You are on page 1of 54

ELEKTRIMÕÕTMISED

ELECTRICITY MEASUREMENTS
3. parandatud ja täiendatud trükk

LOENGU KONSPEKT
Koostas: Toomas Plank

TARTU 2005

Sisukord
Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5
MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6
1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6
1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6
1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6
1.3. Dimensioonvalem................................................................................................................ 8
1.4. Suured ja väikesed ühikud................................................................................................... 9
2. Tõeline väärtus ja mõõdis. Viga ja määramatus ........................................................................ 11
3. Mõõtetulemus kui juhuslik suurus ............................................................................................. 13
3.1. Histogramm ....................................................................................................................... 14
3.2. Dispersioon ja standardhälve............................................................................................. 16
3.3. Ekse ................................................................................................................................... 17
3.4. Aritmeetilise keskmise standardhälve ja A–tüüpi määramatus ......................................... 18
3.5. Usaldusnivoo leidmine histogrammi alusel....................................................................... 19
4. Jaotusfunktsioonid. jaotusfunktsiooni hüpoteesi kontrollimine ................................................ 20
4.1. Normaaljaotus.................................................................................................................... 20
4.2. Ühtlane jaotus .................................................................................................................... 20
4.3. Kolmnurkjaotus ................................................................................................................. 21
4.4. Usaldusnivoo hindamine jaotusfunktsiooni alusel ............................................................ 22
4.5. Jaotusfunktsiooni hüpoteesi kontrollimine........................................................................ 22
5. Kaalutud keskmiste meetod ....................................................................................................... 25
6. Juhuslikud ja süstemaatilised efektid......................................................................................... 26
6.1. Süstemaatilised efektid ...................................................................................................... 26
6.2. Juhuslikud efektid.............................................................................................................. 26
7. Mõõtevahendid ja nende lubatud vigade normeerimine ............................................................ 28
7.1. Normaal- ja töötingimused ................................................................................................ 29
7.2. Täpsusklass........................................................................................................................ 30
7.3. B-tüüpi määramatus........................................................................................................... 31
8. Mõõtetulemuse esitamine koos määramatuse hinnanguga ........................................................ 33
8.1. Näited B-tüüpi määramatuse leidmisest ja vastuse esitamisest......................................... 34
9. Mõõtetulemuse määramatus kaudmõõtmisel............................................................................. 36
9.1. Otsesed ja kaudsed mõõtmised.......................................................................................... 36
9.2. Kaudmõõtmise määramatus sõltumatute sisendsuuruste korral ........................................ 36
9.3. Summa ja vahe määramatus .............................................................................................. 37
9.4. Korrutise ja jagatise määramatus....................................................................................... 37
9.5. Kaudmõõtmise määramatus sõltuvate sisendsuuruste korral ............................................ 38
10. Mõõtetulemuste graafiline töötlemine ....................................................................................... 40
10.1. Katsepunktide lähendamine lähenduskõveraga................................................................. 40
10.2. Määramatuse ristide lisamine katsepunktidele .................................................................. 40
10.3. Teoreetilise mudeli kontrollimine ..................................................................................... 41
10.4. Vähimruutude meetodil leitud sirge tõusu ja algordinaadi kasutamine füüsikaliste
suuruste mõõtmiseks ......................................................................................................... 42
11. Eksperimendi planeerimise elemente......................................................................................... 43
ELEKTRIMÕÕTMISED................................................................................................................... 44
12. Elektriskeemides kasutatavate tingmärkide tähendus ................................................................ 44
13. Osutmõõteriist............................................................................................................................ 46
3

14. Testri kasutamine mõõtmisteks, mõõtepiirkonna valik ............................................................. 47
14.1. Testri kasutamine voltmeetrina ......................................................................................... 48
14.2. Testri kasutamine oommeetrina ........................................................................................ 48
14.3. Testri kasutamine ampermeetrina...................................................................................... 48
15. Ostsilloskoop.............................................................................................................................. 49
15.1. Analoogostsilloskoop ........................................................................................................ 49
15.2. Digitaalostsilloskoop ......................................................................................................... 50
16. Laboratoorsed tööd koos juhendite ja indeksitega ..................................................................... 51
17. Kasutatud kirjandus ................................................................................................................... 52
LISA ................................................................................................................................................ 53
18. t-jaotus........................................................................................................................................ 53

4

Sissejuhatus
Elektrimõõtmiste kursusel on kolm peamist eesmärki:
tutvustada põhilisi elektrinähtusi,
tutvustada mõõtevahendeid ja -meetodeid,
õpetada eksperimendi tehnikat ja katsetulemuste töötlemist.
Nende eesmärkide täitmiseks on kursus jagatud kolme ossa.
Loengutes räägitakse elektrimõõtmistest ja mõõtetulemuste usaldatavuse hindamisest
erinevate mõõtevahendite ja erinevate mõõtmisviiside korral.
Praktikumides tuleb üliõpilasel loengus omandatud teadmiste kinnistamiseks sooritada 6
laboratoorset tööd peatükis 16 toodud nimekirjast.
Seminarides õpime praktikumitöid andmetöötlusele esitatavate nõuete kohaselt vormistama
kasutades inseneritarkvara paketti MathCAD.

5

mitu korda mõõdetav suurus erineb ühikust. kliendi rahulolu mõõtmine.2 kg. 1000 kg või 1016 kg? Vastus sõltub teie asukohariigist: nn. aga ka rahvaloendus. Mõõtmine. mõõtühikud. Ühtsed riiklikud mõõtühikud võeti kasutusele vanas Egiptuses ja Babüloonias. ja y kujutab endast arvu. (*) kus [Y] on mõõtühik. Egiptlased oskasid ka mõõtühikuid tuletada. massiühikud: igapäevases elus kasutatavad esemed jne. Näiteks Egiptuses kasutati pikkusühikuna vaarao küünart (kaugus küünarnukist väljasirutatud sõrmeotseni). Mõõdetava suuruse väärtuse võib esitada kujul Y = y [Y]. aga: Inglismaal 1 gallon = 4. Te kõik teate massiühikut tonn. Nii inglased kui ameeriklased kasutavad mahuühikut gallon. Näide 1. tarbitud sooja. Näiteks pindala mõõtsid nad ruutühikutes. Esimesed mõõtühikud tekkisid koos inimühiskonna arenguga pikkusühikud: kasutati erinevate kehaosade pikkusi – vaks. jalg. Näide 2. Selline ühikute mitmekesisus on mingil määral säilinud tänapäevani. küünar. Võib öelda. Mõõtmisteooria alused MÕÕTMISTEOORIA ALUSED 1. Näiteks: vee kulu mõõtmine. Vanasti seda ka tehti. Võrrandit (*) nimetatakse mõõtmiste põhivõrrandiks.1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid Mõõtmiste juures on väga oluline mõõtühiku valik.või elektrikoguse mõõtmine. Kordsed ühikud võeti kasutusele Babüloonias. pindala. Ameerikas (lühike) tonn = 2000 naela = 907. Briti (pikk) tonn = 2240 naela = 1016 kg. Mõõtmine Tänapäeval tegeldakse mõõtmisega väga erinevates eluvaldkondades: alates füüsikast ja keemiast ning lõpetades majanduse ja sotsiaalteadustega. minut ja sekund pärinevad samuti vanast Babülooniast. Kui mitu kilogrammi vastab ühele tonnile? Kas 907. 1. suurusega. et mõõtmine on igasuguse kvantitatiivse informatsiooni hankimine eksperimentaalsel teel. massi ja ruumala mõõtmiseks. eriti pikkuse. mõõtühikute vahelised seosed 1. Mõõtmiste käigus me võrdleme mõõdetava suuruse väärtust mingi teise.54609 liitrit. Seda võrdluseks vajalikku teist suurust nimetakse mõõtühikuks. samanimelise.2 kg. Ajaühikud tund. . pinge mõõtmine vooluvõrgus. mitu korda on mõõdetav objekt meie ühikust suurem või väiksem. Materiaalse kultuuri ajalugu tunneb tohutut hulka erisuguseid ühikuid. meetersüsteemi tonn = 1000 kg. Põhimõtteliselt võiks ühikuks valida ükskõik millise sama liiki füüsikalise suuruse väärtuse ja seejärel mõõta.

K Temperatuuri ühik kelvin on 1/273. Sellepärast on vajalikud inimestevahelised kokkulepped ühikuteks valitavate suuruste osas. tekitab nende juhtmete vahel jõu 2·10-7 N juhtme jooksva meetri kohta. kuiva barrelit ja naftabarrelit: kuiv barrel = 115. mis hoituna vaakumis teineteisest 1 m kaugusele paigutatud kahes lõpmata pikas paralleelses ja tähtsusetult väikse ümara ristlõikega sirgjuhtmes. 7 . tõlkes “rahvusvaheline ühikute süsteem”).628 liitrit. mis kehtiksid kõikides maades.a. Tänapäeva maailmas peaksid sellised kokkulepped olema ülemaailmsed. molekulid. lisati neile kuuele veel ainehulga N ühik: N ainehulga ühik mol Rahvusvahelise süsteemi põhiühikud on defineeritud tabelis 1.78543 liitrit.16 osa vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. Tabel 1.012 kilogrammis süsiniku isotoobis 12C. Tänapäeval enim levinud mõõtühikute süsteem on SI (prantsuse keeles: Système International d’Unités. s.t. tuleks valida sellised ühikud. millega ta mõõteobjekte võrdleb. mingid teised osakesed või kindla koosseisuga grupid neist osakestest.988 liitrit. naftabarrel = 158. Laialdaselt kasutatakse mahuühikut barrel (tõlkes: vaat. SI süsteemi põhiühikuteks on: L pikkusühik m M massiühik kg T ajaühik s I voolutugevuse ühik A temperatuuri ühik K J valgustugevuse ühik cd 1971. M kg Massiühik kilogramm võrdub rahvusvahelise kilogrammi etaloni massiga. ioonid. siis oleks teistel inimestel väga raske neid mõõtetulemusi kasutada. Suure hulga erisuguste ühikute puhul on probleemiks nendest ühikutest arusaamine. Rahvusvahelise süsteemi põhiühikud. Need võivad olla aatomid. T s Ajaühik sekund on tseesium-133 aatomi põhiseisundi kahe ülipeenstruktuurinivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodi kestus. See võeti kasutusele 1960 aastal. mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 s jooksul. Näide 3. mis sisaldab sama arvu elementaarseid koostisosakesi nagu on aatomeid 0. tünn). Dimensiooni SI Definitsioon tähis ühik L m Pikkusühik meeter on teepikkus. I A Voolutugevuse ühik amper on muutumatu elektrivoolu tugevus. Kui igal inimesel oleksid omad ühikud. XI Rahvusvahelisel Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsil. aga tuleb eristada nn. N mol Mool on süsteemi ainehulk. Mõõtmisteooria alused Ameerikas 1 gallon = 3. elektronid. Mooli kasutamisel peab koostisosakeste tüüp olema täpsustatud.

Füüsikas on erinevate suuruste vahel hulk seoseid – füüsika valemeid. soojus. Eelmises näites toodud SI süsteemi laengu ühikut kutsutakse kuloniks. kui allika kiirgustugevus selles suunas on 1/683 W/sr. Enne SI süsteemi loomist oli füüsikute hulgas enamlevinuks CGS süsteem. Kui mõni tähis on puudu.matemaatiline avaldis. energia A J džaul dim A = L2M T-2 võimsus P W vatt dim A = L2M T-3 8 . On selge. 1. seetõttu on mitmetele enamkasutatavatele tuletatud ühikutele antud oma erinimetus ja -tähis. et põhiühikute muutmine toob kaasa ka tuletatud ühikute muutumise. Erinimetusega tuletatud ühikute tähised on toodud tabelites 2 ja 3. Näide 5. Mõõtmisteooria alused J cd Kandela on valgustugevus. Need seosed ja seaduspärasused on aluseks ka põhi– ja tuletatud ühikute vaheliste seoste määramisel. Laengu ühikuks saame nüüd [Q]SI = A s = C.3. Mitmete tuletatud ühikute dimensioonvalemid on toodud tabelites 2 ja 3. mis näitab. mitu korda muutub tuletatud ühik. kuidas muutub põhiühikute muutmisel meid huvitava suuruse tuletatud ühik. SI süsteemis mõõdetakse voolu amprites ja aega sekundites. kaal F N njuuton dim F = L M T-2 rõhk.6 km h-1). Üldkujul võib dimensioonvalemi üles kirjutada järgmiselt: dim Y = L M T I N J . mille põhiühikuteks on: L pikkusühik cm M massiühik g T ajaühik s Tegelikult tuuakse veel sisse temperatuuri ühik K (kelvin). meh. Tabel 2. ainehulga N ühik mol (mool) ja valgusvoo ühik lm (luumen). Dimensioonvalem . Seetõttu on ilmselt soovitav leida niisugune seos. Näiteks võttes teepikkuse ühikuks meetri asemel kilomeetri ja ajaühikuks sekundi asemel tunni. Niisuguseid seoseid kutsutakse dimensioonvalemiteks. saame kiirusühikuks kilomeetri tunnis (1 m s-1 = 3. NB! Tähised kirjutatakse alati sellises järjekorras. kui põhiühikute muutused on ette antud. Lisaks põhiühikutele kasutatakse veel tuletatud ühikuid. Juhti läbinud laeng Q on arvutatav juhti läbiva voolu I ja aja t korrutisena Q = I t. pinge p Pa paskaal dim p = L-1M T-2 töö. Täispikkade tuletatud ühikute kasutamine igapäevaelus on suhteliselt kohmakas. mis kiiratakse kindlas suunas monokromaatilisest allikast kiirgussagedusel 540·1012 Hz. siis astendajat 0 ei kirjutata. Dimensioonvalem Mitme mõõtühikute süsteemi olemasolu tekitab vajaduse teisendada ühikuid ühest süsteemist teise. mis näitaks. Mõned erinimetusega tuletatud mõõtühikud ja nende dimensioonvalemid Suurus Tähis Mõõtühik Ühiku SI dimensioonvalem nimetus Sagedus f Hz herts dim f = T-1 jõud.

jalg’a. juhtivus G S siimens dim G = L-2M-1T3I2 elektrilaeng Q C kulon dim Q = T I induktiivsus L H henri dim L = L2M T-2I-2 el. induktsioon B T tesla dim B = M T-2I-1 1. Mõõtmisteooria alused valgusvoog lm luumen dim =J heledus L nt nitt dim L = L-2J valgustatus E lx luks dim E = L-2J neeldunud kiirguse doos D Gy grei dim D = L2T-2 nurk rad radiaan dim = 1 ruuminurk sr steradiaan dim =1 Näide 6. potentsiaalide vahe. mag. SI süsteemi ühikuks saime [Q]SI = A s = C. U.4. mahtuvus C F farad dim C = L-2M-1T4I2 magnetvoog. Pikkuse mõõtmiseks kasutatakse toll’i. SI süsteemi põhiühikute asendamisel dimensioonvalemisse saame pinge ühikuks SI süsteemis [U ]SI m 2 kg s 3 A 1 . Takistus R oom dim R = L2M T-3I-2 el. Dimensioonvalem pinge jaoks avaldub järgmiselt: dim U L2 M T 3 I 1 . V volt dim U = L2M T-3I-1 elektromotoorjõud el. Seda ühikut nimetatakse voldiks. induktsiooni voog Wb veeber dim = L2M T-2I-1 magnetvoo tihedus. magn. . Näide 4. jard’i. Suurus Tähis Mõõtühik Ühiku SI dimensioonvalem nimetus el. et laeng Q avaldub valemiga Q = I t. Seetõttu on otstarbekas omada ka mitmesuguse suurusega ühikuid sama liiki füüsikalise suuruse mõõtmiseks. Eespool nägime. Suured ja väikesed ühikud Mõõdetavate suuruste väärtus võib olla kord suur ja kord väike.pinge. mere miil’i: 9 . enamlevinud elektriliste ja magnetiliste suuruste mõõtühikud ja dimensioonvalemid SI süsteemis. Tabel 3. potentsiaal. miili’i. Dimensioonvalemiks võime seega kirjutada dim Q = T I. Näide 7.

USA). pour tous les peuples. Kasutatavate kümnendliidete selgitus on toodud tabelis 4.3048 m = 12’’ 1 jard = 0. Tabel 4. Mõõtmisteooria alused toll: 1’’ = 0. Y 10-24 jokto. n 6 -6 10 mega. kõigi riikide jaoks” (prantsuse keeles: pour tous les temps. Niisugusteks mõõtühikuteks said meetermõõdustiku ühikud. E 10 atto.9144 m = 3 jalga = 36’’ miil = 1 609. p 9 -9 10 giga. Hoolimata meetermõõdustiku ilmsetest eelistest kasutatakse mitmetes maades tänaseni kohalikku süsteemi (Inglismaa.344 m= 1 760 jardi = 5 280 jalga = 63 360’’ mere miil: 1 nam 1 850 m 2 025 jardi 6 080 jalga 72 900’’ Oleks hea. Aste Nimetus Tähis Aste Nimetus Tähis 1024 jotta. mis loodi Prantsuse revolutsiooni ajal 1791. G 10 nano. d 10 . z 18 -18 10 eksa. Kümnendliited kordsete mõõtühikute moodustamiseks. P 10 femto. M 10 mikro- 3 -3 10 kilo.aasta kevadel “kõikideks aegadeks. m 102 hekto. kõigile inimestele. Z 10-21 zepto. h 10-2 senti. Meetermõõdustiku ehk kümnendsüsteemi oluliseks omaduseks on see. c 101 deka. f 12 -12 10 tera. kui ühtedelt ühikutelt teistele üleminek oleks võimalikult lihtne. et ühe ja sama suuruse erinevad mõõtühikud suhtuvad üksteisesse nagu kümne täisarvulised astmed. k 10 milli. pour tous les pays). y 1021 zetta. T 10 piko. a 15 -15 10 peta.0254 m 1 jalg = 0. da 10-1 detsi.

Määramatuse tähises antakse sulgudes suuruse tähis. reaalses elus ei saa me enamasti teada tema tegelikku väärtust. Näide 2. Mõõtmisteooria alused 2. Mõõdise all mõistetakse üksikmõõtmise või –vaatluse töötlemata tulemust. Oletame. mis on kooskõlas antud konkreetse mõõdetava suuruse definitsiooniga. Siis võime mõõtetulemuse koos tema määramatusega üles kirjutada kujul l = 76. Mõõtetulemus on mõõteväärtus koos (mõõte)määramatusega. Nüüd võime mõõtetulemuse koos tema määramatusega üles kirjutada kujul l = 77 m u(l) = 2 m. Sõna määramatus tähendab “kahtlust” ja seega mõiste mõõtemääramatus oma laiemas tähenduses väljendab kahtlust mõõtetulemuse kehtivusse. me saame anda ainult hinnangu selle suuruse väärtuse jaoks koos hinnanguga väärtuste võimaliku jaotumise kohta. Mõõtemääramatus (pr. Tulemuseks saime 77 m ja mõõtemääramatuse hinnanguks 2 m. milles asub mõõdetava suuruse tõeline väärtus soovitud (nõutud) tõenäosusega. mida saab anda inimkonna käsutuses oleva parima mõõtevahendi ehk etaloniga.65 m u(l) = 0. viga ja mõõtemääramatus illustreerib joonis 17.65 m ja mõõtemääramatuseks saime 0. et mõõtsime sama keerupaari kaabli pikkuse kasutades käte siruulatust. Viga on ideaalsuurus.04 m. Tõeline väärtus ja mõõdis. Mõisteid mõõdis ja mõõdetava suuruse tõeline väärtus. Mõõtetulemuse x ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse xt vahe on mõõtetulemuse viga. mille määramatusega on tegemist. Hinnangut. x = x – xt . Viga ja määramatus Mõõdetava suuruse tõeline väärtus on väärtus. siis saadakse juba mõõteväärtus. die Unsicherheit. Saame anda ainult tõenäosusliku hinnangu väärtuste vahemiku kohta. s. ingl. Selle väärtuste vahemiku ulatust iseloomustab mõõtemääramatus. sks.04 m. die Me unsicherheit) – mõõtetulemusega seotud parameeter.t oluline on kogu vahemik mõõteväärtus – mõõtemääramatus kuni mõõteväärtus + mõõtemääramatus. Tõeline väärtus on ideaalsuurus. uncertainty of measurement. 11 . nimetatakse leppeliseks tõeliseks väärtuseks xl. Kui mõõdisele lisatakse parand või leitakse mõõdiste aritmeetiline keskmine. et mõõtsime mõõdulindiga keerupaari kaabli pikkuseks 76. Seda mõõtmise teel antud hinnangut mõõdetava suuruse väärtuse kohta nimetatakse mõõdiseks või mõõteväärtuseks. mis iseloomustab mõõtetulemusele omistatavat mõeldavate väärtuste hajumist. Näide 1. Me ei saa seda eksperimentaalselt määrata. Oletame. incertitude de mesure.

p = 95 % korral on kattetegur k = 1. Usaldusnivoo näitab. millest võiks nimetada ebatäpsust skaalanäiduga mõõtevahendi lugemi võtmisel mõõtevahendi piiratud lahutusvõimet ja/või madalat tundlikkuse läve mõõtevahendi kaliibrimisel kasutatud etalonide ja etalonainete ebatäpseid väärtusi mõõteprotsessis vajalike konstantide ja parameetrite väärtuste ebatäpsust lähendeid ja eeldusi. nimetatakse liitmääramatuseks (combined uncertainty). Näide 3. Mõõtepraktikas on määramatusel palju võimalikke allikaid. ja 32 juhul 100-st väljaspool nimetatud vahemiku (vaata joonis 1). aga kui meil puuduks info mõõtemääramatuse kohta.u xm + u Joonis 1. siis ei saaks me sellele küsimusele vastata. 12 . Usaldusnivoo 68%. Näiteks usaldusnivoo 68% näitab. Usaldusnivoo tõstmiseks kasutatakse kattetegurit. Tema arvulise väärtuse saab leida ruuteeskirja järgi: uC u A2 u B2 . kui suure tõenäosusega asub leppeline tõeline väärtus xl vahemikus xm – u kuni xm + u. õigem? Ilmselt on mõõdulindiga mõõtes saadud tulemus täpsem. 68 % 32 % xl xl xm x xm . Normaaljaotuse eeldusel on usaldusnivoo p = 90 % korral kattetegur k = 1.96 ja usaldusnivoo p = 99 % korral k = 2. Mõõtetulemuse määramatus koosneb paljudest komponentidest. B . Kattetegur k sõltub mõõtetulemuste jaotusest ja soovitavast usaldusnivoost. Siin tähistab xm mõõtetulemust.65. Mõõtmisteooria alused Kummas näites saadud tulemus on parem. mis on saadud paljude komponentide väärtuste põhjal.tüüpi määramatus. mis kuuluvad mõõteprotseduuri ja –meetodi koosseisu puudulikke teadmisi keskkonnatingimuste mõjust mõõteprotseduurile jne.58. Seega on määramatuse suuruse kohta käiv info hädavajalik mõõtetulemuse osa. et leppeline tõeline väärtus asub 68 juhul 100-st vahemikus xm – u kuni xm + u. mida hinnatakse statistiliste meetodite abil.tüüpi määramatus. Liitmääramatuse läbikorrutamisel katteteguriga k saadakse laiendmääramatus U: U = k uC . mis jagatakse kahte tüüpkategooriasse: A . Mõõtetulemuse standardmääramatust. mida hinnatakse muul viisil.

t on juhuslik suurus. Antud näites on selle põhjuseks nii juhuvead kui ka vahelduvpinge väärtuse sõltuvus kogu võrgus tarbitavast võimsusest. mis sõltub juhuslikust sündmusest ja mille väärtust pole enne juhusliku sündmuse toimumist võimalik kindlaks määrata.6 U Pinge. Mõõtmisteooria alused 3. millega pannakse paika mõõtetulemusele omistatavate väärtuste kese arvteljel. et mõõtsime multimeetriga füüsikahoones 8 minuti jooksul n = 100 korda vahelduvpinget.2 228 0 1 2 3 4 5 6 7 8 aeg. Sellises käsitluses on mõõteväärtus nagu koordinaat. Katsetulemuste jaotus on kujutatud joonisel 2. siis aritmeetiline keskväärtus avaldub valemiga 13 . Tingituna juhuvigadest on ka üksikmõõtmise tulemus juhuslik suurus. Oletame. Oletame et me mõõtsime suuruse X väärtuse n korda.4 228. Näide 1. Võrgupinge muutumine ajas. /min/ Katsepunktid Keskmine Joonis 2. et vahelduvpinge väärtus ei ole ajas konstantne vaid fluktueerub mingi väärtuse ümber. Mõõtetulemuste kogum annab informatsiooni mõõdetud suuruse võimalike väärtuste tõenäosuslikust jaotusest. Näiteks täringu viske puhul ei tea me kunagi täpselt ette. s. mitu silma saame. Mõõtetulemus kui juhuslik suurus Juhuslik suurus on suurus. Nii on täringuviske resultaat juhuslik suurus. Mõõtetulemus on reaalse katse tulemus.8 228. 228. /V/ 228. Näeme. Hinnatava füüsikalise suuruse iseloomustamiseks võime enamasti kasutada aritmeetilist keskväärtust.

Tuleme tagasi vahelduvpinge mõõtmise näite juurde (joonis 2).502 228. n n kus xi on üksikmõõtmiste tulemused. Histogrammi rõhtteljele kantakse mõõtetulemuste vahemike Ei otspunktidele (või keskpunktidele) vastavad väärtused. mitu korda mõõdetav suurus satub igasse lõiku ja joonistame iga lõigu kohale tabamuste arvuga võrdelise tulba. Histogrammi ehitamiseks peame kogu mõõtetulemuste esinemise vahemiku jagama võrdseteks lõikudeks x. Mõõtmisteooria alused n xi x1 x2 xn i 1 x .77.1.100 228.636 21 9 228. Loendustabel histogrammi joonistamiseks Jrk Lõikude rajaväärtused ni [V] 1 228.167 3 2 228. mitu korda mõõtetulemus igasse lõiku sattus. püstteljele kantakse suurused ni /(n· E).703 12 10 228. Tabel 5. Histogrammi ehitamine.502 18 7 228. millest vähim oli Emin = 228.234 3 3 228.368 7 5 228. seejärel loendame.301 228. mis näitab.301 8 4 228.167 228. Neid erinevusi x xi xi nimetatakse hälveteks.435 14 6 228. mis satub lõikku Ei. Vahemike arv valitakse tavaliselt ligikaudu võrdseks ruutjuurega mõõtmiste arvust. 14 .368 228.569 228. Jagame mõõtetulemuste vahemiku Emin … Emax 100 10 lõiguks.435 228. kus ni on mõõtmiste arv. kui sageli esinevad ühed või teised tulemused. Seejärel loendame. Histogramm on tulpdiagramm. Näide 2. Histogramm Mõõtetulemuste e mõõdiste jaotumist keskväärtuse ümber saab kirjeldada histogrammiga. Oma katses saime 100 lugemit.770 4 Tabeli alusel joonistame histogrammi (joonis 3). 3.234 228. o Üksikmõõtmiste tulemused erinevad keskväärtusest. Tulemused on esitatud tabelis 5. Selliselt valitud ühikute kasutamisel on histogrammi alune pindala võrdne ühega (joonis 4).10 V ja suurim Emax = 228.703 228.636 228.569 10 8 228.

2 228. 4 3 ni/(n· E).3 228. Histogrammi näide. /V-1/ 2 1 0 228.6 228.8 E .4 228. /V/ Üksikmõõtmiste histogramm Joonis 4.5 228.7 228. Histogrammi ehitamine. 15 . Mõõtmisteooria alused Joonis 3.1 228.

33 1. 3. n kus xt on mõõdetava suuruse tõeline väärtus. et suurust ja tema dispersiooni on väga ebamugav võrrelda.2.5 Mõõtmisi 100000 tulpade_arv 317 Tõenäosuse tihedusfunktsioon Kmin Kmax 2.n n xi . Seetõttu kasutatakse mõõtmisteoorias mõõdiste hajumise iseloomustajana positiivset ruutjuurt dispersioonist – standardhälvet.2 228. Dispersioon ja standardhälve Mõõtetulemuste hajumist iseloomustab parameeter mida kutsutakse dispersiooniks: n 2 ( xi xt ) i 1 Dx . Üksikmõõtmiste histogramm 3. Näeme. n 16 . Tõenäosuse tihedusfunktsioon on tähistatud sinise joonega.4 228.8 229 Mõõdised Üksikmõõtmiste histogramm . Mõõtmisteooria alused Mõõtmiste arvu suurendades ja samal ajal vahemiku laiust vähendades (joonis 5) sulavad piirjuhul ni tulpade tippud siledaks kõveraks f ( x) lim x 0 . Selle parameetri puuduseks on tema dimensioon – suuruse dispersiooni dimensiooniks on suuruse enda dimensioon ruudus.17 0 228 228. Mõõtmiste suure arvu korral saab suuruse x ehk standardhälbe (ruutkeskmine hälve vanemas kirjanduses) leida valemist n ( xi xt ) 2 i 1 x . Joonis 5.6 228. Saadud kõverat f (x) nimetatakse tõenäosuse tihedusfunktsiooniks (joonis 5 sinine joon).

et saime võrgupinge mõõtmisel sellise tulemuse nagu on näidatud joonisel 7.2 228. mis jäävad nende kahe visiirjoonega piiratud alast väljapoole. et üksikmõõtmiste eksperimentaalne standardhälve peaaegu ei sõltu mõõtmiste arvust (vaata eelmist valemit!). ta iseloomustab mõõtmismeetodi täpsust. võib lugeda ekseteks.4 228. kohtadel E 3sE ja E 3sE .33 1.8 229 Mõõdised Üksikmõõtmiste histogramm . Matemaatiline standardhälve on piirjuht eksperimentaalsest standardhälbest: x lim n sx Üksikmõõtmiste histogramm 3. Seetõttu kasutatakse standardhälbe ligikaudse hinnanguna eksperimentaalset standardhälvet: n ( xi x ) 2 i 1 sx . Kuidas ekset ära tunda? Vaatame järgmist näidet. Ekse Mõnikord juhtub. Kõik mõõtetulemused. et mõõtetulemuste hulka satub ilmselgelt vale mõõdis ehk ekse. Mõõtmisteooria alused Praktikas pole mõõtmiste arv tavaliselt väga suur. Joonis 6.5 Mõõtmisi 100000 tulpade_arv 317 Tõenäosuse tihedusfunktsioon Kmin Kmax 2. n 1 Oluline on märkida. 3. Oletame.17 2•Sx 0 228 228. Lisame sellele joonisele kaks visiirjoont. 17 .3. samuti pole teada mõõdetava suuruse tõelist väärtust.6 228. Üksikmõõtmiste standardhälve. Üksikmõõtmiste standardhälbe ulatus võrrelduna jaotusfunktsiooni laiusega on näha joonisel 6.

18 V (sest E > E 3sE ). 229.96 V (sest E < E 3sE ).6 228. Samamoodi on juhuslik suurus ka juhuslike suuruste aritmeetiline keskmine. lisades asjakohase märkuse mõõtmiste protokolli. igaühes n mõõtmist. Selline jämeda veaga tulemus tuleb edasisest andmetöötlusest kõrvaldada.8 0 1 2 3 4 5 6 7 8 aeg.2 E -3 s 228 227. n 18 . ekse. Näiteks kui on tehtud N mõõteseeriat. et üksikmõõtmise tulemus on juhuslik suurus. Ekse on põhjustatud mõõtja hooletusest. tähelepanematusest või mõnikord ka digitaalset mõõtesüsteemi mõjustanud häirest.2 E+3 s 229 228.8 Pinge.4 228. et x ja x on seotud valemiga x x . ja leitud kõik N keskväärtust x j . Võrgupinge muutumine ajas. /V/ 228. E = 227. Aritmeetilise keskmise standardhälve ja A–tüüpi määramatus Siiani rääkisime. siis seeriate aritmeetilise keskmise standardhälbe saab leida valemist N ( xi xt ) 2 i 1 x N Matemaatilises statistikas näidatakse.4. Mõõtmisteooria alused Antud näites on meil kaks ekset: E = 229. /min/ Katsepunktid Keskmine Joonis 7. 3.

et tulemuse sellesse vahemikku sattumise tõenäosus on 65. siis saab teda vähendada mõõtmiste arvu suurendades. n sx ( xi x) 2 i 1 uA x sx .035 + 0.1 228. Seda protseduuri illustreerib keskväärtusest ühe standardhälbe kaugusele jäävate tulemuste tõenäosuse leidmise näite varal joonis 8.18 + 0. Usaldusnivoo leidmine histogrammi alusel Tõenäosust tulemuse sattumiseks mingisse vahemikku saab hinnata. Saadud tulemus lubab hinnata aritmeetilise keskmise erinevust tõelisest väärtusest ka üheainsa seeria põhjal.8 E .5% 3 2 1 0 228.6 228. /1/V/ 4 p = 0.10 + 0.655. n n(n 1) 3. et mõõdetava suuruse hinnanguna kasutatakse enamasti aritmeetilist keskmist.2 228. 19 . mis koosneb n mõõtmisest: n sx ( xi x) 2 i 1 sx n n(n 1) 1 Kuna suurus sx on võrdeline .4 228.14 + 0.3 228. ni/( E n). /V/ Joonis 8. n Eespool nägime.5.7 228. Histogrammi roheliseks värvitud osa pindalaks saame 0. mis valitaksegi määramatuse statistilise komponendi – A-tüüpi määramatuse – väärtuseks. Mõõtmisteooria alused Analoogiliselt on seotud omavahel aritmeetilise keskmise standardhälbe hinnang ja mõõdise eksperimentaalne standardhälve. Usaldusnivoo hindamine histogrammi aluse pindala mõõtmise teel. kui mõõta histogrammi alune pindala (graafiku ühikutes!) selle vahemiku ulatuses.5%.20 = 65. Selle keskmise hindamise täpsust iseloomustab keskmise standardhälve.5 228. mis tähendab.

73 % sündmustest (vt. Mõõtmisteooria alused 4. Mida väiksem on x seda kitsam ja kõrgem on f (x) graafik. punktid kus kumerus läheb üle nõgususeks. x 68.45 % ja vahemikku x # 3 x 99. x 2" 2 2 x kus x on parameeter.2. et vahemikku x# x jääb 68. ka joonis 9).3 x+ x 2•Sx x-2 x 95. Ühtlane jaotus Vaatleme nüüd teist olulist jaotust – ristkülikjaotust e. mis iseloomustab kõvera laiust ja mis on arvuliselt võrdne standardhälbega. Graafiku alust pindala mõõtes saab näidata. Mida suurem on x seda laiem ja madalam on f (x) graafik. jaotusfunktsiooni hüpoteesi kontrollimine 4. Tõenäosuse tihedusfunktsioon normaaljaotuse korral. x.5% x+2 x x-3 x+3 x x 99.2 on kujutatud joonisel 4. mis on saadud eksperimendist leitud keskväärtuse ja standardhälbe asendamisel valemisse 2. 4. 20 .1. Vahemikku x # 2 x jääb 95. ühtlast pidevat jaotust (joonis 10). Jaotusfunktsioonid.7% x Joonis 9.t. Tõenäosuse tihedusfunktsiooni graafik. Gaussi kõveral vastavad punktidele x x ja x x käänupunktid. s. Analüütilisel kujul avaldub normaaljaotus valemiga 1 ! ( x x) 2 f ( x) exp . Normaaljaotus Paljudes rakendustes loetakse juhuslike suuruste jaotus ligilähedaseks Gaussi ehk normaaljaotusele.27 % sündmustest.

Kolmnurkjaotuse dispersioon  2 avaldub valemiga D . x x + x Joonis 10. x x+ x x .3. Standardhälbe väärtuseks saame selle jaotuse korral 6 D 0. 6 21 . Standardhälbe väärtuseks saame selle jaotuse korral 12 3 D 0. ei ole enam kõik sündmused võrdtõenäosed – keskele satub tulemus suurema tõenäosusega kui jaotuse äärtesse. x x+ x x . Sellise jaotuse dispersioon avaldub valemiga D $ xt ( xt )% 2 2 . Kolmnurkjaotuse korral. 3 4.41  x  . Kolmnurkjaotus. erinevalt ühtlasest jaotusest.58  x  . 65 % xl x. Mõõtmisteooria alused 58 % xl x. x x + x Joonis 11. Ühtlase jaotuse korral on kõik sündmused võrdtõenäosed. Ristkülikjaotus. Kolmnurkjaotus Vaatleme nüüd kolmandat olulist jaotust – kolmnurkjaotust (joonis 11).

8 229 Mõõdised Mõõdised Üksikmõõtmiste histogramm . Ühtlase jaotuse korral annab anloogiline arvutus usaldusnivooks 58%: x x & f ühtlane jaotus ( x)dx 0. Kas see suurus on jaotunud normaaljaotuse kohaselt? 22 . Matemaatika terminites tähendab see meile huvipakkuvas vahemikus määratud integraali arvutamist jaotusfunktsiooni avaldisest.4.683 x x x x x Vastav osa normaaljaotuse kõvera alla jäävast graafikust on joonisel 9 värvitud roheliseks.3%: x x x x 1 ! ( x x) 2 & f ( x)dx & 2" exp 2 x2 dx 0. Mõõtmisteooria alused 4.9 kolmnurkjaotuse eeldusel.17 0 0 228 228. Üksikmõõtmiste histogramm Üksikmõõtmiste histogramm 3.5 Mõõtmisi 50 tulpade_arv 8 Tõenäosuse tihedusfunktsioon Mõõtmisi 500 tulpade_arv 23 Tõenäosuse tihedusfunktsioon Kmin Kmax Kmin Kmax 2. Normaaljaotuse korral saame usaldusnivooks 68. kõigepealt normaaljaotuse hüpoteesi kontroll. tuleb standardhälvet korrutada katteteguriga. Joonis 12 kujutab normaaljaotuse alusel jaotunud suurust. Joonis 12. et väikese arvu mõõtmiste korral on kokkulangevus normaaljaotuse analüütilise kõveraga väga ligikaudne.4 228.33 2.96 normaaljaotuse eeldusel.2 228. k = 1.8 229 228 228.6 228.65 ühtlase jaotuse eeldusel ja k = 1. 4.5 3. Kolmnurkjaotuse korral saame usaldusnivooks 65%: x x & f kolmnurkjaotus ( x)dx 0. Soovides anda vahemikhinnangut kõrgemal usaldusnivool.4 228.2 228. Praktikumis kasutatava usaldusnivoo p = 95 % korral on kattetegur k = 1. Üksikmõõtmiste histogramm . Seejuures on näha.33 1. Jaotusfunktsiooni hüpoteesi kontrollimine Metroloogia esimene ülesanne on jaotusfunktsiooni hüpoteesi kontroll. Järgnevalt leiame usaldusnivoo tulemuse sattumiseks maksimaalselt ühe standardhälbe kaugusele keskväärtusest. Allpool toodud joonised illustreerivad jaotusfunktsiooni hüpoteesi kontrollimise ülesannet.17 1.5. kusjuures otsitavaks on määratud integraali rajaväärtuses sisalduv kattetegur.6 228.65 x x Vastav osa kolmnurkjaotuse kõvera alla jäävast graafikust on joonisel 11 värvitud roheliseks. Kattetegurite sellised väärtused saadakse jaotusfunktsiooni aluse pindala leidmise (jaotusfunktsioonist määratud integraali arvutamise) pöördprotseduuriga.58 x x Vastav osa jaotusfunktsiooni kõvera alla jäävast graafikust on joonisel 10 värvitud roheliseks. Usaldusnivoo hindamine jaotusfunktsiooni alusel Analoogiliselt usaldusnivoo leidmisele histogrammi aluse pindala mõõtmise teel saab usaldusnivood hinnata ka jaotusfunktsiooni alust pindala mõõtes.

33 1.6 228. Mõõtmisteooria alused Kas joonisel 13 kujutatud suurus on jaotunud normaaljaotuse hüpoteesi kohaselt? Ilmselt mitte.2 228.4 228.8 229 Mõõdised Üksikmõõtmiste histogramm .33 1. Üksikmõõtmiste histogramm 3.4 228.17 1. 23 .5 Mõõtmisi 100000 tulpade_arv 317 Tõenäosuse tihedusfunktsioon Kmin Kmax 2.8 229 Mõõdised Mõõdised Üksikmõõtmiste histogramm . Joonis 14.33 2.2 228.6 228. kolmnurkjaotuse või normaaljaotuse järgi? Vastus: ilmselt kolmnurkjaotuse alusel.33 1. Kas see suurus on jaotunud ühtlase jaotuse kohaselt? Mis jaotuse kohaselt on jaotunud joonisel 15 kujutatud suurus? Kas ühtlase jaotuse. Üksikmõõtmiste histogramm 3. Joonis 16 kujutab ligikaudu normaaljaotuse järgi jaotunud suurust.17 0 0 228 228.17 0 228 228.8 229 Mõõdised Üksikmõõtmiste histogramm .2 228.17 0 228 228.6 228.5 Mõõtmisi 100000 tulpade_arv 317 Tõenäosuse tihedusfunktsioon Kmin Kmax 2.5 Mõõtmisi 50 tulpade_arv 8 Mõõtmisi 500 tulpade_arv 23 Tõenäosuse tihedusfunktsioon Tõenäosuse tihedusfunktsioon Kmin Kmax Kmin Kmax 2.6 228.4 228. Üksikmõõtmiste histogramm .8 229 228 228.4 228. Joonis 13. Kas see suurus on jaotunud normaaljaotuse kohaselt? Üksikmõõtmiste histogramm Üksikmõõtmiste histogramm 3.5 3.2 228. Järgmisena kontrollime ühtlase jaotuse hüpoteesi – seekord edukalt (joonis 14).

Üksikmõõtmiste histogramm . Üksikmõõtmiste histogramm 3.2 228. kolmnurkjaotuse või normaaljaotuse järgi? Vastus – ligikaudu normaaljaotus. Joonis 16.5 Mõõtmisi 100000 tulpade_arv 317 Tõenäosuse tihedusfunktsioon Kmin Kmax 2. Mis jaotuse kohaselt on jaotunud see suurus? Kas ühtlase jaotuse.33 2.17 0 0 228 228.6 228. Mõõtmisteooria alused Üksikmõõtmiste histogramm Üksikmõõtmiste histogramm 3.33 1.8 229 228 228.2 228.8 229 Mõõdised Mõõdised Üksikmõõtmiste histogramm .33 1.4 228.8 229 Mõõdised Üksikmõõtmiste histogramm .6 228.17 1. Mis jaotuse kohaselt on jaotunud see suurus? Kas ühtlase jaotuse.17 0 228 228. Joonis 15.4 228.5 Mõõtmisi 500 tulpade_arv 23 Mõõtmisi 100000 tulpade_arv 317 Tõenäosuse tihedusfunktsioon Tõenäosuse tihedusfunktsioon Kmin Kmax Kmin Kmax 2. kolmnurkjaotuse või normaaljaotuse järgi? Vastus – kolmnurkjaotuse alusel.6 228. 24 .4 228.2 228.5 3.

ei mõjusta vähemtäpsete andmete lisamine mõõtetulemust oluliselt. Võrdetegur võib olla suvaline.80(0. Mõõtmisteooria alused 5. Kaalutud keskmiste meetod Praktikas hinnatakse sageli üht ja sama füüsikalist suurust erinevates tingimustes või erinevate meetoditega. gi i =1 kus gi on i-nda tulemuse kaal ja n on mõõtmiste arv. u 2 ( xi ) C Kaalutud keskmise määramatuse leiame valemist 1 uC ( x ) n . Nagu näha. 25 .640(0. kaalutud keskmine: n g i xi i =1 x n . Näide: Olgu kahe erineva meetodi abil leitud ühe ja sama suuruse väärtused x1 = 4.12 0. gi i =1 Kaalutud keskmine osutub alati täpsemaks kui ka kõige täpsem üksiktulemus xi. et keskmise tulemuse arvutamisel tuleks täpsemaid tulemusi arvestada suurema kaaluga kui vähemtäpseid.6 25 4.089 100 25 Lõpptulemuseks saime x 4.8 x 4.60(0. On selge. tavaliselt võetakse ta võrdseks ühega.20) Arvutame 1 1 g1 100 ja g 2 25 0. Sel juhul 1 gi . kusjuures üksiktulemuste määramatused osutuvad erinevateks. Sellisel juhul ei arvutata mitte tulemuste aritmeetilist keskmist.10) x2 = 4. Aritmeetiline keskmine oleks märksa halvem hinnang kui täpsem tulemus üksinda. vaid nn. mis on võrdelised üksikmõõtmiste määramatuste ruutude pöördväärtustega. Võimaluse selleks pakub kaalutud keskmiste meetod.089) .2 2 100 4.640 100 25 1 uC ( x ) 0. Kaaludeks gi võetakse arvud.

Selliste juhuslike efektide tõttu saame kordusmõõtmisel varasemast erineva tulemuse. vea täpne väärtus pole teada. Hälbest vabaneda saab randomiseerimise teel. Sellised efektid võivad esineda juhtudel. Reaalsete mõõtmiste puhul kasutame katsetulemuste hajumise ulatuse iseloomustamiseks A-tüüpi määramatust. Süstemaatilised efektid Süstemaatilised efektid võib jagada kolmeks: 1. elektromotoorjõu mõõtmisel voltmeetri sisetakistuse arvestamata jätmine. keha massi hindamisel üleslükkejõu arvestamata jätmine. kui traadis on mingi pragu või mittehomogeensus.1. mille põhjused on teada ja millede suurusi on võimalik piisavalt täpselt hinnata. püütakse süstemaatiline hälve muuta osaliselt või täielikult juhuslikuks. kust saab leida vajaliku väärtuse parandi (või parandusteguri) jaoks. Efektid.2. s. Mõnikord võib meil tegemist olla ka multiplikatiivse veaga.t.t. kus Q on multiplikatiivset süstemaatilist viga arvestav parandustegur. millede olemasolu on meile teadmata. Võimaluse korral tuleb seda liiki efektid kindlasti kõrvaldada või äärmisel juhul kompenseerida parandite abil. veaga mis kasvab võrdeliselt mõõtetulemuse kasvuga. kuid suurused mitte. Sel juhul ei kirjelda traaditüki takistus õigesti materjali elektrijuhtivust. Aditiivne parand ei sõltu mõõtetulemuse väärtusest. Lihtsaks näiteks oleks traadi eritakistuse hindamine juhul. Sellist süstemaatilist viga saab vähendada. Need on põhjustatud ebatäpsest gradueerimisest. s. Seejuures on parand ainult süstemaatilise vea hinnanguks. Traadi näite puhul tuleks mõõta paljude traaditükkide takistus ja leida nende keskväärtus. Juhuslikku viga pole võimalik kompenseerida parandi abil. Mõõtmisteooria alused 6. Üldjuhul on parandatud tulemus esitatav kujul ~ x Q x q. kus q on aditiivset süstemaatilist viga arvestav parand. Efektid. kui kontrollime mõõteriista mõne teise tunduvalt täpsema mõõteriistaga ja koostame vastava parandite tabeli. NB! Tuletame meelde. Juhuslikud ja süstemaatilised efektid 6. Sellisel juhul tuleb parandatud mõõtetulemuse saamiseks mõõtetulemus parandusteguriga läbi korrutada ~ x Q x . termomeetri skaala võib olla nihkes. Juhuslikud efektid Juhuslik viga on põhjustatud mõõtetulemust mõjutavate parameetrite stohhastilisest muutumisest. 3. Nihkes skaalaga seadmete kasutamiseks lisatakse taatlemisel seadme dokumentatsioonile parandite tabel. 6. Siia alla käivad kõik riistavead. Teadaoleva (aditiivse) süstemaatilise vea arvestamisel saame mõõtetulemuse parandatud väärtuseks ~ x x q . Näiteks testri 0 võib olla paigast ära. kui kasutatakse uut mõõtmismeetodit või kui on tegemist äärmiselt keeruliste mõõtmistega. millede põhjused on teada. küll aga saab teda vähendada kordusmõõtmiste arvu suurendamisega. 2. Efektid. et ka A-tüüpi määramatus väheneb mõõtmiste arvu kasvades. Juhuslik mõõteviga on ideaalsuurus. 26 .

viga. parand ja mõõtemääramatus illustreerib joonis 17. Mõistete mõõdis ja mõõdetava suuruse tõeline väärtus. 27 . parand ja mõõtemääramatus illustratsioon. Mõõtmisteooria alused Mõisteid mõõdis ja mõõdetava suuruse tõeline väärtus. viga. Parandamata Parandatud mõõdised mõõteväärtused Mõõdiste uC standardhälve uA Juhuslik viga PARAND Viga Parandatud mõõte- väärtuste jaotus Tõeline Mõõdiste väärtus eeldatav jaotus Süstemaatiline viga Joonis 17.

2. mis võimaldab saada mõõteandmeid vaatlejale vahetult tajutaval kujul. kuna puudub näiduseadis. Mõõteriist on mõõtevahend. mõõtemuundurid. millel on normeeritud metroloogilised omadused ja mis on ette nähtud mõõtmiseks. Näide: osutmõõteriistad. edastamiseks ja pole varustatud vahendiga vaatlejale vahetu info saamiseks. näiteks joonlauad. mitmeväärtuselised mõõdud. Näide: mõõtevõimendid. Mõõtmisteooria alused 7. 28 . abimõõtevahendid. Näide: termopaar. 3. Mõõteriista näide. Joonis 18. Mõõtemuundur on ette nähtud mõõteinfo saamiseks. takistussalved. normaalelement. Digitaalnihik. mõõteriistad (mõõturid). 5. Mõõtemuundurite eriliigiks on andurid esmase mõõteinfo saamiseks. 4. muundamiseks. Joonis 19. multimeeter (joonis 19). näiteks kaaluvihid. mõõdud: üheväärtuselised mõõdud. Mõõtevahendid jaotatakse viide rühma: 1. nihik (joonis 18). Mõõtevahendid ja nende lubatud vigade normeerimine Mõõtevahendid on tehnilised vahendid. Mõõdud on seadeldised mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks. klaas-vedelik termomeetrid. Näide: kaaluvihid. mõõtesüsteemid või -kompleksid või seadeldised. Multimeeter. niiskusmõõtja mahtuvuslik andur. Mitmeväärtuselise mõõdu näitena võime vaadelda nihiku haarade vahele jäävat lõiku.

aga mõõteriista säilimine mõõtmiskõlbulikuna on veel tagatud. Kõige tähtsam nendest on põhiviga. mõõtmised ise tehakse aga potentsiomeetri sisese pingeallikaga. tundlikkuse. need kehtestatakse individuaalselt igale mõõteriistale (temperatuuri–. Normaal-.000 ± 0. normaaltingimused x töötingimused hoiutingimused kahjustavad tingimused Joonis 20.005)'C.ja töötingimused Iga mõõtevahendi juurde kuulub pass ja rida dokumente. Näiteks kuivelemendi elektromotoorjõu määramise töös kasutatakse normaalelementi elektromotoorjõu standardi reprodutseerimiseks. niiskuse–. Mõõtesüsteem on mitmest eelpoolmainitud mõõtevahendist koostatud seadeldis. Hoiutingimuste piirkonnas mõõteriistaga enam mõõta ei saa. töö-. Näiteks etalonnormaalelemendi puhul on lubatud temperatuurivahemik (23. nn. Põhiviga on maksimaalselt lubatud viga normaaltingimustel. mis normeerivad mõõtepiirkonna(d).1'C kuni ± 5'C. millega kontrollitakse mõõteriista töötingimusi.1. Mõõtevahenditele on kehtestatud lubatud mõõtevead. Normaal. töö-. Mõõteriista normaal-. toitepinge vahemik jne. õhurõhu–. lisaviga. 7. töötingimused. hoiu. Töötingimustes lisandub täiendav viga. Kahjustavate tingimuste piiri ületamisel mõõteriist rikneb. Universaalseid normaaltingimusi ei ole. mõõtevea jne. hoiutingimused.ja kahjustavate tingimuste omavaheline vahekord. normaaltingimused. mõõtediapasooni. füüsikalisi mõjureid jne. Mõõtmisteooria alused Abimõõtevahendid on seadmed. Tavalistel seadmetel on see 20'C või 23'C ümbruses ± 0. hoiu.). .ja kahjustavate tingimuste vahekorda illustreerib joonis 20. Normaaltingimustes on mõõteriist kõige täpsem.

ja mõõteriista puhul valemiga x xnait xl . aga samuti teised täpsust mõjutavad omadused vastavalt mõõteliikidele kehtestatud standardile. kus xnait on mõõteriista näit. Mõõtevahendi täpsusklassi väljendavaks üldistatud karakteristikuks võib olla suhtpõhiviga. Selleks üldistatud karakteristikuks võib olla absoluutpõhiviga.5 0. mis määrab tema suurima lubatava põhi.ja lisavea. sageduse. temperatuuri ja õhuniiskuse väärtused. Vene päritolu seadmetel võib olla suhtpõhivea tähiseks ka venekeelne sõna KLASS (joonis 21). Absoluutviga defineeritakse mõõdu puhul valemiga x xnom xl .5%. Täpsusklassina kasutatakse absoluutviga peamiselt mõõtude puhul. Suhtviga 0. 30 . milliste täidetuse juures manomeetriga võib töötada: Specifications Parameter Min Typ Max Unit Mains supply voltage (230V-setup) 190 230 242 V Mains supply voltage (120V-setup) 99 120 130 V Frequency 50 60 Hz Power consumption 9 W ambient temperature (working) 0 40 'C ambient temperature (storage) -10 50 'C Humidity 0 90 % rel 7. 0. xl Kui täpsusklass on suhtpõhivea kujul.2. siis on seadme esipaneelile või skaalale kantud täpsusklassi tähis (= suhtpõhivea väärtus) ringi sees. Suhtviga defineeritakse valemiga x x 100% . Täpsusklass Mõõtevahendi täpsusklass on mõõtevahendi üldistatud karakteristik. Mõõtmisteooria alused Näide: Wenzel´i manomeetri A200 passis tuuakse toitepinge. kus xnom on nominaalväärtus ja xl leppeline tõeline väärtus.5 Joonis 21.

Näide: Oletame.0.3. 5. ! xnorm * x # +e f 1 (.00125 x näit 20 20 7.25% ± 2 ct.01. 0. % .5 x x näit exp x näit exp 0. x Näide: kl 0. Siis absoluutpõhiviga 0.25 V 2 0. Taandviga defineeritakse valemiga x x 100% . Kasutusel on täpsusklasside rida (1.5.25 E # 6.… Mõõtevahendi täpsusklassi väljendavaks üldistatud karakteristikuks võib olla täpsusklass x detsibellides – kl 20 log .01 V 0.25% Reading ± 2 Digit. Näiteks digitaalse multimeetri viga kujul: ±0. –1.0. ±0.016 V 0. B-tüüpi määramatus Põhimõtteliselt saaks teha statistilisi uuringuid iga mõeldava veaallika kohta: kasutada erinevaid mõõtevahendeid. 2. Reaalses elus poleks selline aja ja ressursikulu enamasti majanduslikult põhjendatud. Mõõteriista lahutusvõime all mõistetakse tema displeil kuvatava mõõdise viimase koha vähimat võimalikku nullist erinevat väärtust.04 V 100 Mõõtevahendi täpsusklass võib olla esitatud konstantide e ja f kaudu kujul: näiteks täpsusklass kujul 0. kus n = 1.0. -meetodeid. Sellist esitust tuleb mõista järgmiselt: Lugemi absoluutpõhiviga on 0.5 dB tähendab et ! kl ! 0.0)·10n. . xnorm kus xnorm on normeeriv väärtus (võib olla näiteks mõõtepiirkonna ülemine piir või skaala pikkus). 1. 6. -mudeleid jne ja anda määramatustele A-tüüpi hinnangu. ±0.02 / 0. 4. et saime multimeetriga mõõtes pinge väärtuseks E = 6. xnait ) Mõõtevahendi täpsusklassi väljendavaks üldistatud karakteristikuks võib olla taandpõhiviga.0. Näiteks 0.25 V. Seadme esipaneelile või skaalale on kantud täpsusklassi tähis (= taandpõhivea väärtus) ilma ringita. Rõhuva enamuse osutmõõteriistade puhul on kasutusel see karakteristik.02 V 0. Mõõtmisteooria alused Digitaalsete mõõteriistade täpsusklassi esitamisel kasutatakse enamasti valemit absoluutvea arvutamiseks.0 jne. Seega on olemas vajadus “muul viisil” saadud määramatusehinnangu järele. Nendest konstantidest tuleks arvutada suhtpõhiviga kasutades valemit: . –2.25% RDG ± 2 D.25 % lugemist pluss kaks korda mõõteriista lahutusvõime. “Muul viisil” saadud määramatusehinnangute puhul võetakse aluseks aprioorne jaotus: 31 .0.5. 3. 2.5 või 1. dB.

kogemused teiste samalaadsete suuruste mõõtmisel ja/või mõõteriistade kasutamisel. siis kasutatakse kolmnurkjaotust. et mõõdised on jaotunud kolmnurkjaotuse alusel. kaliibrimistunnistuses leiduv info. 6 32 . 3 Kui eeldatakse. saadakse B-tüüpi määramatuseks (58% usaldusnivool) x uB x 0. et mõõdised on jaotunud ühtlase jaotuse alusel. Kui mõõteväärtus jääb etalonväärtusest kaugemale kui absoluutpõhiviga. Jaotusfunktsiooni valiku aluseks on: tootja poolt seadme passis antud informatsioon. saadakse B-tüüpi määramatuseks (65% usaldusnivool) x uB x 0. Kui mõõdetava suuruse kohta on rohkem infot ja on põhjust eeldada. siis eeldatakse see olevat jaotunud ühtlase jaotuse alusel. Olemasoleva info õige kasutamine B-tüüpi määramatuse hindamiseks eeldab kogemuste ja üldteadmiste olemasolu – neid saab omandada praktilise töö käigus. et tulemuse sattumine jaotuse keskossa juhtub suurema tõenäosusega kui jaotuse servadesse. Peale aprioorse jaotuse valikut arvutatakse mõõtevahendi täpsusklassi avaldisest absoluutpõhiviga. varasemad mõõtetulemused. loetakse seade korrasolevaks. läheb mõõteriist praaki.41 x. Kui eeldatakse. normaaljaotust või … jaotust. Tööstuslikult valmistatud mõõteriistade puhul põhjendab ühtlase jaotuse eelduse kasutamist mõõteriistade kvaliteedikontrolli läbiviimise viis: mõõdetakse seadmega teatavat etaloniga ette antud väärtust ja kui mõõteväärtus satub etalonväärtusele lähemale kui absoluutpõhiviga.58 x. Mõõtmisteooria alused Kui mõõdetava suuruse kohta on väga vähe infot.

934V .5246 Selle mõõtetulemuse võime kirjutada kujul x = 100. teised üles. siis esitatakse ka tavalise mõõtmise korral määramatus täpsusega kaks tähendusega numbrit.01 0.3476 uC = 0. 3 ja 4 ümardatakse alla. Nulli loetakse tähendusega numbriks. et kõik multimeetriga loetud lugemid on jaotunud ühtlase jaotuse järgi. Mõõtetulemus esitatakse alati määramatuse viimase komakoha täpsusega. 10 400. ISO standardi alusel esitatakse määramatus alati ühe või kahe tähendusega numbri täpsusega: tavalise mõõtmise korral jäetakse alles üks tähendusega number. 2. 0. Näide 3: x = 100. 100 Kokkuleppeliselt eeldame.35(52). Näide 1: 10 400 5 tähendusega numbrit. 0.00 7 tähendusega numbrit. seetõttu pole vahemikhinnangu väljakirjutamisel mõtet suurel arvul kehtivatel kümnendkohtadel. Multimeetri absoluutpõhiveaks saame 0. Mõõtetulemuse esitamine koos määramatuse hinnanguga Määramatuse hinnang mõõtmiste väikese arvu korral on üsna ebatäpne. Arvu alguses olevaid ja ümardamise teel saadud nulle arvu lõpus ei loeta tähendusega numbriks. 3 Oletame.4 . täppismõõtmiste korral jäetakse alles kaks tähendusega numbrit. Näide 2: x = 73. Näide: 32 548 33·103. Saame B-tüüpi standardmääramatuseks (see ei ole statistiliste meetoditega saadud määramatus!) 0.4% + 2 ct. Kehtib ka info säilimise reegel: ümardamise käigus ei tohi tulemus (ega mõõtemääramatus) muutuda rohkem kui 10%.934V uB 0.0382765 Seega mõõtetulemuse võime kirjutada kujul x = 73. Näide 4: Peatükis 3 toodud vahelduvpinge mõõtmise näites kasutatud multimeetri TX3 täpsusklass on esitatud kujul ±(0. Täisarvude ümardamisel kirjutatakse ärajäetud numbrite asemele kordaja 10m.358(38). 104·102 3 tähendusega numbrit. et eksperimendist saime standardhälbeks 33 . Arvude ümardamisel kasutatakse reeglit: arvud 1. täisarvu või kümnendmurru lõpus. 228.485 E 2 .01040 4 tähendusega numbrit.3582768 uC = 0. Tulemused esitatakse ümardatult. kui ta asub teiste arvude vahel. kus m näitab ärajäetud numbrite hulka. Tähendusega numbriteks loetakse alati kõiki numbreid peale nulli. Mõõtmisteooria alused 8.539V .). Kui muutus oleks suurem.

485 V 0.148 sE Siis aritmeetilise keskmise standardhälve s 0. et leppeline tõeline väärtus asub tõenäosusega p = 95 % vahemikus 227.49 V n 100 p 68% uC 0.49(54) V või täiuslikumas kirjaviisis E 228. 65 0 .49(0. k 1. 34 . s. kuid arvesse võtmata jätnud süstemaatilise hälbe.03 mm.5392 0.0152 0.t see on A-tüüpi määramatus uA E sE 0. Laiendmääramatuseks saame siis U 1. Joonisel 18 kujutatud nihiku absoluutpõhiviga on ± 0.539 2 0 . Seega võime oma näite puhul öelda.54 V uA E 0.38 V. p 95%. NB! Tähis # on reserveeritud laiendmääramatuse tähistamiseks ja standardmääramatust sellise tähistusega kirja panna ei tohi! 8. Mõõtmisteooria alused sE 0. Teeme vahelduvpinge mõõtmise näites eelduse.89 V . et tulemused on jaotunud ühtlase jaotuse alusel (sest normaaljaotuse eeldusel leitud A-tüüpi määramatus on mitukümmend korda väiksem kui ühtlase jaotuse eeldusel leitud B-tüüpi määramatus). Tulemuse esitame kujul E (228.015 V . 015 2 0 . . Tulemuse esitame kujul E 228. Järelikult liitmääramatuseks saame uC u A2 u B2 0. ühtlane jaotus.65 näidates ära nii laiendmääramatuse.54 V .148 V n 100 .89) V. E 228. et leppeline tõeline väärtus asub tõenäosusega p vahemikus x U / xl / x U . E 228.60 V / xl / 229.015 V . Näited B-tüüpi määramatuse leidmisest ja vastuse esitamisest Näide: Täpsusklass on esitatud absoluutpõhivea kujul. See on statistiliste E 100 n meetoditega saadud tulemus.49 # 0.1. Siin oleme arvesse võtnud juhusliku hälbe ja mõõteriista ebatäpsuse. normaaljaotus uB 0.54 V . Teame.02 V .54) V . katteteguri kui ka usaldusnivoo.

07 mm.0mV . Osutmõõteriist: volt-apmermeeter.008V .0085 V ja seejärel leiame B-tüüpi  E 1 ( 100 .05 0. 35 . ! 20 * 15.02 Oletame.65 1. Sel juhul avaldame esmalt suhtpõhivea valemist absoluutpõhivea E . Olgu voltmeetri täpsusklass esitatud kujul 0.2 ja skaala ulatus Esk = 3000 mV. et saime selle nihikuga silindri pikkust mõõtes lugemiks 25. Näide: täpsusklass konstantide e ja f kaudu kujul: 0.07(3) mm. Voltmeeteri klass olgu 0.02 0.02 ja oletame.65 0.2 3000 6.7mV . 15.03 mm .03 B 0.  E 100 100 Seejärel leiame ühtlase jaotuse eeldusel B-tüüpi määramatuse 95%-sel usaldusnivool valemist  1. B-tüüpi määramatuse jaoks saame ühtlase jaotuse eeldusel 95%-sel usaldusnivool u x 1. Oletame. E = 2400(6) mV. Näide: Täpsusklass on esitatud taandvea kujul. Mõõtetulemuse võime nüüd esitada kujul 3 3 E = 15. Mõõtmisteooria alused Oletame.05 / 0.080 V. et kasutasime voltmeetri piirkonda Esk = 20 V.65 E 1.0mV uB E E 5.080 ) 100 määramatuse ühtlase jaotuse eeldusel 95%-sel usaldusnivool valemist  1. et mõõtsime voltmeetriga (joonis 22) alalispinge väärtuseks E = 2400 mV. et mõõtsime arvvoltmeetriga vahelduvpinge efektiivväärtuseks Enait = 15. 3 Mõõtetulemuse võime esitada kujul x = 25.080(8) V.0085 uB E 0.65 0.05 / 0.080 # E # +0.65 6. 3 3 Mõõtetulemuse võime nüüd esitada kujul Joonis 22. Sel juhul avaldame esmalt taandpõhivea valemist absoluutpõhivea E Esk E # ja saame 100 E Esk 0.

Xn: Y f (X1. et voolu töö leidmiseks mõõdame pinge E voltmeetriga. 36 . . 9. Otsesed ja kaudsed mõõtmised Mõõtmised võivad olla otsesed või kaudsed. . voolutugevuse I ampermeetriga ja aja t sekundkellaga. Seejuures võivad otsemõõtmised sisaldada arvutusi üleminekukordajate või skaala jaotise väärtuse arvutamiseks.…. . Olgu meil mõõdetud suurused x1. x 2 .. peame peale funktsiooni kuju teadma veel sisendsuuruste määramatuste väärtusi: u(x1). Kaudmõõtmine on mõõtmine. Mõõtetulemuse määramatus kaudmõõtmisel 9. x n ) on kaudmõõdetud suurus. X2.. Näiteks pinge mõõtmine voltmeetriga on otsemõõtmine. Otsemõõtmine on selline mõõtmine.2.1. u(xn). siis leidke kõigepealt analüütiline lahend ja andke suurustele numbrilised väärtused sellest analüütilisest lahendist ALLPOOL. X 2 . Xn). Sõltumatute sisendsuuruste korral avaldub suuruse Y määramatus valemiga 2 2 2 !0 f !0 f !0 f u ( y) u 2 ( x1 ) u 2 ( x2 ) u 2 ( xn ) 0 x1 0 x2 0 xn . Järgnevalt vaatleme kahte erijuhtu – summa ja korrutise määramatuse arvutamist. Seejuures tuleb silmas pidada järgmist: Indeksiga suurusest (Suurus [ indeks) ei suuda MathCAD tuletist arvutada. Analüütilise valemi saamiseks ei tohi teil olla suurustele antud numbrilisi väärtusi. Oletame. sest pinge väärtus saadakse teada vahetult voltmeetri skaalalt.. Sellised arvutused ei muuda füüsikalise suuruse mõõtmist kaudmõõtmiseks. Kaudmõõtmise määramatus sõltumatute sisendsuuruste korral Olgu füüsikaline suurus Y funktsioon sõltumatutest (s. x2. u(x2).t. Kui soovite nii analüütilist valemit kui ka arvulist lahendit. Kui soovite seda siiski teha. kus mõõtetulemus leitakse arvutuste teel (valemi abil) otsemõõdetud suurustest. iluindeksina mis kirjutatakse MathCADi kujul Suurus punkt indeks. mittekorrelleeruvatest) sisendsuurustest X1. Mõõtmisteooria alused 9. Samuti on otsemõõtmine pikkuse mõõtmine joonlaua või nihikuga.….xn. MathCADi keskkonnas käib kaudmõõtmise määramatuse arvutamine samamoodi (vt joonis 23). mille puhul meid huvitava suuruse väärtus registreeritakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt või saadakse vahetult mõõduga võrdlemise teel. siis peate selle indeksi defineerima nn. Soovides leida määramatuse u(y).Töö arvutamine valemist A = E I t on kaudmõõtmine. Arvutatud suurus y f ( x1 .

4.. Korrutise ja jagatise määramatus Olgu meil mõõdetud suurused x1.... ± anxn ja mõõtemääramatus 2 2 2 2 2 2 u y a1 u x1 a2 u x2 . NB! Veendu. 9.. xnan. et viimane valem kehtib sõltumata sellest kas meil on tegemist liikmete summa või vahega. x2.. Summa ja vahe määramatus Olgu meil mõõdetud suurused x1. ± anXn. . . Olgu meil ka valem suuruse Y arvutamiseks: Y = AX1 a1 X2 a2 .. an u xn . Mõõtmisteooria alused Joonis 23. Kaudmõõtmise määramatuse arvutamine MathCADi keskkonnas. x2.3. Sellisel juhul avaldub mõõtetulemus kujul y = Ax1a1 x2a2 . 9. Sellisel juhul avaldub mõõtetulemus kujul y = ± a1x1 ± a2x2 ± .... xn. 37 .... xn. Olgu meil ka valem suuruse Y arvutamiseks: Y = ± a1X1 ± a2X2 ± . Xnan....

. u(xn). astendaja on positiivne) või jagatisega (s. k x2 ) k 1 r1.2 toodud kuju..5. x2. Korrelatsiooniteguri saame arvutada valemist n ( x1. Selleks tuleks ampermeetriga mõõta vahelduvvoolu. Kaudmõõtmise määramatus sõltuvate sisendsuuruste korral Olgu füüsikaline suurus Y funktsioon sõltuvatest (s. Mõõdise järjekorranumbri tähistamiseks peame suurustele x1.. k x1 )( x2. Sõltuvate sisendsuuruste korral ri. Seega x1 ja x2 asemel peame kirjutama x1.. . k x2 ) 2 k 1 k 1 Korrelatsiooniteguri väärtus on vahemikus 1 / ri.. x n ) määramatuse u(y) saame arvutada valemist 2 2 !0 f 2 !0 f !0 f !0 f . u(x2).Xn: Y f (X1.k ja x2. 9. u(I) ja u(2). Mõõtmisteooria alused ja mõõtemääramatus 2 2 2 2 ! u x1 2 ! u x2 2 ! u xn u y y a1 a2 .j 1 0. u(E).t. 2. ( x1. Korrelatsiooniteguri arvutamiseks peame mõõtma suurusi x1 ja x2 mitu korda. 2 u ( x1 )u ( x2 ) 0 x1 0 x2 0 x1 0 x2 Viimases valemis r1.k. j / 1 . u( y) u ( x1 ) u 2 ( x2 ) 2 r1.…. Kui hinnangud xi ja xj on sõltumatud. k. x1 x2 xn NB! Veendu. Võimsuse saab arvutada valemist P I E cos 2 .xn ja sisendsuuruste määramatuste väärtused u(x1). siis ri. X2.…. I.2 on korrelatsioonitegur.. korrelleeruvatest) sisendsuurustest X1. .t. mis tähistab suuruste järjekorranumbrit mõõteseerias.j = 0 ja kaudmõõtmise määramatuse valem võtab peatükis 9. astendaja on negatiivne). Näide: Olgu meil vaja hinnata vahelduvvoolu keskmine võimsus.t. Xn). Kaudmõõdetud suuruse y f ( x1 . Liitmääramatus uC(P) on funktsioon E. x 2 .2 n n .ja voltmeetriga vahelduvpinge efektiivväärtused (vastavalt I ja E) ning fasomeetriga voolu ja pinge vaheline faasinihe 2. an . mis iseloomustab suuruste x1 ja x2 vahelise sõltuvuse tugevust. X 2 . Olgu meil mõõdetud suurusted x1. k x1 ) 2 ( x2. et viimane valem kehtib sõltumata sellest kas meil on tegemist liikmete korrutise (s. x2 lisama teise indeksi. 38 .

saame ka tulemuse usaldusnivool 58%. kus R on vooluahela takistus.1 100 cos 5.0003 0. 3 3 3 3 3 3 Tulemuse esitame kujul P = 5.I = 1. mida siia valemisse panime.0063 avalduvad nüüd uB ( I ) A . siis korrelatsioonitegur rE. mõõtediapasoon 150 V) ja faasiks 2 = "/3 (fasomeetri täpsusklass = 0. peaksime määramatuse u(P) veel läbi korrutama katteteguriga. 3 3 3 Arvandmete asendamisel keskmise võimsuse ja tema määramatuse valemitesse saame " P 0.00 W .0063 2! u ( P) 0. uB ( E ) V ja u B (2 ) rad . Mõõtmisteooria alused 2 2 2 ! 0P ! 0P ! 0P ! 0P ! 0P u ( P) 2 u (E) 2 u (I ) u 2 (2 ) 2 r u ( E )u ( I ) 0E 0I 02 0E 0I U. mis fikseeritud sagedusel on konstant.15 A).00(4) W. 3 2 2 ! ! " 0.04 W . Vastavad määramatused 0.6). pinge väärtuseks E = 100 V (voltmeetri täpsusklass = 345.1 sin 0. Et määramtused. Soovides kõrgemat usaldusnivood.3 0. Oletame nüüd.I I 2 cos 2 (2 )u 2 ( E ) E 2 cos 2 (2 )u 2 ( I ) sin(2 ) u 2 (2 ) 2 IE cos 2 (2 )u ( E )u ( I ) 2 E 2I 2 I cos(2 )u ( E ) E cos(2 )u ( I ) E 2 I 2 sin 2 (2 )u 2 (2 ) 2 Et pinge ja voolu efektiivväärtused on teineteisest lineaarses sõltuvuses (E = I R).1cos 100 cos 2 2 100 0. 39 .1 A (ampermeetri täpsusklass = 345. olid usaldusnivool 58%. mõõtediapasoon 0.0003 " ! 0. et mõõtsime voolutugevuse väärtuseks I = 0.3 ! " 0.

40 .4 6. Vigane lähenduskõver Korrektne lähenduskõver 8 8 6 6 y y 4 4 2 2 0 0 0 2. y + u(y)] (vaata joonis 25). .6 8. Määramatuse ristide lisamine katsepunktidele Määramatuse väärtuse kandmiseks graafikule joonistame läbi iga katsepunkti horisontaalse lõigu [x – u(x).6 8. Katsepunktide lähendamine lähenduskõveraga Katsetes kasutatakse sageli suuruste x ja y paare. mis läbiks võimalikult palju katsepunkte ja kirjeldaks funktsiooni y = f(x). Mõõtetulemuste graafiline töötlemine 10. Lähenduskõvera leidmine.2. kusjuures üks neist. näiteks y osutub x-i funktsiooniks.2 4. Need lõigud moodustavad määramatuse risti. Seejärel kantakse leitud suurused graafikule ja püütakse leida sile joon.8 11 x x Katsepunktid Katsepunktid Lähenduskõver Lähenduskõver . x + u(x)] ja vertikaalse lõigu [y – u(y).2 4. A) punktist punkti kõver B) eksponentsiaalne sõltuvus. y + u(y) y y – u(y) x – u(x) x x + u(x) Joonis 25. A B Joonis 24.8 11 0 2. Mõõtmisteooria alused 10. Määramatuse rist.1. 10.4 6.

Eksponentsiaalne kõver läheb läbi kõigist katsepunktidest (määramatuse täpsusega). kas joonisel 26 esitatud katsepunkte saab lähendada sirgega või eksponentsiaalse kõveraga.3. et sirgega ei õnnestu kõiki katsepunkte määramatuse piires lähendada. Selleks joonistame graafiku. Mudel ei pea paika Mudel peab paika 8 8 6 6 y y 4 4 2 2 0 0 0 2 4 6 8 10 0 2 4 6 8 10 x x Katsepunktid Katsepunktid Lähenduskõver Lähenduskõver Määramatus . Sel puhul kantakse graafikule eksperimendist saadud punktid koos määramatuse ristidega. A B Joonis 26. Katsepunktid on konkreetsete mõõteriistadega ja konkreetsetes tingimustes saadud mõõtetulemused. Kontrollime. Kõrget järku polünoomide kasutamisel. nii peame järeldama et lineaarse sõltuvuse hüpotees ei pea paika. mis füüsikaliselt ei ole põhjendatud. kus oleks peal nii katsepunktid kui ka nende määramatust väljendavad määramatuse ristid. Füüsika praktikumi tööde vormistamisel võiks aja kokkuhoiu mõttes soovitada ainult katsepunktide väljatrükkimist koos määramatuse ristidega. Teoreetilise kõvera kokkulangemine eksperimendi punktidega määramatuse ristide täpsusega kinnitab eksperimendi kooskõla teooriaga. Sobiva kõvera läbi katsepunktide võib hiljem ise käsitsi joonistada. Näeme. nagu nende väärtused katses määrati. Mõõtmisteooria alused 10. Näiteks võimaldab tabelarvutuse programm Excel XP läbi katsepunktide parve tõmmata kas eksponentsiaalse. seega võib öelda et eksponentsiaalse sõltuvuse hüpotees on sobiv seda füüsikalist nähtust kirjeldama. logaritmilise või astmefunktsiooni kõvera või kuni 6. ilma üksikuid katsepunkte näitamata. Seetõttu tuleb nad graafikule kanda täpselt sellisel kujul. MathCAD 2001i pakub kõvera tüüpide valikul veelgi laiemaid võimalusi. Lisame ka mõlema hüpoteesi kohased kõverad. Teoreetilise mudeli kontroll. kipuvad kõveratele sisse tulema sellised jõnksud. Siin on eksperimentaatoril palju 41 . Siinkohal tuleks märkida. Läbi katsepunktide joonistatav kõver on eksperimentaatori interpretatsioon mõõdetud füüsikalise suuruse käitumise kohta. A) lineaarne sõltuvus B) eksponentsiaalne sõltuvus. Määramatus . et täiesti lubamatu on eksperimendist saadud katsepunktide suvaline nihutamine graafikul. Arvutiprogrammid võimaldavad katsepunkte lähendada ka keerulisemate kõveratega. Seejuures peab eksperimentaator kindlustama. Seetõttu tuleb väga kriitiliselt suhtuda arvuti poolt väljastatava kõvera kujusse ja vajadusel joonistada kõver ise käsitsi arvuti ekraanil. eriti veel siis kui katsepunkte on vähe. Teoreetilise mudeli kontrollimine Tihti tuleb graafiliselt kontrollida teatavaid teoreetiliselt tuletatud sõltuvusi. et läbi katsepunktide tõmmatud kõver oleks füüsikaliselt põhjendatud. Näide. Samale graafikule kantakse ka teoreetiliselt arvutatud kõver. järku polünoomi.

R ja E0 on antud katses konstandid. Ainukeseks piiranguks on. siis saame lähenduskõvera leidmise ülesande lahendit kasutada (füüsikaliste) suuruste mõõtmiseks. 10. et sirge võrrand avaldub kujul: y a x b. Sirge parameetrite a ja b tähendust selgitab joonis 27. Vastavuseks matemaatika ja füüsika vahel saame: x I. et eksperimentaator oskaks oma seisukohta veenvalt põhjendada. 42 . y . y E.4. Reaalses elus on teil üldvõrrandi y a x b asemel füüsika võrrand. a ja b aga sirge parameetreid: tõusu ja algordinaati. Mõõtmisteooria alused suurem vabadus. b intercept x . Siin tähistavad x ja y mõõdistepaari. Lineaarne regressioon 8 V y 6 a x b E0 R y 4 a = tan( ) 2 b 0 0 2 4 6 8 10 A Katsepunktid Lähenduskõver x E Määramatus . Matemaatikud ütlevad. a R. y . Tõusu a ja algordinaadi b leidmiseks saab kasutada MathCAD´i standardfunktsioone: a slope x . pinge E0 leidmiseks lineaarse regressiooni meetodil. Vaatame lineaarse regressiooni näidet. Elektriskeem takistuse R ja lisapingeallika Joonis 27. Joonis 28. Lineaarne regressioon graafiliselt. Vähimruutude meetodil leitud sirge tõusu ja algordinaadi kasutamine füüsikaliste suuruste mõõtmiseks Kui meil on teada katsepunkte lähendava analüütilise valemi kuju. Näiteks joonisel 28 kujutatud elektriskeemi puhul võib kirjutada: E I R E0 Siin mõõdate I ja E paare. b E0.

milliseid suurusi hakatakse mõõtma. milline on seadmete töötamise põhimõte. milliseid suurusi on vaja mõõta suurema täpsusega. Seda esialgset plaani täpsustatakse mõõteriistadega tutvumisel enne tööle asumist. milliseid füüsikalisi nähtusi hakatakse uurima. millistele teoreetilistele alustele tugineb mõõtemeetod. millisele uuritava sõltuvuse piirkonnale on vaja osutada erilist tähelepanu. millest võiks leida vastuseid küsimustele millises järjekorras mõõtmisi läbi viia. A-tüüpi või B-tüüpi määramatus. Laboratoorse töö juhendi põhjal koostatakse eksperimendi esialgne plaan. Mõõtmisteooria alused 11. Kordusmõõtmiste arv valitakse tavaliselt nii suur. et oleks täidetud tingimus: uB uA / . on ülekaalus. 3 43 . milliseid võib mõõta väiksema täpsusega. Eksperimendi planeerimise elemente Tööde ettevalmistamisel tuleb endale selgeks teha. kumb määramatuse komponent. millised muudetavate (etteantavate) suuruste väärtused on sobiv valida. Kui mitu korda tuleb mõõtmist korrata? Vastuse saamiseks selgitame välja.

reguleeritav kondensaator Induktiivpool Trafo Alalispinge Pistik ja pesa allikas. Elektrimõõtmised ELEKTRIMÕÕTMISED 12. patarei hõõglamp lüliti Maandus Kereühendus . Reostaat reguleeritav takisti Kondensaator Muutkondensaator. Elektriskeemides kasutatavate tingmärkide tähendus Tingmärk Tähendus Tingmärk Tähendus Takisti Sulavkaitse Muuttakisti.

Elekrimõõtmised Voltmeeter Ampermeeter V A Juhtmete Juhtmete ristumine ilma hargnemine elektrilise kontaktita Diood Generaator G Põhjalikum ülevaade elektriskeemides kasutatavatest tingmärkidest on antud L. 45 . Tln. 384 lk.Abo raamatus Raadioseadmete üksikosad. 1981.

Osutmõõteriist Mõõtediapasoon 150 mV Näit 120 ühikut Skaala ulatus 150 ühikut Täpsusklass 0.0 E 150mV 120.0 mV . 150 Täpsusklass on esitatud taandpõhivea kujul (0. Elekrimõõtmised 13. 100 3 46 .2 ilma ringita). B-tüüpi määramatuseks saame ühtlase jaotuse eeldusel (usaldusnivoo 58%) 0. Vastuseks saadakse Näit Lugem Mõõtediapasoon Skaala ulatus Joonisel 29 toodud voltmeetri puhul saame lugemiks 120. Osutmõõteriist. Lugemi võtmiseks tuleb osutmõõteriista puhul vaadata nii skaalat kui ka mõõtediapasooni lüliti asukohta.2 Joonis 29.2 150mV uB E 0.2 mV .

Mõõdetava suuruse väljavalimiseks tuleb diapasoonilüliti pöörata asendisse. Alternating Current) või piktogramm . 47 . Elekrimõõtmised 14. Common . Direct Current) või piktogramm . takistuse ja mA piirkonnas voolu mõõtmise klemm COMMON klemm Joonis 30. Näiteks joonisel 30 kujutatud multimeetril M-830B on üks pesa voolu mõõtmiseks mA piirkonnas ja teine pesa voolu mõõtmiseks 10A piirkonnas . vahelduvpinge piirkonda tähistavad tähed AC (ingl. Vastuse numbriline väärtus saadakse seadme näiduseadiselt. pinge mõõtmisel on teiseks pesaks tähega V märgitud pesa. siis tuleks esimene mõõtmine teha maksimaalses mõõtepiirkonnas. Kui meil pole teada mõõdetava suuruse ligikaudset väärtust. Lugemi võtmiseks tuleb multimeetri puhul vaadata nii seadme näiduseadist kui ka mõõtediapasooni lüliti asukohta. Testri kasutamine mõõtmisteks. Pinge mõõtmisel peaks osuti „vaatama“ piirkonda V. Voolu mõõtmisel on teiseks pesaks tähega A tähistatud pesa ja takistuse mõõtmisel tähega tähistatud pesa. Alalis. Alalispinge piirkonda tähistavad tähed DC (ingl. Sel juhul on ka see info kirjutatud pesa juurde. kus tema “osuti” näitab soovitava suuruse tähise peale.ühine). mõõtepiirkonna valik Väikseim Ületäitumine Näit 1569 jaotis on 1mV Mõõtediapasoon 2000 mV 10A piirkonnas voolu mõõtmise klemm Alalispinge Pinge. Mõnikord on sama suuruse erinevates mõõtepiirkondades mõõtmiseks kasutusel mitu pesa. ühik aga mõõtediapasooni lüliti asendi põhjal Lugem Näit Ühik Joonisel 30 toodud voltmeetri puhul saame lugemiks E 1569 mV . voolu mõõtmisel piirkonda A ja takistuse mõõtmisel piirkonda . Saadud ligikaudse mõõdise alusel valitakse õige mõõtepiirkond ja tehakse seal uus mõõtmine. Vooluringi toimimiseks on alati vaja KAHTE juhet: üks juhe ühendatakse pesasse COM (ingl. Multimeetri M-830B kasutamine voltmeetrina.ja vahelduvpinge(voolu) mõõtmiseks on tavaliselt eraldi piirkonnad.

Testri kasutamine oommeetrina G Joonis 32. V Enne oommeetri kasutamist tuleb skeemist eemaldada kõik pingeallikad. Ampermeeter ühendatakse skeemi alati jadamisi. Voltmeeter ühendatakse skeemi alati rööbiti. Voltmeetri ühendamine elektriskeemi.5%rdg±2D). Oommmeetri ühendamine elektriskeemi. Joonis 31.2. Testri kasutamine voltmeetrina 14. Ampermeetri ühendamine elektriskeemi. Testri kasutamine ampermeetrina G A Joonis 33. 100 3 14. 2000 mV alalispinge mõõtmise piirkonnas on see esitatud kujul (± 0. B-tüüpi määramatuseks saame ühtlase jaotuse eeldusel (usaldiusnivoo 58%) 0. Elekrimõõtmised Täpsusklassi leiame testri passist. 48 . Seejärel ühendatakse oommeeter mõõdetava takisti klemmidele.3.5 1569 2 1 mV uB E 6 mV . 14.1.

Joonis 34.1. Elekrimõõtmised 15. Ostsilloskoop Ajas aeglaselt muutuvate signaalide vaatamiseks saab kasutada arvutiga sidestatud multimeetrit. millede vahel tekitatakse elektriväli. Vertikaalsete plaatide vaheline elektriväli on võrdeline pingega ostsilloskoobi sisendis. Ajas kiiresti muutuvate signaalide vaatamiseks kasutatakse ostsilloskoope. Seega saab analoogostsilloskoobiga vaadelda ainult perioodilisi signaale. Elektronkiiretoru põhimõtteskeem. Horisontaalsetele plaatidele antakse võrdeliselt ajaga muutuv pinge. Joonis 35. mis hakkab selle tulemusena helenduma. Kiire juhtimiseks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid kallutusplaate (joonis 35). 49 . Nii hakkab elektronkiire jälg liikuma ekraanil vasakult paremale. Analoogostsilloskoop Analoogiliselt teleriga suunatakse ka analoogostsilloskoobis (joonis 34) elektronkiir luminofooriga kaetud ekraanile. Püsiva kujutise saamiseks peab sama ostsillogrammi joonistama ekraanile vähemalt 10 korda sekundis. 15. Analoogostsilloskoop GOS-680.

50 . Hetk enne uut mõõtmist nihutatakse eelmised tulemused ühe koha võrra edasi. Käivitusimpulsi saabudes kuvatakse vahemälu sisu ekraanile. Elekrimõõtmised 15. Joonis 36. Digitaalostsilloskoopi iseloomustavateks põhiparameetriteks on lugemi võtmise sagedus.2. salvestuse pikkuseks 2500 punkti ja vertikaalseks lahutusvõimeks 256 astet. vertikaalne lahutusvõime ja salvestuse pikkus. Digitaalostsilloskoop Digitaalostsilloskoobis (joonis 36) registreeritakse sisendpinge muutused diskreetsetel üksteisele järgnevatel ajahetkedel. Mõõdetud väärtused salvestatakse vahemälus. Digitaalostsilloskoop Tektronix TDS-210. Joonisel 36 kujutatud ostsilloskoobil on maksimaalseks lugemi võtmise sageduseks 1Gs/s. Erinevalt analoogostsilloskoobist saab siin soovi korral näha ka signaali kuju enne käivitusimpulssi.

Elekrimõõtmised 16. arvuti toiteploki uurimine EM-5 6. Tutvumine digitaalse ostsillograafiga (elektromagnetiliste vabavõnkumiste töö näitel). 51 .ut. Pooljuhi keelutsooni laiuse määramine EP-10. Trafo mudeli valmistamine ja uurimine K–12 Nimekirjast sooritada 6 tööd vastavalt juhendava õppejõu poolt koostatud graafikule.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/elm). EM-11 12. Tutvumine digitaalse signaali töötlusega arvutis (elektromagnetiliste vabavõnkumiste töö näitel). laborandi käest füüsikahoone ruumist 325 või interneti aadressil http://www. Inimkeha elektrijuhtivuse uurimine EM-7 8. Tutvumine vooluallikatega. Kondensaatori aperioodilise laadumise ja tühjenemise uurimine EM-12 13. EM-10 11. Elektriliste suuruste mõõtmine LF-17 3. Magnetinduktsiooni mõõtmine LF-21 15.1 9. Laboratoorsed tööd koos juhendite ja indeksitega 1. Tutvumine vooluallikatega. Mõõtetulemuste töötlemine ja määramatuse hindamine lineaarse regressiooni meetodit kasutades FMA-9 4. Kursuse erijuhendid (saadaval füüsikaraamatukogus. Tutvumine elektronostsillograafiga EM-9 10. Vahelduvvoolu iseloomustavate suuruste mõõtmine: induktiivsuse ja mahtuvuse määramine ning Ohmi seaduse kontroll järjestikahela korral EM-13 14. Vee elektrijuhtivuse uurimine LF-18 7. Juhusliku suuruse jaotusseaduse uurimine võrgupinge näite varal EM-1 2. kuivelemendi uurimine EM-4 5.physic.

Tln. 147 lk 10. Tartu. Tln. 298 lk 11. Mõõtevigade hindamine füüsika praktikumis. Mõõtmise alused. Elektripraktikumi tööjuhendid. Tln. Loodusainete õpetamisest koolis. Füüsikaliste suuruste mõõtühikud ja nende dimensioonid. Tartu. 1996. Üldmõõtmiste praktikumi tööjuhendid I.html 5. O. 206 lk 2. ?? .nist.??lk 3. II osa: Abiks füüsikaõpetajale. TTÜ. 240 lk 8. Plank. R ja Mathiesen. Mõõtemääramatuse väljendamise juhend. 1971. Metroloogia. 7. 152 lk 4. Voolaid H. Laboritöid füüsikast. Tammet H. 224 lk 6. Tln . 1978 või 1987. Tartu. 56 lk 9. Tartu. Sena L. Laaneots R. 1994. RMK. Laaneots. Metroloogia. Tartu. 1982. 1985. 1999. Mõõtemääramatuse hindamine. Kasutatud kirjandus 1. 2005. Füüsika praktikum. 1986. Voolaid H. 2002. REKK.gov/cuu/Uncertainty/index. Tamm E. 84 lk . Kudu K. 87 lk. Tarkpea K.17. T. US National Institute of Standards and Technology's web site http://physics.

s. Tehtud viga on seda suurem.kui ka B-tüüpi määramatused valemis võtta standardkujul. . W. mida väiksem on mõõtmiste arv. siis normaaljaotuse eeldusel saadav usaldusnivoo p = 68% on veidi ülehinnatud (tegelik usaldusnivoo on väiksem). t-jaotus Kui me võtame katsetulemuste A-tüüpi määramatuse hinnanguks uA x sx . Põhjus seisneb selles. et anda vahemikhinnang meie poolt valitud usaldusnivool.1) ja soovitava usaldusnivoo alusel t-koefitsiendi ja selle alusel valemist (*) vahemikhinnangu.t ilma t-koefitsiendi või katteteguriga läbi korrutamata. Usaldusnivoo füüsika praktikumis valib eksperimentaator ise. Vahemikhinnangu leidmisel Student’i eeskirja järgi tuleb katsest leitud aritmeetilise keskmise standardhälbe väärtus korrutada koefitsiendiga t( 4p). et mõõtmiste väikese arvu korral on standardhälbe hinnangu viga küllalt suur. S. siis võime öelda. Gosset alias Student andis eeskirjad. p) s x (*) Student’i eeskirja võib vahemikhinnangu leidmisel kasutada ainult juhul. MathCAD’i programmis saab t-koefitsiendi leida standardfunktsiooniga !1 p qt . Selleks. kui mõõdised on kas normaaljaotusega või ligikaudu normaaljaotusega. p / xl / x uA.p. p t ( . mille abil võib lõplikust hulgast mõõdistest saada vahemikhinnanguid lähtudes matemaatilise statistika teooriast. tavaliselt võetakse selleks 95 %. Tabelist 6 leiame vabadusastmete arvu ( = n . tabel 6): uA. et leppeline tõeline väärtus asub tõenäosusega p vahemikus x uA. tuleb esmalt leida tulemuste aritmeetiline keskmine ja tema A-tüüpi määramatuse hinnang. 2 NB! Liitmääramatuse leidmisel valemi uC u A2 u B2 alusel tuleb nii A. 53 . Usaldusnivoo tõstmiseks korrutame jaotusfunktsioonile ja soovitavale usaldusnivoole vastava katteteguriga läbi alles liitmääramatuse uC. Elekrimõõtmised LISA 18. Kui oleme suuruse x jaoks leidnud määramatuse vahemikhinnangu uA. p . mis leitakse (efektiivse) vabadusastmete arvu ja soovitava usaldusnivoo p alusel t-jaotuse tabelist (vt.

17 3.45 2.79 3.14 2.25 4.01 2.31 2.33 30 1.03 1.69 14 1.000 Suuruse x jaoks.62 5 1.80 2.73 2.68 2.02 1.02 1.80 2 1.20 2.31 12.96 11 1.05 1.95 3.28 9 1.05 2.025 2. mida kirjeldab normaaljaotus keskväärtusega x ja keskmise standardhälbega sx .04 1.03 1.75 3.36 4.09 10 1.17 2.09 2.20 45 1.45 20 1.69 3.35 3.645 1.72 2.36 2.53 9.04 2.45(I) 99 99.03 1.07 2.92 3.30 4.27(I) 90 95 95.01 1.26 2.11 2.28 3.64 15 1.98 3.05 3.53 8 1.15 2.51 6 1.13 2.68 3.13 2.02 2.077 1.70 2.71 4.06 2.960 2.97 63.18 2.21 3.83 2.48 19 1.31 5. 54 .27 35 1.66 235.01 1.78 2.42 25 1. 95.71 13.51 18 1.576 3.73 2.27.25 3.50 4.16 2.68 2. sisaldab vahemik x # k sx vastavalt p = 68.86 3.22 4 1.23 40 1.18 3.70 2.94 2.16 2.87 4.68 2.005 1.984 2.77 2.660 1.01 2.89 2.32 3.76 2.05 1.75 2.86 2.57 2.92 19.13 2.03 1.07 1.11 3.01 1.16 100 1.09 2.14 2.76 13 1.71 2.08 1.14 2.72 3.01 1.52 3.01 3.74 2.20 2.23 3.03 1.06 1.75 2.11 2.23 2.81 2.02 2.626 3.60 6.21 3 1.03 2.18 2.04 1.84 9.65 4.43 3.18 50 1.78 2.06 2.10 2.73 protsenti jaotusest k = 1.59 16 1.45 ja 99.90 7 1. Elekrimõõtmised Tabel 6.85 3. 2 ja 3 korral. p) sõltuvalt vabadusastmete arvust (sõltumatute suuruste arv – nendevaheliste seoste arv) ja soovitavast usaldusnivoost p.000 2.09 2.32 2. Vabadusastmete Osa p protsentides arv 68.73(I) 1 1.37 3.54 17 1.90 3.11 2.20 2.03 1.84 6.12 2. t-jaotuse väärtused t( .70 3.03 5.04 1.09 1.000 1.92 4.85 12 1.88 3.06 2.