You are on page 1of 9

Tuuleenergia

Tuuleenergia
Tuuleenergia on üks mitmetest 'rohelistest' energiatootmise liikidest.Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Kõige algelisem tuuleenergia ärakasutamine on olnud veskites.Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast.Tuuleenergia puudusteks loetakse müra tekitamist, lindude lennu segamist ja maastikupildi rikkumist. Kuigi tegemist puhta ja ökonoomse kütuseliigiga, on tuulepotentsiaali ilmselgelt alahinnatud. http://www.copower.ee/alternatiiv/tuuleenergia/ http://maakond.blogspot.com/2006/12/tuuleenergia.html http://www.energiaekspert.ee/et/tuuleenergia

Tuuleenergia ajalugu
Esimene tuuleenergia pioneer Charles F. Brush
Charles F. Brush (1849-1929) on üks Ameerika elektritööstuse rajajaid. 1887-1888 aasta talvel ehitas Brush valmis tuulegeneraatori mida loetakse praegu esimeseks elektrit tootvaks tuuleturbiiniks. See oli tohutu, rootori läbimõõt oli 17 m ja tal oli 144 laba mis tehtud seedripuust. See turbiin töötas 20 aastat ja laadis akusid. Hoolimata oma suurusest oli sel tuulikul kõigest 12 kW generaator. Kuna nimetatud rootorimudel oli mitmetiivaline, ei andnud see oma aeglase pöörlemise korral paraku eriti suurt kasutegurit. Alles hiljem avastas taanlane Poul la Cour kiiresti pöörleva rootoriga tuuleturbiini millel on kõigest mõni laba ja mille efektiivsus on elektri tootmiseks tunduvalt suurem.

Teine tuuleenergia pioneer Poul La Cour
Poul La Cour (1846-1908) oli oma ametilt meteoroloog. Teda võib lugeda modernsete elektrit tootvate tuuleturbiinide isaks ja seda tänu tema uurimistööle aerodünaamika vallas. Poul La Cour oli ka esimene leiutaja kes ehitas spetsiaalse tuuletunneli eksperimentide läbiviimiseks. Poul La Cour teostas uurimusi elektrienergia salvestamiseks ja kasutas enda tuulegeneraatoritega

kuid turg kosub ja .toodetud elektrit elektrolüüsi teel veest vesiniku tootmiseks. tavaliselt 20 kuni 35 kW. Seal töötas ta veel mõned aastad. Saksamaa..ja osad kolme labaga. Sellest ajast on USAs paigaldatud tuulikuid vähe. kuid tulemus oli kõigil ühesugune . Suurem osa neist on Taani päritolu. Põhimõtteliselt sama süsteem on ka tänapäevastel stall control’süsteemiga varustatud tuuleturbiinidel. Juul leiutas sinna juurde aerodünaamilised pidurid mis hakkavad teatud tuulekiirusel pöörlemiskiirust hoopis pidurdama. Palm Springs’s. 1918 a. Ka esimene tuuleenergia ajakiri on asutatud Poul La Cour’I poolt. 1980-1981 aastatel töötati välja 55 kW tuuleturbiinid ja nendega löödi tänu oma tehnoloogilisele ja tööstuslikule uudsusele maailmas ka läbi. Suur tuulepark pandi püsti Taanis ja tänini maailma suurim USAs Californias. Smidth’i turbiinid: II maailmasõja ajal ehitas energiakompanii F. Esimene vahelduvvoolugeneraatoriga tuuleturbiin on valmistatud Poul La Couri endise 1904 a. Sellel turbiinil on rootori läbimõõt 54 m ja elektrit toodab sünkroongeneraator. Üks esimesi samme tänapäevaste firmade ja tuulikute suunas oli BONUS’e 30 kW tuulik. milledest mõned olid kahe. Seega kokku oli Taanis selleks aastaks installeeritud umbes 3 MW tuuleenergiat. Järgnevad tuulearendajad F. Tol hetkel moodustas see umbes 3% kogu Taani elektrienergia tarbest.L. Nii Taani. Viimane muide töötab edukalt ilma eriliste probleemideta tänini. Smidth mitmeid tuuleturbiine. oli Taanis umbes 120-l ettevõttel oma tuuleturbiin. Kõik need ehitatud tuuleturbiinid tootsid reeglina alalisvoolu. Elektri omahind saigi peamiseks tuuleenergiat pidurdavaks jõuks. Kahjuks aga kukkus kogu Ameerika Ühendriikide tuule areng kokku pärast 1985 aastat kui lõpetati California dotatsiooniskeemid. Juul’i poolt on loodud ka innovatiivne 200 kW-ne masin (1956-1957) elektrikompaniile SEAS. 1979 a ehitati Taanis valmis kaks 630 kW tuulikut milledest üks kasutas labade pööramiseks tänaseks tavaliseks saanud nn pitch control (tuule suurenedes pöörduvad labad) mehhanismi ja teine stall control mehhanismi. Sinna paigaldati 100 masinat. Samas ehitati sarnase võimsusega masinaid ka teistes tuuleenergiat arendavates riikides. Esimese õlikriisi ajal 1973 aastal tõusid taas huviorbiiti tuuleturbiinid kui alternatiivne elektritootmisviis. üks aasta pärast asutamist oli 356 liiget.kõikide masinate hind ületas mitmkordselt konkurentsivõimaluse. J. Turbiin oli nn stall control süsteemiga ja J. 1975 aastal see tuulik demonteeriti ja viidi Ameerika Ühendriikidesse NASA katsetustele. oli samas väga töökindel kuna see töötas ilma hoolduseta 11 aastat. 1980-ndad aastad 80-ndad aastad olid erinevate kontseptsioonide ja erinevate võimsuste väljapakkumise aeg. Ehitati nii ühe majapidemise jaoks sobivaid paarikümne kilovatiseid kui ka 2 MW-ne Tvind. lõpetaja Johannes Juul’i poolt. Inglismaa kui ka USA hakkasid looma uusi kontseptsioone ja välja töötama suure võimsusega tuuleturbiine. Tuulik mis oli mitmeid aastaid maailma suurim. Kolmelabaline masin koos elektromehhaanilise pööramissüstemiga oli teerajajaks just tänastele tuulikutele. La Cour asutas ka tuuleelektrikute ühenduse millel 1905 a.L. Vesinikku kasutas ta oma kooli lampides valguse saamiseks.

tuuleenergia. Regioonide arvestuses toodab kõige rohkem tuuleenergiat Euroopa. mõnikord võivad tühised 30 m tähendada kahekordseid tuulekiiruseid ja seega paremat toodangut. . Maailmas toodetakse kokku 197.ee ja GWEC – GLOBAL WIND 2010 aruanne) http://www.olukord paraneb. viltused puud) või uuritakse selle piirkonna meteoroloogilisi andmeid. Turuliider on praegu Saksamaa ja ka installeeritud võimsuse poolest liigub Saksamaa esirinnas tänu heale seadusandlusele. kolmandal kohal on Saksamaa (27. Kuna mere kohal on tuul tihedam. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud. Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna.Hiinale ei jää palju alla USA kes asub teisel kohal ja toodab 40. Sellisesse kohta paigutatud tuuleturbiin toodab rohkem energiat ning selle tõttu otsitaksegi suuremahuliste tuuleparkide rajamisel anemomeetritega sobivat kohta mõnikord lausa aasta aega.ee/images/stories/Taastuvenergia. Samuti paigutatakse tuuleturbiine ka ranniku äärde.pl?sid=09/04/19/2225203&mode=nested http://www. tootes 44. Mere ja maismaa soojenemine ja jahtumine päeva ja öö jooksul tekitavad tuult ning sobivad väga hästi tuulepargi rajamiseks. 2010. järgnevad Aasia ja Põhja-Ameerika. hoogsalt edened ka väiksete 5-20 kW tuulikute arendamine ja kasutamine majapidamistes.elfond. siis on ka merelt tulevad tuuled tugevamad. Neljandal kohal on Hispaania (20. (www. Väiksemate projektide puhul otsitakse looduslikke märke tugevast tuulest (nt. differentseeritud hinnapoliitikale ja paindlikule dotatsioonisüsteemile. aasta aruande kohaselt on Hiina kõige suurem tuuleenergia tootja maailmas.214 MW). Eesti tootis mullu 149 MW tuuleenergiat.337 MW tuuleenergiat.000 MW.065 MW). Kui tuul liigub kõrgendiku poole.ee/article.pdf Tuuleparkide asetus Tuuleenergia puhul on oluline tuuleparkide asetus. kuna mandri tuulisemad piirkonnad.039 MW tuuleenergiat.ee) Tuuleenergia maailmas Maailmas kasutatakse põhiliselt meres paiknevaid nn ofshore-tuuleparke.676 MW) ja viiendal India (13. siis ta surutakse üle takistuse samal ajal tuule kiirust suurendades . kuhu oleks mõtekas suuremaid tuuleparke ehitada. sest tuule puududes pole võimalik elektrit toota. Tuulikute üldvõimsus on tõusnud 3-5 MW-ni.tuuleenergia. Nende abil koostatakse detailsed tuulekaardid. (www. Ülejäänud riikide tuuleenergia tootlikus jääb juba alla 10.minut.180 MW. on enamasti muude objektide all kinni ja kui leidukski ruumi siis ainult väiksematele parkidele.

kus katsetati ebaõnnestunult NSV Liidus valmistatud 4…30-kW võimsusega tuulegeneraatoreid.tingimused merel on karmid. Iirimaale ning Inglismaale.septembril pandi tööle Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 150 kW tuulik. kus 100 merre paigutatud tuulegeneraatorit toodavad kokku 300MW energiat. Hetke seisuga on tuuleparkide koguvõimsus Eestis 76 tuuliku peale 160 MW. hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark – Virtsu Tuulepark. sest merel ei ole tuule kiirust vähendavaid takistusi ning seal on ka loomulikult tugevamad tuuled kui maismaal. Ilmselt muutuks inimeste suhtumine tuulikutesse optimistlikumaks. Selle energiat kasutati sooja vee tootmiseks 1997. oktoobril 2002 .8 GWh. et tuulikud on kenad ning et tuulikud on energiasõltumatuse ja keskkonnahoidlikkuse sümbolid. v’idavad et need rikuvad vaadet. Tuulenergia Eestis Eestis on väljavaated tuuleenergia kasutamisele üsna head. Osad inimesed pelgavad tuuleparke esteetilistel põhjustel. alandavad kohaliku kinnisvara väärtust jne. Praegusel hetkel tuulegeneraator enam ei tööta.a. kuidas viia tekitatav müra miinimumini. Mõned leiavad.8 MW ja planeeritud energiatoodang aastas on 4. 11. mille koguvõimsus on 14. et 350 m kaugusel . kui nad ise tarbiksid kohalike tuulikutega toodetud elektrienergiat või saaksid teatud kompensatsiooni nende talumise eest. Viru-Nigulas ja Aulepas.Tuuleparke võib ka otse merre ehitada. Esimesel tööaastal toodeti elektrivõrku 288 MWh elektrit. kuid samas teevad seda sama ka tavaliste elektrijaamade korstnad. mis on Hiiumaa elektritarbimisest alla 1 %. Teised leiavad.6 MW. Esteetika Tuulikute esteetiline pool on kindlasti subjektiivne küsimus. Praegune maailma suurim merel asuv tuulepark on Inglismaal. Thanet’is. suurendades niimoodi ülalpidamiskulutusi võrreldes maismaal olevate tuuleparkidega. seetõttu töötavat tuulikute disainerid pidevalt selle kallal. Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud Taani. Eestis esimesed katsetused tuuleenergia kasutamisele toimusid 1986-1990 Saaremaal Vätta külas. aasta 19. abrasiivsed ning korrodeerivad. sest keskmine tuulekiirus on 4-5 m/s. aastal 346 kW oli NSV Liidu selle aja võimsaim. Tuulepargi kolme tuuliku koguvõimsus on 1. On leitud. Vätta tuuleelektrijaam koguvõimsusega 1989. Tuulikute poolt tekitatav müra peegeldab asetleidvat energiakadu. Kuid tuulepargi rajamisel merre on ka omad miinused . Uuemad tuulegeneraatorid tekitavad tunduvalt vähem müra kui vanemad. kuhu saaks rajada tuuleparke. Prognoositav aastatoodang oli 300 tuhat kWh. et tuulikud vähendavad turismi antud piirkonnas. Suuremad tuulepargid asuvad veel Pakri poolsaarel. Nüüdseks on Virtsu rajatud veel kaks tuuleparki. Merre ehitatud turbiinid ei pea olema nii kõrged kui maismaale ehitatavad. Lisaks on Eestil pikk rannikujoon ja palju saari. Meri on tuulepargi rajamiseks tuule kiiruse ja stabiilsuse mõttes ideaalne paik.

et me ehitame tuuliku niimoodi. Kuid ka sellel disainil on omad vead: väikse tuule kiiruse puhul ei hakka nad tööle ning nad on sõltuvad oma asetusest . Igaüks saab endale koju osta mini-tuuleturbiini ning isegi nõrgema tuule puhul hakata omal käel energia tootmist katsetama.kui tuul valelt poolt puhub siis ei suuda nad enda võimsust täielikult rakendada. Disain Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema hästi disainitud. Väiksemate turbiinide puhul on see täiesti võimalik. kui ehitada kõrgemaid tuulikuid ja inimasustustest kaugemale. Võrreldes vanemate põlvkondade turbiinidega on tänapäeval kasutatavate efektiivsus palju suurem. See lahendus ei ole samuti midagi uut - . Kuid igal probleemil on lahendus. et ta sätib ennast ise vastavalt tuule suunale õigesse asendisse.tuulepargist on müratase madalam kui tavapärases liikluses või kontoris. Kui me mõtleme tuuleturbiinidest siis tuleb meile silme ette kõrge posti külge kinnitatud kolmelabaline masin. Tuule suunda me muuta ei saa aga mida me saame teha on see. Müra vähendab ka see.

nõutakse kasutuselevõtuluba.blogspot.com/2006/12/tuuleenergia. Väikesed tuuleturbiinid tagavad tulevikus eraisikutele ja firmadele energeetilise julgeoleku ja sõltumatuse elektrikatkestuste ja fossiilkütuste suurte hinnakoikumiste korral.html http://et.wikipedia. Keskmine tuule kiirus sellel ajavahemikul oli 3. natukene suurem tavalisest. põllumajanduses.8m/s. avaldust või ehitusluba. Testi tulemused näitavad selgelt.Väiketuuliku paigaldamine tuleb kooskõlastada ametkondadega. Väikesed turbiinid ei tooda ka mürareostust Väiketuuliku poolt tekitatav hääl sarnaneb külmutuskapi surinale tuule kiiruse 8 m/s juures.org/wiki/Tuuleenergia Vaikesed turbiinid Väikesed elektrituulikud võimaldavad toota elektrit hajutatult: koduses majapidamises. ning neid on võimalik kasutada autonoomsetena või ühendada elektrivõrku (nt.ee/web/index. suvilas. tööstuses jm. Väikesel turbiinil on suure ees ka oma eelised: tuule suuna muutumisel viib turbiin ennast saba abil ise kõige sobivamasse asendisse tuule suhtes.php/Tuul http://maakond.Kuigi Hollandi Zeelandi ühes tuulisemas piirkonnas läbi viidud test näitab. Olenevalt vallast. Ühe keskmise kodu elektriga varustamiseks läheks vaja selliseid aparaate 141 tükki. . linnades wifi saatjate energia tootjatena). tuulepargi maksumuseks tuleks aga üle kümne miljoni krooni. et väikesed tuuleelektrijaamad on põhimõtteliselt läbikukkunud tehnoloogia. Tosin ülivingeks peetud tuuleturbiini pandi ritta tuulisele lagendikule ning nende tootlikkust mõõdeti ühe aasta jooksul (1 aprill 2008 kuni 31 märts 2009). Kasutatud kirjandus: http://insenerlahendused. et energiatootluse kasumlikkus sõltub rootori diameetrist ning tuuleturbiini disain pole eriti oluline.ka vanasti ehitati tuuleveski pöörlevale alusele. Tulemused: kolm tuuleturbiini lagunesid ning teised suutsid hoolimata eriti vingest tuulest hämmastavalt vähe elektrit toota.

Tuule kiiruse muutlikkus tekitab lisakulutusi turbiinide poolt toodetud suure koguse energia integreerimisega võrku. kus aasta keskmine tuulekiirus on 5…6 m/sek. Tuuleenergia osa energia tootmisest kokku on Taanis lausa 20%. kuid samamoodi saavad toetusi kõik teised energialiigid. et ühe suure elektrijaamaga selline asi juhtub just siis kui ta asendab tuulegeneraatoreid. kui suurtel elektrijaamadel. Tuumaelektri tootmisel tekivad tuumajäätmed. ükski firma ei ehita tuumaelektrijaama oma raha eest. et see on halb ning. Toetused Tuuleenergiat toetatakse rahaliselt üle terve maailma. Tuuleenergia tootmine ei tekita saastet. mis ta kasutamata on. et kõik generaatorid langevad rivist välja. nagu gaas või kivisöe baasil. tuleb rajada varugeneraatoreid. mille pärast peaks tuuleenergiat teistest halvemaks pidama.Tuul Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4…5 m/sek. Ka ei tekita tuuleenergia kasvuhoonegaase. tuuleenergiaga saastet ei teki. Eesti taastuvenergia toetused on Euroopa Taastuvenergia Föderatsiooni (EREF) ja Euroopa energia portaali hinnangul ühed Euroopa madalaimad. et vahendid selle jaoks on juba ammu olemas ning ka taskukohased ning neid kasutatakse kui mõni suur elektrijaam võrgust välja langeb või siis hiljem tagasi võrku lülitatakse. hooldada. siis tuleb ilmsiks midagi muud. kuid tõenäosus. seda teevad ainult riigid. Et elektri tootmine oleks stabiilne ja et keegi ilma ei jääks. kelle jaoks kahjumisse langemine ei ole midagi hullu. olles sellega maailmas esimesel kohal. Kriitikud väidavad. mis tekitab inimestele üle terve maailma hiiglaslikku majanduslikku kahju. Samuti on taastuvenergia sektor pidevas arengus ning tõhusus suureneb jätkuvalt. Samas on Eesti võtnud Euroopa Liidu ees kohustuse. on meil palju! Üle 20m/s tuult esineb Tallinnas keskmiselt 9 päeval aastas. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks. lubades aastaks 2020 saavutada 25% taastuvenergia osakaalu kogu energia tarbimises. viies nii tuuleenergia tootmise hinna veelgi madalamale. Tuuleenergia vastased argumeneteerivad. Eesti . Tuulepargid saavad küll toetusi. on väike. Samas ei juhtu tuuleparkidega seda. et tuuleenergia ei ole majanduslikult tasuv energia tootmise viis. Kuid kui hakata kõrvutama tuuleenergiat teiste energialiikidega. Kokkuvõttes need viimased laused: tuuleenergia võrku lülitamisel ei teki mingeid suuri majanduslikke kahjusid.ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember. Tuul ei puhu alati ning seetõttu tuleb tuuleparkide rajamisel teha täiendavaid kulutusi nendeks puhkudeks. sest teda saab kõik see aeg. Ühe suure elektrijaamaga võib selline asi aga juhtuda. mis tuleb ohutult hoiustada. mis toodavad elektrit fossiilkütuste. mille mõju keskkonnale on hävitav. Tuuleenergia osakaalu viimine üle 20% on praegu siiski alles teoreetilisel tasandil. kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. kui tuul vaibub. valdavalt puhuvad lääne. et see on kallis kuid toetajad kummutavad selle väites. Kusjuures tuulegeneraatorite poolt toodetav energiakogus on palju väiksem.

Tuuleenergia Assotsiatsiooni arvutuste kohaselt tuleks selleks Eestis installeerida 864MW tuuleenergiat. väikese võimsuse tõttu agregaadi väikesed kapitalikulud (mitte erikulud!) ning ehitustööde suhteline lihtsus  võimaldab elektrituulikuid rajada kiiresti (0. Megavatise tuuliku ehitamiseks kulub praegu 1.7-1. eriti arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre.5 aastaga) nii munitsipaal. ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ . arenev ja täiustuv tehnoloogia. väike kahjulik toime keskkonnale. tööhõive suurendamine. elektrituulikute automatiseeritus vähendab personali vajadust ja käidukulusid.9 miljonit eurot ehk 26-29 miljonit krooni. Praeguse elektrituruseaduse järgi maksab riik tuuleenergia tootjatele igal aastal toetust 400 gigavatttunni elektri eest. elektrituulikute projekteerimiseks ja käitamiseks vajaliku tarkvara ja oskusteabe suhteliselt hea kättesaadavus. Praegu kooskõlastusringil oleva elektrituruseaduse muudatusega suureneb toetatav elektrikogus 600 gigavatt-tunnini. ühe kilovatt-tunni eest saavad tootjad riigilt 84 senti. Väljavaade müüa tuuleenergiat alla omahinna ei motiveeri tuuleparkide arendajaid uusi tuulikuid püstitama. Täna on Eestis elektrituulikuid vaid 150MW võimsuses. mistõttu tuleb kogu ülejäänud toodang müüa turuhinnaga ja ilma toetuseta. kasutades kohalikku tööjõudu elektrituulikute püstitamisel ja juhul. kasutatav ressurss (tuul) on tasuta. kui õnnestuks seadmeid või nende osi Eestis toota. piisava huviliste ringi olemasolu. mis ühtib ka kehtivas elektrimajanduse arengukavas sätestatud 900MW tuuleenergia eesmärgiga.kui eravahendite arvel. suur (Eesti vajaduste seisukohalt praktiliselt piiramatu) ressurss. praegu aga maksab elekter Nordpooli elektriturul 30-40 eurot. Tuuleenergia kasutamise plussid ja miinused Tuuleenergia kasutamise eelisteks on: ◦ ◦ ◦ ◦ taastuv ja puhas energialiik. Investeeringu tagasiteenimiseks mõistliku aja jooksul peaks müüdava elektri hind olema 80-90 eurot megavatt-tunni eest.

subsiidiumid tõstavad elektri hinda tarbijatele ja väliskapitali kaasamisel viiakse Eesti tarbijatelt kogutud toetused Eestist välja.suured kapitali erikulud (kr/kW). elektrituulikute ehituse ja käidu kogemuse ja oskusteabe vähesus Eestis.elektrituulikute nimivõimsuse madal kasutusmäär võrreldes teiste elektrijaamadega Eesti oludes jääb üldjuhul alla 30 %. reservvõimsuse vajadus tuulikute toodangu kompenseerimiseks tuulevaikuse perioodidel – elektrituulikute rajamine vähendab vajadust ehitada muud tüüpi juhitava iseloomuga elektrijaamu ainult väikeses osas. elektrituulikute võimsuse fluktuatsioonide kompenseerimine fossiilkütuseid kasutavate jaamadega suurendab keskkonnasaastet. raskused elektrituulikute elektromagnetilisel ühildumisel võrguga (pinge kõikumised. elektrituulikute fluktueeriva toodangu madal konkurentsivõime avatud elektriturul. peamiselt kahest eelnevast puudusest tingitud toodetud elektri suhteliselt kõrge omahind. ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ . toetusmehhanismide vajadus. flikker. reguleervõimsuse vajadus tuulekiiruse muutlikkusest tingitud väljundvõimsuse fluktuatsioonide silumiseks – selleks sobiv võimsus Eesti energiasüsteemis täna puudub. potentsiaalne negatiivne mõju Eesti majandusele – seadmete sisseost süvendab väliskaubanduse defitsiiti. reguleerimisreservide suurendamine tõstab kulusid süsteemis.Tuuleenergia kasutamise puudusteks on: ◦ ◦ elektrituulikute toodangu olemuslik juhuslikkus ja väga suur ajaline ebaühtlus. harmoonikud).