!

"#$%&'&
(&)"%*'+
!"#$%&'$(")&*+,-"*$&.&/"--"0$&1$&/23%$45
Fararamarulr paneL vasr üle elarud ralv mõrlema selle
peale, kuidas iärkara. Eks ralve üle-elamine ole
omaerre errevõrmine, mis paneL selgemalr mõrlema ka
selle peale, kuidas edasi. Rõõm on näha, er on hakanud
rekkima erinevaid lahendusi, kuidas kogukondlikulr
asiu ära reha, koos elada. Väga paliu inimesi üle Eesri
reeL ka reaalseid pingurusi kogukondade loomiseks.
Seda on runda ia rõõm runda!
Käesolevasr ,KoguKonnad¨ numLrisr leiare rerve rea
sisulisi ia põhialikke arrikleid eesrlasre kogemusresr
kogukondliku elu- ia mõrreviisiga (osa ka iuLa prak-
riliseks regevuseks saanud). Samuri leiaL siir numLrisr
eesrlasre kogemusre iagamisi Euroopa erinevares kogu-
kondades.
Üks auroreisr on iulgenud välia ruua ühe korraliku
kogukonna unisruse, mis ooraL kaasamõrleiaid ning
-regurseiaid (pikem unisrus on küll inrerneriviirega,
kuid huvilisrele vägagi sooviruslik). See paneL mõr-
lema selle peale, kuidas kogukondi alusrada, mis on
põhimõrred, millel kogukond püsiL ia kuidas seda
kõike üles ehirama hakara. Euroopas on see kogemus
olemas, nüüd on meie kord.
Kõigi kiriurisrega on kiriuraiad igal iuhul rõsiselr vaeva
näinud, seda ka oma öörundide arvelr. Nii mõnigi
arrikkel on rõsine riimiröö ning seda on lihvirud kui
reemanri mirme inimese poolr. On näha ia runda, er
kõik panusravad ,KoguKonnad¨ aiakiria ilmumisse
oma südamega ia seda on rõõm kogeda. Suur suur
airäh kõigile! Ia edasisre roredare kiriuramisreni! Väga
suur airäh Avarud Eesri Fondile, kes võimaldaL seda,
er on võimalik võrra selle kõige regemiseks aega ia seda
kokku panna.
Seekordsesse roimeruse kolleegiumi kuulusid Erkki
Feersalu, Auli Kürr, Evelin Tamm, Faavo Eensalu,
Sven Alusre, Allan Kokkora, Ingrid Vooglaid, Karrin
LumLerg.
Suur airäh neile!
Kel on huvi edaspidi roimeruse röös kaasa lüüa, andke
iulgelr endasr märku aadressil kadrimkogukonnad.ee.
Meil on rekkinud ka lisr roimerusmkogukonnad.ee
(kel on huvi panusramise vasru kasvõi hüporeeriliselr,
andke märku, saame reid lisada lisri).
Iuhrkiri.....................................................................................1
Uudised.....................................................................................2
Fõhiamaade ökokülade kohrumine Eesris........................2
Ökokülade loomise koolirusprogramm ...........................2
VaLarahrlikuks Findhorni kogukonda Fõhia-Sorimaal. . .2
Euroopa ökokogukondade kokkurulek Damanhuris.......3
Eesris roimus rahvusvaheline permakulruuri seminar.....3
Inglismaa roeraL ökomaiade ehiramisr.............................4
Lisridega liirumine.............................................................4
GEN uudised......................................................................4
Eesri ökokogukondade liikumine FaceLook'is.................4
Vegard Krisroffer Emanuelseni uudsed ökolahendused ehk
rerve rida võimalikke Eesri Nokiaid.......................................5
Rahvusvaheline ökokogukondade kogunemine Venemaal . 9
Eesri kogukond Roorsis, Iärnas ............................................10
Demokraariasr. Rohuiuure rasandil......................................12
Ühe kogukonna idee..............................................................12
Kuidas olla maausuline..........................................................13
Eesri Ökokogukondade Ühenduse infokiri Märrs 2010, nr 2
Aialehe ,KoguKonnad¨ ilmumisr roeraL Avarud Eesri
Fondi VaLaühendusre Fond, mis on rahasrarud Islandi,
Liechrensreini ia Norra poolr EMF finanrsmehhanismi
ning Norra finanrsmehhanismi vahendusel.
Suur suur airäh!
vvv.oef.org.ee
Eesri Ökokogukondade Ühendus on GloLal Ecovillage
Nervork (GEN) Europe liige.
vvv.gen-europe.org
MTÜ Eesri Ökokogukondade Ühendus
vvv.kogukonnad.ee
,"+&)-+
MarLs 2010 (nr 2) koaukonnad: LesLl Ckokoaukondade uhenduse lnfoklrl 2/14
Fõhiamaade ökokülade kohrumine Eesris
23.-23. aprlllll Lolmub LesLls Þõh[amaade [a
LaanemereaarseLe ökokulade kohLumlne [a Laanemere
ökokulade uhenduse moodusLamlne. kohL on
selaumas!!!
1eaemlsL on LalesLl a[aloollse sundmuseaa [a varem pole
LaollsL võrausLlkku ekslsLeerlnud. Cn olemas Luroopa [a
maallma ökokoaukondade uhendus CLn Lurope (Clobal
Lcovlllaae neLwork Lurope) [a CLn (Clobal Lcovlllaae
neLwork) aaa Laanemere uhendusL veel pole. ldee
Lekkls Ave (LesLl) [a 8oberLl (8ooLsl) [L peades eelmlsel
suvel Luroopa ökokoaukondade kohLumlsel Soomes.
As[a mõLe on Luua Laanemere-aarsed ökokoaukonnad
LelneLelseaa rohkem kokku [a luua uusl omavahellsl lnfo
[a koaemusLe [aaamlse võlmalusl. kuna CLnl
uldassamblee Lolmub vald kord aasLas, on Lekklnud
va[adus ka lahlnaabrlLe omavahellse LlhendaLud
lnfo[aaamlse [aoks. Laanemere ökokulade uhendus e.
8alLlc CLn neLwork hakkabkl selleaa Leaelema.
8oberL Pall, 8ooLslsL, Sunderbv ökokulasL eslLas
oraanlsaLsloonlle ,SluAº LaoLluse, mls rahuldaLl selllses
mahus, eL LesLls on võlmallk kõlal relslkulude kaLLeaa
kohLuda LervelL 60-l Laanemerd umbrlLsevaLe rllklde
ökokulade lnlmesel. See Lahendab, eL laasL rllalsL on
võlmallk osaleda umbes 3-10 lnlmesel. 8llald, kes
hakkaksld kuuluma Laanemere ökokulade uhendusse,
on LesLl, LaLl, Leedu, Þoola, Saksamaa, 1aanl, 8ooLsl,
Soome [a venemaa. Mlks mlLLe ka norra.
kõlk LesLl ökokulade fannld on vaaa oodaLud [a
LereLulnud korraldusLolmkonda, mõLlemaks val[a kõlae
LoredamaL koaunemlsL!!! Andke sellesL palun marku
Avele: ave«koaukonnad.ee 1apne eslmene
korraldusLolmkonna kohLumlse aea Luleb llsLl!
Mell on [uba Lekklmas ldeld kulLuurlproaramml osas
(plaanlme uhLe loomlnaullsL pala LanLsu, muuslka [ms-
aa: selleks palun võLke uhendusL
kadrl«koaukonnad.ee).
Ökokülade loomise koolirusprogramm ,EDE ÷
Ecovillage Design Educarion¨
Luroopa Ckokoaukondade uhendus on kalvlLanud
ökokoaukondade koollLusproaramml ,Cala LducaLlonº,
mls Lolmlb erlnevaLes rllkldes [a lahLub sarnasLesL
põhlmõLeLesL. kõlals koollLusLes on alaLl hõlmaLud nell
koaukondade loomlseaa seoLud aspekLl: ökolooalllne,
soLslaalne, ma[andusllk [a maallmavaaLellne. LuL
koollLused Lolmuvad ule Luroopa [a ka kõlk LesLl
lnlmesed on slnna LereLulnud. LesLlasLel, kes on seoLud
Lalskasvanuharlduseaa nlna soovlksld Laollsl kursusl
hll[em lse LesLls Leha, on LuL kursusLel osalemlseks
võlmallk LaoLleda SA Arhlmedese poolL kureerlLud
CrundLvlal aranLe. lnfo CrundLvlal LaoLlusLe kohLa »
!aramlsed LuL proarammld, mls kesLavad kokku kuu
aeaa, Lolmuvad
! uamanhurls: 17. aprlll - 18. mal 2010. Loe
lahemalL »
! 9. auausLlsL 8. sepLembrlnl Sleben Llndenl
koaukonnas Saksamaal. Loe lahemalL » (sellele
kah[uks enam CrundLvlal el [õua LaoLleda, kull
aaa muld sLlpendlume). klndlasLl Luleks
osalemlssoovlsL marku anda kosha'le
kosha«slebenllnden.de (n8! enne klr[uLamlsL
LuLvuae klndlasLl ka kursuse LuLvusLuseaa).
kosha klrl »
! llndhornls: 2.-29. okLoober. Loe lahemalL »
1eaemlsL on LalesLl uskumaLu proarammlaa nlna kõlk
osallsed on parasL seda kul Lelsed lnlmesed kõlae
paremas mõLLes! nlna valmls kõlkl koollLama selle osas,
kuldas ökokulasld luua. LesLlsL on nL osalenud Sven
AlusLe sven.alusLe«esna.ee [a 8eeL 8ehLsalu
reeL.rehLsalu«amall.com
Loe Cala Parlduse [a ka Cala Parlduse LesLl LeaemlsLe
kohLa ka Lle koppell arLlkllsL, mls llmus eelmlses
,koaukonnadº numbrls.
kes on huvlllne, võlb LesLls Cala Parlduse LeaemlsLeaa
rohkem kurslsolemlseks kuuluda ka Cala Parlduse llsLl).
Cala Parlduse llsLlaa saab lllLuda aadressll
hLLp://aroups.aooale.com/aroup/aalaharldus/
Llsalnfo Cala Parlduse kohLa LesLls pro[ekLl[uhL Lle
koppelllL ele«koaukonnad.ee.
VaLarahrlikuks Findhorni kogukonda Fõhia-
Sorimaal
Þõh[a-SoLlmaale asuvasse llndhornl koaukonda, mls oll
ka uks Luroopa eslmesl nlna on sllanl uks Luroopa
suuremald nlna kuulsamald, on võlmallk mlnna nuud
Luroopa vabaLahLllku 1eenlsLuse (LvS) kaudu
vabaLahLllkuks.
LesLls koordlneerlb LvS'l Luroopa noored LesLl 8uroo
(vL. lahemalL hLLp://noored.euroopa.ee). Lahenemas on
ka LaoLlusLahLaea: 1. aprlll, kel on huvl, see [õuab!
kes soovlb llndhornl vabaLahLllkuks mlnna, luaeae
kaesolevalL llnallL LllloL'l klr[a selle kohLa, mllllseld
,ameLlkohLlº on llndhornls pakkuda [a kuldas Lolmlda.
MarLs 2010 (nr 2) koaukonnad: LesLl Ckokoaukondade uhenduse lnfoklrl 3/14
Algas regisrreerumine Damanhuris roimuvale
Euroopa ökokogukondade kokkurulekule
nuudsesL on avaLud realsLreerumlne lLaallas Lolmuvale
Luroopa ökokoaukondade uhenduse (CLn Lurope)
kokkuLulekule, mls Lolmub 6.-11. [uullnl.
kõlalle LesLl Ckokoaukondade uhenduse lllkmeLele on
avanenud võlmalus sõlLa uamanhurl ka soodsamaLel
LlnalmusLel. 8ealsLreeruda Luleks aadressll ulrlke«aen-
europe.ora (ulrlke Schlmmel , CLn'l uldsekreLar, Sleben
Llndenl koaukonnasL). PeLkel oleks Lore, kul annakslLe
marku ka kadrl«koaukonnad.ee (oLsln vaaa lnlmesL, kes
oleks valmls selle pro[ekLl ule võLma)
Vä|[avõte U|r|ke k|r[ast konverents| tasude [ms
prakt|||se |nfo kohta:
kuupäevad
* CLn'l uldkoau (CLnl lllkmeLele) 4.- 6. [uull (CLn'l
lllkmeks on kõlall võlmallk saada. 8ohkem lnfoL
www.aen-europe.ora)
* konverenLs ,Ckokulad [a saasLllk eluvllsº 6.-11. [uull.
n|nnad
1olL 3 x paevas [a ma[uLus
* oma Lelals 23,30 euroL paevas
* [aaaLud ruumldes 38 euroL paevas
konverents| tasu
CLnl lllkmeLele el ole konverenLsl Lasu. Aaa oodaLakse,
eL alLaLe vabaLahLllku Lööaa (naau nL korlsLamlne [a Löö
kööals).
ke|s|ku|utuste tagas|saam|ne
CLn Lurope'l LalslllkmeLel on õlaus saada Laaasl
relslkuluLusl (Laaaslmaksmlsele kuulub kunl 33°
relslkuluLusLesL, kunl 200 euronl). lda-Luroopa rllkldesL
on kahel lnlmesel võlmallk saada erlsoodusLusL
(!"#$%&!' susLeem).
uamanhur on lmellne koaukond, kus elab nuudseks [uba
llal 1000 lnlmesL. nad elavad koos uhes orus, nll, eL pole
peadpldl koos, aaa elavad erlnevaLes kulades, osad
umbes 20-lnlmesellsLes ma[ades, kes kõlk ma[andavad
end lse (ka [uurvll[adeaa). uamanhur on uks suuremald
Luroopas [a ka uks huvlLavamald oma valmsuselL. kuna
Lundub, eL nad on parls [õukad, slls on nell olnud
võlmallk lnvesLeerlda ka LehnolooalaLesse.
www.damanhur.lnfo [a www.LheLemples.ora
(uamanhurls asuvad lnlmkonna Lemplld, kaslLsl LehLud,
mae sees, [usLkul lekslkon lnlmkonna LeadmlsLesL [a
valmsusesL).
Lelmlne Luroopa Ckokoaukondade kokkuLulek Lolmus
Soomes, keuruus. ule-eelmlne Lolmus Saksamaal Sleben
Llndenls. vL eelmlse aasLa pllLe »
need mõlemad on olnud lmellsed urlLused. LesLlasLe
proLsenL koaurahvasL on olnud kõrae. laa kord vahemalL
10 lnlmesL.
kes soovlvad uamanhurl mlnna, andke palun marku
kadrl«koaukonnad.ee [a realsLreeruae klndlasLl ka
ulrlke [uures ara. Saakslme slls koos mlnna. kes oleks
huvlllne olema mele relslkorralda[a? :) Mlnekuvõlmalusl
on vaaa erlnevald [a vaaa Loredald :)
1alellk ulrlke klrl (Þul) »
konverenLsl eslalane proaramm »
Eesris roimus rahvusvaheline permakulruuri
seminar
3.-7. marLslnl Lolmus LesLls, 1alllnnas [a lahlaladel LesLl
noorLe LooduskalLse uhlnau korraldaLud rahvusvahellne
permakulLuurl Leemallne semlnar.
korralda[a Allan kokkoLa klr[uLab: ,1olmunud
rahvusvahellsel kohLumlsel oLsuLaslme, eL hakkame
Leaelema 3 permapro[ekLlaa.
1. 8ahvusvahellne noorsoovaheLus 8ulaaarlas -
auausL 2010, LesLlsL 4 lnlmesL.
2. ÞermakulLuurl LeemallsLe LruklsLe Lõlklmlne,
erlnevad maad [a raamaLud,raha LaoLleda
Luroopa nõukoaulL
3. Avallku ala ra[amlne 1alllnna, Löwenruh parkl
kevadel 2011, osalevad 6 maad, 30 lnlmesL.
SamuLl noorsoovaheLusena [a rahaLaoLlus laheb
Luroopa noorLele.
kel on huvl as[a vasLu, klr[uLaae [ulaelL Allanlle:
allan.kokkoLa«mall.ee
5ven A|uste kommenteer|b ür|tust:
Sundmus oll lahe [ah, mlLmed uued võrsed hakkasld
ldanema [a uks pro[ekL Lundub kalvlLuvaL kohe
lahlLulevlkus. Allan andls [uba hea kokkuvõLLe
LolmunusL, llsan, eL ollme vaaa rahul oma võõrusLa[aLe
[a LlnalmusLeaa nlna muldual kokaaa. SamuLl olld
(!)*)+#'%,!-)'!'&+.%+#'%,!.%&!'&+-)/0+1),20+,34)5
MarLs 2010 (nr 2) koaukonnad: LesLl Ckokoaukondade uhenduse lnfoklrl 4/14
headeks llsadeks nll kopll koollkulasLus, SÞA kul salsa
kursus :)
Loodame, eL sellesL kohLumlsesL kasvavad lahedad
perma-noorsoovaheLuse pro[ekLld.
Þro[ekLl koosolekud Lolmusld resLoranls ALu [a
1alllnnasL val[as, llusas lumlses MaLLa raLsaLalus.
nlmeLaLud kohad LoeLasld mele Lööd laaLl. SoovlLan
loodusLeemadeaa Leaele[aLel ara proovlda, kes pole
kalnud.
kopll AmeLlkoolls anLl nalLllk Lund permakulLuurl
põhlmõLeLesL (uks nalde ?ou1ube'ls ) [a koos õpllasLeaa
kulvaLl kasLldesse malLseLalml, mls kooll akendele
kasvama [aeLl. ÞrakLlka kalb as[a [uurde!
LesLlsL osalesld pro[ekLl koosolemlsLel peamlselL Allan
kokkoLa, Mar[aana Sasln, kadrl Sade, Lva Ladva [a Sven
AlusLe.
LaLl osale[ad olld noored Ludrukud kohallkusL noorLe
oraanlsaLsloonlsL Lelnud eelnevalL huvlLavald pro[ekLe,
muuhulaas koosLanud lauamanau permakulLuurl alasLe
LeadmlsLe kohLa (Allan LapsusLab ehk).
Leedu osale[ad olld endlsLesL pollLselnlkesL noor
ablelupaar, kus mees ehlLab põhuma[u [a nalne Leeb
seepe, vlldlb, permakulLuurlLab alas [a kasvaLab kahLe
lasL. kuuluvad 8alLl põhuehlLa[aLe võrausLlkku [a
AnasLasla võrausLlkku.
kreeka osale[a oll 8alkanlmaade uhendusesL [a polnud
varem permakulLuurl Leemadel koaenud, kuld Lema
Lööand[al oll Leema vasLu huvl. Lhk slls edaspldl kasuLab
Leadmlsl llnna planeerlmlsel.
8ulaaarla osale[ad olld Luaevad parlmuskulLuurl uurl[ad
[a noorsoo pro[ekLlde koaemusLeaa. uks nende
eLLevõLmlsl oll rohellse kooll pro[ekL maha[aeLud kulas.
1elseks Leaelesld nad ka 8eallka fesLlvall korraldamlseaa.
Soome osale[ad olld 1uru ullkoollsL [a Leaelesld
ÞronaLMaL pro[ekLlaa, kus ka LesLl S8lk [a mõned
ullkoolld parLnerlLeks.
8osnla osale[a ollal kaesoleva pro[ekLl põhlklr[uLa[a koos
LesLl noorLe LoodukalLse uhlnauaa. 8osnla poole
kodulehL nlna LesLl korralda[ad.
Inglismaa roeraL ökomaiade ehiramisr
LlhLsalL huvlLav [a lnsplreerlv uudls: eelmlsel nadalal Lull
Luroopa Ckokoaukondade uhenduse llsLl huvlLav Leade,
kus oll maralLud, eL lnallsmaa vallLsus LoeLab 60 mll[onl
naelaaa ökoma[ade ehlLamlsL. PuvlLav alaaLus, mls Loob
ökoma[ad Pampshlre'l, Cornwalll, norfolkl [a
Cxfordshlre'l llnnadesse.
Loe lahemalL »
Lisridega liirumine
kes soov|b |||tuda GLN| ehk Luroopa Òkokogukondade
0henduse ü|d|se rahvusvahe||se me|||ng||st|ga, saab
seda teha s||n »
Lest| Òkokogukondade L|st|ga saab |||tuda (ku| |nfot nt
mõne|e sõbra|e saadate):
klr[uLa klrl aadressll ma[ordomo«koaukonnad.ee,
sub[ekLl rlda [aLa Luh[aks nlna slsuks klr[uLa
subscribe teated
1elllmlse lõpeLamlne kalb analooaselL Lelllmlseaa, kuld
klr[a slsuks pane
unsubscribe teated
Cala Parlduse llsLlaa saab lllLuda aadressll
hLLp://aroups.aooale.com/aroup/aalaharldus/
GEN uudised
kõlae varskemad CLn'l uudlsed Lulevad alaLl CLn'l
melllnallsLl. SamuLl on nad olemas ka CLnl
kodulehekul[el. kõlae parem vlls uudlsLeaa kursls olla on
ka lse mldaal reaalselL Leha. SL, eL kõlk on LereLulnud
panusLama kõlkvõlmallkesse CLn LesLl [a usun, eL ka
CLn Lurope'l LeaemlsLesse.
Eesri ökokogukondade liikumine FaceLook'is
1ore uudls on see, eL nuudsesL on LesLl
ökokoaukondllkul lllkumlsel ka oma lacebook'l arupp.
Crupl eesmark on LuLvusLada koaukondl LesLls [a
val[aspool nlna [aaada mõLLekllde [a head lnfoL
ökokoaukondade nlna nende loomlse kohLa.
kes soovlb selleaa lllLuda, saab seda Leha, oLsldes
lacebooklsL aruppl ,LesLl ökokoaukondade lllkumlneº
võl oLsellnall sllL »
kuu|utus: 5av|eh|tuse kursus koots|s, Iärnas
kavas:
* prakLlllne ehlLusLöö ma[a [uurdeehlLusel, savl kul
ehlLusmaLer[al
* napunalLed erlnevaLe savlehlLusmeeLodlLe/seaude
kasuLamlseks
* kohallke ökoehlLlsLe kulasLamlne alldlaa (sh koolld,
klrlk [ne)
* pllllmana, LanLs [a laul
Aeg: 4. [uull pealelõuna - 10. [uull 2010
koht: nvponkulle lasLeaed !arnasL 8 km kauausel
n|nd: 1olduraha 1600 kroonl [a Lööpanus
Cöblmlne madraLslLel manauLoas, Lelkldes võl
helnalakas.
8ealsLreerlmlne kunl 30. malnl
6733*+-0$*-%'89+(!2%$*+.%+:)*%1!$!+;##,)1!$!+'!),%<%*+
!')-!'!,+#-%&!=&0*+'%%$!,5+>#&#9+?%$!+@,4$)
MarLs 2010 (nr 2) koaukonnad: LesLl Ckokoaukondade uhenduse lnfoklrl 3/14
!"#$%&'(%)*+,--"%'./$01"2*"0)'11&*"&'
34,2$5"0&1*"&'"54'+"%6"'%)&$'67)/$2)44"'
."*+)'8,4)$)&
A%%<#+:!/'%,0
Þal[ud luae[ad on klndlasLl korduvalL [õudnud mõLLe-
kalaunl, eL [ah, maakera Lervls [a lnlmesLe elu-olu on
naau nad on [a Lahaks selles suhLes mldaal LõslselL eLLe
võLLa. Aaa mlda? Cleks va[a varskeld luLlu, mls oleksld
lkka Lõhusamad kul pelk prualsorLeerlmlne võl [alaraLLa-
sõlL.
Cleme [uba nalnud new Crleansl [a PalLl kaLasLrooflde
nalLel, kul keraesLl Leklb lnfrasLrukLuurl laaunemlsel
uhlskonnas kaos [a vaalvald kõhuLale parasL. CmeLl on
olemas llhLsad lahendused LaollsLe olukordade ara hold-
mlseks llma laasuause lnfrasLrukLuurl ablLa.
need ldeed võlksld olla erlLl suureks maluspalaks ka
LanasLele [a LulevasLele ökokoaukondadele, kes on huvl-
LaLud [aLkusuuLllkusL [a harmoonlllsesL elusL mele pla-
needll.
naau elus lkka, klpuvad soovld Lalde mlnema [a erlne-
vaLe LoredaLe kokkusaLLumlsLe Lulemusel õnnesLus slln-
sel huvlllsLe arupll LuLvuda [a deLsembrls 2009 ,maale
Luua" uks haruldaselL produkLllvne leluLa[a [a vlslonaar
norrasL, veaard krlsLoffer Lmanuelsen, kes on koau oma
elu puhendanud [usL Maa-ema LervendavaLe [a
eluLoeLavaLe lahendusLe val[aLööLamlsele.
veaard on LööLanud keskkonnaLehnolooalaLeaa ule 22
aasLa [a maaraLlenud ule 3000 Lehnolooala, mls võlksld
kollekLllvselL asendada enamlku Lanapaeval kasuLusel
olevaLesL susLeemldesL, meeLodlLesL, LehnolooalaLesL [a
sLrukLuurldesL. 1a LööLab uuLe [a ka ekslsLeerlvaLe
LehnolooalaLe, susLeemlde [a meeLodlLeaa, mls oleksld
[aLkusuuLllkud, ökolooalllsed [a hollsLlllsed. valdkonda-
deks on keskkond, koos elamlne, Loldu kasvaLamlse
Lehnolooalad, permakulLuur, maLer[alld, ehlLus, enerala,
slde, LransporL, harldus, uhesõnaaa koau elu. See[uures
on erandlLulL kõlk Lema ldeed vaba llLsenLslaa, sL pllran-
auLeLa [aaamlseks [a kasuLamlseks kõlalle lnlmesLele.
SamuLl võlb enamlkku Lema LehnolooalaLesL lseloomus-
Lada kul vaaa llhLsald [a suhLellselL odavald, mlsLõLLu on
need kaLLesaadavad [a LeosLaLavad prakLlllselL kõlal
[aoks. SamuLl on La kõlkl klr[eldaLavald Lehnolooalald
suuremas võl valksemas mõõdus edukalL LesLlnud. kull
pole Lema lahendused senl [õudnud massldesse soodsa
,plnnase" puudumlsel. Aaa LesLls on LelslLl, seemned
[uba ldanevad! !
veaard raaalb endasL: ,Clen suaavalL haaraLud võlma-
lusLesL [õuda elusalllLava LslvlllsaLsloonl arenaunl nlna
sellesL, kuldas salllLada harmoonlaL ressursslde, looduse
[a Maa-ema vahel. Clen Leadllk susLeemldesL, mls
suudavad LoeLada 120 mll[ardl lnlmese elu Maa peal.
Selllne eluvlls loob pal[u vaarLusllkku aeaa val[apool
va[adusL LööLada pldevalL ellu[aamlse nlmel nlna kullus-
llkulL vabu ressursse, naau LolL, vesl, loodus, mered,
maa, maLer[alld, enerala, ehlLus [a ruum. kõlk see on
looduse, blolooalllse mlLmekeslsuse [a loova lnlmLeae-
vuse huvanauks."
1uleb Lõdeda, eL ralskav muaavaLe valmlslahendusLe aea
hakkab umber saama, uued eluvllsld [a Lehnolooalad
nõuavad pal[u lseLeaemlsL, omal nahal õpplmlsL, kaLse-
LamlsL [a LalusLamlsL. veaard on eeskaLL suureparane
ldeede aeneraaLor, peensused Luleb mell endll erlne-
vaLes oludes labl proovlda [a mlda avaLum on see[uures
mele loomlnaullsus, seda parem.
LesLls moodusLuskl huvlllsLesL peaal lnlLslaLllvarupp
CAICW (Cooperat|on harmony And Ireedom to
Cperate th|s Wor|d - see on uks mlLmesL veaardl
kasuLusele võeLud luhendlsL erlnevaLe Leemavaldkon-
dade LahlsLamlseks). ÞeamlselL 8aanar kurml eesL-
vedamlsel, kes on LunLud ka kul [ooaaõpeLa[a, vlker-
kaaresllla lsa [a prllenerala lahendusLe edenda[a, korral-
daslme deLsembrls 1alllnnas eslmese konverenLsl, kus
veaard oma Lehnolooalald LuLvusLas. kuna urlLus laks
ule ooLusLe hasLl [a susLls huvlllsLesse suure annuse
lnsplreerlvald Lulevlkuvlsloone, salme hooau [uurde [a
[aanuarls korraldaLud konverenLsll ,LlemenL: veslº esl-
nes veaard [uba suuremale rahvahulaale. ÞarasL seda
Lolmus pea 2 nadalaL Lema loenauld valksemas huvlllsLe
rlnals erlnevaLe LehnolooalaLe põh[allkumaks LuLvusLa-
mlseks, mls Llpnes pllooLpro[ekLlaa Lldapere koolls, kus
lapsed sald oma kaLeaa valmlsLada Lehnolooalald "vesl
maa peal" [a "maa vee peal" ehk kunsLllkke veekoausld
[a u[uvald saarl. Lapsed sald õhlnal proovlda, mls Lunne
on asLuda lseLehLud saarele. valksemaLele saarLele lsLu-
LaLud redlsed [a salaL on nuudseks [uba parls suureks
kasvanud.
Lldapere kool plaanlb sel suvel luua Lerve keskkonna-
harlduskeskuse, mls on suures osas lnsplreerlLud
veaardl pakuLavaLesL ökolahendusLesL.
MarLs 2010 (nr 2) koaukonnad: LesLl Ckokoaukondade uhenduse lnfoklrl 6/14
1ehno|oog|atest
Sllnkohal raaalkskl põausalL veaardl keskseLesL Lehno-
looalaLesL Maa looduse LaasLamlseks - ,ves| maa pea|"
[a ,maa vee pea|". 1ema arvukald Lelsl lahendusl mahub
ehk klr[eldama [aramlsLes numbrlLes.
Þõhlldeeks on slln, eL kullusllku eluLeaevuse Lekkeks on
va[allkud nell põhlkomponenLl - maa, õhk, ves| [a
va|gus. kuld kuna aaar lnlmLeaevus on Maa ökosusLeeml
Lasakaalu rlkkunud [a selllseld rohellsl [a nllskeld pllr-
kondl on LubllsLl vahemaks [aanud, Luleb lnlmesLel võLLa
lnlLslaLllv [a loodus ka uuesLl [ar[e peale aldaLa.
kul suur on LehLud kah[u? kulal suslhappeaaas on Lalme-
dele foLosunLeeslks va[allk ressurss, mllle peaks blomass
ulekulluse korral kllresLl slduma, vllLab CC
2
praeaune
Lõusnud hulk aLmosfaarls blomassl olullsele
vahenemlsele. Llalkaudu 80° maa blomasslsL asub
ookeanldes. ArvesLades kõlkl nalLa[ald, on veaard selsu-
kohal, eL saasLamlse kaudu oleme vllmase 200 aasLaaa
havlLanud lausa 70° sellesL elusloodusesL!
uheks olukorra parandamlse vllslks onal Lehnolooalad
vee LaaaslLoomlseks (kulvale) maale [a samuLl kunsLllku
uue ,maa" loomlseks veekoaudele. 1ehlssaared anna-
vad llsaLerrlLoorluml suurenevale lnlmkonnale [a looma-
dele nlna soodusLavad ka uue blomassl kasvu nll saarLe
peal kul nende all vees.
uks llhLne komponenL nlmeLaLud LehnolooalaLe
LeosLamlseks oleks nllskusL, õhku [a valausL labl laskev
moodu| (40x60x30 cm), mlda võlb valmlsLada aeovõr-
auaa kokku seoLud klaas- võl plasLkuulldesL, võl slls
p|astpude||test, mls muudab prual vaarLusllkuks ehlLus-
maLer[allks! kul klhL Laollsl mooduleld aseLada kulvanud
maaplnnale, Leklb seal mlnlaLuurne ökosfaar, kuhu [aab
nllskus rlnalema, kondenseeruma. Samas lablb moodullL
valaus, seemned, Lolm [a Lalmede [uuresLlk. Selle Lule-
musel Leklb LaollsLe moodullLe kaasabll [uba mõne
aasLaaa lseenesesL lopsakas loodus, lseal kõrbesse.
Samamoodl elavad põuaa[ad keraemlnl ule klvlsed põl-
lud, kuna klvlde all salllb nllskusL, alnulL eL see moo-
dullLe Lehnolooala on pal[u kordl Lõhusam. kul loodus
on moodulld [uba ule võLnud, on need oma ulesande
LalLnud.
kul Laollsed moodulld aseLada veLLe, slls need muldual
u[uvad, [a kul laduda [a uhendada neld kokku 12 klhLl,
saab Lekklnud teh|ssaare|e ehlLada Lerveld llnnu [a kõlk
muu eluks va[allku, andes muuhulaas malsmaa loodusel
võlmaluse LaasLuda. kus[uures nll saarLe peale kul alla
klnnlLub elu - slnna Leklvad uued maapealsed [a veealu-
sed dzunalld. Saarele saab va[adusel luua ka uusl maae-
veekoausld, mlllele võlb omakorda palauLada u[uvald
saarl. klaaskuule saab Lulevlkus valmlsLada nalLeks
basaldlsL, mlda leldub Maal kullusllkulL. ÞlasLmaLer-
[alldeks saab kasuLada bloplasLe. uued lllkuvad saared
oleks suureparane plnnas ka arvukaLe mlLmekeslsLe
koaukondade Lekkeks nlna paremaLe üh|skonnamude-
||te loomlseks, mls Loovad Lahes-LahLmaLa kaasa posl-
Lllvseld muudaLusl ka malsmaal. veaardl sõnuLsl mahuks
alnuuksl Þelpsl [arvele elama 2,3 mll[onlL lnlmesL, nlna
laal perel oleks pllsavalL ruuml ka oma Loldu kasvaLa-
mlseks. u[uvmaaaa el kaeLaks see[uures koau veeplnda,
vald kenad umarad lapld, mlsLõLLu veekoau [aab lkka
veekoauks. MaakerasL 2/3 moodusLab LeaLavasLl
ookean, seeaa pole ruumlpuudusL karLa.
Ves| maa pea| Lahendab uuLe kunsLllke veekoaude
loomlsL, mls on aeoLeksLllll [a aeomembraanl (Luaeva
kllemaLer[all) abll llhLne. Lldapere kooll hoovls valmls
eslmene 6 m plkkune Lehlsveekoau nalLeks paarl
Lunnlaa. veekoaudele saab slls omakorda palaaldada
u[uvad saared, kus kasvavad Lalmed saavad va[allku vee
alaLl kaLLe [a Leklb eluLoeLav keskkond.
Þal[udel Leklb sllnkohal klndlasLl kuslmus LesLl LalvlsLe
,polaarolude" kohLa. Selles osas alLab meld val[a
tehno|oog|a 5o|aroof, mllle peale on paralleelselL
veaardlaa Lulnud [a seda [uba ule 20 a arendanud ka
kanada leluLa[a 8lchard nelson, kuld veaard on seda
veelal LalusLanud. 1eaemlsL on llhLsa, alaselL
kasvuhooneLele mõeldud, revoluLsloonlllselL Lõhusa
dunaamlllse LermolsolaLsloonl Lehnolooalaaa, mllles
kasuLaLakse kahe kllemembraanl vahel seeb|vahtu.
1ekklv kaLusealune ruum on 10x soo[apldavam kul
Lavallsed kahe klleklhlaa kasvuhooned [a 13x Lõhusam
kul klaaskasvuhooned! !a selleaa saab kaLLa Lerveld
elukeskkondl, kaasa arvaLud eluma[u.
kllede vahellne vahe on 60 cm kunl 1 m [a seeblmullld
Lolmlvad analooaselL pllvkaLLeaa - plmedal [a kulmal
a[al holavad need soo[usL [a palkesepalsLe korral saab
vahu eemaldada, lasLes palkesel maad [a veLL soo[en-
dada. SamuLl kalLseb vahL lllase palkesekllrause eesL.
vahLu saab holda ka eraldl põh[a- [a lõunapoolseLel
kulaedel, kasuLades makslmaalselL ara madalaL Lalve-
palkesL. vahukaLLe LeklLamlne kalb lmellhLsalL, mõne
B0,!<);01,%%/)*!+&%0'&%,9+C;'+:)*%1!$!+;##,)&C*$0;+
<%,-)'&%'+(!2%$*),!+#-%%,2%&0',);0,&+!')-!'!+
6'%%$!!,%/);085+>#&#9+?%$!+@,4$)
MarLs 2010 (nr 2) koaukonnad: LesLl Ckokoaukondade uhenduse lnfoklrl 7/14
mlnuLlaa, venLllaaLorl [a seeblveeaa leoLaLud võrau abll.
Samamoodl kalb ka seeblmulllde purusLamlne Laas
seeblveeks. vahL puslb vasLavalL va[adusele olenevalL
koosLlsesL mõnesL mlnuLlsL kunl mõne nadalanl. kuldas
seeblvesl ara el [aaLu? Sellele saab llsada loodusllkke
anLlfrllse, samuLl salvesLaLakse paevane palkesesoo[us
veereservuaarls, mls vahu uuendamlsel moodusLab
soo[a klhl.
nll el va[a keskkond ka -30 !C pakaseaa Lalveöödel Lava-
parasL kuLmlsL [a puslb mõne plusskraadl [uures, kuld
olullselL soo[ema keskkonna loomlseks on va[a paevasL
palkesesoo[usL LõhusamalL salvesLada.
Selleks on veaard val[a LööLanud llhLsa pä|kesepanee-
||de tehno|oog|a, mls on u 10x Lõhusam olemasoleva-
LesL foLoelekLrlllsLesL palkesepaneelldesL (mls pealeal el
LööLa pllves llmaaa - uus lahendus LööLab 30-60° Lõhu-
suseaa ka pllvlLuse korral). Þaneel koosneb drenaazlvõr-
ausL, mls palauLaLakse kahe musLa kllemembraanl vahe-
le, mllle vahel rlnaleb vesl, mls salvesLab palkesesoo[use
suuremasse hasLllsoleerlLud veepaakl. Þaaals olevaL
soo[a saab slls kasvõl nadalaLe vllsl kuLLeks kasuLada.
Þaneell Lalendavaks lsoleerlmlseks võlb kasuLada
vallsplnnal lablpalsLvaL llsaklleL, mllle vahel on õhuke
võrk, kuhu saab LeklLada vaakuml. koau rlnaluses on
valke alarõhk, mls holab membraane omavahel LlhedalL
koos, ka kaldus kaLusel. kul Lavallsed vaakumLorudeaa
palkesepaneelld Lasuvad end ara 10-20 aasLaaa, slls
sllnklr[eldaLud susLeem Lasub end [uba mõne nadalaaa
[a on suurema plnna LõLLu marksa Lõhusam!
kuld unusLada el saa ka [ahutust. kas LeadslLe, eL 60°
koau maallma eneralava[adusesL kulub [usL [ahuLus-
seadmeLele? Samasuause palkesepaneell abll saab
ööslLl [a Lalvel koauda ,kulmaeneralaL" [a salvesLada
seda [aa ku[ul eraldl reservuaarl. ÞaneellsL eralduv
soo[usenerala kllraub kosmosesse [a [ahuLab reser-
vuaarls olevaL veLL lseal suveöödel. kuna 1 m
3
[aa sulaLa-
mlseks kulub sama pal[u eneralaL kul 1 m
3
vee soo[en-
damlseks 83 !C-nl, on see suure poLenLslaallaa ressurss.
Þaneelldes rlnaleva vee saab llsandlLe abll [aaLumaLuks
muuLa, [aad saab LeklLada paakldesse palauLaLud puhLa
vee pudellLesse. nll salvesLaLud kulma saab slls kasuLada
ruumlde [a nL kulmkapl [ahuLamlseks, samuLl õhu
kulvaLamlseks kondensvee koaumlse Leel slsemlsLelL
kulmapaneelldelL. Samal vllsll on llhLne [a odav LooLa
[aad ehlLusmaLer[allks, aaa sellesL lahemalL ehk
edaspldl.
SamuLl on veaard edukalL kaLseLanud LehnolooalaL,
mllle abll saab kuuma [a kulma vee poLenLslaallde
vahesL toota e|ektr|t. nlmeLaLud Lehnolooala võlks
vabalL rahuldada kogu Lest| energ|ava[aduse, kul kaLLa
palkesepaneelldeaa nalLeks koau LesLl raudLeede aarne
[a rööbasLevahellne plnd (1200 km). SamuLl on LohuLuks
kasuLamaLa poLenLslaallks maanLeede [a ma[akaLusLe
plnnad. 1ana Luleb aaa 80° koau LesLl saasLesL alnuuksl
narva elekLrl[aamadesL!
Þersonaalse elekLrlLooLmlse llhLsamaks meeLodlks on
vert|kaa|te|[ega tuu|eturb||n, mls vasLupldlselL Lava-
parasLele LuuleaeneraaLorlLele el kah[usLa loodusL, on
LunduvalL Lõhusam [a mlda on võlmallk laauhel lse
valmlsLada [a hooldada. LneralaL saab LuuleLuLeks
paevadeks salvesLada veesamba LõsLmlse võl suruõhu
pumpamlse Leel, mls see[arel kalLab elekLrlaeneraaLorlL.
Samas on elekLrl kasuLamlse suhLes veaardll selsukohL,
eL Lulevlkus peakslme vllma selle eneralaalllka kasuLa-
mlse mllnlmumlnl, kuna mell on ka Lõhusamald vahen-
deld samade ulesanneLe LalLmlseks kul nL elekLrlaa
kuLmlne [a [ahuLamlne.
nalLeks Loldu kupseLamlseks on puude põleLamlse [a
elekLrl asemel võlmallk kasuLada keraam|||s| kuuma-
pa||e, mls aeLakse nõausa peeall abll palkese kaes
Lullseks [a mls puslvad lsoleerlLud LlnalmusLes plkalL
soo[ana. Þall võlb olla ka õõnes [a paksuselnallne,
võlmaldades selles kasvõl lelba kupseLada.
Þersonaa|ne b|osfäär
kul ulalnlmeLaLud Lehnolooalad uheks Lervlkuks kokku
lllLa - kunsLllk veekoau alla, Solaroof peale [a kunsLllkud
saared koos Lalmede [a eluruumldeaa vee peale u[uma -
saame Lervlkllku, [aLkusuuLllku [a |sema[andava e|ukesk-
konna, mls Laaab aasLarlnaselL peavar[u, Loldu, soo[use
[a elekLrl uhele perekonnale võl slls Lervele koaukon-
nale, suurus on vabalL skaleerlLav. uhLlasl ku[uLab see
endasL Maa ökosfaarl vahendaLud mudellL, kus kõlk on
pldevas omavahellses rlnaluses - vesl, hapnlk, suslhap-
peaaas [a blomass.
kul kasvaLada lnlmesele Lolduks pllsavalL Lalml, slls see-
sama Lalmede hulk annab lnlmesele hlnaamlseks ka
pllsavalL hapnlkku [a lnlmene annab Lalmedele foLosun-
Leeslks vasLu pllsavalL suslhappeaaasl. See[uures Lolmub
D%/%*%+1%;%'!'+!*0;%,&+&!'&)&0*+E#,%$##F+&!=/#,##2)%
MarLs 2010 (nr 2) koaukonnad: LesLl Ckokoaukondade uhenduse lnfoklrl 8/14
LalmekasvaLus aastar|ngse|t, mls võlmaldab saada
mlLmekordse saaal. 1almed saavad saarLe alusesL vee-
koausL alaLl pllsavalL [uua. kuna Lalmede kaudu aurusLub
õhku suur hulk veLL (10 lllLrlL 1 m
2
kohLa ööpaevas), slls
Luleb õhku kulvaLada [ahedaLe paneellde abll. 1ekklv
kondensvesl koauLakse rennlde abll Laas kokku nlna
kasuLaLakse nL pesuveeks [a rlkasLamlsel ka [ooalveeks.
0hu kulvaLamlne vallsLab ka kah[ullke mlkrooraanlsmlde
[a halllLuse Lekke, samuLl kllrendab see Lalmede kasvu.
1almekasvaLuseks luuakse valksemald u[uva|d saar|,
mlllel asub muld aeoLeksLllllsL ,peenardes". SpeLslaalsed
saared on ka reovee [a ku|vkä|m|a [äätmete umber-
LööLlemlseks. nendel kasvavad Lalmed, mlllesL saab
omakorda komposL Lolduks kasvaLaLavaLe Lalmede
vaeLamlseks.
vee puhasLamlseks kasuLaLakse erlnevald m|kroorga-
n|sme [a vet|ka|d, mlda saab hll[em samuLl vaeLlseks
kasuLada. kokkuvõLLes el LeklLa anLud elukeskkond mln-
aeld [aaLmeld eaa kah[usLa loodusL.
kuna selles personaalses blosfaarls on kõlk peaaeau lse-
reauleeruvas rlnaluses, puudub va[adus vent||ats|oon|
[arele, mls muudab koau elukeskkonna olullselL
eneralasaasLllkumaks. val[asL llsandub vald palkese-
kllraus.
1etrama[ad
L|uma[adeks on veaard val[a pakkunud hlnaavaLe seln-
Leaa, aaa soo[apldava LeLraeedrl ku[ullse konsLrukL-
sloonl. Ma[a põrand [a kõlk selnad on kolmnurksed,
meenuLades kunaalsL (keraelL punnls) pllmapakkl.
Selllne vorm on LermlllselL olullselL ökonoomsem kul
Lavallsed kandlllsed ma[ad nlna seda on llhLne ehlLada,
kuna alnsaks mõõdupuuks on va[allk nuraasL vasLas-
selnanl ulaLuv nöör, mls moodusLab anLud selnakume-
ruse raadluse. SamuLl on see konsLrukLsloon erakordselL
Luaev orkaanlde, maavarlnaLe [ms korral. SelnamaLer-
[allks võlb kasuLada põhupakke, puld (laoLuna puurllda
sarnaselL) võl kasvõl pudeleld! 60 cm - 1 m paksuse
selna slse- [a vallsplnna võlb kaLLa Luaeva aeovõrau [a
paberlmasslaa (soblb ka savlkrohv). 1ulemuseks on
hlnaav seln, mllles Lolmub lseenesllk hapnlku- [a CC
2
molekullde LasakaalusLumlne slse- [a vallskeskkonna
vahel. See lllkumlne Lolmlb omakarda hea soo[usvahe-
Llna, seeaa on ma[as alaLl varske, kuld soe õhk.
Sarnane soo[usvaheLl-õhuvarskendl efekL on nalLeks
naLuraalseLel vllladel (nL lamba-, kanepl-, llnavlll), mlllesL
on llhLne ka nalLeks mele llnnade umbseLele [a halllLava-
Lele korLerelamuLele hlnaavald aknapaneele valmlsLada.
1aollne LeLrama[a on prakLlllselL nll soo[apldav, eL selle
kuLmlseks pllsab peaaeau vald lnlmkeha soo[usesL, erlLl
kul see asub mahedas Solaroofl-aluses klllmas.
1eLrama[a mõõLmed võlvad olla nalLeks 7,7 meeLrlL laas
suunas, mls Laaab pllsavalL ruuml elamlseks [a mahuLab
2 korrusL. kolmesL LaollsesL ma[asL saaks kena elukesk-
konna kolmele perele, mllle vahellse ala saaks kaLLa
Solarooflaa, eL luua uhlsLeaevusLeks kena pldevalL soe
roheala.
1u|ev|kup|aan|dest
Lldapere kooll [uurde loodav keskkonnaharlduskeskus
onal plaanls ehlLada ulalklr[eldaLud Lervlkllku blosfaarl
ku[ul, mls mahuLab Solaroofl alla ka uhe LeLraeeder-
ma[a, kus saab edaspldl labl vlla nll koollLusl kul
uurlmusLöld. SamuLl on võlmallk selle mlnl-blosfaarl
kaudu õpllasLe [aoks põnevalL nalLllkusLada prakLlllselL
kõlkl õppealneld.
Þro[ekLl edukal kalvlLamlsel palvlb see klndlasLl LelsLeal
koollde [a muude huvlllsLe Lahelepanu, kuna anLud
eesku[u loob reaalsed võlmalused llsaks ökolooalllsLele
probleemldele ka pal[ude soLslaalseLe klLsaskohLade
lahendamlseks, andes võlmaluse ralskavasL Larblmlsahe-
lasL val[a asLumlseks [a keraendades ka rllal koormusL
lnlmesLe LoeLamlsel. Seda erlLl LanasLes raskeLes
ma[andusLlnalmusLes, kus pal[ud on kaoLanud elaLus-
alllka eaa Lea, mlda peale hakaLa.
võlb vald ku[uLleda, kul pal[ud lnlmesed võlks lelda
endale [a oma peredele nlmeLaLud LehnolooalaLe abll
võlmaluse mlLLe pelaalL ellu[aamlseks, vald kullusllkuks
eluks harmoonlas looduse [a LelsLe maalasLeaa.
Mls kõlae LahLsam - need Lulevlkku suunaLud Lehno-
looalad annavad lnlmesLele |ootust, mls Loob kaasa ka
hoollvama ellusuhLumlse.
CAICW lllkumlseaa võlvad lllLuda kõlk sllralL koosLöösL
huvlLaLud lnlmesed. 1ereLulnud on ka laasuaune abl
nlna head ldeed, mlda anLud LehnolooalaLeaa edasl
võlks LolmeLada. Mõned vlh[ed: 2011 saab 1alllnnasL
kulLuurlpeallnn, Lulemas on merepaevad, kalmas on
lnnovaLsloonlaasLa, vallskulallsed on LesLlL nlmeLaLud
lausa lnnovaLsloonlparadllslks, erlnevaLe kõrakoollde
ullõpllased [anunevad uuLe põnevaLe val[akuLseLe [a
uurlmlsmaLer[all [arele - mllllne koosLööpoLenLslaal!
Pll[em oleks mell ka ule[aanud maallmale nll mõndaal
anda. Lldapere kooll õpllased on laaLahes [uba õhlnas.
!
CAICW |n|ts|at||vgrupp hLLp://www.cafow.ora
Loe ||saks:
Lldapere kooll õpllased alusLasld keskkonnapro[ekLl
"vesl maa peal, maa vee pealº »
Parldus: u[uva maa unlsLus Lldaperes (õpllane Sllver
nllnemeLs) »
nadallne: ,Lldapere õpllased ehlLasld ökosaarl" »
Solaroof wlklpedlas »
v eel SolarooflsL »
veaardl kohLa lahemalL slln » [a slln »
verLlkaalsed LuuleLurbllnld »
MarLs 2010 (nr 2) koaukonnad: LesLl Ckokoaukondade uhenduse lnfoklrl 9/14
9$561*6$5"2)0"'34,4,#14,0&$&"'
4,#10"/)0"'!"0"/$$2'
E<!/+@,0'&!G+:!'&)+H;#;#20;#/*%*!+I=!/*0'
veebruarl alauses Lolmus venemaal rahvusvahellne
ökokoaukondade kokkuLulek. Moskva lahlsLele kovcheal
kulla oll kokku Lulnud 33 lnlmesL kolmekumnesL kulasL
ule koau venemaa. Llsaks veel mõned vallskulallsed -
kolm lnlmesL Soome koaukonnasL ,kaLa[amaal", uks
8ooLsl permakulLuurl vll[elevasL koaukonnasL ,Suderbv"
[a kaks LesLl Ckokoaukondade uhenduse lllaeL - Sven
AlusLe [a Allan kokkoLa.
kohaleLulnud koaukondade eslnda[ad LuLvusLasld oma
kulade elukorraldusL [a saavuLusl. Þroaramm oll Llhe -
Lööarupplde kaupa aruLaLl kõlkl uhlselL puuduLavald
Leemasld: soLslaalseld suhLeld, LoeLavald lahendusl
harldus-alal nlna ma[andusllkke prlnLsllpe koaukondllkus
elus. Þroaramml llsana LuLvusLasld võõrusLa[ad
LradlLsloonlllsl laule-LanLse, mls venemaal unusLuse
hõlma on va[umas. Sealsed koaukonnad hlndavad
LradlLsloonlde alalholdmlsL kõraelL.
kul sealseL kula lahemalL klr[eldada, slls kovchea (Lõlkes
Laeaas) asub kaluaa ra[oonls. MoskvasL on see kllevl ehk
edela suunas 140 km. SõlLa sal nll meLroo, ronal kul
Snlvaaa (ChevroleL osLls ara nlva Lehase, mlsLõLLu
nlmeLaLakse nuud ChevroleL' keres olevaL nlvaL
ChevroleL-nlvaks - rahvakeell Snlvaks).
Sealse kula lnlLslaLllvarupp Lull esmakordselL kokku
2001. aasLal [a uhlsed vaaLed baseeruvad harmoonlllsel
koosLööl looduseaa, mlda klr[eldab sealkandls vaaa
populaarne ,AnasLasla" raamaLuLesarl. kovcheal
sarnaseld kulasld, kus laas kulas elab aasLarlnaselL
vahemalL 3 pereL, on venemaal ule 30. kuna
suurllnnades on uhendus looduseaa prakLlllselL
kaLkenud, slls need lnlmesed oLsusLasld asLuda oma
LõekspldamlsLe elluvllmlsel reaalse sammu nlna ra[asldkl
kovcheal kula.
kulal on maad kokku 120 ha [a sellel on val[a mõõdeLud
79 1-hekLarlllsL krunLl. Ma[ad on ehlLaLud naLuraalseLesL
maLer[alldesL nlna Lanaseks on ule 90 ehlLlse peaaeau eL
kaLuse all. kulal ule nel[akumne pere elab õnnellkulL
oma poolvalmls ma[as, on enamus ehlLlsLesL [aLkuvalL
ehlLussLaadlumls, mlsLõLLu on ka pllL klr[u.
kula uhlsma[as (ehlLaLud 2002) on vllmased 3 aasLaL
LeauLsenud alakool. uhlselL [aaaLakse ka saekaaLrlL,
puldu Löökoda [a 13 hll[uLl kaevaLud Lllkl. ule 16
perekonna peavad oma mesllasl. Þal[udel peredel on
Moskvas võl mõnes muus llnnas korLer, mllle nad on
val[a uurlnud, soovldes elada lse aasLarlnaselL maal nlna
mlLLe olla ,daLsnlkud". Þal[ud kasvaLavad omale lse LolLu
[a mlLmed muuvad oma slsseLehLud saadusl LurlsLldele
võl LelsLele kulaelanlkele.
Ma[ade ehlLuse [uures on kasuLaLud erlnevald
Lehnolooalald. ÞusLlLaLud on nll kaheksaLahullsl elamuld
kul Lavallsl kandlllsl vlllkaLuseaa uhepere-elamuld. 1uleb
LunnlsLada, eL ökolooalllse ehlLuse osas on nell veel uhL-
D#<"=!2+;C,%
D#<"=!2+;C,%
:')/!.%*
MarLs 2010 (nr 2) koaukonnad: LesLl Ckokoaukondade uhenduse lnfoklrl 10/14
LelsL õpplda. Lrlnevald plasLmaLer[ale [a kllesld oll
kasuLaLud konsLrukLsloonldes, kus seda Leha el Lohlks.
Aaa sealsed lnlmesed on uuLele ldeedele avaLud [a vaaa
Leadmlshlmullsed.
koaukonna kulallsl ma[uLaLl kodudes. ka mele
võõrusLa[a oll omale lse ma[a ehlLanud, kasuLades
karkassl vahel põhu [a savl seau - vene keell ,saman".
PooneL kuLLls nn vene ahl, mls on mlLmeoLsLarbellne -
nalLeks saab sellel LolLu valmlsLada, paaals veLL
soo[endada, lelba kupseLada nlna muldual selle abll ka
Luba kuLLa. Selle ma[aomanlku ,saman"-Lehnlka
oskused parlnesld SaksamaalL. 1eadmlsLe saamlse nlmel
Luleb lkka relslda. 8aaklsln Lalle efekLllvseLesL ah[udesL
[a eneralasaasLllkesL põhupakl-ma[adesL - Leema pakkus
suurL huvl. Lubaskl mees [aramlsel aasLal kulallsLema[a
põhusL ehlLada [a rakeLLah[u slsse Leha. kõrvalma[a
elanlkud huvlLusld [uLu arenedes aaa
kohupllmavarvldesL, mllle reLsepLld nelle usna
LundmaLud olld. Pea, kul sedalaadl koaunemlsLe kalaus
Leadmlsl [a koaemusl saab vaheLada.
koaukond Leaeleb umberkaudse meLsa kalLsmlseaa, kus
on olnud pal[u lubamaLuld röövraleld. koaukond on
korraldanud mlLmeLe raleLe peaLamlsl [a uuLe puude
lsLuLamlsLalauld. MeLsad on seal võlmsad - Llhedad
mannld, kuused [a kased, kohaLl kasvab ka seedreld.
MeLsade vahel võlb lllkuda kllomeeLrlLe kaupa,
kohLamaLa alnsaLkl lnlmesL.
Clles kalnud vllmasel nel[al aasLal Luroopa
ökokoaukondade (J,#4%,+:"#<),,%2!+K!&L#$;+:0$#1!)
kokkuLulekul, võlb Lõdeda, eL sarnaselL mõLlevad
lnlmesed selsavad kus Lahes maallmas samade
kuslmusLe ees nlna Lunnevad õlaeLe lahendusLe korral
uhLmoodl sllrasL araLundmlsrõõmu. kõlk[al on võlmallk
mldaal uuL õpplda [a kõrva Laha panna. laauhel [u omad
nlpld. kovcheal kula on LunLud LelsLe venemaa
ökokoaukondade hulaas eelkõlae oma edumeelsuse [a
arksuse poolesL.
LahemalL kovcheal kohLa »
LahemalL Luroopa öko-koaukondadesL »
."*+)'4,#14,0&'9,,+*)*:';<%0$*'
:<!,)/+B%--+
Cleme [uba kaua raaklnud ökokoaukondadesL LesLls,
samas kul ,Lõellsl" nalLeld nendesL uhlselu elavaLesL
ökolnlmesLesL naplb. kaesoleva klr[uLlse eesmaralks on
luhldalL LuLvusLada eesLlasLe koaukonda !arnas (8ooLsls)
[a mõLlskleda plsuL ka ökokoaukondade Leemal lalemalL.
(Òko)kogukond||kust e|uv||s|st
lnlmeseks olemlseks on va[allk LelsLe lnlmesLeaa suhel-
da, uhlseld koaemusl koaeda [a oma mõLLeld, Lundeld [a
Leaemlsl [aaada. uhlses kulaemlses on erlllne Lurvallsus
[a valmne heaolu, mlda ukslnda saavuLada on raske võl
lseal ehk võlmaLu. kaua oleme arvanud, eL selllse klnd-
luse Laaab ablelu. Þal[ude lslkllkud koaemused [a loomu-
llkulL ka soLslolooalllsed uurlnaud nalLavad, eL pere-
mudelld on muuLumas. unlsLus LradlLsloonlllse Lalupere
[uurde naasmlsesL on lllusloon, mllleaa manalvad pal[ud,
sealhulaas nalLeks ka mele presldendlpaar.
vllmase kahe aasLa [ooksul enne LesLlsL ara LulemlsL
osalesln õlae mlLmel ökokoaukondade urlLusel. Mlnu
arvaLes raaalLl alaLasa lllaa pal[u ökoLarblmlsesL, sh ehl-
LusesL, mõõdukalL looduse saasLmlsesL [a pea mlLLe
mldaal koaukonna soLslaalsesL mõLLesL. Mõnlkord
malnlLl harldusL [a vasLuseks oll alaLl alLernaLllvpeda-
aooalka - erlLl Waldorfkoollde loomlne.
1eaellkkuses on mlnu hlnnanaul koaukonnas soLslaalne
mõõde prlmaarne [a kul lnlmene hoollb LelsLesL lnlmes-
LesL enda umber, slls on looduse saasLmlne lseenesesL-
mõlsLeLav. AusLus elu vasLu Lahendab eesLlasele ausLusL
ka looduse vasLu, sesL mele maallmaplldls on loodus
alaLl elav [a hlnaesLaLud. Laused ,Þuule el Lohl halaeL
Leha!", ,Maa hlnaab!"on [u Lanapaevanl mele
kõnepruuals Lavallsed.
LesLlasele omane loodusfllosooflllne mõLLelaad on
heaks aluseks võlmallkule koaukondllkule soLslaal- [a
harldusmudellle, mls oleks nll ökolooalllne kul melle
alnuomane, arusaadav [a mõLesLaLud. Mele rahvusllk
alavaarsuskompleks LaklsLab [õudmasL LõellselL suaavaLe
muuLusLenl mele kasvaLuses, kus Lõuseksld eslle melle
endale olullslmad vaarLused, slpleme Lanasenl nõukoau-
deaeases klLsarlnnallsuses [a usaldamaLuses. Mell puu-
dub koaemus avaLud [a loomlnaullsesL lahenemlsesL
õpplmlsele, puudub eneseusaldus. Mlnu [aoks on slln
plkalL [aLkunud mõLlemlsalneL, kuld vahe on olnud Lõe-
llselL slsukald [a edaslvllvald aruLelusld. LesLls el ole
selles vallas prakLlllsl koaemusl [a [ulausL (akkl lseal
LaheL?) mllleal ,LõellselL uueaa" alusLamlseks.
uhe põh[usena võlb mlnu arvaLes val[a Luua koau
maallmas, sh ka LesLls LekklvaL LeravaL ökolooalllsL klhls-
LumlsL, mls on loomullkulL seoLud flnanLseerlmlseaa.
need, kellel on raha, loovad endale selllseld ,ökosaare-
E%-%/
MarLs 2010 (nr 2) koaukonnad: LesLl Ckokoaukondade uhenduse lnfoklrl 11/14
kesl", kus on Lervlsllk [a Lurvallne elu. ÞõhlmõLLellselL
saaks neld nlmeLada ökokoaukondadeks, kul LeaemlsL
oleks kõlkldele avaLud keskusLeaa, mls põhlnevad vaba-
dusel [a LlnalmusLeLa armasLusel kõlklde lnlmesLe vasLu.
Mlnu hlnnanaul on nalLeks Þõh[amaades selllseld pllr-
kondl pal[udes kohLades, kuld vallsmaalasLele võl ka
sama rllal vaesemaLele lnlmesLele on nendesse pllrkon-
dadesse elama asumlne LaklsLaLud.
kuna lalemaLe rahvahulkade Leadllkkus alna kasvab, slls
võlb eLLe ku[uLada, kuldas hakkab Lolmuma rllkllk võl
mlks mlLLe ka Luroopa Llldu slseranne. 1öösLuspllrkon-
dadesse [aavad peamlselL kolmandaLesL rllkldesse slsse-
Loodud põaenlkud, palkade [a harldusLase on madal,
krlmlnaalsus [a soLslaalsed probleemld kõraed.
Me|e teekond koots|
Mele Leekond 8ooLslmaale sal alause Solvlkkooll lnLul-
Lllvpedaaooalka kursusesL. Mlna [õudsln Solvlkl eslmesL
korda kolm aasLaL Laaasl [a Lundsln kohe alausesL peale,
naau oleksln ko[u [õudnud. !arna loodus, sllnne vaba [a
loomlnaullne mõLLe- [a LeausLemlsvlls, lnlmesed, kes slln
aasLald on elanud [a LööLanud, see lummas [a kuLsus.
kuldas luuakse kool, kus laa õpeLa[a on erlllne lslksus,
õppekava on LalesLl sekundaarne, õpeLamlne põhlneb
lnLulLsloonll, manalmlsel [a loovusel nlna lasLe heaolu
on kõlae keskpunkLls? kuldas Lalskavanuna Lulla val[a
maallma slalnasL-saalnasL [a suuLa keskenduda olullsele?
need olld mlnu põhlllsed kuslmused Solvlkl kursusele
Lulles.
Iärnast
!arna on anLroposooflllne keskus alaLes 1930-ndaLesL
aasLaLesL, slls põaenesld eslmesed anLroposoofld oma
peredeaa naLslde eesL slla [a alusLasld puueLeaa lasLele
keskusLe loomlsL. PlLlerlaeasel Saksamaal olld [u kõlk
puudeaa lnlmesed ulelllased, alnus võlmalus ellu [aada,
oll põaenemlne. 1anasenl on sellesL a[asL sllnkandls
LeauLsenud mlLu 8ooLsl olullsemaL puueLeaa lnlmesLe
keskusL.
60-ndaLel aasLaLel alusLaLl Waldorfpedaaooalllse Seml-
narl ra[amlsL. Clullsel kohal oll ka Lervlsllk [a Lervlkllk
LolLumlne, mllle [uurde kuulus mahepõlluma[andus-
Lalude [a -õppekeskusLe arendamlne. AnLroposooflllse
medlLsllnlaa, sh raskeLe vahlhalaeLe ravlmlseaa Leaeleb
?LLer[arna klllnlk. Loodud on ökopank. !arnas LeauLseb
mlLu alLernaLllvkooll [a -lasLeaeda.
LuhldalL võlb öelda, eL slln on omamoodl ,ökosaareke",
mls on Lana õnneks veel kõlkldele Luroopa lnlmesLele
avaLud.
5o|v|kkoo||st
Solvlkkool on sllskl ka sllnkandls erlllne. Lrlllne [usL oma
vaba loovuskeskse lahenemlse poolesL. 1elsed kohallkud
vabakoolld [aralvad vaaa LapselL Waldorfkoollde LradlL-
sloone, kuld Solvlkkoolls on Þar Ahlbom koos mlLmeLe
LelsLe huvlLavaLe [a andekaLe lnlmesLeaa loonud LalesLl
unlkaalse keskkonna õpplmlseks [a arenemlseks. nad
nlmeLavad oma õpeLusL lse lnLulLllvpedaaooalkaks [a
sõnasLaLud Leoorla sellesL puudub. lnLulLllvpedaaooalkaL
saab õpplda alnulL slln võl Saksamaal lrelburals, kus
samad õpeLa[ad paralleelseL kursusL labl vllvad. kursus
on põhlllselL prakLlllne [a koaemusllk. 1eaemlsL on
WaldorfpedaaooalkasL edasl arendaLud suunaaa alLer-
naLllvpedaaooalkas, mllle aluseks on eelkõlae õpeLa[aLe
endl aasLaLe [ooksul koauLud koaemused [a Leadmlsed
lasLesL [a LöösL nendeaa. ClullsL rolll manalvad selle
koolkonna val[aku[unemlsel ka lrls !ohanssonl vaaLed
lnlmeseks olemlsele [a lnlmesLe vahellsele suhLlemlsele.
Lest|aste kogukonnast Iärnas
kolmanda aasLa suvel oLsusLasld kolm eesLl pereL slla
kollda, eL seda kõlke uhlselL [a laauks eraldl kohapeal
koaeda. Mele Lalskasvanud õplme eelkõlae Lööd lnlmes-
Leaa, ökolooalllsL ehlLusL, vaaLeld elule, loodusele, põllu-
[a ma[apldamlsele [ne. kõlk lapsed (kokku 3) kalvad
Solvlkkoolls. ka mele puhul on LeaemlsL omamoodl
Luroopa Llldu slserandeaa, LesLl õpeLa[aLe suvelaaarls
rlsLlslme selle ,harlduspaauluseks". ParlduspaaulusesL
olen plkemalL klr[uLanud 2009.a. sualsel 0peLa[aLe
Lehes.
LesLlasl elab umbruskonnas [uba varasemasL a[asL [a
nendeaa on mell olnud vaaa hea slde alausesL peale.
Cleme uhlselL LahlsLanud olullsemald LahLsundmusl, sh
kadrlpaeva, [õulusld, vasLlapaeva, vabarllal aasLapaeva.
vahvaks kombeks on saanud SLensundls Lolmuvad
saunaõhLud koos [aaauku huppamlse [a laval reallaulu
laulmlseaa.
SelLskond slln on mlLmekulaselL andekas, laauhel on
Leadmlsl [a oskusl, mlda LelsLeaa [aaada. !aab olla alnulL
sudamesL Lanullk [a õnnellk, eL saan nende lnlmesLeaa
koos elada [a kasvada.
kohanemlne 8ooLsl uhlskonnas võLab muldual aeaa.
!arnas olen Lundnud ennasL naau kodus alausesL peale,
sesL slln on lnlmesl ule maallma [a uued lnlmesed alaLl
LereLulnud. Mu[al olen LlhLl kohanud LradlLsloonlllsL pel-
ausL slsserannanuLe suhLes. SelaelL on maraaLa, eL lda-
Luroopa Lahendab rooLslasele lkka veel venemaad,
LesLlsL el LeaLa saaedasLl mldaal. lnlmesed el Lea LesLl
peallnna nlme, ameLlasuLusLes el LeaLa, eL kuulume
Luroopa LllLu.
kokkuvõtteks
kuldas slls lkkaal kasvaLada lapsl, elada [a olla nll, eL
suda oleks rahul, hlna laulaks [a mlLLe peLLa lseennasL?
Selllne kuslmus on [uba aasLald mlnu sees kerlnud [a
Leaudele a[endanud. nll olenal Lanaseks [õudnud
!arnasse, kus uhlselL LelsLeaa koos oLslda vasLuseld [a
eslLada uusl kuslmusl. Llu koaukonnas eeldab puudu
MarLs 2010 (nr 2) koaukonnad: LesLl Ckokoaukondade uhenduse lnfoklrl 12/14
LelneLelse mõlsLmlse poole [a umbrlLsevaLe lnlmesLe
LlnalmusLeLa armasLamlsL. AlnulL lnlmesLe vahellne
avaLud suhLlemlne saab luua aluse uhlseks Lolmlmlseks,
kul el ole kommunlkaLsloonl, slls Leklvad plnaed, hlrmud
[a vasLasselsud.
Ma el Lea, kas saab mele elamlsL slln pldada klasslkallses
mõLLes ökokoaukonnaks, kuld omamoodl uhlne hlnaa-
mlne on mell slln klndlasLl.
Loodan, eL uldlne dlskussloon ökokoaukondade lllkuml-
seaa seoLud võlmalusLesL [a ohLudesL on LesLl uhlskon-
nas [aLkuv [a ellLaarseLe mudellLe kõrval hakkame alna
enam aruLlema ka eaallLaarseLe, kõlalle kaLLesaadavaLe
[a uldlsLe mudellLe loomlse Leemal.
="/,4%$$+)$*+>'9,51?11%"'+$*$0&)2>
D%&$)/+M0-4!$2
Clen sel Lalvel osalenud kahel Loredal koosolekul. uhel
vallLl [uhaLusL, Lelsel eslmeesL. Þoleal nll LahLls, mls
oraanlsaLsloonld [usL LapselL. Clen aasLaLe [ooksul osa-
lenud pal[ude oraanlsaLsloonlde koosolekuLel, kus
meelehelLllkulL oLslLud kedaal, kes oleks seekord nõus
[uhaLuse lllkmeks võl eslmeheks hakkama. !a alaLl on
Lundunud, eL mlks kull nll - [uhLlmlne [a eesLvedamlne
peaks [u olema lhaldusvaarne ameL, kuhu pal[u soovl-
[ald, mlLLe nll naau LeaellkulL...
uhel koosolekul vallLl [uhaLusL. vana [uhaLus, naau lkka,
el olnud Lalusllk. !a arvas, eL Lulau slls Lalusllkumad [a
Lehku paremlnl. Þolnud neld Lalusllkumald ka kuskllL
võLLa. vana [uhaLus lahendas [uhaLuse vallmlse kuslmu-
se saalomonllkulL - kandldaaLe el pusLlLaLud, laale
koosolekul osale[ale anLl paberlLukk [a paluLl klr[uLada
nende kolme lnlmese nlmed, keda nemad Lahaks
[uhaLuses naha. 'kõraemalL poolL' saadeLud vaaLle[ad el
osanud selllse ebaLradlLsloonlllse lahenduse kohLa oLse-
kohe selsukohLaal võLLa. LL nll [u [uhaLusL el vallLa.
kõlaepealL Luleb lkka kandldaadld pusLlLada [a slls haale-
Lada [a uldse... nlmeLaslme Lolmuva 'Luru-uurlnauks' [a
[alme huvlaa Lulemusl ooLama. Paall luaema saadeLl
needsamad 'eemalL vaaLle[ad', kes kaeklr[u el Lunne [a
sohkl el Lee. PaaleLusLulemus - kõlae rohkem haall sald
kaks vana [uhaLuse lllaeL [a LeaellkulL eeldaLav uus [uha-
Luse lllae. nuud oll koosoleku [uhaLa[a kord saalomon-
llkulL kalLuda. koosoleku [uhaLa[a kusls enlm haall saa-
nud lllkmeLelL ukshaaval, kas La on nõus [uhaLuse lllk-
meks kandldeerlma. kaks eslmesL vasLasld [ah. kolmas
ohkas sudamepõh[asL [a uLles "kul ma saan olla [uhaLu-
ses koos kahe eslmeseaa, slls !AP!". koosoleku [uhaLa[a
kusls veel kõlallL osale[aLelL, kas kõlk on haaleLusLule-
musLeaa nõus [a luaeslme [uhaLuse klnnlLaLuks.
1elne koosolek. Lslmehe vallmlne. uks lllae kuLsus Lelse
lllkme nuraa Laha [a kusls, kas slna oleks nõus eslmeheks
kandldeerlma. 1elne vasLas sudamepõh[asL, eL mlna
olen nõus eslmeheks hakkama slls, kul ma olen aasLa
aseeslmees olnud. !a eslmees võlks olla lkka keeal, kes
on varem ka lllae olnud, mlnd alles vallLl lllkmeks.
koosolekul LehLl eLLepanek eslmeheks hakaLa uhele
lllkmele, kes on varem lllae olnud. See lllae vasLas, eL
eslmeheks olla pole Lal kah[uks aeaa, aaa võlb olla
aseeslmees [a aldaLa as[u a[ada [a mldaal Leha, mls va[a.
See, kes oll heLk Laaasl klndlalL keeldunud eslmeheks
hakkamasL, leldls seepeale, eL no kul mul on suur Luaev
Lark varem lllae olnud aseeslmees, kelle kaela kõlk as[ad
lukaLa, slls no hea kull, vallae slls pealeal eslmeheks.
voL selllsed lood. Mõlemal [uhul oll lõpuks maarav see,
kelleaa koos ma saan seda Lööd Leha, mlda Leaema
mlnd vallLakse. kõlall nell LelsLel koosolekuLel, kus on
meelehelLllkulL oLslLud kedaal, keda vallda, el ole ka
mlna kaLL LõsLnud. SesL ma LõesLl olen Lundnud, eL see
on lllaa suur Lukk Lööd, eL seda uksl Leha. !a kul keeal
Lelne ka seda Lööd Leha el Laha slls ma uksl ka el Laha.
klasslkallne vallmlsmudel eeldab, eL on pal[u kandldaaLe
[a nelsL osad osuLuvad vallLuks. Seeaa kandldeerlmlseks
nõusolekuL andes sa LeaellkulL el Lea, kelleaa koos sa
lõpuks vallLuks osuLud. Mõnes oraanlsaLsloonls haaleLa-
Lakse ka koau [uhaLusL korraaa. võl eslmeesL [a aseesl-
meesL korraaa. Slls aaa laheb keerullseks [uhul, kul
mõnele vall[ale osa pakuLud [uhaLusesL meeldlb [a osa
mlLLe. kuldas slls haaleLada?
Mulle Lundub, eL koaukondllkus vallmlsmudells võlks
arvesLada nll seda, eL [uhld soblksld vall[aLele, kul ka
seda, eL [uhld soblksld omavahel [a saaksld uheskoos
kõlk va[allkud Löövaldkonnad kaeLud. Þarlselus lelLakse
loovald lahendusl, mls arvesLavad mlnall maaral nll uhL
kul LelsL. LoodevasLl [õuavad parlselu loovad lahendused
kunaal ka klasslkallsLesse vallmlsmudellLesse. Cko- [a
muud koaukonnad võlks olla sllnkohal LeenalLa[aks...
D%&$)/+M0-4!$2+#/+?BI+B!20*!;'+.0=%&0'!+,))2!G+!,0+
.##;'0,+;00,0/0*+;%+;#$&!$)C=)'&0''!G+C,)N1),%''!,&')G +
;0&'!C=)/20''!G+=##,!;#20''!G+;#20*0''!+./!5
@5"'4,#14,00$')&""
O/2$)*+(##2,%)*
Ingr|d Voog|a|u| on |me||ne mõte |uua oma
ökokogukond naan[amaa|e. 5||nkoha| on vä|[a toodud
tema |dee |üh|ke vers|oon.
Lannu kula on [aLkusuuLllk komblnaLsloon ökokulasL [a
LradlLsloonlllsesL LesLl ha[akulasL. Lelkõlae on see
koduks lnlmesLele, kes slln elavad, samas ka kohL, kusL
levlvad lalall head ldeed [a eesku[ud.
Lannu kula koosneb lseselsvaLesL LaludesL. kula selsab
lnlmesLe, Lalude, öko-plsleLLevõLeLe endl alaaLusLel,
LeauLsemlsel [a koosLööl [a el sõlLu kaLusoraanlsaLsloo-
nlsL eaa mõne konkreeLse lslku plaanlde muuLusesL.
MarLs 2010 (nr 2) koaukonnad: LesLl Ckokoaukondade uhenduse lnfoklrl 13/14
kulal el ole [uhLl eaa valmseL llldrlL, võlb moodusLada
kula nõukoau, kuhu kuuluvad kõlal Lalude eslnda[ad.
1alud asuvad valkesLe lahlarupplde kaupa ha[usalL.
nalLeks 2-3 Lalu kobaras, slls 300-600 m vaheL [a [ara-
mlne kobar. kommuun on võlmallk oma kodu ehlLamlse
a[aks [a alauses LõenaollselL elavad kõlk maaLukll ole-
masolevas hoones. Þlkas plaanls elab laa pere oma
Lalus. 1alu [uures olev maa kuulub perele, kaLusoraanl-
saLsloon, kul selllne Leklb, el oma [urlldlllsL osalusL maas.
kuna kula on ennekõlke puslvaks koduks, el ole kulas
lllkmellsusL, lllkmemaksu, leplnauld eaa muud sarnasL,
mls võlmaldaks kedaal val[a vlsaLa. kulla elama asuda
soovl[ad elavad slln kõlaepealL kulallsena mõne kuu, eL
olla klndel, eL nad LõesLl soovlvad slln elada [a LelsLe
kulaelanlkeaa soblvad.
Alapldamlne, ma[apldamlne, ehlLamlne [a uldse koau
elu on kulas võlmallkulL mahe. Murke el kasuLaLa, suurl
põlde el peeLa [a raskeLe maslnaLeaa el sõldeLa.
kulas on koaukonna koduõpe. Cma kooll eaa lasLeaeda
el ole. Soovl korral on võlmallk mu[al koolls kala [a oma
kooll ra[amlse mõLLeaa koaukonna alaeld on [uba lseal
mlLmeld.
kõraemaks eesmaralks on kula kul [aLkusuuLllku uhls-
konna mudel. See Lahendab muuhulaas soodsa keskkon-
na loomlsL LuaevaLe perede kasvamlseks [a lahendusLe
leldmlsL elamaks LalesLl llma prual LeklLamaLa nll, eL kõlk
kasuLaLu vllmsenl [alle looduse osaks saab. kulas on
kulLuurlma[a, kus saab korraldada nll kulaslseselL kul
lalemale uldsusele kursuseld, LööLubasld, nalLuseld.
laauks, sõlLumaLa vanusesL, kel on mldaal [aaada, saab
seal mldaal korraldada.
vllmasel a[al on kuulda [uLLe, naau oleks perekond oma
elu ara elanud [a uldse mlLLe [aLkusuuLllk. Lannu el ole
selllne kula, kus sellesL naaemusesL lahLuLakse. Lannus
on Luaev perekond uhlskonna alus [a perekonna Luae-
vuse soodusLamlne uks keskseld Leemasld.
AsukohL: eeldaLavasLl Paan[a kandls.
Loe lahemalL »
(1)&$*',22$'/$$1*12)0"
@0,)+DC&&
SuhLellselL raske on vasLaLa kuslmusele, mls Lanapaeval
maaususL [aral on, kul mell puudub Lalellk ulevaade
sellesL, mls oll alauses. Aaa kul hakaLa vaaLlema, mlllesL
praeause eesLlase llmapllL koosneb, slls sealL lelab parls
pal[u selllsL, mls võlks parlL olla aasLasadade [a lseal
-LuhandeLe LaaanL.
Maausk [a r|tuaa||d
lslkllkulL eellsLan kasuLada sõnu ;#-4!* [a &%<%*G kul-
võrd $)&0%%, on sllmnahLavalL võõrsõna nlna omandanud
laanellku kulLuurlruuml konLeksLls kaasLahendusl, mlda
selle sõna val[a mõelnud anLropolooald LõenaollselL
sllmas el pldanud. P)&0%%, kõlab naau mldaal dramaa-
LlllsL [a sllmaLorkavaL. LnL laapaevaelu rlLuaalld el pruual
seda LlnalmaLa olla, kul [usL kulLuurlvallse pllauaa el
vaaLa. Mõnl nalde mele Lanapaeva elu-oluaa kaasas
kalvaLesL [a pal[udele lseenesesLmõlsLeLavaLesL rlLuaa-
lldesL - hambapesu kaks korda paevas, [alaade puhas-
Lamlne ukseeslsel maLll enne Luppa asLumlsL, vahuvelnl-
klaaslde kokku löömlne kelleal võl mllleal Lervlseks, kuld
samuLl [õuluaeane verlvorsLl [a hapukapsa söömlse
komme, munade varvlmlne kevadel [a lõkeLe Leaemlne
suvlsel paevakaanakul.
LnamasLl el Lule lnlmene selle peale, eL eslLada endale
kuslmus, mlks La mlnaeld as[u LeaLud vllsll Leeb. LnL [uba
kuslmuse eslLamlse fakL nalLab mõne vasLuse kaLLe.
Mlks me kanname Lalve[opesld, mls on LehLud nallonlsL
nlna lseal alaselL hea soo[apldavuse korral kaoLavad
paarl aasLaaa nll vallmuses kul kvallLeedls? kuhu on
[aanud lambanahksed kasukad [a vlllased kleldld-sõbad,
mlda on slln maal kanLud vahemalL aasLasadu, kul mlLLe
-Luhandeld?
Muldual elab lnlmene vasLavalL oma võlmalusLele, võlks
sllnkohal öelda. Lambakasukas on kõraes hlnnas [a mlLLe
as[aLa. LnL Larkus Leha vallk lambakasuka poolL el ole
enam lseenesesLmõlsLeLav laauhele.
LesLl LunLud maausullsl kaldo kama on uhes lnLerv[uus
öelnud: rellaloon on ka see, eL llha sulLsuLaLakse lepa-
puuaa [a LeaLud paevadel Lööd el LehLa, ukskõlk kul kllre
ka poleks. 1al on õlaus, kuld sama hasLl võlks neld kahL
LeaevusL nlmeLada ka rlLuaalldeks. kuld ukskõlk mlssu-
auseld võõrsõnu me nelle kulae el pooal, [aavad need
slsulL eslvanemaLelL õplLud-parlLud kommeLeks [a
Lavadeks.
Maausk [a ökomee|sus
Mõned head aasLad Laaasl oll 1arLu LudenalLe korralda-
Lavas 1alveakadeemlas ka maarahvakulLuurl Lööruhm.
Selle kalaus puudslme slduda marksõnu "maarahva-
kulLuur" [a "öko" nlna vaadaLa, mlda on mele oma parl-
musllkus maallmavaaLes [a kombesLlkus loodusholdllk-
ku. ullaLaval kombel selaus, eL pea laauhel oll oma pere-
konnarlnalsL Luua mõnl nalde. varem el olnud keeal
osanud llhLsalL neld as[u omavahel slduda.
nllslls leldslme, eL "öko mele oma moodl" on nalLeks
komme korraldada Lalauld, valmlsLada holdlseld, kala
meLsas mar[ul-seenel, sööLa Lolduule[aaald kodulooma-
dele, parandada kaLkllalnud rlldeld [a koauda ma[aplda-
mlse Larvls vlhmaveLL. SamuLl nlmeLaLl kulvkalmlald, mls
lõppkokkuvõLLes kuluLavad vahem ressursse [a saasLa-
vad vahem kul reoveeLorusLlke susLeem, mllle lõpp-
punkL asub LlhLlpeale mõnes avallkus veekoaus. LõpeLu-
MarLs 2010 (nr 2) koaukonnad: LesLl Ckokoaukondade uhenduse lnfoklrl 14/14
seks Lõdeslme uhlselL, eL kul soovlda loodusholdllkul
kombel elada, slls kõlae llhLsam ([a uhLlasl ökolooal-
llsem) on eesku[usld oLslda mele oma rahva eluvllslsL.
ku|das on see kõ|k seotud maausuga?
võlks öelda, eL maausullse [aoks maausku muusL
umbrlLsevasL lahus el ole olemas. AnLropolooala- [a
usuLeaduses on komme LõsLa LeaLud valmud, [umalad [a
Londld muusL elusL eraldl [a nlmeLada nendeaa seondu-
vaL rellaloonlks. See on loonud maallma eksllku arusaa-
mlse, naau oleks rellaloon mldaal LlnalmaLa eraldl asu-
vaL [a lseselsvaL, mlda on võlmallk harrasLada vallkullselL
kord nadalas. Ma el oska oleLada, kulvõrd see valde keh-
Llb laasuausLe muude usundlLe puhul, aaa maausu
puhul La el kehLl.
Maausullse [aoks klpuvad kulLuur [a rellaloon - ehk oma
sõnadeaa elm [a usk - olema lahuLamaLulL seoLud. See
Luleneb llhLsasL Lõslas[asL, eL mele arvaLes on laal Leol
Laaa[ara [a seda olemaLuks Leha el saa. Seeaa kul sa Lol-
mld mlnall vllsll, slls sa vasLuLad selle eesL laal a[aheLkel
uhes oma lslku, vara [a [arelLulevaLe põlvedeaa. Maa-
usullse [aoks on hllele mõLLes LehLud kah[u võrdne fuusl-
llse, maLerlaalse kah[uaa. Laa llmaas[aLa öelda, eL hllde
Luleb mlnna rahullku [a selae meeleaa.
Maausk koondab slln maal aeaade [ooksul labl proovl-
Lud [a vasLu pldanud Leadmlsl sellesL, kuldas maallm on.
nende hulaas on nll selllseld Leadmlsl, mlllesL võlks kasu
olla Lervele mele kandl elanlkkonnale, kul ka selllseld
Leadmlsl, mllles naeb mõLeL vald maausullne lse. kõlk
eesLlased el kal hllLes [umalald palumas, enL kulLuurseLe
lnlmesLena võlkslme kõlk osaLa hlnnaLa hllL kul mele
maa [a rahva a[aloollsL parandlL, mllleaa seosLuvad
omad kombed [a kalLumlsLavad nlna ausLada maausu-
llsLe va[adusl, kellele hllLes kalmlne [a palveLamlne on
olullne.
LnL koau mele rahva olemasolevasL parandlsL hoollmaLa
on maausullne sllskl vald see lnlmene, kes end maausu-
llsena maaraLleb. Slln on vallk laauhe enda Leha. kuld
vasLava soovl korral el peaks pelaama enda kõlbmaLusL,
sesL võlmalus selleks on olemas kõlall, kes suudavad
mõelda eesLl võl maakeeles [a kelle [uured on mõnes
Maavalla klhelkonnas.
L|nna|n|mene [a maausk
Mlnu [aoks on asl kohuLavalL llhLne. Ma usun, eL me
oleme Maaema lapsed, eL meLs [a puud on elus, eL
meLsas elavad hald[ad, keda me LavallselL el nae, eL laal
Leol on Laaa[ara, mls Luleb Leal[al kanda, ma usun, eL
mele eslvanemaLe aasLaLuhandeLe [ooksul koauLud [a
Lanasenl puslma [aanud Larkused on pllsavalL
vaarLusllkud, eL neld edasl kanda [a anda nlna mlLLe
keraekaellselL mlnema vlsaLa.
Selle kõlae [uures el ole mulle heLkel olullne, kas ma
olen llnna- võl maalnlmene. Samas Lõele au andes Luleb
LunnlsLada, eL kul hommlkul araaLes palsLavad aknasL
puud [a umberrlnal on valkus, mlda Lalendab alnulL
llndude slrlsLamlne [a lehLede sahln, slls on hea olla.
llmselL kul mul oleks võlmalus vallda, slls eellsLaksln
elada kusaall meLsas. Samas el ole see alaLl nll llhLne -
Lundub, eL maalahedane [a meLsavahellne eluvlls on
Lanapaeval plaem luksus.
Maausu mõ|ste
Maausu sõna on maausu endaaa võrreldes suhLellselL
uus. Mõned rahvaparlmuse vahendusel Lanapaevanl
[õudnud nlmeLused on <%/%+N)2!+0';, <%/%+,!1)/20+0';.
kul maarahva llmapllL oll veel enam-vahem uhes Lukls,
slls el olnud mele eslvanemaLel põh[usL seda usu poolL
kuldaal erlllsel vllsll nlmeLada. SuhLlemlne [umalaLe [a
loonavaaedeaa oll laapaevane [a lseenesesLmõlsLeLav
laauhele.
LnL kul Lekkls va[adus maaraLleda uhL osa elmasL usuna,
slls kõlae loomullkumaks vallkuks osuLuskl sõna -%%0';,
lahLudes LeadmlsesL, eL praeaune eesLl rahvas nlmeLas
ennasL veel 19. sa[andl keskpalaanl uksmeelselL
maarahvaks, samuLl levlnud sõnadesL maaLõua, maa-
vlllane, maallnn, maakeel. nlna keelelooalkasL lahLudes
on LalesLl võlmallk, eL sõna -%%0'; on sllnmall
kasuLaLud varemal.
1änapäeva maausu||sed LahlsLavad mlLmesuauseld
rahvakalendrl LahLpaevl, mõnlkord uhlselL, korraldavad
hllLes palvusl, kulal enamasLl kalakse puhapalkades sllskl
uksl, pere võl sõpradeaa meelL puhkamas, mõnlkord
saavad maausullsed slln-seal nllsama kokku, eL mõnusalL
[uLLu puhuda [a Leadmlsl-Lahelepanekuld vaheLada.
kõlaesL LolmuvasL [aaab lahemaL LeaveL Maavalla ko[a
võraulehL www.maavald.ee.
koaukonnad
val[aand[a M1u LesLl Ckokoaukondade uhendus
www.koaukonnad.ee
1olmeLa[a kadrl Alllkmae kadrl«koaukonnad.ee
ku[unda[a Aull kuLL
Þa|un o|e |ooduska|||s [a ära pr|nd| seda
a[a|ehte, ku| 5u| [ust väga tarv|s po|e!

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful