5.03.

2012

KAIU VALLA ARENGUSTRATEEGIA 2025

TERVE JA TKAS KAIU

5.03.2012

Sisukord
SISSEJUHATUS ..............................................................................................................................................................3 MDUNUD ARENGUPERIOODI OLULISED TULEMUSED................................................................................6 VLIS- JA SISEKESKKOND .................................................................................................................................6 VALD, VALDADE JA LINNADE KONKURENTSIS NING KOOSTS ..............................................................8 VALLA LDINE OLUKORD ........................................................................................................................................8 LDSTRATEEGIA ...................................................................................................................................................10 ARENGU KAVANDAMINE............................................................................................................................................12 ARENGURUUMID .......................................................................................................................................................15 ALLSTRATEEGIAD .............................................................................................................................................17 ..............................................................................................................................19 .................................................................................................22 STRATEEGIA RAKENDAMINE

ARENGU KAVANDAMISE ORGANISATSIOON

SEIRE, HINDAMINE, STRATEEGIA UUENDAMINE..............................................................................................22

Misted Arengukava arengustrateegiast lhtuv omavalitsusksuse pika-ja lhiajalise arengu eesmrke mratlev ja elluviimise vimalusi kavandav seadusandlik dokument. Arenguruum geograafiline piirkond, millega vald seostub, suhtestub. Eesmrk visioonist lhtuv siht, milleni soovitakse teatud ajaks juda ja mis on mratletav, mdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav. Erasektor - ldmiste, mis tuleneb avaliku vimu ja erasfri lahutamisest ning hlmab endas kahte philist koostisosa: risektorit ja mittetulundussektorit oma institutsionaalses kogumis. Ettevtja iseseisev majandusksus, juriidilise vormiga fsilisest isikust ettevtja vi rihing. Haldussuutlikkus1 - riigi/kohaliku omavalitsuse funktsioneerimise tagamine kikides ettenhtud valdkondades. Thendab tegevuspoliitikate elluviimise suutlikkust. Horisontaalsed vrtused - phimtted, millel on kiki arengukava strateegilisi valdkondi lbiv thendus. Kihelkond - eestlaste halduslik-territoriaalne ksus 13. sajandini, algselt hte himu kuuluvate elanikega ning histe majandus- ja kaitsehuvidega klade liit. Kirikukihelkond - maakoguduse piirkond ja htlasi kohalik omavalitsusksus. 1925. a. kihelkonnad kaotati ning luteriusu maa kogudused muudeti territooriumiga seostamatuiks usuhinguiks. Tnu ainelise ja vaimse kultuuri iserasustele oma rahvarivad, keelemurrak, eriprane rahvaluule jms on kihelkond peamine eesti keele, rahvaluule ja etnograafia uurimisel aluseks olev territoriaalne ksus.
1

Eesti Juhtimiskvaliteedi Keskus

5.03.2012 Konkurents2 - on subjektide pdlemine hise eesmrgi poole olukorras, kus he edu thendab teise ebaedu (institutsionaalne konkurents ehk ssteemikonkurents on konkurents regioonide vahel mobiilsete tootmistegurite prast). Koost - vastastikku ksteisele edu saavutamiseks (kasu saamiseks) vajalike eelduste loomine. Koostpiirkond kohalike omavalitsusksuste territoorium, mida iseloomustavad sarnased sotsiaalmajanduslikud, geograafilised ja kultuurilised tingimused ning kus avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel toimub tihe koost). Missioon organisatsiooni olemasolu lhiphjendus. Organisatsiooni standard reeglistik, mis peab tagama teenuste pakkumise protseduuri kvaliteedi. Partner huvitatud osapool. Piirkond mistahes ala vallas, mis vib hlmata vastavalt kontekstile mitut kla. Prioriteet esmathtis, millega arvestatakse eesmrke pstitades ja tegevusi kavandades. Phimtted kokkulepitud reeglid. Regioon mistahes piirkond Eesti Vabariigis, mis vib hlmata vastavalt kontekstile mitut valda vi maakonda. Strateegia ldine tegutsemisviis pikaajaliste eesmrkide saavutamiseks dokumenteeritud tulevikukujutlus; ideede, printsiipide, eesmrkide jt. kompleks. Organisatsiooni ja muutuva keskkonna vahelise tasakaalu saavutamise ja hoidmise vahend. Mratleb eesmrkidest tulenevalt organisatsiooni adekvaatse reageerimise keskkonnas toimuvatele muudatustele. Tegevuskava loend konkreetsetest lesannetest ja tegevustest, mida vallal on vaja tita pstitatud eesmrkide saavutamiseks. Tegevussuund olemuslikult sarnaste tegevuste kogum, mille kaudu kavatsetakse saavutada pstitatud eesmrgid. Valla organisatsioon - valla allasutused, vallavalitsus ja volikogu. Visioon soovitud tulevikuseisund, mille poole organisatsioon oma tegevuses pdleb. Sissejuhatus 1.1 Arengustrateegia Kaiu valla arengustarateegia 2025 on valla esimene pikaajaline strateegiadokument. Strateegia phiosa vljattamine arenguseminaride vormis toimus perioodil jaanuar kuni aprill 2011. Ts osalesid aktiivselt vallaametnikud, poliitikud, ettevtjad, strateegia eri valdkondade huvilised. Strateegia arengu alusdokumendina on vajalik Kaiu vallavalitsuse ja vallavolikogu liikmetele, kes ttavad vlja erinevaid arengukavasid, programme ning langetavad vallaaelu tulevikku mratlevaid otsuseid. Kindlasti on pikaajalisest strateegiast huvitatud valla elanikud, ettevtjad ja investeerijad, et olla informeeritud sellest, millised on valla arengu pikaajalised perspektiivid. 1.2 Asukoht, kujunemine

Kaiu vald asub Rapla maakonna kirdeosas, phja- ja kirdepiir htib maakonna piiriga. Vald piirneb Rapla maakonna Juuru, Kehtna ja Kru valdadega, Harju maakonna Kue vallaga ning Jrva maakonna Vtsa vallaga.
2

Wiki

5.03.2012 Valla pindala on 261 km2. Elanike arv seisuga 01. jaanuar 2011 a. oli 1472 elanikku. Valla keskuseks on Kaiu alevik, mis asub Purila Kose mnt.-lt lunasuunas 3 km kaugusel. Maakonnakeskusest Raplast asub Kaiu alevik idasuunas, 25 km kaugusel. Pealinnast Tallinnast asub vald lunasuunas, 65 km kaugusel. Valda lbib KosePurila maantee (registrinumbriga 14), mis on ks Eesti tugimaanteedest. See saab alguse KoseJgala maantee kolmandal kilomeetril Kose alevikus. Tee pikkus on 39,1 km. Tee lpeb TallinnRaplaTri maantee 37. kilomeetril Ra klas. Maastikuliselt kuulub Kaiu valla loodeosa enamjaolt Harju lavamaasse, kesk- ja kaguosa kuuluvad Krvemaasse. Pllumajanduslikku maad on kige rohkem Kaiu mbruses. Krvemaal valdavad leht- ja segametsad ning sood (Aela, Krgeme, Loosalu ja Viirika raba, Kiigeme, Mahtra ja Mustsoo). Kaiu vallas on Keila (saavad alguse Keila ja Atla jgi), Pirita (Tuhala jgi) ja Prnu (Kru jgi) jgikonna veelahe. Rohkesti on rabajrvi (Loosalu, Kadjajrv, Aeljrv) ja laugastikke. Suure osa vallast hlmavad kaitsealad: Aasume kaitseala, Knnumaa maastikukaitseala (kirdeosa), AelaViirika sookaitseala, Kuimetsa karstikaitseala, Mahtra raba kaitseala ning Piiumetsa sookaitseala (osaliselt). Metsamaa hlmab vallast 43 % (riigimetsamaad majandab Vahastu metskond). Valla loodeosa lbivad Kose-Purila maantee ja Paide-Roovere-Kuimetsa tee. Lisaks valla keskusele Kaiu alevikule, on suuremad asulad-klakeskused veel Kuimetsa (algkool, rahvamaja, raamatukogu, tegutseb Kuimetsa Kristlik Elava Jumala Kogudus) ning Vahastu (rahvamaja, raamatukogu ja EEKJ kogudus). Ajalooliselt on enamus Kaiu valla territooriumist kuulunud Juuru kihelkonda, Vahastu mbrus aga Tri kihelkonda. Kaiu vald on moodustatud Eesti Vabariigi otsusega nr. 232 22. juulist 1993.a. Valla territooriumi moodustavad endised (1938.a.) Kaiu, Kuimetsa ning Vahastu vald. 1.3 Lhiajalugu

Periood 1 13. sajandi algus - Kaiu kla esmamainimine, kui Taani kuningas tegi annetusi Kaiu Tsistertslaste Ordule. 1241. aasta - Kuimetsa (Quiuames) kla esmamainimine Taani hindamisraamatus. 1286 aasta - sai Tallinna naistsistsertslaste klooster kinkeaktiga oma valdusse Kuimetsa ja Kaiu mbruse maad. 1345. aasta - esimesed teateid kloostrimisa kohta. 15. ja 16. sajand - Feodaalse killustumise perioodil jagunes Juuru kihelkond taanlaste ja Tallinna kloostrite vahel. Kihelkonna idapoolse osa peremeheks sai Tallinna naistsistertslaste klooster. 15. sajandi algus - Kuimetsa kloostrimisa kaitseks ehitati Tornlinnus (arvatavasti 1412), mis hvis Liivi sja ajal 1574. 1787. aasta - Kuimetsa kooli asutamine. 1816. aasta Kaiu vald 1842. aasta - asutati Kasvandus misakool, mis asus Nigula talu tagakambris. 27. novembril 1858 - alustas tegevust vallakoolina Vahastu kool. Vallakoolist hiljem hakkas tle Vahastu Vene igeusu abikool, kus pidi rkima venekeeles, petajateks olid vene igeusu kstrid. 1917. a hendati mlemad koolid ning muudeti 4-aastaliseks. 4

5.03.2012 1863. aasta Kaius asutati laulukoor. 1866. aasta - loodi Vahastu vald Tri kihelkonnas Jrvamaal ja kandis tol ajal nime Wahhast. 1883. aasta - ehitati Vahastu kirik, Tri abikirikuna. 1891. aasta loodi Kaiu ja Kuimetsa vallad Juuru kihelkonnas Harjumaal. 1893. aasta Kaius moodustati laulu- ja mnguselts. 1907. aasta Kaius asutati raamatukogu. aprill 1912 Kaiu Piimahisus 24. november 1912 valmis Kaius talupoegade initsiatiivil ehitatud praegune koolimaja Kasvandu klas. Kool on kandnud jrgmiseid nimesid: 1936.a. Kaiu 6-klassiline kool, Kaiu 7-kl. Kool, 1962.a. Kaiu 8-kl. Kool, 1986.a. Kaiu 9-klassiline kool ja alates 1991.a. Kaiu Phikool. Periood 2 22. mail 1927 asutati Kaiu VT hing 1931. aaata pstitati Vahastu kirikuaeda vabadussja monument, mis taasavati 10. septembril 1989.aastal. 7. oktoober 1938 - kaotati Vahastu vald Vabariigi President Konstatin Pts otsusega nr 88 (RT 1938, 87, 776), mis astus jusse 1. aprillil 1939.a 1939. aasta Kuimetsa vald: liideti Harjumaa Kaiu ja Kuimetsa vallad ning Jrvamaalt lisati Vahastu vald oma kladega. Osa Vahastu vallale kuulunud riigimetsa maid lks tolle otsusega vrskelt moodustatud Kru vallale. Periood 3 8. august 1945 - Kuimetsa valda moodustati kolm klanukogu, Vahastu, Kaiu ja Kuimetsa. 26. september 1950 - arvati Kuimetsa vald vastmoodustatud Rapla rajooni koosseisu. Kaotati nimetus vald ning kolm klanukogu (Vahastu, Kaiu ja Kuimetsa) liideti kokku Kaiu klanukoguks. 1972. aasta - liideti Kaiu klanukogu Juurule, nimetuseks ji Juuru klanukogu. Periood 4 21. november 1991 - Juuru vallale anti omavalitsuslik staatus. 11. mrts 1993 - Kaiu vald eraldus Juuru vallast samade piiridega, millega ta 1972. aastal liidetigi. 26. veebruar 1996 Kaiu valla lipu ja vapi kinnitamine 2007. aasta - O Kaiu LT Karitsa suurfarm, mille ehitus lks maksma ligi 40 miljonit krooni. 2004. aasta Kaiu Phikool - Tervist edendav kool (TEK). 2. veebruar 2010 - vanas meiereihoones avati Kaiu Huvikeskus. Hoones hakkasid tegutsema Kaiu Muusikakool, Kaiu PK poiste tpetuse klass, kunstiklass - lastele ja kigile kunstiga tegelevatele inimestele ja kogu vallarahvale kasutamiseks jusaal - saun 1.4 Eripra*

Laskespordi keskus; Kaiu Vabatahtlik Tuletrje hing (3 eraldiasuvat meeskonda); Mustade ahvenatega asustatud Loosalu rabatoiteline jrv; Eesti suurimad karstikoopad (Iida urked); Kuimetsa kloostrimis ja linnus on E.Bornhe jutustuse "Vrst Gabriel" ks tegevuspaiku; 5

5.03.2012 Nn rootsi vrvi algaine, punakaspruuni vrvimulla, leidumine. Mdunud arenguperioodi olulised tulemused Positiivsed arengud Huvikeskus muusikakool, tpetus poistele, kunstikool Hooldekodu renoveerimine Vahastu kiriku katus kogukonnale thtis Vee- ja kanalisatsioonissteemide uuendamine Teed tolmuvabaks Toomja tee, Karitsu tee, Vana-Kaiu Laste mnguvljakute korrastamine Kuimetsa kultuurimaja paljud huvitavad ritused erinevatele sihtgruppidele Spordiobjektide korrastamine (terviserada, miniareena, skatepark) Vabatahtlike pritsimeeste tunnustamine riigi tasemel Tolla kla edulugu likiire internet valla keskuses Vahastu metsavendade haudade thistamine Kolgu risti renoveerimine Kaiu klad ja saunad raamatu valmimine Valla sportlaste rahvusvahelised saavutused Projektide rohkus, elavnenud kodaniku initsiatiiv

Negatiivsed arengud Elanikkonna juurdekasv on loodetust viksem Phikooli laste arvu vhenemine Vahastus on suletud algkool-lasteaed, kauplus, postipunkt, metskond Kaiu rahvamajas hisrituste puudumine Lasteaia bassein, renoveerimine Vana-Kaiu misa lagunemine Turismi arendamisel puuduvad olulised edusammud Viidamajandus korrastamata Prantsuse keele klass ji rakendamata Kaiu aleviku knniteed kehvas seisus Puudega inimeste liikumisvimalused pole paranenud Kuimetsa vana koolimajal puudub rakendus Noortetoa tegevuse lpetamine Karitsa ujumiskoht kinni kasvanud Suhteliselt kehv internet klades Perearsti lahkumise jrel puudub pikemat aega kohapealne perearstikeskus

Vlis- ja sisekeskkond

5.03.2012 levaate andmiseks valla erinevates valdkondades toimunud suundumustest on otstarbekas jaotada need, lhtudes nende mjust arengule, kaheks. Seega helt poolt on tegemist selliste trendidega, mis on loonud soodsa pinnase valla edasiseks arenguks. Teise poole moodustavad negatiivsed suundumused ja muutustega kaasnenud uued probleemid. Nende osas on tegemist selliste toimunud vi toimuvate arengutendentsidega, mis nendega mittetegelemise korral vivad muutuda mrkimisvrseks takistuseks Kaiu valla edasisele arengule. 1.5 Arengut mjutavad ldised vlistegurid ja trendid Negatiivsed rahvastikuprotsessid (negatiivne iive, rahvastiku vananemine) tingivad rahvastikukoormuse jtkuva kasvu. Tikka judvate inimeste arvukus vheneb vrreldes pensioniealiste inimeste arvukusega; Ttus. Alates 2010. aasta teisest kvartalist hakkas ttus peale kaheaastast kasvu vhenema. Suurenenud on noorte tpuudus, mis on tingitud 1980ndatel sndinud arvuka plvkonna sisenemisest tjuturule. Riskiks on pikaajaliste ttute osakaalu ja struktuurse tpuuduse suurenemine, kuna uusi tkohti lisandub suhteliselt vhe. Tju puudus on saamas probleemiks ldise rahvastiku vhenemistendentsi tttu. Hinnakasv on viimasel ajal olnud kiire nii Eestis kui ka euroalal. See on ennekike tingitud toidu- ja toormehindade tusust maailmaturul, kodumaiste tegurite roll on seni olnud tagasihoidlikum. Elatustaseme ja elukeskkonna kvaliteedi erinevus keskuste ja maa-piirkondade vahel on heks oluliseks phjuseks elanikkonna lahkumisel maapiirkondadest. Eelistatumaks sihtpunktiks on pealinn Tallinn ja selle lhimbrus ning regioonikeskused, kuhu on koondunud valdav osa tkohtadest. Pikemas perspektiivis saab elukoha valikul mravamaks keskkonnakvaliteet; Phja-Eesti, eelkige Tallinn ja Harjumaa, domineerimine majanduses teiste Eesti piirkondadega vrreldes. Investeeringud ja tootmine on kogunenud suuresti Tallinnasse vi selle mbrusesse, mille tulemusena on sealne tkohtade konkurentsivime ja inimeste elatustase vrreldes teiste piirkondadega krgem; Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamine vimaldab htlustada Eesti ldist arengutaset teiste Euroopa Liidu riikidega ja tasakaalustada Eesti-siseste piirkondade erisusi. Eestil on vimalik kasutada Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Pllumajanduse Arengu- ja Tagatisfondi ning Kalanduse Arendusfondi vahendeid. Piiride avatus, mobiilsus. Maailmas nitab tusutrendi inimeste liikuvus: tugevneb suundumus liikuda, vahetada elu- ja tkohti ning seda nii riigisiseselt kui teistesse riikidesse liikudes. Nimetatud trendiga paralleelselt ja seda vimendavalt sveneb konkurents kvaliteetse t ja kvalifitseeritud tju prast. Uue plvkonna netistumine, digitaliseerumine, virtuaalsus. Virtualiseerumise trend thendab ka kultuuri virtualiseerumist kultuur on jrjest vhem seotud mingi konkreetse aja ja kohaga. Sellega seoses avarduvad ka kultuuris osalemise vimalused. Tervisliku mtlemise kasv. Igapevases elus vrtustatakse rohkem tervist, pratakse senisest enam thelepanu riskide vhendamisele. Valla arengut toetavad vallasisesed muutused Maksumaksjate arvu kasv Laste sndivuse stabiliseerumine Pllumajandusettevtete elu paranemine 7

1.6

5.03.2012 1.7 Tolmuvabade katetega teede osakaalu kasv Isikliku transpordi osakaalu kasv Klaelu aktiviseerumine ja mittetulunduse elujulisus Projektikirjutamise aktiivsuse kasv Valla arengut takistavad vallasisesed muutused Elanikkonna vananemine ja vhenemine Hoonete, teede amortiseerumine Sotsiaalvaldkonna t suurenemine Kogukonnaliikmete huvi vhenemine kohaliku elu vastu

Vald, valdade ja linnade konkurentsis ning koosts 1.8 Konkurentsi ja koost tegurid

Konkurentsi ja koost tegurid ehk mille alusel konkureeritakse vi tehakse koostd on jrgmised: Valda elama asujad; Vallast lahkujad; Mujalt tle tulijad; Vljaspool valda tl kijad; Kooli tulijad pilased; Mujal koolis kivad pilased; Elukondliku teeninduse, hariduse, kultuuri ja spordi teenuste mitmekesisus ja kvaliteet; Kultuuri ja spordi teenuste ja sndmuste tarbijad; Turistid ja nendega seotud teenused; Erasektori investeeringud; Riigieelarve investeeringud; EL investeeringud.

Valla ldine olukord Valla peamisteks tugevusteks on Tallinna suhteline lhedus, unikaalne looduskeskkond, arenenud pllumajandustootmine, mainet kujundavate rituste traditsioon, suuremate keskuste Kaiu ja Kuimetsa olemasolu. Olulised nrkused on elanikkonna vhenemine, ttuse kasv, perearsti puudumine. Philised vimalused on valla ssteemne tutvustamine, naabrite ja maakonna keskusega koost arendamine ja EL vahendite parem kasutamine vajalike projektide lbiviimiseks. Ohuks valla arengule on elanikkonna jtkuv vhenemine ja vananemine ning sotsiaalse koormuse kasv. 1.9 Tugevused ja nrkused 8

5.03.2012

Tugevused Geograafiline asukoht tkohtade ja suurkeskuse Tallinna suhteline lhedus Hajaasustus, puhas loodus, privaatsus Viljakas pllumaa Moodne pllumajandustootmine Unikaalne looduskeskkond (rabad) Vljakujunenud sotsiaalne infrastruktuur (sh kultuuri- ja spordirajatised) ja avalikud teenused Tugev mittetulundussektor

Nrkused Vhenev ja vananev elanikkond Geograafiline asukoht kaugus keskustest, suur sltuvus transpordihendustest Tkohtade puudus Tulubaasi vhenemine Perearsti puudumine Elukondliku teeninduse madal tase (heklgsus, mahajmus) Kogukonna siseste sidemete nrgenemine Juhendajate, treenerite vhesus Nrk turismiteenindus Nrgalt kaitstud phjaveega ala Teede ja tnavate ebarahuldav seisund 1.10 Vimalused ja ohud Vimalused EL vahendite parem kasutamine Klaelu elavdamine Noorte kaasamine Valla ssteemne tutvustamine Naabrite ja maakonnakeskusega koost arendamine Olemasolevate hoonete ja ruumide parem kasutamine mberpe, tienduskoolitus, ennetav koolitus Turismipotentsiaali kasutamine Ettevtlikkuse stimuleerimine Rahvusvahelise koost arendamine

5.03.2012 Ohud Noorte lahkumise ja elanikkonna vananemise tagajrjel nn vald-vanade-koduks muutumine Kohaliku majanduselu hbumine (tkohad, ettevtlus) Haldusreform valla sundliitmine (e kadumine) Valla edendajate lahkumine Vallaelust vrandumine e remaastumine Valla tulubaasi oluline vhenemine Haridusreform kooli sulgemine

1.11 Probleemid ldised probleemid Vike rahva arv, hre asustus, rahvastiku vananemine, noorte lahkumine; Tkohtade vhesus, ttus, majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku kasvav osakaal; Vike omavalitsuse tulubaas, Avalike teenuste kttesaadavuse territoriaalne ebahtlus ning elukondliku teeninduse (sh. teede korrashoid, kiire internetihendus, histransport) mittevastavus kaasaja nuetele ning kujunenud arengusituatsioonile; Puudulik ettevtluse tugiinfrastruktuur, ettevtetevahelise koost ja histegevuse nrkus; Puudulikud rahvusvahelised sidemed, nrk koost naaberomavalitsustega; Olemasolevate kultuuri- ning loodusvrtuste vhene rakendatus piirkonna arengu teenistusse; Ebapiisav kogukondlik aktiivsus, infovahetus ja kaasatus (sh noorte) piirkonna arendustegevusse, madal ettevtlikkus.

ldstrateegia 1.12 Missioon Turvalise, mitmekesise ja atraktiivse elukeskkonna edasiarendamine, eelduste loomine paikkonna elanike harituse, majandusliku ja sotsiaalse heaolu ning ettevtlikkuse kasvuks, sstlikkuse, kultuurilise ja tervisliku elulaadi vrtustamine, inimeste kaasatmbamine oma valla arengu kujundamisse. Kogukonna liikmete arvu kasvatamine. 1.13 Visioon 2025 TERVE JA TKAS KAIU 1.14 Visioon 2018 10

5.03.2012 Stabiilse elanikkonnaga, turvaline, krge kodu- ja klakultuuriga piirkond; Maa- ja looduslhedaste tkohtade, kaasaegse infrastruktuuri, eeskujuliku elukondliku teeninduse ning areneva pllumajanduse ja vikeettevtlusega vald; Noorusliku pedagoogilise kaadriga tugev phikool, mitmekesise huvihariduse vimalustega ja elukestva ppe phimtted rakendav omavalitsus; Kodanikualgatust, koostd ja histegevust toetav, inimeste muutuvate vajadustega arvestav, edumeelse vallaorganisatsiooniga omavalitsus; Puhta looduse, silitatud paikkonna traditsioonide, aktiivse kultuuri- ja spordieluga omavalitsus; Rahvusvahelise suhtlemise, mainet kujundavate sndmuste ning meelepraseid tegevusi pakkuva - Eestimaa jhvikapealinnana tuntud omavalitsus

1.15 Oodatavad tulemused 2018 Valda juhivad kompetentsed ja arenemisvimelised inimesed Valla elanikkond on suurenenud Vikeettevtlus on elavnenud Keskkonnakaitse suunitluse ja pikeskkonnaga phikool Heas korras teed, tnavad, haljastus, viidad, infrastruktuur Esmavajalikud meditsiiniteenused kohapeal kttesaadavad Noored osalevad valla juhtimis-protsessides ja valla elu korraldamisel Aktiviseerunud klaelu, igas klas olemas klavanemad Tihe koost teiste valdadega Eestimaa Jhvika pealinn Nuetekohane hooldekodu Korrastatud lasteaed Hsti korraldatud histransport Kiire internet on judnud igasse kodusse Korrastatud Kabli puhkebaas valla elanikele Jtkuvalt antakse algharidust Kuimetsas

1.16 Arenguphimtted Seaduslikkuse jrgimine ja tegevuse lbipaistvus ning etteennustatavus; Valla arengukava on koosklas arengustrateegiaga; Valla eelarve tugineb arengukavale ja eelarvestrateegiale; Tasakaalustatud areng - valla arendamine sisemiste piirkondade, klade, keskuste ja remaade vastastikusest sltuvusest lhtudes; Partnerlus, koost vallasiseste ja vliste koostvimaluste aktiivne otsimine ja kasutamine; Avalikkuse kaasamine - kigi huvitatud osapoolte kaasamine arengute kavandamisel, rahastamisel ja rakendamisel ning vastavate otsuste ettevalmistamisel; Omaalgatuse ning uute arengule kaasaaitavate projektide kivitamise ja lbiviimise toetamine; Tegutsemine valla kodanike ja institutsioonide huvides ja vajadusi arvestades; ppimisvime arendamine ning uute ideede ja lahenduste vljattamise, kasutuselevtu ning levitamise toetamine.

1.17 Investeeringute jrjestamise kriteeriumid 11

5.03.2012 1. 2. 3. 4. Kasutajate hulk (52-protsendiline kaal) Valla kui terviku arengule suunatus (30-protsendiline kaal) Parandab sotsiaalset keskkonda mingis piirkonnas (9-protsendiline kaal) Toob kaasa olukorra paranemise ka teistes eluvaldkondades (9-protsendiline kaal)

1.18 Horisontaalsed vrtused Horisontaalsed vrtused on phimtted vi taotlused, millel on kiki valla tegevus-valdkondi lbiv thendus: Elanike (maksumaksjate) arvu kasv. Elanike harituse, osaluse ja aktiivsuse kasv. Arengu territoriaalne tasakaalustatus. Elukeskkonna kvaliteedi tus. Tkohtade arvu kasv ja tkohtade kvaliteedi tus.

1.19 Strateegilised eesmrgid 1. Krge teenindusvime, finantssuutlikuse ja professionaalse ametnikkonnaga vallaorganisatsioon. 2. Soodne ettevtluskeskkond, ettevtlusaktiivsuse ja tkohtade arvu kasv. 3. Meeldiv elukeskkond, korrastatud klad ja keskused, kaasajastatud tehniline infrastruktuur. 4. Haritud vallarahvas, kttesaadav haridus igale eale, kaasaegne pikeskkond. 5. Vljaarendatud Jhvikamaa (Jhvikavalla, Jhvikapealinna) ja mitmeklgsed vimalused meeleprase ja arendava tegevusega tegelemiseks. 6. Elanikkonna toimetulek ja kvaliteetne hoolekanne. 7. Turvaline ning tervisele ohutu elu- ja tkeskkond. Arengu kavandamine 1.20 Arengukavad ja planeeringud Arengukavade ja planeeringute koostamisel lhtutakse seostest jrgneval skeemil:

12

5.03.2012

1.21 Strateegilised (arengukava) valdkonnad ja alavaldkonnad Valla igaklgseks arenguks on vajalik arengu kavandamine, tegevuste planeerimine ja arengu jlgimine jrgmistes phi- ja alavaldkondades: Juhtimine ja arengu rahastamine o Juhtimise struktuur o Eelarve o Ajaleht, kohaturundus ja suhtekorraldus o Koost o Infotehnoloogia rakendamine, sisekommunikatsioon Ettevttemajandus (ettevtluskeskkond) o Thivestruktuur o Ettevtlus o Ettevtluse arendustegevus Erateenindus o Elukondlik teenindus, kaubandus Elukeskkond - sh tehniline infrastruktuur o Planeeringud o Elamumajandus o Jtmekitlus o Haljastus ja heakord o Vlisvalgustus o Vlisilme, kujundus o Veevarustus ja kanalisatsioon o Soojavarustus o Teed, tnavad ja parklad 13

5.03.2012 o Side, internet o Elektrivarustus o Gaasivarustus o histransport o Loodus Haridus ja noorsoot o Alusharidus, lasteaiad o ldhariduskoolid o Kutseharidus o Noorsoot o Tiskasvanute koolitus o Huviharidus Kultuur, sport ja turism o Hallatavad kultuuriasutused (kultuurimaja ja raamatukogu), vabahuritused o Muuseum o Kultuuri-, arheoloogia-, arhitektuuri-, ajaloo mlestised Kalmistud, vennashauad o Seltsitegevus ja klakultuur o Huvitegevus ja vabaharidus o Sport Koolisport Harrastussport Vistlussport Spordirajatised o Turism o Kogudused Sotsiaalne heaolu sh tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja turvalisus o Tervishoid Tervisedendus ldarstiabi Eriarstiabi Hooldusravi Rehabilitatsioon o Sotsiaalhoolekanne Toimetulekuraskustega tiskasvanute hoolekanne Eakate hoolekanne Laste ja noorte perede hoolekanne Erivajadustega inimeste hoolekanne o Turvalisus Kuritegevus Liiklusohutus Tohutus Tuleohutus Keskkonna ohutus (vesi, hk jne.) Loodusmjud (tormid, leujutused jne) Eluthtsate tehniliste kommunikatsioonide tkindlus Abiinstitutsioonid 14

5.03.2012 Arenguruumid Strateegia antud peatkis on terminit arenguruum ksitletud neljal tasandil, liikudes laiaulatuslikumast rahvusvahelisest mtmest Kaiu keskse arenguruumi ksitluse suunas. Esiteks tuleb vaatluse alla laiem geograafiline ruum, millega Kaiu vald erineval viisil seostub ja soovib seostuda. Teiseks Kaiu valla thendus Eesti seisukohalt. Kolmandaks Kaiu valla mbruse lhiruum (naabervallad ja Rapla maakond). Neljandaks vald ise: sisemised piirkonnad praeguses ja kavandatavas arengus. 1.21.1 Vald rahvusvahelises arenguruumis Loodusturism: puutumata rabamaastik (Loosalu raba) uurimisbaas Jahiturism vlismaalastele Sprussuhted ja sidemed: vald, kool Kaiu PK rahvusvaheline koost Comenius Ettevtete koost vlispartnerid Kaiu EKO metallitstus Karitsa Rantso lihaveiste eksport Rahvusvahelised kultuuri- ja spordisndmused: Vilbergide nimelised laskespordivistlused 1.21.2 Vald Eesti arenguruumis Osalemine EMOLi ts le Eestilised kultuuri- ja spordisndmused: Loosalu ahven, Kuimetsa Jaanikross, orienteerumine jt Kaitseliidu miinipildujate rhm Vabatahtlike tuletrjujate rhmad Karitsa Jahispordibaasi kasutamine Teeliste kirik Vahastu kirikus Jhvikaraba 1.21.3 Vald koostpiirkonna arenguruumis Osalemine Keila je turismiarenduses Osalemine Nelja kuninga tee arenduses 1.21.4 Vald Raplamaa arenguruumis Osalemine ROLi ts Rapla Kirikumuusikafestivalist osavtt Kaiu muusikakool Kooli olmpiamngud Spordirajatiste kasutamine lasketiir, suusarada, terviserada, Kuimetsa spordihoone Huvikooli kasutamine Vahastu ja Kuimetsa rahvamaja sndmused Kaiu hooldekodu Vabatahtlikud abihendused

15

5.03.2012 1.21.5 Valla sisemiste piirkondade areng Piirkond Tamsi Vaopere Oblu Kasvandu Toomja Kuimetsa* Funktsioon, arengutegurid Pllumajanduspiirkond Jhvikad, murakat jm marjad Allikad Harjumaaga hendus nn visiitkaart Loodusturism: Iida urked karstiala arendamine Atla jgi Jhvikad Kasvandu raba Kolgu raba Esimene kool Pllumajanduspiirkond Kditatute mlestusmrk Maaline kant. Nelja kuninga tee Motosport: krossirada Kultuuri- ja spordikeskus Maaline keskuskant Valla administratiiv ja teeninduskeskus Tolla kla MT Keila je algus Pllumajanduspiirkond: karjakasvatus Jahiturism Ujumiskoht Keila je kasutus Kalapk Pllumajanduspiirkond Turism - Loosalu raba ja jrv ja matkarada, Kaiu mis Pllumajanduspiirkond: lambakasvatus, kartuli ja teraviljakasvatus Nelja kuninga tee Suur kivi Aeli jrv Kadja jrv Plliku jrv Turbaraba Maaline kant Vahastu Kla Selts Kesk-Eesti ja Jrvamaaga hendus nn visiitkaart Loodusturism: Nelja kuninga tee, linnusemgi Kirik Rahvamaja Vabadussja mlestusmrk Metsavendade haud

1. 2. 3. 4. 5. 6.

7. 8. 9.

Kaiu* Tolla Karitsa

10. 11.

Vana-Kaiu Suurekivi

12. 13.

Plliku Vahastu*

16

5.03.2012 * Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008 2015 nn kandikeskused

Allstrateegiad Allstrateegiate ldskeem:

17

5.03.2012 1.22 Juhtimine ja arengu rahastamine Haldusreformi (sh muude reformide) vallale sobilike lahendite otsimises osalemine Kodanikuhenduste ja kodanike kaasamine valla juhtimisse Eelarve planeerimisel kokkulepitud strateegiate ja arengukava jrgimine Pikaajaline planeerimine Valla sisese ja vlise koost arendamine sh koost naabervaldadega on oluline transpordiskeemide vljattamisel, samuti haridus-, teenindus-, kultuuri- jms. sfris vajalike teenuste kttesaamisel ning looduskaitseobjektide, turismiradade haldamisel. Avalikkuse informeerimine ja tagasiside saamine Juhtimiskoolituste korraldamine sh tehnilise kompetentsi tstmiseks Erinevates valdkondades analside, arutelu korraldamine Valla trkiste (nt valla kalender, huvivrsuste fotoalbum, reklaamprospektid jms) vljaandmine; professionaalne interaktiivne tutvustamine lbi interneti koduleheklje; PR- ja meediarituste korraldamine. 1.23 Ettevtluskeskkond ja erateenindus Ettevtjate klubi loomine sh MTde esindajad hiskoolituste korraldamine sh alustavad ettevtjad Tihendada ettevtjate ja phikooli sidemeid Valla ja ettevtjate koost Ressursiinfo haldamine valla poolt Ettevtete tunnustamine Valla poolne abivimaluste tutvustamine Tihedam koost RAEKiga Leida vimalusi koostks krgkoolidega Elukondliku teeninduse (kaubandus, toitlustus, bimine) parendamine 1.24 Elukeskkond Interneti vimaluste laiendamine igasse kodusse ja korrastatud elektrissteemid Knniteede, tnavate ja haljastuse korrastamine Teede tolmuvabaks muutmine, kergliiklusteede ehitamine Viidamajanduse korrastamine kigil majadel tnava nimed ja numbrid (valgustatud) Talude viidasiltidega varustamine Vanade hoonete korrastamine vi taastamine Vee ja kanalisatsiooni teenuse vljaarendamine (valla munitsipaalettevte) Sstliku tnavavalgustuse rakendamine histranspordi kasutajasbralikumaks muutmine 1.25 Haridus ja noorsoot Arenenud alus-,alg- ja phiharidus pikeskkonna kvaliteedi tstmine Uue ppekavaga seonduvad parendused Noorte petajate otsimine, aitamine, soodustavate tingimuste loomine 18

5.03.2012 Tugiteenuste vimaldamine nii lasteaias kui koolis Huvitegevuseks vimaluste loomine Tiend- ja mberppe soodustamine, innustamine Aktiivne noorsoot Noorte kaasamisega noorsoot parandamine Noortejuhtide leidmine ja nende tegevuse toetamine Uue noortekeskuse (hoone) ehitamine ja tsse rakendamine 1.26 Kultuur, sport, vaba aeg, turism Kuimetsa spordihoone tegevuse laiem arutelu Kabli puhkebaasi tuleviku arutelu Leida vimalused ldkasutatavate platside arendamiseks Peredele suunatud temaatiliste tegevuste arendamine Perespordirituste propageerimine ja jtkamine Omaalgatusliku kultuuritegevuse soodustamine Klaelu areng, koost vallavalitsusega, kohalike initsitiivide ja algatuste toetamine. 1.27 Sotsiaalne heaolu Toimiv naabrivalve Sotsiaalmajutus ja toitlustus (5 kohta) Kohapeal perearst ja apteek Vabatahtlik tuletrje Kaitseliidu poolt vljaarendatud sisekaitse ksus Tervislike eluviiside propageerimine Sotsiaalvrgustik vimalus hooldada kodustes tingimustes Erivajadustega lastel on vimalus kia lasteaias ja phikoolis Eripedagoogide olemasolu Mitteametlikes ujumiskohtades turvalisuse tagamine Mootorsaan (kelguga) hdaabi andmiseks Toimiv kriisikomisjon, koostatud tegevuskavad 1.28 Toetatavad grupid Piisavate vimaluste olemasolu korral toetatakse tiendavalt valla initsiatiivil jrgmisi sihtgruppe: Alustavad ettevtjad Noored petajad Noored pered Puuetega inimesed Eakad

Strateegia rakendamine 19

5.03.2012 Meetod Tasakaalustatud edu (Balanced Success) on vlja ttatud Soome Avaliku Halduse Instituudi poolt. Selle aluseks on vetud meetodi Tasakaalustatud tulemuskaart (Balanced Scorecard BSC) raamistik, mis on loodud Harvardi professorite Robert S. Kaplani ja David P. Nortoni poolt, et tlkida visioon ja strateegia kegakatsutavateks eesmrkideks ja mtjateks Viimaste aastate jooksul on meetod Tasakaalustatud tulemuskaart saanud tuntuks kui ssteem strateegilise juhtimise jaoks, mtes organisatsiooni tulemusi erinevatest vaatepunktidest lhtudes. 1.29 Strateegilised aspektid Organisatsiooni kogu edukus sltub erinevate strateegiliste aspektide vahelise toimimise ja nendevahelise tasakaalu mistmisest. Valla tegevuse olulised strateegilised aspektid on: hiskondlik mju, teenindusvime vrtusloome aspekt. Ressursid, elutingimused ja majandamine vahendite kasutamise thususe ja tootlikkuse aspekt . Protsessid ja struktuurid sooritusvime ja funktsioneerimise aspekt. Toimiv kogukond - inimeste vaimse ja fsilise tvime aspekt. 1.30 Edueesmrgid Valla arengu kriitilised edutegurid (edueesmrgid) ja eesmrkide hindamiskriteeriumid, rhmitatuna strateegiliste aspektide kaupa on: 1.30.1 hiskondlik mju ja teenindusvime Edueesmrk 1. Meeldiv elukeskkond 2. Atraktiivne t- ja ettevtluskeskkond Hindamiskriteerium Elanike arv Ehitatud eramute/korterite arv Ettevtete arv Tkohtade arv Investeeringute maht Phikooli edukalt lpetajate arv Gmnaasiumi edukalt lpetajate arv Vallakodanike rahulolu Noorteringide, tegevus-vimaluste arv Noorte osalemine Osalejate arv Kuritegude ja nnetuste arv Positiivsete kajastuste arv

5. Haritud koolilpetajad 7. Haldussuutlik vallaorganisatsioon 8. Kasulikult hivatud noored 10. Edukalt korraldatud nn vapisndmused 11. Paranenud turvalisus 12. Positiivne maine ja tuntus 1.30.2 Ressursid, elutingimused ja majandamine Edueesmrk 13. Kasvanud eelarve maht

Hindamiskriteerium Kasvu % 20

5.03.2012 14. Kasvanud kaasatud lisavahendite maht 15. Korrastatud tehnilised kommunikatsioonid 16. Korrastatud hendusteed ja tnavad 17. Paranenud sotsiaalne infrastruktuur ja avalikud teenused 19. Paranenud asulate ja klade vlisilme, heakord ja liiklusturvalisus 1.30.3 Protsessid ja struktuurid Edueesmrk 20. Majanduslikult efektiivselt toimiv vallaorganisatsioon 21. Informeeritud vallakodanikud, saadud tagasiside 24. Arenenud infossteemid ja E-lahendused 25. Vajadusi arvestav arendus- ja paneerimistegevus 27. Aktiivne koost omavalitsuste hendustes 28. Arenenud koost teiste kohalike omavalitsustega maakondlikul ja rahvusvahelisel tasandil Hindamiskriteerium Majandusanalsil phinevate otsuste (sh investeeringud) arv Vallakodanikega kohtumiste arv Infoallikate arv Kodanike pretensioonide ja ettepanekute arv E-lahenduste arv Projektide arv Planeeringute arv Ettevalmistatud ettepanekute (sh projektide) arv Koostlepingute arv hisprojektide arv Koostsndmuste arv % eelarvest Investeeringute maht Remonditud/ehitatud km Investeeringute maht Varustatuse nitajad Investeeringute maht

1.30.4 Toimiv kogukond Edueesmrk 31. Professionaalse ametnikonnaga vallaorganisatsioon 33. Aktiivne klakogukond 35. Paranenud elanike toimetulek 36. Algatusvimelised, aktiivsed, ettevtlikud elanikud 38. Tusnud haridustase 39. Paranenud konkurentsivimelisus tjuturul Hindamiskriteerium Ttajate rahuolu Tiendkoolituste arv Klavanemate arv Aktiivsete klade arv Toetust taotlejate arv Alustanud ettevtted Alustanud seltsid, seltsingud, MTd Tiendpet lbinute arv mber- ja tiendppe koolituste arv Ttute osalemine mberppe koolitustel

21

5.03.2012 Arengu kavandamise organisatsioon Arengu kavandamise jrjepidevuse ja laiaphjalisuse tagamiseks luuakse kolm pidevalt ttavat arengukava trhma (sh juhtimine ja arengu rahastamine, ettevtte-majandus, erateenindus ja elukeskkond, haridus, noorsoot, kultuur, sport, turism ning sotsiaalne heaolu), vallavalitsuse poolt kehtestatud koosseisus. Trhmade lesanne on arengukava (strateegia) titmise jlgimine oma valdkonnas ja ettepanekute tegemine muudatusteks ja tiendusteks. Seire, hindamine, strateegia uuendamine Seire ja hindamise eesmrgiks on koguda informatsiooni, et strateegia kujundajad ja administreerijad saaksid tagasisidet strateegia elluviimise EDUKUSE ja TULEMUSLIKKUSE kohta, st. kui hsti kavandatu praktikas toimib ning kas ollakse saavutamas seatud eesmrke. Lbiviidud tegevuse eesmrkidele vastavuse hindamine ja kesoleva strateegiadokumendi lbivaatamine ja uuendamine toimub arengukava trhmade ettepanekute alusel vallavalitsuse poolt vhemalt ks kord aastas. Strateegia phjalikum uuendamine ja tiendamine viiakse lbi iga 4 - 5 aasta jrel.

22