You are on page 1of 120

Kaja Plado ♦ Ana Kontor

EESTI KEELE
TÖÖRAAMAT
8. klassile
2. osa

Minu nimi on

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .................................................

Kool

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .................................................

2016

Kaja Plado, Ana Kontor
Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa

Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud
õppe tasemel, õpilastele, kellele on rakendatud individuaalne õppekava (IÕK), muukeelsetele
õpilastele ning kasutamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi õppijate õppe diferentseerimisel.

Retsenseerinud Ülle Rästas, Heidi Öövel

Toimetanud: Tiina Helekivi
Illustreerinud: Ülle Meister, Vilve Aavik-Vadi
Tehniliselt toimetanud: Andero Kurm
Kujundanud ja küljendanud: Eve Kurm
Fotod: Wikimedia Commons, Andero Kurm (lk 109)
Kaanefoto: Shutterstock Images‎
Kaane kujundanud: Eve Kurm

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium.

Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja
levitamine toob kaasa seaduses ettenähtud vastutuse.

Autoriõigus: SA Innove, autorid 2016

ISBN 978-9949-575-11-4 (kogu teos)
ISBN 978-9949-575-12-1 (1. osa)
ISBN 978-9949-575-15-2 (2. osa)
ISBN 978-9949-575-17-6 (3. osa)
ISBN 978-9949-575-19-0 (4. osa)
ISBN 978-9949-575-13-8 (pdf: kogu teos)
ISBN 978-9949-575-14-5 (pdf: 1. osa)
ISBN 978-9949-575-16-9 (pdf: 2. osa)
ISBN 978-9949-575-18-3 (pdf: 3. osa)
ISBN 978-9949-575-20-6 (pdf: 4. osa)

Trükiettevalmistus: Trükitud OÜ Greif trükikojas
Kirjastus Studium Lohkva, Luunja vald
Riia 15b Tartumaa 62207
51010 Tartu
www.studium.ee

sisukord

NIMISÕNA KÄÄNDEVORMIDE TÄHENDUSED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4
Nimetav kääne ........................................................ 4
Omastav kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
Osastav kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15
Sisseütlev kääne .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19
Seesütlev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26
Seestütlev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32
Alale-, alal- ja alaltütlev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38
Saav kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42
Rajav kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44
Olev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44
Kaasaütlev ja ilmaütlev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47

SÕNADE TULETAMINE LIIDETE ABIL .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50
Nimisõnade tuletusliited ............................................... 51

OMADUSSÕNA .............................................................. 59
Omadussõna muutmine: algvorm ja käändevormid ........... 69

OMADUSSÕNADE TULETUSLIITED .................................. 82
Omadussõna otsene ja ülekantud tähendus .................... 99

LIITOMADUSSÕNA ........................................................ 101

OMADUSSÕNADE VÕRDLUSASTMED ............................. 104

Lisa
♦ KÄÄNDEVORMIDE TÄHENDUSED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114

3

NIMISÕNA KÄÄNDEVORMIDE TÄHENDUSED

Kas on meeles?

Eesti keeles saab nimisõnu käänata 14 käändes.
Käändeid on vaja selleks, et väljendada sõnavormide tähendusi.
Näiteks:
♦ Kask (mis?) kasvab metsa ääres.
♦ Sügisel lähevad kasel (millel?) lehed kollaseks.
♦ Kass jooksis suure hooga kaseni (milleni?) ja ronis mööda kase (mille?)
tüve üles.

Tuleta meelde 7. klassis õpitut. Vaata Eesti keele tööraamat II osa
(autorid: K. Rüütel, R. Lill, ilmunud 2011).

Nimetav kääne. Küsimused kes?, mis?

Nimisõna nimetavas käändes
1) märgib lauses tegijat või olijat, st sõna esineb lauses alusena.
• Tütarlaps (kes?) jälgis lainetes õõtsuvaid kajakaid.
• Ehitajad (kes?) krohvivad seina.
• Suusatamine (mis?) on kasulik tegevus.
• Mesinik (kes?) sai sel aastal hea meesaagi.

2) laiendab tegusõna olema - täpsustab kes või mis
on alusega märgitud olend, ese, nähtus või tunne.
• London on suurlinn (mis?).
• Mihkel oli kõrvaarst (kes?).
• Markus olevat olnud hea suusataja (kes?).
• Kased on lehtpuud (mis?).

4

• Vihm ja lumi on sademed (mis?).
• Mul on mure (mis?).

3) väljendab olendit, eset või nähtust, kellele/millele tegevus on suunatud.
• Ma panin kartulid (mis?) keema.
• Pane aken (mis?) kinni!
• Kõik lahendasid ülesanded (mis?) õigesti.

1. Kirjuta lausetesse loodusõpetusest tuntud tegijat või olijat
märkivad sõnad. Meenuta loodusõpetuses õpitut.
sood, puhkepark, turbakiht, rändrahnud, tuhk,
kaevandusmuuseum, põlevkivi, maapind, masinad
1. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ... koosneb mitmesugustest kivimitest.

2. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. purustavad lubjakivi väikesteks tükkideks.

3. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. koosnevad peamiselt graniidist.

4. Kohtla-Nõmmel tegutsevad .................................... ja

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ... .

5. Põhja-Eestis lasub lubjakivikihtide

vahel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... .

6. Lubjakivi põletamisel jääb järele

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...,

mis kuhjatakse tuhamägedesse.

7. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..

tekib väga aeglaselt.
8. Suurte järvede ääres asuvad võimsad .................................... .

Kokkuvõte.
Kirjutasin lünkadesse sõnad ......................... käändes.

5

2. A. Loe sõnad harjutuse lõpus, loe laused.
B. Vali lünka sõna, mis täpsustab lause aluseks olevat sõna.
Lõpeta laused ainsuse või mitmuse sõnavormidega.

1. Kivimid, mida inimene kaevandab ja kasutab, on .......................... .

2. Maapealne kaevandus on ...................................................... .

3. Lubjakivi on tuntud . . . . . . . . . ..................................................... .

4. Paekivi on Eesti .. . . . . . . . . . . . ..................................................... .

5. Purustatud lubjakivi on . . . ..................................................... .

6. Turvas on eestlastele oluline .. ................................................. .

7. Brikett on ahiküttes laialdaselt kasutatav .................................... .

8. Hästi lagunenud turvas on hea .............................................. .

karjäär, rahvuskivi, põlluväetis, rahvuslill, toiduained,
killustik, loodusvara, kütus, maavara

C. Kaks sõna valikust ei sobinud ühessegi lausesse.
Moodusta mõlema sõnaga kaks lauset:
1) nimisõna on aluseks;
2) nimisõna täpsustab alust.
Kirjuta laused.

1. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

2. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

3. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

4. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

6

7 . 11. . 12. 8. ja . . Põldlõoke on Eestis väga levinud rändlind. . Madu on osav ujuja. . Mitmendates lausetes täpsustavad nimisõnad aluseks olevaid sõnu? . Nimisõna märgib eset. Ringita nende lausete numbrid. . Rühmita ülejäänud lausetes nimetavas käändes nimisõnad selle järgi. . 7. Paigalinnud elavad kogu aasta ühes paigas. . Kevadel ehitatakse pesad. mida nad lauses märgivad. 5. Kägu muneb munad võõra linnu pessa. B. 10. . Lõokese pealael ilutseb suletutt. Mets on lindude ja loomade elupaik. 9. Rästik ja nastik on maod. kus nimisõna laiendab tegusõna olema. 1. kellele tegevus on suunatud C. 2. Piki rästiku selga kulgeb sik-sakiline triip.3. Nastik elab veekogu kaldal. A. lauses. 3. Kiskjad murravad teisi loomi. Loe laused. 4. olendit või Nimisõna on lauses aluseks nähtust. metsas või soos. 6. Ilves on kiskja.

Omastav kääne.koos tegusõnaga esitame küsimuse kus? (püüdsid kus?). • Keldri (mille?) põrand oli niiske. mille? mille? püüdsid jõe ääres parkis garaaži ette püüdsid kus? parkis kuhu? 8 . 2) koos kaassõnaga tegevuse kohta. Kas on meeles? Küsimusi saab esitada kahel viisil: 1) küsimus koos tegusõnaga. mille? Nimisõna omastavas käändes väljendab 1) kellelegi või millelegi kuulumist (kelle? mille? oma). Küsimused kelle?. 2) küsimus sõnavormi kohta. sõna jõe kohta küsime mille?. • Mehed püüdsid mitmeid tunde jõe (mille?) ääres kalu. • Talvel restaureeriti Munamäe (mille?) vaatetorni. • Isa parkis auto garaaži (mille?) ette. • Need on Mihkli (kelle?) suusad. Näiteks: püüdsid jõe ääres .

• Marielle küpsetas külalistele koogi (küpsetas mille?). 5) hulka. Küsimused: mille? mille? kestis terve nädala olid juulikuu jooksul kestis kui kaua? olid mis ajal? 4) lõpetatud tegevust. • Juulikuu jooksul (olid millal?) olid ilmad päikesepaistelised ja kuumad. • Memm võttis kapist suhkrutoosi (võttis mille?) ja täitis selle pruuni suhkruga. • Maria kirjutas sünnipäevakaardi (kirjutas mille?) ja pakkis kingituse (pakkis mille?). 9 . • Maris läks raamatukokku ja laenutas sealt raamatu (laenutas mille?).3) tegevuse aega. Küsimused: mille? mille? ostsin paki rebis tüki ostsin kui palju? rebis kui palju? 6) täpsustab tegevust. • Laulu.ja tantsupeo ettevalmistus kestis Tallinnas terve nädala (kestis kui kaua?). • Kalev rebis tüki (rebis kui palju?) paberit ja kirjutas sellele telefoninumbri. • Ma ostsin Selverist paki (ostsin kui palju?) pelmeene.

.... . .. ...... . . ... ...... .... ... ... . ........ ... . 2..... ... 4. .... ... .. .. .. .. .. . . .. .. .. .. . .. . .... ... . . .... . ..... .. ....... ........ . .. . . ..... . . . .... ..... .. . . ...... . .. .... .. (Sirelipõõsad) all oli märgata liikumist..... .... . . . . ... ... . .. .. . . ........ ..... ..... . ..... . .... . . A. .. . .... . ... ..... .. ...... ... . ... .. . . . ... . (Treener) ütluse järgi ei toimu homme korvpallivõistlust...... . .. Kirjuta laused. ... .. . . 5. .... .. ... ..... . .. ........... . . ... . .... . .. . ... .... .. .. . .. .... .. ...... . ..... . .. . .. . .. .. et sulgudes sõnad oleksid omastavas käändes. . ... . .. .. ... . ... ... . ... . ....... . . ...... ... . ...... . .. .. ... . . .. .. ... .... . .. ... . . 10 .. .. . .. . . . .. .. ... . .... 3.. ..... ... . . .. ..... . .. . ... .. . .. ... . . ..... .. ... . . .. .. ....... ...... .. . . .. .. . .. ..... ... ... ........... ... . ... ... . .. . ... ... . .. . ......... ... .. ... . ............ .. .... . ... . .. . .. .. . ... . . . . . . . .... ..... . ..... .. ... .. .. .... . .. .. . .... ...... .. .. .. .. .. . ....... . . . kelle? mille? 1.. . . ... .. . .. .. ...... . .. .. . . . ... .. ..... .. . . .... .. .. ......... . ..... .. . . .... .. .. . .... . .. . . . . .. .. . . . ...... . . . ... et õpetaja manitsus kestis terve (igavik). ... ... ..... .. . . .... ...... ... ..... .. . ... . ... ... . ... .. ... .. . ...... .. . . .. .. . ... . . . ..... . . ...... . . . .. .. ...... ........... . . .. ... ... ... ........ ..... .. ... ... ... ... . ... . . ... .... . Loe laused nii..... ... . .... . .. . . . .. ... . 6... .. .. .. . . ..... . . .. ....... .. . .. .... .. .. . . . .... . . . .. . ... . . . Andrus keeras (uks) lukku ja pani (võti) taskusse.. . . ... . ... . ..... . .. ...... ....... . .. .. . . . .. (Tööraamat) sisekaanel on eesti keele õigekirjareeglid... ... . ... ... .... ... . . . ... . . . .. . .. .. ... ... ... seal sibas siil. . . Poistele tundus. 4. . . . ... .. .... ....... .... .. .. . .. . . ... ... Sten luges päevaga (põnevik) läbi ja viis õhtul (raamat) raamatukokku tagasi... ... ....

.... . . .... . .. . .. . .... milles märgitu avaldub. .. . .. . (Nädal) pärast sõidab Marje koos sõbrannaga kümneks päevaks Londonisse..... . . . . .. . . .. . ... . ... ... . (Korterid) ustele pandi uued kaasaegsed lukud. ... . ... ... . .. . . ... .. . .. . . .. .... .. . . .. . ... ... ......... . . ..... . .. .. ... . . . .. . . .. . .. . . . .... ...... .. ... .. ..... ..... . ... .. .. .. .. ... .. .. . . . ......... ..... . .... .. .. . .. ... ...... .. . ...... . . . . .. ......... ... . • Tegevuse kohta: ... ... ... (aknad) ees vahetati rulood.. . .. .. . .. ..... .. . .. . . . .. ... ... . . ... ... . ... .... .. . . . . . . ...... ...... .... . ... .. ........ ..... .. . • Kellelegi/millelegi kuulumist: ... .. . ... . • Tegevuse täpsustust: ...... . . . ..... (kott) keefiri. .. . . ..... ... . .. . ... • Tegevuse aega: . . ........ Kirjuta reale nende lausete järjekorranumbrid. .. . .. . . .. . . . 9...... . .... (purk) marineeritud kurke ja (karp) kaerahelbeid. ... .. ...... .. .. . .... ...... .. 8.. . .. . .... .. .. .... ..... . . . .. .... ... ... . . . .... .. ... . .. .. . ...... . .. .. . ... ... ... .. .. . .. .... ... ........ .. .. . . . . .. .. .. et tutvuda (suurlinn) eluga. ..... . . . .. . . .. ........ ... ... Ma pean poest ostma (pakk) kamajahu... ........ C. ... . ... • Lõpetatud tegevust: .. .... .. ....... ..... . . .. .. . ... .... . . . .. . .. .. .. . .. . . ... .. .. .. . . . .... .... . . ...... .. .. .. . . .. B. . . .. . .. .. . .... . .. . .......... .. .... . ...... . ... . ...7.... Jooni kirjutatud lausetes omastavas käändes sõnavormid koos tegusõnadega... 11 ....... . ...... ........ . . ... .. ..... . .. ... . ...... . . .... . .... .... . . . .. . . ........... . ..... . ... .... . ... ... . .. . ..... . .. . . ....... ...... ... .... . . ....... .......... ..... ..... . .. . ... .... ..... . . .. ....... . . . . .. .... ... . ......... .... . ... .. .. . . ...... . .. ...... .. ... ... ...... .... . . Loe veel kord laused ja mõtle. . .. . .............. .... ..... . ..... .. .... . .. .. ........ ... ... .. ... .. .... .. ... . . .... .. . ........... .. . .. ...... ... . .. . . mida väljendavad omastavas käändes sõnad.. . . . • Hulka: ...

.... .... 2) kestis sajandi. .... .. 12 ... ..... ......... 10) vaatas majaka suunas.... ..... ... ............ ... ......... .... ....... 12) haukus aia ääres Küsimus koos Sõnaühendid tegusõnaga .............. . ..... .. ........... ........ . .. ................ ... . ................ ... .. .. . ....... .. 8) kestis päeva..................................... ..... ...... 9) korjas õunapuu alt.. .... . . .............. . 11) leiti vundamendi alt...... .. .... .. ............... ... ...... ..... .. ... . ......... ........... Esita küsimus koos tegusõnaga..... . ........ .. ...... ..... ...... ............ 3) oli kruusi sees......... .... . ........... ... ..... . ......... . ....... B. .......................... .... ... .... . 5) istub kamina juures.............. .. 6) astus kõnnitee äärele.... Loe sõnaühendid..... ...... ... ...... ........... 4) vältas minuti... . .. ..... ............... ..... .. kuhu? ........ ..... . ............... 5.......... .. . ....... .... . 1) laskus metsa taha......... kus? .......... ...... kust? . Jooni tegusõnad... ......................... . .. 7) võttis aega tunnikese............. ............ ....... ................. .... .. .............. .... .. . ...... . .... .. .... ..... ..... . ............ .. .... .. .. ........ ..................... .............. .... ......... ................ .............. .......... .. ... ...... ..... ..... ..... ............ ..... .. . ......... ... ........ Rühmita sõnaühendid tabelisse........ ..... .............. ........ kui kaua? . . .... . .. ........... A... ..... .... ..... ... ...... C. ........... .......... ..... ..

. . ......... . . .... ....... ... .. ... . .... ... ...... ... . . . . . . .. .. ... .. . . .. .. ....... A.. . . .. .. ... .. ...... . ..... . .. 8) korjas (kimp) lilli... Esita küsimus omastavas käändes sõnavormidele 1) koos tegusõnaga. .. . .... .. .. .. .. . . .. . .. .. .. metsa ... .D.. .. . . . .. .... 6. . . . . . . . .... .. . .. .... .. . ..... .. ... . .... . ... . . 1) krahmas (käär) leiba.. . ... . . . . .. . . . . . Esita küsimus sõnavormi kohta. 7) kinkis (tahvel) šokolaadi. .. .... .. . .. . .. .. ... .. . .. ....... . .. .... Kirjuta välja kõik omastava käände vormis nimisõnad... . . . .. . . .. . . .. . . ... . . ... ......... 6) sai (purk) mett. .. . ... .... ... . .... ............ . ... . . . .... .... .... ........ . .. . .. ... . . . .. .......... ... .. ....... .. . . . . . ... .. .. ...... . ..... . . . .. . ... .–.. . .. .. . ..... .. .. . . ......... .. . ..... ...... ... .. ..... . ... . ..... . . . ... . ... 4) luges (lehekülg) muinasjuttu. .. ... ............ . 2) jõi (kruusitäis) piima. . . . .... ... .. ...... ..... . .... .. Kirjuta õigesti hulka märkivad sõnad..... .. .. . .... .. .. . .. . .... ..... . . . . .. .... .. . . ... ... .. . . . ..... 2) sõnavormi kohta. ... . .. . ... . ..... . . . . .. ... . . ........ . ......... .. . . ... ....... .. . .. . . . . ...... .. . .. .... 10) ostis (kanister) bensiini B... . .... ..... .... . ..... .. . . .. ... ..... ... . ..... ... . .... . Näiteks: mille? krahmas kääru leiba krahmas kui palju? 13 . .. .... 5) tellis (kast) maasikaid. . .. ... . ... ... . ... . .. mille? .. .. . .. .. . . . ..... ..... ..... .. ..... . .. ........ 3) tõi (kann) morssi. .... .. . . 9) tõi (rull) majapidamispaberit..... ..... . .. . .. ........

...... . . ........... .. .. . ...... ...... ...... ................................... ... .. ......... .................... Kirjuta sõnaühendid tabelisse. . ..... ....... ................. ... ............... .. . ................... 14 ............. ...... A............. Millelegi kuulumine .. ...... .......... .... ................. ...... . . .................................. . ..... .. .............. .. ........ .. ..... ......... ............. .. 7.... ................. ......... ... ................ . ........ .............. .. . ... ... .... ..... . ........... ..... .......... ........... .. B... Kellelegi kuulumine ........ ... ...... .............. .. ...... .................. .................. ........... ... ............ ... . Kirjuta sõnast põder ja maasikas omastava käände vormid................ .................... ............... .. Moodusta sõnavormidega erineva tähendusega sõnaühendeid... .......... .. .. ............ ................... ... ...... ..................... ............... .. Lõpetatud tegevus ........... .. ...... ........ . ................. .. ..................... .

tal ei ole veel ühtki kindlat sõpra (ei ole keda?).. kui õuest kostis politseauto sireen. • Kristjan kirjutas sel ajal harjutust (kirjutas mida?). . . .. 15 . • Maarja on meie klassis uus õpilane. peab käima enne õhtut .kõndisid kus?.. • Õhuakrobaadid kõnnivad tsirkuses piki köit (kõnnivad kus?).. • Suures linnapargis ei ole väikelastele mänguväljakut (ei ole mida?).. • Miia heegeldas õhtul linikut (heegeldas mida?). nad vantsisid tüdinenult mööda tänavat (vantsisid kus?). . Mart meisterdas samal ajal legodest lossi (meisterdas mida?).. . ... .mida? 3) koos kaassõnaga tegevuse aega.. . . . . . . Kirjuta küsimused..... mida? Nimisõna osastavas käändes väljendab 1) kestvat (lõpetamata) tegevust. .. . mis ripub üle lava. . kõndisid piki köit . .... • Turistid olid kuumast suvepäevast väsinud.? 4) millegi puudumist.. . .. Küsimused: vantsisid mööda tänavat . .? õhtut .mida?. . 2) koos kaassõnaga tegevuse kohta. Küsimused keda?. • Me läheme klassikaaslastega pärast tunde (läheme millal?) kinno.. köit .. ... . • Priidikul ei ole tahtmist (ei ole mida?) täna trenni minna. .. . . ... . . . . tänavat . • Mauno peab enne õhtut (peab millal?) poes ära käima.Osastav kääne.vantsisid kus?. .

..... . • Kalev jõi värskelt pressitud kirsimahla (jõi mida?).. . ..? õppeveerandit . .... • Aastas on neli aastaaega (on mitu?).. . . Moodusta sõnavormidest ainsuse nimetava ja osastava käände vormid. . • Ostsime poest kaks kilogrammi (ostsime kui palju?) kartuleid. . .... ... mida?) võistluselt võistlus võistlus/t nädalaga kakaduule papagoina külaskäigust meremehele hädaohu reisikaaslaseta tasemetööks veekogusse kraavipervel söögilauani 16 . .. on neli aastaaega . ... Kirjuta küsimused.. . .. 6) koos arvuga kindlat hulka.... .. . . . . .. Nimetav kääne Osastav kääne (kes?.. • Maasikakorjamiseks vajatakse tallu abilisi (vajatakse keda?)..... .. . . . . A... .. ..... mis?) (keda?. 5) ebamäärast hulka...? 8.

.. ... Tädi Liina elab majas.. .. ..... .. ... .. ....... . A... B. 7....... ....... .. Loe laused.. 8...... ....... Ema saatis Annela poodi pähkleid ja kaneeli ostma... . Jooni sõnad. .... .... .. 10....... sõna)....... ... .. ... . ...... mis vastavad küsimusele keda?. .. . • u-lõpuline: ... . .... .. . . .. .... . . .. . mida?..... . 2.B.... .... Peeter seisis purskkaevu juures.. .. Rühmita joonitud sõnad koos tegusõnadega tähenduse järgi tabelisse... 4. 5.. . .. .. .. .. .. ta ootas seal sõpra. millel ei ole verandat.... ... ... Eralda osastava käände vormidel sõnalõpud. . ... . ... ...... . Näiteks: võistlus ... .... ....... et Pärnus armastavad eakad inimesed jalutada piki mereranda.. .. • e-lõpuline: . ... . Onu rääkis........... .. .. ..... . . . ..... ...... . • Mis tingimustel on osastava käände lõpuks -d.. Linnamaratonil jooksis Kert kümme kilomeetrit endalegi ootamatult hea tulemusega... . .......... .... 9... .. • i-lõpuline: ........ .. 3. .. .. .. et vaadata balletti. 6....... • -sid-lõpuline: . .. . .palju võistlusi... .. ....... Suvel liigub mererannas rahvast ka peale keskööd.. • -id-lõpuline: ..... .. ....... 1. . Me läheme teatrisse.. . . 17 ... .... .. .... Mitu sõna märkisid? (.... Vanaema on hea tervisega. Moodusta eelmise harjutuse sõnadest mitmuse osastava vormid.... ... . . Kasuta abisõna palju.... sest ta harrastab aastaringselt kepikõndi... . . .. . ..... ..... .. .. ... Märgi tärniga need sõnad.. ............ .. .. Rühmita tunnuste alusel... ........

1. Ebamäärane hulk 4. Tegevuse aeg 6. Moodusta ainsuse osastava käände sõnavormidest mitmuse osastava käände vormid. Tegevuse koht 5. Kestev tegevus 2. Millegi puudumine 11. mida? kastab potilille kastab potililli ei osta raamatut parandavad katust pildistavad mereranda jälgivad reklaami valib tapeeti 18 . Kindel hulk 3.

. vaesusesse . grippi .... . ..... . ... . . .. . • Isa haigestus grippi (haigestus millesse?). .. . .. .... ... ..... .. .. . . . . ... .. . ... Lapsed panid oma õppevahendid kappi/de/sse (viisid kuhu?)... .. . ... ... . . ... . .. . ... pilve . . kuhu minnakse või midagi pannakse.. . . .. . . ... . läksid kuhu? . .. .. millesse? Nimisõna sisseütlevas käändes väljendab 1) tegevuse kohta. .. .. . . 4) seisundit või olukorda.. ... . . ... .. ... • Ilm hakkas minema pilve (hakkas minema mis seisundisse?). ... . .. . ... . . . • Aafrikas on sattunud paljud inimesed vaesuse/sse (on sattunud mis olukorda?). .... ..... ..... . . . ... . . . .. . . .. . . ... . • Kooli sportlased läksid võimla/sse (läksid kuhu?) korvpalli mängima. . . . . . . .. .. ....... • Klassijuhataja suhtub oma klassi õpilas/te/sse (suhtub kellesse?) hästi.. .. 2) sarnasust kellegagi. • Klassis algas remont....... ..... • Poiss on oma töökuselt vanaisa/sse (on kellesse?)..... . . Kirjuta küsimustele vastused. . .. ....Sisseütlev kääne.. .. aga välimuselt emasse (on kellesse?). . . 19 . ... . . millesse? . . Kirjuta küsimused.. 3) suhtumist kellessegi. . . . .. . . Küsimused kellesse?.. .. . .

. ... • Vaheaja suusaüritused lükkusid jaanuarist veebruari/sse (lükkusid mis aega?)... ... • Saapad pandi jalga. . 2) Selg pandi sviitri sisse...... • Jope pandi selga. ... • millesse? .. ... 1) Jalad pandi teksapükste sisse 2) Teksapüksid pandi jalgade sisse. .. ... ..... 1) Müts pandi pea sisse. 20 .. 5) sihtaega. ... .. .. 12.. . • veebruarisse? ... . .. . .... või 2.. 1) Sviiter pandi selja sisse... • Sviiter pandi selga... . 2) Jalad pandi saabaste sisse... • lükkusid veebruarisse .. . .............. lause.. ... Otsusta... . A... 2) Pea pandi mütsi sisse.. • Teksapüksid sikutati jalga.. .... . .. ...... Kirjuta küsimused või vastused.. .... .. ...... ... ..... .... .. . 1) Saapad pandi jala sisse. Märgi tähenduselt õige sõnastus... ... ... B... .. .. .... 2) Kindad pandi käte sisse. . .. Loe laused.. .... . 1) Selg pandi jope sisse. ... .. 2) Jope pandi selja sisse. • lükkusid mis aega? ....... .. • Kindad pandi kätte. 1) Käed pandi kinnaste sisse... • Müts pandi pähe. .. .. kas õige on 1...

Ainsuse sisseütleva käände sõnavormid võivad olla omakorda veel: • lõputa: sõitis metsa. Mitmuse sõnavormidest mõned võivad olla ka lõputa: kostis kõrvu. 1. • de-lõpulised: tuli meelde. Moodusta sõnavormidest ainsuse nimetava ja omastava käände vormid. A. Nimetav kääne Omastav kääne Ainsuse sõnavorm (kes?. Ainsuse ja mitmuse sõnavormidel on peamiselt sõnalõpuks -sse (vihikusse – vihikutesse). läks sohu. Omastava käände vorm on ainsuse sõnavormi tüveks.Sisseütlevas käändes sõnavormidel võivad olla erinevad lõpud. Näiteks: lõke – (uue) lõkke (mille?) – lõkke/sse (millesse?). 2. hammustas keelde. 13. mis?) (mille?. sattus kulli küüsi. Pane tähele! Ainsuse sisseütleva käände sõnavormid moodustatakse ainsuse omastava käände järgi. hu-lõpulised: sättis pähe. kelle?) sirelipõõsasse sirelipõõsas sirelipõõsa raamatukokku ostukeskusesse mobiiltelefonisse 21 . • he-. ruttas kooli. Näiteks: langes mõtte/sse (mõte) – mille? mõtte – millesse? mõtte/sse. 3. läks lehte.

Eralda tabelis ainsuse sõnavormidel tüvi ja sõnalõpp. võrkpallikoondisesse sattus kesklinna sõitis pealinna valgus maanteekraavi kallas paadipõhja lisas saiataignasse suhtus õppimisse B. Kas on meeles? Osastava käände vorm on mitmuse sõnavormi tüveks. Tuleta meelde mitmuse tunnuse valikut. osa lk 80. Mõtle: nimetav kääne Mitmuse sisseütlev Ainsuse sõnavorm Moodusta ja kirjuta: kääne osastav kääne kuusikusse (kuusik) kuusiku/t kuusiku/te/sse raamatukokku 22 . Enne täitmist selgita: • mida pead tegema. A. Näiteks: lõkked – lõke (mis?) – (uut) lõke/t (mida?) – lõke/te/sse (millesse?). (Vajadusel vaata tööraamatu 1. Näiteks: sirelipõõsa/sse. Täida tabel.) 14. • mis järjekorras on vaja ülesannet täita.

23 . • lõputa on osastav käände vorm . 3. A.. B. .. 1. .. . Vanemad otsustasid sõita koos lastega Portugali. ... et tuul pöördub homme põhja. . Peetri vanemad lükkasid puhkusereisi suvesse. . Võrdle tulemust naabriga. sõnal. • Märgi tärniga sõnad. Ta suhtub oma töösse täie tõsidusega. . Kontrolli osastava käände sõnavormide lõppe. . Kontrolli mitmuse tunnuse õigekirja... 15. . . . millel on mitmuse tunnus -de. .. • lõpp -d on . Kokku . 4... sõnal. . Jooni sisseütleva käände sõnavormid (kellesse?. . .. purihammastesse mootorrattasse paekaldasse raamatukokku kaubamajja tuulekeerisesse sõitsid seenemetsa suhtusid turvavöösse sisenesid linnusetorni piilusid töövihikusse B. .. sõna.. Isa töötab ehitusel. Ilmateates öeldi. C. sõnal. Täida lüngad.. 2. millesse?). Rühmita joonitud sõnad koos tegusõnadega tähenduse järgi tabelisse. • lõpp -t on .

5................... 5............... .... ................ et ta on läinud oma olekult vanaonusse....................... 8......... D............. .... ............ 9.. .. 24 ... Mihkel on tõsise loomuga poiss......................... ... ....... ....... .. ......... . .... 2................... ............ Sarnasus kellegagi ... Ta ei ole kunagi haigestunud grippi... ...... ......................... 4...... ..... Kuidas sa suhtud sõjapõgenikesse? ............ . .......................... .. .. Meritile meeldib laulmine......... Ema ütles...... Seisund või olukord .... Ta on oma häälelt läinud vanaisasse.................... Täienda tabelit omapoolsete näidetega....... Õde õpib ülikoolis... ..... C......... .................................. ............. 1...... 3. Kirjuta laused vihikusse.......... Suhtumine kellessegi .............................. ... ..................... ..................... ........................ ..................... 10....... ................. ....... Tegevuse sihtaeg .......... ............. ....... ... ....... .............................. ......... ........... . Vend Kalle on spordipoiss.. 7.................... 6.... Tegevuse koht ................ .... ........ .... Moodusta iga täiendusega 5-6 sõnaline lause. ................. ........................ ............. .................. ... ........................... ............. Ta lükkas oma lõputöö esitamise detsembrisse..................... ....... ...... Tee oli libe ja mitu autot sattusid avariisse................ .... ..... ... .....

Harjutus tuleb kirjutada pabertahvlilt (töövihik). kuu)? 5. loomanahkade nülgimine). klass. Kirjuta laused õigesti vihikusse. Kirjuta moodustatud sisseütleva käände vormid tabeli vasakpoolsesse veergu. 1. 2. Naised andsid oma osa (toidutegemine. Mitu tundi huvitegevust mahub sinu (nädal. metsaandide kogumine). A.16. Vanaaja mehed suhtusid tõsiselt (kalapüük. 4. Kuidas sa suhtud kilekottide (keelustamine) ja prügi (sorteerimine)? C. korvide punumine. 3. B. Moodusta ja kirjuta vastavad mitmuse vormid. sõpruskond. võistkond. Kasuta sisseütleva käände vorme. õmblemine. Loe laused. Kuidas mõjutab õpilaste käitumist kuulumine (perekond. metsloomade küttimine. fännklubi)? 6. Ainsuse sisseütleva käände vorm Mitmuse sisseütleva käände vorm töövihiku/sse töövihiku/te/sse 25 . D.

Seesütlev kääne... sõnal.. 2) tegevuse aega. • Mudilastel on käe/s jämedad puidust pliiatsid (on kus?).. Eralda teise tulba sõnavormidel mitmuse tüvi. tunnus ja lõpp. Kontrolli mitmuse tunnuse õigekirja.. Selleks: 1) nimeta sõna nimetavas käändes. Küsimused kelles?. • Augusti/s valmistuvad kõik õpilased kooli minekuks (valmistuvad millal?). • Tallinna/s on reisisadam.. Mitmuse tunnus -de on . 26 . milles? Nimisõna seesütlevas käändes väljendab 1) tegevuse kohta. F. 3) mõtle. bussijaam ja raudteejaam (on kus?). • Kooli sportlased valmistuvad võimla/s (valmistuvad kus?) võistlusteks. E. mis on osastava käände lõpp ja selle järgi mitmuse tunnus.. 2) moodusta ainsuse osastava käände vorm.

. .. .. 5) võimlas ...... . .. Kirjuta küsimused... käände sõnavormi alusel. . .. . .. . ... .......... . . .... 17.. . .. . .. ....... . Ainsuse seesütleva käände vormid moodustame ainsuse tüvevormi......... .. . Näiteks: ... . .... ........ .. .. . . s. .. .. ... .. .... .. .... . ..... ..... ..... ... .. . .. ... . . käände sõnavormi alusel.. . . ... ..... .... 2) Käed on sõrmikute sees. .. . .. 2) Kael on salli ümber...o ... .. Tallinnas ..... .. ...... 4) valmistutakse augustis ..... . .. . ......... . 27 .... . • Haige on piinavates valu/de/s (on mis seisundis?).... .. . . . . ... . 1) valmistuvad võimlas .. . .. ......... .... .. . . ...... ... . ... .. ... ........ . Tuleta meelde õpitut! Täida lüngad.... . • Sall on kaelas.. . .... ... . .. . ....... .. 1) Sall on kaela ümber. ...... 18.. . .. ..... . .. . . . . .... . ... .. .. . ........... . . ..... .. .. ........ . ... ..... . ....... . Mitmuse seesütleva käände vormid moodustame mitmuse tüvevormi.. ....... . . ... 2.... ......... Märgi. . ....... .. .. . . ........ ... . . .. .. 1) Sõrmikud on käte sees. . ... . . . 6) augustis . . . ... . . .. 3) on mures ..... .... mures ... .... ... . • Ta on suures nohu/s (on mis seisundis?). . . 1) Selg on pintsaku sees.. . . .. . . kumb valik on õige.. ... . . ....... .... ... . 2) Pintsak on selja sees... . . Näiteks: . .. .. . .. .. ..... ... .....3) seisundit või olukorda.. . . . .... .. .... . . . . 2) on Tallinnas . . . s... ......... .. • Sõrmikud on käes........ .. 1. . . . ... . ... . Loe lause... . . . . . • Maira on mure/s (on mis olukorras?).. • Pintsak on seljas. . Otsusta....... .... .. . ... ....... ..... . ... . .. .. ... . ........ . .. . ...o ainsuse .

1. Eralda ainsuse sõnavormidel tüvi ja sõnalõpp. 28 . 19. milles?) lõke lõkke – lõkke/s lõke/t . Mitmuse sõnavormidel eralda tüvi. 2. Enne täitmist loe tabelist tärniga sõnad. Märgi need sõnad.küünal/de/s *peenar *sõstar B. A. Näiteks: küünal – (mida?) küünal/t – küünal/de Nimetav Omastav kääne (kelle?. Tuleta meelde tärniga sõnade erandlikku mitmuse tunnust.lõke/te/s rike mõte sete kinnas lammas hammas tennis rääbis lugemik raiesmik *küünal küünal/t . * 5 sõnal on mitmuse tunnus -de. Täida tabel. milles?) sõnavorm (kelles?. mida?) + kääne ainsuse seesütleva käände mitmuse seesütleva käände (kes?. mis?) sõnavorm (kelles?. mille?) + Osastav kääne (keda?. mitmuse tunnus ja sõnalõpp.

• Märgi tärniga sõnad. sõnal 2) mitmuse tunnuse õigekirja. Mõtle: nimetav kääne Mitmuse seesütleva Ainsuse sõnavorm Moodusta ja kirjuta: käände vorm osastav kääne taldriku/s taldriku/te/s maikuus praeahjudes spordidressides rahakotti kirjaümbrikut lambikuplit jooginõud raamatukapis margialbumites B. Täida tabel.. ... • mida pead tegema. . . Kokku . C.. sõnal • lõputa on osastava käände vorm . . Kontrolli: 1) osastava käände sõnavorme. Võrdle tulemust naabriga. millel on mitmuse tunnus -de. Enne täitmist selgita: • mis järjekorras on vaja ülesanne täita. .. ... A. 29 .. sõnal • lõpp -t on . . sõna. . . • lõpp -d on .20.. .... . .. . ..

.................. ........... . ...... .................... 30 ................ sajab laia lörtsi...................... . ........................ Täienda tabelit omapoolsete näidetega. 3........................ .. D... .... . Meie koolist kirjutati ajalehes ja räägiti raadios.............. ...... 3........ .................................................... .. 4. Jooni sõnad........... aasta võiduparaad toimus veebruarikuus Võrus... Taevas on pilved.................. Tegevuse koht . 8.................................. ........................ ........... Tegevuse aeg ................. Meie bussijaam on ikka veel remondis................................... ........ 7........... . Moodusta iga täiendusega 5-6 sõnaline lause.. 2016.. ............................................. ....... .... . ... mis vastavad küsimusele kelles?............... Poisil on moodsad botased jalas........... ...... .. B.. ......... ...... ..... . ......... .... milles?.................. 5...... Neljanda klassi tüdrukud on sageli omavahel tülis........ .... Korvis on prisked puravikud ja oranžid kuuseriisikad......... ... .. 21........ Rühmita joonitud sõnad koos tegusõnadega tähenduse järgi tabelisse.... ..... ........... ..................... ............. ....... .. Märtsis algab kevad ja saabuvad esimesed rändlinnud.... .... 1............ 6. ............... . C... Kirjuta laused vihikusse......... ... ............ ......... . ............ .. ... .. 2..... A.... ................ Seisund või olukord ........................... 2... .... ............................ .......... 1....

.. .... . Paljud inimesed rääkisid (Narva) . .. . .. .. 2...... .. ........ sest (lasteaed) ...... ... . . ...... E.. . Karelil oli sall (kael) ...... . . . ..... ... .22... ... ... .. . . . . .. ........ .. Väike poiss oli (punetised) .. .. ... . Kirjuta üksteise alla mitmuse seesütlevas käändes olevad sõnavormid...... .. ..... . .. .. . .. .... .... Kirjuta sõnavormid.. . .. .. .. ... . ........... . .. .. .. .... . . ... omavahel (vene keel) .. ja kindad (käsi) ..... Moodusta väljakirjutatud sõnadel mitmuse tüvevormid (ainsuse osastav kääne).............. .. . .. . 31 ... .. . .. ...... 3....... ...... . ....... .. ......... . .. . . ...... . . sest (õu) .. olid miinuskraadid... .... ..... ...... ... . ... .. ... . .. ... ....... .. .... . C... . . .. . ... ... . .... .... ........ ... ... .. . . . .. ..... ......... . . .. .. .. .... ....... . .... ..... . . ... . . ..... . ...... .... ... ... . .. . . . 4... . . Kasuta seesütleva käände vorme. . ... kes tahtis istuda omaette (vaikus) . ..... ... .. .. . . .................. . . .. .... . .. . . .. . . ...... . . .. . 5.. . ... ..... .. . .. ... .. ..... 1.... . .. ... ..... .. ... . . ..... .... ... (pidev kasutus) . .. ..... ....... .. ... .......... . .. .... ............ . .. .... D.. oli see haigus juba mitmel lapsel... . . .... .... .. ..... .. .. .... Loe laused....... . . B.. ... . .... . .... ... ...... ....... .. . .... . ...... . .... A... .. . . Kevadel ostetud traktorid on (aiandid) . 6... .... . ... . .. .. . . . .. . .. . Kontrolli mitmuse tunnuse õigekirja. . .. ... .. Tädi Reet oli (mure) poja pärast .. . .... .. . . ..... . . Kuivad puukännud praksusid (lõke) .. . .. .... . . .. . . . ...... ... .. ......... . ..

. . . . .. . ... .. .. . lauljateest ....... 3. . ........ seisundist vabanemist.... (on kasvanud välja mis seisundist?) 4) ainet. .. .. vabanes mis seisundist? . . 2.. . ..... 32 .. tulevad Hispaaniast . nad tulevad täna Hispaania/st koju. rääkis millest? . .. (tulevad kust?) • Isa võttis külmkapi/st sülti ja ketšupit......... ....... .. Küsimused kellest?...... sest tema vallatu/st pojapoja/st oli kasvanud tore mees. . . .. ... (tegi millest?) 5) kellest või millest räägitakse..... ...... . ..... .. (kõneldi kellest? ja millest?) 23..... .. ........ • Väikemees tegi rannas olles liiva/st toreda lossi.... ... 5... .... .... (võttis kust?) 2) tegevuse aega. .. 7... (vabanes mis seisundist?) • Taat oli uhke.. valudest .... .. .... .... . • Haige võttis rohtu ja vabanes valu/de/st.. . . tegi millest? ... . 4.. .. ....... .............. ....... Hispaaniast ... ...... (kestab mis ajast alates?) 3) mingist olukorrast... • Vanemad olid puhkusel.... kestab mis ajast alates? .. . ... .. ..... . 1.. . • Lõunavaheaeg kestab kella ühe/st kaheni. ... . Vasta küsimusele või esita küsimus...... .... ...... . .... • Õpetaja rääkis ajaloo tunnis eestlaste jõulukomme/te/st. ..... millest? Nimisõna seestütlevas käändes väljendab 1) tegevuse kohta.. . 6.. ... Seestütlev kääne. ........ ... .. ....... millest midagi tehakse. .. ....... . . .. (rääkis millest?) • Telesaates kõneldi Tanel Padari/st ja tema lauljatee/st. .......

. ... . ... . . 2) Võttis kaabu pea seest...... . . ...... A.. . .. ... ....... . ...... ... .... .. 1) Võttis kaela lipsu ümbert..... ..... .. ... ... . . . ... . ... .... vorm . . ... .... ... ...... ..24....... . .. .. .. . ........ .. käände sõnavormi. ...... . ... . . . 1.. .. .. ... . ... .... . 2) Võttis lipsu kaela ümbert. . kumb valik on õige. . . . ... • Võttis kaabu peast. . ... 25. ..... ....... . ... Märgi. ....... . . . . . ....... ........... ... Täida tabel. ...... 2... .. Omastava käände vorm Seestütleva käände vorm Nimetava käände Küsimused: .. .... .... Loe lause. .. . . . .. . • Võttis lipsu kaelast.. . .. .. .. .. ....... .... .. .. ..... . . ....... ... .... .. . Küsimused: .. .... ...... ....... ... .. ... .. .. .. Ainsuse seestütleva käände vormide moodustamisel võtame aluseks ainsuse .... . . .. mõisavalitseja teoline 33 .. . Näiteks: ....... ... ....... 1) Võttis tennised jala seest.. . . .. Tuleta meelde õpitut! Täida lüngad. . . ... ... . . . Mitmuse seestütleva käände vormide moodustamisel võtame aluseks mitmuse . . . ... . . 2) Võttis jalad tenniste seest. . .. .. ..... .. .. . . ....... .... .. . .. Näiteks: ... . . Otsusta. • Võttis tennised jalast.. ...... . . 1) Võttis pea kaabu seest.. ...... käände sõnavormi... . .... ..... .. .. .. . ........ ..... . ... ... . ....

kubjas

aidamees

rätsep

puusepp

köögiteenija

mölder

B. Täienda tabelit mõisa ametimeeste nimetustega. Vajadusel otsi Internetist.
C. Mis oli kellegi ülesandeks mõisas? Moodusta laused ja kirjuta vihikusse.

26. A. Täida tabel.

Mõtle: nimetav kääne
Mitmuse seestütleva
Moodusta ja kirjuta:
käände vorm
osastav kääne
Ainsuse sõnavorm
Küsimused: .............. Küsimused: ..............

. . . . . . ....................... .............................

lennuki/st

aprillist

linnustest

mõtet

tatrahelvestest

34

labakinda

riigikorrast

piltidest

huvijuhti

B. Kontrolli
1) osastava käände sõnavormide lõppe:

• lõpp -d on . . . . . . . . . sõnal,
• lõpp -t on . . . . . . . . . sõnal,
• lõputa on osastav käände vorm ......... sõnal.

2) mitmuse tunnuse õigekirja.
• Märgi tärniga sõnad, millel on mitmuse tunnus -de. Kokku ........ sõna.

C. Võrdle tulemust naabriga.

27. A. Täienda tegusõnu seestütlevas käändes sõnavormidega.
Kasuta valikuks antud sõnu kõigis võimalikes ühendites.

näitering*, kooliaeg, haigused*, odrajahust, ülikoolilinn,
pensioniiga, lambanahk*, puudumised*

. . . . . . . . . . . .t.,.......................................................
läksid ära kust? - . .näiteringis

. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

tegutses mis ajast alates? - . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

valmistasid millest? - .. . . . . . . . . . .......................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

35

kõnelesid millest? - . .näiteringis t,
. . . . . . . . . . .......................................................

. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

vabanes millest? - .. . . . . . . . . . . . . .......................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

B. Täienda ridu ajalooteemaliste sõnadega.
C. Moodusta lauseid tärniga märgitud sõnadega erinevates ühendites.

28. A. Loe laused. Kasuta seestütleva käände vorme.
B. Kirjuta sõnavormid.

1. Ajaloo tunnis tuleb juttu (maailm) ........................................ 19. ja

20. sajandi vahetusel.

2. Kas sa oled kuulnud suurriikide (ajastu) . . .................................... ?

3. Suurriikide asumaades elas enam kui pool maakera (elanikkond)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... .

4. Inglismaa (asumaad) . . . . . . . . .................... oli kõige rahvarohkem India.

5. Inglismaa valdused algasid Aafrikas (Egiptus) . . ...............................

ja ulatusid (Ida-Aafrika) . . . . ................................. kaugele lõunasse.

6. Saksa (riigid) . . . . . . . . . . . . . . . . . ................... oli kõige suurem ja tugevam

Preisimaa.

7. (Alates 1871. aasta) .. . . . . . . . ......................................... räägitakse

(Saksa keisririik) . . . . . . . . . . . . ................. .

C. Kirjuta üksteise alla mitmuse seestütlevas käändes olevad sõnavormid.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

36

........ .... .... tihedalt. . seda artiklit. . Meie klassi Mart Ta oli . Selgita tähenduse erinevust. ... kolme lahkusid nad .. . ....D.... lugesid ...... kuus tundi..... Moodusta kirjutatud sõnade mitmuse tüvevormid (s.. .... Nüüd on ta juba haigestus leetritesse.... ..... ............ ..... . peaaegu kaks nädalat. .. Naabritüdrukud läksid Nad ei saanud kuigi Nad suhtlevad nii ... .... ... ......... .. .... .............. Mis seisundisse? Mis seisundis? Mis seisundist? Sisseütlev kääne Seesütlev kääne Seestütlev kääne kuhu? kus? kust? Õpilased läksid Nad veetsid . et nende tülist ei tulnud midagi välja.. tervenenud ja käib jälle koolis. . kaua .. olla.... .... ... ...... Loe ja lõpeta laused.. 29..o ainsuse .. Meie õpetaja kirjutas Artikkel ilmus reedeses Meie klassi õpilased artikli ......... .. ....... ......... ... Alles peale kella hommikul kooli. kääne).. ... Kontrolli mitmuse tunnuse õigekirja.. .......... ... . ajalehes... .. ... 37 ......... E. ....

millele?. kellelt?. Kellelt midagi saadakse. alal. olendit. Kellel midagi on teatatakse küsitakse Isa ostis poja/le uue Poja/l on uus telefon. telefoni vaadata. rahu/l. 38 . Alaleütlev kääne Alalütlev kääne Alaltütlev kääne Kellele midagi antakse. telefonid. 3) seisundit. millelt? Nimisõnad alale-. karjamaa/l.ja alaltütlev kääne. Ema küsis poja/lt uut telefoni. 2) isikut. Isad ostsid poega/de/le Poega/de/l on uued Emad küsisid poega/de/lt uued telefonid. alal. Loomad aeti lautadest Loomad söövad Loomad aeti karjamaa karjamaa/de/le. /de/lt lautadesse. Küsimused kellele?.ja alaltütlevas käändes väljendavad: 1) tegevuse kohta. Alale-. karjamaa/de/l. kellel?. uusi telefone vaadata. Alaleütlev kääne Alalütlev kääne Alaltütlev kääne kuidas? kuidas? Õpetajad jäid temaga Õpetajad on temaga - rahu/le. millel?. lauta. Alaleütlev kääne Alalütlev kääne Alaltütlev kääne kuhu? kus? kust? Loomad aeti laudast Loomad söövad Loomad aeti karjamaa/lt karjamaa/le. olukorda. viisi.

.. 9) teismelisel – . nutikuselt – .... . ........... . Talve/l võib oodata - pakast. ........ .... .. 4) paigaldab katusele – . .... . . . Alaleütlev kääne Alalütlev kääne Alaltütlev kääne Aasta läheneb lõpu/le. ...... . ...... .. 6) põhjust... ..... . .... ... Liina läheb ema soovi/l - poodi leiba ostma..... .... . .. . ......... ... .. .. ... 8) sügisel – ....... Alaleütlev kääne Alalütlev kääne Alaltütlev kääne mis põhjusel? .. .. ... . . . .. . . ....... ... .. . ... .... . .. .. . ... .. . .. .. .... .. ... ...... .. ..... .. . .. . . ... ... .. ... .... ... ..... Esita küsimused......... Alaleütlev kääne Alalütlev kääne Alaltütlev kääne mille poolest? Rain on kasvu/lt pikk ... 7) soovil – . õpetajalt – .... . .. . - poiss..... ....... .... . . .. . 2) on pikkuselt – . .. .. 5) kutsub korrale – . . ......... ... 5) tunnust.. ......... .. 30... . .. ..... . . ... ... . .... ....... .. .. ... ... . .... 1) ootab talvel – . ..... .. raamaturiiulile – .... ...... .... ... ..... .... .. . ... . ....... .4) aega.. .. ... ... ... ... .... .. ... .... . . . . . 3) esineb kutsikal – .. .... . ..... 6) küsis politseinikult – .. ....... . .. ..... . .......... 39 . ..

... . .. .. . ... .. ... ...... ... .. . .. . . .. .. . .. . . ... . ... ... .. .. .. .... .... . .... . .... .. .. . . .. . . .. . . .. . .. . . ........ .... . . . ...... ........ .. . ..... . . . ..... .. ... ... .. . .... .... .. .. .. . ... ...... .. . .. ..... ... .. . .. . .. .. . ...... ... . . 2. ...... . . . .. ......... . .... 4. .. . ... . .. ... . .. . . ... .. . ..... Aeg . . ... . .. ... . .. . 13) on naerul... .. . . . ...... . .. .. .. 14) toimus möödunud aastal.. . ... . . .. .. . ..... . . .. ..... .. . . .. .. ..... ....... ...... . . . . . . . . . .. ...... ...... ..... ....... . . 11) kuulis treenerilt... . . . . .. . .. . ........... . 8) sai naabritelt... ... ... ... . .. ..... .... . .. . ... . . ...... . .. . ... . . ..... . 15) ülemuse käsul 1........ Tegevuse koht .... . 5. ... .. .. . . .. .. . . 10) isa palvel.. ..... ... .. 6) jooksis staadionil. . . ....... .. . . .. ........... ...... . .. .... . .. ....... . .. ... . .. ...... .. .. . ... . ... ... . . ... . ..... ... . .... 4) loomult tasane. ....... ... . . . . .. . . .... ... Seisund.. .... ..... . . ... .... . . . .. .. ...... ....... .... . .... ........ .. .... .... . ... .. .. . . . ...... ........ . . . .. .. ... . ... .... .. . ... . .. .. viis .... ........ . .... ... .... ... ..... . . ... . ... .. . . ..... ..... . .. ..... ..... .... . ... .......... . .. . .... . ... . . . ..... .... .. . .. .. . .. .... .. .. ..... . 7) läheb tuisule... ......... . . . . . .. ....... . .. ..... .... .. ....... .. . . . . . . 9) tegutsevad suvel..... . .. . ...... ..... .. .. ...... ..... . .. .. ...... . Isik........ ... .. ....... .... .... ......... . .. .. ..... . 1) tuli loengult. .... . . .. ..... .. . .. ... . . . ........ .. . . . A.... ... .. .. ..... ... ... . 3) on ostuga rahul. . .. .. .... .. ... . . ..... . .. ...... .. Rühmita sõnavormid tähenduse järgi.. .. . .. ... .......... . .. ..... ... ... . . .. . .. ... .. . olukord... 31.. .. ... . . ... .. . ..... .. . ... . .. . ... . . ... .. ...... . olend .. . .... Tunnus ... ..... .. .. . . ... .... ....... . 3.. ..... ..... ... . . 5) pillas tänavale...... .... ..... .. ......... .... . ... ....... .... .. .. .. 2) helistas sõbrale. 40 ..... .. .. .... . . ....... .......... . .... . . . ... . . . .. .. . .. ... . . .. ... . .. ..... .. . . . . . . ..

.... ... . . .. Loe laused.. kirjuta õigesti vihikusse. .. 7. . . . 6......... Selles nähti ette üleminekut seni kasutusel olnud (teorent) (raharent)... . . . .6.. .... . (aastad) tutvustati (rahvas) uut talurahvaseadust.. . 1. 5... 4... 32. .. .. .. .. .. väljapääs väljapääs 1.. . B... .. . . . kuidas (vajadus) kõige kiiremini (hoone) väljuda. Raha maksmata jätmise (kord) võis mõisnik talu (teised inimesed) rentida. . ... .. Raharendi puhul ei läinud talupojad enam (mõisapõld) (töö). . ... .. . (Kool) peavad olema (nähtav koht) evakuatsiooniplaanid....... Leia ja jooni aega väljendavad sõnavormid (tegusõna + nimisõna). (Plaanid) on märgitud.. .. . 6... sajandi 50. 19. .. . . . . .. ....... . . ... . .. . .. ...... ..... . . .. .. Kõik inimesed peavad (hoone) lahkuma.. kes (põld ja heinamaad) tööd tegid..... .... .. .. . 2.... väljapääs väljapääs 2. .. .. .. B..... 33... A...... .... .. . .. .. A... . .... . . . .. .. (Suur koolihoone) võib ette tulla ohtlikke olukordi. Põhjus . väljapääs 3. ... .. Küll aga maksid talupojad (iga aasta) (mõisnik) oma talu eest renti.. . . .. Kirjuta õigesti. Häiresireeni kuuldes ei tohi keegi evakuatsiooniplaan enam (maja) jääda.. Selle raha eest maksis mõisnik palka (moonakad). .... .... 5. . .. .. .. . . .... .. (Talupojad) tuli rent kindlasti (õige aeg) ära maksta.. .. .... . . . ... . Loe laused. ... .... Täienda rühmitust sõnaühenditega lugemistekstist.. Miks peavad inimesed ohu (kord) (häiresireen) reageerima? 41 . väljapääs väljapääs 4. . . ... .. .. ... . 7. 3.... ... . . . .. .. Õpilased võivad saada (koolitöötajad) väljapääs ärevaid teateid (tulekahju) või (pommiähvardus). .. .. ...

(Nähtav koht) peavad olema evakuatsiooniplaanid ka (kaubanduskeskused). Rühmita sulgudes olevad sõnad õigesti küsimuste alusel. Miks ei tohi inimesed (oma soov) (klassid või rõivistud) varjuda? 10. Sisseütlev kääne: kellesse?. millel? Alaltütlev kääne: kellelt?. Küsimused kelleks?. 8. • Minu vend õpib ehitaja/ks (õpib kelleks?). millelt? Saav kääne. milleks? Nimisõna saavas käändes väljendab: 1) kelleks või milleks miski saab või muutub. millesse? Seesütlev kääne: kelles?. Miks peavad kõik (ruumid) lahkuma? 9. • Ajapikku muutusid vanaaja suitsutared rehielamu/te/ks (muutusid milleks?). (majutuskohad) ja (raviasutused). milles? Seestütlev kääne: kellest?. • Vend läheb kuu/ks aja/ks (läheb kui kauaks?) ehitusele praktikale. 42 . millele? Alalütlev kääne: kellel?. 2) aega. millest? Alaleütlev kääne: kellele?. B. • Isa jõuab kohale laupäeva/ks (jõuab kohale mis ajaks?).

3) otstarvet.
• Trükimasinaid ei kasutata enam tekstide kirjutamise/ks
(ei kasutata milleks?).

34. Kirjuta küsimused.

1) ei kasutata lugemiseks – . . ...................................
2) läheb mõneks ajaks – . . . . . . ...............................

3) õpib õpetajaks – . . . . . . . . . . . . .........................

4) muutusid pilbasteks – . . . . . . ...............................

5) jõuab kohale reedeks – . . . . .................................

6) laupäevaks – . . . . . . . . . . . . . . . . ..., kirjutamiseks – .............................

7) ehitajaks – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., rehielamuteks – ..............................
8) ajaks – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......

35. A. Vasta küsimustele. Kasuta saava käände sõnavorme.
Kirjuta vastused vihikusse täislausetega.

1. Kelleks sa tahad peale kooli saada?
2. Kelleks tahab sinu sõber saada?
3. Mille jaoks vajab ema triikrauda?
4. Mis ajaks on vaja tunnistused kooli tagasi tuua?
5. Mille jaoks vajab metsatööline saage?
6. Mitmeks tööpäevaks jaguneb nädal?
7. Mitmeks nädalaks saab jaotada 28 päeva?
8. Milleks muutub vesi keedes?

B. Leia enda kirjutatud lausetes
• otstarvet märkivad sõnaühendid. Jooni need.
• aega märkivad sõnaühendid. Märgi nende lausete järjekorranumbrid tärniga.
• kelleks või milleks miski saab või muutub. Tõmba sõnaühenditele ring ümber.

43

Rajav kääne. Küsimused kelleni?, milleni?

Nimisõna rajavas käändes väljendab
1) tegevuse ruumilist piiri (kelleni või milleni keegi või miski ulatub).
• Rong sõitis peatusteta Tartu/ni.
• Uudis isa töökohavahetusest jõudis eile õhtul Marju/ni.

2) tegevuse ajalist piiri.
• Reedel on tunnid kella poole üheksast kahe/ni.
• Pime sügisaeg kestab jõulu/de/ni.

36. Esita küsimused.

1) sõitis Tartuni – . . . . . . . . . . . . . . ............................
2) on kella kaheni – . . . . . . . . . . . ...............................
3) jõudis Marjuni – . . . . . . . . . . . . . .............................
4) kestab jõuludeni – . . . . . . . . . . ................................
5) Tartuni – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...., jõuludeni – .............................
6) Marjuni – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....., kaheni – ...............................

Olev kääne. Küsimused kellena?, millena?

Nimisõna olevas käändes väljendab
1) seisundis olemist, st kellena või millena keegi või miski esineb, töötab.
• Minu vend töötas suvel traktoristi/na.

2) tegevuse aega.
• Juba lapse/na armastas Arno viiulit mängida.

44

3) olukorda, milles viibitakse.
• Madis lamas haige/na voodis neli päeva.

4) tegevuse viisi, otstarvet.
• Kevadel lendasid haned parve/na orasepõllule.
• Mart kasutas paberilehte järjehoidja/na.

37. Leia vastused küsimustele eelmistest lausetest.

1) kasutas millena? – . . . . . . . . . ......................
2) lendasid kuidas? – . . . . . . . . . . .....................
3) lamas mis olukorras? – . . . . ...........................
4) armastas mängida millal? – ...............................
5) töötas kellena? – . . . . . . . . . . . . ...................
6) millena? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..........., ...............................,
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , ...............................
7) kellena? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...........

38. A. Loe laused. Kirjuta õiged sõnalõpud.

1. Liina õppis kutsekoolis kassapidaja . Sügisest alates töötab ta oma
kodukoha Selveris kassapidaja .
2. Kevadel laksutas üks lind ööbiku jõe ääres. Õigete ööbikute
tuleku oli veel paar nädalat aega.
3. Isa töötab välismaal 20. detsembri . Ta jõuab koju jõulude
Ema ütles, et isa tuleb koju rikka jõuluvana .
4. Kelleks sinu ema õppis noore ? Kas ta töötab selles ametis tänase
päeva ?
5. Onu õppis kehalise kasvatuse õpetaja . Ta kasutab oma teadmisi
treeneri töötades. Ta kavatseb treenida noori jalgpallureid oma
pensionipõlve .
45

.. .. . .. .. . ... 46 .. .. .. . .... . .. . .. .. . .. . . . ... . . . . . .... .... . . 3) tegevuse viisi . . ..... .. . . .. . .. . . . . .. .. .. .. .. .. . .. .. .. . ..... . . ... . ....... .. ....... .. ........ ........ . . . ... ... . .. . .... . . .... . . . . Kirjuta välja nimisõnad koos tegusõnadega..... . ... . .. . .. . . .. ..... ... .. .... . ...... .. .. ..... . . B. . . ... .. . . . . ..... ... .. .... ... . . . ..... . . ....... .... . ... .. .. . . . .... . ... .... .. Rühmita lüngaga sõnad käänete alusel.. .. .... . .... .. . . .. ... .. .. . . . .. ..... ... ........ .... Küsimused: ..... .. .. . .. . . ..... ... .. .... .......... ... . .... ..... .... .... .. . .... . . ..... .. . ..... . . . C. .. ... .. .. . .... . .. ...... ..... Küsimused: . Täida tabeli päis.... . .. . . ..... ..... .. .... ........... .. . .. ... mis märgivad 1) aega ...... ....... . ... .. .. ...... . . .. ........... ... Saav kääne Rajav kääne Olev kääne Küsimused: ... ...... ... .. 2) kellena või millena keegi või miski esineb .. ..... . . .. ..... . . . .. .. . . .. ...

Raimo jooksis staadioniringi Kaimo jooksis staadioniringi tennis/te/ga. tennis/te/ta. Kaasaütlev kääne Ilmaütlev kääne Onu sõitis Tartust Tallinna kahe - tunni/ga. kelleta?. Lehis on talvel okas/te/ta. ta oli ilma Laps nuttis suure hääle/ga. 3) tegutsemise viisi. eseme või olendi puudumist. millega?. Küsimused kellega?. 2) mingi tunnuse esinemist. Vend läks maale õe/ta. Kaasaütlev kääne Ilmaütlev kääne Siim ei saanud rääkida. 47 .Kaasaütlev ja ilmaütlev kääne. hääle/ta. milleta? Nimisõnad kaasaütlevas ja ilmaütlevas käändes väljendavad: 1) eseme või olendiga üheskoos olemist. Kaasaütlev kääne Ilmaütlev kääne Kuusk on talvel okas/te/ga. mingi tunnuse puudumist. Kaasaütlev kääne Ilmaütlev kääne Vend läks maale õe/ga. 4) aega.

.... .... .. .. . .. ... ........ ...... .......... .. .. ....... .... ..... .. ... . .......... . .......... 1....... .. ................. ...... ..... ..... ... 7) jooksis tennisteta – .. ...... . .... . ....... 40..... .. . .. . .... ..... .. ............. .... .. ... ... .. . .... . .. ... ..... ..... ... ... . A.... .. .. ... .. ... ........ politseiauto. 8) on okastega – . ......... .. .. .. . . .. .... . ........ ..... Loe laused sisuliselt õigesti........ . .. . ... ...... ...... ....... ........ . 4) läks õega – ...... .. .. ... ... Üks poiss tuli välja (mõte) .. Kirjuta õiged sõnavormid........ ... ... ........ . ...... . . .............. ... . .. ....... . .. .... .... ... .......... . 2) kellega? – . ... ... .. 4. .. 39..... A.. .... ..... ....... ... . ..... .. Vasta küsimustele..... . .. ... . 48 ... .... .... ... ........ .... ..... 1) millega? – . .. ... ..... ....... ........... .. .. ..... ... Noormeestele jäi märkamata. ... ... ..... ..... . .. .......... ... . et eemalt läheneb (suur kiirus) . . . ........ ... ....... . ..... .. ... B...... ....... ..... ......... ... ... .. .. .. ... ... ........... Poisid liikusid kõnniteel kiirete (sammud) . . ..... ......... ..... . . ... ........................ . . . 2) jooksis tennistega – .. .. Ville läks õhtul oma (sõbrad) . 3) milleta? – .... .. ..... .... . .. .. minna teisele poole tänavat spordipoe reklaame vaatama. ... ... ..... .... .. ... .. ... 4) kelleta? – ......... .. ....... .......... . .. 5) oli hääleta – ....... ... 6) nuttis häälega – .... ........... . .... ... .. .... Esita küsimused koos tegusõnaga......... 9) läks õeta – ..... .... ..... 2..... . .. .. . . 5... .... ..... ..... .... .. .... ...... . ... ... .... ..... . . .. .... ..... ..... .. .......... ... ... . ..... . .. 3.... . ....... 3) on okasteta – .. ... ....... .. .... . kinno. Noored astusid tänavale ilma vasakule ja paremale (vaatamine) .... . ...... . . ....... ..... . . ... ...... . ....... . .. ... . ... .. ....... ......... .... ... . . 1) sõitis kahe tunniga – ... .. ..... ............... . ...... .. .

. .. .... .. Märkamata jäi ka asjaolu. .... .... .. . . Kõik juhtus (mõni sekund) .... . . .. . . ... .. .. .. .. . .. B. .. . .... . . ....... .... . . .. . . ....... .. .. .. . .. .... . .. ... ... . . .. . .... .. .. . ..... .. .. . .. . . .. 7.. 2) aega väljendav sõnavorm..... ....... ..... pidurdas.... ..... .. 12... . .. . .. ... . . ..... Auto signaalitas. .. .... .. . .. 8. ... . ........ .. . ...... . .... ... ... . . . . . .... . . . .. .... . ........ . kuid kaks poissi ei pääsenud (vigastused) .. .. . . ........ . .... ....... ... ..... . ... . ... . .. . . . ..... .. . . . . sest masin liikus (sireen) .. .... ... .. .. .. Ilmaütlev kääne: .. ... . 6... . ..... . . .... . . ..... . ... . .. .... .... Auto lähenemist poisid ei kuulnud... ... . ... .. .... . 11. . . .. ... . .. ... ... ..... . . ... .... .. .... . ..... ... .. Kaasaütlev kääne: ... .. . .... . . Sel korral anti märku ainult (vilkurid) .. .. ... .. .. .. . .. .. . .. ...... .. ...... . . . .. .. . . .. . . ... .. .. .. .. .... Enamasti teeb juht auto liikumise kuuldavaks ka (sireen) . . ... ......... .. . .. . .. ..... ... . .. . . . ..... .. ... . . ... . ... Kirjuta välja 1) viisi väljendavad sõnad koos tegusõnadega. . . ... .... ... ....... . .. .. .. .. . . ...... . Teenistusauto sõidab tavaliselt (vilkurid) . . . . .... ......... ...... .. . . ..... ......... .... . . ... .. . .. .. ... . .. . .. .. . Kaasaütlev kääne: . . .. . . . 10. .... . . ... 49 .... 9.. . et auto lähenes tavatu (kiirus) .. . ... . ... ...... . .......... . . ...

• tegusõnu. SÕNADE TULETAMINE LIIDETE ABIL Eesti keel on rikas liidetega sõnade poolest. • määrsõnu. Liited: -ta – õpetama. Arutlege klassis sõna MAA erinevate tuletiste tähendusi.arvsõnu). -ti – hommikuti jt. -ne – kodunema. -lt – viljakalt. Iga liide annab sõna tüvele erineva mõttevarjundi.. Liited: -ur – valvur. -e – mõte. Liited võimaldavad tuletada uusi sõnu. -u – laskuma jt. 50 . -ne – kuldne. sõnatüvi + liide = tuletis maa + -kond = maakond maa + -stik = maastik maa + -tu = maatu Pane tähele! Eesti keeles lisatakse liited enamasti sõna lõppu: töö + -line = tööline Liidete abil saab tuletada • käändsõnu (nimi-. Tuletatud sõnade ehk tuletiste tähendus sõltubki liidetest. -lane – tartlane. -ja – laulja. -ndik – kolmandik jt. -us – tarkus. Kuidas tuletatakse sõnu? Olemasolevale sõnatüvele lisatakse tuletusliide. -mine – laulmine. Liited: -sti – julgesti. -le – liiklema. omadus. -mini – paremini. mis rikastavad meie sõnavara.

vesinik elukutse.-7. Isikut või eset väljendavad liited. Tuletatud sõnu saame käänata käänamistabeli alusel kõigis 14 käändes nii ainsuses kui ka mitmuses. -nik kirjanik. kes tegutseb millegagi pidevalt. klassis õpitut. Liide Tuletis Liide lisab järgmise tähendusvarjundi -ja lugeja. õmbleja tegija. aednik. istik. tegevusala 2. -nna. tartlane. olend -lane eestlane. tantsimine. Eelnevates klassides oled sa juba õppinud nimisõnade tuletamist. -kond õpilaskond. meeskond -stik põõsastik. -mine söömine. sugukond. pagulane rahvus. -tar. taim.Nimisõnade tuletusliited Nimisõnaliidetega tuletatakse uusi nimisõnu. klassis nimisõnaliidetega -ur. tähestik. Tuleta meelde 5. mäestik 3. Tegevusega seotud liited. mis?. 51 . aine -ik laulik. Hulka või ala väljendavad liited. Pane tähele! Nimisõnaliidetega sõnad on nimisõnad ja vastavad algvormis küsimusele kes?. 1. olija või elukutse isik. röövik ese. õppimine Lähemalt tutvume 8. asukoht. ehitaja.

. A. julmur.või omadussõnast. 2) halvustava tegevuse sooritajat – reetur.. hulku/ma – hulkur. millele Osastav kääne Tegusõna Nimisõna liitub -ur küsimused: . B. julm – julmur Pane tähele! Liide -ur liitub alati kaashäälikule (piilu/ma – piil/ur).. . Moodusta tuletisest ainsuse osastava käände vormid. kala – kalur.... valvur.. pida/ma – pidur 2) nimi.. kaeva/ma – kaevur..? valva/ma valv valvur laskma võluma vedama mõõtma siduma (Kuul) kulgema kallama 52 .. 3) tegevusvahendit – vedur. lenda/ma – lendur... Sõnatüvi.. Tuletis ehk tuletatud sõna moodustatakse kahel moel: 1) tegusõna ma-tegevusnime vormist. Moodusta tegusõnadest -ur-liitelisi tegijat väljendavaid nimisõnu.?. 1.. Liide -ur Väljendab 1) tegija elukutset või tegevusala – lendur. lõikur.

.. .... .. ........... . .. .. .. . . . . 2... ....... .. . . . .. .. .... • Õpib tundma (mida?) .. . ... .. ..... .. ... Väljendab tegijat Väljendab vahendit E... ... .... .. . ...... . Moodusta eelmise harjutuse tegevusvahendit väljendavatest sõnadest tegusõna ma-tegevusnime vormid ja tegijanimed (liide -ja).. . ..... ........ ... . . . .... ..... .. A.. ..... . ... ... .... ..... . ... .. ...... .. ...... .. .... . mis .... .... ...... Selgita tuletiste tähendust..... . ... .... ... .. ..... .. .... ... . ..... . . .. . ..... ... .... . . ... ... .... . . ........... . .... + -ur + -ma + -ja ved/ur veda/ma veda/ja ....... ..... ........ . .... ... ................ . .. ..... . ....... ..... .. .... .. .. ... ... . ... . .. ... . .. ... .......... ... ..... ... .... .... ...... .. ... ......... .... . . .. ....... .. ... .. .. Näiteks: (vedur) on vahend. .. ...... ....... . ..... ... ... .... .. ... .. .... . • Ei usu (keda?) .... . (valvur) on inimene.. • Tunnustab (keda?) . . ... .. ... ... ... .... Rühmita tuletatud sõnad tabelisse. .... .. .. ...... . . . ...... kes .... .... 53 .. .. ... .... .... D.... . .... .... Täienda sõnaühendeid tabelist osastava käände vormidega... ..... .... ....... hulkuma petma C....... .... ..

3. ... .. .... . .. .... Vanaema nägi televiisorist. .. .... ...... . ... ... . . . .. .. . ...... valvama ... .. . . .. .. .... .. .. . .... .. ........ . .. milles kasutad mõlema liitega sõnu......... et Kihnu Virve tegi võimsa hüppe langevarjuga. vedama ..... . . . . . .. .. B.. .. ....... .... . .. . .. .. . . .. kuulipilduja . Märgi tähed.... . .... .... . . D................. ... .. . . . ......... .. . Loe laused. Liide -ja liitub alati . . . . ... .. . ... .... .... . langevari . . . Näiteks: Vedur on rongi vagunite vedaja... ...... .. .. Et sõita mägisel teel..... . . mängima .... . ............ .... kasuta -ur-liitelisi nimisõnu. .. peavad autol olema . Enamus neist unistab töötada ..... ... .. 1.... ........ Vanaprouale oli hüppel julgustajaks kogenud . Väikestele tüdrukutele meeldib nukkude ja oma sõbrannade juukseid soengusse sättida........ ....... . .. . .. 3... .. . . ...... Sõjaväes õppis ta tundma kuulipildujat...... ... Ema arvates oleks vanaisa sõjatingimustes oskuslik .. ... .. .... . .. Moodusta lauseid....... . . 5. Selgita iga moodustatud tegijanime tähendust........ .. . . millele liitub -ja. siduma .. .. 4. ... .. . Ta oli tunnustatud . Moodusta -ur-liitelisi nimisõnu.. .... Vanaisa tegeles noorusajal jalgpalli mängimisega.. ... . . ... . ... .. ... .. . . • Kontrolli. Lõpeta reegel.. . ..... ... .. . . ..... . .. . kas liide -ur järgneb kaashäälikule... häälikule. 54 . .... . ... pettuma ....... . lendama .... .. .... . . juuksed .. ..... .. C. ... . Kirjuta laused vihikusse.. . . A. .. ..... . ... heas korras.. .. . . . ... . . . ... jalgpall ... .. .. .. ... B. .. . . . . .. . . 2.... .. Täida lüngad. .. . . pidama . kallama .. ... . . .... . . . ..

ainult -nna-liidet kasutatakse järgmistel nimisõnadel: õpeta/ja – õpetaja/nna. on .. 55 ... on ............. ... ........................ mõlemad liited võivad asendada ka enamust -ja-liitelisi tegijanimesid......... ... Liitega -nna moodustatud nimisõnad märgivad • kõrgemast soost naisisikut: kuninga/nna......... • naisisikut muu suhte järgi: naabri/nna.. .. .... 6) valvab öösel territooriumi... ... kes on rahvuselt juut – juudi/tar 3... .. on ..... kasvata/ja – kasvataja/nna.. • naissoost isikut elukutse järgi: näitleja/nna. Poolas elav naine – poola/tar.. laul/ja – laulja/nna... kes 1) tegeleb langevarjuspordiga on ........... 3) kasutab lumelauda. Liide -tar liitub enamasti rahvuse nimetusele. Näiteks: jalgpall – jalgpallur 5..... laulja/tar.... ... Moodusta suuliselt nimisõnadest -ur-liitelisi pallimängureid väljendavaid nimisõnu..... Moodusta -ur-liidetega tuletisi.. 2........ . kaunitar Pane tähele! 1. laulaja/nna.. .............. . .. on ...... naine....... ..4... 4) lendab purilennukiga.............. Liited -nna ja -tar: soomla/nna.... tantsija/nna 4. soomla/nna.. tantsi/ja – tantsija/tar. ..... laulja/tar Jäta meelde! Nimisõnaliidetega -nna ja -tar tuletatakse naisisikut väljendavaid nimisõnu: eestlanna...... ...... ...... • naissoost isikut päritolu järgi: eestla/nna...... kangela/nna....... .... 2) tegeleb jalgrattaspordiga on ..... ....... 5) tegeleb võlumisega... Inimene.. keisri/nna....

.. . 56 . ..... . ... . . .. . .. . . .. Koolkodus ei olnud meil öövalves ühtegi naiskasvatajat ehk .. .. .. . ... Mardi venna naine on sündinud Venemaal.... .. ..... . .. . . . Need sõnad on . Mitmendates lausetes kasutatakse ainult nna-liitega sõnu? .. . . 8..... . Moodusta nimisõnatuletisi... . .... . ... . .. . .. .. ... . . . Lasteaedades töötavad enamasti naissoost õpetajad ehk . . ... . .. Maarja ja Ines on rahvuselt ... ..... . . . . . . .. lauses. . .. .. ..... . ... .. ..... lauses. .... Need sõnad on ... ... .. 5.. . . . . Mitmendates lausetes ei kasutata tar-liitega sõnu? . 4. . .. 3. .. . Nad on mõlemad hea häälega .. ...... . .. .. . .. . .. lauses... . Kaido ja Mart on sõbrad... .. . 1 Mitmendas lauses ei kasutata nna-liitega sõna? ... . Vasta küsimustele. . . ... . -tar).. . . ....... . . . .. . 5. Mitmendas lauses kasutatakse ainult tar-liitega sõna? . .... . . . . . .. . . .. . 7.... .. . . . ..... . ... .. .. . .. ... . . .......... . .. ... .. .. .. . ...... .. ... lauses... ..... Kus võimalik.. .. . . . . .. ... . . ... .. . . . . ... . . .. Liina arvates on Maris väga kaunis tüdruk... ...... .. .. .. .. .... ..... .. . . ..... 2. 6.. . . ... . .. .. See sõna on . ......... . ... .. ... ta on tõeline ... . .... . . .. ... ... . .. . . ... . .. 2. . . ... . .. ... Kasuta sobivat liidet (-nna. . . . . . .. . . . Mis sõnadel on lubatud nii -nna kui ka -tar liited? Kirjuta mõlemad tuletised. . . .. . 4.. ... Nende õed Liina ja Maris on head . . . . .... ... ... .. .. ... 6.... . .. 1.. . .. . . . . ... Kaie Kõrb ja Age Oks on tuntud . .. . .... ... . B. ... . . ....... . .... . .. .. . .. . . .... . ... . kasuta mõlema tuletisega sõnu... .. . ..... .. ...... . ... .. ... . ... 3. See sõna on ... . . . ... . Ta on rahvuselt . ...

leibki. Vanaemagi oli jõululaupäevaks verivorsti ja sülti teinud. Tormgi andis järele. m. dušški. Näiteks: 1. 57 . krahhki. Pane tähele! Liite -ki ja -gi kirjutan alati sõna lõppu. kammgi). 3) lisa liide. 2. 2) otsusta. kas liitub -gi või -ki. 3. A. v (lehmgi. r. tormgi. 7. lõkkeleek suurriik ooperilaulja põhjapõder kehakultuur mõisavalitseja rändlinnud rukkisaak talurahvakoolid rannaniidud ajalehetoimetaja vana-aastaõhtu • Kontrolli: liide -gi liitus 6 sõnale. sulgki). t).Liited -gi ja -ki Eesti keeles on levinud sõnade lõpus liited -gi. pallgi. -ki. Liide -gi kirjutatakse kui sõna või sõnavormi lõpus on täishäälik või suluta kaashäälikutest l. b. f või š (tontki. kohvgi). Lisa sõnale liide -gi või -ki. sakski. Selleks: 1) jooni sõna lõputäht. kusjuures liite ees kirjutan kogu sõna välja (koskki. s. Millal liitub sõnale -gi. n. tuul vaibus ja pilvedki läksid laiali. p. Kaashäälikuühendi õigekirjareegel liite -ki ja -gi puhul ei kehti. millal -ki? Liide -ki kirjutatakse kui sõna või sõnavormi lõpus on sulghäälik (g. Liite lisamine sõna lõppu rõhutab lauses liitega sõna olulisust. h. d. k. Kertki tahtis koos meiega maale minna.

.. .. .. .. .. . .. .... ... .. . 6.. Mitut ... .. ....... . . . ... . . .. . .. .... . .. . . . . . . mida? ....... Teraviljakasvu järgi ennustas talunik korralikku .... .. . . ... . ...... . ... ... Tüdrukud istusid lõkke ümber ja aina imetlesid . . . ... .... . ... . . .. .... ..... . . .. .... ... ...... . ...... ei värelenud. .. . ... . ... . .. .. .. . . .. . .... Kasuta lausetes sobivaid sõnu.. . .... ... . 5.......... .. .. .. . .. . ..... ... . .. . . . . . . .... .. . ..... .. ... . 2.. . . .. . ... ........ .......... . . . .. B. .... . . . . . ....... .. .... . Suvinisusaak oli eelmisest aastast parem. . . ... ... .. ........ . ... .. . ....... .... .. Loe sõnad. 58 .. Oli tuuletu õhtu..... ... .. . . . ... ....... . . . . ... . . ... . . . ..... ...... . . .. .... .. . .. . .. andis oma panuse väikeriigi lennuväe arendamisse. .... . ... ... .. .. .. .. . . .. ...... .......... .... .... ... . . .......... .... .. ........ .... .... . . mis? . ..... . ... .... . ... 8.... .. ... .. .. .. 3..... . . .. .... . . .. .... . . . ..... . .... .... . . ..... . .. suurriiki – suurriikki rukkisaaki – rukkisaakki lõkkeleeki – lõkkeleekki B. . . . . ... . . .. .. . .. ..... .. ... . . .... .. . . . ... A.. .. .... . .. ... sa tead nimetada? 4.. . .. .... . . .. . ...... ... . . . . .. . .. C. . .. ...... .. võis tulla korralik..... . ... ..... .... .. . . . ....... ...... .. Rühmita sõnad küsimuste alusel.. . ....... .. . ..... . ....... . Moodusta liitega sõnadega lauseid... .. ...... ... ...... ....... . .. ... . .. . .... . .. .. .. . ....... ... .. . ... .... .. ... . .. . ... . . ...... .. .. 1. .............. .. .... .. ..

seletuskiri. .. .... . . ... . et esimene sõna märgib omadust... . ... ... ... . .. ........ .... . . mis tähistavad olendi. .... mõistlik. . .. . ... .. riietus Sõnad...... ... ... ... ........... ... . . .. . .. C. . . ... . Kirjuta tabelist välja kõik sobivad sõnapaarid nii.. stiilne........... ... .. .......... . . . . .... . . . .. .... . viljasaak..... .. ... . .... Otsusta. ..viljasaak. . .. . . rikkalik lahenduskäik. . . .. .. . Loe sõnad........ .. .. ... .. . .. ... .. ....... .... ... . mida sõna tähistab. ........ . ..... mis?) või nähtuse tunnust (missugune?) B. .. ...... . ... eseme eset. Sõnad. . . .. .. . ..... . . .. . .. . 59 .. . . .. ... . . ... usutav. . .. rikkalik .. nähtust (kes?..... .. omadussõna 1. . . malelaud. . ... . . ... . . .. Rühmita tabelisse. .. . . . . . ... .. . .. .. ... ...... ... A. ... .. .. .. ... .. ... ... .. .... . .. .. . .. . ... .... ruuduline.. . Ühenda esimesest ja teisest tulbast sisuliselt sobivad sõnad.. .... mis tähistavad olendit. . ..

Mõned omadused ei ole esmapilgul tajutavad. Rühmita sõnaühendid. 1) pilvitu taevas. olenditel ja nähtustel on omadused ja tunnused. mida saab tajuda (näha. Jooni nimisõnad. 5. 3. 12) kõrbenud saiad. vastuses nimetatud tunnus on oluline kellegi või millegi äratundmiseks. 2. A. Kas on meeles? 1. Omadussõnad täpsustavad nimisõnadega väljendatut: paks raamat. 5) abivalmis naaber. maitsta vms). 6) kiuslik kaaslane. 10) kõrvulukustav müra. 7) soe süda. Nii tajutavaid kui esmapilgul mittetajutavaid tunnuseid märkivad sõnad on OMADUSSÕNAD.tervislik mahl. põnev raamat. mida saame väljendada OMADUSSÕNADE abil.aus poiss (saan otsustada tegude järgi). 8) ettevaatlik autojuht. kuulda. 3) tolmune riiul. Asju. 2) kuldsed raamid.täpne ametnik. Võrdle: pikk poiss (näen) . 13) kuldsed käed B. Loe sõnaühendid. uhiuus raamat jne. 4) vaikne muusika. Otsusta iga omadussõna puhul. 9) säravad tuled. Mõned sõnad väljendavad tunnust. 11) salakaval haigus. olendeid ja nähtusi märkivad sõnad on NIMISÕNAD. Omadussõnade abil saame vastata küsimusele missugune?. hapu mahl . Nimeta sõnaühenditest omadussõnad. hallipäine ametnik . 2. Silmaga nähtav tunnus Ei ole silmaga nähtav tunnus 60 . 4. kas märgitud tunnus on silmaga nähtav või mitte. C. Esemetel.

Kui on silmaga nähtav. Fotol oli vanadest akendest tehtud jõulukuusk Rakvere linnas. Kirjuta vihikusse üksteise alla välja silmaga mittenähtavat tunnust väljendavad omadussõnad koos nimisõnadega. A. 3. Meie kodus ei ole nii palju sobivaid aknaid. Loe laused. kas see tunnus on silmaga nähtav. Kord köitis minu tähelepanu foto imelikust ehitisest. maitsmis. Ema loeb õhtuti huvitavaid ajakirju. et ka oma pisikesse õuenurka haruldane kuusk ehitada. Ajakirjad on pandud valgele* raamaturiiulile kõrgesse virna. Jooni sõnad.või haistmismeelega tajutavaid tunnuseid märkivad omadussõnad. Neist saab põnevaid ideid kodu kaunistamiseks. B. (1 sõna) 2. (1 sõna) 5. 1. (1 sõna) 6. Otsusta. 61 . mis näitavad kellegi või millegi tunnust. Värvilise kilega kaetud aknaklaasid helkisid pimedas öös. (2 sõna) 3. märgi sõna tärniga. (1 sõna) 7. (3 sõna) C.• Nimeta kuulmis-. (2 sõna) 4. Mulle meeldib vaadata ajakirjade kauneid ja kirevaid pilte. (2 sõna) 8.

A. 4. Otsusta. Maitsvad jänesekapsad kasvavad kõrgete kuuskede all. Loe laused. Ringita nimisõnadega märgitud objekti täpsustavad omadussõnad. 4) magusad kreemid. 1) helisev naer. 3) vahutav kosk. B. haista. 5) lillelõhnaline õhuvärskendaja. Jänesekapsal on valged õied ja helerohelised lehed. 2) põletav tuli. Jooni omadussõnad. 62 . kas saad nimetatud tunnust näha. maitsta. A. B. 6) pehme vaipkate C. katsuda. Saab Saab Saab Saab Saab Omadussõna näha kuulda katsuda maitsta haista helisev 5. 4. 1. 2. 3. Kuivas ja palavas kohas tõmbuvad lehed varre lähedale. Roheline jänesekapsas säilitab oma erksa värvi ka paksu lume all. Märgi sobivasse lahtrisse. Loe sõnaühendid. Kirjuta omadussõnad tabeli esimesse lahtrisse. Jooni nimisõnad. kuulda.

....... ..... ...... ... .. ...... .... .. ...... . .. . . ... . ..... Omadussõna võib asuda nimisõna ees või nimisõna järel. ..... . . ...... . . ...... ...... . ..... .. .... .. ... .. .... .... ... Pane tähele! Omadusi ja tunnuseid saab väljendada kahel viisil... .. ... ....... . .. .. ........ ....... on missugune? Mul on missugune? .............. ... .. . ... ... . .... .. .. ... .. .... .. ..... . .. . . .... ... Rühmita omadussõnad selle järgi. .. ... ............ .. . . Mis read jäid tühjaks? Kirjuta neile jänesekapsa kasvukoha teemal sobivad sõnad.. ........ . . kuidas saad nimetatud tunnust tajuda. .. ..... . . .. .... . ...... ..... . .... .. .. . . ...... . Näiteks: Minu kasukas on karvane. .. .... .. ..... .... . ...C.. 63 .... .... . . . ... . Mul on karvane kasukas...... .... ....... D... .. .. .... ....... ... ..... ... .... . . . .. . ..... . .. .. .... .. ..... .. . . . . . . .

. . . Need on 4. ... . . ..... . .. . . . . . .... .. ....... . . . Kirikutorn on kõrge... .. ... . Jätka loetelu kolme sobiva omadussõnaga..... .... .. 5. .. . . . 8... .. . . . Teade on ootamatu. .. . on missugune? See on missugune? 1.. .. . .. ... . ....... .. . . Meil on ..... .. Muuda eelnevaid lauseid skeemi järgi. . . .. .. ... . . ......... .... Treening on raske. ja . Meil on tark. . . Täida tabel... ... . . .... . . Meie kool on .... . . . ... .. ... See on põnev raamat... . . . 7... .. .. . . .. ... .... . . . Toit on tervislik. . .... ... . .. . .... .... .. ... See on 3.. .. . ja . ja . ... .. 6... . ..... .. . ....... .. . 6. ... Prillid on tumedad. . ... ja . ... .... .. Eesti Vabariik on ... . .... .. ..... .. . ... ..... ... . .... .. ......... .. . .. . . . .. .. ..... ... . . Sportlased on rahulolevad.... Võistlus on tasavägine. 64 . . Eesti Vabariik. . ... . . .... . ... . . . . ja ......... Minu koer on tark.. . . . .. . . . .. . .. .. koer.. 3. . .. .. ... ..... 7... ..... kool. ....... .. .. Raamat on põnev.. . . .... Meil on . .... . A.. . Meil on missugune? 1. ... B.... . ja .. .. 2.... 2. . ... . ...

. A. . ...... . . . . .. .. ....... ...... ... . . . . .. .. . .. . . .... ....... pinnapealne ... . . .. . ..... . .. ... .. . . .. . .... .... . ... .... .. .... . . .. . . . .... . ... . .. .... ... . . .. . ..... . ... . . . . . . .... . . .. ....8. . .. . . .. .... . ..... .. . .. ........ .. . . .. . ... ... ... ..... ........ . ... . . . . ... ... . .. .. . ......... .. . .... . . . . .. . ...... . ... Leia omadussõna juurde sobivaid nimisõnu...... .. . ... . . ... . .. . ..... Esita küsimus igale omadussõnale koos nimisõnaga. ..... .. .... .. .. põnev ...... .. . ... 65 . . . ... .. . . kauge reis . .. . . . . . reis B.... ... .... . . .. ... . ... .. ...... ... . ...... .. . . ruuduline . ... ... .... . .. .. .. film Missugune ilm? .. .. .. .. tark ....... . . .. ........ .. . . . . . . ...... . . ... .. . .. ....... . .. vajalik .. .. ..... .. . ... .. . .. .. ..... ... . .... ........ . . . .... tuuline ilm ... ...... ..... . . Loe sõnaühendid. .... .. ... . ... . ...... . .. ... . . .... . . . . . ....... . ..... . . . ..... . kibe . Nimeta nimisõnad. . ... . . ... ... . . ....... . . . ilm Missugune reis? .... .. .. . ... .. ... ... .... 9......... Missugune film? ..... . .. . .. .. . Loe küsimused. igav film .. . . . .. . .. ... .. ..... . ... .. .. ...... ........... .. . .. .. . .. . . . .. .. . . . Vasta küsimustele..

... A........ .... ... ............... ...... .... . ..... .... .... suhtumine ...................... valvur ..... ......... terav hekk ..... ............. ........... .. .... ............ .. ... ..... .. ............ ............. .. ........................ .......... .... range esimees .... ................... vihmane kaaslane ................. ... ..... ......... ... Leia sobivaid omadussõnu.... ................. ..... ........ välimus . ..... .. ..... ................. .... ......................... ....... 10.. ... ............. . .... .. .. .. .................. ....... Sobita sõnad sõnaühendiks....... ....... ... ...... .. .. maastik ..... .......... Moodusta sõnaühendeid....... .............. ............. käitumine . .. ... 66 ...... . . .. . ...... .. . .............. .. ..... udune klaas .......... . .................... rõõmsameelne kirves ..... ..... . .... ....... ...... .... ..... .................. .... ....... arukas maastik ............ .. ....... .............................. .. A........... ........... ......meeldiv ........................... ............ .................. ....... ..... ...... madal seltskond . pilvine küsimus ........... . ............ ..... ............................ ..... ... .... .......... Missugune? kes?/mis? Sõnaühend soine sügis .. ............. B...... ...... lugemine .... 11...... .......... .. .......................... Kirjuta sõnaühend..... .. .. rabe hommik ..... ..... keeruline ilm .......

.... ........ ... .... ... . .. .. ... Kirjuta välja sõnaühendid... ..... ....... .... ..... ... .....t. .. .. ........ . .... .. ... .. .. .... . . .. .. Moodusta iga sõnaühendiga 6-7 sõnaline lause...... . .. .. ................. ...... ... . .... ... . . .... A. ..... . .... .... vesi . . .. .. .. ... .. .... . .. läbipaistev vesi. 12..... . .. .... ... ...... .. . .... ........ . . ... . õpilane . . .. tööriistad ........ ...... . . ... .. .... ..... ...... .... . . . .. .. . . ......... .... .. ... ..... .... ........ .. . . ...läbipais .C... ..... .... .... . .. .. . telliskivid .. .... .värvuseta ... .... ... .... . . .............. . ..... ..... . . . . ..... ...ev...... .. . .... .... .. .... ... ..... . . . sportlane . ......... .. . ..... ....... . ........ ... .. B.... .. . . . ... ..... .......... ... ahi .. ... . C. ... . .. . .. . . .. . . . Rühmita sõnaühendid küsimuste alusel.. . . .. . .... .. . ............. .. . . . .. .. .. ... . .. .. ..... . . ... Nimeta olendi või eseme kaks tunnust. .... .... ... .... ............ .. .. . . ........ ..... . . .... . ... ....... . . ... . ...... ... ... . .. .... ..... . . . .... .... .. ... .. . . ....... Missugune? mis? Missugune? kes? 67 ... .. ..... . ... . .. . .. . ....... .. . .. .... .. sõdur ... . .. ..... .. ...... .. ... . . . ... .. ....

..................... imestunud............. .................... .. ............................. ... .. ............. ......... .. .... .... .............................. ........ .. . . .. 4) ärev ootus ....... ........ õnnelik............. .. .... ... ............. .. .... Loe omadussõnad................ ...... .. ............. . .............. mõtlik. ................. 10) üksildane vanake ....... ....... . ...... .. ........... rõõmus..... ......... viisakas.......... 68 ..... .. ... .... ...... ... .... ........... ...... 2) imestunud pilk .... 11) rõõmsad hüüatused ... ... ........ ..... ... . .. ......... ........ ...... .. 12) uudishimulikud naabrid ............ ... .... ...... 7) mõistetav juhend ........ ... ..... ....... ........ Moodusta iga omadussõnaga veel kaks sobivat sõnaühendit...... ..... 3) kade naaber ....... ... .. ... .... kade. .. .... Need kõik iseloomustavad inimese seisundit..... . millega saab iseloomustada inimest........................... A.. . .. ............. ....... ............. .. .... 9) vihane kiri ......... nõutu....... ..... ..... .... ....... ....... ... .. . . Mõtle veel omadussõnu.................... ............ ........................ ..... .......... ... ....................... 8) vallatu väikemees ................ . .... ...... ............... .... .................. ......................... . .... 13.. rahulolev.... . .. 13) väsinud töölised ..... 5) nõutu õlakehitus ...... ................ 6) valutav jalg ...... 1) viisakas vastus ...... .. ....... B.................... ....... ... häbelik ..... ..... . ........................... ...... .. ......... .... ............. .............. .. ............ .. .............. ............ ..... 14) rahulikud õpilased ..................................

Omadussõna muutmine: algvorm ja käändevormid Jälgi omadussõna käänamist sõnaühendis (ainsuse ja mitmuse vormid) Kääne Omadussõna Omadussõna ainsus Mitmus küsimus küsimus Nimetav missugune? kallis jalgratas missugused? kallid jalgrattad Omastav missuguse? kalli jalgratta missugus/te? kalliste jalgrataste Osastav missugus/t? kallis/t jalgratas/t missuguse/id? kalleid jalgrattaid Sisseütlev missuguse/sse? kalli/sse jalgratta/sse missugus/te/sse? kallite/sse jalgrataste/sse Seesütlev missuguse/s? kalli/s jalgratta/s missuguste/s? kallite/s jalgrataste/s Seestütlev missuguse/st? kalli/st jalgratta/st missuguste/st? kallite/st jalgrataste/st Alaleütlev missuguse/le? kalli/le jalgratta/le missuguste/le? kallite/le jalgrataste/le Alalütlev missuguse/l? kalli/l jalgratta/l missuguste/l? kallite/l jalgrataste/l Alaltütlev missuguse/lt? kalli/lt jalgratta/lt missuguste/lt? kallite/lt jalgrataste/lt Saav missuguse/ks? kalli/ks jalgratta/ks missuguste/ks? kallite/ks jalgrataste/ks Rajav missuguse/ᴓ? kalli/ᴓ jalgratta/ni missuguste/ᴓ? kallite/ᴓ jalgrataste/ni Olev missuguse/ᴓ? kalli/ᴓ jalgratta/na missuguste/ᴓ? kallite/ᴓ jalgrataste/na Ilmaütlev missuguse/ᴓ? kalli/ᴓ jalgratta/ta missuguste/ᴓ? kallite/ᴓ jalgrataste/ta Kaasaütlev missuguse/ᴓ? kalli/ᴓ jalgratta/ga missuguste/ᴓ? kallite/ᴓ jalgrataste/ga 69 .

... . . ...... . mis? keda?... 10) terav lõikeriist.. . .. ... Kirjuta laused vihikusse. . 11) kuldne medal..... . ... .... ... ..... .. 5) hinnaline kunstiteos. Moodusta sõnapaaridest ainsuse osastav ja mitmuse omastava käände vormid.. 7) karusnahkne vest.... . ... .. .. . . 14.... mille? arukas jutt aruka/t juttu aruka/te juttu/de 70 ... ... . . ...... välja arvatud .... 8) kaldapealne lõkkeplats. . .. Tee kokkuvõte. .... käände vormi. .. 6) värviline pildiraamat. .. . . .. . 9) metsaäärne heinamaa. .... . ... käänded.. .. Koosta tabeli nelja viimase sõnaühendiga lauseid (vähemalt 7 sõna lauses)... . 2) aknapoolne rida. mida? kelle?. Nendes vormides jääb omadussõna . .. 12) viisakas neiu Ainsuse nimetav Ainsuse osastav Mitmuse omastav kes?. . 3) suurepärane saavutus..... . . ... .. . 15. 1) arukas jutt. 4) positiivne mõtlemine. Enamasti on omadussõna ja nimisõna samas käändevormis... ... ... . ...... ....... .. ... ...

.................................. . ... .. A.........16................................ ............ Missuguseks milleks? ...... 4) sobivasse kaunistusse.. .......................... .............. ... 5) sobiva kaunistusega.. ..... ........ 13) sobiva kaunistusena......... Sobita sõnaühendid küsimuste alusel.. ..... 10) sobivas kaunistuses...... Loe küsimused ja sõnaühendid.... .................... ......... Missuguse millena? ... .. Missugusesse millesse? .. Missugusele millele? ... .......................... Missuguse millega? .. ................... .... ..... Missuguses milles? . . . ............ .... .. ........... Missuguse milleni? . .. . ........... .............. . ............. .... 1) sobiv kaunistus........................ . ... .. ... ....... .. ...... ........ ............ .. 2) sobivat kaunistust........... ... .......... 3) sobivast kaunistusest.... . .......... 9) sobiva kaunistuse.. . .. .... ......... ....... 7) sobival kaunistusel.... B. .... 71 ... ............. .............. ....14) sobiva kaunistuseta Missugune mis? ... . . ................. ........... Missugusel millel? .................. ... ...... . ......... ..... ................................... 12) sobivaks kaunistuseks. .......... .... ....... ... .......... .................. ...... .................... Missuguselt millelt? ..... .......... ........... Missuguse milleta? ....... ........ 8) sobiva kaunistuseni.. ................. .. Missugust mida? .. .............sobiv kaunistus ................. ......... Missuguse mille? ..... 11) sobivalt kaunistuselt. Missugusest millest? ....... ......... .. .... ........... ........ ..... .. 6) sobivale kaunistusele. ....

. . . . . . . . jääb omadussõna neljas viimases käändes (lõpud -ni-na-ta-ga) omastavasse käändesse.. . Jäta meelde! Kui kääname omadussõna koos nimisõnaga... ... 2. . ... . . .) kaunistuse/ga. .. . 4. . . . . .. . . . . ... . Täida lüngad käänamistabelis... . . ... . ... . .. millesse? telesaadetesse põnevas milles? telesaates põnevates Seestütlev telesaadetes 72 . Selgita ülesande täitmise järjestust. 3. ... . ..) kaunistuse/ta. . .. . . . . .. . .. 17.. .. .. .. .. .) kaunistuse/na.. .. . . Esita küsimus sõnaühendis oleva omadussõna kohta.. .. . . . . ... . .. Kääne Küsimus Ainsus Mitmus põnev põnevad Nimetav mis? telesaade telesaated põnevate mille? telesaadete põnevat Osastav telesaadet .... . .. . Sobiva (.. ... .. .... . .. ...... . . ... ... .... . .. . . . . ... 1... Sobiva (.. Sobiva (. C.. .. ..) kaunistuse/ni... . . . Sobiva (. . ... ... .. . .. ..

. ... .. .......... ............. missugusel? (tuuline) päeval tuulisel päeval alalütlev ....................... . milleni? telesaateni põneva ........ (oluline) küsimuse ........ .... Kirjuta küsimus omadussõna kohta sõna kohale ja käändenimetus. A.... põnevale Alaleütlev telesaatele millel? põnevatelt millelt? telesaadetelt põnevaks Saav ... ..... Moodusta sõnaühend ja kirjuta.................... . ........ ..... ........ ...... 1..... põnevate ...................... Kaasaütlev telesaadetega 18. B............ .... ..... .. ........ ........ ......... ....... 73 ................ . .. Kasuta käänamistabelit lk 69........ C..... Jooni omadussõnad.... .. .... ...... ..... ..... . .

........................... ... . . ....... ........... ........ ........ ............. ...... . . . (pehme) lõngast ............... . ....... .......... liikumatus (olek) ....... ... ....... ....... .... . ..... ......... . ............. .. ... ..... ........ ............... .... .. ...... ......... ... ............ .......... . . ....... . ..... ... ... . .... ... .. .. 2......... .. ... (sirge) teelt . ..... .. ..... .... ................... ............. tavalisest (ülesanne) ... .......... ................. ........................ . ... . . .. ..... .... . täiuslikke (vastused) .. ...... (tormine) merelt ....... haiguslikke (nähtused) ... .. .................. 74 .. ...... .. .......... ...... kõverate (jooned) ........ . .... ........... ........ ...... .................. .... ...... .. ............. ....... .. (helendav) täheni . . ......... . ..................... ......... ... .... .... . .... (vaba) lapsena ... .. .... ........... .....

............................ Loe omadussõnad.................................... Eralda sõnavormidel käändelõpud...........................................19.................................................................................................................................................. .. ....................... valulik ....... B................................................................................. .................................................................. kaitsmist........... raamatus............. sõnavõtust..... vanaaegses ..... meistriks.. kirjanikuna missugusest? sõnavõtu/st seestütlev o t sus t avas t . ................................................... tõusuga......................... veritsevalt ...................... probleemi....................................................... kangelaslikku .................. osavaks ................ ............ Esita küsimus omadussõna kohta ja kirjuta küsimus omadussõna kohale. kuulsa ............................................................... A.. haavalt.................................. nihestus.......................... 75 ................ huvitava . Nimeta kääne ja kirjuta käände nimetus...................... keerulise ........................................... .................... pingile............... soolasesse . vette............................ C...................................................... Leia ja kirjuta igale omadussõnale nimisõnade hulgast sobiv paariline....................... Loe nimisõnad.............................................. ... harrastusega.............................. t agumisele ...............

te.. . . Kiireloomuline ülesanne 5. . .. 5. .. Moodusta neist suuliselt kõik käändevormid.. ..... ... .. Pingeline võistlus 2.... 4.. C.... .. ... Rasmus ei kuulunud (laisk) poiste hulka. Kirjuta välja sõnaühendid (omadussõna + nimisõna) 1.. . .. .. ... B...laiskade ... .. ..... 2. 3. Jooni nimisõnad. 20. . . . Seestütlev Saav Rajav 1. .pois 76 . . ..... Kirjuta sõnaühendite seestütleva... . Hooliv perekond B. .. Loe laused.. A.. . . A. Rahvusvaheline ettevõte 3... 21. . 1.. . mille juurde kuuluvad sulgudes märgitud omadussõnad. Kasuta abiks käänamistabelit lk 69. .. Lepinguline töö 4. . .. Loe sõnaühendid.... . saava ja rajava käände vormid. . Ütle sulgudes esitatud sõnad sobivas vormis... . .. .

. . . . .... . . . ..... . .. .. .... 1.. . . .. . . . . . 2... . . ... .. ...... ... .. .... . . . Noormehele ei meeldinud (soe) suvepäeval (kole) nõgeseid kitkuda või (otsatu) kartulipõllul rügada.. .... .... .. . . . Rasmuse arvates peavad poisid (mõnus) vaheajal just (huvitav) asjadega tegelema. .. . .. ... . . ..... loomade keha jahtumine sõltub nende keha suurusest..... ... . ........ .. Lindgreni järgi) D. . 4.. . .... . ...... .. . . .... ... (Väike) .. . . .. . ...... . Loe laused. .. ... . ....... . . . . . . ....... . . .......... . ...... ... ..... ........ .... . ... .... ... .. ... ... .. .... Poiss tundis vaid (loomulik ja eakohane) vastumeelsust kõige vastu.. . . ... 4.... .... .. 3.. .. ...... ... loomade kehatemperatuur sõltub (väline) .. . . Täida lüngad sobivas vormis omadussõnadega.. . ... .. . . . . . .. .... ... .. . . .. 5. keda mitmetel töödel ära kasutati. .... .. (Püsisoojane) . ... ... toidust... .. . .. . . tingimustest.... ..... .. .......... .. ... . .. . .. . . ... . ..... . . . ..... . ... . .. (Kõigusoojane) ... .. .. .. . (A.. .. .. .. . ... . . .. ... .. . . . toitu... . .. ... .... . . . .... . . . ... . . ..... .... . ... .. . . . .... ... .. ... ..... ... . .. . . . .. . .. .. . . . .. . 77 . mis takistas teda ronimast (haruline) puu otsa. . .. . . A. . . . .. .. . 22... suplema (jahe) vees ning mängima (omavanune) sõpradega.. ..... . .... .... .. . . . .. ... .... . .. .. . ...... . .. .. . ...... ... ......... . ..... ... ... .. . ... . .. .. ... ......... .... . . .. . . Kirjuta laused õigesti vihikusse... . ... . . .. .. .. . . ....... .... . . . . 3. . .. . ... .. .. ... . . .. . ..... . ... . . .. .. .. .. . .. ..... ..... ...2. . .. . loomad peavad sööma (energiarikas) ... . .. .. .... . . . .... ... ... . . . .. . .... .. Lastekodu lapsed olid (odav) ja (käepärane) tööjõuks.. . .. . . . .. . . Eriti palju energiat saab organism (rasvane) . .. .

7... kohtadest. ... ....... .... .. (Suur) …………………… loomadel on võime hoida oma kehatemperatuuri muutumatuna ka (külm) ... ..... • Mitu mitmuse vormis omadussõna kirjutasid? . ... kliimas...... Mitmuse vormis sõnad.... kuumuse eest. . .. ......... . Soojust aitab neil hoida (tihe) . 6.... .... karvkate... ... . . .... Täida tabel........ . . 5... .. B...... .. . Esita küsimus sõnavormi kohta ja kirjuta see sõnavormi kohale. . ..... . . . (Pakaseline) ... .. ilmadega hoiavad loomad ja linnud eemale (lage) ... . .. Käände Käändevormis sõnad küsimus sõnavormi nimetus ainsuses kohta missuguste? omastav püsisoojase püsisoojaste 78 . . . Mõned loomad poevad peitu (liigne) ……………………….. ja (tuuline) .... . 8..... ............. .... .... .. .. Kirjuta tabelisse mitmuse vormis omadussõnad.. . .

Täida tabel. Ainsuse vormis sõnad. Esita küsimus sõnavormi kohta ja kirjuta see sõnavormi kohale. Kirjuta tabelisse harjutuse A osast ainsuse vormis omadussõnad. Käände Mitmuse vormis sõnad küsimus sõnavormi kohta nimetus missugust? missuguseid? osastav energiarikast energiarikkaid 79 .C.

. . . ..... . .. majad. B. Pleki lõikamine on ohtlik töö. .. . . 2. . . ... . .... ..... . . . . . . .... . ... autodega. . ... . .. . . . Märkjoone kõrvale tuleb jätta kitsas töötlusvaru. . . .. . Peab jälgima. . . . Kõverjooneliste detailide väljalõikamisel tuleb esmalt sirgete lõigetega eemaldada laiad plekiservad.. 3. . missuguse eseme omadust on märgitud... .. .. .... Paksema pleki lõikamiseks kasutatakse suuremaid plekikääre. 24. . . .... . .. . .... . . . Araabia linnad ei erine Euroopa linnadest. . .. . . . .. Täida lüngad omadust väljendavate sõnadega. ... .... 80 ... . . .. . . . . . . . .. Kord aastas ujutab (veerikas) . kõrbeasulates on (kitsas) . Nimeta.. . (Kaasaegne) .. . . 7.. . . .. . . Jooni omadussõnad.. . ... . 3. . ... . ... . .. .. . . et terav plekiserv ei vigastaks kätt. . . . .. ... ..... ... . .. .. . .... tuues nii põldudele (viljakas) .. ... .. . . . .. tänavad ja (lame) . Loe laused. . .. . . Niilus kogu (põuane) .. Plekikääride lõiketerad on valmistatud kõvast tööriistaterasest. A. oru üle.. 4. 5. . .. .. . . . 4. . . . (Iidne) . . .. .. . .... ... Sahara kõrbes liiguvad (uhke) . . . . . . . 1. . ... .. . . . . .. . . . . . . Maailma (suur) . ... .. 2. . 1. . mullakihti. . . . oaasiks on Niiluse org. . Harilikud käsikäärid on mõeldud õhukese pleki lõikamiseks. . .. . .. .. .. . 23.. . .. . .. . . .. .. . katustega (madal) . 5. . .. . . . . . .. . Pleki lõikamiseks kasutatakse teravaid plekikääre. 6.. . . . . . kasuta õiget muutevormi. . . ... . kaamelid kõrvuti (moodne) .

Kirjuta välja sõnaühendid (omadussõna + nimisõna). moodusta algvorm.C. Käändevorm Algvorm teravaid plekikääre teravad plekikäärid • Kas leidsid sõnad tabeli igale reale? 81 .

-ne tuli/ne. kius/lik. Omadussõna märgib eseme koostist (millest miski on tehtud). vastumeel/ne -line joone/line. ajaloo/line -lik lapse/lik. -lik abil. 1. kuning/lik. Ainet tähistav Liide omadussõna Sõnaühend nimisõna -ne raud -ne raud/ne raudne varras kuld vill villa/ne villane sall siid mürk 82 . kuld/ne. Kõige rohkem omadussõnu on tuletatud liidete -ne. Täienda tabelit näidise järgi. Mõtle juurde sobivaid sõnu. pleki/line. nõud/lik Liide -ne -ne liitub enamasti nimisõnale ja märgib ainet (nt puuvillane tekk) või mõõtühikut (nt liitrine purk). OMADUSSÕNADE TULETUSLIITED Pane tähele! Omadust väljendavaid sõnu saab moodustada erinevate liidete abil. meetri/ne. sõna/line. rahu/lik. A. -line.

Omadussõna märgib mõõtu.B. Omadussõna märgib kokkupuudet ainega. Ainet tähistav Liide omadussõna Sõnaühend nimisõna -ne pori -ne pori/ne porine saabas savi muda paas -ne pae/ne paene kallas liiv suits C. kaalu Liide Tuletatud Sõnaühend vm tähistav nimisõna -ne omadussõna kilo -ne kilo/ne kilo/ne havi gramm päev liiter meeter tund 83 . Aega. massi.

. . . .. .. ... . . . Kasuta vajadusel võõrsõnastikke.. . ... .. .. .. .. .. .. . . . .. ... . . ..... .. .... .. . 2.... .. .... .. ...... . . .. . . . .. . Eile (tuli ajaleht). . .. .... . . . .. ... .. .... . ..... ... .... . . . ..... .. ..... . .. ..... . -ne lahti/ne (See on) lahtine aken... ... . . .......... . autoriteet + -ne = autoriteetne .. ........ .. ... . .. .. .. . .. . 84 . ......... ... .. .. .. ... stereotüüp + -ne = stereotüüpne . ... . ..... ... . ... ... (Aken on) katki. . efekt + -ne = efektne . .. Täida tabel näidise järgi.. . . .... .. . .. ..... ... .. Praegu (on tund). . . .. . ... . . ..... 3... (Aken on) lahti... .... Homme (on kogunemine). . .. . ... . Kas tead nende võõrsõnade tähendust? Kirjuta selgitus joonele... ... ... . .. ..... ..... ......... ... ... . . ..... . . Mõtle juurde sobivaid sõnu. .. ..... . .. Omadussõnaliide -ne võib liituda ka määrsõnale.... .. .. . . ...... kontrast + -ne = kontrastne .. . .. ... ... . ... ..

Nimisõna nimetavas Omastav kääne Liide Tuletis käändes (kelle?. Omadussõna märgib mingit valdkonda. Täida ja täienda tabelid. kuid rõhutab tunnust tugevamini kui liide -ne (nt triibuline riie). A.Liide -line -line liide märgib samuti ainet. Omadussõna märgib tajutavat tunnust või millegi olemasolu. ajalugu -line ajaloo/line ajalooline ülevaade sõda hing 85 . mille?) (kes?. mis?) joon joone -line joone/line laine plekk täpp laik lapp ruut B. 4.

sõna -line sõna/line sõnaline selgitus arv mass number silinder iroonia ese 86 . Omadussõna viitab kujule või vormile. vanus elekter kunst keel iga -line ea/line käsi C.

kas said 17 omadussõna.. .. Röövlinnud elavad kõrgete puude otsas.. ......... .. .... Puude nahksetel lehtedel on terav tipp..... . .. . . Tiheda hämara metsa all elavad väikesed loomakesed. Otsusta. .. .... 3. . Vihmametsi iseloomustab erakordne liigirikkus.......... .. 8. .. . 5.. 9. . .. ... Vöödilised loomad on puulehtede triibulisel taustal nähtamatud. Vihmametsades näeme puude ja põõsaste aastaringset õitsemist. kirjuta nende algvormid. ... ... . .. . .. ... 2.. .... Hämaras vihmametsas annavad loomad üksteisele märku valju häälitsemisega.. 7.. .. Loe laused. . 6.. B. et vihmavesi saaks lehelt maha voolata. Puude tihe varikatus ei lase metsa alla kõrvetavat päikesevalgust. .... . 87 ...... . . ... 10.. 4... 1.... . . ..........5. . ..... .. . . . Liaanid kinnituvad noorte puude külge ja kasvavad koos nendega. . kust neile avaneb avar vaade jahimaadele. • Kontrolli.. Jooni omadussõnad koos nimisõnaga......... . Leia joonitud sõnadest -ne ja -line-liitelised omadussõnad. missugused sõnad väljendavad kellegi või millegi omadust või tunnust.. . A. ....... .... Puude tüvede ümber on ronitaimed. .. . ....

Täienda. kuidas inimesed töötavad. 88 . Täida tabel näidise alusel. Liide -lik -lik-liiteline omadussõna märgib sarnasust kellegagi või millegagi (nt täiskasvanulik käitumine). Pane sulgudes olevad sõnad õigesse käändesse. milles seisneb (tervis+lik) toitumine ja kui suur tähtsus on (rahu+lik) unel. 1. Meie (iga+päev+ne) heaolu sõltub sellest. ema -lik emalik emalik hoolitsus isa laps reetur masin taevas eeskuju 7. kuidas peavad vahelduma (päev+ne) töö ja (öö+ne) puhkus. Et hästi töötada. peab olema (raud+ne) tervis. missugused on inimorganismile (kasu+lik) töötingimused. Me teame. 4. 2. 3. 6. Teadlaste uuringute tulemusena on tehtud kindlaks.

maitse/tu. Mõtle juurde sobivaid sõnu. A. hapu/kas. Pane tähele! Omadussõnu saab moodustada ka liidete -tu. -kas ja -jas abil -tu õnne/tu. Liide -tu märgib millegi või mingi omaduse puudumist. tuhk/jas Liide -tu Liide -tu märgib millegi või mingi omaduse puudumist (nt pilvitu taevas) või tegevuse võimatust (nt muutumatu sõna). must/jas. toime/kas -jas klaas/jas. Omastav Nimisõna -tu omadussõna Sõnaühend kääne õnn õnne -tu õnnetu õnnetu juhus rõõm mure lõhn anne ande tunne kord 89 . abi/tu. 8. Täida tabeleid. korra/tu -kas turja/kas.

3. Moodusta sõnaühendeid. 6. 9. Selgita sõnade tiivutu. Arstidel on sageli loetamatu käekiri. siis ei saa põnevat käekirja järele teha. eralda liide (-ne. Inimestel kujuneb välja täiesti individuaalne ja kordumatu käekiri. kätetu. Loe laused. 5. Keerulise ilukirja tegemine on imeline oskus. 2. Kui inimene vähe kirjutab. kõrvutu. Noortel inimestel muutuvad käekirjad tänapäeval järjest lihtsamaks. 1. 4. 90 . sarvitu tähendust. Tegusõna -tu omadussõna Sõnaühend ma-vorm ravima -tu ravima/tu ravimatu haigus lahendama tundma harjuma ootama kannatama kartma mõtlema lugema loetama/tu loetamatu käekiri C. Liide -tu liitub tegusõna ma-vormile. Jooni omadussõnad. silmitu. A. karvutu. jalutu. B. Isikupärase käekirjaga inimene võib alati kasutada lihtsat kirja. -tu). -line.

Rühmita liidetega omadussõnad. Täida tabel. Liide -ne Liide -line Liide -tu C. Liide -kas Omadussõna liitega -kas näitab omaduse rohkust või mingi omaduse esinemist suuremal määral (nt kohmakas kõnnak). Nimeta omadussõnad. mis jäid rühmitamata. Omastava Algvorm -kas Omadussõna Sõnaühend käände vorm hapu hapu -kas hapukas hapukas maitse edu töö sisu mahl õlg õla vaim 91 . 10.B.

kannikas......... hinnaline.... Loe nimisõnad..................... kelmikas..... Jooni omadust väljendavad sõnad...... tüütu............. Kasuta joonitud sõnu kellegi või millegi iseloomustamiseks........ Pirukas: ...... mõõdukas...... Moodusta suuliselt sõnaühendeid............................ vili iga ea anne 11.......... harakas....... keerukas...... C.......... tuline. D.................... Leia igale nimetatud objektile kolm omadust.... toimekas........... mustikas. mida ei saa otseselt näha............ trendikas • Kontrolli. väärtuslik.. B..... kas joonisid 11 sõna..... õlakas.......... hinnaline............................ kollakas... kiire.......................... Jõhvikas: ...... karikas... soolane.......... Eralda omadussõnadel liide -kas kaldkriipsuga........ jõhvikas....... setukas...... soe. arukas....... raske Kasukas: ................................. vildakas... raske 92 ......... kasukas...... Karikas: ... rinnakas...... maitsev................... mardikas............................... viidikas........... hapu....... magus. A... Vajadusel kasuta joone all valikuks antud sõnu......... pirukas........ kõhukas.............. pihlakas........

nimisõna -jas Omadussõna Sõnaühend must -jas must/jas mustjas värvus siid niit vilt valge -jas valk/jas uss usjas Pane tähele! Liite -jas kirjutamisel sõna lõpus tuleb arvestada kaashäälikuühendi õigekirja reeglit (usjas). 12. Täienda omapoolsete näidetega.Liide -jas Liide -jas väljendab mõningast sarnasust kellegagi või millegagi (nt valkjas sein). 93 . Täida tabel.

taip. Loe sõnapaarid. mitte- aus – ebaaus ametlik – mitteametlik kindel – ebakindel köetav – mitteköetav õiglane – ebaõiglane tasuv – mittetasuv harilik – ebaharilik kortsuv – mittekortsuv 94 . kord.ja mitte. . - Liited eba. oht. 13. Selgita sõnapaaride tähenduse erinevust. 14. eba. kannatama.ja mitte-. hapu. hõbe -ne -line -lik -tu -kas -jas . Kasuta võimalikult paljusid liiteid. kirg. must. Liited eba.liituvad sõna algusele ja väljendavad vastupidist tähendust (nt ebaõige järeldus) või märgitud omaduse puudumist (nt mittetõene ütlus).ja mitte- Vahel kasutatakse omadussõnade tuletamisel ka eesliiteid eba. Moodusta antud sõnadest uusi sõnu. ohtlik ohutu . painduma.

.. A... 1. ........ . ... . .... ... ........ ... . .. ........ .... B....... . kell . ..... .... . .... . .. .. . .... . ... . .. . . . Jälgi. .. .. ... .. . . . Harjutus oli kirjutatud loetava kirjaga. .. . . . ... . ... .. . .... ... . . .... Minu kell on mittetäpne..või mitte-... .. ... .... .. . . . . . . .... .. . . .. . ... ... .. . . ... .. .. . ... .... . . . . .. . 6. . ..... . .. . .... ....... . ........ .. . . . . . . .. 2.. Käisin täna sõbraga tavalisel treeningul.. . . . .... . . .. ... .... .. ....... ... .. .... . Muuda liidet.. . Bussiaknast avanes mitteharilik vaade.. . 1... . ... ... . .. ... ... ... . . . .. .. ... .... ... . .... .. . . . .... . ... .... .. . . . ...... ...... .. Sain ebaametliku kutse aktusele... . .. ..... .. .. . . Leia valesti sõnastatud omadussõna. . Kasuta omadussõnade muutmiseks liiteid eba........15.... . .... . . ... . Jooni omadussõnad. .. ..... Kohtasin ausat teenindajat........ ..... et lause tähendus ei muutuks.. . .. . ... . .. . . ... on .. ... .ebatäpne.. Kodus ootas mind meeldiv üllatus. . . .. .... Mulle pakuti suveks tasuvat tööd. .... 3. . . ... .. . .... ... .. . ... .... . .. ... . ... . ... .. ... .. .. .. . 3.. 95 .. . ... ... .. ... .. . . ........ . .. . . . . 5.. . .. . . . .. .. . ...... ... .. ... ...... . .. . .. ... ..... . 16. . .. ... . . .. ....... ... .......... . ..... . ........... ... .. . . . . ......Minu .... .. . ... .. .. 4..... . . .. . ... .. . .......... ... . .... . ... .. . .. .. . . 2..... ...... ... ..... .. .. ... .. .. . . . . .... Muuda lausete tähendus vastupidiseks.. ....... . .. .... . .. . . .. ........ .. ... .... ... . . . Loe laused. Möödusin tänaval sõbraliku ilmega noorukist...... . . . . . . ..... .. ...... .. ........... .. . .. . . . . . . ... .

. . .. . . . .. .. .... ... ... ..... .. .... . .... .. .... .. . .... ... .. .... .... . . . 6.. . .... .... . .. .. . .. .. . . . . . .... Sa oled õppinud...... ... ... ... .. . ... .. ... ..... . ..... . .. .. . . .. 5. ... .. . ..... ... . Karmi põuaperioodi ajal läbivad suured taimetoidulised loomad pikki vahemaid. .. .... . . . . . .... ...... 17. .. .. . 1. .. .. . . .. . . .. .. .. ...... .../tu.. .. . . .. ...... ....... ........ .. . .. .. . .... .... . ... .. ..... . Loe laused..... 4.. ......... . . .... ... ... .... . ... ... . . . . .. . . . ..... .. . .. . .. . .. .... .. . .. .. .. . .. . 3. ... ...... . ..... Väiksemad ja nõrgemad loomad suudavad ohtlikul ajal magada. . ... .... . ........ .. . Leia objektide nimetused. .. Mittekaine inimene ei tohi autot juhtida. paksu koore ja haruliste okstega puu.. . .. .... Jätsin ebahuvitava raamatu lugemata. .. . . . .... ... ... mida omadussõnaga iseloomustatakse.. . .. .. .. .. . .. .... . . mis kaitseb alumisi oksi kuivamise eest. . . . . . ... .. . .... . . . . .... . ... . ... Vihmavarjukujuline akaatsia kasvatab endale lameda krooni. ... 5. ... . . 6....... . Kirjuta liidetega omadussõnad algvormis.. (15 omadussõna) B..... . .... ... ... . ... ..... ... . Viljakate muldade tõttu on rohtlates maa üles haritud. . . .. .. . .. . ... ... . .. .. .. . ... .. . Eralda joonitud omadussõnades liited (kui need on)..... .... ..... . . . .. . . .. . . .... . . . A... ... ... .metsa . . ... .... . 96 .. . . .. .. .. . ...... . .... .... ...... ..... . . .. ..... .. . . .. .. ... .... . . ...... .... ... . . . . .. .. ..... .... .. ... kus kasvavad rohttaimed... . . . .. . .. .. . . ....... . . Ahvileivapuu on ebatavalise tüve. ... .. .. ... 2.. . .... .... et rohtla on metsa/tu lagendik... .. . ... ..... .. .. . . .... . Ebaterava noaga ei saa lõigata. . .. ....... ... ....... ..... . Jooni sõnaühendid.. ................ . .. 4. .. ... ...... ....... .. .. ... .... . ... . .. .... .... .... . . ..

...... . . . . ... ...... . .... . .. . . Isa otsustas teha perele suurepärase õhtusöögi. .. . ...... ......... ...... . .... ..... . .18.. .... . .... . ...... 97 . . .... ....... .. .. ...... ... . . .. .. .. ....... .... .. .. . ..... . . . . . . .... . ....... 8.... . . . . ... . .. .. . . . . ... . . . . . . .... .... . ... . .. 5. . ..... .... ... Talle tundus. . .... . .. ..... . ... .. Jooni omadust väljendavad sõnad. . .. . .... ..... . ..... . ... Loe... .. .. .. . Kord nägi isa poes ahvatlevat toorainet – korralikku tükki värsket lambaliha. . ... . .... . .. ..... .... 2... . . . .. . . . ...... . tavalise pipra ning soolaga ja arvestas umbes tunnise küpsetusajaga. .. . .. . ...... . ..... . .. .. .. .... .. .. ..... ...... ...... . ... ... . . ........ .... ...... ... . . . et retsepti järgi liha küpsetades saab ta ülepipardatud ja tundmatu toidu.......... ... ... ....... . . .. ... . ... . . .... .. .. . .. . ... ... . ... .... ... B. 9.. . . .. . .. .. . . ... .. . .. .. . .... .... ... 3. .. .. . . ... . Õhtul ootaski peret tõeline üllatus – mahlane ja vürtsikas praad. . ........ . . ... ... .. .. 4... . .. . .. . .. . .. . .. ........ .... . .... .. .... . . ... . . .. . . ... . .. . Isa otsustas küpsetada lihtsa ja loomuliku maitsega lambaprae.. ... Lihtne toit 1... . .. ..... .. ... .. . ... . 7. . ..... Isal puudusid vajalikud kogemused lambaprae valmistamiseks. . . ..... Esimeseks mõtteks oli tal otsida sobiv retsept pilkupüüdvast kokaraamatust.... .. ... ..... ..... .... .... .. .. ...... .... ...... ... . .. A..... ..... . . ...... ... .. .. . . 6... .... . . ....... . . . ... ......... . ... . . .... .. Ta määris pehmed lihatükid õli. . . .... .. . .. . .... .... . .. . . ..... ........ .. .... . . . .. .. Läikivaid lehti pöörates sai isa aru.. .... . ... .. .... .. . .. . ... ... et ta ei oska ülikeeruliste tegevusjuhiste abil koduses köögis toimetada. . .... . ... . .. ... .. .... .. .. .. . . Kirjuta välja omadussõnad koos nimisõnadega algvormis...

. ... . . . .. . .... .. . .. ... .. .. . .... ... .. .. .. . . .. . . ... .... ... ........ . .... ... ..... .. ... . ... . .... ... . .... .... .... . ... C... .... . . . . ...... . .... .. . . . . . .. .. . . ... . . ..... . .. ..... ... .. . .. . ... ...... ... . . .. . . . .. . ...... ... . ....... . ... . .. ........ .. .... .. .. .. . . ..... . . . .. .......... . . . . .... ... .. ..... . . ............ .. ... . .. . .... .... .... .. .... ..... . .. . ... . . . .... ... . . . .. . . ... . .... . ..... ..... . .. . .... . . . ..... . . . . . . . .. ....... ... ... .. .. ... .... . .... ... . .. . .. .. ... . .. ......... . ............ . .. .. .. . .. ..... .. ... .. . ... . .. ... ........ .. ..... ..... ... ......... ... ... . .. .... .. .. . .. . Kirjuta tablisse omadussõnad... .. .... .. . . ... . .... .. .. . . ... .. .. .. . ... ... . .. . .. . .. . .. .... .. . . ... ...... .... ...... .. . .... . .. .. ... .. . ... ..... .. . . . ..... .... . . ..... .... .... ... . . ... ... . . . ... ..... ... . .. . . . . . .. . . . . .. . ...... ........ .. . ..... . . ...... ....... . . . .. .... ... .. ....... . . . . .. .. . .. ...... . . .. . . ... ... ... .. . . . . ...... ... . . ..... .. ... .. . . .. . ... ........ . .... . ... .. . ....... ... . ... ..... .. . .. ... ........ Omadussõna Mis tegevusele see viitab? sobiv sobimine 98 . .................. ....... .... . . . . .. mis viitavad tegevusele.......... .. .... ....... .. . ... . ...... .... . ... . ... . . ....... . .. ... . . . . ... . . ... ... .. ............ . ... .... ... . .. .. .. ... ..... ... . .. .... . . .. . . .... ..... .... . ... ... . . .. ... . ........ .. . . . ..

4. Päikese (hilja) ja madalad kiired ei ulatu enam valgustama (saladus) põõsastealuseid. (Sügis) päike tõuseb vaid pisut üle (hall) puulatvade. 1. Moodusta omadussõnu liidetega -ne. -jas. Enam ei kohta (pori) teedel raskete korvidega seenelisi ega marjulisi. Kasuta neid sõnu õigesti lausetes. 5. (Pinge) töö põldudel on lõppenud ja nüüd võrdlevad (tõsi) ametnikud plaane (tegema) saakidega. 6. (Vari) kohad metsas tunduvad nüüd (must) laikudena. 3. -lik. 7. -kas. (Rikas) saak on ammugi nende (kodu) panipaikades. -line.19. Omadussõna otsene ja ülekantud tähendus Pane tähele! Otsene tähendus Ülekantud tähendus roheline pall = rohelist värvi pall roheline ajakirjanik = algaja ajakirjanik kuldne lusikas = kullaga kaetud lusikas kuldne süda = lahke inimene kuldsed käed = töökad käed pilvine taevas = taevas on pilved pilvine nägu = pahane nägu raske kott = kott kaalub palju kallid kapid = kapid maksavad palju kallid vanemad = armsad vanemad 99 . 2. (Hapu) õunapabulatest on valminud (tõde) maiuspalad.

kas omadussõna väljendab otsest või ülekantud tähendust. Rühmita. 100 . 3) lahtine uks. 4) lahtine küsimus. 2) esitatud piltide alusel. 1) sügavad järved. 6) lahtised juuksed. 20. 7) värsked kartulid. 10) kitsas eriala. Loe sõnapaarid. A. 5) lahtine pea. Kirjuta laused vihikusse. Otsusta. 11) kitsas seelik. Moodusta lauseid 1) ülekantud tähenduses sõnapaaridega. 9) värske tuulepuhang. 2) sügavad teadmised. 8) värsked ajalehed. 12) kitsas metsatee Otsene tähendus Ülekantud tähendus sügavad järved B.

... ..... ....... 2.... ..... ........ . Roheline nagu sammal . .. ... ... 2...... ......... . . ......... ... ................ . 1..... ........ ...... Pruun nagu kastan . ....... ... ...... 6............ ..... .. nõel külm ....... pilt kiire .................. .. . mesi terav ................ ........ Punane nagu tuli . .. Valge nagu lumi .. ................. . 1.. ............... .. ....... ..... 4....... .. ... ...... välk kindel ........... ....... .... .............. ........ ..... jää ilus ................ ......... ............... .... B...........ilus nagu pilt ........... ..... .... . .... ... ............ 3. .... .......... ...... .... . ....... A..... . ............... ..................... Kollane nagu sidrun ............. ........... ... A........... ........... ........ ...........-. ........ . LIITOMADUSSÕNA Pane tähele! Omadussõnade tähendust saab täpsustada liitsõna moodustamise abil....... ........ ................... Sõnasta liitomadussõna tähendus võrdlusena........... Moodusta sõnapaaridest liitomadussõnu......... .... ... .... ... peegel + sile = peegelsile siid + pehme = siidpehme Selgita liitomadussõna tähendust.... Moodusta lauseid saadud liitomadussõnaga.......... ........... ....... . ........ ............................ 5..... .... . ...... ... 101 ...................... kalju magus .. .... . raud kõva .. .. . ..... .. ...... ...... ............ ............... . .... ........... .. ... B.. .... . ....... . Väljenda värvitooni liitomadussõnaga. ... Must nagu süsi ........... ..piltilus . ..............

. jõudsid..... krõbistavad... valmistuvad. 5) tumepunased villased kindad.. 3) kahvatulilla õhuke särk............... Vasta liitomadussõnaga........... tuli tulikuum tuli. 2) mustjaspunane puuvillane seelik.. 4) hallikassinised linased püksid. Esita küsimus iga võrdluse kohta..... on. kohtusid.. Kes on ilus nagu pilt? – Pruut on piltilus... A.. Kirjelda riideesemeid pikemalt.... ... ime imeilus ime.... . missuguseid tunnuseid on omadussõnadega rõhutatud..... .... B.. 5.... ..... 1... Vali ja kirjuta sõnaühendisse sobiv tegusõna........ Soodsa hinnaga müüa L-suuruses täisvillane sinakashall talvemantel. B.. 2.... 3. Otsime külalislahket pererahvast kolmeliikmelise pagulaspere ajutiseks majutamiseks....... Näiteks: poolvillane punakaspruun mantel – mantel on õmmeldud poolvillasest riidest. ......... C. 3. ... võitsid. mantlil on punaka tooniga pruun värvus 1) helesinine siidine sall.. ... Noorele perele üürile anda elamiskõlblik kahetoaline keldrikorter...... asetsevad. Näiteks... Räägi täpsemalt.... 4... Jooni omadussõnad. paigutab. maitses 102 .. A........ surm surmväsinud surm....... Loe tegusõnad ja sõnaühendid.. sattusid.. ....... ..alkoholivaba jõuluglögi.... Vajatakse usaldusväärset koduabilist raskemate kodutööde tegemiseks. Müügile saabus uus toode . 4. 6. 6) ilmastikukindel vettpidavast riidest jope 5..... Moodusta liitomadussõnu.... ..

. . . . . . . . ... 9. . . ... . . ... . 6.. . . . . .... . . . . . .. . Poisid nägid (ränk) vaeva (kord-lik) lõkke süütamisega. . . (Õhtu+ne) videvik kattis juba maad. . . .. . ... . . . .. . .... . . . . . . .. . . . . . . . . Püstitasime kiiresti (triip+line) telgid. ... . Keetsime lõkkel (maitsev) teed ja täitsime kõhtu (rikas+lik) õhtusöögiga. .. . . . . ... . . jõeäärsele heinamaale 7) . . . . . .. .. .. . Matkarühm uinus (sügav) unne. . . . . .. . Varsti kostis telkidest vaid (vaikus+ne) sosinat. . . . . ... . . . .. ... . . . . . .. . . . . . rühmadevahelise konkursi 4) . . (Hall+kas) taevas kattus kiiresti (must+jas) pilvedega. . . . ahjualuses augus 9) . . puudevahelisel rajal 8) . . . . ... . . . . . . .. 5. . . . . . . . . . . . ... . ... . .. . . .. . . .. Kirjuta harjutus vihikusse. 4. . ränkraskesse avariisse 7. . . . .... . ... .. . . . . . Pane sulgudes olevad sõnad õigesse vormi... . . . . . . . . .. . (Vari+line) kohad tundusid (tume) laikudena. . . . . suurepärases meeleolus 2) . .. 1) . . .. . .... . . . . . .. . ..... .. ... .. . . . . . . . . .. . . . . .. .. A.. B. . .. . . . . suurepärast toitu 10) . 103 ... . . . . . . . .. . .. 8. . 7.. . .. . . . . . .. . .. . . . . .. . . . ... 3. . . . voodialustesse kastidesse 5) . ... . 2. . . . . seinapoolsetel riiulitel 6) . . .. .. . . . . .. . . .. klassidevaheliseks võistluseks 3) ... ... . Laulsime lõkke ümber veel mõned (hoog+ne) laulud. . Jõudsime lagendikule (pori+ne) rada mööda..... . . . . . . .. . ..... .. . . . 1. . . .. . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Jõudsime lagendikule porist rada (ainsuse osastav) mööda. . . .. . . . Nimeta kääne. . . 10. . . . . . . . ... . .. . .. . . .

Kõige kiirem jooksja on Mari koer Ruts. Üht ja sama omadust või tunnust võib aga esineda erineval määral. olenditel või nähtustel võib olla nii erinevaid kui ka sarnaseid omadusi. Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre uhke uhke + m = uhkem kõige uhkem lahke julge tuline värviline põdur usin 104 . Kõik majad on suured. 1. Omaduste ja tunnuste erinevat hulka väljendatakse võrdlusastmete abil. 2. Meie perel on suur maja Veerikul. aga Triinu koer Rolfo on veel kiirem jooksja. Jätka näidise järgi. Aga meie vanaisal on Haagel kõige suurem maja. Kõik meie koerad on kiired jooksjad. Minu onul on Tamme puiesteel suurem maja. OMADUSSÕNADE VÕRDLUSASTMED Eri esemetel. Võrdle. Minu koer Murka on küll kiire jooksja. Keskvõrre Ülivõrre Algvõrre Omastav kääne + m kõige + keskvõrre kiire kiire + m = kiirem kõige kiirem suur suure + m = suurem kõige suurem 1.

2. mille lõpus olev -d asendatakse m-ga (maitsev – maitsvaid – maitsvaim). Kirjuta. lilla – lillasid. kõige-ülivõrre. kas saad moodustada lühikese ülivõrde. lahja – lahjem pisike – pisem kurb – kurvem õhuke – õhem tark – targem hea – parem omadussõna ülivõrret saab moodustada kahel viisil. Algvormist moodustatakse mitmuse osastava käände (mida?) vorm. 3) keskvõrde vormi lõpus on juba i (hall – hallim. 1. A. Mitmuse osastav Omadussõna algvorm Lühike ülivõrre missuguseid? hoolas hoolsaid hoolsaim lihtne 105 . 2) kõrvuti satuksid ji (tühi – tühjem. väeti – väetim). tragi – tragisid. Vahel saab kasutada mõlemat viisi. Jäta meelde! Mõne omadussõna keskvõrdevorm moodustatakse erandlikult. kõige noorem = noorim. Lühike ülivõrre. (roosa – roosasid. kõige vanem = vanim. Moodusta sõnast mitmuse osastav (missuguseid?) B. Täida tabel. kõige pikem = pikim. Sõna kõige abil saab ülivõrde moodustada kõikidest omadussõnadest – sõna kõige tuleb lisada keskvõrde ette: maitsvam – kõige maitsvam. tubli – tublisid). 2. kõige maitsvam = maitsvaim Lühikest ülivõrret ei saa moodustada. kõige magusam = magusaim. kuri – kurjem). Otsusta. kui 1) mitmuse osastav vormi lõpus on -sid.

meri on Punane meri. . . . . . . . . . .. . . . .. . .. . . . puhas ladus sorav odav 3. . kalleim B. . ... . .. . . . . .. Täida lüngad lühikese ülivõrde vormidega. . praktilisim.. ... ... . . ... . . . . . . Kirjuta välja keskvõrde sõnavormid. . .. . . . .. . . . .. . . . meri on Aasovi meri (madal) 6. ..... . 1. . Maailma .... . . sagedasem. ... .. .... .. . . .. järv on Kaspia meri.. . .. .. .... . . . .. (sügav) 2. .. .. . . ... (soolane) 5. . . . . . . . . . ... . . . . . . Maailma .. .. ... .. ... . . .... ... . . .. ... õnnelikem. . . ... . .. .. .. . . ... .. .. . ..... .. ... . . ..... ....... . . .. . . . . .. oskuslikem... .. õnnetuim.. . ... ... . . ... Maailma . .. .. kindlaim. raskem. tragim.. . .. ... .. 4. . . . Jooni ülivõrdes omadussõnad.. .. .. .. . ... . ... .. jõgi on Niilus.... . . . . .... . .. . ... . . . . ... . . .. ... Loe laused...... ... järv on Baikal. . 106 ..... .. sügavaim .. tumedam.. .... . . . . . ... . (suur) 3.. . A. ....... . ... Maailma . elavam. puhtam...... . .. .... .. . ...... .. . ..... .. ... ...... ..... punkt on Suur Munamägi Haanja kõrgustikul (kõrge). ..... . .. .... ....... A.... edukaim. .. .. .. .. . . Moodusta neist ülivõrde vormid.... Eesti . . . . .. .. . .. . ... ... . ... .. . .. . .. . .. . (pikk) 4.. . ... . .. .. ... .. .. . . .. . . Maailma . .. . .. . . ..

B.ja ülivõrdes sõnad. kesk.5. A. Ringita kõik õiged vormid. Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre hea heam kõige parem parem parim parim kõige parim vana vanem kõige vanem vanim kõige vanim vanim pisike pisem pisim pisikem kõige pisim pisikesem kõige pisem kõige pisikesem umbne umbsam kõige umbsam umbsem kõige umbsem umbnem umbseim kõige umbseim õudne õudsam õudseim õudsem kõige õudseim kõige õudsam kare karem kõige karem karedam kõige karedam karedaim nüri nürim nüridaim nüridam kõige nüridaim kõige nürim madal madalam kõige madalam madalem kõige madaleim madaleim 107 . Loe alg-.

.. ... . . ... . ... . kiire)... . kasuta õiget käändevormi.. põhi (vaga.... . . . .. . . . .... .. . (tark). ..... . .. . . . vesi.. ... ... abi (suur.. . 108 . . . . .. . .. tükk ajab suu lõhki (suur). . . ... ... . .. . . . . . A....... 3. .. 8.. . Selgita suuliselt vanasõnade tähendust. . .. . .... . .. ..... Kirjuta tekst vihikusse. . . inimene annab järele (tark). 5. . . Tema ülemus väitis. .. .. .... .. . .. . .. . . . .. . A. .. . .. .. .. . . 2.... . . ... . . 3... . . kott ei seisa püsti (tühi). jalad (lühike).. ... .. . . .. .... 10. . Pane sulgudes antud sõnaühendid sobivasse vormi.. .. .. . häda. ... . . ... ... . . .. . .. . . .... . .. .. .. rind (julge.. B.. ... .. .. . (Viisteist aasta) Laur töötas suvel (kohalik kaubaladu)... .... . . 4. .... . . . .... 1.. . 1. .... ..... . Leia eelmisest harjutusest sobiv omadussõna ja võrdle kolme objekti või nähtust igav igav film igavam film kõige igavam film madal madal maja . . silmad (suur). .. . .. kasuta keskvõrret või ülivõrret. . 6. . . et (uus seadus) järgi ei pea enam vormistama (ametlik tööleping). rasvane). ... . B.. . . . .... .... ... . 6. . Hommik on õhtust ... . .... . .. .. . . . ... . . . . . . . ... . sügav).. . . . 9. .. . . . .. Valel on . . .. . 8. ... . . . . . .. 2. Loe laused. . .. . .. .. . . . . . . kassile hiir suhu ei jookse (magav). .. .. . . . . ..... .. . . . . . . . .... . . . ... . . (Alaealine töötaja) on õigus teha kuni (kuus tund) tööpäevi... . . . . . . .. .. . . . . . . ... ... . . . .. . .... .. . . ... .. . . . .. . . ... .. Täida lüngad vanasõnades. .. 7.. .. . .. . . .. .. ... . .. . . . . . .. . . . . . . ... Hirmul on .. ..... . . ... .... .. Kus . ... .. seal . . .. .. . . .. . . ...... . . .... ... . .. .. . 7. . .. . hundil on . . kui on võimalik.. .

Ütle õigesti. 7. 9. Ta on kõige suurim maismaaimetaja Euroopas. (Riiklik seadus) tundes on noorel (turvaline tunne) tööturule sisenemisel. siis nad tavaliselt taganevad. 109 . A. Varsti nõudis ülemus Laurilt (erakorralised lisaülesanded) täitmist. 9. Kui tegemist on võrdväärlise või nõrgema vastasega. Põder I osa 1. Arvesta. 5. Lauri ülesandeks jäi (rasked kaubakastid) paigutamine (õiged riiulid). Võrdselikud pullid ristavad ka oma haralikke sarvi. Poisil ei olnud (ametlikud tõendid) oma väidete kinnitamiseks ja tal tuli (üleplaanilised korraldused) täita. Põder on suur pruunilise värvusega imetaja. et poisiga tehtud kokkulepped neid kohustusi ei sisalda.4. 10. 11. Jahimehed ihkavad saada kõige uhkekasimaid trofeesid. et tööle asumisel on alati vaja sõlmida ja allkirjastada (kirjalik tööleping). 3. Kui nõrgimad pullid kuulevad tugevama häält. Põder on pikkadega jalgadega ja kõrgega turjaga vagur loom. 7. 8. Laur sõlmiski ülemusega (suuline kokkulepe). 4. Ülemus ei arvestanud Lauri (selged vastuväited). 6. B. 8. Elupaigana eelistab ta niiskemaid metsaalasid. siis tuleb pull ligemale. Otsusta. 6. 9. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemateta vigastusteta. 2. 5. Loe. Loodusjasi vaenlasi on põdral vähe. 10. kas joonitud sõnade vormid on õiged. Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene.

. Uuened sarved hakkavad kasvama aprillis... ... . luustumatad ja nahaga kaetud sarved... Pruunika või hallika värvuse saavutab siga esimeseks eluaastaks. . .... 2. .. Metsseal sünnivad heleda-triipudelised põrsad.. ...... . Noorekad pullid võivad sarvedega olla veel jaanuaris. . . 5....... .. .. ........... . kas neid sõnu me selliselt kõnes kasutame. Eluviis: .... Vanad pullid heidavad sarved maha tavaliselt novembris. .. ... . .. ... . . D.. 6. . 10.. 3.. Loe laused. ...... 1. ..... . . . . ... 4... . .. ....... .. . . Reeglina ei kanna põdrad uhkseid sarvi aastaringselt... . Kirjuta lausete numbrid sobivale reale.. . . . ............ Metssiga iseloomustab jässak kere ning pikad jalad... Jooni omadust väljedavad sõnad.. .. Metssiga 1.... . ... C. .... . .. Algul on neil pehmekad.. . 5.......... . .......... 2... ... .... ... .. Põdrapullidel on haralikud sarved. . . ... . . ... .......... ........ ........ Kirjuta põdra välimust kirjeldavad laused vihikusse.. ...... . .... 4.. . . .. 110 . Metssea keha katab harjaseline karvkate... ...... .. .... . mida said teada põdra kohta...... .. A. 7........ Järglased: . . ... . ..... . ... .. .. Elukoht: ....... ..... .. 5.. .. .. ... ...... .... . II osa 1. 3. . . .. Vea korral ütle lause õigesti... Otsusta.... 4.. .. .. ... 2.. . Võimsamaid sarvi kannavad põdrad tavaliselt 5-10 aasta vanuses. ... ..... . . Välimus: .. ..... B. . . Isased on tavaliselt suured kui emased isendid..... .. . ......... .... Otsusta. Eluiga: ..... Rühmita laused. . ... 3.... ........ . .. .

..... . . .. .. mida said teada metssea kohta. . .. .. kes elavad suurte karjadena.... ... .... . . . ..... . ... . ....... ..... ....... .... ... ... . . . .... kuid ta võib elada isegi kuni 25 aasta vanuseks..... Metssea tavaliseline eluiga on 9-10 eluaastat..... . . Sina tutvusid Joaniga internetis...... ..... 8. 9. Kirjuta laused õigesti vihikusse. ... ...... Joan helistas sulle....... Rühmita laused.. ..... . ..... ... ..... 4. . ... 1..... .. .. ..... D. .. Otsusta... . .. .. . .. . .. ... Kirjuta lausete numbrid sobivale reale... Elukoht: .. ... ..... . ....... kuidas teda ära tunda.. ....... Tüdruk teatas..... Eluviis: . .. .. . 2.. . . ... ... ... . ..... ........ ..... Te vahetasite mõned kirjad ja otsustasite siis kohvikus kokku saada. . Välimus: . Eluiga: . 11... C.. . .......... ... ...... 5. . Metssead on seltskondlikulised loomad........ ... .. .... .. .. ......... . A. ...... 111 .......... Järglased: .. ...... .... .... Loe.. ... . . . Metssead on üldiselt öisega eluviisiga.. .. Joan kirjeldas. . ........... . . . .... . ... 3. . ... et ta on kohvikus koos sõbrannaga... ... Päevasel ajal puhkavad nad varjulises kohtades.6.. . . .. .. .. .... . . 7.... .. ...... ...

A. . .. 112 . Vaata pilti.... . ...... ... . ....... .. 1... .. .... .. ... . . .. . ... . .. .... ..... ..... . .... .. .. Martin ei olnud teda varem näinud... ... . . . . . ..... ... .. . ... . . ... ... . . ... ...... ... . . .. .... .... .... . • Kumb neist võiks olla Joan? Sa kahtled. . .. .. .. ... .. . . 2..... . ..... .. Kirjelda ennast.. ...... .. ..... .. .. ..... . .. .. ...... . ..... . .. . . ... .. .. . .. ...... .. . . .. ......... ... .... ... .. . ....... . C..... . . ... . ... . . .... .. .. .... .. . ...... .. .... .... .. .. .. ....... ... ... .. nii et tüdrukud sinu ära tunneksid.. . . . .. ...... et saaksid täpsemalt otsustada? . ... .. ... . . .... . .. . .. .. . .. . .. .. . . . .. . • Mis on sinu arvates kahte tüdrukut kõige paremini eristav tunnus? .... ......... . .. ... Loe... ..... .. . ... ..... .. ... . .. .. . ...... ... ........ . . .. .. ..... . ..... Tüdrukute sarnased tunnused. .... ....... ... ...... .... . .. .. ..... .. ... .... .. . ... ...... ... ........... Kirjelda tüdrukuid. Meie uus kaaslane on pikakasvuline õpilane. . ... .. .... ... . .. .... ... . ... .... ... . .. ... tüdruk: ..... Õpetaja palus Martinil minna bussijaama nende uuele klassikaaslasele vastu.... ....... ........ . .. .... ..... .. .... .... . .. .... ...... ... .. .. . . ... .... ... . .. ...... ... . . .... ... .. . ..... .. . .. . . .... . . ... . tüdruk: .. .. ..... ... . . ... .. .... ... tal on lühikesed tumedad juuksed. ta kannab teksapükse ja kapuutsiga heledat jopet.. . . B..... .. ............. ... ... . ... ... .. .. . ....... . .. . .. . ........ .......... ... . .. . .. . . . . . ... .. . . . . .. .. .. .. ... .. ..... . ........ .. . . .. . ... .... . ... . . ....... ....... . . . .. .. . .. .. . ... . kuid õpetaja andis kaasa kirjelduse....... ......... ... ..... .... ... .. ..... . . . ...... .. . Tüdrukute erinevad tunnused... . Esita küsimus.. . .... . 12.. ..

Mis sõnad kirjelduses sind aitasid? Jooni need sõnad. Otsusta.Buss saabus ja sellelt astusid maha mitmed noored. B. 113 . Martin sattus segadusse. kes on Martini uus klassikaaslane.

• hulka Ostis kui palju? Ostis paki.. mis? • tegusõna olema täpsustab tegijat On mis? . mida? • tegevuse kohta (koos kaassõnaga) Kõnnib kus? Kõnnib piki jõeäärt. kellele/ Võttis mille? Võttis jalgratta. • (koos arvuga) kindlat hulka Ostis kui palju? Ostis kaks leiba. KÄÄNDEVORMIDE TÄHENDUSED 114 Kääne ja Küsimus koos Käändevorm väljendab Sõnaühend küsimused tegusõnaga Nimetav • tegijat või olijat Kes lendas? Liblikas lendas. • millegi puudumist Ei ole mida? Ei ole paberit. mille? • tegevuse kohta (koos kaassõnaga) Parkis kuhu? Parkis maja ette. • lõpetatud tegevust Sooritas mille? Sooritas hüppe. • ebamäärast hulka Ostis mida? Ostis leiba. on suurlinn. kuulumist Kelle/mille? oma Keldri põrand. • tegevuse aega Kestis kui kaua? Kestis nädala. eset või nähtust.. keda?.. kelle?. kes?. kellele/ mis? Tee uks (lahti)! millele tegevus on suunatud Omastav • omamist. eset või nähtust.. • tegevuse aega (koos kaassõnaga) Toimub millal? Toimub pärast aktust. . • olendit. • olendit. millele tegevus on suunatud Osastav kääne • kestvat tegevust Värvis mida? Värvis pilti.

Sisseütlev • tegevuse kohta Läks kuhu? Läks teatrisse. • seisundist või olukorrast vabanemist Vabanes mis seisundist? Vabanes valudest. • kellest/millest räägitakse Rääkis kellest? Rääkis näitlejatest. kellest?. millesse? • sarnasust kellegagi On kellesse? On välimuselt emasse. • seisundit või olukorda On mis olukorras? On valudes. millest? • tegevuse aega Kestab mis ajast? Kestab augustist alates. • ainet Tegi millest? Tegi kasepuust. 115 . • sihtaega Lükkusid mis aega? Lükkusid augustisse. milles? • tegevuse aega Toimub millal? Toimub jaanuaris. • seisundit või olukorda Haigestus millesse? Haigestus leetritesse. Seestütlev • tegevuse kohta Võttis kust? Võttis korvist. • suhtumist kellessegi/millessegi Suhtub kellesse? Suhtub loomadesse. kellesse?. Seesütlev • tegevuse kohta Toimub kus? Toimub Tallinnas. kelles?.

millelt? • isikut. olendit.116 Alaleütlev • tegevuse kohta Läksid kuhu? Läksid põllule. • põhjust Läheb mis põhjusel? Läheb omal soovil. küsitakse • tunnust On mille poolest? On kasvult. viisi Jäid missuguseks? Jäid rahule. kellel?. eset. viisi On kuidas? On rahul. Sai kellelt? Sai vennalt. • seisundit. olendit. Alalütlev • tegevuse kohta Tuleb kust? Tuleb põllult. kellelt?. • aega Läheneb mis ajale? Läheneb sügisele. millel? • isikut. millele? • isikut. olukorda. Alalütlev • tegevuse kohta On kus? Töötab põllul. olukorda. kellelt midagi saadakse. olendit. kellele tegevus on suunatud Ütles kellele? Ütles sõbrale. . kellel/millel midagi on On kellel? On lenduril. kellele?. • seisundit.

Ilmaütlev • eseme või olendi puudumist Jooksis kelleta? Jooksis koerata. 117 . milles viibitakse tegevuse viisi. • tegevuse aega Läbis mis ajaga? Läbis tunniga. kelleks?. otstarvet • tegevuse viisi. Kaasaütlev • eseme või olendiga üheskoos olemist Jooksis kellega? Jooksis koeraga. Olev • seisundis olemist Töötas kellena? Töötas müüjana. kelleta?. millega? • mingi tunnuse esinemist On missugune? On narmastega. otstarvet Kasutas kuidas? Kasutas lipsuna. Lamas mis seisundis? Lamas haigena. • tegutsemise viisi Töötas kuidas? Töötas kätega. kellega?. kelleni?. kellena?. milleta? • mingi tunnuse puudumist On missugune? On narmasteta. millena? • tegevuse aega Unistas millal? Unistas lapsena. • tegutsemise viisi Rääkis kuidas? Rääkis hääleta. milleni? • tegevuse ajalist piiri Kestab mis ajani? Kestab laupäevani. • olukorda. milleks? • tegevuse aega Teeb mis ajaks? Teeb esmaspäevaks. Saav • kelleks või milleks miski saab või muutub Muutusid missuguseks? Muutusid varemeteks. • otstarvet Ei kasutata milleks? Ei kasutata mängimiseks. Rajav • tegevuse ruumilist piiri Sõitis milleni? Sõitis raudteeni.

....... .. .. ..... .. . .. .. . . .. .. . . ... .. .. ..... .. . .. ... .. ... . . . . .. .. . .... . . . .. .... .. .. . ... . . ... . .. .. .. ..... ...... .. ... ....... ... . . .. . . .. .... ... .. . .... ...... .... ... .... ... ....... . .. ....... . . ... . .... ...... . . . ..... . .. ... . .. .... . ........ ... ... .. . ... ..... .. . .. ........ . .. .. . .... . . . ... . .. .. ... ... ... .. . . .. .. ..... . .... . .. .. .. .. . .. .. ....... .. .. ... .. . . . . .... .. ... ....... ... . .... . .. . ........ .. .. ... ... ... . .. ........... ... ... . . .... . . ...... ..... .... . ... . ... . ... .. .. . .... .. . . . ......... ........ . ................ ... .... .. ... ... .. . .. . . .... . .. .. ...... .. . .. . .... .. ... . . . . . ....... . ... .. . .. . . . .. ... . .. .... .. . . ..... .. ... .. . ... . .. . ..... . .... .. ... . . ... ....... .. .. ... .. ... .... . . ...... . .... .. .. ..... ................. .... .. .. .. . . . . . . .. ..... .... . . ....... .. ..... .. . .... .... .. ... . . .. .... .. ... ..... . ..... . ... ... ... . .. . . ..... .... ... .. . ... ... . . . ...... ... .. ... . . .. ... .. .... . .. ... .... . ... ... . ... . . . .. . . .. ... .... . ... . ... . . . . ....... ...... . . . .... .... ......... . .. ... .. .. . . ... . . . . . . ....... .. .. .. . ..... . .. .. . ... . . . ... . ... .. . .. ... ... ... .. . . ..... . . . . . . .... ........ . . .. .. .. ..... .. ... . . .. ....... ... ........ .... . ..... . .. .. .... . ....... .. .. ... .... ....... . .. ... .. ..... . .. ....... .............. . .. .... ... .... ...... . ..... . ..... .. ..... . .. . ... ...... .... . .... ... . . .. . ...... . .... . .... .. . .. . ... .. . .. ... ... . .. .... .. ... . .... ... . .. .... ... .... .. .. . ... . . . ... . .. .... . .. .. ..... ... ..... .. ..... . . ..... .. .. ... .. . .. . . . .. .. ... ... . ... .. .. .. .. .. .. . ....... ... .. ... ... . . . . . . . .. . ... .. ... ... .... . ....... . .... .. . . ... ... . . . .. .... .. . . . ..... . .... . ..... .. . . .... . .... ..... ........ . .. . . .. .. .. ... . . . .... . . .. .. .. . . ... ... . .... . .. .. . .. .......... ... .... .. .. ... . .. . .. .. ... .. .. ... .. . .. . .. .......... . .... .. . .. . . . . ... . ..... .. ... .. . . . .. .... .. . ... . .. . ........ .. .. . .... ... . . ... . .... . . . . . ...... . . . .. ... . . . . ......... . . .. .... . .. .. . .. .... .. ...... .. . .... ... ... ... .... .... . . ........... . ... . . .. ..... . .. .. ... . . .... . . ... .. . . . .. . .. ........... ..... . ... ....... ... . . ......... .. . . . .. . . ........... ... ... ..... .. ......... .... ... . .... ..... .... . ..... . . . . ... ......... . .. . .. ....... . . . . ... .. . ........ . .. . .. .. . . ... . . .. .... .. ...... . .. . ....... .. ... . . . ........ . ... ....... .......... . . .. .. .... .. .. ... ... . . . . ..... .. . . .. . .... .... . . .. . ... . ..... ... ...... .. . . . . . . ...... . .. .. .. .... ... ....... 118 .... .. ....... .... ... . ... . . .. .. ...... . ... ......... . .. . ... .. ..... .. . .. .... .

. .. ......... . . ... . . . . . . .... .... . ..... ... .. . . . .. ... ...... ................... . . ... . .... . . .. ...... . . ... . .. . ....... . ... . . ... . . ..... . .... ... . . . ...... .. .. ....... . .... ......... . .... . .. .. .. .. . ..... . .. . ... ..... . ..... ..... . ... ..... .... . ... . .. . .. .... . . . . .... . .... ... . .. .. ... ..... ... . . . . .. . ... ............ .. ..... ... . .... ..... ... ..... ... . .. ... . ...... . . .. .. .. ...... ... .. .. . .. . . . ... ... ... . . ... . ...... ... . ... . . .. . . . . ..... . .. . . ..... . . . ... .... .... .. . .. . . . ... . . . .... ... .... . . ... .. ... ... . ... . ... . ... ...... . . . . .. .. . . .. .... . .. . . .. ..... . . . .. .. .. .. .. .. .. .. . .. .... .. . .. . . . .... .. . . .. . ....... . .. . ... . . . . ... .. .. ... . ... .. .. . .. .. . ............ .. ... . ... .. . . . . .. . . ...... .. . .. .. . . . .. . . . . . . .. .. .. ... . .. .... ... . ..... ... .. . .. .... ............... .. .. . . . . .... ... . . .. . ...... . .. . ...... .... .. ... ........ . . . . ..... ....... ......... . ..... .... ... . ... .. .. . .... . . .. .. . .. . . . ....... ... .... . . .. . .... . .... . ... . ..... ... . ..... ... . .. . . ... .... .. . . .. . .. . . .... . .. . . . ... ... . ... .. .. ...... . .. ..... ...... .. . .... .. .... . . ....... ..... . . . . .. . . . .. . .. . . . . . ... .. .. .. . .. ..... .... .... .. .. .. .... ..... ... .... . . ... . .... ..... ... . .... . . .. ...... .. ... .... .. .. ... . ...... .. ... .... . .. ... .. . ... ........ .. ........... .... .... ..... .. .. .... .. . .. . . . .. ........ ... .. . ......... . . . . . . . . . . . .. .. . ..... ... . .. .. .... . ... ..... . . .. ....... .... .. . . ..... . .. . . .. . .... .. ... .. .. .. ... .. ... ....... .. .... .... ... .. .. . .... ....... . .... ... .... ..... .... . ..... .... ................ . .... . ........ ........ ...... . . .. .... ..... ... .. ... . .. . ... ... . . ..... ... ... . .... . . .. .. .. . ... . .... ...... . ....... . ... . .. .. ..... .. .... . . . .... .. ... . . .... .. . ...... . ... . .. ... . . . ... ....... . .. .. .... . ... . . .... .. . . . ... ...... ..... .. ... .... .. .. ... ....... . .. .. ..... . . .. .... .. . . .. . .. .. ... . . ..... . ..... . ... .. . . .. .. .... ..... .... . ..... .. ... . .. .. ... .. . .. . .. . .. . ... ... .... ..... ..... .. ..... . .. . ..... . . . .. .. .. . .. .. . .. .... . .. ....... ........ . .. .. .. ...... ... .. ... . . . . .. .... .... ... .... . . . .. .... .. .. . . .. ..... ..... ... .. .. ... .. .. . ... .. . .... ....... .. .. . .. .. . . .. .. . . . ..... ... . .. . . .. . . ... ... . . . . .. ... .... ..... . ... . .. .. ... . . . . 119 .. ...... .. .. . . ... ... .. ... .. ... . .... ... .. .. .. .... . ...... . ... .. ... .. .. . .... .. . . ... ... .... .. . .. .......... . ... .. .. .. . ........ . . . . . ... .. . ... ... .......... .. . .. .. . ..... . .. .... .... .... . ... .. .. . ... . ... .... .. . .. ........... . . .. . ...... . .. .... . ....... .. .... . . ... ...... . .. . . .. .. .... .... . ....

. ....... . ....... .. ... . ... . ........ . .. . ......... ... .. . ...... ....... . ... .. . ....... .. . ... . ...... ..... ... . ... .. ..... .... .. .. .. 120 ..... ........ . .. . . .. .. . . . . ........ . . .. ... . . .. . . . . ... . ...... . . .... .... .......... ... .... ... .. ... ... . . . . ... ... .. .. ... . .. .. ... . ... ... .. . .. . . .. . . . . . ....... .. .. ..... . .... .. . . .. ... . ... .. .. . .. . .. ... . ... . . .. . ......... .. ... . ... .. ... .. . .. . .... ..... . . . .... .. ........ . . . .. ... . .... ......... .. . ... ... ........ ...... . .... ... .... . ... . .. ... .. ........ ..... .. . . . .. . ..... . . ... . .... ..... .. .. ..... ... ... .. . .. . ... ... . . ... .... . ....... .. .. . ......... ..... ... ...... .. . . .... ........ . ... ... . ... .. .. ........ ... .... .... . . ...... . . .. . .... . . ... ..... ............ . . . ... . .. . . .. .. ... .. ... . . . . . . .. .......... . . . . .. ... .... . ... . ...... . .. . .. . . . .... ... . ......... .. ... . .. . .. .. . . .. ... . . ...... . .... . .. ......... . . . ... .. . ... . .. . . .. ...... . ... .. .. . . ....... . . .. .. .. . ..... ... .. . ... . .... . . .... ...... .. . . . ..... . . . ........ .. . . . .. ... . . ........ . .... .. .... ... . . . . ....... .... . . . .. ... . .. . .. .. .... ..... .... .... . .. .. ... ... . . . ..... . ... .. .. .. ... . .. . . ... .. . . .. ... .. .. . .. .. .. .. . .... ... ... . . .. . ... . ....... . .... .... ... .... ... ... . ... . . . . ..... .. ... .. . ... ..... .... .. .... .. .. .. ..... . . .... .. .. . . . . .. ... ... . . . .. .... .. . .. . . . . . . .. ... .... . ... . .. ... .......... . .. . ........ .... .... . . .... ..... . ........ ...... . . . ... ... . ... . .... ... ... ..... .. ... .. .. . . . ... ........... . .. .. . . . .. .. .. . .... ... . .... . .. . . .. ... .... ..... .. .. .. . ... . .. . ..... . . ... .. .. . ... . ..... ....... ..... ..... .. . . .. ... .... . . ...... . ... .... . . ... . . . ... ... .. .. .. .. ..... .. .. ... . .... .. .. .. .. . ..... . .... ... .. ... .... . .. .. . ..... .... .. . .... . .... .. .. .. .. . . . .. . . . . . .... . ...... ...... .. . .... . . .. . . . ....... ..... . ..... ....... ... ... . . . .. .. . . . ..... .. . ... .... . . .... . .... . ... ... . . ... .. . ..... . .. ...... .. .... .... . .... . . ....... ........ . . . .. .. . . .. .... ... .. . ... .... ... .. .... . . . .. ..... . . .. . .. .. ... ........ ....... .... ..... ... . . .. ....... .. ..... . ... . . . .... . . ....... ... .. ... . . ... . .... . .. .. . . .... .. . . .. ..... .. .. ....... .... .. ......... .. . ... ..... ...... ... .. .... . ... . . .. . . . . . .. ... .. ... . ... . . ... .. ..... ....... . .... . . . . ... ... .. .... .. ... .... .. .. .. .... ... . ... .. ... .. .. . . ... .. ... .. .. .... . ........ .. .. .... ... .. . ...... .. .. ............... ...... .... . ........ ..... . . . .. . . .... . ... . ....... .. . ....... ........ . . ... .. .. . .. .... .... .. . . .. . . ......... .. . .... ... . . ..... .... . ....... .. . . . ........