Kordamine ainekursuse „Diskreetse matemaatika elemendid” eksamiks

Vt. Lisaks: Normaalkujude minimeerimine, hulga karakteristlik funktsioon, hulga graafik, võimsuste hierarhia, Kontiinumi hüpotees.

1. Lausearvutuse põhimõisted

1. Välistaud kolmanda seadus. Iga lause on kas tõene või väär. 2. Mittevasturääkivuse seadus. Üksi lause ei saa korraga olla nii tõene kui ka väär. Vaadeldavate lausete hulka kuuluvad laused, mis väidavad midagi ning mille tõeväärtus on üheselt määratav. Välistatud kolmanda seaduse tõttu jäetakse vaatluse alt välja kõik küsilaused ja enamik hüüdlauseid, samuti kõik käsud jt mõttetud sõnaühendid. Lausearvutuses jagatakse keerulisemad laused komponentlauseteks (lihtlauseteks) ja neid ühendavateks grammatilisteks seoseteks. Komponentlaused ja nende vahelised seosed pannakse kirja lausemuutujate ning lausearvutuse tehete abil. Definitsioon 1. Lausearvutuse valemid on parajasti need, mida saab koostada alltoodud reeglite abil:      ¬ & ˅ → ↔ Eitus. Väljendab mittekehtimist. (¬A) Konjunktsioon. Seos „ja”. (A&B) Disjunktsioon. Seos „või”. (A˅B) Implikatsioon. Tingimuslik konstruktsioon „kui ..., siis ...”. (A→B) Ekvivalents. Seos „parajasti siis, kui ...” e „siis ja ainult siis, kui ...”. (A↔B)

3. Tehteid võib teostada ükskõik milliste lausetega. 4. Tehete tulemuseks saadud lause tõeväärtus sõltub ainult komponentlausete tõeväärtustest. Lause sisu pole oluline. Lausemuutujate (A,B,C jne) ning lausearvutuse tehete abil kirja pandud lauseid nimetatakse lausearvutuse valemiteks. Lausearvutuse valemite koostamiseks arvestame järgmiste reeglitega:    Iga lausemuutuja on lausearvutuse valem. Kui A on lausearvutuse valem, siis ka ¬A on lausearvutuse valem. Kui A ja B on lausearvutuse valemid, siis ka (A&B), (A˅B), (A→B) ja (A↔B) on lausearvutuse valemid.

Asjaolu. kui ta on igal väärtustusel tõene. Asjaolu. C = 1. 3. et mõni valem on samaselt tõene / väär. kusjuures n muutujaga valemil on 2𝑛 väärtustust. siis A = 0. Kui A = B ↔ C. Tehete toimet saab üksikasjalikult uurida tõeväärtustabeli abil. Kui A = B ˅ C. Vasakassotsiatiivsus: kui mitme liikme konjuktsioonis või disjunktsioonis sooritatakse tehteid vasakult paremale. kui ta on igal väärtustusel väär. kui B = 1 või C = 1. ˅. saab kontrollida tõeväärtustabeli abil. 2. Lausemuutujate hulgale korraga omistatud tõeväärtuste komplekti nimetatakse väärtustuseks. . Samaselt e loogiliselt vääraks. kui B = 1 ja C = 1 või B = 0 ja C = 0. kui B = 0 või C = 1. osavalemiteks. Iga lausemuutuja võib olla kas tõene või väär. Kui A = ¬B. siis A = 1 parajasti siis. Definitsioon 3. B. Lausearvutuse valemit A nimetatakse   Samaselt e loogiliselt tõeseks. mis ei saa mitte ühelgi tingimusel olla tõesed. 4. Lausearvutuse valemi A tõeväärtus etteantud väärtustusel leitakse järgmiste reeglite abil: 1. Muutujakomplekti A. nt kahendarvu kahanemise järjekorras) ning tehete tulemused paremale. siis A = 1 parajasti siis. Näiteks on valem A & ¬A samaselt väär (Valemeid. kus kõikvõimalikud väärtustused märgitakse vasakule (tavaliselt kindlas järjekorras. et muutuja A on tõene märgitakse A = 1 ja kui A on väär. B = 1. kui B = 1 ja C = 1. →. siis A = 1 parajasti siis. siis ei sisalda ta informatsiooni. nimetatakse vasturääkivateks.    Tehete prioriteet kõrgemast madalamani on ¬. (Selliseid valemeid saab rakendada normaalkujude leidmisel lisamaks puudu olevaid liikmeid). Valemi välimised sulud võib ära jätta. kui B = 0. Definitsioon 2. ↔. siis võib tehete järjekorda täpsustavatest sulgudest loobuda.) ning valem A ˅ ¬A samaselt tõene. &. Kui A = B → C. Kui A = B & C. siis A = 1 parajasti siis. C üks võimalikke väärtustusi on A = 0.Kõiki valemi konstrueerimisel kasutatud valemeid nimetatakse konstrueerimise viimasel sammul kasutatud tehet valemi peatehteks. Nt. Samaselt väärad valemid esitavad väiteid. siis A = 1 parajasti siis. Et samaselt tõene valem on igas olukorras tõene. 5. mille konjunktsioon on alati väär.

et valem ¬B & ¬(¬C → ¬B ˅ A) on samaselt väär. kui ta on vähemalt ühel väärtustusel tõene.. väär. Definitsioonist järeldub. Tõesuspuu Näide: Näidata. et valem on mingil väärtustusel tõene. siis valem ¬A on vähemalt ühel väärtustusel. et iga samaselt tõene valem on kehtestatav. kui tema esimene liige on tõene ja teine väär. et valemitest 𝐴1 . Öeldakse. Tõestus. Definitsioon 5. sest ta sisaldab vastuolulisi tingimusi ¬B = 1 ja ¬B = 0. 𝐴2 . … 𝐴𝑛 ⊢ 𝐵. Lausearvutuse valemit A nimetatakse kehtestatavaks. siis ka ¬A on igal väärtustusel väär. Valem A on samaselt tõene parjasti siis. on ka B tõene.. Valemite A ja ¬A tõeväärtused on vastupidised. 𝐴𝑛 on tõesed. kui igal neis valemeis esinevate muutujate väärtustusel. Kui A on kehtestatav. Valem A on kehtestatav parajasti siis. kus A on tõene. et valem on mingil väärtustusel tõene. B & ¬(¬C → ¬B ˅ A) = 1 (1)* │ ¬B = 1 │ ¬(¬C → ¬B ˅ A) = 1 (2)* │ ¬C → ¬B ˅ A = 0 (3)* (Implikatsioon on väär parajasti siis.. Eeldame vastuoluliselt.. ei ole võimalik. kui tema eitus ¬A ei ole samaselt tõene. 𝐴2 .Definitsioon 4. 𝐴𝑛 järeldub valem B . .) │ ¬C = 1 │ ¬B ˅ A = 0 (4)* │ ¬B = 0 │ A=0 × Tõesuspuu ainus haru on vastuoluline. millel 𝐴1 . kui tema eitus ¬A on samaselt väär. 𝐴2 . Seega valem ¬A ei saa olla samaselt tõene. Teoreem 2. Teoreem 1. Tähistame 𝐴1 . Tõestus. seega kui A on igal väärtustusel tõene. seega vastupidiselt eeldusele.

Analoogiliselt on samaväärsed ka samaselt e loogiliselt väärad valemid. Valemid A ja B on samaväärsed parajasti siis. Definitsioon 6.1 Lausearvutuse põhisamaväärsused 1. siis on valemite A ja B tõeväärtused igal suvalisel väärtustusel samad e vastavalt definitsioonile on valemid samaväärsed. kuid teine võrdus ei saa enam kehtida. Et ekvivalents on tõene siis. Kui A ≡ B. Tõestus. Esimesest võrdusest B = 1. Teoreem 4. Distributiivsuse seadused: (A ˅ B) ˅ C ≡ A ˅ (B ˅ C) A˅B≡B˅A A˅A≡A . kui A = 0 ja B = 0 või A = 1 ja B = 1. seega on ta ka samaselt tõene. Assotsiatiivsuse seadused: (A & B) & C ≡ A & (B & C) 4. siis suvalisel valemites A ja B esinevate lausemuutujate väärtustusel on need valemid kas mõlemad tõesed või väärad. 1. Näide: Kõik samaselt tõesed valemid on üksteisega samaväärsed. et mingil väärtustusel on eeldused tõesed ja väide väär. Eeldame. et valemitest A → B ja B → C järeldub valem A → C. Oletame. et valem A ↔ B on samaselt tõene. Teoreem 3. Sõltumata valemite A ja B väärtustusest on valem A ↔ B alati tõene. kui valem A ↔ B on samaselt tõene. kui valemist A järeldub B ning vastupidi. et valemid A ja B on samaväärsed. Valemid A ja B on samaväärsed parajasti siis. siis A = 1 ja C = 0. sest sellised valemid on igal väärtustusel tõesed. Seepärast kehtivad seosed 𝐴 ⊢ 𝐵 ja 𝐵 ⊢ 𝐴. Valemeid A ja B nimetatakse samaväärseteks. Eeldame ümberpöördult. Kommutatiivsuse seadused: A&B≡B&A 3.Näide: Tõestada. seda asjaolu märgitakse 𝐴 ≡ 𝐵. Tõestus. Idempotentsuse seadused: A&A≡A 2. Seega oleme jõudnud vastuoluni ning väide kehtib. kui nende tõeväärtused on võrdsed igas neis valemeis esinevate muutujate väärtustusel.

Implikatsiooni avaldis konjunktsiooni ja disjunktsiooni kaudu: A → B ≡ ¬(A & ¬B) A → B ≡ ¬A ˅ B 10. kas ta on puhas lausemuutuja või koos eitusega. Lausearvutuse valemi A täielikuks disjunktiivseks normaalkujuks (TDNK) nimetatakse valemiga A samaväärset valemit. Liikmete elimineerimise reeglid. Literaali loetakse positiivseks või negatiivseks vastavalt sellele. Normaalkujusse kuuluvaid elem. De Morgani seadused: ¬(A & B) = ¬A ˅ ¬B 7. . Neelamisseadused: A & (A ˅ B) ≡ A 6. Kahekordse eituse seadus: ¬¬A≡A A ˅ (B & C) ≡ (A ˅ B) & (A ˅ C) A˅A&B≡A ¬(A ˅ B) ≡ ¬A & ¬B 8. Ekvivalentis avaldis teiste tehete kaudu: A ↔ B ≡ A & B ˅ ¬A & ¬B A ↔ B ≡ (A → B) & (B → A) A ˅ B ≡ ¬A → B 1.A & (B ˅ C) ≡ A & B ˅ A & C 5. Definitsioon 7.konjunktsiooni nimetatakse ka selle normaalkuju liikmeteks. Ühest lausemuutujate komplektist kõigi lausemuutujate abil moodustatud literaalide konjunktsiooni nimetatakse täielikuks elementaarkonjunktsiooniks. Konjunktsiooni ja disjunktsiooni avaldis implikatsiooni kaudu: A & B ≡ ¬(A → ¬B) 11.2 Normaalkujud Lausemuutujata või selle eitust nimetame literaaliks. kus T on suvaline samaselt tõene valem ja V suvaline samaselt väär valem: A&T≡A A˅T≡T A&V≡V A˅V≡A 9. mis kujutab endast erinevate täielike elemntaarkonjunktsioonide disjunktsiooni.

Kasutades liikmete elimineerimise reegleid eemaldame samaselt väärad või samaselt tõesed liimed. Teoreem 5. siis valem ¬A on samaselt väär. Kasutades idempotentsuse seadusi eemaldame korduvad liikmed. Lausearvutuse valemi A täielikuks konjunktiivseks normaalkujuks (TKNK) nimetatakse valemiga A samaväärset valemit. ning viies paremal pool eitused De Morgani seaduste abil sissepoole teiseneb valem järgmisele kujule: 𝐴 ≡ ¬𝐿11 ˅ ¬𝐿12 ˅ … ˅ ¬𝐿1𝑛 & ¬𝐿21 ˅ ¬𝐿22 ˅ … ˅ ¬𝐿2𝑛 & … & ( ¬𝐿𝑚1 ˅ ¬𝐿𝑚2 ˅ … ˅ ¬𝐿𝑚𝑛 ).). . Kasutades distributiivsuse seadusi viime konjunktsioonid disjunktsioonides sügavamale või vastupidi. Kui valem A on samaselt tõene. 3. 2. Samaselt väär valem ei ole ühelgi väärtustusel tõene. Lisame normaalkujus esinevatele liikmetele puudu olevad muutujad. 5. mis esitatuna literaalidena avaldub kujul ¬𝐴 ≡ 𝐿11 & 𝐿12 & … & 𝐿1𝑛 ˅ 𝐿21 & 𝐿22 & … & 𝐿2𝑛 ˅ … ˅ 𝐿𝑚1 & 𝐿𝑚2 & … & 𝐿𝑚𝑛 .1 Valemi normaalkujule teisendamine 1. Jättes eeltoodud valemis ära kahekordsed eitused.2. 3. siis leidub tal täielik disjunktiivne normaalkuju. et valem A ei ole samaselt tõene. mis kujutab endast erinevate täielike elementaardisjunktsioonide konjunktsiooni. 4. Kui valem A ei ole samaselt tõene. Tõestus. siis leidub tal täielik konjunktiivne normaalkuju.Definitsioon 8. Kui valem ei ole samaselt väär. Järeldus 1. Vt Def. Vt Lausearvutuse põhisamaväärsused. Kaotame implikatsioonid ja ekvivalentsid. ongi tulemuseks valemi TKNK. Leides mõlemast poolest eituse. Tõestus. 1. Seega leidub valemil ¬A täielik disjunktiivne normaalkuju (Teoreem 5. Eeldusel. siis ka valem ¬A ei ole samaselt väär.

𝑚 ∈ ℤ. −1.2}}. Ratsionaalarvude hulk ℚ = {𝑞 │ 𝑞 = 3.2. Kõigi hulga A alamhulki tähistatakse P(A). Tavaliselt tähistatakse hulki suurte ladina tähtedega A. Kui hulgas on naturaalarvuga võrdne arv elemente.2. Asjaolu. 2.6 } 4. b. Hulka A nimetatakse hulga B pärisosahulgaks.{1. Hulka B nimetatakse hulga A ülemhulgaks. Kahte hulka loetakse võrdseteks. 𝑛 ∈ ℕ} Definitsioon 2. Hulka A nimetatakse hulga B osa. 3. kui a ei ole hulga A element kirjutatakse 𝑎 ∉ 𝐴. kui kõik hulga A elemendid on hulga B elementideks ning 𝐴 ≠ 𝐵.o hulga elemendid on üksteisest erinevad. kui kõik hulga A elemendid on hulga B elementideks. Tähistatakse 𝐴 ⊂ 𝐵 või 𝐵 ⊃ 𝐴. Hulgad Definitsioon 1.1. c jne. kas ta kuulub vaadeldavasse hulka või mitte.2} alamhukadeks P(A) = {{1}.e alamhulgaks. C jne ning hulga elemente väikeste ladina tähtedega a.2. Hulk on selline objektide kogu.{2}. Tähistatakse 𝐴 ⊆ 𝐵 või 𝐵 ⊇ 𝐴. Näiteid. Hulka. Ükski hulk ei saa olla iseenda elemendiks. 𝐴 = {1. Igal hulgal on 2𝑛 alamhulka. Cantor) ning mis rahuldab järgmisi tingimusi:    Kõik hulka kuuluvad objektid s.0. −2. … }. 1. et a on hulga A element tähistatakse 𝑎 ∈ 𝐴. mis ei ole lõplik ega tühi nimetatakse lõpmatuks. Definitsioon 3. B. Iga objekti puhul peab olema üheselt määratav. millest saab mõelda kui tervikust (G.8 = {𝑥 │ 1 ≤ 𝑥 < 8} 𝑚 𝑛 . siis nimetatakse seda hulka lõplikus. Täisarvude hulk ℤ = {… .{ Ø }. Arvude intervall e lõik vahemikus 1. . kui nad koosnevad ühtedest ja samadest elementidest. Näiteks hulga on A = {1.

Teiseltpoolt. Sellega on näidatud. A ∩ B ⊆ A ja A ∩ B ⊆ B. Neelduvus A ∪ (A ∩ B) = A A∩A=A A∩B=B∩A (A ∩ B) ∩ C = A ∩ (B ∩ C) A ∩ (B ∪ C) = (A ∩ B) ∪ (A ∩ C) A ∩ (A ∪ B) = A Omaduste tõestamisel näitame mingi suvalise elemendi x kuulumist vasakusse poolde ning näitame. Definitsioon 5. Tõestame distributiivsuse esimese seaduse. Sellga on näidatud. Distributiivsus A ∪ (B ∩ C) = (A ∪ B) ∩ (A ∪ C) 5. olgu 𝑥 ∈ 𝐴 ∩ 𝐶 ∪ (𝐵 ∩ 𝐶). Näide. Kommutatiivsus: A∪B=B∪A 3. et kaks hulka on võrdsed. seega 𝑥 ∈ 𝐴 ∩ 𝐶 ∪ (𝐴 ∩ 𝐵). mis koosneb nii hulga A kui ka hulga B elementidest: A ∪ B = { x : x ∈ A või x ∈ B } Kõikide hulkade A ja B korral. Antisümmeetrilisus: kui A ⊆ B ja B ⊆ A. Assotsiatiivsus (A ∪ B) ∪ C = A ∪ (B ∪ C) 4.1 Hulga ühisosa ja ühendi omadused 1. Kahe hulga A ja B ühendiks nimetatakse hulka A ∪ B. Siis 𝑥 ∈ 𝐴 ∩ 𝐶 ˅ 𝑥 ∈ 𝐵 ∩ 𝐶 . mistõttu 𝑥 ∈ 𝐶 & (𝑥 ∈ 𝐴 ˅ 𝑥 ∈ 𝐵). siis A = B 3. A ⊆ A ∪ B ja B ⊆ A ∪ B. siis A ⊆ C Antisümmeetrilisuse omadust kasutatakse sageli siis. mis koosneb hulkade A ja B ühistest elementidest: A ∩ B = { x : x ∈ A ja x ∈ B } Kõikide hulkade A ja B korral. 2. Kui 𝑥 ∈ 𝐶 ja 𝑥 ∈ 𝐴 ˅ 𝑥 ∈ 𝐵. Transitiivsus: kui A ⊆ B ja B ⊆ C. 1. kui on vaja tõestada. Olgu 𝑥 ∈ 𝐴 ∪ 𝐵 ∩ 𝐶. et kui x sisaldub vasakus pooles. 2. et 𝐴 ∪ 𝐵 ∩ 𝐶 ⊂ 𝐴 ∩ 𝐶 ∪ (𝐵 ∩ 𝐶). et ka 𝐴 ∪ 𝐵 ∩ 𝐶 ⊃ 𝐴 ∩ 𝐶 ∪ (𝐵 ∩ 𝐶). Siis 𝑥 ∈ 𝐴 ∪ 𝐵 & 𝑥 ∈ 𝐶.Hulkade sisalduvusseosel ⊆ on järgmised põhiomadused. Kahe hulga A ja B ühisosaks ehk lõikeks nimetatakse hulka A ∩ B. Sama ümberpöördult. siis 𝑥 ∈ 𝐴 ∩ 𝐶 ˅ 𝑥 ∈ (𝐵 ∩ 𝐶). 1. . Definitsioon 4. sisaldub ta ka paremas pooles. seega 𝑥 ∈ (𝐴 ∪ 𝐵) ∩ 𝐶. Idempotentsus: A∪A=A 2. Refleksiivsus: iga hulga A korral A ⊆ A 2.

Nt võib universaalse hulga rollis olla kõigi reaalarvude hulk. Olgu fikseeritud teatav universaalhulk X. mis koosneb kõigist niisugustest elementidest.2 Hulga täiend Tihti on käsitluses fikseeritud teatav hulk X ja kõik vaadeldavad hulgad on selle hulga alamhulgad. Universaalse hulga ja tühja hulga reeglid ∅’ = X X’ = ∅ A ∪ A’ = X A ∩ A’ = ∅ (A ∩ B)’ = A’ ∪ B’ 2. mis ei kuulu hulka A: 𝐴′ = { 𝑥: 𝑥 ∉ 𝐴 } 2. Kahe hulga A ja B vaheks nimetatakse hulka A \ B. aga ei kuulu hulka B: A \ B = { x : x ∈ A ja x ∉ B } Definitsioon 8. Kahe hulga A ja B sümmeetriliseks vaheks nimetatakse hulka A ∆ B. Hulga A täiendiks nimetatakse kõigi nende hulga X elementide hulka A’. mis kuuluvad hulka A.1 Täiendi omadused 1. tasandi kõigi punktide hulk jne.2. Sellisel juhul nimetatakse hulka X universaalseks. aga mitte mõlemasse korraga: A ∆ B = { x : ( x ∊ A ja x ∉ B ) või ( x ∉ A ja x ∊ B ) } = { x : x ∊ A \ B või x ∊ B \ A } .3 Muud hulgateoreetilised tehted Definitsioon 7. mis kuuluvad hulka A või hulka B. Kahekordse täiendi seadus A’’ = A 3.2. Definitsioon 6. mis koosneb kõigist niisugustest elementidest. De Morgani seadused (A ∪ B)’ = A’∩ B’ 2.

4. Definitsioon 10.4 Hulkade otsekorrutis Definitsioon 9. a).y). kusjuures otsekorrutis n = 2 korral nimetatakse otseruuduks. . Seos teiste tehetega A ∆ B = (A ∪ B) \ (A ∩ B) 2. Kui A = {1. ℝ2 = ℝ × ℝ esitab tasandi kõigi punktide hulka. a). 3} ja B = {a.1 Sümmeetrilise vahe omadusi 1. Otsekorrutist A × . Assotsiatiivsus (A ∆ B) ∆ C = A ∆ (B ∆ C) 3. b)}. kus hulk A esineb n korda. nimetatakse hulga A n-daks otseastmeks ja tähistatakse An. b). Distributiivsus: A × (B ∪ C) = (A × B) ∪ (A × C) A × (B ∩ C) = (A × B) ∩ (A × C) A × (B \ C) = (A × B) \ (A × C) ∅×A=∅ . . 2. Näide. (3. Distributiivsus ühisosaga A ∩ (B ∆ C) = (A ∩ B) ∆ (A ∩ C) 4.3. Järjestatud n-elemendilisi komplekte nimetatakse korteežideks või vektoriteks. kus x ∊ A ja y ∊ B: A × B = { (x. (1. (3. Kommutatiivsus A∆B=B ∆A 2. Kahe hulga A ja B otsekorrutiseks nimetatakse hulka A × B. b). (2.y) : x ∊ A ja y ∊ B } Paarides on elementide järjekord oluline. a). Näide. siis A × B = {(1. 2. mis koosneb kõigist järjestatud paaridest (x.1 Otsekorrutise omadusi 1. b}.2. × A. (2. Otsekorrutis tühja hulgaga: A×∅=∅ 2.

bijektiivsed).    Funktsioon sin: ℝ → ℝ ei ole injektiivne ega ka sürjektiivne Funktsioon sin: ℝ → [−1. Definitsioon 12. 1]. kui mitte injektiivne. Bijektiivseks ehk üksüheseks vastavuseks. Kujutis: sin ℝ = [−1. siis gf on injektiivne (sürjektiivne. kui iga elemendi y ∈ B korral leidub element x ∈ A. Tähistatakse f : A → B. Kompositsioon on assotsiatiivne: h(gf ) = (hg)f . Seost F . Olgu antud funktsioon 𝑓: 𝐴 ⟶ 𝐵. . 1] on bijektiivne. siis kirjutatakse y = f (x) või y = fx või f : x → y. Kui funktsioon F seab elemendile x ∈ A vastavusse elemendi y ∈ B. mille korral f (x) = y. 𝜋 𝜋 Funktsioon sin: − 2 .2. igal elemendil hulgast B leidub vähemalt üks originaal. elementi x nimetatakse elemendi y originaaliks. kui funktsioon on korraga injektiivne ja sürjektiivne. bijektiivne). St 𝑓 −1 (y) = x ⇔y = f (x). millega igale hulga A elemendile seatakse vastavusse hulga B element. nimetatakse funktsiooniks hulgast A hulka B. Elementi y = f (x) nimetatakse elemendi x kujutiseks. mis defineeritakse tingimusega iga x ∈ A korral (gf )(x) = g(f (x)). ühelgi elemendil hulgast B ei ole üle ühe originaali. Hulga A kõigi elementide kujutiste hulka nimetatakse funktsiooni väärtuste piirkonnaks. et f (x) = y. Originaal: 𝑠𝑖𝑛−1 0 Funktsiooni f : A → B nimetatakse:    Injektiivseks ehk üksüheseks. Hulga 𝑈 ⊆ 𝐴 kujutiseks nimetatakse hulka 𝑓 𝑈 = { 𝑦 ∈ 𝐵: ∃ 𝑥 ∈ 𝑈 𝑛𝑖𝑖. Definitsioon 13. Näide. igal elemendil hulgast B leidub täpselt üks originaal. Kui f ja g on injektiivsed (sürjektiivsed. 𝑒𝑡 𝑦 = 𝑓(𝑥) }. Funktsioonide f : A → B ja g : B → C kompositsiooniks ehk liitfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni gf : A → C.5 Funktsioonid jam. Hulga 𝑉 ⊆ 𝐵 originaaliks nimetatakse hulka 𝑓 −1 𝑉 = { 𝑥 ∈ 𝐴 ∶ 𝑓 𝑥 ∈ 𝑉}. Definitsioonis esinevat hulka A nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks. 2 → [−1. = {𝑘𝜋 ∶ 𝑘 ∈ ℤ} Näited. Sürjektiivseks ehk pealekujutuseks. Bijektiivse funktsiooni f : A → B pöördfunktsioon on funktsioon 𝑓 −1 : B → A seab igale elemendile y ∈ B vastavusse selle elemendi x ∈ A. Definitsioon 11. 1] on sürjektiivne. Funktsiooni väärtuste piirkond kuulub hulka B. kui erinevate elementide x1 ∈ A ja x2 ∈ A korral on alati ka 𝑓(𝑥1 ) ja 𝑓 𝑥2 erinevad.

siis b ∉ f (b) ehk b ∉ B. siis ka funktsioonil gf : A → C leidub pöördfunktsioon ja (𝑔𝑓)−1 = 𝑓 −1 𝑔−1 . Tähis: A ~ B. mis on sama võimsusega nagu naturaalarvude hulk. siis leidub 𝑓 −1 ja f 𝑓 −1 = g. et b ∈ B.6 Hulga võimsus Definitsioon 14. 𝑎2 … . siis A ~ C Definitsioon 15. et b ∉ B. nimetatakse loenduvaks hulgaks. aga A ja B ei ole ekvivalentsed. Kui eeldada. Kui funktsioonidel f : A → B ja g : B → C leiduvad pöördfunktsioonid. mis on esitatavad erinevate liikmetega lõpmatu jadana 𝑎1 . et hulga A võimsus ei ületa hulga B võimsust. öeldakse ka. siis B ~ A transitiivsus: kui A ~ B ja B ~ C. Loenduvate hulkade omadused:      Loenduva hulga ja lõpliku hulga ühend on loenduv. kui A võimsus ei ületa B võimsust. Definitsioon 17. Järelikult on loenduvad parajasti need hulgad. Teoreem 1. Olgu b selline element. kui leidub injektsioon f : A → B. Kui funktsioonil f : A → B leidub pöördfunktsioon 𝑓 −1 . Tõestus: Kui leiduks bijektsioon f : A → P(A). Omadused:    refleksiivsus: A ~ A sümmeetrilisus: kui A ~ B. et hulgad A ja B on sama võimsusega. siis b ∈ f (b) ehk b ∈ B.Pöördfunktsiooni omadusi:    Kui funktsioonide f : A → B ja g : B → A puhul gf = I ja fg = I . Ütleme. Kui eeldada. . siis ka funktsioonil 𝑓 −1 leidub pöördfunktsioon ja (𝑓 −1 )−1 = f . Ütleme. siis defineerime hulga B = { x : x ∉ f (x) }. Hulga P(A) võimsus on suurem kui hulga A võimsus. Definitsioon 16. Hulka. Kahe loenduva hulga ühend on loenduv. et hulgad A ja B on ekvivalentsed. Ütleme. et f (b) = B. kui leidub bijektsioon f : A → B. Loenduva hulga iga lõpmatu osahulk on samuti loenduv. Iga lõpmatu hulk sisaldab loenduvat osahulka. Lõpliku hulga loenduvate hulkade ühend on loenduv. Loenduva hulga loenduvate hulkade ühend on loenduv. Loenduva hulga paarikaupa erinevate lõplike hulkade ühend on loenduv. 2. et hulga A võimsus on väiksem hulga B võimsusest.

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful