You are on page 1of 20

1-10-7794

KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Mruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretr Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Tallinna Ringkonnakohus 17. oktoober 2011. a Tallinn 1-10-7794 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Keskla ja Sten Lind Kea Lemming Anna-Maria Galojani sdistuses KarS 201 lg 2 p 2 ja 345 lg 1 jrgi Harju Maakohtu 5. mai 2011. a otsus ldmenetluses Sdistatava Anna Maria Galojani kaitsja Sven Sillar ja kannatanu MT Eesti Euroopa Liikumise esindaja Helmeri Indela Maria Sutt Anna-Maria Galojan 48202232237 elukoht xxxxxx xxxxxxx x-xx, tkoht xxxxxx xxxxxx, karistatus puudub Vandeadvokaat Sven Sillar Kannatanu valitud esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela

Prokurr Sdistatav Kaitsja Kannatanu

RESOLUTSIOON Thistada Harju Maakohtu 5. mai 2011. a otsus Anna-Maria Galojani suhtes osas, millega jeti MT Eesti Euroopa Liikumise tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju viiviste nudes rahuldamata ja teha uus otsus, millega nue rahuldada ning mista Anna-Maria Galojanilt vlja 3. oktoobri 2011. a seisuga kuriteoga tekitatud kahju viivis 17 658,17 (seitseteist tuhat kuussada viiskmmend kaheksa eurot ja seitseteist senti) eurot MT Eesti Euroopa Liikumise kasuks. Vlja mista TsMS 367 alusel Anna-Maria Galojanilt alates 4. oktoobrist 2011. a kuni phinude 47956,29 (nelikmmend seitse tuhat heksasada viiskmmend kuus eurot ja kakskmmend heksa senti) eurot titmiseni MT Eesti Euroopa Liikumise kasuks viivis VS 113 lg 1 stestatud mras. Muus osas jtta kohtuotsus muutmata.

Kannatanu apellatsioon rahuldada, kaitsja apellatsioon jtta rahuldamata. Mista Eesti Vabariigilt MT Eesti Euroopa Liikumise kasuks vlja 873,60 (kaheksasada seitsekmmend kolm eurot ja 60 senti) eurot apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu katteks. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 17. oktoobril 2011. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 peva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 peva jooksul alates pevast, mil kohtumenetluse poolel on vimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Sdistatav vib esitada kassatsiooni ksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KIK 1. Harju Maakohtu 5. mai 2011. a kohtuotsusega ldmenetluses tunnistati A-M. Galojan sdi ja karistati KarS 201 lg 2 p 2 jrgi 1 aasta 10 kuu vangistusega ja KarS 345 lg 1 jrgi 6 kuu vangistusega. KarS 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks misteti 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS 73 lg 1,2,3 alusel mrati koheselt kandmisele 5 kuud vangistust ning lejnud 1 aasta 5 kuud vangistust jeti tingimuslikult kohaldamata 4 aastase katseajaga. Lisakaristusena KarS 49 alusel veti A-M. Galojanilt ra igus kuuluda juriidiliste isikute (sh rihingute, mittetulundushingute vi sihtasutuste) juhtorganitesse 3 aastaks. MT Eesti Euroopa Liikumise kasuks misteti vlja otseselt kuriteoga tekitatud kahju katteks 47956,29 eurot. Tsiviilhagiavalduses seisuga 14.04. 2011. a taotletud viivis summas 15841,73 eurot ja edaspidi vimaliku arvutatava viivise osas jeti tsiviilhagi rahuldamata. 2. A-M. Galojan tunnistati KarS 201 lg 2 p 2 jrgi sdi selles, et tema, olles ajavahemikul 16.0627.09.2007. a MT Eesti Euroopa Liikumine (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liige, omades seega piiramatut MT esindamise igust, sh MT ja kolmandate isikute vaheliste lepingute slmimise ning kaupade, teenuste vastuvtmise igust, samuti kellele vastavalt mittetulundushingute seaduse 35 ja MT phikirja p 4.18.3 oli usaldatud MT raamatupidamise korraldamine, s.h MT-le esitatud arvete tasumine ning kellel vastavalt MT ja pankade vahelistele lepingutele oli igus teha MT arveldusarvelt lekandeid ning kasutada MT nimele vljastatud pangakaarti, tegi MT arvelt mittesihtotstarbelisi kulutusi, ilma et MT oleks neist kasu saanud ning tegi phjendamatuid vljamakseid, millega pras temale usaldatud vra vara suures ulatuses enda ja kolmanda isiku kasuks kokku summas 930 743,05 krooni. A-M. Galojan on enda vi tuvastamata kolmanda isiku kasuks (nt riideesemed, mis ei vasta tema enda suurusnumbrile) pranud alltoodud ettevtetest ostetud kaupa vi teenuseid, tasudes selle eest MT pangakaardiga vi lekandega MT kontolt vi lasknud selle kuluaruande alusel endale hiljem prast ostu sooritamist MT arvelt hvitada: 1) O NPM Grupp, BeauMonde kauplus-salong Arve nr/kuupev Summa Tasumine (EEK) 207/03.07.2007 39517 05.07.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487

Arvel mrgitud kauba/teenuse nimetus Kinkekaardi eest on ostetud kaks naiste ripatsit

2(20)

233/20.07.2007

39965

240/03.08.2007

43455

248/08.08.2007

27500

31.07.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487 10.08.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487 10.08.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487

Kinkekaardi ees ostetud ripats, srmus, krvarngad, kevru/kekett Kinkekaardi eest ostetud srmus, ripats, kaelakett, krvarngad) Kinkekaardi ostmisega on tehtud 50% ettemakse naiste kekella ostmiseks

2) Finest Fashion AS Arve nr/kuupev 1 2770/07.08.2007 (2-2007)

Summa (EEK) 17300

2774/09.08.2007 (3-2007)

8915

2778/14.08.2007 (4-2007)

15000

Arvel mrgitud kauba/teenuse nimetus 10.08.2007 Escsport kosmkott, Escsport EEL reisikohver, Escsport top, pangakontolt nr Escsport pullover 221011611487 10.08.2007 Laurel top, Escsport barett, EEL Escsport pullover, Laurel pangakontolt nr pullover 221011611487 24.08.2007 Escada seelik, Escada jakk, EEL Escada kleit pangakontolt nr 221011611487

Tasumine

3) EKLT O kaubad on tellitud veebiaadressilt Raffaello-network.com Arve nr/kuupev Summa (EEK) Tasumine Kauba/teenuse nimetus COD207/05.07.2007 20542,89 09.07.2007 EEL Kullerteenus, pangakontolt nr RAFFAELLO.COM, 1 kott, 221021743251 1 rahakott COD210/06.07.2007 13045,04 09.07.2007 EEL Kullerteenus, pangakontolt nr RAFFAELLO.COM, 1 221021743251 aksessuaar COD229/19.07.2007 5141 19.07.2007 EEL Kullerteenus, pangakontolt nr RAFFAELLO.COM, 1 221021743251 rahakott COD253/01.08.2007 23563,47 01.08.2007 EEL Kullerteenus, pangakontolt nr RAFFAELLO.COM, 1 kott 221011611487 COD254/02.08.2007 3077,06 05.08.2007 EEL Kullerteenus, pangakontolt nr RAFFAELLO.COM, 2 221011611487 aksessuaari COD255/03.08.2007 25835,19 03.08.2007 Kullerteenus, summas 7785,90 RAFFAELLO.COM, 1

3(20)

COD258/06.08.2007

15523,46

COD261/07.08.2007

71829,95

COD265/09.08.2007

8182,39

10

COD273/13.08.2007

937,39

11

COD283/22.08.2007

1051,45

12

COD301/05.09.2007

3469,16

ja 10.08.2007 summas 18049,29 EEL pangakontolt nr 221011611487 13.08.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487 10.08.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487 10.08.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487 13.08.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487 24.08.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487 05.09.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487

aksessuaar, 2 aksessuaari, 1 paar kingi

Kullerteenus, RAFFAELLO.COM, 2 paari kingi Kullerteenus, RAFFAELLO.COM, 10 aksessuaari, 1 paar kingi Kullerteenus, RAFFAELLO.COM, 1 aksessuaar Kullerteenus, RAFFAELLO.COM, 1 aksessuaar Kullerteenus, RAFFAELLO.COM, 1 aksessuaar Kullerteenus, RAFFAELLO.COM, 1 srk

4) Apranga O kauplused Nude ja Emporio Armani Arve nr/kuupev Summa Tasumine (EEK) 07/005 / 25.07.2007 18360 31.07.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487 07/009 / 28.08.2007 17010 29.08.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487 07/018 / 25.07.2007 35730 31.07.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487 07/023 / 11.08.2007 23370 24.08.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487 07/026 / 28.08.2007 18270 30.08.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487 5) Contignus O ajakirja Karjera vljaandja Arve nr/kuupev Summa Tasumine (EEK) 266/08.08.2007 15340 13.08.2007 EEL

Arvel mrgitud kauba/teenuse nimetus Naiste sviiter, naiste likond, naiste seelik, naiste jakk Naiste jakk, naiste seelik, naiste korsett, naiste sviiter Naiste mantel, naiste kott, naiste sviiter, naiste pksid, naiste kleit Naiste mts, naiste sviiter, kell, naiste pluus, naiste nahkjakk Naiste saapad, naiste seelik, naiste pluus, naiste jakk

Arvel mrgitud kauba/teenuse nimetus Teenused, leping tellimus 03.08.2007

4(20)

pangakontolt nr 221011611487 6) Bonus Futuri O Arve nr /kuupev 1 27120/12.08.2007

Summa (EEK) 17301,10

Tasumine 12.08.2007 sularahas 17301 krooni 05.09.2007 sularahas 44791 krooni

Arvel mrgitud kauba/teenuse nimetus Suhete korraldus

27149/05.09.2007

44790,99

Suhete korraldus

7) Medemis O meditsiinilise iluravi keskus Arve nr/kuupev Summa Tasumine (EEK) 45/14.08.2007 1340 14.08.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487 51/04.09.2007 13590 05.09.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487

Arvel mrgitud kauba/teenuse nimetus kinkekaart (TriActive tselluliidiravi protseduurid, mesoteraapia protseduurid) Kinkekaart summas 3790 krooni ja kinkekaart summas 9800 krooni (mesoteraapia kuur nole ja kehale)

8) Estour Kreeta reis, mille eesmrk ei olnud seotud MT phikirjalise tegevusega Arve nr/kuupev Summa Tasumine Arvel mrgitud kauba/teenuse (EEK) nimetus 200707013 N, 41192 31.07.2007 EEL Majutus ja lennupiletid Kreetale 31.07.2007 pangakontolt nr 17.08-24.08 221011611487 Tellimuse nr 13321095 jrgi telliti lisaks jrgmisi teenuseid: 1. Hersonissos, Stalida, Anissara, Analipsi, Gouves, Knossosse iidsed msteeriumid (2x) 2. Malia, Stalis, Hersonissos, Anissaras, Analipsis, Gramvoussa, piraatide saar (2x)

MT Eesti Euroopa Liikumine arvelt on sularahas makstud pevaraha A-M. Galojanile 5 319,80 krooni (22.08.2007.a kassa vljamineku order summas 340 EUR) ja Olga Vinale 4005,55 krooni (21.08.2007.a kassa vljamineku order summas 256 EUR) seoses ajavahemikul 17.0824.08.2007.a Kreekas toimunud Schengeni lepingu konverentsiga. Kuna nimetatud lhetused ei olnud seotud hegi MT projektiga, samuti ei olnud A-M.Galojani lhetus nukoguga koosklastatud, on A-M.Galojan eeltooduga pranud MT vara enda ja kolmanda isiku kasuks.

5(20)

Samuti on A-M.Galojan teinud seoses Kreeta reisiga kulutusi, mis ei ole seotud MT EEL phikirjalise tegevusega: 1. Jrgneva kauba eest tasus A-M.Galojan enda pangakaardiga vi sularahas ning esitas MT-le EEL kuluaruande 25.08.2007, mille alusel hvitas MT temale kulutusi 1562.70 EUR eest ehk 24450.94 krooni: Kuluaruandes A-M.Galojani Kuluaruandele lisatud tekil vi poolt mrgitud kulu arvel mrgitud ettevtte nimi vi kaubaartikkel Toit, nupidamine Juveeliri Sofos Iraklioni koostpartneritega lennujaam Toit, nupidamine Juveeliri koostpartneriga Side, internet Internetiteenus Side Turistikaubad riided Toit, nupidamine Turistikaup koostpartneritega Teenused Popis Team juuksur 2x Toit, nupidamine Turistikaup Hersonissose sadam koostpartneriga Toit, nupidamine filmiilmutus koostpartneritega Side Suveniirkaubad Hersonissose sadamas toidukaubad ja tarbekaubad Side Kauplus kaubad, joogid Side Toidukaubad-joogid Toit, arenguvestlus Hotellisisene minimarket, ttajaga, kosmeetika koostpartneritega Toit, arenguvestlus Turistikaubad tsitaadiraamatud ttajaga, ja pildid koostpartneritega Toit, kik EL le Euroopa Juveeliri, Hersonissos Toit, arenguvestlus Ost, Hersonissos ttajaga, koostpartneritega Toit, arenguvestlus Kreeta Kudumid kudumid, ttajaga, ksit, rahvakunst koostpartneritega Transport ja koha tutvustus Kreeta htu 2 inimest V, Galojan Transport Takso Transport Ostu kuupev (tekilt) 24.08.2007 18.08.2007 22.08.2007 24.08.2007 23.08.2007 22.08.2007 21.08.2007 24.08.2007 22.08.2007 21.08.2007 summa

1 2 3 4 5 6 7 8 9

160 EUR 300 EUR 15 EUR 9 EUR 36 EUR 30+30=60 EUR 41.50 EUR 125 EUR 13.30 EUR

10 11 12

20.08.2007 23.08.2007 21.08.2007

21.70 EUR 5.20 EUR 11.80 EUR

13

19.08.2007

18.80 EUR

14 15

23.08.2007 23.08.2007

350 EUR 33.40 EUR

16

22.08.2007

58 EUR

17 18 19

20.08.2007 21.08.2007 -

80 EUR 122 EUR 102 EUR

6(20)

2. Jrgneva kauba eest tasus A-M.Galojan Tallinna Lennujaamas ja Kreetal MT EEL pangakaardiga Kaardimakse kuupev ja selgitus Kuluaruandele lisatud tekil A-M.Galojani poolt MT vi arvel mrgitud ettevtte kuluaruandes mrgitud arvelt nimi vi kaubaartikkel kulu maha kantud summa (EEK) 1 17.08.07 22.00 250 EEK Liivi Liivi Kaubamaja AS, Toit, nupidamine 250.00 Bistroo Lennujaam. 2x75.00 koostpartneritega vein.samp.v.pdl; 2x50.00 sandwich 2 24.08.07 1000 EUR SOFOS Juveeliri Sofos Kingitused 15 700,29 JEWELLERY \\IRAKLIO \ koostpartneritele 3 24.08.07 1000 EUR SOFOS Juveeliri Sofos Kingitused 15 700,29 JEWELLERY \\IRAKLIO \ koostpartneritele 4 24.08.07 61 EUR Turistikaubad Hersonissose Mastopakhe 957,72 MASTORAKIS EMMANOYIL sadam Emmanyaha \\L.CHERSONISOU\ 5 24.08.07 318.2 EUR DUTY Kreeka tollimaksuavad Kingitused 4988,18 FREE \\IRAKLIO \ kauplused, Iraklioni koostpartneritele lennujaam maitseained, maiustused, kosmeetika 6 24.08.2007 22.5 EUR KASTRO Turistikaubad Hersonissose Toit, nupidamine 352,72 \\L.HERSONIS \ sadam koostpartneriga 7 24.08.07 270 EUR KRISTI Juveeliri, Hersonissos Toit, nupidamine 4232,59 \\L.CHERS/SOU \700 koostpartneriga 8 24.08.07 240 EUR IRIS Juveeliri Toit, nupidamine 3762,30 JEWELS koostpartneritega 9 \\L.CHERSONISOU\700 GOLD Juveeliri Golden Dolphin Toit, 24.08.07 154 EUR nupidamine 2414,14 DOLPHIN koostpartneritega \\L.CHERSONISOU\700 Loetletud ostud ei ole seotud MT EEL phikirjalise tegevusega ja A-M.Galojan on MT vahenditest tasutud kaubad vi teenused pranud enda vi kolmanda isiku kasuks. 9) Reisikulu, mis pole seotud MT Eesti Euroopa Liikumine tegevusega Kuupev Summa Tasumine Selgitus (EEK) 08.09.2007 8614 31.03.2008 EEL Reisibroost Estravel ostetud pangakontolt nr lennupiletid Tallinn-London221011611487 Tallinn, lennujaamamaksud, kuller ja muud teenused, kindlustus, reserveerimis- ja vormistamistasud 26.09.2007 1279 14.02.2008 EEL Lennupileti muutmine pangakontolt nr 221011611487

7(20)

10) Queensway Book Store kaubad on tellitud aadressilt Net-A-Porter.Com, aga MT Eesti Euroopa Liikumine raamatupidajale on esitatud Queensway Book Store arved, nitamaks, et on ostetud raamatuid. Arve nr/kuupev Summa Tasumine 070727-231759/ 27.07.2007 1211,82 EUR (19179,53 Kauba eest tasutud Anna-Maria EEK) Galojani krediitkaardiga, EEL on teinud samas summas AnnaMaria Galojanile ettemakse 070801-234376/ 01.08.2007 332,05 EUR (5195,45 Kauba eest tasutud Anna-Maria EEK) Galojani krediitkaardiga, EEL hvitas 070810-238164/ 10.08.2007 1981,22 EUR (30999,36 Kauba eest tasutud Anna-Maria EEK) Galojani krediitkaardiga, EEL hvitas 070811-238335/ 11.08.2007 440,06 EUR (6885,44 Kauba eest tasutud Anna-Maria EEK) Galojani krediitkaardiga, EEL hvitas 070801-234190 564,48 EUR (8832,19 Kauba eest tasutud Anna-Maria EEK) Galojani krediitkaardiga, EEL hvitas 11) GLAM-ON-WEB s.r.l Arve nr/kuupev Summa

1086 / 24.08.2007

1087 / 24.08.2007

Arvel mrgitud kauba/ teenuse nimetus 1864,06 EUR Kauba eest tasutud Kleit, bikiinid, g(29166,20 EEK) Anna-Maria Galojani string, lhikesed krediitkaardiga, EEL pksid, rinnahoidja hvitas 269,82 EUR Kauba eest tasutud Mask, sulg, (4221,76 EEK) Anna-Maria Galojani lhikesed pksid, krediitkaardiga, EEL lapaelteta hvitas naistepluus

Tasumine

12) Kinkekaardid ei ole seotud MT Eesti Euroopa Liikumine tegevusega ning tehingute majanduslik sisu erineb vormistatust Kuupev Summa Tarnija vi Tasumine/hvitamine EEL Kinkekaardi kaardimakse poolt videtav vastuvtja 19.07.2007 Kinkekaart ABC King Tasutud Anna-Maria Olga Vina, summas 1500 Galojani krediitkaardiga, leandmisekrooni EEL hvitas kuluaruande vastuvtmise 20.07.07-12 alusel akt 19.07.2007 23.07.2007 1*1000 AS Tallinna Tasutud sularahas, EEL Igor Shats, kinkekaart; Kaubamaja hvitas kuluaruande leandmise1*500 kinkekaart 24.07.07-13 alusel vastuvtmise kokku akt 23.07.2007 summas1500 krooni

8(20)

24.07.2007

27.07.2007

01.08.2007

2*500 kinkekaarti AS Tallinna Tasutud Anna-Maria Kuluaruanne ja kokku summas Kaubamaja Galojani pangakaardiga, leandmise vastuvtmise 1000 krooni EEL hvitas akt puuduvad 1*550 kinkekaart O Intersalon Tasutud Anna-Maria Jekaterina ja 1*800 Galojani pangakaardiga, Perkova, kinkekaart, kokku EEL hvitas kuluaruande leandmisesummas 1350 27.07.07-15 alusel vastuvtmise krooni akt 27.07.2007 Kinkekaart 01.08.2007 Tasutud EEL Olga Vina, summas 1000 18:36 pangakaardiga, leandmisekrooni Stockmann, kuluaruanne 06.08.07-19 vastuvtmise Tallinn akt 01.08.2007 Kinkekaart summas krooni 01.08.2007 815 18:30 Stockmann, Tallinn Tasutud EEL Olga Vina, pangakaardiga, leandmisekuluaruanne 06.08.07-19 vastuvtmise akt 01.08.2007 Linda mera, leandmisevastuvtmise akt 01.08.2007 Linda mera, leandmisevastuvtmise akt 15.08.2007

01.08.2007

09.08.2007

15.08.2007

16.08.2007

2*500 kinkekaarti, kokku summas 1000 krooni 3*1000 kinkekaarti; 5*500 kinkekaarti kokku summas 5500 krooni 2 kinkekaarti kokku summas 1500 krooni

AS Tallinna Tasutud Anna-Maria Kaubamaja Galojani pangakaardiga, EEL hvitas kuluaruande 09.08.07-22 alusel 15.08.2007 Tasutud EEL 18:28 Tallinna pangakaardiga, Kaubamaja, kuluaruanne 25.08.07 Tallinn

10

17.08.2007

11

26.08.2007

12

29.08.2007

16.08.2007 10:49 Intersalon, Tallinn 1*500 kinkekaart; 17.08.2007 2*1000 18:01 Tallinna kinkekaarti Kaubamaja, kokku summas Tallinn 2500 krooni 5*500 26.08.2007 kinkekaarti; 20:38 Tallinna 4*1000 Kaubamaja, kinkekaarti; Tallinn 10*100 kinkekaarti kokku summas 7500 krooni 10*100 29.08.2007 kinkekaarti, 19:04 Tallinna 2*500 Kaubamaja, kinkekaarti, Tallinn kokku summas

Tasutud EEL Margit Elviste, pangakaardiga, leandmisekuluaruanne 25.08.07 vastuvtmise akt 16.08.2007 Tasutud EEL Ene-Eha pangakaardiga, Urbala, kuluaruanne 25.08.07 leandmisevastuvtmise akt 17.08.2007 Tasutud EEL leandmisepangakaardiga, lisatud vastuvtmise kuluaruandele 25.08.07 akt puudub

Tasutud EEL leandmisepangakaardiga, vastuvtmise kuluaruanne 31.08.07-27, akt puudub AMG-27

9(20)

13

04.09.2007

2000 krooni Kinkekaart summas krooni

14

03.09.2007

15

03.09.2007

16

03.09.2007

04.09.2007 995 19:16 Intersalon, Tallinn 5*100 03.09.2007 kinkekaarti, 14:18 Tallinna 2*500 Kaubamaja, kinkekaarti, Tallinn kokku summas 1500 krooni Kinkekaart 03.09.2007 summas 5500 10:16 krooni Stockmann, Tallinn Kinkekaart 03.09.2007 summas 1500 18:37 krooni Stockmann, Tallinn Kinkekaart 08.09.2007 summas 1500 14:17 krooni Stockmann, Tallinn

Tasutud Anna-Maria Galojani pangakaardiga, EEL hvitas kuluaruande 06.09.07 AMG-29 alusel Tasutud EEL pangakaardiga, 11.09.07, kuluaruanne AMG-31

Klarika Virit, leandmisevastuvtmise akt 04.09.2007 Klarika Virit, leandmisevastuvtmise akt 03.09.2007

Tasutud pangakaardiga, kuluaruanne AMG-31 Tasutud pangakaardiga, kuluaruande AMG-31

17

08.09.2007

EEL Liina Pello, leandmise11.09.07, vastuvtmise akt 03.09.2007 EEL Jekaterina Perkova, 11.09.07, leandmisevastuvtmise akt 03.09.2007 Tasutud Anna-Maria leandmiseGalojani pangakaardiga, vastuvtmise EEL hvitas kuluaruande akt puudub 10.09.2007 AMG-30 alusel Olga Vina, leandmisevastuvtmise akt 16.09.2007 leandmisevastuvtmise akt puudub

18

16.09.2007

Kinkekaart AS Stockmann summas 1500 krooni Kinkekaart summas krooni

19

20.09.2007

Tasutud sularahas, EEL hvitas kuluaruande 17.09.2007 AMG-33 alusel 20.09.2007 Tasutud Anna-Maria 300 15:35 Tallinna Galojani pangakaardiga, Kaubamaja, EEL hvitas kuluaruande Tallinn 25.09.07 alusel

A-M.Galojan kasutas kinkekaarte isiklikes huvides, tasudes nendega erinevate kaupade ja teenuste eest, kuid nidates MT raamatupidamisele, nagu oleks kinkekaardid antud le MT-le tid vi teenuseid osutanud isikutele tasuna. 13) Algdokumentideta lekanded vi kaardimaksed kuludokumente on Anna-Maria Galojani poolt esitatud summas 185 147,72. Vahe MT Eesti Euroopa Liikumine poolt lekantud summaga on 55 486,16 EEK, millises ulatuses puuduvad kuludokumendid: lekande toimumise Summa Selgitus vi kaardimakse kuupev 17.08.2007 627 Tasutud EEL pangakaardiga K:4797264000471178 16.08.2007 15:55 Tallinna Kaubamaja, Tallinn 18.09.2007 32 Tasutud EEL pangakaardiga K:4797264000471178 17.09.2007 15:13 Coffee IN/ Estonia 10(20)

54827,16

ps, Tallinn Muud kulutused

14) AS A-Selver kulu ei ole seotud MT Eesti Euroopa Liikumine tegevusega Arve nr/kuupev Summa Tasumine Arvel mrgitud kauba/teenuse (EEK) nimetus 570041 / 12.08.2007 6979,90 16.08.2007 EEL Selveri Kgi tooted pangakontolt nr 221011611487 15) AS ONOFF EESTI kulu ei ole seotud MT Eesti Euroopa Liikumine tegevusega Arve nr/kuupev Summa Tasumine Arvel mrgitud kauba nimetus 1011-197, 18.07.07 1665 EEL pangakontolt Babyliss kehahooldus 2051 mini nr 221021743251 brush; Sony kaasaskantav ICDB200; Samsung arvutitarvikud SOM7000X EST; Belkin juhtmed; Sony patareid

3. A-M. Galojan tunnistati KarS 345 lg 1 jrgi sdi selles, et tema, olles ajavahemikul 16.0627.09.2007 MT Eesti Euroopa Liikumine juhatuse liige ning tellides aadressilt Net-A-Porter.Com kaupu, esitas MT Eesti Euroopa Liikumine raamatupidajale nende tasumiseks kaupluse Queensway Book Store vltsitud arved: Arve nr nr 070727231759/ 27.07.2007 nr 070801234376/ 01.08.2007 nr 070810238164/ 10.08.2007 nr 070811238335/ 11.08.2007 nr 070801234190 Arvel mrgitud summa 1211,82 EUR 332,05 EUR 1981,22 EUR 440,06 EUR 564,48 EUR

1 2 3 4 5

Vltsitud arved esitas A-M.Galojan raamatupidamisele varalise kasu saamise ja enda poolt toimepandud omastamise varjamise eesmrgil. Tegelikkuses on A-M.Galojan arvetel mrgitud summade eest tellinud isiklikul eesmrgil kaupu veebipoest Net-A-Porter.com ning raamatuid nende arvete alusel ostetud ei ole. Esitatud arvete alusel omandas A-M.Galojan iguse nende tasumisel varalisele kasule summas 71 091,97 krooni. Ajavahemikul 16.06-27.09.2007 esitas MT Eesti Euroopa Liikumine raamatupidamisele vltsitud kinkekaartide leandmise-vastuvtmise aktid. Aktid on koostatud selle kohta, nagu oleks vastuvtjana alla kirjutanud isik saanud kinkekaardi mrgitud kuupeval ja kinnitab seda oma allkirjaga. Dokumentide sisu ei vasta tegelikkusele ja vastuvtja allkirjad nendel on vltsitud. Vltsitud dokumentide loetelu: Vastuvtjana mrgitud isik

Kuupev

1 2 3

OV IS JP

19.07.2007 23.07.2007 27.07.2007

Aktil mrgitud kinkekaartide summa (EEK) 1500 1500 1350

11(20)

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

OV OV L L ME E-E U K Vt KV LP JP OV ME

01.08.2007 01.08.2007 01.08.2007 15.08.2007 16.08.2007 17.08.2007 04.09.2007 03.09.2007 03.09.2007 03.09.2007 16.09.2007 14.09.2007

1000 815 1000 5500 1500 2500 995 1500 5500 1500 1500 9800

Vltsitud leandmise aktid esitas A-M. Galojan raamatupidamisele varalise kasu saamise ja enda poolt toimepandud omastamise varjamiseks. Aktid pidid nitama, nagu oleks kinkekaardid le antud MTle tid ja teenuseid osutanud isikutele, kuid tegelikkuses kasutas A-M. Galojan kinkekaarte isiklikul eesmrgil, tasudes nendega erinevate ostude ja teenuste eest. 4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni sdistatava A-M. Galojani kaitsja S. Sillar, kes taotleb kohtuotsuse thistamist ja igeksmistva kohtuotsuse tegemist ning esitab veel kaks alternatiivset taotlust. 4.1 Taotlust sdistatava igeksmistmiseks phjendab kaitsja eelkige asjaoluga, et millegagi ei ole mber lkatud A-M. Galojani vited selle kohta, et tehtud kulutused olid seotud mittetulundushingu tegevusega. A-M. Galojanil oli MT Eesti Euroopa Liikumise vara ksutamise igus. Seega vib olla tegemist KarS 2172 stestatud usalduse kuritarvitamisega, mitte vara omastamisega. A-M. Galojan ise dokumente vltsinud ei ole ning puuduvad tendid selle kohta, et A-M. Galojan teadis, et talle esitatud arved olid vltsitud. Kaitsja hinnangul ei ole kinkekaartide leandmise-vastuvtmise akt ksitletav dokumendina, millega saaks omandada mingeid igusi vi vabaneda kohustustest. 4.2 Alternatiivselt taotleb kaitsja kohtuotsuse thistamist ja kriminaalasja saatmist Harju Maakohtusse A-M. Galojani kohtu alla andmise otsustamiseks, sest kaitsja poolseid tunnistajaid kohtuistungile kutsumata jttes on maakohus rikkunud ausa kohtumenetluse phimtet. Kohus vttis sdistatavalt vimaluse ksitleda endapoolseid tunnistajaid, millega on rikutud tema kaitseigust. Nimelt jttis kohus kohtu alla andmise mruses kaitsja poolt taotletud tunnistajad kohtuistungile kutsumata, sest kaitsja oli esitanud vastavasisulise taotluse elektrooniliselt kell 17.48, so prast tpeva lppu. See vide ei ole aga asjakohane, sest KrMS 171 lg 3 kohaselt lpeb pevades (st nii kalendri- kui ka tpevades) arvutatav thtaeg viimasel tpeval kell kakskmmend neli. Lisaks sellele on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusigust, sest kohtuotsuses puuduvad phjendused selle kohta, miks kohus leidis, et sdistatav ei tegutsenud mittetulundushingu huvides. Kohus ei ole tendeid analsinud ning on jtnud kikidele kaitsja poolt tstatatud videtele vastamata. Tegemist on kahe kriminaalmenetlusiguse olulise stte rikkumistega, mida ei ole vimalik ringkonnakohtus krvaldada. Kuna rikkumine sai alguse eelistungil, siis tuleb kohtuotsus thistada ja kriminaalasi saata maakohtule uueks arutamiseks kohtu alla andmise staadiumis. 4.3 Teise alternatiivse taotlusena taotleb kaitsja jtta A-M. Galojanile mistetud karistus tielikult titmisele pramata. Kriminaalasja sisuks on mittetulundushingu juhataja tehingute otstarbekus. Reeglina kuuluvad sellised vaidlused lahendamisele tsiviilkorras. Seadusandja on sellise kuriteo eest 12(20)

ninud ette ka rahalise karistuse mistmise. Neid asjaolusid silmas pidades ei ole reaalselt rakandmisele kuuluva karistuse mistmine A-M. Galojanile phjendatud. Samuti ei ole tema senine elukik ja isikuomadused sellised, mis tingiksid talle reaalse vangistuse mistmise. 5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka MT Eesti Euroopa Liikumise esindaja H. Indela, kes taotleb kohtuotsuse thistamist osas, millega jeti MT Eesti Euroopa Liikumise tsiviilhagi viiviste vljamistmise osas rahuldamata. Apellatsiooni motiivide kohaselt on maakohus vralt tlgendanud KrMS 37 lg 1 stet, sest kriminaalmenetluse seadustik otsesnu ei stestagi, milliseid nudeid vib tsiviilhagi raames esitada. Samas on Riigikohus kohtulahendis nr 3-1-1-3-10 mrkinud, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks vib olla mis tahes tsiviiliguslik nue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hveolukorra taastamisele. Tegemist ei pea olema ksnes igusvastaselt tekitatud kahju hvitamise nudega tsiviiliguslikus mttes. Samuti on Riigikohus kohtulahendis nr 3-1-1-97-10 mrkinud, et tulenevalt menetluskonoomia ja efektiivse iguskaitse phimttest vib kannatanu tsiviilhagis esitada ka sellise nude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas sdistuse alusfaktidega. Seega vib Riigikohtu praktika kohaselt tsiviilhagis esitada ka viiviste tasumise nude. Viivis on ksitletav ka kannatanu otsese varalise kahjuna, mis kannatanule tekib seonduvalt sdistava poolt rahalise kohustuse mittetitmisega. Viivis on oma olemuselt tsiviiliguslik iguskaitsevahend (nue), mis on suunatud rahalise kohustusega titmisega viivitamisest tekkinud kahju hvitamisele. Viivise eesmrgiks on hvitada eelduslik kahju, mis tekib vlausaldajal rahalise kohustuse titmisega viivitamise tagajrjel. Seega on viivis oma olemuselt kahjuhvitise eriliik. Arvestades, et KrMS 37 lg 1 alusel vib tsiviilhagis esitada kahju hvitamise nude, vib apellandi arvates tsiviilhagis esitada ka viiviste tasumise nude. Kuriteoga teisele isikule kahju tekitades muutub kahjuhvitis alates kahju tekitamisest sissenutavaks, mistttu alates kahju tekitamisest on ka teo toimepannud isikul kohustus tasuda kuriteoga tekitatud kahju. Kesoleval juhtumil on kuriteoga tekitatud kahju 2007. aastal. Apellant on seisukohal, et on oluline vahe, kas talle makstakse kuriteoga vahetult tekitatud kahju (phinue) ra kohe 2007. aastal vi tehakse seda 2011. aastal vi veelgi hiljem. Kui kuriteoga vahetult tekitatud kahju kannatanule koheselt ei hvitata, on kannatanul igus nuda VS 113 lg 1 alusel viivist kui rahalise kohustusega titmisega viivitamisest tekkinud kahju. Arvestades, et apellant nuab viiviste tasumist seaduses stestatud mras, on sdistatavalt nutavate viiviste puhul tegemist kahjuga, mida seadusandja automaatselt rahaliste kohustuste titmisega viivitamisel eeldab. Praegusel juhtumil vljendab viivis kannatanu varalist kahju, mida ta on sunnitud kandma seoses asjaoludega, et sdistatav on kannatanu suhtes toime pannud kuriteo ning ei ole soovinud vabatahtlikult hvitada kogu kuriteoga tekitatud kahju. Arvestades, et tsiviilhagi menetletakse nii materiaal- kui ka menetlusiguse osas eraiguse stete jrgi, oleks igal juhul sdistatava sditunnistamisel otstarbekas ja menetluskonoomia phimttega koosklas mista sdistatavalt vlja lisaks phinudele ka viivis. Vastasel juhul peaks kannatanu prduma kohut koormates sama nudega uuesti maakohtusse. Apellant on arvamusel, et kuivrd tsiviilhagile kriminaalmenetluses kohaldatakse eraiguse stteid ning menetletakse TsMS-i jrgi, ei saa esineda mingit loogilist selgitust, miks kriminaalmenetluses ei misteta viiviseid vlja, kuigi tsiviilkohtumenetluses ei saa sellist ksimust tekkidagi. Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kohtukolleegium on mrkinud kohtulahendis nr 3-4-1-6-09, et menetluskonoomia on tulenevalt phiseaduse XIII peatkist phiseaduslikku jrku igusvrtus. 5. Ringkonnakohtu istungil kaitsja toetas apellatsiooni, taotledes igeksmistva kohtuotsuse tegemist. Kaitsja toetas ka alternatiivseid taotlusi, milles ta taotles kohtuotsuse thistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus vi mistetud vangistuse tielikult titmisele pramata jtmist.

13(20)

Sdistatav jagas oma kaitsja seisukohta. Kannatanu esindaja toetas oma apellatsiooni ja taotles kohtuotsuse thistamist osas, millega jeti kuriteoga tekitatud kahju viiviste osas tsiviilhagi rahuldamata. Prokurr leidis, et kaitsja apellatsioon tuleb jtta rahuldamata ning kannatanu apellatsioon rahuldada. RINGKONNAKOHTU PHJENDUSED JA SEISUKOHT 6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide videtega ning kuulanud ra kohtumenetluse poolte seisukohad leiab, et kannatanu apellatsiooni vited vrivad thelepanu, kuid kaitsja apellatsiooni vited kohtuotsuse thistamiseks alust ei anna. 6.1 Esmalt peatub kohtukolleegium kaitsja apellatsioonis tehtud etteheitel, et maakohus on jtnud kaitsja poolt taotletud tunnistajad kohtuistungile kutsumata, millega on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusigust. Kuigi kaitsja ei ole apellatsioonis kriminaalmenetlusiguse olulist rikkumist mratlenud, vib kriminaaltoimiku materjalide pinnal aru saada, et kaitsja peab silmas KrMS 339 lg 1 p-s 12 stestatud ausa ja iglase kohtumenetluse phimtete rikkumist. Kohtukolleegium ei leia, et maakohus oleks seda phimtet rikkunud. Kuni 31. augustini 2011. a kehtinud KrMS 227 redaktsiooni kohaselt esitab kaitsja prast sdistusakti koopia saamist hiljemalt kolm tpeva enne eelistungit kohtule oma taotlused ja nende isikute nimekirja, kelle kutsumist kohtuistungile kaitsja taotleb, ning prokuratuurile koopia nimetatud dokumentidest. Selle stte mte seisneb selles, et vimaldada kohtul ja prokuratuuril kolme tpeva jooksul kaitsja taotlusega tutvuda. KrMS 171 lg 1 kohaselt arvutatakse thtaega tundides, pevades ja kuudes. Thtaja hulka ei arvata tundi ega peva, millest loetakse thtaja algust. KrMS 171 lg 3 kohaselt pevades arvutamise korral lpeb thtaeg viimasel tpeval kell kakskmmend neli. Kui pevades arvutatava thtaja lpp langeb puhkepevale, on thtaja viimane pev sellele jrgnev esimene tpev. KrMS 171 lg 7 kohaselt ei ole thtaega mda lastud, kui kaebus on postitatud vi ldkasutatava tehnilise sidekanali kaudu edastatud enne thtaja mdumist. Kesoleva kriminaalasja materjalidest nhtub, et A-M. Galojani sdistusasjas pidi toimuma eelistung 19. jaanuaril 2011. a, mis oli kolmapev. Kuna thtaja hulka ei loeta peva, millest loetakse thtaja algust, siis tuleb eelistungi pev vlja jtta ja lugeda esimeseks tpevaks 18. jaanuar (teisipev), teiseks tpevaks 17. jaanuar (esmaspev) ja kolmandaks tpevaks 14. jaanuar (reede). Kuna pevades arvutamise korral lpeb thtaeg viimasel tpeval kell kakskmmend neli, siis oleks kaitsja pidanud esitama kohtule oma taotluse hiljemalt 13. jaanuaril 2011. a kell kakskmmend neli neljapeval). Kuna kaitsja edastas kohtule taotluse elektrooniliselt 14. jaanuaril 2011. a kell 17.48, siis selleks ajaks oli taotluste esitamise thtaeg mdunud. Kohtukolleegium rhutab siinjuures, et maakohtul puudus alus vljaspool menetlusthtaega esitatud taotluse vastuvtmiseks, sest Riigikohtu senise praktika kohaselt loetakse menetlusthtaegade rikkumine kriminaalmenetlusiguse oluliseks rikkumiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti 2010. a otsus vrteoasjas nr 3-1-1-55-10 ja 29. novembri 2010. a otsus vrteoasjas nr 3-1-190-10). Viidatud Riigikohtu lahendid on kll tehtud vrteoasjades, kuid see phimte on kohtukolleegiumi hinnangul kohaldatav ka kriminaalasjades, sest VTMS 38 lg 1 kohaselt jrgitakse kohtuvlises menetluses ja kohtumenetluses menetlusthtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlusthtaja ennistamisel kriminaalmenetluse stteid. 2. detsembril 2010. a on kaitsja saatnud maakohtule elektronkirja, milles teatab, et ta on A-M. Galojani kaitsja ja palub seoses hivatusega 9. detsembri 2010. a eelistung edasi lkata. Seega oli kaitsjal poolteist kuud aega oma taotluse igeaegseks esitamiseks. 19. jaanuaril 2011. a toimunud eelistungi protokollist nhtub, et kaitsja on toetanud oma taotlust kaitsjapoolsete tunnistajate kohtuistungile kutsumiseks. Kohtuistungi aegade planeerimisel on arvestatud vaid kannatanu ja prokurri poolsete tunnistajate lekuulamisega. Kaitsja poolt taotletud

14(20)

tunnistajate lekuulamise aegade planeerimist eelistungi protokoll ei kajasta. Eelistungi peval, so 19. jaanuaril 2011. a on kohus teinud nupidamistoas A-M. Galojani kohtu alla andmise mruse ja selle avalikult kuulutanud. Seega ei vasta tele kaitsja vited selle kohta, et eelistungil on prokurr ja kohus tema taotlust tunnistajate lekuulamiseks aktsepteeritud ning et kohtu seisukohast taotluse rahuldamata jtmise kohta sai ta teada alles ndala prast. Maakohtu esimese, so 8. mrtsi 2011. a kohtuistungi alguses on kaitsja korranud oma taotlust kaitsjapoolsete tunnistajate vljakutsumiseks. Kuna kaitsja oli taotluse esitamise thtaja phjendamatult mda lasknud ning KrMS 66 lg 1 kohaselt on tunnistaja fsiline isik, kes vib teada tendamiseseme asjaolusid, siis palus kohus kaitsjal selgitada, mida tema poolt taotletud tunnistajad teavad kesolevas kriminaalasjas tendada. Kaitsja keeldus selgitustest phjendusel, et ta ei pea vimalikuks kesolevas menetlusetapis neid asjaolusid avaldada. Kuna kaitsja ei selgitanud, mida need tunnistajad peavad tendama, siis jttis kohus kaitsja taotluse rahuldamata ning selgitas, et prast tendite uurimise lpetamist vib kaitsja KrMS 297 alusel oma taotlust korrata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-119-09 mrgitud seisukoha kohaselt on tiendavate tendite esitamine lubatud ka kohtuliku uurimise ajal. Kaitsja seda vimalust ei kasutanud ning nustus kohtuliku uurimise lpetamisega. Oma rahulolematust temapoolsete tunnistajate kohtusse kutsumata jtmise osas avaldas kaitsja alles apellatsioonis. Eeltoodut arvesse vttes on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on kaitsja poolt taotletud tunnistajate kohtuistungile kutsumata jtmise osas toiminud kriminaalmenetlusiguse norme jrgides, mistttu ei ole alust sdistada maakohut KrMS 339 lg 1 p-s 12 stestatud ausa ja iglase kohtumenetluse phimtte rikkumises. 6.2 Teiseks vastab kohtukolleegium kaitsja kriitikale kohtuotsuses motiivide puudumise kohta, millega on samuti rikutud oluliselt kriminaalmenetlusigust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-17-03 mrkinud, et kriminaalmenetluses lasub tendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on igus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad phjused. Kohtukolleegium leiab, et nii kaitsja apellatsiooni videte kui maakohtu otsuses sisalduva vga phjaliku tendite analsi pinnalt ei ole vimalik leida htegi argumenti esimese astme sdimistva kohtuotsuse aluseks olevate tendite mberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 mrkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust nitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jlgitav ja kohtu phjendused peavad olema veenvad. Kaitsja heidab maakohtule ette KrMS 339 lg 1 p-s 7 stestatud kriminaalmenetlusiguse olulist rikkumist, mis seisneb kohtuotsuses phjenduste puudumises. Kohtukolleegium ei jaga seda seisukohta, sest apelleeritud kohtuotsuses on maakohus KrMS 61 lg 2 alusel hinnanud tendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtukolleegium leiab, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jlgitav ja kohtu phjendused veenvad. Kohus on phjendanud, miks ta sdistatava A-M. Galojani talle esitatud sdistuses sdi tunnistab ja sellise karistuse mistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tendeid teisiti hinnata. Kaitsja apellatsioonis korratakse peamiselt samu viteid, mida sdistatav ja kaitsja esitasid esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistttu ringkonnakohtu ees ei tstatata mingeid uusi iguslikke ega tenduslikke argumente. Seetttu nustudes ties mahus maakohtuga A-M. Galojani sditunnistamise, karistuse mistmise ja tsiviilhagi rahuldamise osas ei pea kohtukolleegium maakohtu phjendusi ties mahus vajalikuks korrata. Pigem on kesoleval juhul tegemist olukorraga, kus apellant kohtu seisukohtadega ei nustu. Riigikohtu praktika kohtuotsuse motiveerituse ksimuses on olnud jtkuvalt seisukohal, et kohtuotsuses toodud phjendustega mittenustumine ei ole samastatav phjenduste puudumisega

15(20)

KrMS 339 lg 1 p 7 mttes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 2011. a otsus nr 3-1-1-23-11 ja 22. juuni 2011. a otsus nr 3-1-1-40-11). Apelleeritud kohtuotsuse leheklgedel 11-25 on maakohus episoodide kaupa tendeid hinnanud ning judnud phjendatult jreldusele, et A-M. Galojani poolt teostatud tehingud ei olnud sooritatud mittetulundushingu huvides, mistttu tema tegevuses on tuvastatud KarS 201 lg 2 p 2 objektiivne ja subjektiivne koosseis. kski kohtuistungil le kuulatud tunnistajatest ega uuritud kirjalikest tenditest ei kinnitanud sdistatava ja kaitsja videt, et tehingud olid tehtud mittetulundushingu huvides. A-M. Galojan on vitnud, et tal oli kokkulepe, et juhatuse liikmena on tal igus selliseid kulutusi teha. Maakohus on suhtunud A-M. Galojani sellesisulisse vitesse phjendatult kriitiliselt, sest ta ei tle, kes oli see isik, kes talle sellise iguse andis. Koosklas PS 22 lg-s 2 ja KrMS 7 lg-s 2 stestatuga ei pea keegi kriminaalmenetluses tendama oma stust. Kuid nii Euroopa Inimiguste Kohtu (Lingens ja Leitgeb vs Austria, lahend 11. detsember 1981) kui ka Riigikohtu senises praktikas on siiski asutud seisukohale, et juhul, mil sdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tendid oma videte igsuse kinnitamiseks vi vhemalt looma menetlejale reaalse vimaluse nende videte kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev sdistatav jtab esitamata oma videte igsust kinnitavad tendid ega loo reaalset vimalust nende videte kontrollimiseks, pole alust rkida sdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tlgendada kohtualuse kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 199. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99 ja 21. oktoobri 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-05). Lisaks sellele peab kohtukolleegium vajalikuks mrkida, et kui A-M. Galojani poolt videtu vastaks ka tegelikkusele, siis peaks see isik viibima koos A-M. Galojaniga sdistatavana kohtu all. Kohtukolleegiumi hinnangul on juba ainuksi objektiivse krvalvaataja jaoks arusaadav, et mainekate firmade ehete, aksessuaaride, parfmide, kosmeetikatoodete, jalatsite, rivaste vm soetamine, iluprotseduuride tegemine, enese ajakirjas reklaamimine ja Kreeta turismireis koos lennujaamades tehtud kulutustega ei saa toimuda hegi juriidilise isiku, sealhulgas mittetulundushingu huvides, mistttu sdistatava sellesisulised vited on alusetud ja ennastigustavad. 6.3 Kaitsja vidab, et A-M. Galojani tegevus mittetulundushingu vara enda vi kolmanda isiku kasuks pramises tuleks kvalifitseerida mitte KarS 201 lg 2 p 2 jrgi omastamisena, vaid KarS 2172 lg 1 jrgi usalduse kuritarvitamisena. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nustu. KarS 2172 lg 1 stestab, et selle normi jrgi on kuritegu vimalik kvalifitseerida ksnes juhul, kui sdlase teos ei ilmne KarS -s 201 stestatud steokoosseis. Seega tuleb juhul, kui isik, kellele on usaldatud vras vara ja kes on seda igust kuritarvitanud, esmalt kontrollida, kas esineb KarS -s 201 stestatud steokoosseis. Alles siis, kui vastus on eitav, tuleb kontrollida, kas sdlase tegevus vastab KarS 2172 steokoosseisule. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium 28. detsembri 2009. a otsuses kriminaalasjas nr 3-11-100-09 mrkinud, et nimetatud steokoosseisude piiritlemisel tuleb silmas pidada, et usalduse kuritarvitamise korral ei toimu teo toimepanija ksutusse vi valdusesse antud vara enda vi kolmanda isiku kasuks pramist KarS 201 thenduses. Riigikohtu hinnangul vib aga omastamisena vaadelda kitumist, mille korral teeb toimepanija igusnivuse tekitamise eesmrgil tehinguid tema iguspdevusse usaldatud, kuid kannatanule kuuluva varaga, mille tulemina lheb vara le sdlase vi kolmanda isiku kasuks. Asjaolu, et sdlane teeb vra vara pramiseks enda vi kolmanda isiku kasuks teatud tehinguid, millega luuakse vara ksutamiseks nilik iguslik alus, ei anna phjust ksitada toimepanija tegu usalduse kuritarvitamisena KarS 2172 lg 1 alternatiivi 1 mttes. Apelleeritud kohtuotsuse 27-ndal lehekljel on maakohus phjendatult tuvastanud, et A-M.Galojan pras talle usaldatud mittetulundushingu vara ebaseaduslikult enda vi kolmanda isiku kasuks, so pani toime KarS 201 lg 2 p 2 jrgi kvalifitseeritava kuriteo. Ka maakohus on viidanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-100-09 avaldatud seisukohale, et usalduse kuritarvitamine ei ole phiolemuselt omakasuline kuritegu, vaid tegemist on rakasutamis- vi usalduse murdmise koosseisuga.

16(20)

6.4 Kohtukolleegium ei nustu kaitsja seisukohaga, et isikut on vimalik sdistada KarS 345 jrgi ksnes juhul, kui on tuvastatud eelnev dokumendi vltsimise koosseis tema tegevuses. Tegemist on kahe erineva kuriteokoosseisuga. KarS 344 objektiivne koosseis neb ette vastutuse dokumendi, mille alusel on vimalik omandada igusi vi vabaneda kohustustest, vltsimise eest. KarS 345 lg 1 neb ette vastutuse vltsitud dokumendi kasutamise eest eesmrgiga omandada igusi vi vabaneda kohustusest. Seega KarS 345 lg 1 objektiivne koosseis ei eelda, et sdistatav on ise dokumendi vltsinud. Maakohus on phjendatult tuvastanud, et kuna A-M. Galojani eesmrk oli vltsitud dokumentide raamatupidamisele esitamisega varalise kasu saamise eesmrk ja enda poolt toimepandud omastamise varjamine, siis tegutses ta kavatsetult. Samuti ei nustu kohtukolleegium kaitsja vitega, et kinkekaartide leandmis-vastuvtmisaktid ei ole dokumendid. KarS 345 peab silmas kiki dokumente, vlja arvatud thtsat isiklikku dokumenti, mille kasutamine on kriminaliseeritud eraldi KrMS -des 348-350. Ei ole oluline, kas tegemist on ametliku dokumendi vi eradokumendiga. Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mttevljendust, on meldud iguskibes tendama juriidilise thtsusega asjaolusid ning millest selgub selle vljaandja. Kesolevas kriminaalasjas kinkekaardi leandmis-vastuvtmisakt on seega dokument, kus ks pool kinnitab kauba kttesaamist oma allkirjaga ja teine pool selle leandmist. Seega on tegemist dokumendiga, mis loob iguslikke tagajrgi. Apelleeritud kohtuotsuse leheklgedel 22-24 ja 26 on maakohus motiveeritult tuvastanud, et AM.Galojan oli dokumentide vltsitusest teadlik. Tunnistajate tlustest ja A-M. Galojani kontovljavttest nhtub, et mittetulundushingu raamatupidamisele esitatud vltsitud arvete summa kattub veebipoest ostetud riiete ostusummaga. Kekirjaekspertiis tuvastas, et kinkekaartide leandmisvastuvtmisaktidel on vastuvtja allkirjad vltsitud, leandja allkirja on aga kirjutanud tenoliselt AM. Galojan. Seetttu ei teki kohtukolleegiumil vhimatki kahtlust sellest, et sdistatav oli dokumentide vltsitusest teadlik. 6.5 Viimasena peatub kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni teisel alternatiivsel taotlusel, mille kohaselt jtta A-M. Galojanile mistetud vangistus tielikult titmisele pramata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 4. juuni 2004. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-41-05 ja 11. aprilli 2005. a otsuses nr 3-1-1-21-05 vljendatud seisukohta, et teatud osa vangistuse kohesele rakandmisele mramine vib kne alla tulla siis, kui kohus, otsustanud sdlase karistusest vabastamise, leiab siiski, et katseaja toime viks konkreetsele isikule mjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast vangistus ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on see seotud. Seega vib okivangistuse kohaldamist pidada phjendatuks, kui kohus juab veendumusele, et kuriteo toimepanemise asjaolusid ja sdlase isikut arvestades ei ole phjendatud pikaajalise reaalse vangistuse kohaldamine, kuid karistuse eripreventiivse eesmrgi saavutamiseks on teatud karistuse osa kohene rakandmine vajalik. Kohtupraktika kohaselt rakendatakse seda karistusliiki eesktt esmakordselt kohtu all olevate noorte sdistatavate suhtes. Vangistuse osalise titmisele pramise mte seisneb okiefektis, mis tekitatakse sdimistetule tema lhiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tsine hoiatus tema edasise kitumise suhtes. A-M. Galojan on kll varem kohtu poolt karistamata, kuid kohe prast mittetulundushingu juhatuse liikmeks saamist ja rahalistele vahenditele juurdepsu saamist, hakkas ta talle usaldatud vara enda vi kolmandate isikute kasuks prama. Kolme kuuga judis ta tekitada mittetulundushingule suure varalise kahju. Raha omastamist pdis ta varjata vltsitud dokumentide kasutamisega, pannes omakorda toime iseseisva kuriteo. Tekitatud kahju on hvitatud osaliselt. Oma sd A-M. Galojan ei tunnista ja annab ennastigustavaid tlusi, mis on vastuolus kriminaalasjas kogutud tenditega. Neid asjaolusid arvesse vttes nustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et A-M. Galojan peab talle

17(20)

mistetud vangistusest 5 kuud reaalselt ra kandma ning lejnud 1 aasta 5 kuud vangistust jb kanda tingimisi 4 aastase katseajaga. 6.6 Jrgnevalt peatub kohtukolleegium kannatanu apellatsiooni etteheitel, et maakohus jttis kannatanu tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju viiviste nudes phjendamatult rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 14. aprilli 2010. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10 mrkinud, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks vib olla mis tahes tsiviiliguslik nue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hveolukorra taastamisele. Tegemist ei pea olema ksnes igusvastaselt tekitatud kahju hvitamise nudega tsiviiliguslikus mttes. Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium 11. aprilli 2010. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-97-10 mrkinud, et tulenevalt menetluskonoomia ja efektiivse iguskaitse phimttest vib kannatanu tsiviilhagis esitada ka sellise nude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas sdistuse alusfaktidega, kuid mis ei tulene kuriteokoosseisuga kaitstava igushve kahjustamisest. Nii kannatanu iguste thusa kaitse kui ka kohtussteemi efektiivse toimimise seisukohalt on phjendatud vimaldada tal esitada kik kuriteosndmusega seotud tsiviilnuded he ja sama menetluse raames. Seega see, et mitmes tsiviilhagiga seonduvas kriminaalmenetluse seadustiku sttes rgitakse kuriteoga tekitatud kahjust ja selle hvitamisest, ei thenda seda, nagu oleks kuriteo toimepanemine iseenesest kannatanu nude alus ja nagu saaks kannatanu tsiviilhagis nuda ksnes kahju hvitamist. Tsiviilnude alus ei ole mitte sdistatava kuritegu, vaid tegu, mis tidab tsiviiliguste ja kohustuste tekkimise eeldused. Seejuures vib kannatanu esitada tsiviilhagis sdistatava vastu mis tahes tsiviiligusliku nude, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hveolukorra taastamisele ja mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas sdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Seega iguspraktikas seni levinud arusaam, nagu saaks kriminaalmenetluslikus tsiviilhagis taotleda ksnes kuriteoga tekitatud kahju hvitamist, kusjuures sellise nudealusena ksitatakse kuriteo toimepanemist iseenesest, on tnaseks pevaks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt hemtteliselt tagasi lkatud. KrMS 2 p 4 kohaselt on kriminaalmenetlusiguse allikaks Riigikohtu lahendid ksimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusiguse allikates, kuid on tusetunud seaduse kohaldamisel. KrMS 364 lg 1 p 3 kohaselt on sellised Riigikohtu lahendid Eesti kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele kohustuslikud. Eeltoodut arvesse vttes jttis maakohus kannatanu tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju viiviste nudes phjendamatult rahuldamata. Seega kohtukolleegium nustub kannatanu apellatsiooni vitega, et viivis on oma olemuselt kahjuhvitise eriliik, mille hvitamise nude vib esitada ka kriminaalmenetluses. Vastasel juhul peaks kannatanu prduma sama nudega uuesti maakohtusse. VS 113 lg 1 stestab, et rahalise kohustuse titmisega viivitamise korral vib vlausaldaja nuda vlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenutavaks muutumisest kuni kohase titmiseni. Viivise mraks loetakse VS -s 94 stestatud intressimr, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nhtud krgem intressimr kui seadusjrgne viivisemr, loetakse viivise mraks lepinguga ettenhtud intressimr. VS 94 lg 1 ja 2 stestavad, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele vi lepingule tasuda intressi, on intressimraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga phirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimr enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses vi lepinguga ei ole ette nhtud teisiti. Intressimra igeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank vljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldatud teadete kohaselt oli alates 1. juulist 2007. a intressi- ja viivisemraks 11,0% aastas, alates 1. jaanuarist 2009. a 9,5% aastas, 1. juulist 2009. a 8% aastas ja 1. juulist 2010 8,25% aastas. VS 367 kohaselt vib viivisenude koos phinudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenutavaks muutunud, vljamistmist kohtult mitte kindla summana, vaid tielikult vi osaliselt protsendina phinudest kuni phinude titmiseni. Eelkige

18(20)

vib viivist nuda selliselt, et kohus mistaks selle vlja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina phinudest. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on 15. oktoobri 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-08 selgitanud, et kohus peaks otsuse tidetavuse huvides mistma otsuse tegemiseni arvestatud viivise vlja kindla summana, edasi aga protsendina phinudest, nagu on ette nhtud ka TsMS 367 teises lauses. Ebaige on tulevikku suunatud viivise vljamistmine kindla summana, n- pevamrana, kuna esiteks muutub seadusjrgne viivisemr VS 94 lg 1 ja 113 lg 1 koostoimes perioodiliselt ning teiseks vib kostja maksta vla ka osaliselt, mille jrel tuleb ka viivist maksta viksemalt summalt. Eeltoodut arvesse vttes on kesolevas kriminaalasjas: 1) ajavahemikul 27.09.2007-31.10.2007 viivis 573,25 eurot (55 945,25 eurot * 11% aastas * 34 peva, 365 peva aastas), 2) Kuna 01.11.2007 tasus A-M. Galojan MT Euroopa Eesti Euroopa Liikumisele 7988,96 eurot, siis ajavahemikul 01.11.2007- 31.12.2008 on viivis 6156,80 eurot (47 956,29 eurot * 11% aastas * 426 peva, 365 peva aastas), 3)ajavahemikul 01.01.2009-30.06.2009 on viivis 2246,72 eurot (47 956,29 eurot * 9,5% aastas * 180 peva, 365 peva aastas), 4) ajavahemikul 01.07.2009-30.06.2011 on viivis 766,50 eurot (47 956,29 eurot * 8% aastas * 729 peva, 365 peva aastas), 5) ajavahemikul 01.07.2009-03.10.2011 on viivis 1018,91 eurot (47 956,29 * 8,25% aastas * 94 peva, 365 peva aastas). Seega moodustab 3. oktoobri 2011. a seisuga kuriteoga tekitatud kahju viiviste summa 17 658,17 eurot, mis tuleb A-M. Galojanilt MT eesti Euroopa Liikumise kasuks vlja mista. Lisaks sellele tuleb A-M. Galojanilt TsMS 367 alusel vlja mista alates 4. oktoobrist 2011. a kuni phinude 47956,29 eurot titmiseni MT Eesti Euroopa Liikumise kasuks viivis VS 113 lg 1 stestatud mras. TsMS 439 kohaselt ei vi kohus otsuses letada nude piire ega teha otsust nude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Samasugust seisukohta on vljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium 28. jaanuari 2010. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-09. Seetttu rahuldab kohtukolleegium kannatanu viiviste nude mitte kohtuotsuse tegemise, vaid kohtuistungi peva seisuga, nagu taotles kohtuistungil kannatanu esindaja. 6.7 Viimasena peatub kohtukolleegium kannatanu valitud esindaja tasu vljamistmisel. KrMS 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale vi esindajale makstud mistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS 185 lg 1 stestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse ks KrMS 337 like 1 punktides 2-4 vi likes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 14. aprilli 2010. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10 selgitanud, et sarnaselt sdistatavale on ka kannatanul igus eeldada, et kriminaalasi lahendatakse kigis ksimustes lplikult igesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hvitama ksnes enda phjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud. Kui kohtukaebemenetluses tuvastatakse madalama astme kohtu otsuse vigasus, tuleb kaebemenetluse kulud jtta riigi kanda. Selline jreldus tuleneb hemtteliselt ka KrMS 185 lg-st 1. Kuna kohtukolleegium kannatanu apellatsiooni rahuldab, siis lasub kannatanul tekkinud apellatsioonimenetluse kulude hvitamise kohustus kesoleval juhul riigil. Kannatanu valitud esindaja on taotlenud Eesti Vabariigilt MT Eesti Euroopa Liikumine kasuks 873,60 euro vljamistmist apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks. Taotlusele lisatud arvetelt nhtub, et igusteenuse osutamine on seisnenud maakohtu otsusele apellatsiooni koostamises ja kaitsja apellatsiooniga tutvumises. Kannatanu valitud esindaja riigilt ringkonnakohtu kohtuistungil osalemisega seotud kulutuste hvitamist ei taotle.

19(20)

Kohtukolleegium leiab, et tegemist on phjendatud taotlusega ja mistliku suurusega tasuga ning mistab Eesti Vabariigilt MT Eesti Euroopa Liikumine kasuks vlja 873,60 eurot apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks. 6.8 Sdistatava valitud kaitsja esitas kohtukolleegiumile taotluse jtta igeksmistva kohtuotsuse tegemise korral KrMS 181 kohaselt A-M. Galojanile apellatsioonimenetluses osutatud igusabi kulu riigi kanda. Kuna kohtukolleegium thistas kohtuotsuse kannatanu apellatsiooni alusel ja jttis sdistatava kaitsja apellatsiooni rahuldamata, siis jtab kohtukolleegium kaitsja taotluse igusabikulu riigi kanda jtmiseks rahuldamata. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 338 p-st 2, 340 lg 2 p-st 5 ja lg 4 p-st 5 kohtukolleegium thistab Harju Maakohtu 5. mai 2011. a otsuse osaliselt ja teeb selles osas uue otsuse.

Meelika Aava

Ivi Keskla

Sten Lind

20(20)