [a 1vplca hubrlld, mls parlneb lndoneeslasL. See on uus sorL, mlda
lsLuLaLakse SumaLras 1akenaon-l pllrkonda. Þuu lse on plkk [a lehed on Lal valkesed [a plkllkud.
Þarlma Lulemuse annab 8asuna kasvades 1100-1300m ule mereplnna.
121) ku|ru 11 (k 11) - See keenla kaabussorL loodl 1983 a. kohvl uurlnauLe !aamas (coffee
keseotcb 5totloo), mls asuLaLl 1949. aasLal 8ulru llnna. 8ulru 11 mõLe oll luua sorL, mls on
vasLupldav leheroosLe Lõve [a kohvlmar[a Lõve vasLu kuld samas Loodab head kvallLeeLl [a on
saaalrlkas. 8ulru 11 on sorL, mllle aeneeLlka koosneb mlLmeLesL erlnevaLesL sorLldesL: 8ume
Sudan, Pd1, k7, Calmor, SL28. Pll[em komblneerlLl Lulemus veel korra SL 28 [a SL 34-aa, eL
LõsLa malLse kvallLeeLl. Þaraku 8 11-le el suudeLud areLada head malLse kvallLeeLl, kuna
Plbrldo de 1lmorllL parlLud 8obusLa aeenld andsld oma malLse mõ[uLused. 1986 aasLal LehLl
8ulru 11 kaLLesaadavaks ka kohvl kasvaLa[aLele.
122) kume 5udan - on 1vplca alasorLe, mls parlneb Sudaanl kaauosasL 8oma plaLoolL (LLloopla)
nlna, mls avasLaLl 1940-ndaLel. Aafrlkas LunLakse 8ume Sudan-l kul vasLupldavaL sorLl
kohvlmar[a Lõve vasLu. Lehed on Lal vasekarva oLsLeaa.
123) 5.4 - LLlooplasL parlL sorL.

23 | Þ a a e

124) 5.12 - LLlooplasL parlL sorL.
123) 526 - on c. otoblco [a c. llbetlco hubrlld, mls loodl lndlas uoobla ra[oonls, parasL 19. sa[. ll
poolel lndoneeslas puhkenud oranzl leheroosLe Lõve.
126) 5228 - on c. otoblco [a c. llbetlco sponLaanne rlsLand.
127) 5795 (Iember) - areLaLl lndla boLaanlkuLe poolL kenL-lsL [a S228-sL 1946. aasLal. S793-el
eslneb SP3 aeen, mls parlneb llmselL c. llbetlko-lL. !emberlks nlmeLavad seda sorLl lndoneesla
Laluplda[ad, kuna S793 Loodl nelle !ember kohvl uurlmlskeskuse (Iembet coffee keseotcb
ceotet) lllkmeLe poolL. keskus asus lndoneesla suuruselL Lelses llnnas Surabava-s, mls asus
!ava saare ldaosas. S793-L kasvaLaLakse lalalL lndlas [a lndoneeslas. ueausLeerl[ad Loovad
malLseomadusLesL eslle vahLra sllruplL, karamelll [a pruunl suhkruL.
128) 5an kamón - on 8rasllllasL parlL 1vplca loomullk muLaLsloon.
129) 5ão 8ernando - on 8rasllllasL parlL 1vplca loomullk muLaLsloon.
130) 5arch|mor - on vlllasarchl [a Plbrldo de 1lmorl rlsLand. Mls kasvab lndlas [a CosLa 8lcal. 1alm
on vasLupldav roosLeLõve [a 88 (bettv botet) suhLes Lanu selle Plbrldo de 1lmorlsL
eslvanemale.
131) 5emperf|orens - lelLl 8rasllllasL 1934. aasLal. SorL on 8ourbon-l aeneeLlllse LausLaaa, mls
õlLseb aasLarlnal.
132) 5|nde -
133) 5L 1 - loodl eslmesesL kenva SelecLed põlvkonna sorLldesL. SorL oll ullLundllk vaenullku
keskkonna suhLes.
134) 5L 2 - sorL parlnes nalrobl lahlsLelL Wlspers-l lsLandusesL uhesL puusL. Sordll olld vask[aLe
Llppudeaa lehed naau Parrar-ll, kuld mar[ad olld valksemad.
133) 5L 3 - on areLaLud uhesL lrench Mlsslon sordl LalmesL, mls parlnes Cna lsLandusesL Solal
pllrkonnasL. SL 3 on suhLellselL sarnane SL 2-aa. Mõlemad sordld on madala LooLllkkuseaa
nlna erlLl Lundllkud leheroosLe Lõve suhLes. SL 3 on madalama kvallLeedlaa kul selle eslvanem
lrench Mlsslon.
136) 5L 6 - on kenL-l uhesL puusL areLaLud sorL, mlllel on keskmlselL lalad [a vask[aLe Llppudeaa
lehed. SL 6 oll lsLandusLel LesLlmlsLe a[al uks 5cot lobotototv populaaresemald sorLe, kuna Lal
eslnes kõraemaL sorLl LooLllkusL.
137) 5L 9 - parlLolu on LeadmaLa. 1alme vask[ad lehe Llpud alLavad oleLada, eL sordll on
Columnarls-e mõ[uLusl, mls Loodl ÞuerLo 8lcolL 1920-ndaLel. Sordl LooLllkus on keskmlsel
kasvukõrausel hea, kuld La on vaaa Lundllk kohvlmar[a Lõve suhLes.
138) 5L 10 - parlneb Parrar-lsL. 1al oll kõraem LooLllkus, kul Lema eslvanemaLel, kuld paremaL
oodaLud kvallLeeLl La el LooLnud.
139) 5L 14 - parlneb u.8. ll-sL. nalllselL oll sorL kulvusele vasLupldav [a kõrae LooLllkkuseaa
madalaLel kõrausLel. SL 14 LooLls umaramald seemneld, mls olld 8ourbon-l omadeaa sarnased
[a samas ka eellsLaLud. kõraemaLel kasvuLlnalmusLel muuLus SL 14 aaa hoopls aarmlselL alLlks
kohvlmar[a Lõve suhLes.
140) 5L 17 -
141) 5L 18 -
142) 5L 19 -
143) 5L 20 -
144) 5L 26 - oll areLus eslmese suaupõlve SL 3 võrseLesL, mllledel olld valkesed rohellsLe Llppudeaa
lehed, mls vllLasld 8ourbon-l mõ[uLusLele. SL 26 oll hea madalaLel kasvualadel.

24 | Þ a a e

143) 5L 28 - areLaLl val[a 1931. aasLal 1anaanvlka u.8.-lsL (vaaLa sorL nr. 137) [a sellesL on saanud
alnulaadselL kõrae kvallLeedlaa sorL. 1al on lalad nlna vask[aLe oLsLeaa lehed. Cad on lalad
nlna LooLllkus on suhLellselL valke. 1almes on naha LLloopla [a Sudaanl kohvlsorLlde mõ[uLusl.
Csade alllkaLe [aral uurlsld 5cot lobotototv boLaanlkud lrench Mlsslon-l, Mocha [a !eemenl
1vplca muLaLsloone nlna areLasld nelsL kokku SL 28. AlaselL soovlLl luua kõrae kvallLeedlllsL,
kõrae LooLllkkuseaa [a Lõvedele vasLupldavaL sorLl. MalLse omadusLelL on SL 28 parlm
kõlkldesL SL sorLldesL. SL 28 malLseklr[eldus on: lnLensllvne LslLrus, maaus, Lasakaalus malLse
[a aroom on mlLmeklhlllne.
146) 5L 34 - on lrench Mlsslon-l muLaLsloon, mls parlneb Loresho lsLandusesL kabeLe-s. Sordll on
lalad [a pronks[aLe oLsLeaa lehed. Cma vallmuselL sarnaneb La kenva SelecLed sorLldeaa. SL 34
on hlnnaLud oma kõrae LooLllkkuse LõLLu erlnevaLes klllmaoludes [a suurLes kõrausLe
vahemlkus. SamuLl olevaL La vasLupldav põua nlna LuaevaLe vlhmasadude suhLes. SL34
malLseL lseloomusLab kompleksne LslLrusellne happesus, raske Laldlus, puhas [a maaus
[arelmalLse. Þaraku on Lema malLse kvallLeeL madalam kul SL 28-l. MõlemaL nll SL 28 kul SL 34
peeLakse parlmaLeks SL sorLldeks.
147) 5L 59 -
148) 5umatra - (1vplca muLaLsloon)
149) 1ab| -
130) 1afar|-ke|a - on sorL, mlda WlnLaens kalLleb kul ,sponLaanseL llsandusLº (spootooeoos
occessloo). SorL parlneb LLlooplasL nlna seda levlLaLl 1ansaanlas, keenlas, klvu-s [a lndlas
1930-1933. 1eaemlsL on lndlvlduaalseLelL puudelL kor[aLud seemneLeaa, mllle [aralased,
muuLusLeaa aeneeLlllsel Lasandll, moodusLavad eraldl nn. sordl.
131) 1angany|ka Drought kes|stant (D.k.) - A.u. 1rench uurls, oma relsll labl Þõh[a-
1anaanvlka Mondul-l pllrkonnas kohvlpuld, mlllel olld pronkslkarva Llppudeaa lehed. need
Lalmed olld vasLupldavamad kulvusele [a mlLmeLele Lõvedele, kul Lelsed samas pllrkonnas
kasvavad c. otoblco sordld. 1ooLllkus oll Lalmel valksem kul 8ourbon-ll. 1anaanvlka u.8. sal
aluseks kahele [aranevale areLaLud 1anaanvlka sordlle ,u.8. lº [a u.8. llº. 1anaanvlka sal oma
nlmeLuse maakonna [aral kus see avasLaLl. 1anaanvlka u.8. l-e [a ll-e kasuLaLl hll[em 5cot
lobotototvs edaslsLel sorLlde areLamlsLel.
132) 1angany|ka D.k I -
133) 1angany|ka D.k II -
134) 1ek|s|k/1ek|s|c - on 8ourbon-l kaabus-muLaLsloon, mls parlneb Ll SalvadorlsL. CksLe aseLus on
nell sama, mls 8ourbon-ll 43°nuraa all LuvesL lahLudes nlna mar[ad [a seemned on samuLl
valkesed. 1alm on madala LooLllkkuseaa, kuld see-eesL aarmlselL kõrae kvallLeedlaa. nalLeks
CuaLemala [a Pondurase Laluplda[ad on LeadllkulL lsLuLanud 1eklslk-l oma aedadesse selleks,
eL LõsLa oma kohvl kvallLeeL makslmuml. MalLsekvallLeeL on sordll aarmlselL kõrae:
mlLmeklhlllne happesus, Luaev Laldlus [a lnLensllvne maausus, mls on plaem karamelll [a
pruunl suhkru sarnane.
133) 1|co - parlneb kesk-AmeerlkasL.
136) 1up| - avallkusLaLl 2000 aasLal lAC poolL.
137) 1yp|ca (1|p|ca-[hlsp.k.]) - on vanlm c. otoblco sorL, mlda kohvlboLaanlka senl Lunneb nlna
samas on 1vplca ka pal[ude Lanapaeval areLaLud sorLlde aluseks, mlllesL mõned on: Iomolcoo
8loe Moootolo. 5oo komoo. locbe. vlllolobos. Iovo. !ember [ne. 1vplca on koonlllse ku[uaa
Lalm, mllle Luvl on verLlkaalne [a esmased oksad valkese kaldeaa, Lelsesed oksad on Luve
suhLes 30-70°kaldu. 1alm on kõrae nlna võlb ulaLuda 3,3-4,6m kõrauseks. 1vplca on madala

25 | Þ a a e

LooLllkkuseaa Lalm, mlllel on õhukesed vasekarva lehed nlna plkeraused ovaalsed mar[ad.
1alle meeldlvad kõraemad kasvuLlnalmused, kus ka kvallLeeL on parem. MalLse on 1vplca-l
LavallselL erakordselL maaus, Laldlane [a puhas. Pappesus on 1vplca-l selae nlna see
lnLensllvlsLub kõraemaLel kasvukõrausLel.
138) Var|egata -
139) V|||a|obos - on 1vplca muLaLsloon, mls parlneb CosLa 8lcalL. 1uve suhLes moodusLavad
Lelsesed oksad 60°nuraa [a lehed on pronks[ad, naau 1vplcal. vlllalobos-e LooLllkkus on vaaa
hea kõraeLes pllrkondades. 1a on aarmlselL vasLupldav LuulLele [a suudab olla kõrae
LooLllkkuseaa lseal LolLalneLesL vaesunud plnnases. Þarlma Lulemuse saavuLavaL Lalm hasLl
var[uLaLud pllrkondades. MalLse poolesL on vlllalobos LunLud val[apalsLva maaususe [a hea
happesuse poolesL.
160) V|||asarch|/V||a 5arch| - on 8ourbon sorLlde rlsLand, mls areLaLl CosLa 8lcas Sarchl nlmellses
llnnakeses. Cksad moodusLavad Luve suhLes 43°nuraa. Lehed on pronks[ad. kõrael
mereplnnasL on Lalme LooLllkus hea, erlLl var[upuude all [a vahese keemlllse vaeLamlseaa.
vlllasarchl-l on eleaanLne happesus, lnLensllvsed mar[ased noodld [a suureparane maausus.
161) Wo||sho -
162) ¥awan -
















26 | Þ a a e

8. c. conephoro sort|de |oete|u [a k|r[e|dused
1) 8udongo - parlneb nlna Leda kasvaLaLakse uaandas.
2) 8ukobens|s (Ugandae) -
3) Congusta (Congua) - uaandae+ c. coooeosls. kasvaLaLakse lndlas.
4) L||te - sorL on kloon nlna vaaa suure LooLllkkuseaa Lalm, mls suudab LooLa 1300ka kohvl uhe
hekLarl kohLa, samas kul keskmlne kohvlLalme LooLllkus on 600ka hekLarl kohLa.
3) Lrect - Lelsesed oksad on 43°nuraa all esmasLe oksLe suhLes.
6) Gamó -
7) n865 -
8) nA -
9) n8 -
10) k|ba|e - kasvab uaandas.
11) kou|||ou/Cu|||ou (Con|||on) - on LeadaolevalL uks vanlmald c. cooepboto sorLe, mls endlselL
kasvab meLslkulL Llevandlluu 8annlkul, konaos [a Cabonls. 1alm võlb kasvada 3m kõrauseks.
8rasllllasse lmpordlLl sorL 1900 aasLal AafrlkasL nlna seal LunLakse seda sorLl Conlllon-l
(Lolleaeane Lõlkevlaa) nlme all.
12) Laurent|| -
13) Mac|aud| - kasvab Culneas [a Llevandlluu 8annlkul.
14) Madagascar -
13) Nana - parlneb kesk-Aafrlka vabarllalsL. 1alm on vaaa vasLupldav Lõvedele [a parasllLldele.
nana on valke nlna luhlkesLe oksLeaa Lalm, mlda saab lsLuLada LlhedalL kokku.
16) Ng'anda - moodusLab 60° uaanda kohvlsL. 1alme Lelsesed oksad on paralleelsed esmasLe
oksLeaa.
17) N|aou|| - Loodab vaaa vahe mar[u kuld, mls puslvad oksLel aasLarlnal.
18) kobusta -
19) Ugandae -
20) Cu|||ouens|s -
c. conephoro Gu|nea genotüüb| hübr||d|d:
1) 8af||ngda|a -
2) 8ossemat|e -
3) Iourougbankoro -
4) Gbap|eu -
3) IkA 1 -
6) IkA 2 -
7) kou|n -
8) Logbounou -
9) Maraoue -
c. conephoro kongo genotüüb| hübr||d|d:
1) Cameroon -
2) Doungba -
3) Lbobo -
4) Ircc -

27 | Þ a a e

3) L|bengue -
6) Ndongue -











































28 | Þ a a e

9. L|sad
L|sa I
c. otoblco sorLlde klasslflLseerlLud loeLelud.
All on c. otoblco sordld [aoLaLud nel[a kaLeaoorlasse: sordld, mls on kõlae LunLumad, sordld, mls
slsaldavad 1vplca-L oma eslvanemaLe seas, sordld, mls slsaldavad 8ourbon-l oma eslvanemaLe seas [a
sordld, mls slsaldavad c. cooepboto-L oma eslvanemaLe seas.
Saarane klasslflLseerlmlse mõLe selsneb selles, eL kohvlhuvlllsLel oleks llhLsam c. otoblco sorLldes
orlenLeeruda. SamuLl on laauhel võlmallk kllresLl lelda LeaveL kas mõnl sorL slsaldab 1vplca, 8ourbon-l
võl hoopls c. cooepboto aeene [a/võl mõ[uLusl llma, eL peaks oLslma vasLavaL LeaveL sorLepldl.

c. orobico sord|d:
8ourbon, CaLlmor, CaLual, CaLucal, CaLurra, Colombla (varledad Colombla), Celsha, Plbrldo de 1lmor,
lcaLu, Maraaoavpe/Maraaoalpe, MaracaLu(ra), Mundo novo, SL 28, SL 34, 1vplca/1lplca.

1yp|ca sord|d:
Sordld, mls parlnevad 1vplca-sL võl slsaldavad 1vplca-L oma eslvanemaLe seas.

Aca|á (Mundo novo hubrlld), Amare||o de 8otocatu(1vplca alasorL), Arab|go (1vplca loodusllk
muLaLsloon), 8ergenda| (1vplca alasorL), 8|awan Þaumah (1vplca alasorL), 8|ue Mounta|n (Iama|ca
8|ue Mounta|n) (1vplca + seau LelsLesL C. arablca sorLldesL), 8ourbon (Irench M|ss|on) (1vplca
loomullk muLaLsloon), CatuaI (Mundo novo + kollane CaLurra hubrlld), Ch|ckuma|gu (1vplca loomullk
muLaLsloon), Creo|e (1vplca muLaLsloon), Cr|o||o/Cr|o||a (1vplca loomullk muLaLsloon), Garn|ca
(Mundo novo + kollane CaLurra rlsLand), Garundang (1vplca loomullk muLaLsloon), Iember (5795)
(kenL + S228 rlsLand), kent (1vplca loomullk muLaLsloon), kona (1vplca hubrlld), Machacamarca
(1vplca hubrlld), Maracatu(ra) (Maraaoavpe + CaLurra hubrlld), Maragoype/Maragog|pe (1vplca
muLaLsloon), Mokka (1vplca muLaLsloon), Mundo Novo (SumaLra + 8ourbon hubrlld), Curo Verde
(Mundo novo + punane CaLual rlsLand), Þacamara (Þacas-e [a Maraaoavpe rlsLand), Þache Co||s
(CaLurra + Þache Comum muLaLsloon), Þache Comum (1vplca loomullk muLaLsloon), Þ|uma n|da|go
(1vplca loomullk muLaLsloon), kasuna (CaLlmor + 1vplca hubrlld), kume 5udan (1vplca alasorL), 5an
kamón (1vplca loomullk muLaLsloon), 5ão 8ernando (1vplca loomullk muLaLsloon), 5L 28 (lrench
Mlsslon + Mocha + 1vplca), 5umatra (1vplca alasorL), V|||a|obos (1vplca muLaLsloon).

8ourbon| sord|d:
Sordld, mls parlnevad 8ourbon-lsL võl slsaldavad 8ourbon-l oma eslvanemaLe seas.

Aca|á (Mundo novo hubrlld), Arusha (8ourbonl alasorL), Cat|mor (Plbrldo de 1lmor + CaLurra
rlsLand), Cat|s|c (CaLlmor-lsL areLaLud), Catren|c (CaLlmor-lsL areLaLud), CatuaI (Mundo novo + kollane
CaLurra hubrlld), Caturra (8urbon-l muLaLsloon), Co|omb|a (CaLlmor-lsL areLaLud), Carnlca, IAÞAk 95
(Sarchlmor-l alasorL), ICAIL 95 (CaLlmor-l alasorL), Icatú ([8ourbon+8obusLa] + CaLurra + Mundo novo
+...), InCAIL 90 (CaLlmor-l sorL), Iackson (8ourbon-l alasorL), k 7 (lrench Mlsslon-lsL areLaLud), k 20
(lrench Mlsslon-lsL areLaLud), kenya 5e|ekted (k.5.) (lrench Mlsslon-lsL areLaLud), Maracatu(ra)
(Maraaoavpe + CaLurra hubrlld), Mayaguez (8ourbn-l alasorL), M|b|r|z| (8ourbon-l alasorL), Mundo

29 | Þ a a e

Novo (SumaLra [1vplca alasorL] + 8ourbon hubrlld), N39 (bourbon-l alasorL), Cro Azteca (CaLlmor-l
alasorL), Curo Verde (Mundo novo + punane CaLual rlsLand), Þacamara (Þacas + Maraaoavpe
rlsLand), Þacas (8ourbon-l muLaLsloon / CaLurra + 8ourbon rlsLand), Þache Co||s (CaLurra + Þache
Comum), Þo|ntu (8ourbon-l muLaLsloon), kasuna (CaLlmor + 1vplca hubrlld), ku|ru 11 (rlsLand
pal[udesL sorLldesL [8ume Sudan + Plbrldo de 1lmor + k7 + CaLlmor + SL28]+ SL28 + SL34), 5arch|mor
(vlllasarchl + Plbrldo de 1lmor rlsLand), 5emperf|orens (8ourbon-l muLaLsloon), 5L 28 (lrench
Mlsslon + Mocha + 1vplca), 5L 34 (lrench Mlssloon-l muLaLsloon), 1ek|s|k/1ek|s|c (8ourbonl
muLaLsloon, V|||asarch| (8ourbon-l sorLlde rlsLand).

c. conephoro sord|d:
c. otoblco sordld, mls mlnalLkl pldl slsaldavad c. cooepboto-L [a/võl c. llbetlco-L eslvanemana.

Ar|a (c. cooepboto + c. otoblco hubrlld), 8ogor Þrada (c. cooepboto + c. otoblco hubrlld), Cat|mor
(Plbrldo de 1lmor + CaLurra rlsLand), Cat|s|c (CaLlmor-lsL areLaLud), Catren|c (CaLlmor-lsL areLaLud),
Co|omb|a (CaLlmor-lsL areLaLud), Devamachy (c. cooepboto + c. otoblco hubrlld), n|br|do de 1|mor
(c. otoblco + c. cooepboto loodusllk rlsLand), IAÞAk 95 (Sarchlmor-l alasorL), ICAIL 95 (CaLlmor-l
alaorL), Icatú ([8ourbon+8obusLa] + CaLurra + Mundo novo +...), InCAIL 90 (CaLlmor-l sorL), ka||mas
(c. otoblco + c. llbetlco), kaw|sar| (c. otoblco + c. llbetlco), Lemp|ra (CaLlmor-l alasorL), Cro Azteca
(CaLlmor-l alasorL), kasuna (CaLlmor + 1vplca hubrlld), ku|ru 11 (rlsLand pal[udesL sorLldesL [8ume
Sudan + Plbrldo de 1lmor + k7 + CaLlmor + SL28]+ SL28 + SL34), 5 26 (c. otoblco + c. llbetlco), 5 228
(c. otoblco + c. llbetlco), 5arch|mor (vlllasarchl + Plbrldo de 1lmor rlsLand).

























30 | Þ a a e

L|sa II
1else llsana Loon ara kaks, Wlklpedla auLorlLe [a Wllllam P. ukers-l poolL koosLaLud kohvlLalme
boLaanlllsL klasslflkaLsloonl susLeeml. !ar[esLus on suuremasL valksemaks.

kohv| teadus||k k|ass|f|kats|oon (W|k|ped|a):
llootoe - kunlnarllk: slla boLaanlllsse aruppl kuuluvad kõlk Lalmed.
Aoolospetmoe - ala-kunlnarllk (Jlvlsloo): slla boLaanlllsse aruppl kuuluvad Lalmed, mls õlLsevad [a
Loodavad seemneld ehk õlsLalmed.
£oJlcot - maaramaLa: sellesse boLaanlllsse arupl kuuluvad kõlk õlsLalmed, mllle võrseLel Leklb eslalau
kaks embruoonlllsL lehLe ehk cotvleJoo-l. AlaselL nlmeLaLl seda aruppl JlcoJvleJooeoe.
AstetlJ(oe)- oks (cloJe) - ([kreeka k. kloJos] - .btoocb´): see arupp on õlsLalmede alamklass.
Ceotloooles- [ar[esLus (otJet): ehk emojootelooJseJ, on õlsLalmede selLsl kaheldulehellsLe klasslsL.
kobloceoe - perekond: sellesse aruppl kuuluvad õlLsevad Lalmed, mls enamasLl on puud [a põõs[ad
Lalmed.
coffeo - suau (oeoos): slla boLaanlllsse aruppl kuuluvad kõlk kohvlLalmed.

1ä|e||k kohv| k|ass|f|kats|oon (W.n. Ukers):
veoetobllls (kööalvll[ad) - kunlnarllk (klooJom):
Aoolospetmoe - ala-kunlnarllk (sob-klooJom): slla boLaanlllsse aruppl kuuluvad Lalmed, mls õlLsevad
[a Loodavad seemneld ehk õlsLalmed.
ulcotvleJooeoe - klass (closs): sama, mls Lanapaeval £oJlcot.
5vmpetoloe võl MetocblomvJeoe - ala-klass (sob-closs): sama, mls Lanapaeval AstetlJoe.
kobloles - [ar[esLus (otJet):
kobloceoe - perekond (fomllv): sellesse aruppl kuuluvad õlLsevad Lalmed, mls enamasLl on puud [a
põõs[ad Lalmed.
coffeo - suau (oeoos): slla boLaanlllsse aruppl kuuluvad kõlk kohvlLalmed.
£ocoffeo - ala-suau (sob-oeoos):
















31 | Þ a a e

L|sa III
kolmanda llsana Loon ara kaks LabellL, mls on koosLaLud lllv nlna lCC poolL, kus on kokkuvõLllkulL
val[a Loodud põhlllsemad c. otoblco [a c. cooepboto erlnevused:
Þarameeter c. 4robico c. conephoro
Þeam|ne sort 1vplco kobosto
keskm|ne k|||ma mõõdukas soe [a nllske
kõrgus 600 - 2200m 0 - 800m
1emperatuur (°C) 13 - 24 18 - 36
5ademed (aastas) 1200 - 2200mm 2200 - 3000mm
1a|m lseLolmlev rlsLLolmle[a
kromosoom|d (2n) 44 22
Leht valke [a ovaalne suur [a lal
Ô|s valke suur
V||| kobaraLena kobaraLena
V||[a ku[u plkllk, elllpslllne elllpslllne, slrae kulvana
V||[a p|kkus 13mm 12mm
küpsem|ne 7 - 9 kuud 9 - 11 kuud
5eeme ku[u ovaalne, lame ovaalne, umar
5eemne p|kkus 3 - 13mm 4 - 8mm

Andrea lllv & 8lnanLonlo vlanl, £sptesso coffee (Academlc Þress LlmlLed, London, 1998)
Arab|ca kobusta
Lsmakordse|t k|r[e|datud 1733 1893
kromosoom|d (2n) 44 22
Ô|est mar[a küpsem|sen| 9 kuud 10 - 11 kuud
Ô|tsem|ne parasL vlhma korraparaLulL
küpsed mar[ad kukuvad maha [aavad oksLele
1oot||kus (ha) 1300 - 3000ka 2300 - 4000ka
Iuurte süsteem suaav madal
keskm|ne 1emp. 13 - 24
°
C 24 - 30¨C
keskm|sed sademed 1300 - 2000mm 2000 - 3000mm
kasvu kõrgus 1000 - 2000m 0 - 700m
nem||e|a vastatr|x aldls vasLupldav
ko|eroga aldls Lolereerlv
Nematodes aldls vasLupldav
1racheomycos|s vasLupldav aldls
kohv| mar[a ha|gus aldls vasLupldav
kofe||n| s|sa|dus 0,8 - 1,4° 1,7 - 4,0°
Ca ku[u lame ovaalne
1üüp|||ne ma|tse happesus mõru, Laldlane

www.lco.ora/boLanlcal.asp Cllfford M.n. and Wlllson k.C. (Lolm.) coffee. 8otoov. 8locbemlsttv ooJ ltoJoctloo of 8eoos ooJ 8evetooe
(Croom Pelm, London, 1983), Wrlalev C. coffee ( Lonaman, London, 1988)






32 | Þ a a e

L|sa IV
* kohvl rlsLamlne võeLl LalellkulL Leadusllkul vllsll kasuLusele 1900 aasLal Pollandl vallLsuse poolL
8anaelanls, mls asub 8elala konaos. Slnna asuLaLl eksperlmenLaalaland.
** coltlvot on kahe sõna komblnaLsloon: coltlvoteJ [a votletv (coltlvoteJ-votletv=coltlvot). 1eaemlsL
on lnallse keelse Lermlnlaa, mlda kasuLaLakse alasorLlde nlmeLamlsel, mls on Lekklnud lnlmese
sekkumlse Leel. Sõna leluLa[aks on LlberLv Pvde 8allev. Sõna ,coltlvot´ kasuLamlse (ka LõlalLulL) olen
anLud LöösL LeadllkulL val[a [aLnud.
***Pll[uLlsLe LsuLoaeneeLlllsLe uurlnauLe [aral parlnevaL c. otoblco lllk c. cooepboto [a c. eooeololJes-
e rlsLumlsesL, mls olla Lolmunud umbes 300 aasLaL Laaasl. 1suLoaeneeLlka on aeneeLlka Leaduse lllk,
mls Leaeleb raku funkLsloneerlmlse [a sLrukLuurl uurlmlseaa erlLl aaa kromosoomldeaa. Samas selle
valLe vasLu LööLab as[aolu, eL c. otoblco sordld, vahemalL need, mls saLLusld !eemenlsse, parlnevad
kauaemaL a[asL kul 1300 m.a.[.





























33 | Þ a a e

10. 5õnase|etused [a v||ted
': (Abusllnla u. 1137 - 1974) hLLp://en.wlklpedla.ora/wlkl/LLhloplan_Lmplre lk 6
²: hLLp://en.wlklpedla.ora/wlkl/klnadom_of_kaffa lk 6
³: 1eaLud kul kaldl MuuL. lk 6
ª: Carl von Llnne (1707 - 1778) oll 8ooLsl loodusLeadlane [a arsL, kaasaease elusoraanlsmlde
susLemaaLlka [a Laksonoomla ra[a[a. hLLp://eL.wlklpedla.ora/wlkl/Carl_von_Llnn°C3°A9 lk 6
³: 1vplca muLeerumlne 8ourbon-l saarel Lolmus 1717-1877 aasLaLe vahemlkus. 1717 aasLal Loodl
1vplca 8ourbon-l saarele !eemenlsL [a 1877 aasLal vlldl nuud [uba 8ourbon, mlLLe 1vplca, saarelL
1ansaanlasse. lk 7
°: hLLp://en.wlklpedla.ora/wlkl/8°C3°A9unlon lk 7
': AnLhonv Wlld, 8lock ColJ (Parper Þerennlal, London, 2003) lk 7
³: Lmll LaurenL (1861-1904) oll Cemloux Þõlluma[anduse lnsLlLuudl professor nlna eslmesl kesk-
Aafrlka floora ulaLusllkumald uurl[ald. Lk 7
³: 1886. aasLal puhkes lndoneeslas kohvlLalmede leheroosLe Lõbl, mls havlLas masslllselL
kohvllsLandusl. 1aud lllkus edasl Aafrlka suunas, kuhu [õudls 1940-ndaLeks aasLaLeks. 1970-ndaLeks
[õudls Lõbl 8rasllllasse [a sealL edasl Ladlna-Ameerlkasse. kõlae valusama lööal sal lndoneesla, sesL
seal havlLas Lõbl peaaeau kõlk kohvllsLandused. Aafrlkas [a erlLl Lõuna- [a Ladlna-Ameerlkas
avaldus Lõbl pal[u LaaaslholdllkumalL. uks põh[usl, mlks c. cooepboto kasuLusele võeLl [a 8obusLaL
masslllselL kasvaLama hakaLl, ollal see 1886. aasLa lnLsldenL. Lk 7
'º: See on uks vlls, kuldas erlsLada, kas kohvlsorL on areLaLud/muLeerunud 1vplca-sL võl 8ourbon-lsL. 8ourbon-ll
on rohellsed noored lehed/leheoLsad, 1vplca-l on vasekarva (pronks[ad) lehed/leheoLsad. Saaell eslneb
mlLmenda põlve sorLldel see varvus lablseal. Lk 9
'': Luuvlll on selllne mar[allne, mllle sees on uks suur klvl naau klrss, vlrslk, olllv. Lk 9
'²: PuvlLav on as[aolu, eL kul pllLldelL kohvlmar[a ku[u lahemalL vaadelda, slls plaem meenuLavad nad
asLelpa[u, kul klrssl. Lk 9
'³: leobettv võl cotocoll ehk parluba on seeme, mls parlneb oksLe LlpmlsLesL mar[adesL. See moodusLab u. 10-
30° (-30°) koau saaalsL. Lk 9
'ª: kromosoomlde erlnevus maarab uld[oonLes ara selle, kuldas Lalmedes vasLasLlkullselL keskkonnaaa Lolmldes
ku[unevad val[a nende lseloomuerlnevused, mls mõ[uLavad malLseL, LaldlusL [a happesusL. Lk 10
'³: lsllootbos-e [a coffeo erlnevus boLaanlllses klasslflkaLsloonls selsneb õle ku[us. coffeo-l on õle Luub
luhlke kuld lsllootos-el plkk. Lk 14
'°: Þ. !. S. Cramer on Madalmaades [a lndlas Þõlluma[anduse MlnlsLeerlumls Lalmede LõuareLuse osakonna
[uhaLa[a. Lk 13
'': hLLp://www.sLumpLowncoffee.com/varleLals/caLual Lk 17
'³: 1anapaeva LeadlasLele Leeb olukorra keerullseks as[aolu, eL Ldela-LLlooplas on kolm erlnevaL
Celsha-L (llnnakesL): a) Celsha, mls asub kaffa provlnLsls [a kefa ra[oonls, b) Celsha, mls asub kaffa
provlnLsls [a Ma[l ra[oonls nlna c) Cesha, mls asub lllubabor-l provlnLsls Mocha ra[oonls. MllllsesL
CelshasL Þanama Celsha LapselL parlneb, on LeadmaLa. Lk 18
'³: CA1lL - costo klco´s 1toplcol Aotlcoltotol keseotcb ooJ nlobet £Jocotloo ceotet (CosLa 8lca
1rooplllse Þõlluma[andusuurlnauLe [a kõraema Parlduse keskus). Lk 19
²º: hLLp://www.sLumpLowncoffee.com/varleLals/aelsha-cenLral-amerlca- Lk 19
²': SL on luhend ScoL LaboraLorv-sL, mls oll keenlas kohvl areLamlse keskus 1934-1963. kohvld, mls
areLaLl selles keskuses, sald endale nlmeks ,SLº luhendl, mlllele [aranes kahesL numbrlsL koosnev
komblnaLsloon. Lk 20





34 | Þ a a e

11. A|||kad
Andrea lllv & 8lnanLonlo vlanl, £sptesso coffee (Academlc Þress LlmlLed, London, 1998)
lulvlo Lccardl & vlncenzo Sandal[, coffee A celebtotloo of ulvetsltv (8edacLa, S.A. de C.v. 2002)
!eremv 8lock & 8and Þearson, kobowo keovo´s 8lock ColJ (uorman LLd, nalrobl, 2003)
Wllllam P. ukers, All Aboot coffee (MarLlno Þubllshlna Mansfleld CenLre, C1, 2007)
!ean nlcolas WlnLaens, coffee. Ctowloo. ltocessloo. 5ostolooble ltoJoctloo (Wllev-vch verlaa CmbP Co. 2009)
!udd, Campbell, kelloaa, SLevens, lloot 5vstemotlcs. A lbvlooeoetlc Apptoocb (SlnauLer AssoclaLes, lnc. 1999)
uavld 8oche & ur. 8oberL Csaood, arLlkkel: A lomllv Albom (8oasL Maaazlne nov./uec. 2007)
Wlllem 8ooL, arLlkkel: votletv ls tbe 5plce of coffee (8oasL Maaazlne Mav/!une 2006)
Shanna Cermaln, arLlkkel: keoJv fot kobostos? (8oasL Maaazlne March/Aprll 2006)
www.lco.ora/boLanlcal.asp Cllfford M.n. and Wlllson k.C. (Lolm.) coffee. 8otoov. 8locbemlsttv ooJ ltoJoctloo of 8eoos ooJ 8evetooe
(Croom Pelm, London, 1983), Wrlalev C. coffee (Lonaman, London, 1988)
www.sLumpLowncoffee.com/varleLals
www.kew.ora/planLs-funal/Coffea-pLerocarpa.hLm
www.coffeehablLaL.com/2009/12/new-coffee-specles.hLml
www.coffeeresearch.ora/aarlculLure/varleLals.hLm
www.sweeLmarlas.com/coffeespecles.hLml
hLLp://specles.asu.edu/2009_specles09
hLLp://www.hasbloa.co.uk/
hLLp://en.wlklpedla.ora/wlkl/LlsL_of_coffee_varleLles
hLLp://www.planLnames.unlmelb.edu.au/new/Coffea.hLml

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful