You are on page 1of 6




Ülesandeid ringjoontest
Tähtaeg: 27. jaanuar 2003

1. Kolm ühesugust ringjoont raadiusega 1 puutuvad üksteist väliselt. Nen-
de ümber konstrueeritakse suurem ringjoon, mis puutub kõiki antud ringjoo-
ni. Leia suurema ringjoone raadius.

Lahendus. Olgu O1 , O2 ja O3 väikse-
mate ringjoonte keskpunktid ning O
hõlmava ringjoone keskpunkt. Süm-
meetria tõttu on O1 O2 O3 võrdkülg-
ne kolmnurk küljepikkusega 2 ning
O on tema keskpunkt. Et võrdkülgse
kolmnurga keskpunkt jagab kolmnur-
ga √
kõrguse suhtes 2 : 1, siis OO1 =
2
3
· 3. Suurema ringjoone raadius on

2 3
järelikult 1+ 3
.
2. Tasandile joonestatakse ruut küljepikkusega 1 ning ringjoon, mis puu-
tub kahte ruudu külge ja läbib täpselt ühte ruudu tippu. Leia ringjoone
raadius.
Lahendus. Olgu O ringjoone keskpunkt ja
r raadius. Tõmmates lõigu punktist O ruu-
du tippu, mida ringjoon läbib, ning ristsir-
ged läbi puutepunktide, näeme, et punkti
O ja ruudu tippu ühendav lõik pikkusega
r on hüpotenuusiks täisnurksele kolmnurga-
le, mille kumbki kaatet on 1 − r . Järelikult
r 2 = (1 − r)2 + (1 − r)2 , millest
√ teisendades
2
r −4r +2 = 0 ehk r√= 2± 2. Kuna ilmselt
r < 2, siis r = 2 − 2.
3. Kolmnurga ABC siseringjoone keskpunkt on I . Sirged AI , BI ja CI
lõikavad kolmnurga ABC ümberringjoont vastavalt punktides D , E ja F .
Tõesta, et sirged AD ja EF on risti.
Lahendus. Olgu H sirgete AD ja EF lõikepunkt. Kolmnurgas HEI on
∠HEI = ∠F CB ning ∠HIE = 180◦ − ∠AIB = ∠IAB + ∠IBA. Järelikult
∠HEI + ∠HIE = 21 ∠ACB + 21 ∠CAB + 21 ∠ABC = 90◦ . Seega on HEI
täisnurkne kolmnurk, kusjuures ∠EHI on täisnurk. (Vt joon. lk 2.)
4. Olgu S1 ja S2 kaks ringjoont, mis lõikuvad punktides A ja B . Olgu
M1 ringjoone S1 keskpunkt ning M2 ringjoone S2 keskpunkt. Valime lõigul
AB punkti P nii, et AP 6= BP . Punktist P sirgele M1 P tõmmatud ristsirge

1

   lõikab ringjoont  S1  .

D . 5. punktist P sirgele M2 P tõmmatud S2 punktides E ja F . et punktid C . Seega on nelinurga diagonaalid lisaks ka ühepikkused. F on ristküliku tipud. Tõesta. Lahendus. vaadeldava nelinurga diagonaalid poolitavad teineteist. Ainuke selliste omadustega nelinurk on ristkülik. Võrdused P C · P D = P A · P B = P E · P F annavad P C 2 = P E 2 ehk P C = P E . 1. Kolmnurk M1 CD on võrdhaarne ja lõik M1 P on tema kõrgus. Niisiis. B ja C. et H on kolmnurga ABC kõrguste lõikepunkt.   punktides ristsirge aga lõikab ringjoont E. 2 . Järelikult C ja D . Analoogiliselt P E = P F . P C = P D . Tõesta. Kolm võrdse raadiusega ringjoont lõikuvad punktis H ja veelkord paa- rikaupa punktides A.

Tõesta. Võrdhaar- ja sed kolmnurgad AEF ja DBC on järelikult kongruentsed. Analoogiliselt F D = CA ja DE = AB . 2. AC ja CB kui diameetritele konstrueeritakse kolm ringjoont. Lahendus. Analoogiliselt saame. et sirge BH on risti küljega CA ning sirge CH küljega AB . Tõesta. 1. sest nende haarad on paralleelsed ja ühepikkused. siis EF = BC . 2. Tõesta. Lõigu AB sisepunktist C joonestatakse lõigule ristsirge l. et kolmnurga ABC ümberringjoone raadius võrdub ülejäänud kolme ringjoone raadiusega. Kuid kolmnurga DEF ümberringjoo- ne raadius võrdub antud ringjoonte raadiusega. et sirge EF puutub väiksemaid ringjooni parajasti punktides E ja F. on siis risti ka kolmnurga ABC küljega BC . Seega on ka sirged F E ja BC paralleelsed. 3 . siis on sirged AE BD paralleelsed ning samuti sirged AF ja CD. et nelinurk CF DE on ristkülik. Rombi AF HE diagonaal AH . Kuna kolmnurgad AEF ja DBC on kongruentsed. BDHF ja CEHD on rombid.   2. Sirged DA ja DB lõikavad kahte väiksemat ringjoont veel punktides E ja F . 6. 1. Suurim neist lõikab sirget l punktis D . Nelinurgad AF HE . Kuna iga rombi vastasküljed on paralleelsed. Lõikudele AB . Seega on kolmnurk DEF kongruentne kolmnurgaga ABC . sest nende küljed on ühepikkused. sest selle kolmnurga ümberringjoone keskpunkt on punkt H. mis on risti diagonaaliga F E .

     .

et sirge EF on punktis F risti teise ringjoone raadiusega. 1. 7. Lahendus. 4 . järelikult on ka neljas nurk sama suur. Kuna AB on ringjoone diameeter. lisaks ∠F EC = keskpunkt. Punktist C tõmmatakse väiksematele ringjoontele ühine puutuja. Olgu K lõigu AC ∠KEC = ∠KCE . Järelikult ∠KEF = ∠KCD = 90◦ . Sirged DA ja DB lõikavad ring- jooni S1 ja S2 veel vastavalt punktides E ja F . Samal põhjusel ∠AEC = 90◦ ja ∠CF B = 90◦ . Siis ∠DCE . mille üks lõikepunktidest välimise ringjoonega on D . Tõesta. Analoogiliselt näeme. Sirge EF on niisiis risti raadiusega KE . mis puutuvad suuremat ringjoont vastavalt punktides A ja B ning teineteist punktis C . siis ∠ADB = 90◦ . Ringjoone S sisse kujundatakse kaks ringjoont S1 ja S2 . 2. Nelinurgas CF DE on kolm nurka 90◦ . et sirge EF puutub väiksemaid ringjooni parajasti punktides E ja F .

O2 ja O vastavalt ringjoone S1 . kuna kolmnurk O1 EA on võrdhaarne. mis tähendab. et∠Y MZ = ∠ACB . Nüüd aga ∠CZK = 90◦ . K . siis ∠O1 EA = ∠O1 AE = ∠OAD . Analoogiliselt näeme. Seostest KY 2 = KX · KX ′ ja KZ 2 = KX · KX ′′ saame võrduse KY = KZ tõttu KX ′ = KX ′′ . ∠CY K = 90◦ ja ∠CMK = 90◦ (sest M on kõõlu keskpunkt). Lahendus.  siis asuvad punktid C . Peale selle. Olgu O1 . Lahendus. Punktist X tõmmatakse kahe-  le esimesele ringjoonele ühine puutuja. 8. Z asuvad ringjoonel diameetriga CK . et punktid C . Tõesta. Olgu K suuremale ringjoonele punktidest Y ja Z tõmmatud puutujate lõikepunkt. Järelikult ∠O1 EF = 90 ◦ . S2 ja S keskpunkt. 5 . et CMY Z on kõõlnelinurk. siis peavad X ′ ja X ′′ asuma teine teisel pool punkti X . A ja Y ühel sirgel. Y . Kui sirge KX lõikab esimest väiksemat ringjoont punktis X ′ ja teist punktis X ′′ . B ja Z  ühel sirgel. Mõlemad ringjooned puutuvad sisemiselt kolmandat ringjoont  keskpunktiga C vastavalt punktides Y ja Z. 2 sest viimane summa on pool võrdhaarse kolmnurga OAD nurkade summast. Kaks ringjoont keskpunktidega A ja B puutuvad teineteist väliselt punktis X. Samuti asuvad punktid C . VõrdustestDE · DA = DC 2 = DF · DB saame DE/DF = DB/DA ehk kolmnurgad DEF ja DBA on sarnased. Järelikult langevad punktid X ′ ja X ′′ punktiga X kokku ja K asub sirgel MX . et ka ∠O2 F E = 90◦ . mis moodustab kolmanda ringjoone  kõõlu keskpunktiga M. Peame niisiis näitama. Nüüd 1 ∠DEF + ∠O1 EA = ∠DOA + ∠OAD = 90◦ . Kuna ringjooned keskpunktidega A ja C puutuvad punktis Y . Seetõttu ∠DEF = ∠DBA = 1 2 ∠DOA. M .

Korrutades need kolm võrdust. mis puutub kõiki ruudu kül- gi. 6 . Tasandile joonestati kumer hulknurk K. et AB · CD · EF = BC · DE · F A. Analoogiliselt saame kolmnurkade OCD ja OAF sarnasusest CD/AF = OC/OA  ning kolmnurkade OEF ja OCB sarnasu- sest EF/CB = OE/OC . BE ja CF ABCDEF . Siis pöörati tasandit 90◦ mingi punkti ümber. Tõestada. siis kuuluvad punktid A. Pööre viib punkti A teatavaks punktiks B . mis pöördekeskpunkt ning asub punktist O kõige kaugemal. Kuna pöördel saadud hulknurk langeb esialgsega kokku. D kõik hulknurka K . seetõttu AB/ED = OA/OE . sest A on hulknurga tipp. Olgu O kuusnurga diagonaali- de lõikepunkt. on tulemuseks AB CD EF · · = 1. Et hulknurk on kumer. mis asub punktist O kõige kaugemal.   9. punkti B punktiks C . Tõesta. et leidub kaks ringjoont. Ringjoone sisse on konstrueeritud kumer kuusnurk diagonaalid AD . 10. lõikuvad ühes punktis. Kolmnurgad OAB ja OED mille on sarnased. misjärel osutus. ED AF CB millest järeldubki otsitav seos. ringjoon raadiusega OA ümbritseb hulknurka. mille raadiused suhtuvad nagu 1: 2 ja millest üks asub kujundi K sees ning teine ümbritseb kujundit K (ringjoontel võib olla ühiseid punkte hulknurga rajaga). C . siis kuulub terve ruut ABCD hulknurka K ja järelikult ka ringjoon. Olgu O A hulknurga tippudest see. et hulknurga K kujutis langes ühte algse hulknurgaga √ K . Teiselt poolt. Lahendus. Lahendus. B . punkti C punktiks D ja punkti D punktiks A.