You are on page 1of 32

Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

§1. MITME MUUTUJA FUNKTSIOONID


1. Ruum R m , hulgad selles ruumis
Def. Kõigi m reaalarvust koosnevate järjestatud süsteemide P = ( x1 ,..., x m ) hulka nimetatakse
m-mõõtmeliseks ruumiks.

Def. Kui m-mõõtmelises ruumis defineeritakse süsteemide P = ( x1 ,..., x m ) ja Q = ( y1 ,..., y m )


m
vaheline kaugus d (P, Q ) valemiga d (P, Q ) = ∑ (x − y i ) , siis nimetatakse seda ruumi
2
i
i =1

m-mõõtmeliseks eukleidiliseks ruumiks ja tähistatakse R m .


Süsteemi P = ( x1 ,..., x m ) nimetatakse ruumi R m punktiks ning reaalarve xi (1 ≤ i ≤ m ) punkti P
koordinaatideks.

Fikseerime punkti A = ( x1 ,..., x m ) ∈ R m ja reaalarvu r > 0 .

{ }
Def. Hulka B( A, r ) = P ∈ R m : d (P, A) < r nimetatakse lahtiseks keraks ruumis R m .

Def. Hulka B ( A, r ) = {P ∈ R m
: d (P, A) ≤ r} nimetatakse kinniseks keraks ruumis R m
.
Punkti A nimetatakse kera keskpunktiks ning reaalarvu r kera raadiuseks.

R 1 = R - arvsirge d (P, Q ) = x − y B( A, r ) = (a − r , a + r ) - vahemik

R 2 - koordinaattasand d (P , Q ) = (x1 − y1 )2 + (x 2 − y 2 )2 B( A, r ) = {P ∈ R 2 : d 2 (P, A) < r 2 }

Fikseerime punkti A = ( x1 ,..., x m ) ∈ R m ja reaalarvu ε > 0 .

Def. Punkti A ∈ R m ümbruseks nimetatakse hulka U ( A) = B( A, ε ) .


Öeldakse ka punkti ε-ümbrus ning kirjutatakse U ε ( A) .

Def. Punkti P ∈ R m nimetatakse hulga D ⊂ R m sisepunktiks, kui leidub ümbrus U (P ) ⊂ D .

Def. Punkti Q ∈ R m nimetatakse hulga D ⊂ R m rajapunktiks, kui iga selle punkti ümbrus
U (Q ) sisaldab nii hulka D kuuluvaid kui ka sinna mittekuuluvaid punkte.

Def. Hulga D ⊂ R m rajaks ∂D nimetatakse selle hulga kõigi rajapunktide hulka.


Raja nimetatakse sirgel rajapunktideks, tasandil rajajooneks ning ruumis rajapinnaks.

Def. Hulka D ⊂ R m nimetatakse lahtiseks, kui kõik tema punktid on sisepunktid.


Def. Hulka D ⊂ R m nimetatakse kinniseks, kui see hulk sisaldab kõiki oma rajapunkte.
Näited: 1) D = (a, b ) = {x : a < x < b} ∂D = {a, b} ⊄ D hulk D on lahtine
2) D = [a, b] = {x : a ≤ x ≤ b} ∂D = {a, b} ⊂ D hulk D on kinnine
3) D = [a, b ) = {x : a ≤ x < b} ∂D = {a, b} hulk D ei ole lahtine ega kinnine

1
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)
2. Mitme muutuja (m-muutuja) funktsiooni mõiste
Def. Kui hulga D ⊂ R m igale punktile P = ( x1 ,..., x m ) on vastavusse seatud kindel reaalarv z ,
siis öeldakse, et hulgal D on määratud m-muutuja funktsioon f .
Kirjutame: z = f (P ) või z = f ( x1 ,..., x m )

Hulka D nimetatakse funktsiooni f määramispiirkonnaks.

Funktsiooni z = f (P ) loomulikuks määramispiirkonnaks nimetatakse punktide P hulka, mille


korral funktsiooni määrav eeskiri omab mõtet.
Def. M-muutuja funktsiooni f graafikuks nimetatakse hulka
{
Γ( f ) = ( x1 ,..., x m , z ) ∈ R m +1 : ( x1 ,..., x m ) ∈ R m , z = f ( x1 ,..., x m ) . }
3. Mitme muutuja funktsiooni piirväärtus
Olgu antud funktsioon z = f (P ) = f (x1 ,..., x m ) P ∈ D ja punkt A ∈ D ∪ ∂D .

Def. Arvu α nimetatakse funktsiooni z = f (P ) piirväärtuseks punktis A , kui iga arvu ε > 0
korral leidub niisugune arv δ (ε ) > 0 nii, et kehtib võrratus

f (P ) − α < ε alati kui 0 < d (P, A) < δ .

Kirjutame: lim f (P ) = α või lim f (x1 ,..., x m ) = α või f (P ) → α kui P → A


P→ A x1 ,..., xm → a1 ,..., am

4. Mitme muutuja funktsiooni pidevus


Olgu antud funktsioon z = f (P ) P ∈ D ⊂ R m ja punkt A ∈ D ∪ ∂D .
Def. Funktsiooni z = f (P ) nimetatakse pidevaks punktis A , kui lim f (P ) = f ( A) ning
P→ A

pidevaks hulgas D , kui ta on pidev selles hulga igas punktis P ∈ D .


Funktsiooni z = f (P ) nimetatakse pidevaks kõikjal, kui ta on pidev hulgas R m .

Def. Mitme muutuja funktsiooni, mis on saadud põhilistest elementaarfunktsioonidest


rakendades lõpliku arvu aritmeetilisi tehteid ja liitfunktsiooni moodustamisi, nimetatakse
mitme muutuja elementaarfunktsiooniks.

Väide. Kõik mitme muutuja elementaarfunktsioonid on oma määramispiirkonnas pidevad.

Def. Punkti A ∈ D ∪ ∂D nimetatakse funktsiooni katkevuspunktiks, kui funktsioon pole pidev


selles punktis.
Punkt A on funktsiooni z = f (P ) katkevuspunkt, kui kehtib üks järgmistest:
1. punkt A ei kuulu funktsiooni määramispiirkonda;
2. ei eksisteeri piirväärtust lim f (P ) ;
P→ A

3. ei kehti võrdus lim f (P ) = f ( A) .


P→ A

2
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)
5. Mitme muutuja funktsiooni osatuletis
Olgu antud funktsioon z = f ( x1 ,..., x m ) . Olgu argumendi xi (1 ≤ i ≤ m ) muut Δxi .

Def. Funktsiooni z = f ( x1 ,..., x m ) osatuletiseks muutuja xi (1 ≤ i ≤ m ) järgi punktis


P( x1 ,..., x m ) nimetatakse piirväärtust

f ( x1 ,..., xi −1 , xi + Δxi , xi +1 ,..., x m ) − f ( x1 ,..., x m )


f xi := lim .
Δxi →0 Δx i

∂f ∂z
Tähistus: f xi = f xi (P ) = z xi = =
∂xi ∂xi

Osatuletise leidmine:
Funktsiooni z = f ( x1 ,..., x m ) osatuletiste leidmisel muutuja xi (1 ≤ i ≤ m ) järgi kasutatakse ühe
muutuja funktsiooni tuletise leidmise eeskirju, lugedes need muutujad, mille järgi parajasti
osatuletist ei leita, konstantideks.

Osatuletise geomeetriline tähendus


z = f(x, y) z Гx ⎧ z = f ( x, y )
f x (a, b ) on joone Γx := ⎨ punktis A′ võetud
c α ⎩y = b
A´ puutuja tõus tasandil y = b . f x (a, b ) = tan α

y=b b Analoogselt:
y ⎧ z = f ( x, y )
f y (a, b ) on joone Γy := ⎨ punktis A′ võetud
a A ⎩x = a
x puutuja tõus tasandil x = a . f y (a, b ) = tan β

Tõestus. Funktsiooni z = f ( x, y ) graafik on pind z = f (x, y ) ( x, y ) ∈ D .


Fikseerime punkti A = (a, b ) ∈ D . Vastav punkt pinnal z = f ( x, y ) on A′ = (a, b, f (a, b )) .

⎧ z = f ( x, y )
Pinna z = f ( x, y ) ja tasandi y = b lõikejoon on Γx := ⎨ .
⎩y = b
Joon Γx ja tema puutuja asuvad tasandil y = b ja punktis A′ võetud puutuja tõus on funktsiooni
f ( x, b ) − f (a, b )
z = f ( x, b ) tuletis punktis a , kuid seejuures f ′( x, b ) = f x (a, b ) = lim .
x =a Δx →0 Δx
Seega f x (a, b ) on joone Γx punktis A′ võetud puutuja tõus tasandil y = b . ■

3
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

6. Pinna z = f (x, y ) puutujatasand ja normaal


Def. Pinna z = f ( x, y ) puutujaks punktis A′ = (a, b, f (a, b )) nimetatakse sellel pinnal asuva ja
punkti A′ läbiva joone Γ puutujat.

Väide. Kui punktis A = (a, b ) leiduvad pidevad osatuletised f x ja f y , siis pinna z = f ( x, y )


puutujad punktis A′ = (a, b, f (a, b )) asuvad kõik samal tasandil. Seda tasandit nimetatakse
pinna z = f ( x, y ) puutujatasandiks punktis A′ .

Puutujatasandi võrrand: Pinna z = f ( x, y ) puutujatasandi võrrand punktis


A′ = (a, b, c ) c = f (a, b ) on (z − c ) = f x (a, b )( x − a ) + f y (a, b )( y − b ) .

Tõestus. Olgu antud tasand, mis läbib punkti A′ = (a, b, c ) c = f (a, b ) ja mille normaal on
(
r ~ ~ ~
) ~ ~ ~ ~
n = A, B , C , siis A( x − a ) + B ( y − b ) + C ( z − c ) = 0 . Olgu C ≠ 0 .
~ ~ ~ ~
Tähistame k := − A C , l := − B C , siis (z − c ) = k ( x − a ) + l ( y − b ) .
Vastavalt osatuletiste f x (x, y ) ja f y ( x, y ) geomeetrilisele tähendusele on joonte Γx ja Γy
⎧ z − c = f x (a, b )( x − a ) ⎧ z − c = f y (a, b )( y − b )
puutujavõrrandid vastavalt ⎨ ja ⎨ .
⎩y = b ⎩x = a
Kuna need puutujad asuvad samuti puutujatasandil, siis võttes puutujatasandi võrrandis y = b ,
saame esimese puutujavõrrandi abil k = f x (a, b ) ning võttes puutujatasandi võrrandis x = a , saame
teise puutujavõrrandi abil vastavalt l = f y (a, b ) . Seega on punktis A′ = (a, b, c ) c = f (a, b ) pinna
z = f ( x, y ) puutujatasandi võrrand (z − c ) = f x (a, b )( x − a ) + f y (a, b )( y − b ) . ■

Def. Pinna z = f ( x, y ) normaaliks punktis A = (a, b ) nimetatakse punktis A′ = (a, b, f (a, b ))


võetud puutujatasandi normaali.
Puutujatasandi võrrandist saame normaali (normaalivektori) n = (− f x ( A),− f y ( A),1) .
r

x−a y −b z−c
Normaali kui sirge võrrand on seega = = .
− f x (a, b ) − f y (a, b ) 1

7. Kõrgemat järku osatuletised


Vaatleme funktsiooni z = f ( x, y ) . Vastavused P = (x, y ) → f x (P ) , P = (x, y ) → f y (P ) määravad
taas kahe muutuja funktsioonid. Võime leida nendest osatuletised (teist järku osatuletised):

( f x ) = ∂ 2f ∂
( f y ) = ∂ 2f ∂
( fx ) = ∂ f ∂
(fy )= ∂ f
2 2 2 2
f xx = f yy = f xy = f yx =
∂x ∂x ∂y ∂y ∂y ∂x∂y ∂x ∂y∂x
Viimaseid kahte teist järku osatuletist nimetatakse segatuletisteks.
Teoreem 1 (Schwarzi teoreem). Kui funktsiooni f ( x, y ) osatuletised f xy ja f yx on pidevad
punktis P = ( x, y ) , siis f xy (P ) = f yx (P ) .

4
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)
8. Mitme muutuja funktsiooni diferentseeruvus, täisdiferentsiaal
Olgu antud funktsioon z = f (P ) , kus P ∈ D ⊂ R m . Olgu argumendi xi (1 ≤ i ≤ m ) muut Δxi .

Valime punkti Q = ( x1 + Δx1 ,..., x m + Δx m ) . Siis funktsiooni muut Δf = f (Q ) − f (P ) .

Def. Funktsiooni z = f (P ) nimetatakse punktis P diferentseeruvaks, kui tema muut avaldub


kujul
Δf = f x1 (P )Δx1 + ... + f xm (P )Δxm + α 1Δx1 + ... + α m Δxm ,
kus α i → 0 kui Δxi → 0 i ∈ {1,..., m}.
Seejuures avaldist
df (P ) = f x1 (P )Δx1 + ... + f xm (P )Δxm
nimetatakse funktsiooni f (esimest järku e. esimeseks) täisdiferentsiaaliks punktis P .

α
Siin α = α 1 Δx1 + ... + α m Δx m = o(ρ ) , kus ρ = d (P, Q ) ehk lim = 0.
ρ →0 ρ
Olgu z = f ( x1 ,..., x m ) = xi 1 ≤ i ≤ m . Siis df = dxi = ( xi ) xi Δxi = 1 ⋅ Δxi = Δxi .

Järelikult dxi = Δxi ehk argumendi diferentsiaal on võrdne argumendi muuduga.

Täisdiferentsiaali sagedasem kuju: df = f x1 (P )dx1 + ... + f xm (P )dxm .

Liidetavaid f xi (P )dxi i = 1, ..., m nimetatakse funktsiooni f osadiferentsiaalideks punktis P .

Kahe muutuja funktsiooni täisdiferentsiaali geomeetriline tähendus


Geomeetriliselt tähendab funktsiooni f täisdiferentsiaal funktsiooni f graafiku puutujatasandi
aplikaadi (e. z-koordinaadi) muutu.
Tõestus.
Funktsiooni z = f (P ) diferentseeruvus kohal P = ( x0 , y 0 ) tähendab geomeetriliselt, et pinnal
z = f (P ) on punktis P ′ = (x0 , y 0 , z 0 ) z 0 = f (x0 , y 0 ) olemas z-teljega mitteparalleelne
puutujatasand (z − z 0 ) = f x (P )( x − x0 ) + f y (P )( y − y 0 ) .

Et leida täisdiferentsiaali df geomeetrilist tähendust, vaatleme puutujatasandil punkti S = ( x, y, z ) ,


mille abtsiss on x = x0 + h ja ordinaat y = y 0 + k .
Asendades need kaks koordinaati puutujatasandi võrrandisse, saame punkti S aplikaadi z jaoks:
(z − z 0 ) = f x (P )h + f y (P )k = df , kus vahe z − z 0 kujutab puutujatasandi aplikaadi muutu RS . Siin
R = ( x, y , z 0 ) .
Niisiis, geomeetriliselt tähendab funktsiooni f täisdiferentsiaal funktsiooni f graafiku
puutujatasandi aplikaadi muutu. ■

5
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

9. Kõrgemat järku täisdiferentsiaalid


Olgu antud funktsioon z = f (P ) , kus P ∈ D ⊂ R m . Olgu argumendi xi (1 ≤ i ≤ m ) muut Δxi .

Täisdiferentsiaal df on fikseeritud Δx1 ,..., Δx m korral funktsioon.

Def. Kui funktsioon df on diferentseeruv, siis täisdiferentsiaali d (df ) nimetatakse


funktsiooni f teist järku (teiseks) täisdiferentsiaaliks.

Tähistame: d 2 f = d (df )

Üldiselt: Funktsiooni f n-järku täisdiferentsiaal avaldub kujul d n f = d d n −1 f . ( )


2-muutuja funktsiooni 2. täisdiferentsiaal: d 2 f = f xx dx 2 + 2 f xy dxdy + f yy dy 2
n
⎛n⎞ ∂n z
2-muutuja funktsiooni n-is täisdiferentsiaal: d n z = ∑ ⎜⎜ ⎟⎟ n − k k dx n − k dy k
k = 0 ⎝ k ⎠ ∂x ∂y

10. Tuletis antud suunas


Olgu antud funktsioon z = f ( x, y ) . Fikseerime punkti P = ( x, y ) . Rakendame punktist P
r
vektori s = PR . Võtame vektoriga määratud kiirel punkti Q = ( x + Δx, y + Δy ) . Tähistame
ρ = PQ = d (P, Q ) .

∂f (P ) f (Q ) − f (P ) r
Def. Piirväärtust r = lim nimetatakse funktsiooni f tuletiseks vektori s
∂s ρ →0 ρ
suunas punktis P .

Teoreem 2: Kui funktsioon f ( x, y ) on diferentseeruv punktis P , siis leidub


∂f (P ) r
r = f x (P ) cos α + f y (P ) cos β , kus s e = (cos α , cos β ) on vektori s suunaline ühikvektor.
∂s
Tõestus.
Kuna f on diferentseeruv, siis (p. 8 põhjal).

f (Q ) − f (P ) f x (P )Δx + f y (P )Δy + α 1 Δx + α 2 Δy α 1 Δx α 2 Δy
= = f x (P ) cos α + f y (P ) cos β + +
ρ ρ ρ ρ
Δx Δy
Tegime asenduse = cos α , = cos β ( cos β = sin α , seega cos 2 α + cos 2 β = 1 ).
ρ ρ

Δx Δx Δy
ρ= (Δx )2 + (Δy )2 , seega Δx, Δy → 0 ⇔ ρ → 0 ning = ≤ 1, ≤ 1.
ρ (Δx ) 2
+ (Δy )
2 ρ

Funktsiooni f diferentseeruvuse tõttu α 1 , α 2 → 0 kui Δx, Δy → 0 .


Δx Δy f (Q ) − f (P )
Seega α 1 +α2 → 0 , kui ρ → 0 ning lim = f x (P ) cos α + f y (P ) cos β . ■
ρ ρ ρ →0 ρ

6
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

Def. Funktsiooni z = f ( x, y ) gradiendiks punktis P = ( x, y ) nimetatakse vektorit


∇f (P ) = grad f (P ) = ( f x (P ), f y (P )) .
r
Seega võime funktsiooni f tuletise vektori s suunas punktis P arvutada skalaarkorrutise abil:
r
∂f (P ) s
r = grad f (P ) ⋅ s e , kus s e = r .
∂s s

Analoogiliselt f ( x, y, z ) korral: s e = (cos α , cos β , cos γ ) , grad f (P ) = ( f x (P ), f y (P ), f z (P )) .

Teoreem 3: Kehtivad järgmised väited:


df r
1. Tuletis r võrdub vektori grad f projektsiooniga vektori s sihile;
ds
df
2. Tuletis r on maksimaalne (minimaalne) kui tuletis on võetud grad f suunas
ds
(vastavalt vastassuunas).
Tõestus.
r
Olgu γ nurk vektorite grad f ja s vahel.
1. Skalaarkorrutise definitsiooni põhjal:
∂f
r = grad f (P ) ⋅ s e =| grad f || se | cos γ =| grad f | cos γ = pr sr grad f
∂s
∂f ∂f
2. r = pr sr grad f on maksimaalne kui γ = 0 (cos γ = 1) ⇒ r =| grad f |
∂s ∂s
∂f ∂f
r = pr sr grad f on minimaalne kui γ = π (cos γ = −1) ⇒ r = − | grad f | ■
∂s ∂s
∂f r
Tuletis r on seega funktsiooni f muutumise kiirus vektori s suunas: f kasvab (kahaneb) kõige
∂s
kiiremini grad f (vastavalt –grad f ) suunas.

7
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

Ilmutamata kujul antud funktsioonid


Teoreem. Olgu antud ilmutamata kujul funktsioon F ( x, y ) = 0 ning punkt P0 = ( x, y ) .

1. F, Fy on pidevad punkti P0 ümbruses;

2. F (P0 ) = 0 ;

3. Fy (P0 ) ≠ 0 ;

4. leidub Fx , mis on pidev punkti P0 ümbruses.

Kui kehtivad väited 1 – 3, siis funktsioon F ( x, y ) = 0 määrab punkti P0 ümbruses pideva


funktsiooni y = y ( x ) .
Kui kehtivad väited 1 – 4, siis leidub punkti P0 ümbruses pidev funktsioon y ′ :

Fx
y′ = − .
Fy

Teoreem. Olgu antud ilmutamata kujul funktsioon F ( x, y, z ) = 0 ning punkt P0 = ( x, y, z ) .

1. F, Fz on pidevad punkti P0 ümbruses;

2. F (P0 ) = 0 ;

3. Fz (P0 ) ≠ 0 ;

4. leiduvad Fx ja Fy , mis on pidevad punkti P0 ümbruses.

Kui kehtivad väited 1 – 3, siis funktsioon F ( x, y, z ) = 0 määrab punkti P0 ümbruses pideva


funktsiooni z = z ( x, y ) .
Kui kehtivad väited 1 – 4, siis leiduvad punkti P0 ümbruses pidevad funktsioonid z x ja z y :

Fx Fy
zx = − , zy = − .
Fz Fz

Ilmutamata funktsiooniga F ( x, y, z ) = 0 määratud pinna puutujatasand punktis P0 = ( x0 , y 0 , z 0 )


ning normaal punktis P0 avalduvad vastavalt kujul:
Fx (P0 )(x − x 0 ) + Fy (P0 )( y − y 0 ) + Fz (P0 )( z − z 0 ) = 0 ,
r
(
n = Fx (P0 ), Fy (P0 ), Fz (P0 ) . )

8
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

11. Mitme muutuja funktsiooni lokaalsed ekstreemumid


Olgu antud funktsioon z = f (P ) P ∈ D .
Def. Öeldakse, et funktsioonil f on punktis A ∈ D lokaalne maksimum (miinimum), kui
leidub punkti A ümbrus U ( A) nii, et f (P ) ≤ f ( A) (vastavalt f (P ) ≥ f ( A) ) iga P ∈ U ( A)
korral.
Tähistus: locmax f = f ( A) (vastavalt locmin f = f ( A) )

Analoogselt defineeritakse range lokaalne miinimum ja range lokaalne maksimum – võrdus


realiseerub ainult punktis A .
Lokaalse miinimumi ja maksimumi ühine nimetus on lokaalne ekstreemum.
Teoreem 4. Olgu funktsioon f ( x1 ,..., x m ) diferentseeruv punktis A ning olgu punktis A
funktsioonil f lokaalne ekstreemum.

⎧ f x1 ( A) = 0

Siis kehtib ⎨... .
⎪ f ( A) = 0
⎩ xm
Funktsioonil f eksisteerivad lõplikud osatuletised, kuna ta on diferentseeruv antud punktis.
r
Lisaks: df ( A) = 0 ⇔ grad f ( A) = o
Tõestus.
Vaatleme ühe muutuja funktsiooni F ( x1 ) = f ( x1 , a 2 , a3 ,..., a m ) , siis on funktsioonil F punktis a1
lokaalne ekstreemum, mistõttu F ′(a1 ) = 0 . Saame kirjutada
F (a1 + Δx ) − F (a1 ) f (a1 + Δx1 , a 2 ,..., a m ) − f (a1 , a 2 ,..., a m )
F ′(a1 ) = lim = lim = f x1 ( A) = 0
Δx →0 Δx Δx1 → 0 Δx1

Analoogselt iga 1 ≤ i ≤ m korral f xi ( A) = 0 . ■

Lokaalne ekstreemum punktis, kus funktsioon pole diferentseeruv


Funktsioonil f võib olla lokaalne ekstreemum ka punktis, kus f pole diferentseeruv, kui ei leidu
lõplikku osatuletist f xi mingi i korral.

Näide: z = x 2 + y 2 (koonus). Selge, et locmin z = z (0,0 ) = 0 .

Samas ei leidu osatuletisi z x (0,0 ) ega z y (0,0) :

z (0 + Δx ) − z (0) (Δx )2 Δx ⎧ 1 Δx > 0


z x (0,0) = lim = lim = lim =⎨ = sgn Δx
Δx →0 Δx Δx →0 Δx Δx →0 Δx ⎩− 1 Δx < 0
Kuna ühepoolsed piirväärtused on erinevad, siis kahepoolne piirväärtus puudub.
Järelikult ei leidu z x (0,0) . Analoogselt z y (0,0) korral.

9
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

Olgu antud funktsioon z = f (P ) P ∈ D ⊂ R m .

Def. Punkti A ∈ D nimetatakse funktsiooni f statsionaarseks punktiks, kui f xi = 0 iga


i = 1,..., m korral.
Def. Punkti A ∈ D nimetatakse funktsiooni f kriitiliseks punktiks, kui ta on kas funktsiooni
f statsionaarne punkt või funktsioon f pole diferentseeruv selles punktis (mingi i korral ei

leidu lõplikku osatuletist f xi ).


Seega funktsiooni f lokaalsed ekstreemumid saavad realiseeruda ainult kriitilistes punktides.

12. Mitme muutuja funktsiooni globaalsed ekstreemumid


Def. Funktsiooni z = f (P ) globaalseks maksimumiks (miinimumiks) hulgas D nimetatakse
funktsiooni f suurimat (vastavalt vähimat) väärtust piirkonnas D .
Tähistus: max f (P ) = M (vastavalt min f (P ) = m )
P∈D P∈D

Def. Piirkonda D nimetatakse tõkestatud piirkonnaks, kui leidub niisugune kera


S ( A, r ) = {P : d (P, A) < r} , mille alamhulk on D .

Väide. Kui funktsioon f on pidev kinnises tõkestatud piirkonnas D , siis leiduvad punktid
P0 , Q0 ∈ D nii, et max f (P ) = f (P0 ) ja min f (P ) = f (Q0 ) .
P∈D P∈D

Analoogia: Lõigus pideval funktsioonil on olemas ekstremaalsed väärtused selles lõigus.


Globaalsete ekstreemumite leidmine:
Olgu D kinnine tõkestatud piirkond ning funktsioon f pidev selles piirkonnas.
1. Leiame funktsiooni f kriitilised punktid P1 ,..., Pr ∈ D ;
2. Arvutame f (P1 ),..., f (Pr ) ;
3. Leiame globaalsed ekstreemumid M ∂D = max f (P ) ja m∂D = min f (P ) piirkonna D rajal ∂D ,
P∈∂D P∈∂D

mis koosneb (m − 1) -muutuja funktsioonidest;


4. Siis M = max( f (P1 ),..., f (Pr ), M ∂D ) , m = min ( f (P1 ),..., f (Pr ), m∂D ) .

10
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

§2. KAHEKORDSED INTEGRAALID


1. Kahekordse integraali definitsioon ja geomeetriline tõlgendus
Def. Piirkonna D diameetriks nimetatakse arvu d (D ) = sup d (P, Q ) .
P ,Q∈D

Olgu antud funktsioon z = f ( x, y ) , mis on määratud kinnises tõkestatud piirkonnas D ⊂ R 2 .


Jagame piirkonna D teatavate joontega osapiirkondadeks D1 ,..., Dn nii, et nad paarikaupa ei
omaks ühiseid sisepunkte. Valime punktid Pi ∈ Di i = 1,..., n .

Def. Kui sõltumata piirkonna D alajaotusest ja punktide Pi valikust eksisteerib lõplik


piirväärtus
n
lim ∑ f (Pi )S (Di ) = I , kus λ = max d (Di ) ,
λ →0 1≤ i ≤ n
i =1

siis piirväärtust I nimetatakse funktsiooni f kahekordseks integraaliks üle piirkonna D .

Tähistus: ∫∫ fdS , ∫∫ f (P )dS , ∫∫ f (x, y )dxdy


D D D

Piirkonna D pindala arvutamine:


n

∫∫ dxdy = lim ∑ S (Di ) = S (D ) , kus S (D ) on piirkonna D pindala. ( f (x, y ) = 1 )


D
λ →0
i =1

Kõversilindri ruumala arvutamine: Kui z = f ( x, y ) , f ( x, y ) ≥ 0 , siis ∫∫ f (x, y )dxdy = V (K ) , kus


D

V (K ) on kõversilindri K = {(x, y, z ) : ( x, y ) ∈ D,0 ≤ z ≤ f ( x, y )} ruumala.


Tõestus.
Olgu z = f ( x, y ) f ( x, y ) ≥ 0 , P = ( x, y ) ∈ D . Olgu K = {(x, y, z ) : ( x, y ) ∈ D,0 ≤ z ≤ f ( x, y )} .
K on kõversilinder, mis on piiratud pindadega z = 0 (xy-tasand), z = f ( x, y ) ja püstsilinder-
pinnaga, mille juhtjooned on piirkonna D rajajoon.
Jagame piirkonna D teatavate joontega osapiirkondadeks D1 ,..., Dn nii, et nad paarikaupa ei omaks
ühiseid sisepunkte. Siis jaotub K n-iks kõversilindriks K i i = 1,..., n . Olgu λ = max d (Di ) .
1≤i ≤ n

Valime punktid Pi ∈ Di i = 1,..., n . Kõversilindri K i ruumala V (K i ) = f (Pi )S (Di ) .


n n
Kõversilindri ruumala V (K ) = ∑ V (K i ) = ∑ f (Pi )S (Di ) on seda täpsem, mida väiksem on λ .
i =1 i =1

n
Ruumala täpseks määratluseks loome integraali lim ∑ f (Pi )S (Di ) = ∫∫ f ( x, y )dxdy .
λ →0
i =1 D

Kui f ( x, y ) ≥ 0 , siis ∫∫ f (x, y )dxdy = V (K ) . ■


D

11
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

2. Kahekordse integraali omadused


Eeldame, et kõik selles osas vaadeldavad integraalid eksisteerivad.
Omadus 1 (aditiivsus). Kui D = D1 ∪ D2 , kusjuures D1 ja D2 ei oma ühiseid sisepunkte, siis

∫∫ f (P )dS = ∫∫ f (P )dS + ∫∫ f (P )dS .


D D1 D2

Omadus 2 (lineaarsus). Iga α , β ∈ R korral

∫∫ (αf (P ) + βg (P ))dS = α ∫∫ f (P )dS + β ∫∫ g (P )dS .


D D D

Omadus 3 (monotoonsus). Kui f (P ) ≤ g (P ) iga P ∈ D korral, siis

∫∫ f (P )dS ≤ ∫∫ g (P )dS .
D D

Def. Piirkonda D nimetatakse sidusaks piirkonnaks, kui selle piirkonna igat kahte punkti
saab ühendada sellesse piirkonda kuuluva pideva joonega.

Sidus piirkond koosneb ühest „tükist“.


Omadus 4 (keskväärtusteoreem). Kui funktsioon f on pidev kinnises tõkestatud sidusas
piirkonnas D , siis leidub punkt Q ∈ D nii, et

∫∫ f (P )dS = f (Q )S (D ) .
D

b
Analoogia: Kui funktsioon f on pidev lõigus [a, b] , siis ∃η ∈ [a, b] nii, et ∫ f (x )dx = f (η )(b − a ) .
a

Kahekordse integraali olemasolu


Piisav tingimus: Kui f on pidev piirkonnas D , siis on ta ka integreeruv selles piirkonnas.
Tarvilik tingimus: Funktsiooni f integreeruvuseks piirkonnas D on tarvilik funktsiooni f
tõkestatus selles piirkonnas ( ∃M > 0 : f (P ) ≤ M ∀P ∈ D ).

12
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

3. Kahekordse integraali arvutamine


Kahekordse integraali arvutamiseks on valemid, kui D on kõvertrapets.
Olgu D = {( x, y ) : a ≤ x ≤ b, α (x ) ≤ y ≤ β ( x )} .
β (x)
Teoreem 5. Kui eksisteerivad integraalid ∫∫ f ( x, y )dxdy , ∫ f (x, y )dy iga x ∈ [a, b] korral, siis
D α (x )

b β (x )

∫∫ f (x, y )dxdy = ∫ dxα∫( )f (x, y )dy .


D a x

Põhjendus.
Olgu f ( x, y ) ≥ 0 piirkonnas D ja pidev selles piirkonnas. Siis ∫∫ f (x, y )dxdy = V (K ) .
D

b
Teiselt poolt V (K ) = ∫ S ( x )dx , kus S (x ) on punktis x võetud ristlõike pindala.
a

See ristlõige on kõvertrapets {( y, z ) : α (x ) ≤ y ≤ β (x ),0 ≤ z ≤ f (x, y )} ( x on fikseeritud).


β (x) b ⎡β (x ) β (x )
b ⎤ b
S (x ) = ∫ f ( x, y )dy . Seega ∫∫ f ( x, y )dxdy = V (K ) = ∫ S ( x )dx = ∫ ⎢ ∫ f ( x, y )dy ⎥ dx = ∫ dx ∫ f ( x, y )dy .
α (x) D a a ⎢
⎣α ( x ) ⎥⎦ a α (x)

Märkus: Kui f ( x, y ) ≤ 0 , siis leiame funktsiooni − f ( x, y ) integraali vastandväärtuse.

Olgu D = {( x, y ) : c ≤ y ≤ d , γ ( y ) ≤ x ≤ δ ( y )} .
δ (y)
Teoreem 6. Kui eksisteerivad integraalid ∫∫ f (x, y )dxdy , γ ∫( )f (x, y )dx iga y ∈ [c, d ] korral, siis
D y

d δ (y)

∫∫ f (x, y )dxdy = ∫ dy ∫ f (x, y )dx .


D c γ (y)

13
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

4. Muutujavahetus kahekordses integraalis


Def. Teisendust x = x(u , v ) , y = y (u , v ) (u, v ) ∈ Δ nimetatakse regulaarseks, kui
1. see teisendus on üks-ühene;
2. piirkonnas Δ eksisteerivad pidevad osatuletised xu , xv , y u , y v ;

xu xv
3. jakobiaan I (u , v ) = ≠ 0 piirkonnas Δ .
yu yv

Regulaarne teisendus teisendab kinnise piirkonna kinniseks piirkonnaks, sisepunkti sisepunktiks


ning rajapunkti rajapunktiks.
Väide. Kui funktsioon f on pidev kinnises tõkestatud piirkonnas D ning teisendus
x = x(u , v ) , y = y (u , v ) on regulaarne ja teisendab piirkonna D piirkonnaks Δ , siis

∫∫ f (x, y )dxdy = ∫∫ f [x(u, v ), y(u, v )]I (u, v )dudv .


D Δ

Üleminek polaarkoordinaatidele
Olgu r ≥ 0 ja ϕ punkti P = ( x, y ) polaarkoordinaadid. Seega x = r cos ϕ y = r sin ϕ (r , ϕ ) ∈ Δ .
cos ϕ − r sin ϕ
Jakobiaan I (r , ϕ ) =
sin ϕ r cos ϕ
(
= cos ϕ ⋅ r cos ϕ − sin ϕ ⋅ (− r sin ϕ ) = r cos 2 ϕ + sin 2 ϕ = r .)
Seega ∫∫ f (x, y )dxdy = ∫∫ f (r cos ϕ , r sin ϕ ) r dr dϕ .
D Δ

5. Kahekordse integraali rakendusi


1. Tasandilise kujundi pindala

∫∫ dxdy = S (D ) ( f ( x, y ) = 1 )
D

2. Kõversilindri ruumala
Olgu kõversilinder K = {(x, y, z ) : ( x, y ) ∈ D, f1 ( x, y ) ≤ z ≤ f 2 ( x, y )} . pr xy f 1 ( x, y ) = pr xy f 2 (x, y ) = D

Siis kõversilindri K ruumala V (K ) = ∫∫ [ f 2 ( x, y ) − f 1 ( x, y )]dxdy .


D

3. Ruumilise pinnatüki pindala


Olgu pind ∑ antud võrrandiga z = z ( x, y ) (x, y ) ∈ D = pr xy z ( x, y ) .

Siis pinna ∑ pindala avaldub kujul S (∑ ) = ∫∫ 1 + z x2 + z y2 dxdy ( z x ja z y peavad olema pidevad).


D

14
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

§3. KOLMEKORDSED INTEGRAALID


1. Kolmekordse integraali definitsioon ja omadused
Olgu antud funktsioon u = f ( x, y, z ) , mis on määratud kinnises tõkestatud piirkonnas E ⊂ R 3 .
Jagame piirkonna E osapiirkondadeks E1 ,..., E n nii, et nad paarikaupa ei omaks ühiseid
sisepunkte. Valime punktid Pi ∈ Ei i = 1,..., n .

Def. Kui sõltumata piirkonna E alajaotusest ja punktide Pi valikust eksisteerib lõplik


piirväärtus
n
lim ∑ f (Pi )V (Ei ) = I , kus λ = max d (Ei ) ,
λ →0 1≤i ≤ n
i =1

siis piirväärtust I nimetatakse funktsiooni f kolmekordseks integraaliks üle piirkonna E .

Tähistus: ∫∫∫ fdV , ∫∫∫ f (P )dV , ∫∫∫ f (x, y, z )dxdydz


E E E

Piirkonna E ruumala arvutamine:


n

∫∫∫ dxdydz = lim ∑V (Ei ) = V (E ) , kus V (E ) on piirkonna E ruumala. ( f (x, y, z ) = 1 )


E
λ →0
i =1

Kolmekordsel integraalil kehtivad aditiivsuse, lineaarsuse ja monotoonsuse omadused, mis on


analoogsed kahekordse integraali vastavate omadustega.
Omadus (keskväärtusteoreem): Kui funktsioon f on pidev kinnises tõkestatud sidusas
piirkonnas E , siis leidub punkt Q ∈ E nii, et

∫∫∫ f (P )dV = f (Q )V (E ) .
E

2. Kolmekordse integraali arvutamine


Olgu ruumiline pind ∑ antud parameetrilisel kujul
x = x(u , v ) y = y (u , v ) z = z (u , v ) (u , v ) ∈ Δ , (*)
kus Δ on mingi piirkond uv-tasandil.
Def. Pinda ∑ nimetatakse siledaks, kui
1. funktsioonid (*) ja nende osatuletised on pidevad piirkonnas Δ ;
2. piirkonna Δ igas punktis A 2 + B 2 + C 2 ≠ 0 ( A, B, C pole korraga nullid),

yu zu x zu x yu
kus A = , B= u , C= u .
yv zv xv zv xv yv

Siledal pinnal on igas punktis puutujatasand ja normaal.

15
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)
Kolmekordse integraali arvutamiseks on valem, kui E on kõversilinder.
Olgu E kõversilinder, mis on piiratud ülalt sileda pinnaga β = β ( x, y ) , alt sileda pinnaga
α = α ( x, y ) ja külgedelt püstsilindrilise pinnaga, mis läbib piirkonna D rajajoont.
D = pr xy α (x, y ) = pr xy β ( x, y ) .
β ( x, y )
Teoreem. Kui eksisteerivad integraalid ∫∫∫ f (x, y, z )dxdydz , α (∫ f) (x, y, z )dz
E x, y
iga ( x, y ) ∈ D
korral, siis
β ( x, y )

∫∫∫ f (x, y, z )dxdydz = ∫∫ dxdyα (∫ f) (x, y, z )dz .


E D x, y

Tekkiva kahekordse integraali arvutamiseks püüame kasutada kahekordse integraali


arvutusvalemeid.

3. Muutujavahetus kolmekordses integraalis


Üleminek silinderkoordinaatidele
Olgu r ≥ 0 , ϕ , h punkti P = ( x, y, z ) silinderkoordinaadid.
Seega x = r cos ϕ , y = r sin ϕ , z = h (r , ϕ , h ) ∈ Δ .

∫∫∫ f (x, y, z )dxdydz = ∫∫∫ f (r cos ϕ , r sin ϕ , h ) r dr dϕ dh .


E Δ

Üleminek sfäärikoordinaatidele
Olgu r ≥ 0 , θ , ϕ punkti P = ( x, y, z ) silinderkoordinaadid.
Seega x = r cos ϕ sin θ , y = r sin ϕ sin θ , z = r cos θ (r , θ , ϕ ) ∈ Δ .

∫∫∫ f (x, y, z )dxdydz = ∫∫∫ f (r cos ϕ sin θ , r sin ϕ sin θ , r cos θ ) r sin θ dr dθ dϕ .
2

E Δ

4. Kolmekordse integraali rakendusi


1. Keha ruumala

∫∫∫ dxdydz = V (E )
E
( f ( x, y , z ) = 1 )

2. Keha mass

∫∫∫ ρ (x, y, z )dxdydz = m(E ) , kus ρ (x, y, z ) on keha tihedus punktis (x, y, z ) ∈ E .
E

16
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

§4. JOONINTEGRAALID
1. Esimest ja teist liiki joonintegraalide definitsioonid ja omadused
Olgu xy-tasandil antud joon AB ja sellel joonel määratud funktsioon z = f ( x, y ) (x, y ) ∈ AB .
Jagame joone AB n osakaareks punktidega A = P0 , P1 , P2 ,..., Pn = B , kus
Pi = ( xi , y i ) ∈ AB i = 1,..., n . Valime punktid Qi ∈ Pi −1 Pi i = 1,..., n .

Olgu Δs i = s (Pi −1 , Pi ) i -nda osakese pikkus. Δxi = xi − xi −1 Δy i = y i − y i −1

Def. Kui sõltumata joone AB alajaotusest ja punktide Qi valikust eksisteerib lõplik


piirväärtus
n
lim ∑ f (Qi )Δsi = I , kus λ = max Δsi ,
λ →0 1≤i ≤ n
i =1

siis piirväärtust I nimetatakse funktsiooni f esimest liiki joonintegraaliks (joonintegraaliks


kaare pikkuse järgi) üle joone AB .
Tähistus: ∫∫ fds , ∫∫ f (P )ds
AB AB

Def. Kui sõltumata joone AB alajaotusest ja punktide Qi valikust eksisteerivad lõplikud


piirväärtused
n n
lim ∑ f (Qi )Δxi , kus λ = max Δxi , ning lim ∑ f (Qi )Δy i , kus λ = max Δy i ,
λ →0 1≤i ≤ n λ →0 1≤i ≤ n
i =1 i =1

siis neid piirväärtusi nimetatakse funktsiooni f teist liiki joonintegraalideks


(joonintegraalideks koordinaatide järgi) üle joone AB .
Tähistus vastavalt: ∫∫ fdx , ∫∫ f (P )dx
AB AB
või ∫∫ fdy , ∫∫ f (P )dy
AB AB

Aditiivsuse, lineaarsuse ja monotoonsuse omadused ning keskväärtusteoreem on joonintegraali


puhul analoogsed kahe- ja kolmekordse integraali vastavate omadustega.
Esimest liiki joonintegraali spetsiifilised omadused
Omadus. Esimest liiki joonintegraal ei sõltu joonel liikumise suunast, st ∫ fds = ∫ fds .
AB BA

Omadus.
AB
∫ ds = s( AB ) , kus s( AB ) on joone AB pikkus.

Teist liiki joonintegraali spetsiifilised omadused


Omadus.
AB
∫ fdx = − ∫ fdx , ∫ fdy = − ∫ fdy .
BA AB BA

Omadus. Kui joon AB on x-teljega risti, siis ∫ fdx = 0 ,


AB
kui y-teljega risti, siis ∫ fdy = 0 .
AB

17
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)
2. Esimest liiki joonintegraali arvutamine
Olgu joon AB antud parameetrilisel kujul x = x(t ) y = y (t ) t ∈ [α , β ] .
Def. Joont AB nimetatakse siledaks, kui funktsioonid x(t ) , y (t ) , x ′(t ) , y ′(t ) on pidevad lõigus
[α , β ] ja x′(t ) , y ′(t ) pole korraga nullid selles lõigus ( [x′(t )]2 + [ y ′(t )]2 ≠ 0 ).
Siledal joonel on igas punktis puutuja.
Teoreem 7. Kui funktsioon f on pidev siledal joonel AB : x = x(t ) y = y (t ) t ∈ [α , β ] , siis
β

∫ f ( x, y )ds = ∫ f [x(t ), y (t )] [x ′(t )] + [ y ′(t )] dt


2 2

AB α

NB! Teoreemi eeldus tagab antud joonintegraali olemasolu.


Tõestus.
Jagame joone AB n osakaareks punktidega A = P0 , P1 , P2 ,..., Pn = B , kus Pi = ( x(t i ), y (t i )) .

Eeldame, et parameeter t kasvab, kui liigume suunas AB , st. t 0 = α (vastasel korral t 0 = β ).


ti

∫ [x′(t )] + [y ′(t )] dt .
2 2
Osakaare Pi −1 Pi pikkus Δsi =
ti −1

Kuna joon AB on sile, siis x ′(t ) ja y ′(t ) on pidevad. Seega [x′(t )]2 + [ y′(t )]2 on samuti pidev
piirkonnas [t i −1 , t i ]. Seega saame integraalile rakendada integraalarvutuse I keskväärtusteoreemi
igas osalõigus [t i −1 , t i ], mille kohaselt leiduvad punktid τ i ∈ [t i −1 , t i ] nii, et

Δsi = [x′(τ i )]2 + [ y′(τ i )]2 (ti − ti−1 ) = [x′(τ i )]2 + [ y′(τ i )]2 Δti .
Valides esimest liiki joonintegraali integraalsummas punktid Qi = ( x(τ i ), y (τ i )) i = 1,..., n saame
n

∫ f ( x, y )ds = lim ∑ f (Q )Δs i i =


max Δsi →0
AB i =1

n β

∑ f (x(τ ), y(τ )) [x′(τ )] + [ y ′(τ )] Δt = ∫ f (x(t ), y(t )) [x′(t )] + [ y ′(t )] dt


2 2 2 2
= lim i i i i i
max Δti →0
i =1 α

Kuna Δsi = x ′ 2 + y ′ 2 Δt i ning x ′ 2 + y ′ 2 ≠ 0 , sest joon AB on sile, siis


max Δsi → 0 ⇔ max Δt i → 0 i = 1,..., n . ■
Erijuhud:
b
Kui AB : y = y ( x ) x ∈ [a, b] , siis t = x ning saame valemi ∫ f ( x, y )ds = ∫ f [x, y ( x )] 1 + [ y ′(x )] dx .
2

AB a

d
Kui AB : x = x( y ) y ∈ [c, d ] , siis t = y ning saame valemi ∫ f ( x, y )ds = ∫ f [x( y ), y ] [x ′( y )] + 1dy .
2

AB c

18
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

3. Teist liiki joonintegraali arvutamine


Teoreem 8. Kui funktsioon f on pidev siledal joonel AB : x = x(t ) y = y (t ) t ∈ [α , β ] ning
A = ( x(α ), y (α )) , B = ( x(β ), y (β )) , siis kehtivad valemid
β β

∫ f (x, y )dx = α∫ f [x(t ), y(t )]x′(t )dt , ∫ f (x, y )dy = α∫ f [x(t ), y(t )]y ′(t )dt .
AB AB

NB! Teoreemi eeldus tagab antud joonintegraalide olemasolu.


Tõestus (soovituslik).
Olgu A = ( x(α ), y (α )) , B = ( x(β ), y (β )) (ei pea olema α ≤ β ). Pi = ( x(t i ), y (t i )) t i ∈ AB

Rakendame funktsioonile x = x(t ) lõikudel Pi −1 Pi Lagrange’i keskväärtusteoreemi, millest


saame, et leiduvad punktid ς i ∈ Pi −1 Pi i ∈ 1,..., n nii, et Δxi = xi − xi −1 = x ′(ς i )(t i − t i −1 ) = x ′(ς i )Δt i .

Valime integraali ∫ f (x, y )dx integraalsummast punktid Qi = ( x(ς i ), y (ς i )) . Siis


AB

n n β

∫ f ( x, y )dx = lim ∑ f (Qi )Δxi = lim ∑ f ( x(ς i ), y (ς i ))x ′(ς i )Δt i = ∫ f ( x(t ), y (t ))x ′(t )dt
max Δxi →0 max Δt i →0
AB i =1 i =1 α

Kuna Δxi = x ′(ς i )Δt i , siis max Δxi → 0 ⇔ max Δt i → 0 i = 1,..., n .


Teise valemi tõestus on analoogne. ■
Erijuhud:
b
Kui AB : y = y ( x ) x ∈ [a, b] , siis t = x ning saame valemi ∫ f ( x, y )dx = ∫ f (x, y ( x )) dx .
AB a

d
Kui AB : x = x( y ) y ∈ [c, d ] , siis t = y ning saame valemi ∫ f ( x, y )dy = ∫ f (x( y ), y ) dy .
AB c

19
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

4. Üldine teist liiki joonintegraal. Greeni valem


Def. Funktsioonide X = X ( x, y ) ja Y = Y ( x, y ) (x, y ) ∈ D üldiseks teist liiki joonintegraaliks
nimetatakse teist liiki joonintegraalide summat

∫ Xdx + Ydy = ∫ Xdx + ∫ Ydy .


AB AB AB

Def. Piirkonda D , mis on nii x-telje kui ka y-telje sihis kõvertrapets, nimetatakse lihtsaks
piirkonnaks.

Teoreem 9 (Greeni valem). Kui funktsioonid X (x, y ) , Y ( x, y ) , X y , Yx on pidevad lihtsas


piirkonnas D , mille rajajoon on L , siis kehtib valem

∫ Xdx + Ydy = ∫∫ (Y
L+ D
x − X y )dxdy .

Sümbol ∫
L+
tähendab, et läbime D rajajoone L positiivses suunas, st. vastupäeva.

Tõestus.
1. Olgu piirkonna D rajajoon L : ABC : y = y 2 ( x ) AEC : y = y1 ( x ) x ∈ [a, b]
b
Kui AB : y = y ( x ) x ∈ [a, b] , siis ∫ f ( x, y )dx = ∫ f ( x, y ( x )) dx A → a , B → b.
AB a

[ ]
b y2 (x ) b b
dy = ∫ X ( x, y ) y ( x ) dx = ∫ [X ( x, y2 (x )) − X ( x, y1 ( x ))]dx =
y2 (x )
∫∫ X
D
y dxdy = ∫ dx
a
∫X
y1 ( x )
y
a
1
a
b a
= ∫ X ( x, y2 ( x ))dx + ∫ X ( x, y1 ( x ))dx = ∫ X (x, y )dx + ∫ X (x, y )dx = ∫ Xdx = − ∫ Xdx
a b ABC CEA L− L+

Seega ∫∫ X
D
y dxdy = − ∫ Xdx .
L+

2. Analoogselt saame ∫∫ Y dxdy = ∫ Ydy .


D
x
L+

Seega ∫ Xdx + Ydy = ∫∫ (Y


L+ D
x − X y )dxdy ■

Märkus: Greeni valem kehtib ka üldisematel eeldustel – D peab olema kinnine piirkond, mille
rajajoone L tükid on siledad.

20
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

§5. PINDINTEGRAALID
1. Esimest liiki pindintegraalid
Olgu pinnal ∑ määratud funktsioon f = f (x, y, z ) ( x, y, z ) ∈ ∑ .
Jagame pinnatüki ∑ osadeks ∑1 , ∑ 2 ,..., ∑ n nii, et nad paarikaupa ei omaks ühiseid
sisepunkte. Valime punktid Qi ∈ ∑ i i = 1,..., n .

Def. Kui sõltumata pinna ∑ alajaotusest ja punktide Qi valikust eksisteerib lõplik


piirväärtus
n
lim ∑ f (Qi )S (∑ i ) = I , kus λ = max d (∑ i ) ,
λ →0 1≤ i ≤ n
i =1

siis piirväärtust I nimetatakse funktsiooni f esimest liiki pindintegraaliks (pindintegraaliks


pindala järgi) üle pinna ∑ .

Tähistus: ∫∫ fdS , ∫∫ f (P )dS , ∫∫ f (x, y, z )dS


∑ ∑ ∑

Aditiivsuse, lineaarsuse ja monotoonsuse omadused ning keskväärtusteoreem on esimest liiki


pindintegraali puhul analoogsed kahe- ja kolmekordse integraali vastavate omadustega.
Teoreem 10. Kui funktsioon f on pidev siledal pinnal ∑ : z = z ( x, y ) (x, y ) ∈ D = pr xy ∑ , siis

∫∫ f (x, y, z )dS = ∫∫ f (x, y, z (x, y ))


∑ D
1 + z x2 (x, y ) + z y2 ( x, y )dxdy

NB! Teoreemi eeldus tagab antud pindintegraali olemasolu.


Analoogselt:
Kui funktsioon f on pidev siledal pinnal ∑ : y = y ( z , x ) ( z , x ) ∈ D = pr zx ∑ , siis

∫∫ f (x, y, z )dS = ∫∫ f (x, y(z, x ), z )


∑ D
1 + y z2 ( z , x ) + y x2 ( z , x )dzdx .

Kui funktsioon f on pidev siledal pinnal ∑ : x = x( y, z ) ( y, z ) ∈ D = pr yz ∑ , siis

∫∫ f (x, y, z )dS = ∫∫ f (x( y, z ), y, z )


∑ D
1 + x y2 ( y, z ) + x z2 ( y, z )dydz .

21
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

2. Teist liiki pindintegraal


2.1. Kahe poolega pind
Def. Pinda nimetatakse kahe poolega (orienteeritud) pinnaks, kui iga sellel pinnal asuva
kinnise kõvera läbimisel pinna normaali suund lähtepunkti tagasi jõudes ei muutu, ning ühe
poolega pinnaks, kui sellel pinnal leidub kinnisi kõveraid, mille läbimisel lähtepunkti tagasi
jõudes on pinna normaali suund vastupidine.

Väide. Iga võrrandiga z = z ( x, y ) , x = x( z , x ) või y = y ( x, z ) antud pind on kahe poolega pind.

Pinna poole määramine

Olgu ne pinna ∑ normaali suvaline ühikvektor punktis P , siis ne = (cos α , cos β , cos γ ) , kus
α , β , γ on nurgad ne ja vastavalt x-, y- ja z-telgede positiivsete suundade vahel.
Def. Pinna ∑ : z = z ( x, y ) (x, y ) ∈ D = pr xy ∑ positiivseks (negatiivseks) pooleks e. küljeks
nimetatakse pinna seda poolt, kus normaal moodustab z-teljega teravnurga, st. cos γ > 0
(vastavalt nürinurga, st cos γ < 0 ).
Def. Pinna ∑ : y = y ( z , x ) ( z , x ) ∈ D = pr zx ∑ positiivseks (negatiivseks) pooleks e. küljeks
nimetatakse pinna seda poolt, kus normaal moodustab y-teljega teravnurga, st. cos β > 0
(vastavalt nürinurga, st cos β < 0 ).
Def. Pinna ∑ : x = x( y, z ) ( y, z ) ∈ D = pr yz ∑ positiivseks (negatiivseks) pooleks e. küljeks
nimetatakse pinna seda poolt, kus normaal moodustab x-teljega teravnurga, st. cos α > 0
(vastavalt nürinurga, st cos α < 0 ).

22
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)
2.2. Teist liiki pindintegraali definitsioon ja omadused
Olgu pinnal ∑ : z = z ( x, y ) (x, y ) ∈ D = pr xy ∑ määratud funktsioon f = f ( x, y, z ) ( x, y, z ) ∈ ∑ .

Jagame pinnatüki ∑ osadeks ∑1 , ∑ 2 ,..., ∑ n nii, et nad paarikaupa ei omaks ühiseid


sisepunkte. Valime punktid Qi ∈ ∑ i i = 1,..., n .

⎧ S (Di ) kui cos γ > 0


Olgu Di = pr xy ∑ i ning olgu S i = ⎨ pinnaosa projektsioon koos märgiga.
⎩− S (Di ) kui cos γ < 0
Def. Kui sõltumata pinna ∑ alajaotusest ja punktide Qi valikust eksisteerib lõplik
piirväärtus
n
lim ∑ f (Qi )S i = I , kus λ = max d (∑ i ) ,
λ →0 1≤i ≤ n
i =1

siis piirväärtust I nimetatakse funktsiooni f teist liiki pindintegraaliks (pindintegraaliks


projektsiooni järgi) üle pinna ∑ .

Tähistus: ∫∫ fdxdy , ∫∫ f (P )dxdy , ∫∫ f (x, y, z )dxdy


∑ ∑ ∑

Analoogselt defineeritakse zx-tasandile ja yz-tasandile projektsioonidega vastavalt teist liiki


pindintegraalid:

∫∫ fdzdx , kus ∑ : y = y(z, x ) ,


∫∫ fdydz , kus ∑ : x = x( y, z ) .

Aditiivsuse, lineaarsuse ja monotoonsuse omadused ning keskväärtusteoreem on teist liiki


pindintegraali puhul analoogsed kahe- ja kolmekordse integraali vastavate omadustega.

Omadus. Kui pind ∑ on risti xy-tasandiga (yz-tasandiga, zx-tasandiga), siis ∫∫ fdxdy = 0


(vastavalt ∫∫ fdydz = 0 , ∫∫ fdzdx = 0 ).


∑ ∑

23
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)
2.3. Teist liiki pindintegraali arvutamine
Teoreem 11. Olgu funktsioon f pidev siledal pinnal ∑ : z = z ( x, y ) (x, y ) ∈ D = pr xy ∑ , siis

∫∫ f (x, y, z )dxdy = ± ∫∫ f (x, y, z (x, y ))dxdy ,


∑ D

valides „+“, kui cos γ > 0 (pinna positiivne külg) ja „-“ kui cos γ < 0 (pinna negatiivne külg),

Tehtud eeldused tagavad vastava pindintegraali olemasolu.


Analoogselt:
Kui funktsioon f on pidev siledal pinnal ∑ : y = y ( z , x ) ( z , x ) ∈ D = pr zx ∑ , siis

∫∫ f (x, y, z )dzdx = ± ∫∫ f (x, y(z, x ), z )dzdx .


∑ D

Kui funktsioon f on pidev siledal pinnal ∑ : x = x( y, z ) ( y, z ) ∈ D = pr yz ∑ , siis

∫∫ f (x, y, z )dydz = ± ∫∫ f (x( y, z ), y, z )dydz .


∑ D

Üldine teist liiki pindintegraal


Def. Funktsioonide P = P( x, y, z ) , Q = Q( x, y, z ) ja R = R( x, y, z ) (x, y, z ) ∈ E üldiseks teist liiki
pindintegraaliks nimetatakse teist liiki pindintegraalide summat

∫∫ Pdydz + Qdzdx + Rdxdy = ∫∫ Pdydz + ∫∫ Qdzdx + ∫∫ Rdxdy .


∑ ∑ ∑ ∑

NB! Pinna positiivse (negatiivse) poole määrame projekteerimisel igale koordinaattasandile eraldi.
2.4. Gaussi-Ostrogradski valem

Def. Funktsiooni f nimetatakse tükiti siledaks lõigus [a, b] , kui funktsioonil f ja tema
tuletisfunktsioonil f ′ on selles lõigus ülimalt lõplik arv katkevuspunkte, mis kõik on esimest
liiki katkevuspunktid (neis punktides leiduvad lõplikud ühepoolsed piirväärtused).

Teoreem (Gaussi-Ostrogradski valem).


Kui funktsioonid P = P( x, y, z ) , Q = Q( x, y, z ) , R = R( x, y, z ) , Px , Q y , R z on pidevad
piirkonnas E , mille rajapind ∑ on kinnine ja tükiti sile, siis kehtib valem

∫∫ Pdydz + Qdzdx + Rdxdy = ∫∫∫ (P


∑ E
x + Q y + R z )dxdydz .

kus pindintegraal on võetud üle pinna ∑ väliskülje.

24
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

§6. FUNKTSIONAALREAD
1. Funktsionaalrea mõiste, koonduvuspiirkond, omadusi
Def. Funktsionaalreaks nimetatakse rida

∑ u (x ) = u (x ) + u (x ) + ... + u (x ) + ... ,
n =0
n 0 1 n

mille liikmed u n (x ) n = 0,1,... on mingil hulgal X määratud funktsioonid u n = u n (x ) .

Fikseerides argumendi väärtuse kujutab funktsionaalrida endast arvrida.


∞ n
Funktsionaalrea ∑ u n (x ) osasummaks nimetatakse summat S n (x ) = ∑ u k (x ) .
n =0 k =0

Funktsionaalrea osasumma on samuti argumendi x funktsioon.


Def. Kui punktis x ∈ X leidub lõplik piirväärtus lim S n ( x ) = S ( x ) , siis öeldakse, et
n→∞

funktsionaalrida ∑ u (x ) koondub punktis
n =0
n x summaks S (x ) .

Muudel juhtudel öeldakse, et ta hajub punktis x .


Funktsionaalrea summa on samuti argumendi x funktsioon.

Def. Funktsionaalrea ∑ u (x )
n =0
n koonduvuspiirkonnaks ning absoluutse koonduvuse

piirkonnaks nimetatakse vastavalt hulki


⎧ ∞ ⎫ ⎧ ∞ ⎫
X = ⎨ ∑ u n ( x ) koondub ⎬ ning A = ⎨ ∑ u n ( x ) koondub ⎬ .
⎩ n =0 ⎭ ⎩ n =0 ⎭

Iga funktsionaalrida esitab oma koonduvuspiirkonnas X funktsiooni S = S ( x ) : ∑ u (x ) = S (x ) .
n =0
n

Seepärast loetakse koonduvuspiirkonda samas ka rea S (x ) määramispiirkonnaks.



Def. Öeldakse, et funktsionaalrida ∑ u (x ) koondub punktiviisi piirkonnas
n =0
n X funktsiooniks

S (x ) = lim S n ( x ) , kui iga x ∈ X korral lim S n ( x ) − S ( x ) = 0 .


n→∞ n →∞


Def. Öeldakse, et funktsionaalrida ∑ u (x )
n =0
n koondub ühtlaselt piirkonnas X funktsiooniks

S (x ) = lim S n ( x ) , kui lim sup S n ( x ) − S (x ) = 0 .


n→∞ n → ∞ x∈ X

Kui funktsionaalrida koondub ühtlaselt, siis koondub ta ka punktiviisi. Vastupidine ei kehti.

25
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

2. Funktsionaalrea summa pidevus,


liikmeti integreerimine ja diferentseerimine
Funktsionaalrea summa S (x ) ei tarvitse olla pidev funktsioon isegi siis, kui rea liikmed on pidevad.

Teoreem 12. Kui funktsioonid u n = u n (x ) on piirkonnas X pidevad ning funktsionaalrida


∑ u (x ) koondub selles piirkonnas ühtlaselt funktsiooniks


n =0
n S = S ( x ) , siis funktsioon S (x ) on

pidev piirkonnas X .


Teoreem. Kui vahemikus (α , β ) funktsionaalrida ∑ u (x )
n =0
n koondub ühtlaselt ja on olemas

lõplikud piirväärtused
lim u n ( x ) = u n a ∈ (α , β ) ,
x→a

siis see funktsionaalrida koondub ning kehtib võrdus


∞ ∞
lim ∑ u n ( x ) = ∑ lim u n ( x ) .
x→a x→a
n =0 n =0

Teoreem 13 (liikmeti integreerimine). Kui funktsioonid u n = u n (x ) on integreeruvad lõigus



[a, b] ja funktsionaalrida ∑ u n (x ) koondub ühtlaselt selles lõigus funktsiooniks S = S ( x ) , siis
n =0

b ∞ ∞ b

∫ ∑ u (x )dx = ∑ ∫ u (x )dx .
a n =0
n
n =0 a
n

Teoreem 14 (liikmeti diferentseerimine). Kui funktsioonidel u n = u n (x ) leiduvad lõigus [a, b]



pidevad tuletised ja funktsionaalrida ∑ u (x )n koondub ühtlaselt lõigus [a, b] funktsiooniks
n =0

S = S ( x ) , siis iga x ∈ [a, b] korral kehtib võrdus


′ ∞
⎡∞ ⎤
⎢∑ u n (x )⎥ = ∑ u n′ ( x ) .
⎣ n =0 ⎦ n =0

26
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

Astmerida

Def. Funktsionaalrida ∑a
n =0
n x n = a0 + a1 x + ... + a n x n + ... (1)

∑ a (x − a ) = a 0 + a1 ( x − a ) + ... + a n ( x − a ) + ... , (2)


n n
ehk üldisemalt n
n =0

kus a on mingi arv, nimetatakse astmereaks.


Arve a n nimetatakse astmerea kordajaiks.

Muutujavahetusega x − a = t võib alati realt (2) üle minna reale (1).


Iga astmerea korral leidub selline R , kus 0 ≤ R ≤ ∞ , et astmerida (1) (või (2)) koondub
absoluutselt, kui x < R vastavalt ( x − a < R ), ja hajub, kui x > R (vastavalt x − a > R ).

Vahemikke (− R; R ) ja (a − R; a + R ) nimetatakse vastavalt astmeridade (1) ja (2) koonduvus-


vahemikeks ja suurust R koonduvusraadiuseks.
Koonduvusvahemike otspunktides võib astmerida koonduda (tingimisi, absoluutselt) või hajuda.
Astmerea koonduvusraadiuse R leidmiseks võib kasutada järgmisi valemeid:

1 a 1
= lim n +1 ja = lim a n ,
R n →∞ a n R n→∞
kui a n ≠ 0 ja need piirväärtused eksisteerivad.

Omadus 1. Astmerida (1) koondub ühtlaselt igas lõigus [− r ; r ] ⊂ (− R; R ) ja tema summa S (x )


on pidev funktsioon koonduvusvahemikus (− R; R ) .

Omadus 2. Astmerida (1) võib igas lõigus [0, x ] , kus x ∈ (− R; R ) liikmeti integreerida,
kusjuures
x ∞
a n n +1
∫ S (x )dx = ∑
0 n =0 n + 1
x .

Omadus 3. Astmerida (1) võib igas punktis x ∈ (− R; R ) liikmeti diferentseerida, kusjuures



S ′( x ) = ∑ na n x n −1 .
n =0

Astmerea (1) liikmeti integreerimisel või diferentseerimisel tema koonduvusraadius ei muutu.


Samad omadused kehtivad ka astmerea (2) kohta tema koonduvusvahemikus (a − R; a + R ) .

Teoreem (Abeli lemma). Kui astmerida (1) koondub koonduvusvahemiku (− R; R ) parem-


poolses otspunktis R , siis selle astmerea summa S (x ) on vasakult pidev punktis R , st.
S (R − ) = S ( R ) .

Samasugune lemma kehtib ka koonduvusvahemiku vasakpoolse otspunkti − R kohta.

27
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)
3. Funktsioonide arendamine astmeritta

Def. Kui iga x ∈ (a − R; a + R ) = X korral kehtib võrdus f ( x ) = ∑ a n ( x − a ) , siis öeldakse, et
n

n =0

funktsioon f on vahemikus X arendatud astmereaks ehk on esitatud astmereana.

Osutub, et kui funktsioon f on arendatav astmereaks (2), siis rea kordajad a n avalduvad kujul

f (n ) (x )
an = , n = 0,1, ... , (3)
n!
kus loetakse 0!= 1 .
Seega saab astmereaks arendada ainult piiramata diferentseeruvaid funktsioone.
Def. Astmerida (2), mille kordajad avalduvad kujul (3), s.o astmerida
f (n ) ( x )
(x − a )n = f (a ) + f (a ) (x − a ) + f (a ) (x − a )2 + ... (4)

′ ′′

n =0 n! 1! 2!
nimetatakse funktsiooni f Taylori reaks ja tema kordajaid (3) Taylori kordajateks.
Kui a = 0 , siis reast (4) saame rea

f (n ) ( x ) n f ′(0 ) f ′′(0 ) 2
∑ x = f (0 ) + x+ x + ... ,
n =0 n! 1! 2!
mida nimetatakse Maclaurini reaks.

Teoreem. Vahemikus X = (a − R; a + R ) piiramata diferentseeruv funktsioon f on arendatav


Taylori reaks (4) selles vahemikus parajasti siis, kui funktsiooni f Taylori valemi jääkliige
a n rahuldab vahemikus X tingimust lim a n = 0 .
n→∞

Kokkuvõttes, kui funktsioon f on arendatav astmereaks (2) (või (1)) vahemikus X , siis see
astmerida on funktsiooni f Taylori rida (vastavalt Maclaurini rida).
Paljude funktsioonide arendised astmereaks saame tuntud astmeridadest aritmeetiliste tehete, rea
liikmeti integreerimise ja liikmeti diferentseerimise teel.

4. Astmeridade rakendusi: ligikaudne arvutamine


∞ ∞
Def. Rea ∑ u k jääkliikmeks nimetatakse summat Rn =
k =0
∑u
k = n +1
k .

Kui astmerida koondub, siis Maclaurini rea jääkliige rahuldab võrratust Rm < a m +1 x m +1 .

Kui vahelduvate märkidega rida koondub, siis Leibnizi tunnuse põhjal Rm < a m +1 .
∞ m
Kui kehtib f ( x ) = ∑ a n x n , siis f (x ) ≈ ∑ a n x n täpsusega α , kus m määrame võrratustest
n=0 n =0

Rm < a m +1 x m +1 ≤ α (vahelduvate märkidega rea korral Rm < a m +1 ≤ α ).

Määratud integraali puhul tuleb tema alune avaldis kõigepealt arendada astmeritta.
28
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

5. Fourier’ read
Def. Funktsionaalrida
a0 ∞ a
+ ∑ a n cos nx + bn sin nx = 0 + a1 cos x + b1 sin x + a 2 cos 2 x + b2 sin 2 x + ... (5)
2 n =1 2
nimetatakse trigonomeetriliseks reaks.
Kui trigonomeetrilise rea summa S (x ) eksisteerib, siis on ta perioodiline funktsioon perioodiga 2π
piirkonnas (− ∞, ∞ ) .

Olgu funktsioon f määratud lõigus [− π , π ] või olgu perioodiline perioodiga 2π piirkonnas


(− ∞, ∞ ) .
Def. Kui rea (5) kordajad on määratud valemitega (Euleri-Fourier’ valemitega)
π π
1 1
an = ∫ f ( x ) cos nxdx (n = 0,1, ...) , bn = ∫ f (x )sin nxdx (n = 1, 2, ...) , (6)
π −π
π −π

siis rida (5) nimetatakse funktsiooni f (trigonomeetriliseks) Fourier’ reaks lõigus [− π , π ] ja


kirjutatakse
a0 ∞
f (x ) ~ + ∑ a n cos nx + bn sin nx. . (7)
2 n =1
Kordajaid (6) nimetatakse Fourier’ kordajateks.
Kahe paaris- või kahe paaritu funktsiooni korrutis on paarisfunktsioon. Ühe paaris- ja ühe paaritu
funktsiooni korrutis on paaritu funktsioon.
Kui f on paarisfunktsioon lõigus [− π , π ] , siis bn = 0 ja tema Fourier’ rida (5) avaldub kujul
π
a0 ∞ 2
f (x ) ~ + ∑ a n cos nx , a n = ∫ f ( x ) cos nxdx , (8)
2 n =1 π 0
mida nimetatakse funktsiooni f koosinusreaks.
Kui f on paaritu funktsioon lõigus [− π , π ] , siis a n = 0 ja tema Fourier’ rida (5) avaldub kujul
∞ π
2
f ( x ) ~ ∑ bn sin nx , bn = ∫ f (x )sin nxdx , (9)
n =1 π 0

mida nimetatakse funktsiooni f siinusreaks.


Kui funktsioon f on antud vaid lõigul [0, π ] , siis võime teda alati kujutada kas paaris- või paaritu
funktsioonina lõigus [− π , π ] ja seetõttu valemite (8) või (9) abil arendada selle funktsiooni f kas
koosinus- või siinusreaks või mõlemaks.
Valemites (7), (8) ja (9) kirjutatakse tilde (~) asemele võrdusmärk (=) siis, kui on teada, et Fourier’
rida koondub ja koondub just funktsiooniks f (x ) .

29
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)
Teoreem 15. Kui funktsioon f on tükiti sile lõigus [− π , π ] , siis selle funktsiooni Fourier’ rida
koondub summaks S (x ) , kusjuures
1. S (x ) = f ( x ) funktsiooni f pidevuspunktides;
f (x − ) + f (x + )
2. S (x ) = funktsiooni f katkevuspunktides;
2
S (− π + ) + S (π − )
3. S (− π ) = S (π ) = .
2

6. Funktsiooni lähendamine trigonomeetriliste polünoomidega


Olgu antud funktsioon f , mis on määratud lõigus [− π , π ] .
n
Olgu τ n (x ) = ∑ α n cos kx + β n sin kx trigonomeetriline polünoom.
k =0

π
Lähendame f ( x ) ≈ τ n ( x ) hinnates viga keskmise ruuthälbega δ n2 = ∫π f (x ) − τ (x )
2
n dx .

Osutub, et δ n2 on minimaalne, kui τ n ( x ) = S n ( x ) , kus S n ( x ) on funktsiooni f Fourier’ rea


a0
osasumma, st. kui α 0 = , α n = a n , β n = bn .
2

30
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

§7. FOURIER’ INTEGRAAL


Def. Öeldakse, et funktsioon f on absoluutselt integreeruv kogu arvsirgel, kui päratu

integraal ∫ f (x ) dx on koonduv.
−∞

Def. Kui funktsioon f on absoluutselt integreeruv kogu arvsirgel, siis integraali


∫ [a( y )cos yx + b( y )sin yx]dy ,


0
(10)

kus
∞ ∞
1 1
a( y ) = ∫ f (x )cos yxdx , b( y ) = π ∫ f (x )sin yxdx .
π −∞ −∞

nimetatakse funktsiooni f Fourier’ integraaliks ja kirjutatakse



f (x ) ~ ∫ [a( y )cos yx + b( y )sin yx]dy .
0
(11)

Fourier’ integraal erineb Fourier’ reast sellepoolest, et summa on asendatud integraaliga ja


funktsiooni f vaadeldakse piirkonnas (− ∞, ∞ ) .
Kui f on paarisfunktsioon, siis b( y ) = 0 ja valem (11) esitub kujul
∞ ∞
2
f ( x ) ~ ∫ a ( y ) cos yxdy , kus a ( y ) = ∫ f (x )cos yxdx ,
0
π 0

mida nimetatakse funktsiooni f Fourier’ koosinusintegraaliks.


Kui f on paaritu funktsioon, siis a ( y ) = 0 ja valem (11) esitub kujul
∞ ∞
2
f ( x ) ~ ∫ a ( y )sin yxdy , kus b( y ) = ∫ f (x )sin yxdx ,
0
π 0

mida nimetatakse funktsiooni f Fourier’ siinusintegraaliks.


Avaldises (11) pannakse tilde (~) asemele võrdusmärk (=) vaid siis, kui on teada, et integraal (10)
koondub väärtuseks f (x ) .

Teoreem 16. Kui funktsioon f on absoluutselt integreeruv kogu arvsirgel ja tükiti sile igas
arvsirge lõplikus lõigus, siis funktsiooni f Fourier’ integraal koondub punktis x summaks
f (x − ) + f (x + )
S (x ) = .
2
Kui funktsioon f on pidev punktis x , siis S ( x ) = f ( x ) .

31
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad)

SISUKORD
§1. Mitme muutuja funktsioonid..........................................................................................................1
1. Ruum Rm, hulgad selles ruumis....................................................................................................1
2. Mitme muutuja (m-muutuja) funktsiooni mõiste .........................................................................2
3. Mitme muutuja funktsiooni piirväärtus........................................................................................2
4. Mitme muutuja funktsiooni pidevus ............................................................................................2
5. Mitme muutuja funktsiooni osatuletis..........................................................................................3
6. Pinna z = f (x, y) puutujatasand ja normaal ..................................................................................4
7. Kõrgemat järku osatuletised.........................................................................................................4
8. Mitme muutuja funktsiooni diferentseeruvus, täisdiferentsiaal...................................................5
9. Kõrgemat järku täisdiferentsiaalid ...............................................................................................6
10. Tuletis antud suunas...................................................................................................................6
Ilmutamata kujul antud funktsioonid ...............................................................................................8
11. Mitme muutuja funktsiooni lokaalsed ekstreemumid ................................................................9
12. Mitme muutuja funktsiooni globaalsed ekstreemumid............................................................10
§2. Kahekordsed integraalid ..............................................................................................................11
1. Kahekordse integraali definitsioon ja geomeetriline tõlgendus.................................................11
2. Kahekordse integraali omadused ...............................................................................................12
3. Kahekordse integraali arvutamine .............................................................................................13
4. Muutujavahetus kahekordses integraalis ...................................................................................14
5. Kahekordse integraali rakendusi................................................................................................14
§3. Kolmekordsed integraalid ............................................................................................................15
1. Kolmekordse integraali definitsioon ja omadused.....................................................................15
2. Kolmekordse integraali arvutamine ...........................................................................................15
3. Muutujavahetus kolmekordses integraalis .................................................................................16
4. Kolmekordse integraali rakendusi .............................................................................................16
§4. Joonintegraalid .............................................................................................................................17
1. Esimest ja teist liiki joonintegraalide definitsioonid ja omadused.............................................17
2. Esimest liiki joonintegraali arvutamine .....................................................................................18
3. Teist liiki joonintegraali arvutamine ..........................................................................................19
4. Üldine teist liiki joonintegraal. Greeni valem............................................................................20
§5. Pindintegraalid .............................................................................................................................21
1. Esimest liiki pindintegraalid ......................................................................................................21
2. Teist liiki pindintegraal ..............................................................................................................22
§6. Funktsionaalread ..........................................................................................................................25
1. Funktsionaalrea mõiste, koonduvuspiirkond, omadusi..............................................................25
2. Funktsionaalrea summa pidevus, liikmeti integreerimine ja diferentseerimine ........................26
Astmerida .......................................................................................................................................27
3. Funktsioonide arendamine astmeritta ........................................................................................28
4. Astmeridade rakendusi: ligikaudne arvutamine.........................................................................28
5. Fourier’ read...............................................................................................................................29
6. Funktsiooni lähendamine trigonomeetriliste polünoomidega....................................................30
§7. Fourier’ integraal..........................................................................................................................31
Sisukord .............................................................................................................................................32

32