EESTI KINNISVARATURG 2005.

AASTAL

Tallinn 2006

SISUKORD SISSEJUHATUS
Ülevaade tehingute andmebaasi andmetest 2005. aastal Tehinguandmete laekumine

3
3 3

ÜLDINE STATISTIKA
2005. aastal laekunud kinnisvara tehingud Tehingud tehinguliikide ja -objektide järgi Erineva sihtotstarbega tehingute osatähtsus väärtuse ja tehingute arvu järgi Tehingud ostjate ja müüjate järgi 2005. aastal laekunud vallasvara tehingud

4
4 7 7 9 10

REGIONAALNE STATISTIKA
ELAMUMAA
Hoonestamata elamumaa Hoonestamata elamumaa suuremates asulates Hoonestamata elamumaa valdades Hoonestamata elamumaa Tallinna linnaosades Hoonestatud elamumaa Hoonestatud elamumaa Harjumaa valdades Hoonestatud elamumaa Tallinna linnaosades

13
15
15 16 18 21 22 25 25

MAATULUNDUSMAA
Hoonestamata maatulundusmaa maakondades Hoonestamata maatulundusmaa kuni 2 ha Hoonestamata maatulundusmaa kuni 2 ha Harjumaa valdades Hoonestatud maatulundusmaa tehingud Hoonestamata põllu- ja metsamaa

25
26 27 27 28 28 38 38 39 40 40 41

ÄRIMAA
Hoonestamata ärimaa Hoonestatud ärimaa

TOOTMISMAA
Hoonestamata tootmismaa Hoonestatud tootmismaa

KORTERID
Korterite ostu-müügitehingud maakondades Korterid Eesti linnades Korterid Harjumaa asulates Korterid Tallinna linnaosades

41
42 42 44 46

KOKKUVÕTE

48

Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond

2

SISSEJUHATUS Ülevaade tehingute andmebaasi andmetest 2005. aastal Käesolev ülevaade on järjekorralt kümnes Maa-ameti poolt koostatud aastakokkuvõte kinnisvara võõrandamistehingutest. Analüüsi eesmärgiks on vaadelda üldiseid trende – kirjeldada toimunut, mitte ennustada tulevikku. Tehingute andmebaas on maaregistri osa, mis tugineb maa hindamise seadusele ja maakatastriseadusele. Andmebaasi andmed on maa korralise ja erakorralise hindamise aluseks.

Tehinguandmete laekumine Kokku laekus 2005. aastal tehingute andmebaasi 70 635 võõrandamistehingut, seal hulgas 64 186 kinnisvara- ning 6 449 vallasvara võõrandamistehingut, see hõlmab nii oste-müüke, vahetusi kui ka kinkimisi. Kinnisvara on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi,

hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. Seoses maakatastriseaduse § 201 muudatuse jõustumisega 19.07.2003, on notarid kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale lepingu ärakirja. Vastavalt Maa-ameti ja Notarite Koja vahel 21.02.2005 sõlmitud kokkuleppele alustasid alates 01. aprillist 2005. aastal esimesed notarid tehingu õiendite edastamist ka elektroonilisel kujul, kasutades selleks Notariaalregistri liidest.

Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond

3

ÜLDINE STATISTIKA 2005. aastal laekunud kinnisvara tehingud Kui 2004. aastal laekus tehingute andmebaasi 48 636 kinnisvara tehingut, siis 2005. aastal oli tehinguid 24% rohkem ehk 64 186. Võrreldes kvartali ülevaadetega on tehinguid kuude lõikes mõnevõrra rohkem, kuna kõik tehinguid ei olnud tehingute andmebaasi laekunud õigeaegselt.
Kinnisvara tehingud kuude lõikes

Arv jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember Kokku: 3 331 3 638 4 888 4 876 5 450 5 392 4 945 6 109 6 482 6 520 6 480 6 075 64 186

Kogupind (ha) 8 090 9 419 11 520 11 491 9 964 8 575 7 415 9 696 10 270 10 697 10 799 11 203 119 139

Koguväärtus (kr) 1 711 782 014 1 992 172 405 2 935 559 876 2 891 690 810 3 618 868 212 3 792 785 439 3 552 299 802 3 740 789 259 4 695 332 291 4 943 343 267 5 281 964 117 5 791 474 833 44 948 062 325

Järsk tõus tehingute arvus on eriti ilmne alates augustikuust, kui tehingute arv kuus ületas juba 6 000 tehingu piiri. Tehingute arvu kasvu üheks põhjuseks on kindlasti inimeste ostujõu kasv ja madalad intressid ning laenusaamisvõimaluste lihtsustumine. Samas avaldab mõju varem vallasasjana müüdud korterite kandmine kinnistusraamatusse, peale seda müüakse neid kui korteriomandeid, samuti on oma osa maareformil, sest seeläbi lisandub kinnisvaraturule uut kaupa. Tehingute koguarvust moodustavad aina suurema osa ka uued korteriomandid.

Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond

4

01. kui aasta esimestel kuudel oli tehingute koguväärtus 1-2 miljardi ümber kuus. siis aasta lõpus juba 4-5 miljardi kandis.2002-19. aastaga on ühes kuus toimunud tehingute arv mitmekordistunud.Samasugune suur tõus on toimunud ka tehingute koguväärtuses. mis asusid või ulatusid ehituskeeluvööndisse või kaitseala piiresse ning kaitstava looduse üksikobjekti või I kategooria kaitsealuse liigi elupaika sisaldavad kinnisasjad. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 5 . Ajavahemikul 01.07.2003 laekusid vaid riigi ostueesõigusega tehingud. Võrreldes 2001. kus näiteks jaanuari ja detsembri tehingu väärtuste vahe on ligi 4 miljardit krooni.

2005. aasta juulikuust.Sellest on tingitud tehingute arvu väga madal tase 2002. Kui võrrelda kinnisvara tehingute koguväärtuse kuulist tõusu 2004. aastal moodustasid tehingud hoonestatud maaga 74% tehingute koguarvust. siis sarnaselt tehingute arvu tõusuga on järsk tõus toimunud alates maikuust. aastal ja 2003. kui andmed uuesti laekuma hakkasid. aastal on hoonestatud maa tehingute arv tõusnud ligikaudu 2% võrra ehk 76%ni tehingute koguarvust. 2004. aastaga. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 6 . kusjuures aasta teisel poolel on keskmised näitajad juba üle kahe korra kõrgemad. aasta I poolel ning järsk kasv alates 2003.

näiteks rannas ostetud maatulundusmaa sihtotstarbega maad kasutatakse ikkagi Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 7 .Tehingud tehinguliikide ja -objektide järgi Möödunud aastal laekunud kinnisvara võõrandamistehingutest 86.2% kõikidest kinnisvaratehingutest Tehinguobjektidest moodustavad hoonestusõigused ja korterihoonestusõigused (joonisel muu). Võrreldes 2004. mitterahalise sissemaksena üleandmised ja tasuta võõrandamised. Kui eelmisel.8% olid ostumüügitehingud.5% moodustavad vahetused. 2004.6% tehingutest seotud korteriomanditega. Siinkohal tuleks märkida. Erineva sihtotstarbega tehingute osatähtsus väärtuse ja tehingute arvu järgi Kõige rohkem tehinguid sooritatakse elamumaaga (67. Elamumaasse tehtud investeeringud moodustavad ka umbes poole tehingute koguväärtusest (51.3%). 10. et osa maatulundusmaasse paigutatud summadest on siiski seotud eesmärgiga kasutada ostetud maad edaspidi ehitusaluse maana. aastal 18. siis 2005. kinnisasjad) moodustavad 0.1%-le. Maatulundusmaaga on tehtud umbes veerand ehk 16.1 (joonisel %.1% tehingutest ning maatulundusmaasse investeeriti 2005.8%).5%-lt 16. aastal moodustasid laekunud tehinguobjektidest võrdselt suurima osa hoonestatud ja hoonestamata maa tehingud ja korteriomandid (mõlemad 43. Hoonestatud ja hoonestamata maa tehingud 41. aastal on juba ligi pool ehk 49.8% kinkimised ja ülejäänud 2. aastaga on maatulundusmaa sihtotstarbega tehingute arv vähenenud ligikaudu 4% ehk 20.0%).5%.

Joonisel tähistab sõna muu kinnistuid. siis selgub.4% kõigist maatulundusmaa tehingutest pindala järgi moodustavad tehingud metsamaaga ning 35. mitte aga põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks. riigikaitsemaa kaitsealune maa. Segamaa tähistab kinnistuid. sotsiaalmaa. transpordimaa. * Mäetööstusmaa. et ligi pool ehk 46.4% haritava maaga. kui puuduvad andmed sihtotstarvete kohta. kus ühegi sihtotstarbe protsent ei ole 100% ja kinnistu koosneb mitmest sihtotstarbest ning määramata maa puhul on tegemist siis. veekogude maa. jäätmehoidla maa.eelkõige eluaseme või suvituskoha rajamiseks. millele on määratud üks ülejäänud kaheksast sihtotstarbest*. sihtotstarbeta maa Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 8 . Kui vaadata maatulundusmaa tehinguid eraldi kõlviku järgi. nagu seda eeldaks maatulundusmaa sihtotstarve.

et enamuse koguarvust moodustavad eraisikud (69.3% ja 42. võrreldes 2004. Keskmisest suurem on nende osakaal Ida.4%).0% eraisikud ning seejärel eraõiguslik juriidilised isikud (30. aastaga on see näitaja tõusnud vaid 0. Välismaalane tähistab Eesti kodakondsust mitte omavaid eraisikuid (Siia alla kuuluvad ka nii kodakondsuseta kui ka Venemaa kodakondsust omavad alalise elamisloa omanikud). põhjendamatu. Kui vaadelda tehingute koguväärtust. Ostjate puhul on täheldatav sama tendents.8% (muutus võrreldes 2004. Ostjate koguarvust 8. Muu tähistab riiki. kohalikku omavalitsust ja mitut müüjat (näiteks juriidiline ja eraisik koos). kuid koguväärtuse järgi on osakaal enam vähem võrdne (vastavalt 49. et välismaalased ostavad Eestis maad kokku. aastaga vaid 2%).7%). kuid kui vaadelda koguväärtust siis on eraisikute ja eraõiguslik juriidiliste isikute osakaal vastupidine.ja Lääne-Eestis. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 9 .9%.4%. seega on paljude eestlaste hirm. * Joonisel tähistab eraisik vaid Eesti kodanikest eraisikuid.8% ja eraisikud 41. eraõiguslik-juriidilised isikud moodustavad 50.1%).Tehingud ostjate ja müüjate järgi Müüjate koguarvust moodustavad enamuse ehk 60. siis moodustavad välismaalased sellest ainult 5.8% moodustavad välismaalased.

aastal laekus 6 449 vallasvara võõrandamistehingut.* Joonisel tähistab eraisik vaid Eesti kodanikest eraisikuid. 2005. 2005. Muu tähistab riiki. kohalikku omavalitsust ja mitut ostjat (näiteks juriidiline ja eraisik koos). millest enamuse moodustasid tehingud korterite kui vallasasjadega. Vallasvara tehingud kuude lõikes jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember Kokku: Arv Kogupind (m²) Koguväärtus (kr) 439 84 986 83 521 506 477 136 701 203 849 446 656 128 694 173 710 954 603 158 684 148 088 110 547 130 496 166 820 740 519 127 306 167 478 065 498 226 111 143 990 251 528 105 589 144 023 652 538 136 177 169 079 608 558 119 049 190 295 680 593 160 139 170 068 471 493 113 657 173 602 322 6 449 1 627 588 1 934 528 804 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 10 . aastal laekunud vallasvara tehingud Kokkuvõtte aluseks olevad andmed on pärit notarite poolt Maa-ametile saadetud ehitise kui vallasasja või selle mõttelise osa võõrandamise tehingute õienditest (edaspidi vallasvara). Välismaalane tähistab Eesti kodakondsust mitte omavaid eraisikuid (Siia alla kuuluvad ka nii kodakondsuseta kui ka Venemaa kodakondsust omavad alalise elamisloa omanikud).

Siin on tegemist hääbuva turusegmendiga.Võrreldes 2004. Kehtiva asjaõigusseaduse rakendussätete kohaselt lõpeb ehitiste kui vallasasjade tsiviilkäive 01. pantida ega nendega muid tehinguid teha. Vallasvara laekumist iseloomustaval joonisel on ka selgesti näha igakuine tehingute arvu vähenemine umbes 100 tehingu võrra kuus. kuna aja möödudes registreeritakse kõik ehitised kui vallasasjad ümber kinnisasjadeks ning see vähenemine on ilmekalt näha ka järgmisel joonisel. aastaga. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 11 . on laekunud vallasvara tehingute arv vähenenud ligikaudu 1 000 tehingu võrra. Pärast mainitud tähtaega oma vallasasjana arvel olevat ehitist võõrandada sooviv omanik peab esmalt hoolitsema ehitisealuse maa kinnistamise eest ja alles seejärel saab ta sellega sooritada tehingut. märtsil 2006. maju ega majaosasid võõrandada. Sellest ajast alates ei saa enam kinnistusraamatusse kandmata maal asuvaid kortereid.

saunad.Maakondade lõikes on tehingute arvult väga selgesti eristatavad kaks maakonda.0% puhul kõigist ostu-müügitehingutest on tegemist elamu kui hoone otstarbega.0% muud hooned sisaldavad endas hooneid. need on Harjumaa ja Ida-Virumaa. 34.3% eluruumina müüdud korterid. müüdud hoonete puhul sellist ülekaalu ühelgi otstarbel ei ole. kus on toimunud vastavalt 24% ja 23% kõigist vallasvara tehingutest. küünid. siis korterite puhul moodustavad enamuse ehk 96. kuigi umbes poolte ehk 49. laudad. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 12 .või katlamajad jne. mille otstarve on teadmata või on näiteks kuurid. pumba. Vallasvara tehingud maakondade lõikes Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Kokku: Arv 1 548 31 1 486 238 293 159 587 179 304 210 144 465 262 296 247 6 449 Kogupind (m²) 452 071 13 755 343 146 40 019 46 497 25 194 148 135 36 589 82 272 32 089 65 518 100 338 66 844 108 731 66 390 1 627 588 Koguväärtus (kr) 1 333 006 463 2 849 182 183 242 137 18 314 072 12 522 153 18 879 172 59 175 764 13 615 076 58 929 167 15 890 770 18 815 745 112 162 377 35 406 799 29 603 311 22 116 616 1 934 528 804 Kui vaadata vallasasjana müüdud korterite ja hoonete otstarbeid. kus on toimunud kõige rohkem tehinguid vallasvaraga.

7.2% on koondunud Harjumaale.7 6. aastal Harjumaa 50. Üldjuhul on järgnevates tabelites välja toodud vallad/asulad.2% ja IdaVirumaa 6. Harjumaale järgnevad Tartumaa 11.6 Saaremaa 3.2 Lääne-Virumaa Ida-Virumaa 3.1 Tartumaa 11 Põlvamaa 1. Kinnisvara tehingute aktiivsus maakondade lõikes 2005.6 Jõgevamaa 2.8 Hiiumaa 0. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 13 . kuna tehingute arv on seal jõudsalt kasvanud ning sellest tulenevalt on ka analüüsides kasutada rohkem andmeid.0%. Erinevalt varasematest aastaülevaadetest on veidi rohkem tähelepanu pööratud Harjumaa tehingutele. 2004.5% kõigist kinnisvaratehingutest. Ülejäänud maakondades on see näitaja vahemikus 0. kusjuures siin on linnadel tehingute hulga osas oluline koht maakondades. eelmisel.2 Viljandimaa 2.3 Raplamaa 2. Pärnumaa 7.8 Kinnisvara võõrandamistehingutest juba üle poole ehk 50.8 Järvamaa 1.8-3.3 Pärnumaa 7.8 Valgamaa 2 Võrumaa 1. kus on andmeid vähemalt 3 tehingu kohta.8 Läänemaa 2. tuues välja kinnisvara tehingute keskmised näitajad erinevate sihtotstarvete lõikes.REGIONAALNE STATISTIKA Järgnevalt püüame anda ülevaate juba regionaalsel tasemel. aastal oli Harjumaal toimunud 44.8%-ga.

3 Põlvamaa 0.1 Valgamaa 1 Võrumaa 0.4 Tartumaa 9. kui mujal Eestis. Tehingute koguväärtuse järgi on aga kõige vähem investeeritud kinnisvarasse endiselt Hiiu-.6 Hiiumaa 0.8 Järvamaa 0. Võrreldes 2004. aastaga on tehingute koguväärtuse osakaal Harjumaal tõusnud 2.0% koondunud Harjumaale koos Tallinna linnaga.4 Viljandimaa 1. aastal Tehingute arv 35 000 30 000 25 000 20 000 15 000 10 000 5 000 0 Hiiumaa IdaVirumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa LääneVirumaa Põlvamaa Pärnumaa Saaremaa Tartumaa Harjumaa Raplamaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Rahvaarv 600 000 500 000 400 000 300 000 200 000 100 000 0 Tehingute arv *Andmed rahvaarvu kohta-Statistikaamet Rahvaarv Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 14 .1 Jõgevamaa 0.5 1.7%-lt 74.0%-le.6 Tehingute koguväärtuselt on 74.4 Saaremaa 1. kuna sealne hinnatase on kõrgem ja nõudlus suurem.3 Läänemaa 1 Raplamaa 1. aastal Harjumaa 74 Lääne-Virumaa Ida-Virumaa 1.Kinnisvara tehingute koguväärtus maakondade lõikes 2005.5 Pärnumaa 5.ja Jõgevamaal. Põlva. Tehingute arvu seos rahvaarvuga 2005.3% võrra ehk 71.

aastaga on analüüsis 37% võrra rohkem hoonestamata elamumaa tehinguid. kui ka tehingumaksumuselt. ELAMUMAA Hoonestamata elamumaa 2005. Hiiumaa on viimane nii tehingute arvult. et keskmised statistilised hinnad näitavad üldisi suundumusi ja detailsemad järeldused eeldavad täiendavat analüüsi. Hoonestamata elamumaa maakondades Tehingute Kogupindala Keskmine arv (m²) pindala (m²) Harjumaa 2 720 5 448 145 2 003 Hiiumaa 23 178 704 7 770 Ida-Virumaa 91 324 177 3 562 Jõgevamaa 25 77 638 3 106 Järvamaa 16 29 868 1 867 Läänemaa 158 842 580 5 333 Lääne-Virumaa 78 226 888 2 909 Põlvamaa 28 287 145 10 255 Pärnumaa 530 1 355 182 2 557 Raplamaa 68 193 638 2 848 Saaremaa 191 1 226 032 6 419 Tartumaa 734 1 538 305 2 096 Valgamaa 34 84 615 2 489 Viljandimaa 50 139 621 2 792 Võrumaa 23 90 000 3 913 Tehingute Keskmine summa (kr) hind (kr/ m²) 1 834 450 124 426 3 688 365 19 20 962 020 80 1 866 056 38 1 148 550 60 33 746 053 124 12 489 555 69 3 027 542 14 142 522 508 167 5 889 486 54 26 882 564 41 216 450 100 200 5 548 516 97 4 914 911 61 2 221 090 52 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 15 . kus müüakse terve krunt ja mille puhul on elamumaa osakaal 100%. Järgnevat tabelit vaadates tuleb arvestada. aastal laekus tehingute andmebaasi 4 769 hoonestamata elamumaa tehingut. vaid Ida-Virumaal tehakse võrreldes rahvaarvuga vähem kinnisvara tehinguid. koguväärtusega 2 316 miljonit krooni. Analüüsi on kaasatud hoonestamata elamumaa ostu-müügitehingud. Võrreldes 2004. kuid seal elab ka Eesti maakondadest kõige vähem inimesi.Eelnev joonis iseloomustab väga hästi seost tehingute arvu ja rahvaarvu vahel.

aastal analüüsis rohkem tehinguid Haapsalu linnas ning Ridala valla uutes elamupiirkondades.ja Hiiumaal. vastavalt 19 kr/m2 ja 14 kr/m2.Nii nagu kõigi kinnisvara tehingute. nii ka hoonestamata elamumaa osas on üle poole ehk 57% tehingutest toimunud Harjumaal. kusjuures Harjumaa tehingutest Tallinnas on toimunud vaid 19% tehingutest. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 16 . kusjuures kõige enam on tõusnud hind Läänemaal 41 kr/m2-lt 124 kr/m2-le. Hoonestamata elamumaa suuremates asulates Järgnevas tabelis on maakondade kaupa välja toodud hoonestamata elamumaa keskmised näitajad suuremates asulates (linnad. Ka kõige kõrgem hinnatase on loomulikult Harjumaal. alevikud). kus keskmine elamumaa hind on 426 kr/m2. järgnevad Tartumaa 200 kr/m2 ja Pärnumaa 168 kr/m2. alevid. kus enamus tehinguid on tehtud hajaasustuspiirkonnas. Madalaimad hinnad on Põlva. *Harjumaa tehingud on ilma Tallinnata Võrreldes 2004. aastaga on 2005. aastaga on kõikides maakondades hoonestamata elamumaa keskmine hind tõusnud. kuid võrreldes 2004.

Hoonestamata elamumaa asulates Tehingute arv Harjumaa Aruküla alevik Assaku alevik Haabneeme alevik Jüri alevik Keila linn Kiili alevik Klooga alevik Laagri alevik Lagedi alevik Loo alevik Maardu linn Paldiski linn Saue linn Saku alevik Tabasalu alevik Tallinna linn Vasalemma alevik Viimsi alevik Hiiumaa Kärdla linn Ida-Virumaa Kohtla-Järve linn Narva linn Narva-Jõesuu linn Toila alevik Jõgevamaa Jõgeva linn Mustvee linn Põltsamaa linn Järvamaa Paide linn Türi linn Läänemaa Haapsalu linn Paralepa alevik Uuemõisa alevik Lääne-Virumaa Kunda linn Rakvere linn Sõmeru alevik Tapa linn Võsu alevik Pärnumaa Kilingi-Nõmme linn Paikuse alevik Pärnu linn 14 15 26 8 71 15 10 38 9 13 46 3 27 21 51 508 5 3 3 3 6 5 15 8 4 3 9 3 9 10 6 4 15 9 4 9 4 36 50 Keskmine pindala (m²) 3 757 1 605 1 555 3 593 1 434 1 735 1 896 1 124 1 725 1 730 2 496 10 315 1 647 1 676 2 374 1 458 7 460 1 365 1 584 3 384 8 788 3 865 1 782 1 062 2 634 1 380 1 152 942 868 1 008 2 804 1 612 2 701 1 901 1 672 1 953 1 819 1 545 1 605 Keskmine hind (kr/m²) 132 261 1 007 231 275 151 26 569 225 259 353 165 289 385 418 993 38 342 28 35 11 314 137 54 42 36 82 64 492 123 113 46 102 51 21 153 39 184 590 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 17 .

mis asusid ranna ehituskeeluvööndis. kuid enamus tehingutest. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 18 . ehk 6-st sooritatud tehingust 5 on tehtud Narva äärelinnas paiknevate aiandusühistute suvilakruntidega. alevid ja alevikud ning samuti tehingud. sellega ka seletatav madal hind.Sindi linn Tori alevik Võiste alevik Raplamaa Kohila alev Märjamaa alev Saaremaa Kuressaare linn Tartumaa Elva linn Kõrveküla alevik Käärdi alevik Nõo alevik Tartu linn Tõrvandi alevik Ülenurme alevik Valgamaa Otepää linn Tõrva linn Valga linn Viljandimaa Viljandi linn Võhma linn Võrumaa Võru linn Tehingute arv 20 3 3 6 8 31 16 32 3 9 90 20 85 9 3 9 7 4 9 Keskmine pindala (m²) 1 472 3 520 2 304 1 073 1 406 3 907 2 071 1 952 1 702 2 044 1 341 1 279 1 608 1 365 1 367 1 870 982 2 683 1 348 Keskmine hind (kr/m²) 93 18 23 91 44 125 55 103 36 51 683 144 169 163 18 41 316 11 98 Väga madal on keskmine hind Narva linnas (11 kr/m²). siis on järgnevas tabelis välja toodud ka maakonna keskmised näitajad. Hoonestamata elamumaa valdades Järgnevalt esitatud tabelis on välja toodud vaid hajaasustuspiirkonnas (külades) toimunud hoonestamata elamumaa ostu-müügitehingud valdade kaupa. välja on jäetud tehingud suuremates asulates nagu linnad. Kuna mõnes maakonnas on toimunud väga vähe tehinguid.

Hoonestamata elamumaa hajaasustuspiirkonnas (külades) Tehingute arv 1 797 6 303 78 111 19 134 17 37 7 13 396 104 152 420 19 3 7 9 59 32 16 6 10 3 3 4 129 36 13 73 32 8 3 8 27 5 13 5 398 132 58 67 5 121 9 Keskmine pindala (m²) 2 121 5 498 2 347 2 940 2 977 6 556 1 657 3 248 3 728 14 468 3 457 1 752 2 175 1 930 1 447 8 424 12 747 7 615 7 612 3 436 1 963 6 695 1 929 5 447 1 476 10 253 4 168 6 188 10 185 9 571 3 111 3 664 2 637 2 418 4 931 9 650 13 457 9 667 8 978 2 607 3 521 1 434 1 898 6 522 2 184 855 Keskmine hind (kr/m²) 281 28 241 181 172 52 182 74 107 24 43 299 159 345 428 11 2 9 15 52 45 62 67 25 36 9 7 101 17 31 164 36 21 80 36 14 6 15 20 125 101 126 132 9 159 102 Harjumaa Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Keila vald Kernu vald Kiili vald Kose vald Kuusalu vald Padise vald Raasiku vald Rae vald Saku vald Saue vald Viimsi vald Hiiumaa Emmaste vald Kõrgessaare vald Käina vald Ida-Virumaa Alajõe vald Iisaku vald Toila vald Jõgevamaa Kasepää vald Saare vald Järvamaa Läänemaa Noarootsi vald Nõva vald Ridala vald Lääne-Virumaa Kadrina vald Vihula vald Vinni vald Põlvamaa Kanepi vald Põlva vald Räpina vald Pärnumaa Audru vald Paikuse vald Sauga vald Surju vald Tahkuranna vald Varbla vald Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 19 .

Raplamaa Kohila vald Rapla vald Saaremaa Kaarma vald Kihelkonna vald Kärla vald Muhu vald Pihtla vald Salme vald Tartumaa Haaslava vald Luunja vald Mäksa vald Nõo vald Puhja vald Tartu vald Tähtvere vald Ülenurme vald Valgamaa Otepää vald Viljandimaa Paistu vald Pärsti vald Saarepeedi vald Viiratsi vald Võrumaa Võru vald Tehingute arv 52 30 19 148 72 6 29 12 10 13 471 32 134 5 4 4 107 23 152 13 10 37 11 12 9 3 10 8 Keskmine pindala (m²) 3 305 2 219 4 103 6 781 4 081 14 460 9 035 11 598 14 140 4 407 2 334 2 284 2 116 6 138 1 874 7 037 2 282 3 720 1 978 3 954 3 080 3 211 4 373 3 312 1 668 4 510 6 974 4 765 Keskmine hind (kr/m²) 52 62 43 25 33 24 5 13 15 17 134 112 171 42 17 20 162 53 114 108 131 21 27 16 3 21 9 11 Tabelis on esitatud ka Viimsi valla keskmised näitajad. Samuti on väga kõrged keskmised hinnad Tallinna. kuigi erinevatel aastatel võivad tehingud toimuda erinevates kohtades. aastaga on keskmine hoonestamata elamumaa hind kõige enam tõusnud Maardu linnas. Tartu ja Pärnu lähedastes valdades. eriti tuntav on tõus olnud Maardu linnas ja Saue. Võrreldes aga 2001. Võrreldes 2004.ja Viimsi valdades. aastaga on elamumaa keskmine hind Tallinna lähiomavalitsustes aasta-aastalt tõusnud. kus elamumaa arendus on väga aktiivne ka külades. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 20 . kuigi Viimsi valla külasid ei saa enam pidada hajaasustuspiirkonnaks. talle järgnevad Rae ja Saku vald.

Tallinna linnaosade hoonestamata elamumaa ostu-müügitehingud Tehingute arv Keskmine pindala (m²) Keskmine hind (kr/m²) Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Nõmme Pirita Põhja-Tallinn 286 14 17 5 35 142 7 1 408 845 890 6 008 1 667 1 474 916 828 4 713 923 1 102 744 898 3 681 *Analüüsist on välja jäetud Mustamäe tehingud. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 21 . see on tingitud peamiselt sellest. Samuti on üheks seletuseks ka asjaolu.*Analüüsi on kaasatud kõik hoonestamata elamumaa tehingud. nii tihe.2% ja 27.1% kogu hoonestamata elamumaa Tallinna tehingutest. et kuna Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosades puuduvad üldjuhul eramud. kus oli ainult 2 tehingut Põhja-Tallinna keskmine hinnatase on üsna lähedal Kesklinna linnaosa hinnatasemele.kui ka hajaasustuspiirkonnas Hoonestamata elamumaa Tallinna linnaosades Endiselt on Tallinna tehingutest kõige aktiivsem kinnisvaraturg Haabersti ja Pirita linnaosades. et Põhja-Tallinn piirneb Kesklinna linnaosaga ja sellest tulenevalt on kallimad tehingud sooritatud kesklinna läheduses. kus on tehtud vastavalt 56.9% tehingutest ehk kahe peale kokku 84. siis ostetakse maad pigem korruselamute tarbeks.

mis on võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 25% rohkem. Hoonestatud elamumaa Harjumaa sh. aastal oli analüüsis vaid 4 401 tehingut. Aegviidu alev Aruküla alevik Haabneeme alevik Harku alevik Jüri alevik Kehra linn Keila linn Keila-Joa alevik Kiili alevik Kiisa alevik Kose alevik Kuusalu alevik Laagri alevik Loo alevik Maardu linn Paldiski linn Raasiku alevik Saku alevik Tehingute arv 2 524 8 7 28 5 5 5 41 5 6 16 7 5 11 13 174 13 11 23 Keskmine pindala (m²) 1 560 1 484 1 566 1 264 2 246 1 687 1 373 768 999 1 712 1 238 1 565 2 240 1 498 1 713 955 3 753 1 785 2 076 Keskmine tehingusumma (kr) 1 549 981 454 375 809 857 1 652 362 1 412 000 2 200 699 387 619 1 408 668 582 000 836 752 542 584 915 929 1 304 000 2 067 086 1 465 154 951 649 500 308 875 455 1 797 404 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 22 . sellest tulenevalt on võimalik välja tuua ka paljude suuremate asulate keskmised näitajad. siis 2005. aastal 5 879 tehingut.Hoonestatud elamumaa Kui 2004.

Paide linn Türi linn Läänemaa sh. Haapsalu linn Paralepa alevik Uuemõisa alevik Lääne-Virumaa sh.Tehingute arv Saue linn Tabasalu alevik Tallinna linn Vasalemma alevik Viimsi alevik Hiiumaa sh. Põlva linn Räpina linn Pärnumaa sh. Audru alevik Paikuse alevik Pärnu-Jaagupi alev Pärnu linn Sindi linn Võiste alevik 42 25 713 5 21 31 12 406 48 13 34 120 16 12 5 121 9 10 16 174 45 35 148 50 7 5 294 73 11 26 22 7 115 5 9 451 15 18 5 174 32 6 Keskmine pindala (m²) 846 1 725 1 068 3 220 543 6 231 1 853 1 966 675 1 370 1 058 989 1 570 685 1 647 5 282 1 330 1 554 1 421 3 943 1 114 1 522 3 684 851 616 1 095 3 888 1 085 1 484 1 139 1 340 2 293 8 038 3 551 1 497 2 765 1 961 1 474 3 157 877 765 4 948 Keskmine tehingusumma (kr) 1 734 667 2 263 647 2 683 848 322 108 1 211 094 414 039 528 500 220 462 252 191 185 000 108 445 174 614 1 097 640 10 917 383 238 281 352 331 111 344 000 393 750 380 438 552 844 469 632 545 565 808 430 285 714 706 000 518 511 863 363 288 402 316 308 674 596 312 857 223 338 927 000 190 633 844 130 495 167 988 592 369 000 1 238 339 558 688 521 500 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 23 . Jõhvi linn Kiviõli linn Kohtla-Järve linn Narva linn Narva-Jõesuu linn Sillamäe linn Toila alevik Jõgevamaa sh. Jõgeva linn Mustvee linn Põltsamaa linn Järvamaa sh. Rakvere linn Tamsalu linn Tapa linn Võsu alevik Väike-Maarja alevik Põlvamaa sh. Kärdla linn Ida-Virumaa sh.

Kohila alev Märjamaa alev Rapla linn Saaremaa sh. Elva linn Kallaste linn Kõrveküla alevik Märja alevik Nõo alevik Rõngu alevik Tartu linn Ülenurme alevik Valgamaa sh. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 24 . Kuressaare linn Tartumaa sh. siis ongi madal hind tingitud just sealsete aiamajade müügist. Nii nagu hoonestamata elamumaa puhul on ka hoonestatud maa keskmine hind Ida-Virumaal Narva linnas madal. Otepää linn Tõrva linn Valga linn Viljandimaa sh. Ainult suvilakoperatiivides on toimunud tehingud ka Sillamäe linnas. keskmine hind seal on 10 917 kr. Antsla linn Kose alevik Võru linn 9 321 21 16 40 130 48 701 29 13 7 6 10 5 347 14 132 13 12 48 209 11 10 8 58 122 17 7 33 Keskmine pindala (m²) 2 253 2 999 1 211 1 552 879 4 513 918 2 271 1 176 1 078 2 111 1 650 2 264 2 552 1 006 2 875 3 671 1 336 1 853 1 413 4 174 2 406 3 049 2 344 844 3 926 1 899 826 1 344 Keskmine tehingusumma (kr) 388 001 480 683 856 905 724 525 424 975 559 302 850 376 995 757 664 131 177 385 871 873 1 079 167 606 500 382 061 1 339 132 1 481 130 486 552 739 077 228 322 453 219 383 135 111 766 172 700 278 750 821 128 315 918 192 941 161 429 702 727 Kuna puuduvad andmed ehitiste kohta. kuid kuna Narva linna alla loetakse ka Narva linna ääres paiknevad suvilakooperatiivid. Abja-Paluoja linn Mustla alevik Suure-Jaani linn Viljandi linn Võrumaa sh.Tehingute arv Vändra alev Raplamaa sh. siis on ka raske anda hinnangut maatükil paiknevate elamute ja nende seisukorra kohta.

Hoonestatud elamumaa Harjumaa valdades Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Keila vald Kernu vald Kiili vald Kose vald Kuusalu vald Kõue vald Padise vald Raasiku vald Rae vald Saku vald Saue vald Vasalemma vald Viimsi vald Tehingute arv 32 275 96 135 127 62 16 41 6 8 22 116 147 109 6 329 Keskmine Keskmine pindala (m²) tehingusumma (kr) 4 204 367 167 1 455 1 108 349 2 586 980 760 1 791 670 138 1 439 309 696 1 585 1 011 046 3 992 625 196 4 920 799 316 3 878 503 333 9 675 532 280 1 718 809 500 2 347 1 520 860 1 313 854 757 2 034 1 434 702 3 052 313 423 1 389 1 693 941 Hoonestatud elamumaa Tallinna linnaosades Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja-Tallinn Tehingute arv 116 78 104 12 8 168 188 39 Keskmine pindala (m²) 1 148 861 957 2 550 1 141 1 258 932 907 Keskmine tehingusumma (kr) 2 479 152 6 262 573 2 748 929 1 733 602 3 051 250 1 961 551 1 925 338 2 946 543 MAATULUNDUSMAA Analüüsi võeti ainult need ostu-müügitehingud. kus oli 100% ulatuses tegemist maatulundusmaaga ja müüdi kogu maa. koguväärtusega ligikaudu 3 133 miljonit krooni. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 25 . aastal kokku 7 528 tehingut. Analüüsiks sobivaid ostu-müügitehinguid maatulundusmaaga (nii hoonestatud kui ka hoonestamata) kogunes 2005.

0 7.0 Kahes järgmises tabelis on iseloomustatud maatulundusmaa ostu-müügitehinguid.6 2.2 4. kasutatakse ja ostetakse eluasemekohtade maaks. millel on maatulundusmaa sihtotstarve.3 7. Pärnu. ranna ääres või muudes looduskaunites kohtades).4 4.4 4. siis on järgmises tabelis eraldi välja toodud müükide keskmine põlluja metsamaa pindala.4 9.6 3.0 5.9 6. Eriti suur on selliste tehingute osakaal just Harju-.3 7.Keskmine Keskmine pindala pindala Tehingute hind summa (kr) (ha) (ha) (kr/ha) 5 879 6.4 8.ja Tartumaal.5 112 298 512 46 440 4 463 11.4 51 036 284 37 273 4 388 14.8 6. Hoonestamata maatulundusmaa maakondades Tehingute arv Harjumaa 984 Hiiumaa 177 Ida-Virumaa 341 Jõgevamaa 390 Järvamaa 296 Läänemaa 292 LääneVirumaa 477 Põlvamaa 234 Pärnumaa 524 Raplamaa 323 Saaremaa 817 Tartumaa 412 Valgamaa 296 Viljandimaa 347 Võrumaa 303 Kogu.Hoonestamata maatulundusmaa maakondades Kuna hoonestamata maatulundusmaa ostmisel lähtutakse kas põllu.6 6.3 1.4 10.3 5.8 16.3 6.2 68 904 974 32 519 6 608 2 750 6 709 5 278 6 064 3 649 4 731 6 889 3 082 13.5 1.9 10.0 19. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 26 .0 1 260 010 320 673 184 1 204 6.0 4.9 6.4 7.3 3.8 53 826 495 16 232 3 268 11.0 1.9 11. millised kas asukoha (suurte linnade lähedal.8 12.9 16.5 4.0 4.või metsamaa ostmise soovist.5 4. et paljusid hajaasustuses asuvaid maatükke. Saare-.2 81 043 908 38 460 900 124 121 612 76 206 023 171 689 388 158 481 774 140 108 376 76 140 381 44 451 045 26 689 22 684 52 824 22 934 47 423 125 647 69 947 17 993 26 807 Keskmine haritava Keskmine maa metsamaa pindala pindala (ha) (ha) 1. hinnataseme või väikese pindala tõttu ei vasta tegelikult maatulundusmaa sihtotstarbena kasutamisele (põllu või metsamaana).0 8. Siinkohal tuleks märkida.4 3.0 6.0 7.8 27 696 020 38 441 4 610 13.

94 4 1.78 33 1.13 Keskmine hind (kr/ha) 1 199 524 86 071 145 760 236 775 33 081 58 851 145 668 58 963 226 233 83 667 99 584 288 530 135 738 61 277 74 168 Järgnevas tabelis on esitatud katastris maatulundusmaana registreeritud (alla 2 ha) maade müükide ülevaade Harjumaa valdades.25 1.84 1.70 1.11 43 1.07 1.87 28 0. kus jällegi hakkab silma suurem tehingute osakaal ja ka kõrgem keskmine hind Tallinnaga piirnevates ja rannaäärsetes valdades.15 1.74 33 0.88 42 0. et maatulundusmaad ostetakse enamuses Tallinna lähistel perspektiiviga võtta need kasutusele ehitusaluse maana. Hoonestamata maatulundusmaa kuni 2 ha Harjumaa valdades Harku vald Jõelähtme vald Keila vald Kiili vald Kose vald Kuusalu vald Kõue vald Padise vald Raasiku vald Rae vald Saku vald Saue vald Viimsi vald Tehingute Keskmine arv pindala (ha) 32 0.67 13 1.06 1.99 89 0.97 1.01 1.34 1.22 0.85 14 0.83 0.05 1.27 25 0.21 1.36 Keskmine hind (kr/ha) 1 289 294 890 303 471 567 351 168 122 367 647 251 77 487 230 611 278 739 1 219 088 755 871 708 247 1 635 879 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 27 .35 7 1.20 10 0.Hoonestamata maatulundusmaa kuni 2 ha Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Tehingute arv 397 27 34 41 13 33 21 29 62 15 158 110 32 24 43 Keskmine pindala (ha) 0.21 0. Selline kõrge hind näitab veelkord.

4 170 432 478 1 578 079 5.5 11 637 723 415 633 7.5 41 076 466 27 722 912 60 536 931 35 560 412 52 801 650 54 265 401 39 579 605 45 075 576 34 889 300 410 765 277 229 441 875 467 900 573 931 444 798 542 186 324 285 279 114 Keskmine metsamaa kõlviku Metsamaa pindala kõlviku ühel pindala tehingu osakaal objektil maast (%) (ha) 28 2.Hoonestatud maatulundusmaa tehingud Hoonestatud maatulundusmaa keskmiseks pindalaks Eestis oli 11.8 31 2. seetõttu võivad olla erinevused võrreldes kvartaliülevaadetes esitatud arvudega.9 13 507 219 355 453 13.ja metsamaa ostu-müügi tehingutest 2005.8 4. Võrreldes kvartalistatistika kokkuvõtetes välja toodud põlluja metsamaa statistikaga on aastakokkuvõtte käigus põllu.1 9.6 10. aastal.0 2.8 3. aastaga tõusnud 27% võrra (vastavalt 351 696 kr 2004.ja metsamaa tehinguid analüüsitud põhjalikumalt.5 19 065 277 284 556 16. samas kui tehingute keskmine hind on võrreldes 2004.4 30 3.0 5.2 13.4 3.1 29 23 15 26 33 18 26 27 24 4.3 16.5 12. aastal ja 481 481 kr 2005. aastal).3 9.7 16.5 16 3. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 28 .7 19 3.9 6.5 Hoonestamata põllu.1 26 250 120 535 717 13.7 3. Hoonestatud maatulundusmaa maakondades Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa LääneVirumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Tehingute Pindala arv (ha) 108 689 28 154 38 299 67 907 61 1 003 49 543 100 100 137 76 92 122 73 139 125 1 308 915 1 850 915 668 1 139 1 216 2 306 1 319 Keskmine Keskmine pindala hind Tehingute (ha) summa (kr) (kr) 6.0 18 1.1 3.ja metsamaa Käesolevalt on esitatud ülevaade hoonestamata põllu.4 16 947 185 277 823 11.0 7.2 ha.

6 13.või metsamaa kasutamiseks liiga kõrge. Selliseid tehinguid oli analüüsis kasutada 6 255 (2004. muu maa) kinnistuid. Selliselt jäi analüüsi 542 põllumaa ja 1 294 metsamaa müügitehingut (2004. Nii ei jäänud valikusse ühtegi Tallinnaga piirnevate valdade tehingut. aastal vastavalt 484 ja 1 712). Väheste eranditena jäeti analüüsi veidi suurema osatähtsusega väheväärtuslike kõlvikutega (looduslik rohumaa.2 Tehingute summa (kr) 1 620 566 208 000 1 439 507 5 892 588 Keskmine hind (kr/ha) 8 899 4 715 5 693 7 380 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 29 . Tehingute koguarvust kasutati analüüsis vähemalt 2 ha üldpindalaga kinnistuid. Müügitehinguid üle 2 ha üldpindalaga hoonestamata maatulundusmaaga.Analüüsis olid kõik 2005.0 11. et kinnisvarafirmad ostavad põllumaad eeskätt arendusteks tunduvalt kõrgema hinnaga. Kokku müüdi üle 2 ha üldpindalaga hoonestamata maatulundusmaa kinnistuid 69 437 ha. Näitena võib tuua 2005. milles müüdi kogu maa ja oli tegemist 100% maatulundusmaaga oli registris 5 226. metsamaad 36 456 ha ja muid kõlvikuid 10 335 ha.aasta III kvartali Eesti kinnisvaraturu ülevaatesse sattunud eksitav väärtus – Harju maakonnas. kui seda endale võivad lubada põllumajandusega tegelevad ettevõtjad või eraisikud.0 6. Viljandi (6888 ha) ja Lääne-Viru (6611) maakondades.ja siseveekogude kaldavööndis ning suurte linnade läheduses. aastal tehingute andmebaasi laekunud ostu-müügitehingud hoonestamata maatulundusmaaga. aastal 6 038). sellest põllumaad 22 646 ha. kui lisandid ei mõjustanud hinnanguliselt oluliselt müügihinda. milles müüdi kogu maa ja oli tegemist 100% maatulundusmaaga.või metsamaa) kõrval oli teisi kõlvikuid alla 10%. kus maa hind oli põllu. Välja jäeti tehingud ranna. Põllumaa (haritav maa) maakondades Tehingute arv Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa 23 6 18 66 Kogupindala (ha) 183 40 234 737 Keskmine pindala (ha) 8. Suurem müügipind oli Pärnu (6914 ha). Kose vallas müüdud põllumaa hinnaga 43 820 kr/ha. kus põhikõlviku (põllu. Maaviljeluses kasutatava põllumaa õige hinnataseme leidmise teeb keerukaks asjaolu.

6 12. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 30 .8 13.6 15. aastal.5 8.5 13.6 8.8 5. ka on põllumajandustoodangu nõudlus ja selle hinnatase tõusuteel. aastal on müüdud mõnevõrra vähem põllumaad.3 Tehingute summa (kr) 8 203 402 670 490 4 975 918 1 397 495 5 743 791 3 809 430 1 490 599 5 629 859 2 175 855 5 577 714 497 535 Keskmine hind (kr/ha) 8 716 6 078 7 094 6 836 6 974 9 116 5 151 8 429 6 405 7 689 7 091 Põllumaa keskmine hind on varasemate aastatega võrreldes märgatavalt tõusnud.4 6. et põllumaa kasutamisel valdades (maade kasutada andmine ja rentimine) on leitud mingi ajutine tasakaal või ootavad potentsiaalsed müüjad veel põllumaa hinna edasist tõusu. 2005. kuna liitumine Euroopa Liiduga on loonud ja loob ka edaspidi võimaluse suurematele soodustustele.1 17. kusjuures hind on tõusnud peaaegu kõigis maakondades ja valdades.Tehingute arv Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa 64 14 61 18 49 44 52 51 18 50 8 Kogupindala (ha) 860 91 812 191 762 387 291 616 320 680 67 Keskmine pindala (ha) 13. vastavalt 6 270 ja 7 330 ha.3 10. Võib eeldada ka edaspidist hinnatõusu. kui 2004. Selle põhjuseks võib olla asjaolu.

6 10.Põllumaad on kõige enam müüdud Järva.4 7.3 5.0 11.3 13.(812 ha). Pärnu.4 17.7 17.2 9.9 10. Lääne-Viru.3 19.1 8.2 11.8 13.(860 ha).(762 ha) ja Jõgevamaal (737 ha).9 5. Põllumaa (haritav maa) valdades Tehingute arv Kogupindala (ha) Keskmine Tehingute Keskmine pindala summa hind (ha) (kr) (kr/ha) Minimaalne hind (kr/ha) 3 325 1 412 2 201 2 832 2 321 4 134 2 298 3 171 3 410 2 977 4 545 2 524 9 383 1 905 3 041 5 397 Maksimaalne hind (kr/ha) 14 905 8 418 13 291 16 500 6 173 15 000 8 264 6 995 10 234 10 309 12 000 15 007 25 000 10 000 10 606 12 000 Harjumaa Padise vald Ida-Virumaa Lüganuse vald Jõgevamaa Jõgeva vald Pajusi vald Pala vald Põltsamaa vald Tabivere vald Järvamaa Ambla vald Järva-Jaani vald Koeru vald Paide vald Türi vald Väätsa vald Läänemaa Lihula vald Ridala vald Lääne-Virumaa Haljala vald 9 7 7 11 7 14 12 7 8 7 5 24 8 6 5 9 69 125 71 128 73 184 96 79 155 125 29 313 115 44 26 85 7.0 14.4 423 854 492 094 492 970 1 037 227 308 285 1 889 624 572 231 546 410 1 131 688 838 941 276 608 3 258 365 1 675 120 322 640 132 850 650 580 6 030 4 159 7 165 7 899 3 025 10 619 4 927 4 767 6 957 6 247 7 146 9 114 13 817 5 382 5 399 7 998 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 31 .

6 9.8 14.3 6.0 10.8 6.5 6.1 4.8 12.2 8.6 10.5 9.1 15.3 20.6 Kadrina vald Rakvere vald Sõmeru vald Vinni vald Väike-Maaarja vald Pärnumaa Are vald Halinga vald Koonga vald Tahkuranna vald Vändra vald Raplamaa Kaiu vald Kehtna vald Kohila vald Märjamaa vald Vigala vald Saaremaa Kaarma vald Leisi vald Mustjala vald Pihtla vald Pöide vald Tartumaa Haaslava vald Kambja vald Konguta vald Laeva vald Nõo vald Tartu vald Vara vald Valgamaa Hummuli vald Sangaste vald Viljandimaa Karksi vald Kõo vald Suure-Jaani vald Tarvastu vald 10 9 5 8 8 Tehingute Keskmine Mini.6 16.8 6.3 8.5 18. kus oli andmeid vähemalt 5 tehingu kohta Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 32 .Tehingute arv Kogupindala (ha) 162 145 79 101 85 Keskmine pindala (ha) 16.4 10.Maksisumma hind maalne maalne (kr) (kr/ha) hind hind (kr/ha) (kr/ha) 793 391 5 501 2 858 12 347 600 411 5 416 2 095 9 980 285 738 6 005 1 568 15 000 624 318 7 740 4 000 14 749 810 590 9 301 5 188 20 293 8 6 7 5 13 9 5 7 8 5 12 8 16 5 5 6 5 5 5 8 5 7 7 5 12 5 6 10 195 63 44 43 320 83 41 47 78 34 73 57 74 25 28 56 54 74 63 110 46 136 128 100 127 81 47 213 24.3 1 120 900 369 000 321 491 510 000 2 644 970 861 660 295 800 393 900 792 860 254 930 372 410 256 006 405 300 108 383 128 000 497 790 786 050 513 640 563 988 1 880 000 237 000 439 431 618 955 1 028 640 858 208 450 067 313 238 1 815 193 5 514 5 866 6 606 9 488 7 330 10 142 6 782 7 930 8 277 6 263 5 625 4 860 4 955 4 611 3 902 9 394 11 389 6 929 9 269 13 487 4 996 3 022 4 609 8 783 6 999 6 645 6 269 9 034 2 532 2 988 1 429 6 715 4 757 4 551 5 241 4 545 4 024 2 700 1 941 1 984 3 173 1 209 2 215 3 155 2 715 5 061 3 277 3 272 4 572 1 330 1 339 3 775 2 900 2 008 2 100 2 294 9 030 10 000 18 999 16 243 10 739 20 690 9 191 14 970 14 159 10 707 10 000 9 722 10 000 10 380 7 790 21 951 15 000 9 500 16 129 20 927 5 760 6 220 8 029 12 000 14 930 10 000 10 215 20 000 *Tabelis on välja toodud vallad.2 16.2 7.5 13.8 9.7 9.4 10.2 19.1 7.6 5.0 5.5 24.9 21.9 12.

näiteks Tartu maakonnas. Viiratsi vallas. kus arvestatavaid põllumaa ostu-müügitehinguid oli 5 või enam. oli kokku 49. Sellised on Rapla maakonnas Juuru vald (4 müügi keskmine 11 322 kr/ha). Türi (313 ha) ja Väätsa (115 ha). Lääne-Virumaal on eelmisel aastal enam põllumaad müüdud Rakvere lähedastes Haljala (162 ha) ja Rakvere (145 ha) valdades. Ka ebasoodsamates mullastikutingimustes on tekkinud aktiivsed müügipiirkonnad nagu Vändra (müüdud 320 ha) ja Are vald (195 ha) Pärnu maakonnas. kuid tehinguid oli vähem. Põltsamaa (184 ha). kus domineerivad Eesti tingimustes kõrge viljakusega ja heade tehnoloogiliste omadustega põllumaad ning tegutsevad aktiivsed põllumajandustootjad.Kui müüdud põllumaa pindala on eelmise aastaga vähenenud ja osas eelmisel aastal esireas olnud valdades (Paide. Rannu) põllumaade turg olnud 2005. Põlva. aastal väga passiivne. Rannu vallas ja Viljandi maakonnas. Analoogilisi müüke oli ka teiste maakondade valdades. siis on endiselt põllumaad aktiivselt (ja sealjuures kõrgete hindadega) müüdud sellistes valdades nagu Pajusi (128 ha). Need on vallad. Raikküla vald (3 müügi keskmine 15 992 kr/ha) ja Rapla vald (3 müügi keskmine 9 866 kr/ha). Vastse-Kuuste. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 33 . Valdu. Vähemalt 5 tehingu limiidi tõttu ei ole tabelites välja toodud valdu. kus müüdi põllumaad küll väga kõrge hinnaga.

aastal.a. Boniteet on leitud haritavate maade andmebaasist (1996. kusjuures üks piirkond koosneb 2-10 vallast. Piirkonda võib olla eraldatud rohkem valdasid. et lisaks muudele mõjuritele sõltub müügihind mingil määral ka maa kvaliteedist. Piirkonda iseloomustab 10-70 müügitehingut. mis on moodustatud mullastikult lähedastest valdadest. Valga ja Põlva maakonnas.8 8. sealjuures müüdi 2005.8 10.9 8. aastal oli see 18 228 kr/ha. (vastavalt 17 754 ha ja 13 154 ha).9 9.8 Tehingute summa (kr) 25 143 814 8 898 487 14 684 000 12 805 403 18 272 290 12 716 793 22 035 531 8 373 850 17 170 139 22 992 698 28 689 635 7 905 377 13 398 917 11 280 777 10 563 000 Keskmine hind (kr/ha) 26 174 18 044 15 625 15 192 18 390 15 575 20 624 16 192 18 241 20 764 17 360 20 856 19 658 19 702 21 391 Metsamaa keskmine müügihind seevastu on muutunud vähem. kuid osal neist ei ole ühtegi arvestatavat tehingut.) ning piirkonna boniteet on arvutatud sinna kuuluvate valdade keskmisena.5 12. Piirkonnad on paigutatud joonisele boniteedi alanevas järjekorras ning samas suunas vähenevad vaatamata üksikutele väljalöökidele ka müügihinnad.1 9. Albu jne. maakondadest on eraldi välja toodud Saaremaa ja Hiiumaa. aastal puhast metsamaad vähem kui 2004. Joonisel on piirkond tähistatud ühe sinna kuuluva valla nimega.6 13.5 7. Metsamaa (koos metsaga) maakondades Tehingute arv Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa 105 74 86 94 82 71 126 37 102 96 200 52 45 59 65 Kogupindala (ha) 1 099 558 1 039 896 1 052 774 1 197 266 976 1 427 1 752 445 627 531 510 Keskmine pindala (ha) 10. Jooniselt jäid välja kõik kuppelmaastikuga seotud vallad nagu Võru. (Põltsamaa.6 14.Eelneva joonise x-teljel on toodud piirkonnad.).5 7. siis 2005. Siit võib järeldada. aastal oli see praktiliselt sama (19 236 kr/ha). Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 34 .0 7.2 9.9 9. kui 2004.5 12. kuna neis puudusid tehingud.

(21 391 kr/ha) ja Lääne-Viru maakonnas (20 624 kr/ha). kuna juba varasematel aastatel püüdsid linnades elavad erametsade omanikud oma maad kiiresti maha müüa. Rapla (1 427 ha). Harju maakonnas on kõrgem hind Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 35 . kui eelmisel aastal. Suuremad metsamaa müügipinnad olid 2005.(26 174 kr/ha). Harju (1 099 ha) ja Ida-Viru (1 039 ha) maakondades. aastal Saare (1 752 ha). et vältida maamaksu maksmist. Võru. Tartu.Osades maakondades on ka keskmine müügihind väiksem. Metsamaade müügihinnad maakonniti erinesid vähe Eesti keskmisest. mõnevõrra kõrgemad on hinnad Harju. Lääne-Viru (1 197 ha). Selle põhjuseks võib olla väärtuslike metsamaade pakkumise vähenemine turul.(20 856 kr/ha).

0 13.0 24. et osa müüdud metsamaid asuvad Lahemaa Rahvuspargis.1 10.9 11.9 10.3 10.9 12.9 21.4 16.5 6. Metsamaa (koos metsaga) valdades Tehingute arv Kogupindala (ha) Keskmine Tehingute Keskmine Mini.5 15.8 7.5 11. viimane kehtib ka osaliselt Lääne-Virumaa kohta.4 8. lisaks sellele võib seal mõju avaldada ka looduskaunis asukoht.4 13.2 9.8 13.0 5.5 10. Võru maakonna metsad asuvad suhteliselt kõrge tootlikkusega metsa kasvukohatüüpidel.suhteliselt palju mõjutatud Tallinna linnast ning sellest.Maksipindala summa hind maalne maalne (ha) (kr) (kr/ha) hind hind (kr/ha) (kr/ha) 10.7 15.5 6.2 9.8 3 735 366 7 325 698 2 048 698 1 774 840 3 219 474 1 950 810 1 953 363 2 046 350 2 396 000 4 994 400 1 130 000 1 227 541 2 253 826 451 101 5 403 938 1 809 900 3 985 587 3 078 177 2 132 000 2 841 000 1 644 626 1 551 000 2 743 000 3 674 950 1 574 850 23 104 26 653 15 026 16 267 21 185 15 847 17 286 11 077 23 022 24 048 23 469 8 749 21 642 9 474 14 375 17 736 20 899 22 611 13 675 14 338 15 807 10 414 26 046 21 160 13 316 2 193 8 658 4 818 3 316 1 510 4 170 3 759 2 366 1 506 3 021 5 601 2 597 2 255 2 309 2 890 2 755 2 475 1 838 3 226 2 258 2 227 2 647 4 494 2 049 3 909 68 306 79 000 78 502 50 505 80 586 30 719 45 000 34 494 68 259 59 615 55 866 22 746 77 778 15 370 59 603 45 000 62 500 93 458 37 356 87 866 39 558 20 755 78 947 98 644 41 667 Harjumaa Anija vald Kuusalu vald Padise vald Hiiumaa Emmaste vald Kõrgessaare vald Käina vald Pühalepa vald Ida-Virumaa Alajõe vald Illuka vald Tudulinna vald Jõgevamaa Jõgeva vald Palamuse vald Põltsamaa vald Saare vald Torma vald Järvamaa Imavere vald Koeru vald Koigi vald Paide vald Türi vald Väätsa vald Läänemaa Noarootsi vald Lääne-Virumaa Kadrina vald Laekvere vald Rakke vald 17 32 9 18 25 16 15 13 13 12 9 12 14 10 28 10 9 11 10 14 10 13 17 18 9 173 303 141 143 170 118 128 145 129 258 55 124 139 58 379 100 220 151 159 146 160 175 117 214 115 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 36 .9 6.6 7.

9 8.0 2 005 640 14 389 2 031 67 797 9.5 12.3 7.8 7.4 7.6 8.0 10.8 5.4 5.1 9.6 4.2 5.7 8.7 4 973 825 23 844 3 141 87 316 12 10 10 14 10 15 12 11 9 32 15 12 52 24 26 23 11 15 9 9 12 13 13 11 12 9 10 82 78 186 116 70 124 155 92 516 322 119 125 515 218 177 224 93 83 44 58 153 65 125 126 62 65 56 6.2 2 023 240 16 372 2 056 73 529 6. kus oli andmeid vähemalt 9 tehingu kohta Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 37 .6 2 758 000 1 465 000 2 416 000 1 870 661 1 218 000 3 527 676 2 666 400 2 750 124 5 152 000 5 635 874 2 898 250 1 248 105 4 683 178 4 373 713 2 142 402 4 985 104 1 730 000 1 932 600 1 680 000 700 725 2 014 740 1 033 052 3 689 169 2 580 000 835 000 2 225 000 862 000 35 300 16 086 20 095 13 081 17 979 25 242 17 403 36 792 12 211 18 620 22 109 12 777 10 744 20 503 12 167 21 518 20 206 26 297 41 161 11 920 15 955 17 130 27 587 24 441 14 484 32 101 14 458 3 086 2 410 3 058 2 000 2 272 5 882 2 530 3 597 1 935 1 695 3 571 2 778 2 041 1 875 2 016 3 710 5 800 4 545 3 984 2 500 2 177 2 981 6 109 3 788 3 663 5 263 3 333 80 479 39 007 67 470 28 699 47 959 73 801 57 214 91 380 23 636 55 556 96 912 60 000 73 099 55 556 30 750 57 252 37 951 89 912 96 774 52 851 34 236 49 855 95 238 76 923 39 683 84 000 35 088 *Tabelis on välja toodud vallad.Tehingute arv Kogupindala (ha) 132 80 165 223 Tamsalu vald Vihula vald Vinni vald Väike-Maarja vald Põlvamaa Värska vald Pärnumaa Häädemeeste vald Koonga vald Saarde vald Tori vald Vändra vald Raplamaa Kehtna vald Kohila vald Käru vald Märjamaa vald Vigala vald Saaremaa Kaarma vald Kärla vald Leisi vald Lümanda vald Mustjala vald Orissaare vald Pihtla vald Tartumaa Tartu vald Vara vald Valgamaa Helme vald Viljandimaa Kolga-Jaani vald Suure-Jaani vald Võrumaa Antsla vald Meremäe vald Rõuge vald Võru vald 16 12 15 23 Keskmine Tehingute Keskmine Mini.3 57.6 11.9 6.9 8.3 10.4 9.4 5.0 8.8 18.7 2 974 489 33 799 2 025 94 152 11.1 7.4 8.0 9.Maksipindala summa hind maalne maalne (ha) (kr) (kr/ha) hind hind (kr/ha) (kr/ha) 8.2 12.

aastal kõige suurema müüdud metsamaa pinnaga (498 ha). Hoonestamata ärimaa maakondades Harjumaa sh. Tartu linn Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Tehingute arv 118 63 9 4 8 3 12 11 7 4 6 28 14 4 3 Keskmine pindala (m2) 18 072 5 920 6 016 3 744 16 556 6 156 7 588 6 037 4 709 3 622 6 289 4 477 4 280 3 336 4 032 Keskmine hind (kr/m2) 2 043 3 496 198 149 61 117 223 1 098 1 980 373 158 1 244 2 246 521 130 Kogu Eesti hoonestamata ärimaa tehingutest on ligikaudu 47% toimunud Harjumaal ning nendest omakorda umbes pooled Tallinna linnas. Tallinnas. Tudulinna (258 ha). Enamus hoonestamata ärimaa Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 38 . Tartus ja Pärnus. Märjamaa (322 ha).Eelnevalt paigutati tabelisse vallad. Järgnevas tabelis on välja toodud hoonestamata ärimaa keskmised näitajad ka kolmes kõige kõrgema hinnatasemega linnas. kus tingimustele vastavaid tehinguid oli 9 ja enam. aastal laekus tehingute andmebaasi kokku 249 hoonestamata ärimaa tehingut. Neist Märjamaa vald oli ka 2004. Metsamaad müüdi kõige rohkem Kärla (515 ha). ÄRIMAA Hoonestamata ärimaa 2005. Torma (375 ha) ja Kuusalu (303 ha) valdades. Pärnu linn Raplamaa Saaremaa Tartumaa sh. Tallinna linn Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa sh. neid oli eelmisel aastal kokku 56.

Kuressaare linn Tartumaa sh. Saue linn Tallinna linn Hiiumaa Ida-Virumaa sh. Tartu linn Valgamaa Viljandimaa sh. Võrumaal koguni kõik 9-st tehingust on 9 toimunud Võru linnas.tehingutest maakondades on toimunud tiheasustuspiirkonnas. Pärnu linn Raplamaa Saaremaa sh. Haapsalu linn Lääne-Virumaa sh. Põlva linn Pärnumaa sh. Ida-Viru. aastal tehingute andmebaasi 476 tehingut. kusjuures Harjumaa tehingute osakaal moodustab ligikaudu 37%. kuid nagu tabelis võib näha on enamuses maakondades vähemalt pooled tehingud hoonestatud ärimaaga sooritatud linnades. sellest tulenevalt on ka keskmised hinnad maakondades suhteliselt kõrged. Hoonestatud ärimaa maakondades Harjumaa sh. Jõhvi linn Narva linn Sillamäe linn Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa sh. Rakvere linn Põlvamaa sh. Hoonestatud ärimaa Hoonestatud ärimaaga ostu-müügitehinguid laekus 2005.ja Pärnumaa. Harjumaa järel on aktiivsemad veel Tartu-. Viljandi linn Tehingute arv 178 5 128 9 37 6 8 6 9 8 22 12 26 12 11 7 44 34 11 28 16 49 42 20 15 13 Keskmine pindala (m2) 3 706 2 072 3 234 6 094 7 081 4 473 3 627 1 866 2 857 3 132 5 850 8 594 3 250 2 331 3 384 3 677 2 973 1 933 2 123 6 221 4 832 3 494 3 300 5 927 2 567 2 725 Keskmine hind (kr) 11 131 130 6 455 551 14 279 250 1 015 222 1 578 203 1 934 016 3 009 932 622 070 711 589 660 250 1 792 030 2 487 276 1 708 807 1 873 934 736 818 980 000 3 552 005 4 375 227 918 546 3 227 028 4 930 212 4 865 694 5 395 468 2 116 866 1 952 107 2 204 354 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 39 .

et puhast tootmismaad ostetakse vähe ning kuna tehingute arv on väike. Tallinna linn 18 Hiiumaa 3 Ida-Virumaa 3 Jõgevamaa Järvamaa 5 Läänemaa 3 Lääne-Virumaa 7 Põlvamaa Pärnumaa 17 sh. Pärnu linn 7 Raplamaa Saaremaa 6 Tartumaa 10 sh. Võru linn 9 9 Keskmine pindala (m2) 2 357 2 357 Keskmine hind (kr) 1 153 333 1 153 333 *Linnadest on välja toodud linnad. aastal tehingute andmebaasi kokku vaid 133 tehingut. neist ligikaudu 59% on toimunud Harjumaal. kus oli rohkem kui 5 tehingut TOOTMISMAA Hoonestamata tootmismaa Hoonestamata tootmismaa tehinguid laekus 2005.Tehingute arv Võrumaa sh. Hoonestamata tehingute väike arv on tingitud sellest. siis põhjendatud järeldusi keskmiste näitajate kohta teha ei saa. Hoonestamata tootmismaa maakondades Tehingute arv Harjumaa 79 sh. Tartu linn 4 Valgamaa Viljandimaa Võrumaa - Keskmine pindala (m2) 11 107 5 655 6 336 64 600 9 316 32 314 6 088 6 244 10 337 7 864 9 876 18 572 - Keskmine hind (kr/m2) 625 2 015 84 62 59 9 32 224 130 222 170 388 - Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 40 .

kui ka vallasasjatehingud. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 41 . Analüüsi on kaasatud nii korteriomandi. kus müüdi korterist mõtteline osa. Tallinn Hiiumaa Ida-Virumaa sh. samuti tehingud panipaikade. kuid kuna hoonestatud tootmismaa puhul on tegemist väga erineva vara liigiga. Narva linn Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa sh. siis toome välja keskmised näitajad ilma täiendatavate kommentaarideta. Hoonestatud tootmismaa Harjumaa sh.Hoonestatud tootmismaa Hoonestatud tootmismaa tehinguid laekus andmebaasi võrreldes hoonestamata maa tehingutega tunduvalt rohkem (kokku 562 tehingut). Välja on jäetud tehingud. Analüüsi eesmärgiks on eelkõige võrrelda erinevate piirkondade keskmiseid korterite hinnatasemeid. Tartu linn Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Tehingute arv 172 58 21 37 9 16 18 24 24 18 37 6 25 27 55 22 22 40 26 Keskmine pindala (m2) 9 413 6 151 9 550 6 568 3 111 9 364 9 579 7 106 11 457 11 856 16 191 26 862 7 164 18 429 10 720 10 683 18 958 9 615 8 304 Keskmine hind (kr) 4 334 912 8 364 057 1 516 956 739 440 1 394 444 751 513 797 384 966 685 1 293 082 360 548 3 598 688 19 070 827 877 237 1 119 441 2 068 045 4 389 937 700 614 1 611 141 245 962 KORTERID Andmed korteriomandite ostu-müügitehingute kohta hakkasid laekuma alates 19. garaažide ja mitteeluruumidega.07.2003. Pärnu linn Raplamaa Saaremaa Tartumaa sh.

Ida-Viru. Harjumaale järgnevad Tartu-.7 60.1 53. kus on toimunud umbes 58% kõigist Eesti korteri ostu-müügitehingutest.Kuna maakondade tabel hõlmab nii tihe.9 55. Maardu.0 52.4 51.7 56.1 50.7 55. Keila.ja Pärnumaa. Tuginedes tehingute andmebaasi andmetele on korterite ostu-müügitehingute keskmine hind Tallinnas võrreldes 2004. Kõige madalama keskmise hinnaga on tehingud toimunud Püssi (103 kr/m2). Maakondade tabeli eesmärk on pigem näidata korterite ostumüügitehingute jaotumist maakondade vahel. et kõige kallimad hinnad on Tallinnas. Siin on üldine tendents.9 51.kui ka hajaasustust. ning nende lähilinnades (Tallinna puhul Saue.8 54. Pärnu puhul Sindi ja Tartu puhul Elva). kusjuures kogu Harjumaa tehingutest moodustavad Tallinna korteritehingud ligikaudu 79%. Pärnus ja Tartus.9 53. Kiviõli (472 kr/m2) ja Lihula (495 kr/m2) linnas. siis pole antud keskmised võrreldavad. aastaga tõusnud ligikaudu 23 % ning kui Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 42 .8 53. Korterite ostu-müügitehingud maakondades Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Tehingute arv 16 520 75 2 560 345 430 391 955 220 1 775 421 259 3 327 380 535 287 Keskmine üldpind (m2) 54. Väga selgelt eristub jällegi Harjumaa.9 Keskmine hind (kr/m2) 14 047 3 274 2 127 1 698 2 330 4 977 3 383 2 296 9 835 4 090 7 206 9 593 1 496 3 606 3 118 Korterid Eesti linnades Järgnev tabel annab ülevaate keskmisest korteri ruutmeetrihinnast Eesti linnades.0 50.1 46.

5 54.3 60.1 54.võrrelda veelgi varasema ajaga. Korterite ostu-müügitehingud linnades Tehingute arv Harjumaa Kehra linn Keila linn Loksa linn Maardu linn Paldiski linn Saue linn Tallinna linn Hiiumaa Kärdla linn Ida-Virumaa Jõhvi linn Kiviõli linn Kohtla-Järve linn Narva linn Narva-Jõesuu linn Püssi linn Sillamäe linn Jõgevamaa Jõgeva linn Mustvee linn Põltsamaa linn Järvamaa Paide linn Türi linn Läänemaa Haapsalu linn Lihula linn Lääne-Virumaa Kunda linn Rakvere linn Tamsalu linn Tapa linn 46 180 60 478 190 130 13 000 48 244 96 1 037 749 42 13 197 163 8 59 188 68 241 10 74 315 7 150 Keskmine üldpind (m2) 48.6 47.3 50.3 Keskmine hind (kr/m2) 4 986 10 164 3 201 8 790 4 717 13 065 14 935 4 076 2 617 472 821 3 833 5 830 130 3 143 1 764 2 467 2 346 3 667 2 685 6 761 495 1969 5 571 724 1 410 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 43 .6 47.3 52.3 47.7 51.9 55.3 50. Kuid üldiselt on korterite hinnad väga jõudsalt tõusnud lisaks suurematele linnadele ja maakonnakeskustele ka Eesti väikelinnades.4 57.6 41.3 49.3 50.8 52.8 57. aasta II poolega. kui ostu-müügilepingud hakkasid tehingute andmebaasi laekuma.9 46.9 47.5 45.5 44.0 50.4 42.0 46. on keskmine hind tõusnud umbes 37% (9390 kr/m2-lt 14935 kr/m2-le). 2003.0 45.

7 52.8 50.5 53.2 54.1 68.8 52. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 44 .2 61.2 51.7 58. siis on järgmises tabelis välja toodud Harjumaa alevite ja alevike keskmised näitajad.2 49.3 52. seetõttu pöörame käesoleva aasta ülevaates tähelepanu ka Harjumaa suuremates asulates toimunud korterite ostumüügitehingutele. Kuna linnad said juba eelnevas tabelis välja toodud.3 48.1 52.4 52.Tehingute arv Põlvamaa Põlva linn Räpina linn Pärnumaa Kilingi-Nõmme linn Pärnu linn Sindi linn Raplamaa Rapla linn Saaremaa Kuressaare linn Tartumaa Elva linn Kallaste linn Tartu linn Valgamaa Otepää linn Tõrva linn Valga linn Viljandimaa Abja-Paluoja linn Karksi-Nuia linn Mõisaküla linn Suure-Jaani linn Viljandi linn Võhma linn Võrumaa Võru linn 102 22 17 1 399 42 109 206 64 9 2 609 22 41 240 12 21 10 7 284 33 170 Keskmine üldpind (m2) 59.1 54.4 53.4 56.8 52.6 48.5 Keskmine hind (kr/m2) 3 926 1 683 2 406 11 451 5 944 5 828 8 489 5 299 1 949 10 396 5 403 731 1 474 478 908 372 761 5 587 768 4 317 Korterid Harjumaa asulates Nagu eelpool sai juba öeldud on Harjumaal toimunud 58% kõigist Eestis toimunud korterite ostu-müügitehingutest.

9 64.9 Keskmine hind (kr/m2) 8 362 15 384 11 428 12 730 6 356 7 031 9 082 6 452 3 299 4 354 6 115 5 091 9 043 9 335 13 615 9 348 10 810 4 189 3 788 3 833 1 620 11 295 14 407 2 850 7 631 3 857 14 612 1 723 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 45 .5 49.2 50.Võrreldes eelmise.5 51.7 48.4 57.6 48.7 64.9 48.5 46. ent Haabneeme korterite ostu-müügitehingutest moodustavad väga suure osa uued korterid.8 45. sellest ka tingitud selline keskmine hinnatase.1 60.5 63.4 50.1 52.0 50.9 45.4 56. aastaga on väljaspool Tallinnat toimunud korterite ostumüügitehingute arv ja ka keskmine hind kasvanud.6 53.3 61.0 49.3 60.1 53. Kõige rohkem on tehinguid tehtud Tallinna vahetus läheduses asuvates asulates ning seal on ka hinnatase sarnane Tallinna linnale.8 51.7 43. kusjuures Haabneeme aleviku keskmine hinnatase ületab kogu Tallinna linna keskmist hinnataset.4 60. Korterite ostu-müügitehingud Harjumaa asulates Tehingute arv Aruküla alevik Haabneeme alevik Harku alevik Jüri alevik Karjaküla alevik Keila-Joa alevik Kiili alevik Kiiu alevik Klooga alevik Kolga alevik Kose alevik Kose-Uuemõisa alevik Kostivere alevik Kuusalu alevik Laagri alevik Lagedi alevik Loo alevik Raasiku alevik Ravila alevik Riisipere alevik Rummu alevik Saku alevik Tabasalu alevik Turba alevik Vaida alevik Vasalemma alev Viimsi alevik Ämari alevik 20 388 21 275 8 26 24 23 40 3 32 20 31 20 110 8 72 12 8 20 30 66 138 26 33 7 153 32 Keskmine üldpind (m2) 60. 2004.4 53.

siis tekib ligikaudu 1 000-2 000 kroonine keskmise ruutmeetrihinna erinevus.3 36.6 59.3 52.5 12 709 11 110 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 46 .0 43. Korteriomandi ja korteri kui vallasasja võrdlus Tehingute Keskmine Keskmine arv üldpind (m²) hind (kr/m²) Linnaosa Korteriomand Vallasasi Korteriomand Vallasasi Korteriomand Vallasasi Haabersti 1 097 37 60.6 13 986 11 561 Kesklinn 2 989 117 59.6 61.6 16 904 15 375 Põhja-Tallinn 1 668 153 45.6 15.6 14 681 13 997 Pirita 430 4 93.6 13 655 14 388 Nõmme 515 34 56.Korterid Tallinna linnaosades Kuna analüüsi on kaasatud ka uued korterid. ühiselamu tüüpi kortereid. ent nagu vallasasjana müüdud korteri keskmisest pindalast näha.0 20 574 17 597 Kristiine 949 34 52. kus suurem osa müüdud korteritest asuvad uutes majades. siis sõltub keskmine hind nende osakaalust tehingute koguarvust. Kui võrrelda korteriomandite ja korterite kui vallasasjade keskmisi ruutmeetrihindu erinevates linnaosades. Kõrgem on vallasasjana korteri keskmine hind vaid Mustamäel.6 50.6 42.7 14 426 13 392 Lasnamäe 3 183 30 51.6 44.6 43. on vallasasjana müüdud peaasjalikult nö.6 Keskmine hind (kr/m²) 13 907 20 462 14 391 11 921 13 700 14 638 16 890 12 575 Kogu Tallinna korterite ostu-müügitehingutest 96% moodustavad korteriomandid ja vaid 4% korterid vallasasjana.2 93. Korteritehingud Tallinna linnaosades Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja-Tallinn Tehingute arv 1 134 3 106 983 3 213 1 760 549 434 1 821 Keskmine üldpind (m²) 60.8 67.1 11 926 11 413 Mustamäe 1 653 107 44.1 64.8 55. Viimasest on tingitud ka sealsete korterite 30-40 m² suurem pindala võrreldes teiste linnaosadega.3 51. seetõttu on kõrgem näiteks keskmine hind Pirita linnaosas.

Maa-ametile laekuvates andmetes on küll märgitud korterite pindalad.. seetõttu puudub ka vastav statistika.-32 33-55 56-68 69-… Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita PõhjaTallinn Tehingute arv 131 509 180 767 478 107 2 513 Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Tehingute Tehingute Tehingute hind hind hind hind (kr/m²) arv (kr/m²) arv (kr/m²) arv (kr/m²) 15 040 410 14 248 373 12 446 220 15 074 18 615 1 142 20 659 600 20 789 855 21 070 14 251 430 14 558 205 13 467 168 15 237 13 326 1 143 12 343 1 045 10 785 258 10 474 16 702 771 12 941 476 11 948 35 13 224 13 042 207 14 856 117 15 632 118 14 719 13 436 54 20 401 73 16 811 305 16 310 12 342 881 12 642 250 12 697 177 12 742 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 47 . Korteritehingud üldpinna järgi .. kuid puudub tubade arv.

Lehtveer@maaamet.KOKKUVÕTE Tänu järjest suurenevale kinnisvaratehingute arvule. Kõik Teiepoolsed käesoleva trükise ning tehingute andmebaasi kohta käivad ettepanekud. kommentaarid ja küsimused on teretulnud.ee www. Maa-amet Kinnisvara hindamise osakond Mustamäe tee 51 10602 Tallinn Telefon 6 650 623.Eerik@maaamet. 6 650 626 e-mail: Rein. on seekordne turuülevaade eelmisest sisukam.maaamet.ee e-mail: Ylleke.ee Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 48 .

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful