Lek

2

Ündsän aguulga

1. Xawtgaïn

analitik geometr.

• ’ugamyn parametrt täg²itgäl.
• ’uluuny ön giïn koäffi ienttäï täg²itgäl.
• ’uluuny erönxiï täg²itgäl.
• ’uluuny xärqmäär ilärxiïlägdsän täg²itgäl.
• ’uluuny ägäl täg²itgäl.
• Cägääs ²uluun xürtälx zaï.
• Xoër ²uluuny xaril an baïr²ilt.
• ’ugam ba gadarguugiïn täg²itgäl.
• Oz tänxlägtäï parallel´ baïguulagqtaï
ilindr gadarguugiïn täg²itgäl.

• Xawtgaïn erönxiï täg²itgäl.
• 3 ägiïg daïrsan xawtgaïn täg²itgäl.
• Xawtgaïn normal´ täg²itgäl.
1

• Cägääs xawtgaï xürtläx zaï.
• Ogtorguï dax´ ²uluuny täg²itgälüüd.
• Xoër ägiïg daïrsan ²uluuny täg²itgäl.
• ’uluuny erönxiï täg²itgäl.
• Xoër ²uluuny xaril an baïr²ilt.
• Xawtgaïnuudyn xaril an baïr²ilt.
• ’uluun xawtgaï xoëryn xoorondox ön ög.

2

Xawtgaïn analitik geometr

.

Def 1: Oxy

xawtgaï däär ögögdsön

muruïn äg bür n´ xangadag, ug muruï däär

l

ül or²ix ägüüd n´ xangadaggüï, xoër ül mädägdägqtäï

gäliïg

l

f (x, y) = 0

täg²it-

muruïn täg²itgäl gänä.

’ugamyn parametrt täg²itgäl

.

Muruïn ägiïn koordinat
xuw´sagq

tääs

x, y

n´ parametr gäj närlägdäx tuslax qanaryn

xamaarsan funk xälbärtäï ögögdsön bol ug funk üüdiïg

²ugamyn parametrt täg²itgäl gänä.

x = x0 + tm
y = y0 + tn
Xawtgaï däärx ²ugamuud dotroos xamgiïn x¶lbar n´ ²uluun ²ugam µm.

’uluuny ön giïn koäffi ienttäï täg²itgäl

.

Def 2: ’uluuny, Ox

tänxlägt nalsan ön giïn tangensiïg ²uluuny ön giïn

koäffi ient gäj närlääd

k = tgα

gäj tämdäglänä.
3

O

y

t
tt
tt
t
t
tt
tt
t
t
tYt
tt
t
t
tt 

tt

A
·α

Xäräw ²uluun däär

x/

Ändääs

(??)

b = y − kx0

gäsän xoër äg

ögögdsön bol ug ²uluuny ön giïn koäffi ient n´:

k=

buµu

A(x0, y0) B(x, y)

y − y0
x − x0

(1)

y = k · (x − x0) + y0

(2)

y = kx + b

(3)

tämdäglägää xärägläwäl

täg²itgäliïg ²uluuny ön giïn koäffi ientttäï täg²itgäl gänä.

M (x1, y1), N (x2, y2)

(??)g

ägüüd ögögdsön gäwäl:

y − y1
x − x1
=
y2 − y1 x2 − x1

xoër ägiïg daïrsan ²uluuny täg²itgäl gänä.

4

(4)

’uluuny erönxiï täg²itgäl

..

Oxy
O

y

M1(a1, b1), M2(a2, b2)

xawtgaïd

M

/  
/// 1  

/// 

//


// 

oo 


// ooooo 


o/oo

ooo ///
o

o 

oG
//
 oooo GGGG

/
o
G 

T
o
oooo TTTTTTT GGG //

o
G
T
T
G /
[ o[
ooo [[[[[[[[[[[[[T[T[T[TTTGTGG///
[[[[T[TG

Tägwäl änä xoër ägääs ijil zaïd or²ix ägüüdiïn

·

olonlog

Tägwäl

²uluun

²ugam

²ugamyn duryn ägiïg n´

M2

=⇒

ägüüd aw³¶.

baïx

bögööd

M (x, y)

gäe.

x/

|M1M | = |M M2|

qanar ësoor

p
|M1M | = (x − a1)2 + (y − b1)2
p
|M2M | = (x − a2)2 + (y − b2)2

p
p
2
2
(x − a1) + (y − b1) = (x − a2)2 + (y − b2)2

Kwadrat zärägt däw²üülän daraax tämdäglägää xiïe:

A = 2a2 − 2a1,

B = 2b2 − 2b1,
5

C = a21 + b21 − a22 − b22

ug

²uluun

Tägwäl

(??)iïg

²uluuny erönxiï

Ax + By + C = 0
täg²itgäl gänä. (A = B = 0 !)

(5)

’uluuny xärqmäär ilärxiïlägdsän täg²itgäl

.

A 6= 0, B 6= 0, C 6= 0

üed

(??)

täg²itgäliïg

(6)

Ax + By = −C

C
C
biqääd xoër talyg n´ −C -d xuwaawan, a = −
b=−
tämdägläl xiïwäl:
A
B
x y
+ =1
(7)
a b
(??) n´ Ox, Oy tänxlägüüdiïg xargalzan a, b koordinattaï ägüüdäär ogtlon
garax ²uluunyg dürslänä.
O

y

LL
LLL
LLL
LL
LLL
LLL
LLL
LL
LLL

a

(??)g ²uluuny xärqmäär
(xärqimt) täg²itgäl gänä.
Iïmd

b

x/

6

ilärxiïlägdsän

Xoër ²uluuny xoorondox ön ög

.

Xawtgaï däärx

y = k1x + b1 (I)
y = k2x + b2 (II)
xoër ²uluun awq üz´e.
O

y

l2 l 

1 
ooooo  

oo
ooo
o
o
oo 
ooQ o ^ 
o
o
.
oo]
ooo 

o 

o
1   2
oo
ooo
o 

o
ooo

O

α

ϕ
α

x/

ϕ = α2 − α1

tgα2 − tgα1
k2 − k1
tgϕ = tg(α2 − α1) =
=
1 + tgα1tgα2 1 + k1k2
(??)-g

xoër ²uluuny xoorondox ön giïn tangensiïg olox tom³ëo gänä.

Xoër ²uluun n´

erönxiï täg²itgäläär

y=−

A1
C1
x− ,
B1
B1

ögögdsön bol

y=−
7

A2
C2
x−
B2
B2

(8)

k1 = −

A1
,
B1

k2 = −

A2
-iïg (??)-d
B2
tgϕ =

xoër ²uluuny xoorondox ön ög

(??)

orluulaxad:

A1B2 − B1A2
A1A2 − B1B2

(9)

xälbärtäï oldono.

Xoër ²uluuny parallel´ baïx nöx öl n´

ϕ = 0 ⇐⇒ k1 = k2,
Perpendikul¶r baïx nöx öl n´

Ji²ää

ϕ = −π/2 ⇐⇒ k1 · k2 = −1

1: 2x + y − 6 = 0, 4x + 5y + 7 = 0

²uluunuudyn baïr²lyg togtoo.

2
4
7
4
y = −2x − 6 =⇒ k1 = − ,
y = − x − =⇒ k2 = − =⇒
1
5
5
5
− 45 − 21
14
tgϕ =
=

=⇒ Ögögdsön xoër ²uluun ogtlol son ²uluunuud bolno.
4
13
1+2·5
8

Ji²ää

2: 3x + 2y − 6 = 0, 6x + 4y + 5 = 0

²uluunuudyn baïr²lyg togtoo.

3
3
3
3
5
y = − x + 3 =⇒ k1 = − ,
y = − x − =⇒ k2 = − =⇒
2
2
2
4
2 

− 32 − − 32  

= 0 =⇒ k1 = k2 =⇒ l1kl2 baïna.
tgϕ =
3
3
1 + −2 · −2

Ji²ää

3: x + y + 2 = 0, 3x − 3y + 4 = 0

y = −x − 2 =⇒ k1 = −1,
tgϕ =

²uluunuudyn baïr²lyg togtoo.

y =x+

4
=⇒ k2 = 1 =⇒
3

1 − (−1)
= ∞ =⇒ (k1 · k2 = −1 =⇒ l1 ⊥ l2)
1 + 1 · (−1)

baïna.

’uluuny ägäl täg²itgäl

.

’uluuny täg²itgäliïn koäffi ientüüdiïg, koordinatyn äxääs ug ²uluun
däär buulgasan perpendikul¶ryn urt
üüsgäsän

α

ön göör ilärxiïl´e.

(|OM | = p)

9

bolon tüüniï

Ox

tänxlägtäï

O

∆OM A, ∆OM B -ääs

y

JJ
JJ
JJ
JJ
JJ
JJ

JJJ

NN

JJJ

JJ

JJ

JJ

JJ

^
JJ

JJ

JJ

JJ 

JJ
J

O

M
p ·
α

gäj oldox bögööd

·
A

xargalzan

|OM |
p
=
cos α
cos α
|OM |
p
b = |OB| =
=
cos(90◦ − α) sin α
a = |OA| =

x/

(??)-d

orluulbal:

x
p
cos α

+

y
p
sin α

=1

buµu

(??)-yg

²uluuny ägäl

x cos α + y sin α − p = 0

(normal´)

(10)

täg²itgäl gänä.

Cägääs ²uluun xürtläx zaï

.

Def 3: M0(x0, y0), O(0, 0)

x cos α + y sin α − p = 0 ²uluuny näg tald
or²wol −d, xoër tald or²wol d-täï tän üü baïx toog M0 ägiïn ögögdsön
²uluunaas xazaïx xazaïlt gäj närlääd δ -aar tämdäglänä.
ägüüd n´

10

y

O
GG
GG

GG
GG

GG
GG
GG
GG
GG
GG 
G GGG
GG 

GG
GG
GG
GG 
GG
GG  

GG 0
G
G 

G
GG
G
G 
 GG 

GG
G 

GG
G 

GG 

GG
G 

GG
G 

GG 

GG
G 

GG
GG /

·

p

δ =p −p

· p ·
.

·

O

Iïmd

M
·

M0

äg n´ ug ²uluun däär or²wol

δ=0

baïna.

ägiïg daïrsan, ögögdsön ²uluuntaï parallel´

²uluuny täg²itgäl:

x cos α + y sin α − p′ = 0
buµu

x cos α + y sin α = p′
bolno.

ägiïn ögögdsön ²uluunaas xazaïx xazaïlt:

gäj oldono.

Ji²ää

· x

M0
M0

Ax1 + By1 + C

δ = | ± d| = x0 cos α + y0 sin α − p =
± A2 + B 2

4: A(−4; 5)

ägääs

3x − 2y − 4 = 0

²uluun xürtälx zaïg ol.


3 · (−4) − 2 · 5 − 4
26


d=
= √ = 2 13

2
2
13
3 +2
11

(11)

Xoër ²uluuny xaril an baïr²ilt

.

Xawtgaï däär xoër ²uluun n´ ogtlol son, parallel´, dawxa san gäsän gurwan

¶nzyn baïrlaltaï baïj bolno.

A1x + B1y + C1 = 0
A2x + B2y + C2 = 0
Ogtlol son:

(I)
(II)

A1B2 − A2B1 6= 0

B1C2 − C1B2
C1A2 − A1C2
; y=
A1B2 − A2B1
A1B2 − A2B1
A1 B1
Paralel´: A1 B2 − A2 B1 = 0
buµu
=
= t üed
A2 B2
x=

²iïdgüï buµu xoër ²uluun parallel´
Dawxa san:

A1 B1 C1
=
=
A2 B2 C2
12

C1
t 6=
C2

bol sistem

’ugam ba gadarguugiïn täg²itgäl

.

Xawtgaï däär

Ogtorguïd

f (x, y) = 0

F (x, y, z) = 0

täg²itgäl n´ ¶mar näg ²ugam todorxoïldog
täg²itgäl n´ ¶mar näg gadarguug todorxoïlno.

Gadarguu däär or²ix ägiïn koordinat n´ xangadag, gadarguugiïn gadna or²ix
ägiïn koordinat n´ xangadaggüï täg²itgäliïg gadarguugiïn täg²itgäl gänä.

• M (x, y, z)

äg n´ gadarguugiïn duryn äg bol

koordinatuud gänä.

• Ogtorguïd aliwaa ²ugamyg
• Ogtorguïd

x, y, z -iïg

xuw´sax

xoër gadarguugiïn ogtlol ol gäj todorxoïldog.

äg n´ gurwan gadarguugiïn ogtlol oloor todorxoïlogdono.

13

Oz

tänxlägtäï parallel´ baïguulagqtaï
ilindr gadarguugiïn täg²itgäl
.

(12)

F (x, y) = 0
(??)t z

oroogüï tul

z -yn duryn utga tüüniïg xangana.

xawtgaï däär ¶mar näg ²ugam todorxoïlogdono.
O

z
F (x, y) = 0
M 0′
·

Ogtorguïn
täg²itgäl

Iïmd

(??)

täg²itgäl

M0′ (x0, y0, z0) (M0(x0, y0)) äg awbal ug
n´ z -ääs xamaaraxgüï tul änä äg (??)

täg²itgäliïg xangana.       

OOO
OOO 

OOO 

OOO
OOO 

OOO
OOO
OOO
OOO
O'

O

M
· 0
x

y
/

Iïmääs

M0(x0, y0)

ägiïg daïrsan

Oz (Oy, Ox )

tänxlägtäï parallel´ ²uluuny büx ägiïn koordinatuud däärx täg²itgäliïg xangax ba iïm gadarguug ilindr gadarguu gänä.

Ogtorguïn analitik geometriïn sudlax gol züïl n´ algebryn täg²itgäläär
todorxoïlogdox gadarguunuud µm.

14

Tädgäär täg²itgälüüd n´:

Ax + By + Cz + D = 0

(a)

Ax2 +By 2 +Cz 2 +Dxy+Exz+F yz+Gx+Hy+Kz+L = 0
(a)g I

zärgiïn erönxiï täg²itgäl gäx bögööd üünd

(b)g II

zärgiïn erönxiï täg²itgäl gäx bögööd änd

A, B, C -iïn

(b)
¶daj näg n´

tägääs ¶lgaataï baïx ëstoï. Äsräg toxioldold täg²itgäl baïj qadaxgüï.
n´ nägän zäräg tägtäï tän üü baïj boloxgüï.

II

A, B, C, D, E, F

toonuud

Nägän zäräg tägtäï tän üü bol

zärgiïn täg²itgäl baïj qadaxgüï.

Algebryn täg²itgäläär todorxoïlogdox gadarguug algebryn gadarguu gäx ba bid
aa²id zöwxön

I, II

zärgiïn täg²itgäläär todorxoïlogdox gadarguug sudlana.

Xawtgaïn erönxiï täg²itgäl

.

Ogtorguïd, aliwaa xawtgaï n´ tüün däär or²ix ¶mar näg

bolon ug xawtgaïd perpendikul¶r, tägääs ¶lgaataï, ¶mar näg
todorxoïlogdono.

15

M0(x0, y0, z0) äg
~n wektoroor bürän

Def 4: Xawtgaïd

perpendikul¶r qiglältäï, täg bi² wektoryg ug xawtgaïn nor-

mal´ wektor gäj närlääd

~n = {A, B, C}

~n = {A, B, C}

normal´ wektortoï,

gäj tämdäglänä.

M0(x0, y0, z0)

ägiïg daïrsan

α

xawtgaïn

täg²itgäliïg zoxioë.

∀M (x, y, z) ∈ α ägiïn xuw´d:
−−−→
−−−→
M0M ⊥ ~n ⇐⇒ (M0M , ~n) = 0

⇐⇒

−−−→
M0M = {x − x0, y − y0, z − z0}

=⇒
A(x−x0)+B(y−y0)+C(z−z0) = 0
(??)

täg²itgäliïg ögögdsön

M0

ägiïg daïrsan,

(13)

~n

normal´ wektor büxiï xawt-

Ax + By + Cz + D = 0

(14)

gaïn täg²itgäl gänä.
Änd

(??)g

−Ax0 − By0 − Cz0 = D

gäwäl

xawtgaïn erönxiï täg²itgäl gänä.

16

O

Xärwää

z

?
jjjj ???
j
j
j
??
jjj
=
??
/j/jjj
?? |||
//
|?|
//
|| ???
EGG
|
0

??
GG
//
GG
??

//
G
??
GG
//
G
??
GG
??
/ /
GG
G
??
#
4
0 //
h
??
h
h
/
h
?
//
// h h h
ll
l
// h h/
l
l
//
h // h
lll
lll
//
l
//
l
l
//
//
lll
/llllll
// 

α

M

·

~r

~r

O

A, B, C, D

¶lgaataï bol

~n

M

buµu

y/

x

(??)g
3

zOO
zz OOOOO
z
OOO
zz
OOO
zz
z
OOO
zz
7
OOO
p
z
p
z
p
OOO
pp
zz
p
OOO
z
p
p
z
O
z
pp
p
z
p
GZpGZZZZZZ
}}
zz
}
z
Z
G
Z
Z
ZZZZZZZ
zJJ
1 GGG
}}
Z,
JJ
GG
}}
JJ
}
G
2
}
JJ
GG
JJ
GG
}}
}
JJ
G
}
G#
JJ
}
JJ
}}
3
}
JJ
}
JJ
}}
JJ
JJ }}}
JJ }
}

M

M

M

M

koäffi ientüüd bügd tägääs

α

x
y
z
+
+
=1
−D/A −D/B −D/C

(15)

x y z
+ + =1
a b c

(16)

xawtgaïn xärqimt täg²itgäl gänä.

ägiïg daïrsan xawtgaïn täg²itgäl

..

M1(x1, y1, z1), M2(x2, y2, z2), M3(x3, y3, z3)
ägüüdiïg daïrsan
α xawtgaïn täg²itÖgögdsön

gäliïg biq´e.

17

∀M (x, y, z) ∈ α-iïn

xuw´d

−−−→
M1M = {x − x1, y − y1, z − z1},
−−−→
M2M = {x − x2, y − y2, z − z2},
−−−→
M3M = {x − x3, y − y3, z − z3}.

wektoruud komplanar uqir

−−−→ −−−→ −−−→
(M1M , M2M , M3M ) = 0.
buµu

(??)-oos 3

x − x1 y − y1 z − z1

x2 − x1 y2 − y1 z2 − z1 = 0

x3 − x1 y3 − y1 z3 − z1

ägiïn daïrsan xawtgaïn täg²itgäl oldono.

18

(17)

Xawtgaïn normal´ täg²itgäl

.

O

z

ii+
iiii ++
i
i
i
++
i
iiii
++
*i* iii
++
**
++
**
++
{)=
**
{
++
{{ )
**
{
++
** {{{
)6
m
+ ii
*{{* {
m
m
{ * mmmmm
iii+i++
i
i
{
i
iii
??
++
= {{ mm* m
?? {{mm{mmmm6 mm ***
++
m
?{m?
0**
++
1
??
*
??
*
j
j
j
??
**
jjj
??
jjjj
j
j
?? ***
j
?? jjjjjj
??
?

p

O

~n

P
·
M

M0
·

d
α

äxääs

xawtgaïd

buulgasan

per-

pendikul¶ryn urt.

M

~r

koordinatyn

/

y

~n,- xawtgaïn normal´ wektor
~n0 = {cos α, cos β, cos γ} normal´ nägj wektor.
~rug xawtgaïn duryn M (x, y, z) ägiïn radius wektor
gäe.

x

Tägwäl

pr~
n

(~r, ~n0) − p = 0
(??)

0

~r = p

nöx öl ¶magt bielänä.

Iïmääs pr~
n0

~r = (~r, ~n0)

buµu

bolox bögööd üüniïg koordinataar biqwäl.

(18)

x cos α + y cos β + z cos γ − p = 0

täg²itgäliïg xawtgaïn normal´ täg²itgäl gänä.

Xawtgaïn erönxiï xälbärtäï täg²itgäliïg, ägälqlägq ürjigdäxüün gägdäx

1
A2 + B 2 + C 2
²iljüülnä. µ

µ = ±√
toogoor ürjüülän normal´ xälbärt
baïna.

19

D-iïn

äsräg tämdägtäï

Cägääs xawtgaï xürtläx zaï

.

−−−→
M0(x0, y0, z0) ägääs α xawtgaï xürtläx zaïg |M0M1| = d
−−−→
−−−→
M1M0 ⊥ α =⇒ M1M0, ~n n´ kollinear wektoruud baïna.
Iïmd
−−−→

~
n
·
M
M

1
0
−−−→
−−−→
~n · M1M0 = ±|~n| · |M1M0| = ±|~n| · d =⇒ d =
|~n|
(Ömnöx

zurag)

gäe

bolno. Üüniïg koordinataar, erönxiï bolon normal´ xälbärtäï biqwäl:

|Ax0 + By0 + Cz0 + D|

d = |x0 cos α + y0 cos β + z0 cos γ − p| =
A2 + B 2 + C 2
bolno. δ = ±d = x cos α + y cos β + z cos γ − p xämjigdäxüüniïg, M0
α xawtgaïgaas xazaïx xazaïlt gänä.
Xawtgaï büxän

x, y, z -yn

xuw´d

Ö.x. Gurwan ülmädägdägqtäï
nägän xawtgaïg dürslänä.

I

I

(19)
ägiïn

zärgiïn täg²itgäläär ilärxiïlägdänä.

zärgiïn täg²itgäl büxän ogtorguïd ¶mar

20

Ogtorguï dax´ ²uluuny täg²itgälüüd

.

Def 5: Ögögdsön

²uluun bolon tüüntäï parallel´ ²uluun däär or²ix, tägääs

¶lgaataï wektoryg ug ²uluuny qiglüülägq wektor gänä.

Qiglüülägq wektor n´ ²uluuny ogtorguï dax´ qigläliïg n´ nägän utgataï todorxoïlox bögööd
O

z

~a = {m, n, p}

//
//
/ 
/D // 0  

// 

//  

//
/ 

0
// ///  

/
//  

// // 

// 

//
?? 
?? 
//
?X?XXXX
//
?? XXXXXX
XXXXX
/
??
X
X
XXXXX //
??
X
X/, /
??
??
//
??
??
?

M

~r

L

O

~r

L

~a

M

y
/

gäj tämdägläe.

²uluuny täg²itgäliïg

~a = {m, n, p}

wektor bolon

M0(x0, y0, z0) ägiïg a²iglan biq´e.
Xäräw
M (x, y, z) äg n´ L ²uluuny duryn äg bol
−−−→
~a, M0M = {x−x0, y−y0, z−z0 } wektoruud n´ kollinear
wektoruud baïna.

x

Iïmd kolinear baïx nöx öl ësoor

x − x0 y − y0 z − z0
=
=
m
n
p
(??)g

²uluuny kanonik

(ägäl)

täg²itgäl gänä.
21

(20)

−−−→
−−−→
Mön M0 M , ~
a wektoruud kollinear gädgääs M0M = t·~a baïx t ∈ R
−−−→
~r = ~r0 + M0M =⇒
~r = ~r0 + t · ~a, t ∈ R
(??)g

too oldono.

(21)

ogtorguïn ²uluuny wektort täg²itgäl gänä.

Änä täg²itgälää koordinataar biqwäl:

(??)g


x = x0 + m · t 
y = y0 + n · t

z = z0 + p · t

(22)

ogtorguïn ²uluuny parametrt täg²itgäl gänä.

Xoër ägiïg daïrsan ²uluuny täg²itgäl

.

M1(x1, y1, z1), M2(x2, y2, z2)

ägüüdiïg daïrsan ²uluuny täg²itgäliïg biq´e.

’uluuny qiglüülägq wektoryg n´

(??)

tom³ëo ësoor

bolno.

(??)

−−−→
~a = M1M2 = {x2 − x1, y2 − y1, z2 − z1}

x − x1
y − y1
z − z1
=
=
x2 − x1 y2 − y1 z2 − z1

täg²itgäliïg xoër ägiïg daïrsan ²uluuny täg²itgäl gänä.
22

gäwäl

(23)

’uluuny erönxiï täg²itgäl

.

~n1 = {A1, B1, C1}, ~n2 = {A2 , B2, C2}

normal´

büxiï

α1 : A1x + B1y + C1z + D1 = 0
α2 : A2x + B2y + C2z + D2 = 0
xoër xawtgaï awq üz´e.

~n1, ~n2

kollinear bi² baïxad ug

xoër xawtgaï ogtlol ox bögööd ogtlold n´ ¶mar nägän

L
(??)

²uluun üüsnä. 

1
 11

11


1


 O 11 

O
O O11 
 
 
O11OO



 11 OOOO


OO
11




11 2
  



11

 
1

00 


 1


00 





 000




OOO 0 

OOO00 

O0OO


0 O
 00 OOOOO 


O
00

00

00 1
00

α

L

α

A1x + B1y + C1z + D1 = 0
A2x + B2y + C2z + D2 = 0

(24)

täg²itgäliïg ogtorguïn ²uluuny erönxiï täg²itgäl gänä.
Aliwaa ²uluunyg daïrsan tögsgölgüï olon xawtgaï baïna.

Def 6: Ögögdsön

²uluunyg daïrsan xawtgaïnuudyn olonlogiïg xawtgaïn bag

gänä.

α(A1x + B1y + C1z + D1) + β(A2x + B2y + C2z + D2) = 0
(??)

täg²itgäliïg

L

²uluunyg daïrsan xawtgaïn bag yn täg²itgäl gänä.
23

(25)

Ji²ää

1.

x=2  

gäj aw³¶.

2x − y + 3z + 1 = 0
x + 2y − 20z + 2 = 0

−y + 3z + 5 = 0
2y − 20z + 4 = 0

’uluunyg

kanonik

xälbärt

²iljüül.

=⇒ z = 1, y = 8 =⇒ M0(x0, y0, z0) = M0(2, 8, 1).

~n1 = {2, −1, 3},

~n2 = {1, 2, −20}

~i ~j
~k

~a = ~n1 × ~n2 = 2 −1
3 = 14~i + 43~j + 5~k =⇒
1 2 −20

x−2 y−8 z−1
=
=
14
43
5

Xoër ²uluuny xaril an baïr²ilt

.

Ogtorguïn xoër ²uluun n´ ogtlol son, parallel´, perpendikul¶r, solbison
baïj bolno.
Üüniï tuld ug xoër ²uluuny xoorondox ön ög

24

ϕg

awq üz´e.

x − x1 y − y1 z − z1
L1 :
=
=
, ~a1 = {m1, n1, p1}
m1
n1
p1
x − x2 y − y2 z − z2
L2 :
=
=
, ~a2 = {m2, n2, p2}
m2
n2
p2
Xoër ²uluuny xoorondox ön ög n´ qiglüülägq wektoruudynx n´ xoorondox ön ögtäï
tän üü uqir

ϕ

m1m2 + n1n2 + p1p2
p
cos ϕ = p 2
2
2
m1 + n1 + p1 · m22 + n22 + p22

Parallel´ bol:

L1 k L2 ⇐⇒ ~a1 k ~a2 ⇐⇒

m1 n1 p1
=
=
m2 n2 p2

(26)

(27)

Perpendikul¶r bol:

L1 ⊥ L2 ⇐⇒ ~a1 ⊥ ~a2 ⇐⇒ m1 m2 + n1n2 + p1p2 = 0

(28)

nöx öliïg xangana.

Xärwää ug xoër ²uluun n´ solbison bol tädgääriïn xoorondox xamgiïn baga zaï

d-g ol³ë.
d n´ ädgäär

²uluunuudad perpendikul¶r ²uluuny, ²uluun tus bürtäï n´

ogtlol son ägiïg xolboson xärqmiïn urt bolno.
25 

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ 
RRRR 

RRR  

RRR 1
RRR  

R) RRR 

RRR 1  

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _1 _ _

M
·

~a

d
~b
· ~a L
M

~l

gäwäl

~l = ~a1 × ~a2
|~a1 × ~a2|

L  

l 

O
l
l  

l
ll  

lll5 

2
lll
l 

l 

lll
2 
lll 

2  

tul

Änä xärqmiïn daguux nägj wektoryg

bolox ba

−−−→
~a1 = {m1, n1, p1} ⊥ M1M2,
−−−→
~a2 = {m2, n2, p2} ⊥ M1M2

−−−→
M1M2 = ~r2 − ~r1 = {x2 − x1, y2 − y1, z2 − z1}
|[~a1, ~a2] · (~r2 − ~r1)|
d=
gäj oldono.
|~a1 × ~a2|

Üüniïg koordinataar n´ biqwäl:

x2 − x1 y2 − y1 z2 − z1

m1
n1
p1

m2
n2
p2
d = s

n1 p1 2 p1 m1 2 m1 n1 2

n2 p2 + p2 m2 + m2 n2
26

(29)

Xawtgaïnuudyn xaril an baïr²ilt

.

Xoër xawtgaï n´ ogtlol son, parallel´, dawxa san baïj bolno.

α : A1x + B1y + C1z + D1 = 0,

~n1 = {A1, B1, C1}

β : A2x + B2y + C2z + D2 = 0,

~n2 = {A2, B2, C2}

Xoër xawtgaïn xoorondox ön ög

ϕ

xoorondox ön ögtäïgöö tän üü uqir

n´, tädgääriïn normal´ wektoruudyn

(??)

tom³ëogoor bürän ²iïdägdänä.

Xoër xawtgaïn xoorond xamar ön ög üüsäx uqir nögööx ön ög n´

O          

_
_
_
_
_ _ _ _   

                         

~n1          

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ 
 
            


2

·

α·

α

β ~n

β

27

π−ϕ

~n2/
O

~n1           

bolno.

Xoër xawtgaï perpendikul¶r bol

cos ϕ = 0

buµu

α ⊥ β =⇒ ~n1 ⊥ ~n2 =⇒
A1A2 + B1B2 + C1C2 = 0

(30)

Parallel´ bol

α k β =⇒ ~n1, ~n2

kollinear uqir

~n1 × ~n2 = 0 =⇒
Dawxa san bol

A1 B1 B1
=
=
A2 B2 B2

A1 B1 C1 D1
=
=
=
A2 B2 C2 D2

(31)

(32)

bolno.

α, β

xoër xawtgaïn ogtlol olyn ²uluund n´ perpendikul¶r baïx näg xawtgaï

tat³¶. Ug xawtgaï n´

α, β

L1, L2 ²uluunuudaar
ogtlol dog bol ädgäär xawtgaïnuudyn xoorondox ön ög n´ L1 , L2 ²uluunuudyn
xawtgaïnuudtaï xargalzan

xoorondox ön ögtäï tän üü baïna.

28

~d
~
ϕ = (L
1 , L2 )

gäwäl

~n1 ⊥ L1, ~n2 ⊥ L2

uqir

ϕ = (~nd
n2 )
1, ~

bolno.

A1A2 + B1B2 + C1C2
p
p
cos ϕ = cos (~nd
,
~
n
)
=
1
2
2
2
2
A1 + B1 + C1 · A22 + B22 + C22
OOO
OOO
OOO
1
OOO
 
OOO
OOO  

OOO
 OOOO 

OO O

O

 O

 
OOOOO

O
OO

OOO
 

 O
OOO


O

O 


O
O


O
O O
 OOOO 
OO
O


O 
O7 O
OOO

O
O

OOO 
ooo O O
OO

OOO oooo
OO

O

OOO
O
OO




O  1
OO
O

O OOO OO
OOO
O

OOO
O O
OOO



2
OOO
OOO

OO 

OOO 
OOO

O O
O
OOO



OOO  
OO

OOO

O
 

O
 OOOO

 O O
OOO 



OOO

 

OOO


O



O

OOO 
 2
 














α

β

L

~n

· ~n
·

L

29

,,
,,
oo ,, 2
o
o
1oO7 oo ,,,,
ooo
o
o
oo
2 e,,,eee
ee
eeeeee ,,,
eeeeee

~n

L1

L

~n ϕ

(33)

(??)

sistemiïn xuw´d:


 A1x + B1y + C1z + D1 = 0
2x + B2y + C2 z + D2 = 0

A3x + B3y + C3z + D3 = 0

(34)

Xärwää näg bag ad xar³¶alagdaxgüï gurwan xawtgaï näg ägt ogtlol oj

baïwal sistem or gan ²iïdtäï tul

△=
6 0.

⋆ Gurwan xawtgaï näg q ägäär ogtlol oogüï bol sistem ²iïdgüï baïx
△ = 0.
⋆ Näg bag ad xar³¶alagdaj baïwal too tom²güï olon ²iïdtäï baïna.

uqir

’uluun xawtgaï xoëryn xoorondox ön ög

.

Def 7: ’uluuny

xawtgaï däärx proek toïgoo üüsgäx ön giïg ²uluun xawtgaï

xoëryn xoorondox ön ög gänä.

x − x0 y − y0 z − z0
L:
=
=
~a = {m, n, p}
m
n
p
α : Ax + By + Cz + D = 0, ~n = {A, B, C}
30

Däärx ²uluun, xawtgaï xoëryn xuw´d todorxoïlolt ësoor:

ϕ = (L,d
prα L),

ba

~a = {m, n, p}

xuw´d

uqir

cos 

π
2

~n = {A, B, C}

(~n, ~a)
d
cos(~n, ~a) =
|~n| · |~a| 

− ϕ = sin ϕ = √

|Am + Bn + Cp|
p
2
2
2
A + B + C · m2 + n2 + p2


~n L
 

ϕ
W   

** jjj
·  

  

 jjj  

jjjj
j· 

j
j  

j
j
jjjj     


α 



·
O

31

(35)

Xärwää ²uluun xawtgaï xoër parallel´ bol:

~n ⊥ ~a ⇐⇒ (~n, ~a) = 0 ⇐⇒
Am + Bn + Cp = 0

L

· /
~n ~a      

O

·

(36)

α    

Xäräw ²uluun xawtgaï xoër perpendikul¶r bol:

~n, ~akollinear ⇐⇒ [~n, ~a] = 0 ⇐⇒

A B C
= =
m n
p
·
O 
~
~n 
a         

  

 

·

α 

·
32

(37)

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful