Bakalaureusetöö

Eesti era- ja harrastuslennunduse ja lennuspordi reguleerimise ning järelevalve mudel

esitatud 8. juunil 2006

Tiit Paananen

Juhendaja Jean Monnet prof. Tanel Kerikmäe International University Concordia Audentes Õigusteaduskond

Tiit Paananen Eesti era- ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel

Declaration

I hereby solemnly declare that I have written this thesis by myself and without support from any other person or source, that I have used only the materials and sources indicated in the footnotes and in the bibliography, that I have actually used all materials listed therein, that I have cited all sources from which I have drawn intellectual input in any form whatsoever, and placed in “quotation marks” all words, phrases or passages taken from such sources verbatim which are not in common use and that neither I myself nor any other person has submitted this paper in the present or a similar version to any other institution for a degree or for publication.

Tallinn, 8. June 2006 Tiit Paananen

-2-

Tiit Paananen Eesti era- ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel

Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................6 1.1 1.2 1.3 1.4 2 2.1 2.2 2.3 2.4 3 3.1 3.2 3.3 3.4 4 Uurimistöö vajadus..................................................................................8 Uurimistöö eesmärk ................................................................................9 Uurimistöös kasutatav metoodika .......................................................... 10 Uurimistöö raamid................................................................................. 10 Riikliku rahastamise vähesus ................................................................. 11 Puudulik määrustik................................................................................ 12 Nõrgad organisatsioonid........................................................................ 12 Objektiivsed põhjused puudustele.......................................................... 14 Soome ................................................................................................... 15 Rootsi.................................................................................................... 17 Taani ..................................................................................................... 18 Kokkuvõte rahvusvahelistest mudelitest ................................................ 18

Peamised era- ja harrastuslennunduse valupunktid ....................................... 11

Lennuspordi reguleerimise ja järelevalve arengumudeleid naaberriikidest .... 15

Soovitus Eesti era- ja harrastuslennunduse reguleerimise ja järelevalve 4.1 4.2 Eeldused................................................................................................ 19 Mudeli kirjeldus .................................................................................... 20 International Civil Aviation Organization – rahvusvahelised lennunduse European Civil Aviation Conference – Euroopa lennunduse kujundaja.. 23 Joint Aviation Authority – harmoniseerimine ja detailne töö.................. 24 The European Aviation Safety Agency – järgmine samm Euroopa Fédération Aéronautique Internationale ................................................. 26 Europe Air Sports.................................................................................. 27 Lennuamet on raskustes......................................................................... 29

mudeliks ............................................................................................................ 19

5

Rahvusvaheliste lennundusalaste organisatsioonide ülevaade ....................... 22 5.1 5.2 5.3 5.4 5.5 5.6 alused............................................................................................................. 22

lennunduse arengus ........................................................................................ 25

6

Lennuspordiga seotud organisatsioonid Eestis.............................................. 29 6.1 6.1.1 Vajalikud muudatused tulenevalt koostööst ELF’iga........................... 30

-3-

.. 39 6.................5 6............................................. 46 7.......................... 40 6....................................................3 Lennuspordi alakohased reeglid.................2 Lennukoolitus........ 35 6...................................4 6.....1..............8...............2 6..1.2 ELF’i vastavus Lennuameti poolt kehtestatud nõuetele......................................................................................................1 Riiklikku järelevalvet teostavad institutsioonid ............... 47 Lennundusspetsialistide kvalifikatsioonile esitatavad nõuded ................... 43 7........... 44 7...................................2 Riiklik järelevalve ...............2 Õhuruumi kasutamise protseduurid...........................................2 7............................. 32 Lennundusteade OPS T 8-2 .................................. 31 ELF’i alakohaste reeglite kinnitamine........... 41 Kaitseliit..........7.. 39 6.................................. 34 6........3 6...... 31 Vajalikud nõuded ELF’ile...................................... 37 Majandus........1.......................2.1............................................... 38 riiklikku juhtimist teostav osapool............................Tiit Paananen Eesti era.....................................1........... 43 Lennundusalased õigusaktid ..... 35 6..... 36 Eesti Olümpiakomitee seosed lennuspordiga ....................................ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 6..........2...............1..... 37 6...10 6.....ja harrastuspilootide liit on valikute ees.................1.......... 33 6..................... 34 6....3 Lennundusseaduse ajalugu............ 38 Haridus.................1................................................ 48 -4- ..................1 Õhuruumi ehitus.......1..4 ELF’is vajalikud muudatused ........................... 42 Klubide ülevaade..................................1...................1 ELF’i liikmemaksu kogumise ja üldkoosolekul esinduskvootide muudatus.......7........ 32 Eesti Lennuspordi Föderatsioonil roll ............. 42 Lennundusseaduse keskne roll...............................8 EANS – Lennuliiklusteeninduse AS ......................................1 Kaitseministeerium..................2..6 6..........9 6.................. 45 7......................................................................4 6....................................3 6.......................................................7 Eesti era....................................... 42 Omavalitsused ..........................2 Lennuspordi alakohaste reeglite tunnustamine ..............................ja Teadusministeeriumi mitmetahuline side lennundusega.............1 Töö noortega ............................................................. 40 6..........11 6................1 6..........................................1...............3 Lennureeglid ..........ja Kommunikatsiooniministeerium kui üks lennunduse Seosed Kultuuriministeeriumiga.................................2.................................................................................... 40 6......................12 7 7.........8........................................

............... 49 Ülikerglennuki käitamise eeskiri – kahjuks ilma järelevalveta .5 8............................................................8.....................3 ELF’i ja EEHL’i vaheline ühinemise kavatsuse protokoll ............................4 8........ 55 Purilennundus.................................................3 8.......................................... 51 7...........4 7......................8.........................................................6 7.................................................................................. 51 7...............................................6 8... 54 Langevarjusport...................................ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 7................................................................................................ 58 Lõppsõna .............................................................1 8.......................................................... 59 Kasutatud allikate loetelu .............. 51 Loodavad õigusaktid.......8...........2 Lennuameti ja ELF’i vaheline koostööleping.........7 8...................................................................................................5 7................................1 Puuduvad alakohased eeskirjad............... 49 Lennuameti põhimäärus..............................2 8.... 53 7...................8 Mudellennundus . 55 Motodeltaplaan ja ülikerglennukid...................... 53 7....... 67 -5- .... 50 Eesti Lennuspordiföderatsiooni põhikiri ...................................................................................................................................................8........... 54 8................................................ 57 Akrobaatika (pilotaazh) .......................................8 Mittetulundusliku lennutegevuse määrus ................. 61 Summary ........................ 53 8 Lennuspordi alad........7 7......Tiit Paananen Eesti era.................. 64 Lisad.... 57 Mootorlennukid (üldlennundus)................................................................... organisatsioonid ja koostöölepingud....4 ELF’i tegevuse käsiraamat...... 58 Õhupalli lend.............................................................................. 56 Mootorvarjundus ...................................................................................

ingl. Lennuspordi regulatsiooni osas võrdlevat analüüsi tehes võib püstitada näiteks ülesandeks. k. Era.ülikerglennukitel (alla 500kg stardimass) ning lennuvahenditel teostatav lennutegevus. http://www. -6- . 3 Autor: Lennusport on igasugune tegevus. Seoses lendamise aktiivsuse kasvuga ja Euroopa riikide tiheda koostööga valdkonna harmoniseerimise vallas on tulnud ette juhtumeid. 2 Autor: Harrastuslennundus .ja harrastuslennundus ning lennusport on siiski oluline osa Euroopa lennunduses. general aviation – tegemist on eralenduritega.org 4 Autor: Kommertslennundus on reisijate.ingl. mis hõlmab õhusõidukite või lennuvahenditega õhus või maapeal toimuvat. mida on liiga otseselt kohaldatud era. posti või lasti vedu rahalise hüvitise eest millele kohaldatakse Ühendatud Lennuametite nõuete JAR-OPS “Tasuline lennutegevus” sätteid. Just selliselt tuleb vaadelda 1 Autor: Eralennundus . Täpsemalt Rahvusvahelises Lennuspordiföderatsioonis määratletud spordikoodeksis Vt. mille suhtes korraldatakse võistlusi. recreational aviation .ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 1 Sissejuhatus Era1.ja harrastuslennundus2 ning lennusport3 on võrdlemisi keeruliselt ja lünklikult reguleeritud valdkond lennunduses. kus era.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi areng olnud ka aeglasem kui näiteks Ameerika Ühendriikides. mis on eraviisilise iseloomuga. Keerukus tuleneb eelkõige kommertslennunduses4 kehtestatud täpsetest nõudmistest. Lennundusõigus Euroopa riikides on ajalooliselt olnud detailselt sätestatud ja seetõttu on era.ja harrastuslennundusele ning lennuspordile. vormeli.Tiit Paananen Eesti era.ja mudelautode võistlused toimuks iga päev avalikel teedel ja tänavatel samaaegselt muu liiklusega. kes käitavad väikelennukeid üle 500kg stardimassiga.fai. et kuidas tuleks reguleerida autosporti kui kõik ralli-. k.ja harrastuslennundus ei ole saanud piisaval määral kaasa rääkida endale seatud tingimuste suhtes. Toetudes erinevatele allikatele on autori hinnangul Euroopas lennunduse alal harrastajaid umbes 1 miljon.

-7- . Samuti teeb kriisireguleerimise osakond ettepaneku reguleerida seadusandlikult lennuspordiföderatsiooni rahastamine ning lahendada lennuspordi üle vajaliku järelevalve tegemise küsimus. sest sportlased jagavad nö “teid ja tänavaid” ehk õhku ja lennuvälju koos kõigi teistega. kuid puudub ühtne pilt kuidas regulatsiooni loomise või organisatsioonide rollide kujundamisega edasi liikuda. Kuigi harrastajate arv Eestis on mõõdetav sadades. Tsitaat BNS’i 15.” Tsitaat Lennuameti põhieesmärkidest aastani 2008 punkt 3. on lennunduse maine kujunemisel oluline era. Vähendades intsidentide arvu era. Eestis on era.1 “Lennuohutuse järelevalve tõhususe tagamine ja parendamine”: “Selleks peadirektor toetab Lennuspordiföderatsiooni tugevdamist ning osutab abi vastava seadusandluse väljatöötamisel” See uurimistöö kaardistab harranduslennunduse organisatoorsed ja regulatiivsed kitsaskohad ning üritab astuda esimest sammu mõistlikult reguleeritud era. Tõnu Ader – majandusosakonna ja kommunikatsiooniministeeriumi uurija:”Majandusja kriisireguleerimise lennuõnnetuste kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna hinnangul tuleb riigil kaaluda lennuametile tulevaks aastaks ja ka edaspidi eelarveliste vahendite kasvu võimaldamist lennuohutusalaseks tööks.ja harrastuslennunduse edukus mõjutab oluliselt ka kommertslennunduse käekäiku.ja harrastuslennunduses suurendame ka kommertslennunduses ohutust otseselt ja kaudselt.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel lennusporti. aasta uudisest “Euroopa andis Eesti lennuohutusele hävitava hinnangu”. Tulemuseks on rohkem reisijaid.Tiit Paananen Eesti era. mai 2006. Era. kes valivad just õhutee oma sihtpunkti jõudmiseks.ja harrastuslennunduses ning lennuspordis juhtuvate õnnetuste ja instidentide hulk ja iseloom.ja harrastuslennunduse kontekstis täna teatud tasemel valmisolek muudatusteks.ja harrastuslennunduse mudeli loomisel.

kuid see ei vähenda selle valdkonna reguleerimise ja järelevalve teostamise vajadust.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Uurimistöö koostamisel leidis autor.1 Uurimistöö vajadus Lennuspordi iseloomust tuleneb oht.analüüsitakse hetkeolukorda ning võimalikke Eesti olukorrale sobivaid mudeleid. majanduslikes ja ühiskondlikes küsimustes. et nii era. et jätkata valdkonna uurimist eesmärgiks magistrikraad lennundusõiguse alal. Allikate hulgas on olulisel kohal ka autori enda kogemuspärased teadmised. millel oleks ka riiklikult määratud eesmärk ning ülesanne. On eriti tähtis.ja harrastuslendajate ning lennusportlase hulk Eestis on küll väike. Lennundusalased õigusaktid -8- .Tiit Paananen Eesti era. Ohtlikuks seetõttu. töömahukas järelevalve ning liigne sarnasus kommertslennundusega muudavad lennuspordi kättesaamatuks. kalliks ja seeläbi omakorda ohtlikuks. et ülepingutatud regulatsioon. Lisaks kaalub autor ka Concordia Audentese magistriprogrammi sisseastumist. 5 Vt. et võrreldes aktiivse harjutamisega on vähene lendamine pigem ohtlik. mis on saadud osaledes vabatahtlikuna erinevate lennundusealaste organisatsioonide töös. Organisatsioonide ning õigusaktide analüüsis püüan saavutada kõrget kaetuse taset. Eestis hetkel kehtiv lennundusõigus reguleerib lennusporti puudulikult5. Töö jätkub Eesti vastavates ringkondades ja käesolev uurimus on ainult üheks pidepunktiks valdkonna arengus. Sellest ka välismaiste allikate elektrooniline iseloom. Peatükk 7. 1. Valdkonnas tegutsevate organisatsioonide reaalne panus kui ka võimalus panustada on vähene ning puudub koostöömudel. et eestikeelsete materjalide hulk on piiratud ja võrdleva analüüsi teostamine oli ainult võimalik toetudes välismaistele allikatele. et neil oleks võimalus kaasa rääkida oma valdkonda puudutavates õiguslikes. poliitilistes.ja harrastuslennundus kui ka lennusport oleks mõistlikult reguleeritud ja järelevalve töötaks tasakaalus sportlike eesmärkidega ning lennusportlased ja harrastajad oleks koondunud selliselt. Era. Sellest ja tulenevalt Eesti allikate vähesusest joonistub välja uurimistöö kaardistav iseloom .

Tiit Paananen Eesti era.php?id=7630 -9- . Vajalike muudatuste teemal on Lennuameti ja Eesti era. tuua välja esinevad lüngad ja kitsaskohad.ja harrastuslennunduses ja lennuspordis toimunud mitmeid traagiliselt lõppenud õnnetusi6. aasta lennuohutuse aruanded.2 Uurimistöö eesmärk Käesoleva töö eesmärgiks on kaardistada ja analüüsida hetkeolukorda Eesti kehtivas lennuspordi regulatsioonis.ja harrastuspilootide liidu vahel algatatud diskussioon Eestile era. 6 Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna 2004.ee/index.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Eestis on pärast taasiseseisvumist era. suunas. Enamustel juhtudel on õnnetuse tinginud inimese tegutsemisviga. kuid tulenevalt osapoolte suurest töökoormusest ei ole piisavalt tehtud uuringuid erinevate võimaluste kohta täna kehtivatest õigusaktidest lähtuvalt. Teen ettepanekuid nii õiguse kujundamise kui ka organisatsioonide rollide ja koostöömudeli osas. mille juured peituvad puudulikus järelevalves. Lisaeesmärgiks on anda hoogu valdkonda puudutavale arutelule ja luua mõned pidepunktid.ja harrastuselennunduse korraldamiseks vajaliku mudeli väljatöötamise osas.mkm. http://www.ja harrastuslennunduse regulatsiooni ja riikliku järelevalve tulevikuvisiooni ning analüüsib selle saavutamiseks vajalikke tegevusi ja ülesandeid. Neist lähtuvalt esitab töö era. Eesmärgiks ei ole leiutada unikaalset mudelit. finantseerimise ja teostamise osas. et selles osas tulemusi saavutada. ja 2005. et mainitud valdkondades toimuks areng õiges 1. On lennusportlaste enda huvides. Sellest tuleneb ka otsene vajadus selgitada välja milline lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Eestile kõige paremini sobib. vaid kohandada Eesti oludele sobivaks naaberriikides tunnustatud ja läbiproovitud võtteid lennuspordi regulatsiooni ja järelevalve kehtestamise. lünklikus määrustikus ning ebakvaliteetses koolituses. mille vead ja puudujäägid on täna tundmatud.

ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 1. Lennusporti alade kaupa kirjeldades joonistuvad välja alade piirid ja lisaks sarnastele joontele ka erinevused. Ükskõik millist terminit parajasti tekstis kontekstist lähtuvalt kasutan. Seda põhjusel. roll ja põhikirjalised ülesanded Esmalt toon välja valupunktid üldisel tasemel. et situatsioon on kõige problemaatilisem harrastuslennunduses ja seal on tugevam spordi aspekt. hõlmab see alati kõiki kolme. . kui ta teostab mittetulunduslikku lennutegevust isiklikel eesmärkidel.10 - . et see mudel käivituks. Käsitlen siiski peamiselt harrastuslennundusega seotud temaatikat viidates vajadusel eralennundusele.Tiit Paananen Eesti era. et on terve rida nõudmisi. Seejärel loon konteksti tehes ülevaate rahvusvahelistest organisatsioonidest ja Eesti seosest nendega. Erinevas kontekstis on otstarbekas kasutada erinevaid nimetusi. mis ei kehti eralenduri kohta siis. kui erinevused ei ole eraldi välja toodud. Kogu töö vältel kujundan antud konteksti baasil võimaliku eraja harrastuslennunduse ning lennuspordi koostöö mudeli ning toon välja vajalikud muudatused.3 Uurimistöös kasutatav metoodika Eesmärgini jõuan kitsamalt analüüsides kahte aspekti: Lennusporti puudutav rahvuslik ja rahvusvaheline õigus Lennuspordiga seotud institutsioonid. nende eesmärgid. 1. harrastuslennundus ja Käesolevas töös kasutan lennusport. mis on vajalikud. Samuti puudutan organisatsioonide juures ka nende võimalikku tulevikurolli ja organiseerumise vormi.4 Uurimistöö raamid termineid eralennundus. Samas võib järelevalve teostamine eralennunduse suhtes võib kattuda harrastuslennunduse järelevalvega kui on olemas vastavad pädevad organisatsioonid millel on riigi poolt siirdatud volitused. Sügavamalt analüüsin hetkel kehtivaid õigusakte ja lennuspordiga seotud organisatsioonide ülesandeid. Eralennundus toimib suhteliselt hästi ja kasutab kommertslennunduses kehtivaid määrusi. kuid arvestama peab faktiga.

Madala elatustaseme juures kalli harrastuse finantseerimine oli raske ning tegevusmaht vähenes oluliselt ja sealjuures ka sportlikud saavutused. Võistlustulemuste oluline vähenemine tõi kaasa ka selle vähese riikliku tähelepanu kadumise ja 2006.Tiit Paananen Eesti era. Samas on lennuspordiga tegelevad organisatsioonid ise põhjustanud riikliku tähelepanu kadumise. Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing. 2 Peamised valupunktid Alljärgnevalt annan era- ja harrastuslennunduse ülevaade probleemsetest valdkondadest era- ja harrastuslennunduses. aastal ei toeta riik lennusporti praktiliselt üldse.11 - . vene keeles DOSAAF . Statistika puudumine tegevuse kohta tähendab riigi jaoks ala kadumist ja seega pole olnud ka selle kaduva ala rahaline toetamine oluline.1 Riikliku rahastamise vähesus ALMAVÜ7 alluvuses toiminud ja nõukogude sõjalisest eelarvest rahastatud lennuspordialad jäid seoses taasiseseisvumisega suhteliselt järsku ilma riigi rahalisest toest. kelle juhtimismudel on soodustanud kontrolli kadumise oma liikmesklubide liikmete arvu üle ja seetõttu on ka vastav statistika jäänud riigile edastamata. mis aga on tegutsenud suhteliselt kaootiliselt ja nö “võsas”. Näiteks võib tuua Eesti Lennuspordiföderatsiooni (ELF).ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Käsitlen Eestis kehtivaid seadusi ja väliskokkuleppeid. 7 Armee. Puudu on ka neile laienev määrustik. mille liige Eesti on. 2. kuna just neile küsimustele otsib lahendusi käesolev töö. Lisaks on tekkinud mitmeid uusi lennuspordialasid nagu motodeltaplanerism ja mootorvarjundus. sest neil ei ole mingit organiseerumise mudelit või toetavat organisatsiooni.

Määrustiku puudumisest tingituna ei ole määratud ka normid. lähemalt ptk-s 6. Lennuametis poolt korraldavates eksamites on küsimusi. mille ainsaks ülesandeks on kujunenud Eesti liikmelisuse hoidmine Rahvusvahelises lennuspordi föderatsioonis (FAI).2 .3 Nõrgad organisatsioonid Eesti lennunduses on võtmetähtusega organisatsioonid nõrgad. Vt.12 - . mida näiteks puri. Puuduvad ka sanktsioonid.Tiit Paananen Eesti era. mis on vajalikud. ELF’il puuduvad arengu eesmärgid ja põhikirjast tulenev tegevus on puudulik. Sportlaste ja kolmandate isikute õigused ning turvalisus ei ole kaitstud ja intsidendi korral on väga raske tuvastada vastutavat osapoolt või rakendada õpitut tulevikus. et ohutult ja turvaliselt tegeleda lennuspordiga. on valdkonda reguleerivad reeglid kas puudulikud või neid ei ole. nõuded või piirangud.2 Puudulik määrustik Sõltuvalt lennuspordi alast8. nende vahel koostöö ja klubides või isikute tasemel toimuv areng ei jõua kõikide harrastajateni ühtlaselt.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 2.või ülikerglennuki piloodi koolitusprogrammis ei puudutata. Eesti Lennuspordi Föderatsioon – vananenud ja mittedemokraatliku9 kompetentsiga juhtimisskeemiga täiesti alarahastatud piiratud mittetulundusühing. Sellest tulenevalt on ka järelevalve teostamine lennuspordiga tegelevate isikute või klubide osas piirdunud üksikute pisteliste tulemusteta nõupidamistega. Lisaks on puudulik ka koolituse kvaliteedi riiklik järelevalve. 2. mida on näiteks tinginud mõni traagiline õnnetus. Veelgi enam. Olemasolev seadusandlus ja määrustik ning institutsioonide põhikirjad on lünklikud ja enamasti puudub rakenduslik osa. Taagaks on ALMAVÜ’st pärit vananenud traditsioonid ning sisepoliitilised vastuolud 8 9 vt analüüs ptk-s 8 Autor: ELFi aastakoosoleku poolt vastuvõetud liikmemaksu kogumise süsteem ja esindukvootide süsteem on vastuolus ELF’i põhikirja punktiga 2.

Majandus ministeeriumite ja kommunikatsiooniministeeriumi vahelise ülesannete jaotuses. Eesti lennnufirmasid ähvardas koguni lennukeeld Euroopa taevas. Võimaluste piires on Lennuamet teinud tööd kõige valulisemate valdkondade reguleerimisel ja on püüdnud osaleda harrastuslennundust puudutavate küsimuste lahendamisel. Ka on vaevanud rahvuslik küsimus10 ja mitteeestlaste.13 - . Lennuameti nõrkust näitab seegi. Kaitseministeerium andis 10 Autor: Näiteks olid ELFi langevarjukomitee koosolekud aastaid vene keelsed ja Vt peatükk 8.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel harrastajate vahel. Eesti lennuamet – keskendub peamiselt kommertslennunduse korraldamisele ning vahendite nappuse tõttu täidab puudulikult seadusest tulenevaid kohustusi mittetulundusliku lennunduse ja lennuspordi reguleerimise ja järelevalve osas. aastal lennundusseaduse muudatustega kehtetuks tunnistatud langevarjueeskiri11 Eesti suurima harrastajate hulgaga lennuspordiala õigustühimikku. Kaitseliidu Ühendatud Lennukorpus (KÜL) – 2000. Samast ajajärgust on ka ohvritega lõppenud lennu.Tiit Paananen Eesti era. kes moodustavad märgatava osa lennusportlastest. MKM lennundus suunas eraja ja merendusosakond – ei ole suutnud defineerida lennuspordi asukohta erinevate harrastuslennunduse Kultuuriministeeriumile kasutades spordi argumenti. lõimumine organisatsiooni töösse on ebaõnnestunud. et Eesti kodused lennunudusalased küsimused olid lahendamata ja samas Eestil puudus reaalne valmisolek võrdsetel alustel nende samade organisatsioonidega koostööd teha. 2004. See näitab suutmatust sisuliselt mõista era. Ka jättis 2000. Aastani toimunu tihe töö rahvusvahelistes organisatsioonides päädis sellega. 11 . et Eesti on Euroopa Liiduga liitumise käigus läinud kergema vastupanu teed ja aksepteerinud täies mahus Euroopa Liidu lennunuduse alase õiguse samal ajal kui teised riigid on kehtestanud üleminekuperioodid ning seadnud oma tingimusi regulatsioonides lubatud piires. aastal Kaitseliidu peastaabi juurde loodud mittetulundusühing.ja harrastuslennundusega seotud temaatikat.2 Langevarjusport protokolli ei peetud.ja langevarjuõnnetused.

See mõjuks aga väga negatiivselt näiteks Eesti purilennuklubidele. et võibolla tuleks nimetatud lennukipark realiseerida ja saadud raha eest modernsemaid lennumasinaid osta. Selle ajajärgu viljadeks on puudulik või vananenud määrustik taasiseseisvunud Eestis.14 - . Naaberriikides üldlevinud koostööd lennusportlaste ja kaitseväe vahel ei ole Eestis peetud vajalikuks arendada.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel okupatsiooniajal ALMAVÜ’le kuulunud lennukipargi üle KÜL’le. Eesti õhuvägi – ei ole arendanud tsiviilkoostööd ja on suhtunud era. Murettekitavam on aga tendents. 2.ja harrastuslennundusse pigem tõrjuvalt. Kahjuks ei ole nimetatud organisatsioon piisaval määral käivitunud. on kõiki mainitud tegureid arvesse võttes puuduste põhjused mõistetavad. suutmatus uutes tingimustes leida rahalisi vahendeid spordi arendamiseks. puudusid oskused selle teostamiseks uutes tingimustes.ja harrastuslennundust tänasel kujul ei eksisteerinud. Lennusportlased on lõpetanud aktiivse spordis osalemise ja inimestel.Tiit Paananen Eesti era. vähesed oskused lennuspordi korraldamisel ja nõrk organiseerumise võime. kes varem vedasid lennusporti Eestis. aasta sügisel oli kõne all. mis on välja kujunemas – lennusport on marginaalne spordiala ja seetõttu ka uutes paranenud tingimustes ei paista .ja sõjalennundust. Pärast asutamist on peetud 1 üldkoosolek ja 2005. Nõukogude okupatsiooni ajal oli õhuruum täielikult sõjaväe kontrolli all ning seega oli ka lennusport allutatud kesksele kontrollile mida teostas tugevalt reguleeritud poolsõjaline spordiorganisatsioon ALMAVÜ. Lennusport oli riiklikult rahastatud ja Moskva tsentraalse kontrolli all. Pärandiks saadud tehnika on amortiseerumas ja uut lennusportlaste põlvkonda ei ole sihipäraselt peale kasvatatud. Tulenevalt Eesti kiirest majanduslikust arengust. kommertslennunduse plahvatuslikust kasvust ning resursside vähesusest lennundusega tegelevates organisatsioonides (eelkõige Lennuametis). Era.4 Objektiivsed põhjused puudustele lennundus ja lennusport sarnaselt Enne II maailmasõda arenes Eesti naaberriikidega ja geopoliitilisest asukohast tingituna oli Eestile tähtis areneda tsiviil. kes nimetatud tehnikat praegu kasutavad.

järelevalveja juhtimisemudelitest. Eesti kontekstis Eesti Lennuspordiföderatsioon). Ilmailuliitto. Need riigid järgivad üleeuroopalist trendi. kes teostab järelevalvet harrastuslennunduse ja lennuspordi osas. kus lennuspordi ja harrastuslennunduse reguleerimine on allutatud rahvusliku lennuameti alluvusse. Ilmailuliitto abistab Ilmailuhallinto’t harrastuslennunduse alase koolituse ja tegevuse järelevalve osas. Ilmailulaitos haldab lennujaamasid ja Ilmailuhallinto viib läbi lennunduse alast järelevalvet ja riiklikku juhtimist. mille tegevus finantseeritakse suures osas lennujaamade ja lennufirmade turvalisusmaksudest. Ilmailuhallinto on Soome Teede ja Sideministeeriumi allasutus. saab selleks Teede ja sideministeeriumilt toetust. 3 Lennuspordi reguleerimise ja järelevalve arengumudeleid naaberriikidest Enne kui Eesti mudeli väljapakkumist.ja harrastuslennunduse traditsioonid ja lennusportlaste hulk ületab Eesti numbrid kordades.1 Soome Era. kuid tegelik töö toimub mittetulunduslike alaliitude. ühenduste või föderatsioonide tasemel. jaanuarist jõustunud lennundusseaduse alusel on eraldatud Soome lennuamet (Ilmailuhallinto. Samas peab arvestama. esitan lühidalt läbilõike naaberriikides kasutusel olevatest lennuspordi organiseerumise-. Eesti mõistes ühendatud Lennuamet ja Tallinna lennujaam). et nendes riikides on väga pikaajalised era.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel aktiivset tegutsemist antud valdkonnas. Sellest ka käesoleva uurimistöö vajalikkus. .Tiit Paananen Eesti era.ja harrastuslennunduse alane koolitus.ja tegevusjärelevalve on koondatud MTÜ Soome Lennuspordiliit alla (Ilmailuliitto ry. Eesti mõistes Lennuamet) varasematest Soome lennuametist (Ilmailulaitos. 3. 2006 aasta 1.15 - .

2005/1242 http://www. Lisaks on Soome valitsuse lennunduseaduse kaaskirjas15 parlamendile mainitud. teostab õhusõidukite ülevaatusi ja abistab oma lennuspordiala kohaseid komiteesid nende töös.ja harrastuslennunduse järelevalvega seotud ülesanded antud harrastajaühenduste endi korraldada. Ilmailuhallinto otsuse võib halduskohtus vaidlustada.finlex. Peatükk 5.fi/fi/laki/ajantasa/2005/20051242?search%5Btype%5D=pika&search% 5Bpika%5D=ilmailulaki 13 14 15 Vt.fi/fi/esitykset/he/2005/20050139.pdf . 12 Ilmailulaki 29. ülikerglennukite. Peatükk 5. Eelmise lennunduseaduse alusel oli Ilmailuliitto ja Ilmailulaitos’e vahel sõlmitud raamleping ja lisa.12.finlex. Ilmailuliito poolt tehtud otsuseid saab 30 päeva jooksul esitada ülevaatamiseks Ilmailuhallinto’s. kuumaõhupallinduse alane komitee.3 Vt.Tiit Paananen Eesti era. Soome era.4 http://www. milleks on Ilmailuliitto. Arvestamist väärt on ka fakt. deltaplanerismi ja mootorvarju komitee. et paljudes Euroopa riikides on era.16 - . kus määrati organisatsioonide vaheline suhe ja ülesanded.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Ilmailuliitto viib läbi koolituse järelevalvet. Praegu kehtiva Soome lennundusseaduse12 §163 järgi võib Ilmailuhallinto endiselt siirdada lepingu alusel lennunduse riikliku järelevalve ülesandeid selleks pädevale üleriigilisele organisatsioonile. kus toimub reaalne tegevus. motodeltaplanerismi ja eksperimentaallennukite komitee. Komiteed jagunevad lennuspordi alade järgi: langevarjukomitee. et Soome lennundusseadus võtab nüüd sarnaselt Eestile arvesse kõiki Euroopa Ühendatud Lennuametite13 (JAA) ja Euroopa Lennundusohutusameti14 (EASA) poolt ettenähtud reegleid.ja harrastuslennuduse reguleerimise ja järelevalvemudel on heaks eeskujuks Eestile sarnase mudeli koostamisel. purilennukite. On võetud kasutusele termin “Üleriigiline harrastuslennunduse organisatsioon”.

on lennuspordiala ühendused (Svenska Ballongfederationen.2 Rootsi Rootsi tsiviillennunduse riiklik järelevalve ja juhtimine oli 2005.17 - . Kuna Rootsis on era.airsport. kaardistamis ja muid erineva otstarbega lende viivad läbi eralendurid süsteemselt oma lennukitega ja kulud. aastast on need funktsioonid jagatud kahe organisatsiooni vahel. Svenska Segelflygförbundet. Svenska Konstflygförbundet. mis omakorda ühendab 15017 mootorlennukiklubi üle Rootsi. aasta alguseni üles ehitatud sarnaselt Soomele. Sveriges Modellflygförbund. 3. Uus Rootsi lennuamet (Luftfartsstyrelsen) hakkab tegelema regulatsiooni väljatöötamise ja järelevalvega ja Luftfartsverket jätkab lennujuhtimise ja lennujaamade opereerimisega.asp?p=16538 Rootsi kuningliku lennuklugi koduleheküljelt http://www. Svenska Skärmflygförbundet) oluliselt iseseisvamad ja omavad dubleerivaid administratiivfunktsioone ja infrastruktuuri. eelkõige selle organisatsioonilises ülesehituses.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Suurimaks väljakutseks peab Ilmailuliitto juht Kai Mönkkönen lennuspordi instruktorite koolitamist Soomes. Rootsi lennuamet (Luftfartsverket) tegeles nii lennunduse reguleerimise. Motorflygförbundet KSAK. Ka harrastuslennunduses on teatud erinevusi. Alates 2005. Svenska Fallskärmsförbundet. mis moodustavad murdosa 16 Rootsi lennuspordiföderatsiooni koduleheküljelt http://www. järelevalve kui ka lennuväljade ja muu lennunduse infrastruktuuri opereerimisega.Tiit Paananen Eesti era. Svenska Hängflygsförbundet. Rootsile on iseloomulik era.ja harrastuslennunduse ning sõjaväe koostöö.se/t3. Flygsportförbundet’is on allorganisatsioonidena 8 alakohast ühendust ja lisaks Kuninglik lennuklubi (Kungliga Svenska Aeroklubben). Sarnaselt Soomele ja Eestile tegutseb Rootsis rahvuslik lennuspordi föderatsioon (Flygsportförbundet). loendamis.ksak. mis on Rahvusvahelise Lennuspordi Föderatsiooni (FAI) liige ja ühendab 440 klubi ühtekokku 20411 liikmega16.ja harrastuslennundus veel rohkem levinud kui Soomes. Vaatlus. Samuti vajab ülevaatamist Ilmailuhallinto ja Ilmailuliitto vaheline leping ja selles sisalduvate ülesannete sisuline pool.se/ 17 .

Eesti paistab selles osas Rootsi kõrval välja erilise saamatusega viia läbi tsiviil. Kuna sarnaseks koostööks on loodud juriidilised alused. pädevustunnistuste väljaandmisega ja lennukite ülevaatusega seotud ülesandeid. kaetakse sõjaväe eelarvest. Sarnaselt on organiseeritud ka teiste spordialade reguleerimine ja järelevalve. mis on 18 http://www.3 Taani Suhteliselt sarnane mudel Rootsile. Samuti teeb sõjavägi koostööd Langevarju Föderatsiooniga (Svenska Fallskärmsförbundet). 3. kuid katusorganisatsiooniks on Taani kuninglik lennuklubi (Kongelig Dansk Aeroklub -KDA). Lennundusega tegelevate inimeste hulgast sõltuvalt on harrastajad koondunud klubidesse. Valitseb umbusaldus ja puudub igasugune dialoog. Ülikerglennukite puhul on selleks üleriigiliseks ühenduseks siis “Dansk Motorflyver Union”.Tiit Paananen Eesti era. kes võib täita ülikerglennukite koolitusega. Rootsis on veel lisaks tugev sõjaväe toetus era.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel sõjaväe vastavatest kuludest.18 - . 3. Kuigi vastavalt lennundusseadusele on Taani lennuametil õigus välja anda litsentse ja pädevustunnistusi. Lisaks annab Taani lennuamet välja oma regulatsioone ja käske.pdf . Alakohased ühendused on tugevad ja iseseisvad. siis näiteks ülikerglennki määruses18 punkt 6 kirjeldab nõudmisi ühendusele.ja katsejõudude koostööd. annab see võimaluse häbenemata viia läbi tsiiviil ja kaitsejõudude vahelist koostööd.py/Get/File-2408/BL9-6_uk. Taani lennuamet (Statens Luftartsvæesen) tegutseb Transpordi.ja Energiaministeeriumi alluvuses ja lähtub oma tegevuses Taani lennundusseadusest. KDA on ka FAI liige. Domineeriv on nõukogudelik keelav juhtimisstiil.dk/Dokumenter/dscgi/ds.slv.ja harrastuslennundusele.4 Kokkuvõte rahvusvahelistest mudelitest Kõigis mainitud riikides on riigi ja erasektori koostöö väga tihe. et koolitada eriüksuseid.

ja harrastuslennunduse marginaalsest iseloomust on see valdkond saanud vähese tähelepanu osaliseks. ptk-d 5-7) käigus toon ära muudatused ja tegevused. Mudeli realiseerimiseks vajalikke muudatusi analüüsin alljärgnevates peatükkides põhjalikumalt ja detailsel tasemel iga muudatuse konteksti piires. Praktika näitab. et Lennuamet ei ole piisavas ulatuses ja kvaliteediga teostanud talle seadusega pandud sellekohaseid ülesandeid ja tulenevalt era. 4 Soovitus Eesti era. Töömaht ja resursside vajadus on loomulikult erinev.19 - . kes esindab lennusportlasi kodu. et . Kui harrastajate hulk on suur (Rootsi ja Taani näited) siis alaliidud on tugevad ja võrdlemisi autonoomsed. Komiteedes töötavad klubi esindajad. See ei ole ainult Eesti Lennuameti probleem. Rõhutan. kus kõik harrastajad on koondunud lennuspordi katusorganisatsiooni alla. Väiksema harrastajate hulga puhul (Soome näide) on kasutusel nö komiteede süsteem. Siinkirjeldatud mudelite diagrammid koos selgitustega toon ära lisades 1. Arengusuundi on mitmeid ja nad ei ole üksteist välistavad.ja välismaal. 2 ja 3.ja harrastus ning lennuspordi paremaks reguleerimiseks ja järelevalve teostamiseks. et seda mudelit ellu rakendada. Seda ka suhtes lennuametiga.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel omakorda alaliidu liikmed ja alaliit kuulub riikliku katusorganisatsiooni. mis on vajalikud.Tiit Paananen Eesti era. et ainult selle peatüki lugemine ei pruugi olla piisav vajalike muudatuste ja tulevikus läbiviidavate tegevuste mõistmiseks.ja harrastuslennunduse reguleerimise ja järelevalve mudeliks Käesolevas peatükis toon lühidalt ära ettepanekud Eesti era. 4. Olukorda raskendab asjaolu. Lennundusega seotud organisatsioonide ja õigusaktide analüüsi (vt. vaid sarnased tendentsid on tuttavad üle Euroopa.1 Eeldused Lennuspordi reguleerimine ja järelevalve on vastavalt Lennundusseaduse §-le 7 Lennuameti ülesanne.

Mudeli kujundamisel peab arvestama harrastajate ja spetsialistide vähest hulka.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel era.Tiit Paananen Eesti era. HE 139/2005 vp. Jaanuaril 2006 jõustunud uue lennundusseaduse §16320 kaaskirjast parlamendile21: “Rahvusvahelist praktikat järgides on mõtekas ka tulevikus laiendada harrastuslennunduse järelevalvet oma tegevuse üle. Adam Smithi instituudi19 teadlaste hinnangul peaks läbilöögivõimelises riigis töötama 15. Väljavõte Soome 1.000 ringis.2 Mudeli kirjeldus Eesti peaks järgima Euroopa era.fi/fi/esitykset/he/2005/20050139. kus tegelikult pannakse paika tulevikus sobiv ja töötav skeem.adamsmith. Nii toimitakse mitemetes Euroopa Liidu liikmesriikides ja on tõenäoline. õhusõidukite ja lennuvahendite ülevaatuse korraldamine ja koolituse läbiviimine ning pädevuse kontroll on antud era. §163 “Ülesannete siirdamine harrastuslennunduse Autori tõlge ühendusele” http://www. Täita tuleb mõned olulise tähtsusega lüngad mudelis.org/ Ilmailulaki. Eestis oleks ideaalne ametnike hulk 25.ja harrastuslennundust ning lennusporti ühendavale rahvuslikule katusorganisatsioonile. lennutegevuse järelevalve teostamine.pdf 21 . kuid Eestis on täna ligi 5-6 korda rohkem.000 ametnikku miljoni elaniku kohta. 4. kus alakohase regulatsiooni väljatöötamine.20 - .ja harrastuslennunduses ning lennuspordis valitsevat trendi. Seda probleemi ei lahenda Lennuameti koosseisu suurendamine. Pakutav uus mudel hõlmab endas tegelikult osa juba olemasolevast regulatsioonist ja organisatsioonilisest koostöömudelist. Lisaks tuleb ette näha ülemineku faase. Seega Lennuameti koosseisu suurenemisele ei saa jääda lootma.finlex.ja harrastuslennundus hõlmab endas ka spordi arendamisega ja noortetööga seotud aspekte ja selles osas puudub Lennuametil pädevus ja komptetents. et EASA direktiividest lähtuvates tegevusjuhistes luuakse liikmesriikidele 19 20 http://www.

ja harrastuslennunduse alased reeglid on kohustuslikud kõigile Eestis valdkonnas tegutsevatele isikutele.ja järelevalvemudelid liiguvad harrastajaile suurema isereguleerimise õiguse andmise suunas.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel tingimused siirdada veel rohkem harrastuslennunduse järelevalveülesandeid harrastajate ühendustele või teistele heakskiidetud asutustele. . et Euroopa era. kes omakorda saab tegutsemiseks toetust riigilt Nimetatud organisatsiooni poolt kehtestatud era.ja harrastuslennunduse haldusülesanded täitma.21 - . Eesmärk on siirdada üleriigilisele registreeritud era. Vaja on saavutada 2 eraldiseisvat eesmärki: Lennuametil on õigus seaduse alusel volitada selleks sobivat organisatsiooni era.ja harrastuspilootide liiduga.Tiit Paananen Eesti era. Pädevustunnistusi ja lubasid puudutavates küsimustest tuleks ühendusel rakendada neid punkte. Kergete harrastuslennunduse õhusõidukite ja seadmete heakskiitmiseks vajaliku resursside ja kompetentsi hankimine Lennuametisse oleks eeskätt harrastajatele endile äärmiselt kallis ja sellest tulenev ühiskondlik kasu oleks minimaalne.ja harrastuslennunduse ühendusele muuhulgas harrastuslennunduse õhusõidukite ja seadmete heakskiitmisega ja registreerimisega ning selliseid õhusõidukeid ja seadmeid kasutava koolituse ja pädevustunnistuste väljaandmisega seotud ülesandeid.ja harrastuslennunduse regulatsiooni. mida lennundusseaduses määratakse. Ülesannete siirdamine tähendaks ka loomulikult õigust tunnistada kehtetuks ühenduse poolt antud pädevustunnistused.“ Eeltoodu viitab sellele. Lennunudusseadusesse ja sellega seotud määrustesse viiakse sisse vajalikud muudatused Lennuamet ja ELF lepivad kokku ülesannete sisus ja vastutuse piirides. Vajalik võib olla selle ühendamine Eesti era. Eesti kontekstis tähendaks see kõige üldisemal tasemel: Eesti Lennuspordiföderatsiooni (ELF) tule uuesti käivitada. ELF-i finantseeritakse vähemalt osaliselt riigi poolt.

et kindlustada lihtne kuid töötav seadusandlik mudel era. Mudeli juurutamine on pikaajaline protsess ja on otstarbekas teostada vahepeal mõned hädavajalikud muudatused. ICAO’l on 189 liikmesriiki. Eksisteerib erinevaid võimalusi nende eesmärkide saavutamiseks.ja harrastuslennuduse reguleerimiseks. detsembril 1944.Tiit Paananen Eesti era. aastal kirjutasid Chicagos 52 riigi esindajad alla Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonile e. 5 Rahvusvaheliste lennundusalaste organisatsioonide ülevaade Peatükk analüüsib rahvusvaheliste konventsioonide ja organisatsioonide mõju eraja harrastuslennundusele.1 International Civil Aviation Organization – rahvusvahelised lennunduse alused 7. . Nendeks on langevarjuhüpete reeglite ja mootorvarju reeglite kehtestamine Majandus. mis on ÜRO spetsialiseerunud allasutus ja tegeleb rahvusvahelise lennuliikluse ning regulatsiooni korraldamisega.ja harrastuslennunduses ning mille liige Eesti on (va Euroopa Lennuspordi Föderatsioon). Sellega loodi Rahvusvaheline tsiviilennunduse organisatsioon (International Civil Aviation Organization) ICAO. mis antud kontekstis omavad tähtsust ehk määravad õigusliku ja institutsionaalse konteksti era.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Esimese punkti juures tuleb leida õiguslikult sobiv viis kuidas Lennuamet saaks seadusega ettenähtud korras haldusülesandeid siirdada ja teises punktis tuleb leida regulatsiooni avaldamise õige vorm ning meetod. Neid analüüsin järgnevates peatükkides. Chicago leppele. 5. Seda tehes tuleb aga pidada silmas lõppeesmärki ja vältida võimalike konfliktide tekkimist.22 - .ja Kommunikatsiooniministri määrusega.

aatal kehtestati Eestis ICAO standarditele vastavad lennureeglid. ECAC’il on 42 liikmesriiki.23 - . 1992. Parlamendi ja Nõukoguga. mis on otseseks täitmiseks ICAO liikmesriigi tsiviilõhusõidukite käitajatele. koostöös efektiivset ja säästvat Euroopa õhutranspordi süsteemi”. meeskonna litsentseerimine. andes võimaluse konsulteerida lahenduste otsingutel erinevate liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Viimati 5. valdkondi s. Tänaseks omab ECAC laialdast mõju lennunduses üle Rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni (ICAO) ja Euroopa Komisjoni. aastal sai Eestist ICAO 166. . et “edendada pidevalt Euroopa. kelle poolt on paika pandud enamus tsiviillennundust puudutavaid standardeid. ICAO Annex 1-18 sisaldavad lennundusalaseid standardeid. siis ka lennusporti puudutab see otseselt. lennureeglid.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Chicago lepe loob õhuruumi kasutamise reeglid. lennukite registreerimise ja turvalisusega seotud reeglistiku ning määrab ära liikmesriikide õigused õhutranspordiga seotud küsimustes. Lisaks veel sidemed Euroopa liidu lennunduse alaste institutsioonidega nagu Eurocontol. Chicago lepet on üle vaadatud seitsmel korral. Euroopa lennundusohutusamet ja Euroopa Ühinenud Lennuametid (JAA). tihedalt turvalist.Tiit Paananen Eesti era. Peamiseks ECAC’i väärtuseks on olla foorumiks suuremale osale tsiviilennunduse valdkonna küsimustele. ICAO tähtsus lennuspordile on fundamentaalse iseloomuga. Töötab arenevat. lennuliiklusteenused jne. Leppel on 18 lisa. Eesti liitus ECAC’iga 1995’dal aastal ja 2000’dal aastal peeti Tallinnas ECAC’i sümpoosium “Lennuõnnetuste ohvrite ja pereliikmete abistamine”. liikmesiik ja 1994.2 European Civil Aviation Conference – Euroopa lennunduse kujundaja Euroopa Tsiviillennunduse konverents (ECAC) loodi 1955’dal aastal. kus kirjeldatakse detailselt erinevaid aastal 2000. Kuna tegemist on ülemaailmse organisatsiooniga.h.

Tiit Paananen Eesti era. ja 7. kooskõlastatud tegevuse tagamine liikmesriikide ja ülejäänud maailma vahel. ECAC’i töö tulemuseks on määrused. juunil 1999. a otsusega kui ECAC’iga liitunud võimuorgan vastavalt ECAC põhikirja artiklitele 1(4) ja 4(2).ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Tegutsemisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest22: tsiviillennunduse poliitika harmoniseerimine/ühtlustamine liikmesriikides. ECAC on olnud Euroopa tsiviilennunduse juhtivaks foorumiks.ecac- ceac.3 Joint Aviation Authority – harmoniseerimine ja detailne töö Euroopa Ühinenud Lennuametid on ECAC-i assotsieerunud võimuorgan mille põhieesmärk on õiguslikult siduvate lennuohutusstandardite väljatöötamine ECAC-i liikmesriikidele.24 - .ja harrastuslennunduse suhe ongi üks põhimõttelistest küsimustest kui me räägime lennunuduse harmoniseerimisest ja ECAC’i liikmesriikides toimuva liidestamisest ülejäänud maailmaga. soovitused ja poliitilised avaldused. siis kommertslennunduse ja era. Detsembri 1989. JAA on kinnitatud ECAC liikmesriikide tsiviilennunduse peadirektorite 6. juunil 2004 kinnitati Lennuamet JAA täisliikmeks.php?content=presentation&idMenu=1 . 22 ECAC’i kodulehekülg “About ECAC” http://www. Veebruaril 1999 vastu võetud Lennundusseaduse § 7 lg 2 kohaldatakse Eestis 1990.a. mis kuuluvad arvestamisele ja täitmisele liikmesriikide poolt. aasta Ühtsete lennundusnõuete väljatöötamise. 5. Kuna ECAC tegeleb eelkõige strateegiliste ja poliitiliste küsimustega. Vastavalt 17. JAA-ga ühinemine on kaheastmeline . Eesti astus JAA kandidaatliikmeks 29.kõigepealt võetakse ECAC-i liikmesriik kandidaatliikmeks ning pärast JAA kontrollkomisjoni ülevaatust JAR-de täieliku rakendamise küsimustes omistatakse täisliikme staatus.org/index.

kuid Lennureeglites kasutatakse terminit “Ühinenud Lennundusasutused” ja Lennundusseaduses “Euroopa Ühinenud Lennuametid” nimetust. septembri Küprose lepingu mitteametlikus tõlkes on JAA kohta kasutusel termin “Euroopa Ühendatud Lennundusasutused”.25 - . a 11. EASA suhtes on Komisjon välja andnud veel 3 määrust: Komisjoni määrus 104/2004. Viimane on ka kasutusel Lennuameti väljaannetes. 5. mis puudutab õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimist ja 23 Autor: tuntud ka kui “Küprose lepe” sõlmitud 11. Siinkohal tuleb ära märkida. Septembril 1990 aastal Küprosel. . ka Ühinenud Lennundusasutuste (JAA) ühtseid lennundusnõudeid (Joint Aviation Requirements – JAR) JAR-OPS “Tasuline lennutegevus”. et on justkui olemas 2 JAA’d. Komisjoni määrus 2042/2003. et 1990. Kuigi tegemist on detailiga jätab see segase mulje lugejale ja tekitab tunde.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel vastuvõtmise ja rakendamise kokkuleppe alusel23 välja antud “Ühtseid lennundusnõudeid” ( Joint Aviation Requirements – JAR) ning vastavalt teede ja sideministri 3. kuid samas dokumendis punkti 1 teise lõigu järgi nimetatakse JAA’d eesti keeles “Ühinenud Lennuametid”.Tiit Paananen Eesti era. a määruse nr 66 “Lennureeglite kinnitamine” punkt 2 kohaselt kohaldatakse lennureeglite rakendamisel lisaks 1944. mis sätestab Euroopa Lennundusohutusameti apellatsiooninõukogu korraldust ja koosseisu käsitlevad eeskirjad. et tagada selle kooskõla vahepeal muudetud Chicago konventsiooniga.4 The European Aviation Safety Agency – järgmine samm Euroopa lennunduse arengus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1592/2002 käsitleb tsiviilennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) loomist. Aasta Chicago rahvusvahelise tsiviilennunduse konventsiooni lisale 2 “Lennureeglid”. Määrust täiendati Komisjoni määrusega nr 1701/2003. Sellega loodi Euroopa Ühinenud Lennuametid ehk JAA. detsembri 1999.

Tiit Paananen Eesti era- ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel

-

Komisjoni määrus 1702/2003, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimisja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad.

EASA loodi, et rakendada Euroopa parlamendi ja nõukogu määrust 1592/2002 ning tal on järgmised ülesanded: täidab kõik ülesanded ning kujundab välja arvamused artikli 1 lõikega 1 hõlmatud valdkondades24, abistab Komisjoni käesoleva määruse rakendamiseks võetavate meetmete ettevalmistamisel. Amet osutab Komisjonile ka tema ülesannete täitmiseks vajalikku tehnilist, teadus- ja haldusabi, võtab vajalikke meetmeid talle käesoleva määruse või teiste ühenduse õigusaktidega antud volituste piires, teostab oma ülesannete täitmiseks vajalikke kontrolle ja uurimisi, täidab oma pädevusalas liikmesriikide nimel funktsioone ja ülesandeid, mis on neile pandud kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide, eelkõige Chicago konventsiooniga. EASA rolliks on täielikult võtta üle JAA tegevus ning jätkata Euroopa lennunduse harmoniseerimist ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisena hoidmist.

5.5

Fédération Aéronautique Internationale

2005. aastal tähistas Rahvusvaheline Lennuspordi Föderatsioon (FAI) oma sajandat juubelit. 14. oktoobril 1905 Pariisis loodi üks esimesi rahvusvahelisi lennunduse alaseid organisatsioone, mille peamine eesmärk õhupallinduse eksperimentide lapsekingades koordineerimine. loodi Ajal, mil kogu lennunudus mis täna oli veel rahvusvaheline organisatsioon, ühendab

lennuharrastajaid üle maailma. Eesti liitus FAI’ga 1938’dal aastal ja liikmelisus taastati 1. Mail 1992. aastal. Eestit esindab FAI’s Eesti Lennuspordi Föderatsioon.
24

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus 1592/2002, artikkel 1 lõige 1 “a) lennundustoodete, osade ja seadmete konstrueerimise, tootmise, hooldamise ja kasutamise ning nimetatud toodete, osade ja seadmete konstrueerimise, tootmise ja hooldamisega seotud personali ja organisatsioonide suhtes; b) õhusõidukite kasutamisega seotud personali ja organisatsioonide suhtes.”

- 26 -

Tiit Paananen Eesti era- ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel

FAI on lennuspordis kindlasti üks tähtsamaid organisatsioone. Tehes tööd lennusportlaste pädevusnõuete osas ja määrates reeglid rahvusvahelistel võistlustel, omab FAI oma liikmete jaoks olulist väärtust. Sisuline töö tehakse ära alakomiteedes ja töösse on kaasatud oma ala parimad asjatundjad ning lisaks alapõhistele komiteedele on moodustatud ka nö tehnilisi komiteesi, mis keskenduvad üldisematele küsimustele nagu näiteks tervis ja keskkond. FAI tegevusmudelit on rakendatud kus mitmete riikide on rahvuslikes ühtse lennuspordiföderatsioonides, lennusportlased ühinenud

katusorganisatsiooni alla ja esindavad seda kompetentsi, kes on võimeline teostama järelevalvet lennuspordi üle. FAI on kehtestanud spordikoodeksi25, kus alade kaupa on toodud välja pädevusnõuded lennusportlastele ja võistluste reeglid. Mitmetes riikides on FAI pädevusnõuded võetud üle ja kohalik määrustik on viidud vastavusse FAI nõuetega.

5.6

Europe Air Sports

Euroopa lennuspordi föderatsioon (EAS) asutati 1988. aastal ja registreeriti 29. märtsil 1995. aastal mittetulundusühinguna Haagis, Hollandis. 1994. aastal ühines EAS FAI’ga kui affilieerunud organisatsioon. Tänaseks on EAS’il liikmeid 25st riigist ja 4 Euroopa lennuspordi organisatsiooni on EAS’i liikmed. Kokku esindab EAS üle 700000 Euroopa lennusportlase huve. EAS’i peamiseks ülesandeks on luua Euroopas normatiivne keskkond, mis võimaldab turvalist ja toimivat, sotsiaalset ning majanduslikult vastuvõetavat lennuspordi ja eraja harrastuslennunduse arengut liikmesriikide sees ja vahel. Selleks EAS: moodustab ühise arvamuse päevakajalistes küsimuses, mis toetub liikmete huvidele ja vajadustele loob tõhusad kontaktid ja suhted Euroopa lennundust reguleerivate institutsioonidega, sealhulgas astub nende liikmeks
25

FAI spordikoodeks http://www.fai.org/documents/sportingcode

- 27 -

Tiit Paananen Eesti era- ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel

-

esindab liikmete arvamusi, vajadusel teeb ka poliitilist lobby tööd jälgib regulatsiooni arengut lennuspordi osas viib läbi projekte ja käivitab töögrupid, kui on vaja moodustada arvamus teatud küsimuses läbirääkimiste tarbeks jälgib dokumentatsiooni ja sellega tehtavat tööd, kindlustab informatsiooni liikumise väljapoole ning EAS’i sees.

EAS’i eesmärgid ühtivad väga tihedalt ka käesoleva töö eesmärkidega. Kuidas toimida lennuspordis järjest keerulisemates tingimustes nii, et lennusportlaste huvid oleksid samal tasemel esindatud kui kommertslennunduse omad? Arvestades lennuspordi iseärasustega ja väljakujunenud tavasid järgides? Selleks tuleb teha tihedat koostööd ja luua lennusportlastest võrdväärne läbirääkimispartner, kes tänu oma kompetentsi kõrgele tasemele räägib ühist keelt lennunduse regulaatorite ja kommertslennunuduse huvigruppidega. EAS on loonud väga ning detailse ja selgepiirilise visiooni26 eraja harrastuslennunduse Tuleb luua lennuspordi mittetulundusliku tegevuse osas.

Koondatud on seda tüüpi lennunduse sõlmküsimused (lühendatult): põhimõttelised nõudmised lennutegevusele, pilootide pädevusele ja õhusõidukite lennukõlblikkusele arvestades lennuspordi ja harrastuslennunduse spetsiifikaga. EAS’i ettepanek on luua spetsiaalne lennuspordis kasutatavate õhusõidukite kategooria (lennukid alla 2730 kg MTOW27). Need nõudmised lubavad teatud tingimustel madalama pädevusega pilootidel teostada lennutegevust. Samuti tervisenõudmiste osas. Jätkata eraja harrastuslennunduse ning lennuspordi järelevalve delegeerimist rahvuslikele lennuspordi ühendustele. Üle Euroopaline katusorganisatsioon ei ole vajalik, kuid võib olla tulevikus.

26

EASA visioon Ref S4046, 29 July 2004 “Position of sports and recreational aviation

in the framework of the easa regulation” http://www.europeairsports.fai.org/policystatements2
27

Autor: Maksimaalne stardimass (maximum takeoff weight)

- 28 -

Oktoobril 2003 ja jõustunud 01.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel - Omandiküsimused tuleb selgelt määratleda.1 Lennuamet on raskustes on Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi Lennuametil on (MKM) Lennuamet valitsemisalas tegutsev allasutus. 09. sätestatud kui “lennukoolituse ja lennuklubilise tegevuse järelevalve”.Tiit Paananen Eesti era. 6. 1999. 26. a seadusega (RT I 1999. Lennuametit on mainitud 108 korda. juhtimisfunktsioon ja Lennuamet teostab riiklikku tsiivilennunduse järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. 376). Osaline lennuki omamine kommertsettevõtte poolt ei tohiks olla põhjuseks.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi vaatevinklist. et see lennuk automaatselt kuuluks EASA regulatsiooni alla. 28 Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus nr 236 “Lennuameti põhimäärus” vastu Lennundusseadus Vastu võetud 17. 29 jõustunud 1. 30 . lennutegevuse osakonna30 ülesannete hulgas. Lennuameti põhimäärus §18 lg 1.29 - . Inglise keele kasutamise nõue ei tohiks laieneda kohalikul lennuväljal lennuspordiga seotud raadioside pidamisel 6 Lennuspordiga seotud organisatsioonid Eestis Peatükis analüüsin erinevate institutsioonide tänaseid ülesandeid ja võimalikku rolli tulevikus era. võetud 21. 1999. Era. omased lennutegevuse liigid ei nagu purilennuki kuuluda langevarjuhüpete teostamine tohiks lennutöödega seotud regulatsiooni alla.11. - Lennuspordile pukseerimine. Lennuameti ülesanded 29 on loetletud Lennuameti põhimääruses28 ja Lennundusseaduses . Täpsemalt.ja harrastuslennunduse osas järelevalve teostamine ja õigusaktide väljatöötamine on nende ülesannete hulgas.2003. 02.

Lennuametil on vaja ära lahendada 2 olulist küsimust: kuidas teostada riiklikku järelevalvet era. siis lubasid antakse purilennukite. a. Vabariigi valitsuse määruse või Majandus. Kuid selle määruse alusel jäävad mootorvarjuklubid ja lennukit mitte käitavad langevarjuklubid järelevalve alt välja. Mis puudutab eralennundust. Seega kõik õhusõidukit käitavad mootorlennu.ja Kommunikatsiooniministeerium ja Lennuamet seadusega sätestatud piires. “Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise tingimused. a §2 lg 131 peab mittetulunduslikel eesmärkidel õhusõidukite käitamisega tegelev juriidiline isik oma tegevuse Lennuametis registreerima ja lennutegevuse käsiraamatu kinnitama. registreerimistunnistuse väljaandmise.ja Kommunikatsiooniministri määruse alusel.ja harrastuslennunduse üle? 31 Lennundusseadus §42 lg 6 alusel Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus nr 65 8.1 Vajalikud muudatused tulenevalt koostööst ELF’iga Lennundusseaduse §7 järgi teostavad riiklikku tsiviilennunduse juhtimist Vabariigi valitsus.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lennuamet annab välja lennunduslubasid ja võtab vastu pädevuseksameid. purilennu. Langevarju ja mootorvarju harrastajatele pädevustunnistusi Lennuamet välja ei anna. motodeltaplaanide (ülikerglennukite A klass) ja õhupalli pilootidele.1. Vastavalt Majandus ja kommunikatsiooniministri määruse nr 65 vastu võetud 8. Mittetulundusliku lennutegevuse jätkamisel ilma seda Lennuametis registreerimata rikub juriidiline isik Lennundusseaduse §42 lg 6’te. ülikerglennukite (B klass). 6. Majandus. selle kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning nõuded lennutegevuse käsiraamatu sisule” . mootrolennukite. Seega muudatused ja uuendused saavad toimuda kas Lennundusseaduse muutmise.30 - .Tiit Paananen Eesti era. Juuni 2005. kuid selle rikkumise puhul puuduvad sanktsioonid. motodelta ja langevarjuklubid peavad oma tegevuse põhimõtted kajastama lennutegevuse käsiraamatus ja registreerima ennast Lennuametis. juunil 2005.

ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel - kuidas kinnitada lennuspordis alakohased reeglid nii. Käesoleva Lennundusseaduse redaktsiooni alusel ei saa Lennuamet kaasata ELF’i järelevalve teostamisel. vastavate kohalike ja ja omavalitsusüksuste.Tiit Paananen Eesti era. sest ELF ei ole seadusega nimetatud riiklik järelevalve asutus.2 Vajalikud nõuded ELF’ile Enne riikliku järelevalve osas muudatuste tegemist tuleb kinnitada nõuded “üleriigilisele eraja harrastuslennunduse ning lennuspordi katusorganisatsioonile”.ja harrastuslennunduse osas teatud järelevalvega seotud ülesannete siirdamist üleriigilisele eraja harrastuslennunduse katusorganisatsioonile. “Lennunduse alased õigusaktid” punktis 8.31 - . selle jaoks on vaja viia sisse muudatus Lennundusseadusesse.1 Riiklik järelevalve Vastavalt Lennundusseaduse §601: “Lennuohutust. Selle jaoks tuleb ELF’i taaselustamiseks koostada projekt ja küsida eri fondidest käivitamiseks vajalik toetus ja tegevusvalmiduse korral viia sisse .1. õhuruumi kasutamist ning lennuliikluse korraldamist ja teenindamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Lennuamet ja teised seadusega nimetatud riikliku järelevalve asutused”. Sellest lähemalt käesoleva töö peatükis nr 8. et need kehtiksid kõigile Eestis seda ala harrastavatele isikutele? 6. sihtasutuste.1 Lennundusseadus. Et seda võimaldada. kus ELF ei saa täita neid nõudeid enne kui ta saab vajaliku toetuse oma tegevuseks.1. kus võimaldatakse era. Siin tekib paratamatult nö muna-kana situatsioon. ning mittetulundusühingute.1. ettevõtlusasutuste tarbijaorganisatsioonidega rahvusvaheliste organisatsioonidega õigusaktidega ettenähtud korras”.1. sest vastavalt §14 lg 1 järgi Lennuamet “teeb koostööd teiste teiste riikide valitsusasutuste. Lennuameti põhimäärusesse muudatusi sisse viia vaja ei ole. 6.

32 - . Nõuded ELF’ile peaks suures osas kattuma ELF’i põhikirjaga ja ülesannete siirdamine saab toimuda teatud perioodi jooksul vastavalt plaanile.1. mis kindlustavad jätkuva riikliku toetuse lennuspordi järelevalve teostamiseks. 6. lennuspordi . Nõuded üleriigilisele eraja harrastuslennunduse ning lennuspordi katusorganisatsioonile kehtestab Majandus. et lennundusteatel puudub juriidiline jõud. aastal välja andnud “Lennuspordi korraldamine ja Järelevalve” nimelise dokumendi.Tiit Paananen Eesti era.4 Lennundusteade OPS T 8-2 Lennuamet on lennundusteatena 21. Lennuamet tunnistab halduslepingus ELF’i kõlblikuks täitma riikliku järelevalvega seotud ülesandeid kui vastav seadusemuudatus on tehtud. ja harrastuslendamisega tegelevad ühingud.1.1. et ELF hakkab teatud alade osas välja andma pädevustunnistusi ja vastu võtma eksameid ning teostama koolitajate järelevalvet. mis omakorda tunnistab selle organisatsiooni poolt kinnitatud lennuspordi alakohaste reeglite õiguslikku pädevust. Probleemiks aga on fakt. Juunil 2002.1.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel seadusemuudatused. Määruses on ka märge selle kohta. kus tunnustatakse “üleriigilise era.3 ELF’i alakohaste reeglite kinnitamine Lennuamet töötab välja määruse projekti. 6. kus on teatud määral kaetud nõudmisi lennuklubidele. Siiski on see heaks lähtematerjaliks edaspidi loodava regulatsiooni osas.ja Kommunikatsiooniminister oma määrusega.ja harrastuslennunduse organisatsiooni” pädevust alakohaste reeglite koostamisel ja järelevalve teostamisel ja määruse kinnitab Majandusja Kommunikatsiooniminister.

tegutseb lennunduse valdkonnas tegeleb lennuspordi arendamisega teeb noortetööd Nende suundade samaaegne arendamine nõuab väga fokuseeritud struktuuri ja kvalifitseeritud tööjõudu.” Aastal 2006 on igal ELF’i liikmeks oleval klubil. üldkoosolekul 1 hääl. Kõik muu põhikirja järgne tegevus on praktiliselt seiskunud. kus peaks tehtama detailsel tasemel ja sisulist tööd reeglitega või võistlustega. liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel.33 - . Selline ELF’i juhtimisskeem on teinud sellest organisatsioonist elujõuetu ja koostöövõimetu. Langevarju. nagu purilend või mootorvarjud. olenemata klubi suurusest. Samuti puudub ELF’il kokkupuude osade lennuspordi aladega. Föderatsiooni ainukeseks ülesandeks on kujunenud Eesti liikmelisuse säilitamine Rahvusvahelises Lennuspordi Föderatsioonis (FAI). Novembril 1992. a ja taastati 4.Tiit Paananen Eesti era. a. Kahjuks on just need olulised komponendid ELFis täna puudu. juhtorganite valimisel alt üles ja valitud juhtide aruandlusel liidu liikmete ees. . mudellennu ja õhupallilennu alad on jagunenud alakomiteedesse.ja spordilitsentsidega. Räägitakse litsentsi ja sertifikaadi tasudest kuid nimetatud dokumentide väljastamine piirdub FAI pädevus. Lisaks on ELF’i aastakoosolek korduvalt kehtestanud liikmemaksu kogumise põhimõtte.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 6. Septembril 1937. mis on otseses vastuolus põhikirja punkt 2’ga “Liidu tegevus rajaneb demokraatia põhimõtetel. ELF on ka Eesti olümpiakomitee liige.. ELF ühendab endas kolm üsna vastandlikku tegutsemisuunda. Tegelikkuses tegutseb ainult mudellennukomitee. Samas liikmemaksu suurus sõltub liikmete arvust. ELF’i põhikiri on aegunud ja nõuab uuendamist.2 Eesti Lennuspordi Föderatsioonil roll MTÜ Eesti Lennuspordi Föderatsioon (ELF) asutati 7.

aastakoosolekul hetkel sisseastumispoolt ja liikmemaksude suurused. Siis aga tuleks ümber teha olulisel määral põhikirja. See kõrvaldaks klubide suuruse teatamisest või mitteteatamisest tingitud problemaatika. 6.Tiit Paananen Eesti era. ELF’i juhatusel tuleb kokku kutsuda erakorraline aastakoosolek ja teha ettepanekud uue liikmemaksude kogumise süsteemi kui ka esinduskvootide osas. kus ELF’i üldkoosolekul oleks endiselt ainult klubidest liikmete esindajad. et: liikmemaks ja sisseastumismaks sõltuvad klubi suurusest.2 ELF’i vastavus Lennuameti poolt kehtestatud nõuetele Lennuamet annab välja peadirektori käskkirja nõuete kohta üleriigilisele era.2. Kuidas seda juriidiliselt ja organisatsiooniliselt korraldada. Nimetatud süsteem peab tagama selle. . ELF teeb endast oleneva.ja harrastuslennunduse organisatsioonile.5 järgi kehtestatakse Ülalmainitud. et tagada selle organisatsiooni jätkusuutlik tegevus.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel On vaja viia läbi suuremahulisi muudatusi ELF’i ülesehituses ja tegutsemispõhimõtetes. Kaaluda võib ka füüsilisest isikust lähtuva liikmemaksu kogumise skeemi. 6. sellest alljärgnevalt.1 ELF’i liikmemaksu kogumise ja üldkoosolekul esinduskvootide muudatus ELF’i kehtiva põhikirja punkt 16 järgi kinnitatakse esinduskvoodid igakordselt järgmiseks aastakoosolekuks sellele eelneval aastakoosolekul. et vastata neile nõuetele ja saada koos järelevalvekohustusega endale ka riiklik rahaline toetus.34 - . esindusõigus ja häälte arv aastakoosolekul sõltuvad klubi suurusest. aastakoosoleku kinnitatud mittedemokraatlik liikmemaksu kogumise ja esinduskvootide süsteem on peamiseks takistuseks ELF’i arengule.2. Punkt 18.

Lisaks on “üleriigiline era. kuhu on liikmesklubid saatnud oma esindajad. kes raporteerivad kvartaalselt ELF’i juhatusele oma tegevuse kohta.ja harrastuspilootide liiduga.2. Noortetööga seotud sisulised tegevused tuleks suunata lennuklubidesse ja motiveerida neid argumendiga kasvatada järelkasvu.3 Lennuspordi alakohased reeglid Tulevikus toimub ELF’is sisuline töö alakomiteedes. sest hetkel seda keegi ei tee. et alakohased ELF’i juhatuse poolt kinnitatud reeglid kehtivad kõigile Eestis valdkonnas tegutsevatele klubidele ja isikutele.ja kommunikatsiooniministi määrusega on kinnitatud. Majandus. Peamine ELF’i fookus on era. ELF’ist peaks saama eraja harrastuslennunduse ning lennuspordi katusorganisatsioon ja tema peamised ülesanded keskenduksid lennundusega seotud askpektidele.2.4 ELF’is vajalikud muudatused ELF’i põhikiri on vananenud ja vajab uuendamist.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 6. Eeskirja projekt esitatakse alakomitee poolt ELFi ja Lennuameti ühisele töögrupile läbivaatamiseks ja kinnitatakse ELFi juhatuse otsusega. .Tiit Paananen Eesti era.35 - . ELF peaks hakkama ka tegelema lennuspordis toimunud õnnetuste uurimisega ja intsidentide registreerimisega. Intsidentide analüüsi tulemused tuleks rakendada koolitussüsteemi parendustena.ja harrastuslennunduse katusorganisatsioon” volitatud esindama Eestit rahvusvahelistes organisatsioonides. Käivitama peaks uuesti alakohased komiteed. terminid ja tegevusmudeli (alakomiteede põhine töögruppide süsteem).ja harrastuslennuduse ning lennuspordi järelevalve teostamine ja arendamine. neid motiveerida tegutsema ning liikmeskonda motiveerida neid toetama. ELF’i formaalne tulevik on küsimärgi all ja võimalik on ühinemine Eesti era.ja harrastuslennundusest teotahtelised inimesed. Lisama peab uuest mudelist lähtuvad ülesanded. 6. Eesmärgiks on leida era. Vastavalt arengule lisandub uuesti ka võistluste ja spordiga seotud ülesannete maht.

aastal.ja harrastuslendureid ühendav organisatsioon 2006. et täita ELFi tegevuse kärbumisest sündinud tühimik. aastal ümber “Ülikerglennuki käitamise eeskirja” vastu võetud Majandus ja Kommunikatsiooniministri määrusega nr 119. parendamiseks ning lennuohutuse tõstmiseks” esimeseks väljundiks võib lugeda diskussiooni. lennuväljade juhtkondade ja muude vajalike instutitsioonidega lennundusalase seadusandluse muutmiseks. EEHL’i põhikirjalised ülesanded on suhteliselt selgepiirilised ja need on täidetavad liikmemaksude näol laekuva tulu baasil.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel ELFi kontrolli all hakatakse tegelema ka alakohaste koolitusprogrammide koostamisega ja kinnitamisega Lennuametis.Tiit Paananen Eesti era. Samuti nagu ka nende programmide täitmise järelevalvega klubides. EEHL’i liikmed on füüsilised isikud. augustil 2003.36 - .ja harrastuspiloodi organiseerumise mittetulundusühingusse. augustil 2003. kuid tegevus ei ole jagunenud alade kaupa. EEHLi põhikirja punkt 2. teiste lennundusorganisatsioonide ning kohalike omavalitsustega. Tekkinud vaakum tingis 32 era. EEHL on stabiilselt kasvanud ja sellest on kujunenud suurim era. ELF sõlmib koostööprotokollid kaitseministeeriumi ja kaitseliiduga.8 “teeb koostööd lennuameti. EEHLi liikmete hulgas on erinevate lennuspordialade esindajaid. aastal.3 Eesti era.ja harrastuspilootide liit (EEHL) loodi 8. mis toimus 2003. a ja mis jõustus 25.2. 6. . a. ELF astub Europe Air Sportsi liikmeks. 12. Peamisteks väljunditeks on seminaride ja ürituste korraldamine ning mittelitsentseeritav koolitustegevus ning erapilootide huvide kaitse ja esindamine suhetes riigi. jaanuaril 2003. väljatöötamiseks.ja harrastuspilootide liit on valikute ees MTÜ Eesti era. Tegutsemine toimub peamiselt projektipõhiselt. mille eesmärgid ja põhikirjalised ülesanded kattuvad osaliselt ELFi omadega. Viimasel ajal on lisandunud ka lennunduse alaste materjalide kirjastamine.

ja eralennundusele. 2005. aastal taastatud Eesti Spordi Keskliidu õigusjärglane.37 - . Seega on EOK eraõiguslik juriidiline isik.ja harrastuslennunduse reguleerimise ja järelevalve seotud küsimusi.ja Kommunikatsiooniministeerium kui üks lennunduse riiklikku juhtimist teostav osapool Majandus. kes on võtnud üle riigile olulised spordi keskse reguleerimise ning olümpialiikumise esindamise funktsioonid ja on väljapaistev näide tulemuslikust tegutsemisest. mail 2004. 6. Lennundusega on osakondadest vastavalt seotud 3 ja 3 inimest. aastal taastatud Eesti Olümpiakomitee ning 1923. ELF’i puhul siis Rahvusvahelise 6.ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) on kaks lennundusega seotud osakonda. sest kuigi 26. Ühinemine ELF’iga oleks reaalne väljund ja oluline samm eelnimetatud eesmärkide saavutamisel. eelnimetatud määruse muutmiseks.2. kuulumine mingi rahvusvahelise spordialaliidu liikmete hulka. milleks on vastavalt EOK’i põhimääruse punktile 9. Lennundus. aasta lõpus taaskäivitus EEHL’i ja Lennuameti vaheline dialoog. aastal asutatud ja 1990. EEHL’i suurenev mõju era. aastal andis Majandus ja Kommunikatsiooniminister välja määruse nr 140. et kuhu edasi liikuda. sisaldas see vaid kosmeetilisi muudatusi.ja harrastuslennunduses on mitmeid kordi toonud päevavalgele üleriigilise katusorganisatsiooni rolli olulisuse nii riigile kui ka harrastus-. hobi.4 Eesti Olümpiakomitee seosed lennuspordiga MTÜ Eesti Olümpiakomitee (EOK) on vastavalt põhimääruse artikkel 6’le 1923. aastal asutatud ja 1989. mittetulundusühing.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Reaalset vilja koostööl ei olnud. .Tiit Paananen Eesti era.ja merendusosakond ning Kriisireguleerimise osakond. Samas ka oht selle vähesegi tegevuse väljasuremisele. kus kaalutakse era. ELF on EOK’i liige ja täidab nõudmised juriidilisest isikutest liikmetele.3 Lennuspordi Föderatsiooni liikmelisus. EEHL’i tulevikuplaanides paraku valitseb hetkel selgusetus.5 Majandus.

komisjonide ning töögruppide töös.php?id=7434 . ega intsidente registreeritud. Kriisireguleerimise osakond lennuõnnetuste uurimisega lennuohutusalase ennetustööga.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lennundus.Tiit Paananen Eesti era. 6. http://www. Nendest 40% vastavad neile tingimustele ja saavad toetust spordi arendamiseks.ja merendusosakonna põhimääruse §1 lg1. Lisaks jälgib rahvusvahelist lennuohutuse alaseid arenguid ja osaleb siseriiklike ja rahvusvaheliste nõukogude. Puutepunktide sisuks on spordi aspekt lennunduses. Lennuspordis toimunud õnnetusi ei ole uuritud.7 Haridus. Põhiülesanneteks lennunduse alal on arengukavade koostamine.ja merendusosakond32 allub otseselt transpordi ja transiidi teenindamise asekantslerile. 6.6 Seosed Kultuuriministeeriumiga Kultuuriministeerium on eelkõige seotud ELF’iga. Spordis avaldub see tippspordiga seotud küsimuste korraldamisel ja rahvaspordi valdkonnas koostööna. mis omakorda ühendavad klubisid ja harrastajaid.ee/index. seadusandluse vastavuse tegeleb tagamine rahvusvaheliste lepetega. Eestis on kokku üle 100 spordialaliidu või ühenduse.mkm.38 - .ja Teadusministeerium on lennundusega seotud läbi kahe aspekti. Kontaktides ELF’iga on Kultuuriministeerium toonud välja kolm võtmetähtsusega tingimust koostöös: sportlikud siseriiklikud ja rahvusvahelised tulemused spordialaliidu (käesoleval juhul ELF’i) arengukava ja tööplaan arvestatav hulk sportlasi (eelduseks 500-1000 harrastaja olemasolu) Nendest tingimustest tuleb juhinduda ELF’i kujundamisel. 32 Lennundus. ja osalemine seaduseelnõude koostamisel ja rahvusvahelises valdkonna koostöös.ja Teadusministeeriumi mitmetahuline side lennundusega Haridus.

2 Lennukoolitus Tartu Lennukolledzh koolitab mitmetele lennunduse erialadele spetsialiste.39 - . Lisaks kõrgemale lennunduse alasele õppele koolitavad piloote ka lennuklubidklubid olles saanud selleks koolitusloa Haridus.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 6. Klubide ja ettevõtete poolt läbiviidavas koolituses esineb sisulisi erinevusi ja lennuõpilase areng on sõltuvalt koolitajast erinev.ja Teadusministeeriumis ning luua toetav kirjandus. kuid seda siiski ainult eksamite vastuvõtmise näol vananenud küsimustikku kasutades. 6. Osalist järelevalvet koolituse osas viib läbi Lennuamet. Samas pakuvad näiteks ülikerglennukite. ELF peaks olema katusorganisatsiooniks lennuharrastuse elukaarele ja toetama ning ühendama noortetööd korraldavaid klubisid.7.1 Töö noortega Noortetöö on ideaaljuhul ELF’i liikmesklubide pärusmaa.Tiit Paananen Eesti era.7. Kuna ELF ei ole suutnud aastaid koguda statistikat osalevate noorte hulgast on ka lennuspordi tähtsus Haridusja Teadusministeeriumis marginaliseerunud. ELF’i ülesanne oleks alakohased koolitusprogrammid kinnitada Haridus. Tutvus lennundusega ja sealjuures lennuharrastuse kujundamine algab tavaliselt mudellennundusest areneb purilennunduse või langevarjuhüpete suunas ning võib päädida elukutsevalikuga ja edasiõppimisvalikuga lennunduses. Sõltuvalt koolitajast võib kujuneda välja süsteem. mootorvarju ja erapiloodi kursuseid ka ettevõtted omades sarnaselt klubidele koolitusluba. Noortetöö üks iseloomulikke mõõte on osalevate noorte hulk. .ja Teadusministeeriumist. kus ELF’is toimub teooria osa ettevalmistus ja klubid ning ettevõtted keskenduvad praktilisele koolitusele.

Alljärgnevalt läbi kahe peamise aspekti.icao.8 EANS – Lennuliiklusteeninduse AS Lennuliiklusteeninduse AS’i kaudu teostab riik Eesti õhuruumi korraldamist ja lennuliikluse juhtimist.1 Õhuruumi ehitus Õhuruumi planeerimisel tuleb arvestada erinevate huvigruppide vajadustega. õieti planeeritud õhuruum ja selle kasutamise tingimused aitavad vältida intsidente. Purilennundusega ja langevarjundusega omab EANS juba pikemaajalisi kogemusi. 6. Siin luuakse turvalise lendamise alused e. Õhuruumi planeerimisel. 33 http://www.8. EANS’i side era. Tegemist on aksiaseltsiga mille 100% omanikuks on riik. peavad kõik soovijad saama kasutada seadusega ettenähtud korras. EANS on üles ehitanud Eesti õhuruumi ja selles tegutsemise reeglid. Lennusport on tavaliselt koondunud väljakujunenud piirkondadesse.int/icaonet/arch/doc/9082/9082_4ed.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 6.8. Vastavalt ICAO soovitustele Doc 9082/433 tuleb õhuliiklusest teenitud kasum tagasi investeerida lennundusse. Lisaks aina suureneval määral kasutab õhuruumi ka sõjavägi. Pärast suuremahulisi rekonstrueerimistöid EANSi haldusalas on aktsiaselts stabiilselt olnud kasumlik. Õhuruumi. reserveerimisel. sarnaselt maa ja veekogudega. 6.ja harrastuslennundusega on mitmekülgne.2 Õhuruumi kasutamise protseduurid Valdav osa Eesti lennuliiklusest on kommertslennutegevus kus teostatakse reisijate või kauba vedu. aktiveerimisel ja kasutamisel on suhteliselt suuri erinevusi sõltuvalt lennuspordi alast. makstes regulaarselt riigieelarvesse dividende. kuid motodelta ja mootorvarjudega seotud spetsiifika pakub uusi väljakutseid.Tiit Paananen Eesti era. kuid ei tohi olla piiratud nende piirkondadega.40 - .pdf .

Tegelikke muudatusi seadusesse ei ole tehtud34. siis on konkreetsel juhul langevarjurid olnud võimetud. kuid tegutsemine on raskendatud seades piiranguid lennubaasi sisemiste protseduuridega. et eksisteerivad nö kohalikud protseduurid ja säilitatakse kõrge turvalisuse tase. On õigustatud selle piirkonna reserveerimine ja piirata osutatava teenuse mahtu ning mitte võtta tasu selles piirkonnas tegutsemise eest. Teine oluline punkt on lennuliiklusteenuse kasutamine ja selle maksustamine. Mitte kõige parema näitena võib esile tuua ka sõjaväe tegutsemise Ridali lennuväljal. kuid kuna lennusport ei ole organiseerunud piisavalt.9 Kaitseministeerium Kaitseministeeriumi side lennuspordiga on aastatega vähenenud. Sidemed olid eelkõige seotud tehnika ja infrastruktuuri alaste küsimustega.41 - . Naaberriikidest on häid näiteid sõjaväe ja lennuspordi tulemuslikust koostööst ja töö mainitud suunal peaks olema ka ELF’i üks ülesannetest. kuid kus sõjavägi on korduvalt ilma igasuguse etteteatamiseta tegelenud õppuste läbiviimisega.Tiit Paananen Eesti era. Näitena võib tuua langevarjurite väljatõrjumise Ämari lennubaasist. Varasem koostöö on vähenenud. 6. Seda loomulikult tingimusel. Selline käitumine on lubamatu. Samas on mõistetav suhtluse puudumine.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Kitsendused või piirangud kehtivad kõigile ja lennuspordi piiramine kommertslennunduse võimaldamiseks oleks seaduse vastane. sest Eesti liikmelisus NATO’ga on tinginud varem ühiskasutuses olnud poolsõjaliste objektide sulgemise tsiviilisikute jaoks (Ämari lennubaas) ning kaitseväe käsutada olnud tehnika ja infrastruktuur on antud üle Kaitseliidule ja teistele. kuid on Ridali lennuklubi hooldada ja hallata. mis kuulub küll Kaitseministeeriumi haldusalasse. et omada läbirääkimisjõudu. sest eraja 34 Autor: Ämari lennubaas on endiselt poolsõjaline objekt kuhu peab olema ligipääs ka tsiviilisikutel . Lennuspordile on iseloomulik tihe sarnaste protseduuridega tegevus teatud piirkonnas.

Olemasoleva tehnika osas on plaanid anda see üle seda praegu kasutatavatele klubidele.ja harrastuselennunduse seisukohalt on teatud linnad ja omavalitsusüksused võtmetähtsusega. Ühe arenguvõimalusena näeb autor Rapla lennuvälja ELF’ile rendile andmist. KÜL’i ülesandeks jääb Kaitseliidu liikmete ning liikmesorganisatsioonide nö poolsõjaline ettevalmistus ja lennuharrastusega tegelemise võimaldamine. Tänaseks on Eesti Langevarjuklubi suurim lennunduse alane ühendus Eestis. Kaitseministeerium andis KÜL’ile üle kogu ALMAVÜ’lt pärandiks saadud tehnika.12 Klubide ülevaade Pärast Eesti taasiseseisvumist ja 90’datel aastatel võib lugeda elujõuliseimaks Ridali purilennuklubi. .11 Omavalitsused Era. Rakvere linna (Rakvere lennuväli). kelle territooriumil paikneb lennununduse suhtes tähtis rajatis. Teatud klubi poolt opereerituna võib tekkida huvide konflikte haldusküsimustes.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel harrastuslennundus on killustunud ja ühtset kontaktipunkti ei eksisteeri. 6. Eelkõige need.42 - . Koostöömudel on paikonniti erinev. mis tegelikult on lennuklubide käes rendil. 1999 aastal asutatud Eesti Langevarjuklubi lõpetas langevarjunduses valitsenud madalseisu ja Nõukogude aegse pärandi valitsemise.Tiit Paananen Eesti era. kes kehtestab oma liikmesklubidele seal head võimalused lennuharrastusega tegutsemiseks. Kaitseliit on parajasti ümber kujundamas KÜL organiseerumise vormilist külge ja KÜL’ist saab Kaitseliidu eriorganisatsioon nagu Noorkotkad või Kodutütred. 6. kuid üldjuhul sisaldab rendisuhet omavalitsuse ja lennuvälja haldava klubi vahel.10 Kaitseliit Lennundusega on Kaitseliidus seotud MTÜ Kaitseliidu Ühendatud Lennukorpus (KÜL). Mainida võiks Rapla linna (Kuusiku lennuväli). 6. ELF’ist peaks kujunema partner ka Kaitseministeeriumile.

1 Lennundusseaduse keskne roll Tsiviillennunduse riiklikku juhtimist teostavad Vabariigi Valitsus. Ideaaljuhul kuuluvad kõik era. ei ole osa klubisid pidanud vajalikuks ELF’iga liituda.ja harrastuslennuduse osas . nende reguleerimisala ning seosed era. Kuna ELF’i lisaväärtus klubile on aga piirdunud FAI võistluslitsentsi võimaldamisega oma klubide liikmetele. Ka Narva lennuklubis on kõige aktiivsem just langevarjunduse sektsioon.Tiit Paananen Eesti era.ja harrastuslennundusega seotud klubid ELFi liikmete hulka. mis pakub oma liikmetele lisaväärtust. Lennundusseadus on sõlmdokumendiks erinevatele Vabariigi valitususe ja Majandusja Kommunikatsiooniministri määrustele tsiviillennunduse reguleerimisel. Kokku on Lennundusseadusega seotud 28 Vabariigi valitsuse või MKM’i määrust.43 - . ELFi üks eesmärkidest peaks olema oma liikmesklubide huvide kaitse. Olemasolevat seadusega kehtivat määrustikku täiendan lennuklubide ja ühenduste põhikirjadest tulenevaga. Paraku on era. mis nende ühenduste liikmetele on kohustuslikud. Enamus klubidest on Eesti Lennuspordiföderatsiooni liikmed.ja Kommunikatsiooniministeerium ja Lennuamet Lennundusseadusega sätestatud pädevuse piires. Majandus. Kõige rohkem on Eestis aga mudellennuklubisid.ja harrastuslennundusega. Lisaks toon iga õigusakti juures ära vajalikud muudatused. Lennuklubid ühendavad tavaliselt mingi piirkonna või lennuspordiala harrastajaid ja tegutsevad mittetulundusühingutena. Peamine tegevuse finantseerimise allikateks on liikmemaksudest laekuvad summad ja saadud toetused. 7 Lennundusalased õigusaktid Peatükis toon välja Eestis kehtivad lennunduse alased õigusaktid. Selleks aga on vaja kujundada ELF’ist organisatsioon.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lisaks tegutsevad veel Sõjaväe langevarjuklubi ning Eesti Lennuklubi. et töös tehtud ettepankud oleksid reaalselt võimalikud teostatavad. 7.

lennuettevõtja käitatava õhusõiduki või hooldusorganisatsiooni hooldatava õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass ületab 15 000 kg. Lennuameti ja nimetatud organisatsiooni vahel sõlmitud 35 “Joint Aviation Requirements” on JAA (Ühendatud Lennuametid) väljaanded. Sarnaselt tuleb teha Lennundusseaduses muudatus. kus antakse era. Näide teistest seadusega nimetatud järelevalve asutusest on ka olemas. puudulikult. Sellega on Lennuamet suurendanud järelevalve tõhusust ja kvaliteeti andes osa riikliku järelevalvega seotud ülesandeid pädevama organisatsiooni kätte.1 Riiklikku järelevalvet teostavad institutsioonid Toetudes Lennundusseaduse §-le 601 teostavad riiklikku järelevalvet Lennuamet ja teised seadusega nimetatud riikliku järelevalve asutused.1: Riikliku järelevalvega seotud ülesannete siirdamise võimaluse loomine Lennuametile Üleriigilise era. Lennundusseaduse §71 alusel on Lennuameti poolt sõlmitud leping Rootsi firmaga AviaQ AB.ja harrastuslennunduse katusorganisatsioonis kinnitatud alakohaste eeskirjade tunnustamine ja üleriigiliselt nende kehtestamine. õhusõiduki käitamiskäsiraamatus ettenähtud istekohtade arv ületab 30 või kasutamise eesmärgiks on rahvusvaheline regulaarne reisijatevedu. kus kirjeldatakse kommertslennunduses kehtivaid nõudeid. kes teostab järelevalvet tsiviilõhusõidukite ja neid käitavate lennuettevõtjate üle. seoses resursside vähesusega.ja harrastuslennunduse osas ära lahendada kaks küsimust mida on käsitletud ka käesoleva töö punktis 7.Tiit Paananen Eesti era. kellele on välja antud “Ühtsetele lennundusnõuetele35” vastav lennuettevõtja või hooldusorganisatsiooni sertifikaat ja kelle lennukõlblikkuse tuvastamisele kuuluva õhusõiduki.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel kehtivate määruste hulk piiratud ja Lennuamet teostab seadusega määratud järelevalvet.44 - . 7.ja harrastuslennunduse “üleriigilisele eraosas ja järelevalve Lennuameti poolt ning heakskiidetud lennuspordi harrastuslennunduse katusorganisatsioonile”.1.1. . Lennundusseaduses tuleks era.

Lennureeglid. 2001. Kavandatavas muudatuses tuleb lisaks kajastada: sellise organisatsiooni riiklikud finantseerimise allikad ja määr protseduurid kaebuste ja vaidluste lahendamiseks järelevalve teostamisel nõuded avaliku halduse. haldusorgani36.ja Kommunikatsiooni ministri ülesanne sellele organisatsioonile nõudmiste kehtestamise osas ja Lennuametile lepingu sõlmimise kohustus. mis on liiga üldistav.ja harrastuslennunduse ja lennuspordi katusorganisatsioon” ja Majandus.2 Lennuspordi alakohaste reeglite tunnustamine Lahendamist vajab ka lennuspordi alakohaste reeglite kehtestamise metoodika. 58.ja ülikerglennukid ning õhupallid) ja nende pilootide jaoks kehtivad Lennundusseadus. Lennundusspetsialistide kvalifikatsiooni nõuded ja Ülikerglennuki käitamise määrus. avaldab riikliku tähtsusega dokumente või peab seadusega määratud registreid. kus riik teeb Lennuameti vahendusel earõiguslikust eraja harrastuslennuduse organisatsioonist avaliku halduse kandja. keeleseaduse jms osas. isikuandmete kaitse. Sisuliselt on tegemist halduslepinguga. mis täiendavad eelnimetatud seadusi. a seadusega ( RT I 2001.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel lepingu alusel siirdatakse osa järelevalve ülesannetest Lennuametilt nimetatud organisatsioonile. Vajab ülevaatamist ka olemasolev lennuspordialade kohta kehtiv reeglistik. . Õhusõidukite (mootor-. 06. kuid ka näiteks purilennu eeskirju. Samuti tuleb defineerida mõiste “üleriigiline era.45 - . 354) §8 Haldusorgan. mis võivad kõne alla tulla kui eraõiguslik juriidiline isik teostab tööd isikuandmetega.Tiit Paananen Eesti era. Haldusmenetluse seadus. kuid lennuvahendite (langevarju. mootorvari) ja nende pilootide osas ei kehti ühtegi eeskirja. 7. Lisaks ka Lennuameti tegevused juhuks kui nimetatud organisatsioon ei tule oma tegevustega toime. 6. Seega näiteks purilennuki piloot peaks järgima kehtestatud lennureegleid ja lennundusseadust. puri.1. 36 Vt.

Juunil 1993. detsembri 1998 aasta määrusega nr 65 välja määruse “Langevarjuhüpetealaste eeskirjade kinnitamine” mis sisaldas: päästelangevarjude kasutamise eeskirja. mida ei saa klassifitseerida õhusõidukina. langevarjurite koolitamise eeskirja. a määrusega nr 71 vastavalt uuele Lennundusseaduse37 §-le 61.septembril .ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lennuvahendite käsitlemise eeskirjade kehtestamise õigus on juba antud Lennundusseaduse §56 lg 2 alusel Majandus. mis erinevad selleaegse Lennundusseaduse sätetest.ja Sideministri 18. Teede. Selleks volitatud ametkonnaks oli Teede.3 Lennundusseaduse ajalugu Mitmed siin kavandatavad muudatused on teatud määral varem esinenud Lennundusseaduses. sportlangevarjude kasutamise eeskirja.ja Kommunikatsiooniministrile. kus määrati kõik seni välja antud lennundusalased määrused ülevaatamiseks 6 kuu jooksul 37 Jõustunud 1999. Majandus. õhusõidukist langevarjuhüpete sooritamise eeskirja.ja Sideministeerium. langevarjude hooldajate tunnistuste väljastamise eeskirja ja langevarjuri pädevusnõuete kehtestamise eeskirja. Nimetatud määrus aga tunnistati kehtetuks Teede. 7. augusti 2000. a 1.ja Sideminister andis 14.ja Kommunikatsiooniminister oma määrusega loetleks üldisel tasemel lennuvahenditega seotud eeskirjad ning jätaks nende eeskirjade kinnitamise õiguse üleriigilisele eraja harrastuslennuduse ning lennuspordi katusorganisatsioonile. Lisaks on volitatud ametkonnal ka õigus kehtestada eeskirju reguleerimaks õhuruumi kasutamist selliste lennuvahendite poolt.Tiit Paananen Eesti era. aastal vastu võetud Lennundusseaduse §67 “Piloodita või mootorita õhusõiduki kasutamise eeskirjad” järgi on Vabariigi valitsusel või tema poolt volitatud ametkonnal õigus kehtestada erandeid või erieeskirju.46 - .1. 2.

Lennureeglid kehtestavad tegutsemisreeglid õhusõidukitele. 3. Neid peaks täiendama alakohased lennureeglid. Näiteks lennureeglid langevarjuhüpetel: Hüppelende võib teostada kui pilve alumine piir on kõrgemal kui 800 m Hüppelende võib teostada ka instrumentaallennu ilmastikutingimustes kui pardal on väljahüppekoha määramiseks GPS seade Hüppetegevus kõrgemal kui lennutasand FL130.ning instrumentaaltingimustes. Vana Lennundusseaduse (jõustunud 1993) §67 on sisuliselt olemas ka uues Lennundusseaduses (jõustunud 1999) §56 näol. kus reguleeritakse lennuvahenditel lendamise põhimõtteid ja mis kehtestatakse üleriigilise era.ja sideministri 3.ja Kommunikatsiooniminister oma määrusega kohustuslikuks järgida kõigil Eesti territooriumil ala harrastavatel isikutel.12. nõuded lennuki varustusele (pardal hapnik / isiklik hapnikuvarustus) Jne… 38 Lennureeglite kinnitamine. aasta rahvusvahelise ühtsetest konventsiooni (Annex Ühinenud lennuametite lennundusnõuetest ( Joint Aviation Requirements – JAR) JAR-OPS “Tasuline lennutegevus”. 171. Need eeskirjad kinnitab Majandus. detsembri 1999. 51.Tiit Paananen Eesti era. a määrusega nr 6638. (RTL 2003. (RTL 1999. Sellistena on lennureeglid kohustuslikud järgida ka kõigile lennuspordis tegutsevatele pilootidele. 7. 2505 ).1999. Need määrused tuli viia kas kooskõlla või tunnistada kehtetuks.ja harrastuslennunduse ja lennuspordi katusorganisatsiooni eeskirjadega.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel alates uue Lennundusseaduse jõustumisest. 752) .47 - .2 Lennureeglid Lennureeglid on kehtestatud teede. õhuruumiklassid ja nendega seonduvad reeglid ja lennud visuaal. Lennureeglid lisast tulenevad 2) Chicago ja 1944. Langevarjueeskirju tabas kahjuks kõige kurvem saatus.

mis täiendab Lennundusseadust ja Lennureegleid. vaid lubab omandada vastava pädevuse ka klubides lendusid korraldades.ja harrastuslennunduse nõuete lünklik kajastamine. a määrusega nr 125 on vastu võetud Nõuded lennundusspetsialistidele39.12. 1434) .2001. Lisaks sellele. 52 ). 95.3 Lennundusspetsialistide nõuded kvalifikatsioonile esitatavad Teede.48 - . kes informeerib lennukeid lennuväljal valitsevatest tingimustest. Näiteks on reguleeritud määruse §57. kus puudub lennujuht. mis lubab tegeleda mittetulundusliku lendude korraldamisega ja ei nõua punktis 5 loetletud töökogemust. Lennuklubides on alati olemas lendude korraldaja. et määrus kehtestab ainult õhusõidukitega seotud spetsialistide pädevusnõuded ja jätab lennuvahendite pilootide (langevarjud ja mootorvarjud). sätestab lendude korraldaja pädevusnõuded. See kindlustab ohutu lennutegevuse klubides ja võimaldab klubidel oma jõududega koolitada vastava pädevusega spetsialiste. §85. Tegemist on lennunduse alase seadusandluse nö “kolmanda sambaga”. Kõik lennunduses välja antavad sertifikaadid või load antakse välja selle määruse alusel. pädevusnõuded. 5. Antud määruse puuduseks on era.Tiit Paananen Eesti era. korraldab lende selliselt. kuid täiesti puudu on langevarjuhüppelennuki kapteni 39 Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile.ja sideministri 21. Antud määrusesse tuleb viia sisse muudatus. (RTL 2002. (RTL 2005. nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri1 21. purilennuki pukseerlennuki kapteni pädevusnõuded. detsembri 2001.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 7. on ka õhusõidukite meeskonnale esitatavates nõuetes lüngad. et ei tekiks ohuolukordi ja juhib lennutegevust arvestades lennuliiklusega lennuväljal.

Mittetulunduslikku lennutegevust mitte registreerinud klubi võib sanktsioone kartmata edasi tegutseda41. 1175) võeti vastu “Ülikerglennuki 40 41 https://www. mis aga võivad kujuneda üsna olulisteks ja lennuohutust mõjutavaks.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 7. 7. registreerimistunnistuse väljaandmise.ja kommunikatsiooniministri 12.94.riigiteataja.4 Mittetulundusliku lennutegevuse määrus Majandus. (RTL 2004.49 - .Tiit Paananen Eesti era.5 Ülikerglennuki järelevalveta käitamise eeskiri – kahjuks ilma Majandus. kus Lennundusseaduse §42 lg 6 rikkumise eest võib algatada klubi suhtest väärteo menetlust. 71.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=1027910&id=909886 Autor: töö kirjutamise hetkel kavandab Lennuamet parajasti vastavasisulist muudatust. selle kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning nõuded lennutegevuse käsiraamatu sisule40” on suur samm edasi Lennuameti järelevalve ülesannete täitmise osas. Määruse reguleerimisvaldkonnast on välja jäetud lennukit mittekäitavad langevarjuklubid ja mootorvarjuklubid. a määrus nr 65 “Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise tingimused. 4.1405). Määrusel puuduvad sanktsioonid.ja kommunikatsiooniministri 8. Määrus peaks tegelikkuses laienema 12’le klubile.augusti 2003. Tuginedes nendele puudustele võib öelda. juuni 2006 seisuga on registreerimistaotluse esitanud 3 klubi ja 1 klubi tegevus on registreeritud.a määrusega nr 119 (RTL 2003. Antud määrusel on paar nüansilist puudust. . et antud määrus tekitab olulisel määral lisatööd nii lennuametile kui ka lennuklubidele ja edendab lennuohutust juba kõige ohutumates klubides ja jätab osa klubisid üldse järelevalve alt välja. juuni 2005. Ohutuse osas suuri puudujääke omavates klubides ei ole määruse poolt nõutavat dokumentatsiooni olemas ega tulemas ja neile klubidele ei saa ka sanktsioone rakendada kui nad ei registreeri oma tegevust Lennuametis.

50 - .oktoobri 2003.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel käitamise eeskiri42”.2003. Määrusega reguleeriti teatud kriitilised punktid ülikerglennukite käitamisel: lennud veekogude kohal keelati igasugune äriline tegevus ülikerglennukitel keelati öölennud ülikerglennukitel hoolitamata varustuse tasemest määrati ülikerglennukite hooldustingimused Sellest hoolimata on ülikerglennukitel toimunud mitu õnnetust.ja kommunikatsiooniministri 21. kuid nendega ei arvestatud ka viimase määruse redaktsiooni koostamisel. Põhimäärus määrab ära struktuuri.08.6 Lennuameti põhimäärus Lennuameti põhimäärusega43 määratakse ära Lennuameti tegutsemise põhimõtted ja ülesanded. Põhjuseks hooldusprogrammi eiramine ja mittestandardsete detailide kasutamine.a määrusega nr 236 . Lennuameti põhimäärusesse ei ole vaja teha muudatusi tulenevalt rakendatavast mudelist. Seega kuigi on olemas eeskiri. ei ole seda tehnika hooldamise ja koolituse sisu osas täiendanud järelevalve.riigiteataja. 42 43 https://www.ee/ert/act. Määrus on välja antud Lennundusseaduse §56 “Ebaharilike õhusõidukite kasutamine” alusel.Tiit Paananen Eesti era. Antud määrusega täideti kriitiline lünk Eesti lennundusseadusandluses. 7. mis jõustus 25. Lennuameti ülesanded tulenevad Lennundusseadusest. Antud määruse osas andis oma ettepanekud piloodi pädevuse ja õhusõidukite tehnilise varustuse osas Lennuametisse ka EEHL. Ühes hukkus ka väga kogenud ülikerglennuki piloot.jsp?id=768034 Vastu võetud majandus. alluvussuhted ja ülesannete osakonnapõhise jagunemise. kus Lennuametit on mainitud 108’l korral.

peatüki sätetest. Kui tsiviillennunduses on õhusõidukite osas eraldatud lennundusseadus. lennureeglid ja nõuded pilootide kvalifikatsioonile. mootorita või muude ebaharilike omadustega õhusõidukite käitamiseks. mis Lennuamet. teatud tingimustel.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 7. tingimusel. ELFi põhikiri peab suures osas kattuma ning Lennuameti poolt “üleriigilisele eraja harrastuslennunduse nõudmistega. 7. organisatsioonid ja koostöölepingud Lisaks muudatustele olemasolevatesse tuleb luua ka täiesti uusi õigusakte. mis aitavad kaasa era. lennuspordi katusorganisatsioonile” kehtestatud 7. Lähtudest 2. lepinguid ja protokolle.8. ELF’ile üle annab. samuti kuni 500 kg stardimassiga või tüübisertifikaati mitteomavate õhusõidukite käitamiseks võib majandusja kommunikatsiooniminister kehtestada eeskirjad.7 Eesti Lennuspordiföderatsiooni põhikiri Sõltuvalt kehtivast mudelist tuleb ELF’i põhikirja muuta ning tuua sinna sisse tegevused.–7. millega reguleeritakse õhuruumi kasutamist selliste lennuvahendite poolt.51 - . (2) Majandus.Tiit Paananen Eesti era.ja kommunikatsiooniminister kehtestab eeskirjad. Lõikest on vaja kehtestada ka langevarjuhüpete eeskirjad ja mootorvarjuga lendamise eeskirjad. et oleks tagatud lennuohutus.8 Loodavad õigusaktid. mida ei saa klassifitseerida õhusõidukitena. siis lennuspordi alakohastes .ja harrastuslennunduse regulatsiooni sünnile ning järelevalve teostamisele. “Ebaharilike õhusõidukite kasutamine” kõlab: (1) Piloodita. 1. lõike osas kehtib täna “Ülikerglennukite käitamise eeskiri”. mis erinevad käesoleva seaduse 2.1 Puuduvad alakohased eeskirjad Lennundusseaduse § 56.

Alternatiiviks oleks eeskirjade kinnitamise õiguse delegeerimine era.ja Kommunikatsiooniministri määrusega. Sisuliselt tähendaks see Lennundusseaduse §74 loomist sõnastuses “Era. sest seal on olemas pädevad inimesed. et neid kasutada Eesti reeglite loomisel. Eelnõu esitab Lennuamet. piirangud ja korraldamise põhimõtted varustuse iseloomu.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel eeskirjades tuuakse need kolm peatükki ühte määrusesse kokku. mis on seotud võistlustega või rekorditega kehtestab “üleriigiline era. Lennuspordis on rahvusvahelised pädevusnõuded sportlastele ja kasutatava varustuse osas soovituslikud.52 - . Sel moel alakohaste reeglite kehtestamine on suhteliselt lihtne. Alakohaseid reegleid saab kehtestada täna kehtiva Lennundusseaduse §56 lg 2 alusel Majandus.ja harrastuslennuduse ning lennuspordi katusorganisatsioon” või tunnustab rahvusvahelisi reegleid. kasutamise ja hooldamise reeglid lennuspordiala harrastavate isikute pädevusnõuded.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve võimalusi.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi katusorganisatsiooni ülesanded” kus Lennuametile antakse õigus sõlmida haldusleping nimetatud organisatsiooniga ja määratakse Majandusja Kommunikatsiooniministrile õigus kehtestada nõudmised nimetatud organisatsioonile. Muud reeglid.Tiit Paananen Eesti era. tervisenõuded ja nõuded koolitusele. Lennuameti põhimääruses ja täiemahulist halduslepingu sõlmimist Lennuameti ja ELF’i vahele. sest määruse täitmise üle järelevalvet jääb teostama Lennuamet. Täpsemalt määratakse eeskirjades ära: lennuspordiala piirid. Sel juhul on ka lihtsam Lennuametil delegeerida järelevalvega seotud ülesandeid nimetatud organisatsioonile. See mudel aga eeldab põhjalikke muudatusi Lennunudusseaduses. kes töötavad valdkonnas ja omavad vajalikku väljaõpet. .ja harrastuspiloote ühendava organisatsiooni pädevusse. kuid ei realiseeri täiel määral era. Reeglid või eeskirjad koostatakse lähtuvalt Eesti seadustest ja rahvusvahelisest normidest. kuid piisavalt põhjendatud. Sellist lepingut on aga võimalik sõlmida ainult juhul kui seadus nii sätestab ja vasatava delegatsiooni Lennuametile annab.

8. Litsentseeritud ja litsentsivaba koolituse korraldamise osas näen ette üldriiklikke koolitusprogrammide kinnitamise antud organisatsiooni juures ja tsentraliseeritud eksamite vastuvõtmise süsteemi loomist. 06.” 7. 39. 308) . 6.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 7.2 Lennuameti ja ELF’i vaheline koostööleping Nagu eelpool mainitud oleks see leping sisuliselt seaduse silmis haldusleping.ja harrastuspiloote ning lennusportlasi ühendava organisatsiooniga.53 - . 58. 2001. Otsustusõigus ja sisuliste küsimuste lahendamine on toodud hästi lähedale valdkonda tundvatele inimestele ja see paneb vastutuse harrastajaile endile. millest ühe ühenduse puhul võidaksid kõik selle liikmed. Lepingu koostamisel tuleb arvestada ka Haldusmenetluse seadusega44. a ( RT I 2001. Seda eelkõige kompetentse inimressursi vähesusest tingituna.3 ELF’i ja EEHL’i vaheline ühinemise kavatsuse protokoll Eesti väiksusest tingituna on mõistlik tulevikus jätkata ühe era.8. 7. (RT I 2005. Planeeritud katusorganisatsioon täidab riiklikke ülesandeid ja sellel ka riiklik finantseerimine ning see võimaldab kiiremat arengut. mis aga liikmetele tähendaks jälle kulude vähenemist koolitusprogrammide arendamisel ja riigile ühtlustatud oskustega harrastuslendureid ja lennusportlasi. et tagada ohutud tingimused lennuspordiga tegelemiseks. Selline leping teenib samaaegselt nii riigi kui ka harrastajate huve.8. 354). Eelkõige §5 lg 3 “Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses.4 ELF’i tegevuse käsiraamat Sõltuvalt rakendatavast mudelist ELF’i ja Lennuameti koostöös tuleneb ka erinev sisu nimetatud 44 dokumendile.Tiit Paananen Eesti era. millega riik annab erasektori hallata teatud lõigu järelevalvega ja reguleerimisega seotud küsimused. Tuleb luua föderatsioonisiseste eeskirjade Haldusmenetluse seadus.

html Autor: 2006 aasta mais sai Ungaris toimunud lennupäeval surma 2 inimest kui mudellennuk sööstis rahva sisse.1 Mudellennundus Mudellennundus seosed üldise lennundusega piirduvad nende asjaoludega. Eraldi võimalusena näen ette.54 - . et piirkondades mida kasutavad tsiviilõhusõidukid. mis puudutab piloodita õhusõidukite võib opereerimist õhuruumis. 8.icao. Lisaks alakohastele eeskirjadele tuleb kokku leppida koos tegutsemise reeglites. 8 Lennuspordi alad Alljärgnevalt analüüsin erinevate lennuspordialade osas kehtivat määrustikku ja selle arengut seni ja tulevikus. 45 46 http://www.Tiit Paananen Eesti era. Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni45 §8 alusel peab riik tagama. Tulevikus näen ette suuremate ja kiiremate mudellennukite käsitlemise eeskirjad.int/cgi/goto_m. juhitaks piloodita õhusõiduki lendu tsiviilõhusõidukitele ohutul viisil.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel kehtestamise ja järelevalve funktsioonid. kus eelkõige puudutatakse ohutusega seotud küsimusi ja demonstratsioonesinemisi rahvakogunemistel46.pl?icaonet/dcs/7300. . Majandusja Kommunikatsiooniminister käesoleva Lennundusseaduse §56 alusel kehtestada eraldi reeglid mudellennunduse jaoks. et Lennuspordiföderatsioon tegeleb näiteks Rapla lennuvälja haldamisega pakkudes erinevatele lennuspordiklubidele koos tegutsemise võimalusi ja ühist infrastruktuuri. Kahtlustatakse raadiohäiret.

55 - . 05.01.1999.2000. sest vahepeal oli jõustunud uus lennundusseadus. et kohaldada need uue lennunudusseadusega. Alates spetsiaalselt määratud õhuruumi osadest kuni purilennukit pukseeriva lennuki pädevusnõueteni välja.3 Purilennundus Nagu ka eelnevalt mainitud.3 . 49). 1490). 11.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 8.ja harrastuslennunduse organiseerimise mudelist.ja Sideministri määrusega nr. et harjutada avariiprotseduure. augusti 2000. a määrusega nr.09.ja Sideministri 18. 47 Vt. Peatükk 7.Tiit Paananen Eesti era. 71 (RTL. Kadunud on näiteks nõue teostada regulaarseid langevarjuhüppeid. 95. olenevalt era. kuid seda ei tehtud ja need tunnistati kehtetuks. detsembril Teede. Eeskirjad aga tunnistati kehtetuks Teede. et purilennukitel ei pea olema automaatset avariimajakat. reguleeritakse purilennundusega seotud küsimusi hetkel kethivates seadustes ja määrustes suhteliselt hästi. 8. Antud määrus on valmis.2 Langevarjusport Langevarjuhüpetealased eeskirjad kehtestati taasiseseisvunud Eestis 1998. 4. Aastal 14. Lennundusseaduse §101 lg 1 määrab ära. 65 (RTL. et see esitada Lennuameti poolt Majandusja Kommunikatsiooniministrile kinnitamiseks või ELF’ile kinnitamiseks. Koos langevarjueeskirjadega tunnistati kehtetuks ka päästevarjude kasutamise eeskiri. mis andis alakohaste eeskirjadele aega 6 kuud. mis on ELF’i langevarjukomitees kinnitatud ja klubide seas aksepteeritud kui ühised tegutsemispõhimõtted. Eesti Langevarjuklubi on välja töötanud langevarjueeskirjad. Purilennukite pädevustunnistusi annab välja Lennuamet ja pädevusnõuded on väga detailselt kirjeldatud lennundusspetisalistide pädevusnõuete määruses47.

8.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lennureeglites on selgelt paigas õhusõidukite omavaheline manööverdushierarhia. Lennundusseadust.4 Motodeltaplaan ja ülikerglennukid Ülikerglennukite A (raskuskeskme muutuse abil juhitav) ja B (tüüride ja eleronidega juhitav) klassi kuuluvatele õhusõidukitele ja pilootide pädevusele esitab hetkel kehtiv määrustik üsna täpsed nõudmised. Eelkõige puudutab see pilootide pädevus. Ülikerglennukite alases määrustikus tuleks teha üsna põhjalikke muudatusi ja need hõlmavad kõiki eelnimetatud kehtivaid seadusi ja määrusi. Antud kategooria õhusõidukite klass on suhteliselt noor ja liiga palju on selle osas kehtivates reeglites otse ülevõetud üldlennundusest.Tiit Paananen Eesti era. Peatükk 7. EEHL alustas sellealase tööga 2003. kus oma roll ka purilennukitel. mis sisaldavad: pädevusetrepi ja sellega kaasnevad õigused nõudmised koolitusele erinevate lennumanöövrite sooritamise reeglid protseduurid lennukite opereerimisel erinevates tingimustes jne… Lähiajaloost on näiteks tuua 2 traagilist purilennuki õnnetust. mille hilisema analüüsi käigus võis tuvastada puudujääke koolituse sisus ja järelevalves ning avariiprotseduuride tundmises.5 .56 - . Lennureegleid ja Lennundusspetsialisti pädevusnõudeid täiendab ka Ülikerglennkite käitamise määrus48. Tulevikus näen ette täpsemaid purilennureegleid. Aastal esitades Lennuametile nimekirja 48 Vt.ja tervisenõudeid ja ülikerglennukite varustust. Ka ei ole purilennukitel nõutud transponder pardal kui purilennuk püsib lendamiseks ettenähtud tsoonis. Selle mõne punktiga kogu purilennundust puudutav määrustik piirdub.

k. kuid kus tihti nad osalevad täidavad just eralendurid mittetulunduslikus või lennutegevuses. Private Pilot Licence. Lennuspordiga kokkupuude on üldiselt nõrk.Tiit Paananen Eesti era. kui ülikerglennunduse alase määruste kinnitamine ja järelevalve anda harrastajaid ühendavad organisatsiooni pädevusse. Aktiivselt tegutsevad 2 firmat. Single Engine Piston .57 - . Reeglid tuleks seejärel kinnitada sarnaselt langevarjuhüpete reeglitega.5 Mootorvarjundus Mootorvarjundus on kõige noorem lendamise viis. Määrustik puudub täielikult ja koolitusel kasutatav materjal piirdub ühe vihikuga. ELF’is tuleks käivitada mootorvarjunduse komitee töö.php?op=modload&name=News&file=article&sid=118&m ode=thread&order=0&thold=0 50 ingl.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel muudatusettepanekutest49. Lendurid kellel on PPL(A) erapiloodiluba kuhu kantud SEP50 klassipädevus. kes lendavad isiklikel lennukitel ja ei tihti ei kuulu kuhugi klubisse või ühendusse.pilots. 8. purilennuki pukseerlennuki langevarjuhüppelennuki kapteni ülesandeid. kes pakuvad nii tehnikat kui ka koolitust. Kahjuks ei olnud Lennuametis sellelaadse põhjaliku koostöö jaoks resursse ja ettepanekuid ei arvestatud. 49 Eesti era. Ka ülikerglennukitega on Eesti juhtunud traagiline õnnetus ja mitu tõsist intsidenti.ja harrastuspilootide liidu kodulehekülg http://www. Tõsiste vigastustega õnnetusi on juhtunud mitmeid. 8.6 Mootorlennukid (üldlennundus) Üldlennunduse all mõistetakse eralendureid. kes alustaks tööd alakohaste reeglite koostamise kallal.ee/modules. Sellest hoolimata võib loendada harrastajaid kümnetes. Sarnaseid olukordi on võimalik vältida.

8 Õhupalli lend Alakohased reeglid on kehtestatud sarnaselt purilennundusele. piiranguid ja ettekirjutusi.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Nõuded purilennukit pukseerivale piloodile on kehtestatud Lennundusspetsialistide pädevusnõuetes.Tiit Paananen Eesti era. aastal avaldatud “Lennuspordi ja harrastuslendamisega tegelevad ühingud. Tegemist on äärmiselt ilmastiku tundliku alaga ja lennuks sobivaid päevi on mõned kümned aaastas. Sarnaselt mootorvarjundusele tuleks ELF’i juurde moodustada komitee. Kehtib Lennuameti lennundusteade OPS T 8-2 21. aastal peetud võistlustel poodiumikohti. kes alustab tööd alakohaste reeglite kallal. Sellest hoolimata saavutasid Eesti sportlased Leedus 2005. sissekannet lennuraamatusse vms. Harrastajate hulk piirdub paari töökorras lennuvahendiga ja kahe pädevust omava piloodiga.7 Akrobaatika (pilotaazh) Sarnaselt mootorvarjundusega on kõrgem pilotaazh sportlennukitel väga noor lennuspordiala Eestis. 8. juunil 2002. Õhusõiduki kapten peab olema läbinud ettevalmistuse vastavalt Eesti Lennuspordi Föderatsiooni langevarjuhüpete sooritamise eeskirjale ning omama sellekohast tunnistust. Eestis täna antud distipliini osas reeglid puuduvad.58 - . . mis viitab ELF’i poolt kinnitatud langevarju sooritamise eeskirjale Langevarjuhüpete sooritamisel õhusõidukilt peab järgima õhusõiduki lennukäsiraamatus toodud nõudeid. Langevarjuhüppelennuki piloodile aga kehtivad nõuded puuduvad. Leedu on lähiriikidest vaieldamatult selle spordiala liider. Nõuded kapteni pädevusele või tehnikale ei ole määratud. lennuspordi korraldamine ja järelevalve” nimeline dokument. sertifikaati. 8.

59 - . Euroopas ja Eesti naaberriikides töötatakse selle nimel. et oleks tagatud lendaja enda ja kolmandate isikute turvalisus ja heaolu. Võrdluseks võiks tuua sellise näite: Eestis tegeleb jalgpalli mänguga 100 inimest. mis esmalt kinnitab hetkel puudu olevad langevarju ja mootorvarju eeskirjad ja seejärel määrus. Eestis vastava mudeli kujundamisel on ees suuremahuline töö ja ilmselt on vajalik järk-järgult sujuv üleminek mudelile.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi organisatsioonile esitatavad nõuded ja nimetatud organisatsiooni pädevuse kehtestada lennuspordis alakohaseid reegleid. Paraku reaalsus eraja harrastuslennunduses.ja harrastuslennunduse organisatsiooni . Sõlmima peab ka Lennuameti ja era. Jalgpallurite sügisseminaril ei oleks vaja mälestada lahkunud meeskonnakaaslasi. mäng muutub rahulikumaks ja ettevaatlikumaks. Lisame mängu reeglid ja kohtuniku. on vajalik selle valdkonna parem reguleerimine ja järelevalve teostamine. See protsent sellisel kujul esitatult on jahmatama panev. et kuigi lennusport on Eestis veel marginaalse iseloomuga.Tiit Paananen Eesti era. mis võimaldab eraja harrastuslennunduse alase riikliku järelevalve teostamiseks halduskorras sobivat organisatsiooni volitada. mis kinnitab era.ja harrastuslennundus ning lennusport eraldada selgelt kommertslennunduse nõuetest ja kohaldada lennuspordis teatud määral leebemaid nõudeid. Selle saavutamiseks tuleb teha muudatus Lennundusseaduses. Regulatsiooni ja riikliku järelevalve korraldamisel on soovitav järgida Euroopas valdavat tendentsi. kuid selliselt. et era. kus era. Tuleb kehtestada uued Majandus.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lõppsõna Tuginedes käesolevas uurimistöös teostatud analüüsile leian. kus eraõiguslik era. Iga aasta hukkub mängus paar inimest. Reegleid ja kohtunikku ei ole.ja harrastuslennundusega seotud tegevused antakse harrastajaid ühendavate organisatsioonide hallata.ja harrastuslennundust ning lennusporti ühendav üleriigiline katusorganisatsioon kehtestab alakohased eeskirjad ja teostab nende üle järelevalvet.ja Kommunikatsiooniministri määrused.

et ELF-ist saaks loodava Majandusja Kommunikatsiooniministri määruses loetletud nõuetele vastav organisatsioon.Tiit Paananen Eesti era.60 - . . Järgmiseks etapiks oleks antud mudeli tutvustamine kõigile osapooltele ja ülesannete tuletamine igale osapoolele läbi töökoosolekute Lennuametis. Paralleelselt tuleb tegeleda ELF-i uuestikäivitamisega. Kompetentsi dubleerimine Lennuametis viiks väga kallite menetlustoimingute tariifide kehtestamiseni ja lämmataks ka harrastuslennunduse võimalused ohutult areneda. Selline eraõiguslikule isikule haldusõiguse üleandmine on kooskõlas Eesti riigi eesmärkidega haldussuutlikkuse parandamiseks olemasolevate resursside baasil.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel vahelise haldusülesannete delegatsiooni lepingu.

adamsmith.ee Euroopa Ühendatud Lennuametite (Join Aviation Administration) kodulehekülg http://www.eu. 29 July 2004 http://www. Eesti Era.riik.europeairsports. (RT I 2005. Eesti Era. 2001.ja Harrastuspilootide liidu juhatuse ja üldkoosolekute protokollid 2005. 39.fai. 308) . aastast.ee Eesti Lennuspordi Föderatsiooni juhatuse ja aastakoosoleku protokollid 2005.html Euroopa Lennuspordi Föderatsiooni (Europe Air Sports) visioon.europe-airsports.nl/ Euroopa tsiviillennunduse konverentsi (ECAC) kodulehekülg http://www.jaa.htm BNS’i uudis 15. aastast. a ( RT I 2001.easa.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Kasutatud allikate loetelu Adam Smith Institute http://www. Eesti Era.org/ Haldusmenetluse seadus.ecaa. Ref S4046.ja Harrastuspilootide liidu ja Lennuameti ümarlaua protokollid 2006.ja Harrastuspilootide liidu kodulehekülg http://www. 58. aastast.org/ Euroopa lennundusohutusameti (European Aviation Safety Agency) kodulehekülg http://www.int/home/index.61 - . 354).pilots. 6. 06.ecac-ceac.fai. mai 2006 “Euroopa andis Eesti lennuohutusele hävitava hinnangu” Eesti Lennuameti kodulehekülg.org/policystatements2 Euroopa Lennuspordi Föderatsiooni (Europe Airsports Federation) kodulehekülg http://www.org/ “Avaliku halduse ülesannete ja funktsioonide täitmise võimalikkusest eesti eraõiguslike isikute ja/või välisriikide eraõiguslike isikute ja/või avaliku halduse kandjate poolt” – Eesti Vabariigi peaministri poolt haldusreformi edendamiseks moodustatud töögrupi raport http://www. http://www.ee/riigikantselei/ahb/toogrupid/arumae1.Tiit Paananen Eesti era.

ee/ert/act. 376). RTL. 5. selle kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning nõuded lennutegevuse käsiraamatu sisule.Tiit Paananen Eesti era. nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri1 .06.2001.riigiteataja.12.jsp?replstring=33&dyn=1027910&id=9 38615 - Lennuametil põhieesmärgid kuni 2008 – AD 101/v2 http://www. 21. lennuspordi korraldamine ja järelevalve “ http://www.06. (RTL 2005. 161) https://www.10. (RT I 1999.2002 “Lennuspordi ja harrastuslendamisega tegelevad ühingud. 26. 1772). 21.icao. (RTL 2002. 21.2005.se/ .ee/ert/act.ee/atp/failid/Eesm_rgid_2008.flygsport.1999.02.int/ Rootsi Flygsportförbundet (lennuspordiföderatsioon) kodulehekülg http://www. registreerimistunnistuse väljaandmise. 21. 112. 67. ( RTL 2003. 95.pdf Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise tingimused.riigiteataja.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel - Lennundusseadus.riigiteataja.2005. 52 ).ee/ert/act.ee/atp/failid/OPS%20T%208-2. 1434) https://www. 159) https://www.pdf - Lennuameti põhimäärus. (RTL 2005.jsp?id=845042 Nõuded lennudusspetsialistidele Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile.ecaa. 17. 8. 954 - MTÜ Eesti Lennuspordi Föderatsiooni põhikiri MTÜ Eesti Era ja Harrastuspilootide liidu põhikiri MTÜ Eesti Olümpiakomitee põhikiri Rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni (International Civil Aviation Organisation) kodulehekülg http://www.ecaa.jsp?id=1027910 Lennuameti teataja – lennundusteade OPS T 8-2.06.62 - .icao.2003. 16. (RT I 2006. 21.int/ Rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni (International Civil Aviation Organization) kodulehekülg http://www.

2005/1242 http://www. 1175) .2003. 12.fi/fi/laki/ajantasa/2005/20051242?search%5Btype%5D =pika&search%5Bpika%5D=ilmailulaki ) - Taani kuningliku lennuklubi (Kongelig Dansk Aeroklub) kodulehekülg http://www.fi Soome lennundusseadus (Ilmailulaki 29.12. ( RTL 2003.dk/ Telefoni intervjuu Soome Ilmailuliitto presidendi Kai Mönkköneniga Ülikerglennuki käitamise eeskiri. (RTL 2004.airsport.ilmailuliitto.63 - . 71. 1405).Tiit Paananen Eesti era.08. 94.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel - Soome Ilmailuliito (lennuspordiföderatsioon) kodulehekülg http://www.finlex.

ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Summary Institutional and legal model of private. 51 Estonia became JAA candidate member on 29th of June 1999 and full member on 7th of June 2004.and recreational aviation and air sports. Estonian aviation law has been changed a lot lately due to the fact. Estonian aviation law. Amongst other areas also civil aviation has been turned from soviet central control model to modern internationally accepted system. European Aviation Safety Agency and International Airsports Federation (FAI). These steps have been big and in some areas too big to handle. that Estonia joined EU and became a part of “European one sky” by joining Joint Aviation Authorities51 (JAA). With all this present. Private and recreational aviation and air sports have had rough times after Soviet half military sports organization just disappeared one day and left sportsmen without financing and regulations.and recreational aviation and air sport rules.64 - . Estonia is also a member of other important international aviation organizations like International Civil Aviation organization. The legacy of these times still hunt aviation enthusiasts today.and recreational aviation and air sports in Estonia Estonia has been developing rapidly over the last 15 years after it regained its freedom and independence and Soviet Union broke down. Estonia adopted all JAA requirements in full length into its aviation legislation and started to follow joint aviation requirements (JARs) in its aviation operations. flight rules and requirements to aviation staff have shortcomings what comes to private. Detail rules in some disciplines like skydiving or powered paragliding are missing.Tiit Paananen Eesti era. . These shortcomings must be addressed and this thesis tries to create legal and institutional framework for private.

and recreational aviation and air sports statewide umbrella organization that unites aviation enthusiasts and flight clubs.and recreational aviation and air sport arranged in a way that self-control starts to work for this area of aviation? How the power of establishing discipline specific rules will be delegated to national private.and recreational aviation and air sport organization? In my research.Tiit Paananen Eesti era. Also the financing of that organization must be solved. The right way forward for aviation authority is to support the birth of autonomous private. There is one common basic principle – states have delegated the legislative and state control functions to private. I have used Scandinavian countries as a reference for comparative analyses about air sports institutional and legal framework and I have found many similarities in the ways they have setup the system.and recreational aviation and air sport organization. Non-profit Estonian Airsports Federation must reincarnate and start fulfilling its tasks laid down in its founding treaty. Thesis analyses and lays down the necessary changes that are needed for this model to became a reality: Aviation law must be changed in a way that Estonian Civil Aviation Agency can delegate some of its state control functions to statewide private. Actually such organization already exists and has been there for all of Estonian independency.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel The model must satisfy two basic goals: How is state control over private. So far the successful task of this organization has been that Estonia has been a member of FAI.and recreational aviation statewide organization. This is a trend in civil aviation in Europe as air sports disciplines get more advanced the state aviation authorities are lacking the resources to fulfill controlling functions on these disciplines. Minister of Economics and Communication must issue a decree about establishing parachuting and powered paragliding rules Minister of Economics and Communication must issue a decree where requirements for statewide air sport organization are described and the .65 - .

66 - .Tiit Paananen Eesti era.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel rules adopted by that organization will apply for all people in Estonian territory Estonian civil aviation agency must sign an agreement where some state control functions are officially delegated to statewide air sports organization. .

.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lisad Lisa 1 – Seadusandlik ja järelevalve mudel täna Lisa 2 – Seadusandlik ja järelevalve mudel kiirete muudatustega Lisa 3 – Seadusandlik ja järelevalve mudel suuremamahuliste muudatustega.Tiit Paananen Eesti era.67 - .

ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lisa 1 Tänane regulatsiooni ja järelevalve mudel - Puuduvad kehtivad langevarjuhüpete eeskirjad Puuduvad langevarjuhüppelennuki kapteni pädevusnõuded Puuduvad mootorvarjunduse reeglid Purilennunduses puuduvad päästevarjude käsitlemise reeglid Lennuamet ei teosta langevarjunduse ega mootorvarjunduse alast riiklikku järelevalvet .Tiit Paananen Eesti era.68 - .

69 - .Tiit Paananen Eesti era. ainuke roll on FAI liikmelisuse säilitamine .ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel - Lennuamet teostab puudulikku riiklikku järelevalvet era- ja harrastuslennunduse osas ELF’i tegevus on praktiliselt seiskunud.

ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lisa 2 Praegu kehtivat määrustikku täiendatakse langevarjuhüpete ja mootorvarjude eeskirjadega.ja Kommunikatsiooniminister langevarjuhüpete eeskirja ja mootorvarjunduse eeskirja. järelevalvet jääb teostama Lennuamet .Tiit Paananen Eesti era.70 - . Lennundusseaduse § 56 lg 2 alusel kehtestab Majandus.

kus Lennuamet annab osa riiklikust järelevalvega seotud ülesannetest ELF’ile.71 - . Uued loodavad määrused on tähistatud tumeda ovaaliga. Eeskirjad sisaldavad kõik vajaliku.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Tegemist on nö ülemineku perioodil kehtiva mudeliga. et edasi liikuda järgmise etapi suunas. .Tiit Paananen Eesti era.

Lennundusseadusesse viiakse sisse uus § 74. kus ELFil on kandev roll era. kus antakse Lennuametile võimalus siirdada era.Tiit Paananen Eesti era.ja harrastuslennunduse regulatsiooni kehtestamise ja järelevalve osas.72 - .ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lisa 3 Regulatsiooni ja järelevalve mudel.ja harrastuslennundusega seotud riiklikke .

et ELF’i poolt kinnitatud eeskirjad omandavad kehtivuse Eesti territooriumil.Tiit Paananen Eesti era. Uued määrused ja lepingud on tähistatud tumeda ovaaliga. kus on nõuded ELF’ile ja ELF’i pädevusse kuuluvate määruste kehtestamise korra selliselt. - Lennuamet ja ELF sõlmivad halduslepingu. .ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel järelevalve ülesandeid üleriigilisele era. mille alusel ELF hakkab teostama riiklikku järelevalvet nimetatud alade suhtes ja ulatuses. - Majandus ja kommunikatsiooniminister annab välja määruse.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi katusorganisatsioonile.73 - . Olemasolevad ministri määrusega kehtestatud eeskirjad tunnistatakse kehtetuks.

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful