You are on page 1of 6

NHK JA TALGUJAD HLESTUS SAMALE LAINELE

(Werneri kohvikus 17.aprillil 2013. Koosistumise konspekt.) Valdo Ruttas 20.04.2013 NHK - Noore petaja Huviklubi - 2008.a. Tartus asutatud MT Talgujad - XX sajandi 80ndail Tartus sndinud mttetalguliikumise jrjehoidjad. Samale lainele 2 460 000 (Venes 15 300 000, inglise (same wawe) -390 000 000) hine keel - 1 980 000 ( Venes 38 300 000, inglise (same language) 1 830 000 000) (hine ) mttevli - 75 ( Venes -1 670 000, inglise (mental field) - 355 000 000) Sellised tulemused sain guugeldades laltoodud mrksnadel. Mida see nitab? Kllap ehk seda, et pd vastastikusele hlestusele on tnases Eestis veidi aktuaalsem kui tahtmine leida hist keelt , aga hise mttevlja otsingud on meil seni vaid vga vikese seltskonna huvisfris. ALGMRKSNAD ( valmisudes kokkusaamiseks) Orienteeritud situatiivpe, intuitiivpe, sugestiivsed mrgid, spontaansus , loogiline vs intuitiivne, impulsiivsus vs ohjeldatus. Klaasprlimng ja Refleksioon OOTAVAD MEILT VLIST VAADET , PILKU KRVALT AGU SISSEJUHATUS: See siin algas Voloviku lugemisest . Maagilisusest ja amaanitrummist. Tahtsime saada lisaks endale nooremat vrskemat pilku!!! Viimasel ajal on Agul Volovik Klaasprlimngu tttu tahaplaan jnud. 4 ndalat internetis nelja mehe mttemngud , mis algasid ksimusest: Kas kik on kigega seotud? VALDO :Meid vib vaadata, et oleme fossiilid, kujud minevikust, vanameeste klubi, kes tahab rkida oma kangelastegudest.

SUHTLUSPROBLEEMID: Teatud mttes SUNDVISKES OLEK , mistttu on tihedam suhtlus Vene intellektuaalidega viimased 4 aastat. Eestis jb napiks seltskonda, kes oleksid valmis ja vimelised krgtasemeliseks mttemnguks, mille abil oleks vimalik lahendada keerukaid probleeme. See thendab selliseid probleeme, kus eksperdid ei aita, teooriaid pole, prognoose ei suudeta teha. KATKEVUS jrjepideval ja kasvaval mttetalguliikumisel , mis haaras kooli, omavalitsusi, kultuuri, pllumajandust, pangandust, poliitikat. (NB! Nide , et rgimegi juba kangelastegudest aastail 1980- 1991. ) Eesti sai mttetalgute leiutamisel inspiratsiooni Venest, tegime nagu Venes, aga vastupidi, positiivses vtmes.

Venes suur vaba vaimne kapital edasi mttetegevusest haaratud, mittemdav, . Nagu Filippt, Reduhin, Sokolov. Meile on suhtlus nendega vga arendav. Ka nemad leiavad, et oleme neile vajalikud kui TEISED.

Agu: Mtlemine kui leivategu oma kindla kiguga, tarkuse kogumise faasidega jne 28 min Kuidas meid ra kasutada ja meil ka omakasupd juda hele lainele Siin see ks laine, hine keel ja mttevli Meil see hine laine oluline selleks, et saada noorte seltskonnast kaaslasi oma hea ja adekvaatse metodoloogia rakendamiseks Eesti elukorralduses vs Rahvakoja laadsed ettevtmised. SEE PEAKS ALGUSE SAAMA HARIDUSEST petaja rolli muutumine, kus vljast vaadates domineerib endiselt teadmiste edastaja roll , mida tehakse aastakmnete tagust JORU edasi ajades. Kuigi pnnid juba laua alt psti lbi mahtudes hoopis teisel moel ja mahul oskavad ise hankida. Ka petajate petajad ikka ainekesksed ( Vt kasvi selle aasta kasvatusteaduste preemiate laureaate). UUS ROLL PETAJAL maailmade siduja , tsta laps suhtlema oma maailmaga Vrdselt vastastikku ksteisest lugu pidav suhtumine. Selles peitubki see maagia ja armastus, millest Volovik kneleb. AGU: Kllap on praegu petamine siiski parem kui meie ajal. Agu omapra: petas keskkoolis fsikat ja astus koos pilastega sgisel likooli fsikat ppima.

Oli meil raamatute peal ppimine, praegu aga niteks ise oma praktika korraldamise vimalus. MART: PEAD KELLELEGI SILMA JMA!!!

MERLE: MILLE JAOKS ON LIKOOL? Teadmised, humanitaarne taust, paber ,tulevane tkoht? AGU : Koolivennad ja intelligentne knepruuk saadakse likoolist. Spradeta ei ole sa keegi ka siis kui kirjutad tarku tekste. TAAS KATSE SAADA KTTE DOMINANT NOORTE ELUS. Mis on vaev vi rm? Mis on kige-kige? Nide 1985 EPAst diplomiprojekt. Mardil ka lput ja PETAJA post, PRAKTILINE JAGU Lasteaia omadel palju praktilist. TUUTORLUSEST Mentori ja tuutori himlus (Mart) Tuutor ja iseenda lbikatsumine teise peal ja teiega koos, samal tasemel olijaga oma elu lbimtestamine. Mtestab mber omaenese hariduse teise najal. Pilt ette: Kes ma olen? Kelleks olen saanud? Mismoodi? Elu mtestamin. Ikka ksimus SAMAST LAINEST: Kas ja kuivrd pitakse viima teisi samale lainele (jmurdmine jmt kaasahaaramise vtted ja viisid. Midagi on. Ja ise otsides saab (foorumteater). Osa ppejude viivad lbi. Niteks nustatava ja nustaja rollide lbimng. petaja juab meid les keerata ka alles tunni lpuks (NB! Kaks tundi on vhe, vaja 3 tunnine tskkel rhmatks ).

Agu paradoks: Vru instituut on vastuoluline. Tdes valitseb vga vana vaim. Elu keeruline , aga kik jb sellest sissejuhatusse. Doktoritd on vana stagna. Ka likoolis olevad uued asjad ei jua vlja. (Ajalootudengi kommentaar: Vru instituut ongi vanas kinni.) Agu: Vast on nii, et leivateenimise elu oravaratas sunnib tegema seda, mis kstakse. Koolis saab asja selgeks, aga elus peab mber ppima. Merle: likool peabki petama, kuidas asjad peaks olema. PETAMA IGESTI TEGEMIST: Dogmad on valitsevad tagasivaatelisena, likool peabki olema KINDEL OSA (elust?).

Nd toob Agu sisse Voloviku maailmamudeli, kus likooli AVANGARD aimab tulevikust olulist (Aimamise front ) ja kannab selle likoolis edasi oma petatud kolleegidele, sealt doktorantidele, sealt lektoritele ja tudengeile , sealt tiraeeritult koolidesse massitoodanguks . Allosas on vananev vrk, mis kantakse kas muuseumi vi prgimele. Voloviku mudel ise ka ks selline, mis PEAKS olema, massilikooliga kib asi alla. MERLE: Minu snastuses ( tpiliselt teisiti kui algselt eldud-meldud) likool annab ideaalskeemi, kuidas PEAKS? Merle: Jah, aga see pole absoluutses mttes ideaal, vaid ideaal KELLEGI MEELEST!!! Mina haridusprojektid ldse on vastuoludeta vrk (nii ka Volovik vidab, tuues Komenskyt ja teisi niteks) IDEAALMALL, kuidas PEAKS olema. Tegelikkus pole kaugeltki selline -elu hakkab segama. Merle: petaja esitatav ideaal mitte etteandev , vaid ajaproovi lbinu, et arvestaks ajalootausta, et AJALOOST SAAKS PPIDA! MINU KSIMUS: Kuidas sellest lhtuvalt suhtute jrgmisse Vene ajakirjanduses sja ilmunusse? Reaktsiooniks Vene Fderatsiooni haridus-ja teadusministri kriitikale teaduste akadeemia aadressil (oma aja ra elanud) kritiseeritakse artiklis Haridus 3.0. veel rohkem meie aja likoole. Haridus 3.0. thendab, et kohe-kohe : 1. asendavad vanu uued, vrgulikoolid , kust saab tasuta petust maailma tippudelt. 2. ainepetajate asemele astuvad vttegrupilaadsed struktuurid, oma stsenaristide, produtsentide, reissride jmt, mis loovad tiesti uue haariduskeskkonna. 3. petajateks ja pilasteks jagunemise asemel tekivad teadmist loovad ja levitavad organismid, kus puudub selline kahene range jaotus. Samalt autorilt on varem ilmunud urnalistika 2.0. , mis vidab, et ajakirjanik, eriti korrespondent, on kaduv elukutse selle taustal, et kik on vimelised leidma, kujundama ja edastama uudiseid samal tehnilisel tasemel, mis elukutselised korrespondendid. Merle: Ajakirjaniku kutse muutub, kuid ilma korrespondendita pole tagatud televastavuse kontroll, vajalik ka oskus infot selekteerida , tdelda , mitte wikileaksist ammutada. Mina Raul Rebase kirjeldatud mdist: Mida tnu ajakirjanikele peetakse maailma tna juhtunuks (nn viis maailma uudist ja kik).

Kik me sme sama kogu maailmale ettesdetut ja arutame seda kui OMA uudist (Agu). KIK ON TEHNOLOGISEERITUD ja NORMALISEERITUD . Kes normaliseeris? Ksib Merle. Merle arvab, et seda teeb kavalalt tegutsev vim. Mina ja Agu arvame, et tnaseks on sotsiokultuuriline situatsioon selline, et tsiviliseeritud inimene on ha suuremal mral MEGAMADINA osa ja sellesse sedavrd sisse tmmatud, et ka programmide tootjad ise on sunnitud elama etteprogrammeeritud elu (vt M.Castells). Tehnologiseerimise taga vib nha ilsat sihti vabastada inimene sellest, mida annab tehnologiseerida fsilisest tst, info lekandest ja ttlusest, rutiinsestest vaimsetest operatsioonidest. Aga mida edasi, seda rohkem muutume inim-masin ssteemiks ja masina poolest sltuvamaks. Ka tna siin kohvikusse tulime masinaliku infossteemiga seotuse tttu. LE MISTUSE KEERULISEKS MUUTUV MAAILM VAJAB LIHTSUSTAMIST! (vt ka Kaupo Vipp Torgust). Inimene teiselt poolt on vimeline tehnoloogiaga kohanema -eriti vikesed lapsed (Merle). Seda kasutatakse eriti ra RIHUVIDES MIDA SIIS ARVATA HARIDUS 3.0 kohta? Sellest uuest likoolist embronaalses vormis viks rkida juba Helme mttetalgutel kohta veerand sajandit tagasi, kui uut teadmist tootsid ja levitasid koos koolilapsed, petajad, nende petajad ja akadeemikud selliselt, et teatud alal vi momendil munad petasid kanu ( kutsekoolipoiste loogikatund akadeemikuile, arvutitark No koolipoiss jms). Neid niteid on ka mujalt (nt tnase Eesti elektrivrgu probleem koolilastelt jms. Agu: Suhtlemine mitmesuguste maailmadega,erineva kogemustega inimestega jne. Kas noortel on lastega suhtlemine lihtsam? Kas naised mistavad lapsi paremini? Aga kas kooli feminiseerumine petajate osas pole mitte ka poiste vljapesemise (EHF termin) taga? Omaaegsed testid nitasid: Poistel - mida huvitavam, seda kergem. Tdrukutel - mida thtsam ja vajalikum, seda huvitavam. Vastavuse otsing pedagoogilises vastasmjus poiste ja tdrukute hingeelule. Mart toob niteid, kuidas ta poistes huvi ratab ajalootunnis. Siit ksimus AJALOOLISEST TEST. Taas see Eesti muistse vabadusvitluse ksimus. Mina: Kike tuleks vaadelda erinevatelt krgustelt, erineva lhenemisega. Maksimaalse ldistuse astmel leiab ldist ja hist niteks Rooma impeeriumi ja NSVL lagunemises. Kike toimunut vib vaadelda kui millegi ldise avaldumist. Erilise tasemel vaadeldes tulevad aga vlja erisused htedes ja teistes sndmustes, perioodides jms. ksiku, nt Eesti lokaalsel tasemel vaadates on igustatud selle unikaalse vljatoomine, mis ainult siin ja ainult siis tnu neile vi teistele inimestele ja asjaoludele aset leida sai ja leidis.

Mitte vaid ajaloos, vaid ka poliitikas ja igal pool mujalgi on TARK mitte piirduda he tasemega, he vaatevinkliga ja vita, et just see on ainuvimalik ja ainuige. Agu vidab, et sel juhul poleks kaugel hletus meie mber okastraadi tmbamise poolt KOKKUVTE Mtleme rgitu-arutatu lbi. Seda nii vanad kui noored. Vanad panevad oma kokkuvtte oma foorumisse ja kutsuvad noori sedasama tegema. Talgujad jvad ootama noorte mtteid, arvamusi, ksimusi, ettepanekuid. Igaks vib ka oma vanad tekstid ette vtta ja sealt edasi melda. Ja pris lpuks veelkord: Tuutor kui iseenda peegeldus teises. Odysseuse spra ja ta poja Telemachose Mentorit armastas tarkuse jumalanna Athena , kes vahetevahel rkis tema suu lbi. Tuutorid, kuulatage! Kas ka teid armastab Athena?