Bakalaureusetöö

Eesti era- ja harrastuslennunduse ja lennuspordi reguleerimise ning järelevalve mudel

esitatud 8. juunil 2006

Tiit Paananen

Juhendaja Jean Monnet prof. Tanel Kerikmäe International University Concordia Audentes Õigusteaduskond

Tiit Paananen Eesti era- ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel

Declaration

I hereby solemnly declare that I have written this thesis by myself and without support from any other person or source, that I have used only the materials and sources indicated in the footnotes and in the bibliography, that I have actually used all materials listed therein, that I have cited all sources from which I have drawn intellectual input in any form whatsoever, and placed in “quotation marks” all words, phrases or passages taken from such sources verbatim which are not in common use and that neither I myself nor any other person has submitted this paper in the present or a similar version to any other institution for a degree or for publication.

Tallinn, 8. June 2006 Tiit Paananen

-2-

Tiit Paananen Eesti era- ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel

Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................6 1.1 1.2 1.3 1.4 2 2.1 2.2 2.3 2.4 3 3.1 3.2 3.3 3.4 4 Uurimistöö vajadus..................................................................................8 Uurimistöö eesmärk ................................................................................9 Uurimistöös kasutatav metoodika .......................................................... 10 Uurimistöö raamid................................................................................. 10 Riikliku rahastamise vähesus ................................................................. 11 Puudulik määrustik................................................................................ 12 Nõrgad organisatsioonid........................................................................ 12 Objektiivsed põhjused puudustele.......................................................... 14 Soome ................................................................................................... 15 Rootsi.................................................................................................... 17 Taani ..................................................................................................... 18 Kokkuvõte rahvusvahelistest mudelitest ................................................ 18

Peamised era- ja harrastuslennunduse valupunktid ....................................... 11

Lennuspordi reguleerimise ja järelevalve arengumudeleid naaberriikidest .... 15

Soovitus Eesti era- ja harrastuslennunduse reguleerimise ja järelevalve 4.1 4.2 Eeldused................................................................................................ 19 Mudeli kirjeldus .................................................................................... 20 International Civil Aviation Organization – rahvusvahelised lennunduse European Civil Aviation Conference – Euroopa lennunduse kujundaja.. 23 Joint Aviation Authority – harmoniseerimine ja detailne töö.................. 24 The European Aviation Safety Agency – järgmine samm Euroopa Fédération Aéronautique Internationale ................................................. 26 Europe Air Sports.................................................................................. 27 Lennuamet on raskustes......................................................................... 29

mudeliks ............................................................................................................ 19

5

Rahvusvaheliste lennundusalaste organisatsioonide ülevaade ....................... 22 5.1 5.2 5.3 5.4 5.5 5.6 alused............................................................................................................. 22

lennunduse arengus ........................................................................................ 25

6

Lennuspordiga seotud organisatsioonid Eestis.............................................. 29 6.1 6.1.1 Vajalikud muudatused tulenevalt koostööst ELF’iga........................... 30

-3-

......2 7.......................................................2 Õhuruumi kasutamise protseduurid.........................2 Lennukoolitus..... 47 Lennundusspetsialistide kvalifikatsioonile esitatavad nõuded ...................4 ELF’is vajalikud muudatused ....................... 44 7............................................ 32 Eesti Lennuspordi Föderatsioonil roll ..............3 6..........................4 6.......................2..............1............1........ 33 6...................7..................................2 6.....................................3 Lennundusseaduse ajalugu.............................. 43 Lennundusalased õigusaktid ..................................................................5 6...................7..........6 6.....................ja Teadusministeeriumi mitmetahuline side lennundusega............................................................... 40 6................1.......1............................................2 Lennuspordi alakohaste reeglite tunnustamine ........ 45 7....... 31 ELF’i alakohaste reeglite kinnitamine.........10 6.............................1 Töö noortega ..................... 41 Kaitseliit...... 34 6............................................................................ 35 6...........1..........ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 6..... 36 Eesti Olümpiakomitee seosed lennuspordiga ..9 6..... 40 6.2............................... 43 7................1 Riiklikku järelevalvet teostavad institutsioonid ........8..1 Kaitseministeerium.................. 31 Vajalikud nõuded ELF’ile.......................... 46 7.............2 Riiklik järelevalve . 34 6........................3 6.....3 Lennureeglid ............. 37 Majandus.........7 Eesti era....................................3 Lennuspordi alakohased reeglid.............. 42 Lennundusseaduse keskne roll......................1...............1................................. 35 6....................................2..........12 7 7........................................ 42 Klubide ülevaade.................................Tiit Paananen Eesti era................... 40 6....................11 6...........................2 ELF’i vastavus Lennuameti poolt kehtestatud nõuetele.....................4 6.......... 38 riiklikku juhtimist teostav osapool...............1 6...........................................1...1 Õhuruumi ehitus.......................8............... 39 6............................................. 38 Haridus...............................................................................2..................8 EANS – Lennuliiklusteeninduse AS .......................................................................................................1 ELF’i liikmemaksu kogumise ja üldkoosolekul esinduskvootide muudatus.. 39 6..................................1...............................1.... 42 Omavalitsused ......................................1........... 37 6............................................................ja Kommunikatsiooniministeerium kui üks lennunduse Seosed Kultuuriministeeriumiga.........ja harrastuspilootide liit on valikute ees... 32 Lennundusteade OPS T 8-2 ........... 48 -4- ...

............................................ 51 7.......................................1 Puuduvad alakohased eeskirjad.......5 7......................................6 8...........................................................................8 Mudellennundus .................8 Mittetulundusliku lennutegevuse määrus ....................................................... 54 Langevarjusport........................................ 57 Akrobaatika (pilotaazh) ................... 58 Lõppsõna ......................................... 58 Õhupalli lend....................................................................................................................7 7.... 49 Ülikerglennuki käitamise eeskiri – kahjuks ilma järelevalveta ........................................................5 8.8..........................................................................3 ELF’i ja EEHL’i vaheline ühinemise kavatsuse protokoll .................. 59 Kasutatud allikate loetelu ..................... 49 Lennuameti põhimäärus............................................................................................................ 53 7. 50 Eesti Lennuspordiföderatsiooni põhikiri .....1 8.........................2 Lennuameti ja ELF’i vaheline koostööleping.................... 67 -5- .........4 8..... 61 Summary ... 51 Loodavad õigusaktid.....................................................2 8..............ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 7.........6 7.................... 56 Mootorvarjundus ...................4 ELF’i tegevuse käsiraamat........................8......................................... 64 Lisad....................................8........................................3 8............................ 54 8.......................................................Tiit Paananen Eesti era................. organisatsioonid ja koostöölepingud........................................4 7...... 55 Motodeltaplaan ja ülikerglennukid............................................................................ 53 8 Lennuspordi alad........................................ 55 Purilennundus...... 51 7...................7 8......8.......................................................................................................................... 53 7.. 57 Mootorlennukid (üldlennundus)................

mida on liiga otseselt kohaldatud era. Era.ülikerglennukitel (alla 500kg stardimass) ning lennuvahenditel teostatav lennutegevus. et kuidas tuleks reguleerida autosporti kui kõik ralli-.ja mudelautode võistlused toimuks iga päev avalikel teedel ja tänavatel samaaegselt muu liiklusega. Just selliselt tuleb vaadelda 1 Autor: Eralennundus .ja harrastuslennundus ning lennusport on siiski oluline osa Euroopa lennunduses. Keerukus tuleneb eelkõige kommertslennunduses4 kehtestatud täpsetest nõudmistest.ingl.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi areng olnud ka aeglasem kui näiteks Ameerika Ühendriikides. mis on eraviisilise iseloomuga.ja harrastuslennundusele ning lennuspordile.org 4 Autor: Kommertslennundus on reisijate. Lennuspordi regulatsiooni osas võrdlevat analüüsi tehes võib püstitada näiteks ülesandeks. recreational aviation . Toetudes erinevatele allikatele on autori hinnangul Euroopas lennunduse alal harrastajaid umbes 1 miljon. posti või lasti vedu rahalise hüvitise eest millele kohaldatakse Ühendatud Lennuametite nõuete JAR-OPS “Tasuline lennutegevus” sätteid.ja harrastuslennundus ei ole saanud piisaval määral kaasa rääkida endale seatud tingimuste suhtes. mis hõlmab õhusõidukite või lennuvahenditega õhus või maapeal toimuvat.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 1 Sissejuhatus Era1. -6- . k. Täpsemalt Rahvusvahelises Lennuspordiföderatsioonis määratletud spordikoodeksis Vt. kes käitavad väikelennukeid üle 500kg stardimassiga. http://www. vormeli. 2 Autor: Harrastuslennundus .fai.ja harrastuslennundus2 ning lennusport3 on võrdlemisi keeruliselt ja lünklikult reguleeritud valdkond lennunduses. general aviation – tegemist on eralenduritega.Tiit Paananen Eesti era. k. Seoses lendamise aktiivsuse kasvuga ja Euroopa riikide tiheda koostööga valdkonna harmoniseerimise vallas on tulnud ette juhtumeid. kus era.ingl. mille suhtes korraldatakse võistlusi. Lennundusõigus Euroopa riikides on ajalooliselt olnud detailselt sätestatud ja seetõttu on era. 3 Autor: Lennusport on igasugune tegevus.

Vähendades intsidentide arvu era.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel lennusporti.ja harrastuslennunduses suurendame ka kommertslennunduses ohutust otseselt ja kaudselt. Tõnu Ader – majandusosakonna ja kommunikatsiooniministeeriumi uurija:”Majandusja kriisireguleerimise lennuõnnetuste kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna hinnangul tuleb riigil kaaluda lennuametile tulevaks aastaks ja ka edaspidi eelarveliste vahendite kasvu võimaldamist lennuohutusalaseks tööks.ja harrastuslennunduses ning lennuspordis juhtuvate õnnetuste ja instidentide hulk ja iseloom. on lennunduse maine kujunemisel oluline era. Tsitaat BNS’i 15. sest sportlased jagavad nö “teid ja tänavaid” ehk õhku ja lennuvälju koos kõigi teistega. Tulemuseks on rohkem reisijaid. Samuti teeb kriisireguleerimise osakond ettepaneku reguleerida seadusandlikult lennuspordiföderatsiooni rahastamine ning lahendada lennuspordi üle vajaliku järelevalve tegemise küsimus. Era.ja harrastuslennunduse mudeli loomisel. Eestis on era.Tiit Paananen Eesti era.” Tsitaat Lennuameti põhieesmärkidest aastani 2008 punkt 3. kuid puudub ühtne pilt kuidas regulatsiooni loomise või organisatsioonide rollide kujundamisega edasi liikuda.ja harrastuslennunduse edukus mõjutab oluliselt ka kommertslennunduse käekäiku. mai 2006. -7- .ja harrastuslennunduse kontekstis täna teatud tasemel valmisolek muudatusteks. kes valivad just õhutee oma sihtpunkti jõudmiseks.1 “Lennuohutuse järelevalve tõhususe tagamine ja parendamine”: “Selleks peadirektor toetab Lennuspordiföderatsiooni tugevdamist ning osutab abi vastava seadusandluse väljatöötamisel” See uurimistöö kaardistab harranduslennunduse organisatoorsed ja regulatiivsed kitsaskohad ning üritab astuda esimest sammu mõistlikult reguleeritud era. Kuigi harrastajate arv Eestis on mõõdetav sadades. aasta uudisest “Euroopa andis Eesti lennuohutusele hävitava hinnangu”.

1. et eestikeelsete materjalide hulk on piiratud ja võrdleva analüüsi teostamine oli ainult võimalik toetudes välismaistele allikatele. Era. Organisatsioonide ning õigusaktide analüüsis püüan saavutada kõrget kaetuse taset. Valdkonnas tegutsevate organisatsioonide reaalne panus kui ka võimalus panustada on vähene ning puudub koostöömudel. Sellest ka välismaiste allikate elektrooniline iseloom. majanduslikes ja ühiskondlikes küsimustes. et ülepingutatud regulatsioon. töömahukas järelevalve ning liigne sarnasus kommertslennundusega muudavad lennuspordi kättesaamatuks.ja harrastuslendajate ning lennusportlase hulk Eestis on küll väike. Eestis hetkel kehtiv lennundusõigus reguleerib lennusporti puudulikult5. Allikate hulgas on olulisel kohal ka autori enda kogemuspärased teadmised. mis on saadud osaledes vabatahtlikuna erinevate lennundusealaste organisatsioonide töös.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Uurimistöö koostamisel leidis autor. Sellest ja tulenevalt Eesti allikate vähesusest joonistub välja uurimistöö kaardistav iseloom .analüüsitakse hetkeolukorda ning võimalikke Eesti olukorrale sobivaid mudeleid. kuid see ei vähenda selle valdkonna reguleerimise ja järelevalve teostamise vajadust. On eriti tähtis. et neil oleks võimalus kaasa rääkida oma valdkonda puudutavates õiguslikes. poliitilistes. millel oleks ka riiklikult määratud eesmärk ning ülesanne.1 Uurimistöö vajadus Lennuspordi iseloomust tuleneb oht. 5 Vt. Töö jätkub Eesti vastavates ringkondades ja käesolev uurimus on ainult üheks pidepunktiks valdkonna arengus. Lisaks kaalub autor ka Concordia Audentese magistriprogrammi sisseastumist. et nii era.ja harrastuslennundus kui ka lennusport oleks mõistlikult reguleeritud ja järelevalve töötaks tasakaalus sportlike eesmärkidega ning lennusportlased ja harrastajad oleks koondunud selliselt. et jätkata valdkonna uurimist eesmärgiks magistrikraad lennundusõiguse alal. Peatükk 7. Lennundusalased õigusaktid -8- . Ohtlikuks seetõttu. kalliks ja seeläbi omakorda ohtlikuks.Tiit Paananen Eesti era. et võrreldes aktiivse harjutamisega on vähene lendamine pigem ohtlik.

mkm.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Eestis on pärast taasiseseisvumist era. Neist lähtuvalt esitab töö era. lünklikus määrustikus ning ebakvaliteetses koolituses. Eesmärgiks ei ole leiutada unikaalset mudelit. Lisaeesmärgiks on anda hoogu valdkonda puudutavale arutelule ja luua mõned pidepunktid. 6 Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna 2004. tuua välja esinevad lüngad ja kitsaskohad.ja harrastuselennunduse korraldamiseks vajaliku mudeli väljatöötamise osas.php?id=7630 -9- .ja harrastuslennunduse regulatsiooni ja riikliku järelevalve tulevikuvisiooni ning analüüsib selle saavutamiseks vajalikke tegevusi ja ülesandeid.ja harrastuspilootide liidu vahel algatatud diskussioon Eestile era. aasta lennuohutuse aruanded. Teen ettepanekuid nii õiguse kujundamise kui ka organisatsioonide rollide ja koostöömudeli osas. finantseerimise ja teostamise osas. kuid tulenevalt osapoolte suurest töökoormusest ei ole piisavalt tehtud uuringuid erinevate võimaluste kohta täna kehtivatest õigusaktidest lähtuvalt. et selles osas tulemusi saavutada.ja harrastuslennunduses ja lennuspordis toimunud mitmeid traagiliselt lõppenud õnnetusi6. vaid kohandada Eesti oludele sobivaks naaberriikides tunnustatud ja läbiproovitud võtteid lennuspordi regulatsiooni ja järelevalve kehtestamise. Vajalike muudatuste teemal on Lennuameti ja Eesti era.ee/index. ja 2005. Sellest tuleneb ka otsene vajadus selgitada välja milline lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Eestile kõige paremini sobib. et mainitud valdkondades toimuks areng õiges 1. Enamustel juhtudel on õnnetuse tinginud inimese tegutsemisviga. mille juured peituvad puudulikus järelevalves. mille vead ja puudujäägid on täna tundmatud. On lennusportlaste enda huvides.2 Uurimistöö eesmärk Käesoleva töö eesmärgiks on kaardistada ja analüüsida hetkeolukorda Eesti kehtivas lennuspordi regulatsioonis. http://www. suunas.Tiit Paananen Eesti era.

kuid arvestama peab faktiga. roll ja põhikirjalised ülesanded Esmalt toon välja valupunktid üldisel tasemel. Käsitlen siiski peamiselt harrastuslennundusega seotud temaatikat viidates vajadusel eralennundusele. Samuti puudutan organisatsioonide juures ka nende võimalikku tulevikurolli ja organiseerumise vormi.3 Uurimistöös kasutatav metoodika Eesmärgini jõuan kitsamalt analüüsides kahte aspekti: Lennusporti puudutav rahvuslik ja rahvusvaheline õigus Lennuspordiga seotud institutsioonid. Kogu töö vältel kujundan antud konteksti baasil võimaliku eraja harrastuslennunduse ning lennuspordi koostöö mudeli ning toon välja vajalikud muudatused.4 Uurimistöö raamid termineid eralennundus. mis on vajalikud. et on terve rida nõudmisi. kui erinevused ei ole eraldi välja toodud. mis ei kehti eralenduri kohta siis. 1. Lennusporti alade kaupa kirjeldades joonistuvad välja alade piirid ja lisaks sarnastele joontele ka erinevused. hõlmab see alati kõiki kolme. Ükskõik millist terminit parajasti tekstis kontekstist lähtuvalt kasutan. Sügavamalt analüüsin hetkel kehtivaid õigusakte ja lennuspordiga seotud organisatsioonide ülesandeid. Seda põhjusel. nende eesmärgid.Tiit Paananen Eesti era. Seejärel loon konteksti tehes ülevaate rahvusvahelistest organisatsioonidest ja Eesti seosest nendega. kui ta teostab mittetulunduslikku lennutegevust isiklikel eesmärkidel. Erinevas kontekstis on otstarbekas kasutada erinevaid nimetusi. . et see mudel käivituks. Samas võib järelevalve teostamine eralennunduse suhtes võib kattuda harrastuslennunduse järelevalvega kui on olemas vastavad pädevad organisatsioonid millel on riigi poolt siirdatud volitused. harrastuslennundus ja Käesolevas töös kasutan lennusport.10 - .ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 1. et situatsioon on kõige problemaatilisem harrastuslennunduses ja seal on tugevam spordi aspekt. Eralennundus toimib suhteliselt hästi ja kasutab kommertslennunduses kehtivaid määrusi.

Samas on lennuspordiga tegelevad organisatsioonid ise põhjustanud riikliku tähelepanu kadumise. kelle juhtimismudel on soodustanud kontrolli kadumise oma liikmesklubide liikmete arvu üle ja seetõttu on ka vastav statistika jäänud riigile edastamata. mille liige Eesti on. Näiteks võib tuua Eesti Lennuspordiföderatsiooni (ELF).11 - . 2 Peamised valupunktid Alljärgnevalt annan era- ja harrastuslennunduse ülevaade probleemsetest valdkondadest era- ja harrastuslennunduses.1 Riikliku rahastamise vähesus ALMAVÜ7 alluvuses toiminud ja nõukogude sõjalisest eelarvest rahastatud lennuspordialad jäid seoses taasiseseisvumisega suhteliselt järsku ilma riigi rahalisest toest. Võistlustulemuste oluline vähenemine tõi kaasa ka selle vähese riikliku tähelepanu kadumise ja 2006. aastal ei toeta riik lennusporti praktiliselt üldse. kuna just neile küsimustele otsib lahendusi käesolev töö. 7 Armee. Statistika puudumine tegevuse kohta tähendab riigi jaoks ala kadumist ja seega pole olnud ka selle kaduva ala rahaline toetamine oluline. mis aga on tegutsenud suhteliselt kaootiliselt ja nö “võsas”.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Käsitlen Eestis kehtivaid seadusi ja väliskokkuleppeid. 2. vene keeles DOSAAF . Puudu on ka neile laienev määrustik.Tiit Paananen Eesti era. sest neil ei ole mingit organiseerumise mudelit või toetavat organisatsiooni. Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing. Madala elatustaseme juures kalli harrastuse finantseerimine oli raske ning tegevusmaht vähenes oluliselt ja sealjuures ka sportlikud saavutused. Lisaks on tekkinud mitmeid uusi lennuspordialasid nagu motodeltaplanerism ja mootorvarjundus.

Lennuametis poolt korraldavates eksamites on küsimusi. lähemalt ptk-s 6. 2. nende vahel koostöö ja klubides või isikute tasemel toimuv areng ei jõua kõikide harrastajateni ühtlaselt.12 - . Lisaks on puudulik ka koolituse kvaliteedi riiklik järelevalve. mida on näiteks tinginud mõni traagiline õnnetus.või ülikerglennuki piloodi koolitusprogrammis ei puudutata. mis on vajalikud. Puuduvad ka sanktsioonid. Sportlaste ja kolmandate isikute õigused ning turvalisus ei ole kaitstud ja intsidendi korral on väga raske tuvastada vastutavat osapoolt või rakendada õpitut tulevikus. Sellest tulenevalt on ka järelevalve teostamine lennuspordiga tegelevate isikute või klubide osas piirdunud üksikute pisteliste tulemusteta nõupidamistega. Olemasolev seadusandlus ja määrustik ning institutsioonide põhikirjad on lünklikud ja enamasti puudub rakenduslik osa.2 . ELF’il puuduvad arengu eesmärgid ja põhikirjast tulenev tegevus on puudulik. nõuded või piirangud. Eesti Lennuspordi Föderatsioon – vananenud ja mittedemokraatliku9 kompetentsiga juhtimisskeemiga täiesti alarahastatud piiratud mittetulundusühing. on valdkonda reguleerivad reeglid kas puudulikud või neid ei ole. Taagaks on ALMAVÜ’st pärit vananenud traditsioonid ning sisepoliitilised vastuolud 8 9 vt analüüs ptk-s 8 Autor: ELFi aastakoosoleku poolt vastuvõetud liikmemaksu kogumise süsteem ja esindukvootide süsteem on vastuolus ELF’i põhikirja punktiga 2.3 Nõrgad organisatsioonid Eesti lennunduses on võtmetähtusega organisatsioonid nõrgad. mille ainsaks ülesandeks on kujunenud Eesti liikmelisuse hoidmine Rahvusvahelises lennuspordi föderatsioonis (FAI).Tiit Paananen Eesti era. Määrustiku puudumisest tingituna ei ole määratud ka normid.2 Puudulik määrustik Sõltuvalt lennuspordi alast8. mida näiteks puri. Vt. Veelgi enam.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 2. et ohutult ja turvaliselt tegeleda lennuspordiga.

Ka jättis 2000. aastal lennundusseaduse muudatustega kehtetuks tunnistatud langevarjueeskiri11 Eesti suurima harrastajate hulgaga lennuspordiala õigustühimikku. Lennuameti nõrkust näitab seegi. Samast ajajärgust on ka ohvritega lõppenud lennu. kes moodustavad märgatava osa lennusportlastest.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel harrastajate vahel. 11 .13 - . Ka on vaevanud rahvuslik küsimus10 ja mitteeestlaste. Aastani toimunu tihe töö rahvusvahelistes organisatsioonides päädis sellega. Eesti lennuamet – keskendub peamiselt kommertslennunduse korraldamisele ning vahendite nappuse tõttu täidab puudulikult seadusest tulenevaid kohustusi mittetulundusliku lennunduse ja lennuspordi reguleerimise ja järelevalve osas. MKM lennundus suunas eraja ja merendusosakond – ei ole suutnud defineerida lennuspordi asukohta erinevate harrastuslennunduse Kultuuriministeeriumile kasutades spordi argumenti. Kaitseministeerium andis 10 Autor: Näiteks olid ELFi langevarjukomitee koosolekud aastaid vene keelsed ja Vt peatükk 8. See näitab suutmatust sisuliselt mõista era. lõimumine organisatsiooni töösse on ebaõnnestunud. Eesti lennnufirmasid ähvardas koguni lennukeeld Euroopa taevas.2 Langevarjusport protokolli ei peetud.ja harrastuslennundusega seotud temaatikat. et Eesti on Euroopa Liiduga liitumise käigus läinud kergema vastupanu teed ja aksepteerinud täies mahus Euroopa Liidu lennunuduse alase õiguse samal ajal kui teised riigid on kehtestanud üleminekuperioodid ning seadnud oma tingimusi regulatsioonides lubatud piires. Majandus ministeeriumite ja kommunikatsiooniministeeriumi vahelise ülesannete jaotuses. Võimaluste piires on Lennuamet teinud tööd kõige valulisemate valdkondade reguleerimisel ja on püüdnud osaleda harrastuslennundust puudutavate küsimuste lahendamisel. aastal Kaitseliidu peastaabi juurde loodud mittetulundusühing. Kaitseliidu Ühendatud Lennukorpus (KÜL) – 2000. 2004. et Eesti kodused lennunudusalased küsimused olid lahendamata ja samas Eestil puudus reaalne valmisolek võrdsetel alustel nende samade organisatsioonidega koostööd teha.Tiit Paananen Eesti era.ja langevarjuõnnetused.

mis on välja kujunemas – lennusport on marginaalne spordiala ja seetõttu ka uutes paranenud tingimustes ei paista . Lennusportlased on lõpetanud aktiivse spordis osalemise ja inimestel.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel okupatsiooniajal ALMAVÜ’le kuulunud lennukipargi üle KÜL’le. Kahjuks ei ole nimetatud organisatsioon piisaval määral käivitunud. aasta sügisel oli kõne all. vähesed oskused lennuspordi korraldamisel ja nõrk organiseerumise võime. Pärandiks saadud tehnika on amortiseerumas ja uut lennusportlaste põlvkonda ei ole sihipäraselt peale kasvatatud.ja harrastuslennundust tänasel kujul ei eksisteerinud. Lennusport oli riiklikult rahastatud ja Moskva tsentraalse kontrolli all. puudusid oskused selle teostamiseks uutes tingimustes. See mõjuks aga väga negatiivselt näiteks Eesti purilennuklubidele.ja sõjalennundust. suutmatus uutes tingimustes leida rahalisi vahendeid spordi arendamiseks.ja harrastuslennundusse pigem tõrjuvalt.14 - . on kõiki mainitud tegureid arvesse võttes puuduste põhjused mõistetavad. et võibolla tuleks nimetatud lennukipark realiseerida ja saadud raha eest modernsemaid lennumasinaid osta. Naaberriikides üldlevinud koostööd lennusportlaste ja kaitseväe vahel ei ole Eestis peetud vajalikuks arendada. kes varem vedasid lennusporti Eestis. kommertslennunduse plahvatuslikust kasvust ning resursside vähesusest lennundusega tegelevates organisatsioonides (eelkõige Lennuametis). Tulenevalt Eesti kiirest majanduslikust arengust. Selle ajajärgu viljadeks on puudulik või vananenud määrustik taasiseseisvunud Eestis. Murettekitavam on aga tendents.4 Objektiivsed põhjused puudustele lennundus ja lennusport sarnaselt Enne II maailmasõda arenes Eesti naaberriikidega ja geopoliitilisest asukohast tingituna oli Eestile tähtis areneda tsiviil. Pärast asutamist on peetud 1 üldkoosolek ja 2005.Tiit Paananen Eesti era. kes nimetatud tehnikat praegu kasutavad. 2. Era. Eesti õhuvägi – ei ole arendanud tsiviilkoostööd ja on suhtunud era. Nõukogude okupatsiooni ajal oli õhuruum täielikult sõjaväe kontrolli all ning seega oli ka lennusport allutatud kesksele kontrollile mida teostas tugevalt reguleeritud poolsõjaline spordiorganisatsioon ALMAVÜ.

Sellest ka käesoleva uurimistöö vajalikkus. 3 Lennuspordi reguleerimise ja järelevalve arengumudeleid naaberriikidest Enne kui Eesti mudeli väljapakkumist. esitan lühidalt läbilõike naaberriikides kasutusel olevatest lennuspordi organiseerumise-. kes teostab järelevalvet harrastuslennunduse ja lennuspordi osas. Eesti mõistes Lennuamet) varasematest Soome lennuametist (Ilmailulaitos.Tiit Paananen Eesti era. Samas peab arvestama. järelevalveja juhtimisemudelitest. Ilmailulaitos haldab lennujaamasid ja Ilmailuhallinto viib läbi lennunduse alast järelevalvet ja riiklikku juhtimist. et nendes riikides on väga pikaajalised era.1 Soome Era. . Ilmailuliitto.ja harrastuslennunduse alane koolitus. Ilmailuhallinto on Soome Teede ja Sideministeeriumi allasutus. Eesti mõistes ühendatud Lennuamet ja Tallinna lennujaam).ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel aktiivset tegutsemist antud valdkonnas.15 - . 2006 aasta 1. 3. ühenduste või föderatsioonide tasemel. kus lennuspordi ja harrastuslennunduse reguleerimine on allutatud rahvusliku lennuameti alluvusse. Ilmailuliitto abistab Ilmailuhallinto’t harrastuslennunduse alase koolituse ja tegevuse järelevalve osas. mille tegevus finantseeritakse suures osas lennujaamade ja lennufirmade turvalisusmaksudest.ja tegevusjärelevalve on koondatud MTÜ Soome Lennuspordiliit alla (Ilmailuliitto ry. Need riigid järgivad üleeuroopalist trendi. jaanuarist jõustunud lennundusseaduse alusel on eraldatud Soome lennuamet (Ilmailuhallinto. saab selleks Teede ja sideministeeriumilt toetust. kuid tegelik töö toimub mittetulunduslike alaliitude. Eesti kontekstis Eesti Lennuspordiföderatsioon).ja harrastuslennunduse traditsioonid ja lennusportlaste hulk ületab Eesti numbrid kordades.

kus toimub reaalne tegevus. et Soome lennundusseadus võtab nüüd sarnaselt Eestile arvesse kõiki Euroopa Ühendatud Lennuametite13 (JAA) ja Euroopa Lennundusohutusameti14 (EASA) poolt ettenähtud reegleid. et paljudes Euroopa riikides on era. purilennukite.fi/fi/laki/ajantasa/2005/20051242?search%5Btype%5D=pika&search% 5Bpika%5D=ilmailulaki 13 14 15 Vt.12.fi/fi/esitykset/he/2005/20050139.4 http://www.16 - .ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Ilmailuliitto viib läbi koolituse järelevalvet. deltaplanerismi ja mootorvarju komitee.Tiit Paananen Eesti era.3 Vt.finlex. On võetud kasutusele termin “Üleriigiline harrastuslennunduse organisatsioon”. milleks on Ilmailuliitto. teostab õhusõidukite ülevaatusi ja abistab oma lennuspordiala kohaseid komiteesid nende töös.ja harrastuslennuduse reguleerimise ja järelevalvemudel on heaks eeskujuks Eestile sarnase mudeli koostamisel. Lisaks on Soome valitsuse lennunduseaduse kaaskirjas15 parlamendile mainitud. Eelmise lennunduseaduse alusel oli Ilmailuliitto ja Ilmailulaitos’e vahel sõlmitud raamleping ja lisa.finlex. Ilmailuhallinto otsuse võib halduskohtus vaidlustada. Soome era. kuumaõhupallinduse alane komitee. ülikerglennukite. Arvestamist väärt on ka fakt. kus määrati organisatsioonide vaheline suhe ja ülesanded. motodeltaplanerismi ja eksperimentaallennukite komitee. 12 Ilmailulaki 29. Praegu kehtiva Soome lennundusseaduse12 §163 järgi võib Ilmailuhallinto endiselt siirdada lepingu alusel lennunduse riikliku järelevalve ülesandeid selleks pädevale üleriigilisele organisatsioonile.pdf .ja harrastuslennunduse järelevalvega seotud ülesanded antud harrastajaühenduste endi korraldada.2005/1242 http://www. Komiteed jagunevad lennuspordi alade järgi: langevarjukomitee. Peatükk 5. Ilmailuliito poolt tehtud otsuseid saab 30 päeva jooksul esitada ülevaatamiseks Ilmailuhallinto’s. Peatükk 5.

Svenska Segelflygförbundet. Uus Rootsi lennuamet (Luftfartsstyrelsen) hakkab tegelema regulatsiooni väljatöötamise ja järelevalvega ja Luftfartsverket jätkab lennujuhtimise ja lennujaamade opereerimisega. Svenska Skärmflygförbundet) oluliselt iseseisvamad ja omavad dubleerivaid administratiivfunktsioone ja infrastruktuuri. Alates 2005. loendamis.ja harrastuslennundus veel rohkem levinud kui Soomes.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Suurimaks väljakutseks peab Ilmailuliitto juht Kai Mönkkönen lennuspordi instruktorite koolitamist Soomes. Vaatlus. Svenska Konstflygförbundet. kaardistamis ja muid erineva otstarbega lende viivad läbi eralendurid süsteemselt oma lennukitega ja kulud. Ka harrastuslennunduses on teatud erinevusi.se/ 17 . Sarnaselt Soomele ja Eestile tegutseb Rootsis rahvuslik lennuspordi föderatsioon (Flygsportförbundet). Flygsportförbundet’is on allorganisatsioonidena 8 alakohast ühendust ja lisaks Kuninglik lennuklubi (Kungliga Svenska Aeroklubben). mis moodustavad murdosa 16 Rootsi lennuspordiföderatsiooni koduleheküljelt http://www.asp?p=16538 Rootsi kuningliku lennuklugi koduleheküljelt http://www. 3.Tiit Paananen Eesti era. Sveriges Modellflygförbund. mis on Rahvusvahelise Lennuspordi Föderatsiooni (FAI) liige ja ühendab 440 klubi ühtekokku 20411 liikmega16. aasta alguseni üles ehitatud sarnaselt Soomele. Motorflygförbundet KSAK. eelkõige selle organisatsioonilises ülesehituses.airsport.ksak. on lennuspordiala ühendused (Svenska Ballongfederationen. mis omakorda ühendab 15017 mootorlennukiklubi üle Rootsi. Svenska Fallskärmsförbundet. Rootsile on iseloomulik era.2 Rootsi Rootsi tsiviillennunduse riiklik järelevalve ja juhtimine oli 2005.17 - . Kuna Rootsis on era. Svenska Hängflygsförbundet. järelevalve kui ka lennuväljade ja muu lennunduse infrastruktuuri opereerimisega. Samuti vajab ülevaatamist Ilmailuhallinto ja Ilmailuliitto vaheline leping ja selles sisalduvate ülesannete sisuline pool.se/t3.ja harrastuslennunduse ning sõjaväe koostöö. Rootsi lennuamet (Luftfartsverket) tegeles nii lennunduse reguleerimise. aastast on need funktsioonid jagatud kahe organisatsiooni vahel.

ja Energiaministeeriumi alluvuses ja lähtub oma tegevuses Taani lennundusseadusest. Rootsis on veel lisaks tugev sõjaväe toetus era. Domineeriv on nõukogudelik keelav juhtimisstiil. Samuti teeb sõjavägi koostööd Langevarju Föderatsiooniga (Svenska Fallskärmsförbundet). Ülikerglennukite puhul on selleks üleriigiliseks ühenduseks siis “Dansk Motorflyver Union”.slv. Lennundusega tegelevate inimeste hulgast sõltuvalt on harrastajad koondunud klubidesse.Tiit Paananen Eesti era.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel sõjaväe vastavatest kuludest. kes võib täita ülikerglennukite koolitusega. pädevustunnistuste väljaandmisega ja lennukite ülevaatusega seotud ülesandeid.pdf . Alakohased ühendused on tugevad ja iseseisvad. Valitseb umbusaldus ja puudub igasugune dialoog. KDA on ka FAI liige. et koolitada eriüksuseid. annab see võimaluse häbenemata viia läbi tsiiviil ja kaitsejõudude vahelist koostööd.py/Get/File-2408/BL9-6_uk. kaetakse sõjaväe eelarvest.ja katsejõudude koostööd. Eesti paistab selles osas Rootsi kõrval välja erilise saamatusega viia läbi tsiviil.18 - . Taani lennuamet (Statens Luftartsvæesen) tegutseb Transpordi. 3. siis näiteks ülikerglennki määruses18 punkt 6 kirjeldab nõudmisi ühendusele. Kuna sarnaseks koostööks on loodud juriidilised alused. Kuigi vastavalt lennundusseadusele on Taani lennuametil õigus välja anda litsentse ja pädevustunnistusi.dk/Dokumenter/dscgi/ds. kuid katusorganisatsiooniks on Taani kuninglik lennuklubi (Kongelig Dansk Aeroklub -KDA). 3.3 Taani Suhteliselt sarnane mudel Rootsile. Sarnaselt on organiseeritud ka teiste spordialade reguleerimine ja järelevalve. Lisaks annab Taani lennuamet välja oma regulatsioone ja käske.4 Kokkuvõte rahvusvahelistest mudelitest Kõigis mainitud riikides on riigi ja erasektori koostöö väga tihe. mis on 18 http://www.ja harrastuslennundusele.

et Lennuamet ei ole piisavas ulatuses ja kvaliteediga teostanud talle seadusega pandud sellekohaseid ülesandeid ja tulenevalt era.19 - . Mudeli realiseerimiseks vajalikke muudatusi analüüsin alljärgnevates peatükkides põhjalikumalt ja detailsel tasemel iga muudatuse konteksti piires.ja välismaal.ja harrastuslennunduse marginaalsest iseloomust on see valdkond saanud vähese tähelepanu osaliseks.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel omakorda alaliidu liikmed ja alaliit kuulub riikliku katusorganisatsiooni. Arengusuundi on mitmeid ja nad ei ole üksteist välistavad. 4 Soovitus Eesti era. Siinkirjeldatud mudelite diagrammid koos selgitustega toon ära lisades 1. 4. et ainult selle peatüki lugemine ei pruugi olla piisav vajalike muudatuste ja tulevikus läbiviidavate tegevuste mõistmiseks. Praktika näitab. Lennundusega seotud organisatsioonide ja õigusaktide analüüsi (vt. Seda ka suhtes lennuametiga.ja harrastuslennunduse reguleerimise ja järelevalve mudeliks Käesolevas peatükis toon lühidalt ära ettepanekud Eesti era. Väiksema harrastajate hulga puhul (Soome näide) on kasutusel nö komiteede süsteem. Komiteedes töötavad klubi esindajad. mis on vajalikud. kes esindab lennusportlasi kodu.ja harrastus ning lennuspordi paremaks reguleerimiseks ja järelevalve teostamiseks. et .Tiit Paananen Eesti era. Töömaht ja resursside vajadus on loomulikult erinev. See ei ole ainult Eesti Lennuameti probleem. vaid sarnased tendentsid on tuttavad üle Euroopa.1 Eeldused Lennuspordi reguleerimine ja järelevalve on vastavalt Lennundusseaduse §-le 7 Lennuameti ülesanne. Rõhutan. kus kõik harrastajad on koondunud lennuspordi katusorganisatsiooni alla. Olukorda raskendab asjaolu. 2 ja 3. et seda mudelit ellu rakendada. ptk-d 5-7) käigus toon ära muudatused ja tegevused. Kui harrastajate hulk on suur (Rootsi ja Taani näited) siis alaliidud on tugevad ja võrdlemisi autonoomsed.

et EASA direktiividest lähtuvates tegevusjuhistes luuakse liikmesriikidele 19 20 http://www.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel era.Tiit Paananen Eesti era.pdf 21 . Täita tuleb mõned olulise tähtsusega lüngad mudelis. Jaanuaril 2006 jõustunud uue lennundusseaduse §16320 kaaskirjast parlamendile21: “Rahvusvahelist praktikat järgides on mõtekas ka tulevikus laiendada harrastuslennunduse järelevalvet oma tegevuse üle. Nii toimitakse mitemetes Euroopa Liidu liikmesriikides ja on tõenäoline. kus tegelikult pannakse paika tulevikus sobiv ja töötav skeem. §163 “Ülesannete siirdamine harrastuslennunduse Autori tõlge ühendusele” http://www. Pakutav uus mudel hõlmab endas tegelikult osa juba olemasolevast regulatsioonist ja organisatsioonilisest koostöömudelist.000 ringis.20 - . Seda probleemi ei lahenda Lennuameti koosseisu suurendamine.2 Mudeli kirjeldus Eesti peaks järgima Euroopa era. Lisaks tuleb ette näha ülemineku faase.ja harrastuslennunduses ning lennuspordis valitsevat trendi.000 ametnikku miljoni elaniku kohta. Mudeli kujundamisel peab arvestama harrastajate ja spetsialistide vähest hulka.ja harrastuslennundust ning lennusporti ühendavale rahvuslikule katusorganisatsioonile.ja harrastuslennundus hõlmab endas ka spordi arendamisega ja noortetööga seotud aspekte ja selles osas puudub Lennuametil pädevus ja komptetents. Eestis oleks ideaalne ametnike hulk 25.finlex. Seega Lennuameti koosseisu suurenemisele ei saa jääda lootma. kuid Eestis on täna ligi 5-6 korda rohkem. kus alakohase regulatsiooni väljatöötamine. 4. lennutegevuse järelevalve teostamine. Väljavõte Soome 1.fi/fi/esitykset/he/2005/20050139.adamsmith. Adam Smithi instituudi19 teadlaste hinnangul peaks läbilöögivõimelises riigis töötama 15.org/ Ilmailulaki. HE 139/2005 vp. õhusõidukite ja lennuvahendite ülevaatuse korraldamine ja koolituse läbiviimine ning pädevuse kontroll on antud era.

ja harrastuslennunduse alased reeglid on kohustuslikud kõigile Eestis valdkonnas tegutsevatele isikutele. Eesmärk on siirdada üleriigilisele registreeritud era.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel tingimused siirdada veel rohkem harrastuslennunduse järelevalveülesandeid harrastajate ühendustele või teistele heakskiidetud asutustele.“ Eeltoodu viitab sellele. et Euroopa era. mida lennundusseaduses määratakse. ELF-i finantseeritakse vähemalt osaliselt riigi poolt. Eesti kontekstis tähendaks see kõige üldisemal tasemel: Eesti Lennuspordiföderatsiooni (ELF) tule uuesti käivitada.ja harrastuslennunduse ühendusele muuhulgas harrastuslennunduse õhusõidukite ja seadmete heakskiitmisega ja registreerimisega ning selliseid õhusõidukeid ja seadmeid kasutava koolituse ja pädevustunnistuste väljaandmisega seotud ülesandeid.ja harrastuspilootide liiduga.21 - . . Ülesannete siirdamine tähendaks ka loomulikult õigust tunnistada kehtetuks ühenduse poolt antud pädevustunnistused.ja harrastuslennunduse haldusülesanded täitma.ja järelevalvemudelid liiguvad harrastajaile suurema isereguleerimise õiguse andmise suunas.ja harrastuslennunduse regulatsiooni. Pädevustunnistusi ja lubasid puudutavates küsimustest tuleks ühendusel rakendada neid punkte.Tiit Paananen Eesti era. Vaja on saavutada 2 eraldiseisvat eesmärki: Lennuametil on õigus seaduse alusel volitada selleks sobivat organisatsiooni era. kes omakorda saab tegutsemiseks toetust riigilt Nimetatud organisatsiooni poolt kehtestatud era. Vajalik võib olla selle ühendamine Eesti era. Kergete harrastuslennunduse õhusõidukite ja seadmete heakskiitmiseks vajaliku resursside ja kompetentsi hankimine Lennuametisse oleks eeskätt harrastajatele endile äärmiselt kallis ja sellest tulenev ühiskondlik kasu oleks minimaalne. Lennunudusseadusesse ja sellega seotud määrustesse viiakse sisse vajalikud muudatused Lennuamet ja ELF lepivad kokku ülesannete sisus ja vastutuse piirides.

ja harrastuslennuduse reguleerimiseks. Chicago leppele.1 International Civil Aviation Organization – rahvusvahelised lennunduse alused 7. 5. Seda tehes tuleb aga pidada silmas lõppeesmärki ja vältida võimalike konfliktide tekkimist.ja Kommunikatsiooniministri määrusega.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Esimese punkti juures tuleb leida õiguslikult sobiv viis kuidas Lennuamet saaks seadusega ettenähtud korras haldusülesandeid siirdada ja teises punktis tuleb leida regulatsiooni avaldamise õige vorm ning meetod. Nendeks on langevarjuhüpete reeglite ja mootorvarju reeglite kehtestamine Majandus. .ja harrastuslennunduses ning mille liige Eesti on (va Euroopa Lennuspordi Föderatsioon). aastal kirjutasid Chicagos 52 riigi esindajad alla Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonile e. Eksisteerib erinevaid võimalusi nende eesmärkide saavutamiseks. 5 Rahvusvaheliste lennundusalaste organisatsioonide ülevaade Peatükk analüüsib rahvusvaheliste konventsioonide ja organisatsioonide mõju eraja harrastuslennundusele. mis antud kontekstis omavad tähtsust ehk määravad õigusliku ja institutsionaalse konteksti era. Sellega loodi Rahvusvaheline tsiviilennunduse organisatsioon (International Civil Aviation Organization) ICAO.Tiit Paananen Eesti era. et kindlustada lihtne kuid töötav seadusandlik mudel era. Mudeli juurutamine on pikaajaline protsess ja on otstarbekas teostada vahepeal mõned hädavajalikud muudatused. detsembril 1944.22 - . Neid analüüsin järgnevates peatükkides. ICAO’l on 189 liikmesriiki. mis on ÜRO spetsialiseerunud allasutus ja tegeleb rahvusvahelise lennuliikluse ning regulatsiooni korraldamisega.

koostöös efektiivset ja säästvat Euroopa õhutranspordi süsteemi”. lennukite registreerimise ja turvalisusega seotud reeglistiku ning määrab ära liikmesriikide õigused õhutranspordiga seotud küsimustes. aastal sai Eestist ICAO 166. kelle poolt on paika pandud enamus tsiviillennundust puudutavaid standardeid. ECAC’il on 42 liikmesriiki. aatal kehtestati Eestis ICAO standarditele vastavad lennureeglid. Viimati 5. ICAO Annex 1-18 sisaldavad lennundusalaseid standardeid. Leppel on 18 lisa. Peamiseks ECAC’i väärtuseks on olla foorumiks suuremale osale tsiviilennunduse valdkonna küsimustele.h. Chicago lepet on üle vaadatud seitsmel korral. Kuna tegemist on ülemaailmse organisatsiooniga. mis on otseseks täitmiseks ICAO liikmesriigi tsiviilõhusõidukite käitajatele. lennureeglid. Eesti liitus ECAC’iga 1995’dal aastal ja 2000’dal aastal peeti Tallinnas ECAC’i sümpoosium “Lennuõnnetuste ohvrite ja pereliikmete abistamine”. lennuliiklusteenused jne. Tänaseks omab ECAC laialdast mõju lennunduses üle Rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni (ICAO) ja Euroopa Komisjoni. Lisaks veel sidemed Euroopa liidu lennunduse alaste institutsioonidega nagu Eurocontol. liikmesiik ja 1994. . Töötab arenevat.Tiit Paananen Eesti era. valdkondi s. andes võimaluse konsulteerida lahenduste otsingutel erinevate liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. et “edendada pidevalt Euroopa. ICAO tähtsus lennuspordile on fundamentaalse iseloomuga.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Chicago lepe loob õhuruumi kasutamise reeglid. siis ka lennusporti puudutab see otseselt.2 European Civil Aviation Conference – Euroopa lennunduse kujundaja Euroopa Tsiviillennunduse konverents (ECAC) loodi 1955’dal aastal. Euroopa lennundusohutusamet ja Euroopa Ühinenud Lennuametid (JAA). Parlamendi ja Nõukoguga. kus kirjeldatakse detailselt erinevaid aastal 2000. 1992.23 - . meeskonna litsentseerimine. tihedalt turvalist.

Kuna ECAC tegeleb eelkõige strateegiliste ja poliitiliste küsimustega. juunil 1999.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Tegutsemisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest22: tsiviillennunduse poliitika harmoniseerimine/ühtlustamine liikmesriikides. Detsembri 1989.org/index.ja harrastuslennunduse suhe ongi üks põhimõttelistest küsimustest kui me räägime lennunuduse harmoniseerimisest ja ECAC’i liikmesriikides toimuva liidestamisest ülejäänud maailmaga. ECAC’i töö tulemuseks on määrused. a otsusega kui ECAC’iga liitunud võimuorgan vastavalt ECAC põhikirja artiklitele 1(4) ja 4(2). siis kommertslennunduse ja era. 22 ECAC’i kodulehekülg “About ECAC” http://www. ECAC on olnud Euroopa tsiviilennunduse juhtivaks foorumiks. Eesti astus JAA kandidaatliikmeks 29.a. ja 7. mis kuuluvad arvestamisele ja täitmisele liikmesriikide poolt.Tiit Paananen Eesti era. juunil 2004 kinnitati Lennuamet JAA täisliikmeks. Vastavalt 17.kõigepealt võetakse ECAC-i liikmesriik kandidaatliikmeks ning pärast JAA kontrollkomisjoni ülevaatust JAR-de täieliku rakendamise küsimustes omistatakse täisliikme staatus.3 Joint Aviation Authority – harmoniseerimine ja detailne töö Euroopa Ühinenud Lennuametid on ECAC-i assotsieerunud võimuorgan mille põhieesmärk on õiguslikult siduvate lennuohutusstandardite väljatöötamine ECAC-i liikmesriikidele. 5. aasta Ühtsete lennundusnõuete väljatöötamise. kooskõlastatud tegevuse tagamine liikmesriikide ja ülejäänud maailma vahel.24 - . JAA on kinnitatud ECAC liikmesriikide tsiviilennunduse peadirektorite 6.php?content=presentation&idMenu=1 . Veebruaril 1999 vastu võetud Lennundusseaduse § 7 lg 2 kohaldatakse Eestis 1990.ecac- ceac. JAA-ga ühinemine on kaheastmeline . soovitused ja poliitilised avaldused.

Septembril 1990 aastal Küprosel.25 - . Kuigi tegemist on detailiga jätab see segase mulje lugejale ja tekitab tunde. kuid Lennureeglites kasutatakse terminit “Ühinenud Lennundusasutused” ja Lennundusseaduses “Euroopa Ühinenud Lennuametid” nimetust.Tiit Paananen Eesti era. septembri Küprose lepingu mitteametlikus tõlkes on JAA kohta kasutusel termin “Euroopa Ühendatud Lennundusasutused”. et on justkui olemas 2 JAA’d. a määruse nr 66 “Lennureeglite kinnitamine” punkt 2 kohaselt kohaldatakse lennureeglite rakendamisel lisaks 1944. Komisjoni määrus 2042/2003. mis sätestab Euroopa Lennundusohutusameti apellatsiooninõukogu korraldust ja koosseisu käsitlevad eeskirjad. Sellega loodi Euroopa Ühinenud Lennuametid ehk JAA. EASA suhtes on Komisjon välja andnud veel 3 määrust: Komisjoni määrus 104/2004. et tagada selle kooskõla vahepeal muudetud Chicago konventsiooniga.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel vastuvõtmise ja rakendamise kokkuleppe alusel23 välja antud “Ühtseid lennundusnõudeid” ( Joint Aviation Requirements – JAR) ning vastavalt teede ja sideministri 3. Siinkohal tuleb ära märkida. kuid samas dokumendis punkti 1 teise lõigu järgi nimetatakse JAA’d eesti keeles “Ühinenud Lennuametid”.4 The European Aviation Safety Agency – järgmine samm Euroopa lennunduse arengus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1592/2002 käsitleb tsiviilennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) loomist. Aasta Chicago rahvusvahelise tsiviilennunduse konventsiooni lisale 2 “Lennureeglid”. 5. Määrust täiendati Komisjoni määrusega nr 1701/2003. Viimane on ka kasutusel Lennuameti väljaannetes. et 1990. a 11. . ka Ühinenud Lennundusasutuste (JAA) ühtseid lennundusnõudeid (Joint Aviation Requirements – JAR) JAR-OPS “Tasuline lennutegevus”. detsembri 1999. mis puudutab õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimist ja 23 Autor: tuntud ka kui “Küprose lepe” sõlmitud 11.

Tiit Paananen Eesti era- ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel

-

Komisjoni määrus 1702/2003, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimisja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad.

EASA loodi, et rakendada Euroopa parlamendi ja nõukogu määrust 1592/2002 ning tal on järgmised ülesanded: täidab kõik ülesanded ning kujundab välja arvamused artikli 1 lõikega 1 hõlmatud valdkondades24, abistab Komisjoni käesoleva määruse rakendamiseks võetavate meetmete ettevalmistamisel. Amet osutab Komisjonile ka tema ülesannete täitmiseks vajalikku tehnilist, teadus- ja haldusabi, võtab vajalikke meetmeid talle käesoleva määruse või teiste ühenduse õigusaktidega antud volituste piires, teostab oma ülesannete täitmiseks vajalikke kontrolle ja uurimisi, täidab oma pädevusalas liikmesriikide nimel funktsioone ja ülesandeid, mis on neile pandud kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide, eelkõige Chicago konventsiooniga. EASA rolliks on täielikult võtta üle JAA tegevus ning jätkata Euroopa lennunduse harmoniseerimist ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisena hoidmist.

5.5

Fédération Aéronautique Internationale

2005. aastal tähistas Rahvusvaheline Lennuspordi Föderatsioon (FAI) oma sajandat juubelit. 14. oktoobril 1905 Pariisis loodi üks esimesi rahvusvahelisi lennunduse alaseid organisatsioone, mille peamine eesmärk õhupallinduse eksperimentide lapsekingades koordineerimine. loodi Ajal, mil kogu lennunudus mis täna oli veel rahvusvaheline organisatsioon, ühendab

lennuharrastajaid üle maailma. Eesti liitus FAI’ga 1938’dal aastal ja liikmelisus taastati 1. Mail 1992. aastal. Eestit esindab FAI’s Eesti Lennuspordi Föderatsioon.
24

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus 1592/2002, artikkel 1 lõige 1 “a) lennundustoodete, osade ja seadmete konstrueerimise, tootmise, hooldamise ja kasutamise ning nimetatud toodete, osade ja seadmete konstrueerimise, tootmise ja hooldamisega seotud personali ja organisatsioonide suhtes; b) õhusõidukite kasutamisega seotud personali ja organisatsioonide suhtes.”

- 26 -

Tiit Paananen Eesti era- ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel

FAI on lennuspordis kindlasti üks tähtsamaid organisatsioone. Tehes tööd lennusportlaste pädevusnõuete osas ja määrates reeglid rahvusvahelistel võistlustel, omab FAI oma liikmete jaoks olulist väärtust. Sisuline töö tehakse ära alakomiteedes ja töösse on kaasatud oma ala parimad asjatundjad ning lisaks alapõhistele komiteedele on moodustatud ka nö tehnilisi komiteesi, mis keskenduvad üldisematele küsimustele nagu näiteks tervis ja keskkond. FAI tegevusmudelit on rakendatud kus mitmete riikide on rahvuslikes ühtse lennuspordiföderatsioonides, lennusportlased ühinenud

katusorganisatsiooni alla ja esindavad seda kompetentsi, kes on võimeline teostama järelevalvet lennuspordi üle. FAI on kehtestanud spordikoodeksi25, kus alade kaupa on toodud välja pädevusnõuded lennusportlastele ja võistluste reeglid. Mitmetes riikides on FAI pädevusnõuded võetud üle ja kohalik määrustik on viidud vastavusse FAI nõuetega.

5.6

Europe Air Sports

Euroopa lennuspordi föderatsioon (EAS) asutati 1988. aastal ja registreeriti 29. märtsil 1995. aastal mittetulundusühinguna Haagis, Hollandis. 1994. aastal ühines EAS FAI’ga kui affilieerunud organisatsioon. Tänaseks on EAS’il liikmeid 25st riigist ja 4 Euroopa lennuspordi organisatsiooni on EAS’i liikmed. Kokku esindab EAS üle 700000 Euroopa lennusportlase huve. EAS’i peamiseks ülesandeks on luua Euroopas normatiivne keskkond, mis võimaldab turvalist ja toimivat, sotsiaalset ning majanduslikult vastuvõetavat lennuspordi ja eraja harrastuslennunduse arengut liikmesriikide sees ja vahel. Selleks EAS: moodustab ühise arvamuse päevakajalistes küsimuses, mis toetub liikmete huvidele ja vajadustele loob tõhusad kontaktid ja suhted Euroopa lennundust reguleerivate institutsioonidega, sealhulgas astub nende liikmeks
25

FAI spordikoodeks http://www.fai.org/documents/sportingcode

- 27 -

Tiit Paananen Eesti era- ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel

-

esindab liikmete arvamusi, vajadusel teeb ka poliitilist lobby tööd jälgib regulatsiooni arengut lennuspordi osas viib läbi projekte ja käivitab töögrupid, kui on vaja moodustada arvamus teatud küsimuses läbirääkimiste tarbeks jälgib dokumentatsiooni ja sellega tehtavat tööd, kindlustab informatsiooni liikumise väljapoole ning EAS’i sees.

EAS’i eesmärgid ühtivad väga tihedalt ka käesoleva töö eesmärkidega. Kuidas toimida lennuspordis järjest keerulisemates tingimustes nii, et lennusportlaste huvid oleksid samal tasemel esindatud kui kommertslennunduse omad? Arvestades lennuspordi iseärasustega ja väljakujunenud tavasid järgides? Selleks tuleb teha tihedat koostööd ja luua lennusportlastest võrdväärne läbirääkimispartner, kes tänu oma kompetentsi kõrgele tasemele räägib ühist keelt lennunduse regulaatorite ja kommertslennunuduse huvigruppidega. EAS on loonud väga ning detailse ja selgepiirilise visiooni26 eraja harrastuslennunduse Tuleb luua lennuspordi mittetulundusliku tegevuse osas.

Koondatud on seda tüüpi lennunduse sõlmküsimused (lühendatult): põhimõttelised nõudmised lennutegevusele, pilootide pädevusele ja õhusõidukite lennukõlblikkusele arvestades lennuspordi ja harrastuslennunduse spetsiifikaga. EAS’i ettepanek on luua spetsiaalne lennuspordis kasutatavate õhusõidukite kategooria (lennukid alla 2730 kg MTOW27). Need nõudmised lubavad teatud tingimustel madalama pädevusega pilootidel teostada lennutegevust. Samuti tervisenõudmiste osas. Jätkata eraja harrastuslennunduse ning lennuspordi järelevalve delegeerimist rahvuslikele lennuspordi ühendustele. Üle Euroopaline katusorganisatsioon ei ole vajalik, kuid võib olla tulevikus.

26

EASA visioon Ref S4046, 29 July 2004 “Position of sports and recreational aviation

in the framework of the easa regulation” http://www.europeairsports.fai.org/policystatements2
27

Autor: Maksimaalne stardimass (maximum takeoff weight)

- 28 -

1 Lennuamet on raskustes on Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi Lennuametil on (MKM) Lennuamet valitsemisalas tegutsev allasutus.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi vaatevinklist. 6.ja harrastuslennunduse osas järelevalve teostamine ja õigusaktide väljatöötamine on nende ülesannete hulgas. 1999. 28 Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus nr 236 “Lennuameti põhimäärus” vastu Lennundusseadus Vastu võetud 17. 1999. Era. Lennuametit on mainitud 108 korda. 02. - Lennuspordile pukseerimine. a seadusega (RT I 1999.11. sätestatud kui “lennukoolituse ja lennuklubilise tegevuse järelevalve”. Lennuameti ülesanded 29 on loetletud Lennuameti põhimääruses28 ja Lennundusseaduses . juhtimisfunktsioon ja Lennuamet teostab riiklikku tsiivilennunduse järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. 30 . Täpsemalt. võetud 21. 376). lennutegevuse osakonna30 ülesannete hulgas.29 - . Osaline lennuki omamine kommertsettevõtte poolt ei tohiks olla põhjuseks. Lennuameti põhimäärus §18 lg 1.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel - Omandiküsimused tuleb selgelt määratleda. et see lennuk automaatselt kuuluks EASA regulatsiooni alla. 26. Oktoobril 2003 ja jõustunud 01. Inglise keele kasutamise nõue ei tohiks laieneda kohalikul lennuväljal lennuspordiga seotud raadioside pidamisel 6 Lennuspordiga seotud organisatsioonid Eestis Peatükis analüüsin erinevate institutsioonide tänaseid ülesandeid ja võimalikku rolli tulevikus era.Tiit Paananen Eesti era. 29 jõustunud 1. omased lennutegevuse liigid ei nagu purilennuki kuuluda langevarjuhüpete teostamine tohiks lennutöödega seotud regulatsiooni alla. 09.2003.

kuid selle rikkumise puhul puuduvad sanktsioonid. Langevarju ja mootorvarju harrastajatele pädevustunnistusi Lennuamet välja ei anna.ja harrastuslennunduse üle? 31 Lennundusseadus §42 lg 6 alusel Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus nr 65 8. a §2 lg 131 peab mittetulunduslikel eesmärkidel õhusõidukite käitamisega tegelev juriidiline isik oma tegevuse Lennuametis registreerima ja lennutegevuse käsiraamatu kinnitama. Lennuametil on vaja ära lahendada 2 olulist küsimust: kuidas teostada riiklikku järelevalvet era. Majandus. Seega kõik õhusõidukit käitavad mootorlennu.Tiit Paananen Eesti era. mootrolennukite. motodeltaplaanide (ülikerglennukite A klass) ja õhupalli pilootidele.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lennuamet annab välja lennunduslubasid ja võtab vastu pädevuseksameid.ja Kommunikatsiooniministri määruse alusel. 6. Kuid selle määruse alusel jäävad mootorvarjuklubid ja lennukit mitte käitavad langevarjuklubid järelevalve alt välja. “Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise tingimused. a. Juuni 2005. selle kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning nõuded lennutegevuse käsiraamatu sisule” . Mis puudutab eralennundust.1 Vajalikud muudatused tulenevalt koostööst ELF’iga Lennundusseaduse §7 järgi teostavad riiklikku tsiviilennunduse juhtimist Vabariigi valitsus. siis lubasid antakse purilennukite. registreerimistunnistuse väljaandmise. Vastavalt Majandus ja kommunikatsiooniministri määruse nr 65 vastu võetud 8. purilennu. motodelta ja langevarjuklubid peavad oma tegevuse põhimõtted kajastama lennutegevuse käsiraamatus ja registreerima ennast Lennuametis.1. Vabariigi valitsuse määruse või Majandus. Mittetulundusliku lennutegevuse jätkamisel ilma seda Lennuametis registreerimata rikub juriidiline isik Lennundusseaduse §42 lg 6’te.30 - . Seega muudatused ja uuendused saavad toimuda kas Lennundusseaduse muutmise. ülikerglennukite (B klass). juunil 2005.ja Kommunikatsiooniministeerium ja Lennuamet seadusega sätestatud piires.

sihtasutuste. kus ELF ei saa täita neid nõudeid enne kui ta saab vajaliku toetuse oma tegevuseks.1.1. Sellest lähemalt käesoleva töö peatükis nr 8. “Lennunduse alased õigusaktid” punktis 8.1. et need kehtiksid kõigile Eestis seda ala harrastavatele isikutele? 6.Tiit Paananen Eesti era.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel - kuidas kinnitada lennuspordis alakohased reeglid nii.1 Lennundusseadus. kus võimaldatakse era.1. ettevõtlusasutuste tarbijaorganisatsioonidega rahvusvaheliste organisatsioonidega õigusaktidega ettenähtud korras”. 6.2 Vajalikud nõuded ELF’ile Enne riikliku järelevalve osas muudatuste tegemist tuleb kinnitada nõuded “üleriigilisele eraja harrastuslennunduse ning lennuspordi katusorganisatsioonile”. Siin tekib paratamatult nö muna-kana situatsioon. selle jaoks on vaja viia sisse muudatus Lennundusseadusesse. Et seda võimaldada. vastavate kohalike ja ja omavalitsusüksuste. Lennuameti põhimäärusesse muudatusi sisse viia vaja ei ole. õhuruumi kasutamist ning lennuliikluse korraldamist ja teenindamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Lennuamet ja teised seadusega nimetatud riikliku järelevalve asutused”. sest ELF ei ole seadusega nimetatud riiklik järelevalve asutus.31 - . ning mittetulundusühingute. sest vastavalt §14 lg 1 järgi Lennuamet “teeb koostööd teiste teiste riikide valitsusasutuste.1 Riiklik järelevalve Vastavalt Lennundusseaduse §601: “Lennuohutust. Käesoleva Lennundusseaduse redaktsiooni alusel ei saa Lennuamet kaasata ELF’i järelevalve teostamisel.ja harrastuslennunduse osas teatud järelevalvega seotud ülesannete siirdamist üleriigilisele eraja harrastuslennunduse katusorganisatsioonile. Selle jaoks tuleb ELF’i taaselustamiseks koostada projekt ja küsida eri fondidest käivitamiseks vajalik toetus ja tegevusvalmiduse korral viia sisse .

kus on teatud määral kaetud nõudmisi lennuklubidele. aastal välja andnud “Lennuspordi korraldamine ja Järelevalve” nimelise dokumendi.1. Nõuded ELF’ile peaks suures osas kattuma ELF’i põhikirjaga ja ülesannete siirdamine saab toimuda teatud perioodi jooksul vastavalt plaanile. lennuspordi . Määruses on ka märge selle kohta. ja harrastuslendamisega tegelevad ühingud. mis omakorda tunnistab selle organisatsiooni poolt kinnitatud lennuspordi alakohaste reeglite õiguslikku pädevust.1.1. et lennundusteatel puudub juriidiline jõud.1. 6.4 Lennundusteade OPS T 8-2 Lennuamet on lennundusteatena 21. Siiski on see heaks lähtematerjaliks edaspidi loodava regulatsiooni osas. mis kindlustavad jätkuva riikliku toetuse lennuspordi järelevalve teostamiseks. Probleemiks aga on fakt.Tiit Paananen Eesti era. et ELF hakkab teatud alade osas välja andma pädevustunnistusi ja vastu võtma eksameid ning teostama koolitajate järelevalvet. kus tunnustatakse “üleriigilise era. Juunil 2002.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel seadusemuudatused.3 ELF’i alakohaste reeglite kinnitamine Lennuamet töötab välja määruse projekti. Lennuamet tunnistab halduslepingus ELF’i kõlblikuks täitma riikliku järelevalvega seotud ülesandeid kui vastav seadusemuudatus on tehtud.ja harrastuslennunduse organisatsiooni” pädevust alakohaste reeglite koostamisel ja järelevalve teostamisel ja määruse kinnitab Majandusja Kommunikatsiooniminister.ja Kommunikatsiooniminister oma määrusega. Nõuded üleriigilisele eraja harrastuslennunduse ning lennuspordi katusorganisatsioonile kehtestab Majandus.32 - . 6.

Kahjuks on just need olulised komponendid ELFis täna puudu. ELF ühendab endas kolm üsna vastandlikku tegutsemisuunda. Föderatsiooni ainukeseks ülesandeks on kujunenud Eesti liikmelisuse säilitamine Rahvusvahelises Lennuspordi Föderatsioonis (FAI). nagu purilend või mootorvarjud.2 Eesti Lennuspordi Föderatsioonil roll MTÜ Eesti Lennuspordi Föderatsioon (ELF) asutati 7. üldkoosolekul 1 hääl. Kõik muu põhikirja järgne tegevus on praktiliselt seiskunud. .. Samuti puudub ELF’il kokkupuude osade lennuspordi aladega. Tegelikkuses tegutseb ainult mudellennukomitee.33 - . tegutseb lennunduse valdkonnas tegeleb lennuspordi arendamisega teeb noortetööd Nende suundade samaaegne arendamine nõuab väga fokuseeritud struktuuri ja kvalifitseeritud tööjõudu. Septembril 1937.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 6. Räägitakse litsentsi ja sertifikaadi tasudest kuid nimetatud dokumentide väljastamine piirdub FAI pädevus. ELF’i põhikiri on aegunud ja nõuab uuendamist.ja spordilitsentsidega. Langevarju. liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel.Tiit Paananen Eesti era. Samas liikmemaksu suurus sõltub liikmete arvust. a. Lisaks on ELF’i aastakoosolek korduvalt kehtestanud liikmemaksu kogumise põhimõtte. olenemata klubi suurusest. a ja taastati 4.” Aastal 2006 on igal ELF’i liikmeks oleval klubil. ELF on ka Eesti olümpiakomitee liige. kus peaks tehtama detailsel tasemel ja sisulist tööd reeglitega või võistlustega. Selline ELF’i juhtimisskeem on teinud sellest organisatsioonist elujõuetu ja koostöövõimetu. juhtorganite valimisel alt üles ja valitud juhtide aruandlusel liidu liikmete ees. mudellennu ja õhupallilennu alad on jagunenud alakomiteedesse. mis on otseses vastuolus põhikirja punkt 2’ga “Liidu tegevus rajaneb demokraatia põhimõtetel. Novembril 1992.

5 järgi kehtestatakse Ülalmainitud.ja harrastuslennunduse organisatsioonile. Siis aga tuleks ümber teha olulisel määral põhikirja. Kuidas seda juriidiliselt ja organisatsiooniliselt korraldada. Punkt 18. Kaaluda võib ka füüsilisest isikust lähtuva liikmemaksu kogumise skeemi.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel On vaja viia läbi suuremahulisi muudatusi ELF’i ülesehituses ja tegutsemispõhimõtetes. See kõrvaldaks klubide suuruse teatamisest või mitteteatamisest tingitud problemaatika. Nimetatud süsteem peab tagama selle.34 - . . esindusõigus ja häälte arv aastakoosolekul sõltuvad klubi suurusest.2. aastakoosolekul hetkel sisseastumispoolt ja liikmemaksude suurused. sellest alljärgnevalt. et: liikmemaks ja sisseastumismaks sõltuvad klubi suurusest. 6. aastakoosoleku kinnitatud mittedemokraatlik liikmemaksu kogumise ja esinduskvootide süsteem on peamiseks takistuseks ELF’i arengule.1 ELF’i liikmemaksu kogumise ja üldkoosolekul esinduskvootide muudatus ELF’i kehtiva põhikirja punkt 16 järgi kinnitatakse esinduskvoodid igakordselt järgmiseks aastakoosolekuks sellele eelneval aastakoosolekul. et tagada selle organisatsiooni jätkusuutlik tegevus.2 ELF’i vastavus Lennuameti poolt kehtestatud nõuetele Lennuamet annab välja peadirektori käskkirja nõuete kohta üleriigilisele era.Tiit Paananen Eesti era. 6.2. ELF teeb endast oleneva. et vastata neile nõuetele ja saada koos järelevalvekohustusega endale ka riiklik rahaline toetus. ELF’i juhatusel tuleb kokku kutsuda erakorraline aastakoosolek ja teha ettepanekud uue liikmemaksude kogumise süsteemi kui ka esinduskvootide osas. kus ELF’i üldkoosolekul oleks endiselt ainult klubidest liikmete esindajad.

Peamine ELF’i fookus on era.ja harrastuslennunduse katusorganisatsioon” volitatud esindama Eestit rahvusvahelistes organisatsioonides. kes raporteerivad kvartaalselt ELF’i juhatusele oma tegevuse kohta.ja kommunikatsiooniministi määrusega on kinnitatud.ja harrastuslennundusest teotahtelised inimesed.4 ELF’is vajalikud muudatused ELF’i põhikiri on vananenud ja vajab uuendamist. Eesmärgiks on leida era. kuhu on liikmesklubid saatnud oma esindajad. Noortetööga seotud sisulised tegevused tuleks suunata lennuklubidesse ja motiveerida neid argumendiga kasvatada järelkasvu. neid motiveerida tegutsema ning liikmeskonda motiveerida neid toetama.2. Vastavalt arengule lisandub uuesti ka võistluste ja spordiga seotud ülesannete maht.3 Lennuspordi alakohased reeglid Tulevikus toimub ELF’is sisuline töö alakomiteedes. et alakohased ELF’i juhatuse poolt kinnitatud reeglid kehtivad kõigile Eestis valdkonnas tegutsevatele klubidele ja isikutele.Tiit Paananen Eesti era. .ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 6. ELF’i formaalne tulevik on küsimärgi all ja võimalik on ühinemine Eesti era. Majandus. ELF’ist peaks saama eraja harrastuslennunduse ning lennuspordi katusorganisatsioon ja tema peamised ülesanded keskenduksid lennundusega seotud askpektidele. Lisama peab uuest mudelist lähtuvad ülesanded.2. terminid ja tegevusmudeli (alakomiteede põhine töögruppide süsteem). Intsidentide analüüsi tulemused tuleks rakendada koolitussüsteemi parendustena. sest hetkel seda keegi ei tee.ja harrastuslennuduse ning lennuspordi järelevalve teostamine ja arendamine. 6. Käivitama peaks uuesti alakohased komiteed. Lisaks on “üleriigiline era.35 - .ja harrastuspilootide liiduga. ELF peaks hakkama ka tegelema lennuspordis toimunud õnnetuste uurimisega ja intsidentide registreerimisega. Eeskirja projekt esitatakse alakomitee poolt ELFi ja Lennuameti ühisele töögrupile läbivaatamiseks ja kinnitatakse ELFi juhatuse otsusega.

Viimasel ajal on lisandunud ka lennunduse alaste materjalide kirjastamine. EEHL’i liikmed on füüsilised isikud. aastal ümber “Ülikerglennuki käitamise eeskirja” vastu võetud Majandus ja Kommunikatsiooniministri määrusega nr 119. Tekkinud vaakum tingis 32 era.Tiit Paananen Eesti era. . EEHL on stabiilselt kasvanud ja sellest on kujunenud suurim era.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel ELFi kontrolli all hakatakse tegelema ka alakohaste koolitusprogrammide koostamisega ja kinnitamisega Lennuametis.36 - . EEHL’i põhikirjalised ülesanded on suhteliselt selgepiirilised ja need on täidetavad liikmemaksude näol laekuva tulu baasil. augustil 2003. teiste lennundusorganisatsioonide ning kohalike omavalitsustega.ja harrastuspilootide liit on valikute ees MTÜ Eesti era. mis toimus 2003. EEHLi põhikirja punkt 2. 12.ja harrastuslendureid ühendav organisatsioon 2006. jaanuaril 2003. ELF astub Europe Air Sportsi liikmeks. Samuti nagu ka nende programmide täitmise järelevalvega klubides.8 “teeb koostööd lennuameti. 6. Peamisteks väljunditeks on seminaride ja ürituste korraldamine ning mittelitsentseeritav koolitustegevus ning erapilootide huvide kaitse ja esindamine suhetes riigi. ELF sõlmib koostööprotokollid kaitseministeeriumi ja kaitseliiduga. väljatöötamiseks. a ja mis jõustus 25. et täita ELFi tegevuse kärbumisest sündinud tühimik.ja harrastuspilootide liit (EEHL) loodi 8. kuid tegevus ei ole jagunenud alade kaupa.2. EEHLi liikmete hulgas on erinevate lennuspordialade esindajaid. parendamiseks ning lennuohutuse tõstmiseks” esimeseks väljundiks võib lugeda diskussiooni. lennuväljade juhtkondade ja muude vajalike instutitsioonidega lennundusalase seadusandluse muutmiseks. Tegutsemine toimub peamiselt projektipõhiselt. a.3 Eesti era. aastal. augustil 2003.ja harrastuspiloodi organiseerumise mittetulundusühingusse. mille eesmärgid ja põhikirjalised ülesanded kattuvad osaliselt ELFi omadega. aastal.

aastal taastatud Eesti Spordi Keskliidu õigusjärglane. 6.2. ELF’i puhul siis Rahvusvahelise 6. aasta lõpus taaskäivitus EEHL’i ja Lennuameti vaheline dialoog. sest kuigi 26. Samas ka oht selle vähesegi tegevuse väljasuremisele. kus kaalutakse era.4 Eesti Olümpiakomitee seosed lennuspordiga MTÜ Eesti Olümpiakomitee (EOK) on vastavalt põhimääruse artikkel 6’le 1923. mail 2004.ja harrastuslennunduse reguleerimise ja järelevalve seotud küsimusi. aastal asutatud ja 1990. .5 Majandus.Tiit Paananen Eesti era. EEHL’i tulevikuplaanides paraku valitseb hetkel selgusetus. milleks on vastavalt EOK’i põhimääruse punktile 9.37 - .ja eralennundusele.ja Kommunikatsiooniministeerium kui üks lennunduse riiklikku juhtimist teostav osapool Majandus.3 Lennuspordi Föderatsiooni liikmelisus. sisaldas see vaid kosmeetilisi muudatusi.ja harrastuslennunduses on mitmeid kordi toonud päevavalgele üleriigilise katusorganisatsiooni rolli olulisuse nii riigile kui ka harrastus-.ja merendusosakond ning Kriisireguleerimise osakond. et kuhu edasi liikuda. Seega on EOK eraõiguslik juriidiline isik. kuulumine mingi rahvusvahelise spordialaliidu liikmete hulka. aastal asutatud ja 1989. EEHL’i suurenev mõju era. eelnimetatud määruse muutmiseks.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Reaalset vilja koostööl ei olnud. 2005. Ühinemine ELF’iga oleks reaalne väljund ja oluline samm eelnimetatud eesmärkide saavutamisel. mittetulundusühing. hobi. Lennundusega on osakondadest vastavalt seotud 3 ja 3 inimest. kes on võtnud üle riigile olulised spordi keskse reguleerimise ning olümpialiikumise esindamise funktsioonid ja on väljapaistev näide tulemuslikust tegutsemisest. Lennundus. ELF on EOK’i liige ja täidab nõudmised juriidilisest isikutest liikmetele.ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) on kaks lennundusega seotud osakonda. aastal andis Majandus ja Kommunikatsiooniminister välja määruse nr 140. aastal taastatud Eesti Olümpiakomitee ning 1923.

http://www.ja merendusosakond32 allub otseselt transpordi ja transiidi teenindamise asekantslerile.7 Haridus.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lennundus. Kriisireguleerimise osakond lennuõnnetuste uurimisega lennuohutusalase ennetustööga.6 Seosed Kultuuriministeeriumiga Kultuuriministeerium on eelkõige seotud ELF’iga. Puutepunktide sisuks on spordi aspekt lennunduses. komisjonide ning töögruppide töös. ja osalemine seaduseelnõude koostamisel ja rahvusvahelises valdkonna koostöös. 32 Lennundus. Lisaks jälgib rahvusvahelist lennuohutuse alaseid arenguid ja osaleb siseriiklike ja rahvusvaheliste nõukogude.php?id=7434 .ja merendusosakonna põhimääruse §1 lg1. Eestis on kokku üle 100 spordialaliidu või ühenduse.ee/index. Kontaktides ELF’iga on Kultuuriministeerium toonud välja kolm võtmetähtsusega tingimust koostöös: sportlikud siseriiklikud ja rahvusvahelised tulemused spordialaliidu (käesoleval juhul ELF’i) arengukava ja tööplaan arvestatav hulk sportlasi (eelduseks 500-1000 harrastaja olemasolu) Nendest tingimustest tuleb juhinduda ELF’i kujundamisel.38 - .ja Teadusministeerium on lennundusega seotud läbi kahe aspekti.mkm. Nendest 40% vastavad neile tingimustele ja saavad toetust spordi arendamiseks. 6.ja Teadusministeeriumi mitmetahuline side lennundusega Haridus. ega intsidente registreeritud. Lennuspordis toimunud õnnetusi ei ole uuritud. mis omakorda ühendavad klubisid ja harrastajaid.Tiit Paananen Eesti era. Spordis avaldub see tippspordiga seotud küsimuste korraldamisel ja rahvaspordi valdkonnas koostööna. seadusandluse vastavuse tegeleb tagamine rahvusvaheliste lepetega. 6. Põhiülesanneteks lennunduse alal on arengukavade koostamine.

mootorvarju ja erapiloodi kursuseid ka ettevõtted omades sarnaselt klubidele koolitusluba.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 6. Kuna ELF ei ole suutnud aastaid koguda statistikat osalevate noorte hulgast on ka lennuspordi tähtsus Haridusja Teadusministeeriumis marginaliseerunud.1 Töö noortega Noortetöö on ideaaljuhul ELF’i liikmesklubide pärusmaa. kus ELF’is toimub teooria osa ettevalmistus ja klubid ning ettevõtted keskenduvad praktilisele koolitusele.Tiit Paananen Eesti era. Osalist järelevalvet koolituse osas viib läbi Lennuamet. kuid seda siiski ainult eksamite vastuvõtmise näol vananenud küsimustikku kasutades.ja Teadusministeeriumis ning luua toetav kirjandus.7.ja Teadusministeeriumist. Lisaks kõrgemale lennunduse alasele õppele koolitavad piloote ka lennuklubidklubid olles saanud selleks koolitusloa Haridus. Klubide ja ettevõtete poolt läbiviidavas koolituses esineb sisulisi erinevusi ja lennuõpilase areng on sõltuvalt koolitajast erinev.39 - . 6. ELF’i ülesanne oleks alakohased koolitusprogrammid kinnitada Haridus. Samas pakuvad näiteks ülikerglennukite. .2 Lennukoolitus Tartu Lennukolledzh koolitab mitmetele lennunduse erialadele spetsialiste. Noortetöö üks iseloomulikke mõõte on osalevate noorte hulk. Sõltuvalt koolitajast võib kujuneda välja süsteem. ELF peaks olema katusorganisatsiooniks lennuharrastuse elukaarele ja toetama ning ühendama noortetööd korraldavaid klubisid. Tutvus lennundusega ja sealjuures lennuharrastuse kujundamine algab tavaliselt mudellennundusest areneb purilennunduse või langevarjuhüpete suunas ning võib päädida elukutsevalikuga ja edasiõppimisvalikuga lennunduses.7.

icao. kuid ei tohi olla piiratud nende piirkondadega.int/icaonet/arch/doc/9082/9082_4ed. peavad kõik soovijad saama kasutada seadusega ettenähtud korras.2 Õhuruumi kasutamise protseduurid Valdav osa Eesti lennuliiklusest on kommertslennutegevus kus teostatakse reisijate või kauba vedu.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 6.1 Õhuruumi ehitus Õhuruumi planeerimisel tuleb arvestada erinevate huvigruppide vajadustega. aktiveerimisel ja kasutamisel on suhteliselt suuri erinevusi sõltuvalt lennuspordi alast.8. Pärast suuremahulisi rekonstrueerimistöid EANSi haldusalas on aktsiaselts stabiilselt olnud kasumlik. reserveerimisel. Õhuruumi planeerimisel. sarnaselt maa ja veekogudega. õieti planeeritud õhuruum ja selle kasutamise tingimused aitavad vältida intsidente. Lennusport on tavaliselt koondunud väljakujunenud piirkondadesse. 6. Õhuruumi.8. 6. Siin luuakse turvalise lendamise alused e. EANS’i side era. makstes regulaarselt riigieelarvesse dividende.8 EANS – Lennuliiklusteeninduse AS Lennuliiklusteeninduse AS’i kaudu teostab riik Eesti õhuruumi korraldamist ja lennuliikluse juhtimist.40 - . kuid motodelta ja mootorvarjudega seotud spetsiifika pakub uusi väljakutseid. Alljärgnevalt läbi kahe peamise aspekti. Purilennundusega ja langevarjundusega omab EANS juba pikemaajalisi kogemusi.ja harrastuslennundusega on mitmekülgne. EANS on üles ehitanud Eesti õhuruumi ja selles tegutsemise reeglid. 33 http://www. Tegemist on aksiaseltsiga mille 100% omanikuks on riik.Tiit Paananen Eesti era. Lisaks aina suureneval määral kasutab õhuruumi ka sõjavägi.pdf . Vastavalt ICAO soovitustele Doc 9082/433 tuleb õhuliiklusest teenitud kasum tagasi investeerida lennundusse.

Mitte kõige parema näitena võib esile tuua ka sõjaväe tegutsemise Ridali lennuväljal. kuid kuna lennusport ei ole organiseerunud piisavalt. 6. Tegelikke muudatusi seadusesse ei ole tehtud34. Lennuspordile on iseloomulik tihe sarnaste protseduuridega tegevus teatud piirkonnas. sest Eesti liikmelisus NATO’ga on tinginud varem ühiskasutuses olnud poolsõjaliste objektide sulgemise tsiviilisikute jaoks (Ämari lennubaas) ning kaitseväe käsutada olnud tehnika ja infrastruktuur on antud üle Kaitseliidule ja teistele. Sidemed olid eelkõige seotud tehnika ja infrastruktuuri alaste küsimustega. Näitena võib tuua langevarjurite väljatõrjumise Ämari lennubaasist. Naaberriikidest on häid näiteid sõjaväe ja lennuspordi tulemuslikust koostööst ja töö mainitud suunal peaks olema ka ELF’i üks ülesannetest.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Kitsendused või piirangud kehtivad kõigile ja lennuspordi piiramine kommertslennunduse võimaldamiseks oleks seaduse vastane. siis on konkreetsel juhul langevarjurid olnud võimetud. kuid tegutsemine on raskendatud seades piiranguid lennubaasi sisemiste protseduuridega. sest eraja 34 Autor: Ämari lennubaas on endiselt poolsõjaline objekt kuhu peab olema ligipääs ka tsiviilisikutel .Tiit Paananen Eesti era.9 Kaitseministeerium Kaitseministeeriumi side lennuspordiga on aastatega vähenenud. et omada läbirääkimisjõudu. Varasem koostöö on vähenenud.41 - . Selline käitumine on lubamatu. Samas on mõistetav suhtluse puudumine. kuid on Ridali lennuklubi hooldada ja hallata. Teine oluline punkt on lennuliiklusteenuse kasutamine ja selle maksustamine. kuid kus sõjavägi on korduvalt ilma igasuguse etteteatamiseta tegelenud õppuste läbiviimisega. mis kuulub küll Kaitseministeeriumi haldusalasse. On õigustatud selle piirkonna reserveerimine ja piirata osutatava teenuse mahtu ning mitte võtta tasu selles piirkonnas tegutsemise eest. et eksisteerivad nö kohalikud protseduurid ja säilitatakse kõrge turvalisuse tase. Seda loomulikult tingimusel.

6. Olemasoleva tehnika osas on plaanid anda see üle seda praegu kasutatavatele klubidele. kelle territooriumil paikneb lennununduse suhtes tähtis rajatis. Ühe arenguvõimalusena näeb autor Rapla lennuvälja ELF’ile rendile andmist. Teatud klubi poolt opereerituna võib tekkida huvide konflikte haldusküsimustes. Eelkõige need. Kaitseliit on parajasti ümber kujundamas KÜL organiseerumise vormilist külge ja KÜL’ist saab Kaitseliidu eriorganisatsioon nagu Noorkotkad või Kodutütred. kes kehtestab oma liikmesklubidele seal head võimalused lennuharrastusega tegutsemiseks. 1999 aastal asutatud Eesti Langevarjuklubi lõpetas langevarjunduses valitsenud madalseisu ja Nõukogude aegse pärandi valitsemise.42 - . 6. Tänaseks on Eesti Langevarjuklubi suurim lennunduse alane ühendus Eestis. Koostöömudel on paikonniti erinev. kuid üldjuhul sisaldab rendisuhet omavalitsuse ja lennuvälja haldava klubi vahel. KÜL’i ülesandeks jääb Kaitseliidu liikmete ning liikmesorganisatsioonide nö poolsõjaline ettevalmistus ja lennuharrastusega tegelemise võimaldamine.11 Omavalitsused Era. ELF’ist peaks kujunema partner ka Kaitseministeeriumile. 6.12 Klubide ülevaade Pärast Eesti taasiseseisvumist ja 90’datel aastatel võib lugeda elujõuliseimaks Ridali purilennuklubi.ja harrastuselennunduse seisukohalt on teatud linnad ja omavalitsusüksused võtmetähtsusega.Tiit Paananen Eesti era. mis tegelikult on lennuklubide käes rendil.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel harrastuslennundus on killustunud ja ühtset kontaktipunkti ei eksisteeri. Kaitseministeerium andis KÜL’ile üle kogu ALMAVÜ’lt pärandiks saadud tehnika. Rakvere linna (Rakvere lennuväli). Mainida võiks Rapla linna (Kuusiku lennuväli).10 Kaitseliit Lennundusega on Kaitseliidus seotud MTÜ Kaitseliidu Ühendatud Lennukorpus (KÜL). .

et töös tehtud ettepankud oleksid reaalselt võimalikud teostatavad. mis nende ühenduste liikmetele on kohustuslikud. Selleks aga on vaja kujundada ELF’ist organisatsioon.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lisaks tegutsevad veel Sõjaväe langevarjuklubi ning Eesti Lennuklubi.43 - . Enamus klubidest on Eesti Lennuspordiföderatsiooni liikmed. Ideaaljuhul kuuluvad kõik era. nende reguleerimisala ning seosed era. Lennuklubid ühendavad tavaliselt mingi piirkonna või lennuspordiala harrastajaid ja tegutsevad mittetulundusühingutena. 7. Olemasolevat seadusega kehtivat määrustikku täiendan lennuklubide ja ühenduste põhikirjadest tulenevaga.ja harrastuslennundusega. Lisaks toon iga õigusakti juures ära vajalikud muudatused. Paraku on era. Kuna ELF’i lisaväärtus klubile on aga piirdunud FAI võistluslitsentsi võimaldamisega oma klubide liikmetele. Majandus. Kõige rohkem on Eestis aga mudellennuklubisid. 7 Lennundusalased õigusaktid Peatükis toon välja Eestis kehtivad lennunduse alased õigusaktid. mis pakub oma liikmetele lisaväärtust.ja Kommunikatsiooniministeerium ja Lennuamet Lennundusseadusega sätestatud pädevuse piires. Kokku on Lennundusseadusega seotud 28 Vabariigi valitsuse või MKM’i määrust.ja harrastuslennuduse osas .Tiit Paananen Eesti era. ei ole osa klubisid pidanud vajalikuks ELF’iga liituda. Lennundusseadus on sõlmdokumendiks erinevatele Vabariigi valitususe ja Majandusja Kommunikatsiooniministri määrustele tsiviillennunduse reguleerimisel. Ka Narva lennuklubis on kõige aktiivsem just langevarjunduse sektsioon.1 Lennundusseaduse keskne roll Tsiviillennunduse riiklikku juhtimist teostavad Vabariigi Valitsus. Peamine tegevuse finantseerimise allikateks on liikmemaksudest laekuvad summad ja saadud toetused. ELFi üks eesmärkidest peaks olema oma liikmesklubide huvide kaitse.ja harrastuslennundusega seotud klubid ELFi liikmete hulka.

7. Sellega on Lennuamet suurendanud järelevalve tõhusust ja kvaliteeti andes osa riikliku järelevalvega seotud ülesandeid pädevama organisatsiooni kätte. Näide teistest seadusega nimetatud järelevalve asutusest on ka olemas. .ja harrastuslennunduse katusorganisatsioonis kinnitatud alakohaste eeskirjade tunnustamine ja üleriigiliselt nende kehtestamine.1. Lennundusseaduse §71 alusel on Lennuameti poolt sõlmitud leping Rootsi firmaga AviaQ AB. kus antakse era. puudulikult.1 Riiklikku järelevalvet teostavad institutsioonid Toetudes Lennundusseaduse §-le 601 teostavad riiklikku järelevalvet Lennuamet ja teised seadusega nimetatud riikliku järelevalve asutused.1. Lennundusseaduses tuleks era. õhusõiduki käitamiskäsiraamatus ettenähtud istekohtade arv ületab 30 või kasutamise eesmärgiks on rahvusvaheline regulaarne reisijatevedu. Lennuameti ja nimetatud organisatsiooni vahel sõlmitud 35 “Joint Aviation Requirements” on JAA (Ühendatud Lennuametid) väljaanded.1: Riikliku järelevalvega seotud ülesannete siirdamise võimaluse loomine Lennuametile Üleriigilise era.44 - . lennuettevõtja käitatava õhusõiduki või hooldusorganisatsiooni hooldatava õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass ületab 15 000 kg. kus kirjeldatakse kommertslennunduses kehtivaid nõudeid. Sarnaselt tuleb teha Lennundusseaduses muudatus.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel kehtivate määruste hulk piiratud ja Lennuamet teostab seadusega määratud järelevalvet.ja harrastuslennunduse osas ära lahendada kaks küsimust mida on käsitletud ka käesoleva töö punktis 7. kes teostab järelevalvet tsiviilõhusõidukite ja neid käitavate lennuettevõtjate üle.ja harrastuslennunduse “üleriigilisele eraosas ja järelevalve Lennuameti poolt ning heakskiidetud lennuspordi harrastuslennunduse katusorganisatsioonile”. kellele on välja antud “Ühtsetele lennundusnõuetele35” vastav lennuettevõtja või hooldusorganisatsiooni sertifikaat ja kelle lennukõlblikkuse tuvastamisele kuuluva õhusõiduki.Tiit Paananen Eesti era. seoses resursside vähesusega.

Haldusmenetluse seadus. haldusorgani36. Seega näiteks purilennuki piloot peaks järgima kehtestatud lennureegleid ja lennundusseadust.ja Kommunikatsiooni ministri ülesanne sellele organisatsioonile nõudmiste kehtestamise osas ja Lennuametile lepingu sõlmimise kohustus. puri. Lennundusspetsialistide kvalifikatsiooni nõuded ja Ülikerglennuki käitamise määrus. mis on liiga üldistav. 06.45 - . . kuid ka näiteks purilennu eeskirju.Tiit Paananen Eesti era. 2001. mis täiendavad eelnimetatud seadusi. Vajab ülevaatamist ka olemasolev lennuspordialade kohta kehtiv reeglistik. Kavandatavas muudatuses tuleb lisaks kajastada: sellise organisatsiooni riiklikud finantseerimise allikad ja määr protseduurid kaebuste ja vaidluste lahendamiseks järelevalve teostamisel nõuded avaliku halduse.ja ülikerglennukid ning õhupallid) ja nende pilootide jaoks kehtivad Lennundusseadus.2 Lennuspordi alakohaste reeglite tunnustamine Lahendamist vajab ka lennuspordi alakohaste reeglite kehtestamise metoodika. mis võivad kõne alla tulla kui eraõiguslik juriidiline isik teostab tööd isikuandmetega. kuid lennuvahendite (langevarju.ja harrastuslennunduse ja lennuspordi katusorganisatsioon” ja Majandus. Samuti tuleb defineerida mõiste “üleriigiline era. a seadusega ( RT I 2001. 7. Õhusõidukite (mootor-. Lennureeglid. 354) §8 Haldusorgan. 6. 36 Vt. keeleseaduse jms osas. mootorvari) ja nende pilootide osas ei kehti ühtegi eeskirja. kus riik teeb Lennuameti vahendusel earõiguslikust eraja harrastuslennuduse organisatsioonist avaliku halduse kandja. isikuandmete kaitse. Sisuliselt on tegemist halduslepinguga. Lisaks ka Lennuameti tegevused juhuks kui nimetatud organisatsioon ei tule oma tegevustega toime. 58.1.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel lepingu alusel siirdatakse osa järelevalve ülesannetest Lennuametilt nimetatud organisatsioonile. avaldab riikliku tähtsusega dokumente või peab seadusega määratud registreid.

Tiit Paananen Eesti era.3 Lennundusseaduse ajalugu Mitmed siin kavandatavad muudatused on teatud määral varem esinenud Lennundusseaduses. mis erinevad selleaegse Lennundusseaduse sätetest.septembril . kus määrati kõik seni välja antud lennundusalased määrused ülevaatamiseks 6 kuu jooksul 37 Jõustunud 1999.ja Sideministri 18.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lennuvahendite käsitlemise eeskirjade kehtestamise õigus on juba antud Lennundusseaduse §56 lg 2 alusel Majandus. Juunil 1993. langevarjurite koolitamise eeskirja. Lisaks on volitatud ametkonnal ka õigus kehtestada eeskirju reguleerimaks õhuruumi kasutamist selliste lennuvahendite poolt. a määrusega nr 71 vastavalt uuele Lennundusseaduse37 §-le 61. detsembri 1998 aasta määrusega nr 65 välja määruse “Langevarjuhüpetealaste eeskirjade kinnitamine” mis sisaldas: päästelangevarjude kasutamise eeskirja.ja Kommunikatsiooniministrile.ja Sideministeerium. Teede. Selleks volitatud ametkonnaks oli Teede. augusti 2000.ja Kommunikatsiooniminister oma määrusega loetleks üldisel tasemel lennuvahenditega seotud eeskirjad ning jätaks nende eeskirjade kinnitamise õiguse üleriigilisele eraja harrastuslennuduse ning lennuspordi katusorganisatsioonile. sportlangevarjude kasutamise eeskirja. aastal vastu võetud Lennundusseaduse §67 “Piloodita või mootorita õhusõiduki kasutamise eeskirjad” järgi on Vabariigi valitsusel või tema poolt volitatud ametkonnal õigus kehtestada erandeid või erieeskirju. a 1. õhusõidukist langevarjuhüpete sooritamise eeskirja. 7.46 - .1. 2. Nimetatud määrus aga tunnistati kehtetuks Teede.ja Sideminister andis 14. mida ei saa klassifitseerida õhusõidukina. Majandus. langevarjude hooldajate tunnistuste väljastamise eeskirja ja langevarjuri pädevusnõuete kehtestamise eeskirja.

Tiit Paananen Eesti era. Vana Lennundusseaduse (jõustunud 1993) §67 on sisuliselt olemas ka uues Lennundusseaduses (jõustunud 1999) §56 näol. 7. nõuded lennuki varustusele (pardal hapnik / isiklik hapnikuvarustus) Jne… 38 Lennureeglite kinnitamine. Lennureeglid lisast tulenevad 2) Chicago ja 1944. detsembri 1999.12.ja harrastuslennunduse ja lennuspordi katusorganisatsiooni eeskirjadega. aasta rahvusvahelise ühtsetest konventsiooni (Annex Ühinenud lennuametite lennundusnõuetest ( Joint Aviation Requirements – JAR) JAR-OPS “Tasuline lennutegevus”. Langevarjueeskirju tabas kahjuks kõige kurvem saatus. 3. a määrusega nr 6638. Neid peaks täiendama alakohased lennureeglid. kus reguleeritakse lennuvahenditel lendamise põhimõtteid ja mis kehtestatakse üleriigilise era. Need määrused tuli viia kas kooskõlla või tunnistada kehtetuks.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel alates uue Lennundusseaduse jõustumisest. õhuruumiklassid ja nendega seonduvad reeglid ja lennud visuaal. (RTL 2003. 2505 ). Näiteks lennureeglid langevarjuhüpetel: Hüppelende võib teostada kui pilve alumine piir on kõrgemal kui 800 m Hüppelende võib teostada ka instrumentaallennu ilmastikutingimustes kui pardal on väljahüppekoha määramiseks GPS seade Hüppetegevus kõrgemal kui lennutasand FL130. 752) . 51.1999. Lennureeglid kehtestavad tegutsemisreeglid õhusõidukitele.2 Lennureeglid Lennureeglid on kehtestatud teede. Sellistena on lennureeglid kohustuslikud järgida ka kõigile lennuspordis tegutsevatele pilootidele. (RTL 1999.ja Kommunikatsiooniminister oma määrusega kohustuslikuks järgida kõigil Eesti territooriumil ala harrastavatel isikutel.ja sideministri 3. Need eeskirjad kinnitab Majandus.47 - . 171.ning instrumentaaltingimustes.

a määrusega nr 125 on vastu võetud Nõuded lennundusspetsialistidele39. Tegemist on lennunduse alase seadusandluse nö “kolmanda sambaga”. sätestab lendude korraldaja pädevusnõuded. purilennuki pukseerlennuki kapteni pädevusnõuded. Näiteks on reguleeritud määruse §57. et määrus kehtestab ainult õhusõidukitega seotud spetsialistide pädevusnõuded ja jätab lennuvahendite pilootide (langevarjud ja mootorvarjud). et ei tekiks ohuolukordi ja juhib lennutegevust arvestades lennuliiklusega lennuväljal.3 Lennundusspetsialistide nõuded kvalifikatsioonile esitatavad Teede.ja sideministri 21. kes informeerib lennukeid lennuväljal valitsevatest tingimustest. mis täiendab Lennundusseadust ja Lennureegleid. vaid lubab omandada vastava pädevuse ka klubides lendusid korraldades. korraldab lende selliselt. Antud määruse puuduseks on era. detsembri 2001.12. See kindlustab ohutu lennutegevuse klubides ja võimaldab klubidel oma jõududega koolitada vastava pädevusega spetsialiste. mis lubab tegeleda mittetulundusliku lendude korraldamisega ja ei nõua punktis 5 loetletud töökogemust. Lennuklubides on alati olemas lendude korraldaja. kus puudub lennujuht. 1434) . §85. on ka õhusõidukite meeskonnale esitatavates nõuetes lüngad. kuid täiesti puudu on langevarjuhüppelennuki kapteni 39 Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile.Tiit Paananen Eesti era.48 - . nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri1 21. pädevusnõuded. Lisaks sellele. 95. (RTL 2002.ja harrastuslennunduse nõuete lünklik kajastamine.2001. 5. (RTL 2005. Antud määrusesse tuleb viia sisse muudatus. Kõik lennunduses välja antavad sertifikaadid või load antakse välja selle määruse alusel. 52 ).ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 7.

kus Lennundusseaduse §42 lg 6 rikkumise eest võib algatada klubi suhtest väärteo menetlust.1405). et antud määrus tekitab olulisel määral lisatööd nii lennuametile kui ka lennuklubidele ja edendab lennuohutust juba kõige ohutumates klubides ja jätab osa klubisid üldse järelevalve alt välja. Määruse reguleerimisvaldkonnast on välja jäetud lennukit mittekäitavad langevarjuklubid ja mootorvarjuklubid. registreerimistunnistuse väljaandmise. 7. juuni 2006 seisuga on registreerimistaotluse esitanud 3 klubi ja 1 klubi tegevus on registreeritud.riigiteataja.augusti 2003.ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2005. Tuginedes nendele puudustele võib öelda. a määrus nr 65 “Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise tingimused.5 Ülikerglennuki järelevalveta käitamise eeskiri – kahjuks ilma Majandus. mis aga võivad kujuneda üsna olulisteks ja lennuohutust mõjutavaks. Mittetulunduslikku lennutegevust mitte registreerinud klubi võib sanktsioone kartmata edasi tegutseda41.ja kommunikatsiooniministri 12. .ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 7.jsp?replstring=33&dyn=1027910&id=909886 Autor: töö kirjutamise hetkel kavandab Lennuamet parajasti vastavasisulist muudatust.Tiit Paananen Eesti era. 71. selle kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning nõuded lennutegevuse käsiraamatu sisule40” on suur samm edasi Lennuameti järelevalve ülesannete täitmise osas. Ohutuse osas suuri puudujääke omavates klubides ei ole määruse poolt nõutavat dokumentatsiooni olemas ega tulemas ja neile klubidele ei saa ka sanktsioone rakendada kui nad ei registreeri oma tegevust Lennuametis. Antud määrusel on paar nüansilist puudust.ee/ert/act.a määrusega nr 119 (RTL 2003. Määrus peaks tegelikkuses laienema 12’le klubile.94. 4.49 - . Määrusel puuduvad sanktsioonid. 1175) võeti vastu “Ülikerglennuki 40 41 https://www.4 Mittetulundusliku lennutegevuse määrus Majandus. (RTL 2004.

oktoobri 2003.Tiit Paananen Eesti era.a määrusega nr 236 . Määrus on välja antud Lennundusseaduse §56 “Ebaharilike õhusõidukite kasutamine” alusel.ja kommunikatsiooniministri 21.6 Lennuameti põhimäärus Lennuameti põhimäärusega43 määratakse ära Lennuameti tegutsemise põhimõtted ja ülesanded. Määrusega reguleeriti teatud kriitilised punktid ülikerglennukite käitamisel: lennud veekogude kohal keelati igasugune äriline tegevus ülikerglennukitel keelati öölennud ülikerglennukitel hoolitamata varustuse tasemest määrati ülikerglennukite hooldustingimused Sellest hoolimata on ülikerglennukitel toimunud mitu õnnetust. Lennuameti ülesanded tulenevad Lennundusseadusest. Seega kuigi on olemas eeskiri.50 - . alluvussuhted ja ülesannete osakonnapõhise jagunemise. ei ole seda tehnika hooldamise ja koolituse sisu osas täiendanud järelevalve. Põhjuseks hooldusprogrammi eiramine ja mittestandardsete detailide kasutamine. Antud määruse osas andis oma ettepanekud piloodi pädevuse ja õhusõidukite tehnilise varustuse osas Lennuametisse ka EEHL. 7. mis jõustus 25. Antud määrusega täideti kriitiline lünk Eesti lennundusseadusandluses. kus Lennuametit on mainitud 108’l korral.08.jsp?id=768034 Vastu võetud majandus. kuid nendega ei arvestatud ka viimase määruse redaktsiooni koostamisel.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel käitamise eeskiri42”. 42 43 https://www. Ühes hukkus ka väga kogenud ülikerglennuki piloot.2003.riigiteataja.ee/ert/act. Lennuameti põhimäärusesse ei ole vaja teha muudatusi tulenevalt rakendatavast mudelist. Põhimäärus määrab ära struktuuri.

ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 7. siis lennuspordi alakohastes . tingimusel. mis erinevad käesoleva seaduse 2. 7. lennureeglid ja nõuded pilootide kvalifikatsioonile.–7. et oleks tagatud lennuohutus. lepinguid ja protokolle. (2) Majandus. Lõikest on vaja kehtestada ka langevarjuhüpete eeskirjad ja mootorvarjuga lendamise eeskirjad.ja kommunikatsiooniminister kehtestab eeskirjad.7 Eesti Lennuspordiföderatsiooni põhikiri Sõltuvalt kehtivast mudelist tuleb ELF’i põhikirja muuta ning tuua sinna sisse tegevused. mis aitavad kaasa era. Lähtudest 2.Tiit Paananen Eesti era.8.51 - . teatud tingimustel. mootorita või muude ebaharilike omadustega õhusõidukite käitamiseks. lõike osas kehtib täna “Ülikerglennukite käitamise eeskiri”. “Ebaharilike õhusõidukite kasutamine” kõlab: (1) Piloodita. samuti kuni 500 kg stardimassiga või tüübisertifikaati mitteomavate õhusõidukite käitamiseks võib majandusja kommunikatsiooniminister kehtestada eeskirjad. peatüki sätetest. ELF’ile üle annab. ELFi põhikiri peab suures osas kattuma ning Lennuameti poolt “üleriigilisele eraja harrastuslennunduse nõudmistega. organisatsioonid ja koostöölepingud Lisaks muudatustele olemasolevatesse tuleb luua ka täiesti uusi õigusakte.ja harrastuslennunduse regulatsiooni sünnile ning järelevalve teostamisele. mida ei saa klassifitseerida õhusõidukitena. Kui tsiviillennunduses on õhusõidukite osas eraldatud lennundusseadus.1 Puuduvad alakohased eeskirjad Lennundusseaduse § 56. millega reguleeritakse õhuruumi kasutamist selliste lennuvahendite poolt.8 Loodavad õigusaktid. lennuspordi katusorganisatsioonile” kehtestatud 7. mis Lennuamet. 1.

Alternatiiviks oleks eeskirjade kinnitamise õiguse delegeerimine era. Sel moel alakohaste reeglite kehtestamine on suhteliselt lihtne. Reeglid või eeskirjad koostatakse lähtuvalt Eesti seadustest ja rahvusvahelisest normidest. kasutamise ja hooldamise reeglid lennuspordiala harrastavate isikute pädevusnõuded. See mudel aga eeldab põhjalikke muudatusi Lennunudusseaduses. kes töötavad valdkonnas ja omavad vajalikku väljaõpet. piirangud ja korraldamise põhimõtted varustuse iseloomu. Sisuliselt tähendaks see Lennundusseaduse §74 loomist sõnastuses “Era. Alakohaseid reegleid saab kehtestada täna kehtiva Lennundusseaduse §56 lg 2 alusel Majandus. Täpsemalt määratakse eeskirjades ära: lennuspordiala piirid.ja harrastuslennuduse ning lennuspordi katusorganisatsioon” või tunnustab rahvusvahelisi reegleid. sest seal on olemas pädevad inimesed. mis on seotud võistlustega või rekorditega kehtestab “üleriigiline era.ja Kommunikatsiooniministri määrusega. Eelnõu esitab Lennuamet. et neid kasutada Eesti reeglite loomisel.ja harrastuspiloote ühendava organisatsiooni pädevusse.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel eeskirjades tuuakse need kolm peatükki ühte määrusesse kokku. Muud reeglid.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi katusorganisatsiooni ülesanded” kus Lennuametile antakse õigus sõlmida haldusleping nimetatud organisatsiooniga ja määratakse Majandusja Kommunikatsiooniministrile õigus kehtestada nõudmised nimetatud organisatsioonile. Lennuspordis on rahvusvahelised pädevusnõuded sportlastele ja kasutatava varustuse osas soovituslikud. Sel juhul on ka lihtsam Lennuametil delegeerida järelevalvega seotud ülesandeid nimetatud organisatsioonile. Lennuameti põhimääruses ja täiemahulist halduslepingu sõlmimist Lennuameti ja ELF’i vahele. .ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve võimalusi.52 - . sest määruse täitmise üle järelevalvet jääb teostama Lennuamet. kuid piisavalt põhjendatud.Tiit Paananen Eesti era. kuid ei realiseeri täiel määral era. Sellist lepingut on aga võimalik sõlmida ainult juhul kui seadus nii sätestab ja vasatava delegatsiooni Lennuametile annab. tervisenõuded ja nõuded koolitusele.

Tiit Paananen Eesti era. Otsustusõigus ja sisuliste küsimuste lahendamine on toodud hästi lähedale valdkonda tundvatele inimestele ja see paneb vastutuse harrastajaile endile. (RT I 2005.8.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 7.4 ELF’i tegevuse käsiraamat Sõltuvalt rakendatavast mudelist ELF’i ja Lennuameti koostöös tuleneb ka erinev sisu nimetatud 44 dokumendile. Lepingu koostamisel tuleb arvestada ka Haldusmenetluse seadusega44. Seda eelkõige kompetentse inimressursi vähesusest tingituna. Tuleb luua föderatsioonisiseste eeskirjade Haldusmenetluse seadus. Litsentseeritud ja litsentsivaba koolituse korraldamise osas näen ette üldriiklikke koolitusprogrammide kinnitamise antud organisatsiooni juures ja tsentraliseeritud eksamite vastuvõtmise süsteemi loomist. Eelkõige §5 lg 3 “Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses.53 - .8. et tagada ohutud tingimused lennuspordiga tegelemiseks. 58.” 7. mis aga liikmetele tähendaks jälle kulude vähenemist koolitusprogrammide arendamisel ja riigile ühtlustatud oskustega harrastuslendureid ja lennusportlasi. Planeeritud katusorganisatsioon täidab riiklikke ülesandeid ja sellel ka riiklik finantseerimine ning see võimaldab kiiremat arengut.ja harrastuspiloote ning lennusportlasi ühendava organisatsiooniga. 39.2 Lennuameti ja ELF’i vaheline koostööleping Nagu eelpool mainitud oleks see leping sisuliselt seaduse silmis haldusleping. 06. a ( RT I 2001. 354).3 ELF’i ja EEHL’i vaheline ühinemise kavatsuse protokoll Eesti väiksusest tingituna on mõistlik tulevikus jätkata ühe era. Selline leping teenib samaaegselt nii riigi kui ka harrastajate huve.8. 7. 6. 308) . millest ühe ühenduse puhul võidaksid kõik selle liikmed. 2001. millega riik annab erasektori hallata teatud lõigu järelevalvega ja reguleerimisega seotud küsimused.

Tulevikus näen ette suuremate ja kiiremate mudellennukite käsitlemise eeskirjad. Majandusja Kommunikatsiooniminister käesoleva Lennundusseaduse §56 alusel kehtestada eraldi reeglid mudellennunduse jaoks.html Autor: 2006 aasta mais sai Ungaris toimunud lennupäeval surma 2 inimest kui mudellennuk sööstis rahva sisse. . 8 Lennuspordi alad Alljärgnevalt analüüsin erinevate lennuspordialade osas kehtivat määrustikku ja selle arengut seni ja tulevikus. Lisaks alakohastele eeskirjadele tuleb kokku leppida koos tegutsemise reeglites.icao. 45 46 http://www. et Lennuspordiföderatsioon tegeleb näiteks Rapla lennuvälja haldamisega pakkudes erinevatele lennuspordiklubidele koos tegutsemise võimalusi ja ühist infrastruktuuri.Tiit Paananen Eesti era.1 Mudellennundus Mudellennundus seosed üldise lennundusega piirduvad nende asjaoludega.pl?icaonet/dcs/7300. et piirkondades mida kasutavad tsiviilõhusõidukid. 8.int/cgi/goto_m.54 - . juhitaks piloodita õhusõiduki lendu tsiviilõhusõidukitele ohutul viisil. Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni45 §8 alusel peab riik tagama. mis puudutab piloodita õhusõidukite võib opereerimist õhuruumis.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel kehtestamise ja järelevalve funktsioonid. Eraldi võimalusena näen ette. Kahtlustatakse raadiohäiret. kus eelkõige puudutatakse ohutusega seotud küsimusi ja demonstratsioonesinemisi rahvakogunemistel46.

et harjutada avariiprotseduure.ja Sideministri 18.55 - . reguleeritakse purilennundusega seotud küsimusi hetkel kethivates seadustes ja määrustes suhteliselt hästi.09.3 . a määrusega nr.3 Purilennundus Nagu ka eelnevalt mainitud. olenevalt era. et kohaldada need uue lennunudusseadusega. 47 Vt. detsembril Teede. et purilennukitel ei pea olema automaatset avariimajakat. Aastal 14. Alates spetsiaalselt määratud õhuruumi osadest kuni purilennukit pukseeriva lennuki pädevusnõueteni välja. et see esitada Lennuameti poolt Majandusja Kommunikatsiooniministrile kinnitamiseks või ELF’ile kinnitamiseks. Lennundusseaduse §101 lg 1 määrab ära.01. Antud määrus on valmis. sest vahepeal oli jõustunud uus lennundusseadus. 49). kuid seda ei tehtud ja need tunnistati kehtetuks.2 Langevarjusport Langevarjuhüpetealased eeskirjad kehtestati taasiseseisvunud Eestis 1998. Eesti Langevarjuklubi on välja töötanud langevarjueeskirjad. 8. Eeskirjad aga tunnistati kehtetuks Teede.1999. Purilennukite pädevustunnistusi annab välja Lennuamet ja pädevusnõuded on väga detailselt kirjeldatud lennundusspetisalistide pädevusnõuete määruses47. mis on ELF’i langevarjukomitees kinnitatud ja klubide seas aksepteeritud kui ühised tegutsemispõhimõtted. 11.ja Sideministri määrusega nr. 05.2000. Peatükk 7. Koos langevarjueeskirjadega tunnistati kehtetuks ka päästevarjude kasutamise eeskiri. Kadunud on näiteks nõue teostada regulaarseid langevarjuhüppeid. 65 (RTL. mis andis alakohaste eeskirjadele aega 6 kuud. 71 (RTL.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel 8.Tiit Paananen Eesti era. augusti 2000. 1490). 95. 4.ja harrastuslennunduse organiseerimise mudelist.

ja tervisenõudeid ja ülikerglennukite varustust.56 - . mis sisaldavad: pädevusetrepi ja sellega kaasnevad õigused nõudmised koolitusele erinevate lennumanöövrite sooritamise reeglid protseduurid lennukite opereerimisel erinevates tingimustes jne… Lähiajaloost on näiteks tuua 2 traagilist purilennuki õnnetust.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lennureeglites on selgelt paigas õhusõidukite omavaheline manööverdushierarhia. Lennundusseadust. Ülikerglennukite alases määrustikus tuleks teha üsna põhjalikke muudatusi ja need hõlmavad kõiki eelnimetatud kehtivaid seadusi ja määrusi. Tulevikus näen ette täpsemaid purilennureegleid.Tiit Paananen Eesti era. Antud kategooria õhusõidukite klass on suhteliselt noor ja liiga palju on selle osas kehtivates reeglites otse ülevõetud üldlennundusest. 8. kus oma roll ka purilennukitel. Selle mõne punktiga kogu purilennundust puudutav määrustik piirdub. mille hilisema analüüsi käigus võis tuvastada puudujääke koolituse sisus ja järelevalves ning avariiprotseduuride tundmises.5 . Eelkõige puudutab see pilootide pädevus.4 Motodeltaplaan ja ülikerglennukid Ülikerglennukite A (raskuskeskme muutuse abil juhitav) ja B (tüüride ja eleronidega juhitav) klassi kuuluvatele õhusõidukitele ja pilootide pädevusele esitab hetkel kehtiv määrustik üsna täpsed nõudmised. Aastal esitades Lennuametile nimekirja 48 Vt. Peatükk 7. Ka ei ole purilennukitel nõutud transponder pardal kui purilennuk püsib lendamiseks ettenähtud tsoonis. Lennureegleid ja Lennundusspetsialisti pädevusnõudeid täiendab ka Ülikerglennkite käitamise määrus48. EEHL alustas sellealase tööga 2003.

Reeglid tuleks seejärel kinnitada sarnaselt langevarjuhüpete reeglitega.57 - . 8. Sarnaseid olukordi on võimalik vältida. Lendurid kellel on PPL(A) erapiloodiluba kuhu kantud SEP50 klassipädevus. Sellest hoolimata võib loendada harrastajaid kümnetes.Tiit Paananen Eesti era. kes pakuvad nii tehnikat kui ka koolitust.php?op=modload&name=News&file=article&sid=118&m ode=thread&order=0&thold=0 50 ingl.5 Mootorvarjundus Mootorvarjundus on kõige noorem lendamise viis. ELF’is tuleks käivitada mootorvarjunduse komitee töö. Single Engine Piston . kuid kus tihti nad osalevad täidavad just eralendurid mittetulunduslikus või lennutegevuses. Private Pilot Licence. Kahjuks ei olnud Lennuametis sellelaadse põhjaliku koostöö jaoks resursse ja ettepanekuid ei arvestatud.pilots. 49 Eesti era. Lennuspordiga kokkupuude on üldiselt nõrk. Ka ülikerglennukitega on Eesti juhtunud traagiline õnnetus ja mitu tõsist intsidenti. Tõsiste vigastustega õnnetusi on juhtunud mitmeid. kes alustaks tööd alakohaste reeglite koostamise kallal.6 Mootorlennukid (üldlennundus) Üldlennunduse all mõistetakse eralendureid. purilennuki pukseerlennuki langevarjuhüppelennuki kapteni ülesandeid.ja harrastuspilootide liidu kodulehekülg http://www.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel muudatusettepanekutest49. Määrustik puudub täielikult ja koolitusel kasutatav materjal piirdub ühe vihikuga. 8.ee/modules. kes lendavad isiklikel lennukitel ja ei tihti ei kuulu kuhugi klubisse või ühendusse. k. Aktiivselt tegutsevad 2 firmat. kui ülikerglennunduse alase määruste kinnitamine ja järelevalve anda harrastajaid ühendavad organisatsiooni pädevusse.

juunil 2002. sissekannet lennuraamatusse vms.58 - . Leedu on lähiriikidest vaieldamatult selle spordiala liider. Õhusõiduki kapten peab olema läbinud ettevalmistuse vastavalt Eesti Lennuspordi Föderatsiooni langevarjuhüpete sooritamise eeskirjale ning omama sellekohast tunnistust. . Nõuded kapteni pädevusele või tehnikale ei ole määratud.8 Õhupalli lend Alakohased reeglid on kehtestatud sarnaselt purilennundusele.Tiit Paananen Eesti era. mis viitab ELF’i poolt kinnitatud langevarju sooritamise eeskirjale Langevarjuhüpete sooritamisel õhusõidukilt peab järgima õhusõiduki lennukäsiraamatus toodud nõudeid. Harrastajate hulk piirdub paari töökorras lennuvahendiga ja kahe pädevust omava piloodiga. lennuspordi korraldamine ja järelevalve” nimeline dokument. 8.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Nõuded purilennukit pukseerivale piloodile on kehtestatud Lennundusspetsialistide pädevusnõuetes. 8. Sellest hoolimata saavutasid Eesti sportlased Leedus 2005. aastal peetud võistlustel poodiumikohti.7 Akrobaatika (pilotaazh) Sarnaselt mootorvarjundusega on kõrgem pilotaazh sportlennukitel väga noor lennuspordiala Eestis. Sarnaselt mootorvarjundusele tuleks ELF’i juurde moodustada komitee. piiranguid ja ettekirjutusi. Langevarjuhüppelennuki piloodile aga kehtivad nõuded puuduvad. kes alustab tööd alakohaste reeglite kallal. sertifikaati. Eestis täna antud distipliini osas reeglid puuduvad. Kehtib Lennuameti lennundusteade OPS T 8-2 21. Tegemist on äärmiselt ilmastiku tundliku alaga ja lennuks sobivaid päevi on mõned kümned aaastas. aastal avaldatud “Lennuspordi ja harrastuslendamisega tegelevad ühingud.

59 - . Regulatsiooni ja riikliku järelevalve korraldamisel on soovitav järgida Euroopas valdavat tendentsi. et oleks tagatud lendaja enda ja kolmandate isikute turvalisus ja heaolu. Tuleb kehtestada uued Majandus. Lisame mängu reeglid ja kohtuniku. Reegleid ja kohtunikku ei ole. Jalgpallurite sügisseminaril ei oleks vaja mälestada lahkunud meeskonnakaaslasi. mäng muutub rahulikumaks ja ettevaatlikumaks. Euroopas ja Eesti naaberriikides töötatakse selle nimel. kus era.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lõppsõna Tuginedes käesolevas uurimistöös teostatud analüüsile leian. Paraku reaalsus eraja harrastuslennunduses. mis kinnitab era.ja harrastuslennundusega seotud tegevused antakse harrastajaid ühendavate organisatsioonide hallata. Iga aasta hukkub mängus paar inimest.Tiit Paananen Eesti era. et era.ja harrastuslennunduse organisatsiooni . Eestis vastava mudeli kujundamisel on ees suuremahuline töö ja ilmselt on vajalik järk-järgult sujuv üleminek mudelile.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi organisatsioonile esitatavad nõuded ja nimetatud organisatsiooni pädevuse kehtestada lennuspordis alakohaseid reegleid. See protsent sellisel kujul esitatult on jahmatama panev.ja harrastuslennundust ning lennusporti ühendav üleriigiline katusorganisatsioon kehtestab alakohased eeskirjad ja teostab nende üle järelevalvet. kus eraõiguslik era.ja Kommunikatsiooniministri määrused.ja harrastuslennundus ning lennusport eraldada selgelt kommertslennunduse nõuetest ja kohaldada lennuspordis teatud määral leebemaid nõudeid. on vajalik selle valdkonna parem reguleerimine ja järelevalve teostamine. Sõlmima peab ka Lennuameti ja era. Selle saavutamiseks tuleb teha muudatus Lennundusseaduses. kuid selliselt. mis esmalt kinnitab hetkel puudu olevad langevarju ja mootorvarju eeskirjad ja seejärel määrus. Võrdluseks võiks tuua sellise näite: Eestis tegeleb jalgpalli mänguga 100 inimest. mis võimaldab eraja harrastuslennunduse alase riikliku järelevalve teostamiseks halduskorras sobivat organisatsiooni volitada. et kuigi lennusport on Eestis veel marginaalse iseloomuga.

Tiit Paananen Eesti era. . Järgmiseks etapiks oleks antud mudeli tutvustamine kõigile osapooltele ja ülesannete tuletamine igale osapoolele läbi töökoosolekute Lennuametis. Paralleelselt tuleb tegeleda ELF-i uuestikäivitamisega. et ELF-ist saaks loodava Majandusja Kommunikatsiooniministri määruses loetletud nõuetele vastav organisatsioon.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel vahelise haldusülesannete delegatsiooni lepingu. Kompetentsi dubleerimine Lennuametis viiks väga kallite menetlustoimingute tariifide kehtestamiseni ja lämmataks ka harrastuslennunduse võimalused ohutult areneda.60 - . Selline eraõiguslikule isikule haldusõiguse üleandmine on kooskõlas Eesti riigi eesmärkidega haldussuutlikkuse parandamiseks olemasolevate resursside baasil.

39.eu.jaa. 06.easa.ecaa.ja Harrastuspilootide liidu juhatuse ja üldkoosolekute protokollid 2005. (RT I 2005. aastast.org/policystatements2 Euroopa Lennuspordi Föderatsiooni (Europe Airsports Federation) kodulehekülg http://www.61 - . 2001. Eesti Era. Eesti Era.ee Eesti Lennuspordi Föderatsiooni juhatuse ja aastakoosoleku protokollid 2005.pilots. mai 2006 “Euroopa andis Eesti lennuohutusele hävitava hinnangu” Eesti Lennuameti kodulehekülg.ee/riigikantselei/ahb/toogrupid/arumae1.org/ Euroopa lennundusohutusameti (European Aviation Safety Agency) kodulehekülg http://www. 308) .adamsmith.europe-airsports.org/ Haldusmenetluse seadus. Eesti Era.int/home/index. 29 July 2004 http://www. Ref S4046. aastast.ecac-ceac. aastast.fai.ja Harrastuspilootide liidu ja Lennuameti ümarlaua protokollid 2006.fai.nl/ Euroopa tsiviillennunduse konverentsi (ECAC) kodulehekülg http://www. a ( RT I 2001.ee Euroopa Ühendatud Lennuametite (Join Aviation Administration) kodulehekülg http://www.htm BNS’i uudis 15. http://www. 58. 6.html Euroopa Lennuspordi Föderatsiooni (Europe Air Sports) visioon. 354).ja Harrastuspilootide liidu kodulehekülg http://www.org/ “Avaliku halduse ülesannete ja funktsioonide täitmise võimalikkusest eesti eraõiguslike isikute ja/või välisriikide eraõiguslike isikute ja/või avaliku halduse kandjate poolt” – Eesti Vabariigi peaministri poolt haldusreformi edendamiseks moodustatud töögrupi raport http://www.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Kasutatud allikate loetelu Adam Smith Institute http://www.Tiit Paananen Eesti era.europeairsports.riik.

selle kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning nõuded lennutegevuse käsiraamatu sisule. lennuspordi korraldamine ja järelevalve “ http://www. 21.jsp?id=1027910 Lennuameti teataja – lennundusteade OPS T 8-2. 21.2005.12. 67. 16. nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri1 .Tiit Paananen Eesti era. 112.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel - Lennundusseadus.62 - .ee/atp/failid/Eesm_rgid_2008.ee/atp/failid/OPS%20T%208-2.icao. 376). RTL. 161) https://www.06. 21. 1772).10. registreerimistunnistuse väljaandmise.06. (RT I 1999. ( RTL 2003.2003.riigiteataja. 5.1999.se/ .ee/ert/act. 26. 52 ). (RTL 2005. 8.2001. 21. 1434) https://www.2002 “Lennuspordi ja harrastuslendamisega tegelevad ühingud.riigiteataja.icao.riigiteataja.pdf - Lennuameti põhimäärus. 95.ecaa. 17.pdf Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise tingimused.jsp?id=845042 Nõuded lennudusspetsialistidele Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile. 21. (RTL 2005. (RT I 2006.flygsport. (RTL 2002. 954 - MTÜ Eesti Lennuspordi Föderatsiooni põhikiri MTÜ Eesti Era ja Harrastuspilootide liidu põhikiri MTÜ Eesti Olümpiakomitee põhikiri Rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni (International Civil Aviation Organisation) kodulehekülg http://www. 159) https://www.2005.jsp?replstring=33&dyn=1027910&id=9 38615 - Lennuametil põhieesmärgid kuni 2008 – AD 101/v2 http://www.02.06.ee/ert/act.int/ Rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni (International Civil Aviation Organization) kodulehekülg http://www.ee/ert/act.ecaa.int/ Rootsi Flygsportförbundet (lennuspordiföderatsioon) kodulehekülg http://www.

airsport.12. (RTL 2004.fi/fi/laki/ajantasa/2005/20051242?search%5Btype%5D =pika&search%5Bpika%5D=ilmailulaki ) - Taani kuningliku lennuklubi (Kongelig Dansk Aeroklub) kodulehekülg http://www.Tiit Paananen Eesti era. 12.08.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel - Soome Ilmailuliito (lennuspordiföderatsioon) kodulehekülg http://www.2003.finlex. 94. ( RTL 2003. 1405).fi Soome lennundusseadus (Ilmailulaki 29.dk/ Telefoni intervjuu Soome Ilmailuliitto presidendi Kai Mönkköneniga Ülikerglennuki käitamise eeskiri.2005/1242 http://www.63 - . 71.ilmailuliitto. 1175) .

and recreational aviation and air sports. Detail rules in some disciplines like skydiving or powered paragliding are missing. Estonia adopted all JAA requirements in full length into its aviation legislation and started to follow joint aviation requirements (JARs) in its aviation operations. Private and recreational aviation and air sports have had rough times after Soviet half military sports organization just disappeared one day and left sportsmen without financing and regulations. Estonian aviation law has been changed a lot lately due to the fact. European Aviation Safety Agency and International Airsports Federation (FAI). 51 Estonia became JAA candidate member on 29th of June 1999 and full member on 7th of June 2004.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Summary Institutional and legal model of private. The legacy of these times still hunt aviation enthusiasts today. These shortcomings must be addressed and this thesis tries to create legal and institutional framework for private. With all this present. flight rules and requirements to aviation staff have shortcomings what comes to private.64 - . Amongst other areas also civil aviation has been turned from soviet central control model to modern internationally accepted system. Estonian aviation law.and recreational aviation and air sport rules. Estonia is also a member of other important international aviation organizations like International Civil Aviation organization. that Estonia joined EU and became a part of “European one sky” by joining Joint Aviation Authorities51 (JAA). These steps have been big and in some areas too big to handle.Tiit Paananen Eesti era.and recreational aviation and air sports in Estonia Estonia has been developing rapidly over the last 15 years after it regained its freedom and independence and Soviet Union broke down. .

I have used Scandinavian countries as a reference for comparative analyses about air sports institutional and legal framework and I have found many similarities in the ways they have setup the system.65 - . The right way forward for aviation authority is to support the birth of autonomous private. Thesis analyses and lays down the necessary changes that are needed for this model to became a reality: Aviation law must be changed in a way that Estonian Civil Aviation Agency can delegate some of its state control functions to statewide private. This is a trend in civil aviation in Europe as air sports disciplines get more advanced the state aviation authorities are lacking the resources to fulfill controlling functions on these disciplines. Non-profit Estonian Airsports Federation must reincarnate and start fulfilling its tasks laid down in its founding treaty.Tiit Paananen Eesti era.and recreational aviation and air sport organization. Also the financing of that organization must be solved. There is one common basic principle – states have delegated the legislative and state control functions to private.and recreational aviation and air sports statewide umbrella organization that unites aviation enthusiasts and flight clubs. Actually such organization already exists and has been there for all of Estonian independency.and recreational aviation and air sport arranged in a way that self-control starts to work for this area of aviation? How the power of establishing discipline specific rules will be delegated to national private.and recreational aviation statewide organization.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel The model must satisfy two basic goals: How is state control over private. Minister of Economics and Communication must issue a decree about establishing parachuting and powered paragliding rules Minister of Economics and Communication must issue a decree where requirements for statewide air sport organization are described and the . So far the successful task of this organization has been that Estonia has been a member of FAI.and recreational aviation and air sport organization? In my research.

Tiit Paananen Eesti era.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel rules adopted by that organization will apply for all people in Estonian territory Estonian civil aviation agency must sign an agreement where some state control functions are officially delegated to statewide air sports organization. .66 - .

ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lisad Lisa 1 – Seadusandlik ja järelevalve mudel täna Lisa 2 – Seadusandlik ja järelevalve mudel kiirete muudatustega Lisa 3 – Seadusandlik ja järelevalve mudel suuremamahuliste muudatustega.Tiit Paananen Eesti era. .67 - .

68 - .ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lisa 1 Tänane regulatsiooni ja järelevalve mudel - Puuduvad kehtivad langevarjuhüpete eeskirjad Puuduvad langevarjuhüppelennuki kapteni pädevusnõuded Puuduvad mootorvarjunduse reeglid Purilennunduses puuduvad päästevarjude käsitlemise reeglid Lennuamet ei teosta langevarjunduse ega mootorvarjunduse alast riiklikku järelevalvet .Tiit Paananen Eesti era.

ainuke roll on FAI liikmelisuse säilitamine .ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel - Lennuamet teostab puudulikku riiklikku järelevalvet era- ja harrastuslennunduse osas ELF’i tegevus on praktiliselt seiskunud.69 - .Tiit Paananen Eesti era.

ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lisa 2 Praegu kehtivat määrustikku täiendatakse langevarjuhüpete ja mootorvarjude eeskirjadega.Tiit Paananen Eesti era.70 - .ja Kommunikatsiooniminister langevarjuhüpete eeskirja ja mootorvarjunduse eeskirja. järelevalvet jääb teostama Lennuamet . Lennundusseaduse § 56 lg 2 alusel kehtestab Majandus.

ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Tegemist on nö ülemineku perioodil kehtiva mudeliga. et edasi liikuda järgmise etapi suunas. Uued loodavad määrused on tähistatud tumeda ovaaliga.71 - .Tiit Paananen Eesti era. kus Lennuamet annab osa riiklikust järelevalvega seotud ülesannetest ELF’ile. Eeskirjad sisaldavad kõik vajaliku. .

kus ELFil on kandev roll era. Lennundusseadusesse viiakse sisse uus § 74.Tiit Paananen Eesti era. kus antakse Lennuametile võimalus siirdada era.ja harrastuslennunduse regulatsiooni kehtestamise ja järelevalve osas.72 - .ja harrastuslennundusega seotud riiklikke .ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel Lisa 3 Regulatsiooni ja järelevalve mudel.

et ELF’i poolt kinnitatud eeskirjad omandavad kehtivuse Eesti territooriumil.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi reguleerimise ja järelevalve mudel järelevalve ülesandeid üleriigilisele era.Tiit Paananen Eesti era.ja harrastuslennunduse ning lennuspordi katusorganisatsioonile. mille alusel ELF hakkab teostama riiklikku järelevalvet nimetatud alade suhtes ja ulatuses. - Majandus ja kommunikatsiooniminister annab välja määruse. kus on nõuded ELF’ile ja ELF’i pädevusse kuuluvate määruste kehtestamise korra selliselt. Uued määrused ja lepingud on tähistatud tumeda ovaaliga.73 - . . - Lennuamet ja ELF sõlmivad halduslepingu. Olemasolevad ministri määrusega kehtestatud eeskirjad tunnistatakse kehtetuks.

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful