You are on page 1of 3

REFLEKSIOON RUUDUS

21.08.2013

Klubihtu reflekteeris refleksiooni


Teine mtteprgatuste voog Talgujate 13.augusti klubihtul sai alguse Jri poolt mttevlja heidetud pallikesest nimega Refleksioon. (Esimene sai kirja nii:
http://www.scribd.com/doc/161646379/ALGUSES-OLI ).

Refleksioon on talgujate mtte- ja tegevusvljas he phitegijana elanud vga kaua, kohe esimestest kokkupuudetest GP ja tema ODIdega. Esimestest mttetalguist alates on nende orgaanilisteks osadeks olnud rhma- ja ldrefleksioonid (vt. Kes me oleme https://docs.google.com/document/d/1hYF0sRZqcwMXrSqmUsw51t_kTHJNwKIA1i8cPu2L_M/edit#heading=h.3fe50ea7299f ). Jri Haridusterminoloogiaski on mrksna Refleksioon jrel pea kaks leheklge teksti pluss viited, samas kui terminiMng avamiseks on piisanud veerandist lehekljest ja Mttetegevus thendust selgitatakse hel real.

Likuskuu klubihtu eel suunas Jri meid oma vrske tienduse juurde Haridusterminoloogias: Refleksioon jaguneb vhemalt neljaks:
Arengut toetav refleksioon. Aluseks on hine kogemus, mida analsib mitu osalejat, igaks oma vaatenurgast. See vimaldab vlja tuua osalejatele uusi aspekte, paremini aru saada mis ja miks toimib ja ei toimi ning tnu snergiale leida uusi lahendusi. Sellele vivad kaasa aidata ka asjatundmatud ksimused ja kommentaarid, kui vastavast aspektist pole varem antud nhtust analsitud. Pragmatistlik refleksioon (lhtub Deweyst, kaasajal tunnustatuim arendaja Korthagen). Selle kohaselt on refleksioon suunatud probleemide lahendamisele ja paremini tegemisele refleksiooni tulemusena. Niteks kuidas lahendada konfliktsituatsooni tunnis. Kriitiline refleksioon (lhtub Habermasist) analsib seda, mis hiskondlikus korralduses on valesti. Niteks mis phjustab koolidest vljalangemist. Kantiaanlik refleksioon analsib, kuivrd on praktika koosklas teooria ja vrtustega (n petaja vidab, et ta on pilasekeskne, kuid tegelikult on petaja vi ppekava keskne). (Vt Haridusterminoloogia:

https://docs.google.com/document/d/1CLRgPb3qb18Fv4LW2V2YsIkfEpOVqdnIw7xSilWPG8A/edit .

Ma jtaksin praegu krvale keelelised ebakohad laltoodud tekstis, millest mnele juhtis klubihtul thelepanu Viktoria ( nt refleksioon analsib). Ma ei thtsustaks selle vhemalt neljaliikmelise jaotuse puhul le ka seda, et rangelt vttes pole siin tegemist jaotava (refleksioon jaguneb) klassifikatsiooniga, kuna mistahes reaalselt toimunud refleksiooni on vimalik le reflekteerida kigist neist neljast aspektist: kas ja kuivrd toetas see arengut, aitas probleeme lahendada vi konflikte maandada, eel- vi eksiarvamustest vabaneda. Nende detailide krval ei tohiks mrkamata jtta phimttelist pret pluralistliku ilmaksitluse poole, lahti saamist heselt mistetavate definitsioonide tagaajamisest ja erinevate kontseptsioonide vrdiguslikkuse tegelikku tunnustamist, mitte vaid deklareerimist. On ju Jri poolt sellesse loetellu oma, arengukeskse kontseptsiooni LISAMINE selgeks mrgiks selle tunnistamisest, et HTE JA SAMA SNA VIB VGA HSTI KASUTADA

ERINEVATE ASJADE (siinkohal niteks erinevate ksitluste) KOHTA. See haakub suurepraselt esimeses kirjatkis (ALGUSES OLI) rgituga sna logos kohta. Siin on kena koht, kus talgujad viksid ennast teadvustada Kvaasikriitilise pluralismi valguses. Olgu see minupoolne pallike ha enam oma taaselustamise vajalikkusest mrku andva seminari kapsaaeda: http://www.scribd.com/doc/150836012/PLURALISM-JA-EVOLUTSIOONIFILOSOOFIAMaailma-veerekese-paal-3

Monistliku projektsiooni piiratusega olen isiklikult viimasel ajal rinda pistnud seoses hdaga refleksiooni prast. Kirjutasin sellest esimeses maailma veerekeses. Et kolm aastat tagasi justkui selgeks saanud/rgitud refleksiooni teema on viimasel ajal kest ra linud. Vallandavaks phjusteks eelkige Filippti pihtimused tema piinadest seoses muusika mju mistatamisega, aga ka Ljubov Tsoi esitlus ssteemtegevusliku pedagoogika II konverentsil, kus kolme antagonistliku vgilase GP, Lefebvrei ja Dudchenko refleksiooniksitlused hes presentatsioonis kokku pandud. Sealt edasi A.Levintovi katsetused siduda Lefebvrei refleksiooni mistmist tema lapseea traagiliste leelamistega. Vahekokkuvtteks mu praegusele teadvuse seisundile refleksiooni suhtes klbab selle jrgmine iseloomustamine: ADUMINE, et just refleksioon on selline Miski (objekt, nhtus, protsess jne jmt), mille ksitlemisel horisontaalne ja vertikaalne pluralism ilmutavad ennast oma ties hiilguses. Siinkohal vaid kige ldisemas plaanis seda refleksiivset mttevlja sugestiivsete mrkidega markeerides tuleb mttesse mdapsmatu vajadus horisontaalse pluralismi raamides liikuda itta, st vtta juurde uusi, nt budistlikke projektsioone. Selline polfilosoofiline, teatud mttes rendalkollinslik lhenemine ( ma pean siin silmas Randall Collinsi suurteost Filosoofiate sotsioloogia aastast 1998) ei ole tegelikult puhas horisontaalne pluralism. See thendab, et ta ei ole kaugeltki vaid he diskursiivse tasemega piirdumine. On ju nii, et lne filosoofiate ratsionaalne hisnimetaja on valdavalt teaduslikkus. Ida filosoofiate haaramine refleksiivse mttevlja hishulka toob enesega kaasa diskursuste tasemete arvu suurenemise, st vertikaalse pluralismi.

Kui melda, mille poolest meie uus tagasiprdumine refleksiooni teema juurde viks erineda neist varasematest, siis ehk klbaks just klubis prata senine vaatenurk pea peale. Eelmises refleksioonile phendatud seminaris (21.okt.2009) ja sellega seotud kirjatkkides domineerisid ksimused: Mis see refleksioon on? Kuidas seda on kirjeldatud? Milleks seda kasutatakse? Vt. http://talgujad.forum.co.ee/t141-refleksioon

Mitte kll jrgmiseks seminariks ( mis ju ks tsine sndmus peaks olema), kuid mneks jrgmiseks klubiks paneksin meelega psti tagurpidi ksimused: MIDA REFLEKSIOON TEEB? (Kas analsib? Mida? Vi keda? Situatsioone? hiskogemust? Kas ainult analsib? Kas ka prospektiivne refleksioon? Jne), KUIDAS REFLEKSIOON MEIEGA SEDA KIKE TEEB? (ksikult, rhmiti, hulgakaupa ,

kikihaaravalt?), MILLEKS SEE KIK HEA ON? ( Milleks seda vaja on? Kas ilma ei saaks? ks pev korraga?) Phjenduseks sellise vaateviisi pakkumisele on mu isiklik tundevljaline/kikmeelne kujutlus mngust kui millestki palju suuremast kui ma ise, suuremast kui me kik kokku. Mng kui miski, millesse me snnime, mis meid endasse haarab, milles me paadimeestena sees oleme. Kui nii, siis on ju ka Refleksioon see, mis meid analsib ja snteesib, vahel haarab meid tiega kaasa, vahel vaid osaliselt ja veidikeseks. Eks ka sellest sltuvalt, kui palju meid refleksiivsusega nnistatud on vi mil mral ja mille suhtes oleme pimedusega ldud ( meenutagem N.Luhmanni pimetppi). Mida saaksimegi peegeldada, olemata sees SUURES REFLEKSIOONIS?