You are on page 1of 7

SIHTASUTUSE PHIKIRI

I ldstted 1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Ksmu Meremuuseum (edaspidi nimetatud Sihtasutus). 1.2. Sihtasutus on eraiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks phikirjaliste eesmrkide saavutamiseks. 1.3. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Lne-Virumaa, Vihula vald, Ksmu kla. 1.4. Sihtasutuse igusvime tekib tema registrisse kandmisest ja lpeb registrist kustutamisega. 1.5. Sihtasutus juhindub oma tegevuses kesolevast phikirjast, Eesti Vabariigi kehtivatest seadustest ja muudest igusaktidest. 1.6. Sihtasutus on asutatud mramata thtajaks. 1.7. Sihtasutuse majandusaasta on 01. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

II Eesmrgid ja igused 2.1. Sihtasutuse eesmrgiks on sihtasutuse poolt kogutud vahendite ja tegevusega toetada: Mitmeklgse merekultuuri keskuse loomist; merekultuuri ja ranna elustiili primuse vrtustamist, kajastamist ja arendamist; muinaskultuuri tutvustamist; noortele loodushariduse pakkumist; kohaliku turismi arendamist ning klakultuuri ja elu edendamist; teadust arengut. 2.2. Sihtasutusel on igus oma lesannete titmiseks omandada, rentida ja vrandada kinnis- ja vallasasju, tooret, tehnoloogiaid, patente, litsentse ning muid materiaalseid vrtusi ja varalisi igusi.

III Sihtasutuse philesanded 3.1 Oma eesmrgi saavutamisel on Sihtasutusel muu hulgas lesandeks: 1) museaalse tegevuse arendamine ning muuseumile kuuluvate/ muuseumi kasutuses olevate varade hooldamine ja haldamine; 2) kultuuri- ja haridusalaste projektide korraldamine ning kultuurielu arendamine; vaba aja veetmise vimaluste mitmekesistamine (kontserid, seminarid, nidendid jms.) 3) koolitus ja teadust edendamine (ues pe, harivad lastelaagrid jms) 4) piirkonna tutvustamine ja turismi edendamine; 5) trkiste koostamine vi kirjastamine; 6) Sihtasutuse tegevuse vrtustamisest huvitatud isikute koondamine; 7) koost tegemine teiste sarnaste huvidega organisatsioonidega, piirkondlike omavalitsustega, rihingute, fsiliste isikute ja eraisikutega Eestis ja vlismaal; 8) varaliste ja mittevaraliste lepingute slmimine oma phikirjalise eesmrgi saavutamiseks; 9) varaliste annetuste, toetuste, kingituste ja pranduste, eraldiste ning muude tulude, mis ei ole seadusega keelatud, vastu vtmine; 10) tegevuseks vajaliku vallas- ja kinnisvara omandamine; 11) ruumide, kinnisvara ja vahendite rentimine ning muude seadusega koosklas olevate tehingute teostamine Sihtasutuse kasutuses ja omanduses oleva vallas- ja kinnisvaraga.

IV Sihtasutuse vara, selle kasutamise ja ksutamise kord 4.1. Sihtasutuse vara moodustub: - asutaja sissemaksetest ja leantavast varast; - fsiliste ja juriidiliste isikute kingitustest, prandustest ja annetustest; eraldistest riigi- ja kohalikust eelarvest; sihtotstarbelistest eraldistest; - Eesti ja vlisriikide juriidiliste ja fsiliste isikute ning rahvusvaheliste organisatsioonide sihteraldistest ja annetustest; - rahalistest vahenditest teistelt sihtasutustelt; -

- tuludest rituste korraldamisest; - tulust Sihtasutusele kuuluva vara haldamisest; - intressidest ja teenustasudest; -Sihtasutuse phikirjaliste eesmrkide saavutamist toetavast majandustegevusest ja muudest seadusega lubatud allikatest. 4.2. Kui Sihtasutusele antakse le kinnisasi vi registreerimisele kuuluv vallasasi, kantakse see kinnistusraamatusse vi muusse registrisse Sihtasutuse nimele. Raha leandmiseks kantakse see Sihtasutuse pangaarvele. Muu vara vetakse vastu sihtasutuse juhatuse poolt leandmisvastuvtmisakti vi lepingu alusel. 4.3. Sihtasutusele laekuvate rahasummade ja muu leantava vara vastuvtmise otsustab sihtasutuse juhatus, kes ka vtab vara vastu ja peab selle arvestust. 4.4. Sihtasutusele laekunud sihtotstarbelised annetused vtab juhatus arvele vastava mrkega ja neid kasutatakse vastavalt annetaja soovile. 4.5. Sihtasutuse vara vib kasutada ja ksutada ainult sihtasutuse nukogu otsuse alusel. 4.6. Sihtasutuse nukogu mrab vara kasutamise korra ja tingimused. 4.7. Sihtasutuse vahenditest on keelatud anda laenu Sihtasutuse asutajale, juhatuse ja nukogu liikmetele. 4.8. Sihtasutusel on lubatud tema omandis olevat vara pantida, olla kendajaks vi garandiks ainult asutaja nusolekul ja nukogu otsuse alusel. 4.9. Sihtasutus vib temale kuuluvat vara vlja rentida juhatuse otsusega vastava lepingu olemasolul. 4.10 Sihtasutus vib toetuste ja stipendiumide jagamiseks korraldada konkursse, mille lbiviimise korra mrab kindlaks nukogu. 4.11 Sihtasutus ei vta vastu seaduse, heade kommetega vi tema eesmrkidega vastuolus olevaid sihtannetusi ja need tagastatakse annetajale koheselt. 4.12 Sihtasutuse vara kasutamine ja ksutamine toimub seaduses ja kesolevas phikirjas stestatud korras.

V Sihtasutuse juhatus 5.1. Sihtasutuse igapevast tegevust juhib ja esindab juhatus. 5.2. Juhatus koosneb hest (1) kuni kolmest (3) liikmest. Juhatuse liikmete tpse arvu mrab kindlaks sihtasutuse nukogu iga uue juhatuse ametisse mramisel. 5.3. Juhatus mratakse ametisse nukogu poolt kolmeks (3) aastaks. 5.4. Juhatuse igal liikmel on igus esindada Sihtasutust kigis igustoimingutes. 5.5. Juhatus peab Sihtasutuse juhtimisel jrgima nukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis vljuvad igapevase tegevuse raamest, vib juhatus teha ainult nukogu nusolekul. 5.6. Juhatuse liikme vib enne thtaega tagasi kutsuda ainult mjuval phjusel. Mjuvaks phjuseks on eelkige kohustuste olulisel mral titmata jtmine, vimetus sihtasutust juhtida vi sihtasutuse maine vi vara oluline kahjustamine. Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nukogu vi asutaja. 5.7. Juhatuse liikmete tasu suuruse ja tasustamise korra mrab nukogu juhatuse ametissemramisel. Juhatuse liikmele makstakse tasu vastavalt tema lesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale. 5.8. Juhatuse lesandeks on muuhulgas: a) sihtasutuse nimel lbirkimiste pidamine, lepingute slmimine ja slmitud lepingute titmise korraldamine, projektide kirjutamine ja lbiviimine; b) vajalike tkohtade loomine, ametijuhiste vljattamine ja kehtestamine, ttajate tle vtmine ja vabastamine ning nende t tasustamise tingimuste kehtestamine; c) sihtasutuse raamatupidamise korraldamine; d) nukogu poolt kehtestatud piires sihtasutuse vahendite kasutamise ja ksutamise le otsustamine;

VI. Sihtasutuse Nukogu 6.1. Nukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab jrelevalvet sihtasutuse tegevuse le. 6.2. Sihtasutuse nukogusse kuulub seitse (7) vi heksa (9) liiget. 6.3. Nukogu liikme volituste thtaeg on viis (5) aastat. 6.4. Nukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nukogu tegevust. 6.5. Esimene sihtasutuse nukogu mratakse ametisse asutajate poolt ja nukogu liikmete volituste thtaja lppemisel, tagasiastumisel vi tagasikutsumisel mrab nukogu vana koosseis uue(d) nukogu liikme(d). Uute liikmete mramisest ei vta osa ise tagasi astunud vi tagasikutsutud nukogu liikmed ja neid ei arvestata kvoorumi hulka. Kigi nukogu liikmete heaegsel tagasiastumisel vi tagasikutsumisel mrab uued nukogu liikmed juhatus vi asutaja. 6.6. Uusi kandidaate nukogu liikme kohale vib esitada nii asutaja, juhatus kui nukogu. Kandidaadid esitatakse nukogu esimehele vhemalt 1 kuu enne nukogu liikmete korralist volituste thtaja lppemist, nukogu liikme tagasiastumisel vi tagasikutsumisel hiljemalt 2 ndalat prast tagasiastumist vi tagasikutsumist. 6.7. Otsus nukogu liikmeks mramise kohta loetakse vastuvetuks, kui selle poolt hletas vhemalt 2/3 nukogu liikmetest. Kui kski kandidaat on nutavat arvu hli ei saa, seatakse les uued kandidaadid. Kui ka seekord hegi kandidaadi poolt ei hleta 2/3 endise nukogu liikmetest, korraldatakse teine hletusvoor kahe enim hli saanud kandidaadi vahel. Nukogu liikmeks loetakse enim hli saanud kandidaat. 6.8. Nukogu liikme vib nukogu koosoleku otsusega mjuval phjusel tagasi kutsuda. Selline otsus on vastu vetud, kui selle poolt hletas vhemalt 2/3 nukogu liikmetest. Mjuvaks phjuseks on eelkige kohustuste olulisel mral titmata jtmine, vimetus osaleda nukogu ts vi sihtasutuse maine vi vara oluline kahjustamine. 6.9.. Nukogu liige arvatakse nukogu koosseisust vlja tagasikutsumisel asutajate poolt, liikme kirjaliku avalduse alusel vi surma korral. 6.10. Nukogu liikme t tasustatakse vastavalt nukogu liikmete tle ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale. Tasu suuruse ja tasustamise alused mravad asutajad vi juhatus. 6.11. Nukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte vhem, kui ks kord aastas. Koosoleku kutsub kokku nukogu esimees vi teda asendav nukogu liige. 6.12. Nukogu koosolek on otsustusvimeline, kui sellest vtab osa le poole nukogu liikmetest.

6.13. Nukogu koosolek protokollitakse. 6.14. Nukogu otsus on vastu vetud, kui selle poolt hletas le poole koosolekul osalenud nukogu liikmetest. 6.15. Nukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku he ndala jooksul kui seda nuab nukogu liige, juhatus vi audiitor. 6.16 Nukogul on lubatud vtta vastu otsuseid koosolekut fsiliselt kokku kutsumata. Nukogu esimees saadab elektrooniliselt nukogu liikmetele arutlusel oleva teema kirjelduse ja mrab vastamisthtaja. Nukogu liikmed annavad poolt vi vastuhle digitaalselt allkirjastatud dokumendiga ning hletamine kantakse koosoleku protokolli, mille omakorda allkirjastab digitaalselt nukogu esimees. Ette antud thtajaks hle andmata jtmine on vrdsustatud vastuhlega. 6.17. Sihtasutuse nukogu pdevusse kuulub muuhulgas: a) otsuste tegemine ja juhatusele nusoleku andmine sihtasutuse poolt osaluse omandamiseks vi lpetamiseks rihingus; b) otsuste tegemine ja nusoleku andmine kinnisasjade ning registrisse kantud vallasasjade vrandamiseks vi asjaigusega koormamiseks; samuti kmme tuhat (10`000) eurot letavate tehingute tegemiseks; c) sihtasutuse poolt lbiviidavate konkursside ning stipendiumite ja toetuste mramise otsustamine; d) sihtasutuse majandusaasta aruande ja eelarve kinnitamine; e) sihtasutuse audiitorite arvu ja tasustamise korra kindlaksmramine

VII Raamatupidamine ja kontroll 7.1. Juhatus korraldab Sihtasutuse raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. 7.2. Prast majandusaasta lppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses stestatud korras. 7.3. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kik juhatuse liikmed. 7.4. Sihtasutusel peab olema audiitor, kelle nimetab nukogu ja nukogu mrab ka audiitori tasustamise korra. 7.5. Nukogu nimetab audiitori hekordse audiitorkontrolli tegemiseks vi teatud thtajaks.

7.6. Mjuvatel phjustel vib nukogu audiitori tagasi kutsuda. 7.7. Audiitori muutmisel esitab juhatus registrile uue audiitori nime viie peva jooksul.

VIII Sihtasutuse phikirja muutmine 8.1. Sihtasutuse phikirja muutmine toimub vastavalt seaduses stestatule. 8.2. Kui asjaolude muutumise tttu tuleb phikirja muuta, kuid phikirja muutmiseks igustatud isikud seda ei tee, vib phikirja muutmise otsustada kohus nukogu vi huvitatud isiku nudel. 8.3. Phikirja muutmine justub muudatuste registrisse kandmisest. 8.4.Lisaks asutajate hisele otsusele vib phikirja punktis 8.1.nimetatud tingimustel muuta ka nukogu ksmeelse otsusega.

IX Lpetamine 8.1. Sihtasutus lpetatakse seaduses toodud juhtudel. 8.2. Asutajad vivad Sihtasutuse lpetada asutajate otsusega. Sihtasutuse nukogu vib sihtasutuse lpetada vaid juhul, kui sihtasutuse tegevus ei vasta sihtasutuse eesmrgile ja lesannetele. 8.3. Sihtasutuse lpetamisel toimub selle likvideerimine. 8.4. Sihtasutuse likvideerijad mrab nukogu. 8.5. Likvideerijatel on juhatuse ja nukogu igused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmrgiga. 8.6. Likvideerijad lpetavad sihtasutuse tegevuse. 8.7. Sihtasutuse lpetamise korral antakse prast vlausaldajate nuete rahuldamist allesjnud vara le nimekirja kantud hingule vi avalik-iguslikule juriidilisele isikule.

Sihtasutuse phikiri on kinnitatud sihtasutuse asutamisotsusega .. 2013a.

Asutaja: Aarne Vaik (allkiri)