You are on page 1of 19

Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri Juuli/august 2010, nr 6

Juuli/august 2010 (nr 6) KoguKonnad: Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri 2/19

Sisukord Juhtkiri
See on selle suve viimane KoguKonnad. Sügisel kohtu-
me taas. Vahepeal on palju juhtunud. Toimus Eesti
Juhtkiri.........................................................2
ökokogukondade IV kokkutulek Vatlas. Damanhuris
Uudised.........................................................3
Itaalias toimus Euroopa kogukondade kokkutulek.
Damanhuris toimus Euroopa ökokogukondade Soomes toimus Põhjamaade TING ja praegu kestab
kokkutulek................................................3
veel (samuti Soomes) ülemaailmne Rainbow. Eestis on
Ökokülade võrgustik laieneb Aafrikasse –
suvel toimunud ja toimumas mitmeid kursusi, mida
Senegalis loodi ökokülade ministri ametikoht! 4
paljud meist aitavad läbi viia. Oleme aastaga suure
Eesti ökokogukondade IV kokkutulek............5
sammu edasi astunud ning suur suur aitäh kõigile, kes
Ühenduse logokonkursi võitis Joel Tambaur. . .6 on osalenud Eesti Ökokogukondade Ühenduse töös.
Eestisse tuleb Põhjamaade TING..................6
Sellest numbrist võitegi lugeda, kuhu oleme vahepeal
Kokkuvõte viimase poole aasta tegevusest....7
jõudnud, samuti värskete tuulte kohta Euroopast ja
Südame asi levib üle maailma......................9
mujalt maailmast. Saate samuti tutvuda vastlõppenud
Uue Maailma festival toimub sel aastal 4.-5. logokonkursi tulemusega. Ingrid Vooglaid kirjutab
septembril.................................................9
ökokülade majanduslikust küljest. Toomas Trapido
Artiklid........................................................10 kirjutab maailmatantsust! Liis Kattel Bioneer.ee-st kir-
Maailm ootab teistsugust lugu....................10 jutab Eestit juunis külastanud Albert Bates’i permakul-
Kuidas korraldada majandust ökokülas........12 tuuri kursusest ja permakultuurist laiemalt.
Albert Bates: Kuidas teha vähe ja saavutada
Samuti on ajakirja lõpus ära toodud viited ökokogu-
palju? .....................................................15
kondade kokkutulekul lubatud materjalidele nii spi-
Häid materjale ökokülade sotsiaalse
raaldünaamika kui ka draakoniunistamise kohta!
dimensiooni kohta....................................19
Kasulikud tehnikad ja teooriad...................19 Suur aitäh kõigile, kes on aasta aega aidanud niivõrd
palju kaasa Eesti Ökokogukondade Ühenduse tööle.
Aitäh kõigile, kes on osalenud ühenduse kodulehe-
külje, KoguKonnade ja Gaia Hariduse töös.
Aitäh kõigile, kes osalesid ja elasid kaasa IV Eesti öko-
kogukondade kokkutulekule Vatlas. Suur aitäh kõigile
meie üle 55 vabatahtlikule ja töötubade eestvedajale.
Kõik panustamised ja ideed on endiselt ühenduse
Ajalehe „KoguKonnad“ ilmumist toetab Avatud Eesti Fondi raames teretulnud ja kes soovib midagi ka ühenduse
Vabaühenduste Fond, mis on rahastatud Islandi, raames teha, andke vaid märku ja tuld! Kes soovib
Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning edaspidi KoguKonnade töös või mõnes muus
Norra finantsmehhanismi vahendusel. ühenduse projektis kaasa lüüa, palun andke samuti
julgelt märku! Kõik on teretulnud!
Suur suur aitäh!
Südamest head soovid kõigile selles uues ajas ning
jätkuvalt head suve!
KoguKonnad toimetus
www.kogukonnad.ee
www.oef.org.ee
Suur-suur aitäh kõigile „KoguKonnad“ seekordsetele
Eesti Ökokogukondade Ühendus on Global Ecovillage panustajatele: Ingrid Vooglaid, Toomas Trapido, Liis
Network (GEN) Europe liige. Kattel (Bioneer.ee vabatahtlik), Paavo Eensalu, Auli
Kütt (kujundus) ja Elo-Mall Toomet (kaanepilt).

Väljaandja MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus


www.kogukonnad.ee
www.gen-europe.org Toimetaja Kadri Allikmäe (kadri [at] kogukonnad.ee)
MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus Kujundaja Auli Kütt (auli.kytt [at] maavald.ee)
www.kogukonnad.ee Palun ole looduskallis ja ära prindi seda
ajalehte, kui Sul just väga tarvis pole!
Juuli/august 2010 (nr 6) KoguKonnad: Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri 3/19

Uudised
Hildur Jacksoni poolt rahastatav preemia läks
seekord GEN Senegalile oma võrgustiku võimsa
arendamise ning ökokülade ministeeriumi raja-
mise eest! Jah! Senegal lõi tõesti ökokülade mi-
nisteeriumi, kuna seal on sadu ja sadu traditsioo-
nilisi külasid, kus rakendatakse ja hakatakse
Damanhuris toimus Euroopa rakendama ökokülade tehnoloogiaid.
ökokogukondade kokkutulek Eestit esindas kokkutulekul 8 inimest ning oleme
kõik heal meelel valmlis oma kogemusi veelgi ja-
6.-11. juulini sel aastal toimus seekord Põhja- gama. Tutvu esmaste muljete ja piltidega käes-
Itaalias, Damanhuri kogukonnas, kus elab üle olevas artiklis.
600 inimese GEN Europe’i (Euroopa ökokogukon-
dade ühenduse) igaaastane kokkutulek. Kokku-
tulekul osales 171 inimest kõigilt kontinentidelt,
peamiselt Euroopast, Aafrikast ja USAst. Aga
külalisi oli ka Ladina-Ameerika riikidest, Indiast
ning Lõuna-Koreast.

Avatud ruum ja töötoad Euroopa ökokogukondade


kokkutulekul. Pildi autor: Paavo Eensalu
Laulsime, mängisime, esindasime Eestit. Tegime
5 korda läbi Eestis populaarseks saanud Karu-
neshi Südamemeditatsiooni.
Head uudised Eestile on need, et GEN valis oma Järgmise aasta Euroopa ökokülade kogunemine
juhatusse ka järgnevaks perioodiks uuesti endise toimub Tamera ökokülas, Portugalis, mis on
koosseisu: Kosha Anja Jouberti, Deniz Dinceli, tuntud rahukülade ja uudse lähenemise poolest
Macaco Tamerice ja Toomas Trapido (kes on Eesti paarisuhetesse.
ökoliikumist rahvusvahelisel tasandil esindanud Pilte siin » ja siin » ja siin »
nüüdseks juba aasta!). Viienda liikmena alustab Loe Damanhuri kohta: www.damanhur.info
Robert Hall Rootsist, kel on palju rahvusvahelise Loe ka Damanhuri templite kohta:
rahastamise kogemusi ning kes organiseeris kogu www.thetemples.org
rahastuse ka aprillis Eestis, Raudsillal toimunud Loe GEN Europe’i kohta: www.gen-europe.org
Põhjamaade ökokülade kokkutulekule. Kõigi konverentsi materjalidega saab tutvuda
Iga-aastaselt GENi poolt välja antav ning ökokü- ning neid alla laadida siit »
lade ülemaailmse liikumise asutajate Ross ja Kes tunneb huvi GENi liikmeks astumise vastu,
siis selle kohta saab infot siit »

Seinad Damanhuris olid täis taimi ja puid. Pildi autor: Hommikune lauluring. Come, come, where ever you
Paavo Eensalu are, even though you’ve broken your vows a thousand
times, come come again. Pildi autor: Paavo Eensalu
Juuli/august 2010 (nr 6) KoguKonnad: Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri 4/19

sihipäraste kogukondade või ökoküladena.


Ökokülade võrgustik laieneb Aafrikasse – Lõuna-Aafrika Vabariigis on neid mitmeid, aga
isegi Kongos, mis veel 10 aasta eest oli tõeliseks
Senegalis loodi ökokülade ministri ametikoht! 'pimeduse südameks' oma kodusõjaga, on teoksil
Toomas Trapido mitu ökokogukonna-laadset algatust. Sel aastal
osales kokkutulekul Lua Kekana, kes on pärit
Juuli alguses toimus Põhja-Itaalias, Damanhuris, Kongost ning püüab nüüd seal igal aastal käies
Globaalse Ökokülade Võrgustiku Euroopa organi- ökokülade projekte aidata.
satsiooni (GEN-Europe) kokkutulek. GEN-Europe
koondab ligi sadat kogukonda Euroopas, Lähis-
Idas ning üha enam ka Aafrikas.
Sel aastal oligi üheks peateemaks Aafrika esile
kerkimine. Senegalis, kus on ökokülade põhimõt-
teid tasapisi juba 10 aastat tutvustatud, loodi
maailma esimene riiklik ökokülade agentuur ning
juuni lõpus ka ökokülade ministri ametikoht.
Plaanis on pooled Senegali külad (ligi 14 000
küla) muuta ökoküladeks, mis Senegalis tähen-
dab puurkaeve, metsaistutamist stabiilsema ja ja
niiskust hoidva ökosüsteemi loomiseks, aga ka
inimeste eneseteostamise võimaluste suuren-
damist läbi päikeseelektri, interneti jt tehnoloo-
giate.

Lua Kekana Kongost algatamas arutelu GENi ja Aafrika


koostööst
Kahe aasta pärast on Aafrika võrgustik loodeta-
vasti nii kaugel, et saab moodustada omaette
organisatsiooni – GEN-Africa. Oleks tore kui ka
Eesti arengukoostöö ühendused osaleksid tulevi-
kus Aafrika ökokülade võrgustiku ülesehitami-
ses.

GEN Europe juhatus ja co: Vasakult abilised Capra


Carruba (kommunikatsioon), Ulrike Schimmel
(peasekretär). Edasi juhatus: Robert Hall (Rootsi,
Sunderby ökoküla, uus liige), Toomas Trapido (Eesti),
Deniz Dincel (Türgi), Kosha Anja Joubert (Lõuna-
Aafrika, Saksamaa, Sieben Linden), Macaco Tamerice
(Itaalia, Damanhur). Pildi autor: Tanja Korvenmaa
Teiseks ja eelmisega seonduvaks peateemaks oli
Adama Ly (Senegal) saamas GEN’i iga-aastast
auhinda. Keskel GENi president Kosha Anja Joubert kokkutulekul traditsiooniliste, sh põlisrahva küla-
(Lõuna-Aafrika/Saksamaa. Paremal Macaco Tamerice de ning ökokülade lähendamine. Suure rahvus-
(Damanhur/Itaalia) vahelise kogemusega töörühm pani kirja juhised,
Aafrikas on mitusada algatust, mida võib liigitada milles kutsutakse traditsiooniliste külade ja öko-
Juuli/august 2010 (nr 6) KoguKonnad: Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri 5/19

külade võrgustikke omavahel dialoogi astuma, Reede õhtul, laupäeval ja pühapäeval tuli tõeliselt
sest mõlemal on teineteisele päris palju pakkuda. suur hulk kõiki erinevate Eesti kogukondade esi-
GEN-Europe president Kosha Joubert käis välja nejaid kokku. Reede õhtul tutvustasid mitmed
suurepärase mõtte, et sellisest koostööst võiks Eesti kogukonnad oma tegemisi. Laupäeval ja
alguse saada ka globaalse Põhja ja Lõuna lepitus pühapäeval keskendusime kogukondade sotsiaal-
ning lähenemine, sest arenenud Põhjal on Lõuna sele aspektile ning avatud ruumi meetodil toimus
küladelt palju õppida sotsiaalse sidususe ning paralleelselt kohati isegi kuni 10 töötuba. Meid
lihtsate tehnoloogiate osas, samas kui Põhja aitasid head välismaa sõbrad Nara Sloveeniast,
kogukonnad saavad Lõunaga jagada oma Aili ja Tanja Soomest, Jeffory Havailt ja Ina
teadmisi ja ka rahalisi vahendeid elu edendavate Saksamaalt! Läksime sügavuti ja paljud meist
tehnoloogiate vallas. said enda ning teistega töötubade järel parema
kontakti. Samuti teemadega, mis on meile kõigile
Eesti ökokogukondade IV kokkutulek südamest olulised! Suur aitäh! Õhtul tegije
"südame asja" Kristina ja Raido eestvedamisel.
Suur tänu kõigile Eesti ökokogukondade IV Laulsid Triinu Taul ja Margus Aru. Paavo ja Villu
kokkutuleku eest! tegid diskot :)
Seekord toimus kokkutulek Vatla mõisas ja kul- Laulsime ja tantsisime kõigil päevadel nii, et kell
tuurimajas Läänemaal ning kokku osales 4-päe- kolm öösel veel ei saanud pidama. Oli tunne, et
vasel programmil 165 inimest. Samuti toimus põue peitunud väiksed lapsed said kõigist uuesti
väga õnnestunult Gaia Hariduse infopäev. välja tulla ja olime üks suur perekond. Ja oleme
ühe suure rõõmu lapsed :) Julgegem seda siis
jagada! Nii on kõige mõnusam!
Suurimad tänud kõigile töötubade algatajatele!
Aitäh kõigile muusikutele ja töötubade tegijaile,
kes tulid kohale puhtast armastusest ja soovist
agada! Suur aitäh ja kummaruds!
Aitäh kõigile, kes kohale tulid ja oma väga
erinevaid vaatepunkte tutvustasid! Saime kõik
targemaks! Avanesime, julgesime jagada ja
usaldada. Tõsiselt suured tänud selle usalduse
eest!
Südamest aitäh!
Ja kogukondadeni! Jõudu, õnnistusi ja armastust
kõigile kogukondlikele algatustele ja tuult
Eesti Ökokogukondade IV kokkutulek. Avaring reede
tiibadesse kõigile kogukondlikele ideedele ja
õhtul. Pildi autor: Paavo Eensalu ettevõtmistele! Koos oleme tugevamad!

Kõik neli päeva olid täis tegevust. Toredaid pilte meie ettevõtmisest
Neljapäeva õhtul tegi Eesti ökokogukondade Aitäh Katrinile Bioneerist heade piltide eest!
ühendus esmase logovaliku. http://www.facebook.com/album.php?
Reedel toimus suure osavõtuga (kuni 50 in) Eesti aid=180527&id=52344117689
esimene Gaia Hariduse infopäev. Palju õnne http://www.facebook.com/album.php?
kõigile tegijaile, kes on aasta aega kõvasti vaeva aid=180483&id=52344117689
näinud ja koos asja Eestile omaseks loonud. Õh- http://www.facebook.com/album.php?
tul laulsid meiega hommikuni välja Tom, aid=180534&id=52344117689
Jonathan ja Arjuna.
Aitäh Kallele piltide eest!
http://www.bluecatspla.net/pic/index.php?
d=2010-06-17-N-vatla-ekokogukondade-
kokkutulek

Aitäh Paavole piltide eest!


http://www.facebook.com/album.php?
aid=18988&id=109016969129665

Kokkutuleku tagasiside osalejatelt »

Eesti ökokogukondade kokkutulek. Gaia Hariduse


päev. Avaring. Kõik on puud. Pildi autor: Paavo
Eensalu
Juuli/august 2010 (nr 6) KoguKonnad: Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri 6/19

Ühenduse logokonkursi võitis Joel Tambaur Eestisse tuleb Põhjamaade TING


Eesti Ökokogukondade Ühenduse logokonkursi Erki Kaikkonen Eesti Ökokogukondade Ühen-
võitis seekord kujundaja Joel Tambaur, kelle logo dusest, kes on mitmeid aastaid käinud osalemas
sai ülekaaluka võidu. Kokku osales konkursil 13 Põhjamaade TINGil ehk ühel maagilisel kogu-
autorit ning esitatud oli väga professionaalseid kondlikul kokkusaamisel (Loe lähemalt
ning kõrgetasemelisi, kauneid töid. Head ja posit- KoguKonnad nr 5 »)
iivset tagasisidet leidsid kõik logokavandid, kuid Kohtumine on küll ära toimunud, aga info on
Joeli töö sobis lihtsalt kõige rohkem ühenduse ikkagi oluline. Kel on huvi, saab Erkiga veel
eesmärkidega kokku. ühendust võtta!
Arutasime ühenduse logokonkursi töid ökokogu- Erki Kaikkonen kirjutab: „Teeme Eestis mini-TINGi
kondade kokkutuleku I päeva õhtul ühenduse ja juba selle suve lõpul. Asja üle arutamiseks ja
liikmetega ja mõistsime, et lisaks logole, võiksi- konkreetsete otsuste tegemiseks koguneme
me nüüd uuesti sügavamalt vaadata üle ka ühen- kolmapäeval 14.juulil Hostel Euphorias, Tallinnas,
duse sisulised eesmärgid. Roosikrantsi 4 (sissepääs hosteli kangi alt) kell
Oli esitatud hästi humoorikaid ja ökoloogilisi töid. 18.30.
Oli näha, et autorid olid tõeliselt süvitsi läinud. Mis asi see TING siis on? TINGiks kutsutakse
Näha oli siile, porgandeid, õunu, konni, mitmeid Põhjamaades 1974.a toimuvat, talvise ja suvise
erinevaid puid. Esindatud oli isegi üks ainurakne. pööripäeva aegset, 3 nädalat kestvat kohtumist.
Samuti oli esitatud üks tõeliselt kaunis mandala, Kohtumise keskmes on 2X päevas toimuv ühine
mida sooviksime edaspidigi kasutada. söögiring ja vestlussaua ringid, ning kõiksugu
Paljud tööd olid sellised, mida ökokogukondade töötoad ja loengud, mida kohalolijad spontaan-
ühendus oma igapäevaelu mingis kontekstis selt soovivad igapäev välja pakkuda.
saaks kindlasti kasutada! Loodame autorite hea- TINGi taga ei ole organisatsiooni, vaid inimesed
soovlikkusele ning läbirääkimiste järel nendega nagu sina ja mina ning selle õnnestumise eest
saame ehk teile veelgi töid avalikustada! vastutab iga kohalolija ise. Nii et pettuda saab
Siinkohal aga võidutöö esimene kavand (värvi- ja ainult iseeneses. Senised kogemused näitavad, et
fondivalik on veel täpsustamisel). Soovisime, et TING kohtumistel, kus on väga palju ruumi ja
esindatud oleksid ka teised värvid kui roheline, et aega lihtsalt olemiseks ning kohtumiseks enesega
olla rohkem mänguline ja loov (mitte liigselt vaid ja teistega sügavamalt, saavad alguse ka paljude
üks-ühele rohelises maailmavaates kinni). inimeste kohtumised enesega ühel uuel viisil.
Et näha, kas meil üleüldse Eestis on inimesi, kes
sooviks korra või kaks aastas kokku tulla ja
tunda ühise kogukonna ja perekonna tunnet ja
leida ühiseid sõpru ja mõttekaaslasi Eestist ja
mujaltki Põhjamaadest, oleme korraldamas
augusti lõpus või septembri alguses 3-4 päevast
koosolemist.
Viimasel TING kogunemisel Soomes, kust tulime
nädal tagasi, toimus vestlusring, kus otsustati
eestile anda roheline tuli astumaks TING
perekonda. See tähendab, et järgmisel aastal on
Talvine ja suvine TING toimumas Taanis ning siis
oleks järgmine riik juba Eesti, kuhu tuleksid
inimesed üle põhjamaade. TING on Rainbow
sarnane kogunemine, kuid kümneid kordi
väiksem ja selle kohta praktiliselt ei ole võimalik
internetist mitte kuskilt infot leida. Elik need, kes
TINGile jõuavad, on sinna teretulnud, teised aga
ei tea, et see olemaski on.
Kes käivad TINGil? Kõikvõimalikud vaimsete
huvidega inimesed ja kõikvõimalikud erinevate
keskkonna sõbralike hoiakutega kogukondade
esindajad, Emad, isad koos lastega ja ilma,
shamaaniohtu inimesed ja natukene hipidki,
ravitsejad ja tervendajad ehk siis kõik need kellel
jagub südant ja hoolt ümbritsevale maailmale.
TINGist lähemalt www.kogukonnad.ee ajakiri
"KoguKonnad" eelviimases numbris (nr.5)
Juuli/august 2010 (nr 6) KoguKonnad: Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri 7/19

liikumisega. Lisaks seos Rainbow liikumi-


Kokkuvõte viimase poole aasta tegevusest sega, kust saab võtta eeskuju.
olenhea[at]gmail.com ja
Head sõbrad, siin on väike kokkuvõte ka meie erkika[at]gmail.com
viimase poole aasta tulemustest! Oleme äraüt- • Haridusasutused: meist huvitunud koo-
lemata tänulikud Avatud Eesti Fondile võimaluse lide õpetajad ja õppejõud (Tallinna Ülikool,
eest kogu seda tegevust ellu viia ning teha oma Rocca al Mare Kool)
organisatsiooni tegevusele niivõrd suur edasi- • Soome ökokogukondade võrgustik.
hüppe. tanja.korvenmaa[at]gmail.com ja
Tänu AEFi toetusele võime öelda, et oleme kõik hhattila[at]gmail.com
Eesti kogukondlikud algatused ühe katuse alla • Läänemereäärsete (ja Venemaa)
kokku toonud ja ka tundub, et andnud ka mit- ökokülade ja ökoloogiliste projektide
meid toredaid võimalusi koostööks! Pärast selle esindajate võrgustik (selle
aasta kokkutulekut läheb nii mõnigi asi ilmselt moodustamine toimus Eestis 23.-25.
käima! Olgu teil rõõmus lugeda, kui palju meid aprillil Raudsillal). Võrgustiku nimi on
on. Baltic Sea Transition Network. Võrgustiku
koostöö jätkub tänase päevani ning
Kogukondlikud algatused, kes on nüüdseks järgneval aastal on plaanis juba ühiseid
kaasatud meie tegevusse kokkutulekuid. Listiga saab liituda siin »
• Uue Maailma Selts ja tihedam koostöö • Rahvusvaheline üle-euroopaline
nendega. www.uusmaailm.ee, ökokülade võrgustik GEN (Global
hundva48[at]yahoo.com (Kati) kaku [at] Ecovillage Network Europe): üle 400 öko-
uusmaailm.ee (Kaku) küla üle Euroopa. GENi kokkutulekul osa-
• Lilleoru kogukond www.lilleoru.ee lemine, Eesti kogukondliku ajakirja ja
• Südame asja liikumine tegevuste tutvustamine. GENi koduleht:
armastus.imelaps.ee ja www.gen-europe.org
www.facebook.com/sydameasi • Üksikisikud erinevates Eesti linnades ja
• Keila-Joa piirkond ja Püramiidiküla maal, kes on kogukondliku mõtte- või
(kogukondlikud algatused Keila-Joal): eluviisiga.
www.tahevarav.ee ja Heldo Korbe algatus: Kui te tunnete, et te pole siin nimekirjas, siis
heldokorbe[at]hot.ee andke kindlasti märku kadri[at]kogukonnad.ee!!!
• Riho ja Jana Koka kogukonna algatus
Lääne-Virumaal (Anastasia ökokülade Infovahetus
liikumine): k.riho [at] neti.ee Hetkel kuulub meie meilinglisti üle 360 inimese.
• Üksikute inimestena Maavalla koja Gaia Hariduse meilinglisti kuulub üle 84 liikme.
inimesi www.maavald.ee Eesti ökokogukondliku liikumise (Haldab MTÜ
• Lõuna-Eesti ja Haanjamaa Eesti Ökokogukondade Ühendus) gruppi
kogukondlik piirkond: Haanjamaal, Facebookis kuulub hetkel (juuli 2010) 424
Põlvamaal, Setumaal ja Rosma inimest.
Haridusseltsis toimetavad inimesed. Lannu Facebooki leheküljel on end Eesti ökokogukond-
ökoküla algatus, ivooglaid[at]gmail.com. liku liikumise "fänniks" märkinud 260 inimest.
Haanimeeste Nõvvakoda, Facebooki vahendusel jagame infot jooksvate
erkki[at]maailmad.ee (Erkki) ja Rosma sündmuste, toimunud sündmuste piltide, välis-
Haridusselts (www.rosma.edu.ee). maiste kogukondade ja huvitavate artiklite kohta
Jaanus[at]juured.ee (Setumaa) internetis. Internetis jagavad omavahel infot
• Parmu ökoküla Valgamaal: paljud grupi liikmed ise.
www.parmu.ee
• Tallinn: kogukondlikud algatused
(inimeste grupid, kes soovivad luua
kogukonda maal ning on koondunud
kokku, et otsida ühiselt maad),
kogukondlikud toiduvõrgustikud
(kogukondlikul põhimõttel toimivad
ettevõtted, nt Tagurpidi Lavka:
www.tagurpidilavka.wordpress.com)
• Omakonna kogukonna kaasamine
siimsipelgas[at]gmail.com, kallllle[at]
gmail.com
• Euphoria kogukond Tallinnas - seos ka
Põhjamaades populaarse TING
Screenshot ühenduse Facebooki grupist
Juuli/august 2010 (nr 6) KoguKonnad: Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri 8/19

Eesti ökokogukondade IV kokkutulekust (toimus omavahelist koostööst ja leida


17.-20. juunil 2010 Vatlas, Läänemaal) võttis osa konfliktidest hoopis arengu allikaid
165 inimest, neist 55 osales aktiivselt ürituse kõigile?
koosloomises e. korralduses: kodulehekülje ja Gaia Haridus jõudis nii Rocca al Mare kooli
info haldjamises, registreerimises, programmi, (pilootprojekt 31 õpilasele), toimus koostöö
köögi tegevuses, Gaia Hariduse päeva etteval- Vabaharidusliiduga kui tutvustasime seda
mistuses ja läbiviimises, kultuurprogrammis, haridusmudelit Tallinna Ülikooli konverentsil
töötubade eestvedajatena jne. "Kõneldud ja elatud väärtused erinevates
Eesti ökokogukondade ajakirja "KoguKonnad" pedagoogilistes kontekstides", kus saime kokku
ilmumisel on kaastegevad olnud 30 inimest. ka akadeemikutega (kellega koostöö jätkub).
Gaia Hariduse aktiivi, kes viisid Tallinnas Rocca al Vabaharidusliiduga koostöös toimus juba kaks
Mare koolis 2010 aasta kevadel läbi Gaia kahepäevast seminari õpetajatele ja huvilistele.
Hariduse pilootprojekti, kuulub umbes 20 Üks on tulemas veel augusti lõpus.
inimest. Kõik on teretulnud! Ilmus 6 numbrit MTÜ Eesti Ökokogukondade
Lähemalt võib kõigi aktiivsete inimestega tutvuda Ühenduse ajakirjast KoguKonnad. 6. number
järgmistel viidetel: ilmub veel augustis. Lehe toimetamisel ja valmi-
• Kogukonnad toimetus » misel lõi kaasa kokku 30 inimest. Lehes kirjuta-
• Kokkutuleku korraldajad » mine aktiveeris ka paljusid kogukondi oma tege-
• Gaia Hariduse tegijad » vust rohkem mõtestama ning omavahel kokku
tulema, et lehes kirjutatavat arutada. Kõigis
Olulised tulemused numbrites oli juttu nii Eesti kui ka välismaa öko-
Eesti ökokogukondade IV kokkutulekul, mille kogukondlikest algatustest. KoguKonnad ajakiri
teema oli "Kokku tulemine, koos olemine: kuidas on alguseks ka vastloodud Euroopa ökokülade
kasvada sotsiaalselt terveks kogukonnaks" osales võrgustiku GEN Europe'i ajakirjale Econnection.
165 inimest. Kokkutulek oli senisest mahukam
ning kestis lausa 4 päeva.
• esimesel päeval keskendusime ühenduse
sisestele asjadele
• teisel päeval toimus pärast aastast
projekti ettevalmistust Eesti esimene Gaia
Hariduse infopäev. Gaia haridusmulit saab
rakendada kogukondliku mõtte- ja eluviisi
levitamiseks nii tavaharidussüsteemis,
organisatsioonides, projektigruppides kui
sõpruskondadeds.
• kolmas ja neljas päev keskendusid
kogukondade ja organisatsioonide
sotsiaalsele küljele: kuidas elada
konfliktivabalt, kuidas kasvada
kogukonnaks ja teineteist toetavaks
sotsiaalseks keskkonnaks - terved
sotsiaalsed suhted loovad baasi ka
kõigeks muuks. Kuidas suurendada

Ajakiri „KoguKonnad“ 3. number.


Kaanepildi autor Elo-Mall Toomet.

Ökoloogiliste uudiste portaal Bioneer.ee asutas


eraldi rubriigi "Ökokogukonnad", kus on ilmunud
enamik ajakirjas "KoguKonnad" ilmunud artikli-
test. Vaata rubriiki »
Eesti Ökokogukondade Ühenduse koduleht
www.kogukonnad.ee sai palju sisurohkemaks.
Enamik ajakirjas "KoguKonnad" ilmunud
artiklitest ilmus ka seal.
Toimus MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse
juhatuse ja Gaia Hariduse tiimijuhtide meedia-
koolitus Tartus, tänu millele on meil kõigil
Gaia Hariduse kursus Tallinnas Rocca al Mare koolis võimalik väga palju paremini ning enesekindla-
Juuli/august 2010 (nr 6) KoguKonnad: Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri 9/19

malt osaleda kõigis meie tuleviku meedia- misele juba listi (liitu siin ») Samuti on regist-
projektides ning suhtluses meediaga. Eriti kasulik reeritud domeen www.heart-chakra-
oli videotreening, mis andis mitmeid tähelepane- meditation.net, mida hakatakse varsti ka sisuga
kuid kõigile tulevikuks! täitma. Samuti on olemas ingliskeelne Facebooki
Toimus mitmeid Gaia Haridusprogrammi väl- grupp aadressil
jatöötamise koosolekuid, kus saime tugev- www.facebook.com/heartchakrameditation.
dada oma meeskonnatunnetust. Olgugi et tege-
mist on peamiselt vabatahtliku organisatsiooniga,
on näha, et kümned ja kümned inimesed on
selles tõeliselt südamega kaasas.
Logokonkursist võttis osa tervelt 13 väga head
kandidaati. Ühenduse liikmete suure ülekaaluka
otsusega võitis Joel Tambaur, kes esitas logo
kõige viimasena.
Toimus kodulehekülje administraatorite
koolitus 5 inimesele. Tänu sellele on nüüd 5
inimesel oskused MTÜ Eesti Ökokogukondade
Ühenduse kodulehte täiendada ja administree-
rida.
Ühenduse list tõsteti ümber kvaliteetsemasse
listiprogrammi. Hetkel on ühendusel juba
mitmeid e-maili liste:
• üldlist teated@kogukonnad.ee Karuneshi II südamemeditatsiooni tegemine Damanhuris
• Gaia Hariduse list Vaata veel pilte südamemeditatsioonist Daman-
gaiaharidus@googlegroups.com huri ökokogukonnas Euroopa ökokogukondade
• mitmeid alaliste: nt kokkutuleku kokkutulekul (Põhja-Itaalia) tehtud Südamemedi-
korralduseks, "KoguKonnad" toimetuse tatsioonist »
list, IT-tiimi list jne (moodustame pidevalt
vastavalt vajadusele, kui on vaja algatada Uue Maailma festival toimub sel aastal 4.-5.
mõnda töögruppi jne). septembril
Kodulehekülje külastatavus on tõusnud. Enne
kokkutulekut vaatas ühenduse kodulehekülge Pange vaim valmis. Ka sellel aastal toimub suur
300 unikaalset külastajat päevas. meie võimsaima linnakogukonna, Uue Maailma
Plaanis on mitmeid jätkuprojekte ning MTÜ Seltsi festival. Sellel aastal toimub festival 4.-5.
Eesti Ökokogukondade Ühendus on aktiivsemalt septembril ja ikka endiselt Tallinnas, Väike-
hakanud tegutsema ka GEN Europe'i projektides: Ameerika ja Luha ristil Koidu tänaval, Uue
juhatuses, uudiskirja algatamine, hariduskoostöö, Maailma seltsimaja vahetus läheduses (Koidu
regionaalne koostöö jne. Sarnaselt Eesti selle 82). Aga kogemus ütleb, et festivali ettevõtmisi
aasta kokkutulekule plaanivad järgneval aastal jagub kõikjale tervesse linnaossa ning end
kokkutulekut ka Soome ja Sloveenia-Ungari. tutvustavad kõik kohalikud organisatsioonid:
Eesti presentatsioon Euroopa konverentsil » Budakoda, Uue Maailma raamatukogu, ka aiad on
avatud. Palju muusikat, tantsu, põnevaid
Südame asi levib üle maailma sündmusi. Esialgne kava on juba üleval »
Kes on huvitatud kuidagi festivali programmi ja
Suure üllatusena levis Damanhuris Euroopa öko- kavasse panustama, saada oma ettepanekud
külade kokkutulekul Eestis populaarsust võitnud aadressil kaku (at) uusmaailm.ee või tule jaga
„Südame asi“ ehk Saksa spirituaalse helilooja neid meige mõnel mõnusal õhtusöögil Seltsi-
Karuneshi loodud Südame keskuse meditatsioon, majas, kirjutab UMSi koduleht.
mis on mõeldud enese tuleviku, oleviku ja mine-
viku tervendamiseks ning taasühenduse leidmi-
seks Maakeraga.
Eesti delegatsioonil õnnestus Damanhuris seda
meditatsiooni suure osalusega teha tervelt 5
korda ning 6 kord tegi rahvas seda meditatsiooni
juba ise.
Nüüdseks on seda taastehtud Kanaari saartel,
Prantsusmaal ja Itaalias, Damanhuris. Muusika
levis Indiasse, Iisraeli, Itaaliasse, Portugali,
Saksamaale, Shveitsi, Suurbritanniasse, Hispaa-
niasse ja Hollandisse.
Ralf Saksamaalt on teinud rahvusvahelisele liiku-
Juuli/august 2010 (nr 6) KoguKonnad: Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri 10/19

Artiklid
on loomislugu kolmanda aastatuhande alguse
Eesti ühiskonnas? Väga huvitav oleks seda me-
toodiliselt uurida, aga hetkel pakun välja sõnumi
huvides äärmuseni lihtsustatud lühiversiooni.

Juhuslikud olendid kõrvalisel planeedil?


Maailm ootab teistsugust lugu
Alguses käis teadmata põhjustel suur pauk. Sel-
Toomas Trapido, MTÜ Eesti Ökokogukondade lest tekkis universum, milles omakorda moodus-
Ühenduse liige tusid tähed, galaktikad, mustad augud, planee-
did, komeedid ja muu. Ühes kõrvalises galak-
Alguses oli… Inimeste maailm on alati toiminud tikas, ühe kõrvalise tähe kolmandal planeedil
läbi lugude ja teeb seda siiani. Inimteadvus vajab tekkis juhuslikult elu. Elu arenes läbi mutatsioo-
mingit lugu, milles elatakse ja mis inimese elu nide, mis on oma olemuselt vead pärilikkust
sõna otseses mõttes koos hoiab. Kui lugu on kandvas DNAs. Osad vead osutusid juhuslikult
segane või poolik, siis kipub seda olema ka tege- kasulikuks ning kandusid edasi. Elu edasiviivaks
lik elu. Tervikliku loota inimene otsibki pidevalt jõuks oli looduslik valik, mis valis omavahel
oma kohta siin maailmas ja tänapäeval teeme halastamatult konkureerivate olendite vahel välja
seda vist peaaegu kõik. Uus lugu on sündimas, elujõulisemaid. Ning vigade kuhjumise ja konku-
tema piirjooned on näha, kuid ometi oleme sega- rentsi tulemusel oleme jõudnud tänasesse päeva
duses. – inimeseni, kellel nagu polegi õiget kohta ega
eesmärki sel kõrvalisel keskikka jõudnud planee-
Pikkade traditsioonidega rahvastel on tavaliselt dil, mille vananev täht (Päike) mõne miljardi
loomislugu, mis seletab ära maailma tekkimise ja aasta pärast surnuks kõrvetab.
inimese koha selles. Loomislugu on keskse täht-
susega, seda esitatakse igal aastal mitu päeva Sellises loos ei ole just meeldiv elada ning vähe-
kestvate pühade ajal ning see on saanud osaks malt mind on pidevalt kummitanud mõte, et
iga inimese teadvusest. Sarnased lood on ka midagi on siin valesti või väga poolik. Asja uuri-
suurtel organiseerunud religioonidel. Aga milline des selgubki, et ka Lääne teaduse võtmes on
loomislugu ehk evolutsiooniteooria hoopis rik-
kam, inimelule rohkem mõtet, sihti ja innustust
andev, ning eelkirjeldatud lugu peegeldab pigem
19. sajandi industriaalühiskonda, kus konkurentsi
ja loodusliku valikuga põhjendati valitsevat
tegelikkust.

Maaema Gaia kui elusolend teaduslikus


mõttes
Võib-olla on küsimus elu tekkest üldse valesti
asetatud? Briti füüsik James Lovelock uuris
1970ndatel Põhja-Ameerika Kosmoseagentuuri
(NASA) tellimusel elu võimalikkust Marsil. Selleks
pidi ta Marssi võrdlema Maaga ning ta märkas
väga lihtsat, kuid olulist erinevust. Marsi atmos-
fäär koosneb peamiselt süsihappegaasist ning on
keemiliselt peaaegu inertne. Maa atmosfäär
koosneb aga lämmastiku, hapniku, süsihappe-
gaasi jt gaaside segust, mis poleks keemiliselt
võimalik ilma gaaside tasakaalu väga täpselt
reguleeriva biosfäärita. Seega elu hoiab ise ülal
endale soodsat keskkonda. Teiseks hoiab Maa
püsivat temperatuuri nagu inimese keha. Sellised
tunnused kuuluvad otseselt elu juurde ning üha
enam tundub otstarbekana uurida Maad kui
tervikut.

Mitmed mõjukad ülikoolid (nt Stanfordi ülikool


USAs) on loonud enda juurde Maa-süsteemide
(Earth-systems) teaduskonnad, mis tegelevad
küll teises võtmes, aga sama asjaga kui paljude
Juuli/august 2010 (nr 6) KoguKonnad: Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri 11/19

põlisrahvaste teadused Maast kui tervikust. Nen- kolmas energiamuundamise viis – hapniku
de fakulteetide üheks oluliseks eesmärgiks on kasutamine suurte molekulide lõhustamiseks
majanduse ja keskkonna koos käsitlemine. Elu- ning sellest vabaneva energia kasutamine enda
protsesse võib ju samuti vaadelda majandamise- tarbeks. Seda teevad kõik meie keha rakud igal
na. hetkel. Tollal oli see aga revolutsiooniline, sest
ühe hoobiga lahendati hapnikureostuse probleem
Niimoodi võib ka Maa võrdlemine inimkehaga ning loodi uus ja väga efektiivne energiakasutus.
osutuda kasulikuks planeedi mõistmisel. Näiteks Sellest ajast pärineb ka gaaside tasakaal Maa
võib ju olla, et praegune kliimamuutus on kui atmosfääris. Need kolm energiamuundamise
palavik, mis võitleb haigusega. Ainult mis on hai- mehhanismi on elu aluseks siiani.
gus – kas meie suures koguses kasvuhoonegaase
tekitav eluviis? Kombineerides selliseid võrdlusi ja Tänapäevane reostus ei ole elule Maal ilmselt
teaduslikke tulemusi võime oma mõistmises ja täiesti uudne probleem, kuigi oleme loonud hulga
probleemide lahendamises hoopis sügavamale keemilisi ühendeid, millega elu pole varem kokku
jõuda. puutunud. Elu tervikuna lahendab selle probleemi
kindlasti. Ent küsimuseks on, millise hinnaga; ja
Bakterimaailma probleemid ja kas meie inimestena oleme osa probleemist, osa
energiarevolutsioonid lahendusest või osa mõlemast. Viimasel juhul on
meil lootust oma lugu ise edasi rääkida, selmet
Elu Maal on valdavalt arenenud vees. Maismaal seda jutustavad tulevikus teised - näiteks
oleme olnud ainult pool miljardit aastat kogu 4,5 delfiinidest evolutsiooniteoreetikud.
miljardist aastast. Kui võrrelda Maa ajalugu ühe
ööpäevaga, siis tulime veest välja alles kella Oleme olemas tänu bakterite koostööle
poole kümne paiku õhtul. Ning elu ajalugu on
suures osas bakterite kirjutatud – sõna otseses Hingamise leiutamine külvas aga juba uue kul-
mõttes meie rakkude püsistruktuuridesse. Bakte- tuurirevolutsiooni seemned. Kuna hingamine on
rid olid Maa ainuvalitsejad ligi kaks miljardit aas- energia muundamisel ääretult efektiivne, siis
tat ning paljuski on nad seda ka praegu. Näiteks hingavad bakterid ehk aeroobid said kasutada
on kõigi meie kehades bakterirakke umbes küm- igasuguseid orgaanilisi molekule toiduna. Ilmselt
me korda rohkem kui inimkeha rakke. Tekib küsi- avastasid nad kiirelt, et väga maitsvaks ja ram-
mus, kes me siis õigupoolest oleme ja kelle vastu musaks toiduks on kääritajad, kes on neist ligi
me baktereid vaenlaseks pidades tegelikult võit- tuhat korda suuremad. Poe aga kääritaja sisse ja
leme? lase hea maitsta! Viimastele selline korraldus
kahtlemata ei meeldinud ning uus ilmasõda oli
Esimesed bakterid olid tõenäoselt kääritajad, kes alanud.
sõid rammusat ürgsuppi, mille sees nad ookea-
nides elasid. Kääritamine pole aga energeetiliselt Mingil hetkel, mida me võiksime oma teise sün-
eriti efektiivne, kuna lõpp-produkt, nt alkohol nipäevana tähistada, jõudsid vaenupooled aga
sisaldab veel palju energiat, nagu me kõik tea- läbirääkimistelaua taha ja selle tulemusel sündis
me. Rammusas supis pole efektiivsus oluline, aga kooselusüsteem, mille tunnistajaks on iga rakk
supp muutus tasapisi lahjemaks. Nälg on teata- meie kehas (muidugi bakterid välja arvatud).
vasti leidlikkuse ema. Nii leiutaski osa baktereid Nimelt lepiti kokku selles, et hingajad lähevad
uue energiamuundamise viisi, võttes kasutusele alaliselt kääritajate sisse elama ning hakkavad
küllusliku allika – päikeseenergia. See mehha- neid energiaga varustama. Vastutasuks saavad
nism toimib tänaseni kõigis fotosünteesivates hingajad kääritajatelt valmistoitu. Selle kokku-
rakkudes, meile nähtavalt eelkõige rohelistes leppe tulemusena on igas päristuumses (euka-
taimedes. rüootses) rakus väikesed jõujaamad ehk mito-
kondrid, kes ongi kunagiste hingajate otsesed
Päikeseenergia kasutuselevõtt tekitas aga sarna- järeltulijad. Selle tunnistajaks on mitokondrite
selt tänapäeva kasvuhoonegaasidega tohutu oma DNA, mis erineb rakutuumas olevast ja
probleemi – hapnikureostuse, sest fotosünteesi sarnaneb pigem vabalt elavate aeroobsete bak-
tulemusel eraldub hapnik. See on aga ülimalt terite DNAle. Sellist kooselu kirjeldava endo-
reaktiivne aine ning kui hapniku osarõhk oleks sümbioosi teooria on esitanud USA bioloog Lynn
atmosfääris praegusest 21% umbes poole võrra Margulis.
kõrgem, süttiks kõik, kaasa arvatud märg rohi.
Elu oli oma leidliku lahendusega tekitanud uue Konfliktist koostööni – elu ajaloos
globaalprobleemi. korduv arenguspiraal
Evolutsioonis kordub spiraal, mis annab tugevaid
Aga seesama elu leidis järgmise suurepärase
vihjeid tänapäeva ühiskonnale. Päristuumse raku
lahenduse, mille vilju kasutame eranditult kõik
teke on väga ilmekas näide arenguspiraalist:
tänase päevani. Nimelt tekkis hingamine kui
Juuli/august 2010 (nr 6) KoguKonnad: Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri 12/19

algne ühtsus, eristumine, pinged, konflikt, väga korrast ära. Kas me kujutaks ette olukorda,
läbirääkimised, kooselu, ühtsus uuel tasandil. Me et süda ühel päeval hakkab teistele organitele
näeme seda kordumas ökosüsteemides, liikide verd müüma? Või maks teatab, et tema on kõige
vahel ja ka inimühiskonnas. tähtsam ning kõik ressursid tuleb talle loovu-
tada?
Olles loodetavasti varsti läbimas globaalsete
konfliktide ja globaalse konkurentsi faasi, on Elisabet Sahtourise jutustatud loo järgi on konku-
inimkonnal selge evolutsiooniline surve rentsi-inimkond muutumas koostöö-inimkonnaks,
suurendada koostööd nii omavahel kui teiste kes on tasakaalus nii iseenda kui muu elavaga
elusolendite ja kogu planeediga, et lõpuks leida meie planeedil. Kuigi ka see on vaid üks lugu
meile kõigile sobiv ja jätkusuutlik kooselu vorm. paljude seast, annab ta ehk rohkem lootust ja
mõtet kui alguses kirjeldatu. Ja mingis loos me
elame niikuinii, tahame seda või ei. Nii et - algu-
ses oli… lugu.

Kuidas korraldada majandust ökokülas


Ingrid Vooglaid, Lannu ökoküla eestvedaja

Eestis on viimastel aastatel tekkinud kümmekond


seltskonda, kes rohkem või vähem aktiivselt
tegelevad ökoküla rajamisega. Üks suur mure-
koht ökoküla rajamisel on, kuidas see majandus-
likult toimima ja jätkusuutlikuks saada. Eestis
veel ei ole eeskujusid, kellelt õppida, kuid maail-
mas juba on erinevate praktikatega näiteid.
Mõistmaks, milline on majanduse osa ökokülas,
Loodussüsteemi jäljeldab kõige paremini ring. Pildil tuleb kõigepealt vaadata lähemalt, mis on öko-
Gaia Hariduse I kokkusaamine Esnal. küla.

Viimaste sajandite areng on ju tegelikult kõige Robert Gilman defineeris 1991. aastal ökoküla
vägivaldse kõrval ka selles suunas läinud. On ju kui inimmõõtmelise igakülgse asula, milles inim-
meil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, tegevus on kahjutult loodusesse integreeritud
ülekontinendiline Euroopa Liit, globaalsed posti-, moel, mis toetab inimeste tervet arengut ja mida
transpordi- ja kommunikatsioonisüsteemid; on võimalik edukalt jätkata määramatusse
aitame üksteist jõudumööda õnnetuste korral tulevikku. See tähendab, et:
jne. Koostöö olulisust on rõhutanud ka • asula suurus on selline, kus kõik inimesed
põlisrahvaste teadjad. Näiteks ütles mõne aja üksteist teavad ning tunnevad end suute-
eest üks hopide tark, et kustutage sõna ‘võitlus’ lisena kogukonna suunda mõjutama;
oma sõnaraamatutest ja unustage see. Lihtsalt • kõik peamised eluks vajalikud valdkonnad
me peaks oma lugudes, mõtetes ja tegudes on asulas lihtsalt ja tasakaalus
konkurentsi kõrval üha enam koostööle proportsioonides kaetud ehk ökoküla on
tähelepanu pöörama ning lisaks oma isiklikule terve ühiskonna miniatuurne mudel. Kuigi
heaolule silme ees hoidma endast suuremate päris kõiki funktsioone ei saa igas külas
tervikute – pere, kogukonna, riigi ning üha enam eraldi täita, võib suurem ühiskond koos-
ka kogu planeedi – neda peamiselt omavahel koostööd
heaolu. Sest ka siin tegevatest ökoküladest;
paistab olevat • inimesed ei domineeri looduse üle, vaid
seaduspära – hoolit- püüavad leida oma kohta looduses. Res-
sedes suurema terviku sursse kasutatakse tsükliliselt, mitte
eest tagatakse ka enda industriaalühiskonnale iseloomulikult
heaolu. lineaarselt;
Koostööseaduse • kogukonna elu keskmes on ehe tervis ehk
ilmekaks näiteks on hõlmatud on nii füüsiliste, emotsionaalse-
jällegi meie enda keha, te, vaimsete kui hingeliste inimelu
mille rakud ja organid aspektide tasakaalus ja integreeritud
toimivad terves kehas areng ning
suurepärases • kõiges lähtutakse õiglusest ja mitte-
tasakaalus. Kui mõni ekspluateerimisest ehk ei toetuta ka
neist domineerima teistes ühiskonna või maailma osades
hakkab, on midagi juba kahjulikel viisidel kogutud kapitalile ja
Juuli/august 2010 (nr 6) KoguKonnad: Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri 13/19

tegevustele ega jäeta kõrvale ühtegi


olulist aspekti elus. Robert Gilmani sõnul on tõelise ökoküla tunnu-
seks erinevate algatuste paljusus, kus lisaks alg-
Eristamaks ökoküla ökokogukonnast, on oluline sele küla juhtorganisatsioonile leiab ka külaela-
märkida, et ökoküla on konkreetse asupaiga ja nike ettevõtteid, projekte ja ühendusi. Sageli
piiridega asula maal või asum linnas. Ökokogu- saab ökoküla alguse sihilikult kokku tulnud kogu-
kond võib olla üks küla, naabruskond, ökoküla- konnast, kes tegutsevad uurimis- ja koolituskes-
dest koosnev linn või võrgustik või teistele öko- kusena. Üks keskne organisatsioon on kasulik
küla tunnustele vastav organisatsioon ka ilma küla alustamisel, mil energiad on vaja koondada
konkreetse geograafilise asupaigata. maa soetamise kulude katmiseks või väikeste
külaseemnete puhul. Näiteks 20 püsiliikmega
Robert Gilman tõi välja viis valdkonda, mis moo- (lapsed k.a.) Huehuecoyotli ökoküla Mehhikos
dustavad ökoküla ehituskivid. Tema süsteemis toetub majanduslikult oma koolituskeskusele.
moodustavad biosüsteem ja ehitatud keskkond Lisaks otsesele koolitustegevusele võimaldab
ökoküla kõige ilmsema osa, mis toetuvad keskus oma liikmetel pakkuda külastajatele ka
majandus- ja juhtimissüsteemile, mis omakorda toitlustust ja majutust ning müüa kunstiteoseid.
toetuvad küla koos hoidvale liimile ehk alusväär- Kohapealse algatuste mitmekesisuse puudumisel
tustele ja suhetele. Edukus kõigis neis valdkon- on aga osadel liikmetel vaja leida tööd väljaspool
dades sõltub edukusest terviksüsteemi ülesehita- küla ning mõned Huehuecoyotl liikmed töötavad
misel. pikkade perioodidena välismaal. Gilmani sõnul on
ühe valitseva keskusena ka peale esmaste küla
rajamise vajaduste nagu maa soetamise kulude
katmine, täitmist, jätkates oht, et ennast kam-
mitsetuna tundvad aktiivsed liikmed lahkuvad ja
küla hääbub. Küla jätkusuutlikkuseks on oluline,
et just külaelanike algatustest moodustuv võr-
gustik kataks suure osa küla vajadustest nii
toidu, eluaseme, kõikvõimalike teenuste kui ka
näiteks konfliktilahenduse alal. Algatuste paljusus
aitab Robert Gilmani sõnul külal kaotustega pare-
mini toime tulla kuna ühe organisatsiooni kokku
kukkumine ei tähenda kogu küla hukku. Teiseks
toetab algatuste paljusus edu kuna võimaldab
loomingulist vabadust aktiivsetele innovaatilistele
inimestele. Ja kolmandaks tugevdab mitmekesi-
sus küla tervist ja vastupidavust samamoodi
nagu aia omagi.
Inimeste arengu toetamiseks, küla igakülgsuseks
ja õigluse printsiibi täitmiseks on oluline, et Näiteks Findhorni ökoküla Shotimaal sai alguse
ligikaudu 100 liikmega kogukonnana elavast
ökokülas toimuks aktiivne majandustegevus, mis
ei sõltu teiste kohtade, inimeste ega tuleviku haridusalasest MTÜ-st Findhorn Foundation, mida
ümbritsevale alale kogunesid aastate jooksul ela-
ekspluateerimisest. Vaja on leida majanduslikud
tegevused, mis toetavad küla liikmeid ning on ma inimesed, kes soovisid kogukonnast osa saa-
da. Nüüdseks elab seal üle 400 inimese. Kuigi
ökoloogiliselt jätkusuutlikud. Majanduslik tegevus
peaks pakkuma lahendusi kõigi küla ehituskivide algsel koolituskeskusel on tänaseni oluline roll,
on Findhorni ökokülas 40 aasta jooksul loodud
moodustamiseks. Näiteks on ökokülas vaja toitu,
kodusid, riideid, mööblit, enesearenguvõimalusi, üle 60 ettevõtte ja algatuse, mis rikastavad lisaks
ökokülale ka neid ümbritsevaid Shotimaa piir-
kultuurisündmuseid, hariduskorraldust nii lastele
kui täiskasvanutele külas ja ka külast välja kondi, sh kõrgkool, alternatiivse meditsiini keskus
ja investeerimisfond. Findhorni ökokülal on koha-
jagamiseks, meditsiiniteenuseid. Lahendused on
vaja leida küsimustele, kuidas vähendada liku majanduse edendamiseks kasutusel oma
raha EKO, mis omab sama maksejõudu Suurbri-
vajadust motoriseeritud transpordi järele, sh
kuidas toetada võimalikult laia tegevusvälja tannia naelsterlinguga.
kohapeal; kuidas korraldada veesüsteem, kuidas
ehitada jätkusuutlikult, milliseid energiaallikaid Mõned kogukonnad on seevastu edukamad just
väheneva rahvaarvuga. Kogukond, mis alustas
kasutada, kuidas korraldada maa ja hoonete
omandisuhted, kuidas soodustada majanduslikke ligikaudu 500 liikmega vaesust ideaaliks pidava
polügaamse kõike jagava kommuunina, jõudis
suhteid küla sees ja külade vahel… Iga küsimuse
lahendamine võib mõjutada kõiki eluvaldkondi tipphetkel 1400 liikme ja äärmusliku vaesuseni ja
kus tänaseks on 150 täiskasvanud liiget ja tuge-
ökokülas.
valt paigas majandussüsteem, on The Farm
Juuli/august 2010 (nr 6) KoguKonnad: Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri 14/19

Kagu-Ameerikas. Algses Farmis ei olnud kellelgi saavutatud majanduslik stabiilsus on kõrgeid


isiklikku raha, toitu sai talongiga ja kõik kulud elamiskulusid arvestades liikmeks hakkamisel
kaeti ühisest kassast. Täna on Farmis üle 20 oluline. Samuti tuleb arvestada suure töömahuga
ettevõtte ja mittetulundusühingu ning ligikaudu kogukonna heaks, mis võib pere jaoks vähem
100 liiget töötavad kohapeal. Farmil on oma aega jätta. Maa soetamise kulud on neil küll kae-
alternatiivkool, kliinik, apteek, kauplus, kirjastus, tud, kuid edaspidi on kulutusi tehtud infrastruk-
ämmaemanduskeskus, ökoküla koolituskeskus, tuuri väljatöötamisele ja uutel liikmetel on või-
gravitatsiooni toimel töötav munitsipaalveesüs- malik rentida juba arendatud maatükk.
teem üle 90 majapidamise ja organisatsiooni
jaoks ning seal valmistatakse muu hulgas radio- Farmis asuva Ökoküla Koolituskeskuse liige Kevin
aktiivse kiirguse tuvastamise seadmeid, sojapõhi- M. O'Connor kirjutab blogis
seid toite, kasvatatakse seeni ja uuritakse kesk- etcjournal.blogspot.com suure sisseastumismak-
konnasõbralikke tehnoloogiaid. su puudustest. Ta väidab, et suur sisseastumis-
maks piiritleb liikmed sellisteks, kellel ei ole
Üks oluline küsimus ökoküla majandussüsteemi palgatöö kõrvalt aega tegeleda külasiseste tege-
ülesehitamisel ja toimivana hoidmisel on, kust vustega nagu aiapidamine ja siis on vaja selle
saada raha. Üks võimalus selleks on erinevad jaoks väljastpoolt lisainimesi. Inimesed, kes
maksud liikmetele. valdavad ökokülas igapäevaselt ellu jäämiseks
vajalikke oskusi, ei oma tema sõnul tavaliselt
Earthaven, 60 täisliikmega kogukond Põhja- palju raha. Samas suurte rahaliselt toetajate
Ameerikas, kes nimetab ennast pürgivaks öko- olemasolu tekitab igal juhul kastisüsteemi, olene-
külaks, hoiab materjalid ja raha külas sees, mata algsest võrdsuse ideest. Kuid raha on vaja
kasutades oma metsa puitu ehitamiseks, kasvõi maamaksu tasumiseks ja selleks naturaal-
palgates üksteist vajalike teenuste saamiseks, majandus ei kõlba. Seega on vaja leida viise,
tootes ise energiat ja kasvatades ise toidu. Tihe- kuidas saab küla jaoks raha teenida ilma liikmeid
dad suhted on neil ka kogukonna naabritega, kes raha järgi sõelumata. Üks võimalus on panus-
osalevad kogukonna ettevõtmistes ja pakuvad tamine ühisesse külast välja suunatud ettevõt-
oma teenuseid. Küla plaani luues arvestati algu- lusse. See ei tohiks võtta liikmetelt nii palju aega,
sest peale sisse nii ökoloogilised küsimused kui et külasisesteks tegevusteks aega ja jõudu ei jää.
ka elanike võimalikud majandustegevused. Kogu- Ja kohapealsed ülalpidamistegevused ei tohiks
konna maa on jagatud 14 naabruskonnaks, igas võtta nii palju aega ja jõudu, et laiemalt enese-
naabruskonnas 3-8 majapidamist. Maa osteti arenguks aega ei jää.
liikmetelt võetud eralaenudega, kuulub kõigile
liikmetele ühiselt ning kulusid kaetakse rendiga. Üks Põhja-Ameerika ökokogukond, kus ei ole
Liikmed rendivad oma maja jaoks maa 99 aas- sisseastumismaksu, on 35 täiskasvanud liikmega
taks ning lepingut saab pikendada, pärandada või Dancing Rabbit. Ka neil kuulub maa MTÜ-le.
teistele kogukonna liikmetele müüa. Prooviliikme- Liikmed maksavad põllumaa, aia ja maja eest
tele on sisseastumismaks ja täisliikmeks saades renti ning MTÜ maksab maa soetamise laenu ja
tuleb tasuda ühekordne maamaks. Lisaks on iga- osa kindlustusest, parandab teid ja ehitab ühis-
aastane liikmemaks nii proovi- kui täisliikmetele, hooneid. Maad omav MTÜ saab riigilt iga aasta
sõidukimaks ja proovimajakeste ühisvannitoa toetust ülekasutatud põllumaa taastamise eest.
Dancing Rabbit kogukonnal on oma elektrooniline
raha ELMS punktivahetussüsteemina, mis omab
USA dollariga võrdset maksejõudu ja millega
saab külasiseselt tasuda kõige elus vaja mineva
eest, sh rent. Kõik liikmed saavad liitumisel 280.-
ühikut ja peavad oma arvet positiivsena hoidma.
Ühiseks haridusalaseks ettevõtluseks on eraldi
MTÜ, mille liikmemaks on 2% aastasest sisse-
tulekust. Kogukonna liikmed teevad võimalikult
palju kohapeal, tarbivad võimalikult vähe ja
elamiskulud hoitakse madalad. Ühistu katuse all
on palju erinevaid ühiskasutuse gruppe ja komi-
teesid, näiteks auto jagamine, ühise toiduvalmis-
tamise grupid, dushi, interneti ja telefoni jaga-
mise grupid. Ühistu hooldab maad ja ühishooneid
ning liikmemaks sõltub sellest, millistes gruppi-
des osaletakse. Dancing Rabbit liikmed töötavad
ning -köögi kasutamise maks. Liikmetelt ooda- nii kohapeal, kaugtööna kui väljaspool küla.
takse kindlat arvu töötunde aastas kogukonna On ka ökokülasid, kus majanduslikule küljele
heaks ja kogukonna kodulehel on öeldud, et juba pööratakse vähem tähelepanu. Näiteks 85 täis-
Juuli/august 2010 (nr 6) KoguKonnad: Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri 15/19

kasvanud liikme ja 35 lapsega Sieben Linden ill_Earthaven_Become_a_


Saksamaal on peamise rõhu asetanud ökoloo- %E2%80%9CMagical_Appalachian_Machu_Picch
gilisele ja sotsiaalsele küljele. Sieben Lindenis u%E2%80%9D%3F
kuulub kogu maa kooperatiivi kaudu kõigile http://www.thefarm.org/
liikmetele ja suur osa liikmetest elab vähemalt 3 http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Is
täiskasvanuga ja siiani kõige rohkem 17 liikmega _The_Farm_an_Ecovillage%3F
ühismajades, mida ehitab, rahastab ja omab http://etcjournal.blogspot.com/2010/03/changeo
kõigist küla liikmetest koosnev MTÜ. Toidu eest ver.html
hoolitseb ühendus, millele makstakse päevatasu. http://www.huehuecoyotl.net/
Suurem osa Sieben Lindeni liikmeid töötab külas http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/W
ühistes organisatsioonides ja endale ise tööd hat_Visiting_Huehuecoyotl_Taught_Me
andes ning mõned naabruskonnas. Peamiseks http://www.siebenlinden.de/english0000.html
sissetulekuallikaks paljudele liikmetele on http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/W
koolituskeskus. Valdkondades, milles Sieben hat_We_Can_Learn_from_Ecovillage_Sieben_Lin
Lindenis meistreid ei ole, aitavad mujalt tulnud den
külalised, samuti on külas vabatahtlike program- http://www.findhorn.org/
mid. http://www.ekopia-findhorn.org/eko.shtml

Kõigis siin artiklis mainitud külades ja kogukon- Albert Bates: Kuidas teha vähe ja saavutada
dades, v.a. algne Farm, on igal kogukonna liikmel
iseseisev sissetulek, mida ta oma äranägemise
palju?
järgi kasutab. See tähendab, et igaüks vastutab Liis Kattel, Bioneeri vabatahtlik. Avaldatud
ise oma sissetuleku, maksude ja muude kulude www.bioneer.ee loal
eest, kuigi omavaheline abi ja toetus on levinud.
Enamuses kogukondades on ka väike alagrupp, Juuni alguses käis Eestis üks permakultuuri
mille liikmed jagavad sissetulekut ja kulusid suurkujusid USAst – Albert Bates. Liis Kattel,
ühiselt. Bioneeri vabatahtlik kirjutab Batesi kursusest
Lilleoru kogukonnas põhjalikumalt. Keda huvitab
Kokkuvõtteks võib öelda, et majandusliku jätku- asi veel, siis on kuulda kuulujutte, et järgneval
suutlikkuse seisukohalt on oluline ette arvestada, aastal pidavat Bates tagasi tulema juba
et ökokülas kulub palju nii liikmete tööd kui raha. kahenädalase kursuse läbiviimiseks!
Tööd on võimalik teha ise või vabatahtlike abiga Vaata ka videot Albert Bates’iga »
ning raha teenida kohapealseid võimalusi kasu-
tades või ära käies. Kasuks tuleb algusest peale
läbi mõtlemine, mida on just selles konkreetses
piirkonnas võimalik ja vajalik teha ning otsida
osad liikmed sellele teadmisele vastavalt. Vaja on
nii ühist ettevõtlust, milleks on olemas teadmiste
ja oskuste baas paljude liikmete näol, võimalikult
suurt loovust ja mitmekesisust kohapeal sisse-
tulekuallikate ja ühtlasi vajaduste rahuldamise
võimaluste leidmiseks, koostööd naabritega kui
ka külast sõltumatuid sissetulekuallikaid, mis ei
ekspluateeri teisi. Lihtsam on neil, kes lepivad
näiliselt väiksema kohese mugavusega ja on
valmis sihi poole pikema aja jooksul liikuma.

Allikad:
• Robert Gilman, The Ecovillage Challenge
• Robert Gilman on Multiple Centers of
Initiative
• Sisseastumismaksu puudustest
Vaatasin hiljuti lühianimatsiooni, mis on loodud
Ökokülad: samanimelise raamatu ”Koolibri lend” (originaalis
http://www.dancingrabbit.org/ “Flight of the Hummingbird”) tutvustamiseks ja
http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/E toetamiseks. Peategelaseks on koolibri, kes kan-
covillage_Tour:_Our_College_Class_Visits_Dancin nab nokatäite kaupa vett suure metsa tulekahju
g_Rabbit kustutamiseks. Kõik teised loomad on sündmus-
http://www.earthaven.org/ kohalt põgenenud ning jälgivad koolibri toime-
http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/W tamist eemalt. Nad imestavad, et nii pisike lind
püüab nii suurt tulekahju kustutada, sest sellest
Juuli/august 2010 (nr 6) KoguKonnad: Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri 16/19

ei paista mingisugust kasu olevat. Loomad küsi- läbimisega.


vad koolibrilt, miks ta seda teeb ja koolibri vas-
tab, et see on midagi, mida ta oskab! Kahepäevase permakultuuri sissejuhatava kursu-
se käigus said osalejad palju uusi teadmisi ja ka
Samasuguse pildi, pildi koolibrist, kes kustutab kinnitust meie esivanemate tarkusele ning nuti-
oma elu hinnaga suurt tulekahju, tekitas ka kusele põllu harimisel, aia kujundamisel ja elu-
permakultuuri tunnustatud eestvedaja Albert majade asukohtade valiku osas maatükil. Teoree-
Bates. Nagu koolibri, astub Albert Bates väikeseid tilistes ja praktilistes kursuse osades nägid osa-
samme, saavutamaks midagi suurt, tutvustades lejad toiminguid ning kuulsid tõdesid, mida on
permakultuuri põhitõdesid erinevates maailma kasutanud ka meie esivanemad, aga mille head
paikades, püüdes sellega takistada kasvuhoone- omadused meie kõrvust ja silmist on kadunud,
efekti süvenemist ja ära hoida kasvuhooneefek- ning mille traditsioone me enam ei mõista.
tiga kaasnevaid katastroofe.
Oma ümbruse kujundamine on suur teadus ning
Permakultuuri (inglise keeles permaculture - selle efektiivne teostamine eeldab kindlaid osku-
tuleneb sõnadest permanent ja agriculture) võib si. Permakultuuris on seetõttu aia loomise alus-
tutvustada kui jätkusuutlike elukeskkondade tamise juures suur tähtsus vaatluste teostamisel,
kujundamise süsteemi, mille eeskujuks on see on Albert Bates'i sõnul alus, millelt hiljem
looduslike ökosüsteemide toimimine. Piltlikult vilja korjata. Maatükki tuleb vähemalt aasta jook-
võib öelda, et permakultuur on inimese ja loodu- sul põhjalikult jälgida, seda mõõta, panna paika
se kooselu, mis läbi minimaalse sekkumise kan- ilmakaared, vaadata, kuidas see aastaaegade
nab maksimaalseid vilju. Permakultuuri kolm vahetumisel välja näeb ja käitub, kuidas lumi
eetikat on hoolimine maast, hoolimine inimestest sulab, kust kuhu tuuled puhuvad, kuhu tekivad
ja jagamine teistega. Hoolimine maast tähendab varjud, mis taimed erinevates maatüki osades
loodusliku kapitali ülesehitamist. Hoolimine ini- kasvavad jne. Muutusi tuleb jäädvutada, et nen-
mestest tähendab hoolimist oma perekonnast, de baasil hiljem aia plaan koostada, seejärel saab
kogukonna liikmetest ja kõigist kellega kokku paika panna taimedele ja puudele ideaalsed
puututakse. Jagamine teistega tähendab kasva- kasuvukohad.
tada või toota rohkem, kui endale tarvilik ning
jagada ülejäänut. Harilikult hakatakse maatükkidele pärast nende
soetamist ehitama elumaju, unustatakse ära
Albert Bates'i eestvedamisel toimus Lilleorus 21.– vaatlemine, samuti kiirustatakse pärast elumaja-
23. mail permakultuuri sissejuhatav kursus, kus de valmimist aia kujundamisega ning põllumaa
Albert Bates viis osalejaid kurssi permakultuuri loomisega, teadmata, kas valitud asukoht osutub
põhitõdedega aia loomise valdkonnas, mis on viljakaks. Palju energiat kulutatakse aias ja põllul
taimedele kasvutingimuste loomiseks ning säili-
tamiseks – väetatakse, kastetakse, rohitakse jne.
Permakultuuri puhul ennetatakse vaatlemise teel
nende samade (väetamine, kastmine, rohimine)
sammude astumise vajalikkust aia ja põllu vilja-
kamaks muutmisel. Valitakse välja ja mõõdetak-
se üle võimalikud põllumaa kohad arvestades
hoopis näiteks päikese liikumist ja vee voolamist.

Põld ei pruugi permakultuuris olla üks suur põllu-


plats, see võib olla jagatud erinevateks väikes-
teks peenardeks üle kogu aia, kus erinevates
osades kasvavad just need taimed, millele antud
asukohad enim sobilikud on. Eelnevast tingitult
võivad permakultuuri põhitõdede järgi loodud
aiad näha välja nagu Pipi Pikksuka Segasumma
suvila, aga antud aedadest saadav saak on
maksimaalne ilma igasuguse muu pingutuseta.
Tuleb üksnes põhjalik jälgimine läbi viia.
Pildistas Margus Ess. Foto allikas: Lilleoru.ee
Olulisteks ja kõige õpetlikumateks osadeks per-
tihedalt seotud permakultuuri põhieesmärgiga, makultuuri kursuse juures olid praktilised vaatlu-
milleks on keskkonna säästmine. Permakultuur sed maa rikastamise võimalustest ehk kompos-
omab põhitõdesid kõigis eluvaldkondades ning teerimisest. Albert Bates tutvustas kahte kom-
kõige üldisema tervikpildi saab permakultuurist posteerimise võimalust. Üks neist on sarnane
omandada minimaalselt 2-nädalase kursuse sellele, mida on aastaid teinud meie esivanemad
Juuli/august 2010 (nr 6) KoguKonnad: Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri 17/19

– peenarde lähedusse rajatakse kompostikogu-


mik, kuhu pannakse läbisegi köögijäätmeid,
oksapuru, niidetud muru, lehti ja muud taolist.
Kompost rajatakse peenarde kõrvale seetõttu, et
vihmaga valguvad kasulikud toitained taimedeni
ning panevad need rikkalikumalt kasvama.
Mäletan, et vanaema kompostihunnikut katsid aia
kõige võimasamad naadid. Albert Bates sõnul ei
tohi permakultuuri õpetuste kohaselt kompostee-
rimist teiste silmade eest varjata, komposteeri-
mine on esinduslik tegevus ning sellest ei ole
kasu aia nurgas, vaid see muutub kasu toovaks
just keset viljapeenraid.

Teise variandina andis Albert Bates näpunäiteid


komposteerimiseks mööda ühetasandilist
maapinda säilitades sealjuures taimede kasvuks
vajaminevat vihmavett. Sellist komposteerimise
ja taimede kasvatamise viisi on hea kasutada Pildistas Margus Ess. Foto allikas: Lilleoru.ee
näiteks suvilates, kus igapäevaselt ei viibita ja oluline, kuna sellesse hiljem kaevatud vagudesse
kus seetõttu taimed kuivama kipuvad. jääb seisma vihmavesi, mis valgub ühtlaselt kogu
Lihtsamaks saab selliselt muuta taimede eest sakilise vao ulatuses. Vagu tuleb kaevata umbes
hoolitsemist ka koduaias. 20 cm laiune. Ühele poole vao ääreks keerata
tagurpidi vaost tulnud murumätas ning teisele
poole kaevata vao äär võimalikult lauge, et
vihmavesi sinna paremini sisse voolaks.

Pildistas Margus Ess. Foto allikas: Lilleoru.ee

Enne komposteerimise alustamist tuleb välja


mõõta ühetasandiline pind. Seda on võimalik
Pildistas Margus Ess. Foto allikas: Lilleoru.ee
teha näiteks läbipaistva vooliku asetamisega
kahe punkti vahele. Mõlemas vooliku otsas on Vao poolele, kuhu pandi mättad, võib lisada
mõõdupuud mõõtudega. Kui voolik vett täis lasta tasapinna poolsesse külge köögijäätmeid, mis
ühetasasel pinnal, siis selle mõlemas otsas näita- tuleb seejärel katta kogu vao ulatuses
vad mõõdupuul olevad jooned ühte tulemust. ajalehepaberiga. Et ajalehepaber paremini vao
Teiseks võimaluseks on niinimetatud A-lood, see külge kinnituks, võib seda veega kasta.
on A-tähe kujuline lihtne puidust valmistatud Ajalehepaberid võib omakorda katta kas niidetud
seadeldis, mille tippu on paigaldatud nööriga muruga või põhuga, et aed näeks visualselt
raskus. Kui raskus langeb mõlemast A-jalast korrektsem välja. Vao otstesse saab läbi paberi
keskele mõõdetud keskpunkti, on jällegi tegemist suruda augud, kuhu taimed istutada. Selliselt
tasase maapinnaga. saavad taimed köögijäätmete komposteerumise
protsessis tekkivaid toitaineid ning vakku valgub
Tasane maapind võib selliselt mõõdetuna näida vesi, mis hoiab niiskust. See on hea võimalus
rästiku seljal oleva sakilise mustri kujulisena rajada peenar, mis ei vaja väetamist ja kastmist
mööda aeda kulgemas. Ühtlane tasapind on ning mis kannab maksimaalset vilja. Ajalehe-
Juuli/august 2010 (nr 6) KoguKonnad: Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri 18/19

paber hoiab hästi niiskust ja selle all olev pind Permakultuuri põhiprintsiibid
meeldib väga ussidele ja seentele, mida on vaja
kiireks komposteerimiseks. Selliselt toimivat
• vaatle ja toimi vastastikku – vaatleme, mis-
moodi paik elab ja muutub, vaatleme seda
komposteerimist on võimalik jälgida Lilleoru
läbi erinevate aastaaegade. Parima tulemuse
territooriumile rajatud aiaalal. saavutame loodusesse mitte sekkudes, seda
mitte muutes;
Albert Bates ütleb, et permakultuuri põhitõdesid
• leia ja säilita energiat – leia taastuva energia
järgides saab inimene kolmekordselt kasu ning
tootmise võimalusi ja kasuta neid ära;
lisaks hoiab ta ära kasvuhooneefekti tekitavate
ühendite atmosfääri sattumist. Oma aeda eelne- • saavuta tulu – ära raiska oma toimingute
valt põhjalikult uurides on meil võimalik luua tegemiseks rohkem energiat, kui soovid toi-
viljakas ala, mis ei vaja püsimajäämiseks lisaväe-
mingute tulemusena tagasi saada;
tisi ja -niiskust, hoides kokku kulusid eelnimeta- • iseregulatsioon ja tagasiside – ole valmis
tud vahenditele. Me saame sel juhul oma aiast muutusteks ja ebaõnnestumisteks, kõik ei
vilju, mis on orgaaniliselt kasvatatud ehk neid ei pruugi esimese korraga õnnestuda, jätka
ole mürgitatud väetistega. Sellist aeda on lihtne soovide saavutamist;
hooldada ja see on silmale ilus. Meil ei ole vaja • kasuta taastuvaid materjale ja teenuseid –
puudelt langevaid lehti või niidetud muru prügina kogu näiteks kastmiseks vihmavett;
utiliseerida. • ära tooda jäätmeid – näiteks ehita energia-
Tasub mõelda, kui palju on võimalik oma aeda säästlikult, komposteeri köögijäätmed, kogu
planeerides kokku hoida nii enda toidult kui aiale vett;
kuluvatelt haljastustöödelt ja niidetud muru, oks- • kujunda tervikpilt üksikasjadeni – jälgi
mustreid, ühtne muster ehk komplekssus on
sõltuv seoste arvust mitte eksemplaride roh-
kusest;
• ühenda nähtusi, mitte ära eemalda neid –
asjad toimivad koos paremini, kui üksi,
mõelda kogukondlikele lahendustele, ühel
asjal peab süsteemis vähemalt kolm rolli
olema;
• kasuta väikseid ja aeglaseid lahendusi –
vaatle ja uuri muutusi, ära kiirusta, loodus
toimib aeglasemalt, kui meie mõtleme;
• kasuta ja värtusta mitmekesisust – hajuta
riski, ära panusta ühele elemendile;
• kasuta äärmusi ja väärtusta marginaalset –
loo näiteks taimedele erinevaid kasvu-
võimalusi;
• kõik on muutuses.

Pildistas Margus Ess. Foto allikas: Lilleoru.ee si oli ta selles kindel. Viis aastat tagasi Albert
Bates juba kahtles. Nüüd on ta jõudnud järeldu-
te ning muu orgaanilise utiliseerimiselt. Selle
sele, et meie käitumisest tingitult tekib meie
asemel, et otsida tasulisi ja kalleid võimalusi, kui-
planeedil uus jääaeg, mis tähendab, et põhja-
das saada lahti niidetud murust, maha kukkunud
poolsed alad külmuvad ning ekvatoriaalsed alad
okstest ja puulehtedest ning mida teha köögi-
muutuvad nii kuumaks, et elu kaob.
jäätmetega, saame me kõik komposteerida. Me
ei pea enam näiteks uue muru külvamiseks ost-
Albert Bates jätkab sellest hoolimata võitlust
ma mitmeid kotte mulda, vaid saame seda oma
orgaanilisema ja puhtama elukeskkonna nimel ja
koduaias olevast kompostist.
seda enam meenutab ta koolibrid, kes hoolimata
oma väiksusest ja pealtvaatajate uskmatusest,
Me võiksime mõneks hetkeks unustada mugavu-
annab ta endast kõik, sest see on see, mida ta
se ja mõelda meid ümbritsevale üldisemalt,
teha oskab!
mõelda ajale, mil meie esivanemad kasvatasid
põllusaadusi kompostis ja mõelda praegusele, kui
Kasulikud lingid
taimi utsitatakse kasvama väetiste abil. Me peak-
Lilleoru veebileht www.lilleoru.ee
sime mõtlema ka oma tervisele ja põllusaaduste
Albert Bates´i kogukond www.thefarm.org
maitsele.
Flight of the Hummingbird
Küsisime Albert Bates'ilt, kas permakultuuri vilje-
ledes on võimalik ära hoida kliimamuutuste poolt
tingitud katastroofe. Ta vastas, et 30 aastat taga-
Juuli/august 2010 (nr 6) KoguKonnad: Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri 19/19

Häid materjale ökokülade sotsiaalse Kasulikud tehnikad ja teooriad


dimensiooni kohta
Kogukondade ja organisatsioonide erinevad
Siinkohal on välja toodud head materjalid kogu-
sotsiaalsed vahendid:
kondade sotsiaalse osa kohta. Lisaks on välja
Vaata http://kadri.offline.ee/social , vali
toodud ka lingid materjalidele, mida Eesti selle
seejärel „Sieben Linden“ ja „Social tools“ –Sealt
aasta kogukondade kokkutulekul esinenud Ina
leiab infot maailmakohviku, avatud ruumi,
Meyer-Stoll (Saksamaa, Zegg) soovis jagada
kollektiivse tarkuse, holokraatia (juhtimine läbi
spiraaldünaamika kohta ning Aili Pyhälä
kollektiivse vastutuse,
(Soomest) soovis jagada draakoniunistamise
Kasutaja: social
kohta.
parool: tools
Mindell, A. "Sitting in the fire: large group
transformation using conflit and diversity."
Raamat "Spiraaldünaamika“ »
USA 1995
Intro veebis »
Ina esitlus spiraaldünaamika kohta:
http://kadri.offline.ee/social ->“ Ina-Spiral
Kosha Anja Joubert & Robin Alfred "Beyond you
dynamics“.
and me: inspirations and wisdom for
building community" 2007 Gaia Education.
Draakuniunistamine (Dragon Dreaming)
Paberi peal mõnusam, kuigi on olemas ka
Imeline projektide planeerimise ja fundraisingu
veebis »
organiseerimise vahend, millel on 4 osa ning mis
võimaldab läbi käia kõik projekti õppefaasid,
jättes osalejatele hea tunde sisse. Palju edukaid
projekte on sellega ellu viidud!!!
http://dragondreamingtraining.blogspot.com/
http://www.dragondreaming.info/
http://transitionculture.org/2007/02/21/john-
crofts-dragon-dreaming-presentations/

Raamat "The Change Handbook" »

Raamat "Solving tough problems" »

Raamat "Appreciative inquiry »

Raamat "The way of council" »


Räägib jutusaua ringist (iidsest ja austavast
kokkutulemise ja kogukondliku koosoleku
pidamise viisist)