You are on page 1of 23

Põhiseadus   1)Põhiseaduse  tüübid(näidetega)   Põhiseadusi  on  väga  erinevaid  sorte.

 Näiteks  on  väga  detailne  põhiseadus   Saksamaal.    Samuti  väga  üldisi  põhiseadusi,  nt  USA.  Ja  Rootsis  ei  ole  põhiseadust   sellist  nagu  Eestis  üldse  olemas.     Põhiseadus  määrab  riigi  eesmärgid,  väärtused,  millest  toimimisel  juhindutakse,   ning  riigi  ja  inimese  suhte.     2)Detailse  regulatsiooni  plussid  ja  miinused,  seos  põhiseaduse  muutmise   korra  ja  sagedusega  –  Miinus:  Loogiliselt  lahendatav  küsimus  võib  detailsesse   regulatsiooni  takerduda,  sest  ilmselt  ei  ole  võimalik  kõiki  elulisi  olukordi  ette   näha  ja  nii  hakatakse  seaduseauke  nägema  seal,  kus  mingit  auku  tegelikult  pole.     Plussiks  võiks  olla  see  et  mida  detailsem    on  regulatsioon  seda  kergemalt  ja   üheselt  mõistetavalt  saame  seda  täita  ning  teada  on  ka  kõik  õigused  ja   kohustused.   3)  Eesti  PS  kesksed  väärtused  ja  aluspõhimõtted.    Eesti  põhiseaduses  on  ülim  väärtus  inimene,  tema  õigused  ja  vabadused  -­‐  neid   tuleb  alati  eelistada  otstarbekusele.  Õigusi  ja  vabadusi  tohib  piirata  ainult   avalikes  huvides  ja  isikule  vähimal  kahjulikul  viisil  (proportsionaalsuse   põhimõte!).  Isikul  peab  olema  võimalus  aru  saada,  millised  õigused  ja   kohustused  tal  suhetes  avaliku  võimuga  (riigi  ja  kohaliku  omavalitsusega)  on   (õigusselguse  põhimõte!).   4)Kas  PS  lubab  Eestis  Rootsi  tüüpi  heaoluriiki?  –  Ei,  sest  PS  §  10  ütleb,  et   loetletakse  õigused,  vabadused  ja  kohustused,  mis  tulenevad  põhiseaduse   mõttest  või  on  sellega  kooskõlas  ja  vastavad  inimväärikuse  ning  sotsiaalse  ja   demokraatliku  õigusriigi  põhimõtetele.    Ehk  siis  sisuliselt  osundab  §10  Eesti   riigile  kui  sotsiaalsele  õigusriigile,  mitte  heaoluriigile.     5)  mitu  Põhiseadust  on  Eestil  olnud?  Mis  aastail  kehtinud?  Presidentaane   või  parlamentaalne?  1933.  a  PS  muudatuse  sisu.   Põhiseadused   15.VI  1920  (jõust.  21.XII  1920)  Parlamentaarne  riik.   14.-­‐16.X  1933  rahvahääletusel  vastu  võetud  muudatused  (jõust.24.I  1934)   17.VIII  1937  (jõust.  1.  I  1938)  Presidentaalne1  riik,  kahekojaline  nõrk  parlament.   28.VI  1992  (jõust.  28.  VI  1992)  Parlamentaarne  riik   25.  II  2003  muudatus  (jõust  17.  X  2005)   14.  IX  2003  täiendus  (jõust  06.  I  2004)   12.  IV  2007  muudatus  (jõust  21.VII  2007)   13.  IV  2011  (jõust  22.  VII  2011)     1933.  a  PS  muudatuse  sisu:   Eesti  Vabariigi  1934.  aasta  põhiseadus  võeti  vastu  rahvahääletusega  14.-­‐16.   oktoobril  1933  ja  ta  jõustus  24.  jaanuaril  1934.  Põhiseadus  kaotas  kehtivuse  1.   jaanuaril  1938,  kui  hakkas  kehtima  uus  põhiseadus.  Kes  põhiseaduse  eelnõu   välja  töötas,  pole  teada.   Uus  põhiseadus  kehtestas  Riigikogu  valimiseks  uue  korra,  kus  riigikogus  saab   olema  50  liiget  ja  endise  kolme  aasta  asemel  valitakse  nad  neljaks  aastaks.   Samuti  muudeti  Riigikogu  liikmete  tasu  saamise  korda,  kui  nad  saavad  tasu   ainult  istungjärkude  kestmise  ajal.        

6)  Mitu  korda  ja  mis  asjus  on  muudetud  Eesti  1992.a  PS-­‐t?   Kehtivat  põhiseadust  on  muudetud  4  korda.  (1992.  aasta  oma)   I  muudatus-­‐25.II  2003  muudatus  (jõust.  17.  X  2005)KOV  volikogu   valimisperioodi  pikendamine  neljale  aastale.nn  vahevalimiste  võimaldamine     II  muudatus-­‐  2004.  aastal  Eesti  ühinemine  Euroopa  Liiduga  ei  olnud  kehtiva   põhiseaduse  alusel  võimalik.(  Mõjutaks  1  pg  suveräänsuse  küsimust)  Muudeti   tollimakse  ja  -­‐määrusi  jne.14.IX  2003.a.  täiendus  (jõust.  06.  I  2004)   Riigikogule  anti  võimalus  Euroopa  Liiduga  ühinemise  leping  ratifitseerida.   Eesti  riigiorganitele  anti  võimalus  arvestada  Eestile  kui  EL  liikmesriigile   kohustuslikku  EL  õiguse  ülimuslikkuse  põhimõtet.   Riigiorganitele  pandi  kohustus  jälgida  rakendatava  EL  õiguse  vastavust.   Põhiseaduse  aluspõhimõtetele  ning  alustada  EL-­‐st  lahkumiseks  vajalike   toimingute  tegemist  aluspõhimõtete  rikkumise  tuvastamisel.     otsustati  rahaühikuna  euro  käibelevõtt,  kuni  Maastrichti  kriteeriumide   täitmiseni  oli  Eesti  suhtes  kehtestatud  erand.   III  muudatus-­‐  2007.  aastal.  Eesti  riik  peab  tagama  eesti  rahvuse,  keele  ja   kultuuri  säilimise.Võeti  vastu  läbi  kahe  koosseisu.  See  oli  ohtlik,  kuna  tehti  ilma   rahvahääletuseta.     IV  muudatus-­‐  Kaitseväega  seotus  põhiseaduse  muudatus.   7)Amnestia  ja  armuandmise  vahe   Amnestia    on  juriidiline  toiming,  millega  riigi  kõrgeim  võimuorgan  vabastab   isikute  grupi  või  üksikisiku  karistuse  kandmisest.  Eesti  seaduste  alusel  ei  saa   amnestia  andmist  panna  referendumi  küsimuseks.   Armuandmisele  on  Eestis  õigus  ainult  Presidendil.  Paragrahv  78  lõige  19  ütleb,   Eesti  Vabariigi  president  vabastab  süüdimõistetud  nende  palvel  armuandmise   korras  karistuse  kandmisest  või  kergendab  karistus.   8)Mida  tähendab  PS-­‐s   a.  RK  koosseisu  häälteenamus-­‐so  vähemalt  51  poolthäält   b.  RK  koosseisu  2/3  häälteenamus-­‐  so  68  poolthäält   c.  RK  4/5  häälteenamus-­‐  so  81  poolthäält  (Poolt  vähemalt  4  korda  enam  kui   vastu!)Põhiseaduse  kommenteeritud  väljaandest   10)  Eesti  PS  muutmise  kolm  viisi,  näited  senisest  muutmise  praktikast   Põhiseaduse  muutmise  kolm  viisi:   ·  Riigikogu  poolt  kiireloomulisena  (otsus  kiireloomulisena  käsitlemise  kohta  4/5   häälteenamusega,  vastuvõtmine  Riigikogu  koosseisu  2/3  enamusega)   ·  Riigikogu  kahe  järjestikuse  koosseisu  poolt(RK  koosseisu  enamuse  toetuse   saanud  eelnõu  võetakse  järgmises  RK  koosseisus  muutmata  kujul  vastu   koosseisu  3/5  enamusega  –  61  poolthäält!)   ·  rahvahääletusel   °  kohustuslikult:  I  peatükk,  XV  peatükk,  PSTS,  (preambula  probleem!)   °  Riigikogu  otsusel  kõik  ülejäänu   11)  konstitutsioonilised  seadused-­‐mida  endast  kujutavad;  kas  ainult  pg   104  lg  2  loetletud;  kas  loetletud  seaduste  pealkirjad  on  kohustuslikud   Põhiseaduse  §  104  lg  2  loetletud  seadusi  saab  vastu  võtta,  muuta  ja  kehtetuks   tunnistada  ainult  Riigikogu  koosseisu  häälteenamusega,  so  vähemalt  51   poolthäälega.  Kõiki  seadusi,  mis  täpsustavad  põhiseaduslike  institutsioonide   Põhiseadusest  tulenevat  rolli  see  loetelu  ei  sisalda.  Näiteks  puudub  loetelust   Vabariigi  Presidendi  töökorra  seadus.  Praktikas  on  loetud  konstitutsiooniliseks   seaduseks  nt  Euroopa  Parlamendi  valimise  seadus.  

    Konstitutsioonilised  seadused  on  sellised  seadused.  Kui  on  tarvis  muuta  mõnda  konstitutsioonilist  seadust.   tuleb  eelnõu  seadusena  vastu  võtta  vähemalt  51  poolthäälega.  Igal  Riigikogu  liikmel  on  üks  hääl.   .  ta  täidab  nii  riigipea  kui  ka  valitsusjuhi  ülesanded.  Valituks  tunnistatakse   kandidaat.  President  juhib   riigi  valitsust.  P-­‐Ameerikas.  Mudeliks  on   Suurbritannia(Eestis  on  ka  parlamentarism)  Rahvas  valib  otse  parlamendi.  näited  maailmast   4.  Lihtseadust   muudetakse  edaspidi  ikkagi  poolthäälte  enamusega  (poolt  on  enam  kui  vastu).  USAs  valitakse  president  iga  4  aasta  järel.   3)  millised  seadused  reguleerivad  Eesti  VP  tegevust?   PS'st  peatükk  5  pg  77-­‐85   4)Eesti  presidendi  valimise  kord.  Mudeliks  võetakse  enamasti  USA.  milliste  vastuvõtmine  on   Riigikogule  kohustuslik  ning  mis  võetakse  vastu  vähemalt  kahe  lugemise   tulemusel  ja  Riigikogu  koosseisu  häälteenamusega.   Kui  ükski  kandidaat  ei  saa  nõutavat  häälteenamust.  vastavalt  PS  §-­‐dele  89.  kes  seab  kandidaadi.  Kaukaasias  ja  Kesk-­‐ Aasias.  kelle  poolt  hääletab  Riigikogu  koosseisu  kahekolmandikuline   häälteenamus.  Kuid   ka  presidendi  võimu  piiratakse.       Kui  nö  lihtsat  poolthäälte  enamust  nõudva  seaduse  rakendussätetes  muudetakse   nn  konstitutsioonilist  seadust  (nt  lihtseaduse  lõpus  kohtumenetluse  seadust).   parlament  valib  presidendi.  105  ja  119  ka  RK  erakorralised  valimised.  Vabariigi  President  valitakse   salajasel  hääletusel.     2)  presidendi  volituste  seos  valimiskorraga   §  78  lõige  3.  siis  korraldatakse  järgmisel   päeval  uus  hääletusvoor.  Riigipea  kujutab  endast  erapooletut  iseseisvat   võimuinstitutsiooni.Parlamentarism-­‐põhitunnuseks  on  parlamendi  ülimusklikkus  ja   esindusdemokraatia  põhimõtete  tähtsustamine.  RK-­‐s  ja   valimiskogus  valimise  plussid  ja  miinused.  ent  see  ei  muuda   nõnda  vastu  võetud  lihtseadust  konstitutsiooniliseks  seaduseks.  97.  seetõttu  saavad  valitsust  juhtida  vaid  need  parteid.  Valitsus  moodustatakse  parlamendivalimiste  tulemuste   põhjal.  Presidentalismi  puhul  on  president   keskne  poliitiline  figuur.   Vabariigi  Presidendi  valimine  Riigikogus   Vastavalt  Vabariigi  Presidendi  valimise  seadusele  on  kandidaadi  ülesseadmise   õigus  on  vähemalt  viiendikul  Riigikogu  koosseisust.     Presidentaalse  võimu  puhul  valivad  kodanikud  nii  presidendi  kui  ka   parlamendisaadikud.     Konstitutsioonilised  seadused  on  need  seadused.  kellel  on  arvukas   esindus  parlamendis.  Tähtsaim  võimuinstitutsioon-­‐  PARLAMENT   Presidentalism-­‐enam  levinud  L-­‐Ameerikas.  täites  ise  ka  peaministri  ülesandeid.  siis  on   vaja  kogu  uus  seadus  vastu  võtta  kui  konstitutsinooline  seadus     II  PRESIDENT     1)  presidentaalse  ja  parlamentaarse  riigi  vahe.  mis  nõuavad  kõrgendatud   häälte  enamust.PS  §  122  lg  2  kohaselt  riigipiire  muutvate  lepingute  ratifitseerimiseks  RK   koosseisu  2/3  häälteenamust.  Enne  teist  hääletusvooru  toimub  uus  kandidaatide   ülesseadmine.

 Valituks  tunnistatakse  kandidaat.  siis  ei  peegeldaks   tema  võit  riigikogulaste  otsustusenamust.  siis  teisest  küljest   suure  häälte  enamuse  nõue  ja  valimiskogu  varuvariant  pigem  suunavad  ja   soodustavad  presidendi  valimist  alles  valimiskogus.  et  VP  kui  riigikaitse  kõrgeim  juht.  rahvusliku  ühtsuse  esindaja  jne  saaks   Riigikogult  kaaluka  heakskiidu.  miks  pole  kohe  suudetud   valida  presidenti.  Kui  ükski  kandidaat  ei   saa  nõutavat  häälteenamust.   aastal  nii  valituks)   -­‐:  Eelkirjeldatud  aspektid  soodustavad  erakondade  vahel  kokkulepete     6)presidendi  volituste  lõppemise  alused     •   ametist  tagaastumine     •   teda  süüdi  mõistva  kohtuotsuse  jõustumisega     •   tema  surma  korral     •   uue  Vabariigi  Presidendi  ametisseastumisega     .   Teiseks  hääletusvooruks  kantakse  hääletamissedelile  kahe  esimeses  voorus   enim  hääli  saanud  kandidaadi  nimed.  mida  peegeldabki  vähemalt  68  häält.   Kandidaadi  ülesseadmise  õigus  on  vähemalt  21  valimiskogu  liikmel.Kui  teises  hääletusvoorus  ei  saa  ükski  kandidaat  nõutavat  häälteenamust.  See  arv  jääks  ka  2011.     5)  RK's  vähemalt  68  hääle  nõude  plussid  ja  miinused   Mõiste  –  valituks  tunnistatakse  kandidaat.   -­‐:  Vähemalt  68  hääle  nõue  on  1996.  Esimeseks   hääletusvooruks  kantakse  hääletamissedelile  Riigikogu  kolmandas   hääletusvoorus  osalenud  kandidaatide  ja  valimiskogu  esimeseks   hääletusvooruks  registreeritud  kandidaatide  nimed.   -­‐:  Kuigi  Riigikogu  peaks  ühest  küljest  olema  justkui  põhivalija.  Valimiskogu  liikmeid  oli  2006.   +:  Kuna  parlamentaarses  riigis  kuulub  VP  valimisõigus  just  Riigikogule.  a  ning  ka  2006.a.  a   presidendivalimistel  osutunud  peamiseks  põhjuseks.   -­‐:  Valimiskogus  on  võimalik  seada  üles  uusi  kandidaate  (A.   Kui  ükski  kandidaat  ei  saa  nõutavat  häälteenamust.   +:  Kui  VP  peaks  valituks  osutuma  ka  vähema  kui  68  häälega.  kelle  poolt  hääletab  RK  koosseisu   kahekolmandikuline  häälteenamus  (68  häält).  kelle  poolt  hääletab   hääletamisest  osavõtnud  valimiskogu  liikmete  enamus.  kutsub  Riigikogu   esimees  ühe  kuu  jooksul  Vabariigi  Presidendi  valimiseks  kokku  valimiskogu.  siis  on   oluline.  aastal  347  -­‐  101  Riigikogu  liiget  ja   246  kohaliku  omavalitsuse  volikogude  esindajat.  korraldatakse  Vabariigi   Presidendi  erakorraline  valimine  Riigikogus  14  päeva  jooksul.   Kui  Vabariigi  Presidenti  ei  valita  ka  kolmandas  hääletusvoorus.  kelle   poolt  hääletab  hääletamisest  osavõtnud  valimiskogu  liikmete  enamus.  2001.  a   samaks.  Rüütel  osutuski  2001.     Vabariigi  Presidendi  valimine  valimiskogus   Valimiskogu  koosneb  Riigikogu  liikmetest  ja  kohaliku  omavalitsuse  volikogude   esindajatest.  korraldatakse  samal  päeval  teine  hääletusvoor.  siis   korraldatakse  kahe  teises  voorus  enim  hääli  saanud  kandidaadi  vahel  samal   päeval  kolmas  hääletusvoor.   Esimeses  hääletusvoorus  tunnistatakse  valituks  kandidaat.     -­‐:  On  oluliselt  rangem  valimiskogule  sätestatud  nõudest  (hääletamisest   osavõtnud  valimiskogu  liikmete  häälte  enamus).

 et  seadus  on   põhiseadusega  kooskõlas.  Kui  Vabariigi  Presidendi   määratud  peaministrikandidaat  ei  saa  Riigikogu  poolthäälte  enamust  või  ei   suuda  valitsust  moodustada  või  loobub  selle  moodustamisest.     8)  Eesti  presidendi  põhirollid:     •   tasakaalustaja     •   riigikaitse  kõrgeim  juhtimises     •   välismaal  esindamine     •   rahvuslik  ühtsus     •   kriisides  toimetulek   9)vetode  liigid   -­‐Piiratud     põhiseaduslikud  kaalutlused  ja  PS  vastasus  (nt  Eestis)   mistahes  kaalutlused.  Kui  Riigikogu  presidendi  poolt   väljakuulutamata  jäetud  seaduse  muutmata  kujul  uuesti  vastu  võtab.  Kui   Vabariigi  President  ei  esita  seitsme  päeva  jooksul  teist  peaministrikandidaati  või   loobub  selle  esitamisest  või  kui  teine  kandidaat  ei  saa  Riigikogult  volitusi  või  ei   suuda  valitsust  moodustada  või  loobub  selle  moodustamisest.   3)  jõustub  teda  süüdi  mõistev  kohtuotsus.  Kui  Riigikohus  leiab.  Presidendil  on  kontrolliõigus  nii   materiaal-­‐  kui  ka  protsessuaalõiguslike  sätete  üle.  kuulutab  president  selle  välja.  mida  kontrollib  VP  seaduse   väljakuulutamisel   Presidendil  on  ka  nn  vetoõigus.  aga  parlamendil  võimalik  veto  murda  (nt  USA)   -­‐Absoluutne  (nt  ÜRO  julgeolekunõukogus)   10)   VP  veto  Eestis:  kas  ja  kuidas  piiratud.  läheb   peaministrikandidaadi  ülesseadmise  õigus  üle  Riigikogule.  Riigikogu  VII  ja  VIII   koosseisu  tegutsemisaja  jooksul  on  Vabariigi  President  jätnud  välja  kuulutamata   33  seadust.7)presidendi  ennetähtaegse  tagandamise  vajalikkusest  ja  võimalikkusest.  Riigikogult  valitsuse  moodustamiseks  volitused  saanud   peaministri  kandidaat  esitab  valitsuse  koosseisu  Vabariigi  Presidendile.       12)miks  osaleb  vp  põhiseaduslike  instutsioonide  juhtide  valikul  ja   nimetamisel?       .  kellele  teeb  ülesandeks  uue  valitsuse   moodustamise.  ministrite   nimetamine/vabastamine)   Vabariigi  President  määrab  neljateistkümne  päeva  jooksul  Vabariigi  Valitsuse   tagasiastumisest  peaministri  kandidaadi.  neist  8  puhul  pöördus  ta  Riigikohtu  poole.   2)  ta  sureb.  kui:   1)  ta  astub  ametist  tagasi.   Kas  Eestis  peaks  võimalik  olema?  Mis  alustel  ja  millises  korras?   Vabariigi  Presidendi  volitused  lõpevad  enne  tähtaega.  kuulutab   president  selle  välja  või  pöördub  Riigikohtu  poole  taotlusega  tunnistada  seadus   põhiseadusega  vastuolus  olevaks.  on  Vabariigi   Presidendil  õigus  seitsme  päeva  jooksul  esitada  teine  peaministrikandidaat.  st  riigipea  võib  seaduse  jätta  välja  kuulutamata  ja   oma  motiveeritud  otsusega  selle  Riigikogule  neljateistkümne  päeva  jooksul   uuesti  arutamiseks  ning  otsustamiseks  saata.  kes   nimetab  kolme  päeva  jooksul  uue  valitsuse  ametisse  .     11)VP  osalus  valitsuse  moodustamisel(peaministri  kandidaat.

  Proportsionaalsed  süsteemid  -­‐  Võrdeline  ehk  proportsionaalne  valimissüsteem   on  valimissüsteem.  Kui  ühes  ringkonnas  on  kaks  parempoolset  kandidaati.  kuhu   kuuluvad  seaduse  järgi  Riigikogu  esimees.  Riigikogu   riigikaitsekomisjoni  esimees.   13)Presidendi  roll  riigikaitses   Vabariigi  President  on  riigikaitse  kõrgeim  juht.  mille  puhul  esinduskogu  mandaadid  jagatakse  valimistel   kandideerinud  nimekirjade  või  kandidaatide  vahel  võrdeliselt  nende  saadud   häälte  arvuga.  kvoot.  Presidenti  abistab  tema  riigikaitsekompetentsi  täitmisel   presidendi  juures  nõuandva  organina  tegutsev  riigikaitse  nõukogu.  rahandusminister.  Valimisringkonna  piirid  ühtivad  maakonna  piiriga.  Valimisringkonnad  moodustatakse   parlamendi  liikmete  või  teiste  poliitilistele  postidele  täitmiseks  vajaliku  isiku  või   isikute  valimiseks.   siis  osutub  vasakpoolne  valituks.   ringkond.     Jaoskond-­‐  Koht.   Kvoot  -­‐  Volikogusse  või  parlamenti  pääsemiseks  vajalik  valijahäälte  piirmäär.  kuid  üks   ringkond  võib  koosneda  ka  mitmest  maakonnast.  kes  saab  6001  häält.  jagaja.  et  valituks  osutub  enim  hääli   saanud  kandidaat.  mille  määratlemiseks  võetakse  aluseks   rahvaloendusel  saadud  andmeid  elanikkonna  jaotumisest  etnilistel.  Riigikogu  väliskomisjoni  esimees  ja  kaitseväe   juhataja  (sõja  ajal  kaitseväe  ülemjuhataja).  kaitseminister.  Riigikogu  valimistulemuste  selgitamiseks  on  Eesti  jaotatud  12   valimisringkonnaks.     14)Agressiooni  mõiste  ja  VP  ülesanne  agressiooni  korral   Vabariigi  President  on  riigikaitse  kõrgeim  juht.  Võrdeliste  valimiste  puhul  on  kasutusel  mitmemandaadilised   ringkonnad  ning  valimistulemuste  põhjal  moodustatakse  tavaliselt  mitme  partei   .  peaminister.  kellest   üks  saab  5999  ja  teine  6000  häält.  siseminister.  välisminister.   administratiivsetel  ja  muudel  alustel.  mobilisatsioon  ja  demobilisatsioon.  kus  kodanikud  käivad  valimas.   ka  valimisringkonnale  eraldatud  saadikukoht.   agressioon  -­‐  ühe  või  mitme  riigi  relvastatud  kallaletung  teisele  riigile  selle   territooriumi  hõivamiseks  või  poliitilise  korra  muutmiseks.  jaoskond)   Mandaat  -­‐  Mandaat  on  saadikule  antud  volitus  esindada  ja  kaitsta  valijate  huve.  Tema  ülesanne  on  teha   Riigikogule  ettepanek  kuulutada  Eesti  vastu  suunatud  agressiooni  korral  välja   sõjaseisukord.  Riigikaitse  Nõukogu  tegutseb   Vabariigi  Presidendi  kinnitatud  kodukorra  alusel.  Tema  ülesanne  on  teha   Riigikogule  ettepanek  kuulutada  Eesti  vastu  suunatud  agressiooni  korral  välja   sõjaseisukord.  samuti  lõpetada   sõjaseisukord.   Ringkond  -­‐  Valimisringkond  on  piirkond.   justiitsminister.  mobilisatsioon  ja  demobilisatsioon.     2)Tuntumate  valimissüsteemide  üldine  olemus:  enamussüsteemid.  segasüsteemid   Enamussüsteem  -­‐  Enamussüsteem  tähendab  seda.      VALIMISED  JA  VALIMISSÜSTEEMID   1)  Valimissüsteemi  elemendid.  samuti  lõpetada   sõjaseisukord.  põhimõisted(mandaat.   proportsionaalsed  süsteemid.  aga  vaid  üks  vasakpoolne.  Tallinnas  on  moodustatud   kolm  valimisringkonda.  kuigi  parempoolsete  toetajaid  on  tegelikult   kaks  korda  rohkem.

  2)  maakonna  valimiskomisjonid.  vaid  toiminguid.     4)  Valimisõiguse  põhiprintsiibid   •VABAD  VALIMISED-­‐  Kõigil  hääleõiguslikel  kodanikel  on  õigus  valimistel   osaleda.  kus   enim  hääli  saanud  rühmitus  ehk  partei  (või  isikuvalimise  puhul  isik)  saab  kindlas   ringkonnas  koha  ja  vähemusse  jäänud  rühmituse  hääled  lähevad  kaotsi  ja   ühiskonna  vähemusse  jäänud  osa  jääb  esindamata.  mille  puhul  jagatakse  mandaadid  enim  hääli   saanud  kandidaatidele  ning  kaotaja  poolt  antud  hääled  lähevad  kaduma.   Valimiste  vaheajal  tekkinud  vabad  kohad  täidetakse  “teise  liini  “  kandidaatidega   samast  parteinimekirjast.t  hääle   muutmise  võimaluse  ja  paberhääle  ülimuslikkusega.   Proportsionaalsus  vt  ülevalt.  Võrdelised  valimised   vastanduvad  enamusvalimistele.  Valija  otsustab  ise.     Ka  need  toimingud  on  seadustes  üsna  üksikasjalikult  reguleeritud.  Valimistelt   teadlikult  eemale  jäämist  nimetatakse  absentismiks.  et  keegi  ei   saaks  tema  tahte  vastaselt  teada  seda.   3)  jaoskonnakomisjonid.   •ÜHETAOLISED  VALIMISED-­‐  Iga  valija  kohta  arvestatakse  võrdne  arv  hääli   (Näiteks  Riigikogu  valimistel  on  igal  valijal  1  hääl).     3)  majoritaarsus  vs  proportsionaalsus   Majoritaarne  valimissüsteem  ehk  enamusvalimised  on  valimissüsteemi  liik.  Need  ei  määra   valimissüsteemi  ega  hääletamis-­‐  või  kandideerimisõigust.   Elektroonilise  hääletamise  korral  aga  nn  "virtuaalse  valimiskabiiniga"  s.  Antud  hääled  lähevad  ka   võrdselt  arvesse.     Valimishalduse  eest  vastutab  Eestis  Vabariigi  Valimiskomisjon.   •ÜLDISED  VALIMISED-­‐  Kõigi  täisealiste  teovõimeliste  kodanike  osavõtt   valimistest.t  neil  on  võrdne  kaal.  Sisaldab  ka  seda.  kuidas  ta  hääletas  ja  kas  ta  hääletas.koalitsioonivalitsus.   Tavaolukorras  tagatakse  reeglitega  valimisjaoskonnas  ja  valimiskabiiniga.  Kehtestada  ei  tohi  ebaproportsionaalseid  valimistsensuseid.  mitte  aga  valijameeste  või  mõne  muu   organi  poolt  (vrd  kaudsed  valimised)   •SALAJASED  VALIMISED-­‐  Iga  hääletaja  peab  saama  hääletada  nii.  harvemini  vähemusvalitsus.  Süsteemi  kutsutakse  ka   "Võitja  võtab  kõik"-­‐süsteemiks  (ingl  winner  takes  all)  Tuntuim  enamusvalimistel   valitav  ametikoht  on  USA  president.     .  Kolmeastmeline   haldussüsteem:     1)  Vabariigi  Valimiskomisjon.  et  kõikidel   kandidaatidel  ja  kandideerivatel  erakondadel  peavad  olema  tagatud  võrdsed   tingimused  (nt  võrdne  eetriaeg)   •OTSESED  VALIMISED-­‐  Kandidaatide  üle  otsustamine  peab  toimuma  vahetult   osa  võtnud  isikute  tahteavalduse  alusel.     Segasüsteemid  -­‐  mitmemandaadilised  valimisringkonnad:  kinnine   parteinimekirjade  süsteem  ja  d’Hondt’i  süsteemiga  proportsionaalne  esindatus.  Kõigil   kandideerimisõiguslikel  inimestel  on  õigus  valimistel  kandideerida.  kas  ta  osaleb  või  ei  osale  valimistel.   Ühemandaadilistes:    lihtne  enamushääletus.  mis  on  valimistingkonnas  (provintsis).  s.   Iga  hääletaja  valib  ühe  nimekirja  neist.   5)Eesti  valimishaldusliku  süsteemi  tunnused   Toimingud.  mida  tehakse  põhiseaduse  ja  seaduse  täitmiseks  valimiste  korraldamisel.  mida  tehakse   valimise  printsiipide  täitmiseks  süsteemi  raames.

  Valimissüsteem  on  proportsionaalne.  kelle  poolt  hääletab   Riigikogu  koosseisu  kahekolmandikuline  häälteenamus.  Rahva   suveräänsus  seisneb  riigi  tegutsemises  rahva  ja  kodaniku  heaks  ning  on  sellisena   kaasaegse  riigi  lahutamatuks  koostisosaks   Rahvasuveräänsus:  Eesti  rahva  enesemääramisõigus  kui  Eesti  riigivõimu   algallikas    Riigi  iseseisvus  ehk  sõltumatus  ehk  suveräänsus  on  riigi  võime  või  omadus  ilma   sisemiste  ja  väliste  kitsendusteta  teatud  viisil  käituda.  Rahvale  on  pühendatud  põhiseaduse  III  peatükk.   .  See  põhimõte  on  omane  ühiskondliku  lepingu  teooriale  ja   sellisena  vastandatud  monarhi  või  ühiskonnagrupi  tahte  kohasele  riigile.  Rahva  hulka  kuuluvad   kodanikud  ning  rahvas  teostab  riigivõimu  eelkõige  hääleõiguslike  kodanike   kaudu.  Igal  Riigikogu   liikmel  on  üks  hääl.  ühetaolised  ja  otsesed.  Sisemise  suveräänsuse  all   mõistetakse  riigi  ülemvõimu  siseriigis.  Riik  on  poliitiline  ja  geopoliitiline  moodustis.  järgmised   aastal  2015   Kohaliku  omavalitsuse  volikogu  valimisel  -­‐  valimisõigus  kõikidel  alalistel   elanikel!!   Euroopa  Parlamendi  valimisel  -­‐  Euroopa  Parlamendi  valimised  on  vabad.  et  pakkuda  suveräänset   territooriumi  kindlale  rahvusele  ning  mis  saab  oma  legitiimsuse  selle  ülesande   täitmisest.  et  riik   peab  tegutsema  vastavalt  rahva  ja  seda  moodustavate  üksikisikute  huvile   (avalikule  huvile).  mis   aitavad  säilitada  Eesti  rahvuslikku  idenditeeti.  12  ringkonda.     2)  Rahvusriigi  mõiste   Rahvusriik  on  riigi  vorm.  Mõiste  "rahvusriik"  viitab  sellele.  Riigikohus  peab  kodakondsuse  alusena  isiku  ja  riigi  vahelist  õiguslikku   sidet.       3)  Rahva  mõiste  riigiõiguses   Põhiseaduse  esimese  paragrahvi  kohaselt  on  kõrgeima  riigivõimu  kandjaks   rahvas.   Euroopa  Parlamendi  valimised  toimuvad  ühes  üleriigilises  valimisringkonnas.  kes  on  valimispäevaks  vähemalt  21-­‐ aastane.  rahvus  on  kultuuriline   ja/või  etniline  moodustis.  et  need  kaks   langevad  geograafiliselt  kokku.   RAHVAS   1)  rahvasuveräänsuse  ja  riigisuveräänsuse  erinevus(mh  EL  õiguse  ja   rahvusvahelise  õiguse  erinevus)   Rahva  suveräänsus  ehk  kõrgeima  võimu  kuulumine  rahvale  tähendab.     Vabariigi  Presidendi  valimisel  -­‐  Vastavalt  Vabariigi  Presidendi  valimise   seadusele  on  kandidaadi  ülesseadmise  õigus  on  vähemalt  viiendikul  Riigikogu   koosseisust.  mandaate  6-­‐13.   Rahvusriigi  põhimõttele  tuginedes  võid  seadusandja  võtta  vastu  norme.   üldised.  Hääletamine  on  salajane.  Igal  valijal  on  üks  hääl.     Riigisuveräänsus  jaguneb  kaheks:  sisene  ja  väline.     Kandideerimisõigus  on  Eesti  kodanikul.   6)  Eesti  valimissüsteem   Riigikogu  valimisel  -­‐  proportsionaalsed.  mis  eksisteerib  selleks.  Valituks  tunnistatakse  kandidaat.  Väline  suveräänsus  ilmneb  riigi  vahetul  ja   võrdväärsel  suhtlemisel  teiste  riikidega.  Vabariigi  President  valitakse  salajasel  hääletusel.

 kui  Eesti  kodanik  võtab  teise  riigi   kodakondsuse  ning  sellega  kaotab  Eesti  kodakondsuse.     7)  sünnijärgse  ja  naturalisatsiooni  korras  omandatud  kodakondsus(sh   sünnijärgse  eelised)   Naturalisatsioon-­‐kodakondsuse  omandamine  isiku  sooviavalduse  alusel.  mis  küsimusi  peab/tohib/ei  tohi   rahvahääletusele  panna  Eestis)   Rahvahääletus  on  üks  peamistest  vahetu  demokraatia  vormides.  vormid  Eestis   Rahvas  teostab  riigivõimu  kas  vahetult  või  kaudselt.       6)topeltkodakondsus   See  põhimõte  ei  ole  rakendatav  juhul.  et  see.  kelle  ema  või  isa  on  Eesti  kodanik.  kes  vastava  riigi   territooriumil  sündinud  on.     Sünnijärgset  kodakondust  ei  tohi  ära  võtta.  kes  omakorda  kasutavad  tööjaotust  spetsialiseerumise  eesmärgil.  Riigikogul  on  õigus  panna   seaduseelnõu  või  mõni  muu  riigielu  küsimus  rahvahääletusele.  riigi  rahaliste   kohustuse.  Rahva  otsus  tehakse   hääletamisest  osavõtnute  häälteenamusega.  Eelkõige   eelistatakse  ius  soli  põhimõtet  neis  riikides.  mille  liikmed  kuuluvad   parteidesse.   mitte  kodakondsuse  äravõtmiseks.       .  Eesti  põhiseadus  on  omaks  võtnud  eelkõige  kaudse  demokraatia.  erakorralise  seisukorra   kehtestamise  ja  lõpetamise  ning  riigikaitse  küsimusi.  omandab  selle  riigi  kodakonduse.   Teiseks  saab  rahvas  otsustada  „muid  riigielu  küsimusi“   Rahvahääletuse  toimumine  on  piiratud  kahe  asjaoluga.29  selle  vabatahtlikuks  kodakondsusest  loobumiseks.  eelarve).  millest  tuleneb   traditsiooniline  demokraatia  jagunemine  vahetuks  ning  kaudseks   demokraatiaks.  kus  soovitakse  siduda  sisserändajate   lapsi  riigiga.  maksude.     Põhiseaduses  on  ette  nähtud  ius  sanguinis  põhimõte.  isegi  populistlike  vahenditega   võita(maksud.  samas  soovivad   kodakondsete  kasvu  välismaal  sündinud  laste  arvelt.  Rahvahääletusel  vastuvõetud  seaduse   kuulutab  Vabariigi  Presidend  viivitamata  välja.  Rahvahääletusele  ei  saa  panna  eelarve.  Esiteks  on  piiratud   rahvahääletusel  otsustamisele  tulla  võivate  küsimuste  ring.  automaatselt  Eesti   kodakonduse.  et  laps  omandab  sündides  oma   vanemate  kodakondsuse.  Pg  8  ja  pg  79     8)Kõrgeima  riigivõimu  teostamise  kõik  võimalikud  vormid.     Vahetu  demokraatia  põhivormideks  on  rahvahääletus  ja  rahvaalgatus.  välislepingute  ratifitseerimise  ja  denonsseerimise.  Selle  põhimõtte  kasuks  otsustavad  eelkõige  need  riigid.   Kaudse  demokraatia  puhul  langetab  otsuse  parlament.  mis  võimaldaksid  rahva  toetust  lihtsate.   5)ius  soli  ja  ius  sanguinis   Ius  soli-­‐ehk  territoriaalpõhimõte  tähendab.  Põhiseadus  näeb  ette   kahte  liiki  lavahääletusi(pg  105)     Esiteks  on  võimalik  panna  hääletusele  mõni  seaduseelnõu.  sest  paragrahv  8  lg  1   kohaselt  saab  iga  laps.   Ius  sanguinis-­‐  põhimõte  tähendab  seda.     9)Rahvahääletus(liigitus.  Kooskõlas   rahvusvahelise  õiguse  põhimõtetega  topeltkodakondsuse  vältimise  kohta  loeb   kodakondsuse  seaduse  par.   kes  ei  soovi  kodakondsete  kasvu  sisserändajate  arvelt.  Rahvahääletusele  ei  saa   panna  küsimusi.

 Järelevalvesüsteemi  moodustavad  Riigikogu   korruptsioonivastase  seaduse  kohaldamise  erikomisjoni.  Eestis   levinud  kõnepruugis  vähene  poliitiline  vastutus.10)Rahvaalgatus   Rahvaalgatuse  all  mõeldakse  rahva  seast  tulnud  ettepanekuid  mõne  riigielu   küsimuse(eelkõige  seaduseelnõu)  arutamiseks  ning  otsustamiseks.   välisplakatitega.  enim  on  sellest   puudutatud  erakonnad  ja  kandidaadid.       Konkureerimisvabadusega  seondub  vabadus  end  reklaamida.  Valituks  osutumise  väljavaadete  formaalse  ühetaolisuse   tagamiseks  ei  rakendata.  ei  rakendata  valimiskünnist.  audiitorkontrolli.  Tavapäraselt   on  selleks  vaja  teatud  arvu  kodanike  allkirjastatud  ettepanekud.  (  va  riik  ei  pea  erakonnale   puuduvaid  finantsvahendeid)Erakondade  võrdne  kohtlemine  tuleb  tagada  ka   kõikide  muude  riigilt  saadavata  hüvede  jagamisel.  Erakonna  õiguste  rikkumisel  on  tal  õigus  efektiivsele   õiguskaitsele.       3)erakondade  rahastamise  kontroll  Eestis(aruanded.  millel  on  vähemalt  tuhat  Eesti  või  muu  EL   liikmesriigi  kodanikust  liiget.  kes  ei  kuulu  ühtegi  teise  Eesti  erakonda.  Mõningates  riikides  on  rahvahääletus  kohustuslik  siis.   Piiramata  konkurentsi  tulemus  võib  olla  killustunud  ebapüsiv  erakonnamaastik   ja  valimisplatvormist  ning  -­‐lubadustest  möödahiilimise  ülim  lihtsus.     Eestis  ei  näe  põhiseadus  rahvaalgatuse  võimalust  ette.       2)Erakondade  ausa  konkurentsi  tagatised   Erakondade  absoluutselt  vaba  konkurents  tähendaks  seda.  kui   palament  küsimust  ise  ei  lahenda  või  ei  ole  rahvaalgatuse  korras  tõstatud   küsimusega  nõus.  et  erakondade   loomine  ja  esinduskogus  mandaatide  saamine  on  õigusnormide  abil  nö   kunstlikult  piiramata:  ei  ole  asutamispiiranguid.  teha  vabalt  reklaami  jne.   avalikustamise  reeglitest  ja  rahastamise  piirangutest  kinnipidamise  üle  on  ette   nähtud  järelevalve.  Valimisõiguses   sisalduv  välireklaami  keeld  laieneb  kõikidele  isikutele.       Riik  peab  kohtlema  erinevaid  erakondi  võrdselt.  on  tõhus   erakondade  rahastamise  kontroll  demokraatia  ja  avalike  huvide  kaitse   seisukohalt  erakordselt  oluline  ja  võrreldes  teiste  ühendustega  põhjalikumalt   reguleeritud.  kes  peab  kas  ise  küsimusega  tegelema  hakkama  või   teatud  juhtudel  rahvaalgatuse  korras  tõstatatud  küsimuse  panema   rahvahääletusele.  mis  esitatakse   riigiorganile(parlamendile).  mis  samuti   .  näites  seoses  eetriaegadega.  raadio  jne.  sel  juhul  mingeid  meetmeid:  iga  erakond  võib   valimistel  välja  panna  piiramatu  arvu  kandidaate.  ei   takistata  esinduskogus  fraktsioonide  loomist  ega  saadikuil  fraktsioonide   vahetamist  jne.       ERAKONNAD     1)Erakonna  juriidiline  mõiste  Eestis   Erakond  on  EKS  kohaselt  mittetulundusühingute  ja  sihtasutuste  registris   registreeritud  mittetulundusühing.   Maksu-­‐  ja  Tolliameti  ja  politsei  pädevus  ning  EKS-­‐st  tulenev  nõue  pidada   avalikku  annetuste  registrit  ja  esitada  majandusaasta  aruanne.  Erakonnale  tehtud  annetused  peavad  olema  avalikustatud.  organid)    Arvestades  erakondade  olemust  ja  osa  riigivõimu  teostamisel.

 kui  selline  ühing  on  vastuolus  põhiseadusliku  korraga.  Selliseid  ühendusi  ei   kanta  maksusoodustusega  mittetulundusühingute  registrisse.  kontrolli   tulemuslikkus  sõltub  seaduste  tegelikust  rakendamisest.  peavad  olema  suunatud  ühiskonna  ja  riigi  kesksete  väärtuste  vastu.  millal  võib  ühingu  või  erakonna  keelustada.  3-­‐4-­‐1-­‐3-­‐07).2008.   nagu  nt  terrorism.  kui  ühendus  on  erakond  või  valimisliit  või  kui  ühenduse   põhieesmärk  või  põhitegevus  on  erakonna  või  valimisliidu  või  avalike  ülesannete   täitmiseks  valitavale  või  nimetatavale  ametikohale  kandideeriva  isiku  heaks  või   vastu  kampaaniate  korraldamine  või  annetuste  kogumine.avalikustatakse.  et   sidusorganisatsioonina  käsitatakse  igasugust  poliitilist  ühendust.  Seadusandjal   on  mitte  ainult  õigus.   .  Eriti  tuleb   proportsionaalsuse  põhimõtet  silmas  pidada  erakondade  tegevuse  keelamist   võimaldavate  karistussätete  puhul.   Eelnõu  algteksti  §  1212a  sõnastus  oli  järgmine:  „Annetused  erakonna   sidusorganisatsioonile.  sh  erakonna   sundlõpetamise.  Seaduseelnõu  algtekstis  võib  nimelt  leida  hoopis   laialdasema  „Tulumaksuseaduses”  antud  definitsioonile  lähedase  definitsiooni.  mille  liige     6)Erakonna  karistamine  ja  keelustamine   §  48  lg  3  annab  loetelu  juhtumitest.  erakonna  annetused  sellistele   mittetulundusühingutele  on  sätte  järgi  lubatud).  mille  liige  erakond  on.  kelle  tegevus   on  suunatud  erakonna  põhieesmärkide  saavutamisele.  et  jõuda  erakondade   rahastamise  tegelike  allikateni  (RKÜKo  21.   Keelatud  on  ühingud  ja  erakonnad.     Erakondade  rahastamise  kontroll  komisjon!!     4)Erakondade  riigieelarvelise  rahastamise  plussid  ja  miinused   Riigieelarveline  rahastamine  on  läbipaistev  ja  arusaadav.  sisuliselt  on  see   jäetud  reguleerimata  (§-­‐s  126  piiratakse  erakonnaväliste  isikute  annetusi   mittetulundusühingule.  Keelatud   on  need  põhiseadusliku  korra  vägivaldsele  muutmisele  suunatud  ühingud  ja   erakonnad.  mille  eest  erakonna  tegevuse  võib   lõpetada.  mille  eesmärgid  või  tegevus  on  suunatud   põhiseadusliku  korra  vägivaldsele  muutmisele  või  on  muul  viisil  vastuolus   karistusseadusega.  Käesoleva  seaduse  §-­‐des  127  -­‐1212  sätestatud  nõuded   erakonnale  laienevad  ka  mittetulundusühingule  ja  sihtasutusele.  aasta  lõpul  vastu  võetud  erakonnaseaduse  muudatuses  loobuti   algsest  kavast  defineerida  sidusorganisatsiooni  (vt  eelnõu  nr  184  SE  Riigikogu  X   koosseisu  menetluses).  Sisuliselt  kirjutatakse  kommenteeritavas  paragrahvis  ette   kuriteokoosseis.  vaid  ka  kohustus  eelnimetatud  alustel  piirata   karistusseadusega  ühingute  ja  erakondade  tegevust.       Riigikogus  2003.  KarS  §  235  sätestab  ühingu.05.  riigipööre  jms.  Kuriteod.  Iseenesest  on  erakondade  rahastamise  kontrolli  süsteem  ja   kontrollorganite  pädevus  koostoimes  piisav  selleks.  Siit  nähtub.  Erakondade   rahastamise  järelevalveks  on  seega  piisavad  eeldused  loodud.  mille  selline  suundumus  tuleneb  põhikirjalistest  eesmärkidest  või   tegevusest.  mis  peab  kindlasti  karistusseadustikus  sisalduma.  Seega  on  olulised  nii  kavatsused  kui  ka  faktiline  käitumine.  Samal  ajal  on   „Erakonnaseaduses”  sidusorganisatsiooni  mõiste  märksa  kitsam.   Miinuseks  maksumaksja  raha  raiskamine  erakondade  valimisreklaami  jm  peale!     5)Erakonna  sidusorganisatsioonid     „Tulumaksuseaduse”  §  11  lg  4  p  8  kohaselt  käsitletakse  ühendust  poliitilise   ühendusena.

 seega  lisaks   seadustele  ka  näiteks  määruste  ja  üldise  iseloomuga  käskkirjade  ple.  ei  tee   ta  sarnaselt  VP'le  lõplikku  otsust  ise.     Keeleline  tõlgendamine   Keeleline  argumentatsioon  viitab  sõnade  tähendusele  nii.       RIIGIKOGU     1)Riigikogu  põhirollid   Riigikogu  funktsioonide  üldiseloomustus     •   seadusandlik  funktsioon(seega  seaduste  vastuvõtmisega  tähtsate   otsuste  langetamine)     •   kontrollifunktsioon(kontrolli  teostamine  teiste  riigiorganite   tegevuse  üle       •   valimisfunktsioon(teiste  ametikandjate  ametisse  määramine   personaalse  legitiimatsiooni  tagamiseks)   .  et  seadus  ei  koosne  ühest   sättest.  kes  normi  vastu  ei  võtnud.  süstemaatiline  ning   teleoloogiline  tõlgendamine.  Samas  ei   saa  õiguskantsler  põhiseaduslikkuse  järelvalve  korras  teostada  järelvalvet   üksikaktide  üle.  Nimelt  võib   Vabariigi  President  jätta  Riigikogu  poolt  vastuvõetud  seaduse  välja  kuulutamata   ja  saata  selle  Riigikogule  uueks  arutamiseks  ja  otsustamiseks.  Põhjus  on  selles..  mitte  eraldiseisvana.  mis  põhiseadusevastasuse  tuvastamisel  viib  normi   kehtetuks  tunnistamiseni  institutsiooni  poolt.   Tehniline  tähendus  viitab  seaduses  kasutatavate  sõnade  erialakeelelisele   tähendusele.  samuti  ei  koosne  õigussüsteem  vaid  ühest  seadusest.  et  kõiki  norme  tuleb  lugeda  koos  teiste   normidega.       Süstemaatiline  argumentatsioon   Süstemaatilise  argumentatsiooni  korral  vaadeldakse  tõlgendatavaid  sätteid  koos   teiste  tähtsust  omavate  asjaoludega.     Õiguskantsler  teostab  järelvalvet  kõigi  õigusloovate  aktide  üle.     Vabariigi  President  teostab  põhiseaduslikkuse  järelvalvet  vaid  jõustumata   seaduste  üle  pärast  nende  vastuvõtmist  ja  enne  väljakuulutamist.  et  akt  on  põhiseadusega  vastuolus.  nagu  need  kirjas  on.  Kui  õiguskantsler  leiab.   Sõna  tähendusena  eristatakse  selle  tavalist  tähendust  nind  tehnilist  tähendust.   (Riigiõiguse  õpikust  lk  166-­‐168)     VII  PÕHISEADUSE  TÕLGENDAMINE     1)  Tõlgendamismeetodid   Klassikalisi  tõlgendusmeetodeid  on  kolm-­‐keeleline.   V  PÕHISEADUSLIKKUSE  JÄRELVALVE     1)VP  ja  õiguskantsleri  rolli  vahe  põhiseaduslikkuse  järelvalves   Põhiseaduslikkuse  järelvalve  all  mõeldakse  tavaliselt  õigusnormide   põhiseaduslikkuse  kontrolli.     Tavaline  tähendus  viitab  arusaamisele  sõnade  ja  muude  märkide  tähendusest.   Õiguslik  kontekst  viitab  sellele.

 immuniteet.  millele   minister  10  päeva  jooksul  vastab.  inkompatibiliteet.  indemniteet.  et  ta  ei  saa  kontrollitavatele  teha  siduvaid  ettekirjutusi.  infotunniküsimuse  ja  kirjaliku  küsimuse  vahe   Arupärimisi  saab  Riigikogu  iga  liige  esitada  pg  74  kohaselt  Vabariigi  Valitsuse   liikmetele.  Eesti  Panga  nõukogu  esimehele.   Volituste    peatumise  alused   asumine  teise  riigiametisse.  Seadusega   on  Riigikontrolli  ülesandeks  tehtud  ka  kohalike  omavalitsuste  tegevuse   auditeerimine  ning  seda  mitte  ainult  kohalikele  omavalitsustele  antud  riigi  vara   kasutamise  osas.   Põhiseaduse  neljas  peatükk  RIIGIKOGU     3)Valitsuse  tegevuse  kontrolli  mehhanismid(oskus  loetleda.  arutlus  valitsuliikme  RK-­‐kku   kuulutamise  võimaldamise  üle.  Tulenevalt  kohalike  omavalitsuse  iseseisvuse  põhimõttest  ei   luba  seadus  Riigikontrollil  munitsipaalvara  kasutamist  kontrollida   tulemuslikkuse  aspektist.       1.  õiguskantslerile  ja  kaitseväe  juhatajale  või  ülemjuhatajale.  Eesti   Panga  presidendile.   Arupärimine-­‐Arupärimisi  saab  Riigikogu  iga  liige  esitada  pg  74   kohaselt  Vabariigi  Valitsuse  liikmetele.  Peaminister+  määratud   ministrid     2.  sisu  selgitada)     Valitsuse  kontrolli  meetmed     1.  et  riik  kasutab  tema   käsutuses  olevat  raha  seaduslikult  ning  tulemuslikult.   Kirjalik  küsimus-­‐kirjalikult  esitatud  küsimus  ministrile.   •   avalikustamisfunktsioon(olulisemate  otsuste  tegemine  avaliku   poliitilise  diskussiooni  järel).     2)Riigikogu  tegevust  ja  RKL  staatust  reguleerivad  seadused.  finants  ja  tulemusauditid)   Riigikontrolli  ülesanne  on  aidata  majanduskontrolli  abil  kaasa  riigi  tegevuse   läbipaisuvuse  tagamisele  ning  anda  kindlustunnet.   tagasiastumine.  (avalikud)     4)Miks  on  vajalik  kõikide  oluliste  küsimuste  arutamine  ja  otsustamine   parlamendis?   Demokraatlikuse  printsiip!     5)Riigikontroll  RK  abistava  organina(ülevaade  riigivara  kasutamisest  ja   säilimisest.   riigikontrolörile.   .  kestev  võimetus  ülesannete  täitmiseks  ning  surm.  Eesti  Panga  presidendile.  langeb  ära  mõni  kandidaadile  esitav   tingimus-­‐kaotab  Eesti  kodakondsuse  vms)     8)Vaba  mandaat.       6)Arupärimise.  Riigikontrolli  olemuslik   tunnus  on  see.  riigikontrolörile.  teda  süüdi  mõistva  kohtuotsuse  jõustumine.     Infotunniküsimus-­‐vt  ülevalt     7)RK  liikme  volituste  peatumise  alused.   Infotund-­‐toimub  igal  esmaspäeval.  (liige  on   Riigikogusse  valitud  ebaseaduslikult.  Eesti  Panga  nõukogu  esimehele.  õiguskantslerile  ja  käitseväe  juhatajale  või   ülemjuhatajale.

 (istungijärk)         .  Volituste  kestus  1  aasta.   Immuniteet  -­‐  Parlamendi  liikmetel.  mis  põhimõttel  valitakse.  teiseks  aseesimeheks  saab   häältearvult  teiseks  jäänud  kandidaat.  Riigikogu   juhatus  korraldab  Riigikogu  tööd  ning  tagab  Riigikogu  haldamise.  igal  Riigikogu  liikmel  on  üks  hääl.       10)RK  töövormid  (täiskogu  istung.  kes   korraldavad  Riigikogu  tööd  vastavalt  Riigikogu  kodukorra  seadusele  ja  Riigikogu   töökorra  seadusele.  PS  §  69   „Riigikogu  valib  oma  liikmete  hulgast  Riigikogu  esimehe  ja  kaks  aseesimeest.   Kollegiaalorganitel  võivad  olla  allorganid.  mitu  liiget.  kes  saab  üle  poole  kehtivatest  häältest.  komisjoni  istung.   mida  nimetatakse  istungijärkudeks.“    Riigikogu  juhatuse  valimise  põhimõtted:    esmalt  seatakse   üles  Riigikogu  esimehe  kandidaadid.  Hääletamine  on  salajane.  Ei  kanna  juriidilist  vastutust  tehtud  otsuste  eest.     Inkompatibiliteet-­‐    ühes  riigiametis  töötav  inimene  ei  saa  töötada  teises   riigiametis.  Isiku  suhtes   kriminaalmenetlust  ei  tohi  algatada  üldises  korras.  Allorgan  –  kollegiaalorgani  osa.     9)RK  organid   Kollegiaalne  organ  –  avaliku  võimu  funktsiooni  on  volitatud  täitma  kolleegium.  diplomaatidel  jne.  Ülesseatu  peab  andma  kandideerimiseks   nõusoleku.  Riigikogu  esimeseks  aseesimeheks   saab  kandidaat.  Kui  ükski   kandidaat  ei  saa  nõutavat  häältearvu.  korraldatakse  kahe  kõige  rohkem  hääli   saanud  kandidaadi  vahel  valimise  lisavoor.  Nende  isikute  suhtes  kehtib   erikord.  fraktsiooni  istung.  (Saadiku  puutumatus)   Indemniteet  -­‐  RK  liige  ei  kanna  juriidilist  vastutust  tehtud  avalduste  eest  RK   saalis  või  RK  organites.  Juhatus  ehk  esimees  +  kaks  aseesimeest  on  Riigikogu  kollegiaalne   juhtimisorgan.  vaid  teatavatel  perioodidel.  Teda  ei  tohi  sundida  ametist  lahkuma.  Organi  osa  on  kollegiaalorgani  osa  (Komisjonid  on  Riigikogu   allorganid.  Riigikogu  liikmete  kriminaalvastutusele  võtmiseks  tuleb  nõusse  saada   õiguskantsler  ..  fraktsioon  on  riigikogu   osa).  Riigikogu   esimeheks  saab  kandidaat.)   Riigikogu  ei  ole  koos  ega  pea  istungeid  aastaringselt.  Riigikogu  liige  on  kollegiaalorgani  osa.  millel   on  pädevus  tegutseda  organi  sees  või  esindada  kollegiaalorganit  suhtes  teiste   organitega.  Pärast  esimehe  valimist  seatakse  üles   Riigikogu  aseesimeeste  kandidaadid.  kes  saab  kõige  rohkem  hääli.   põhiülesanded)     Riigikogu  juhatus  koosneb  Riigikogu  esimehest  ja  aseesimeestest.   Vabamandaat  -­‐  riigikogu  liige  ei  pea  küsima  parteilt.  kuidas  tema  peab   hääletama.   Täiskogu  istung  –  (pleenum)  on  liikmete  üldkoosolek   Komisjoni  istung  –  mingi  kindla  komisjoni  liikmete  koosolek  (eri  või  alalise   komisjoni)   Fraktsiooni  istung  –  mingi  kindla  fraktsiooni  liikmete  koosolek     11)RK  juhatus  (volituste  kestus.

 3)  Julgeoleku   järelvalve  komisjon-­‐  eraldi  riigisaladusega  töötamise  tuba(saavad  üksnes  sisse   need.     Riigikogu  liige  kuulub  ühte  Riigikogu  alatisse  komisjoni.  Kolmandale   lugemisele  saadetud  eelnõusse  võib  muudatusettepanekuid  teha  üksnes   fraktsioon  või  alatine  komisjon.12)Õigusloome:  õige  juhtivkomisjoni  määramise  tähtsus.  komisjoni   liikmete  arvu  määrab  Riigikogu  juhatus.   Teist  etappi  alustab  seaduseelnõu  algatamine  riigikogus.  Seaduseelnõu  arutelusi  riigikogu  istungil  nimetatakse   lugemisteks.  seletuskirja  ja  stenogrammi  tähtsus   Esimene  seaduseloome  etapp  hõlmab  kogu  eeltööd.   Fraktsioonides  lepitakse  kokku  poliitilistes  otsustes.  püsiva  ametkonnaga.  mille  kaudu  kujundatakse  suur  osa  parlamendi  tööst.  (ei  moodustata   eelarvekulu  töttu)     14)Fraktsioonide  vahel  kohtade  jaotamine  komisjonides   Fraktsioonid  on  rühmad.  põhiseaduses  on  loetletud  ka  seadused.  et   seaduseelnõu  jõuaks  riigikokku  arutamisele.  III  lugemise  eesmärk.   moodustatakse  otsusega  2)  korruptsiooni  vastase  seaduse  kohaldamise   erikomisjon-­‐mood.     13)RK  komisjonide  liigid  ja  erinevus  üksteisest   Komisjonid     Alatised  komisjonid:  1)  EL  asjade  komisjon  2)  muud  kümme  valdkonna   komisjoni   Erikomisjonid:  1)  RK  kontrolli  komisjon-­‐moodustatakse  igas  RK  koosseisus.  aga  ei  pruugita.  Pärast  läbirääkimiste   lõppu  pannakse  seaduseelnõu  lõpphääletusele  –  lihtseaduse  vastuvõtmiseks   peab  olema  poolthäälte  enamus.  nagu  ka  Riigikogu  liikmetel  ja  komisjonidel  on  seaduse   algatamise  õigus.  arutatakse  üldpõhimõtteid.  Pärast   esimese  lugemise  lõppemist  saavad  riigikogu  liikmed  esitada  juhtivkomisjonile   muudatusettepanekuid.     I  lugemine  –  tutvustatakse  seadust.  muudatusettepanekute  esitamise   õigus.     Pärast  seisukohavõttu  esitab  juhtivkomisjon  seaduseelnõu  arutamisele   riigikogu  täiskogule.  Iga  seaduseelnõuga  kaasnevas   seletuskirjas  peavad  eelnõu  autorid  selgitama.  Seaduseelnõu   menetlemiseks  määrab  riigikogu  juhatus  juhtivkomisjoni.  fraktsioonile  kuuluvate  kohtade  arvu  igas  alatises   komisjonis  määrab  Riigikogu  juhatus.     II  lugemine  –  toimub  eelnõu  sätete  arutelu.     III  lugemine  –  saadetakse  seaduseelnõu  lõpptekst.   Fraktsioonidel.     Stenogramm  -­‐    kiirkirjas  üles  kirjutatu  (või  lindistus  ja  selle  põhjal   üleskirjutatu).  Alates  teisest  lugemisest  on  eelnõu  võimalik  katkestada   (eesmärk:  võita  aega  eelnõu  täiustamiseks).  kellel  on  selleks  luba)   Uurimiskomisjonid:  võidakse  moodustada.  Kokku  peab  seaduseelnõu  läbima  kolm  lugemist.  Igas  koosseisus.  Oma  liikmed  määrab  alatistesse   komisjonidesse  fraktsioon.  miks  seda  seadust  vaja  on.   .  mille   muutmiseks  on  tarvis  koosseisu  häälteenamust  (vähemalt  51  häält).  juhtivkomisjon  kommenteerib   muudatusettepanekuid.  mis  on  vajalik.  seaduseelnõu   lugemiste  arv.  mille  järel  on  võimalik   komisjonis  ja  Riigikogu  täiskogu  istungil  ja  avalikkuse  ees  oma  arvamust  esitada.

 Valitsuse  ministrid  ei  saa  olla  riigikogu   liikmed  jne.  Seda  nimetatakse  negatiivseks  seadusandlikuseks.  et  nad  üksteist  vastastiku  kogu  aeg  kontrollivad  ja   piiravad.  Võimu  jaotamine  võimaldab  ülesandeid   jagada  selleks  kõige  paremini  sobivatele  organitele.  kohtuvõim   President.  vaid  kohus  täidab  ka   seadusandliku  funktsiooni.     2)Dimensioonid   Võimude  lahusus  ja  tasakaalustatus     Vertikaalne  vs  horisontaalne   Seadusandlik.     President  on  tasakaalustava  võimu  esindaja.  täidesaatev.  See  on  vajalik  riigivõimu   jaotamiseks  ja  seeläbi  demokraatia  ja  seaduslikkuse  printsiibi  kindlustamiseks.       3)Tasakaalustatuse  kindustamine:  kuidas  võimuharud  omavahel  põimitud   Vertikaalne  vs  horisontaalne   Seadusandlik.  Seadusandjal  ei  ole  võimalik   põhiseaduse  vastast  seadust  niisama  vastu  võtta.  täidesaatev.   Vertikaalne  võimude  lahusus  hõlmab  kolme  tasandit:  Euroopa  Liit.  riigikontrolör             .  riigikontrolör     Vertikaalne  võimude  lahusus-­‐lahusus  riigivõimu  ja  kohaliku  omavalitsuse   vahel.VÕIMUDE  LAHUSUS     1)Miks  vajalik?   Võimude  lahususe  abil  püütakse  vältida  võimutäiuse  kontsentreerumist.  Kõik  võimu  harud  üritavad  oma  võimu  suurendada.  teisi  võime   kontrollida  ja  oma  võimu  säilitada.  riik  ja  kohalik   omavalitsus.     Kõik  võimud  on  piiratud  põhiseadusega.Riigil  ei  ole  õigust  võtta  kohaliku  omavalitsuse  küsimusi  enda  lahendada.  õiguskantsler.   Teine  põhjus  võimude  lahususe  kui  põhiseadusliku  väärtuse  sätestamiseks  on   vajadus  tagada  efektiivne  tööjaotus.  sest   ainult  nii  on  võimalik  riigivõimu  seaduse  piires  hoida.     Sageli  räägitakse  ka  ajakirjandusest  kui  neljandast  võimust.     Võimude  lahususe  juurde  kuulub  ka  personaalne  võimude  lahusus.   Kohus  tunnistab  põhiseaduse  vastased  seadused  kehtetuks.  Nt  kohtunik   ei  saa  sama  aegselt  olla  riigikogu  liige.     Võimude  lahusus-­‐riigi  võim  on  jagatud  erinevate  organite  vahel  ja  need  organis   on  omavahel  seotud  nii.  samuti  ka  õiguskantsler  ja   riigikontrolör.  Nad  on  määratud  kontrollima.  kohtuvõim   President.  õiguskantsler.

 üksikakt  korraldus   .  Prokuratuur.  Vabariigi  Valitsuse  istung     §  18.  ministrid.TÄIDESAATEV  VÕIM     1)  Täidesaatva  võimu  ülesehitus  (skeemina)       1)   Vabariigi  Valitsus     2)   Ministeeriumid     3)   Riigikantselei     4)   Ametid.  mis  on  seadusega  vastuolus.  Otsuste  tegemine  Vabariigi  Valitsuse  istungil     6)  policy  ja  politics  erisus   Poliitikakujundamise  funktsioon  e  policy     7)  Vabariigi  Valitsuse  kui  kollegiaalorgani  ülesanded     ·   Määrusandlusõigus     o   NB!  Seaduse  alusel  ja  täitmiseks     o   Contra  legem  määrused  e  määrused.  nt  riigivara  võõrandamiseks  nõusoleku  andmine.VALITSUS.   eraisikud  jne)     2)  Täidesaatva  võimu  teostamise  korraldus  üle  Eesti  (üldpädevusega)   §  16.   on  Eestis  keelatud  (vt  ka  intra  legem  ja  praeter  legem)     ·   Seaduseelnõude  algatamine     o   Riigieelarve  koostamine  ja  esitamine  RK-­‐le     ·    Korralduste  andmine     ·   NB!  Korraldus  on  üksikakt.  millega  lahendatakse  üht  konkreetset   küsimust.  Kaitsevägi.  vanglad.h  KOV.  regionaalminister.  inspektsioonid.  istungite  juhatamine     ·   VV  esindamine  Eestis  ja  välismaal     ·    Määrusi  ei  anna.  Vabariigi  Valitsuse  istungi  töökord     §  19.a  KOV)     9)    Isikud.  kellele  on  delegeeritud  riigihalduse  ülesandeid  (s.  nn   portfellita  minister)  –  ülesanded     Peaminister     ·    Primus  inter  pares     o    Kas  “peaministeerium”  oleks  PS-­‐ga  kooskõlas?     ·   Ministriportfellide  “raskuse”  tasakaalustamise     ·   vajadusest     ·   Valitsuse  komplekteerimine     ·   VV  päevakorra  määramine.   riigiarhiiv     5)   Maavalitsused     6)   Valitsusasutuste  hallatavad  asutused     7)   Riigitulundusasutus  RMK     8)   Avalik-­‐õiguslikud  juriidilised  isikud  (v.  mõne  MTÜ   kandmine  tulumaksusoodustusega  MTÜde  nimistusse     8)  Valitsuse  liikmed  (peaminister.

 töötada   ühelgi  teisel  tasustataval  ametikohal.  minister  oleks   struktuuriväline  poliitiline  liider     ·   Seaduses  määratud  valitsemisala  (vt  VVS!)     ·   Eesti  esindamine  EL  Nõukogus  (oma  valdkonnas)     ·   Määrusandlusõigus.  kes  sooviksid.  puhtadministratiivne  juht.  Vabariigi  Valitsuse  määruse  vormistamine       .  et  m-­‐i  juht  oleks  kantsler.  Vaidluse   koht:  on  ka  neid.  ministeeriumi  eelarve   otsustaja  on  siseminister)     o   Kas  Eesti  PS-­‐ga  on  mitu  ministeeriumi  juhtivat  ministrit   kooskõlas?  Vt  PS  §  94  lg  2     ·   Mitu  ministeeriumi  juhtivat  ministrit  mõnedes  riikides   tavapraktika  (nt  Norra)     “Portfellita”  minister     ·   Ülesanded  määrab  PM  korraldusega     ·   Asub  Riigikantsleis.  Kantsleri  pädevus     10)  Määruse  ja  korralduse  vahe     §  27.  saab   kasutada  Riigikantselei  teenindavat  personali.  juhitavat  asutust  ega  selle  eelarvet  ei  ole.  PM-­‐i  asendavat  ministrit  mitte.  mõned  nõunikud  alluvuses     ·   Ei  ole  määruste  andmise  õigust.  käskkirjade  andmise  õigus     ·   Halduse  üksikaktid     o   Teenistusalased  (nt  osakonnajuhatajate  ametisse  nimetamine)     o   Väljapoole  suunatud  (nt  keskkonnaminister  annab…)     Regionaalminister     ·   Teine  minister  Siseministeeriumis     o   Probleemid  (nt  tugiteenuste  kasutamine.  erinev  üldisest   asenduskorrast     Ministeeriumi  juhtiv  minister     ·   Ministeeriumi  juht  (eelarve.  …)     ·   Suhe  kantsleriga:  kantsler  juhib  asutust.     §  53.   võimalik  koostöö  mittelaabumisel  põhjendusi  esitamata  vabastada.  välja  arvatud  teaduslik  ja  pedagoogiline   töö.   ·    Eesti  esindamine  EL  ülemkogul     o   NB!  Kui  PM  ei  saa  ülemkogule  minna.  käskkirju  e  üksikakte  saab  anda     9)  Abiminister.  tegutseda  ettevõtjana.  tööplaan.  Abiminister    (6)  Abiminister  ei  tohi  olla  üheski  muus  riigi-­‐  või  kohaliku  omavalitsuse  ametis   ega  kuuluda  äriühingu  juhatusse  või  nõukogusse.  kantsler     §  521.  Vabariigi  Valitsuse  määrus     §  28.  aktsepteeritakse  EL-­‐s   asendajana  ainult  presidenti.

 et  presidendt  ei  lähtu  normikontrolli   teostamisel  konkreetsest  kaasusest.   3)Abstraktne  ja  konkreetne  normikontroll   Abstraktse  kontrolli  puhul  kontrollitakse  akti  põhiseadusepärasust  ilma  et   konkreetset  vaidlust  oleks  veel  tekkinud.  kellel  on  võimalus  teostada   eelkontrolli  ja  vajadusel  saata  see  seadus  tagasi  parlamenti).    Järelkontroll  –   seadust  on  juba  kellegi  suhtes  kohaldatud  ja  see  inimene  leiab.  Riigikogu  võib  esitada  Riigikohtule  taotluse  anda  seisukoht.   §  29.  mis  on  põhiseaduse  vastane.     2)Kas  Riigikohus  on  seotud  ps  järelvalve  taotluse  põhistusega?   Kas  Riigikohus  on  seotud  põhiseaduslikkuse  järelvalve  taotluse  põhistusega?  –   Riigikohus  on  taotluse  põhistusega  seotud  ainult  niipalju.  Vabariigi  Valitsuse  korraldus   §  70.  hariduse.  keskkonnaministeeriumi.  Taotlus  peab  olema  põhistatud  ning  selles  tuleb   märkida  põhiseaduse  sätted  või  põhimõtted.  läheb  see  esmalt  presidendile.  millele  vaidlustatav  õigustloov  akt.       .   Konkreetne  kontroll  toimub  konkreetse  kohtuasja  pinnalt  ja  arvestab  kaasuse   asjaolusi.  et  neile  see  taotlus   esitatakse.  Ametid     §  71.  Vabariigi  Valitsuse  määruse  avaldamine  ja  jõustumine     §  30.  Kes  ja  milliste  aktide  üle  teeb  Eestis   eelkontrolli  ja/või  järelkontrolli.   Eelkontroll  –  jõustumiseelne  kontroll  (seda  teostab  president:  kui  parlament  on   vastu  võtnud  seaduse.  Eestis  saab  abstraktsed  kontrolli   algatada  president.  sotsiaal-­‐  või   muus  valdkonnas     o   Nt  HTM  haldusalas  kutseõppeasutused     o   Nt  Kultuuriministeeriumi.  kuidas   tõlgendada  põhiseadust.   välisleping  või  Riigikogu  otsus  ei  vasta.  Inspektsioonid     Hallatavad  asutused:     ·   Ei  teosta  riigivõimu  funktsioone     ·   Teenindavad  valitsusasutusi     ·   Täidavad  teisi  riiklikke  ülesandeid  kultuuri.  et  teda  on   karistatud  seadusega.   Enne  taotluse  esitamist  Riigikohtule  peab  õiguskantsler  tegema  akti  vastuvõtjale   ettepaneku  õigusloova  akti  põhiseadusega  kooskõlla  viimiseks.  Kui  akti   vastuvõtja  ei  soostu  õiguskantsleri  ettepanekuga.  õiguskantsler  ja  KOV  volikogu.  Siis  palub  inimene  algatada   põhiseaduslikkuse  järelvalve  menetlust  antud  seaduse  kohta.   4)Kes  ja  millistel  tingimustel/millistes  asjades  saab  esitada  otse   Riigikohtule  taotluse  kontrolliga  õigustloova  akti  kooskõlas  Põhiseadusega?     Õiguskantsler.   Abstakte  normikontroll  tähendab  seda.  võib  õiguskantsler  pöörduda   Riigikohtu  poole  põhiseaduslikkuse  järelvalde  kohtumenetluse  algatamiseks.       PÕHISEADUSLIKKUSE  JÄRELVALVE       1)Eelkontrolli  ja  järelkontrolli  vahe.

 Üldkogu  vaatab  asja  läbi  vähemalt  11-­‐liikmelises   koosseisus.   Õiguskantsler  saab  vaidlustada  nii  seadusandja  tegevust  kui  tegevusetust.  ringkonnakohtu.  siis   mõeldakse  seda.  õiguskantsler  või  riigikontrolör  kestvalt  võimetuks   täitma  oma  ülesandeid.  seega  lisaks   seadustele  ka  näiteks  määruste  ja  üldise  iseloomuga  käskkirjade  üle.  Põhiseaduse  säte  ja  mõte    -­‐   Põhiseaduspärasust  hinnatakse  kogu  põhiseaduse  normistikust  ja  põhiseaduse   paragrahvide  sättest  ja  mõttes  lähtudes.  Kui  räägitakse  põhiseaduse  mõttest.  või  kitsaste   formaaljuriidilite  grammatikatega.5)Millised  võimalused  on  üksikisikul  põhiseaduslikkuse  järelvalve   menetluse  algatamiseks?   Üksikisikul  on  normikontrolli  teostamiseks  kaks  peamist  võimalus:  kas   pöörduda  õiguskantsleri  poole  või  kohtusse.   Individuaalkaebused  –  põhiõiguste  kandja  poolt  põhiõiguse  rikkumise  võimaluse   korral  Riigikohtule  esitatav  kaebus  seaduse  või  määruse  põhiseadusevastaseks   tunnistamiseks.  et  sättest  tuleneb  loogiliselt  mingi  mõte.  võib   ta  aidata  igaühel  oma  õigusi  kaitsta  konkreetsete  probleemide  esilekerkimisel.   Vaatamata  sellele.  et  õiguskantsler  teostab  järelvalvet  akti  üle  abstraktselt.  Kui  oleks    ainult  põhiseaduse  mõte.  Tal  on  muidugi  õigus  pöörduda  akti   vastuvõtja  või  kohaldaja  poole.     Üldkogu    (kuuluvad  kõik  riigikohtunikud)  lahendab  põhiseaduslikkuse   järelevalve  kolleegiumi  üleantud  asja.     8)Maa-­‐.  President  aga  teostab  eelkontrolli  -­‐  kui  parlament  on  vastu   võtnud  seaduse.  Riigikogu  kolleegiumi  kohustused   kohaldatavate  õigusloovate  aktide  põhiseaduspärasuse  hindamisel   Riigikohus  tunnistab  kehtetuks  mis  tahe  seaduse  või  muu  õigusakti.  Ainult  üldkogu  lahendab  taotluse  tunnistada  Riigikogu   liige.  siis  teeksid   kohtunikud  otsuseid  oma  suva  järgi.  Et   mitte  piirata  kohust  sellega.  et  ta  peab  järgima  normi  piire.         6)Presidendi  ja  õiguskantsleri  vahe  seaduste  põhiseaduslikkuse   kontrollimisel    Õiguskantslerile  saadetakse  kõigi  seadusandlike  ja  täidesaatva   riigivõimu  ning  kohalike  omavalitsuste  õigustloovate  aktide  vaidlusi.  kui  see  on   vastuolus  põhiseaduse  sätte  ja  mõttega.  Vabariigi  President.  et  see  akti  vastavalt  kas  muudaks  või   kohaldamata  jätaks.     9)Menetluskord  Riigikohtus.  vaadatakse  asi  läbi  5-­‐liikmelises  koosseisus.  kui  kolleegium  peab  vajalikuks  asja   lahendamist  üldkogus.  mis  viib  järelduseni.  siis  võib  kohus  tõlgendada  seda  sätet   teistsuguste  mõtetega.  haldus-­‐.  läheb  see  esmalt  presidendile.     7)Õiguskantsleri  pädevus  põhiseaduspärasuse  järelvalve  süsteemis   Õiguskantsler  teostab  järelvalvet  kõigi  õigusloovate  aktide  üle.  Kui  valimiskomisjoni   otsuse  või  toimingu  peale  esitatud  kaebuse  või  protesti  läbivaatamisel  kontrollib   Riigikohus  lisaks  asjassepuutuva  õigustloova  akti  või  selle  andmata  jätmise   vastavust  põhiseadusele.  Kolleegium  vs.   Õiguskantsler  kontrollib  nende  vastavust  põhiseadusele  ja  seadustele   järelkontrolli  vormis.     .  mis  on  lubamatu.  Kaebuse  või  protesti  valimiskomisjoni  otsuse  või  toimingu  peale   vaatab  kolleegium  läbi  vähemalt  3-­‐liikmelises  koosseisus.  kellel  on  võimalus  saata  see   tagasi  parlamenti.  üldkogu     Kolleegium  (kuulub  üheksa  riigikohtunikku)  vaatab  asja  läbi  5-­‐liikmelises   koosseisus.

 Kas  on  tagasiulatuv  mõju?   Jõustumata  õigustloova  akti  põhiseadusega  vastuolus  olevaks  tunnistamise   korral  akt  ei  jõustu.  kui   seda  tegu  ei  tunnistata  kuriteoks  seadus.  et  õigust  mõistab  ainult   kohus.       11)Riigikohtu  otsuste  mõju.  vastastamine.       10)Millisest  seadusest  leiab  Riigikohtu  täpsed    volitused   põhiseaduslikkuse  järelevalve  asja  lahendamisel?   Põhiseaduslikkuse  järelevalve  kohtumenetluse  seadusest  (PSJKS)  ja  Kohtute   seaduse  (KS)  Riigikohtu  peatükist.  et  elatusraha   nõude  arutelul  vastaspoolt  esindanud  Mare  Lust  muutus  kohtuistungil   vägivaldseks  ning  kasutas  ähvardavaid  väljendeid).  et  kedagi  ei  tohi  süüdi  mõista  teo  eest.  mis  oli  jõus  toimepanemise  ajal.  kriminaalmenetlus.  üürikomisjon.  Kohtunike  palgakorralduse  reguleerimine  peab  välistama  võimalikud   mõjud  kohtunike  tasustamisele  (justiits)haldusvõimu  poolt.Kohtueelse  menetluse  olemus  -­‐  Kohtueelne  menetlus  hõlmab  nii   uurimisasutuse  poolt  tehtavaid  toiminguid  (ülekuulamine.    Põhiseaduse  §146  ütleb.  kes  väitis.  haldusmenetlus.Kas  advokatuuri  aukohus  on  kohus  EV  Põhiseaduse  mõttes?  Ei!     (PS  §148)  Tegemist  on  advokatuurisisese  kohtuga.  et  Kohtusüsteem  koosneb  maa-­‐ja  halduskohtutest.  kas  pöörduda  kohe  kohtusse  või  kasutada  algul  kohtueelset  menetlust.  Kohus  on  oma  tegevuses  sõltumatu  ja  mõistab  õigust  kooskõlas   põhiseaduse  ja  seadustega.  Kui  on  ette  nähtud  kohustuslik   menetlus.  Piisav  tasu  (majanduslik  kindlustatus)  on  üheks  sõltumatuse   garantiiks.   jälitustegevus.  siis  ei  ole  võimalik  oma  õiguste  kaitseks  pöörduda  ennem  kohtusse.  kas  kohaldatav  akt  on   põhiseadusvastane  või  ei.     5.   kui  see  kohtueelne  menetlus  ei  ole  läbi.Kas  Arbitraažikohus  on  kohus  EV  Põhiseaduse  mõttes?  Ei!     Põhiseaduse  §  148  ütleb.  Kohus  on  sunnitud  hindama.   ringkonnakohtutest.     4.                    3.  eksperimendid  jne)  kui  ka  prokuratuuri  tegevust  süüdistusakti   koostamisel  ja  järelevalvet  uurimisasutuste  üle  Kohtueelsed  menetlused   jagunevad  kaheks  –  kohustuslik  ja  vabatahtlik.  Riigikohtust.  jne  (eelis  –   kiirem  ja  vähem  kulukam  kui  kohus).  et   seadus  keelab  kohtunikul  kriminaalprotsessi  teatud  asjaolude  esinemisel  mööda   .       Kohtuharud:  tsiviilmenetlus.  Samuti  ei  kujuta  kohtuniku  sõltumatusele  ohtu  asjaolu.       Kohtuniku  seotus  teise  kohtu  arvamusega  ei  kujuta  endast  kohtuniku   sõltumatuse  rikkumist.  kus  arutatakse  kaebusi   advokaatide  üle  (aastal  2009  algatas  advokatuuri  aukohus  Mare  Lusti  suhtes   menetluse  à  Advokatuur  sai  Lusti  kohta  kaebuse  isikult.   väärteomenetlus     8.    PS  §  23  ütleb.Kohtuniku  sõltumatuse  tagatised  -­‐  Kohtunik  on  sõltumatu  nii  objektiivselt   kui  ka  isiklikult.   Kohtueelse  menetluse  kohad:  töövaidluskomisjon.       KOHUS   Kas  kohus  peab  õigusnormi  kohaldamisel  hindama  normi  kooskõlas   Põhiseadusega?  Jah.  Vabatahtliku  puhul  on  isikul  võimalus   valida.

 Kohtunikku  saab  ametist   tagandada  üksnes  kohtuotsusega.  tuttavate)  asju.  Mis  alustel  on  võimalik  kohtunik  ametist  vabastada?    Kohtute  seadus  §   99  „Kohtuniku  ametist  vabastamine“    ütleb.  et  Kohtunik  vabastatakse  ametist:     1)  kohtuniku  enda  soovil                                                   2)  kui  kohtunik  on  saanud  68-­‐aastaseks                   3)  ametisse  sobimatuse  tõttu  –  kolme  aasta  jooksul  pärast  ametissenimetamist   4)  tervise  tõttu.     PS  §  147  ütleb.  kusjuures  kõrgeima  astme   (kassatsioonikohtu)  kohtu  otsus  on  lõplik.   sõbrad.       Kohtu  sõltumatuse  printsiip  avaldub  (ja  peab  olema  tagatud)     ·   Kõigi  kohtute  vabastamises  mistahes  välismõjudest  (poliitilisest   huvisurvest  jms)     ·   Kohtute  sõltumatus  üksteise  suhtes  –  kõrgem  kohus  ei  tee  otsuse   langetamisel  õigusmõistmise  asjades  alamale  ettekirjutusi.  arutada  ei  tohi  oma  lähikondlaste  (perekond.     Kohtunikuameti  eluaegsus  –  kohtunik  nimetatakse  ametisse  eluks  ajaks.  Kohtunike   ametist  vabastamise  alused  ja  korra  sätestab  seadus.  kes  on  ametisse   nimetatud  PS  §-­‐des  147  ja  150  ettenähtud  korras.Mitu  korda  peab  olema  õigus  kohtuotsust  edasi  kaevata?    Igas  astmes   saab  kohtuotsust  edasi  kaevata  ühe  korra.     Kohtute  seadus  §  101  PS  §  153       .  sest  võimalik  on  nende  jaoks  soodne  otsus.vaadata  kohtualusele  eelnevalt  mõistetud  karistustest  ning  tema  suhtes  tehtud   kohtulahenditest.     Kohtuniku  objektiivne  sõltumatus  põhiseaduse  mõttes  tähendab.   Kohtuniku  isiklik  sõltumatus  –  peab  lähtuma  oma  südametunnistusest  (ja  samal   ajal  kehtivast  õigusest).  seda   teeb  Vabariigi  President  Riigikohtu  ettepanekul.  et  kohtunikud  nimetatakse  ametisse  eluaegsetena.Mida  tähendab  kohtunikuameti  eluaegsus?    Kohtuasutuses  tegelevad   õigusemõistmisega  eri  liiki  riigiametnikud.  mis  ei  ole   kooskõlas  kohtuniku  ametikitsendustega   Esimese  ja  teise  astme  kohtuniku  vabastab  ametist  Vabariigi  President   Riigikohtu  esimehe  ettepanekul.  Lõplikku  otsust  ei   ole  õigust  vaidlustada  isegi  parlamendil  või  rahval  rahvahääletuse  korras.   10.     11.  on  kohtunikel  3-­‐aastane  katseaeg.   mille  peale  ei  esitatud  apellatsiooni  –  või  kassatsioonikaebust.  Lõplik  on  ka  alama  astme  kohtu  otsus.  kuid  kohtunik  peab   oma  tegevuses  lähtuma  seadustest.  Arvestades  kohtunikuameti   vastutusrikkust.  et  kohtunik  ei   ole  otsuste  langetamisel  seotud  mingite  ettekirjutustega.  mis  takistab  kohtunikuna  töötada               5)  kohtu  likvideerimise  või  kohtumaja  sulgemise  või  kohtunike  arvu   vähendamise    korral                         6)  kui  kohtunik  nimetatakse  või  valitakse  teenistus  –  või  ametikohale.  sugulased.  kohtunikud.  võimalik  on  üksnes   apellatsioon  ja  kassatsioon     ·   Kohtuniku  alandamatus  (keeld  alandada  kohtunikku  auliselt  või   aineliselt)     ·   Kohtuniku  siirdamatus  (keeld  paigutada  teda  ühest  paikkonna   kohtust  teise)     ·   Kohtuniku  ühitamatus  (keeld  töötada  samal  ajal  mistahes  teises   ametis)   9.

 juriidilise  isiku   staatus  (KOV  tervikuna)   2)  Institutsiooni  garantii  -­‐  subsidiaarsusprintsiip.  ülesandeks  on  tagada.  KOV  õigusaktid   9.  sest  on  ainult  seotud   inimõiguste  rikkumisega.  Kohaliku  omavalitsuse  teostamise  põhimõtted  ja  ülesanded   5.  KOV  finantseerimine  ja  kohalikud  maksud   10.  Volikogu  pädevus  ja  volikogu  liikmete  volituse  küsimus  teiste  ametitega   ühitatavusest   6.  kaitse  seadusandjapoolse  KOV   ülesannetesse  sekkumise  vastu  3)  Subjektiivse  õigusliku  seisundi  garantii  -­‐  KOV   garantii  kohtulik  kaitse   Aluseks  põhiseadus  ning  laiendavalt  EKOH  (PS  §123  lg  2)   3.  et   riigid  austaksid  konventsioonis  sätestatud  õigusi  ja  vabadusi.  mis  lähtub  Euroopa  inimõiguste  konventsioonist.  Kas  Euroopa  Inimõiguste  Kohus  on  neljas  kohtuinstants?  Mis  on  EIK   ülesanne?  Euroopa  Inimõiguste  Kohus  on  Euroopa  Nõukogu  inimõiguste  kaitse   organ.  Vertikaalne  võimude  lahusus.  KOV  põhimääruse  olemus   7.  ja  mitte  mingil  juhul  teiste  kaebustega!     KOV   1.   2  .     Euroopa  Inimõiguste  Kohus  ei  ole  neljas  kohtuinstants.KOV  põhiseaduslikud  garantiid  Kolm  tasandit   1)  Õigussubjektsuse  garantii  -­‐  vertikaalne  võimude  lahusus.  KOV  autonoomia  ja  subsidiaarsusprintsiip   4.  Haldusterritoriaalse  reformi  probleem   .12.  Valitsuse  ja  sekretäri  ülesanded   8.     Kohus  kohaldab  Euroopa  inimõiguste  konventsiooni.  Ka   asjaosaliste  õigus  ennast  riigi  õigusruumis  sätestatud  tingimustel  ISE  valitseda.  Omavalitsuse  mõiste  -­‐  mingi  valdkonna  või  territooriumi  haldamine   asjaosalite  endi  poolt  või  vahetult  nende  poolt  valitud  organite  kaudu.