You are on page 1of 195

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 601

601 |

L E H T E H A I N S A LU / 1 9 3 8

Piisku ligatas vanas kes vrahtav kann, kui ta kogeldes tles: See nimi on Ann. Nagu vaenlane teada sai tdruku nime, kohe uduloor linna eest langes kui ime. Kohe slgavad suurtkid tpipealt tabasid. Kohe orjusse suruti helmekaid vabasid. Lasti pihuks ja puruks kik majad ja taremed. Sissemritud Annega psti jid varemed.
1971 (1972) Phjavesi, 1974

PHAJRVE EMA, SDALASE LESK Muistsel ajal laasi leidus, kus on linnu jalg vaid keksind, kuhu vras eal ei eksind. Elas eit seal metsa peidus, hiiu kasvu, mehe rhti, mtis laialt metsa-alust. Eemal elust, ilma jalust, ei ta ksi kartnud hti. Viis tal poega kasvas kukil, viis tal mllas mrakaru, rmust rkkas laas ja aru, eidel he psenukil. Selles hellas nnepidus sjasarv kui kaaren huikas. Nagu rkvel hammas tuikas, vana valu vrseid idus. Eit kik aknad kinni mattis, aga snum ktte judis, sjasnum poegi nudis. Vesi eide pilgu kattis. Poisid olid kohe traksis seni thjalt aega viitsid, mngumgal ohtjaid niitsid, kas see meeste vaeva maksis! Surmaohtu, vitlusmaru ige mehepoeg ei plga. Kui on ksivart ja lga, siis on oidugi ja aru. Ksib isamaa me higi. Kallis eit, vid hiljem nutta, praegu khku aita rutta, tubli moonakott sea ligi. Ei me lhe stta kauaks, lahing meeste kes ei veni. Noorem vend las jgu seni pesamunaks, ukserauaks. Vle mk ja selga vammus, vennad valmis sjaretkeks. Eite kaisutasid hetkeks, lksid he sdis sammus. Kostis sda metsa takka, kuuldi huikeid, lbikra, hooste hirnu, relvatra, nhti tule punast lakka. Noorem vend ei leidnud psi. Ja siis eite embas kki, nitas tare poole pkki, nagu oleks pksis ssi. Eit ei hdnud, jooksnud takka. Isust ilma, unest ra, kuulas ahnelt tapakra. Kuni kki kik ji vakka. Hirmus aimus hinge asus, ema rti mber rabas, luusis laanes, roitis rabas, kahlas krges laibalasus,

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 602

602 |

L E H T E H A I N S A LU / 1 9 3 8

vlku li ja vihma kallas, sumpas lbi vereojad, leidis ktte poisid-pojad, leidis kik nad surmavallas. Ema lapsed kokku kandis, ise tuikus-suikus jalgel, kaevas hauad tiskuuvalgel, viimset korda suud veel andis, kharad kik kauniks silus, enne kui need mulda peitis. Vsind, kbastele heitis. Elut kik kalmuvilus, milleks khmid vanuigi, kui sul khmida ei maksa. Tundis, nuttagi ei jaksa, kuid ta nuttis ometigi, vaevakrambis kulmukaared. Kus on mure lpp ja algus? Phajrveks vesi valgus, aga kbastest said saared.
1972 Phjavesi, 1974

NKIRATSANIKUD Mis on lapse mngumaa? Karjamaa ja marjamaa. Karjamaa on hoida karja, marjamaa on leida marja. Mis on lapse mngukann? Lepavits ja maasikmann, kivid, kbid, kaste rohus, kullerkupud niidulohus. Tiik ei ole sita merd, tiigis elab nkk, kes kuri. Keeldu trotsid, maksab turi. Tiik ei ole sita merd, aga siiski sidetakse, nkihirmu videtakse, kisatakse, kilatakse, memmepoegi pilatakse.

Miks meil isa lusti keelab, kas see lomp siis lapsi neelab, vaikne sulistamisvesi, sulistame salakesi. Sekka sigis uhke ratsu, valge, kenus kaelaga, kuldse lakapaelaga. Hopsti selga saada katsu! Mahtus lapsi kolm ja neli, maha ji vaid vike veli, suurem laps on rohkem kraps. Jonnis mahajnud laps. Hobu krvu lingutas, ringutas ja pingutas, oh kui pikaks puhus end! Hiskas kige suurem vend: Istu nkingarale! Nii kui nimetati nkki, hobu linud oli kki, kigarale, kgarale lapsed vette paisati, rivad mrjaks raisati. Viimane kui lambakarjus, uljast pead ja vaprat verd, nuttis memme plle varjus. Tiik ei ole sita merd. Homme jlle sidetakse, nkihirmu videtakse, kilgatakse, kilatakse, valget ruuna pilatakse.
1972 Phjavesi, 1974

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 603

603 |

L E H T E H A I N S A LU / 1 9 3 8

NAISTEJRV Kord humalavsimust vgimees Tll all leedripsaste pnas. Ta punakaskarvane vgilasrind kui merepind tusis ja mnas. Kis Piret, ta kaasa, ees takune pll, ja taris kerisekiva. Ta plle sees pirakas raudkivipank nis veti kui varblase iva. Kuid vallale harunes plle seos ja vaata, see Tlluste pratu rank tal kitselt jalale kukkus. Ji seisma siis Piret, hell suurvarvas peos, ja thimu sootumaks hukkus. Lks haledaks meel, piisk pudenes harv, siis laskis klada kisal ja kokku kihutas naisi parv, kulp pihus vi lapsuke nisal. Ne, Pireti varbal on piisake verd! Nad vahtisid seda kui mratut merd, neil sda sai koguni haledaks, neil silmad said silmaveekaledaks, nad Tllu kirusid hest suust: Tll vedeleb humalauimas! Nii vhe ta hoolibki kljeluust! Ei armastust sdames tuimas! Lks kibedaks meel, nad kaebasid veel, nad ngasid seda ja toda. ks halas, et jlle on kimateel, ja teine, et riivis tal koda, ks kurtis, et leidnud veel pole meest, ja teine, et mees nrib sdame seest, seal htedel mini ja teistel mm teeb eluaseme prguks. Peitmttedki sulatab pisaralmm, mis keel muidu lausumast trguks. ks lpetas, teine hakatas, suur meeleheit kiki seal nakatas, ja naiste ulg paisus ja pakatas

ning Koigi soo kohkunult vakatas. Lks keerdu ja krussi teekija nrv, kes kuulma sai otsata hda. Ning silmaveest sigines suuruke jrv tskaldad ja phjakiht mda. Sai tilgatuks ometi Pireti kaev, ta sirutas seljasooni Nii piskuks kahanes teistegi vaev, et seda vis kanda kui krooni. Nd rind on rahul ja valu on tumm ja lukud lksasid keelde. Sai otsa see pidu ja lbi on lumm, td-toimingud trkasid meelde. Veel igaks silmngu uhas, siis laiali mindi. Kuid Koigi soos uusjrvel ji ulpima vesiroos nii kaunis ja valge ja puhas.
1971 (1972) Phjavesi, 1974

KAALI JRVE MISTATUS I Kaali misnik esse armus, aga phakirja karmus neil ei lasknud paari heita. Patt kuis ilma silmist peita? Mindi pastorile prra, misa toodi kirikhrra, lauldi, loeti nagu kohus. Pastor teadis: hing on ohus, kskis tuulekiirul paeda, keelas karmilt taha kaeda. Kutsar piilus varga moega, sest et tmbas eevapoega kik, mis iial keelatud. Keerisesse neelatud, mis siis vajus praginaga, jooma-sma saginaga, vesi ujutas kik kuplid, katused ja kuldsed nuplid.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 604

604 |

L E H T E H A I N S A LU / 1 9 3 8

Nd kes valvamast ei vsi, kellel puhas hing on sees, armus hendatud ksi jaanil vib nha vees. II On ngu kui trehter, tismar on sng. Kas langatuslehter? Kas tuleme mng? Kui langatuslehter, kust mbritsev vall? Kui tuleme trehter, kus ava ji all? Tark targa kest ksib ja pilves on laup. Kuid Kaali jrv psib, vait, tne ja raup. On ngu kui trehter, tismar on sng. Just langatuslehter! Ei tuleme mng! III lendav keha vilistas kik hingelised juhmiks tulekera heleduses pikegi lks tuhmiks nagu vihma sadas rauda kamakaid ja teri mrinaga lhkes maa must ooker kuld ja veri dolomiiti jahvatasid plahvatuse hambad vastu pilvi pillutati puud ja savikambad vapustatult hiigellaineid tukas Lnemeri kik see elav tule sdaks langes tuule peri pikest katsid tolmupilved rusked suitsusambad aga suurel mandril varsti edasi sid lambad IV
1972 Phjavesi, 1974 Ainsa ga lbi maa, 1980

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 605

605 |

L E H T E H A I N S A LU / 1 9 3 8

VARGA MRSJA Kui muiste ei tuntud veel taba, kui mts ples varga peas, ks npumees, kommetes vaba, kis ausate randlaste seas. On meri kord helde, kord kitsi, tee kindlaks, et npati loomus. Nii mngis teistele itsi see muretu luusikuloomus. Ei nhtud ta keeles kll kida, ks lputa lora ja luul ning tdrukud ootasid mida? ja ohkas nii mnigi huul. Sel vnkaelal oli ks piiga, ks armuke ngus ja hell. Poiss totas ta viia kord Riiga, on imevim totusel sel. vttagi kindlasti lubas, kui npitses kallima vd. nn heinasel asemel hubas ja ilusad olid kik d. Lpp saabus nii narrilt ja argilt ja purunes ulmade riik ks paatkond tabas ta vargilt. Poiss kohkus: kas kaelakiik?! Siis tismehed rannikursed said snale hiiepuu all, ka emandad tulid auvrsed ja mrsjagi, pskedest hall. Poiss naljaks kik prata tahtis, kuid silpi ei sulanud suust. Kik rahvas kui vaenlane vahtis. Poiss vrises lihast ja luust. Siis nitas merele kega ks paklase parraga taat. Poiss paati sunniti vega ja laineisse lkati paat. Pruut jooksis ja kaasa vist kippus, ta kisendas sdame seest, ta oimetult isa kel rippus, ta juuksed tilkusid veest. Las haldjate vimu jb veti, kel haldjaid on solvata trots.

See kna lausvetele jeti, ja arvata tuleb tal ots. Ei mla, ei purje, ei tri. Poiss lihast on lodev ja loid. Kuis letab raudhalli mri arg sda ja hirmunud oid? Hing elev, ji vahtima kallas, siis lagunes armuta summ. Umbmtete meelevallas kis vargapruut, hljatud, tumm. All tinase, trstitu taeva ta seisis ja puri huult. kusagil pillutas laeva ja lained kogusid tuult. Veepisarad laupa tal katsid, usk, lootmatus sndis ja suri. Oh, nrideks palmitseks patsid ja pllest saaks mingine puri. Ta mtles end kallile aeruks, peapadjaks ta mtles end ja loitsis pisarad naeruks hullarutu mttelend. Ta valjusti kostis ja ksis, tal ununes ase ja toit, kolm peva nii jalul ta psis. Ent neljanda verine koit ti randa kaks lootsikulauda, mis kandsid ht vaevatud meest, kes oli kll mratud hauda, kuid elu ei andnud seest. Siis rahvahulk valgmale tulvas, kik jahmunult plvili heitsid, siis rahvahulk hiskas ja ulvas, ja lilli puistasid neitsid. Kus halastust haldjad ei pelga, kas inimlaps otsib seal sd! Nd rbaldund heidik sai selga hkvalevad vanemard. Mees armsama najale tuges oh unenoline tund! ja harali srmiga suges halljuukseid kui sdasuist lund.
1972 Phjavesi, 1974

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 606

606 |

L E H T E H A I N S A LU / 1 9 3 8

JRVEPIIR Hallil ajal hijrv oli jukas vhijrv, latikate prusmis. Karula ja Antsla piiril lebas lahke pikse kiiril, laineis luigelille is. Moonak misa vrke lappas. Hooseid jootma junkruid kappas, luikas lbus jahisarv. Proua nimepevaballil noorel rannarohul trallis uhke emandateparv. Karula ja Antsla parun kskord vaidlesid kui marun, kumma on see vhijrv, kumbki oma igust raius, aga hirimatult laius laante rpes hijrv. Olid sbrasuhted sassis, vaevalt teretada passis, naaber vaikis, klm kui sein. Elu igav nagu hauas, thi tool on kaardilauas, jahtub praad ja lahtub vein. Antsla hrra viha vindus, kndis, sda mru rindus, oli teine julm ja kk, hirmsa lepituse tegi, kskis vtta parim regi, rakendada parim tkk. Mtles jaanipeva reede le jrve teha reetee, sest saaks kahe misa piir. Tallimehed, nagu ksti, puhastasid hoose hsti, sras loom kui piksekiir. Jaanireede mrat ajal tllas hbekella kajal saabus naaber, kortsus kulm. Ootel seisid juba trepis prisproua mustas slepis, Antsla parun, irv ja julm. Jjad kummardasid maani, hrrad seadsid ennast saani, ees neil seisis viimne tee. Mitmel pikal hirmuviivul regi nagu tonditiivul luikas le laia vee. Jrele ji vlkav vagu teine pool on teise jagu. Tnapev veel nha triip. Prast lrmitseti kaua mber lookas pidulaua, suitses mnus rahupiip.
1972 Phjavesi, 1974

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 607

607 |

L E H T E H A I N S A LU / 1 9 3 8

VESIKLA KAEVUD Mustpea noorik truubilmmus uudseleiba stkus, hernesvesi kattis pski, ristluu raskelt ntkus. Vttis vlja elusssi, phkis ahjusuud, juhtus kki aknast kaema, pihus ahjuluud. Hing ji rindu, pilk ji seisma naabri pullil ruskel kargutab me hva taga, sarved puha puskel! Lendas noorik mtasmaale, kus need asjad toimusid, ahjuluua narmasteks li vastu snni oimusid. Tprale sai hirmu nahka mustpea noorik sdi. Sonnikohal tuli vastu turriskulmne kdi. Nh, sa hilpad ilma pidi tanuta kui piiga. Andestust, nii kuum mul oli, kiirustasin liiga! Vahest pead mu venda narriks? Naiseplve pilkad? Hlte peale kogunesid naabrinaised vilkad, tttas tanus noorikuid ja mutte roduribu, uudistasid seal ta seisab tanuta kui libu. Vahi nd jah varbaotsi, kuhu ji su krkus! Noorik tahtis sna seada kohus kuulmast trkus. Teab-kust-ilma-otsast tulnu, teistest justkui parem! Kas ht hukkalinud naist ei kaitsnud ta kord varem? Kaitseb keegi viletsat, siis ise ka on madal. Kes see teab ta kndimisi: miks on vili kadal? Miks meil orikas sai otsa? Teistrel lehmik suri? Tuleriidale see liba, tema silm on kuri! Noorik ehmus, noorik pehmus, tendas sulastust. Sajad srmed sikutasid vaesest kinniptust, valgepised nuheldasid de mustapist, tanutule uhkas vastu plgust kiilasjist. Vaese elu kitsikuses teda sdi peeti, oma luhtund elu prast mustpead ra neeti, sasiti ta tukast kinni, kiigemele veeti, veeti lausa rbalateks hamepitsid iidsed, veeti mustaks verekorbaks plvenukid siidsed, vanutati uhked juuksed, peksti, naerdi, pilgati, mber igritseva lkke jubedusest kilgati. Surmatuli julgust kogus, krtsikut tal puutus. Hdis noorik kiledalt, hl pletavaks muutus: Saagu teite kaevud kuivaks, et ma stult surin! Lmav riit siis kokku vajus, kostis tume urin, nagu keerlev tungal tantsis sdemete ring,

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 608

608 |

L E H T E H A I N S A LU / 1 9 3 8

lendu valge linnu kujul tusis naise hing. Enne veel kui jahtus tuhk, ta vanne lkski teks. Vesikla nimetati ndap Kuivajeks. Saanuks sna kik need poodud, pletatud, pilgatud. oleks ammu Maarjamaal kik kaevud tilgatud.
1972 (1973) Phjavesi, 1974

SANTJRV Vette vindus pevapaistus, kuu lks kuhja magama. Neli santi kohtus Paistus, istus saaki jagama. ks ei kuulnud, ks ei ninud, ks ei laulnud, ks ei kinud. Kaelakotid veti maha, ootas vaevarikas t: kantud kaatsad, tuhmund raha, palad, mida koer ei s, mulle-sulle-talle-talle, mulle-sulle-talle-talle. ks ei ninud, ja see halas, sbrad muudkui tssavad, arvas pettust igas palas nagu lehma nssavad! Krtsus kerjus, kes ei kinud, simas santi, kes ei ninud. ks ei laulnud, selle andam polnud kuigi annikas. Otsiti tal lbi kandam, leiti veel ks kannikas! Igamees sealt tki kaksas. Salakooner! Riid nd raksas. ks ei kuulnud ja see arvas, et on haavatud ta au, krapsti kinni naabri karvas, kiku lks ka pahklik sau. Plvemtsud, jooksumadin, rebeneva riva radin. Kik ht kaltsu ihaldasid, neljal kmblal rebisid. Vhe pilgul vihaldasid, vhe snul sebisid vrad snasja jandid, nad ju olid lihtsad sandid. Prus pld, maa vajus, vajus. Sbrad muudkui naklesid. Kes neist ilma lppu tajus vidu prast kaklesid! Kuni paistab veest veel ksi, enda poole rsi, rsi... Oleks keisrid selles kohas suurt maailma jaganud, oleks kuulsus lainekohas nime kestvust taganud. Nd on lihtsalt laugas rabas, surm kus viletsamaid tabas.
1972 Phjavesi, 1974

LHIKE LUGU Kord Jurjevis, kord lejel ks kaupmees lut pruulis tel. Tnn tehti hva mrga tis, kuldlu virdas, kis ja kis. Ja tudengrahvas ringi saalis. Ja meister oskustega praalis. Siis lendas tibu trrele justnagu htul rrele.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 609

609 |

L E H T E H A I N S A LU / 1 9 3 8

Oh nnetust! Vaat ra lagus ja Emajkke voolas magus. Mis vimas jook, ei jeski lahtu, ne Peipsi poole voolab vahtu! Suud seadsid valmis peipsirsed ltsmooniksrsed, nad maitsesid ja mekkisid, nad slgasid ja rekkisid, nad titsid plaskuplekkisid. Jah, pole hdagi sel praskal, kuid vodka parem on me Vaskal.
1972 Pika Hermanniga, 1994

HBERIST Narva jest kord neljapeval vlja astus neidis, astus otse vooluvetest tahekuivas kleidis. Vaatas kohkvel kaua ringi, siis ta teed vist teadis, karauuliputkast sisse krmed sammud seadis. Kkitas seal koikuserval soldat vahipostil, vats tal sna marake kroonu t?ail ja kostil. T?ai on aus, kuid muidu elu igav leliia. Rmustas, et nd on jumal saatnud talle piia. Oli piial sulnis hl ka sdurpoisi meelest, kuigi ta ei mistnud mhku kohalikust keelest. Astus tdruk lhemale, armsalt nkku vahtis, nitas kega hberisti teise kaelast tahtis. Aga soldat igeusklik risti ei vi anda, kll vib soldat igeusklik piiat sngi kanda. Ent see kaunis klaline sngist ei pea lugu, ja see slaavi tug ei mista lnemere sugu. Neitsi tmbas puest koti, valis he mndi, ootas vra poisi silmis mistmisrmu sndi. Aga poiss ei mistnud mhku, narrilt nkku vahtis. Neitsi nitas jllegi, et hberisti tahtis. Soldatil on avar sda, napsas antud raha, jttis putka ilma hooleks, jttis posti maha. Algul astus, prast plagas, lpuks lausa lippas. Kolksus kaubakambri uks, mis kverik ja kippas. Veeretades npu vahel kahekmnekopkast

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 610

610 |

L E H T E H A I N S A LU / 1 9 3 8

vahtis sdur letil riste, ise mtles topkast. Keel tal vratas ja ksis... ksis kortli viina. Seda ji siis kulinal ja tundis hingepiina. Tiirat-taarat tuli soldat... Tdruk taipas, et ta lihtsameelne laskis ennast lihtsameelsel petta. Tiirat-taarat tuli soldat. Polnud hberisti. Neitsi sda haledusest nagu kaheks kisti. Ulgudes ta jooksis jlle Narva vete poole, kisendas, et peab end andma jahedale voole. Isa lossist phjanid ta rvida kord julges, Narva krestikku ti ja vetevangi sulges. Ainult sulahberist, mis lahke soldat annud, oleks hirmsa niavimu kskord seisma pannud. Jlle enne sadat aastat ei ta pse maale. Sada aastat igavleda mda lossisaale... Jge pidi, meelest ra, jooksis ilus piia, laskis ahnel keeriskurgul ennast phja viia. Vatras kaldal vananaiste nuturohke slem. Mda lks ja teada sai kik karauulilem. Pokri vee ja leiva ple pandi soldat vaene, tema kaasatundlik sda, arvati, on paene. Iga karauuliputka riste sai nd kllalt, et viks kammitsetud neitseid lunastada llalt. Igas karauuliputkas ristid seisid tasuta. Igas karauuliputkas ristid seisid kasuta.
1972 Pika Hermanniga, 1994

IGAVENE NEITSI XVIII AASTASADA


Nenda laulab neitsi noori: ma pole da ksi olnud, kahte da katsumata, ndalaida nppimata, kuud kahte kuulamata siiskid ma terve kui tihane, puhas kui puurilinnuke, kui see vaga varbelane.
(Rahvaluule)

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 611

611 |

L E H T E H A I N S A LU / 1 9 3 8

ks sirgus memmel meelismari, ks kudruskaela taadil kasus. ks midrilind, ks hbeslg, juus vahajas kui rukkilg, suu verekps kui pihlatari, oli sherdune knnak tal, et igal perra kaeda tasus, kik nnistus ta kte all, ta htki toimetust es pelga, kik passis talle jalga, selga, ja iga vastne pev oll h. Neid hakkas silma hrralegi. kskik mis iial hrra tegi, ta sda rahule es j, kustahes kis vi kuhu vaatis, ks naeratus, ks knnak saatis, ja vahavalge palmikp end hrra unenkku segas. Neid misa teenma veti. Egas see nndasamati ei j. Kll hrra kis ja meelitas, silm mesine, keel vesilahe, kll kudrutas ja keelitas. Oli kammerneitsi ts ning jahe. Kui tdruklats ei urju hga, ta vnatakse purjupga. Nii oligi. Mis vike jaksab, kui toores ksi vaotab ta ja sngiphja kaotab ta, kus suure vgivald vaid maksab. Sai valla kitmest pallapool ja hame abaluiest le, kik tissid ja mis allapool, kik ihunahk ja rsa sle lks kki ilmsiks. Pakil lusti, prink rinnaubin pihu sees, kis hrra neitsi ihu sees. Kui kuepilv, tis mtteid musti, neid aknamulgust ue kargas, paar hilpu msunrilt vargas, et kinni katta hbedust. Kui virmaline he kadus.

Ei krsimist, ei lhedust, neid salajalgteid mda ladus, neid tallas tiidakile teid, ta vantsis viidakile teid, ta lantsis liigteid, haruteid, ja sajuteid ja maruteid, htjutti tttas Tarbatusse. Ja le petud misamaade ta judis linnavrje taade, poikvile paotas rauast usse. Ei teda lastud linna sisse, ei teda lastud Dorpatisse, sest omal maal ja omas linnas veel saksa keel ja meel oll hinnas. Eeslinn siis kanapoega varjas. Sl riistu msi, uule harjas ja elas ra. Kuni rammis rnk sda Ugandit kui trull. Salk venelasi linna kammis, teistmoodi rivil, habemikud, harkpssid kes ja pssil tikud. Noort heitund kanakest ks kull h naabrimehe poolest rndas ja mdaminnes ra kndas. Kll raples palmikp, kll rappis, kll noortmeest ruskutega tappis, kuid vikesel on veti jud. Ji kgarale nukka maha see midrilind, see meelismari, oli pulstitud ta juuste vaha ja pudend huulte pihlatari, slg ripakil ja silmis ud. Siis tusis, likku pani nud, end kogus vhe, kosus veitsi, siis suges p, siis npsid npis ja oli jlle suisa neitsi, rind kikkis kik ja psti kaal. Kui tstis pilgu, tema ees end keerutas ks rootsi mees, et pikses ktles rinnakilp. Vib olla kll, et omal maal suursugune ja lik on ta, siin rstas neitsi likonda,

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 612

612 |

L E H T E H A I N S A LU / 1 9 3 8

kik helmekorrad katski trpis, et sirises h vastne hilp. Soe sk kui uudseleivasisu eks rgitanud vitjaisu. T tettu, silitses ta veel r ratkutatud juustenisu ja armastusest lris keel. Tad kulles neitsi plgvel suuga eks teotusel on sama tee. Ent mtted tegelesid muuga. Kui himutsejast sai kord rahu, kui vra lhn ta srmeist hajus, neid kaelast saati tsse vajus. Ked tainas, rpes jmmet jahu, ta jlle hiritsejat tajus. Kaes neitsi kurale ja hle, sl mrkas traksis poolakat ning kuulis vada voolakat. Too oli sudnud vrsiranda iks sellesama asja ple hoolt kauni neitsi prast kanda. Vim vastne varsti kappas he. Vis neitsi minna oma the, sest eluke taht elamist ja oluke taht olemist ja tulevik taht tulemist. Nii elli-olli tasapisi, kuid mtles vaikselt endamisi, et tsinda ei ela vist noor kigist kaitsemata neitsi. Ta ehtis end, kaes ringi veitsi, ja phas hiies palvet tegi ja saigi kki kima ple. Nii pandi jalastele regi, ilm kndus hvale ja hle. Eks vras seeme omas ihus on oma rukis omas vihus. Ja seatud ajal seatud moel ja Rugutaja-eide toel poisslapse priske ilma kandis. Tis kuuma rahu-ihkamist sl neitsinisa talle andis ja jootis vaenunihkamist

ja endakaitse tihkamist. Emm armastustki talle jootis; pikpisust, trotsi, imetas ja elumtteks nimetas, aupstjat vetikesest lootis. Slsamas sndind mti vestis, kuis sirgus memmel meelismari, kuis kudruskaela taadil kasus, ja kus too kuldne Kungla asus, ja kuidas langes hbivari, ja kuidas poeg vib hbi pesta. Jutt noore hommikuni kestis, jutt vinuks lunassegi kesta. Kui hoidis rakkus pihu sees pungrsku esiklapse pkki, kik maa ja ilm sai teiseks kki ning mber sndis aeg ja ruum, Lks ilmsiks olemise tuum, ta tundis seemneid vihu sees ning igavikku ihu sees.
1972 Taprite pidu, 1989

VAESLAPS JA TALUTTAR Kui see laubatak juab, mis see taluttrelt nuab ? Rivakirstust vlja tsta undrukud ja hamed uued, keed ja vd ja aluskuued, leilitada end ja msta, korda panna vastsed sukad, juussetukad, rtinukad, helmekorrad kilgendama, rhud puusal liigendama, kavaler veel kurakele, mlemad nii htepikku, minna lusti kiigemele, knnisklema kivustikku. Kui see laubatak juab, mis see vaeseltlapselt nuab? Sada pange kaevust tsta,

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 613

613 |

L E H T E H A I N S A LU / 1 9 3 8

kaalpuid kandes kipelt joose, kes see teine vett veel toose! Prmandud kik le msta, raspeldada liivaga, lhkrid, ptid, luitsahnnad, vitsikud ja pudrumnnad krmalt-krmalt le nhi, pliitaplne puhtaks phi rootsus hanesiivaga, kausid ritta kuivusile, piimalnnik aiateiba, sda sead ja kdsa leiba, sannakeris tahab ktta. Mtta, mtta, mtta, mtta, silmin vesi, krvun vile. Ammu pevatera tuhas, karjad kodus, piigad vainus, itsilised Luutsna luhas, ammu vetud piima-leiba, vaenelats ju ihuainus astus, kaenlas hame puhas, saunaleili vaeva viima. Sugu leiget vett veel kapas, kaselehelist veel napas hoolsalt uhked juuksed uhas. Srtsas vett ja pildus lunu, msi palgeid nagu unu, kuigi lssil toputatud, lmmas, suitsukirbes hus pesi ihu nagu siidi, kuigi magand kalges phus. Oli varsti loputatud, mtles panna ennast riidi. Sai just hame le rinde, kuulis kki: kolin-kilin, nagu hbekella tilin, nagu saistuks sakste hoosed. Sda kohkus, ajas pinde, kus nd vaenelats veel joosed! Suska hame peale srgi ega verest minna massa , tegi khku niamrgi, uksepraost siis hiilis tassa.

Oh sa nnistuse vgi, mis ta vaenekene ngi! Ngi nelja musta tkku, laiad laudjad, kenus kaelad, kuldseis kabjus kuldsed naelad, siidisabus siidipaelad. Prgurahvast nost nkku vahtis lbi palgipilu Vanathja uhke moega, emakrbi, kolme poega. Ttarlatsel hakkas vilu, trre manu peitu kkkas. Vanapagan ust kll lkkas, aga see ei andnud jrgi. Sarvik imetegu katsus, ngi ra niamrgi, nd ta akna taade tatsus, meelitas sealt mesikeeli: Tule vlja, ttar magus, terve tld on sinu jagu! Tdruk mtles aega vita, usse irvakile pragus: Pole rivit lusti sita! Vanapagan kpsikeeli: Riidekraami tis mul maja, kirstud pakil rivavrki, ainult tle, mis sul vaja! Hiir see nukast andis mrki: eke, eke, hekaupa! kski ppus ei tee liiga, tasatselt nii tles piiga: Pole seljas siidisrki. Enne moori, vanaraupa, oma poegi ksib-sosib, peksab nii kui naela seina: Kes teist kontsi nd ei leina, see teist kauni lapse kosib. Nagu tuul ma, vanem lubas. Nagu vesi, teine ubas. Nagu mte, kolmas sahkas. Nooremale moor nd lahkas, peksis nagu naela seina: Jookse, lenda, rutta, ttta,

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 614

614 |

L E H T E H A I N S A LU / 1 9 3 8

siis saad lustil naise vtta, too kodunt siidisrki! Kostis minekide tmin, kva tulekide rmin, juba siidisrk om pral. Tdruk srgi thesral laskis silitseda silma, tassa nimmas kohe aga: Hbekrtsikust ma ilma. Moor see poiskest sundis taga: Jookse, lenda, rutta, ttta, siis saad lustil naise vtta, too kodunt hbekrtsik! Kostis minekide tmin, kva tulekide rmin, juba hbeundruk pral. Tdruk krdi tiskuusral laskis silitseda silma, argselt nimmas kohe aga: Kuldaprjast ma ju ilma. Moor see poissi togis taga: Jookse, lenda, rutta, ttta, siis saad lustil naise vtta, too kodunt kuldaprga! Kostis minekide tmin, kva tulekide rmin, juba kullaprg kah pral. Tdruk prja piksesral laskis silitseda silma, tel, ehetest ta ilma: Ehtekraami tis mul maja, kirstud pakil naistevrki, tle, mndseid sulle vaja. Hiir see nukast andis mrki: eke, eke, hekaupa! kski ppus ei tee liiga, kitsikuses nu on hinnas, hilju tel vaene piiga: Tinapreesi pole rinnas. Enne moori, vanaraupa, hambad suus kui rehapulgad: Oh mul preese murduhulgal, jookse, lenda, rutta, ttta,

siis saad lustil naise vtta, too kodunt tinapreesi! Kostis minekide tmin, kva tulekide rmin, tinaprees sai piiga peiju. Mtel, tel vaene neiu: Pole mul veel helmerida. Helmed kaelas, trkuv psis, vaskseid rhusid veel ksis, rhud puusal, srmust nudis, ja kui hbesrmus judis, tahtis kuldseid rinnalehti. Lpuks noore koidu hakul, nii kui seisis lvepakul, kuu ja thed tuhmiks tehti. Enne moori, vanaraupa, meelitas ta sohikaupa: Tule tlda, ttar magus, terve tld on sinu jagu! Vaene piiga, nina kirtsus, padjad plgas, vaibad pirtsus, tahtis istme alla heina. Enne moori lahke moega, sudis poega, mudis poega, peksis nagu naela seina: ra nd kll kontsi leina, Oiust otsi, Nuiast nuhi, leia ilma vta kuhi! Kostis minekide tmin. Piiga silmas, metsaviirgu triip seal srmelaiu, ere. kki valgus latva lahvas nagu tuli kuiva piirgu. htemaid ka kires kikas. Kostis nagu pikse rmin. Kadus, hvis prgupere. Hbekrdis, kuldaprjas seisis ubinheinas mrjas vaeslaps, kogemata rikas. Kadedus on saanud mnne juba sas, emapiimal, suu tal saamal, varbad viimal, kverusi klab knne.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 615

615 |

L E H T E H A I N S A LU / 1 9 3 8

Taluttar orvu sabas tatsas, pilgul ehteid abas, nudis teada teise nne. Vaeslaps nagu nalja heitis, justkui enne kris, msi. Kuid ta ehted olid tsi. Kuskil saladus end peitis. Taluttar taga tuias, slge silis, preesi paitas, pangepaari viia aitas, hte-teist nii vlja nuias. Nd ta nagu lapsetooja seisis, soigus tareveeri, vahtis pilvi, kratsis seeri mil see pev kll lpeb looja, millas ntal otsa kulub! Sai siis laubatak ktte, taluttar asja tegi, hest teise tstis rtte, kirstu kraamis, pildus segi, valmis sai just kesk kamul, pani sanna nii et ulub. Vaevalise knla hamul msi palgeid tuhatooni, kuigi koorel poputatud, hirmsas ootamise ngis vihtus vitsjaid pihasooni, kuigi pnand pehmes sngis, padjad ema soputatud. Sugu leiget vett veel kapas, kaselehelist veel napas, pesi juukseid justkui takku. Ja siis kuulis: kilin-kolin, nagu aisakella tilin, nagu vrast valgust paistuks, nagu sakste hoosed saistuks. Taluttar palgiprakku lbemata pistis nna, tmbas abudele srgi, ise tegi niamrgi ega linud hti pakku. Kuulas kirumist ja mna, kui see uks ei andnud jrgi.

Sarvik imetegu katsus ja siis akna taade tatsus, maalutas sealt mesikeeli: Tule vlja, ttar magus, terve tld on sinu jagu! Tdruk kostis, ukse pragus: Rivit olema ei paista. Sarvik isegi ei ohand, juba sada aastat kohand polnud snest-mnest naist ta, kellel aitaks rivakraami. Silis vatsa nagu aami, see tal kahte klge lppus, naeris nii et lava rappus: Riidekraami tis mul maja, kirstud kuhjas rivavrki, ainult tle, mis sul vaja. Hiir see nukast andis mrki: eke, eke, hekaupa! Ttrikut kui madu nhvas, vihasoon tal rikkus laupa, kui nii trre taade khvas: Kas sa jtad piiksumise, taluttar tark om ise! Poolest saati saunast puges, ise ludistades luges: Mulle tarvis siidisrki, siidisrki, hbekrti, hbekrti, kuldaprga, kuldaprga, tinapreesi, tinapreesi, vaskihelmeid, vaskihelmeid, hbesrmust, sulakullast rinnalehti! Moor seal poegi ksib-sosib, peksab niikui naela seina: Kes teist kontsi nd ei leina, see teist rikka lapse kosib. Nagu tuul ma, vanem lubas. Nagu vesi, teine ubas. Nagu mte, kolmas sahkas. Nooremale moor nd lahkas, peksis niikui naela seina: Jookse, lenda, rutta, ttta,

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 616

616 |

L E H T E H A I N S A LU / 1 9 3 8

nd saad lustil naise vtta, too kodunt kik need vrgid! Kostis minekide tmin, kva tulekide rmin, nutud riminad kik pral. Tdruk astus le lve, tlla poole skelt tatsus, sarvik-rahvas peran kve, ohjaharu laudjaid latsus, tld lts teele kiral-kral, segi kapjasid ja srgu. Nnda rsal piimal hoitu enne kukke, enne koitu viidi kva praprgu. Kll sai elupevad vatti, pesta, krida ja msta, kanda, tirida ja tsta. Kuid ei t, mis rikkus rhti, kuid ei mees nii hirmus hti tosin last tal kargas natti, kui vaid snakese poetas, teine tosin prgukratti emairvitajaid toetas. Oma liha, vras veri, omad lapsed, prgust peri. Aga vaeslaps, lahke neidis, kallimeelse mehe leidis, elas kestvas, vaikses nnes. Ehk kll td ja valu jagus, armastuses vaevgi magus. Nende rohkeis lapsepnnes psima ji ema virkus. Kuid too sannakaasavara veti kirstust pidu juhuks, jaanipevaks, pulma puhuks, tolle ilu, vrvikirkus palju inimplvi kestis. Hoidis hte hbekammi veel mu vanavanamammi. Tema selle loogi vestis.
1973 Tuli tuhkhauas, 1986

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 617

617 |

A RT U R A L L I K S A A R / 1 9 2 3 1 9 6 6 /

ARTUR ALLIKSAAR

SIDRUNIBALLAAD Kuu, naerust kollase noga, tdinuna ujumast taevajes, vnab vlja oma tumesinised supelpksid ja heidab sidrunipuu vrasse puhkama. Kuni ta magab, sgavalt nagu noor loom, snnivad vikesed sidrunid ja krimpsutavad hapult suukesi. Uudistades ksteist, mrkavad nad kki kuud, kelle psed on unengudest pisut punnis. Milline kummaline, milline naljakas sidrun, ja kui suur! tlevad sidrunijmpsikad ja lasevad talle kuklasse nipsu. Kuu rkab, kuid ei mtlegi solvuda. Ta ringutab magusalt ja hakkab oma vikestele sugulastele vestma kuumuinasjutte, mida on mitu miljonit tosinat ja veel rohkemgi, ja millest kski teist ei korda. Kuni kuu jutustab, rndavad tema asemel vikesed sidrunid jrjekorras mda taevamaastikke. d on aga pimedad, ja mis saab siis, kui keegi tuleb, vtab kuu sidrunipuust, viib ta koju ja pigistab ta mahla tilkhaaval oma teeklaasi kihisema?!
(1964) Luule, 1976

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 618

618 |

ENN VETEMAA /1936

ENN VETEMAA

MIDA MULLE RKIS KANEPI-EIT KUI TALT KLANEIDUDE KOHTA ARU PRISIN ... Sel Varblase-Liinel on ttreid kaks, ja mlemad kabedad preilnad. Nad Tartus ppida eesti keelt ja mullu veel kisid meil nad. Mis sest eesti keelest nd ppida on, seda muidugi mina ei tea. Aga lahked nad on, mulle tlevad tere ja endid uhkeks ei pea. Siis veel Leida on see meie agrunoom. Suvel elas ta minu pool kostil. Mind nimetas vanaemaks ta ja iga pev ra ti posti. Klanukogus elab ks tdrukuhull, kel on pksid ja mehe juus. Mis tas leiavad poisid, ma aru ei saa: iga ndal tal kavaler uus. Nad ise ta sikliga Raplasse viib laubahtati tantsupeole. Ei tea, kas pole mnd seadust, mis lpu teeks selle hbiteole... Aga Palmsel... vi eksin, ma prisin, elas ennemalt kah vist ks laps? Ah et Palmse Mildat sa mletad... Ta oli meil lpsjaks. See oli ks vagane ttarlaps

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 619

619 |

ENN VETEMAA /1936

ei ta kinus kind ega kiigel. Ja teavad kla peal rkida: olnd padja all temal piibel! Milda oli na kinnine... Teised vist ei seltsind suurt temaga. Ta rammult ja kondilt oli kui mees ja nust plnd just kena ka. Aga tkas ja tubli oli ta kll. Ja loomann oli tal hea... Teist nii virka ja krapsakat karjanaist koloosis enam ei tea. Hsti teenis. Ei uland. Ei poistega kind. Jigi teadmata phjus ses loos, miks stalastepeva l Milda lauta end les poos. le penni kis nr. Milda plvitas maas. Nnda sai tema jumalarahu. Aga enne veel sime lehmade jaoks olla kalland ta koti jahu...
(1964) Lumesda, 1966

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 620

620 |

AU G U S T A N N I S T / 1 8 9 9 1 9 7 2 /

AUGUST ANNIST

TOOMA JA MARETA LUGU MARETA SURM Kalk kodu Toomas, see Me toreda, totas naisega elada, hsti hoida immekesta, muiltki kaitsta kaasakesta. Said elama, said olema, ei eland hsti ta ometi, ei ta hoidnud naista noorta, mistnud mrsijat mahedat. Mis see maksab maa hobune saksa slgude seassa, hbehelmiste vahella? Nnda see Maretki vaene, tinaristi tillukene, Me mukkide seassa, rahva krgi keskeella. Ei ta snni suurte sekka, mahu ei rikaste majaje, krgi krval istumaie, oska ei kia ustestagi ega veereda vravaist taluttre taoliselta, olla ei emanda moodi, tunne ei tuldagi puhuda ega leenta lmmitella talu meeste meelta mda. Oli kll usin alati, rkas hommikul varaja, lbi kis kik karjalaudad, lendas lbi lehmalaudad, ao eella andis sa, enne kukke keetis keedu, pidas puhtustki kvasti, virgalt vokkida vuristas, kudus kangad kauniisti, piluteli peiu srgid. Oli tal hoolt hobuse vrra, muret musta ruuna vrra. Aga ei sellest palju peetud, tst sest kaunilt ei kneldud, eldi ainult orjatksi, paljalt palgapiiga tksi, mitte tks ise emanda. Ksti orje vaid ajada,

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 621

621 |

AU G U S T A N N I S T / 1 8 9 9 1 9 7 2 /

valjult piigasid pidada, tagant torki tdrukuida, kritada karjalapsi, kuulata salaknesid, anda teada trkujaida, vsa varjul veltijaida, valvata talu varada, hoida kokku koorikuida, kiskuda kavalusega, pressida ka pettusega. See oli Maret maheda, pardikene pehmekene, el olla ei osanud, veel vhem krkida kvasti, vralt kiskuda valesti, ei ka petta peenikeselt. Oli hea ta orjelegi, andis leiba halvalegi; hale oli olla andemata, paha palvet titemata. Sest tulid tlid talusse, sndisid snad pahased. ia see oli kiline, mma pikipakiline, tles korra hmateli, teine kord jo krgateli, kolmas kmblaga virutas, neljas plvega prutas. Simas eessa ka sulaste, tles uimaseks kanaseks, hurjutas unipeaksi, talu rikka rstajaksi, vara vraile jagajaks, kulla kandijaks klasse. Ei saanud tahtmist tal ealgi, teinud ei kllalt kiskudessa. Jo hakkas mma haugutama, ette vaesust viskamaie, plve noort plastamaie, liigalahkust laitemaie, emagi hbistamaie, sugu sandiks simamaie. Ei ole anda sul midagi ega lahkesti lubada! Mis oli sulla siia tulles, siia tulles, siia saies? Kits oli kiidukirstukene, annivakka ahtakene. Vikesed olid veimekimbud, hbiasjad mrsjaannid. Liig olid helde endagagi, liiga lahkelt kik lubasid, ise ennast nii hbistid, teotasid kogu talugi. Nii oli ia, nii oli mma, nii olid tdid tigedad, nii oli Mai, mehe ssara, nii oli meesi see isegi meesi meeleksi pahaksi, sdameksi haigeeksi. Ttt need kaasikud knelid, igust petas Marigi: sai kui sipelgapesasse, herilaste hooneisse, sipelgad siin sivad silmad, herilased hea sdame. Vingus kisid vennad uued, uued simasid ssarad, uksesuus olid elad silmad, pratoas pris vihased, ahjukook see hauguteli, snu loopisid lusikad, kerilauad kandsid keelta, vimma seinadki vedasid. Toomas uhke, meesi musta, eest ei seisnud see snaga, kaitsnud ei kahe snaga, vahel veel tles, ssiteli: Ise ta siia sundisite, vtma mind manitsesite!

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 622

622 |

AU G U S T A N N I S T / 1 8 9 9 1 9 7 2 /

Jlle kndis krtsi poole Toomas uhke, meesi musta, kosis naise kolmeks pevaks, vttis viieks ehk ndalaks, vi siis ka kaheksi kuuksi. Seni oli Toomal naine armas, naine armas, kaasa kallis, kui sai rppe rpetie, kte peale taas pisikse, siis juba naisest ta tdines, naise naljadest tusanes, hakkas naista naeremaie, pisikesta pilkamaie, mahedat mnitamaie. Lksi aasta, kaks kadusi, hakkas uut ta otsimaie, vanu arme vaatamaie. Jlle kndis krtsi poole, astus ka alevi poole, istus lletoobi poole, kiskus krtsinaise poole. Taas ji krtsi kigeks pevaks, krtsi ka kogu ksi. Ji ta ise, jootis muida, ei olnud kitsi siin kunagi: jagas viina joomareile, kallas krtsikimareile, joomar heldeks siis listas, krtsikimar see klistas. Hobu aga koogussa konutas, silmad sivad, suu vaatas, kabjad kangasta kudusid, saba lhkus luendida. Ji ta krtsi krvikese, turki ji tulipunase, linalaka linnateele, musta ruuna muiduteele. ta krtsissa kratses, laulis krtsi laua res, kaksi kannuda eessa, kaksi kannuda kessa, kaksi ktta kannu pealla, viisi srme vitsa pealla. Hulk oli hoori tal hessa, lipp oli litse tal jrella, ostis hoorile luta, liitis saia litsidelle. Oma aga naine, naisukene, istus koerana kodussa, hagijana alla ue. Kui tuli krtsista koduje, kiskus riidu kindaista, jonni jalartikuista, sdi kas vi smisesta. Viskas sukad snnikulle, kingad keski prmandalle: Kllap marja vtab maasta, armas ahjule laotab, kallis kannab kuivamaie. Kui ei marja vta maasta, kllap matar vtab maasta, kantsik kannab kuivamaie. Kui aga sng oli seadimata, panemata sngi patja, leidis voki seisevada, vokipooli peatavada, li ta pooli puuda vastu, vokiaisad aida vastu. Veel enam laitusest vihastas, kurjemaks lks kaebustesta, mustemaks manitsusesta, naise noore nutmisesta, silmaveest sinipunaseks. Karjus siis, kratelie: Nuta, nuta, hundi hoora, vala vetta, veiderdaja! Ise krtsi mind kihutad, ise mu elu hvitad. Ikka nuttis naine noori, virbi voodissa vesistas,

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 623

623 |

AU G U S T A N N I S T / 1 8 9 9 1 9 7 2 /

saanud ei olla soigumata, vinud ei vesistamata, ise tles, nii ksisi: Oh mu Toomake toreda, kuidas sind mina kihutan, kuidas su elu hvitan? Karjus Toomas, krgateli: Nii sa mu elu hvitad, nnda sd sa mu sdame: seod mu sngi sambaasse, tahad, et koltuksin kodussa, norutaksin noorenagi. Ei see vinud virbi vaene, vinud ei olla oigamata, muinasta mlestamata: Oh mu Toomake toreda, kuidas kord mind meelitasid, meelitasid, keelitasid, magatid salu seessa, meiumetsade vahella... Veel enam Toomas sest vihastas: Kllap ka muudega magasid, minu aga maksjaks meelitasid, panid vtma end vgisi! Vttis piitsa pingi pealta, kaika kamberi lvelta, li ta selga seitse hoopi, kaelale kaheksa hoopi, mda klge kmme hoopi. Phe peksis mrjad mnnid, kaelale kased kverad, seljale sinised lepad: Seda sa ise ihaldid, seda tulid siita otsimagi. Siisap tormasi toasta, kargaeli kamberista, pani uksi paukudessa. Kndis jlle krtsi poole, kiskus krtsinaise poole, krtsi ji kogu ndalaks. Isakodus Ohusta veel pseb orja, ikkestagi pseb hrga, pse ei pere minia, kinnikihlatud sulane, rahal pandud palgaline, palgatagi peviline. Mareta, murene noorik, lksi kimaje koduje, otsis ta abi isalta, kaebaeli kandijalle: Oh seda endista eluda, kaunist kasvuplvekesta! Isa kodus maksin kulda, ema uessa hbedat, kui sain, virbi, veeremaie, hani, vrsil astumaie, nd ma ei maksa maasta rohtu, maasta rohtu, puusta lehte, kevadise keltsa vetta, mulluste munade koorta. Nd mind klopib koerapoissi, simab nljaseks sulane, nd mul pihal piitsahoobid, kaelalla on kaikahoobid, kuule ei kuul oma nimeda, aasta otsa ausamada, mm see kutsub kerjuseksi, i see haugutab haneksi, meesi see vanaksi vannub, nadu napakaks mnitab. Ei ole htut, kus ma ei itke, ega d, kus ei halise: arud kik tis armutusta, lehtimetsad lemmetusta, metsad meelida pahuda.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 624

624 |

AU G U S T A N N I S T / 1 8 9 9 1 9 7 2 /

Kaebas nii Maret murene, silmad vetta veeretavad, kulmud vetta kukutavad, pale laseb laineida. Ei ma snni suurte sekka, mahu ei rikaste majaje. Palju teen suurtele pahada, palju sn pere varada, kuhja heinu ma kulutan, salve kaeru ma kahandan, vaadi viina ma vhendan, rstan kik talu ma rikka, varad vrsile jaotan, mehe krtsije kihutan, Toomalta elu hvitan... ra peaks mina minema, ra sealt hrraste seasta, herilaste hooneista... Kihvatas ema geda, Tiiu tarka see kneles: Kui sa ei snni suurte sekka, suurte sekka, krgi krva, rikaste manu magama, ole uhke siis isegi, ra sa hooli uhkeista, karda ei liiga krkisida! Krgilt krgiga knele, maha stku suurelised! L aga uhket huulte peale, krkidelle krva peale, kll siis uhke see hbeneb, krk see krvu raputeleb. Kui ei klba sa Mele, tule Alttoale tagasi kll siit tda saab tegija, kll saab tsta toidusegi. Tiit aga, taati see tasane, teomeesi taltsakene, ksis nuda kukla pealta, pdis tarkust puusa pealta, arvasi, aru pidasi, viimaks siis snad kneles: ra tule siiski, ttrekene, ra aja asja uisa-pisa, ra tee hbi isale, ra lhu endagi eluda! Enne kaks kord kannatele, viis kord vitsa vnutele, kui et murrad ta koguni hiljem ei enam paranda. Vhe on kohta ka kodussa, pea toob naise ehk Tniski, vi ehk vtab Jaanikene, vi ehk Malle saab mehele lhete, naised, nklemaie, lapsed, rinnu riidlemaie. Vesine on venna armu, vennanaisel veel vesisem. Hda on eessa eemaalgi, hbi suur on aetud naisel. Parem lepi ka pahaga, vaata veelgi veidikene! Ori on pandud orjamaie, vaene koormat kandemaie, kurjale kumardamaie, elalt hoope vttemaie. Ei sellest pse nii pagedes, ennem ehk psed headusella vi psed paksulla nahalla; lheb hukka hellakene, langeb rappa liig geda, elab kaua kannataja. Kuulas see Maret murene, tihkus nutta veel, tasane, kogus uuta kannatusta, ppis endagi alandust, nahka paksemaks parandas, sdant tuimemaks tasutas. Taas hakkas astuma Mele, kndima koduradada. tles see Tnis tsine, snas Jaangi, Jantsikene:

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 625

625 |

AU G U S T A N N I S T / 1 8 9 9 1 9 7 2 /

Oh sa, me Maret maheda! ra ole nd mahe enambi. tle Toomale omale, hvarda sa uhket konna, kui sind puutub veel kunagi, julgeb la su lihada, siis teda ennast tambitakse, kael tal keerdu knetakse. Vastas see Maret maheda, ohkas ainult hellakene: Oh mu virved, vennakesed! Kuidas saan nnda ma knelda, elda halvasti mehele? On mul ju sda sihuke, tihka ei olla ma tigeda, oska ei telda pahasti. Madli, krtsi kaunikene Madli, krtsi kaunikene, kudruskaela krgikene, leski noori, lee emanda, see oli kauplema kavala, hoolikas ri ajama, meelekas maja pidama. Oskas hoida ta mehigi, poisse vinnassa pidada, rahvast krtsije koguda, joota joobnuksi alati, korjata veel kinkisidki, vtta rasketa rahada. Toomas musta, mees toreda, kaua Madlit meeliteli, meeliteli, keeliteli: Tule mulle, saa minule, tule mu kulla korjajaksi, hbedate hoidijaksi! Panen sind helmisse leni, panen sind kulda kandadeni. Naeris Madli, naljateli: Kuidas sulle ma tuleksin? Sul on enne naitud naine, enne ostetud emanda, see minust meelelta mahedam, iga tlegi agaram. Vandus Toomas see tuline, hvardas gesnane: Selle panen lauta lehmi juurde, sstan stma ta siguda! See kll kigile maheda, haletseja orjelegi, oska ei meeldida mehele, suuda ei meeli meelitada, sdant ei sdata plema, nii nagu ise sa, ilves. Naeris Madli, naljateli, krtsi kuldne kudruteli: Nii juba vanad knelid, eided enne petelid: ei see klba naista kaksi he velle voodiisse, ei mahu ka kaksi katelt keema koldele hele, hes koogus klkumaie. Madli oli mukki naeremaie, mees vihane vandumaie. Vandus Toomas see toreda, mtlema ji mees tusane: Ei tule minule Madli ega heldi helmikaela, kui on naine mul kodussa, Maret endine elussa. Kuhu sstan naitud naise, tukan endise emanda? Ei ole lehmaks linna viia, lambaks laadale vedada. Toomas uhke, meesi musta, kaunis poiss, kva rusikas,

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 626

626 |

AU G U S T A N N I S T / 1 8 9 9 1 9 7 2 /

ji ta krtsis kolme peva, krtsis kige see ndala. Saadeti snum jrele, karjalapseke knega: Tule koju, Toomas-meesi, kllalt krtsis sa konutand: lehm on laudassa tbine, hobu hinge heitemassa, tule aitama omasid, valvama talu varasid! Vandus Toomas see toreda, siingi mnnitas Maretat: On seal sihver teil isegi, laudas kange lamberikku las see lehmadki toherdab, terveks teeb head hobused. Ji veel krtsis kolme peva, krtsis kige see ndala. Sndis taas siis teisel korral, jooksis piiga palveega: Tule koju, Toomas, kulda, kllalt krtsis sa kolanud! Ema on haige voodiissa, isa hinge heitemassa, tule aitama omasid, hoidema talu elusid! tles Toomas, meel tusane, taaski meenutas Maretat: On teil seal Maret isegi, haigeaitaja haleda, las see aitab ja haletseb, abiks saab saunasta Marigi, kokku kontide siduja, hte paaride panija. Mul veel asju siin ajada, perekaupu kaupeleda, kll tulen koju peagi. Prtel Jlle krtsissa kristas, viinakruusi vilguteli, lletoopi upiteli, krtsinaista naeruteli. Ji nd junkruga hessa, prassis paaris Prteliga, saksakambrissa kratses, saksa keeltki solgerdeli. Taas tuli snum jrele, jooksis jo Maret isegi: Tule koju, Toomas, kulda, kaua oled, kallike, kodunta: laps on haige hlli seessa, teine sngissa suremas, tule aitama omasid, iseenda su elusid! Hakkas Toomas see trama, meesi musta vandumaie: Kas pole asja sust sedagi, klba ei, naine, sa kuhugi, ei ka tite aitajaksi, vtsukese valvajaksi, ikka pean ise minema, jlle Toomas see tulema. Petsid poega tuuessaie, ehk nd petad uuestigi? Hakkas naine nuttemaie, virveke vesistamaie, mees veel rohkem vandumaie, lapulised lpimaie, joomavend jorisemaie; tusis siiski, ka trades, hakkas samme seadimaie, varna poole vaarumaie, varnast vttema kasukat. Pilkas Prtel, pulgajunkur:

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 627

627 |

AU G U S T A N N I S T / 1 8 9 9 1 9 7 2 /

Mine aga mine, mehike, srgi jrgi seelikulle, hoia seeliku sabastki! Muidu memm see sul pahandab, paitab viimaks vitsagagi. Siis vast Toomas see tigenes, rapsis naist rusikatega, tukas tiella kehalla, vlja uksesta virutas, jrgi plvega prutas. Tuli siis taarudes tagasi, lausus lauda istudessa: Kurat see hoolib eitedesta, prgel naise nuttudesta! Kui pstaks eidest sest kuratki, viiks ta surmgi sarviline, saaks mult viina vaaditie, surma eest sada rahada. Naeris junkur, naljateli: Oled nd meesi sa mehine! Aga ei prgel viinast hooli, see tahab verda su verista, ihkab hinge su ilusat. Prtel su sber parembi, see sind aitab viina eesta, kaitseb kangesta rahasta. Jivad taas mehed, jorutid, lletoopi upitelid, viinakruusi vilgutelid. tles Prtel siis, sosistas: ise prgel peteli: Kui tasud nii, nagu totid, sulle siis abi juhatan, viisi ausa annan teada, kuidas psed eidest eilsest, vabaks saad vanast emandast. Saada metsa see Mareta, kas vi melta mahla tooma, vahtravetta otsimaie, kaema kivu alt magusat. Kase alla kaeva hauda, knart kmme tee sviti, knart kolm ehk laiutigi, kata oksil hoolikasti, mtsi mttailla kenasti, et ei mrkaks eemaalta. Saada metsa mees mnusa, kes see naista seal kohutaks, eide auku ehmataksi. Ise aga heida voodiisse, ise padjulla hdalda, hakka mahla nudemaie, vahtravetta tahtemaie. Hakkas Toomas trkumaie, mees valge vdisemaie, ksi kskis, teine keelas; ksis knte klmetades: Aga kui kohus tulekse, surma asja uuritakse, liigasurma leietakse, mindki surma saadetakse? Naeris Prtel, prgli poissi: ra sest, vennike, vrise, ei sa j saksaga hdasse! Kui on saks ise seassa, teised saksad seadimassa, ei maksa kohtust siis knelda. Kuidas seisus, nnda seadus, kuidas kukkur, nii kohuski.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 628

628 |

AU G U S T A N N I S T / 1 8 9 9 1 9 7 2 /

Mine, too melta mahla! Toomas uhke, meesi musta, kuu ta khkles ja kheles, teise arvas ja arutas, kolmandalla end kogusi, lksi metsaje mele, kaevas augu seal sgava, phja teibad li teravad, vaiad viltuotsalised, tegi kui hundi hukkamiseks, karu otsa kukkumiseks. Kattis oksil hoolikasti, mtsis mttailla hvasti. Tkkis kivu kaldaalla, vahtra no nlva pealla, pani alla puise pti, kadakase kaljavaadi. htul heitis lgedelle, pani end padjule magama, tles haige end olevat, keha kik nagu plevat, hakkas mahla nudemaie, vahtravetta tahtemaie. Mareta, maheda naine, tles, kaunisti kneles: Ei tahaks minna ma hmaras, pelgan minna ma pimedas. Meil on toassa vrske taari, astjassa mdu magusa, see on haigele hvemgi. Toomas tmmu, meel madala, ikka endiselt ajasi: Ei taha taari tilgastanut, ihka ei mdu magedat, mine, too melta mahla, kanna vetta vahterasta! See oli Maret maheda, linalakka linnukene, ei tahtnud trkuda tigedalt, hea oli heldesti lubama, lks ta titma kaasa ksku, varnast rda vttemaie. Ori ohkas rre alla, Anne halvake kneles: ra mine, Maretakene, vaata ette, hea emanda sinna soed jo salgas lksid, karud karjassa kadusid. Ei sest heitunud Mareta, tahtis tita kaasa ksku. Lks veel aita ehtimaie, vtma kirstust kapukaida ngi ehteid itkemassa, paatrid nurgas nuttemassa. Hakkas noorik nudemaie, hellake imestamaie: Miks sa itked, helmekene, nutad, nupuke hbene? Seda itken ma, emanda, ei j meile kandijada, karra kaela seadijada, paatri rinnale panijat. Vastas see Maret maheda: rge nutke, ehtekesed, maha jb mul maimu kaksi, leinavada linnukesta. Kll need teidki kord ksivad, paatreid rinnale panevad. Tundis ta hda tulevat, aimas ette nnetusta, lksi ialta ksima, taadilt tarkust otsimaie: tle, tarka taadikene, Toomas hkab lgedella, puhkab sngissa siruli, tahab mahlada melta, vahtravetta voore pealta. Kardan kia ma pimedas, kas pean siiski ma minema?

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 629

629 |

AU G U S T A N N I S T / 1 8 9 9 1 9 7 2 /

Vastas ia see geda: Mine, mine, mu minia, mine mehe meelta mda, ki aga kaasa ksku mda! Hakkas mmalta ksima: Emakene, eidekene, kas pean mele ma minema, melta mahla otsimaie? Kardan kangesti pimedas, aiman nii kui nnetusta. Vastas mma see geda: Mine muidugi, minia, mine mehe meelta mda, ki aga kaasa ksku mda! tles see Maret, anusi: Emakene, hellakene, kui sinna teele ma kaongi, maha jvad maimud vaesed, varja siis mu vaeseid lapsi, hoia mu emata lapsi! tles mm, geda moori, palju-jutusta pahanes: Mine aga mine, minia, ki aga, ki aga, kskujalga! Kll su vaeseid valvatakse, kll su kalleid kasvatakse. Ori ohkas rre alla, Anne halvake kneles: Kll jah siin, talussa sessa, lese lapsi hoietakse, pesa neil pehme pingi alla, tuba soe lve lhedal, saavad luida nad lihasta, kalapida vaid kalusta. Mareta surm Hakkas jo Maret minema, le ue astumaie. tles Peeter ue pealta, karjateelta Kaiekene: ra mine, Maretakene, vaata ette, hea emanda sinna soed ju salgas lksid, karud karjassa kadusid, viisi valda lks vareseid, kaksi parve kaarnaida, veerevad sinu verele, kokku end saagile koguvad. See Maret mahedakene, linalakka linnukene, hoolinud ei hoiatusest, ei ksinud keelamisest, lks ta mehe meelta mda, kis aga kaasa ksku mda. Oli tal sda sihuke: ei tahtnud trkuda tigedalt, halb oli olla kimatagi, paha palvet titemata. Lks ta mahlale mele, mahla ptist pdemaie. Kuulis metsasta mdinat, risupsaista raginat. Veeris vlja musta meesi, musta meesi, prgupoissi, kirves raudane kessa, vaskivarsi vlkumassa. See oli Maret murene, tundis tulnud viimse tunni, peale saavat hukupeva, ainult vaatas ja vbises. Kuulis lindu lepikussa, sinisirku sirtsuvada. Ise lindu nii palusi: Sinisiiba sirgukene, vahajalga varbelane, vii sa teada vendadelle, kuis siin ulli hukatakse, veri vaikne vaevatakse!

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 630

630 |

AU G U S T A N N I S T / 1 8 9 9 1 9 7 2 /

Kirves mrkjas jo mrises, hl see kine kratas: Pane aga pea nd paku peale, se hiuksed rre peale! Ehmus see Maret maheda, hateli, hpateli, pdis pakku veel pageda, ise haudaje vajusi, kukkus otseti odasse. Sinna jttis hella hinge, sinna kaunike kadusi, hukkus maimu liig maheda. Jid kik nurmed nuttemaie, pllud silmi phkimaie, alemaad haletsemaie, muretsema metsad mustad, et oli lapsi liig laheda, liig maheda marjakene. Jid need lapsed leinamaie, pisikesed piuksumaie, toatisi tuikumaie, lauatisi laulemaie, iga tuule tuigutada, iga saolegi sadada. Mees see naib veel uue naise, leiab uuegi emanda, leia ei lastele emada, helladelle hoidijada, emaarmu andijada, rinnapea suhu surujat. Nutsid nurmed need ndala, kodu leinas kuuda kaksi, eluaeg aga eidetumad, ea kik ematud lapsed. Sakste kohus Sinisiiba sirgukene, vahajalga varbelane, kandis see sna koduje, viis ta teada vendadelle. Tulid vennad vaatamaie, armaid jlgi otsimaie, leidsid august naise noore, kallikese koltunulta. Kandsid kallikse koduje, ei jnud juurde nuttemaie, jtsid naised nuttemaie, vanemad vesistamaie, ise tulid Mele taas tagasi, asja jlgi uurimaie, musta jlgi mtemaie, kuulama pere knesid, augu kaevajat ksima, naise saatmist nudemaie. Kisid peva, kisid teise, nu otsisid ndala, kuulasid kla knesid, jutu juuri urgitsesid. Lksid misa kaebamaie, e igust otsimaie, kohut karmi nudemaie. Naeris Prtel, pulgajunkur: Mis on asja sest minule vi on asja haakrehile? Vist lks viltu virvekene, eksis auku nnetuke. Veel ei uskund vennikesed, ikka jlgi veel ajasid, kuulasid kla knesid, jutu juuri urgitsesid. Kuulsid siis knet klassa: Kaks enne krtsissa kratses, kolm nd krtsissa kratseb, pillub laiali rahasid ks on Prtel, pulgajunkur, teine Toomas, Me toreda, kolmas see on Mango musta, maa hulkuja ela,

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 631

631 |

AU G U S T A N N I S T / 1 8 9 9 1 9 7 2 /

teele tkete tegija, kaukameeste kimbutaja. Kust rahad on Mangol mustal? Riisutud kas rikkailta, vetud maade matkajailta? Nii see hoopleb Mango musta: Ei joo riisutud rahasid, pillan nd raha paremat, mehe ausa annetuda, thja tga teenituda. Kisid vennad kuulamassa, ri-veeri uurimassa, jootsid joobnuks sellikese, panid poisi pinni peale, hvardid elu hdaga, armu ette ju lubasid. Saidki siis te jlile: joob ta Tooma taalereida, prassib Me ta penningeida, thja tga teenituida, ainult ehmatas emandat, tegi nalja noorikulle, lks siis auku see isegi, eksis hauda, hullukene! Tiit lks misa kaebamaie, hrralt igust nudemaie. tles Roodus roogadesta, krkis kausside vahelta: Toomas misa toodanegu, Toomalt teadust nuetagu! Junkur asja las arutab, Prtel selgemaks seletab, kas on asja haakrehile, kib kas krge kohtu alla. Tuli Toomas misaasse, judis junkrule pihile, nr oli kessa nirginahku, rihmatis rebasenahku, need ti hrrade hvaksi, kohtumeeste meelituseks. Ksis Prtel, pulgajunkur: Toomas Trma Meperesta, kas oled sdi naise surmas, hukus su hea emanda? Vastas Toomas see toreda, kiusujutust kurjusteli: Ei ole sdi ma sugugi, tegin augu hundi jaoksi, karu kurja kaotuseksi, mitte noore naise jaoksi, saatsin maimu mahla tooma, vett mulle haigele vedama, vist lks viltu virvekene, eksis teelta nnetuke, Jttis ksi mu hdasse, jttis lapsed leinamaie, toatie tinamaie, pisikesed piuksumaie. Seni nd soiun, kui surengi, seni kurdan, kuni ma koolen. tles Prtel, pulgajunkur, rkis Rooduski, paruni: Asi on selgem selgestagi, oled igem igestagi. Ei ole asja siin kahelda, kuulata kla kneta, kaaluda neid krtsi jutte. Tiidul kaebus on thine, Tiit saab vitsu thjast jutust, maksab taalri me tasuksi.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 632

632 |

AU G U S T A N N I S T / 1 8 9 9 1 9 7 2 /

Kraja kohus Tuli Tiitu misaasta, kutsus kik pere koguje, ise nii snad kneles: Eks ole ikka ma elnud: kuidas seisus, nnda seadus, kuidas kukkur, nii kohuski igus ainult hrradella; kui aga igus orjallagi, ori siis pksid alla lasku, maksku taaler veel tasuksi. tles see Tnis tsine, viisi venda kik knelid: Ei saa igust saksa kesta, kaitset ei isanda kohtult. Vaja on vana kohuta, otsust endiselt krajalt, rahva enda iguselta. Kohtu endise kogusid, kokku said krajad muistsed alla hiie endisaegse, kadund plve kalmetilla, kohtu endise kividel. Istusid eakad taadid, suvesel tol sumedal kraja vanul kividel, kadund plve kalmetilla nod nella moonutatud, varjatud valehabemeil, et ei satuks saksa silma, saadaks ilmsi ei susijad. Toodi Toomas see toreda, veeti varjulta vgisi kaksi jalga kammitsassa, viisi srme kik sidemes. Ksis kohtumees lembi, krajavanem kneles: Toomas, sa Me toreda, miks tegid augu sa mele, saatsid sella emanda, hukutasid naise noore? Vastas Toomas, mees madala: Tegin augu hundi jaoksi, mitte noore naise jaoksi, saatsin maimu mahla tooma vist lks viltu virvekene, eksis teelta nnetuke. tles kohtumees lembi, Mauru katte alt kneles: Miks sa vltsid, miks valetad? Miks tegid augu mahlateele, saatsid sel just emanda, miks ei august hoiatanud? Vastas Toomas, mees madala, ikka keerutas, kadala: Ei olnud meeles hoiatada, olin haige ju isegi. Korda kolmandat ksiti, tde lauale laoti: Miks sa vltsid, miks valetad, miks sa igust ei knele? Miks sa saatsid Mango musta rnakesta hirmutama, arga aukuje ajama, linnu pevi lpetama? Vastas Toomas, jo vabises, kuid veel ndki keeruteli: Oh seda selli, see valetab, vltsib see varas alati! Nii kneles Mango musta, teede-hirm ise tendas: Ise sa vltsid ja valetad, ise oma orjadelt varastad, piinad enda piigasidki, sunnid titma su himusid, naid nad naiseks ehk ndalaks, siis ajad hppama jgeje, jooksma alla allikasse.Veel mul taskus su hbedad,

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 633

633 |

AU G U S T A N N I S T / 1 8 9 9 1 9 7 2 /

vanad taalrid su verised, mis sain naise hirmutuseks, linnu pevi lpetuseks. Nii sa viltu mu vedasid, hbiteole hukutasid. Said mehed snulemaie, halvad htteist hurjutama, patte paljaksi tegema. tles kohtumees lembi, mistsid kik mehed krajal: Kuulge, mis kohus kneleb, nii on otsus me hine: Toomas, Mepere isanda, seep see tappis naise noore, hukkas enda hea emanda. Surm tuleb surmaga tasuda, hing oma hingega lunasta! See oli Toomas, mees madala, tundis tulnud viimse tunni, veernud viimse pevakese. Hakkas armu jo paluma: Seda tegin, hullu, hullusessa, ruttasin rumalusessa, viina uimassa vihassa, saksa halva ppust mda, saatsin surma naise noore, tahtsin teista taas kosida. Andke armu, mu isaksed, armu, hea kraja rahvas! tles kohtumees lembi, Mauru karmi see kneles: Ehk saaks armu sa hesta, andeks ainsa eksimise, ei saa andeks sa eluda, kogu ea su eksimisi, teiste nne hukkamisi, elude hvitamisi. Ikka krtsis kllerdelid, llekannu upitelid, pdsid naisi paariks pevaks, kokku kolmeks ehk ndalaks. Siis juba teista sa kosisid, uuega himu ajasid. Hukkasid nii naisi noori, ise porduna elasid, pordu surma nd suredki, porduna tules pledki. Nii oli surm sel poisist pordul Veti Toomas see toreda, viidi Toomas see viletsa, kaksi jalga kammitsassa, viis srme kik sidemes. Virve viisi vennakesta, need tegid tule orusse, salavalgee vsasse, laane paksu peitusesse, panid Tooma seal tuleje, palavasse poisist pordu. Toomas veel tulest kneles, lausus leekide vahelta: rgu tehku teised nnda, kui tegin mina rumala oma hullulla pealla, rumalalla mtteella. Elasin elu ma halba, suren surma nd jledat, viin see viltu mu vedasi, saks see halba peteli, krts see knas mu kverdi, ajas hulluksi himudki. rgu tehku teised nnda, kui tegin mina rumala, rgu kigu krtsi teeda, vedagu ei viina teeda. Naigu naine peviks kigiks, hellake eluajaksi!

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 634

634 |

AU G U S T A N N I S T / 1 8 9 9 1 9 7 2 /

Nii oli surm sel poisist pordul, kadu Toomal sel toredal, perepojal peenikesel, Me uhkemal isandal. tles nii Mari-emake, laulutarka taibuline: S polnud ainult poisi sdi, oli ka ela lle sdi, vihasema viina sdi, kavalama krtsi sdi, herise emanda sdi, salakurja saksa sdi. Veel aga sd oli varalgi, isa liigarikkusella, ema liigahellusella, see tegi ldvaks lapsenagi, lbeks noorella ealla, petas himu ajama, sitma teiste selja pealla, kehvemate kru pealla. Veab viltu see varakus, uhkus see ojasse lkkab, rikub rikkus nii alati, rikub rikkaima sdame, ahnusega, aplusega, ihnsusega, lbusega, kalkusega, krkusega, ltvusega liiatigi.
Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood. Perekonnaballaade vanast orjaajast, 1970

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 635

635 |

ALEKSANDER SUUMAN /19272003/

ALEKSANDER SUUMAN

KIUSATUS Soe ja vaikne kevadhommik. Oma punanina nisuoras vlja pistnud, et neks taevasina. Kaer on juba kahel lehel keset musta mulda. Lehtedel on kastepiisku ja pikese kulda. Aurab kartulipld taamal, vaod kui pssist lastud. Edenemas on td ja teod, kskik kuhu astud. Pllul hobu otsa ji kll. Nd pole hda tal. Kllap rammu jlle lheb ristikudalal. hvakesel vrsket rohtu rohkem kui ta jagu. Peremees on karjamaal ja raiub talveks hagu. Vaatab, mda raiesmikku jookseb kena piiga. Paljastele jalgadele kas ei tee ta liiga? Kergel kargel mda knde hpped nagu hirvel.

Laseb langeda mees alla krmel kel ja kirvel. Ammuli sui vahtima jb neiu ntket keha. Unustab maailma ra. Ei tea, mida teha. Kleit on hulisest siidist. Titsa paistab lbi. Imelik, ei tunne tdruk ldse sellest hbi. Mehele ta nkku naerab nnda lhedalt, et tunda on ta hingehku, magusamat kui mett. Uim lb oimudesse. rkab mehes vgev iha. Vikesele vlurile ked lb mber piha. Kui ta ked lb mber piha, ehmatusest tardub klm kui lumi piiga selg on. See on, see on mardus. Susisedes, suust ta puhub puhast tuld ja trva. Puhang riivab mehe nina, silmi, suud ja krva. Valu jookseb abaluuni lbi laia rinna.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 636

636 |

ALEKSANDER SUUMAN /19272003/

Mees on surma suus, veel vaevalt juab koju minna. Seitse pikka ndalat neb sngis kurja vaeva. Hing on vali, prgu ta ei lhe ega taeva. Viljalikamise ajaks on ta jlle jalgel. Murrab td ja isemoodi tsidus tal palgel.
Krhmukirjad, 1966

TDI JA KARU Tdi kskord Simunast lks viina tooma. Karu tuli poegadega Pedja rde jooma. Tdil oli ilus nimi Flink Anette. Karu nime seni pole teada saanud mitte. Kndisid nad asjalikult, rahuliku moega, tdi ja karu, kel taga kaks poega. Vinta-vnta rada viis nad purde juurde kokku. Hirmsal kombel ehmatasid ja siis jooksid pakku. Tdi lippas kodu poole, karu kahlas rappa. Mlemale torgatud kui tuli oli sappa. Mlemad nad vrisesid. Tdi oli kaame. Karu kohta seda elda kindlasti ei saa me. Tdi pea siis valutas ja vaene sda kloppis. Karu janu kustutuseks pohli suhu toppis. Pojad lasid uperkuuti le samblamtta. Tdi ennast vlja magas, ka ei jnud htta. Oli temal ilus nimi Flink Anette. Karu nime seni pole teada saanud mitte.
(1967) Valguse kuma sees, 1972

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 637

637 |

ALEKSANDER SUUMAN /19272003/

VANAEIT KLAUS Kindapaaride, sokipaaride all on lookas pael. Istub kambris Klausi vanaeit, palg kui kuivand tael. Ei kla tea, ei mleta kla, millal naeratas tema. Oli ta, oli ta mehenaine ja kolme poja ema. Ammu, ammu oli see pev, kui phe pandi tanu. Mees ta khku maha jttis, vttis Savi-Anu. Ei ka poegi kuigi kauaks hoida saanud lasteks. Mrkamatult nad meheks said ja hakkasid kangelasteks. Kangelaste rajad kadusid otsatusse sse. Istub kambris Klausi vanaeit. Svenenud on tsse. Silmad kui tulekivid peas tal sdemeid shvivad. htu on ja le aedade penid klhvivad. Kraasib, ketrab ja korrutab. Ked tal kui nahk ja luu. Katuste kohal konutamas vahatahke kuu. Konutaja alla neelab tahmjas pilvekoon. Eidel ldse pole suud. On ainult joon. Ei ta puhkust ega armu anna oma kbile kerele. Uusi ja uusi kindaid-sokke koob oma kadunud perele. Peosokke ja veosokke, labakuid laiu ja kpiseid, srmikuid miniatelegi, krje- ja srjesapiseid.
(1970) Valguse kuma sees, 1972

METSAVAHI JUTUSTUS Inets on hdas! Inets on hdas! See kostis kui ksk lbi une. Virgusin. Pere magas. Vihur vuhistas akna taga. Oli oktoobri. Suikusin uuesti. Sama hd veel valjemini ja painajalikumalt kmas nd, et kajas maja. Inets on hdas! Tusin. Pole ige asi see. Mis imelik nimi ja nudmine sel sda tunnil? Li pue kartus ja oimu aim, see vigas hl ja vras jud on nnetus. Aga kes vi kus? Et vaikiks vaim ja haihtuks ud, panin plema lambi. Kisin lbi toad. Kik rahulik nis. Und ttrel ja kaasal olid silmad tis. Tommi liputas saba ja kass li nurru. Vib-olla hobune tallis poob? Ehk kki lehm vi voon on hdas? Vtsin laterna, lksin vlja. Mind hetkeks haarasid ehm ja jahm; kest kiskusid ukse tuul ja vihm. Oli laotus kui ssi, oli laas kui tahm. Jah. Ja

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 638

638 |

ALEKSANDER SUUMAN /19272003/

ses pilkases mhas kilasid hagijad, kes lhenesid ha. Ahaa. Ja juba le pllu ja aiamaa lks nende lrm. Ja suure looma mtsuv samm ka oli kuulda. Ja samas jlle laande ja he kik kadus kohe... Inets, Inets, kaitsku sind mets! snasin. Kuis saan sind aidata praegu mina siin? Kui kentsakalt te ksteist kll kutsute! Hehee! Haldjate keel. Hommikul valges aga uurisin jlgi. Emapder oli pgenenud vasikaga.
(1970) Valguse kuma sees, 1972 Kaunis on kummaline, 1988

VRAS Unenatukest silmist phkides magusat ja hella, kuulsin, mitte kuskil pole kuulda karjakella. Salusid-vlusid pahmasin ja peagi taip li oimu: jljed suundusid laane poole, millest mul polnud aimu. Pedja je krestikust lbi olid linud kik sarvikud. Oh, te mu saatana sigidikud, armsad kadunud karvikud. Mina. Et jooksen trummi kaudu. Mulk oli trummil ees.

Aialatile luaga toetas vikene vras mees. Justkui kuuldud hrjaplvlane, valges kuues ja pkstes. Mina jahmel, ta klmas rahus, vahtisime ksteist. Kohe teadsin, see pole laps. Ta kuju kneles muust. Uuriv pilk ja muie suul mul lbi likasid luust. Peaga vangutas, mista andis inimene-kbi: kulla karjak, kus mina seisan, sealt ei minda lbi. Tahtsin mber prda.Vtku ta mu lehmad-lambad. Tundsin, jalad olid jigad nagu soolasambad. Vaia kombel otsapidi olin maasse rammitud. Tema seisis.Valged juuksed keskelt seitli kammitud. Veikles pike, mngles puhang siidivoldistikul. Hrrasmehe rht ja keha oli knarpikul. Kaamenone, helesilmne. Naaldas siis end kele. Pikad hetked allusin ta vimule ja vele, kuni leidsin, olen vaba. Tuulekiirul koju. Suhkruvett memm andis. Snas: Mine voodi, poju! Isa hmas: Ah, seesamune jlle nitab ennast. Lhen karja. Igaks juhuks kutsus kaasa vennast.
Valguse kuma sees, 1972

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 639

639 |

ALEKSANDER SUUMAN /19272003/

AUKSIMUS Veel viimne minut valgust sametrohelist. Siis olen seal, kust tagasi ei tulda. Je phjas vhkresid kaks inimlast. Vett pea peal oli oma poolteist slda. Ta kgistas mind krist, tiris juustest. Meist le ujus mingeid suuri kalu. Mu ainus mte oli: ema, ema, kes lohutada suudab nd su valu? Ma olin kuulnud kll, et pstmine on kole ohtlik. Aga tema karjus nii ahastavalt. Ei ma saanud vahtida niisama pealt, kui upub naabri karjus. Vett voolas sisse, pehmet klma vett. See noana rinda torkis. humulle kui laulvaid prle tusis pinnale... Seal keegi nagu ulatanuks mulle kivi pihku phjamuda seest. Lin uppujale phe. Ltvus pinge mu kaela mber.Vlja ujusin. Las rvib Pedja ainult he hinge! Soe pike paistis, mina ldisesin. Lehmad sid ja magas lambakari. Ei saanud mina pilku lahti paigast, mis endale nd nudis Voldemari. See on ks hauakoht, kus vesi prleb ja keeb ja kihiseb kui katla sees. Ah, vaja poleks olnud edvistada mul oma vimetega tema ees! Kll mitu korda teda hoiatasin, et ra sina tule, sa ei oska! Siin kisub alla! Ah, mismoodi nd sest nnetusest kodustele kosta! Sel silmapilgul ootamatult tusid je pinda Volli selg ja linajuus. Siis sinikaame ngu, silmavalged, nrk, kauge he veega tidet suul. Kik kordus. Mina pstma lksin jlle. Mu krri srmed klammerdusid tugevad. Kes tahab saada ammendava mulje, vib salmid veel kord otsast peale lugeda.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 640

640 |

ALEKSANDER SUUMAN /19272003/

Ja jlle kaldal. Hingeldasin, istusin. Me majad kaugel paistsid le lageda. Mind miski kinni hoidis veel ses paigas, ehkki kiirelt tahtsin ra pageda. Ja enne! Veel ta tusis. Hljus ldvalt. Kummuli. Ei enam mingit ohtu ta endast kujutanud. Juurde kroolisin. Kttpidi ujutasin kaldarohtu. Sealt tirisin ta heinakuhja phjale. Maapinda ei ma usaldanud kalki. Vaest inimkeha stkusin ja tampisin. Pea poisivolask nitas elumrki. Ei snud ma sel htul, polnud isu. Liig lhedalt sai nhtud surma lusta. lbi ngin ngemusi. Raske mul oli igel ajal les tusta. Jin karjas magama. Kui virgusin, mu lehmad-lambad teinud olid sred. Pea leidsin ma nad rahus mletsemas eilses udses paigas Pedja res. Ja vaat kus ootamatus! Naabri kari ka krges angervaksas teispool jge. Nen Volli oma uppumise kohas ksipini ujub! Titsa sge! Jrjepannu hest kaldast teiseni. Ja ikka tpselt sealt, kus alla neelab. Puristab ja mulle nkku irvitab. Mina jahmunud ja teda keelan: Volli, tule vlja! Alles eile sind kindlast uppumisesurmast pstsin! Ta tuli. Snas kalasilmil: Tead, praht sa oled praegu minu kes siin! Tal hambad klmast plagisesid suus (vist ujumist siin ppis mitu tundi), kui krgel laulval hlel assetas mu karja peale oma hullu Hundi. Vi sina pstsid mind! Ph! Pole kuulnud. Niisugust lugu juhtuda ei saagi! Ta oli minust suurem.Vga viisakalt ta kest veel vastu vtsin luahaagi. Miks Voldemar nii kitus? Palju aastaid ma vangutanud pead. Nd hall on juus.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 641

641 |

ALEKSANDER SUUMAN /19272003/

Jah kllap! ra riiva mehe au! Mees ise teab, mis teeb ka surmasuus. Ehk kui sa riivad, ra ole kpard! Kui mistust vhe, olgu rammu ihus! Ja ra iial haletse sa ligimest! Ja ra lahmi phe, kivi pihus!
Maa paistel, 1975

PRGUKTT Ksi nagu piksenool ja silmadeks kaks stt, kis ja kndis mda soid ja metsi Prguktt. Kndis hletult ja ruttu ulukite udus. Vsimusest polnud juttu. Samm tal oli judus. Ikka liikvel, ikka kiikvel samblal, roos vi rohus. Kaenlas jaapani vintpss jik, vle vlikohus. Lokesi ja psukesi noppis lennuhoolt. tles:Oskus ohvreid nuab ja ka nuab hoolt. tles, naeris.Valged hambad parkund psil paljastas, meie uel oma nuga kia peal kui haljastas. Murdund rohukrred talle olid kirjathed. Plvili neid uuris, veeris. Tpselt ppis phe. Mrgid kastel vi ka lumel olid vrsijalad. Linnud olid luuletused, loomad proosapalad. Kirjutas neid aegamda. Meistrikega kki ta lpetas ja pani punkti vikse tinatkiga. Sgisel kord karu kannul seitse peva psis. Sadas lobjakat vi vihma, kas ta sellest ksis. sel lkketule res kuumaks paistis piha. Jalartid kuivatas ja nris leiba-liha. Aoga aju algas jlle. See kis Sallast Paduni. Krge kuusemetsa alla jljed ra kadusid. Mees nd nitemngu mngis, mttes loomaks muundus. Vaistuga lks tpselt sinna, pgenik kus suundus. Karu viimaks vihastas ja ttut ktti rndas. Samas kuhilasse tardus nagu pohlakngas. Erutus- ja nnetunne ktsid keema vere. Tubaka mees ette keeras justkui krbikere.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 642

642 |

ALEKSANDER SUUMAN /19272003/

Sda kloppis, ihu vappus. Koost vi ra lagune. Aegamda andis rahu armas pinutagune. Mrtsikuu. Nd valged nirgid tsiselt ja tuhinal ema salaprast tantsu livad risukuhilal. Mustad ninad, sabaotsad ilmusid ja kadusid ootamatult, imekhku. Nagu vlku tagusid. Ise vaevu kmblapikku, tollilaiu kerelt. Kevadele tervitusi saatsid tervelt perelt. Mis ji jgril enamat veel soovida vi tahta kuulid silmadesse saatis, et ei rikuks nahka. Kuuseoksi seljaga ti metsast Prguktt. Meie tagavljal valmis madaluke htt. Terve me passisime keltsakval kesal. Purihambad plagisesid leprahist pesal. Kui ju vhe hahetas, siis esimene kukk vurrdi! lendas pllule, ise must kui tukk. Ajas seljasuled turri, tiivad lngu, liuhka. Selgel valjul hlel laulis, vahel laskis siuhka: Tulgu siia, kesse julgeb puutuda mu emast! Armetumad narmad-nartsud jrel jvad temast!

Nhtamatut verivaenlast nitlikult ta kolkis. Jger mulle iga salmi tpselt ra tlkis. Simas thku, neas ronka. Jumal teab kll, kust ta ppind oli snu, mis ei talu trkimusta. Samas rippus ta mu kes, lbilastud poost. Ei ta loobuda veel suutnud oma laululoost. Alateadvuseski jtkas oma ll-e, rr-e, uu-sid, ka-sid ige tasa. Siis kik kustus verre. J ja lumi olid linud. Kena maikuu algus. Pedja jgi oma sngist heinamaale valgus. Maarjahavid keerutasid toa all ja taga. Prgujger ktt ja silma proovis ahingaga. Laskis havil pgeneda. Kiirelt nagu iil mda niitu je poole liikus lainekiil. Raudahambuline lohe tusis samal hetkel. Krge sinitaeva taustal tegi kaarja retke. Vuhisev ja vnklev saba justkui andnuks vunki. Purikaga samaaegselt judis hte punkti. Lbi akna ue hppas. On aga mehel himu vast, mtlesin. Seal sisse astus politseinik Simunast.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 643

643 |

ALEKSANDER SUUMAN /19272003/

Imetlesin vahvat ktti. Laanes luusib, looma vaist. Isa: Meil vaid oma rahvas. Politseinik: Vaat, kus raisk. Mtsi plekknokk kurjalt veikles laualambi paistel. Nuhkis lbi meie toad. Sai ngutada naistelt. Karjas.Vihmasadu halliks luhapealse maalis. Kkitasin kuhja all kui Alle Pastoraalis. Oli klm ja oli igav. Tegin otsuse: Lunamaale lhen. Prgu saadan kodukotuse. Siis ma ngin, pha taevas, le minu abaluu, hletult kui vaim, kui madu, vlja roomab pssisuu. Karjuda ei suutnud. Tundsin kurgus kuuma pitsitust. Samas heinakuhjast kostus kuratlikku itsitust. Metsavahti-mehikene ootas krget lemust. lem tuli. Juba ues rkis: Rbalad teen sust! Kas ma oma valdustesse sattusin vi prgu? Karupea oli aiateibas, maas oli sokusrgu. Metsavaht oli lumivalge. Suu tal jigi ammuli. Sammal ihuksi kuulis kaugenevaid sammusid. Tid ja tegemisi jtkus. Prguktt ei vsind. Metsmee rvimine oli jrjekordselt ksil.

Vara, enne pevatera sahises meil saag. Hirmsa raginaga maha vajus vana haab. Ltsas plesid mul kaltsud, villased ja takused. Tema krgi vlja tstis lhestatud paku seest. Ttas nagu ksikurat, mnus muie palgel. Mesilased olid puntras mttal hallavalgel. ra time hobusega. Pesuvann sai rteni. Ihu oli nelu tis mul silmist srteni. Temal polnud mingit viga. Ma kui lumememm paiste lksin. Ja siis voodi. Pitsis tihkus emm. Jlle sgis. Koltus kask ja snkus taevalaotus. Iga latv ja iga psas nretas ja raostus. Pilved-hiiglaksnad kisid nnda madalalt, et vabalt kega pigistada vlja vis neil alt vett. Prguktil nagu ikka polnud psi. Sompas soos. Pdravasikale kuuli saatis, tehtud Tokios. Tollel silmapilgul keegi, keda me ei usu ega ne ja kuule, tuli le tuulerusu. Tstis kompamatu ke ja hku tegi mrgi. Etendus siis kima hakkas tema tahte jrgi.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 644

644 |

ALEKSANDER SUUMAN /19272003/

Pildid vaheldusid kiirelt, inetult ja imetult. Aga peagi selgub plaan, mis oli Nimetul: Kukkus loom ja kohe tusis. Vaata aga vaata! Tuli teine kuulgi varuks vasikale saata. Langes krge kulu sisse, valgeid jalgu loopis. Mrkas mees nd, et see oli teine uluk hoopis. Kolmandana kokku vajus pull, kes rndas ktti, sjapssi naasklitorkest otse kaelatti. Emasloom siis tapja poole ummissru sstis. Aga vaikis raud, ehk kll mees igel ajal pstis. Mnnitve taha jger kadus tuulekiiru. Loomale sealt lagiphe, vastu klgi, kru ronte, kaikaid, mttaid pildus hpeldes ja higeldes, surmatoovast jalahoobist krvale pigeldes. Minu kadund isa oli metsas abiks lahkamas. Kolmed lihad jahtusid ja nrgusid kolm nahka maas. Pajurgastikust vlja vaarus pdraema siis. Vaikselt meeste juurde astus. Seal ji seisma tema siis. Seisis ja ei linud ra. Tummalt paigal psis. Suuril silmil otsa vaatas. Nagu miskit ksis.

Mehed jtsid t. Ka nutult seisid khmus lul. ks suur vaatamine toimus soisel metsavlul. Looma silmis peegeldusid jgri kuriteod. Pillas pussi ta ja tstis oma rmas peod. Kll ta neisse peita pdis sarnu, silmi, juukseid. Laane praprgus kuulda oli mehe nuukseid, mis ei lakanud. Mu isa siis ta juurde astus, peast ja pihast raputas ja karjus: Juks, pea vastu! Hiljem ise kaua kahtles, tuli mtteid teisi: Kas see ldse oli loom, kes meie juures seisis? Kauaks pisaraid! Oh saatust! Ei karakter lagune. Sjaajal inimesi varjas Alutagune. Kauaks kahetsust! See vahel peale tuli hiiliti. Hinged oma tiusesse vlja viiliti. Eluteed, mis seni ikka otsejoones jatkusid, jrske knde tegid nd vi ootamatult katkesid. Iseloomud avanesid nagu uksed kginal. Sulgumisse sisse murti vgisi ja hbita. Inimesed metsistusid. Ulukiteks kah hakkasid. Sai mnest jnes, mnest hunt vi ahm.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 645

645 |

ALEKSANDER SUUMAN /19272003/

hel l, kui prisloomad sid ja vltsid magasid, Imukvere taha sohu langevarjud sadasid. Omakaitse luuresalgas kolme vrvi lindiga Prguktt nd partisane jahtis saksa vindiga. Jahtis nagu psukesi, nagu nirke nobedaid, nagu karusid vi ptru, nende poegi tobedaid. Ometi kord seadus lubas tappa. Sttis nagu pirg kahest otsast plema nd mehes pime jahikirg. Elu jooksul mistma ppind oli ainult loomi. Inimesteski nd ngi krsse, kihvu, kooni. Oma tasakaalu leidis vastavuses ajale. nnetusi kaela knas mnelegi majale. Ei ta ennast muuta suutnud. Tabadega raamis psis. Tema surnukeha leiti rabakraavis.
Maa paistel, 1975

Lpuks leidis. Mtis tema pikkust. Uuris, kas on igel kohal jonks. Kias kirvest, ihus taskunuga. Aega polnud puhata ks tonks. Tahus, vestis. Kraapis klaasikilluga. Liivapaberiga hrus, silus. Otsa tappis kargu. Lausus targu: Triist olgu korralik ja ilus. Srmede jaoks khmud-mhnad voolis. Muidu lb veel pihku vill vi rakk. Vlgumihklist plru peale tuld ta rapsis. Istus. Istmeks raiepakk. Luna judis ktte. Rohu peale lasti iga hobune ja varss, talgulised kki laua taha. Jaanil valmis oli hargivars. Maitsti riigiviina, kodulut. Sdi kapsasuppi sealihaga. Lasti leiba luusse. Jlle tle kogu pihaju ja nu ja vihaga. Esimese koorma ajal kohe varre murdis Plendiku Jaan. tles: Toorik oli tunamullune, pehkinud. Mis mina teha saan!
(1973) Maa paistel, 1975 Tondihobu tugud vetikatega, 2002

KAEVUMEISTER JUHKAMI MATUSED Juhkam eluaeg kaevusid kaevas. Viimaks tinakajoomise tttu ji pduraks ja suri ra sinna Simuna vanadekottu. Hauakaevaja Julius Lilienthal peost pihku sai rahapataka klanukogu esimehelt. Ole pai, osta kirst ja ilusti mata ka! Oli Julius krips-kraps vana. Tema vttis kangi ja labida.

PLENDIKU JAAN Snnikuveo talgu algul ikka khetuke Plendiku Jaan raksti! hargivarre katki murdis. Sestap nnda oli tema plaan. Ah, sa kurat! Liiga rngalt tstsin! snas. Mis tal snadagi muud. Kuurist, aidast, lakapealseilt otsis mures noga hargivarre puud.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 646

646 |

ALEKSANDER SUUMAN /19272003/

Asus gedalt asja juurde kellamees Sikkari abiga. Lund teravalt tuiskas sel peval. Oli maa nnda kva kui raud. Ei meeste kes prmugi edenenud kaevude kaevaja haud. Ka kirstu ei saanud nad osta, sest kapital kulub, nii-elda. Ja millega pead sa, hing, lapid, kui homsele pevale melda? Kll mtlesid nemad sgavalt. Kole raske oli otsust teha. Kanti varjus palitu sees vaest Juhkami surnukeha. Lasti vastkaevat vrasse kalmu. Phi tasaseks uuesti rihiti. Sealsamas oma teisedki patud taevale viimseni pihiti. Oli hommikul uhke matus. Tuli rahvast kokku kui murdu. ks vististi vga thtis mees oli Kissa kandis surnud. Enne ilmalik talitus peeti. Prast vaimulik kah igaks juhuks. Kll Isamaa armu seal lauldi, kll Thtede taga seks puhuks. Ka kellamees Sikkar ja Lilienthal haua re peal esireas surmtsiselt seisid, ked ristis, teiste kurbade saatjate seas. Oma Simuna kaevumeistrit nad matsid. Hea olgu ta ase! Halb ainult, et otse ta otsa, sindrid, setivad kissalase. Siis knesid peeti. Siis vanikuid kuhjaga kalmule kanti. Pole kuuldud-nhtud, et kuskil on nii austatud vallasanti. Ka Julius kneles. Allikaveest ja kaevudest kis see jutt. Kui kujundirikas keel on tal, nii arvasid kik, kurgus nutt.

Ja mtlesid ja mistatasid, kes on kll need kaks vrt meest, kes vrale leinale kaasa nii hkavad sdame seest? Vist Orguse palvevennad, kes kuulsa kadunu hauda austavad. Kissasse kutsuti nad htuks peiedelauda. Lks ndal. Klanukogu esimees kohtas Juliust viinasabas seal Simuna mnniku res. Kll mehi mmises maanteel ja rabas kui karusid ja nende poegi, kes une pealt lesse aetud. Esimees ksis: Lilienthal, kuhu see Juhkam sai maetud? Ei Julius kohkunud karvavrd. Aus vastus oli valmis tal: Ah Juhkam? Mis temal nd viga! Ta puhkab Toominga all.
(1973) Maa paistel, 1975 Tondihobu tugud vetikatega, 2002

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 647

647 |

ALEKSANDER SUUMAN /19272003/

MUTIKPP Jlle mrsud-miinid olid virnas. Susises ja suitses stenr. Pommilehtris, puu vi knnu taga lamas iga poisike-sapr, ngu vastu mullapinda surut, pihkudega kinni kaetud krvad. kki: Inimesed! Heitke pikali! karjus meie leitnant minu krval. Piilusin. ks naine ja ks laps lagendikul seisid, korvid kes. Ometi meil valve oli vljas mber terve Ebavere me. Marjulised seisid jahmund ilmel. Paistis, nendel polnud mingit taipugi, et otse lheduses lhkeb miinikuhi. Seisjaist jrgi ei j laipugi. Hilja oli miskit ette vtta. Aga psti tusis Mutikpp. Jooksma hakkas mrsuvirna poole. Nagu ikka, hoidis pues ktt. Varjas seda ndki meie eest, ehkki ise tttas surma slle. Kel ei olnud srmi. Ainult kned olid kasvand pihupesa klge. Seda karatees vahel kasutas, kui poisid liiga elalt torkisid. Jooksis le lagendiku Mutikpp mda oksarisu, mda orkisid. Ohmuks teda veidi pidasime. Ksi oli looduse poolt loodud. Sinist suitsu vlja ajas nrijupp lhkeaine otsas htesoodu. Komissariaat meid siia suunas Avanduselt, Mrist, Kissast, Rohust. tlesime ikka: Mutikpp! Kraabi meile miinid vlja rohust! Fritsud uisapisa olid hkinud oma suured sjamoona laod. Tvetkad seisid psti. Lamasid rajrat ladvad, haod ja raod.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 648

648 |

ALEKSANDER SUUMAN /19272003/

Lhkemata mrske ja granaate lebas kulu all kui kbisid. Sjajrgsel aastal inimesed surma said, kes metsa lbisid. Otsa leidsid lehmad-hobused. Kohale nd judis Mutikpp. Stenri kapslist vlja rebis, les tstis, surtsus tuletpp. Lksime ta juurde.Vaikisime. Igaks nd tundis olen rumal, alatu ja arg. Me keskel seisis, ksi pues, mutiksne Jumal! hkuvpskne, higist mrg kui kalts. Meeletumad silmad kilasid. Nd ta sprust ihkasid need poisid, kes varem kige rohkem pilasid.
(1973) Maa paistel, 1975 Tondihobu tugud vetikatega, 2002

KSJALG Kord isa-ema olid kodust ra. Me esialgu puksisime ust. Kmm! ja kmm! Kumb kvemini juab? Silme ees tkk aega oli must. Siis paelus meie pilku leivajahu, isemoodi valge, kerge, kohev, klimitus astja kaane peal. Uueks mnguks lahti lks meil kohe. Siputasin jahu pingi peale. de prandale siputas. Loki meie juurde selle peale tuli, nuuksus, saba liputas. Kui ju kllalt puistatud meil oli toolidele, voodi, voodipitsi, pliidile ja pliidipuudelegi, kiljatas mu de: Kesse kib siin? Ngin soojast mrist vlja puges veider olend. Kontsust piht ja palg, silmitu ja ktetu ja kole. All tal oli ainus lambajalg.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 649

649 |

ALEKSANDER SUUMAN /19272003/

Kpat! Kpat! le kambri kndis kindlal sammul knrapikku tont. Vlisseina sisse lks. Ei raksund seinapalk, ei kski tondi kont. Meie haruldaselt lolli tempu kllap ta ei suutnud taluda. Ei ka meie oma vanematelt suutnud seda andeks paluda.
(1973) Maa paistel, 1975

KSI NID MEENUTAB I Juhtus nii, et naabrinaine suri. Lesk pereisand oli hdas veistega. Kisin abis lpsmas, jahutamas. Viisin kskord piima meiereisse ka. Rohkem ei ma viinud. Polnud julgust. Ehkki mees mind mitu korda palus. Et temal ajanappus. Teadagi, neid tid ja tegemisi terves talus. Polnud tahtmist nha seda veel kord, mis ma tookord ngin metsarajal noore tdrukuna. Seda kll, kes mu juttu usub ndsel ajal. Piimanude keskel vankris istusin. Kiirel kigul astus naabri vik. Jrsku seisma ji. Kll ntasin. Ei enam hte sammugi. Ja kik. Vist ohjad kiilund rangirooma vahele? Ettepoole kiikasin poolklitsi. Ngin kadund naabrinaine hoiab oma hobu kaelast kinni slitsi. Pale vastu sapsu. Pikka lakka paitab. Ja loom kuulab noruspi. Hele pike oli. Hmuselt paistis kik, mis naise taha ji. Oli nagu tehtud tiigiveest ta. Naeratas siis ilmel andekspaluval. Astus le kraavi. Sitsin edasi. Tema minust seisma jigi salu all.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 650

650 |

ALEKSANDER SUUMAN /19272003/

II Tuli naine anus Kus mehe haud on Lksime le sdi Thtvere metsa poole Metsa res viipas keegi Oli vastu tulnud Otsa ei vaadanud Pras selja Kndisime ta kannul Ji seisma Osutas kega risulasule Kadus silmist III Sisse tormas miilits: hvakene on kadunud? tlesin: oota, kullakene! Ja lksin tahatuppa. Asetasin tooli keset tuba parajale kaugusele. Telliskividest soemrile ilmus roheline laik. Nagu selgus, ristikheina dal. hvakene si. Vana kn, uusi laudu valendamas viilul. Peagi leiti les see koht teisel pool Elvat.
(1974) Maa paistel, 1975 Tondihobu tugud vetikatega, 2002

HEL SUVEPEVAL Kaldalt kaikaid, kuivand oksi vette pilluti. Kuskil kalda varjus valjult hti, kiljuti. Keset jge tantsis khn ja khmus eit. Kui ta mrkas mind, ji seisma. Oli vait. Ainult vrises. Ta keha lbi kumas. Jrsku minu poole mda vett ta sumas. Kes vi mis ta oli, aega polnud vaeda.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 651

651 |

ALEKSANDER SUUMAN /19272003/

Kodu poole jooksu. Tema piki aeda minu kannul hples. Ikka keks! ja keks! postist postini ja latid murdis juppideks. Vuhises ja tuhises ja uutas, undas nagu vedur, nagu vabrik htul Kundas. Mulle selga slitas ta klma slge. Rippuma ji vahtu pihlapuude klge. Hambaid kiristas ja kassi kombel turtsus. Mina tuppa, tema lakka lks mis vurtsus. Ukselauad prutasin lahti vuugist. Jrele jid pilpad meie lakaluugist. Iialgi ei tea, kes elab sinu talus. Ngin aknast, ema kaevul taevast palus.
Maa paistel, 1975

korraga ihunuks vikatit. Vi nagu tuhat peolist tusnuks rpide kahinal ja kokku peksnuks pokaale. Rinnuni vees ma sumasin maale. Taevakrgune olend, koon pilvis, saba vees, vongeldes minust mdus. Meri kees ja kahises ja oli lohkus Alasti kivid ja karid thistasid ta rada. See oli angerjajumal. Tarduma pannes verd ta mulle mista andis: ra tee thjaks merd!
Maa paistel, 1975 Kaunis on kummaline, 1988

EPOJA METSSIGA JA UEKOER Kasvasid kuos les Koduklas olid kukupaid Kaugemal mngisid ptti ks murdis kanu kilikuid Teine peras lillepienraid Otsis jorjenijuurikaid esse tulid meile lbi metsa 6 km Tulid sugulasi vaatama Kuidas nad tuppa said Kisid piatsist piatsini Tegin pai puudutasin harjaseid Pakkusime sija Jutuvada nhnh jahjah niutsniuts
2001 Tondihobu tugud vetikatega, 2002

HOIATUS Ma lappasin phjangi. Ju kahv oli angerjaid tis. Kui pealttuule pilvest alla vajus ks tumehall kis. Kll kikus see kis siia-sinna ja pikemaks venis ha. Kui mereni judis ta ots, siis algas mha. Ja mha sees terav vilin. Kui tuhat teolist

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 652

652 |

ELLEN NIIT /1928

ELLEN NIIT

KURBRMUS LUGU MU ISA PUNASE TUTIGA MTSIST Mu isa, Otto Fromhold Hiob, Lasname kiviraiduri Jaan Hiobi ja ta nooriku Anna kolmas poeg, ttreid ja varakult surnuid arvestamata, paras vnkael ja vigurivnt ning kena ja korralik poiss, sai seitsmeaastaselt onu kest kingiks uhke sinisest kalevist punase tutiga mtsi. Hurraa! Hurraa! Sellest mtsist paremat olla ei saa! Terve hoov seda vahtis ja endale tahtis: Prmivabriku Peetri Osvald, kardsepp Tiisvaldi August ja Oskar ja tisleri poisid Eedi ja Ruudi ja Gustav ja lihunik Taumi Aleks ja pesunaise isata-Aadu ja isegi vene kindrali poeg Nikolai, Nikolai nii pikk kui lai, kes elas krvalmajas,

ja kelle isal olid mustad vuntsid ja punased lampassid ja tllad ja tallid ja traavlid ja raudvarbadega vrav ja viiskmmend kana ja pirnipuuaed ja neli nuumsiga (seasulg otse vastu siithoovi kuuri). Isegi vene kindrali Nikolai! Mu isa, Hiobi Ott, seitse ja pool aastat vana, oli rmus mis kole, et kellelgi niisugust toredat mtsi ei ole. Ja nii talle nis, et ta inimliku nne mt on tis. Kuid siis juhtus, et mngiti varast ja kardavoid mda hoovi ja planke ja keldreid ja kuurikatust. Uilgas ja kirgas poiste ja plikade summ ja tinises sinine taevakumm ning munakiviuulits kmas.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 653

653 |

ELLEN NIIT /1928

Ja Ott, oli temagi teiste seas, ning tutiga mts oli Otil peas. Kardavoimngus ohjeldamatus mda ue ja planke ja kuurikatust tutt ples kord vmmi, kord varga peas. Kuid kui kuurikatusel vargapoiss keksis, ta jalg vhe eksis. Ja enne kui taipas poisijts, alla kindrali sea ette kukkus tutiga mts. Ning keset kardavoimngu kisa ja kra kindrali siga si mtsi ra. Oma aiast seda pealt ngi Nikolai ja ige tublisti nalja sai. Kuid maailm pras end viltu Otto Fromholdi sees, ja pike lks mustaks ta silmade ees. Pool peva ta kambris sngi peal ulus. Ning lohutamisest ei olnud tulu. Polnud abi ka uuest nokaga mtsist, mille mihklilaadalt taat hiljem ti, ega sellestki austavast asjaolust, et kindrali siga see oli, kes mtsi ra si. Oh, kindral, kindral, kui hukatusse sa ennast ei taha saata, siis ole mees ja ka oma sigade jrel vaata!
1966 (1967) Linnuvoolija, 1970

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 654

654 |

J O H N N Y B . I S O TA M M / 1 9 3 9

JOHNNY B. ISOTAMM

YKS AUAHNE JA INTELLIGENTNE PRDIK natuke veidrik natuke napakas leidis oma prdikukeeles imekspandava omaduse see andis riimida andis vrsistada ja prdikust sai esimene luuletaja kigi omataoliste seas aga loorberitel kuigi kaua ei lastud tal puhata prdikunatuuri iseloomustav joon on jrele ahvida ning mne peva prast terve prdikkond sabaga vehkis palmilehtedele poeeme
(1967) Tekstiraamat, 1972 mina johnny b, 1999

MINU SBER MI KA GOLDBERG S lks ra pikale reisile kaugele maale kuhu vabatahtlikult ei minda sest oma lihtsameelsuses uskus ta end olevat

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 655

655 |

J O H N N Y B . I S O TA M M / 1 9 3 9

juba meie helges tulevikus ning ajas segamini enda ja riigi rahad jttes maha raseda naise sureva mma karja tatiseid pngerjaid kelledest yks oli parajasti pyksi teinud ja teine koolist poppi teinud kala ning mhkmete jrele haiseva toauberiku aknast avaneva vaate rpasesse hoovi tis lapsi kasse pryginusid ja simlevaid eitesid viiekymnerublase koha glavtorsrjo utiilipunktis ja mnu end palgapeviti tis juua ning naisele tappa anda vahel ka tema kest saada ja prast seda mni vike goldberg valmis teha minu sber mika goldberg s oli ra palju aastaid ttas viilis puges istus puuris ja lakkus kausse ning ngi pikkadel phja del lamades lukustatud barakis und oma kaunist kodust kuhu ta kunagi niijaniimitme peva prast tagasi prdub minu sber mika goldberg s saabus tagasi prast pikka raolekut khn kollane hammaste ja juusteta ning leidis eest raseda naise sureva mma karja tatiseid pngerjaid kelledest yks oli parajasti pyksi teinud ja teine koolist poppi teinud kala ning mhkmete jrele haiseva toauberiku

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 656

656 |

J O H N N Y B . I S O TA M M / 1 9 3 9

aknast avaneva vaate rpasesse hoovi tis lapsi kasse pryginusid ja simlevaid eitesid viiekymnerublase koha glavtorsrjo utiilipunktis ja mnu end palgapeviti tis juua ning naisele tappa anda vahel ka tema kest saada ja prast seda mni vike goldberg valmis teha minu sber mika goldberg s rgatas elajahlega viskas naise aknast vlja lykkas ymber voodi koos mmaga peksis lapsed laiali ahju ning lauanud puruks pistis maja plema tormas tnavale istus plangu veerde ja puhkes hrdalt nutma kui laps kelle ilusaim lelu on kaduma linud
Kolme mehe laulud, 1968 mina johnny b, 1999

YKS VANA JA VIGURDAV FAUN lonkav ja komberdav kumedalt khiv olla kord tahtis noor ning tugev kentaur ta keerles ning prles end liga hrus pyhades ltetes kymbles ja niarohtusid pletas ti ohvreid olymposelt kigile ja kerjas ja mangus ja palus ja anus oh vgevad jumalad seal yheksainsamaks ks neli kapja mulle andke

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 657

657 |

J O H N N Y B . I S O TA M M / 1 9 3 9

ning vimas tkukeha vihisev jhvine saba ja tku mehine jud jumalad kuulsid ta palvet ja muiates pidu neil kis leidsid et nalja vib teha eks vaatame mis sellest saab nii tollest faunist saigi kentaur oi seda rmu ja kapjade kminat tormamist lbi hiite ja mgede jgede vesi lahvatas taevani elujud igast soonest tal purskas nymfide salka seal allika serval ngi ja tundis kuis pahvatas iha korraga kikide neitsite jrele miratas nnest pyherdas korra ja juba viiski ta nlvakust alla kentaurikapjade metsik galopp kui tuviparv kotka kyyniste eest paiskus laiali kauniste neidude grupp ent yhe ta haaras kaunima kigist kentauri kaisus see vnles ja peksles tumedais silmades nimetu ahastus kentauril kirehoos kivistus keha veel hetk ja ryvetet olnukski neid ent korraga piinavat hbi ta tundis kaastunnet halastust haletsust ja kindlasti teadis midagi srast iial ei iial ei vi tema teha neiu ta vabastas nutuna seisatas ning taipas olymplaste nalja kentauri keha nood temale kinkisid alles kuid jtsid heade faunide vere
1969 Nrvitrkk (Mees tnavalt), 1971 mina johnny b, 1999

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 658

658 |

HELJO MND /1926

HELJO MND

UNE-EMA LAPSED Kosaare salarohus kerratmbunult kui loom magab valge une-ema, seljas hame kasetohust, unemrsis unelood. Vastu htut, siis kui taevas sulab maaga halliks uduks, les virgub. Peoga kergelt libistades vaevalt le no ta phib, juba silm on unethi. Aga sirgud, tema sirgud skras, turriskulmulised pnavad kui pulmalised roostehaljal rabarohul, naeratus veel pselohul. Hab lapsi une-ema: Tuske, poisid! Tuske ruttu! Teid on inimestel vaja. Leevendage lekohut. Vsinud on kannatajad, titke laste thjad khud, vaigistage nuttu! Unepoisid htu udus tuhistavad lbi hu,

le soo ja le laane isepaika ilmakaarde. Lhevad nrku lohutama, krke, kurje kohutama. Teevad thjaks ihnurite viimasedki varalaekad, kalki sdant ahistavad, vimukandjaid vahistavad, karistavad kahekeelseid. Timukad ja valitsejad piinapinkidele veavad. Preestreid, pappe, praoste neavad ja siis neid nii naljaviluks nende enda loodud prgus vardas kpsetavad pisut. Vaestest aga teevad rikkad, nnetutest nnelikud. Vimalik neil iga ime jalutu saab jalad alla, tantsu lb kui arutu, srasilmil vaatab pime. Koidukastes unelapsed tuhistavad lbi hu, le soo ja le laane koju

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 659

659 |

HELJO MND /1926

igast ilmakaarest, thjad unemrsid kes. Kosaare salarohtu puhkama siis heidavad, oma vsind sasipead nad ema slle peidavad.
Vaiksete uede unapuud, 1968

kskord see minek kodutee minetab, tavatu avarus neelab ta ra, tna veel avatud tagasivrav.
Meelisklusi, 1977

LIBASLG Peval silmis uje argus, astub noorik tasa-targu, viisakas ja ontlik. Aga on endavargus. Vaevalt laskub htu tontlik, peva kisik lahti hargub, teda painab jooksunlg, ta on libaslg. Kepjades kapjades minekupakk, ulmade hullusest turritab lakk. Silmapiir triibuna verduv haav, kustub siis, mustub ja algab traav. Thja kndu kaob kabjaplagin just nagu marduse naerulagin. Kuu on kuulume sinises sajus, sse tume pimedus hajus. Sinises valguses hobused punased, ajatus alguses kodused tunased. Hmune vine meelitab, sinetab.

AJAVIIDE PEERUVALGEL Kirp tuli krtsist lauluga ja mda maanteed keksis, viis versta vehkis jutiga ja teise valda eksis. Noh, mnel mehel oleks kll sant tuju olnud platsis, kuid tema, lbus peiarpoiss, vaid krvatagust kratsis. Keprast kohe hva nu, kui ngi vrast taret, ji seisma lvepakule ja mngis hdavarest. Pai perenaine, mul on klm, ma palun ulualust. Ei jua enam longata, nii otsas olen jalust. Toon teile meelelahutust, ei taha ennast kiita, kuid oskan suurepraselt te htust aega viita. Vist oli naine kohtlane, et uskus kirbu juttu, sest tuppalaskmist kahetses ta juba sna ruttu.
Meelisklusi, 1977

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 660

660 |

U RV E K A RU K S / 1 9 3 6

URVE KARUKS

SAVINUKK lapseplves kunagi savinuku voolisin. talle elupunagi pske panna soovisin. snu peale lugesin embasin ja sugesin posisin ja proovisin. aga nuku ked ja silmad ikka olid saviklmad vihas viskasin ta maha viisin tkid aia taha matsin hoopistkkis maha nd ta mulle neima uhkab tema hing on minus vangis. mina aga tema sngis peatselt puhkan
Savi, 1968

Isa vandus ema nuttis: oli meil ilusam ieke taadile silmaterake memmele murumunake kullakukuke kasvamas Kas on lillelapsel muret mis ta sb kus ta saab kas ta sfilisse sureb Ei ta looda Looja peale ei ta looda enda peale heidab kega kige peale maalib lilled ihu peale tmbab poisi tekiks peale
(1968) Kodakondur, 1976

MNNI VANNE Prast prassi ja pillerkaari, toredat tralli ja trimtramtraari, nii ige mitutki retke baari, otsustas seltskond pugeda phku, sest hommikuks kippus knduma htu. Taevar algavat peva ju hetas.

LILLELAPS Lillelaps, lillelaps kus on sinu kodu? Kas sa tungalteri sid Hipiklas tantsu lid? Kukud meile kadu

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 661

661 |

U RV E K A RU K S / 1 9 3 6

kitselt viisaka vaikuse lhestas Koletu-inetu Vaak! Vaat kus suli, torisesin. Silmad krvad padjasulis, unejatku norisesin. Vaak! Vaak! kostis toatagant mnnilt. Vakka! Vakka! Laulmast lakka praprgute karune karrisoo! Muidu lendad taevalakka, pssiorelist prutan saateloo. Vaak! Vaak! tuli toatagant mnnilt. Ah nii! vi soo! Oo, saatana sorts nd lpp on sel lool. Sul pihustan p. Kib psti sul suss, vaid siniseks suitsuks hajud. Kus kuram mu pss? Silm tppis ja krahhh! Potsatas toatagant mnnilt okaskeradest matile sasitud ikaros inetu hlega vereplekitud siidsaterkuues. Kael veidi ieli, nokk poolavali vaakumas Suure Valguse poole. Matsin ta krmesti-krmesti maha, Et peatseltrkav pikene ei mrkaks mu nurjatud veretd. Pike oli siiski snumi saanud, sest tustes ta ngu oli kurbusest kaame. Nii tlgastund oli, kurblikene, et puges peadpidi pilvedepatja ega nidanud pev otsa ngugi.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 662

662 |

U RV E K A RU K S / 1 9 3 6

Vares ei vaakunud toataga mnnil. Mnnijalale matsin ta maha. Tiivanukid rinnale risti. Ei tea isegi miks. Oli ju inetu lauluga ristitud. Kuid ikka, kui lendas, meenutas risti musta risti taeva all. Mnnijalale matsin ta keha, pusisin peatsisse koguni risti ei tea isegi miks. Vareste hauale teevad ju riste vast ainult vikesed rumalad lapsed, kes ieti tavu ei tunnegi veel. Ent ikka, kui lendas, meenutas risti musta risti taeva all. Vaikus valitses toataga mnnil. Nristas hiinapisaraid mnd koredaist koorepiludest, leinates taha kakofonspra, kes koletu-inetu hlega laulis maailma iludest. Mistis mnd ehk varese laulu? Meeldis see temale isegi? Kukkusid vaikvalusalt ja pisaraid sops sops sops ei hirinud kellegi pohmeluspahurat ulma. Veeresid vaikselt vaiguseks valguseks mulda. Tuhatkordtuhande aasta prast knnib ilotar, helmekee kaelas, ega teagi, et vaik vaid varese prast. Ega teagi, et iga helmes ses paelas mnni poolt lausutud sajatust srab:

Kes kord kes kord kandes kaelas minupisaratest prga Linnu vastu tstab ke ja ta l a u l u p r a s t surmab valla pstab needusve iga helmes prlikees muutugu siis mrgitilgaks immutagu kurja mrga aegamda lbi keha et ta kooleks hirmsas vaevas valuvingutuste sees Kuhu ji inetu Vaak!? Peval ja l vaid vaak! vaak! vaak! kajab mu seest. Ja must rist, Must rist vareste taeva all viirastub silmade ees.
1968 (1977) Laotusse lendama laukast, 1992

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 663

663 |

A RV I S I I G / 1 9 3 8 1 9 9 9 /

ARVI SIIG

HIRVE SURM Tuled katkesid kki kui mblused, seiskus kihutand metsade vra. Auto taga abituis tmblustes thja asfalti ropsisid srad. Jrsu vaikuse kuupaistehalluses hirve naisesilm anudes hangus. Sra koputus, sdames valjudes, nagu karjatus mistusse kandus. Kmme... kaheksa... kuus... Teele thnine viimast koputas teadet ja soovi. Tundus: vpatas taevaski thine, rhus lule, kri soonis. Neli... kolm... Heli kaja mind jahmatas karm komandopunkt vlgatas mlus: ... ks... ja... Mikrofon vakatas. Lahvatus stepis valgeks li tohutu vlu. Miski vabanes meesteski. Krgusse startind teras li kustuva mra. Hetkel taevasse ngin ja prgusse. Maanteel hirv suri, siruli srad.
(1972) Vaikuse thtkuju, 1973

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 664

664 |

A RV I S I I G / 1 9 3 8 1 9 9 9 /

TURISMIBALLAAD Oli Rommi kui seltsimees, sber ja vend traktorist, tore poiss iseendast. Keskmist kasvu ja lihtne kui fotostend esmakordselt ldse lennukis lendas. Lnes kinu jutust ta aru sai nii: sit sinna on sama, mis stta ideeline relv, suveniirid + viin, peotis muldagi kaasa vist vtta?! Nagu matusteks, likond oli tal must. Lennul ustavalt rihmades istus. Ainult ohkas, ja kui ta ei ohanud just, lipsu lua all ldvemaks kiskus. Kuid Pariisis... tal vajusid valla ka ked! (Suust rkida see oleks liialt.) Poisi plvist li ntkuma vikerdav Ls Booe moi! vaid ja Mamma mia! z Mis sest, et ei tea ega tunne keelt linn lb s kui forelliparv lupsu! La Pigalle! Molin Rouge! Lid! lyse! Luksus srab ja lhnab, et luksu! Elu kohab kui kosk! Ainult viska ng! Veni-vidi-ja-viitsi ja kombes! Juas melda, mis asi on teline nn tormad, unustanud kik kombed! Vanem seltsimees rkis: Asja teine klg... rmps... viletsus... prgikastid... Kuid Rommi, sjaostetud jopp juba ll, kael slmes, vitriine vaid passis! Kes mismoodi aru saab vlismaast see, kllap, on vajalik mure. Reisi lpul matkaveteran kordas taas: Ls on kapitalism ta sureb! Nagu hauale lilli, koni srmedest siis Rommi paigaldas prgikasti ja tles: Jah, sureb. Kuid sureb ju nii kurat vtaks, kui ilusasti! Grupikaaslane, doktor, ji kuulama seal, talle dialoog oli srpriisitu. Ta tles: Selle kohta on rahva seas ammu vljendus itsev tiisikus.
1968 (1975) Murdeajastu,1976

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 665

665 |

A RV I S I I G / 1 9 3 8 1 9 9 9 /

BALLAAD ESIMESEST IHAST Oli pikene pevaharjal, talus lunaund magasid kik. Kolmeteistkmneaastane karjak rohuaias tikreid si. Jrsku ueteel heletas miski. Poisil tikker ji pidama suus: lks kaevule kahupea Kristi linnast palgatud teenija uus. Nii elav ta oli, et kleidil kaasa niheles viimne kui mumm. Talle kleit oli kitsuke veidi keha kleidi all pingul kui kumm. Sahmis plvi ja kurduvaid ndlaid kleidi kroogitud palistus... Teda neelas psastest nnda ... kaduv enesetalitsus. Polnud Kristi enam ammugi plika. Poisi unedes klas ta naer. See naer klas ikka ja ikka. Selle klast sai vaevade vaev. Poiss rkida Kristiga pelgas, silmad tema ees maha li. Julges ainiti kaeda vaid selga, peas kujutlus puhkes kui is. Mis pilte kll kujutlus maalis! Poiss neid hbenes peva ees. Kristi kaevu- ja saunateed saalis... Poiss kitselt teadis, mis teeb: sauna seina ta urgitses augu. htul... saun oli auru tis. Naine oli ja hgus ses aurus! Verd piitsavaks ihaks vaid ji. Pool d, ennast phjates tolmuks, naise nime poiss listas. Aga hommikuks Kristit ei olnud. uel peremees slitas.
1969 Murdeajastu, 1976

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 666

666 |

OLIVIA SAAR /1931

OLIVIA SAAR

NIDADE ks kleenuke tdruk on tuljakuhoos ja luuravad niad on peadpidi koos. Kib susin ja vusin, nii pime on , sest nidadel ksil on nidumist. Miks tantsib see tdruk? Ja miks ta on noor? oma raudrehast hambaid plksutab moor. Teisel sisinal silmades tkat keeb, nid sellega tdruku mustaks teeb. Kui tantsivast neiust saab inetu moor, siis luudadel limpab kootjalgade koor.

Kib sisin ja visin, kuid valgeneb maa, ei nd enam neiut niduda saa, sest pike toob peva ja pev toob t ja mdas on tnaseks nidumis. Tdruk seisab, ja niadki valges on paid nendest Kassari saare kadakad said.
(1969) Pike jookseb kaasa, 1971

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 667

667 |

HELGI MULLER /19321971/

HELGI MULLER

KULLAMAA ANNO DOMINI Hunditubakas, leinapajud, krbeb liivikul liivatee. Kederluudeni liiva vajud. Vonkleb rstik su jalge ees. Pike virutab selga vitse, krus knnivaol poiss on khn. Leivatkil siin vaeva maitse, lppund soolaka higi lhn. Ainult sundijad kubjas ja kilter Leivakrvaseks teotus, sim. Piitsalgid ja siunuilked, mida omaks siin elda vid? Kullamaa kuis, nimi, pilkad! Siin on vaeva- ja muremaa. Lapsemaim, kes ktkis kilkad, elu naeru sul suretab Kirikmel aga kirik krgub nagu jumala kivist srm. Praost siin jaotab taevast, prgut, kui kord liivaks saab su prm. Issand, andeks meil anna vlad Kirikmele tld vuriseb. Proual sonnenprits hljub lal, hrra plglikult uriseb: Nep see mats seal suurtee juures? Proua naeratab vaguralt.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 668

668 |

HELGI MULLER /19321971/

Nep see kott, ta sinna, kuulep, korjab mu tkkude pabulad Fuih, wie Schande! Fuih, kuis vid sa! Proual vratab pits ja sats. Pabulate eest, Liebling, mistad, panin nimeks tal SITT-KOTI-MATS. Jah, ein bischen tal andsin maad ma, siis tal huvi on orjata. Sinna rammuks, ma luban, saab ta tkunonnisid korjata. Hrra naeru ja proua fuih-ga kaob hrraste uhke tld. Liivarhale rammu puistab Mats, aust kallim on talle pld. Lbi aastate kadalipu astub Mats oma nimega. Lbi aastate kaduviku seda maad omaks nimetab.
1969 Linnulina, 1970

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 669

NELJAS OSA

19702003...

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 670

670 |

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 671

671 |

J. R A N D V E R E / 1 8 8 0 1 9 7 3 /

J. RANDVERE

SALADUSED
ra ihka aimatuida, peidetuida paskele.

Oli korra noori meesi, perepoega peenikene. Ei ta teiste taoline, sugulaste sarnaline. Teised kurni keelutelid, klavljalla krasid: tema hulkus ksinesa, kndis teida krvalisi. Teised naljuda norisid, suurta pilgeta pidasid, lustimeelil lrmaelid: ta elas oma eluda, tundis omi tundeida, ihkas teisida huveja. Td ta jttis teiste teha, e, venna iendada, sugulaste sooritada. Karjad krbeje kaotas, lehmad metsaje minetas, laia laandeje hobused. Temale oli orjus raske, elu argine igava, toimed tarbesed thised.

Tal oli muida mtteida, palju teisi tahtemisi, tal oli ihkeida ilusaid, snatumi soovimisi. Tahtis teada tarkusida, aimata imeolusid, mis on teisi tundematta, ilmale avanematta. Paljugi ta teadu teadis, tarkust mndagi mletas: oskasi salasnuda, linnukeelilla kneles, tundis loonu suured snnid, raua snnid, rooste snnid, krgete kivide snnid, taudide thusad taiad, loitsud loomade mnede. Ega sellest kllalt saanud, muid veel meelis mistatada, uusi aimata olusid. Sllap sattus kuulemaie, juhtumisi jlgimaie, et veel imeilmutusi, salasida snnitusi, pimedas pidutsemisi, mis on varjule varatud, metsapueje maetud, surelikelta salatud.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 672

672 |

J. R A N D V E R E / 1 8 8 0 1 9 7 3 /

Klatargult kuulusteli, niulta nu kseli, kiki paljugi palusi, aiva hrdasti anusi sala-asju silmamaie, varjatuida vaatamaie. Palju kuldada kulutas, hbedada heidiskeli, rohkest muidagi rahuda. Soota kuldada kulutas, andis asjata hbedat. Sorts ei teadnud suurembada, klatark ei targembada ega vlu viisaamba. Korra juhtus juhtimatta, sna ilma ootamatta Soome tarkada tabama, Lapi targa leidemaie. Seep oli muida viisaambi, teisi targembi puhuja. Sell ei olnud tundematta, salaasjad selgimatta. Teadis tarkused thusad, oskasi igused pid, taiad siste imede. Sellelta abi anusi, nne teida teadusteli. Noomis tarka noorta meesta, hoiatas hda-alasta, kergemeelista manitses: Ei hva imesid teada, viisas kike vaataella. Mnda ilmassa olevid, palju vraida vgida, mis on varjatud mehilta, surelikelta salatud. Ei neida pea ngema, surelikud silmitsema. Need on, usu, noori meesi, nnetuseks ootajalle, viletsuseks vaatajalle, turma toojaks teadijalle.

Rahu hingesta hvineb, kui on nhtud nhtavused, vaadatud sala-sugemed, saadud sala-ilmutused, mis on varjule varatud, de hlmaje maetud igaveseks uinutetud. Kui ei hooli keelustani, kuule ei hoiatuse hlta, tahad nnetust tabada, murepivida manada, piinapivi pdiskella, ma sulle koha juhatan, abinu annan teada, kuidas isi ilmutusi, salasida sndimisi viksid vargsi vaadaskella, salaja thele panna. Ei siiski salad olegi kergeesti katsutavad hlbusti havatsetavad. Selleks, nooruk, nuetakse viie mehe vapperusta, kuue mehe kangelusta. Vastas talle noori meesi: Mul on, mul on, kuigi noori, viie mehe vapperusta, mehe kmne kangelusta, mehe mitme julgeusta. Siis talle koha juhatas, nne andis teada, mil saab vaata varjatuida, ammu oodatud imesid. Ei kaugel koduklasta, ei aiva ligilhedal, sada slda samblasoosta, tuhat tistre tammikusta, viis veel suuresta salusta murumtaste vahella, kolme khmu keskeella : sinnap iga seitsmes aasta ilmub usside kuningas,

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 673

673 |

J. R A N D V E R E / 1 8 8 0 1 9 7 3 /

sllap uhkesti ilutseb, pidulustida phitseb roomavase rahvaaga mrgise maleva kaasa. Eessa usside kuninga seisab kuldakausikene. Kuldakausissa kenassa, vlkuvassa vaagenassa pha kitse piimakene, taeva talle nestekene. Kui sinule nneks nneb, nneks nneb, saateks snnib kasta piimaje paluke, liudaje vaid leivatkki, suhu pista siis see leiba, aiva hammaste vahele, hammustada tkikene, alla neelda natukene enne kui ra pgened, turma paigasta taganed. Siis, oh siis, oh noori meesi, siis saad nha nhtavusi, silmaella sndimusi, imet vargsi vaadaskella, mida varjab de hlma, peidab metsade pimedus. Kuulas nooruk nnduvana, silmad suuresti srasid, psed pingesta punasid, huuled hku ahmaelid: Lisas veelgi Lapi tarka, igiteadija thendas: Tnavu on vooru voosi, aasta seitsemes esilla, nne ligilhedal: peva seitseme prasta. Kui tahad, kasuta da, nuta niduse vgeda. Siiski tlen uuest jlle, uuest jlle, taas thendan: kuule targema tdesid, mehe misteva mjusid:

pigem astu etveesta, loobu lausa lollusesta. Tnas nooruk teadijada, andis pista rahada, naasis siis koduklaje: astunud ei etveesta, loobunud ei lollusesta. lla siis osutetulla, soome targa teatetulla vljus vargsi noori meesi, astus ksi metsa teeda, salamahti soode teeda. Sda rinnassa rabeles, veri soonissa vrises. Psis viimati prale, oskas igele kohale, murumtaste vahele, khmu kolme keskeelle. Seisis kaua noori meesi, mberringi olbaeli, suurta sooda silmaeli, ilmuvusta oodaskeli: ei midagi muuda ninud kui vaid murumttaida, kohevaida khmusida. Ootas kaua ei midagi sda juba lhenes. Jo hakkas temal igavus, oodates temal tdimus. Kartis targa tssanuksi, vlu kik valetanuksi, kui kki keseta da, tusis soos hele tuluke, valgus mtaste vahella, kirkus khmu keskeella. Oli kui tulikerake, taevast kukkunud theke. Soo nd hakkas tsumaie, lagendikku liikumaie, kngas kine kndimaie: need olid usside hunikud, mttaad madude suurte.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 674

674 |

J. R A N D V E R E / 1 8 8 0 1 9 7 3 /

Need ksteisest erganesid, tule poole roomaelid. Sl neid kuhjaje kogunes, liitus laiaksi lasuksi, heinakuhja krguseksi, lauavirna laiuseksi. Kuhja otsassa tuluke, kumava the kerake. Kuhi kangesti kihises, hunik hirmsasti hises, et ei noormees, noorukene, julgenud ei juure minna, lhemalle liigatada. Seisatab veri sdames, tarretab ajussa aade, hiuksed harjana kohuvad, meeled hirmust mustenevad, vaadates kolekoguda, udu olvates oluda: sl oli usseda saduda, madusid mnesugusid, tuhandeida teisemaida, mulla karva, maksa karva, se karva, sarapuu karva, rooste karva rstikuida, neeru karva nastikuida, vaskisid vesimaduda, maa-alusid ussisida, mdasoode siugusida. Koledaim on keskeella, madu mratu kogulta, palgi paksema jmune. See oli usside kuningas, vrsti mrgiste madude, tal oli pssa kuldakrooni, seep see kiirgas kangeesti, the hiilgena helendas. Vingerdid maod madalas, vaheliti vndudessa, kobaraie keerdudessa, mrkipid les ajades, ise kuhjana kihisid,

hiigla hulgana sihisid. Jo tahtis tagasi minna, nooruk paigasta pageda, hirmu sunnil eemalduda, kui ngi kuninga eessa kuldasessa kausikessa, vlkuvassa vaagenassa pha kitse piimakese, taeva talle nestekese. Tormas tuulena esile, kargas kiiresti lhele, kastis piimaje palase, hammustas sest tkikese, alla neelis natukese. Tusis mratu mhina, kerkis kangee kihina: maod hvardes hisid, pida ieli ajasid, sabaotsida sirutid. Pse ei keerdude kerasta, saa ei irduda seasta, lahti vnduda vahelta. Asjata maod hisid, vihaseina vingerdelid. Juba julge noori meesi judis knduda kasasta, ssta kisesta kohasta, tormas tuulena minema, vlgu kiirulla kaduma, hinge hinnalla paguje, surma hirmussa edasi. Arvas kannulla olevat, juba siugeda saduda, tuhandeid taga ajavat. Jooksis, jooksis, mida jaksas, jooksis teeda, jooksis sooda, jooksis maada mttalista; jooksis jalad juetumaks, enda sna hingetumaks, mtted pssa meeletumaks. Viimati vsis koguni, ei saanud enam edasi,

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 675

675 |

J. R A N D V E R E / 1 8 8 0 1 9 7 3 /

kukkus kummuli murule, uimasena allikalle, aiva surnuna arule, tapetuna tanderelle. Pse ei siiski piinadesta: ulmad udised ahistid, koledad nod kohutid, asjad snged survaelid: merena maod kihasid, kogu vlja mbritsesid, polnud pseda kuhugi. Ise usside kuningas kea kauhee avasi, tahtis haarda nnetuma, alla neelda nuetuma. Surma hirmussa rabeles, karje viimese viritas. rkas kisti unesta: kumas pike krgeella, laululinnud lritsesid, pesalinnud pritsesid, hommik helgee helises; ise sna haavamatu, varmasti vigastamatu lebas lepiku tagana, ei kaugel kodutalusta. Ootab htu ilmumista, piki silmi saabumista, ista tundida igatseb, ngemaksi nhtavusi, vaatamaksi viirastusi, isi ime ilmumisi kitse piima katsumisest, taeva neste nautimisest. Pev ei paista lppevada, ei hmarus ilmuvada, ei htu lhenevada krsitumalt ootajalle, piki silmi soovijalle, nne d igatsejalle. Ilmus viimati hmarus, iste varjude viludus.

Jlle vljub noori meesi, astub ksi metsateeda, salajase soovi teeda, hellada igatsusteeda. Sda rinnassa rabeleb, veri soonissa vriseb, hinges ihkeed helavad. oli imeilusa, suvine salu sumeda, metsa kuudamu kumassa. Seisid saared sirgeina, kased kergesti kahisid, mnnid mtteissa mhisid. Tiskuu pilvede taganta kurnas kahvada kumada, hbevalgusta valasi, mhkis metsa mantelie, hulooreje udutas. Seisis nooruk mtteissa, tundis ootuse revust, salapakitsust sdames. Sammus hiilides edasi puude varjude vahella, ootas ilmumist imede. Slap kaskede kohalla hele hguvus kumakse, imevirvendus nikse. Sammukse kohe kumada, imevrist virvendusta. Ja ngi, ngi imeta, salalista silmaeli: lepalehvade vahella, haavarhmade rajalla lava laasine levikse, hbemberid asuvad, kuldakapad kullendavad, kuldavihad virvendavad. Aga ei nha kedagi. Ei veel ole vihtlejaida, ei keegi leba lavalla. Ega kesta kauemini, palju aegada minegi,

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 676

676 |

J. R A N D V E R E / 1 8 8 0 1 9 7 3 /

ja tuseb salasahina, kuulukse mahe mdina. Hakkab kikjalta koguma, ilmuma igalta poolta neitsida ngusamaida, kaokesi kaunimaida, imbida imekenida, limaisesti ilusaid. Kik sna alastumaina, aiva srgita sravad, hametagi hppelevad. Asuvad les lavale, kuldavihul vihtelevad, hbepangedest pesevad, linul kallil kuivatavad, alasti laval lebavad, paljastena pikutavad. Vaatab nooruk ja imestab, hletuna olbaeleb: sl oli sirgeid ja saledaid, oli pitki peenikesi, kehidagi puusakaida, nhti naisi tidelasi. Sl oli mustajuukselisi, sl ka kullakarvalisi, sl oli silmista sinisid, sl oli palgeista punasid. Jua ei kllalt silmitseda, ei kike thele panna. Sada silmada ihaldab ngemaks imenheta, vaatamaksi viirastusta. Hurmub silmade srasta, nidub suude naeratusest, limaisesta ilusta. Hiilib hiljuli lhemaks, kikivarbailla edeneb otse laasise lavani, aiva neitsite edeje. Vaatab nooruk ja ihastub, vaatab silmade sralla, palgella punetavalla,

ihkesta hetavalla. Vaatleb kikide kujusid, neb kiki nhtavusi, nisida mnesugusid, jlgib jalgade iluda, vaatleb reite vormisida, paneb puusida thele, tuharaida tunnisteleb, salatuidki silmiskeleb. Kuivab keeli suulageje, hingeldab ihasta rinda, olvates seda iluda, kaedes kike kaunidusta, ihaldades armausta. Suve sooja edeneb, taevas sine heleneb, ida rannalla hahetab, hommik helgee lheneb: kahvatas lavade kulda, hbus mberde hbedus, hgus mbritsev hrenes. Muutus sndis surgeembi: kustus silmade sravus, kahvatid punased huuled, haihtus hurmastav alastus, neitsid kauniid kadusid, nagu hkuje hvisid, udupilveje ujusid Seisis kaua noori meesi, ksi silmi olbaeli, seisis kaua, seisis vaidi, kunni tusis peva koitu, ilmus auringu iludus. Siis vast lahkus laanestagi, imemetsasta erines ja sammus kohe koduda, ei enam ise omane, meelemtteed segased, sdames sala revus. Jlle ootab htauda, peva pitka lppemista, pimeda ilmumista.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 677

677 |

J. R A N D V E R E / 1 8 8 0 1 9 7 3 /

Tundub peva pitkemana, tundub aastase oluna, taha ei lppeda koguni. Ilmus viimati videvik, saabus htu oodatumbi. Leia ei metsasta midagi, ei neitsida, ei lavada ega hbemberida. Ootas, ootas pitki silmi, ootas kunni hommikuni, tuli lla teisellagi, tuli kolmandal koguni, igal sel viimatigi. Ootas asjata imeta, soota isi seltsimisi, imekaunida kehida, aeva taevalist iluda. Tunnid tarbeta kulusid, asjata d mdunesid. Rahu hingesta hvineb, sdanta mure masendab, tunne ei millestki iluda ega rmu raasukesta. Asjad pevased igavad, kaunid ei klased neiud, toimed maised kik thised. Sk ei sbinud sugugi, ega jooki joobunudki. Kndis varjuna koduna, vaarus metsade vahella. Lppes nnda noori meesi, rauges suuresta muresta, nrbus meele nrbusesta, hbus nne ihkeesta.
Johannes Aavik. Eesti rahvalaule, 1970

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 678

678 |

H E LV I J R I S S O N / 1 9 2 8

HELVI JRISSON

MGRA MAJA MGRAL OLI MAJA NII NAGU VAJA, SEE TEMALT VTTIS KOGU TEMA AJA: JUBA TEHTI TREPPI, JUBA PANDI VOODRIT MGRA PERES POLNUD AINSATKI LOODRIT. EI TAL OLNUD MAHTI POESABAS SEISTA, KIK, MIS MAJAS TARVIS, ISE VALMIS TREIS TA. NNDA MGRA MAJAS KASEMETSA VEERES TASASELT JA TARGU ELUKENE VEERES KUNI HEL HTUL KEEGI KKI KLOPPIS UKSE TAGA SEISID KHRIKKOERAD TROPPIS! TRGISID KIK SISSE, PAMBUD PANID MAHA, VAATASID SIIS RINGI: KORTER POLE PAHA. KUULGE! HDIS MGER, MISKI SIIN EI KLAPI! KHRIK TALLE VASTU: KIK ON KORRAS, PAPI.

RUUM ON TEIL JU LAHE JME VEIDI SIIA POLEKS MTET ASJA KAKLUSENI VIIA. KHRIKUID ON PALJU, KHRIKUIL ON KIHVAD, PKSTE PEAL VEEL KIGIL ROTINAHAST RIHMAD. JIDKI KOERAD MAJJA, SEADSID ENNAST SISSE, OMAKORDA VTSID SPRU KORTERISSE. AGA MGRAPAPI KNDIS KOHTU VAHET LOOTUSES, ET KOHUS NUHTLEB SEDA PAHET. AGA KOHTUSAKSAKS OLI VANA KARU, KELLEL KIK LKS MEELEST, KES EI SAANUD ARU. MGRAPAPI VISALT RNDAS KOHTUMAJA, KUNI TALLAS SISSE SUURE LAIA RAJA. SEE EI OLE TEADA, KUIDAS LPPES KOHUS, AGA RADA LOOKLEB PRAEGUGI VEEL ROHUS.
Pioneer 1970, 10

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 679

679 |

H E LV I J R I S S O N / 1 9 2 8

ISEL JRVEL Udume kuninga ttred ja pojad lehvisid sealt, kus voolasid ojad. Tulid ja tulid ja jrvele judsid, meiega koos nad vaikides sudsid. Olime nendega hes ballaadis oma lameda phjaga paadis. Vikeseks draamaks ainet ma pakun: Udume vanameest habemest kakun, ttre loorid kik kerin ma mlale, pojale peenele patsutan lale. Otsi nd khku, kuningas aulik, teotusest itkema Udume laulik!
Rohelised leed, 1971

TRUMMIMEES Ta polnud jonnakas ei pai, ei inetu, ei magus, kuid vaevalt snad suhu sai, kui juba trummi tagus, tara-ram-tam-tam, ta-ram. Silm emal liigutusest vees, sest marssis poistevgi. Kis kige ees ta trummimees ja uhke vlja ngi, tara-ram-tam-tam, ta-ram. Lokk uljalt laubal, vuntsid ees, nd laatadel orkestris poiss oli lbus trummimees. T hommikuni kestis, tara-ram-tam-tam, ta-ram. Ja laia ilma trummimees siis trummiga lks tkkis ning ema ootas silmad vees, aeg aastaid ritta lkkis,

tara-ram-tam-tam, ta-ram. Ei kiida maailm igat meest, ei laula talle oodi. Ld trummi? L siis elu eest ja l ka omamoodi, tara-ram-tam-tam, taram. Ja ligi mees, sees hirmus vahk, et ahhetasid hulgad, li nii, et katki trumminahk ja pooleks trummipulgad, tara-ram-tam-tam, taram. Ja pidama ei saanud mees see lb, kes lma loodud. Tal psti saatan oli sees, kui kann sai thjaks joodud, tara-ram-tam-tam, taram. Kuid hel l siis mt sai tis, kui vlkus vitsetera. Kik elu unenona nis, kui mees sealt viidi ra, tara-ram-tam-tam. taram. Taas jalge all tal kodutee, kuid oh mis vika moega. Ja vaevu lbi silmavee neb ema oma poega, tara-ram-tam-tam, ta-ram. Taas krgel laval seisab mees kesk rahvahulka tumma, must rtik on tal silme ees ja t e m a l e taob trummar, tara-ram-tam-tam, ta-ram.
1982 Ilmapuu varjus, 1983

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 680

680 |

P AU L H A AVA O K S / 1 9 2 4 1 9 8 3 /

PAUL HAAVAOKS

SEE SALALIK ORG See salalik org see salalik mgi kus peidus olla ks salalik vgi see salalik kngastik kaugusse kaldjas kus kivi peal istub ks halalik haldjas See salalik kaev see salalik lte kes teda kll kohtab kes tema saab ktte oh tle oh vasta kuis rmu saab tuua vid huuli vaid kasta vi tilgatuks juua see salalik jrv see salalik meri su mtted eks enese mber kik keri vi tuuseldab puistab kui nrituisk hangi miks ra siit ihkad kui sda jb vangi
(1971) Palumaa pedajad, 1974 Suvised nurmed, 1984

MDAJGI Mdajgi, hdajgi, piirijgi tunane, s sa oled must kui ngi, peval roostepunane. Plismetsas kaldaid jrske likab sinu allikas. Vool on kiire.Vesi vrske klaar ja sinihallikas. Oled oma lapsetttel laaneojadele eks. Kas nd thtsust ongi mttel, kuidas said sa mdajeks? Mt on: seal, kus hukkus ori, tekkis roostekarva jrv. Aga must on phjapori isandate verevrv. Piin kis le sinu pinnast. Rmud rettu varjusid, siis kui pekstud tiest rinnast Kahkvamisas karjusid. Siis, kui hoope sadas nkku, veli oigas, gises tormas appi tulitkul Miko, vimult vgimees. Siis, kui kaela pandi lga, ilm lks jrsku jahedaks Miko ihus vhumga

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 681

681 |

P AU L H A AVA O K S / 1 9 2 4 1 9 8 3 /

prismgaks vahedaks. Ilmus Miko orja ette, padrikusse peitis ta. Aga hrra prisvette phjamutta heitis ta. Tstsid vahus laintelakka sellel karmil koidikul... Aga siis ji kik sus vakka muda kees vaid: mul-mul-mul! Mdajgi, mudavesi, miks sa nd ei vahuta? Poiss, kes sinus silmi pesi miks ta elas rahuta?
(1971) Palumaa pedajad, 1974 Suvised nurmed, 1984

ahosuun ned nkist pata, vrseh k tonditants! Mni leevkro nuias, eloaig t vlgu sp: mni mirs, mni ruias, kuni ruheh rass rp. Tarkus p sisse mrn vaest naist elokuul, kasthaina maaha prdn varakevjne tuul. Punapiv jll pilvi kerip. Kuul, kohe ld sa, lats? Tuulkappl, tormikerik, haha halla havvaplats.
(1975) Kanajala linnajagu, 1977 Suvised nurmed, 1984

TTREBALLAAD mbre p sul psparv... Eis ka tiid, kos sa olt? Me ku keeroh lehmsarv, nigu uddar pilvevolt. Tunnd, sl om tn talo, ttr tihktallan, kos sa pakd paljajalo, haljas maa om hallan. Krvoh kip kabjaklappin, igvesti aiva t. Halotuhk ja hainahappin, taiva sirg sinir. tle, kes siih pldo har, t om leevl vras maik? gal tuull uma tar, hhtml hllpaik. Olkatus, savisaina, prgulell n peritses. Uhaku ja halva haina vtva varba veritses... Saadava su rasst rata kannujuur, krrkants:

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 682

682 |

JRI DI / JUHAN VIIDING / 19481995/

JRI DI/ JUHAN VIIDING

SALABALLAAD
J. Krossi palju lugedes

Ta tundis lhna, mida laotas pesupali, ja rullikuuri lbilhki tundis. Kas oli vali aeg, mis kskis: vali!? Vi kuningas ta teenistusse sundis? Oi tillukene mees kui varsakabi, kel aju sravsile oli nagu tiik, kes leiti siis, kui vga vajas abi ta kodu pevininud kuningriik! Kik tuttavad ta jttis ootas staap, kus kindral elas, rahulik kui reha. Ampullid anti, kaart ja nuhikaap, mil voodri vahel peidus vrast raha. Ja aeti tlla ette juba samal htul ks tsedam ja teine lahja traavel, ta seoti rihmadega vastu lahjat khtu ja teine ratsunahk tast le veeti ka veel, mis kange liimi abil kleepus vastu looma. Plt oli korras kik, ja peidupesas tal oli mugav, kuigi kuumus ajas jooma sl kahekordses musta tku sas. Toll piiripunktis tlla lbi otsis ja kangutas ka uksel vaskset vappi. Sl khu all ta kannatusi trotsis, ent lpuks tundis psemisgaloppi.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 683

683 |

JRI DI / JUHAN VIIDING / 19481995/

Veel mni minut, lalt hti: ptruu! mets saladusi varjama kui loodud. Veel vestab sellest vanarahva suu, mis ohvreid kik on isamaale toodud.
Nrvitrkk (Aastalaat), 1971

KRAUKLIS Scout-master puhus pasunat ja rivi tekkis poistel kes pikem rivi alguses kes lhike see lpus ja pikest oli mereni mis sras piksepaistel suur lippki aeti vardasse ja meeleolu lbus paar trummi pandi prama mis thjad olid seest sest pasunasse learu palju jooksis vett hk virvendas ja meelekohti tuikas mitme eest ja siis ks mte liikus peast et mul on neli ktt jah ige kll ma unustasin selles viivituses et olin rivis mille ees scout-master tles nii: nd tunnistage les kes teist trepikotta kuses sel l ja kui ei tunnista ei liigu sammugi siis pikkamda meenus mulle lukkupandud uks ma sel seda kangutasin (peldik oli ues) vist unisena pidasin ma koda peldikuks kik meelde tuli surmahirmu kki tundsin pues scout u s t a v on te oinad vtke kuulda ometi s i r Robert Baden-Powellile oleks alles piin ja kllap vana kindral paneks maha ameti kui teaks et lti scoutidel on vilets distsipliin nii rkis master pramata pilku rivile ja kuigi olin korralik ja vga tahtsin sa ma hetkel tundsin soovi meldes telliskivile see master sinna rivi ette jalust maha la juba judis pike minna oma hiilgeseisu (nd ma tean et selle seisu nimi on seniit) meie aga jtkasime sirget paigalseisu kuriteost ma vaikisin ei hargnenud see niit ja master hirmsa vihaga ked puusas jalutas me seisime ma olin arg ja stud seisid ka paar korda ennast kokku vtsin sda valutas kuid seda vhem seda vhem suutsin telda

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 684

684 |

JRI DI / JUHAN VIIDING / 19481995/

siis Krauklis rivi ette astus (minust kolmas koiku) ta oli vga paha poiss ma teda vihkasin ja tles: mina tegin ning lks kuivatama loiku ma hdavaevalt vaadata ta poole tihkasin scout-master tles: teadagi et Krauklis kesse muu nd Suvekodust pevapealt ta ra aetakse ma ngin et on mere res krge mnnipuu ja sgisaali aknast ngin lauda kaetakse
Nrvitrkk (Aastalaat), 1971 Ma olin Jri di, 1978

SEL POISIL OLI RASKE VERETBI ja Pevalille tnavas ta elas sl aknad paistsid hdavaevalt lbi ja pevast peva isa pille neelas SEL POISIL OLI RASKE VERETBI ja surmal oli hammas verine poiss teadis sste saades pevad lbi et elu surmast suurt ei erine SIIS HEL PEVAL OLI KOOLISAALIS sl turnimisepuudest ukse pool kirst millest koolilapsi mda saalis kes haige puudus muidu terve kool JA PETAJA PULDIST RKIS JUTTU ei rkinud kus Bonn vi Pakistan ma ukse juures kuulsin keset nuttu kui hti et ma kimist takistan DIREKTOR TULI SIIS KS PABER NPUS ja tles: Helmut teame sinu soov (hk jrjest rohkem talumatuks lppus) on olnud hsti lpetada kool JA TUNNISTUS SIIS KIRSTU TALLE PANDI kus igas aines viied kevadeks ma tundsin nhes seda viimast andi et selg mul pikkamda tmbus higiseks
(1970) Detsember, 1971 Osa, 1991

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 685

685 |

JRI DI / JUHAN VIIDING / 19481995/

TTARLAPS KLOAAGIS srmusteta srmedega kinni hoidis vrest tdruk kellest palju keegi me ei tea veri TEMAST eemal TEMA vljas verest tnavate suurveest vettis TEMA pea kmme korporanti marssis TEMAST le TEMA verist hlt ei kuulnud kski krv POISID lksid ra kik on kord nii sile krgeilt katuseilt vaid tilgub sulatrv
Detsember, 1971 Ma olin Jri di, 1978

POLITSEIBALLAAD matusetarvete rist valge kirstu ta tellis polnud raske see kirst sber tassida aitas 30 seeklit maksis polegi vga kallis teile rgin ma nd kuidas see teda aitas kojast kui kostus samme ruttu kirstu ta puges musta lina all lamas ksi koldiga taskus ema esikus aega kmneni parajaks luges politseimeister siis meestega sisse astus ksis emalt kas poeg elab ja kui siis kus ema vastas ei ela aga kodus on veel juhi juhtis ta tuppa lendsalgal esikus palus oodata kuna kik polnud selge veel kui oma saaki kirstus politseimeister ngi trkas ta mundri all tkike inimest mtsi kahmas ta pst kaastunde kratzfussi tegi tles kahtleva fraasi taevassesaamisest salgake lendas ra plik mmises naerda kandis sefile ette suri kodusel teel lejrgmisel peval viidigi surnuaeda see kes ei pidand vastu suremisppustel
Detsember, 1971

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 686

686 |

JRI DI / JUHAN VIIDING / 19481995/

KOHTUMAJA BALLAAD ks jube kogemus siis rndas keset linna oli tuuline oli liiga snk ta liikus kikudes vitriinis roomas truubis ja kus ka peatus ta sl mustas udne lnk kuus peva jrgemda mri puuris si et leida kivi mida ammu tundis ta mul kskis enda ple mtelda ka si et nii saaks minusse kik hirmud tungida ta oli surematuid varandusi ninud ja linna surnutest sai talle perekond kuid teadvus kustus siis ja minuni ei linud ta udse veendumuse mrkislgav sond ma teda viimaks ngin pgenevat hoovist kui lppes naisevenna lahutusprotsess ja veel vaid vrisesin hest suurest soovist et viimaks ometi ma teada saaksin kes
Detsember, 1971

MINISTEERIUMIST SAADETI PSHHOLOOG Pshholoog Maasikas astus klassi silm oli vidulik vaatas uurivalt esimest klassi klass oli pidulik iga srgike vrskelt pestud paelake triigitud lapsed istusid nagu kstud nis kuhu liigitud pshholoog Maasikas annab teada kesse on tasemel ettepoole see istuma seada endiste asemel hoopis arenenud lapsel minna teise klassi on luba sna varsti lhevad sinna kohe jrgmine tuba testis ksiti mille poolest erineb lennukist lind (lapsed kigist pealinna koolest Maasikas teavad sind) keegi tles lennuki tiivad paigal on suurt ei liigu linnul liiguvad teda viivad Maasikas tles viigu see pole hoopiski peamine vaid ks on eluta asi teisel on elusa teadmine verd on ja sulekesi Heino arvas et linnul pole viisnurgast tiiva all lugu aga lennumasinal pole jlle niisugust pugu kellel linnul on rngas jalas see on vist abielus

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 687

687 |

JRI DI / JUHAN VIIDING / 19481995/

arvas tilluke Asta Alas aga see polnud ilus pshholoog Maasika meelest kes puldis vastuseid soris lapsed vililleprgades lputus koridoris
(1971) Selges eesti keeles, 1974

PENINUKID tdruk oskas juba hsti olla vait ma soovidest ja isest joogijanust kik on korras tles tihti isa Raudnael enam tdid talt ei ksind ttre vanust vastu aknaklaasi tdruk pani nina muudkui mtles kauneist kunstidest ja muust kuni ngi mda maanteed tuled sina sulle ukse avas mis kll oli puust jite magama koos lestehtud sngis aga peninukid sel tulid aeda lksid liivaauku kus kord tdruk mngis et saaks mnguasjad kskord ra kaeda
Armastuskirjad, 1975 Osa, 1991

SUVETEATER mul Tartus sber Kolla Kobla ta akna taga ripub vobla mees teenib pevas 15 rubli ja ta on tasane ja tubli laev Lermontovi peal ta koka teeb madrustele maitsva roka nad sitvad Lermontovil veeteed ja puhkepevad on neil reeded seal laeva peal on teater Tschudo ei nitlejatest ole puudu kik madrused on head aktrid ja kui on tarvis piletrid

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 688

688 |

JRI DI / JUHAN VIIDING / 19481995/

ja minu sber koka-Kolla saab kavalehe-mjaks olla no mis siis pakub teater Tschudo kus nitejuht on kapten Udo neil naljatkk on Hppav konn kus di-poisi laulud on kui publikum on sgid snud ja Udo kolmat kella lnud eest ra tmmatakse riie ja nudepesija Marie ei peida knalt vaka alla vaid laseb selle laulu valla: mu mees on vana Kolla Kobla meil akna taga ripub vobla ka mina olen pris tubli ja teenin oma 10 rubli siis tuleb nummer milles Kolla teil rgib: olla vi ei olla ta ksimuse vastab ise ja jrgneb nummer ngevise ei Kolla pettumusi karda ta viskab nge le parda ja seda mida rahvas soovib ta vee seest vlja vtta proovib suur havi kelle Kolla pab tal inimese keeli hab: Mul kingi elu. Teen, mis tahad. Vid saada tasuks suured rahad! kuid Kollal pole soovi mingit ja kalale saab elu kingit siis rahva hulgas tuseb kra miks Kolla lasi kala ra: Meil oleks olnud ksi kullas vaat inimestel istmik mullas! siis Kolla pab uued kalad praeb rahvale neist maiuspalad ning lpuks tuleb htu nael ja kaua prleb laevakruvi tants algab Lermontovi lael mis lpeb siis kui mdub suvi
Armastuskirjad, 1975 Ma olin Jri di, 1978

BALLAAD INIMESTEST JA RAHAST ks kirjanik, kes teenis vhe raha ja selle kuhu juhtus, mahutas, sai oma teisest naisest jetud maha. Ta naine temast ra lahutas ja kosis uue jlle kirjaniku, kuid Jaanuselt sai alimentisid. Ja maja, Viive soovil juugendliku, nad Maanusega peagi rentisid. Uus elu sujus, polnud miskit viga, ei Maanus otsind riide thiseid. Ja iga uue eluminutiga neil tekkis mlestusi hiseid. Ja Viive mtles: mlematel meestel eesnimes erineb ksainus tht, ja imestas, mis nimed inimestel, ning aru sai, kui thtis on ks tht. Mis tegi Jaanus? Klastas arhiive, ka valmis sai ta neljas nitemng. Nii ajapikku unustas ta Viive, sest nd ka temal oli oma sng. Siis alimendid llatasid Viivet nii palju raha pold ta varem nind: Kll aga teenib! Tuleb vlja nii, et ta nidendid on laia ilma lind. Ka Maanust mjutasid suured arved, ta elas nendest, hlgas kirjatd ning kskord Viive tegi talle sarved ta oli nimelt teise juures d. Et oleks asjad selged enamvhem, ma mtlen, nii viks lppeda ballaad: on seda, mida annad, siiski vhem, kui vrdled sellega, mis ise saad.
(1974) Elulootus, 1980 Osa, 1991

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 689

689 |

JRI DI / JUHAN VIIDING / 19481995/

BALLAAD INIMESTEST JA FRAKKIDEST Ei olnud Jaanus Maanusega kohtund, see pole imekspandav sugugi. Tee nende vahel see niielda rohtund. Mis teed sa kid, kui ei pea lugugi?! Ei teadnud Jaanus tollest Viive vembust, kustsaadik Maanus hakkas manduma ja tundma hoopis Kaja vastu lembust, kes nustus veel ka truudust vanduma. ks talvehtu, lumine ja hrmas, mil Jaanus jalartte loputas kui vannituppa kuulis: keegi lrmas ja visalt ukse pihta koputas. All trepil seisis Maanus laias kaabus ja tundus, et ta oli auru all. Kas testi Maanus?! Miks ta siia saabus? Oh ei vi olla, minu ukse all! Nii vaatas Jaanus aknast.kki Viive... ja Maanus tuleb surmateatega... Ja Jaanus lks, et lahti teha riive, kuid mis nd selgus, teadma peate ka: Sul, Jaanus, frakk on, mul on seda vaja, nii tles Maanus pehme keelega. Ma vtan naise Kadrioru Kaja ja ilmuks frakis hea meelega. Kes ksivad, need tihtilugu saavad, tal kostis Jaanus nagu niidetult ja lisas vaikselt: Manus manum lavat, lks, vttis kapist fraki riidepuult. Ta tles andes: ra tule tooma. See frakk on sinu. Kanna terviseks. Li ukse kinni, asus viina jooma nii enese kui teiste terviseks. Kuid teisel peval sai ta pakiteate. Seal seisis: tulla postihoonesse. Mis pakk see oli? Venna kest, kas teate. Pariisist tulnud otsejoones see. Ei uskund Jaanus oma silmi enam, ta pea lks paiste, tis ht ksimust. Vend saatis frakid?! Teine teisest kenam! ks lumivalge, teine ssimust!

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 690

690 |

JRI DI / JUHAN VIIDING / 19481995/

Et oleks asjad selged enamvhe, ma mtlen, nii viks lppeda ballaad: on seda, mida annad, siiski vhem, kui vrdled sellega, mis ise saad. *** kskik siin ilmas, millele sa toetud, kas vastu klaverit vi piljardit, see kik ei loe.Vaid pevad, need on loetud: paarkmmend tuhat, mitte miljardit. Ka Maanus suri. ra suri Maanus. Ta maeti maha. Mis seal rkida. Ja muude hulgas haual rkis Jaanus. Ta rkis hsti, mis seal rkida. Ka Jaanus suri. mber tema haua me seisime. Ka mina olin sl ja rkisin. Ma tegin seda kaua. Mul oli tookord vga ilus hl.
(1974) Elulootus, 1980 Osa, 1991

*** Kahe rnnumehe tee viis mda jest Kaldal kaunis neiu valas pisaraid Neiu tles: ei saa le Emajest Aga mehed sellest niigi aru said Noorem rndur vttis neiu ktele le je ta viis ja pani kaldale Tuli tagasi ja kuivatades end tles teisele: meil aeg on minna vend Paari tunni jrel ksis teine mees: Kas sa puhas oled oma sdames Kas ei toonud sulle patumtteid see Kui sa neiu viisid sles le vee Noorem rndur seisma ji ja tles nii: Jtsin neiu mitu tundi tagasi Mina neiu panin maha ammugi Sina kannad teda ikka edasi
Tnan ja palun, 1983

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 691

691 |

RU D O L F R I M M E L / 1 9 3 7

RUDOLF RIMMEL

ESIMENE KOGEMUS Noor perenaine ta oli, blond, meenutas suveuna. Ja tahtis ta teha kaasale jumal kui maitsva luna. Siis esimest korda seisis ta kaupluses LIHA-KALA ja ostis nii suure latika, ostis veel elava kala. Polivinlkotis latikas rabeles tdruku sles ja hku ahmis ja paluvalt, oi paluvalt vaatas les. Tramm rappus, ja latikas vrises otsekui surma ruttav. Ja tdruk latikat vaatas... Vaatas ja hakkas nutma.
Ohvrikivi, 1972

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 692

692 |

RU D O L F R I M M E L / 1 9 3 7

HRJAD Kuulen sadade srgade sammumist, kuulen hullunud hrgade ammumist: kari mirgab ja trambib ja jmiseb, tolmus vlguvad sarved, maa kmiseb; srmeist hrgadel aur tungib khedalt. Kari mdinal mdub nii lhedalt, et viks higiseid klgesid puutuda, ise hullunud hrjaks viks muutuda. Hrjad mduvad, mduvad trampides, rohtu tolmuks ja snnikuks tampides. Hrjapidula piirati taraga, karjus ringi kib... hrjakaraga. Soora vorbid on klgedel mrgadel tantsib paradoks hullunud hrgadel! Hrjad, maailma sndinud pullideks, on nd pullina vhem kui nullideks. Kuhu kadunud kuninglik tu llus?! Kuhu kadunud kuninglik ju kllus?! Rasvub hrgade nnis sugu, sureb surmata snnisugu. Olgu psti neil turjakarvad ei, ei ole nad kurjad tarvad, kelle raev ei sndinud juetusest, vaid sndis alati just! Kle on maailm, kui kaovad viimased tarvaste tust! Srad stkuvad rohtu, maa kmiseb, Kari mdub ja jmiseb, jmiseb...
(1971) Ohvrikivi, 1972

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 693

693 |

RU D O L F R I M M E L / 1 9 3 7

SNNIPEV Tean, mujal on paremaid kohti kui siin, kus lutikad seintel ja laua peal viin. Vihm mratseb vljas ja triivib barakk kui tormides lhutud kuunarivrakk. Ta viirastub s kui piraatide laev, kus vimutseb merejumala raev. Siin toas meid kokku on tosinat paar. Me brigadir istub kui lemkorsaar. Me brigadir jah, tna sndinud mees; sel beebil on habe ja piip tolmab ees. Tal hambad on irvi ja krillis ta silm. Ja akende taga on koerailm. Barakk on me kodu. Me laual on viin. Kuid mujal tean paremaid kohti kui siin. Me mirgame: Elagu! Elagu ta!... et kustuvad knlad ja vriseb maa. Meil khedad krid, peos klksatab klaas ta terviseks joome ja ruskame taas. Me tellisertlid, me nod kui tsement, kuid tna me tongis oh nnis moment! Ei kummita vihmad ja tuba nib kuum kui maailma mugavaim soojendusruum. Las klksuvad klaasid ja ununeb t mrt, kellu ja vsimus, mis nagu . Joo, loputa tellisetolmune kurk, et tuhmuks ka unistus hubane nurk. Saab salatiplekid me mrdine frakk ja mirates he las triivib barakk; las ajudest mtte viib minema viin, et mujal on paremaid kohti kui siin. Rm kerkib meis vimsalt kui tellisemr, sest hingesid lohutab viinavalkr. Meid riti vlja ja odav on r. Kus on meie purjed? Kus on meie tr? Vib-olla me sedagi teame ent me nkku on nrinud jljed tsement, on lihvinud siledaks meid silikaat ja lokkab me trepi ees pilgetenaat,

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 694

694 |

RU D O L F R I M M E L / 1 9 3 7

barakiekraanidel jookseb me film... Kuid brigadir toosti joob, udune silm: Poisid, et aated ei kustuks nagu koni barakielu lombis! Proosit!... Ning aknaisse jllegi vuhiseb tuul ja plekke tis lina kib kardinapuul. Ta tuulehoos lendab ja lehvib kui lipp. Ja korraks meid raputab klm nagu gripp. Mis on, kuulub meile, me maha ei m. Ja meile ei passi ka mrtrir. Las kestavad vihmad, kord variseb ent barakk meie nooruse monument.
poeem. Vaikus, 1970

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 695

695 |

V I I V I LU I K / 1 9 4 6

VIIVI LUIK

Kesk kurbi relinnu, vihmu, tolmu, viina see naine ksipini rgas kanga. All oli lleputka, seintest prus liiva ja rooste sbis traadist prillisanga. Ta oli kaua vljas, vaatas sdalinna, ta luusis hoovides ning vahtis maha. Siis oma vana nessessri poodi vinnas, ms thje pudeleid, sai valget raha. Siis tule les vttis, otsis prillid kapist ja puistas mndid kitsa sngi ple. Veel kobas toosides ja lahti laotas lapid slt paberitki kukkus nikli ple. Ja oli palav juuli, seti li vlku, suur vihm ti je ja lambapesu hngu. Soad leidis sahvrist les, sstik jlle vlkus. Poest kalli raha eest ti villast lnga. ... Kui Taevaisa annaks pehmet valget ilma, teeks vljamblusi ja reroose... Ta kudus tekki nagu kskord ammuilma siit tumepruun, slt punane ja roosa. All oli lleputka, seintest prus liiva ja rooste sbis traadist prillisanga. Kesk kurbi relinnu, vihmu, tolmu, viina ks igivana naine rgas kanga.
1971 Pildi sisse minek, 1973 Luulet 19621974, 1977

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 696

696 |

V I I V I LU I K / 1 9 4 6

BALLAAD Pildid astuvad taevast alla, me tuleme piltide plt ja kesklinna rasked majad, need tis saavad hguvat hlt. Raamat laiali laotab lehed ja libiseb uksest vlja, klma punase the valgel silmist kaob le lumevlja. Suuri haljaid puid tuli poodi ja kshaaval kummardab maani ja mina ei tea, mis noga te slt ostate sgikraami. Kmnerublastest saavad roosid ja kukuvad taskuist vlja, ent igalt poolt piiravad linna need metsikud lumevljad. Ent igalt poolt tungivad linna need metsikud lumevljad ja ole sa kuitahes ksi vi ole sa klmaga vljas, tuleb kskord elus ks laupev, tuleb pime lumine htu. On uulitsal sinine tuli ja uulits viib les hku.
1971 Pliskevad, 1975

INVALIID lal kioskid, raagus pargid, rasked juugendmajad, allpool lihaturg ja jgi, raudteesildu kajab. Ustel vilistab oktoober, tolkneb vrekeppe. Sl on kassasid, perroone, rskeid allmaatreppe. Kre teritas ja nuge, pssitke ihus. Ple pikki ilmasdu on tal kuulid ihus. Tuuletmbus, prahiurnid, rmas uksepooled. Siin ja sl on kiviseintel valged viidanooled. Sl ta seisab, sda peo pl, kaelasooned kanged. Kes jb vaatama, sel kohe tuju tkk maad langeb. Oli leierkast ja koerad, koerad maha lasti. htul poetab niiske tombu peo plt prgikasti.
1972 Pliskevad, 1975

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 697

697 |

K A L L E I S T VA N E L L E R / 1 9 4 0

KALLE ISTVAN ELLER

TEOMEES TNU ESIMENE LAUL Suvel kid sahad sylessa talvel kirves kaenelassa. Suvel heada sdimaada talvel heada raiemetsa. Aiu-vaiu vaeva neme talupojad tda teeme. Miksa vaesed vaeva neme talupojad tda teeme? Sest me vaesed vaeva neme talupojad teeme tda et saaks saksad saapad jalga misamees see mga vle. Vaadake Varangu valda kaunikesta Kambi valda. Hrjad svad heinamaalla ruunad rohtu koppelissa teomehed riideetta vaimulapsed vaateetta. Tnu trdu trvaskndu peiu pirdu poisikene lksi teole hiljapeale pullid pigiti eessa sahad serviti kessa. Kubjas see kuradi rooga

kilter kirju koera rooga mtis talle suure tyki. Suure tyki sdimaada raasukese raadikmaada soo rest sompalise me rest mttalise. Tnu kynda ei parata kynda maa ja kynda kaksi kynda kolmat veidikene. Kyyt kyll kyndis kyyr oli seljas Tmmu tmbas sarved nksid ra need hrjad vsisid sahad saueje vajusid ike ji inisemaie. Katki aie adrakastid puruks-jahuks sahaputked. Jttis hrjad hingamaie ise vitsa vnamaie. Li aga silmad misa poole tuli kubjas misa poolta kilter Kiima krtsi poolta nopib maasta materaida kaenla korjab kaikaaida. Hakkas kyndi katsumaie vagusida vaatamaie: Vaod sul kivad vinka-vonka taga tykid tinka-tnka. Siga sittus silla otsa

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 698

698 |

K A L L E I S T VA N E L L E R / 1 9 4 0

vares kandis knnu otsa. Sigines seal siimukene kasvas kubjas kaunikene. Kynnin maa ja kynnin kaksi kynnin kolmat veidikene. Kyyt kyll kyndis kyyr oli seljas Tmmu tmbas sarved nksid ra need hrjad vsisid sahad saueje vajusid ike ji inisemaie. Kubjas kurjast kihvatelle rehepappi raksatelle kargas kubjas karvu kinni rehepappi rindu kinni. Li Tnu kupja kummulisti rehepappi rinnulisti kiltri karvad keerutaski. Junkur aga psis jooksemaie kilter jooksis killud takka junkur jooksis julgad takka. Sitatykk ji silla peale teine turri trummi peale kolmas koja kynnikselle. Peremees peremehike perenaine naisukene! Otsi uusi orjasida telli uusi teolisi palu uusi palgalisi. Npus on minu ndalad pihu sees minu pevikesed mina vaene mees vaduma pikapyksimees pagema. Piki vlja piki vlja lapi vlja laia vlja kynnivlja kynkaid mda orasvlja aedu mda. Teopoiss tehtud teibaaista aetud kokku halgudesta saadud saarejuurikasta. Tnu trdu trvaskndu peiu pirdu poisikene lksi alta harva metsa

plta pitka pihlametsa krvalt ta krevariku hillult hillult hiide kaudu. Lksi lksi vastu da vastu da vastu kuuda vastu ergasta ehada vastu suurde saaremetsa vastu kollast koidukesta. Taivas laia ja lageda soo on suur ja sinine psas paksu palju vetta. Ei ole tugi kus toeta ei ole oksa kust vi hoida. Mees heidi majale lksi lillevalli alla valge lillije vahele kullerkupu keskeella. TEINE LAUL Oh te kurjad Kuura koerad Harju valgepea hagijad! Kus te viite meie velle? Tuli kinnivttejaida igamehel kymme kita iga kies kymme slme. Tnu trdu trvaskndu peiu pirdu poisikene seal siis kinni seotie seal siis kinni vtetie. Kinni ked kinni jalad kinni kik sydamesooned. Viidi misa trepi alla. Siis teda vitsul peksetie kaseladvul kapsitie. Hrra kubjast takka sundi: Olge prisked ljad mehed olge terved kinnivtjad teiseks Mihkel teadatooja! Oh sa kubjas koeranahka kilter kirju litsi lehma!

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 699

699 |

K A L L E I S T VA N E L L E R / 1 9 4 0

Sid mu seljast seebirasva kubemest said koogirasva perse pealt said pekki paksu. Oh kubjas kuradi poega kilter kirju lehma poega aidamees hagija poega! Mao pealt said maugurasva kylje pealt said kyynlarasva seljast sid mul seitse nahka. Kyll ln kupja kummulisti rehepapid rinnulisti! Mihkel-kihkel kitsehabe puhkal-pahkal punahabe suur Mihkel suitsuhabe vike Mihkel vaiguhabe teadatooja lokkulja keelekandja lapsemyyja! Kuis sa kostid kupjaalle kiitsid krva kilterille: Kubjas kulla lullukene kilter kirju linnukene vta mu tytar teole! Ma panen kotti kitsekintsud hapu taari tilgakese. Siimukene kallikene s kott ja koini teda pane aga pevad paperisse... En mina hooli seegiprast kui mind homme hukatanne tuna torni lykatanne liha lhki ligatanne. Kui vhegi vlja psen kohe teeksin koerustykke pea teeksin pillakesta varsti jlle vallatusta. Kytetie kylmad saunad keti ahjud kmenella vihad hauti virdeella tehti leige leheline. Viidi velje vihtelema laadu luida haudumaie. Vihtli peasta piitsahoobid

kevarrest vardahoobid. Tnu trdu trvaskndu peiu pirdu poisikene. Oh mu pihta paksudanni tugevata turjudanni. Kes vti vastu valjud lgid kilterite kipped vitsad. On mu lga unapuine pihasooned pihlakasta ksivarred vahterasta. En mina karda kupja kurjust ega kiltri kiusamista. Meil on reied remmelgaista jalad all meil jalakaista. KOLMAS LAUL Tyvenega tyvenega tyllid laulid kaljusid merekajakad laulid liival linnukesed. Hulkusid humalalaevad tuikusid tubakalaevad kaugelt kisid kaubalaevad. Lki venel vetta mda parvela paluda mda. Vene oli alla viigriluista parv oli alla pardiluista aerud kes hanisulista. Viiberi korstnad kumasid. Lksi Soome salasti lksi Rootsi redussegi. Tnu trdu trvaskndu peiu pirdu poisikene. Soomes sai ta suureks meheks Rootsis sai ta rikkaks meheks tuli Tallinna tagasi. Kas see Tallinn tahab minda Vru linn mind vtab vastu? Kui ei taha Tallilinna ega tunne Tudulinna Vru linn ei vta vastu

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 700

700 |

K A L L E I S T VA N E L L E R / 1 9 4 0

kohe ma lhen Lti poole sammun jlle Soome poole varsti Vaasa linna poole. Tnu trdu trvaskndu peiu pirdu poisikene noori meesi kaunis poissi sie krtsis jie krtsis magasi krtsi laua pl. Lase nyyd jalga noori meesi tehku sred peiu poissi. Juba sinda otsitakse otsitakse katsutakse! Las nad otsi las nad katsu las nad otsi oinajalga katsu alla kassihnna ikka krtsis koiduaoni lakume laia valgeeni. Lase nyyd jalga noori meesi pista pakku pirdu poissi! Juba sinda otsitakse otsitakse katsutakse! Las neil otsi hommikulla vantsi varra valgeella. Ikka krtsis koiduaoni lakume laia valgeeni. Tnu trdu trvaskndu peiu pirdu poisikene noori meesi kaunis poissi sie krtsis jie krtsis lauli krtsi laua pealla. Lase nyyd jalga noori meesi tehku sred Tnu trdu! Kis on kinnivttejalla ohjad tagaotsijalla. Ei mind vi ka kied kita ega mind ka ohja hoida. Olgu ohjad hoosta hoida kis on koormat kinnitada. Katki mina kisun kiekeermed. Ohjad otsani arutan. Siis lks Tnni krtsist vlja tegi aga linnas mnda nalja

mnda nalja kolme kurja. Ymber lykkas saksa saanid kummuli kuningatlla ringi lie linna uksed. Siga tuli vastu sillapostis sea li sillaposti kylge. Lehm tuli vastu leinasrgis li aga lehma lua pihta hane li aiateiba kylge. Viidi Talna kohtuesse. Kolde li ta kohtusaksa tulle li turu isanda. Pani papi vastu maada papi perse paugatelli. Talna myyrid myrtsativad linna lukud lksativad. Peeter mtles pillihle Toomas mtles tooruhle aga see oli papi persepauku. NELJAS LAUL Siis oli kohos mistetud. Tnu trdu trvaskndu peiu pirdu poisikene ei tema synni maameheksa saks jo soovi soldatiksi kohtokubjas kassakaksa misnik mgakandajaksa. Siis talle anti hallid riided valged rihmad rinna ette. le toodi vyrstimka lale kuningakuube. Siis ta roodu roogitie siisap aeti alla linna alla linna altarisse. Ylem hyyab kapten karjub kapral karjub teiselt poolta. ajur kskis: Otse odad! kapten karjus: Pyssid pysti! kskis pyssid pysti panna

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 701

701 |

K A L L E I S T VA N E L L E R / 1 9 4 0

pajunid aga otsa panna. Tuli siis ksku krmeesti kiri kange Mosku linnast. Siis pandi maada marssimaie Peeterboori pitka teeda. Rygement oli ryyteleida sada oli Soome soldateida. Sai siis Lasname peale vaatas korra ettepoole teise korra linna poole. Jge maha Talna litsid! Moskus on mul uued litsid Tinapurgis teised litsid Venemaal on vene litsid. Vtku kurat kohtumeesta kypsetagu kylakupja kes mind pani soldaniksi vene pyssi pyhkijaksa rootsi raua rookijaksa. Enne ma pyhin vene pyssi enne roogin rootsi raua enne kui sandin suurta saksa. Ei ole eite itkemassa taga taati kaibamassa venda vaest ei vaatamassa. Kes minul kuub uue kuue kes minul soovib sukapaari kes minu peab peenes srgis? Kuningas vaid vennukene see minul kuub uue kuue see minul kingib kindapaari see minul vaalib valge srgi. See minul annab halli ruuna ksib vtta vigu ruuna muidu annab musta ruuna. Lksi sitades sdaje. Tnu trdu trvaskndu hulku linna uulitsalla vahti linna valli pealta sihti linna sirmi alta linnaaga laia lippusida toredaida tornisida.

Ihub mka istub maassa vastu linna vallisida mda linna myyrisida. Kas oled mnus mgukene kas oled mnus mtamaie edev ette vttemaie? Kas sina sned mis mina sdan kas sina jooned mis mina joodan? Ma sdan sydameverda annan rindadealusta kopsusoonide kohalta maksavarside vahelta. Kas sina tohid ka Turki lyya? Eest mina kummutan kuninga keskeelt on kinderalid. Enne mina siit ei lhe enne kui vst olen vyrsti verda sadulast olen saksa verda. Ei seal kuulnud kukehlta ega koerahaukumista. Seal oli hundi ulgumine kraanatite raksumine pyssikuuli kiunumine. Siis ka roodu roogitie Turgi vge vrvitie. Tuule tuppa maru majja. Ei seal kuule kukehlta ega linnu lauluhlta. Seal on pysside pyrina suuretykkida surina tinaldide lgina. Seal oli vni meeste verda pooli sri poiste urma. Ratsu kapja kaasa verda seal olid velled vehkelemas. Tnu trdu trvaskndu poissi pirdu peenikene meesi keisri kytikene. Ei teda puutund Riia pyssi ega hakand Harju nooli Turgi tuuragi terava. Tnu pani pyssid puusse jooksma

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 702

702 |

K A L L E I S T VA N E L L E R / 1 9 4 0

suuretykid soosse jooksma mgad aga murdu raiumaie. Turgi tukiga pleti. Rookis peva rookis kaksi siis oli umbne ja urmane nii kui krbes koorekirnus. VIIES LAUL Tina oli tihke raud oli raske tina tihke tstijalle vaski valju haljastada. Tina oli tihke raud oli raske mure oli mundri mustaks teinud. Vahel sai peoga pyssirohtu vahel sai kaksi kapsalehti vahel sai suhu suhkurida ysna selget soola-leiba hapukapsa leemekesta vsind lehma lihakesta. Aeti linna vahtimaie. Vahtis valge valli pealla seisi sirge silla pealla. Tnu trdu trvaskndu kaunis keisri kytikene pandi veelap utsitama utsitama munserdama. Ei tema tahtnud utsitada ega mistnud munserdada. Pandi vitsad vindumaie kasekepid kahtumaie. Pandi pitka pingi peale peiu pirdu poisikene hakati keppi andemaie. Tuhat tal anti turja pihta sada seitsed selja pihta. Viidi linna vangitorni Tnu jumalat paluma: Puhu jumal phjatuulta ltsu meile lunatuulta kisu katki kivimyyrid

lhu lahti vangitornid! Jumal aga kuulis poisi palvet puhus siis ta phjatuulta ltsutas siis ta lunatuulta kiskus katki kivimyyrid lhkus lahti vangitornid. ra tuli hrrade kesta vene vahtide vahelta. Hrrad jivad hkimaie tohterid torisemaie vene vahti vandumaie. Sidi Tondi krtsi ette Tondil vttis toobi lut. Irul hoosta hingastigi Krmul ji kristes kannu. Kaberlas sai kapsaleenta Kuusalus kyll kurjaks peeti Haljalassa halvaks hyyti. Lks siis enda misinusse toauksed tmbas eesta uksekonksud kaenelassa. Hakkas vitsa palumaie: Kulla vitsa kallis vitsa kas ehk sned mis ma sdan kas ehk jooned mis ma joodan kas sa jood sydameverda maitsed maksusta lihada? Lks siis saksa surmamaie kepikandjaid kaotamaie yles prouat poodemaie. Saks lks serviti sirbije nurgeti noateraje. Si vitsa saksa maksa ji vitsa hrra verda. Vahimees sai vastu krvu koka lnes kummulisti toapoisi pikalisti vanaga hrra vastu maada. Siis tuli kome kammandeeri kolme keisri kirasseeri husarita otsimaie kranaderi katsumaie.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 703

703 |

K A L L E I S T VA N E L L E R / 1 9 4 0

Otsitie hooneeida katsutie katukseida torgiti tualagesi. Tnu meesi metsassagi pirdu poissi paksussagi. Kolme kulda kammandeeri keisri kolme kirasseeri lksi metsa otsimaie. Tnu metsa tapetie velle hinge hukatie. Tinald li kulmu kohta tinanooli noore nkku surigi Tnni soode peale. Kyll on ammul ambujaida kyll on piigil pistajaida ei ole kirstu keerajaida haudaje asetajaida liiva sisse liitajaida. Kyll sind korbid koristavad hallid linnud hauda teevad mustad linnud mulda loovad kirjud linnud kella lvad. Peva seisad vennakeine peva seisad pealla mulla aasta teist pealla haua liha sul svad linnalinnud vere jid Viru vareksed.
Teomees Tnu, 1972 Brsrk, 2001

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 704

704 |

VIIU HRM /1944

VIIU HRM

phe seoti tutipael surnuaiapha seisin vaikselt akna all eided lksid ha vanaema riietus musta siidikleiti rinnaehteks hbenel karbiphjast leiti sukapaelu kummutist kaua otsiti juukseid hoidev ilukamm seati otseti kige uuem kootud jakk kapist vlja toodi lpuks oli vanaema hoopis vrast moodi mind ei lastud ue jooksma seisin vagusi juba kauges kirikus kellad tagusid toa eest vetud peiulilled pandud olid lauale pidime need plekist purgis viima taadi hauale minu ktte saialilled lapselt-surnud onudele lksime ja kanarbik oli itest hele

palju tuli psti seista joosta polnud snnis petaja heietas surmast uuest snnist suured inimesed nutsid lapsed nihelesid prast pumbakaevu res rmsalt ksi pesid surnuaia suurim ime torust tulev vesi esimestes pikis pkstes poisid hulgakesi mber roostes pumbakaevu varsti lbimrjad ngudel ja juuste kljes klmad pritsmeprjad siis kui mulle vetemngust viimaks kllalt sai lksin vanaema juurde ja ta tegi pai seistes vanaisa peatsis mtles ta vist muust mitte hte etteheidet tal ei tulnud suust mustad olid plvikud kleitki lbimrg seda ta ei ninud vist roostes plekist prg

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 705

705 |

VIIU HRM /1944

mber vanaisa pildi otse keset risti sinna he peiulille vanaema pistis ja mul tuli kole hirm et mu vanaema lheb kskord isegi hauda kdunema tahtsin koju tagasi selga pleekind kleiti veel ks arusaamine minusse end peitis
Pealkirjata, 1973

*** hiskeldris kartulikirstud igale korterile kirstude le suriprjad ielhnadest kile suvise kartuli lppanud lhnaga rskuses segamini lintide peal on uhkes kirjas vanaisa nimi kirstus mis oodanud viisteist aastat tuuakse tema ise lahkamiskambrist ja aetakse hauda le mu mtlemise mina ei taha sugugi nutta pev on nii tema moodi mulle ta palju kneles sellest klopsides viimase voodi olin siis seitse mu vanaisa kaheksakmnest just le tahtsin kll aga tema ei hoidnud kunagi kedagi sles hveldas laudu ja laulis ja vahele rkis et vanadus tuleb mtis kirstu ja enese pikkust arutas kes seda suleb mina ta lapselaps pidagu meeles

lilli ei ole vaja raha raisata matust on igem pidada eluajal siis ta saab ise kaasa juua nha kes saata viitsib hauas ta niikuinii enam ei tea kes teda taga kiitsid aastad lksid ja mina sain rohkem aru phe vanaisa elas ja surmast rkis vhe luges lehest poliitikat vihtles ja viina ji aeg-ajalt krgelt kuurist ta kirstu hoovi ti sisse ronis ja mtis pikkust vrvis le ja siis jlle pstakast trepist les puutkuuri viis ttas tantsis ja vihastas ise ta tles kuraas heksakmne kuueselt on ta nd mustas maas
19711973 Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast, 1978

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 706

706 |

VIIU HRM /1944

LUGU 1.Vrasema ks naine vriseva kega phib lapse nuttu pikk koridor seal otsas ukseava emakene lhme ra ruttu ta kannab ue lapse oksendava seal vrast haiget aralt palub viia ta oma ele sna palatisse et tdruk reedel tuleb ema juurde siia et tna nad ei tule enam sisse 2. Ema teine ema on kole siis kui ta hppab ligi kargud kukuvad kest kollasel nol on higi aeglaselt mber koondub vraste naeratav ring ema ja ttart hte kokku soonib see ling kuni meeletu karje esimest ema tahan kihutab lbi kikide haigete luu ja naha ling laguneb koost ja nii nagu alati tdruk hdes ja nuttes jookseb palatist naine tahab tusta aga ei leia karke rge ta poole vaadake rge ta nuukseid kartke reedel tulevad jlle keegi tal sna toob htul ta patjade najal lapsekampsunit koob 3. Ema ja laps hoiad plvedel last ja kuigi ta silmis on pelg ta kutsub sind teiseks emaks sa oled noor ja vana ja sul on vigane selg kas juad end melda temaks kes pruuni pilguga heitleb kaua su vahanost lahti kuni meeletu karje esimest ema tahan kustutad nppude vahel endas plevat tahti silmadest sulab vaha
19711973 Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast, 1978

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 707

707 |

VIIU HRM /1944

*** sda kis veel mu onu he kega nd oli ta vaikis ja prnitses td ja maad ei andnud hingele voli ja keegi ei seganud olla tal nii nagu olla tahtis tema thjadel pevadel mind minu hlli sees vahtis siis kui ei olnud lhedal htegi kaastundjat hinge ainult mina ma ktega vehkisin kohmakaid ringe pdsin varbaid ja hkisin vaatasin onule silma tema mtles et alati lastest peab jma ilma mtles raiskulind noorusest naistest kes talle ei tule vaatas mind kipras kulmudel seadis end minekule olin ma sdi et elasin jagades temaga tuba ema leidis ta laka pealt kis oli kaelas juba hiljem ta enam ei proovinud kuidagi elugi laabus koos tema enda lastega rahu me vahele saabus
19711973 Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast, 1978

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 708

708 |

LEELO TUNGAL /1947

LEELO TUNGAL

ITK Jtsin tema taha Ema-, emakese-je, jtsin maha vete taha ekese-e, kuni toomed kutsusid ta kena keha matma, kutsusid mind itkema ja peielauda katma. Matsin maha vete taha ekese-e, leidsin kalmul knla kohal hubiseva te: valged toomed temaks saavad, ootamata mind, palgejooned vhehaaval mullaseks, ja rind, aga pool ta naeruvina ekese-e, kauaks kustuma viin mina le Emaje.
1973 Mdita, 1977

JRVEMAJA Katust kanda ja kurgi kanda, seista siin igal ajal... Polnud kordagi jrveranda aega minna sel majal. Sitsid suplejad mda, mda. Maja seisis, kaev pihus. Siiski jrve kord sgisl ta hppas kuu valges vihus. Hingas uksega mudahngu, vaatas akendest kalu. Laastujuustesse rohulngu pistis pisike talu. Huuli veristas vastu luga akna peal pelargoonium. Nagu haug ujus leivanuga, laksus kambris harmoonium. Jrvest tulles see vana talu istus liival ja puhkas.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 709

709 |

LEELO TUNGAL /1947

Tundis akna all vammivalu. Kalalhna trepp uhkas. Kaua aega veel vike laine sulpsu li soolatoosis. Kella asemel perenaine leidis kelt vesiroosi.
1975 Mdita, 1977 Ksi on valge ja ssi on must, 2002

nnda nrviliseks? Deemon ligi astus, puudutas mu pead. Olid ju mu vastu inimesed head? Naaber mulle snas hellalt: Kanna tanu! Deemon kahest snast tegi kannatanu...
1978 Raamat ja kask, 1979 Ksi on valge ja ssi on must, 2002

BALLAAD Lksin elu pidi, tunded olid teemoon. Kuskil kll mind pidi varitsema deemon. Inimesed mber olid head ja kenad, punusid mu mber roosikrantsi nemad, nende meelest passis mulle minu teemoon. Tea, kuskohas passis ometi see deemon? Inimesed mber olid oi kui head: paikasid mu rivaid, paitasid mu pead, kuri minu meelest polnud mingi ks, sestap kadus meelest mni vike mks... Oh, mis kauneid vtteid head ju sooviti oh, mis kalleid mtteid mulle prooviti! Sobis kik mu phe tanuks vrviliseks. Millest ma siis lhen

MULLAKETRAJA Lumesajus unesajus olin eemal siit. kki mulle pihku vajus pehme elus niit, sulas hte noga, kega lputumalt pikk... Tundsin keset oma aega, mis on igavik. Elus sees ja vljas melust olin nagu muld. Paistis see ehk kujutelust, et on ke all kuld, et saab kullaks heie pihus lihtne lina ju? See, kes kneles mu ihus, olin mina ju? ra peatu, ra lase heidel katkeda! Viskub le maarjakase ega katke ta, le kase, haabadegi kulgeb kaarjana kuldlng linadega segi le Maarjamaa. Kullakedrus-mullakedrus lbi peva-, joobnult vaba, kainelt keerdus

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 710

710 |

LEELO TUNGAL /1947

igipevat... Mina olen see, kes lnga ketrab edasi. Vanal viisil kedrus tmbab mindki edasi. Ketran elulnga, kulda otsast alates endist kedrust, praegust mulda endas salates. igus, igus oli eidel, keda ktkeb muld: kui ei lase katki heidel minna jtkub kuld. Justkui enda krval ise seisan, eemal siit. Mure muutub krvaliseks, thtis on vaid niit... Pea see jookseb ttre pihust le Maarjamaa. Minu mtteist, minu ihust mindki varjama...
1978 (1980) Mullaketraja, 1981 Ksi on valge ja ssi on must, 2002

ASJALIK BALLAAD HELLUSEST Vitsaveiklus, hingeheitlus asja eest kib, asja eest! Katel, pada, mitusada asjanaist ja asjameest... Asja eest, teist taga aga seisan teiste taga vaga, meldes: Kallid, mille eest? Eks need peksjad snelejad

siis mu vastu knelevad, nagu kohtaks kohtumeest: Vaata, mdakija, kas ju mrkasid me imeasju kntest kbar, vlukepp? Need on selle, kes on hellem meie seast hrk nnesepp. Sestap, sestap sda kestab suure rna asja eest! Mingu hambad, krvalestad vitlus nitab, veri vestab, kellest helluseks on meest! hman: Jtku! Mtsti, mtsti! jtkub taplev tulevik. Vaatan katkist knemtsi... Vlukepp on tuletikk! Vtaks? Jtaks? Khklusjuga korraks lbi jookseb peast. Juba minu khtu nuga sihib keegi kamba seast! Krvus kurjad shhid-ktid, jooksen jks veel ellu sest! Koban taskus koduvtit. Koju! Mis mul hellusest!
1979 Tedremng, 1982 Ksi on valge ja ssi on must, 2002

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 711

711 |

LEELO TUNGAL /1947

VLG ks valjult hdis teisele: Sa oled mulle vlgu kaks kit, mis kulus, sidudes su isa-ema lgu, ja selle loomavaguni, kus reisida neil lasti platskaarte polnud, nagunii sa psed osavasti. On vlgu sul elektritraat see, mille katki kiskus su vgilasest vanataat, kui vabasurma viskus. On vlgu sul taja hind, mis asjameestel kadus, kui hllis puistati ka sind su pahelises kodus. Pead vlgu maksma kaua sa, mis jtsid sugulased: kerauad, kuulid, hauamaa ja ristiks murtud kased; jah, pssidest ja tkidest suurt hinda ma ei pri, kuid vajas ausalt rkides neid ohtralt kik see kari. Ei piisa vla maksmiseks sul tuhandest vi sajast, ei piisa vist ka miljonist ja hest eluajast! Siis tahtis teine vastata: Sa ksid hingehinda!, kuid mtles: egas vitluses nii viklaseks ei minda. Ta pealegi ei hiilanud ka mingi miljoniga. Tal polnud ldse miskit muud kui oma eluiga.
1988 Ainus kangelastegu on armastus, 1991 Ksi on valge ja ssi on must, 2002

*** Meie teekond lheb lbi turu. Veel kord, veel kord enda vastu suru mind, ja ra mdujaga tingi! ra m ja ra osta hingi! ra vaidle kurja kaetajaga! Lhme, kuni meid ei aeta taga, lhme varju teineteise sisse, kuninglikku leolemisse! Muserdatud murul turu taga sulle-mulle kasvab hinaga lbi kalamja vana kinda imelill ei nime ega hinda!
1991 Ei nime, ei hinda, 1993

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 712

712 |

S A L M E R A AT M A / 1 9 1 5

SALME RAATMA

HIIUALLIK Kaugel laia laane taga algab heitlik laukaraba, salakaval samblariik. Keegi seal ei usu kia, seal on hirmsa Suursilm-ia hdaohtlik asupaik. Vana kssilm kurja hiidu, kes kord ammu sattund riidu oma suguseltsi seas, hoiab vangis ummikraba, sivvuslm ja soetaba, elalt vlgub silm tal peas. Sellel silmal peegli vlu: ned ta pinnal enda elu snnist viimse hetkeni. Kik, mis pettusega vtsid, kalgilt tegemata jtsid, millele ei mtlegi. Olgu sa kes teab kui vaga, ikkagi su hinge taga leidub mni tume tpp, mida meenutada paha, hiritult ld silmad maha kohe pl sul surmav kpp. Koletis su verest joobub, oled ise elust loobund, kinnisilmi andnud end

tema vevimu alla, ta sind samas neelab alla. ra pilka teda, vend! Kui ta mirgab kinnisuuga, tuseb kahaneva kuuga le raba rske aur. Kahkjas lendab metsa varju, nastik vldib mtta harju, pageb mudakurvits, kaur. Metsatarga ttar aga, kasvand teiste laante taga, midagi ei aima sest. Oskab linnu-, loomakeeli, knnib knnul rmsameeli, harva kohand inimest. Astub nitsik raba rde, joovik tuseb poolde srde, sumu vsast vastu kib. Kes end psti ajab udust, lauka leigest samblakudust kppi sirutavat nib? Kes see muu kui hesilmne, vereahne, vihailmne, haarab saagi jrele. Ent mis ootamatu ime: hiiglasilm on nagu pime, piiga laug ei vrele. kssilm ehmub, enda koorem, verejanu kigest toorem

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 713

713 |

S A L M E R A AT M A / 1 9 1 5

talle peeglist vastu kaeb. Sest et piiga hing on puhas nagu lumelilled luhas, kolli halvab enda vaev. Kuis ta igas ohvris otsis vika verejanu trotsiks vastast, endast vimsamat, ht, kes vastu kaeda julgeks! Aga aralt silmad sulges ikka ehmund inime. Nitsik neb, mis need ei ninud, kes siin enne teda kinud, kik, kes kolli roaks said: rabamusta meeleheidet, peegelpinna taha peidet kurja kire tagamaid. Neb, kuis sda raevus peksis, oote, hirmu vahel eksis kki soikub nd see torm! Vajub jalapealt kui unne, enam midagi ei tunne, tardub, muutub keha vorm. Hiiu pilk jb piigal rippu, kpad kahmama ei kipu, varisend kik vihahood. Lpeb snge niavgi, hiiglasest saab haljas mgi keset piksepaistest sood. Metsaneid ei pse valla, lilleks me veeru alla seob ta kolli viimne soov. Hiiu silmast snnib lte, mille helkivasse vette vaatab valge iekroon. Igas allikas vib nha oma kuju, kes ei taha rohkem teada enesest. Imeallik laane taga vestab knkal keset raba rahu leidnud hiiglasest.
19401974 (1974) Valge lagi, 1985

KULDNE SDA Olid ajad, mil veel tunti mustas metsas hullu hunti, kuulus oli karujaht. Suvel vanker, talvel regi kla vahel situ tegi, valgust andis lambitaht. Oli rikkaid, oli vaeseid, oli plde kehvalt paeseid, mnel must ja muhe muld. Rikas praalis, vaene orjas, ihne sukasrde korjas. Kik, mis hiilgas, polnud kuld. Sellel ennemuistsel ajal astus reipalt hturajal keset kla kenamat mees, kes seljakotti kandis, kerjustele leiba andis, teinekord ka enamat. Rmus andja kergel sammul jtkas teed ja tema kannul jooksis lapsi nurudes. Kui tal oli, andis raha, kui ei olnud, jid nad maha nagu ssed surudes. Tl kis mees kll mitmes peres, rm ja hool tal istus veres, kht ja kott said khku tis. Ent kui koduteed ta astus, ikka tuli keegi vastu, kes ta abi ootvat nis. Mni petis si ja pilkas, mni lastest rmsalt kilkas, mdakija pras pd: Kes siis nnda raiskab toitu! Vanaks saades taevas hoidku! teiste kaela toita jd! Mees vaid naeris, ksi laotas. Mis tal oli, ra jaotas, rmsat viisi vilistas. Majake tal metsahakul,

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 714

714 |

S A L M E R A AT M A / 1 9 1 5

orav ootas lvepakul, psal tilder tilistas. Aastad lksid, teised tulid, lapsi sndis, vanad surid, pevi jagas tunnimees. Ikka harvem ilmus saunast kuldne hing, ta kortsus paunas polnud enam palju sees. Tuli talv, mis teistest kangem, tuisk ja hanged, tormgi rangem, hunte hiilis vravail. Mehed vestsid hbekuulist, lapsed ootsid meeste huulist tarkust silmil sravail. Keegi vaadata ei mrgand: metsaservas suits ei trgand vana tare jahtund leest. Ainult kuused, kru vajund, nagu ngistuses tajund, seisid peieliste eest. Saabus kevad imeuhke, kas vi ise ide puhke, tundis iga inimkaim. Kari lasti laudast valla, lapsi lippas metsa alla, laulis lind ja lokkas taim. Karjapoiss, kes loomi ajas, leidis vsa keskel majas irvakile uksesuu. Piilus sisse, ehmus tummaks: rskust, rmpsu, kige summaks valendamas mni luu. Pistnuks plehku, ent mis keelas? Mis ta ahnel pilgul neelas? Rahapada? Kullavoor? On see kassikuld, mis setud lksu pdma, maha jetud? Varitseb ehk lumbumoor? Karjus ukse lahti surub, khkleb, astub le puru, haarab, hirmul luksatab. ues vaatab nagu unes:

puhas kuld kui pestud lumes peopesal tuksatab. Kullast sda! Peidab pue, le umbekasvand ue pistab jooksu luikama. Sdamesse rmulaine lb kui hoovus lemaine, ajab laulma, huikama. Poiss ei aima, mis ta pris! Hunt, kes talvel konte nris, polnud kullast hoolinud. Inime, kel kuldne sda, harva ise aimab seda, aeg sest mdi voolinud. Ent kui kulla kandja tukub, sda kogemata kukub mine tea mis matka teel kindlasti ta leiab keegi, kuldseks inimeseks seegi muutuda vib elus veel.
19471987 (1987) Laululatern, 1993

PRINTS PALJASJALG Moto: ks kuningattar ja kuningapoeg ja kuningapoeg, nad teineteist tundsid ja kurbusest nutsid ja kurbusest nutsid, et kokku ei saand. Kord oli ks kuldavrt kuningapoeg, vrt kuningapoeg. Kuldkingi ta kandis ja seadusi andis, et nn igas kandis li itsema maal. ks mure vaid varjutas neidude meelt, just neidude meelt:

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 715

715 |

S A L M E R A AT M A / 1 9 1 5

Prints vajas kll pruuti, kuid kuuldus kis suuti, ei vali ta huupi, vaid targu kik seab. Pea tuligi teade ja kuninga ksk, hea kuninga ksk: Kik neitsid nd lossi! Ei maksa see krossi, r, kingad ja prossi saab kuninga kest. Kuis kihama puhkes kik linnas ja maal, nii linnas kui maal! End igaks pesi, et vahutas vesi! Ei vanadki lesi, kui minemas pruut. Ning hommikukoidul lks liikvele hulk, suur neidude hulk. Neid vanemad saatsid, neid tuttavad vaatsid, ei tukkuda raatsind, kel jalgu veel all. Kik kaunid kui lilled, sa heldene aeg! Oh heldene aeg! Neil kohevad vrvlid ja hambad kui prlid ja juustes mis vrvid ja silmis mis helk! Pea prale juabki tohutu rong, oi, milline rong! ks teisest on kenam! Kes meeldib neist enam, Mis ksida enam, ju avaneb uks. Seal antakse igale mrsjalik r, pikk mrsjalik r, nii valge kui udu, rn siidine kudu, et lalt ei pudu, saab rinnale prees. Kuis abitult astub siidkingades jalg, arg kingades jalg.

Kaks ette, ks taha, et kuku vi maha. Palg kalbe kui vaha ja higine laup. Nii mnigi komistas vaipades teel, kuldpurpursel teel, mis troonsaali lbis ning pgenes hbis vi minestas pris ja korjati teelt. Ent teistele kiirem sai ktte siis jrg, see saatuslik jrg. Kui unes nad sudsid ja troonini judsid, kus seadused nudsid: tee suur reveranss! Kolm ksimust esitas kuningapoeg, tark kuningapoeg: Kas armastad kulda? Kas plastad mulda? Kas peiuks mind ihkad? Kik ohkasid: Jaa! Vast htuks sai lbi see lilleparaad, pruutneitsi-paraad. Kik olid end nitnud ja seadused titnud ning sdamed litnud ji ootuse piin. Kuid viimaste taga ks karjane kis, noor karjalaps kis, pruun piiga kui rosin, tuul juustes kui sosin. Kas selle ma kosin? Prints mttesse ji. Ei oodanud ksimist karjane teps, see metsade laps. Tal lhike seelik ja pilk lemeelik, kis ringi kui neelik tis imetlust silm. Neid ksis: Kui kaua sa oled siin vang? Oo, kuninglik vang!

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 716

716 |

S A L M E R A AT M A / 1 9 1 5

Kik teenrid said krambid ning pillasid lambid, saal segi sai trambit, nii ehmatas hoov. Prints kaugusse vaatas, kui karjane lks, imb minema lks! Ei himustand lossi, ei punastki krossi, vaest printsi ja lossi ta haletses vaid. Kolm d ja kolm peva prints kambrisse ji, kuldkambrisse ji, siis uksed li valla ning trepist lks alla, kuldtrepist lks alla, kui kuutves kis. Kui kaugele kndis siis kuningapoeg, nrk kuningapoeg? Ta karjase leidis, end silmili heitis, pea samblasse peitis ja nuttis kui narr. Kuldkingi vist imetles karjase silm, noor sda ja silm. Prints talle nad andis ning jalga tal pandis ja arglikult kndis neis karjusest neid. Ei kannatand kaua kuldkingi see jalg, pruun karjase jalg. Saad tagasi kulla, ei lossi vi tulla need jalad, mis mullal on karglend ja kind. Tis nukrust lks tagasi kuningapoeg, kurb kuningapoeg. Silm saladust hkus, kik aknad ta lhkus, kristalli kik lhkus ning kildudeks li. Ei kuulanud keelamist kuningapoeg, kurb kuningapoeg.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 717

717 |

S A L M E R A AT M A / 1 9 1 5

Ta kndis nd pargis liht-lahtises srgis ja melge, mis vrgis nis vangis ta meel. Kuldkingad kui kargud ta minema lnd, need jalast ta lnd, ja astub kui karjus seal rooside varjus, pet seedrite varjus karg-kruusasel teel. Prints Paljasjalg harjutab kimist, kas ned, oh hda, kas ned! Ta kaotand aru, nd kib paljajalu, kuldkingi ei talu ta kuninglik meel. Ent kuhu ji karjane, pikesest pruun, kui phkel, nii pruun? Printsessina liikus ta samblal, mis kiikus, kui astuks siidvaibal kuldkinges tal jalg.
19451993 Laululatern, 1993

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 718

718 |

AV E A L AVA I N U / 1 9 4 2

AVE ALAVAINU

LIBAHUNDILAUL Libahundiks, libahundiks lheb ainult see, kelle krval svaunne htul vajub mees. Libahundiks lheb see, kel pole karta surma ja ta ainult meeleheitest nrku maha murrab. Naine pandi, naine pandi seina poole sngi, kuid ta hoolimata kigest julma mngu mngis le mehe magava ja le sngi re astus, hundinaha vttis ja lks metsa rde. Lambail aga, lambail aga puudus looma vaist, sest nad lhnast, jala-astest tundsid perenaist. Sellel l ta maha murdis kogu oma karja. Hommikul ta oma mees ta kuritegu varjas: Tema naine, tema naine oli kogu aja tema kaisus, tema kaenlas, tema rinna najal; tema naisel pole iial nnda terveid hambaid,

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 719

719 |

AV E A L AVA I N U / 1 9 4 2

et ta suudaks he ga murda sadu lambaid! Nnda kordus, nnda kordus st-see-sse-mng: ikka sama hundinahk ja ikka sama sng. Nnda kordus tapat veel vga mitmes karjas, kuni naine otsustas, et enam ta ei varja. Hundinahas, hundinahas heitis mehe krva, hundisaba kaela mber pimis talle rnalt, iseenda jaoks tal oli hambus hbekuul, hundikeelne hauakne oli valmis suul... Tusis tle, tusis tle hommikul ta mees: khku olid rivad seljas, khku lipski ees, tusis, vttis kerge eine, rubladega mngis, AGA MITTE HTE PILKU TA EI HEITNUD SNGI. Naisel lpuks, naisel lpuks kigest villand sai: hundinaha selga jttis, lks ja hundiks ji.
1974 Veel ks vimalus, 1982

PEREKONDLIK POEES Mu poeg sai peksa. Ttar vgistati. Mu emalt varas viimse vara viis. Mind ennast sdistati korruptsioonis. Kuid see ei olnud veel see viimne piir:

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 720

720 |

AV E A L AVA I N U / 1 9 4 2

mees mnguprgu jttis kogu raha ja armukene lasti lihtsalt maha... ks ndal Eestis. he pere lugu. Vaid vanaemal psib veel me sugu. ---23.11.01 kl.19 (telefoni teel): Sinu kitsad peremured hetkel mind ei huvita: meil siin kukkus lennuk alla, lhen, ehk saan aidata!
Laulud laialilaotamiseks, 2002

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 721

721 |

A I N O P E RV I K / 1 9 3 2

AINO PERVIK

LILL Mind hullutas metsa ja kdu lhn ji jalgade ette salalik mhn ja osjade vahel ma olingi maas ja krgus mu kohal see vras laas ei tea ma kuidas kll juhtuda vis mu huultele kopka kuri is mis leni kahvatulilla ja rusk ja pingul ta vars ja siis veel see tusk lill kasvas vimukalt sisse mu suust ta lbi kis lihast ja lbi kis luust ja teele ette ji sarapuu noor ma tundsin kuis rebenes habras koor mahl nrgus soojana le mu suu ja tmbles juurte peal sanglepapuu mu ngu paitas veel mblikuvrk ah kll olin ikka ma kurb ja nrk
1976 Umimetsades, 1977

PEKSTUD KOER Rnnujalal judsin ilusasse paika leidsin koera selga puruks taotud kaika pekstud koer seal lheduses ksi ulgus minu rada ringiks mber koera sulgus

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 722

722 |

A I N O P E RV I K / 1 9 3 2

kabuhirmus kargles haige peni paelas haavad krbseid tis ja verevru kaelas nnda rabeles ja ktkest lahti kippus rebis kuni poodult kie kljes rippus verekarva silmad metsikud ja pungis sealt siis meeletumalt hing tal vlja tungis revana niutsudes mu ilmet luges koera hing mu silmadesse turva puges ei ma saanud teda enam silmist aetud olgu siis see koer mu laugudega kaetud
1976 Umimetsades, 1977

ALLIKAL Plvitan ma allikale maha ltte phjas ligib hberaha ohvriks lepituseks urianniks maksuks meeleheaks ja mngukanniks iga penning hingehdas toodud iga mndi sisse lootus loodud iga tooja oma raha vastu ihkab kordki olla lendulastu srmitsen ma hbedat ja vaske rindadel ja seljas hakkab raske pajupsas ahtraid kehi kigub mardus tuulelapsi kokku higub
Umimetsades, 1977

PRI ine metsataevas pilkane ja tume astun rahutult ma le klma lume puude jised oksad tuule kes on kiikvel metsas unetumaid loomi nen ma liikvel loomadele lhemale sda kisub hingeliste seltsi ngis meel mul isub kki rinde alla valujuga sihkab lheduses keegi veriselt mind vihkab

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 723

723 |

A I N O P E RV I K / 1 9 3 2

elust peljates jn seisma vaatan ringi lumest le libiseb seal vari mingi jooksmas sute hulgas piki metsariba nen ma eemal rbakat ja kurja liba pri meid kiki revile ajab mni valgust mni pimedust meist vajab
1976 Umimetsades, 1977

PISUHND Mlki taotud kulunud ja lpas kiivas raskes rahakoormas pisuhnd mind riivas rstata sain tema rngast kolukerest krati lngapea sai mrjaks minu verest ngin kuidas jahmatus ta silmi trkas kui ta oma erinemist minust mrkas tahtis endalegi verd et ellu tusta ihkas kki olla eluandmisjus ta perult loopis laiali ta vra kulla uskus minus leidvat sooja niiske mulla minust soovis nha tusmas oma himu aga tehtud kratil pole loomisvimu hooga ligi tormas kerelauad kaardus ahjuroopidega minu klge haardus ragises ja kriuksus saamatuse vaevus hambaid plagistades mratses ta raevus viskles peksles lahkus ahastuses tummas jlle juurde tuli lootuses ja lummas minult usku oma elu sisse nurus ise lootmata mu slle ennast surus uskus et mu paljas tahtmine viks suuta pisuhnda phjalikult mber muuta puhuda ta sisse elavate hngu ntkeks harutada kolbas vanund lngu
Umimetsades, 1977

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 724

724 |

A I N O P E RV I K / 1 9 3 2

TOONE JEL Toone jes ma pehme veega pesin juukseid kuulsin leinajate lohutumaid nuukseid nende meeleheite lootusetu raskus phja viiva kivina mu kaela laskus phjas halli kntsa juuste sisse paakus tundsin justkui miski veel mu klge haakus jlle pinnale kui tahtsin tsta luga tagasi mind kisti ebamaise juga mistsin et too minu varal minna pdis koju kuhu lhedane teda hdis aga siit ei eales vljapsu leita ainult mina visin juustesse ta peita kaldaist vlja pritsis rauge Toone vesi kui seal vaevas visklesime kahekesi raskus polnud see mis tagasi meid rhus kitsilt seatud piir meid rutjus vees ja hus pettumuseks sai kll maise pikse sra sest et kodused ei tundnud oma ra jtsid mistmata ta kojupu pinge kas nad iial olid teadnudki ta hinge mida suutsin rohkem siin ma ikka teha polnud olemaski enam tema keha kiljuma ma pistsin luhtumisevalust samas hbekuul meid maha rabas jalust argsi hiilides nad tulid meie ette heitsid tagasi meid Toone musta vette ja veel eemal pllul keset rukkeid kaeru oli kuulda minu isa tondinaeru
1976 Umimetsades, 1977

KOERAKOONLANE I Tuules keerlesin ma kergel kannal leidsin peninuki klmal rannal peotis pulsti tokerdanud karvad koera koon ja inimkihvad harvad kll on teda ristitud ja poodud

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 725

725 |

A I N O P E RV I K / 1 9 3 2

kuid ta koerakoonlaseks on loodud seltsi otsides mul lakkus ksi pehmus minu unapuine ssi kki peninukk mu rindu viskus minu ihust hingesooja kiskus II Oma kutsikatega ma jooksin ringi petasin neid ma ra tundma hingi kies mda karmi rabaservarohtu haistsin kki lheduses vrast ohtu rabas ngimegi inetut ja hoonu ahnes ihas ltsutavat koerakoonu seal tal lbematust mnuhimust aetud oli karjakaupa kehi lhki saetud priskeid ihusid ta paelus veelgi rsis maialt peninukk neid mmarguseks nsis meie ilmumine endast vlja viis ta pdis varjata ta ruskes vahus riista hirituna minu kutsikaid ta vahtis nende silmis ennast igustada tahtis tles hukk ei ole siia tema toodud tles tema koerakoonlaseks on loodud nnda selles imelikus hingevalus oma veretd mu kest ta andeks palus kuidas viksin mina talle igust anda vika kire mistmist vtta enda kanda viksin ma siis peninuki kega lasta oma kutsikate koonu verre kasta III Hommikut kui olin lindudega les loomas koolev koerakoonlane mu jalge ette roomas vastu oma higist loomaihu liibus suuli pdis vlja imeda ta tapvat hbekuuli uhmjad silmad olid juba kaetud surmakaega polnud koerakoonlasel siin enam pikalt aega vaevakarikast muid joodetud ja ise joodud siia ilma tema koerakoonlaseks on loodud kll ma khklesin kui murdsin varsi angervaksast nendega ma kuuli vtsin peninuki maksast kalgis rmus koerakoon siis le metsa kirgus vaenukgu karjatades svaunest virgus
1976 Umimetsades, 1977

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 726

726 |

A I N O P E RV I K / 1 9 3 2

SJASULANE I Neitsit teenides ta vraid tappis, paganaid kui rimi puhtaks rappis. Veri pidi jma neitsi peale, verest tusma pidi algus heale. Kuid sest verest, kus ta vni sumas, musta loitsu vgi vastu kumas. Ehkki neitsist uhkas helget judu, oli mustas loitsus rohkem udu. Ajju jubedus sealt ajas juuri, hing kui lind ji jubeduse puuri. Hulgub sdur sihitult ja teetult, ulub uskmatutest luuni neetult. Otsib needuse eest kaitsvat sle, kus ta hirm ja udus lheks le.
(1981) Kiljub ning kumiseb, 1982

J ALL Kannul neid kuminaid knnin kui sge, tuisu ja lume seest otsin ht jge. J all seal peidus mu kee kljest lli, see, kellel jahmatavlahtine sli. Vimsaks sai liiga ks salatud tde, j alla sellest sai jpealse de. Kilje sealt ikka veel kumiseb vastu, teiseks ei muutu ka j alla lastu. J all on htlasi ligi ja kauge, vesi seal sulatab hangunud lauge.
Kiljub ning kumiseb, 1982

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 727

727 |

V E L LY V E R E V / 1 9 2 7 1 9 8 7 /

VELLY VEREV

SUVEBALLAAD Sidupilet nukrutsevas taskus lksin mere rde viimseks kohtumiseks veega krkjate liivapuutega muuli srmesirutusest tehtud teega kokku saama Endistena uhiuutena seob lahkumine meid ikka kindlamalt kui htejm Tna minu lemmikpaik mu reetis Pike kigepealt Ta kas uppus pilvelaama jiselt sinkjas rsis teda otsitakse vi end delfiiniks muutis lahte sukeldus ja pgenes teda otsitakse Tungin pilveprakku hikan ksin Vastusena rullub taeva mereteedel sinkjasvalgeid pstepaate reas teda otsitakse Midagi on juhtunud sest meri kordab taevast kike liialdades lkib vette paate otsijaterivi Ktest kinni merre kaelast saati psteaheliku peadest helmekee rannavetes ringleb pinges kaardub

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 728

728 |

V E L LY V E R E V / 1 9 2 7 1 9 8 7 /

nagu lbematu ksi tikiks vees tikiks oleva ja elusaga mure mustreid Etteheidet Sd Keegi oli usaldanud merd kui koduteed kuid eksis lainepadrikuisse seks ji teda otsitakse Keegi pidas lainjat phjavaipa kurdudeta kootuks sinetava silmapiirini teda otsitakse Keegi pidas poide marpid kes sgavust ja ohte higuvad kaasujujateks kelle juurde juda teda otsitakse Keegi oma sdant uskus piksesooja sdant sundis vetevssa vpatavalt klma teda otsitakse Otsitakse seda kes meid hdis viipas Neile kes jid randa kes jid ellu hku talletus ta hirm ta appihd viibe mille kutsel astub snges lahes noorte meremeeste vaikiv ahel Otsitakse veele usaldatud ktt ja sdant vereringet mille liitis meri enda omaga ja noort vi nrbund keha meest vi naist Siin asendada vinuks neljakmmend nelja liiga hilist ksainus igeaegne ktepaar teda otsitakse ht puudujnud ketilli elu vahel ra hoidmas d see vinuks mina olla kskik kes teda otsitakse Kes viibet mistaks mis vib olla viimne kes kutset kuuldamatut kuuleks kes ka kaugel kaugelolevaks ei jks teda otsitakse
(1977) Vilillesaatus, 1981

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 729

729 |

VA L E V M I R T E M / 1 9 4 5

VALEV MIRTEM

ELUVRA JA VEIDI KIBESTUNUD ARHEOLOOGI UWE THORTONI MTTED MAAJADE PHA KAEVU PHJAS, MILLESSE KUNAGI HEIDETI NAITMAKS NEID JUMALAGA PULMAEHTES KAUNEID NEIDE, SADU JA TUHANDEID SAJANDITE VLTEL Kas hoiab niudeid ja rinda habras kuldne narmaskett, kas kaitsetult paiskuvad segi kik ehted vastu vett? Kas surmahetk avab te meeleheitlikuks, lohutuks? Kuid vaevalt oli ju teada, et surm peab olema uks, mille taga jumalik kaasa alles ulatab ke nii preestritar enese surmas ju midagi halba ei ne. Oh meeletust! Aga see andumus! See luu siin on olnud kord srm... Siin mu khvel ja selumispann. Mu jalge all kuld ja prm. See meeletus on nd mdas. Teiseks saanud ka maajade maa. Aga sellist andumust pole. Ja vist ka olla ei saa. Et telistaks kasvatus, haridus andumust lemaist t e i n e t e i s e s s e viskuma petaks meest ja naist!... Ei visku me teineteisesse vi on see siis ainult poos! Olmemtteisse olmemtteisse hoopis viskume koos. Nen maajade preestritare ja ttt nende meeletus teos. Seisan kuivanud kaevu phjas, paljas tolmgi on pha mu peos.
Helemite aed, 1977

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 730

730 |

I L M A R T RU L L / 1 9 5 7

ILMAR TRULL

KURB BALLAAD KURVAST KURVAST KES ELAS KURVAKODUS Kord oli Kurb Kurb elas Kurvakodus kus ldi lamajat kus sakutati santi Halb keldris piinas pimedat sel Halval oli dus sest lunalauas maiuspalad Halva ette kanti Halb si halvaad ja halvustas ja pilas halvatuid ja Kurva pale nutust oli mrg Kurb pisarate alla seadis mlkis mannerguid neil vett ei olnud kaevus elas hrg Kurb tahtis elda Halvale ent tlemata jttis sest Kurval toetust polnud Halb ent oli tugev siin majas oli eland Hea see endalt elu vttis ja tema kambris pningul kis nurgast nurka Jube

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 731

731 |

I L M A R T RU L L / 1 9 5 7

kes jubedusi tehes kollast naeru khistas suu hambutu peas koopad milles silmi pole luust-lihast lbikivalt luiselt vilistas et klla tuleks naabrimees khn kooliveli Kole khn kooliveli Kole oli hirmsam kikidest ta koolnuid koinis rabatud sest tigast Kurb kiljus hambad huulde likudes kis talvedel kummitamas vanahrra Vigas ei vsind kurvastamast Kurb ja kurtmast Kurb ei vsind ta kutsus vennad vanemad et olla hulgana ent veljed tulemata jtsid ks neist oli Vsind ja teine vend ei julenud ta oli nimelt Arg ji kurvaks Kurvakoduke Halb endist viisi hullas ja jaurav Jube jrjepannu Koledaga kokku ji ent kik see oli vga ammu kik nad juba mullas nd Kurvakodus Thjus kondab langetatud pi
(1978) Millest mtled, seljaaju?, 1984

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 732

732 |

M A R I VA L L I S O O / 1 9 5 0

MARI VALLISOO

Stsin-jootsin-silitasin justkui spra santi. Endalgi oli elu kasin, vana Singer-mblusmasin tuli viia panti, kapisahtlist vlja vtta voodilinad viimsed. Mned roosteplekid. Mned armastuse riismed. Hoidsin justkui ihuvilja, justkui hingesooja. Tegin ruumi riiulil ja klmahirmus htul hilja tin ta tuppa sooja. rgates, mis silmapettus! Linud hes ga sber armas. Topsid thjad nutmas nurki mda. Kallid kleidid kadunud ja esiema tanud. Peegel klgub seina najal: kes su pise peva ajal paljaks varastanud! Otsisin, ei ainsamatki hingelist. Kll rohked snad. Radiaatorite jahemeelsed ohked. Savivaasis kriimulises pehmed pajuurvad

pudenevad piksesrast. Hoopis teise asja prast nende nod on kurvad.


Kallid koerad, 1979

*** Elasid meil iidsest ajast uhked hiiepuud. Mngisid kes-aias-mngu, aias polnud muud kui me vana maja madal, katus sammalt tis. Kes see oli, kes see oli, kes me ues kis? Mni vana kerjuseit ja mni vras mees. Mina seisin, pereema, trepil ukse ees. Phapeva-plle paistel, valged lehvid peas, mngisid me lapsed murul mesilaste seas. Oh neid pillerkaare, igal seljas selge kleit. Leivapala kerjakotti sai see kerjuseit.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 733

733 |

M A R I VA L L I S O O / 1 9 5 0

Oh neid hundi-rundi-rattaid, igal vigur sees! ige suuna pihu peale sai see vras mees. Lksid siis, ji tuba thi, sda thi sng. Mina seisin, pereema, otsas, otsas mng. Lksin siis ma, kerjuseit, mis jigi le muud. Kohisedes kaasa tulid uhked hiiepuud. Tulid prnad, silmad triiki sumisevat mett. Tulid tammed, tuhat, tuhat tundnud kevadet. Vaher vilksas kige ette, pa, kuidas saad! Kased jidki kummargile, srmed vastu maad.
Kallid koerad, 1979

Kneles tumm tema metsapuudest, klmalinnud kus kisavad. Sda tal praksus, jalaluudest voolasid vaigupisarad.
Kallid koerad, 1979

KALLID KOERAD Kes mind toitsid ja kes mind katsid, hoolest-armust mind ilma jtsid. Siis mina salaja tuppa lasin koerad, keda ma armastasin. Tnavahulkujad kronud ja karvas, kellel vigane hnd, kellel varvas. Mitte ks polnud iges arus, pooled kriimus ja teised marus. Tulid ja tid oma tved mu ktte, kraapisid katki kuetikatte, s mrisid mrga seina rde, prast lid sbrale hambad srde. Kes mind toitsid ja kes mind katsid, tulid koju ja leidsid: katki kik meie uhke elamine. Ukse-esine verine. Vtsid nemad jalast oma soojad sussid, pistsid pihku pikad pussid, kohkusid koerad, pagesid pakku, kes-teab-kaugesse ilmajakku.
Kallid koerad, 1979

LUMINE KUUSK MEIE MAJAS Trepil tuisusel raputas lumehange jalgelt. Tuli koputamata tuppa, ei lausunud musta ega valget. Valget oli uksetagune tis, kuni silm seletas. Musta oli tuba maani tis, ahjusuu ainult heletas. Istus praginal pingi katki, ladvaga lage liigutas, prutas pmmdi! prandatki, kapiust kraapis ja kiigutas. Karvamts sulas tule paistel, hiiglaojaks jtus u. Kll oli tegu lastel-naistel, triiki tis sai viimne kui nu!

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 734

734 |

M A R I VA L L I S O O / 1 9 5 0

EHTED KADUNUD Lhutud siidid seljast. Ruudulised rd rebitud robinal neljaks. Kuhu ma lhen nd, jetud nii ihuvele, ja juba kostab hd, kutsuja kiigemele. Kuhu ma lhen nd? Kas lhen eide ue? Helmed ja kallid keed klkusid sinu kaelas, kuhu on jnud need? Kas lhen taadi ue? Sinikirja lai lint sinul ehtis juukseid, kuhu kuhu see sai? Vi lhen e ue. Mu de on unapuu. Ta seisab vrava krval, vastu loojakut suu. Vastu loojakut paitab tuul tema ierd. Seisab de ja vaatab, ja temal ei ole sd.
Knelen sinuga kevadekuul, 1980

Koidu eel mu haige keha mustaks linnuks muutis. Nd see puhkab keset linna hallil kivikujul. Aga hing kib ilmas ringi kirju koera kujul.
Rndlilinnud krvaltoas, 1983

SUUR TAMM hes ues seitse aastat pidutrall on kajanud. uetamm oli leliia krgeks oksad ajanud. Veti maha, tehti vaadid, laoti halud uepuust. llemeister lled tegi kik ja rkimata muust. Pidu hakkas, joodud sdud, lhutud ja lauletud. Seitse aastat mda saadud, seitse surnut saadetud. Pole lppu, tule lppu, teabmis prast saabub sest. Nialaps ma voolin nooli suure tamme laastudest.
Snnisnad ja surmasnumid, 1991

HAIGE Tundsin tuuletmbust rinnus ja jin tvevoodi. Anti rohtu, ilmatarku ravitsema toodi. ks ei mistnud, teine teadnud, kolmas tles hilja. Laiast laanest nid me majja judis sel hilja. Hallid juuksed ripakile, snus ta mis suutis. IMEKOGUJAD Kisime, kotid seljas, klast klla ja majast majja, kogudes vanu asju mina ja minu vend. Ksisime, kas pole vanu tarkmehi taskus vi niteks imepeegleid, olgu vi thipaljaid lauake-kata-end.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 735

735 |

M A R I VA L L I S O O / 1 9 5 0

Mnes majas ji silma korralik knekbar. Peremees muretult tles, et eks te vtke. hes kgis kuid leidus, olgu et auk oli phjas, Ahjualuse kulp. hes talus suur naine kneles kval hlel, nii kui suu tegi lahti, roomasid tasahilju tubanurkadest maod, pead hiilides psti. Mina veel judsin hda vennake, tee et kaod, ise kargasin aknast. Kolinal kukkus katki Ahjualuse kulp. Vennake vhe vsis. Enam ta elu seeski minuga hes ei ki. Asjad on kadunud. Ainult vaeslapse ksikiri minule alles ji.
Snnisnad ja surmasnumid, 1991

Tulin priselt prit mehetapjate loost Maie vi Mari Peipsis pesin ma verist ktt Vesi punas kll punas ei ma mrganud, kunas raske sajupilv tusis mrdunud ktertt Sugulased sl seisid, kuskohal Kodavere Vihm aga uhtus ra hallid riided ja vere Kik need linased Alles ainuke slenel Sugulased sl seisid ks neist lputuid linu loputas Emajel
Ainsuse olevik, 2000

PHJANEID Kisin kaua Pika aja Kuhu kuhu kodumaja jnud Kus see naabripere Kus see kurva Kodavere Pole htki Kadund kik Maha tallat tuhaks muutund Ammu pole krva puutund kukelaul ei linnuhik kski hl ei pllult vainult Pajud pujud takjad vaid nnetuseheinad Ainult Hdemeeste surnuaial suuri suuri kellukaid leidsin Aga jalajlge htki millel anda suud Angervaksad Pdrakanep Krged vrad rohud puud

SUGULASED Tulin takusest linast kootud tdrukuplvest Alutaguse krvest Iisakust Murakasoost Rabakaeluste lhn mul meeled lahutas koost Ngin, mida ei kuule Hoopis muud tles suu Tulin lollike lauldes lbi siis Lohusuu Pajud paindusid maani Tuulest mu jooksuhoost

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 736

736 |

M A R I VA L L I S O O / 1 9 5 0

Aga kki mrkan muud Talu seisab knkal kased allpool pajud hbedased Pere lauast tusmas just Ega kllust ega rikkust aga jtkub Ajal pikkust Valgekirju mni must lpsi ootel ammub kari Tdruk riided sravhallid kumb meist Tiina on kumb Mari Vanaeit kah tnupalve lausub lahkub Vastu talve palgete pl kortsuvari Perepoja olekust paistab judu olla kesta noor ja sirge selge meel Vaatan vaatan Viks ta vtta Igavesse Liivi Stta veel ja veel
Ainsuse olevik, 2000

Ji siis ja tnuks silitas kassi ta Shke no vtke see aegade algus Lhen ei ole mul aega siin passida Lkski Kakstuhat aastat nd mtleme prispoiss oli vi mt
Ainsuse olevik, 2000

TULE Polnud nii, et neid marju ihkasin leliia. Sina vid laps neid lgeid kellele tahes viia. Mine m aga turul, anna vi ilma ra. Kaela mber kui ehe htuvalguse sra, lhen ma, lkkan laudse karjavrava kokku. Uted mu heksakmmend heksa htekokku. tule, tume, pime, karja ja koda kaitse. Suus aga psib psib lootuse mrkmagus maitse. tule kuimitu tuhat aastat valva mu sugu. Saagu siinkohal selgeks minu, Raheli lugu.
Ainsuse olevik, 2000

KS POISS Tere ks poiss tuli meile ja istus puu alla Viks vhe puhata Puu oli potipalm Nimi mul Kristus Kuule kutt ole hea juhata misuke tee viib siit Kolgata kanti Ei ole aimu Kik teed viivad Rooma Nii nagu kombeks vileiba anti Lauale kohvi ja kutsuti jooma kki lks heledaks htuvalgus

*** Juagu Matse naene ple pv aegu tehnud hte td. si lehm lps ja si siga st. Talve aal lks mets jhvikile, vai kas

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 737

737 |

M A R I VA L L I S O O / 1 9 5 0

kasevihtu taht. Sge! Lhn kodoss eg ennemlt tule, kui nen koskil kolme kasvai kaht niskess ullu, no vai viilgi ullemad. Nnna Juagu Mats elnud. Koti, mtsi vtt ja kodoss r, kohe ilmakuarde, lune vai kas suarde. Kis ta kavva kis, hekrra kuuld messi kisa-kr le mets, misa? Krge me pil hed, kes ei messa kedrt ei knd, ppavad silt tisa. mavahel tlin kessi tark kes loll. Rutemalt ku moeto tulema silt kats. Kes ei usu tulgu vastku ise kodo Juagu Mats.
Ussisnad. Kodavere keeles, 2001

ks sii sirge, tene kange, kolmas toboke tohmoke.


Ussisnad. Kodavere keeles, 2001

*** Tm taht jala taeva minn. Vai sa suad kilt tmd! Muku et tm taeva lhb, ik aga ege eledss. Tdi tis ja de ppas, saananaene kua selets. Vai sa suad jala taeva minn! Vai kiissakala suad kteg! Ike paab leevkoti vle, ei ma joro jt t. Kosa sii pajossik kruavi-kink, kosa niid lepd lgivd, teselpuul tuviljaplda ja karjamu taga kogoni sil tm tramp ja msss kd. Ei suand htass viil kodogi.
Ussisnad. Kodavere keeles, 2001

KOLM VENDA Kolm li venda minul del. ks sii sirge nnnagu Mrdi mnniku puu. Tene jaksu pualess kange. Sii tss kasvai kmme pange hekrraga lesse. Saanavett kui sae kannetud. Kolmas vend toboke tohmoke. Nid kin koperdan kabeliaida. Vaja sid. Kuniss pvi minule dele annetud.

*** Kajakite kisa. Ei ti, kas tormi tuovad. Knelevd vanal aal llud tullud ei ti kost ege suured luomad. Sarve vahet piske seetse pv lennnd. Parajite karjamual Juasep ja ta vennad ajand lehmi juuma. Niid ullud suured hen. Knelevd. Vanal aal. kskrd enne juani. Jrve thjss tmmanud Venemuani.
Ussisnad. Kodavere keeles, 2001

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 738

738 |

PEEP ILMET / 1948

PEEP ILMET

HINGEDEPEVAL Louhi tuleb luna meretsi ja maitsi talveuni taga ja linnuparved ees Louhi tuleb luna meretsi ja maitsi lumelinik taga ja lobjakas ees Louhi tuleb luna meretsi ja maitsi tuisuilmad taga ja kylmad ees Louhi tuleb luna meretsi ja maitsi taliteed taga ja mudamylkad ees Louhi tuleb luna meretsi ja maitsi jrauad taga ja rajulained ees Louhi tuleb luna meretsi ja maitsi teibaragin taga ja raavistikud ees Louhi tuleb luna meretsi ja maitsi kylmakha taga ja palavikud ees Louhi tuleb luna meretsi ja maitsi siia tema suab selle hingeaja sees.
Tuulekanne, 1980 Tuulatud luuletused, 1988

WOUNDED KNEE LUGU Maanlg ja ksud ja relvis armee rbalais laipadest mrgitud tee minejad tabati htune viski kledas koidikus veel ootas miski koidikul sarvehl juhuslik lask myrsukast tyhjaks ja padrunitask veidrates poosides kylmuvaid kehi laaditi kngenud lihunikmehi vankrisse pyytudki jalaga myks naised ja lapsed vaid viiskymmend yks oli kik eelnev ja lppki vaid juhus jdavat needust sealt julutuul puhub.
Tuulekanne, 1980

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 739

739 |

PEEP ILMET / 1948

VALEVA VEELINNU LEND Mda kirmetist roomab kui tuhkuva pndaku ving yle pimeda maa lendab phja yks helendav hing teda silmates rndel vaob ammuli vahi suu valev viirastus haihtub kui tiibadevihina luul hiieallikail harvadel ootab veel tnuvrt turv sellel sydas sstjal on ohtu tis viimne kui kurv kuskil remaal vib-olla kestab ta viimane paik tema taga ning ees lahvab taevasse laskude kaik aiva edasi tormavad varjul tema ning parv igal htul ja hommikul vheneb tiibade arv nnda verega makstud saab rnkraske syndimissyy keset kirevat salka tal ainsana valendav ryy mda kirmetist roomab kui tuhkuva pndaku ving yle pimeda maa naaseb koju yks helendav hing.
Tuuletee. Ajastaja, 1982

VIIRASTUSED Rabas kailude kaisus imik nuuksatas nuttu kooritud pajupuhmast peletis pages uttu kuradeid kuivas kaevus keegi vanaeit ngi kuhugi kanti laiali lhutud Lttemgi mullas ent myrgitab rooste taprite teri haljaks Udume ussikuningas rviti purupaljaks vratil pkapikk ihvab pihelgast vitluskeppi talus veel taotakse tykkideks tapetud verileppi Krgemel keset kuuski khnrett raputab lokku hyljatud synnisaunas variseb keris kokku tare alt kirjatud kyyke kiirustab heitunult heina kustunud koldest sde kargab korraga seina peninukkide ukselt varjud viilivad taba pldude phjas valvab range raugana raba.
Tuuletee. Ajastaja, 1982

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 740

740 |

PEEP ILMET / 1948

LAUGAS NING SUSI Elab tume rabalaugas all hapra rabeda j oi ohtlik tollel on liuelda millest lbi ei ne laugas tis turbamuda elab ning synnitab mulda naljaviluks ta juurde taevas hoidku ei tulda vahel lauka yksindust leevendab elu eest sesse plartsatav soohull pagedes enda eest. Ltsutav susi kord talvel libastus laukajle lakkudes tulijist palet khedaks kylmetas hle tardunult susi ning laugas vaatasid teineteist meldes mlemi mtet oh mida teatakse meist laukale meeldima hakkas see mida j lbi ngi sutt aga paigalt ei lasknud turbamatt phjatu vgi mlemad arvasid paistvat jst omi peegeldusi aeg pysis paigal siis kadus meeletu hyppega susi tuliste pkkade jljed tyhjusid sygavalt js ohtlik tollel on peatuda mille phja ei ne ldinal synnitas laugas kure ja kuremarja ainult saaks tagasi soe kurjade kauguste harjalt surmlikel sydail virvas lauka peal virvatuli vljudes jrgmisest ajust

ltsutav susi tuli kihutas lauka poole ntkuvat tsikut pidi viskudes khuli peatus tsiku serval ta pidi.
1985 Tuul tuli, 1986 Tuuldunud luule, 1998

KOKKUPRGE Kunagi mu kukla taga leegitsesid sillad nyydseks sellest krsahaisust sai mul testi villand knniteele oksendasin vlja oma hinge kogunege imetlege ligidale minge siin ei ole petvat tausta mahendavaid sirme ylihsti vite nha iseendi hirme vite nha selle jrgi kivad teie neelud mille kttesaamatuks on teinud teie keelud millest riveeri ilgub nurgas ihar sosin pevavalgel vedeleb neid enam veel kui tosin kuni pole kojameest veel lhemale tulge nha vite millest teie meldagi ei julge mina seda hingeniru sugugi ei leina hoian rinnal risti ked ning vajun vastu seina.
1985 Tuul tuli, 1986

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 741

741 |

PEEP ILMET / 1948

SULAVATE TINASDURITE LAUL Me viimased sdurid malevast tinast kel koed ja punases lsas on phi mis taldu meil toeb on hvingupidudest jnud meid muljutud salk kel Loojalt ei armu on surm meie viimane palk veel synnitusvormidest soojad veel kuivamas vrv kui lahingus esmases kalgistus tinane nrv ja lpmatuist heitlusist lbi lks elutee sit vaid vitluses mte yks puha kas kaotus vi vit me seisime vallina rebiti kehadelt pid kes seisis ji seisma ka peatud kik rivisse jid neid myrske mis oigeta pyydis me tinane rind kui alatult madal on tinase sduri hind ei endalt ei Loojalt me aru prinud eal et milleks see maailm ja milleks me sdime seal see viimane laager meil sulamispunkt on nyyd ks vaid viha ja ahastus hingedes kelle see s.
Tuulatud luuletused, 1988 Tuuldunud luule, 1998

TERASKI-TNN Tollel kledal porisel kooljakuul kui Mardus raavikuis kaljus lks dangul krtsile Teraski-Tnn et heita noid karme nalju tol dangul mnigi selgeks sai et Tnn omi snu ei loobi sest tollel dangul nhtigi kuis li Tnn oma jubeda hoobi. Uks visati Tnni ees vallale ning rmus kisa kis vastu ep olnud see sugugi esmane kord kui uksest sest sisse ta astus sl Jepra-Jaanus ta lauda viis ning ulati pilgeni kapa ning Tnn tolle alguseks krisse ji tnuks snas et too lausa tapab

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 742

742 |

PEEP ILMET / 1948

siis pingile istsid ning krtsimees ti veel mitmeti murdjamat jooki kik mehed kui yhest suust ylistid sl Tnni tuutsi ja toredat hoopi Tnn yhmas et kurask on kuldavrt riist kui peos ikka pidada mistad et pussita mees on kui nokata rhn ja et too olgu meelega mista. Va Soosaare Juss oli kiususa tis et Tnn teda tunda ei taha hyydis: Oksapead seinas kui tabad sa vaid panen pihkusi nugise naha! Vastas Tnn: Too mrk on kyll pratu suur pole nugani narrikuljus aga kaelasi serva ma visata vin kui seista sul jtkub uljust vi arvad et polegi ma Teraski-Tnn vaid sitase piari naba ma vasema kmblani pakku ln kui karvavrd nahka sul taban! Kes piiskas prmandulaudulle toda tmmukat kesvamrga nii salamahti et Tnni silm seda nnele kiusuks ei mrgand siis Juss astus areldi seinale kohe shvatas nuga kui nljas aga Tnn oli laudadel libisend ning piisake verd tuli vlja. Snas Tnn: Pole midagi parata sest lubadus tuleb mul tita pange pakk sinna prmandu keskelle veel oskuni teile ma nitan. Ning kinnisilmi siis Teraski-Tnn suisa nppude sekka raius ja raiekaja seinult tagasi li nagu kivilt kuhu taotakse vaiu. Sesse pakku sadasid hoobid kik ei riivand yhtegi srme ja mehed seda hiljukesi vaatasid ning midagi kurgus neil krbes.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 743

743 |

PEEP ILMET / 1948

Kui siis vtted ja osud kik otsa said ega snagi juletud kosta kysis Tnn: Kas arvab siin keegi veel et ma vitsataiet en oska! Tolle ruske kulmutihniku alt korraks sravi silmi veel kkas ning kesa ni rnga ja soonise siis pakku ta kinni skas.
Tuulatud luuletused, 1988

VALGETE VARESTE LEIN Alla Manala madala taeva kib mahlakuu suitsune tuul nagu ihates Valget Laeva valged varesed istuvad puul nende suled on rapsinguist rsit ning silmades prlendab ng haav mis raiutud Maavalla rinda on yks veritsev viimane sng kogu tallermaa valendab leinast kuigi maapind on mrdunud must valged varesed vahivad trksalt mulda lhutud avali ust kohal linnade pilkavalt kisab el hallide vareste parv valgeil sinised viled on meeles ning yks helisev sinine sarv sarv mis luigates julgustab yha neid kes hlbima vsivad teelt iga huige on otsekui pyha terveks kinnitav murduvat meelt heli vimu ees sisinal taandub lyyasaanuna nrune norg lbi surma kui hbetriip srab krbetagune haljendav org seda orgu sl kaugustes sihib peos jultunu pilbastund piik aga valgete vareste pralt on krbetee janune riik ega heiduta jonnakaid enam ees tondina varitsev nlg yle luidete tulise liiva viib vlukee silmselge jlg linnud laskuvad okstelt ning haava pea tasandab srisev liiv ette vgeva vaskise ukse saab tugatud murdmatu riiv valged varesed tusevad lendu kandes laiali ngise te kylmas lbipaistmatus udus pleb sild yle Toonela je.
1985 Tuulatud luuletused, 1988 Tuuldunud luule, 1998

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 744

744 |

PEEP ILMET / 1948

HIIS Irvis kus ussaia tyygastund hambad toomingatihnikus poovad end lambad tihniku tagamaal laiuvas lodus krguvad leppade tumedad sambad lompide kohal kus pahrud on tngund vbeleb mblike kleepuvaid lngu aurudest raskesse rskesse hku karbekas lhn angervaksadest hngub allpool lehtvlvide tsuvaid harju valgus ei synnita yhtegi varju imedes hallituslimelist kdu kypsetab nsiniin myrgiseid marju hallide samblike ripnevaid lonte prjamas paakspuude kuivanud konte pageva metslise rapsingu kajas viirastub hmaras hlbivaid tonte seal vibki silmata ronttara toda vravas kaks risti pistetud oda humalaist pimitud suletud sris pystub yks taevasse osutav koda arutust hulgast kes lodus on kinud armetult vhesed koda on ninud vhestest ngijaist yksikud ainult lbi sealt odade ristist on linud neil tuli jtta kik uhkus ning vara kogu see koorem mis arastab ara ainsana alles ji tyhjunud meelde minekumte kui piitsutav kara metsamuld moondas neist heidetud jgid julgete ajju lid teravad tgid mida siis meeletud minejad leidsid yhtegi kodalast pole kes rgiks.
1987 Tuulatud luuletused, 1988

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 745

745 |

D O R I S K A R E VA / 1 9 5 8

DORIS KAREVA

ELUPEV Oli tuul, suur tuul sel peval. Ta lahti ei lasknud mu ktt, kui tahtsin tmmata ra. Ma mtlesin: teised nevad. Ma kartsin ta silmade sra, kui ta mind vaatas. See ptt, see vllaroog, kelm ja lurjus, keda igaks hbistas. Ei kurjus, ei pilge, vaid kurbus ta pilgus mind lbistas. Tule, ta tles. Tuled? Mu jalad ei liikund maast. Ta silmade itsituled mus loitsid kui plev laast. Jaa, ta noogutas, vlla. Ja naeris. See tume maa, need kaledad inimesed

teisiti tahta ei saa. Kes ise ei julge olla, see teise valgust ei salli. Tuul tstis ta punase salli, see loitis kui tulehaav. Tagasi, tdruk, kuuled, meile majadest kisati. Ta kuumad ja kurvad huuled veriseks visati. Tagasi, tdruk, kuuled! Ega me tea, mis on taga, rohkem kui seda, mis ees, ta lausus. J jumalaga. Mu hinge hakkas see mees, ta troostitus tes ja vaimus, ta minek viimseni vaba. Oota! ma kisendasin. Sina, meeletu, ainus, oota!... Ta prdus ning lausus: Kui nii, siis ksin

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 746

746 |

D O R I S K A R E VA / 1 9 5 8

ta ksi mind puudutas sind. Oli tuul, suur tuul sel peval. Me lksime le me. Ja teadsin, et neid, kes jvad, ma elu sees enam ei ne.
1980 Puudutus, 1981 Armuaeg, 1991

kraaks. Raha vpatus rinnus. Vanessa, oh nnetu, vaene Vanessa, ons vahetatud su hing? Pilk pilkav mind mnades mdab. Vanessa! Vees mustendav ring.
1987 Armuaeg, 1991 Doris Kareva, Marina Tervonen. Kammertoon, 1997

INE KLALINE *** Nd ndal saab mda sest, kui Vanessa viidi. Ta psed kui palavikus, ta silmis jlle seesama imelik lik. Jhker lkendus, rve hik. Noorkuu tera kinni mu rinnus. Sda, sa andestad kik. Kaks ndalat mdas on sest, kui Vanessa viidi. Kuldrubla ta keele all. Tiigil li kikuma kuu. Ta valevannete keeris viis prgusse phjatu. Portvein oli viimne veel, mille jrele hkas ta piprast plenud suu. Kolm ndalat linud on sest, kui Vanessa viidi.Vana ja vaevatud kuu. Silla all koguneb slge ja rmpsu, phjamist, vandumist. Enam, oh enam ei mleta keegi Vanessat, kuidas ta suudles, kuidas ta tantsis, puusade mber punane rtik, kigile hisates hei! Kuu aega on mdunud sest, kui Vanessa viidi. Kuu nota, vaid vilksatus, vari ja vareseTa raskelt mustadelt saabastelt nirises lumevett, kui istus, khmus ja knklik, liikumatult mu vastas. Ta alasti kaelusest kumas thtedetume rtt, ta vaatas mind vga kaua. Li pilgu maha, kui vastas. Ta kneles metsikust metsast, sorrist ja noorest kuust, ta haaras mu ke kuuled, peksab! Ta sda li valusa juga. Ples lpuni knal juba ja pisaraid hbenes juust, ma noogutasin ja likasin kslauku, pipart ja una. Nii haljas, nii halastamatu, ma mtlesin jrsku noast, mu enese vimetuse tumm tera tungimas rindu. Tool kolinal kukkus mber, ta tormihool lahkus toast. Jin hoidma ta kohvitassi kui habrast haigetsaand lindu.
1988 Armuaeg, 1991

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 747

747 |

TO OMAS LIIV /1946

TOOMAS LIIV

BALLAAD KAUNIST BARBARAST Lauldes lheb kaunis Barbara kaevule ja laseb mbri peegli sgavusse, ainult sgistaevas vaatab kollaselt keti klisemist. kki kiljatab kaevusgavusest veevaikus ning peegel katkeb, kaunis Barbara kaotab mbri ja veevtmise vimalusegi, milleks veel hgub pike? Kauni Barbara juuksed raamivad juba mitmeid ngusid. Kauni Barbara vesivalged silmad jutustavad juba tuhandeid tulekuid, aga pike ei kustu! Ei hangu tuline raud! Kiki meid, kiki meid ootab veel kaunis Barbara kaevul.
Fragment, 1981

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 748

748 |

ASTRID REINLA / 19481995/

ASTRID REINLA

RINGI KVADRATUUR Puust kuldseid lehti langes alla, kui le Toome, hlmad valla, mees kndis hilja htu eeli, ta oli viimaks koduteel. See oli fsik Rudolf Kikas. Ta oli nnelik ja rikas, ta mistis hsti vraid keeli. Mis tahtma pidanuks ta veel? Tal oli naine, auto, pere, ja rektor tles talle tere, ja tl kik imehsti laabus neil oli uhke instituut. Ning tna ennustas direktor: saab talle varsti antud sektor, sest sja alles teade saabus, et oodata on raali uut. Too raal on nagu ilmaime: kik vana tehnika on pime ja kurt ja tumm ja ilma peata, kui lpuks kiku lheb uus. Kes lugenud on ajalehti, teab: kmme aastat teda tehti, ta ttab vhimagi veata, kik numbrid peas ja keeled suus. Ei vtnud enam kaua aega, kui Kikas koju judis. Praega

seal teda vastu vttis naine. See oli tielik idll. Poeg automudeliga mngis ja ttar lebas juba sngis. Sai uuest raalist kneaine ja seda jtkus kll ja kll. Mees vsimatult raali kiitis, ent naine lahutas ja liitis, ta palgalisast tundis rmu ja hetke prast kuulutas: kui Rudolf on nii tark ja tragi, vib varsti osta suvilagi. Mees rpas viimse kohvismu, tkk aega tuba tuulutas. Veel kaua Rudolf rkvel psis ja vhkres voodis. Naine ksis, kas on tal kki sda paha vi peb ta ehk aneemiat. Ei kuule Rudolf psil puna, ta neb end akadeemikuna, neb au ja kuulsust, hiilgust, raha, ja siis Nobeli preemiat. Nii lksid pevad. Sektor loodi, sai juhatajaks Kikas. Toodi raal kohale ja kokku pandi ja likimagi klantsiti. Vist pooled juhtmed sassi aeti, mis le ji, see maha saeti.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 749

749 |

ASTRID REINLA / 19481995/

Ja siis kompuuterelevandi auks sdi, joodi, tantsiti. Kik vastutus ji Kikka kanda: mis lesanded talle anda ja kuidas andmed sisse sta, nii et kompuuter vastu peaks. Ehk kll ei ole vimalikki, et viks too masin minna rikki, sest mis siis saab, kui ta ei tta me ilsa inimkonna heaks?! Ning Kikas tuli varavalgel, ta revusest vaarus jalgel. Kui fsik paotas saaliukse ja suurde ruumi sisenes, ta enda alavrsust tajus ja ulm Nobelist kohe hajus; peas tagus rhuv veretukse. Raal suurenes, mees pisenes. Peab teadma Kikas uuris thti, veel hiljaaegu teda nhti d otsa thetornis valvel. Jah, teda huvitasid kik: nii valge kbus, mustad augud kui punanihe, suured paugud, ja kord, see juhtus linud talvel, ji silma kummaline tik. Tol htul vaatles kerasparvi vist Rudolf Kikas. kki sarvi ta ngi tusmas Marsi tagant, see kestis vaid ksainus viiv. Ei uskund fsik oma silmi, kuid prast, ilmutanud filmi, ta hirmust neli d ei magand. Vi praak ehk oli negatiiv? Kll Kikas pdis unustada, kuid mte jooksis oma rada. Ei saa ju olla sarvi taevas! See viirastus vis olla vaid! Nd on ta valduses kompuuter, nii imevimas, kikesuutev ja ksimus, mis teda vaevas, saab lahendatud sedamaid.

Kll hirm ja kahtlus teda nris, kuid vttis julgust, raalilt pris nii otsustavalt mees kui suutis: Kui Maa veel Pikse mber kib ons vimalik, et taevakeha saab enesele sarved teha? Signaallamp veikles, vrvi muutis, kompuuter kostis: On vi nib. Sest Rudolf Kikas hoopis kohkus: kompuutri totav anderohkus vist oli pelk reklaamikra ja thipaljas seebimull. Kuid pole halba ilma heata on paljutki, mis veel ei teata, ei vasta keegi kike ra. Vi oli too kompuuter hull? Mees ttas nii, et higi tilkus, signaallamp lakkamatult vilkus nd kll see masin langeb lksu, eks mngigu veel lolli ta! Kui masinal on mingi viga, siis korrutusetabeliga (jah, Rudolf leidis vahva nksu) on kerge teist kontrollida. Et hlpsam oleks arvutada, ta esmalt ksis: Kolm kord sada? Raal hoogu sattunult vibreeris, et puldilt hku tusis tolm. Mees raevus puldi juurde astus. Miks oodata end laseb vastus? Raal uuris, juuris, integreeris ja vastas: Sada korda kolm. Sest hetkest Kikka elu muutus. Kest pudenes, mis pihku puutus. Ji tle hiljaks. Peksis lapsi, kaks korda oma naistki li. Ta neelas ohtralt validooli ja pelgas kike: autorooli, klmkappi, vaikust.Vttis napsi ehk igemini lihtsalt ji. Kui viimne kvartal ktte judis, direktor temalt aru nudis:

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 750

750 |

ASTRID REINLA / 19481995/

kuis ttab raal, ons pretensioone? Kas vitekiri juba koos? Oh jaa, ja kllap professuuri ma saan, kui ringi kvadratuuri ma olen tmmand viimse joone, nii vitis Kikas jutuhoos. Tst Kikas ndsest loobus hoopis. Maas istus, mnte hku loopis ja ootas. Raali reageering peab ennustama: kiri, kull? Sa kas vi habemest end tiri kolm tuhat korda jrjest kiri! Kui maha kukkus viimne veering, raal undas: null on null on null. Ja tundes kuklas raali pilku mees rpas rahustavaid tilku. Kui raal siis kki teda hikas, me fsik suisa sgenes. No nd on alles prgu lahti! Ta avas ukse salamahti, siis vaikselt piida taha pikas ja tnavale pgenes. Raal kaua Kikast taga ajas. Mees jooksis koju. sel kajas kik linn kompuutri jala-astest. Nis surnukahvatu ta palg, mees khku teki alla puges ja kolmteist saapajlge luges ta kokku hommikusest kastest. No oli see vast alles jalg! Need jljed viisid Emajeni ja kadusid. Kas viimaks teni raal judis? Mida thendama peab kaldaliival ruut ja ring? Kui ruutu langes mehe vari, kik phkis liivalt lainehari ja Kikas teadis, et ndsama lks tema sisse raali hing. On Kikka kodus uksed valla, toad segi, asjad pilla-palla; on naine teise leidnud juba, poeg hulgub, ttar linud kest.

Ei Rudolf Kikas enam pelga. Ja tmmanud pidaama selga, ta istub toolil keset tuba ja mtleb, mtleb kigest vest. Ta istub nneliku noga, siis ajab juttu kellakoga ta aja kulust vhe hoolib, ent iga kord, kui kell lb kuus, ta ksib endalt: tle aga, mis seisab kvadratuuri taga? Ta plastiliinist lindu voolib ja vastab ise: Lpmatus.
(1981) Lihtminevik, 1982

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 751

751 |

I N G E L TA E L / 1 9 4 9

INGEL TAEL

RAHUSTE* BALLAAD SRVE SRE SELLES RES, KUS EI ASTU VRAS JALG, AINULT HE VANA EIDE KODUS SUITSEB PEHKIND HALG, PRIT LAMMUTATUD MAJAST, MEMME ENDA NOORUSAJAST. PLEB HALG JA TUHMUB TUHAKS, PEENE JOANA TUSEB SUITS MADALASSE RANNATAEVA NAGU ELU MIILAV LOITS. SELLEST SNNIB PIIMJAS UNI, OLNUD ELU KUME UMIN. Tuseb tuul, kib lbi rohu, prlema lb veskitiib, kruusal vanker hlitseb, tee ta lestaranda viib mda kivist merert, Srve sre paljast srt. Tdruk oma mngukodus uehaldja sahinas, krge puu toekal oksal, vikse rinna kahinal vaatab seda minekut, mida saadab kibe rutt. Jlle hletu on pilt merre uppuv taevatriip, mned krged uepuud, veskitiiva vilgas viip

lbi virvendava hu, lmbe suvepeva rhu. Lambad justkui tusnud lendu vi ehk pilved tulnud maale, pikas rannarohus kllalt taeva koridore, saale. Sealt, ne, tuseb ema pale, tema ksi khn ja kare. Hikab lapsi, et nad tuleks, tstab pihu pikse ette... PILKASEKS SAAB MLUPILT, NAGU VAJUKS KLA VETTE, JTTES VIRVENDUSE MINGI, MITU EEMALDUVAT RINGI. PRANDALE VANA EMM PLIIDIPAKULT KERGELT KUKKUS, RANNAELU IIDNE VOOL SESSE MLUPILTI UPPUS. IHU AGA NNDA KERGE, AMMU MINEMISE VIRGE. RIIDEKIRSTUS VALMIS PANDUD TUME SURIKLEIT JA RAHA. KLLAP KEEGI IKKA TULEB, LIDAB SRISEVA VAHA, LEIAB AIDAST KIRSTULAUAD, SURNUAIAS HIMU HAUAD.
* Kla Srves Merest tusnud, 1981

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 752

752 |

R E I N R AU D / 1 9 6 1

REIN RAUD

HULL MUNK ht hullu munka ngin keset laata kes hdis mulle kigest krist: vaata kas saab see maailm olla targa looming see kirev laat see prassing sming jooming kas ikka vib see kanda Looja nime kes luues kobab ringi nagu pime li tema sinu kannatused valud mis mttega ta kest veel abi palud kes peatada ei taha verejge ei saa ju olla muud kui psti sge kui asja le kas vi pisut melda siis taipad et ei tohi olla el ta ent kui ta pole el siis on ta rumal sa vaata hsti kes on sinu jumal sest oled jrgi tema no sa loodud! see hull sai igaks juhuks les poodud
Paljajalu, 1981

KIELKNDIJA Kielkndija krgustes kiigub Ja pilvi pavad ked Ja ta tuksatab jalgel ja les Siis hab: oo taevased ved,

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 753

753 |

R E I N R AU D / 1 9 6 1

Vtke kuulda mu sdame vaikust Ja hirmudest kuumavat und, Andke mrku, kui saatuslik tuleb Mul viimane kndida tund, Et end kingiksin tuulele viia Kui stusse sndinud laps, Et ei lubaks mind mullale ohvriks Mu jalgade juhuslik aps, Sest ka minul on elava igus, Kui maraks sulgub mu ring, Panna voolama kergeks ja thjaks Mu niitidel vingerdav hing! Siis ta vaikib ja vaatab ja rahvas On revalt ootel seal all, Kuid ei sosista rnagi vastust Ta kutsele avarus hall. Nnda astub ta, valvsana lootes, Et hetk pole saabunud veel, he sammu neist kolmest, mis jnud Tal kia on thjuse teel Siiski miski on teisiti: kuskilt ks kandub ta meeltesse hl Ja ta kigub, et jalg astuks tpselt, Kui kndija kahtlasel jl, Aina kuulates, mistes, et testi See hl on ta hirmude hind, Kuni mrkab, et kis on ta jalge All katki ja kadunud pind, Kuid ei kuku. Ta kuulab veel hetke, Siis minema puhub ta tuul. Thi kis, millest teed enam iial Ei saa, ksi virvendab puul.
Kaks knalt, 1990

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 754

754 |

A I VO L H M U S / 1 9 5 0

AIVO LHMUS

KEKIK Kes korra misa kaevust joond, sel hing on saanud sandiks. See oma hingerahu toond ja andnud ra pandiks ja luband kergel sdamel seal, maitstes misa pekke, et kui kord huikab hdakell, ta hoiab misa rekke. Siis koduleiba haukab mees, suu tis lb tungalteri, neist kurku krampub tema keel ja mdaneb ta veri.
Nd ja enne, siin ja mujal, 1982

Mustas tuules must talgumees sarjab vilja vlja klgaste seest.


Nd ja enne, siin ja mujal, 1982

LOOJANG Tuhmub silmavalge, tntsiks vaibub ramm, maja mber kmab nes tondisamm. Vbin jookseb lbi kindlast phjapaest, rabisedes liiva langeb kambri laest. Kik mu kallis pere ahjusuu ees koos, viimsed halud tules, thi tikutoos. Hgvel helki heites veel me ahi keb, peagi kustub leek ja pudenevad sed. Tuhmub silmavalge, tntsiks vaibub ramm, maja mber kmab nes tondisamm.
Nd ja enne, siin ja mujal, 1982

TALGUD Kaevus lb kki haisema vesi, krge katus vaob sisse. Peninukid on hulgakesi asund me elamisse. Ei nad paranda, ei nad paita, riita ei tsta htegi halgu, ainsatki tera ei kanna aita. Neil kivad vgevad mustad talgud. Hooti sadu silmad meil varjab iseenda ja ksteise eest.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 755

755 |

A I VO L H M U S / 1 9 5 0

PAGEMINE Pilved nagu hallid hundihnnad lohisevad taevas. Kes mu teele, kes mu teele kki hundiaugud kaevas, vedas vinna rasked rauad, seadis varisema palgid. Oh et rmsad, oh et pikad oleks elupevad talgi nagu minul, kes ma joostes ahneist lksest mda pikan, kuni kaugel mlgastikus vere soonist lahti likan. Voolaku see ennem mutta, kastku vesikatku juuri, kui et kastaks misa matart, peksupinki, orjapuuri.
Nd ja enne, siin ja mujal, 1982

LIBAHUNDILAULUD I Selles linnas on uhkeid maju, on krtsid, kinod ja poed, aga htusest videvikust siin ringi roidavad soed. Neid akende all meil ulub ja valvab vravasrvas, kuni keskl end les ajab naine asemelt minu krvalt. Ta komberdab le lve, maha jtab me pere. Ta huuled on hommikul niisked soojast, vrskelt valatud verest. Nii ta hlgab meid igal sel, lheb hulgub ja kisub ja murrab ja ma tean, et lpuks mul tuleb oma hambad ta krisse purra.

II Me linnas on uhkeid maju, on krtsid, kinod ja poed, aga htuses lumesajus siin ringi roidavad soed. Neid akende all mul ulub ja valvab vravasopis, kuni kskord end les ajab mu nahast ks luitunud topis. Ta koigerdab uksest vlja, veel kange kaelast ja kerest, ent hommikuks koonu saab niiskeks vrskelt valatud verest. Nd lheb ta igal sel ja kusagil kellegi murrab, kuid ma aiman: kas temal vi minul hel meist tuleb uuesti surra. III Me linnas on uhkeid maju, on restoran, kinod ja poed, aga htusest hmarikust siin ringi roidavad soed. Neid akende all mul ulub ja nuusib mu uksesrvas. Ma ei karda neid, kuni sa valvad asemel minu krval. Su silmad on ainus tke, mis halle kiskumast keelab, ja kui sa nad kskord suled, must murdjakurk samas mu neelab.
Nd ja enne, siin ja mujal, 1982

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 756

756 |

M AT T I M O G U I / 1 9 5 7 C

MATTI MOGUCI

HIRMUBALLAAD Kui kohvikus sa kid siis vali vlja laud mis uksele on kige lhemal ka kohvikust vib saada sulle haud ning riidehoidu mistlik pole anda riideid kahel kel eriti kui liiga kylm on pgeneda kuuevel kuid kige ohtlikum on kige ohutumas kohas kui sind vee marulises kohas surm tabab peldikus ses viimses peidukohas
Mina Eiffeli torn, 1999 [1982]

AU JA KUULSUS Ei suuremat eal kuulsust Saaremaale toond ole Airad Juhanid Deborad ja paljud kommunistid vargad hoorad kui sina lihtne neiu Kingissepast ma tean et unistasid sinagi kord EPA-st kuid enne veel kui maha tuli lumi viis saatus sinu ra tehnikumi sl ppisid sa eetri valdjatariks

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 757

757 |

M AT T I M O G U I / 1 9 5 7 C

kuid minu silmis jd sa ikka ainult haldjatariks ja sel ttasid vaid Marxi Kapitali kallal et valgust tuua kogu kihelkonnal vallal jid sulle vraks teiste naer ja nali ja alkoholisisalduse tttu nis ohtlikuna kali kes Jean-Paul Sartrei komsomoli agiteeris ja talle lambivalgel phikirja veeris ja mne raskema ja magusama koha peal te kokku pistsite kaks kuuma pead trahva vitlusega seotud paigus te jalutasite plinnas operetiteatri ees ja igas sulalume mustjas laigus verd ngite sl hinge kinni pidades kuid Jean-Paul murdis jala kogemata kooliteel ja sulle komistuseks sai halb vene keel nii saatus jlle mngis sulle vingerpussi sa viimast korda Sartrei ngid sisenevat bussi nyyd pugesid sa Tartu kylje alla Haagel* sul yles lyya nnestus bordelli moodi laager kus mustlastants ja musumngud ylesketud vodkast nii mndagi veel ahvatlesid vana sjameest ja -kotkast kuid seades ise hoolega sl yles armuvrku su kaitses leidus hulganisti punktikesi nrku eest lahti rind sind ryndasin kui vana merekaru su vtsin ma ja ra sin su talve toiduvaru mul tihkudes siis pihtisid sa kuumalt padja sisse et yle kige armastad sa tulpisid nartsisse et okolaadi syya sa viks kogu oma elu s et lapseplves iial sa ei saanud ihat lelu et igapevast vitlust pead sa eetris summutades nii kige veenvamalt kik valed ra kummutades ideede rindel vitlus ju ei tunne iial soiku ideede rindel pealetung on permanentselt visa eos hbuma me sunnime nii te ees jlgi kisa las lmbuvad need laimajad nyyd oma okseloiku ja silitades silmi sul mis lapsemeelsed alles ma tahtsin hyyda veel ykskord Deutschland yber alles!
* TartuViljandi maantee res asunud suure Lne raadiosaadete segaja asukoht. Mina Eiffeli torn, 1999 [1982]

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 758

758 |

M AT T I M O G U I / 1 9 5 7 C

LEILI Leili on lesbiline noori tydrukuid rikub ta nii armastab neid et keelega tema neid lakub ja samas ka esilypsja on tema meie rajoonis kik te ju teate Leilit esineb televisjoonis medaleist lookas rinnad ordeneid kiiskamas mitu katsu katsu sa minna Leili poole noor neid kohe ned et nalja pole ma sugugi teind varsti tal mudida pihus sinu on rinnamuks kuigi valitud ta ju ka rahvasaadikuks
rn & rve, 1989

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 759

759 |

JRI LEESMENT /1961

JRI LEESMENT

KIIGELAUL Kui nemad panid mu kiigele istuma, tundsin end tepoolest lahti kistuna. Kiik kis krgele, siit ngi ilma. Maa vaatas taevale tsiselt silma. Lpides-lrmates lkati hoogu, et mina miskit ka alla toogu. Kiik kis krgele, siit ngi ilma. Maa vaatas kuidagi kutsuvalt silma. Vllipuu kohal, kui kaugenes kra, ked lasksin lahti ja lendasin ra.
1983 Vihm ei vrasta, 1990

TEOLAUL Kaotused, kallikesed, kujunesid viduks, painajad ja paigalhoidjad valmistusid siduks. Valukesed, vaprakesed, psti panid peo, mina tegin esimese tahtmist jrgi teo. Kaela mbert tirisin katkilinud rihma, riided vtsin seljast ja jooksin lbi vihma. Jooksin lbi metsa ja jooksin le aasa, klalapsed kilkasid ja koerad jooksid kaasa.
1985 Vihm ei vrasta, 1990

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 760

760 |

T N U T RU B E T S K Y / 1 9 6 3

TNU TRUBETSKY

SUVEHARJANKID Tule poole vetevallast Ilusaid ja rumalaid Nkke hiilis mda kallast Nagu ebajumalaid. Mni tuli nagu kala, Mni laineil astudes, Mni kandis snajalaisi vesikasvudes. Meelitasid noori mehi, Eksitasid noori hingi, Peelitasid paljaid kehi. Mdukapad kisid ringi. Vabanes kik endashoitu. Tulle kanti uusi halge. Sdi hepajatoitu. Peeti kummalisi talge: Iga mees, kes mka kandis, Puusal kirvest kirivga, Vttis, mida vtta andis he lhikese ga.
1983 (1987) Pogo, 1989 Trubetsky, 2000

MA ARMASTAN AMEERIKAT Sidan autos kauni daamiga, meile silma teeb linn vrvilise reklaamiga. Veri soontes keeb. Ma armastan Ameerikat! Teada saan, et ta on Erika, justkui oleks nd avastanud ma Ameerika. Ime siis, et nd ma armastan Ameerikat. Lhem olla viks ta kleidike veelgi mni toll. Minu mtteid saadab veidike laisalt rockn roll: Ma armastan Ameerikat... kki ksib minult Erika, kauguses on pilk: Armastad mind vi Ameerikat? Vastan silmapilk: Ma armastan Ameerikat. Kihutame kummisahinal luxhotelli. Daam vljub autost kleidikahinal. Vilgub neoonreklaam: Ma armastan Ameerikat...

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 761

761 |

T N U T RU B E T S K Y / 1 9 6 3

Enne, kui viin preili sngi ma, katsun veelkord ust. Panen vaikselt raadio mngima, lbib pimedust: Ma armastan Ameerikat... Vljas troopiliselt must on . Hgub sigaret. Kaminas on juba kustund sed. Siiski tunnen, et ma armastan Ameerikat!
1988 (1989) Anarhia, 1994 Trubetsky, 2000

STEWARDESS Pikkus 100 jardi, Ehavalguses Seisab lennuk stardiRaja alguses. on pris jine. Uksel kui printsess Seisab punapine Hurmav stewardess. Trepist oma khna Keha hiivates Tunnen juuste lhna Teda riivates. Sisenen salongi, Maandun akna all. Lennuk juba ongi ise taeva all. kki keegi peatub Minu lhedal, Ksib soove teatud Hlel khedal. Pran aknast pilgu Meldes korraks: Kes? Minu krval kiigub Kontsil stewardess,

Ilus nagu filmis. Mulle mrku ta Annab oma silmis Endal jrgneda. Kilomeetreid Viini Veel on tuhandeid. Mingisse kabiini Astub vormis neid. Vtab vormikuue Nbid lahti eest Nagu kingi uueAasta paki seest. Paljas rinnanibu. Lbipaistev pits. Unistuste libu. Ehtne lendav lits. Imetlen ta keha Selles vikses toas Aknast paistva eha Roosas valgusjoas. Mingi tuli vilgub: Quattuor, quinque, sex Riivatus ta pilgus Teeb mind segaseks. Siis kui kik on lbi, Lennuk maandunud, Mul on pisut hbi. on taandunud. Vljume kabiinist: Mina ja see daam. Leiame end Viinist. Paistab lennujaam. Trepist alla laskun, Vtan pagasi. Enne kui ma lahkun, Vaatan tagasi. Pev on pris palav. Uksel kui printsess Roosad sukad jalas Seisab stewardess.
(1989) Anarhia, 1994 Trubetsky, 2000

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 762

762 |

T N U T RU B E T S K Y / 1 9 6 3

INSENER GARINI HPERBOLOID on siin soe, veidi rske ja soe. Miski ei loe. Mitte miski ei loe minu ees laual on hperboloid. Insener Garini hperboloid. Pimestav kiir, silmipimestav kiir. Tunnete piir. Meie tunnete piir see on ju hukatus hperboloid, insener Garini hperboloid. Unistav sarm, sinu unistav sarm. Zoja, mu arm. Minu Zoja, mu arm! See on ju igatsus, hperboloid, insener Garini hperboloid. Uinub Pariis. Taas, kui uinub Pariis, kohtume siis. Siin me kohtume siis. See on ju armastus hperboloid, insener Garini hperboloid. Pealuuga lipp, surnupealuuga lipp. Tundmuste tipp, sinu tundmuste tipp. See on ju vabadus! Hperboloid. Insener Garini hperboloid. Sinavad veed Vaikse ookeani veed. Marmorpaleed, roosad marmorpaleed. See on ju paradiis hperboloid, insener Garini hperboloid.

Elu ja surm. Meie elu ja surm. Taevalik hurm. Nnda taevalik hurm. See on ju igavik, hperboloid, insener Garini hperboloid. Lumi on maas. Siis kui lumi on maas, kohtume taas. Siis me kohtume taas! See on ju unistus, hperboloid, insener Garini hperboloid.
1993 Anarhia, 1994 Trubetsky, 2000

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 763

763 |

T N U T RU B E T S K Y / 1 9 6 3

KOSMOSESGIS Kui tuleb kord sgis, meid enam siin pole. Kui tuleb kord sgis, meid enam siin pole. Kui tuleb kord sgis, meid enam siin pole. Meid enam ei olegi siin. Me lahkume tuledes kosmoselaevas Ning just nagu heledat thte ned taevas Siis, kui me siit lahkume, kui enam pole Meid. Enam ei olegi siin. Me lahkume likuskuu viimasel reedel Ja siinsetel nurmedel, siinsetel teedel, Meid testi, jah testi, siis nha ei ole Meid enam ei olegi siin. Kui haab poetab tuules veel rohekaid lehti, Me lheme sinna, kus raha ei kehti, Me lheme sinna, kus puudust ei ole. Meid enam ei olegi siin. Me lahkume htul siit thessteemist. Me lahkume ldse siit ajast, siit skeemist. See tunne on helge, see tunne on kole Meid enam ei olegi siin. Me liigume thtedetagustel teedel Ja siis sellel likuskuul, siis sellel reedel, Ei siin ega sealgi siis thtsust ei ole Meid enam ei olegi siin. Siis meetrite, valguseaastate taha Meist saatus ja elu ja surm jvad maha. Me lheme sinna, kus muresid pole. Meid enam ei olegi siin. Kui tuleb kord sgis, meid enam siin pole. Kui tuleb kord sgis, meid enam siin pole. Kui tuleb kord sgis, meid enam siin pole. Meid enam ei olegi siin.
1993 (1997) Trubetsky, 2000

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 764

764 |

T N U T RU B E T S K Y / 1 9 6 3

PILLE-RIIN Taevas sinetav ja hmar. Kuhugi on kadund kuu. Sulalumine on tnav. Akna all on raagus puu. Lume sisse pikad triibud teinud sinu soome kelk. Nukralt seljatoele liibud, silmis raolev helk. Pille-Riin, Pille-Riin, kohtume me tna siin htusinas laternate all. Pille-Riin, Pille-Riin, lapseplv on mdas siin varakevadisel tnaval. Sul on suvepike pues. Kevadhtu on su vend. Soovin, et siinsamas ues riietaksid lahti end. Pstad mantlihlmad valla, kleidinbid lahti eest. Tulvaveega rentslist alla hbelikkus kaob su seest. Seisad lumes nagu loodi. Tead, et tahan tulla ma sinu tuppa, sinu voodi sinuga koos hullama. Tnasest on saanud eile. Triibulisse patja pead surume ja tundub meile, inimesed kik on head. Hommikuses pikses aga sinisilmad lahti teed. Kuulatad, kuis akna taga rmsalt vulisevad veed: ra mulle silma tki, Pikene, va pudrusilm! Lbi vikse klaasitki roheline nib Maailm.
1994 (1997) Trubetsky, 2000

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 765

765 |

JAAN UNDUSK /1958

JAAN UNDUSK

JAAMABALLAAD Sa olid kui linn Tis huilgavaid korstnaid sirgete juustega rpmeplika; ja lksid kui tramm, kelle uhkus on suur, npud koiduvalguses pikad. Sa palveist ei hoolinud enam kui prnikuist, vihma sees ainult ei olnud sul kitsas. Nii nemad lhevad, leebed kui trammid, nost kaamed kui jumalavitsad. Juhtub, et jaamades lauldakse laule sulle, kes naba alt naerust vaid rikas; mnikord lamab ja enam ei lhegi ligatud juustega rpmeplika.
Edasi 1986, 29. III

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 766

766 |

K AU K S I L L E / 1 9 6 2

KAUKSI LLE

UPPUNUQ VELI kasvi t sysar kolm velle tl olli kyik laivameheq ja pikq ja hq ts tukv oll ronima mastid pl torm tulli ja varsti vii phjan ligusi t tsrup kasvi t sysar kats velle oll tl laivameheq pikq ja hq tyn julg oll trm ku ka mdn laiv torm tulli ja merede phjad pl kalluga juttu ai t must p kasvi t sysar ja veljo oll viil

pikk ja timgi laivamiiss tuu veli oll julg ja jutuga haak kiil terrv ja junga kest tiid tr es saaq ja varsti t kllakas linakas hius merephjan sl hllus kos merimolluski uus kasvi t sysar le Atlanti sit tiinse sidsetist aastat ja kolmveerand viil Im kirot et uus veli sidsetist saaman tulguq veljot kaema kuts todagi meri ltt pikembs aos vanas jmn jo sysar ja ts tim veli mis karva t hius mis pikkus mi julg sysar salli kudi ja kompassi ost ja tulma nakas

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 767

767 |

K AU K S I L L E / 1 9 6 2

hummn piv Iiri randa jvva-as laiv ja jvvaki-s viil pikk ja aiglan merine tii veli lpe-es uuta ja paati ist ja sud pv tk tistki viil sysar tulman slt Ameerigamaalt ja Atlandi plt Saaki-s paita vele verevt pd nii ta um ku pvg ildas jt
19881989 Han vai luig, 1989

LEMMELEHT Kuu kumnd mts tumnd kiidsaht kiik helgt tiik lemmeleht ts kasunu vii hidset nidsik kuts Tulq siist le vii vtaq minno ja viiq Lemmeleht nigu liik ei virvend tiik Mille iist mis-aq ant

Nudaq mist lemmeleht tiid tingi taimkn arvsta aruhain Nidsik nrvets nost aga lemmeleht palas krvuisi thega lumbin saa lubatus helmi ja krll ja paatrid ja preese ja sme kotsilt sylg Aga lemmeleht pss vakka tim lehe all kunn kygs kruuks saa lubatus es atra vele hobst ja sysara vokki im Maasikut Lehikut Lillikut ja vikut Muud ja vanaim kangaspuud Ei liigahta lemmeleht tim nud muud tim kumas ku piv tim kells ku kell nidsik palls ja nuias ja kuts avita-i ts ei tn ja tassa tuu lemmeleht kost lupaq kotu kodu lupaq mi muud lemmeleht liigaht virvli vesi Ja lubas kodu

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 768

768 |

K AU K S I L L E / 1 9 6 2

ol-gi lemmeleht ligi t suud all sme ja pleq p a kodu lnnq jrv jnq Nidsik pst haard aruhaina sme alt kraap tarka taim suuplt tsahmas lemmelehte Inmb aruta-s aruhain liigahta-s lemmeleht kodu oll lnnq jrv oll jnq parts prks ja kunn kruuks
19881989 Han vai luig, 1989 Kuldnaan. Kultanainen, [1997]

VLG Lindiq krondsun prunts krontsunuq psq mulkun rq kukkunuq aig Peigmiis kooluq T usu-i kuis tulluq t sirg ja nuur t snninguvangr ku uhke tld t linan hamq ku hilkav siid Pini hauk hobs pruusksivaq ja slt tim tull

iin kuus hirohalli tskuu kumndu kuldtlla katusl Tulq muq tulq noq oll lhk jutt kssi vrisen silest linte smetampmisest helmi ja krll vasta vrisi sylg t juusk vasta uma kallil Ist t tlda klm ksi oll kallil and kinda Sild jud jyyn peegeld kuu t tllal oll kirstu juun ksi t mbre oll kooljaluu inmb paeda es kohegi joba kerikaid klmn liiv Oodaq tan ma katl ruumi tii ku paks hobs pruusak T kaib siidihamm alt kumndus luine olg kaap kolju vasta pn klbiss Pruut aru helmekyrra prj sd kirstu

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 769

769 |

K AU K S I L L E / 1 9 6 2

laot le kaali ja juusku pand hobs pruusassi peigmiis kiigas prg punti kirstun t kaib ku kate iist t korgmpa kiigas helmeq helghti t kaib ku kolm iist hobs pruusassi t kalmust karas pruut vrte man perr juusk kunt klbinal krdsi ussst sai kangastunuq mrsja viil sisse ust lahk kooljas ts vindine vanamiis tiid annaq rq t syrmus ja sylg nii ku kuuljal ken oll vlg kalmuaida lts tagasi pruudi hamt hoit verrev lang
19881989 Han vai luig, 1989

KAO MAN KOSIJA Kosilan ehtse hobst kulda karda kosilan ehtse hinnst kaap saapa

lts mm palvll lindu tsirku lts i palvll viina piipu vta-as vanaq palvll tsirku viku tulli tarst kosilan vett vilet huul tahts andaq janu kaaru ld nio kaoveerest lindu tsirku armas nio illos tsirku annaq juvvaq saq olt perkrd kosilan anna-i anna-i Hopn lakast palmitseduq anna-i anna-i Kerkost tul kodo l annaq juvvaq Sul om kind hhkirj anna-i anna-i annaq juvvaq annaq juvvaq tulq mull tulq mull Nii ku kavval meeltm nii olt virka th pandma anna-i tul-i Maq las maada suur valgni tulq rq tulq rq les pesst varra valgn tul-i tul-i Sd sinno tsialihalla tulq rq tulq rq H ku jakus karaskitki tul-i tul-i Annaq juvvaq annaq juvvaq tulq rq tulq rq Anna-i tul-i Tulq mull hobst ehtm handa linte palmitsama Mi sul pksn pllerdeles mi sul kaadsun kallrdls

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 770

770 |

K AU K S I L L E / 1 9 6 2

tule-i anna-i Tmiis tragi p punan tulq mull Nidsik kip kiljatama aiah uiah tmiis tul th panda vi jah vi jah vi-i ted th panda vi-i vi-i lasq oral itust pitq lasq lasq las meid pappi paari panda mustakuub kuulutdaq neiu avit ehti hoost kulda karda neiu ehtse hinnst kulda karda ltsiq im palvll vaja minnq es viina vasta vtt im kaalast alla vali
19881989 Han vai luig, 1989

SIDSE PSSPIKUT NI LUMIVALGKN Ku kasuim jlleki kai piiglit ni igust tel klm ni lkv klaas ku killuq joba sdelivq maah Lumivalgkn elli joba maal t leemekulpi liigut kiit riisi ni eg dak uut sidset psspikut miist

Lts asi veritses kasuim pakk kammi siidinri ubinat ni Lumivalgkn saie kirstu klaasme otsa illos kotus prints tull ruttu raput kurgust tk vll ni taht ten viiq Lumivalgkist a Lumivalgkn pakk vtaq vaivatasus kirst mul sidse esikinaq um tahai maq inmb miist ni pern mdti ni kasuimle oll paras Lumivalgks kirst tuuple mgi vajju ligi maad ni sidse psspikut miist es levvq inmb kodotiid me seest mngv kalliskivvega nq niguq viiolit vai kslofoni me pl tsind ts hahakn laul
Agu ni Eha. Morn and Eve, 1995

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 771

771 |

K AU K S I L L E / 1 9 6 2

UIBON NIOKN Vi imm imkeist snd tlle ttrlats vello tel viska vette sysar saat skuq mutta vsa ksk viijq vrngohe sugu sund suhuq saatma vi imm imkeist mi no tetq kohe minnq minnq verd vette viim umma ojja uputama haug et tennq hammks kudanu kundsni krigu vi imm imkeist ji t jyy perve ple ist iks maal imetmm mtikohe mhkimhe jala kivvi tugsi plv pllu pindrehe vi imm imkeist esi laus meelestniq ku seo kivi keertelles ku seo hdsik hrtelles ss maq kll vere vette vii uma karva kaivandohe vi imm imkeist egaq tu kivi keerhtelle-s egaq tuu hdsik hrhtelle-s ime verd vette vii-s kanna-s kapo kaivanduhe ime pand uibos uja viirde vi imm imkeist vislapuus pand vii viirde perve pleq pihlapuus mne kasvi uibo uja perve vislapuu vii viirde mne vsu vrngohe vi imm imkeist sai no uibu nio usku vislapuu nio verda kevjll kuiosigi

sgsell hitsesigi talvl mar ol mineht vi imm imkeist kleh tl kasvi makq maraq makq maraq mesitsauguq ki maidsiq makq maraq mesitsaugaq tsalgotelliq nuuq ilol isosi vi imm imkeist maitsja saie ilmaillos ilmaillos pvhallus ist ilma veere ple kulla kuu pool ple pool ilma t ilosti vi imm imkeist md sidiq suurq saksaq katkeske kaubameheq mne uibo uja veereh mne vislap vii man vtk vestoq lgeq lastuq vi imm imkeist vtku-i vestot lgu-i lastot veri js vesto ple valu vaiva ravva pleq uibo um iks nio usku vislapuu iks nio verd vi imm imkeist vtiq vestoq leiq lastuq jie veri vestq pleq valu vaiba ravva pleq veiq ts liina lillipuus maasterahe marapuus
Kuldnaan. Kultanainen, 1997

HIROHALL Perremehel hopn katt leiko Ots ma kva t huud rutas leiko leiko

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 772

772 |

K AU K S I L L E / 1 9 6 2

joud korg kundi ple koh ots kivvega kirt ni hopn tagasi oll leiko Hirokn mu halkn koh sa olliq mu hobn leiko leiko Ma kve Jumald sajah vaka perh Marial leiko Mi sl tetti kuis noid peeti leiko Koh oll puhm sl pusldi koh oll mgi sl maadldi koh oll talo sl tapldi koh oll vesi sl vereti Kas sinno kaarul sdeti h tkona soeti Piidsolla minno soeti kdsell pulmah peeti Kas sait andit hirokn halkn mu hobn leiko Lakal sai linigu kabjul sai kapudaq leiko leiko Koh ummaq su and mu hobn leiko Vaenlats vainu pl vasta tulli slh hamq kssild pallih jaloh linikuldaq leiko leiko timle anni andida tim sai saajast saadu leiko leiko
Kuldnaan. Kultanainen, 1997

KUUTTR Uibust satas hiermit mino silmist pisarit Tmb sai mina teedq kohes matt uma im Sinnq liiva kundi sisse kahisavvi pui man Tulli taaha uibu alaq nigu uma im manoq Uibust satas hiermit mino silmist pisarit Kasuim minno pess viiskrd pvh vitsa and Nie kuukist korgh korgh naksi ted pallma Kuukn kuukn vtaq minno hinele Piv tts smldgiq ilda laulas joomalda Kuukn kuukn vtaq minno hinele Nii ma isti uibu alaq umma ello ikkma Uibust satt hiermit mino silmist pisarit Kuukn mino vti kyg viipaarga Sl t mino taiva nsti viipangiq veeretasa Tsilka vett t maaha-s ajaq kannipuid es unhta Noq ma korgh vett kanna inmb vitsa ma ei saaq Ol-i uibut ol-i ikku pisarit ei hiermit
Kuldnaan. Kultanainen, 1997

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 773

773 |

K AU K S I L L E / 1 9 6 2

KULDNAAN Puuq kulus velekene puuq kulus ragodhgi Maaq kulus kndehgi Kullaq kulus saisthgi Saq naaslda vanas lt imndldq annat henge Tah um korat kolmq kullaq eide kullaq taadi kullaq ja viil viie vele kullaq sysara kolmq hbhq sull naase vtmises imnd ehitmises Kos sa lt kirvs keh kuut kura ola pl Puust yks tulnuq naan tetq taropakust tahvitsa Kos sa kullaq kos sa kullaq kos sa jtt hbhq Kuld jss kulmu ple pandaq hp kaalakrrakisis Mis puust mis puust velekene sina naas vll raot Maq vaest tennq pihlst naas marapuusta tspool Veh oeh aieh velekene Kuis sa kuis sa tuuga elt niapuu olt valinu Pihlst vetas ossakn kura kavvh hoitmises Marapuust marakn tv rq ajamises Saa-i niast kodoeljt targast tar pidjt Naist um tett lepst haavast Rmpsupuist maq ei tiiq Lepst leplik haavast pehmeq kost valg tammst tahhe Hindle rao

Nii tim lts ja naase tekk pihlst uibust tsirelist Lts t kullaga magama hbhgaq hingm Kuld palgst pudsi hp kaalast katt Ji uibun niokn pihlapuids pihaga tsireliidsi jakkga kyik olq khisklliq nrgaq lavvaq nrgahlliq sulispadjaq paugahlliq
Kuldnaan. Kultanainen, 1997

KAVVDAH Rannast Volli pvraamadu perr Im ae im mu kurk um kuiv Juuq poig juuq ma tsi ti Im ae im piim Poig tah parhillaq ol-i Im ae im rasvaleib Poig tah parhilla ol-i Vtaq pliinega maaskasahvt Im tah um naid maaskit ni kimmst a kotoh oll rasvaleib tah maraq sorhmbaq a kotoh sei koorga

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 774

774 |

K AU K S I L L E / 1 9 6 2

kurk um kuiv Im mu kurk um kuiv Mul um halv Saq hingeldt vhmb targudaq Ma pan viinasukaq ltt le Sng sit sng sit ma vaest kool Im kas minno n pandva tsudsuhauda taigaan Mu poig koolgu-i mu poig mu poig sjoo muld uma ol-i Im ikku-i muld um muld
Kuldnaan. Kultanainen, 1997

kolm latskist ikma sai Taivaes no hummogust ikk silmviiga vetts meid Muidu Simmun Lindora laadus joba teile sillaq loi Ni lumkas hallikas kirm joba kadaja helkma lei Aga tmb tim leinas seokandi maamiist Simuna kirvs paukugi tmb ei lq Muidu Simmun Lindora laadus joba teile sillaq loi
1998 Nsq rmu mrsija, 2001

LINDORAN TIMAHAVA SATT Piv ji pilve hillukisi vihma udsut jllekeisi Laadl kvvn lbi vett turun tingin kse tsilku Mille ilmakn om nii undsn kuis ta taivas tmb sadun Mille Simmun timahva silda es tiiq Lindora kandin Meheq tli et lvvq kah sntse ilmaga ei tahaq jah Naaseq mrgeq et takah ikk Taivaes taa kl miist Mtsa rakun puu alaq ji

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 775

775 |

MERCA /1965

MERCA

TDI LEENI Miskit jb me hingesoppi ikka varjule. Mletan, kui tdi Leeni lx kord marjule. Pakkis suure tki sinki pruuni paberisse, pani terve ptsi leiba marjakorvi sisse. Mina teadsin, metsas elas Valter, Leeni mees, sest et tema oli teenind saxlaste armees. & kui kommunisti-onud said sest teada prast, tulid, viisid tdi Leeni igavesex ra. Ma ei julend pikka aega minna marjule. Hirmud jvad hingesoppi ikka varjule.
MercAmerka, 1989

KODUKASED Astun raskelt le luha. Maas on kaste mrg & puhas, jljed kastes nagu lngad, vabarnaisse kasvand kngas... Siin kord oli majaase. Kodukased! Kodukased! Juurte vastas vrsked naadid, tve mber okastraadid voorusvna mber piha kidad kinni valges lihas. Neitsid noored, ihajased: kodukased, kodukased. Pssitoru rhub selga. Kurat, surma ma ei pelga! Ned neid kaski nagu mina, tunned seda taevasina, sina, kes mind selga lased? Kodukased. Kodukased. Veri rohelisel rohul, veri valgel kasetohul, tve kljes kuulitkked, knka krval vanad kked... Hommik peale valab vase. Kodukased, koduka...
MercAmerka, 1989

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 776

776 |

MERCA /1965

VARJUD Lapsena uskusin sna ja ilma, huviga vaatasin suhu & silma. Uskusin vrdsust & rahvaste sprust, vihkasin USA-d, pomme & tprust. Siis aga kuulsin, kui keegi kord karjus: Must reiim on punase varjus! z Kokku varises maailmapilt. Leidsin, et iglus on hinnasilt. Mdusid pevad, ndalad, kuud, ngema hakkasin mndagi muud: mees ise verev, kuid tumedad varjud must reiim on punase varjus. z Kuidas see nii? ei mahtunud phe. Karjusin magi, et hl oli khe. Nhti, et iluga valet ei varja, vnati ksi & karati harja. Muldki kannab ju verevaid marju must reiim on punase varjus. z Aremad taltusid, julged jid kaduma, pidime megi teo mttetust aduma. Elada tuleb & pugema peab. Keel tleb ht, kuid teist mtleb pea. Elasin kuni hing mttega harjus: must reiim on punase varjus. z Endale hoian nd mtted & teod: kik, mis on vastane, surmatud eos. Sravail silmil sn antavaid komme, sdames ihates sda & pomme. Punastel kigil on tumedad varjud: must reiim on punase varjus. z
MercAmerka, 1989

SNGIPHAD Mai tundnud sinu vastu mingit iha, kui seisid keset tuba, rinnal ked. Su silmis vabisesid ahastus & viha, mis olex paigast liigutanud med.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 777

777 |

MERCA /1965

Me vtnud olime, vaist kskis hte hoida. Ei kigutand su pisarad & ng. Kui kestab pimedus & veel ei koida, siin seltskonnas saab mngitud 1 mng. Me polnud lapsed tookord, polnud mehed just ktte judnud oli puberteet. Meil tundus siis, et nii meist saavad mehed, kui sngiphad on kord maha peet. Sa usu, et sind armastasin tookord, kuid poiste ees ei julend elda ra. Ma ootasin & jin... kui saabus mu kord, mis tarvis oli, auga tegin ra. Sa seina vahtisid, ei lausund enam snu, et ole palun hea & ra tee. Ttt-elda ma ei tundnud mingit mnu, kuid poiste silmis olin titsamees. Ei suutnud kki vaadata su ihu. Toas hljus ringi sigaretivina. Ma mtlesin, et kik on linud nihu & sulle mber panin voodilina. Sa lpux olid omadega lbi & akna peale lxid kima. Meil, poistel, hakkas kki udselt hbi, nii hbi, et vix lausa rkida, kuid vaikisime, saime jrsku kainex pea vajus rinnale & lad lngu. Me saime meestex, sina aga naisex... kuid lbi rpase & julma mngu.
MercAmerka, 1989

ITKUD I Mu kutt viidi tapiga kroonu & enam ma teda ei ninud. Kui ngin, siis oli koolnu. Ta olla Afgaanis kinud. Tinakirstus sealt koju toodi, eldi: Hukkus kui kangelane! Kuid ordenit ometi voodi

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 778

778 |

MERCA /1965

armsama asemele ei pane. & orden ei asenda last tema emale ammugi mitte... Misprast kll ei saanud tast hte surnult sndinud titte? II Mu poiss veti sjavkke. Ehk ta kll Afgaanis ei olnud polgoonil 1 kuul tabas tkke ... & enam tal ajusid polnud.
MercAmerka, 1989

LIBAHUNT Ma jooxin meca. Et ei enam peax hoidma suud Su huulte ligi, et mitte lasta marus hinge pexta, qi srmed qskilt haistavad Su higi. Nd luusin mnniqis, mis ohutuina tunti, & murran exind marjulisi salus. Ma rahuldan suurt halli isahunti ning laqn veteid qcikaid mu jalus. Qid suveil, mil knkail lkkeid loidab vi alla uttu vahib kaame qu, ma aralt niucudes siis mber kla roidan, Su niudeid meenutades ropult nnetu. & aimab sda qskil teises laanes mind ocides Sa liigud samal l. Vib juhtuda, et kord veel kokq saame... Pea tasqs leivatkk & hoia pussi vl!
Vana libu hommik, 1998

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 779

779 |

MERCA /1965

VAMPIIR Ma luude klbinal kesksi avan kirstu kell lb kaksteist, mind lbib hrras vdin. Pealttuule pool vean ninaaugud kirtsu: Mus iha mratseb & mis ma vastu sdin! Ne, luude ple kogub pruune laike, kik tolmuks tuhkund liha hte liibleb, mu nahk saab viimaks helesiidja like, ronkmusti juukseid tuulevinus siibleb. Siis astun vlja oma rskest urkast. vastu taevast peksab vlgusambaid, ku kajatab, vihm murib parginurka. Pea pritab, keel silib silmahambaid. s eksleja, sa kustutad mu kire! Vihm surmab laterna Ma ootan. Ainult tule! Meil aega on, niipea veel kukk ei kire. Mu kuju hetkeks lahvas taevatules. Siis tajud pehmeid ksi, siidjaid huuli, mu keha, katteks ksnes pahmak juukseid Taas vlgushvak! Kuumi kiretuuli su krist uhkamas & erutusenuukseid. Oo, kri, kael! Nii erutav elastne, kuum keel kui tuleleek sest libisemas le See tunne: vapustavalt tuttav, vastne. Taas shvatus & kmin taeva sles. Nii, nd see hetk! Mu huultel tuksleb miski too tuttav raksatus. Ah! Soonde puurdub hammas, mees korra rgatab, (mul pole mingit riski) siis pisut tmbleb & jb vait kui lammas. Pulseerib keele ple kleepuvsooljas maik see imeline nektar! hrk on iga piiskki. Sa teadsid kll, et see on neetud paik, Sa teadsid ju, kuid tulid! Tulid siiski. Jnd vaiki ilm. Must kadund kirg & kurjus. Laip jahtub mrjal lirtsataval teel. Ma oma kongi poole vaarun leebe, rahul, purjus. Veel viimseid piisku huultelt noolib keel.
Vikerkaar 2001, 7

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 780

780 |

MERCA /1965

SMFOONIA LUCIALE Su auks, Lucia, ma orkestri stin hlde. Siin annab avalgi hstirihitud basstrumm: kik miinipildujad, mis timmitud on lnde. Lucia, kuuled, kuidas kaigub nende BUMM! Ma annan automaatidele sisse hled see on, Lucia, nagu viiuliteviis! Ssthpetega rooman Sinu ple. Ei saagi surma, kallis, & mis siis. Nd tuleb kuulipildujate pizzicato! Mul suurest naudingust saab kinni kiilund salv & hus miljon rikoshetiritsikat on, kui timpanina mirgab Kustav Carl. Ma salve vahetades jlgin libathti, nood noovadena shvatavad s. Su pilti endas kannan nagu vhki, mis lakkamatult sisikonda sb. Ma pole hea Su vastu, pole olnud iial, ei suuda kaunilt elda, mida soovib krv. Ehk saab mu tundeist Sulle pildi viia smfooniana klav massimrv! Peast mngin maha sada viimast nooti, mu vastasel nos llatus on suur Ta kergelt vbisedes jlgib hooti, kuis reastub rinnakorvi peale partituur. Kui kigest hoolimata siiski saame la meid ootab surm vi hdaabitapp, Su poole verisena rooman ma, Lucia, peos automaat & esmaabipakk.
Vikerkaar 2001, 7

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 781

781 |

MERCA /1965

DON RAMON Heiti Talvikut mlestades Torm kui puudelatvu murrab vastu katust, vennad roimarid siis peavad tema matust, aga tna on me lbumajal kinni uks: tna, libud, joome ennast oimetuks! Don Ramoni mlestame, rvlit julma, tema matust peame tna nagu pulma. Tna, ed, meid ehib pruudiloor, valgeis vahupitsis tantsib iga hoor. Don Ramon, kui elas, too vast oli mees! Ema Loodus enam selliseid ei tee. Tema embus oli nagu vangiraud, tema pilk kui mustav prguhaud, prguhaud, kus sulavvlit kees! Vaatas otsa, veri tardus sees, veri tardus, leekima li pu, tema suudlus rvis viimse ju. Suudlus kuum kui krbepikselm! Iga hetk ta seltsis oli selge rm. Tema naer, mis nakatavalt morn, tema armusau kui krguv kellatorn! Nd need anded prib vaglahord. Nii kuis tahtis kohus, nudis kord. Kui tal kri mber kinni kukkus ling, lhki krises me kalkund hoorahing. Sinu matust phitseme nd kui pulmi, lauldes laule rmsaid, hbituid & julmi. Sinu laiba time mustas pidutllas. Don Ramon, me kigi lpp on vllas.
Vikerkaar 2001, 7

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 782

782 |

LIISI OJAMAA /1972

LIISI OJAMAA

WIIMASE UKONNA WIIMANE BALL Kib wiimase ukonna wiimane ball wappub wana & warisew riik me pea kohal taewas on lohutult hall & talwiste tuhmide pilwede all pexleb myyridel suupilliwiis Ballaade on laulnud siin kiwide pl kuningannax kus jlle ta sai ta wiinast & waledest khisew hl need laulud on tnini pooliti ps aga waldus on liigagi lai On wsinud otsmikul raske diadeem palju sajandeid paljastab pilk ta tagasi tuli et tantsida weel kord kitsal & kahwatukiwisel teel saatjax srawkylm laternawilk On sattunud ballile tuttawaid hid paisub painajax suupilli hyyd siin ilmas nii whe on kroonitud pid kutsub katuselt kewade koiduaeg niw & sinna me lheme nyyd
19911992 Myyrid & wrawad, 1993

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 783

783 |

CONTRA /1974

CONTRA

SINUGA REISILE Sinuga Reisile sitsime Rootsi seilata tuli vaid jupike merd lained lid hoolega laevale klge vesi nii klm et tarretas verd aga ei hirind see mitte ks sugu meeletu nn oli tabanud meid tormid las mllavad ikka meid lummab hiljuti toimunud ksteise leid Aunaste Mairele suurimad tnud et suga samasse saatesse sain nd seisan laevalael sina mu kaisus Rootsi meid toimetab firma Estline lhenedes su kaunile nole ngin su silmis kui sttinuks tsks tahtsin just elda et armastan sind ma kui meie laevuke kummuli lks vee alla kadusin pinnale judes ksinda tundsin end otsisin sind jlgida raske sest marutas meri ebahtlane oli veepind kutsuti paati ma siiski ei linud sest et sind ju ei sisaldand see istuda paadis kui sina ehk upud ei tundund teline psemistee kui tstis laine mind krgele hku

piilusin sind kas ehk kuskil ei ne kangestus keha ma enam ei tundnud kes mulle ulatas toetava ke teada sain rgates Stockholmi haiglas nn oli lennanud kest nagu lind auhinnast sain sna thise osa olin kll Rootsis kuid mul polnud sind
1994 Ohoh!, 1995

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 784

784 |

KIVISILDNIK /1964

KIVISILDNIK

AJAME VILJA MINEMA JA HAKKAME KOOS ELAMA kuum edgar poeedi unistus savisaar ajame vilja minema ja hakkame koos elama et oleks ige armastus milleks naised selleks et snniks ttar ja hakkaks kansnrusist kuulama me taunime kansnrusist selleks et nad sinu elust totraid mlestusi kirjutaksid me hbeneme laanaru mlestusi kuum edgar poeedi unistus savisaar ajame vilja minema ja hakkame koos elama et oleks ige armastus minu armastus

sinu vastu on omakasupdmatu sest sinu sperma on haruldane asi nagu kullast purki villitud kokakoola mida ei ole igahel pakkuda ja mida kski laanaru ei oska hinnata kuum edgar poeedi unistus savisaar ajame vilja minema ja hakkame koos elama et oleks ige armastus minu armastus sinu vastu on omakasupdmatu sest ma ei taha sinult last ja minu looming on surematu hakkame koos elama minu pompssetes teostes elame igavesti

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 785

785 |

KIVISILDNIK /1964

meri ja rtel unustatakse meie lugu aga pivad lapsed koolis phe ja teevad vahetunnis jrgi nii elame me igavesti koos kuum edgar poeedi unistus savisaar ajame vilja minema ja hakkame koos valitsema
Postimees 1996, 11.IV

KALEVIPOJA ARMASTUS KALEVIPOEG JA TIBLA Kalevipoeg tuli Narvast, lauakoorem seljas. Sirtsusoos on ks tibla Vanapaganaga kimbus ja palub Kalevipoega appi. Mul koorem seljas, kuhu ma sind nd panen. Aga poe mulle pksi! tles Kalevipoeg. Tibla puges Kalevipoja pksi ja nd hakkas vitlemine Kalevipoja ja Vanapagana vahel. Mitu tosinat laudu peksis Vanapagan Kalevipoja seljas puruks. Vidulootust ei olnud tunda. Kalevipoeg nb siili ja tleb: Tule sagi mulle appi! Siil vastab: Ega ma tibla ole, aga sa keera lauad serviti! Kalevipoeg keeras lauad serviti Vanapagan peksis teda edasi ja varsti oli tal vit kes aga Kalevipoja lauad ei linud enam puruks. Kalevipoeg sai nii kva keretie et ta kasukast olid jrel ainult rbalad. Pkstel polnud aga hda midagi. Selleprast andiski Kalevipoeg kasukajtised siili mber katteks

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 786

786 |

KIVISILDNIK /1964

ja tnutheks hea nu eest. Oleks andnud pksid ka aga ei tahtnud lbi kla koju minna palja persega, leni sinikaid tis ja tibla harudevahel ripendamas nagu ei tea mis.
Vikerkaar 2003, 45

RAUDPEDEDE NUHTLUS Ennemuiste ilmunud korra koledad raudpeded Harjumaale Kuusalusse. Kui mere rest metsa sammunud, paistnud plekist nokkmtsid ja sarved le metsa. Panemise ajal vrisenud mets, liikunud psad. Korra hakanud raudpeded jalgadega kaapima. Tolm katnud sedamaid pikese kinni; inimestele jnud hingamine raskeks. Koledad raudpeded tahtnud Kuusalu veed hvitada. Joonud kigepealt Liivajrve thjaks. Inimesed vaatavad pedede joomist pealt; ootavad, mil pervod lhkevad. Ei piidritel vhematki viga. Sammuvad edasi Rummu jrve niisama thjaks jooma. Kuusalu elanikkudel hirm kes: joovad raudpeded jrved thjaks, kust siis vett saada? Ei muud, kui mehed kirved ktte, pedesid tapma. Sada meest sasivad pededel krvust kinni, tuhat krist. Peded raputavad korra. Nagu puulehed lendavad mehed raudvrakate kljest eemale kaugele. Peded vaatavad prnitsedes meeste peale, vehkides ise Stokmanist ostetud asjadega. Meestel nagu tuli taga, kand ei kuule, mida jalg juhatab. Ei ole aega enne tagasi vaadata, kui padrik ees, psas taga, raudpeded viis versta kaugel.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 787

787 |

KIVISILDNIK /1964

Tlitsejad nagu tina tuhka kadunud, ainult kirved vahivad veel liivalt pededele vasta. Aa need ei karda kirveid; sammuvad julgelt edasi Rummu jrve thjaks jooma. Korraga Kalevipoeg teel pededele vasta. Raudpeded tstavad prnitsedes stokmani mrke Kalevipoja poole. Enne veel, kui pedemehed suudavad vgilast lmmatada, vlgub ju mk Kalevipoja peos. Hoop tabab vanempede pead. Uimaselt langeb trukkar maha. Sedamaid Kalevipoeg jalg pede turjale. Uuesti vlgub mk. Nagu kapsapea varre otsast veereb pedeka pea kehast eemale. Mk silmapilguga pede elu lpetanud. Kalevipoeg arvab: siit saab liha enesele, saab suntidele, santidele. Vime kas ndalate kaupa liha sa. Tahab pedel nahka seljast nlgida. Pedekari paneb kiunudes minema. Aga mida nlid! suur raudpede silmapilguga kivistunud. Kivimrakana poistepilastaja praegu alles Kuusalus Kaberla kla ligidal nha; kivistunud pea kehast pisut kaugemal. Kuusalu elanikud kutsuvad kivimrakat veel meie pevil Kalevipedeks. Pedede thjaks joodud jrve ase versta poolteist kaugemal. Seda jrve aset htakse ka Kalevipedeks.
Vikerkaar 2003, 45

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 788

788 |

AAD O LINTROP /1956

AADO LINTROP

VEREKIVI lmav kla ji maha metsa nad pgenesid kaitse mind palus de veri on paksem kui vesi soosaarel onni tean sinna me kahekesi ra karda eke veri on paksem kui vesi valvas vend kuni de ennast allikas pesi hmarduma ju hakkas veri on paksem kui vesi kki ta mber relvis vrad on hulgakesi palub jtke mind ellu veri on paksem kui vesi vtke mu de orjaks tle tal lahtine ksi minul laske minna

veri on paksem kui vesi vtke tema ta suudlus maitseb kui krjemesi minust pole teil lbu veri on paksem kui vesi tapper lpetas jutu sl kus de end pesi ruske kivirahn seisis veri on paksem kui vesi
Snaristi, 2000

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 789

789 |

WIMBERG /1979

WIMBERG

RALLI LBIB KLATEED! Klateel mis toimub pull? Kinni sigullis on sigull! Autodest, mis kihutavad, sse valgust vihutavad, klatee on ummistund! Vahin aknal, lummistund. Ties hoos (ja vihast!) kiiruskatset mbrast Mosse jlgides mul kiirusihast pitser vajub nosse. Kruusa lendab, vingu keeb ralli lbib klateed! nn!-nn!-nn! nii mristades, krvakuulmist nristades aga toites kiirusjanu! mdub autot jrjepanu ks, kaks, kolm, neli, viis! Tekib vahe sisse siis.

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 790

790 |

WIMBERG /1979

Ja ongi tuledesral uued tulijad pral! Nad lbi meie klatee rasket rauda roolivad, kurvid, mis kui kreeka e, profilt vlja voolivad! Ahhh! sl toimus prohmakas! Selle piinliku ja tottra tegi keegi kohmakas, uhades me ottra! Kuid kruus veel lendab, ving veel keeb ralli lbib klateed! Tahan kik selle ju endasse imada, et kord ka ise niimoodi kimada!
M/\/\R/\/\M/\T, 2000

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 791

791 |

H A S S O K RU L L / 1 9 6 4

HASSO KRULL

KONNAD (aborigeenide lugu) kui konnad olid oma naistest ja dedest tdinenud hppasid nad vette et hakata eraldi elama vees oli mnus konnad sulistasid ringi ja nilpsasid vikesi kalakesi sabast htul tulid nad veest vlja ma tunnen midagi, tles ks konn see lheneb lunast ja tuleb meie poole aga seda ei ole nha konnad kuulatasid ja pungitasid silmi midagi polnud nha ainult tuul sahistas gedasti lehtedes mina olen mina, tles hl ma tahan midagi sa konnad andsid hlele natuke kala ega nind kuhu see kadus jrgmisel htul oli hl jlle kohal ta rkis et on tulnud kaugelt ja teinud ilmale tiiru peale see asi

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 792

792 |

H A S S O K RU L L / 1 9 6 4

ei meeldinud konnadele igaks juhuks psisid nad vee ligidal kui mnikord htuti miski nis liginevat ei jnud nad pikalt ootama kas hk titub segase lobaga nd hppavad konnad vette iga tuulehu peale vees ei ole ju kuulda arusaamatuid hli
Kornukoopia, 2001

METAMORFOOSID (aborigeenide lugu) pris alguses siis kui Suur Pikeseema oli teinud hommiku ja htu ja lubanud kastepiiskadel taevasse tusta polnud olendid oma kujuga rahul mned loomad nutsid et nad ei vinud lennata nagu linnud kalad olid tdinenud alalisest vees sumamisest putukad keeldusid smast oma toitu kik sitikad-satikad soomuselised roomajad nahksed karvased ja sulelised neljajalgsed kuuejalgsed kaheksajalgsed sajajalgsed ja jalutumadki tahtsid hakata muutuma hea kll, tles Pike ja laskis elukate vormi vabaks nd vis igaks vtta omale meeleprase kuju maailma ema sai nha kummalisi imeloomi nii tuli ilmale knguru kes kahel jalal keksib lbi hu tulid kentsakas lendkoer naljakas nokkloom ja piraka nokaga pelikan mni vttis suured sarved mni saba

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 793

793 |

H A S S O K RU L L / 1 9 6 4

mned hiired tahtsid saada lindudeks ja nendest said nahkhiired hlgele ei meeldinud enam uidata mda mgesid ja metsi ja temast sai karvane kala konnad vtsid ktte ja muutusid kigepealt hulpivaks lgaks siis said neist sabaga punktikesed ja lpuks maal kargavad khmud ujulestad varvaste vahel kull tahtis suuri sravaid silmi millega neks ka pimedas prast seda ei ninud ta enam peval ja pidi end peitma koopas vi puunes ta ei vind nha kiirgavat Pikeseema mned putukad jljendasid ksteist mned kalad ngid vlja nagu vetikad mned sisalikud olid nagu kivipuru ja mned maod nagu palgid olid ussid nagu lehed liblikad nagu ied kik asjad olid linud segamini ja elukatel polnud enam vahet nd pani Pikeseema taevasse Koiduthe ja Kuu kes sigitasid inimesed kes said prast surma thtedeks inimene pidi jma muutumatuks ja valvama et teisedki olevused ei lheks jumalannast liiga kaugele
Kornukoopia, 2001

*** kui Manaboo z oma onupojaga je rde judis olid lohed juba surnud ja sirakil Manaboo sihtis z noolega musta lohet ega tabanud

siis sihtis ta valget lohet ja mda lohed kargasid psti ja vesi jes hakkas tusma maailma loomine oli alanud
Kornukoopia, 2001

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 794

794 |

LO ONE OTS /1965

LOONE OTS

TANNHUSER Teel Wartburgi nen ma laulikut kaht. Eks sida seal Wolfram von Eschenbach. Tal teinegi krval, kes vitnud taide: peab ratsuteid Walther der Vogelweide. Ei kiirusta nad, tis vrikust. Neil jalad on mugavas srikus, vaid krutsifiks valgust kaelale kallab ja sadulalt mantlid ripuvad alla. Ja olgugi varsti vistlejad, on kombed neil nnda viisakad, et tundmata kadedust, valehbi vistulaule nad seltsis mngivad lbi. Need kiidavad naiste kaunidust ja meeste vaprust, ja armastust ja listavad ka Jumala linna ja vaba ning vimsa Saksamaa pinda. Siis vaimustus valdab isandad ja hiilgavad silmis pisarad, et juaksid kike ilsust kanda, teineteisele ked on neil tarvis anda. Nad headuse vaevad loominguks, teist kiidavad lemaks laulikuks, kui kisti keegi, kes nende taga, neid katkestab kabjaplaginaga. Must hobu lendab kui jahilind: seal kihutab Tannhuser, tulihing,

Ballaadid fin sisuk

10/28/03

2:16 PM

Page 795

795 |

LO ONE OTS /1965

kesk htuhmarust tuule puutes tal lehvivad katteta niisked juuksed. Tal ktes on kingitud srmused ja hbedast harf kullast vrgu sees; kus kalliskivides sadulatutid pistodaga mk helgib vastakuti. On armupandina niast kallis ta kaelale slminud siidisalli ning tasudes kmnist meelusele hl kajab tal hmnist Venusele. Tal joobunult silmad plevad, teised krvale tmbuvad mlemad, et krgilt see klvatum kappaks mda, seitse aastat kes veetnud on hbitga. Nd laitvalt von Eschenbach vangutab pead, ka Walther teeb sama, kuid kuulama peab, sest raske on Ilu armastajale krvu sulgeda mduja muusikale. Vasallina tunneb end kumbki mees selle krval, kes patuselt kappab ees. Too Venuse anniga taevast krgem, kes tunnistab tde, see end ei vrdle.
Elu ooperis, 2001