You are on page 1of 49

SISUKORD 1 2 3 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 ENERGIA JA TÖÖ ..............................................................................................

................4 ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS ..........................................................................................4 ENERGIA VORMID (LIIGID) ...........................................................................................5 4.1 MEHAANILINE ENERGIA ...................................................................................................5 4.2 KEEMILINE ENERGIA ........................................................................................................6 4.3 SOOJUSENERGIA ...............................................................................................................7 4.4 ELEKTROMAGNETILINE ENERGIA .....................................................................................7 4.4.1 Kiirgusenergia.........................................................................................................7 4.4.2 Elektrienergia..........................................................................................................7 4.5 TUUMAENERGIA ...............................................................................................................8 5 6 ENERGEETIKA MÕISTE ..................................................................................................8 PRIMAARENERGIAALLIKAD ........................................................................................9 6.1 KÜTUSED .........................................................................................................................9 6.1.1 Tahked kütused......................................................................................................10 6.1.2 Vedelad kütused.....................................................................................................11 6.1.3 Gaasilised kütused.................................................................................................12 6.2 KÜTUSTE ISELOOMUSTUS ...............................................................................................14 6.3 TUUMAKÜTUS ................................................................................................................15 6.4 TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD ......................................................................................16 6.4.1 Päikesekiirgus .......................................................................................................17 6.4.2 Hüdroenergia ........................................................................................................17 6.4.3 Tuuleenergia..........................................................................................................18 6.4.4 Geotermaalenergia................................................................................................18 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 ENERGEETIKAS ENAMKASUTATAVAD MÕISTED JA MÕÕTÜHIKUD...........18 SOOJUSLIKUD MÕÕTÜHIKUD ....................................................................................26 ELEKTRIJAAMADE LIIGITUS .....................................................................................26 ENERGIAMUUNDUSED ELEKTRIJAAMADES.....................................................29 ELEKTRIENERGIA ÜLEKANNE ..............................................................................33 ELEKTRIENERGIA JAOTAMINE.............................................................................35 KASUTATAVAD PINGESÜSTEEMID.......................................................................35 ENERGIASÜSTEEMID.................................................................................................37 ENERGIASÜSTEEMIDE JUHTIMINE......................................................................39 AUTOMAATIKA JA TELEMEHAANIKA ENERGIASEADMETE JUHTIMISEL 41 1

17 17.1 17.2 17.3 18 19 20 21

AUTOMAATIKA VÕRKUDES, AVARIIVASTANE KAITSE ................................42 RIKKED ELEKTRISÜSTEEMIS ...........................................................................................42 RELEEKAITSE JA AUTOMAATIKA ....................................................................................43 ÜLEPINGEKAITSE............................................................................................................44 MÕÕTMISED .................................................................................................................45 KESKKONNAOHUD.....................................................................................................45 LÕPETUSEKS ................................................................................................................47 ENERGEETIKA TULEVIKUST..................................................................................48

2

1

Sissejuhatus Kogu inimkonna ja eraldi iga inimindiviidi eksistentsiks ning arenguks on möödapääsmatult vajalikud kolm asja (kui neid tinglikult asjadeks nimetada): • aine • energia • info.

Täpsemalt öeldes on nendeks ainevahetus, energiavahetus ja infovahetus. Igasugune inimese vahekord ümbruskonnaga on kõige üldisemas mõttes alati taandatav nimetatud kolmele mõistele: • Ainevahetus seisneb toidu omastamises ja seedejääkide ning muude keha jääkproduktide eemaldamises. • Energiavahetus seisneb toidus sisalduva energia omastamises ja selle arvel inimkehas tekkiva soojusenergia eemaldamises. Osa energiat kulub ka füüsilise tööna, igasuguse füüsilist jõudu nõudva liikumise näol. Ekslik on arvata, et inimene vajab ka soojusenergiat. Inimkeha temperatuur on valdavalt kõrgem ümbruse temperatuurist ja seetõttu kandub soojusenergia alati inimkehalt ümbruskonda, välja arvatud piiratud aja jooksul nt saunas või troopikas, kui keskkonnalt kandub soojus inimkehale.Kuid pikema aja jooksul see ei ole võimalik. • Infovahetus seisneb kõigi meelte vahendusel saadavates aistingutes, millest ajus kujunevad vastavad infokogused ning inimese poolt kõne, kirja, žestide ja miimika abil ümbruskonnale (sh teistele inimestele) edastatavas infos. Igasugune inimtegevus on tegelikult aine-, energia- ja infovahetuse tulemus erinevate objektide vahel, kus üheks objektiks võib olla inimene. Enamikel juhtudest need vahetused ei esine üksikuna, vaid on omavahel tihedalt seotud, kuid siiski eristatavad, kuigi igal üksikul juhul saab vaadelda ühte neist domineerivana. On oluline märkida, et aine-, energia- ja infovahetus ei toimu mõlemas suunas üheaegselt. Nii aine, energia kui ka info salvestub teatud ajavahemikuks mõnes objektis, sh ka inimkehas. See ajavahemik võib olla väga pikk. Nimetatud kolme ’asja’ inimese osalusega seotud vahetuse sobiva toimimise eesmärgil juhib inimene väliskeskkonnas märksa suuremaid kolme “asja” liikumise ja salvestamise protsesse. Enamus inimese poolt kasutatavast energiast kulubki just selleks. Nimetagem energia kasutamist tööstuses, transpordis, ruumide kütteks, info edastamiseks, valgustuseks (vt ka Elektrienergia ülekanne). Järgnevalt vaadeldakse peamiselt keskkonnas esinevaid energiavahetusega seotud looduslikke ja tehislikke protsesse. Inimkonna kõigi vajaduste rahuldamiseks on vajadus energia järele muude seas olnud ning jääb üheks kõige olulisemaks ja kiiremini kasvavaks. Seoses energia ressursside piiratusega ja sellega kaasnevate probleemide keerukusastme kasvuga suureneb energia osatähtsus maailmamajanduses veelgi. Sellest tingituna on viimasel ajal kasvanud kogu maailmas nõudmine ka haritud energeetikaala spetsialistide järel. Samal ajal on väga oluline, et iga vähegi haritud inimene saaks aru energeetikasse puutuvatest igapäevaprobleemidest ja sellel alal vastuvõetavatest otsustest, oskaks energiaressursse mõistusepäraselt ja ratsionaalselt kasutada. Selleks on kasulik meenutada keskkoolikursuse füüsika ja keemia neid osi, mis puudutavad tööd, energiat, soojust ja elektrit. Seejuures ei ole käesolevas kirjutises kinni peetud järjepidevusest füüsikakursuse elektrotehnikat puudutavates küsimustes, esitatud on 3

vaid energeetikasse puutuvad olulisemad teemad. Vähem on puudutatud teooriat ja välditud keerulisi valemeid. Järgnev ongi pühendatud kõige selle meenutamiseks ja huviliste abistamiseks energeetikat käsitlevate küsimuste lahtimõtestamisel, aga ka selleks, et teha oma valikuid võimalikus osalemises energiaprobleemide lahendamisel kvalifitseeritud spetsialistina. Käesolev tekst peaks aitama ka paremini aru saada Eesti Energia AS-i koduleheküljel esitatust. Mis siis on energeetika? Enne, kui vastata küsimusele energeetika kohta, on oluline meenutada mõningaid mõisteid, ilma milleta ei ole võimalik energeetikat puudutavates küsimustes täit selgust saada.

2

Energia ja töö Füüsikalises mõttes on energia füüsiliste objektide (osakeste, kehade, väljade) liikumise üldine mõõt, kitsamas mõttes suurus, millega saab mõõta objekti võimet teha tööd, nt panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, gaasi rõhku või muuta aine keemilist struktuuri jne. Energiat võime tinglikult nimetada töö varuks. Mehaanikas on töö võrdne energia kuluga, mida kulutatakse materiaalse keha (materiaalse punkti) nihutamisel teatud teepikkusel, ületades seejuures teatud mehaanilist jõudu. Teisisõnu: jõu poolt tehtud töö on võrdeline jõu suurusega ja tema mõjumise jooksul nihutatud materiaalse keha (materiaalse punkti) poolt läbitud vahemaa pikkusega. A = F × l, kus A on tehtud töö džaulides [J], F on kehale mõjuv jõud njuutonites [N] ja l on jõu mõju ajal keha poolt läbitud vahemaa meetrites [m]. Tööd tehakse alati teatud aja jooksul. Energia ja töö on ühe ja sama nähtuse kaks eri tahku ja nende mõõtühikud on samad. Töö tulemusena muutub üks energialiik mõneks teiseks energialiigiks.

Energia jäävuse seadus Energia võib esineda väga mitmesugusel kujul või erinevas vormis. Võib rääkida energia erinevatest liikidest. Aegade jooksul on vaieldamatult tehtud kindlaks, et mistahes suletud süsteemis toimub kõigi protsesside tulemusel ühe energialiigi muutumine teiseks selliselt, et süsteemi koguenergia jääb muutumatuks. Selles väljendub energia jäävuse seadus. Täpsemalt käsitledes tuleb rääkida massi ja energia ekvivalentsuse seadusest, mille kohaselt iga füüsikalise süsteemi mass m ja energia E on omavahel järgmises seoses: E = m × c2, kus E on energia džaulides [J], m on süsteemi mass kilogrammides [kg] ja c on valguse kiirus meetrites sekundis [m/s]. (c = 3 × 108 m/s). See tähendab, et iga füüsikalise süsteemi siseenergia muutusele ΔE vastab süsteemi teatud massi muutus Δm. See seadus seob energia jäävuse seaduse massi jäävuse seadusega, näidates vahekorda, kuidas mass võib muutuda energiaks ja vastupidi. Sellised muutumised ei 4

3

Näiteks mingi keha mehaaniline energia on muutunud soojuseks ja hajunud ümbritsevasse keskkonda või kiirgusenergia näol kiirgunud maailmaruumi. Näitena võib siin tuua ka kõrge paisu taga seisvat veemassi. Lähemal uurimisel selgub aga alati. siis tuleb seda mõista kui mingis protsessis vajaliku energialiigi muutumist mittevajalikuks energialiigiks. Potentsiaaset energiat. Kui materiaalne keha püsib paigal. ta ei kao ega teki juurde. Kui mingi materiaalne keha liigub (tavaliselt on taustsüsteemiks Maa. siis öeldakse. aga talle mõjub mingi jõud. millel on teatud potentsiaalne energia. perpeetum mobile) loomine. Tavaliste. Seega energia võib vaid muuta oma liiki või kanduda süsteemi ühelt objektilt teisele. Näiteks. siis ei ole tegu energia loomise või tekitamisega. Jõuks. Tõepoolest. Kui räägitakse energia kadudest. maapealsete protsesside juures piisab ainult energia jäävuse seaduse arvestamisest. 4 4. et kui räägitakse energia tootmisest. Ilmselt ei ole siinjuures vaja selgitada. et energia on kas muutnud oma vormi (liiki) või asukohta. on selle massi potentsiaalne energia: Wp = m × g × h. mis toodaks otseses mõttes energiat. et seetõttu ei saa ehitada masinat. mis reeglina hajub ümbritsevasse keskkonda. mis kehale mõjub. kus Wp on potentsiaalne energia džaulides [J] m on mass kilogrammides [kg] ja h on kõrgus meetrites [m]. Energia võib vaid muuta oma asukohta või vormi (liiki). Järelikult ei ole võimalik igavese jõumasina (igiliikuri. kui just väljastpoolt sinna energiat juurde ei anta. Ette rutates tuleb öelda. Need võivad olla arvestatavad vaid väga suurte jõudude (nt tuumajõudude). et sellel kehal on teatud hulk potentsiaalset energiat. siis omab see keha kineetilist energiat. väga suurte kiiruste (valgusekiirusele lähedaste kiiruste) või väga suurte masside (nt galaktikate ja nende kogumite) juures. Energia jäävuse seadus väljendab ühte looduse kõige üldisemat olemust: ühes kindlas süsteemis on energiat just nii palju kui seda on. et esimesel pilgul tundub tegu olevat energia tekkimise või kadumisega. Vahel toimub see muutumine nii märkamatult. vaid ikkagi ühe energialiigi muutmisega teiseks. võib olla näiteks maakera külgetõmbejõud (nimetakse ka gravitatsioonijõuks või raskusjõuks). Kineetiline energia on võrdeline keha massiga m ja keha liikumiskiiruse v ruuduga.ole tavalistes protsessides märgatavad. sest raskusjõud on ju tegelikult gravitatsioonijõud. et selles vahemikus raskuskiirendus g on praktiliselt konstantne). kui maapinnalt on tõstetud mass m kõrgusele h (eeldades. võib nimetada gravitatsioonienergiaks. mille suhtes liikumist määratakse). Mõne 5 . kus on tegemist raskusjõuga. Veemass on võimeline tegema tööd niipea. võib see keha liikuma hakates hakata tegema tööd. kui avatakse lüüsid (siibrid) ja alla voolav vesi paneb käima veeturbiini abil elektrigeneraatori või vesiratta abil veskikivid. kui see keha vabastada teda paigalseisus hoidvatest tõketest. kuid energia hulk ühe suletud süsteemi piires ei muutu. tavaliselt soojusenergiaks.1 Energia vormid (liigid) Mehaaniline energia Mehaanilise energia all mõeldakse füüsilise keha nii potentsiaalset energiat kui ka kineetilist energiat.

Akustilist energiat “toodab” näiteks raadio kõlar. kus uue ainena tekib vesi (H2O) auru näol. Kuid kaks korda kiiremini sõitev sama suur auto omab juba neli korda suuremat energiat. muundades võimendist tuleva helisagedusega elektrienergia akustiliseks energiaks. Lihtsaim näide on süsinikku sisaldavate ainete keemiline reaktsioon õhuhapnikuga. Protsess kulgeb tavaliselt intensiivselt. mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri. generaatori või turbiini rootor pöörlema vajaliku pöörlemiskiirusega.teise taustsüsteemi suhtes. Peale selle on pöörleva keha kineetiline energia võrdeline selle keha inertsmomendiga J (inertsmoment sõltub selle keha massist ja geomeetrilisest kujust): J ×ω Wk = . ω on pöörleva keha nurkkiirus radiaani sekundis [rad/s]. generaatori või turbiini rootor teatava kineetilise energia. See on põlemine. Mehaanilise energia hulka kuulub ka akustiline energia. omab see kineetiline energia muidugi teist väärtust. milles süsinik ühinedes hapnikuga moodustab reaktsiooni tulemusena süsihappegaasi (CO2). teatav hulk energiat. ja eraldub soojusenergia. kus Wk on kineetiline energia džaulides [J] m on mass kilogrammides [kg] ja v on keha kiirus meetrites sekundis [m/s]. Analoogiliselt omab kineetilist energiat ka iga pöörlev keha. mida saab määrata eeltoodud valemiga. kusjuures pöörleva keha kineetiline energia on võrdeline tema pöörlemise nurkkiiruse ω ruuduga. st. tuleb rootorile anda tema käivitamisel. Seega näiteks kaks korda suurem auto omab liikumisel sama kiirusega ka kaks korda suuremat kineetilist energiat. leegina. Reeglina toimuvad kõik põlemisprotsessid meid ümbritseva keskkonna temperatuurist tunduvalt kõrgematel temperatuuridel. Neid aineid nimetatakse kütusteks. ja mis võib vabaneda ainete ühinemise.või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Selleks. mis on helilaines õhuosakeste liikumise kineetiline energia. tema pöörlemiskiiruse tõstmisel nullist kuni töökiiruseni. 4. Põlemisprotsessi käivitamiseks (alustamiseks) on 6 . et panna seisva elektrimootori. Seega omab iga pöörleva elektrimootori. mis näiteks Maa suhtes liigub. Selles reaktsioonis eraldub energia soojusena − süsinikus sisalduv keemiline energia muutub soojusenergiaks. kus 2 2 J on pöörleva keha inertsmoment kilogramm korda meeter ruudus [kgm2] . Samuti toimub vesiniku (nii puhta kui ka aine koosseisu kuuluva) ühinemine hapnikuga. Liikuva keha kineetiline energia määratakse järgmiselt: Wk = .2 Keemiline energia Keemiline energia on energia. Muidugi peab selleks teadma rootori inertsmomenti.

See on elektromagnetlainete kiirgus. Soojusenergiat vajame kodudes ainult toidu valmistamisel ja inimkehas toidu keemilise energia muundumise tulemusena tekkiva soojusenergia ärajuhtimiseks sobiva toaõhu temperatuuri loomisel. Siin mõistetakse elektromagnetilist kiirgust kõige laiemas mõttes. Elektromagnetilist kiirgust liigitatakse sõltuvalt elektromagnetlainete sagedusest raadiolainete kiirguseks.elektromagnetilise kiirguse energia) on vahelduva elektromagnetilise välja energia.protsessi alustamiseks peab toimuma aine süütamine. Viimast nimetatakse lihtsalt elektrienergiaks ja see ongi energeetika põhiliseks objektiks. röntgenikiirguseks. nähtavaks valguseks.4. ultraviolettkiirguseks. Seetõttu toimub elektrienergia edastamine juhtmete abil. ventilatsiooniavade ja korstna väliskeskkonda.3 Soojusenergia Soojusenergia ehk soojus on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.4 4. 7 . Mittemuutuva elektromagnetilise välja energia väljendub nii elektrivälja kui ka magnetvälja energiana. 4. Perioodiliselt muutuva elektromagnetilise välja energia on aga kiirgusenergia ja vahelduvvoolu energia. Muidugi kasutatakse soojusenergiat suuremal määral tööstuses ja teistes majandusharudes mitmesuguste tehnoloogiliste protsesside juures. aga samuti alalisvoolu energiana. Lühemalt öeldes on see aineosakeste kineetiliste energiate summa.2 Elektrienergia Elektrienergia on madalsagedusliku elektromagnetilise välja energia. mis madala sageduse tõttu (tööstussagedus Euroopas 50 Hz või 60 Hz USA-s) praktiliselt kiirguse näol ei levi. Nimetatud kiirgused on siin toodud vahelduva elektromagnetlainete sageduse tõusvas ehk lainepikkuse vähenevas järjekorras. 4. et (nagu sissejuhatuses juba öeldud) inimene ei tarbi otseselt soojusenergiat. mida sagedasemad on põrkumised.1 Kiirgusenergia Kiirgusenergia (täpsemalt . mis levib elektromagnetlainete näol. Kasutatakse ka väljendit “elektrienergia transport”. Kogu ruumide kütteks kasutatav soojusenergia kaob alati läbi seinte. 4.algul vaja tõsta nende ainete temperatuuri süttimistemperatuurini .4. Huvitav on siinjuures märkida. gamma-kiirguseks. seda suurem on aine (sise)energia soojusenergia. Vähemal määral kuulub energeetika objektide hulka ka alalisvoolu energia. Elektromagnetiline energia Elektromagnetiline energia esineb sisuliselt elektromagnetvälja energiana. Mida kiirem see liikumine on. Kiirgusliikide piirid ei ole täpselt määratud ja nad võivad osaliselt kattuda. Konkreetse aine hulga juures iseloomustab energia taset aine temperatuur. infrapunaseks kiirguseks (see on soojuskiirgus). kuid see ei iseloomusta mõistet kõige paremini.

kui ütleme. mis tegeleb kõige sellega. mis antakse 8 5 . raskesti mõistetav ja arusaamatu. Siis mõistetakse selle all kütuses sisalduva keemilise energia muundamist elektrienergiaks ja selle edastamist tarbijatele.) lõhestamisel vabanevat energiat ja samuti kergete aatomituumade (vesiniku isotoobid deuteerium ja triitium) ühinemisel vabanevat energiat (termotuumaenergia). ainult selle erinevusega. Tööstuses. Selle all mõistetakse kütuste kaevandamist. Raskete aatomituumade lõhestamisel põhinevat energia “tootmist” kasutatakse aatomielektrijaamades. teeninduses. valgustada midagi. Elektrienergia on põhimõtteliselt sarnane elektromagnetilise kiirgusenergiaga. mille liikidest tänapäeva arenenud maailmas on kõige levinum. Tegelikult levib elektrienergia juhtmeid ümbritsevas ruumis elektromagnetilise väljana. et energeetika on erinevate energialiikide (mitmekordsete) muundamiste protsess.Tavakäsitluses on siiski piisavalt korrektne. et teda saab lihtsalt muuta teist liiki energiaks. et siin toimub selle vahelduva elektromagnetilise välja suunamine metallist juhtmete abil. tuumakütuses) sisalduv energia muundatakse sobivaks energialiigiks (valdavalt elektrienergiaks. transpordis (NB! siin on väljend “transport” igati õiges tähenduses). muuta või säilitada temperatuurirežiimi. Viimasel ajal on inglise keele mõjul hakatud kasutama selle reaktsiooni nimetusena ka “fusioon” või “fuusio”. vähemal määral soojusenergiaks) ja edastatakse see tarbijale. kodumajapidamises ja igapool mujal on lõpptulemuse või eesmärgi saavutamiseks vaja teha mehaanilist tööd. Võib öelda.5 Tuumaenergia Tuumaenergia (aatomienergia) all mõistetakse raskete aatomituumade (uraan. 4. Energeetika mõiste Energeetika on majandus.Inimtegevuse iga ala on seotud mingisuguse energiakuluga. Elektrienergia on juhtmete kaudu edastatava elektrivoolu poolt põhjustatud vahelduva magnetvälja energia ja juhtmetevahelise elektrilise pinge poolt põhjustatud vahelduva elektrivälja energia ühine koguenergia. Samal ajal on elektrienergia oma olemuselt paljudele inimestele küllaltki salapärane. Kõigeks selleks on vaja suurel hulgal energiat. Viimati nimetatud ühinemisreaktsiooni nimetatakse termotuumareaktsiooniks. sest see on võimalik ainult väga kõrgel temperatuuril (üle 10 miljoni °C). Püsiva energia saamine kergete aatomituumade ühinemise teel on tehniliselt praegu veel lahendamata.ja teadusharu. Sel juhul käsitletakse elektroenergeetikat eraldi. Elektrienergia on sellise domineeriva koha võitnud kõigepealt sellega. kõige mugavamalt kasutatav elektrienergia. mille lõpptulemusena saadakse elektrienergia. See tähendab. põllumajanduses. võimendada signaale jne. mis teeb võimalikuks kütustes sisalduva energia viimise tarbijateni tarbijate poolt soovitud vormis. nõutava kvaliteediga ning neile kõige sobivamas kohas ja vajalikul ajal. plutoonium jt. et elektrienergia levib juhtmete kaudu elektrivooluna. Aatomituumade lagunemisel eralduv energia on mitme suurusjärgu võrra suurem kui mistahes aine sama koguse põlemisprotsessis eralduv energia. nende transporti ja jaotamist. Mõnikord käsitletakse kütuseenergeetikat eraldi. et antud tingimustes majanduslikult mõistliku hinnaga saadaolevas energiakandjas (kütuses. Veelgi suurem energia kogus eraldub aga kergete aatomituumade ühinemisel. vees. teostada keemilist protsessi.

puudutades vaid vajaduse korral kütuse.1 Kütused Kütuste energia kujutab endast salvestunud päikeseenergiat. Energeetika mõttes väga väikeses maastaabis on see siiski võimalik. Kuigi neid kergeid aatomituumasid jätkub miljoniteks aastateks. peab igal ajahetkel tootma elektrienergiat täpselt nii suure võimsusega. Neid omakorda võib jagada taastuvateks ja mittetaastuvateks energiaallikateks. maagaasi. nafta) aastaid tagasi. Laiemas mõistes haarab energeetika endasse nii elektroenergeetika. kui tarbijad parajasti just vajavad (muidugi kadude võrra rohkem kui tarbijate koguvõimsus on). 9 . Sageli nimetatakse seda lihtsalt päikeseenergiaks. Kütuseid. Käesoleval ajal on aga intensiivistunud uuringud akude erimahtuvuse (energiamahtuvus massiühiku kohta) tõstmise osas eesmärgiga kasutada neid autodel põhienergiaallikatena. sõltub sellest. mis on formeerunud miljoneid aastaid tagasi surnud loomadest ja taimedest. mis uuenevad pidevalt päikese kiirgusenergia arvel. Inimühiskonna jaoks aga võib päikeseenergiat lugeda siiski ammendamatuks. Peab kohe ütlema.ja naftaproduktid. milles energia vabaneb kergete aatomituumade ühinemise arvel. Tänapäeva energeetika ei võimalda elektrienergiat arvestatavates kogustes salvestada ja lattu koguda. Seega on päikeseenergia põhimõtteliselt samuti mittetaastuv. mis müüb tarbijale elektrienergiat. nendeks on kivisöe-. millise energeetikaharuga on tegemist. millest maale saabub püsivalt üliväike osa. mille taastumine päikese kiirgusenergia arvel kestab inimese elueaga võrreldes tunduvalt kauem või mille taastumine on tunduvalt aeglasem kui kasutamine. et praktiliselt ainsaks primaarenergiaallikaks on päikese kiirgusenergia. põlevkivi-. mille tekkimises pole inimkond osalenud või ei osale. nimetatakse ka taastuvateks ja mittetaastuvateks energiateks. ei ole nende kogus siiski lõpmatu. 6. mida käsitleme maa tingimustes primaarenergiaallikatena.tarbijale üle tarbija juures. 6 Primaarenergiaallikad Primaarenergiaallikateks nimetatakse neid energiaallikaid. Selle tulemusel on tekkinud ja tekivad kõik maapealsed taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad. See tähendab. Käesolevas kirjutises käsitletakse energeetika mõiste all peaasjalikult elektroenergeetikat. Mittetaastuvateks energiaallikateks loetakse aga selliseid. “Tavaliselt” on taastuvate energiaallikate kohta öeldud sellepärast.ja soojusenergeetika küsimusi. et päikese energiaallikaks on termotuumareaktsioon. tarbija poolt soovitud aja jooksul ja temale vajaliku võimsusega ja kvaliteediga. soojusenergeetika kui ka kütuseenergeetika. Energeetikas akudel siiski tulevikus suurt rolli ei ole. Tavaliselt loetakse taastuvateks energiaallikateks selliseid energiaallikaid. See. nt elektrienergia salvestamisel tavalise auto akusse – see on ju väike elektrienergia ladu. et energeetikaettevõte. milliseid energia muutumise piire vaadeldakse. Sõltuvalt kütusest võib see salvestumine olla toimunud kümneid (puit) kuni miljoneid (kivisüsi. nimetatakse fossiilkütusteks.

Boimassi all mõistetakse igasugust taimestikku. Kivisüsi Kivisüsi on üks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi kütuseid. Viimaseid (orgaanilise kütuse töötlemissaadusi) ei saa muidugi liigitada primaarenergiaallikateks.Sageli räägitakse biomassist kui kütuseliigist. Puit on ajalooliselt esimene energiaallikas. Energeetikas kasutatavate kütustena tulevad kõne alla järgmised kütused: 6. kuigi ülekantud tähenduses seda sõna (põlemine) sageli ka kasutatakse.1. Taimede koostises olnud ainetest on kivisöes aegade jooksul säilinud peamiselt süsinik (kuni 95% kivisöest). Perspektiivis on energiavõsa võimalik kasutada ka elektrienergia tootmiseks. Kivisöe eriliseks vormiks on antratsiit. Seetõttu ei ole ka õige tuumakütust vaadelda kütusena tavalises mõttes. Kunagi kasutati puidu põletamist ka mehaanilise energia saamiseks. põõsastaimed. Kütuste energeetiliselt oluliseks iseloomustavaks suuruseks on nende kütteväärtus. Siia kuuluvad puiduhake ja -jäätmed. joonis nr 1. turvas jne. st eriti tema kütteväärtus ja mineraalosade sisaldus (eraldub põlemisel tuhana). põhk. energiavõsa jms. nt auruvedurites.on alles lk-l 13 Nagu juba mainitud. on kütuste puhul tegemist ainetega. Kivisöe kvaliteet. puidujäätmed. mida inimene hakkas peale lihaseenergia teadlikult kasutama. Tänapäeva energeetikas otsitakse võimalusi puidu kasutamiseks energeetilistel eesmärkidel vaid seal. toiduvalmistamiseks. mille keemilistes seostes olev energia võib vabaneda mingi keemilise reaktsiooni (põlemise) tulemusena. saepuru. Tänapäeval energeetikas kasutatavad kütused on kõik orgaanilise päritoluga maavarad või nende töötlemise saadused. kuid tõsist tööd tehakse ka nn energiavõsa kasvatamise uurimisel. mille kvaliteedinäitajad on tavalistest kivisöesortidest märksa kõrgemad. sõltub suurel määral leiukohast. kus muude energiaallikate kasutamine osutub kas liialt kalliks või siis looduskaitselistel kaalutlustel. Eeskätt otsitakse võimalusi puidujäätmete kasutamiseks. Põlemisel muutub kivisöes olev keemilise energia soojusenergiaks. Kivisüsi on tekkinud miljoneid aastaid tagasi soodes ürgsete taimede lasunditest. Energiavõsana kasvatatakse kiireltkasvavaid puittaimi. mida kasutatakse peaasjalikult kütteks. Liialdamata võib lugeda biomassi hulka igasugust mitte kauges minevikus looduses tekkinud orgaanilist ainet.. Vt. Pruunsüsi 10 . puiduhake. sest need on saadud tõeliste primaarenergiaallikate töötlemise tulemusena. sest tuumakütuse puhul ei ole tegemist põlemisega. Puidus sisalduv keemiline energia muudeti ja muudetakse nüüdki soojusenergiaks. Mõistet “tuumakütus” käsitletakse edaspidi.1 Tahked kütused Puit (küttepuud. pilliroog. mille 2-3 aastaseid puitunud võrseid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. mis on hiljem kattunud mitmesuguste setetega. mille niiskusesisaldus on pärast kasvuperioodi viidud põletamiseks sobivalt madalaks. selle töötlemissaadusi või jäätmeid. mis on kütuse massiühiku (tahkete ja vedelate kütuste puhul) või mahuühiku (gaasiliste kütuste puhul) täielikul põlemisel vabanenud energiahulk. vähemal määral teisi põlevaid aineid.).

Energeetilise kütusena ei tule kõne alla. Sellel on nii ajaloolised põhjused kui ka see. kuid kivisöest märksa noorem ja tunduvalt madalama kütteväärtusega.80 %. Suur niiskusesisaldus loob lisaprobleeme tema kuivatamisega.või pruunsöel. Hoolimata põlevkivi suurtest varudest maailmas. a üksikutel juhtudel ajutise ja väikese võimsusega energiaallikana kohtades. Põlevkivi Põlevkivi on miljonite aastate jooksul merepõhja sadestunud madalamate elusorganismide kivistunud jäänused. mis sisaldavad küllaldasel määral orgaanilist ainet (orgaanilise aine osa sisaldab süsinikku 60 . pilliroog ja teised kiireltkasvavad mittepuittaimed ning olmeprügi. 11 . On ette nähtud kasutamiseks sisepõlemismootorites. mis on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks. Võib öelda. Tingituna väikesest tihedusest on turba kütteväärtus madal. kasutatakse seda energeetilistel eesmärkidel võrdlemisi tagasihoidlikult eelkõige madala kütteväärtuse tõttu.2 Vedelad kütused Nafta ja naftasaadused Toornafta. Turba töötlemise tulemusena (vastava tehnoloogiaga kokkupressimisel) saadav turbabrikett on ahjukütusena kodumajapidamises kasutatav. Bensiin on kerge naftasaadus. Eestis on põhiliseks energeetiliseks kütuseks kujunenud siiski põlevkivi. Põlevkivi kvaliteet on madalam kui kivi. kuid taastuva kütusena tulevad need tulevikus kindlasti arvesse. Paljud põlevkivivarudest rikkad riigid eelistavad primaarenergiaallikatena kasutada teistest riikidest sisseveetavat kivisütt või maagaasi.1.10 %). vesinikku 6 . Toornafta tööstuslikul töötlemisel saadakse muude naftasaaduste kõrval mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. v.Pruunsüsi on samuti taimse päritoluga. energeetilise kütusena praegu mitte. Päritolult on pruunsüsi kivisöe ja turba vaheline nn siirdeaste. kus puudub alaline elektrivarustus. Väike tihedus ja tagasihoidlik kütteväärtus lubavad turvast kasutada ainult kohaliku kütusena. omades madalat kütteväärtust ja väga suurt mittepõlevat mineraalosa osatähtsust (umbes pool kogu põlevkivist). Turvas Turvas on veekogudes kasvanud taimestiku surnud ja põhja settinud osised. et muude kütuste suuri varusid Eestis ei ole. Kinnikasvavad järved on selle tunnistajaks. et turvas tekib juurde ka tänapäeval. mida kasutatakse valdavalt transpordis. Nende igaühe põletamiseks ettevalmistamisega ja põletamisega on seotud palju probleeme. mille vanust loetakse sadade ja tuhandete aastatega. Siiski kasutati möödunud sajandil kuni 1960ndate aastateni Eestis Ulilas ja Turbas ka turvast elektrijaamades kütusena. on tekkinud maakoores mereloomade ja -taimede ning alamate organismide sadestunud jäänustest miljonite aastate jooksul. 6. Muu tahke kütus Tahke kütusena tulevad kõne alla veel põhk.

Tahkete kütuste destillaadid Eelnimetatud vedelkütustega sarnaseid energeetilisi kütuseid võib saada ka tahkete kütuste töötlemisel-utmisel (destilleerimisel). See toodang moodustab vaid väikese osa elektrijaamas kasutatavast energeetilisest kütusest. On reeglina odavam kui bensiin. kus muul kombel elektrivarustuse tagamine majanduslikult end ei õigusta. Magistraaltorujuhtme pikkus võib ulatuda tuhandetesse kilomeetritesse. Vähesel määral on leitud maagaasi Keri ja Prangli saartel ning mõnes kohas Põhja-Eestis.Diiselkütus kuulub samuti kergete naftasaaduste hulka. Eestis on Narva lähistel Eesti Elektrijaama territooriumil põlevkivi ümbertöötamise tehas. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. kus naftaleiukohadki. kui erikaalutlustel teiste kütuste kasutamine ei ole otstarbekas. See tuleb kõne alla vaid siis. siis küttemasuut (lühidalt masuut) on tunduvalt "paksem" ja vajab pumpamiseks eelnevat kuumutamist. See on tekkinud samuti miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede ning alamate organismide lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning koosneb põhiliselt metaanist. Tahkete kütuste destillaatide hulka võib lugeda ka taimse päritoluga vedelaid kütuseid. USA-s − seal. Kasutatakse sageli väikesaarte diiselelektrijaamades. kuid teatud turusituatsioonis võib diiselkütuse hind muutuda bensiini hinnaga võrreldavaks. Kasutatakse soojus. Seal toodetav (põlevkivi utmisel saadav) õli sobib kasutamiseks nii väiksemates katlamajades soojuse tootmiseks kui ka Eesti Elektrijaamas.ja elektrienergia tootmiseks. 6. Kasutatakse ahjukütusena (muidugi spetsiaalse konstruktsiooniga ahjudes) soojusenergia tootmiseks. Raske kütteõli ehk küttemasuut on nafta töötlemisel pärast kergete naftasaaduste eraldamist saadav vedelkütus.3 Gaasilised kütused Looduslik gaas (maagaas) Maagaasi päritolu on üsna lähedane nafta päritolule. Kui kerged vedelkütused on reaalsetel temperatuuridel hästi voolavad (pumbatavad).tema põletamisel ei jää tuhka ning põlemisproduktides olevate keskkonnaohtlike ainete sisaldus 12 . eriti talvetingimustes.1. Energeetilise kütusena on maagaas kõige loodussõbralikum . Kerge kütteõli on sarnane diiselkütusega ja need on omavahel asendatavad. Eestis maagaasileiukohti tööstuslikus mõttes ei ole. peamiselt kohtades. kuid teda kasutatakse peale transpordivahendite ka väiksemates energeetilistes seadmetes. kus muude energeetiliste kütuste kasutamine on keeruline. Iraanis. Suurimad maagaasileiukohad on Venemaal. Piiratud huvi kütustena kujutavad vilja ja muude tärklist sisaldavate taimede töötlemisel saadav etanool (etüülalkohol ehk viinapiiritus) ja õlitaimedest saadav õli sisepõlemismootorite kütusena. Energeetikas need olulist tähtsust ei oma. Tarbijateni viiakse maagaas magistraaltorujuhtmete ja jaotusvõrkude kaudu.

saab vedelgaasi kasutada (põletada) pärast aurustamist vaid gaasilises olekus. Vedelgaasi kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina seal.) võidakse kasutada ka energeetilise kütusena kohaliku vajaduse katmiseks soojatootmisel. ka majapidamisgaasina. Kasutatakse väiksemates majapidamistes majapidamisgaasina. kus ta reostaks loodust rohkem. Kaasnev gaas Kaasnev gaas on muude keemiliste protsesside kõrvalsaadus. kus muude kütuste kasutamine on kallim või raskendatud (eelkõige loodushoiu seisukohalt). Kasutatakse energeetilise kütusena seal. peamiselt naftaleiukohtades saadava nafta (kohati soovimatu) kõrvalsaadus. Vedelgaas Vedelgaas koosneb põhiliselt propaanist ja butaanist ning on keemiatööstuse (naftatöötlemise) produkt. Saadakse orgaanilise aine suure sisaldusega olme. 13 . väikestes elektrijaamades soojuse ja elektri koostootmisel või ka mootorikütusena elektrienergia reservgeneraatori käitamiseks. Kuigi tegemist on kütusega. mille varustuse ootamatu katkemise korral on võimalik kasutada Lätis asuvat looduslikus maaaluses hoidlas hoitavat reservi. Tehisgaasid Tehisgaasidest tulevad kõne alla kamberahjugaas ja generaatorigaas. Energeetiliseks otstarbeks tehisgaase praktiliselt ei kasutata.on minimaalne. Tehisgaase saadakse tööstuslikul teel tahkete kütuste töötlemisel kamberahjudes või erilistes gaasigeneraatorites. Eestis kasutatakse Venemaalt saadavat maagaasi. Harvemini kasutatakse koos või analoogiliselt tavalise maagaasiga. Üksikutel juhtudel orgaanilise aine suurte kogumite juures (prügimäed. Eestis kasutab energeetilise kütusena osaliselt maagaasi Iru Elektrijaam Tallinna külje all. Biogaas Biogaas ehk käärimisgaas on orgaanilise aine käärimisel tekkiv gaas.ja loomakasvatusjäätmete kääritamisel kinnises anumas või muus ruumalas. et mitte lasta vabalt keskkonda. Koosneb umbes 2/3 metaanist ja 1/3 süsihappegaasist. Seetõttu vaadeldakse teda ikkagi gaasilise kütusena. Enne gaasimagistraali ehitamist Venemaa maagaasi transportimiseks Eestisse toodeti põlevkivist kamberahjugaasi Kohtla-Järvel. Sageli põletatakse kasutult. kus soovitakse just gaaskütust. Enamasti kasutatakse vajadusel energeetilise kütusena naftaleiukohtade vahetus läheduses. Selle gaasiga kui majapidamisgaasiga varustati Kohtla-Järve kõrval Tallinna ja Leningradi (praeguse Peterburi) kodusid. loomakasvatus-suurfarmid jms. kuigi tänapäeval majapidamistes on enamasti asendunud maagaasi kui odavamaga. mida transporditakse ja hoitakse vedelal kujul. Kasutatakse kütusena mitmes tööstusharus. kui tema põlemisproduktid. kuid puudub võimalus maagaasi kasutamiseks.

Sellele vastab keskmiselt hea kivisöe kütteväärtus. eriti küttemasuuti.3 MJ/kg. mille kütteväärtuseks on 7000 kcal/kg ehk rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis 29. 14 . Tingkütuse ehk leppekütuse all mõistetakse arvutuslikku kütust. Tahkete kütuste puhul on peale orgaanilise osa oluline ka nende koostises olevate mittepõlevate mineraalainete sisaldus (põlemisel järelejääva tuha hulk). Kütuste põletamisel tekib neis sisalduva väävli põlemisel väävligaas (SO2). mis atmosfääris ühinedes veeauruga moodustab väävlishappe (H2SO3). Gaasiliste kütuste kütteväärtuse mõõtühikuks on vastavalt MJ/m³ või kcal/m³ normaaltingimustel. Nimetatakse seda näitajat kütteväärtuseks ehk eripõlemissoojuseks. iseloomustatakse ka viskoossuse ja selle sõltuvusega temperatuurist. Seda iseloomustatakse kütuse massiühiku (gaasilistel kütustel ruumiühiku) põlemisel eralduva soojusenergia hulgaga. mis on oluline nende pumpamisel madalatel temperatuuridel. tahkete ja vedelate kütuste puhul on oluline ka nende tihedus. mille mõõtühikuks on tahketel ja vedelatel kütustel MJ/kg (megadžauli kilogrammi kohta) rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) või kcal/kg (kilokalorit kilogrammi kohta) varem kasutatud mõõtühikute süsteemis. Erinevate kütuste võrdlemiseks kasutatakse mõistet tingkütus.Term otuum aenergia PÄIKE Kiirgusenergia ca 8 m inutit Süsivesinikke sisaldav taim estik Fotosüntees M adalam ad elusorganism id Küm ned aastad Sajad ja tuhanded aastad M iljonid aastad Maagaas Nafta Kivisüsi Puit Turvas Pruunsüsi Põlevkivi Energia esineb k e e m i l i s e energiana Joonis nr 1 Kütuste tekkim ine planeedil M aa 6. Vedelaid kütuseid. s. Tagajärjeks on happevihmad.2 Kütuste iseloomustus Energeetika seisukohalt kõige olulisemaks kütuste iseloomustavaks näitajaks on energiasisaldus. Kõikide kütuste puhul on loodushoiu seisukohalt äärmiselt tähtis nende väävlisisaldus.o gaasi temperatuuril 0° C ja rõhul 1 atm ehk 760 mm Hg.

st kergete tuumade ühinemisel vabanev energia on veel paarsada korda suurem.18.62.4 .Kütuste kütteväärtused Tahked ja vedelad kütused Kütus Puit Kivisüsi Pruunsüsi Põlevkivi Turvas Bensiin Diislikütus Kerge kütteõli Küttemasuut Kütteväärtus MJ/kg 10.45 40 . sh ka päikese energiaallikaks on kerged aatomituumad.7 8.3 Kütteväärtus MJ/m³ kcal/m³ 29. et nendes raskete aatomite isotoopides sisalduvat energiat kasutatakse samamoodi kui tavaliste kütuste energiat. Termotuumareaktsiooni juhtimine ei ole seni inimkonnale olnud jõukohane ja seetõttu pole see tänapäeval energeetika seisukohalt energiaallikana veel kasutatav.10500 ~10000 9400 .0 ~42. mida nimetatakse ka tuumakütusteks.44.8 8000 -15000 20 .3 . Tähtede.15.8 . mille ühinemisel termotuumareaktsioonis vabanev tohutu hulk energiat.11000 9800 .4700 10400 .7 7000 .3600 5000 .3 .11.1 1 .46.5 . 15 .4400 1500 .4 6. Selleks on sobivad vesiniku raskemad isotoobid deuteerium ja triitium.15.19.32. Selliste raskete aatomituumade lõhustumisel vabaneb energiat umbes 2 miljonit korda rohkem kui sama koguse (massi) nafta põlemisel. Korrektselt võttes pole need kütused ei ole.4 kcal/kg 2500 .2800 13.7 43. sest siin pole tegemist põlemisega.9900 Mineraalaine sisaldus (tuhk) % 0.4 .30 5 .7800 2000 .7 900 .41. Kuigi neid kergeid aatomituumasid on tähtedel lõplik kogus. See on võimalik vaid tähtedel valitsevates tingimustes.20 - Gaasilised kütused Kütus Maagaas Generaatorigaas Põlevkivi-kamberahjugaas Naftakõrvalgaas Biogaas 6. Kahetsusväärselt on mõlemate tuumareaktsioonide kasutus leidnud koha relvastuses tuumapommide näol. mida saadakse raskete aatomituumade lõhustumisel juhitava tuumareaktsiooni näol.5500 1500 .0 39.3 .5 .0 6.5 3300 .25 4800 .6000 Tuumakütus Tuumaenergia ehk aatomienergia allikaks on raskete aatomite (uraani ja plutooniumi) teatavad isotoobid.0 .80 1 . loetakse neid siiski ka kütusteks.9 .8 .37. Tuumaenergia teise allikana nähtavas termotuumareaktsioonis.3 .1 41.3700 33.5 . Arvestades sellega. Energeetikas on seni kasutusel tuumaenergia.9000 3.1 20.23.

Taastuvatest energiavormidest on vaid geotermaalne energia muu päritoluga.00 5. Joonisel nr 2 on näidatud tuumakütuse mass võrreldes teiste Eestis kasutatavate energeetiliste kütuste massidega võrdse energiasisalduse juures. sisalduv keemiline energia tegelikult päikeselise päritoluga.00 0. Tõele au andes on kõikides kütustes. See on varasematel aegadel päikesekiirguse toimel bioloogiliste protsesside (fotosüntees) tulemusel salvestatud päikeseenergia (kiirgusenergia).jatkub neid miljoniteks või isegi miljarditeks aastateks.00 35.00 15.00 Põlevkivi Kivisüsi 4. mida ei loeta taastuvateks. ka nendes. milles on energiat 100 kWh 6.00 30.4 Taastuvad energiaallikad Taastuvateks energiaallikateks on põhiliselt päikese kiirgus otse kiirgusenergiana või looduse poolt mõneks teiseks energialiigiks muudetud vormid nagu: • • • • • • päikese kiirgusenergia hüdroenergia tuuleenergia õhumasside kineetilise energia näol eelvaadeldud energiaallikatest puidus (ja ka turbas) sisalduv keemiline energia ookeanide soojusenergia tinglikult võib taastuvaks energiaallikaks lugeda ka geotermaalenergiat.00 10. Arvatakse.5 mg Küttemasuut Tuumakütus Joonis nr 2 Kütuse mass.00 kg 20. Vaatamata sellele vaadeldakse päikeseenergiat ikkagi omaette energiaallikana nagu ka eelpool mainitud. et geotermaalenergia on maa tuumas kõrge rõhu all toimuvate tuumareaktsioonide tulemus. 40. 16 . milleks on valitud kodumajapidamises ühe kuu elektrienergia kulu arvestatav suurus – 100 kWh.00 25. Samuti on ka tuuleenergia ja ookeanide soojusenergia teisenenud päikeseenergia.

6.4. Kasutatakse kuu külgetõmbejõust tingitud ookeanivee tõusu ja mõõna ajal olevat ookeanipinna tasemete vahet. Selleks kasutatakse jõele sobivasse kohta ehitatud paisu taha kogutud veemassi potentsiaalset energiat.3 kW igale kiirguse suunaga risti oleva pinna ruutmeetrile. Vesi juhitakse hüdroelektrijaama paisu taga oleva vee nivoost madalamal asuvatele veeturbiinidele. Päikesekiirguse ajalise muutumise tõttu ei ole võimalik teda energiaallikana kasutada tarbijale vajalikul ajal.1 Päikesekiirgus Päikesekiirgus on olnud ja on inimkonna ajaloo jooksul praktiliselt muutumatu. Enamik kasutusel olevast hüdroenergiast on jõgede hüdroenergia. Lainete energiat tuleks koguda mere küllaltki suurelt pindalalt. Tegelikult maapinnale langeva päikese kiirguse intensiivsus sõltub paljudest asjaoludest nagu kellaajast. Energeetikas lainete energia kasutamine olulist osa ei oma. et tõus ja mõõn on ju tingitud kuu külgetõmbe jõu muutustest. kui päike ei paista või kui tarbijate vajadus on suurem kui päikesekiirgus konkreetse seadme abil anda suudab. pilvisusest. Suur osa päikese kiirgusest peegeldub pilvedelt tagasi maailmaruumi või neeldub atmosfääris. Maa ümbruses on päikese kiirgusenergia tihedus umbes 1. NB! Tegelikult ei ole loodete energia pärit päikeselt. Pideva energiavarustuse kindlustamiseks vajab päikesekiirgus siiski igal juhul lisaks reservenergiaallikat. 17 . Päikeseenergia kasutamine tuleb kõne alla koostöös teiste energiaallikatega. st. vaid see on hoopis gravitatsioonivälja muutuste energia. mis sõltub maa pöörlemisest ja seetõttu ookeani veemasside ja kuu vahelise kauguse muutumisest. kus muundatuna mehaaniliseks energiaks kasutati vilja jahvatamiseks ja muudeks mehaanilist energiat nõudvateks töödeks. mis peavad katma tarbijate energiavajadused siis. Generaatoris muundatakse see energia elektrienergiaks. öö ja päeva vaheldumisest. mida maapinnal võiks kasutada. Tavaliselt kasutatakse merel või väikesaartel olevate väikesevõimsuseliste objektide varustamiseks koostöös elektriakumulaatoritega. sest energeetiliselt mõistliku energiahulga saamine on tehniliselt keeruline. Vähemal määral on kasutusel loodete (tõusu-mõõna) energia. ekvaatorile lähedastel laiuskraadidel. öösel aga puudub see energiaallikas täielikult. Otsese päikesekiirguse kasutamine energiaallikana tuleb energeetilises mõttes kõne alla nendes maakera piirkondades. Meenutagem. Üheks ajalooliselt vanemaks hüdroenergia kasutusaladeks oli tema kasutamine vesiveskites.2 Hüdroenergia Hüdroenergia ehk vee-energia on vee potentsiaalne ja kineetiline energia. Seetõttu on see osa päikesekiirgusest. kus vesi annab oma energia (vee potentsiaalse energia muutumine vee kineetiliseks energiaks) turbiinile ja koos turbiiniga elektrigeneraatori rootorile kineetilise energiana. Loodete energia kasutamine pidevaks energia saamiseks on võimatu loodete perioodilisuse tõttu (periood 12 tundi ja 25 min). tolmu sisaldusest jne. Ka on lainete energia kasutamise võimalus ajaliselt väga ebaühtlane. kus enamikul ajal aastast on pilvitu ja kus päikesekiirte tee läbi atmosfääri on lühim. õhu keemilisest koostisest.6. Vähesel määral kasutatakse päikesekiirgust täiendava soojusenergiaallikana päikesepatareide näol (peamiselt sooja veega varustamiseks) ka teistes maailma piirkondades muude kütuste kokkuhoiu eesmärgil. palju väiksem. Veelgi vähem leiab kasutust lainete energia.4.

4. mis teeks selle energia kasutamise tasuvaks. See tähendab. 7 18 . Seda energiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. Järelikult on kilovatt-tund 3600000 ehk 3. Tähises tähendab k kordajat 1000 ja h ajaühikut tund (tunnis on teatavasti 3600 sekundit). Seda enam. Kasutatakse piirkondades. Filipiinidel. Energeetika algaastatel nimetati seda seadet voolumõõtjaks.6 miljonit korda suurem ühik kui džaul. Kilovatt-tundides mõõdetakse näiteks meie kodudes kasutatud elektrienergia hulka ja selle mõõtmiseks kasutatakse elektrienergia arvestit. on otstarbekohane nende ja muude energeetikas kasutatavate mõistete lahtimõtestamine koos mõõtühikute selgitamisega. Džaul on igapäevases elus kasutamiseks väga väike ühik. termaalvesi asub maapinnale küllalt lähedal. Energeetikas enamkasutatavad mõisted ja mõõtühikud Kuigi eelpool juba kasutati mitmeid energeetikas kasutatavaid mõisteid.4 Geotermaalenergia Geotermaalenergia on maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia. siis võib džauli nimetada ka vattsekundiks (tähistatakse Ws). mõõdetakse energiat ja tööd samades mõõtühikutes. Veelgi suuremate energiate mõõtmisel on kasutatavateks mõõtühikuteks megavatt-tund (Mwh). kus kõrge temperatuuriga nn. Üks džaul on energia. 6. et 1J = 1Ws. mida tehakse võimsusega üks vatt (W) ühe sekundi (s) jooksul. Kamtšatkal jm. Puuduseks on tuulekiiruse ajaline ebaühtlus. (Vt mõõtühikute kordsete suuruste tähistuse tabelit allpool). Tuuleenergia omab olulist rolli fossiilkütuste energeetilistel eesmärkidel põletamise vähendamisel. mis sisuliselt on aga ebaõige nimetus. Kasutatakse Islandil. kus tuulekiirus on valdavalt küllalt suur. et igapäevases elus on rahva kõnekeeles ja ajakirjanduses levinud väär arusaam mitmest mõistest ning sageli esineb ka mõõtühikute põhimõtteliselt vale kasutamist. Praktikas on energia ja töö mõõtmiseks kasutusel mittesüsteemne ühik kilovatt-tund (tähistatakse kWh). Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis SI on energia ja töö mõõtühikuks džaul ja seda (mõõtühikut) tähistatakse tähega J. gigavatt-tund (Gwh) ja teravatt-tund (TWh). eespool).3 Tuuleenergia Tuuleenergia on energeetilises mõttes taastuvatest energialiikidest hüdroenergia järel tänapäeval üks perspektiivsemaid. Geotermaalenergia on kasutatav kohtades.4. Kuna džaul on ka võrdne tööga. mis kulub mingi keha nihutamisel 1 meetri võrra jõuga 1 njuuton. Nagu energia ja töö määratlustest võib järeldada (vt.6.

19 . Pinge tähistuseks on U. Suuremate võimsuste korral kasutatakse suuremate kordsetega mõõtühikuid . Alalispinget kasutatakse peamiselt väikesevõimsuseliste elektritarvitite (taskulambid.) toiteks. võimsusest vattides või kilovattides aga mingil ajahetkel. Samuti on ka elektriliste potentsiaalidega. energia muundamise. mida suurem nivoode (kõrguste) vahe on. Vahelduvpinge muudab aga perioodiliselt oma polaarsust. see on ühes ajaühikus tehtav töö või ühes ajaühikus energia muundamise määr mõneks teiseks energialiigiks. keha.mm Võimsus on töö intensiivsuse mõõt. automaatikaseadmed jms. mis on vaja kulutada elektrilaengu ühiku viimiseks ühest punktist teise. megaoom . Näiteks öeldakse. Alalispingeks loetakse sellist pinget. kus pingeallikateks on mitmesugused keemilised elektrielemendid või -patareid. sidevahendid. See tähendab seda. ühikutähistus V. st seda.km millioom . et sellise pinge tulemusena tekkiv vool kulgeb ahelas ainult ühes suunas. kilomeeter . edastamise või tarbimise intensiivsuse mõõtühik). Mida suurem on nende erinevus (vahe).TJ gigakalor . Võimsuse (tähistuseks on P) mõõtühikuks on vatt (tähistatakse W). Kilovatttund on (elektri)energia mõõtühik. seda suurema “hooga” voolab elekter nende punktide vahel. hakkab see tarbima elektrienergiat võimsusega 1000 vatti. Nii on kirjeldatud triikraua võimsus 1kW. Võimsusest saab rääkida kui töö intensiivsusest. mille muudab soojusenergiaks. edastamise või tarbimise intensiivsusest ühel ajahetkel.Mõõtühikute kordsete suuruste tähistus (energeetikas enamkasutatavad kordsed) Nimetus tera giga mega kilo milli Kordsus 1012 109 106 103 10-3 Tähis T G M k m Näited teradžaul . Pinge mõõtühikuks on volt. Näiteks üks taskulambipirn kasutab põledes võimsust umbes 1W. Seepärast ei tohi omavahel segi ajada vastavaid mõõtühikuid kilovatt-tunde ja kilovatte.MHz.GWh megaherts .kilovatti (kW) ja megavatti (MW) (vt mõõtühikute kordsete suuruste tähistust). Sageli tuuakse selgituseks võrdlus erinevatel kõrgustel asuvate veebasseinidega ja võrreldakse elektrilist pinget nendes basseinides oleva vee nivoode kõrguste (seega rõhkude) vahega. kilovatt aga võimsuse mõõtühik (energia muundamise. Oluline on vahet teha alalispinge ja vahelduvpinge vahel. aparaati. akud või alaldid ja alalisvoolugeneraatorid. Samuti kasutatakse võimsuse mõistet iseloomustamaks elektritarviti elektrienergia muundamise võimet teist liiki energiaks. Pinge on elektriliste potentsiaalide vahe. mille mõjul vool läbib või võib läbida mingit keskkonda. mis ei ei muuda oma polaarsust. Elektrienergia tarbimisest kilovatt-tundides võib rääkida ainult mingi ajavahemiku jooksul. gigavatt-tund .Gcal. millimeeter . st et sellise pinge tulemusena tekkiva voolu suurus ja suund on ajas perioodiliselt muutuv. et triikraua võimsus on 1000 vatti. Ühendades basseinid kanaliga (toruga) hakkab vesi kanalis voolama ja voolab seda intensiivsemalt.MΩ kilovatt – kW. juhet jne. kuigi see triikraud on parajasti pakendis ja ei tarbi midagi. Pinge kahe punkti vahel on määratav energiaga.mΩ. et kui see triikraud lülitatakse elektrivõrku.

läbib vahelduvvool. ühikutähistus A.707 Imax kus Imax on siinuselise vahelduvvoolu maksimumväärtus. mida tähistatakse E. seadet või vaadeldavat (juhtme) ristlõiget ühes ajaühikus. I = 0. sest igat elektritarvitit. mis läbib konkreetset keha. Alalisvoolu all mõistetakse sellist elektrivoolu. Vahelduvvool on selline elektrivool. Voolu suurus.Nii alalis. Vahelduvpinget kujutatakse graafiliselt vektorina. Kõikides elektriseadmetes on vool (sh enimalt lubatav vool) üheks kõige olulisemaks näitajaks. mille puhul elektrilaengud liiguvad elektriahelas pidevalt ühes suunas. kus voolu suurus ja suund on ajaliselt perioodiliselt muutuv. näiteks läbi juhtme.707 Umax kus Umax on siinuselise vahelduvpinge maksimumväärtus. Voolutugevuse ühikuks on amper. kui alalispinge puhul – U. Nagu eelnevastki võib järeldada. kui mingi suurus muutub perioodiliselt nii. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on siinuselise vahelduvvoolu ühe (või täisarvu) poolperioodi ruutkeskmine väärtus. Rääkides vahelduvpinge väärtusest peetakse silmas vahelduvpinge efektiivväärtust. Pingeallika koormamisel osutub selle pinge emj-st väiksemaks nn sisepingelangu võrra. Elektrivool ehk lihtsalt vool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Nagu pingegi puhul. on määratav elektrilaengute hulgaga. kujutatakse vahelduvvoolu graafiliselt vektorina. Sagedus on igasuguse harmoonilise võnkumise korral võngete arv ajaühikus. mis pöörlemisel nurkkiirusega ω = 2πf kujutab projektsioonina vertikaalteljele voolu hetkväärtuse ajalist muutumist. Rääkides vahelduvvoolu väärtusest peetakse silmas vahelduvvoolu efektiivväärtust. Efektiivväärtus on siinuselise (siinusfunktsiooni järgi muutuva) vahelduvpinge ühe (või täisarvu) poolperioodi ruutkeskmine väärtus. Oluline on vahet teha alalisvoolu ja vahelduvvoolu vahel. 20 . U = 0. mis lülitatakse vahelduvpinge võrku. mille suurus muutub siinusfunktsiooni järgi sagedusega 50 (Ameerikas 60) korda sekundis (võngete arv sekundis). aparaati. Sagedust tähistatakse tähega f ja tema mõõtühikuks on herts ühikutähistusega Hz. mida nimetatakse voolutugevuseks. Efektiivväärtust tähistatakse samuti. Efektiivväärtust tähistatakse samuti.kui ka vahelduvpingeallikate pinget koormuseta olekus nimetatakse elektromotoorseks jõuks (emj). Sagedus on üks herts. Energeetikas kui majandusharus kasutatakse peaaegu eranditult vahelduvpinget. mis pöörlemisel nurkkiirusega ω = 2πf kujutab projektsioonina vertikaalteljele pinge hetkväärtuse ajalist muutumist. et tema mistahes väärtus kordub iga sekundi järel (üks kord sekundis). kui alalisvoolu puhul – I. on energeetikas tegemist vahelduvvooluga. Voolu tähistatakse tähega I.

reaktiivtakistuse ja näivtakistuse vahel.) voolava elektrivoolu suurus (voolutugevus) on võrdeline nende punktide vahel oleva pingega ja pöördvõrdeline nende punktide vahelise elektriahela elektrilise takistusega: I = U / R. Takistus on elektrijuhi omadus. või mahtuvuslik reaktiivtakistus. Reaktiivtakistus on nende takistuste absoluutväärtuste vahe: X = XL – XC Seega võib ka tinglikult lugeda induktiivtakistust positiivseks reaktiivtakistuseks ja mahtuvuslikku takistust negatiivseks reaktiivtakistuseks. väljendatav järgmiselt: ehk Energeetikas omab takistus olulist tähtsust kõikides elektrienergia muundus. Mida suurema mahtuvusega on kondensaator. Alalisvooluahelas reaktiivtakistusest ja näivtakistusest rääkida ei saa. seda suurem on induktiivtakistus. Seda nimetatakse ka oomiliseks takistuseks (kuigi ka reaktiiv. Takistuse mõõtühikuks on oom. mis esineb alalisvooluahelas üksinda. Induktiivtakistust omavad igasugused poolid ja mähised. U on pinge voltides (V). Laskumata sügavamale elektrotehnika teooriasse võib näitena tuua. ehk lihtsalt mahtuvuslik takistus.ja näivtakistust mõõdetakse ikkagi oomides). R on takistus oomides (Ω). mida nimetatakse näivtakistuseks (tähis Z). Mahtuvuslikku takistust aga omavad elektrilised kondensaatorid. 21 . mis iseloomustab aine või juhi takistavat või pidurdavat toimet (elektri)energia edastamisele. millest sõltub kaduma mineva (loe: mittesihipäraselt soojusenergiaks muutuva) energia kogus. sest aktiivtakistus on see elektrijuhi omadus. siis tähistatakse see XC.ja edastuselementides. elektritarvitis jms. mis sõltub selle materjalist.Elektriline takistus Elektriline takistus ehk lihtsalt takistus on suurus. kus I on voolutugevus amprites (A). Voolutugevuse elektriahelas määrab ära üks elektri põhiline seadus – Ohm’i (loe: oomi) seadus: Kahe punkti vahel olevas elektriahelas (juhtmes. kusjuures see võib olla induktiivne reaktiivtakistus. Vahelduvvooluahelais tehakse vahet aktiivtakistuse. Mida rohkem keerdusid ja mida suurema ristlõikega on rauda sisaldavast materjalist mähise südamik. ehk lihtsalt induktiivtakistus. Tähisega X tähistatakse reaktiivtakistust. siis tähistatakse see XL. Takistuse tähiseks on R. mille tähiseks on kreeka täht oomega Ω. seda väiksem on mahtuvuslik takistus. Tähisega R tähistatakse just aktiivtakistust. mõõtmetest ja tavaliselt ka temperatuurist. et vahelduvvooluahelas on aktiivtakistuse ja reaktiivtakistuse järjestikühenduse korral kogutakistus.

E jm. R on takistus oomides (Ω) t on aeg sekundites (s). kus S on näivvõimsus voltamprites (VA) U on pinge voltides (V) I on vool amprites (A). suureneb juhtmes soojuseks muutuva energia hulk 9 korda jne. on määratud valemiga: Ws = I² × R × t . Järelikult. I on vool amprites (A). takistis. Aktiivvõimsus on üldjuhul väiksem kui näivvõimsus või äärmisel juhul sellega võrdne. Aktiivvõimsust tähistatakse tähega P nagu alalispinge ahelates lihtsalt võimsust. Soojusenergia Ws (erinevates väljaannetes tähistatakse ka A.. kus Ws on (soojus-)energia džaulides (J). kui seda läbib teatud suurusega vool I teatud aja t jooksul. Näivvõimsuse ühikuks on voltamper (VA). kui juhet läbiv vool suureneb 3 korda. juhtmes. Võimsust. mis määrab ära soojuseks muutuva elektrienergia hulga on JouleLenzi seadus.). juhtmes. elektritarvitis jne. elektritarvitis jne. mis on käsitletav töö intensiivsuse mõõduna (võimsus. Oluline on siinjuures tähele panna seda. et see elektrilist takistust omavas kehas. soojuseks muutuv energiahulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga. Q. salvestub keemilise energiana. mis tekib mingis elektrilist takistust R omavas kehas. muutub soojuseks või muuks energialiigiks. kus 22 . Veelkord võimsusest Alalispinge ahelas on võimsus võrdeline pinge ja vooluga ehk valemiga väljendades P = U × I. Aktiivvõimsuse ja näivvõimsuse suhet nimetatakse võimsusteguriks ja tähistatakse cos ϕ. S = U × I. mis teeb tegelikult tööd. nimetatakse vahelduvpingevõrgus aktiivvõimsuseks. Seega cos ϕ = P / S ja P = S × cos ϕ ehk P = U × I × cos ϕ .Seaduseks. nagu alalispinge korral). takistis. Vahelduvpinge võrgus (-ahelates) väljendatakse pinge ja voolu korrutisega näivvõimsust. kus P on võimsus vattides (W) U on pinge voltides (V) I on vool amprites (A). Siin ja edaspidi mõeldakse vahelduvpinge võrgus (-ahelates) indeksita tähistatud pingeid ja voolusid nende efektiivväärtustena.

seda suurem on nurk pinge ja voolu (vektorite) vahel. kus 23 . Enamus elektrienergia tarbijatest on induktiivse iseloomuga (omavad induktiivtakistuslikku iseloomu). Seda nimetatakse võimsusteguri parendamiseks.S on näivvõimsus voltamprites (VA) P on aktiivvõimsus vattides (W) U on pinge voltides (V) I on vool amprites (A) cos ϕ on võimsustegur. toodab reaktiivvõimsust. Võimsustegur on pinge ja voolu vektorite vahelise nurga ϕ koosinus. tarbib aktiivvõimsuse kõrval ka reaktiivvõimsust ja tarviti. Selleks on nn. sest kõik elektrimootorid omavad mähiseid ja seega ka induktiivset reaktiivtakistust. Tulemusena väheneb tarbijani minevas liinis vool ja võrdeliselt voolu ruuduga ka võimsuskaod liinis. Kolmefaasilises pingesüsteemis on võimsus (aktiivvõimsus) määratav järgmise valemiga: P = 3 × U × I × cos ϕ . aktiivvõimsus ja reaktiivvõimsus on seotud järgmise valemiga: kus S on näivvõimsus voltamprites (VA) P on aktiivvõimsus vattides (W) Q on reaktiivvõimsus varrides (var). mis omab mahtuvuslikku iseloomu. et tarviti. reaktiivvõimsus. siis peab näivvõimsus koosnema veel millestki. Kuna aktiivvõimsus on näivvõimsusest väiksem. Suurema voolu korral on aga kaod ülekandeliinis ka suuremad (võrdelised voolu ruuduga). et võimsusteguri cos ϕ suurendamiseks tarbija juures tuleks tarvitiga paralleelselt lülitada sobiva suurusega elektriline kondensaator. et on kasulik suurendada tarbija juures võimsusteguri cos ϕ väärtust. Siit järeldub. Mida induktiivsem on koormus. Reaktiivvõimsus on võrdne induktiivvõimsuse QL ja mahtuvusvõimsuse QC absoluutväärtuste vahega: Q = QL . mida tähistatakse Q ja selle mõõtühikuks on varr ehk voltamper-reaktiivne (var). See tähendab seda. mis on vajalik sama (aktiiv)võimsuse edastamiseks (eeldades. mis omab induktiivset iseloomu. et pinge on muutumatu). Näivvõimsus.QC . kus QL = I 2 × XL ja QC = I 2 × XC Tinglikult loetakse induktiivvõimsust (induktiivset reaktiivvõimsust) positiivseks reaktiivvõimsuseks ja mahtuvusvõimsust (mahtuvuslikku reaktiivvõimsust) negatiivseks reaktiivvõimsuseks. mille reaktiivvõimsus oleks enam-vähem sama suur. Siit järeldub. seda suurem on ka vool. kui tarviti poolt tarbitav reaktiivvõimsus.

Koormustegur on vahemikus 1.IC . pinge. et induktiivne reaktiivvool on positiivne ja mahtuvuslik reaktiivvool negatiivne. Seejuures vaadeldakse voolu koosnevana aktiivkomponendist ehk aktiivvoolust Ia ja reaktiivkomponendist ehk reaktiivvoolust Ir. mille vool IC vähendab reaktiivvoolu Ir = IL ja sellega ka summaarset voolu I toitvas liinis. pinge. Selliseks koormuseks on näiteks enamus elektrimootoreid. Selliseks koormuseks on näiteks mingi raudsüdamikuga jämedast traadist (mittearvestatavalt väikese aktiivtakistusega) mähis. Viimane koosneb induktiivsest reaktiivvoolust IL ja mahtuvuslikust reaktiivvoolust olles viimaste absoluutväärtuste vahe: Ir = IL .P on võimsus vattides (W) U on liinipinge voltides (V) I on liinivool amprites (A) cos ϕ on võimsustegur. pinge ja voolu vektorite vaheline nurk on 0.0). Selliseks koormuseks on näiteks triikraud või elektripliit. c) mahtuvuslik koormus (koormus omab ainult mahtuvustakistust). siis vahelduvvoolu puhul annab pinge ja voolu korrutis näivvõimsuse.ja vooluvektorite vaheline nurk on 900. d) induktiivse iseloomuga aktiivkoormus (segakoormus. Tinglikult võib lugeda. Joonisel nr 3 on esitatud näiteid pinge. Nendes vektordiagrammides on: U pinge voltides (V) I kogu vool amprites (A) Ia aktiivvool amprites (A) Ir reaktiivvool amprites (A) IL induktiivne reaktiivvool amprites (A) IC mahtuvuslik reaktiivvool amprites (A) cos ϕ võimsustegur. mis omab nii aktiiv. Koormustegur on maksimaalne (cos ϕ = 1.ja vooluvektorite vaheline nurk on 900. S=U×I S= 3×U×I ühefaasilises süsteemis kolmefaasilises süsteemis. Koormustegur on 0. pinge. kus ja S on näivvõimsus voltamprites (VA) U on pinge liinijuhtmete vaheline ehk liinipinge voltides (V) I on liinivool amprites (A).0 > cosϕ > 0. Selliseks koormuseks on näiteks elektriline kondensaator või spetsiaalselt selleks ehitatud elektrimasin – sünkroonkompensaator.kui ka induktiivtakistust). e) võimsusteguri parandamine. b) induktiivkoormus (koormus omab ainult induktiivtakistust).ja vooluvektorite kasutamise kohta erinevate koormuste korral ja võimsusteguri parendamise selgitamiseks. kus 24 .ja vooluvektorite vaheline nurk on vahemikus 0 < ϕ < 900. Induktiivse iseloomuga aktiivkoormusele on paralleelselt ühendatud mahtuvuslik koormus (kondensaator). Seejuures kogu vool on: ehk a) aktiivkoormus (koormus omab ainult oomilist ehk aktiivtakistust). Koormustegur on 0. Kui alalispinge korral andis pinge ja voolu korrutis võimsuse.

U Ia U U IL φ=0 cos φ = 1.0 φ = 90 cos φ = 0 0 IC φ = 90 cos φ = 0 0 a U b U c ϕ2 IC Ia I ϕ Ir=IL d e Ia I2 I2 < I1 I1 IL Joonis nr 3.ja vooluvektorite kasutamise kohta erinevate koormuste korral ja võimsusteguri parendamise selgitamiseks 25 . Näiteid pinge.I1 on summaarne vool enne kondensaatori ühendamist I2 on summaarne vool pärast kondensaatori ühendamist.

Temperatuuri mõõtühikuks on kraad. mis on võrdne 760 mm kõrguse elavhõbesamba rõhuga ehk keskmise õhurõhuga maapinnal. Ameerikas aga Fahrenheiti skaalat. on soojusenergia mõõtmiseks veel kasutusel ka kalor ühiku tähistusega cal.Soojuslikud mõõtühikud Temperatuur on soojusnähtuste põhisuurus. Temperatuur iseloomustab mingi keha (tahke või vedela aine või gaasi kogumi) soojusenergia taset. et Celsiuse skaala nullpunkt asub Kelvini skaala 273 kraadi juures ja Kelvini skaalal puuduvad negatiivsed temperatuurid. mitte hulka. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemis SI on rõhu mõõtühikuks paskal ühiku tähistusega Pa. kusjuures on kasutusel mitu erinevat temperatuuriskaalat. Kelvini ja Celsiuse temperatuuriskaalade ühe kraadi väärtused on ühesuurused. kui aineosakeste (molekulide) korrapäratu soojuslik liikumine on täielikult lakanud. Paskal on atmosfäärist umbes 105 korda väiksem ühik. Seega sageli kasutatav megapaskal MPa ≈10 atm.102 1 4. Praktikas loetakse neid võrdseks ja räägitakse lihtsalt atmosfäärist.72×10-6 1. Seejuures on kalor võrdne energiahulgaga. mida avaldab jõud üks jõukilogramm (kgf) ühele ruutsentimeetrile.6×102 kWh 2. Energia ja töö mõõtühikud erinevates mõõtühikute süsteemides Mõõtühik 1J 1 kgf x m 1 kcal 1 kWh J 1 9.106 kgf x m 0. et rahvusvaheline mõõtühikute süsteem on ka Eestis eelistatuim.78×10-7 2. Seejuures on 1 atm = 1. Mida intensiivsem on aineosakeste (molekulide) korrapäratu soojuslik liikumine. Tehnikas kasutatakse ka rõhuühikut tehniline atmosfäär ühiku tähistusega at.02 at. 1 cal = 0. Kuigi rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi SI kohaselt on energia mõõtühikuks džaul. Kasutatakse ka mõõtühikut baar [bar] 1 bar = 105 Pa. Järelikult on jää sulamistemperatuur Kelvini kraadides 273° K ja vee keemistemperatuur 373°K. mida avaldab jõud üks njuuton ühele ruutmeetrile.16×10-3 1 8 9 Elektrijaamade liigitus Elektrijaamu võib energiamuunduste liigi alusel liigitada kolme suurde rühma: 26 .67×105 kcal 2.27×102 3. Kelvini skaala järgi on temperatuur null kraadi (absoluutne null). Samuti võime ütelda. et absoluutne nulltemperatuur Celsiuse skaalal on miinus 273°C. kuid erinevus on selles.24 J. Hoolimata sellest.34×10-3 1 8. st aine molekulid on liikumatud. on igapäevases elus jäänud kasutusele rõhu mõõtühikuna ka atmosfäär ühiku tähistusega atm. Teiseks oluliseks suuruseks soojustehnikas on rõhk. Üks paskal on rõhk. Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis on kasutusel temperatuuri absoluutne skaala ehk Kelvini skaala. Temperatuuri mõõtühikuid tähistatakse vastavalt Kelvini kraad . Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi SI energia ühiku džauli J võrdlus teiste kasutusel olevate mehaaniliste. mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra.103 3.19 . soojuslike ja elektriliste energia mõõtühikutega on näidatud järgnevas tabelis. Praktiliselt loetakse atmosfääri võrdseks baariga. Mõistetavalt saab rõhust juttu teha ainult vedelikes ja gaasides.°C. seda kõrgem on aine temperatuur.°K ja Celsiuse kraad . Igapäevases elus ja kodumajapidamises kasutatakse Celsiuse skaalat.81 4.39×10-4 2.6 .

) • tuumakütusel (aatomielektrijaamad) • geotermaalenergial • päikese kiirgusenergial • ookeanivee soojusel töötavateks elektrijaamadeks. Balti Elektrijaama peahoone pikkuseks on ca kolmveerand kilomeetrit. Eestis toodetakse 95% elektrienergiast orgaanilisel (fossiilsel) kütusel – põlevkivil töötavates Narva elektrijaamades – Balti Elektrijaamas ja Eesti Elektrijaamas. mis elektrigeneraatoris lõpuks muundatakse elektrienergiaks. Eraldi võib vaadelda otsemuundusseadmetega elektrijaamu ja erinevate elektrijaamade liikide kombinatsioone. Meenutagem Tšernobõli juhtumit. Nimetatakse diiselelektrijaamadeks. Need erinevad orgaanilisel kütusel töötavatest elektrijaamadest selle poolest.• • • • soojuselektrijaamad hüdroelektrijaamad tuuleelektrijaamad. Eraldi liigi soojuselektrijaamadest moodustavad soojuselektrijaamad. Teiseks soojuselektrijaama liigiks turbiinis kasutatava energiakandja järgi on gaasiturbiinelektrijaam. 27 . Soojuselektrijaamade olulise grupi moodustavad tuumaelektrijaamad (aatomielektrijaamad). Edasine energiamuunduste käik on sama. kus on sageli vaja turbiini kiiret käivitamist. peamiselt seal. Need on maailma suurimad põlevkivielektrijaamad. gaas. Tuumaelektrijaamade probleemiks on võimalike avariide korral keskkonna saastamise suur oht. Seetõttu kasutatakse gaasiturbiinelektrijaamu ainult eriolukordades. Aurus sisalduv soojusenergia muundatakse auruturbiini vahendusel mehaaniliseks energiaks. kus kütuse põletamisel saadav soojus (soojusenergia) antakse katelagregaadis (katlas) üle veele-veeaurule. masuut. mis ilma veeauru vahenduseta otse käitavad turbiini (gaasiturbiini). põlevkivi. kus tuumakütuse radioaktiivse lagunemise tulemusel saadav soojusenergia antakse spetsiaalsete soojusvahetajate kaudu veele-veeaurule. Enamlevinum soojuselektrijaama liik on orgaanilisel kütusel töötav elektrijaam. Soojusenergia saamise viisi järgi liigitatakse soojuselektrijaamu omakorda kasutatava primaarenergia järgi: • orgaanilisel kütusel (kivisüsi. Eesti Elektrijaama katelagregaadi kõrgus on võrreldav Tallinnas asuva välisministeeriumi hoone kõrgusega. harvemini vedelaid kütuseid. et neis saadakse soojusenergia tuumareaktorist (aatomireaktorist). mis tavalises orgaanilisel kütusel töötavas elektrijaamas. Selliseid soojuselektrijaamu nimetatakse ka auruturbiinelektrijaamadeks. siis on gaasiturbiinile esitatavad nõuded samuti hulga rangemad ja vastavad seadmed ka kallimad.1 Soojuselektrijaamad Soojuselektrijaamades saadakse elektrienergiat soojusenergia muundamise teel elektrienergiaks mehaanilise energia vahendusel. kus kütuse keemiline energia muundub soojusenergia vahendusel mehaaniliseks energiaks sisepõlemismootorites. Reeglina kasutatakse gaasiturbiinelektrijaama turbiini(de)st väljuvaid veel võrdlemisi kõrge temperatuuriga põlemisgaase tavalise auruturbiinelektrijaama tsüklis. Nende põletamine toimub rõhu all ja kütuse põlemisel saadav soojusenergia antakse põlemisgaasidele. Ettekujutuse nende mõõtmetest annavad mõned järgmised faktid. 9. Gaasiturbiinelektrijaamas kasutatakse kütusena tavaliselt gaasilisi. korstnate kõrgus on aga veerand kilomeetrit. valdavalt diiselmootorites. turvas jms. Kuna põlemisgaaside temperatuur on märksa kõrgem kui veeaurul.

Ka tekitab raskusi vajaliku soojusenergia kogumine suurelt ookeani pinnalt. et neid saab kasutada vastavalt veepumbana ja elektrimootorina. Omaette grupi hüdroelektrijaamade seas moodustavad pumpelektrijaamad ehk nagu varem nimetati . mis vajadusel kasutab seda vett (vee potentsiaalset energiat) elektrienergia tootmiseks. et paisuelektrijaamades on elektrijaama hoone ehitatud paisu sisse või selle vahetusse lähedusse. Derivatsioonielektrijaamade puhul asub aga elektrijaama hoone paisust eemal ja vesi juhitakse elektrijaama hoones asuvatesse hüdroturbiinidesse kas torustike. ei ole temperatuuride vahe ookeani pinna.ja süvakihtide vahel piisavalt suur. kus muu kütuse kohalevedu on raskendatud. kus teiste elektrjaamaliikide kasutamine on olnud raskendatud või majanduslikult ebaotstarbekas. ja tavalisest hüdroelektrijaamast. et kasutada seda efektiivselt elektrienergia tootmiseks. Tänapäeval on enamlevinud rõhtsa võlliga tiiviktuulemootoriga (tavaliselt 3 labaga) tuuleelektrijaamad. Erinevus paisu. enamasti meres asuvate üksikute objektide energiavarustuseks. Loodeteelektrijaamu (tõusu-mõõnaelektrijaam) saab ehitada vaid ookeanirannikule. Neid kasutatakse ka väikesevõimsuseliste liikuvate (teisaldatavate) elektrijaamadena. Sisuliselt koosneb pumpelektrijaam elektriliselt käitatavast pumbajaamast (pumpadest). Sellised on tasandikujõgedele ehitatud elektrijaamad. Valdavas enamikus on hüdroelektrijaamad ehitatud jõgedele. Pumpelektrijaamad on mõeldud energia salvestamiseks vee potentsiaalse energiana ja selle energia hilisemaks kasutamiseks. Kuigi ookeani pinnakihtides on salvestatud soojusena tohutul hulgal päikesekiirguse energiat.ja derivatsioonielektrijaamade vahel seisneb selles. 9. Eestis enne merekaablite paigaldamist mandrilt Saaremaale varustasid elektriga Saaremaad ja Hiiumaad just diiselelektrijaamad.2 Hüdroelektrijaamad Hüdroelektrijaamad liigitatakse: • jõgede vee-energiat kasutavateks (paisuelektrijaamad ja derivatsioonielektrijaamad) • loodeteelektrijaamadeks (tõusu-mõõnaelektrijaamad) • laineteelektrijaamadeks. mida mida saab tammiga sulgeda. On kasutusel paljudel mäestikujõgedel. ainult selle vahega. mis on väikese võimsusega.Edasine energia muundumine toimub neis nagu teistes soojuselektrijaamades elektrigeneraatorites. Ookeanivee soojusel töötavaid elektrijaamu energeetikas praktiliselt ei kasutata. Sisepõlemismootoritega elektrijaamu kasutatakse seal. et see töötab kahes suunas ja vaheaegadega (kahel korral ööpäevas). kus on tõusu ja mõõna ajal ookeanivee tasemete vahe suur ja kus on sobivaid lahtesid. Tuuleelektrijaam vajab tuulevaikuse korral pideva energiavarustuse tagamiseks reservi mõne muu elektrijaama liigi või 28 . mis pumpab vee kõrgemalasuvasse veehoidlasse. Laineteelektrijaamu.hüdroakumulatsioonielektrijaamad. Enamasti on pumpelektrijaamades veeturbiin ja elektrigeneraator ehitatud nii. Muus osas töötab loodeteelektrijaam sarnaselt tavalise hüdroelektrijaamale (paisuelektrijaamale).3 Tuuleelektrijaamad Tuuleelektrijaamades toimub tuule kineetilise energia otsene muundamine elektrienergiaks. tunnelite või kanalite ja rõhutorude kaudu. 9. Toodetava elektrienergia hind on neis tunduvalt kallim kui teistes elektrijaamades. on ehitatud vaid kohtades.

Energeetika seisukohalt on käesoleval ajal enim perspektiivsed magnethüdrodünaamiline generaator ja kütuseelement. sest paljud neis kasutatavatest energiamuunduse põhimõtetest on majanduslikult efektiivse lahenduseta ning kasutatavad vaid piiratud tingimustes ja erijuhtudel. Otsemuundusega elektrijaamadest tulevad kõne alla järgmisi seadmeid kasutavad jaamad: • magnethüdrodünaamiline generaator • kütuseelement • termoelektrongeneraator • fotoelement • termoelement. 9.või gaasiturbiinid. Energia otsemuundusega elektrijaamad ei ole tänapäeval (veel) kuigivõrd levinud. Ehitatakse tavaliselt mitmest tuuleelektrijaamast koosneva tuuleelektrijaamapargina kohtades. On huvitav märkida.energiasüsteemi (vt tagapool) näol. enamasti rannikualadel nii mandril kui ka vees. 10 Energiamuundused elektrijaamades 29 . Omab tähtsust teistes elektrijaamades kasutatavate fossiilkütuste kokkuhoiu mõttes. sisepõlemismootorid) vahenduseta. Otsemuundusega elektrijaamades kasutatavate energiamuunduste põhimõtetega võib lähemalt tutvuda vastava teatmekirjanduse abil.4 Otsemuundusega elektrijaamad Otsemuundusega elektrijaamades toimub elektrienergia tootmine ilma traditsiooniliste soojusenergiat mehaaniliseks muundavate soojusjõumasinate (auru. kus enamiku ajast valitsevad tugevad tuuled. et Eestis on tehtud uurimistöid magnethüdrodünaamilise generaatori alal Kohtla-Järve Elektrijaamas.

Energiamuundused soojuselektrijaamades toimuvad järgmistes etappides: 1. Tegelikkuses on see kasutegur alati väiksem. 5 . on selleks. sest nende soojusisolatsioon ei saa olla absoluutne.10% energiat kaob suitsugaasidega korstna kaudu. 3. milles toimuvate energiamuunduste lähem kvalitatiivne ja kvantitatiivne vaatlemine on kasulik . Turbiini enda kasutegur on 70 . läheb osa põlemisgaasides sisalduvast soojusenergiast suitsugaaside näol sõna otseses mõttes korstnasse. Kui termodünaamika esimene seadus käsitleb energia jäävuse seadust 30 . sest soojuse ülekanne saab toimuda ainult kuumemalt kehalt jahedamale.toodetakse ju absoluutne enamus ka Eestis tarbitavast elektrienergiast soojuselektrijaamades. See protsess ei saa kunagi toimuda 100%-lise kasuteguriga. sest mingi väike osa kütusest jääb põlemata tingituna kütuse mitteküllaldasest segunemisest õhuga (nn põlemisõhuga) ja osa soojusest lahkub ka suitsugaaside ning tuhaga.95 %-lise kasuteguriga.45%. Kogu elektrijaama kasutegur on seega 35 . kusjuures teoreetiliselt võib see protsess toimuda 100%-lise kasuteguriga. Kuumade põlemisgaaside soojusenergia ülekandmine katelagregaadi vee.Nagu eelnevast selgunud. Generaatori kasutegur on kuni 99%. Maailmas enamlevinud elektrijaamaliigiks on soojuselektrijaam. Siin ei saa kuidagi mööda minna ühest soojustehnika (füüsika) fundamentaalsest seadusest . Energeetilises mõttes üks olulisemaid energiamuundusi on auru soojusenergia muundumine auruturbiinis mehaaniliseks energiaks. Elektrijaama katelagregaadi (katla) koldes põledes muutub kütuses sisalduv keemiline energia põlemisgaaside soojusenergiaks. Väike osa põlemisgaaside soojusenergiast läheb kaduma ka läbi katelagregaadi seinte. Tänapäeva katelagregaadid võimaldavad kütuses sisalduvat keemilist energiat muundada aurus Soojusenergia Keemiline energia Korstnasse Mehaaniline energia Elektrienergia Jahutusveega Kütus Katel Turbiin Generaator Katla kasutegur on 90 .48% (Generaatorist väljuva energia suhe kütuses sisalduvasse keemilisse energiasse) Joonis nr 4 Energiamuundused soojuselektrijaamas sisalduvaks soojusenergiaks 90 . et primaarenergiast saada elektrienergiat.termodünaamika teisest seadusest.85%.95%. vaja elektrijaamades teha mitmeid energiamuundusi. Kuigi katelagregaatide ehitusel on kasutatud tehnilisi lahendusi soojusülekande efektiivsuse suurendamiseks. 2.ja aurutorustikus (nimetatakse katla küttepindadeks) ringlevale veele-veeaurule. Turbiini läbinud aurus sisaldunud energiast kaob kondensaatori kaudu jahutusveega 40 .

Protsessist väljuva auru temperatuur pärast turbiini saab olla veidi rohkem. kus T1 on protsessi siseneva auru temperatuur ja T2 protsessist väljuva auru temperatuur. aurukondensaatori. katla vahel. millistes energiamuunduse kasutegur ulatub sõltuvalt koormusest kuni 99%-ni.soojusenergia muundamine mehaaniliseks energiaks täielikult võimalik ei ole. saame selleks temperatuuriks absoluutse temperatuuri skaala järgi T2 = 2830K. Lugedes selle võrdseks 100C-ga. mis ringleb energiamuundusprotsessis katla.5800C-ni. katla konstruktsioonist ja sellest. 4. osutub tegelik kasutegur veelgi madalamaks sõltuvalt kütusest. Carnot’ ringprotsessi kasutegur on väljendatav valemiga: η = 1 . kui elektrijaamas kasutada oleva jahutusvee temperatuur. See on soojusenergia mehaaniliseks energiaks muutmise kasuteguri teoreetiliselt maksimaalne suurus. Auruturbiini poolt arendatava mehaanilise energia muundab elektriliseks energiaks elektrigeneraator. Energia muunduste käik soojuselektrijaamades on näidatud joonisel nr 4. Selles energiamuundusprotsessis paratamatult kadumaminev (soojus)energia on sageli ajendanud ajakirjanikke. kuid sellest protsessist väljub alati ka teatud osa soojusenergiat aurukondensaatoris soojusenergia näol. Tegelikkuses ei ole protsessid ideaalsed ja seetõttu on tegelike protsesside kasutegur Carnot’ ringprotsessi kasutegurist madalam. mis absoluutse temperatuuri skaala ehk Kelvini skaala järgi on 273 kraadi võrra kõrgem ehk T1 = 843 . Ideaalse ringprotsessi (nn Carnot’ ringprotsess . turbiini. Tänapäeva soojuselektrijaamades kasutatakse eranditult kolmefaasilisi vahelduvvoolugeneraatoreid. Kui tänapäeva katla. Nagu juba eespool mainitud. siis termodünaaamika teine seadus käsitleb soojusenergia mehaaniliseks energiaks muundumise kvantitatiivset seaduspärasust.283 / 853 = 0. Teoreetiliselt soojusenergia mehaaniliseks energiaks muundamise maksimaalselt võimaliku kasuteguri piiri määravad ära eelnimetatud temperatuurid. Soojuselektrijaamas soojusenergiat kandev keha (veeaur-vesi). kus ülekuumendatud auru temperatuur ulatub 570 . poliitikuid ja teisi kriitilise meelega isikuid tegema asjatundmatut kriitikat.ja turbiiniehituses kasutatavad materjalid võimaldavad kasutada seadmeid.loe: karnoo) puhul määravad kaduma mineva energia koguse protsessi siseneva keha (auru) ja protsessist väljuva auru temperatuurid absoluutse temperatuuriskaala järgi (absoluutsed temperatuurid). Järelikult tänapäeva katla. 31 .67. kui täiuslikke turbiine kasutatakse. Protsessi käigus antakse energiat katlas veele-veeaurule soojusenergia näol.8530K. Kui mehaanilist energiat võib soojusenergiaks (soojuseks) muundada täielikult (100%). mis tegelikult läheb tavalises soojuselektrijaamas (kondensatsioonelektrijaamas) kaduma.T2 / T1 . osaleb nn termodünaamilises ringprotsessis. Küsimus on siin vaid fundamentaalsete loodusseaduste mittetundmises. siis vastupidine muundamine .termodünaamika vaatevinklist.ja turbiiniehituse taset arvestades ei saa teoreetiliselt elektrijaamas soojusenergiat mehaaniliseks energiaks muundada kõrgema kasuteguriga kui η = 1 . turbiinis saadakse energiat mehaanilise energia näol.

Turbiine.Joonisel nr 5 on näidatud kütuse energia kasutamine Eesti põlevkivil töötavates elektrijaamades. 32 . Üht sellist võimalust kasutatakse elektrija soojusenergia koostootmisejaamades (nimetatakse ka kombineeritud tootmisega elektrijaamaks. sest see hulk energiat. millest osa või kogu seda läbinud aur kasutatakse soojatarbijatele soojusenergia andmiseks. Vasturõhuturbiinideks seepärast. termofikatsioonelektrijaamaks jms). et neis turbiinist väljuv aur on kõrgema temperatuuri ja rõhuga kui kondensatsioonelektrijaamas kondensaatorisse juhitav aur. soojus-elektritsentraaliks. Sellistes jaamades ei lasta auru pärast turbiini võimalikult madala rõhu ja madala temperatuuriga kondensaatorisse. kaod torustikes ja generaatoris) 42 % 12 % Elektrienergia 33 % Joonis nr 5 Kütuse energia kasutamine soojuselektrijaamas Kuigi loodusseadustest mööda hiilida ei ole võimalik. See on aga siis võimalik. nimetatakse vasturõhuturbiinideks. kus jahutusveega läheb suur osa soojusest kaduma. tuhaga lahkuv ja korstnasse minev soojus jm. on leitud võimalusi soojuselektrijaamade efektiivsuse tõstmiseks.ja soojusenergia kombineeritud tootmine võimaldab oluliselt tõsta elektrijaama kasutegurit. Kütuse keemiline energia 100 % Kaod põletamisel (mittetäielik põlemine. vaid suunatakse soojustarbijale sobival temperatuuril soojusvahetisse. koostootmisjaamaks. mis tavalises soojuselektrijaamas (kondensatsioonielektrijaamas) läheks kondensaatori kaudu kaduma. kasutatakse kombineeritud tootmisega soojuselektrijaamas suures osas soojusenergia andmiseks soojatarbijatele. soojuseja elektrijaamaks. kui koostootmisjaamale sobivas läheduses on küllaldaselt soojusenergia tarbijaid.) 14 % Kaod jahutusveega Muud (mehaanilised kaod. mille kaudu antakse soojusenergiat soojatarbijatele. Selline elektri.

Elektrienergiat vajatakse sisuliselt energia ülekandmiseks teatud vahemaa taha elektrijaamast tarbijani. Loodus on selle probleemi aga lahendanud . mille kandjaks on puhas gaasiline vesinik. Energeetikute keelepruugis kasutatakse rohkem väljendit elektrienergia ülekanne või elektrienergia edastus. Edasine muunduste ahel oleks sama mis kütuste juures. kus on vaja ka soojusenergiat kütteks. Siiski on otstarbekas suuremate tarbijakogumike juurde. Lisaks saaks vesinikku kasutada ka transpordivahendite sisepõlemismootorites. On kasutatud ka kivisöetolmu transportimist torustiku kaudu koos veega (suspensioonina).praktiliselt kogu maakeral kasutatav energia on üle kantud päikeselt maale kiirgusenergia näol. kus seda kasutataks kütusena... Tuumakütuse transpordi puhul aga ei ole isegi kohane transpordist rääkida selle mahu väiksuse tõttu. Sobiva kütuse korral korvab jaama suurem efektiivsus kütteliigi valikust ja transpordist tulenevad lisakulud. Tulevikuteaduse osaks jääb energia ülekanne kiirgusenergia vahendusel.või diiselkütusega. kus praktiliselt ainsaks probleemiks on piisavalt suure ja tugeva vesinikupaagi ehitamine. Üldlevinud viis on suurtes kogustes kivisöe ja nafta transport meritsi. küttekehades soojusenergiaks. Nagu selgub. Kui jätta kõrvale soojusenergia ülekande torustiku kaudu. Selle all mõeldakse sellist energiamuunduste ahelat. Energia edastamisest rääkides tuleb perspektiivse liigina rääkida nn vesinikenergeetikast. Praegused lahendused võimaldavad vesinikkütusega transpordivahendeid ühe laadimisega sõita vähem kui bensiini. neilt maale või vastupidi. primaarenergiana kasutatava kütuse ebaratsionaalne transport kauge vahemaa taha (turvas. et tegelikult muundatakse elektrienergia tarbija poolt ikkagi kohe mingiks teiseks energialiigiks. Korrektne oleks muidugi rääkida energiakandjate ülekandest. Kõigi nende energiatranspordiliikide puhul on tegemist keemilise energia kandjate transpordiga. Teiste energiaülekande variantidena on tuntud gaasi ja nafta ülekanne ehk transport (magistraal)torustike kaudu ja igasuguste kütuste transport traditsiooniliste transpordivahenditega.energiaallika ettemääratud asukoht (hüdroelektrijaam). 33 . siis muud energia transpordiliigid omavad väheolulist rolli. ehitada koostootmisjaamad. Näiteks oleks väga raske ette kujutada energia ülekannet kauge vahemaa taha mehaanilise energiana kilomeetritepikkuse pöörleva võlli abil. Elektrienergia muudetakse elektrimootorite vahendusel mehaaniliseks energiaks. Energia edastamine toimuks siis torujuhtmete kaudu energia tarbimiskohta. Tarbijad asetsevad aga peaaegu kõikjal. Kuigi tarbija vajab mingit muud liiki energiat. kus mistahes primaarenergia muudetakse keemiliseks energiaks. räägitakse ikkagi elektrienergia tarbijast ja mõõdetakse ning müüakse talle energiat elektrienergiana. põlevkivi) või keskkonnaohutuse nõuded. See tuleb ilmselt kõne alla energia ülekandel maaväliste objektide vahel. kuid inimene tarbijana elektrienergiat tegelikult otseselt ei vajagi. et kõige mugavamalt kasutatav energialiik on elektrienergia. on peale kasutamismugavuse (elektrienergia lihtne muundamine teisteks energialiikideks) just elektrienergiat suhteliselt lihtne üle kanda suurtele kaugustele. Enamikel juhtudel asuvad elektrijaamad energiatarbijatest kaugel. valgustites kiirgusenergiaks (valguseks). kuigi sisuliselt oleks kohasem rääkida energia ülekandest või edastusest elektri(energia) vahendusel. Sageli kasutatakse selle tegevuse iseloomustamiseks väljendit elektrienergia transport. tuleb siiski tõdeda. Kõlab harjumatuna. Selleks on mitmed objektiivsed põhjused .11 Elektrienergia ülekanne Kuigi eespool on mainitud.

sealt saavad alguse ja neis lõpevad kõik ülekandeliinid. Alajaamades toimub elektrivõrgu hargnemine. Alajaamades on ka kõikide liinide ja trafode lülitusseadmed ja vastav juhtimis-. Mujal maailmas on kasutusel ka kõrgemad pinged. Elektrienergia kadude puhul on tegemist loodusseadusega. Teiseks teeks juhtme takistuse vähendamiseks on juhtme ristlõikepinna suurendamine ehk jämedama juhtme kasutamine. õigemini pingete vahemik. mis viibib transpordil. kus kõige olulisemaks seadmeks.Energiaülekande variantide võrdlusel tulevad esile elektrienergia ülekande eelised: ülekanne ei võta praktiliselt mingit aega. siis nimetatakse selliste pingetega liine kõrgepingeliinideks ja vastavalt omavahel ühendatud liine koos alajaamadega kõrgepingevõrguks.o 1000 V) kõrgepingeks. automaatika. ei ole vaja energiakandja lisavaru. Elektrienergia ülekandel kasutatakse nende kohta enamasti energiakao mõistet. siis on selline viis energiakadude vähendamiseks eriti tõhus. Täiesti olematuteks energiakadusid kahjuks teha ei saa. nt mõõtetrafodest). Need pinged on standardiseeritud maailma kõigis riikides ja enamikus neist langevad nad suuruselt kokku. Kuna ülekantav võimsus (energia ajaühikus) on võrdeline nii pinge kui ka voolutugevusega. Järelikult on kaks võimalust selle kadumamineva energiakoguse vähendamiseks: 1. vähendada juhtmete elektrilist takistust 2. Energiaülekande mistahes variandi korral tuleb selleks teha kulutusi (transpordikulud). 20 kV. Juhtme takistuse vähendamiseks kasutatakse juhtmematerjalidena võimalikult väikese eritakistusega metalle – vaske või alumiiniumi. ja vastupidi pingetalandaval trafol. mille eritakistus on väiksem kui alumiiniumil. vähendada juhet läbiva voolu tugevust. Vastavalt Joule-Lenzi seadusele muutub elektrienergia ülekandeliinide juhtmetes osa ülekantavast elektrienergiast soojuseks võrdeliselt liini juhtmete elektrilise takistusega (aktiivtakistusega) ja juhet läbiva voolu ruuduga (vt jaotis 7). Sellel võimalusel on teatud piirid. on transformaator ehk lihtsalt trafo või jõutrafo (eristamaks seda muudest. mis võimaldab pinget tõsta või alandada. 34 . 110 kV. 10 kV. siis sama võimsuse ülekandmiseks mingi arv korda kõrgemal pingel saab seda teha sama arv korda väiksema voolutugevusega. Elektrienergia ülekandel juhtmete (elektrienergia ülekandeliinide) kaudu elektrivoolu näol on põhiküsimuseks juhtmetes paratamatult kaduma mineva energiahulga vähendamine. Märksa efektiivsem elektrienergia ülekandeliinides kadumamineva energiakoguse vähendamiseks on voolutugevuse vähendamine.ja releekaitseaparatuur (vt edaspidi). See võimaldab kallite elektriseadmete tootmisel ja kasutamisel rahvusvahelist koopereerumist. Kuigi kõige väiksema eritakistusega metall on hõbe. Kuna aga energiakadu (võimsusekadu) liinis on võrdeline voolutugevuse ruuduga. ei tule hõbeda kasutamine elektriliini materjalina kõne alla tema kõrge hinna tõttu. kui palju kordi on väljundpinge (sekundaarpinge) suurem sisendpingest (primaarpingest). Seepärast kasutatakse elektrienergia ülekandmisel tarbijapingest tunduvalt kõrgemaid pingeid. Viimasel ajal on hakatud eelistama rohkem vaske. Seadmete komplekse. 15 kV. Kuna tavaliselt loetakse pinget üle 1kV (s. 220 kV ja 330 kV. Sõltuvalt ülekantava võimsuse suurusest ja ülekande kaugusest on igale olukorrale majanduslikult sobiv pinge. nimetatakse alajaamadeks. Eestis on kasutusel elektriliinide nimipinged 6 kV. kus toimub pinge tõstmine või alandamine. et trafo väljundvool (sekundaarvool) on sisendvoolust (primaarvoolust) sama palju kordi väiksem. mis peaksid kandma märksa raskemat juhet. mille tundmine võimaldab kadusid õigesti arvestada ja võimaluste piires neid vähendada. 35 kV. sest väga jämedate juhtmete kasutamisel muutub kasu energia kokkuhoiust väiksemaks kui kahju kulude suurenemise tõttu liini ehitamisel – suureneks ju materjalikulu nii juhtmetele kui ka liini mastidele. Siinjuures on oluline meenutada.

Teatud juhtudel kasutatakse energia ülekandeks ka kõrget alalispinget. Alalispinge ülekandeliine kasutatakse suurte võimsuste ülekandmisel eriti kaugele või ühenduste loomisel eri riikide või energiasüsteemide vahel (vt ptk 14). Kolmefaasiline süsteem tähendab seda. Kui elektritarviti on välja lülitatud. Kõrgepingevõrku nimipingega 110 kV ja enam käsitletakse põhivõrguna. peavad olema veel kõrgepingelised alaldus. Energeetikas kasutatavad pingesüsteemid on kolmefaasilised. Need pinged kuuluvad madalpinge hulka ja vastavaid liine ja võrku nimetatakse madalpingeliinideks ja -võrguks. sageli nimetatakse seda ka 0. Kuna ülekandeliinide ja -võrgu ning jaotusvõrgu vahe on suhteliselt tinglik. kasutatakse energeetikas eranditult 50 Hz sagedusega vahelduvpinget (Ameerikas on sagedus 60 Hz.raadiote. Siinjuures on huvitav märkida. Energiakadude suurus jaotusvõrgus. Tänapäeva energeetika arengu taseme juures jäävad energiakaod põhivõrgus 2 . pardlite jms . 20. Jaotusvõrgus kasutatakse kõrgepingeliine pingetel 35. et on nagu ühendatud kokku kolm vahelduvvoolu ahelat. mis praktiliselt ei takista Euroopa jaoks ehitatud elektritarvitite . Jaotusvõrgu alajaamadest saavad alguse kõik madalpingejaotusvõrgu liinid. Energiakaod ülekandeliinides on tarbijate juures tuntavad enamasti nimipingest madalama pingena (pingekadu). Nagu eespool mainitud. kuigi näiteks seinakontaktis (vahelduv)pinge on.ja vaheldusseadmete kasutamine on saanud tänapäeval võimalikuks ainult tänu pooljuhttehnika arengule. mis võib ulatuda isegi kõrgemale kui miljon volti (1000 kV). kui energiat parajasti tarbitakse. mille nimetustes kajastub nende ülesanne. 15. hoolimata iga-aastasest vähenemisest. Viimast osa jaotusvõrgust nimetatakse madalpingevõrguks. (USA-sse reisijatel on kasulik teada. Teatud territooriumil elektrienergia jaotamisel tarbijate vahel kasutatavat elektrivõrku nimetatakse jaotusvõrguks.4 kV pingeks. mis on määratud võrgu parameetrite ja koormustega. 12 Elektrienergia jaotamine Elektrienergia tarbijad vajavad elektrit pingel 220 V (Eurostandardi järgi 230 V) ja 380 V (400 V). lisanduvad nn kommertskaod.Alajaamades.3 % tasemele. 13 Kasutatavad pingesüsteemid Igapäevases kõnepruugis kasutatav väljend “vahelduvvool” ei ole alati korrektne. Jaotusvõrgu hulka kuuluvad ka madalpingeliinid kuni tarbijateni (vt Elektrienergia jaotamine). siis mõnel juhul võib ka 110 kV liine lugeda jaotusvõrgu osaks. Kõrgepingeliste alaldus. et kõrgepingevõrgus võib kõrgemate nimipingetega ülekandeliinide lõpus mõningate režiimide puhul pinge olla isegi kõrgema kui liini alguses. 10 ja 6 kV ning tarbijatele kõige lähemas osas madalpingeliine pingel 380/220 V.ja vaheldusseadmed. madalama nimipingega võrke jaotusvõrguna. et peale tehniliste kadude. See sõltub liini induktiivtakistuse ning liini ja maa vahelise elektrilise mahtuvuse (sellest tingitud mahtuvusliku takistuse) vahekorrast. Tuleb eraldi märkida. Igas nendest ahelatest vahelduvpinge (ja ka -voolu) hetkeväärtused oma perioodilistes 35 . ulatub 10%-ni. et seal on kodutarbijatel nimipingeks 115 V). siis pole ka voolu. Seetõttu lähevad energiakaona kirja ka maksujõuetute tarbijate tasumata ning varastatud energia. See on õige ainult siis. Kommertskaod sõltuvad sellest. kust algavad või kus lõpevad alalispingeliinid.kasutamist Ameerikas). mis lõpevad reeglina tarbija juures. et kadusid arvestatakse võrku siseneva energia ja müüdud energia vahena.

Kui kolme eraldi vooluahela jaoks on reeglina vaja kokku kuus juhet. Kui ühefaasilises süsteemis kujutatakse graafiliselt vahelduvpinget võrgusagedusega pöörleva pingevektorina. UB. kuid need omavad muud otstarvet (sellest edaspidi). Sageli on samadele kõrgepingeliini mastidele paigutatud kaks paralleelset liini ehk ahelat (kaheahelane liin). siis kolmefaasilises süsteemis on neid vektoreid kolm. punktide A. Siis esineb faasipinge teiste juhtmete (liinijuhtmete) ja nulljuhtme (või maa) vahel. On aga ka neljajuhtmelisi liine (madalpingel). Sümmeetrilise kolmefaasilise süsteemi korral on liinipinge 3 korda suurem faasipingest. B 36 . UCA). Kolmefaasilise kolmejuhtmelise elektriliini iga juhtmepaari vahel on liinipinge. Nagu öeldud. Öeldakse. Teatud juhtudel võib elektriliinidel olla ka rohkem juhtmeid. mis on omavahel nihutatud 1/3 perioodi ehk 1200 võrra. ühesugune koormus) üldse loobuda neljandast juhtmest. Nullpunkti ja iga ühefaasilisese süsteemi lõpp-punktide A. Siis on liinijuhtmete arv vähemalt kuus pluss muud otstarvet omavad juhtmed (üks või kaks juhet). kus neljas juhe on ühendatud maaga. Maa vahel seepärast. vt joonis nr 6. Näiteks saadakse kolmefaasiline süsteem kolmest ühefaasilisest süsteemist generaatori mähiste vastava ühendamise teel. siis kolmefaasiline süsteem võimaldab asendada nendest kolm juhet ühe juhtmega ja teatud tingimustes (kui igas neist kolmest ahelast on ühesuurune vool. st Ul = 3 Uf. Seetõttu on kolmefaasilistel liinidel kasutusel kas kolm (kõrgepingeliinidel) või neli juhet (madalpingeliinidel). B ja C vahelisi pingeid nimetatakse liinipingeteks Ul (UAB. et trafode nullpunktid on reeglina ühendatud maaga. iga juhtme ja maa (või nulljuhtme) vahel aga faasipinge. UBC.muutustes hilinevad eelmise ahela pinge muutustest 1/3 perioodi võrra. Ühefaasiliste süsteemide algpunktid ühendatakse kokku nullpunktiks 0. Iga sellist ahelat nimetataks faasiks. et nendevaheline faasinihe on 1200. B ja C vahel olevaid pingeid nimetatakse faasipingeteks Uf (UA. UC). on energeetikas valdavalt (välja arvatud mõned kodutarbijad ja väikesevõimsuselised elektritarvitid) kasutusel kolmefaasiline pingete (ja vastavalt ka voolude) süsteem.

ülekandel ja jaotamisel selline süsteem. vaid võrgu erinevate hargnemispunktide vahel olid ehitatud ka põikühendused.A UAB UA 120 UCA UC C o 0 120 o 120 o UB UBC B Joonis nr. 6 Kolmefaasilise süsteemi pingevektorid 14 Energiasüsteemid Rohkem kui 100 aastat tagasi rakendati USA-s elektrienergia tootmisel. nimetatakse energiasüsteemi elektri(energia)süsteemiks. aga ka pinge hetkeväärtuste muutumist vastavalt siinusfunktsioonile. Tänapäeval mõistetakse energiasüsteemi all elektrienergia ja ka soojuse tootmise. Soojusenergia ehk lihtsalt soojuse kvaliteedi näitajaks on soojuskandja (vee või auru) rõhk ja temperatuur. 37 . autod jms. NB! Mitte segi ajada suurenergeetikasse mittekuuluvate väikeste objektide (masinad. mis koosneb ühtsest elektrivõrgust ja sellega ühendatud elektrijaamadest (ka termofikatsioonielektrijaamadest) ning mida juhitakse tsentraaalselt. Seejuures võib soojuse tootmine ja jaotamine olla ühtse energiasüsteemi osa või iseseisev süsteem. Tekkis elektrienergia ülekandeliinide võrk. siis peab elektrienergia tootmine vastama igal hetkel tarbimisele. Et energiasüsteemi koormus (st tarbijate poolt tarbitav võimsus) muutub ööpäeva. Samasuguseid põikühendusi hakati ehitama ka madalama pingega jaotusvõrgu osas. Energiasüsteemi põhiülesanne on tarbijate katkematu varustamine kvaliteetse elektrienergia ja soojusega võimalikult optimaalses režiimis. Kui energiasüsteemis puudub soojuse tootmise ja edastamise osa . kus elektrijaamad olid ühendatud omavahel ülekandeliinide kaudu elektrilisse paralleeltöösse. Elektrienergia kvaliteedi all mõistetakse seejuures sageduse vastavust standardsele (meil 50 Hz) ja pinge vastavust tarbija juures tarbija standardsele nimipingele. Sellist elektrijaamade ja liinide süsteemi hakati nimetama energiasüsteemiks. edastamise ja tarbijatele jaotamise süsteemi. Kuna elektrenergia edastamine toimub praktiliselt hetkeliselt (elektrivoolu kulgemise kiirus juhtmetes on üsna lähedane valguse kiirusele). kus liinid ei hargnenud ainult tarbijate suunas. nädala ja kuude jooksul suurtes piirides. mis kujutasid samuti tavalisi ülekandeliine. tuleb elektrienergia tootmist ja energiasüsteemi režiimi pidavalt reguleerida ja muuta.) elektrisüsteemidega.puuduvad termofikatsioonielektrijaamad või see on ebaoluline.

samasugune kõrvalekalle standardsest 50Hz-lisest sagedusest). Reeglina on igal riigil oma rahvuslik energiasüsteem. Samuti on olemas 13 Lääne-Euroopa ühendatud energiasüsteem. et energia saatja pool muudab vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldamine). vastuvõtja poolel aga muudetakse alalisvool vahelduvvooluks vastuvõtva energiasüsteemi sagedusel (vaheldamine. see tähendab. Teisest küljest tuleb optimaalse režiimi määramisel arvestada ka võimalikke kahjusid. ülekande ja jaotamise režiimi juhtimine (operatiivdispetšijuhtimine) peab tagama energiasüsteemi optimaalse töö. et erinevate energiasüsteemide vahele on ehitatud alalisvooluliinid. Baltimaade rahvuslikud energiasüsteemid on ühendatud Baltija ühendatud energiasüsteemi. Kui eraldi ei nimetata. ühtlasem koormusgraafik. Seepärast on Eestis ja kõigis Baltimaades samasugune sagedus kui Venemaal (täpsemalt öeldes . Erinevates riikides valitsevad sageduse täpsuse suhtes küllalt erinevad nõuded. võimalus ehitada võimsamaid (reeglina ühe võimsusühiku kohta odavamaid) elektrijaamu jms. kui energiasüsteemi kõikides osades tehtavate kulutuste summa on minimaalne. Energiasüsteemi eelised on seda suuremad. USA ja Kanada ühendatud energiasüsteem jt. Nendeks eelisteks on: väiksem vajalik võimsusreserv.Energiasüsteemi tootmise. Alati ei ole erinevate rahvuslike energiasüsteemide sagedused ühesugused. Seejuures loetakse energiasüsteemi tööd optimaalseks. sellist ehitatakse merekaablina ka Eesti ja Soome vahele. Enamikel juhtudest on mõlemal poolel võimalus voolu alaldamiseks ja vaheldamiseks. mis võivad tekkida mingi agregaadi või liini rikke tõttu tööst väljalangemisel. Võrreldes eralditöötavate elektrijaamadega. viimane on ühendatud aga Venemaa ühtse energiasüsteemiga. Reeglina on energiasüsteemide vahelised ühendused ehitatud võimsate ülekandeliinide näol. režiimiparameetrite ja võrgu elektrilise skeemi muutmise teel. inverteerimine). See teeb võimatuks nende riikide rahvuslike energiasüsteemide paralleeltöö vahelduvvoolul. millel puudub ühtne (põikisidemetega) elektrivõrk. Selline ülekandelüli on Soome ja Venemaa energiasüsteemide vahel. suurem töökindlus. Sellisel juhul on muidugi ühendatud energiasüsteemis ühesugune sagedus. et energiat saab edastada mõlemas suunas. omab energiasüsteem palju eeliseid. kui nende sagedused on täpselt samad. Lahendus on leitud sel teel. Põhjamaade rahvuslikud energiasüsteemid on omavahel ühendatud energiasüsteemi Nordel. sest sagedust reguleerib siin Venemaa ühtne energiasüsteem. võimalus otstarbekamalt kasutada energiaressursse ja seadmeid. Energiasüsteemid saavad aga olla vahelduvvoolu korral paralleeltöös ainult siis. Seepärast püütakse energiasüsteeme ühendada omavahel ja elektriliinide abil moodustada niimoodi ühendatud energiasüsteeme. Energiavahetus erinevate energiasüsteemide vahel toimub siis nii. Arvestatakse kulutusi kütusele nii töörežiimis kui ka agregaatide käivitamisel (katelde sissekütmisel elektrijaamades) ja elektrienergia kadusid ülekandeja jaotusliinides. suurtel riikidel võib neid olla ka rohkem. mida suuremal territooriumil ta paikneb ja mida võimsam ta on. See toimub elektrijaamade agregaatide õigeaegse käivitamise ja seiskamise. Ühendatud energiasüsteemide puhul on sageduse reguleerimise ülesanne tehniliselt peaaegu möödapääsmatult pandud suurimale (võimsaimale) energiasüsteemile. mis olidki energiasüsteemide tekkimise põhjuseks. 38 . energia parem kvaliteet. siis on tegemist ikka tavaliste kolmefaasiliste vahelduvvooluliinidega.

mis määratakse tarbijatega sõlmitud lepingute ja pikaajalise kogemuse põhjal koostatud koormusgraafikute põhjal Koormusgraafik kajastab tarbija või teatud tarbijate grupi elektrienergia tarbimise (tarbitava võimsuse) muutumise graafikut vaadeldava aja jooksul (ööpäev. Energiasüsteemi juhtimise aluseks on eeldatav elektrienergia tarbimine. Viimaseks lüliks operatiivjuhtimises on nn operatiiv-väljasõidubrigaadid. operatiivjuhtimine) toimub tsentraliseeritult vastava juhtimiskeskuse poolt. Seejuures ööpäevased ja nädalased koormusgraafikud erinevad oluliselt aastaaegade lõikes. mida kaugjuhtimise teel või automaatselt teostada ei saa. nädal.Maksimaalvõimsus MW 1500 1000 500 0 113 141 169 197 225 253 281 309 337 Päevad Joonis nr 7 Energiasüsteemi aastane koormusgraafik 15 Energiasüsteemide juhtimine Energiasüsteemi juhtimine (operatiivdispetšijuhtimine. et igal tarbijagrupil on erinev koormusgraafik. st öötundidele. On mõistetav.ja eriti õhtutundidele. st töösolevate katelde ja 39 365 29 57 85 1 . Joonisel nr 7 on toodud energiasüsteemi ühe aasta tegelik koormusgraafik. aasta kohta. arendatakse operatiivjuhtimisel järjest enam automaatika. milles tänapäeval otsustava osa on endale võtnud kaasaegne arvutustehnika (infotehnoloogia). linna elektritranspordi oma päevasele ajale jne. Kuigi energiasüsteemide juhtimisel on inimtöö kasutamine möödapääsmatu. millele võivad alluda hierarhilise skeemi kohaselt väiksemate piirkondade ja linnade elektrivõrkude juhtimiskeskused. Näiteks tänavavalgustuse koormusgraafikus on koormus keskendunud pimedale ajale.ja telemehaanikavahendeid. kes viivad kohtadel ellu juhtimiskeskuste poolt langetatud otsuseid. kodutarbija oma hommiku. kuu). Planeeritava tarbimise koormusgraafikud koostatakse tarbijate energiakasutuse pikaajalise jälgimise analüüsi põhjal. dispetšerjuhtimine. nädala. Koormusgraafikuid võib vastavalt vajadusele koostada ööpäeva. Selles on kujutatud iga päeva maksimaalne koormus. Koormusgraafikud võimaldavad planeerida küllaldase täpsusega igaks ajahetkeks vajaliku jaamade genereeriva võimsuse.

Arvutuste teel määratakse vastavate töösolevate seadmete optimaalne komplekt (millise elektrijaama millised katlad ja turbogeneraatorid. Baaskoormuse katmiseks kasutatakse nende jaamade võimsusi. millised liinid ja trafod elektrivõrgus). Suund on ka selle operatsiooni tegemisele telemehaanika vahenditega juhtimiskeskusest. Baaskoormuse katmiseks sobivad aatomielektrijaamad. Elektrijaamade seadmete plaaniline sisse.ja väljalülimine on alati seotud teatud energiakadudega. aga samuti vastava võimsuse edastamiseks vajaliku elektrivõrgu konfiguratsiooni (töös olevad liinid ja trafod). st vajaliku aururõhu ja -temperatuuri saavutamiseks. Koormusgraafikutes eristatakse kahte olulist osa: baaskoormuse ja tippkoormuse osa (vt. mille koormust saab lihtsamini muuta või mille turbiinide (ja katelde) ajutine väljalülimine võib toimuda kiiresti ja ilma suurte energiakadudeta.ja väljalülitamised viiakse läbi enamasti telemehaanika vahenditega ilma personali osavõtuta. Tippkoormuse katmiseks sobivad elektrijaamad. Turbiinide käivitamisel tuleb neile tööpöörlemiskiiruse saavutamiseks anda vajalik kineetiline energia. joonis 7). vastava võimsuslüliti sisse. 1400 1200 1000 800 600 400 200 0 1 3 5 7 Koormus MW Tippkoormus Baaskoormus 9 11 13 15 17 19 21 Kellaaeg Joonis nr 8 Koormusgraafik Koormusgraafikute alusel planeeritakse ka seadmete remonte ja hooldust. mis hiljem väljalülimisel läheb lihtsalt “kaduma”. kui katel tuleb välja lülitada või lülitub automaatselt välja mingi rikke tagajärjel täiskoormuselt.ja väljalülimine arvutuste teel määratud režiimi saavutamiseks toimub tavaliselt energiasüsteemi juhtimiskeskusest (dispetšeri poolt) antud suulise korralduse näol vastava elektrijaama juhtimiskeskuse töötajale. et soojuselektrijaamade turbiinide ja katelde töösse. Veelgi suuremad energiakaod esinevad katelde sissekütmisel. Elanikud suurte soojuselektrijaamade läheduses on vahetevahel kuulnud jaama poolt reaktiivlennuki möirgele sarnast heli – see ongi “auru väljalaskmisega” (loe: katla väljalülitamisel energia keskkonda hajutamisega) kaasnev akustiline efekt. Viimaste hulka kuuluvad ka Eestis Narva elektrijaamad.või väljalülimise teel. Kahjuks ei ole kõik alajaamad veel 40 23 . Alalise valvepersonaliga alajaamade arv on tänapäeval kahanenud miinimumini. Siinjuures on oluline märkida. suure võimsusega soojuselektrijaamad. Ka remontide ja hoolduse optimaalne aeg on samal teel määratav.turbogeneraatorite arvu ning nende plaanilisi remonte. Elektrivõrgus tehtavad liinide ja trafode sisse. mille koormuse muutmine on raske või ebaõkonoomne. Ka see energia tuleb katla väljalülitamisel hajutada keskkonda. Tippkoormuse katmiseks on sobivad hüdroelektrijaamad ja gaasiturbiinelektrijaamad. Eriti suur on see energiakadu siis.

jahutusvee kasutust jms. et automaatselt reguleeritav suurus on ikkagi personali poolt ette määratud vastava automaatregulaatori seadistamisega. Energiasüsteemide juhtimisel on oluline tarbijate varustuskindluse tagamine. Sellistes alajaamades viib lülimisi läbi juhtimiskeskusest antavate korralduste põhjal operatiiv-väljasõidubrigaad. millega nähakse ette selline elektrivõrgu konfiguratsioon. mis kindlustaks tarbijale toite võimalike genereerivate võimsuste. nt automaatselt käivituv diiselelektrigeneraator.või väljalülitamiseks viib täide operatiivpersonal. et kõrgepingeliini juhtmete kaudu edastati samaaegselt elektrienergiaga (kasutades vastavaid kõrgsagedusdrosseleid liinijuhtmetes ja kõrgepingelisi sidekondensaatoreid) kõrgsageduslikku moduleeritud signaali. Sidekanal võib olla milline tahes – side-. kes teenindab elektrivõrku teatud territooriumil. turbiini või generaatori automaatikaseadmete poolt. Etteantud parameetrite alusel on automaatselt reguleeritavad: • elektrijaamade katelde ja turbiinide peaaegu kogu tegevus • generaatorite koormuse (võimsuse) hoidmine etteantud tasemel • pinged elektrijaamade generaatorite väljunditel. generaatorite sisse. et üheaegselt kanda üle nii elektrienergiat kui ka infot (lülitamiskäsklused. tuhaärastust. millesse olid kodeeritud lülituskäsklused. Kuigi paljude energeetikaseadmete juhtimine toimub automaatselt. Peale eelmainitute on elektrijaamas veel palju muid seadmeid ja süsteeme. On selge. telefonikõned. Seejuures võib käskluse andmine toimuda kuitahes kaugelt. Seejuures moodustab elektrijaama katlaautomaatika koos turbiini vastavate automaatika. See toimub otseselt lülitusoperatsiooni(de) teostamisega alajaamas või elektrijaamas või telemehaanikavahenditega juhtimiskeskusest. mis on varustatud spetsiaalsete seadmetega.telemehaniseeritud ja ega iga väikest alajaaama pole ka vajagi telemehaniseerida.ja kaitseseadmetega omaette soojusautomaatika kompleksi. mille töötamine ilma automaatikata on mõeldamatu. telefonikõned või mõõtriistade näidud. mida nimetati tihendusaparatuuriks. liinide ja alajaamaseadmete avariiliste väljalülitumiste korral. et otsesel lülitamisel alajaamas või elektrijaamas toimub vastava lüliti ajami juhtimisahela sisselülitamine (või väljalülitamine) töötaja poolt kohapeal. trafode. Seejärel lasub põhirõhk selles küsimuses energiasüsteemi operatiivjuhtimisel. traatsideliin. See tähendas seda. nimetagem siin kütuse transpordi ja ettevalmistuse ning vee keemilise puhastuse süsteeme. mida juhib otseselt personal. raadiokanal või tavaline elektriülekandeliin. Vastutusrikastes kohtades toimib automaatika siiski valvepersonali jälgimisel. Vastutusrikaste tarbijate korral annab maksimaalseima varustuskindluse sõltumatu elektrienergiaallikas tarbija enda juures. telemehaanikavahendite kasutamisel antakse aga ajami juhtimisahela sisselülitamiseks (või väljalülitamiseks) käsklusi sidekanali kaudu. Varem kasutati selleks aparatuuri. Tänapäeval minnakse üle 41 . reservtoiteallikaid jms. Tarbijate varustuskindluse tagamine algab juba elektrivõrgu projekteerimisest. mõõtriistade näidud vms). Vahe on selles. Enamiku juhtimiskeskuse poolt langetatud otsuseid liinide. Siinmainitud tegevuste ja põhisuuruste kõrval on elektrijaamas tohutu hulk muid suurusi. mis peab pidevalt tagama sobiva süsteemi režiimi. Siin peetakse silmas kahe(või enama-)poolset toidet. mille käit toimub suhteliselt eraldi elektriseadmete automaatikast ja kaitseseadmetest. enamike alajaamade trafode väljundil. on suur osa seadmeid. mida reguleeritakse vastavalt katla. elektrivõrgu erinevates sõlmpunktides • kogu energiasüsteemi sagedus. 16 Automaatika ja telemehaanika energiaseadmete juhtimisel Energeetikas (silmas on peetud eelkõige energiasüsteemi) on paljude seadmete ja režiimide juhtimine mõeldamatu ilma automaatikata.

Elektriseadmete puhul muutub aga läbilöök elektrikaareks. Kõrgepinge ülelöögi ja lühise põhjustab ka inimese või looma liigne lähenemine pinge all olevatele kõrgepingeseadmetele. Seepärast on võõraste inimeste viibimine kõrgepingeseadmete territooriumil ja nende läheduses otsese ohu tõttu inimelule kategooriliselt keelatud. siis on energeetikas peaaegu kõikjal välja kujunenud oma sidesüsteem. Asi seisneb selles.1 Rikked elektrisüsteemis Rääkides riketest elektrisüsteemis tuleb eelkõige silmas pidada. et kõrgepinge puhul muutub elektrivälja tugevus kõrvalise keha ja elektriseadme pinge all oleva osa vahel nende vahekauguse vähenemisel teatava piirini nii suureks. pinge all olevaid osi toetavate või kandvate isolaatorite ja elektriliinimastide mehaanilised rikked või vananemine. sageli ka surmaga. automaatika ja telemehaanika töö on otseselt sõltuv sidekanalite ja -vahendite töökindlusest. trafosid. Kuna releekaitse. Ohtu suurendab see. Kuumenemise kõrval võib paljudel juhtudel tugev lühisvool põhjustada voolukandvatele osadele suuri mehaanilisi jõudusid. trafodes isolatsioonina kasutatava trafoõli kvaliteedi halvenemine või niiskuse sattumine õlisse ja palju muud. Arvestades energeetikas kasutatavate seadmete suurust ja kõrget hinda. Kuna lühisvool läbib ka generaatoreid. 17 Automaatika võrkudes. mis võib põhjustada nende seadmete rikke või hävimise.) vältimaks juhuslike inimeste (laste) ja loomade juurdepääsu. loomade sattumine elektriseadmetesse. Rikkeid elektriseadmetes võivad põhjustada mitmed asjaolud: liinidele langevad puud. mis on ettenähtud lühisvooludest märksa väiksemate koormusvoolude juhtimiseks.kiudoptilistele kaablitele. et toimub õhu elektriline läbilöök. milles voolutugevus ja vastavalt ka kogu lühisvooluahela võimsus on väga suur. mis võivad elektriseadmeid purustada ja sellega tekitada täiendavaid kahjustusi. ja mida kasutatakse nagu tavalisi kaasaegseid sideliine. Rikete võimaluse vähendamiseks on energeetikas rakendatud range organisatsiooniliste meetmete süsteem. Reeglina lõpeb see inimesele või loomale raskete põletushaavadega. Välgu otsene toime lõpeb sekundi murdosaga. et ilma abivahendita ei ole võimalik teada. et kõrvalise esemega saaks pinge all olevaid elektriseadmete osi puudutadagi. asuma suletud ruumis jms. Kõrvuti sellega on ka tehnilisest küljest rakendatud range kord. Seega võib iga elektriline läbilöök ja sellest tekkiv püsiv elektrikaar eralduva suure energia ja kõrge temperatuuri tõttu põhjustada suuri purustusi ja tulekahju. ja mis võib kesta kuni elektriahela väljalülitamiseni. siis põhjustavad lühisvoolud ka neis lubamatut kuumenemist. mis võivad olla monteeritud isegi liinijuhtme sisse. tormiga lendavad oksad ja muud esemed. mis hõlmab nii elektrilise isolatsiooni kvaliteedi ja seadmete töökorras oleku pidevat kontrolli kui ka kõrvaliste esemete juhtmetele või nende lähedale sattumise võimaluse vähendamist (puude ja võsa lõikamine 42 . Enamikel juhtudest kasutatakse energeetikas ülalmainitud oma sidekanaleid. peab nende kaitse rikete vastu olema maksimaalselt töökindel. Samuti peavad kõik kõrgepingeseadmed olema mehaaniliselt tõkestatud (tarastatud. et kasutatavate kõrgepingete puhul võib tekkida pinge ülelöök ilma. kas elektriseade on pinge all või mitte. mis ei ole sõltuvad üleriigilisest või mõnest muust (näiteks eravalduses olevast) sidesüsteemist. lindude sattumine liinijuhtmete vahele. avariivastane kaitse 17. liine. Seda võib kujutada välgu minimudelina.

Oluline on ka see. nagu juba eespool juttu oli. Peale selle on releekaitse ülesandeks tegutsemine veel mitmete teiste energiasüsteemile kahjulike režiimide korral. Siis peab reageerima kauguselt järgmine kaitse. (sh mitmeid transformaatoreid. Kõik see on seotud elektriohutuse küsimustega. anda käskluse reservliini või -transformaatori töösselülitamiseks ja vaid teatud (sobivalt määratud) ajavahemiku järel (kui personal ei ole selle aja jooksul midagi ette võtnud koormuse vähendamiseks) anda käskluse seadme väljalülitamiseks.ja liigkoormusvoolude suhtes.liinide all ja läheduses. et tagada tarbijatele häireteta energiavarustus ning ennetada rikkeid. Reservseadme sisselülitamisel on tegemist juba nn reservilülitusautomaatikaga. mida nimetatakse (energiasüsteemi) releekaitseks ja automaatikaks. Energiaseadme ülekoormuse puhul ei ole releekaitse põhiülesandeks tingimata antud seadme väljalülitamine.2 Releekaitse ja automaatika Hoolimata kõikidest eelnimetatud abinõudest ei ole võimalik rikkeid elektrisüsteemis siiski täielikult vältida. mis võivad tekkida lühistest. seejuures kummalegi neist erinevalt.). ülekoormustest või muudest ebanormaalsetest režiimidest energiaseadmetes. Selle kohta öeldakse. Samuti ei tohi releekaitse reageerida kaugemate lühiste puhul. Kuigi lühisvool läbib kõiki energiaseadmeid alates elektrijaama generaatorist. ilma et seade rikneks või häviks. Releekaitse ülesandeks on energiaseadmes tekkinud lühise või liigkoormuse korral lülitada välja energiaseade (ja võimalikult ainult see). et nad taluvad teatud väikest ülekoormust teatud kindla aja jooksul. kui lühisekohale lähim kaitse mingil põhjusel ei reageeri. Väga oluliseks nõudeks releekaitsele on see.). lüliteid) peab releekaitse olema küllalt “tark” ja välja lülitama ainult lühise tekkimise kohale kõige lähema lüliti või lülitid. et iga inimene teaks: igasugune energeetiline elektriseade peidab endas ohtu. range kontroll tööde üle liinide läheduses. kaevetööde jälgimine kõrgepingekaablite läheduses jms. et vältida või minimiseerida kahjusid. et releekaitse peab töötama selektiivselt. liine. kus on tekkinud lühis või mida võib kahjustada liigkoormus. või reageerima nendele siis. sest kõik energeetilised seadmed on ehitatud nii. et releekaitse teeks vahet seadet läbivate voolude suuruste vahel. See tähendab. et releekaitse peab omama erinevat tundlikkust seadet läbivate lühis. 43 . kui on tegemist kahepoolse toitega. Ülekoormuse (liigkoormuse) all mõistetakse energiaseadme sellist režiimi. ilmsed mehaanilised vigastused jne. Selleks. Releekaitse ei tohi reageerida seadet läbivatele koormusvooludele. on kasutusel laiaulatuslik tehniliste vahendite kompleks. Kõikidel ilmsetel rikkejuhtudel on iga inimese otsene kohus teatada sellest kohe energeetikafirma esindajatele. On vajalik. et lühise korral tuleb võimalikult kiiresti vooluahel katkestada (seade välja lülitada). peab aga reageerima lühistele ja ülekoormusele. Ülekoormuse korral võib releekaitse anda operatiivpersonalile signaali seadme ülekoormatuse kohta. mis võivad tekkida real ettenägematutel juhtudel. 17. mille juures seadet läbiv vool ületab seadme nimivoolu ehk seda maksimaalset voolu. mis on igasuguste tööde tegemisel elektriseadmetes või nende läheduses inimese elu ja tervise seisukohalt esmase tähtsusega. Samuti ei ole võimalik vältida üksikute energiaseadmete ülekoormusi. millele seade on projekteeritud ja mis on seadmele kestvalt lubatud. Eriti ohtlikud võivad need olla niiske või vihmase ilmaga või kui mõni neist on ilmselt rikkes (juhe lebab maas.

mitmete elektriseadmete sisse. Kui aga seadmesse satub sellest piirist kõrgem pinge. mis võib rikkuda seadme pöördumatult. Pingereguleerimisautomaatika on seadmete kompleks. et valdaval enamikul juhtudest on lühise põhjus kõrvaldunud (ja elektrikaar kustunud) kohe pärast seadme väljalülitamist releekaitse poolt. arvestades teatavat varu.ja väljalülitamiste tekkivad ülepingeimpulsid. ei ole nad viimasel ajal Eestis põhjuse puudumise tõttu õnneks töötanud.3 Ülepingekaitse Energeetikaseadmed vajavad kaitset ka erinevates allikatest pärit ülepingete (liigpingete) vastu. Koormuse vähendamise automaat on mõeldud energiasüsteemi stabiilse töö tagamiseks juhul. Tekitanud lühise. sõltuvalt eseme suurusest ja iseloomust. mille tulemusel energiasüsteem võib hakata lagunema osadeks. mis lülitavad seadme uuesti sisse pärast releekaitse poolt selle lühise tagajärjel väljalülitamist. Indutseeritud ülepingete vastu on kasutusel nn ülepingelahendajad. kui siin kirjeldatud. mis on monteeritud liinidele liinijuhtmetest kõrgemale. Energiasüsteemis on kasutusel veel mitmeid automaatsüsteeme ehk automaatikaid. Ohtlike ülepingete allikateks võivad olla välgu otsene sisselöök elektriliini või lahtise alajaama seadmetesse. Kuigi sellised automaadid on äärmiselt vajalikud ja on töövalmis. Järjekord on määratud lähtuvalt nende liinide poolt energiaga varustatavate tarbijate suurusest ja tähtsusest. 17. elektriliinide kaitseks aga äikesekaitsetrosse. et tagada tarbijate juures normidele vastav pinge. Alajaamade seadmete äikesekaitseks kasutatakse peamiselt piksevardaid. Taaslülitusautomaatika edukus võib ulatuda 90%-ni. eriti liinid varustatud nn taaslülitusautomaatidega. Koormuse vähendamise automaadi tegutsemise tulemusena lülitatakse välja mitmeid liine vastavalt eelnevalt määratud järjekorrale. mis ülepingeimpulsi saabudes juhivad selle maasse. Tekkinud elektrikaar aga jääb “põlema”. See võib toimuda ka sageduse ülemäärase languse vältimiseks. Ülepinge võib põhjustada ka suure võimsusega tarbijate ootamatu väljalülitumine. Kuna energiaseadmete taassisselülitamine toimub enamasti sekundi murdosa jooksul.Teiseks enamlevinud automaatikaks energiasüsteemis on taaslülitusautomaatika (endise nimetusega korduvlülitusautomaatika). Need on mõeldud välgu otsese sisselöögi kaitseks. koormuse järsk langemine. jääb selline energiatoite katkestus tarbijatele tavaliselt märkamatuks. mis muudab alajaamades transformaatorite ülekandetegurit selliselt. millest võib nimetada tarbijatele otseselt tunnetatavat pingereguleerimisautomaatikat ja koormuse vähendamise automaatikat. tekib elektriline läbilöök või ülelöök. kukuvad need esemed (loomad-linnud) tavaliselt maha või põlevad ära. et kõikide energeetikaseadmete isolatsioon on projekteeritud töötama seadme nimipingel. kõrgemapingelise liini juhtme langemine madalamapingelisele liinile või seadmele jms. impulsi möödudes aga muutuvad 44 . kuni releekaitse poolt seadet pole välja lülitanud. liinides indutseeritud ülepingeimpulsid välgu sisselöögi korral lähedastesse objektidesse. Peamiselt väliselektriseadmetes tekkivatest lühistest on enamus põhjustatud liikuvatest esemetest või loomadest-lindudest. Praktika on näidanud. kui teatud piirkonnas tarbitav võimsus ületab teatud lubatava võimsuse maksimaalse piiri. Ülepinge on ohtlik seetõttu. Energeetikas kasutatav releekaitse ja automaatika haarab endasse tunduvalt rohkem. Seetõttu on enamik elektriseadmeid.

arvestades mõõtetrafode ülekandetegureid. Et mitte korrata nõukogudeaegsest hoolimatust suhtumisest tingitud raskeid vigu ja raskesti parandatavaid keskkonnamõjutuste tagajärgi. 18 Mõõtmised Energiasüsteemi juhtimise. mille primaarmähis on kõrgepingeahelas ja sekundaarmähis madalpingeahelas. Nimetatud suuruste mõõtmiseks kõrgepingeahelates kasutatakse kõrgepinge. Mõõtetrafod on pingetrafod ja voolutrafod. kõrgepingeahelais esinevate suuruste järgi. Seetõttu kujutavad kõrgepingeahelates kasutatavad mõõtetrafod omaette kõrgepigeseadmeid ja nende mõõtmed on dikteeritud praktiliselt ainult kasutatava (kõrge)pinge poolt. kui tarbija poolt tarbitav vool osutub oluliselt suuremaks kasutatavate mõõteriistade maksimaalnäidust või nimivoolust. elektrienergia kasutamine on igal juhul tegelikult tarbija poolt muundamine elektritarviti abil mõnda muud liiki energiaks.Kõigepealt paiskavad soojuselektrijaamad maa atmosfääri fossiilsete kütuste põletamise tulemusena tohutul hulgal heitmetena süsihappegaasi ehk süsinikdioksüüdi 45 . Millega siis tuleb energeetikas arvestada? Millisel moel siis mõjutab energeetika meie planeedi keskkonda? 1. peamiselt siis. keskkonnale. Sellised ülepingelahendajad kaitsevad alajaamade ja tarbijate elektriseadmeid liinide kaudu tulevate ülepingeimpulsside vastu. Kõrgepingeseadmetes ei tule kõne alla nimetatud suuruste otsene mõõtmine mõõtriistade ühendamise teel mõõdetavatesse ahelatesse. Tarbija poolt kasutatud elektrienergia mõõtmine on viimane energiamuunduste ahelas alates primaarenergiast kuni tarbijale kättetoimetatava elektrienergiani ja tarbija poolt selle kasutamiseni. See tähendaks lühise tekitamist nagu eelpool kirjeldatud kõrvaliste esemete lähendamisel kõrgepingeseadmetele. milleks tavaliselt on 5 A. mida tegelikult tahetakse mõõta. Mõõtetrafod on väga täpse ja püsiva ülekandeteguriga transformaatorid. Sõltuvalt eesmärgist. milleks üht või teist suurust mõõdetakse. nagu igasugune teine majandusharu avaldab ka teatud negatiivset mõju keskkonnale. tuleb energeetikas ja selle arendamisel hoolikalt arvestada keskkonnamõjutuste vältimise või vähendamise võimalusi. Pingetrafode ülekandetegurid on valitud nii. Muidugi on nende mõõtetrafode sekundaarmähistega ühendatud mõõteriistad gradueeritud. et kõrgepinge poole nimipingele vastab madalpinge poolel pinge 100 V ja vastava seadme nimivoolule vastab voolutrafo sekundaarpoolel (madalpingepoolel) vool 5A. võimsuste ja energia küllaldase täpsusega mõõtmine. Mõõteriista (ja ka mõõtetrafo) täpsusklass näitab kui mitu protsenti (ühes või teises suunas) mõõteriista lõppnäidust võib vea suurus olla.ja madalpingeahelate eraldamiseks nn mõõtetrafosid pingetrafosid ja voolutrafosid. Ka kõik releekaitse.ja automaatikaseadmed on kõrgepingeseadmetes ühendatud mõõtetrafode kaudu. Elektrienergia arvestite puhul näitab täpsusklass erinevust protsentides arvesti poolt näidatud ja tegelikult tarbitud energiahulga vahel. pingete.isolaatoriks. kusjuures nendevaheline isolatsioon vastab kasutatavale kõrgepingele. milles me elame. ökonoomika ning energia müügi seisukohalt on äärmiselt tähtis voolude. releekaitse ja automaatika. Paljudel juhtudel kasutatakse voolutrafosid ka madalpingeseadmetes. toiming pikas sobival kujul Tarbija poolt elektrienergia 19 Keskkonnaohud Energeetika. peavad mõõtetrafod ja mõõteriistad omama küllaldast täpsust ehk nagu tehnikas öeldakse olema vastava täpsusklassiga. millest toitume ja mida tahame nautida.

ja põllukultuuridele raskeid kahjustusi. sest enimkasutatavates fossiilkütustes on suurim osa keemilisest energiast talletatud süsinikku. millest viimases astmes kasutatakse tavaliselt suure efektiivsusega elektrifiltreid. mis mõjub kahjustavalt igasugusele elavale ja elutule loodusele. Lendtuha hulka vähendatakse mitmeastmeliste suitsufiltrite abil. mis miljonite aastate eest. mille “ravimine” looduse enda poolt võib võtta aastakümneid. Ka mõte veeldada süsinikdioksüüd ja matta sügavale maakoorde oleks probleemide lükkamine tulevaste põlvede kaela – veeldatud süsinikdioksüüd aurustuks maakoore temperatuuri juures igal juhul ja lõpuks jõuaks kindlasti maapinnale ja atmosfääri. Eestis on seetõttu ohustatud suurima vooluhulgaga Narva jõgi. Põlevkivituhka kasutatakse ka happeliste muldade neutraliseerimiseks. Põhiosa tuhast ladustatakse elektrijaamades tuhaväljadele. Äärmiselt ohtlik on. 4. parke jne. 5. sest see seotakse päikeseenergia poolt uute taimede kasvamisel enam-vähem samas koguses uuesti taimestikku. Süsihappegaas tekitab atmosfääris kasvuhooneefekti. 46 . See on see süsihappegaas.(CO2). ilma lisaveeta. kuid küllalt suure kontsentratsiooni korral põhjustavad need veekogudes mittesoovitavat taimestiku vohamist. Eestis põlevkivijaamade lämmastikühendite heitmed on õnneks tunduvalt väiksemad. mis on seotud kütuste kaevandamisega (Eestis põlevkivi kaevandamise kahjud põhjaveele. 2. Eestis kütusena kasutatava suure tuhasisaldusega põlevkivi juures ei suuda isegi elektrifiltrid kogu tuhka välja filtreerida. Ei saa mööda vaadata ka keskkonnaohtudest. seoti päikeseenergia ja fotosünteesi abil tolleaegsesse taimestikku. Mõned kitsamal territooriumil kasvavad tundlikumad taimeliigid võivad hoopiski hävineda. pinnavormidele. mis mõjutab kogu maakera kliimat soojenemise suunas. mis põledes annabki süsihappegaasi. See hape. Seni ei ole leitud efektiivset süsinikdioksüüdi heitmete kahjutustamise meetodit. Põlevkivi lendtuhk põhjustab inimestel hingamisteede ja kopsuhaigusi. kui maakera kliima oli palju soojem. maakasutusele jne. tekitab metsa. saastab tänavaid. millest on tekkinud praktiliselt kõik fossiilsed kütused (vt. Siinjuures ei saa aga puidu ja teiste kiireltkasvavate taimede põletamisel tekkivat süsihappegaasi lugeda kahjulikuks heitmeks. mis vihmapiiskadega ühinedes moodustab väävlishappe (H2SO3). kui see vesi pääseb tuhavälja settebasseinist ringlusest välja (mida siiski on varasemal ajal ka juhtunud) ja mürgitab muid veekogusid. mis koos vihmaga (happevihmad) sajab maa taimestikule.Teiseks oluliseks negatiivseks mõjuks fossiilsete kütuste põletamisel on nendes sisalduva väävli põlemisel tekkiv vääveldioksüüd (SO2). joonis nr 1). hooneid. Eesti elektrijaamades toimub tuha transport jaamast tuhaväljale hüdraulilisel teel. Eesti suurte põlevkivielektrijaamade elektifiltritega kinnipüütud tuhk on aga kasulik tooraine kõrgekvaliteetse tsemendi tootmiseks. Üle veerandsajandi seisab püsti sellise põlevkivituhktsemendi baasil tehtud betoonist Tallinna teletorn. Seejuures on kasutatav vesi muutunud leeliseliseks ja tohutult mürgiseks. rikkudes sellega liigilist kooslust. kui kivisütt põletavates jaamades ja seetõttu olulist keskkonnaohtu ei kujuta. kui söe põletamisel saadakse). Suure tuhasisaldusega kütuste puhul (nagu Eestis põlevkivi) on kahjulikuks heitmeks korstnate kaudu suurele territooriumile kanduv lendtuhk. kusjuures transpordiks kasutatavat vett kasutatakse korduvalt. Idee süsinikdioksüüdi lagundamiseks süsinikuks ja hapnikuks ei tule kõne alla energiamahukuse tõttu (söe põletamise pöördprotsessina nõuaks see sama palju energiat. rikub seadmeid.Soojuselektrijaamade heitmetest on lämmastikühendid taimestikule väetise mõjuga. Seni ei ole kaevandamisest tingitud ohte hinnatud küllalt tõsiselt. 3.).

mis seab piiranguid maa-alade kasutusele ja tekitab kahju kujunenud looduskooslusele. Hüdroelektrijaamade mõju keskkonnale (eriti tasandikujõgedele ehitatud jaamade korral) väljendub eelkõige suurte maa-alade taimestiku (ja mitte ainult taimestiku) hävimises tekkiva paisjärve kohal. mis häirib inimeste kuulmist. Riigile on oluline. 6. rikkudes väljakujunenud tasakaalu taimestikus. kui jaamad asuvad inimasustuste läheduses. Oluline on mõju ka kalade elurežiimile. 9. Kõne alla tuleb (ränd)lindude hukkumine nende sattumisel jaamade tiivikute tööpiirkonda. 47 . Aatomielektrijaamadel küll puuduvad sellised heitmed. Ohtu keskkonnale kujutab ka elektriülekanne – kõrgepingeliinid ja alajaamad. mis avariiolukorras võib sattuda pinnasesse ja reostada põhjavett. mis on võrreldavad kahuripaukudega. sest lõppude lõpuks kaetakse kõik kulutused energia tootmiseks ikkagi elanike kui lõpptarbijate poolt. Tšernobõli kogemus on juba olemas.eriti mõju põhjavee taseme langusele ja seoses sellega asemele tungivast mereveest tingitud põhjavee sooldumisele. kus need inimkonnale ei saa ohtlikuks mitmete sadade aastate jooksul. Ka nende transport radioaktiivsete jääkide spetsiaalsetesse hoidlatesse on ohtlik tegevus. Ka maha kukkunud pinge all olev liinijuhe ohustab inimelu isegi teatud mõnemeetrilises kauguses maha langenud liinijuhtmest. Lisaks liinide ehituseks ja käiduks vajalike liinikoridoride rajamisele ja hooldamisele. sest väga suur osa jaama kateldes põletatud kütuses sisalduvast energiast läheb soojusenergiana jahutusveega paratamatult loodusse. Kondensatsioonelektrijaamade reostuse hulka tuleb lugeda ka soojusreostust jahutusvee näol. Otsest ohtu inimeste ja loomade eludele kujatavad avarii korral kõrgepingejuhtmete kukkumine inimestele või inimestega kokkupuutes olevatele esemetele. Nende radioaktiivsuse vähenemine poole võrra (poolestusaeg) ulatub sadadesse aastatesse ja need tuleb ju peita kuhugi. Ilma töökindla elektrienergiavarustuseta pole tänapäeval mõeldav mingi majandustegevus ega ükski tegevusala. Tuuleelektrijaamade kogum (park) võtab tavaliselt enda alla suure territooriumi. nagu nt energeetika. mille kasutamine muudel eesmärkidel osutub võimatuks või vähemalt tugevasti raskendatuks. Ka põhjustavad pöörlevad tiivikud madalsageduslikku õhu võnkumist. näiteks kalakasvatuses. Otsestele ohtudele lisandub alajaamades ka müra. kuid see-eest kujutavad olulist probleemi elusale loodusele kasutatud tuumakütuse ohtlikud radioaktiivsed jäägid. Sageli muudetakse see osaliselt kasulikuks ja kasutatakse ära. mille tulemusel võib tekkida globaalse mastaabiga katastroof. mis väljuvad tavaliste soojuselektrijaamade korstnatest. toimiksid minimaalsete kulutustega. 20 Lõpetuseks Energeetika on iga riigi majanduse üks tugitalasid. mille allikaks on trafode undamine ja õhk-võimsuslülitite töötamisega seotud tugevad akustilised efektid. sest nende ränne kudemiskohtadesse osutub võimatuks või väga tugevasti häirituks. avaldab elanikele ja muule elusloodusele teatud mõju ka kõrgepingeline elektriväli. 7. 10. Ohtu kujutab ka trafodes isolatsiooniks kasutatav trafoõli. et kogu rahvast haaravad tegevusalad. Sama oluline on see ka riigi igale elanikule. 8. Ka tuuleelektrijaamad ei ole ohutud keskkonnale. Samuti ei saa ka täielikult välistada avariiohtu.

mille üheks põhifunktsiooniks jääb energiasüsteemi tehniline juhtimine.ja asfaldivarud on ikkagi piiratud. mida rohkem vahendajaid on selle toote valmistamisel. tasudes ülekandevõrgule ülekandekulud.Igapäevane praktika on näidanud. et elektri ja soojuse koostootmine on summaarselt eraldi tootmisest alati tunduvalt odavam. Samal ajal on selge. Elektroenergeetika olemusest tingituna on tema monopoolne seisund Eestis loomupärane. sest oli lihtsam ja odavam kasutada traditsioonilisi fossiilseid kütuseid. Siinjuures on oluline meelde tuletada. et äsjamainitut arvestades peaks Eesti Vabariigi tingimustes vaatlema elektroenergeetikat koos kütuseenergeetikaga (põlevkivienergeetikaga). Eesti on olnud selles osas väikeseks erandiks. et Eesti teadlastel ja praktikutel on maailma parim oskusteave põlevkivi kasutamiseks elektrienergia tootmisel. fuusio) juhitavaks muutmisele. kui kogu energiasüsteemi kuuluvus. Seepärast on maailma teadlaste peatähelepanu suunatud termotuumareaktsiooni (kasutatakse ka uudissõnalisi termineid fusioon. Praegu rajatakse mitme suurriigi ühise tööna Prantsusmaal vastavat rahvusvahelist katseseadet. on siin oluline märkida. Alternatiivsete primaarenergiaallikate kasutamine tuleb Eestis kõne alla ainult seal. mis likvideeriks energeetikas ühe firma monopoolse seisundi. et mistahes lõpp-produkti hind on seda kõrgem. Seepärast on paljudes riikides energiatootmine koondunud ühe või paari firma kätte alates primaarenergiallikatest ja lõpetades tarbijale vajaliku energia müügiga. kivisüsi. Eestis muid tõsiseltvõetavaid primaarenergiaallikaid peale põlevkivi praegu ei ole. eelkõige elektri ja soojuse koostootmiseks. Nendeks võivad olla põlevkivi ja asfalt (looduslik bituumen). 21 Energeetika tulevikust Seoses traditsiooniliste fossiilsete kütuste (nafta. Seejuures moodustab energiasüsteemi põhiosa ülekandevõrk (põhivõrk). kuhu rahvuslik energiasüsteem ei ulatu või sellega liitumine osutuks kallimaks alternatiivsete primaarenergiaallikate kasutamisest. mis peaks valmima aastaks 2015 ja mille tulemusena loodetakse termotuumareaktsiooni abil tööstusliku energiatootmiseni jõuda paarikümne aasta jooksul. mis kujutab tervikut praeguses energiamuutuste ahelas. See ei tähenda sugugi seda. Vastava alternatiivset primaarenergiat kasutava koostootmisjaama omandiline kuuluvus ei pruugi olla sama. Seni pole neid maailmas praktiliselt kasutatud (välja arvatud põlevkivi Eestis). et 48 . Muude variantide puhul oleksid kulutused igal juhul suuremad. maagaas) kasutuskõlblike varude lõppemisega maailmas lähemate aastakümnete jooksul on tulevikus vaja neile leida asenduskütuseid. et ka põlevkivi. et mõningatel juhtudel ja teatud tingimustes ei oleks majanduslikult sobiv kasutada ka teisi primaarenergiaallikaid. Kuigi käesolevaga on käsitletud peamiselt elektroenergeetika küsimusi. Peab aga ütlema. mille varud on mitmetes maades suured. See firma kuulub tavaliselt riigile. sest meie riigi jõukuse ja tarbijate arvu juures ei ole mõistlikku põhjendust konkureeriva energiasüsteemi loomiseks. kuid see peaks toimuma ikkagi elektri osas energiasüsteemi koosseisus. kes võivad endale lubada üleriigilises ulatuses kõrvuti töötavaid konkureerivaid (alternatiivseid) energiasüsteeme. Need määratakse kokkuleppeliselt. müümisel. pruunsüsi. Avatud elektrituru tingimustes võivad eraldi äriühingutele kuuluvad elektrijaamad ülekandevõrgu kaudu müüa elektrit enda ja tarbija vahel sõlmitud lepingute alusel mistahes tarbijale. Seetõttu võime õigusega olla uhked selle üle. sest need koos moodustavad praegu ühtse põlevkivile tugineva energeetilise väärtusketi. mida tegelikult tehniliselt ei ole võimalik täpselt määrata. transportimisel. turumajanduse tingimustes peetakse otstarbekaks jaotada elektri tootmine. ülekanne ja jaotamine eraldi äriühingute vahel. Teadaolevalt ei ole maailmas riike. kuid ei ole välistatud ka eraomand Tänapäeval.

on selge. kus on piisavalt soojusenergiatarbijaid. Kuid teades energia ja energeetika põhitõdesid. ei saa need muutuda ressursside piiratuse tõttu Eesti energeetika põhiliseks energiaallikaks. et termotuumareaktsioonil vabanev energia. hakkepuitu. kuid ikkagi ei taga see elektrienergia varustuskindlust. See tähendab. Teine osa tulevikust kujutab tuule. et siin peitub maailma energeetika tulevik. millest viimane saadakse 225 mg liitiumist. 49 . kui mitte arvestada põlevkivi kui primaarenergiaallika asendamist Venemaa maagaasiga. et koormuse maksimumile peab vastama muude energiaallikate võimsus. Tõsiselt tuleb aga võtta tarbimiskeskustes. Pealegi on päikeseenergia muundamine elektrienergiaks tänapäeval energeetika eesmärke silmas pidades suhteliselt keeruline ja ka kallis. Seda suunda praegu arendatakse. võib-olla ka põhku. Ka kõige päikeselisematel ekvatoriaalaladel ei ole öisel ajal päikeseenergiat kuskilt võtta. Selline kogus deuteeriumi sisaldub 2 liitris vees ja vajalik kogus liitiumi mõnes kilogrammis pinnases. Tuuleenergia ja päikesekiirgusenergia tulevad kõne alla aga siiski muu kütuse kokkuhoiu mõttes. Seetõttu tuleb esimeses osas leida võimalused põlevkivi ratsionaalsemaks. Üks tähelepanuväärsemaid on tuuleenergia kasutuse areng. Põlevkivi asendamine maagaasiga tooks kaasa väga suure riski sattuda majanduslikku ja poliitilisse sõltuvusse naaberriigist.viimase 30-40 aasta jooksul on pidevalt ennustatud. ehitades Narva elektrijaamades tolmpõlevkivi põletamisega katlad ümber keevkiht-põletamisega kateldeks. Hoolimata sellest. on igaühel võimalus natuke reaalsemalt hinnata sellekohast teavet ja teha endale vajalikke järeldusi sõltumata poliitilistest “tõmbetuultest” ja majanduslike huvigruppide poolt levitatavast infost. Fossiilkütuste kasutamise vähendamise eesmärgil arendatakse taastuvenergiaallikate kasutamist. mille tarnete lakkamisel ei jääks jaamad siis kütuseta. mis ei riku tasakaalu atmosfääri koosseisus süsihappegaasi osas. koostootmisjaamade ehitamist.ja vee-energia kasutamist elektrienergia tootmiseks. roogu jms) omaette või näiteks koos maagaasiga. sest on kindlaks tehtud. Muidugi on maailmas piirkondi. et tarbimise maksimumi ajal ei ole tuulevaikus või paistaks päike. saadakse 75 mg deuteeriumist ja triitiumist. Nende kasutamisel ainuüksi elektrienergia tootmiseks pole mingit garantiid. kus puhuvad pidevalt küllalt tugevad tuuled. Järelikult koormuse katmise mõistes peab nendele energiaallikatele olema 100% reservallikaid. sest lähitulevikus ei ole ilmselt põlevkivienergeetikale samaväärset asendajat leida. Taastuvate energiaallikate seas pannakse rõhku bioenergia laiemale kasutamisele. mis kasutaksid kütusena kohalikku biokütust (turvast. Nagu eelpool mainitud. Energeetika tuleviku ennustamine on riskantne nagu igasugune teine tuleviku ennustamine. et tööstusliku energiatootmiseni juhitava termotuumareaktsiooni abil jõutakse umbes 50 aasta jooksul. vähem keskkonnaohtlikuks kasutamiseks energeetilise kütusena. mis on võrdne 1000 liitri nafta põletamisel saadava energiaga. Seega on selles peituva primaarenergia varu praktiliselt piiramatu ning sellega inimkonna energiavajadus rahuldatud praktiliselt igaveseks. Eestis tuleb energeetika tulevikku vaadelda kahes osas.