You are on page 1of 1

Idamaade panus Euroopa kultuuri

Idamaad on oma filosoofia, religiooni, meditsiini, ehitus- ja kujutava kunsti ning kirjandusega mjutanud oluliselt Euroopa kultuuri. Allpool on toodud kokkuvtlikult erinevate Idamaade saavutused ja nende mju Euroopa kultuurile. Esimese rahvana maailmas vtsid Egiptlased kasutusele pris tpse pikesekalendri. See oli kige tpsem ja paremini korraldatud ajaarvutusssteem kuni 1. sajandini eKr, kui roomlased lid selle phjal tnapevase kalendri. Geomeetria arenes Egiptuses seoses ehitustegevusega. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning pramiidi ja silindri ruumala. Egiptuse arstiteadus oli hsti arenenud, eriti kirurgia ja arstirohtude valmistamine. Lhtuti phimttest, et haigused ei teki mitte niivrd jumalate kttemaksust kuivrd looduslikel phjustel. Egiptlasi peetakse kirjanduses novellivormi leiutajateks. Samuti on Egiptus kiviarhitektuuri ja portreekunsti snnimaaks. Ehitati monumentaalseid pramiide ja templeid, mille kige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Egiptuse skulptuurid olid modelleeritud realistlikult, nende nojooned olid individuaalsed. Egiptlased ppisid vtma surnutelt, hiljem ka elavatelt maske. Nii tekkis Egiptuses portreekunst. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajasid sumerid. IX aastatuhandel eKr hakkasid sumerid valmistama vasest triistu ning vtsid tarvitusele ratta, mis leidis rakendust nii vedudel kui ka potikedrana keraamikas. Euroopa seadusandlust on mjutanud Hamurabi seadustekogu. Seadustekogu hlmas enamikku eluvaldkondi. Seadused olid raiutud kivvi ning kikidesse thtsamatesse linnadesse olid pstitatud tulbad nende seadustega. Karistuste mramisel kehtis "silm silma, hammas hamba vastu" phimte. Mesopotaamia teaduses oli phirhk praktiliste tarvilike teadmiste ja oskuste kogumitel. Suhteliselt krgel tasemel oli matemaatika. Arvutamisel kasutati 60-ndssteemi, mis on tnapevani kasutusel nurgamtmises ja kellaaja mramisel. Osati arvutada ruut- ja kuupjuurt. Astronoomias arvutati vlja taevakehade trajektoorid ning jagati taevakaar 12 sodiaagi thtkujuks. Mesopotaamia on astroloogia snnimaa. Siit levis see edasi naabermaadesse ja kreeklaste kaudu ka Euroopasse. Mesopotaamia kultuuris oli juhtival kohal ehituskunst. Juba III aastatuhandel eKr leiutati seal vlvide ja kuplite ehitamine. Ehituskunsti krget taset peegeldasid eelkige templid, lossid ja linnade kindlustused. Hetiidid vtsid esimesena kasutusele hobukaarikud. Peagi leidis see oskus ka laiemat rakendust. Hetiididele on omistatud ka ks kige olulisem leiutis inimkonna ajaloos - raua kasutamine triistade valmistamiseks (u. 1300 a eKr). Peagi levis rauattlemisoskus Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejrel laiemaltki. Algas rauaaeg. Zarathustra petus mjutas Euroopa mtlejaid. See petus oli aluseks mazdaismi religioonile, mille phad tekstid kannavad Avesta koondnime. Mazdaism on maailma varasem teadaolev selgelt dualistlik ja maailma lpust knelev usund ning avaldanud mrgatavat mju nii ristiusule kui ka islamile. Kaanani peamiselt semiidi sugu rahvaste omanolise kultuuri mju on mitmes valdkonnas tunda kuni tnapevani. Kaanani territooriumil asusid Foniikia linnriigid. Foniikia kultuuri kige silmapaistvam saavutus on maailma esimese thestiku leiutamine II aastatuhandel eKr. See koosnes 22 kaashlikust. Tishlikud mtles lugejad kontekstile vastavalt ise juurde. Juba varakult lid kreeklased selle phjal oma alfabeedi. Kik tnapeva thestikud on otseselt vi kaudselt tuletatud foiniikia thestikust. Iisraellaste ajalugu, usku ja kombeid kajastav Vana Testament on oluline Euroopas levinud kristlikule religioonile. 3. sajandil eKr tlgiti Vana Testament kreeka keelde ja hiljem sai sellest ristiusu phakirja Piibli osa. Teine thtis dokument on Moosese Seadus ja selle osa nn kmme ksku mis vtsid lhidalt kokku peamised religioosed ja eetilised tekspidamised. Hammurabi seadustekogu ja Moosese Seadus on kige tuntumad muistsed igusnormide kogumid. Nendest seadustest veti Euroopa seaduste loomisel eeskuju.