kogukonnad

Nr 1 (9), kevad 2011 Eesti Ökokogukondade Ühenduse veebiajakiri

2011 suvekalender
Aprillis loodusehituse õpitoad, dokumentaalfilm permakultuurist Mais Teeme Ära talgupäev, integratiivse meditsiini konverents Juunis Damanhuri reis Juulis bioarhitektuuri koolitus, Portugalis GENi üldkogu Augustis ökokogukondade kokkutulek, Soomes permakultuuri kursus ja Sieben Lindenis EDE kursus

9

Ökokülad maailmas:

Damanhuris ennast leides Ökoelu keset Vaikset Ookeani Jamaikal unistust ellu viimas Õunapuuküla Kreetal

eessõna

Tere, armsad kogukonnahuvilised!
Kevad on käes ja lilled pistavad lõpuks ometi päid mulla seest välja. Nüüd on viimane aeg leida omale aialapp või tühjalt seisvale lapile mahekasvataja. Aeg on ka tulla jälle kokku ja teha ära tegemist vajavad asjad, milleks pakub võimaluse üle-Eestiline talgupäev 7. mail. Samuti on kevad aeg oma asjade seas suurpuhastuse tegemiseks ja vaatamiseks, kas ehk midagi võiks leida omale uue rõõmsa kasutaja, näiteks Kylauudis.ee uue asjade vahetamise keskkonna abil. Ja uute tegemiste jaoks partnerite otsimiseks nagu MTÜ Laukamari. Kõik, kes te unistate ökoküla rajamisest või omale sobiva leidmisest, saate selles numbris lugeda neljast ökokülast erinevates maailma paikades. Leides inspiratsiooni teiste tegemistest, ei ole kaugel ka ise tegutsemine :) Kadri Allikmäe kirjutab oma eneseleidmise rännakust PõhjaItaaliasse Damanhuri ökokogukonda. Crystal Ra kirjutab oma seiklustest Havail ja sealse ökoelu põhjal õpitust. Maarja Rand kirjutab sellest, kuidas ühe naise unistusest Jamaikale koju naasta ja talu rajada on välja kasvamas terve ökoküla. Ingrid Vooglaid kirjutab Kreeta saarel asuvast väikesest mägikülast, mis oma iseseisvuse ja edukusega külastajate seas on eeskujuks kõigile pürgivatele ökoküladele. Lõpetuseks mõtiskleb Kaia-Kaire Hunt, kuhu on jõudnud meie meditsiinisüsteem ja kuhu ta võiks jõuda. Uudistest leiate mitmeid võimalusi osaleda kursustel, koolitustel, kokkusaamistel, filmivaatamisel ja konverentsidel. Kõigile siinmainitud välismaal toimuvatele kursustele ja konverentsile minekuks on võimalik taotleda toetust Archimedese Grundtvig programmist. Selleks tuleb kiirustada, avalduste esitamise tähtaeg on juba 29. aprill. Samuti on võimalik ise osaleda kokkusaamiste

korralduses. Näiteks on augustis jällegi tulemas Ökokogukondade liikumise kokkutulek, juulis bioarhitektuuri kursus ja juunis Anastasia lugejate kokkutulek, mille kõigi juurde oodatakse korralduses osalejaid ja ideid. Ilmunud on ka mitu uut väljaannet. Lugejaid ootavad Järvamaa uus kogukonnaleht KoosOlek ja trükis Söödav Linn I. Uus lasteraamat on ilmunud ajakirja KoguKonnad illustraatoril Elo-Mall Toometil. Tema raamatus Loomainimeste Raamat on ka mõned KoguKonnadest tuttavad pildid. Sinilillelist kevadet õue ja põue ning huvitavat lugemist!

Väljaandja ondade Ühendus MTÜ Eesti Ökokoguk e www.kogukonnad.e konnad.ee E-post ajakiri@kogu oglaid Toimetaja Ingrid Vo Kujundaja Auli Kütt m.net all Toomet www.ello eillustratsioon Elo-M Kaan ww.sxc.hu Taustafotograafia w u töö d" valmib vabatahtlik nu iajakiri "KoguKonna Veeb vust toetada, on Si Kui soovid meie tege tulemusena. tud! annetus väga ooda ondade Ühendus MTÜ Eesti Ökokoguk Swedbank A/a 221041330534 d" ärkida "KoguKonna Selgitusse palume m

ja ära prindi seda alun ole looduskallis P ga tarvis pole! ajalehte, kui Sul just vä
KoguKonnad | kevad 2011 | 2

uudised

Eesti ökokogukondade liikumise kokkutulek Tartus näidati dokumentaalfilmi „Kavand augustis eluks. Permakultuur: Toidumetsa talu lugu“
Sel suvel toimub Eesti ökokogukondade liikumise kokkutulek augusti viimasel nädalavahetusel, 26.-28. augustil. Toimumispaigaks saab väga tõenäoliselt Sänna Kultuurimõis Rõuge vallas Võrumaal. Kui tahad kokkutuleku sündimisele kaasa aidata, anna endast kindlasti märku ave(ät)kogukonnad.ee.

Anastasia lugejate kokkutulek 3.-5. juunil

Toimub Raplamaal, Käru vallas. Kogunetakse reede õhtuks. Ööbitakse telkides ja süüakse peamiselt toortoitu. Rohkem infot: www.anastasia.ee ja valguskera(ät)gmail.com.

Säästva ehituse seminarid ja õpitoad Tallinnas aprillis

Tallinnas Lina tn. 5 toimuvad seminarid ja praktilised õpitoad erinevatel säästvatel teemadel – traditsiooniline puidutöö, savi- ja põhuehitus, taastuvenergeetika jpm. 10. ja 30. aprillil toimub jätkukoolitus loodusliku kodu planeerimisest. Esimesel koolituspäeval tutvustab Jaanus Viese loodusliku kodu planeerimise põhimõtteid ning analüüsitakse levinumate seinaehitustehnikate plusse ja miinuseid. Töötoa I osa lõpus saab iga osaleja kodutöö seoses enda kodu planeerimisega, mida täiendatakse ühiselt töötoa II osas. Lisaks vaadeldakse materjalide varumist ja talgute ettevalmistamist, tutvutakse juured.ee poolt kasutatavate ja iseehitajatele mõeldud alternatiivsete tehniliste lahendustega. Lisainfot: www.ehituslahendused.ee ja Facebooki fännilehel www.facebook.com/ehituslahendused

Filmihuvilised oli võimalik 28. aprillil Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis näha dokumentaalfilmi "Kavand eluks. Permakultuur: Toidumetsa talu lugu". Film on valminud Austraalias septembris 2010 ning jutustab loo Brookmani perekonnast ja nende permakultuuri põhimõtetel toimiva mahetalu eelloost ja arengust 30 aasta jooksul. Käesolev film erineb paljudest keskkonna, toidutootmise ja inimkonna tuleviku teravaid probleeme käsitlevatest dokumentaalfilmidest selle poolest, et keskendub probleemide asemel konkreetsetele lahendustele, mida saab üks perekond ette võtta nende probleemide leevendamiseks. Kuigi Eesti kliima erineb Austraalia kliimast, siis põhimõtteid ja lähenemisviisi elupaiga rajamisele ja toidu kasvatamisele on sellest filmist võimalik kindlasti õppida. Filmis on palju lühikesi intervjuusid pere liikmete, abiliste ja ka permakultuuri mõiste ühe autori David Holmgreniga. Samuti on intervjuude vahele pikitud animatsioone permakultuurse talu rajamiseks vajaliku maastiku profiili arvestamise ja vee liikumise analüüsi kohta. Lühike episood on ka linnade jätkusuutliku planeerimise teemal. Filmi kestus on 1 tund 8 minutit. Film on inglise keeles eestikeelsete subtiitritega. Filmi koduleht: www.foodforest.com.au/Design%20for%20Life.html Filmi reklaamklipp: www.youtube.com/watch?v=-sDmbbqsGIg Kui Sul on ideid, kus seda filmi veel saaks näidata, siis võta ühendust: Alo Joosepson, joosepson(ät)gmail.com. Permakultuurist saab põhjalikumalt lugeda aadressil http://puhaselu.blogspot.com/2009/08/permakultuurigauhe-okoloogiline.html või inglise keeles aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Permaculture.

KoguKonnad | kevad 2011 | 3

uudised

Teeme Ära talgupäeva korraldajad kutsuvad üles jagama oma talgulugusid

Mis on talgupäev? Kodanikualgatuse Teeme Ära 2008. aasta prügikoristusaktsiooni ja 2009. aasta mõttetalgute järel jõuti 2010. aastal üle-Eestilise talgupäeva formaadini. Talgupäeva peamiseks tunnuseks on see, et iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik saab ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. 2010. aasta talgupäeval korraldati üle Eesti 1130 talgut, millel osales 31 299 inimest (2,27% Eesti elanikest). Millal toimub? Tänavune Teeme Ära talgupäev toimub maikuu esimesel laupäeval, 7. mail 2011. Täpsem info on talgupäeva veebilehel www.teemeara.ee. Talgupäeva eesmärk on panustada Eesti elukeskkonna ja kodanikuühiskonna arengusse, edendades kodanikes aktiivset hoiakut, tugevdades kohalikke kogukondi ja toetades nende liidrite kujunemist. Millal saab talguid registreerida? Üleskutse talgujuhtidele kõlas 15. märtsil, ent talgute ülespanek talguveebi on võimalik juba märtsi algusest. 16. aprilliks oli registreeritud 499 talgut, kuid uusi talgukohti lisandub iga päevaga. Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür lausus, et praegu on õige aeg minna talgute lehele lähemalt uudistama. „Vaadake, kas teie kodutänaval, külas või muus teile olulises paigas on juba talgud üles pandud. Kui jah, pange ennast kirja ja kutsuge sõpru ka osalema. Kui aga teile sobivaid talguid ei ole veel kirjas, pange pead kokku ja korraldage ise ära!“ rääkis Tüür. Oodatud on nii värsked talguideed kui pikema talgutraditsiooniga külad ja ühingud, et olla eeskujuks ja innustajaks teistele. Millal algab talguliste kirjapanek? Talguliste kutsumise kampaania algas 11. aprillil. Talgutele saab end kirja panna veebilehel www.teemeara.ee, Swedbanki kontorites

ja esimest korda ka pangabussis. Milline on tänavune põhisõnum? Talgupäeva kommunikatsioonis soovime puudutada sügavamaid väärtusi ja esile tuua asjaolu, et talgud on olnud loomulik osa meie elulaadist. Seepärast toob talgupäeva tänavune tunnuslause välja neid elulisi väärtusi, mida inimesed talgutelt on leidnud. Tule talgutele, leiad … elurõõmu, töö, kodutunde, elukaaslase, äriidee, sõbra, naabri, töö, aarde, iseenda /…/ Seejuures toetume elust endast pärit talgulugudele – tagasisidele, mida on jaganud varasemate talgupäevade osalejad, nii talgujuhid kui talgulised. Mis saab edasi? Teeme Ära talgupäev ei ole enam kaugeltki ühekordne kampaania. Talgupäevadest on välja kasvanud mitmeid muid ühiseid ettevõtmisi. Maikuu esimesel laupäeval üle Eesti peetav talgupäev võiks jäädagi kindlaks traditsiooniks, kus aasta-aastalt üha uuesti kokku tullakse ja sammhaaval uusi inimesi talgupisikuga nakatatakse. Mõte ei ole ju milleski muus kui inimeste ja kogukondade enda aktiivses eluhoiakus, koos tegutsemise jõus, millega luua endale ühiselt mõnusam elukeskkond. Just selline, nagu meie oma kogukond seda soovib. Mis jäi ütlemata? See, et tänavu soovime talgupäeva raames aidata tugevdada ka põlvkondade sidet ning innustada nooremaid ja vanemaid inimesi omavahel aktiivsemalt suhtlema. Talgupäeva korraldajad kutsuvad kõiki üles jagama oma talgute lugusid. Vanemad inimesed saavad rääkida, kuidas talgud ajast aega on toimunud. Noorematel on jagada lugusid Teeme Ära talgutelt või oma ühistegemistelt. Oma talguloo saab sisestada ka uuenenud Teeme Ära veebilehel. Talgulugusid saab sisestada 13. maini veebilehel www.teemeara.ee, samas saab lugeda ka teiste lugusid. Kõik talgulood jõuavad Eesti Rahva Muuseumi arhiivi. Vaata lähemalt:

KoguKonnad | kevad 2011 | 4

uudised

http://www.teemeara.ee/talgulood/talgulugude-kogumine Kõik küsimused ja ideed on väga oodatud, samuti kaasalöömine ja panustamine korraldusse! Teeme Ära talgupäeva meeskond

Integratiivse meditsiini konverents 14.-15. mail

Sel aastal 14-15. mail toimub esmakordselt Eestis suur rahvusvaheline integratiivse meditsiini konverents. Professionaalsed õpetajad ja teadmamehed-naised mitmest maailma eri paigust on kokku tulemas ja jagamas oma kogemusi ja teadmisi. Konverentsi kohta leiab lähemat infot kodulehelt: www.imconference2011.com. Konverents on sünkroontõlkega eesti keelde. Konverentsi raames on esimest korda võimalik Eestis osa saada nii suure hulga rahvusvaheliste lektorite õpetustest. Esineb ka dr Bernie Siegel, kes on tuntud raamatu Armastus, meditsiin ja imed autor ning saanud imetlusväärseid tulemusi krooniliselt haigete patsientidega. Konverents on mõeldud nii oma ala professionaalidele kui ka lihtsalt oma tervisest ja loodusravist lugu pidavatele inimestele. Korraldusmeeskonna nimel Kaia-Kaire Hunt

kõik teised huvilised. Tänavune programm on veel täpsustamisel, ent sisukaid tegevusi jagub nagu tavaliselt nii suurtele kui väikestele. Toimuvad loengud ja töötoad, süüakse tervislikku toitu ning päevale pannakse ühiselt muusikaline punkt. Kogupere konverentsi „Head valikud hariduses“ eesmärk on vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale ning kutsuda hariduses toimuvatele muutustele kaasa mõtlema ja tegutsema üha rohkem lapsevanemaid. Mullu osales kogupere konverentsil koos laste ja vabatahtlikega kokku 180 inimest. Päeva lõpuks sõnastasid osavõtjad ka meeldetuletuse kõigile lapsevanematele. Loe lähemalt kodulehel www.rosma.edu.ee.

Kogupere konverentsi “Head valikud hariduses. Terve laps” lõppteesid (22.05.2010)

Vanemaks olemine on inimese kõige tähtsam elutöö. Ei leidu ühtki vanemat, kes kahetseks lapsega oldud aega. Küll aga on palju neid, kes kahetsevad tagantjärgi koos olemata aega. Laps vajab argielus raame, rütmi ja tasakaalu. See loob eeldused nii füüsiliselt, vaimselt kui hingeliselt terve lapse kasvamiseks. Lapsel on vanematele lihtsad soovid: • lase mul olla laps • ma armastan ja usaldan sind • ma vajan kasvamiseks sinu tuge • ole mulle autoriteet ja eeskuju, see teeb minu olemise turvaliseks • ma vajan otsustamisel sind, sest üksi ma ei suuda suurt vastutust kanda • ma ei saa teada elu põhireegleid, kui sina mulle neid ei õpeta • palun kasvata mind – luba mul olla sinu laps ja kasvada

Rosmal tuleb kolmas kogupere konverents

Põlva külje all Rosmal korraldatakse laupäeval, 21. mail juba kolmandat aastat kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kool“. Kui esimesel aastal oli teemaks terve laps ja teisel korral terve pere, siis tänavu on läbivaks motiiviks terve kool. Tegemist on MTÜ Rosma Haridusseltsi heaks kevadiseks traditsiooniks kujunenud ettevõtmisega, kuhu on vanemate kõrval oodatud ka lapsed ja vanavanemad ning

KoguKonnad | kevad 2011 | 5

koos sinuga Laps ootab, et vanem: • teda ära kuulaks • võtaks tema jaoks aega • ei riidleks ega vihastaks • aitaks kodutööde tegemisel • loeks ja jutustaks lugusid • valmistaks ise head kodust toitu • annaks head-ööd-musi ja paneks teki peale • seaks piire, aitaks ja toetaks • looks ühiseid toredaid hetki • kasvataks teda iseseisvaks • võtaks teda sellisena nagu ta on Terve laps vajab: • armastavat perekonda: ema, isa ja vanavanemaid • oma-kodu-tunnet • parimat kasvukeskkonda ja tervislikku toitu • igapäevast liikumist ja karastamist • usaldusväärseid sõpru • turvalist ühiskonda • inimestega suhtlemise aega Kõigil vanematel on piisavalt intuitsiooni ja oskusi lapse kasvamise toetamiseks. Selleks tuleb vaid võtta aega ja teha teadlikke valikuid, ületada mägesid ja orge, tundes rõõmu koos kasvamisest.

uudised

loovate, toetavate ja tugevdavate ruumide ja struktuuride kujundamise kunst. Piisava hulga bioarhitektuuri huviliste olemasolu korral on Michael valmis korraldama eraldi koolituspäeva, mille toimumisaeg oleks 23. juuli 2011 ja koht Viljandis. Bioarhitektuurist ja Michael`i tööst saab lähemalt lugeda www.bioarchitecture.ie Mike`i pere endi kodu pilte saab vaadata aadressil www.bioarchitecture.ie/gallery - vaata maja nimega dreamfield. Michael on lisaks valmis rääkima ka pühast geomeetriast ja veeda matemaatikast. Koolitusel ja/või selle korraldamisel osalemise huvi korral kirjuta Ingridile ivooglaid(ät)gmail.com hiljemalt mai lõpuks.

Kylauudis.ee avas tasuta asjade vahetamise keskkonna

Bioarhitektuuri koolitus juulis

Selle aasta koduõppe suveseminarile 21.-22. juulil Valgamaal või Põlvamaal tekkis võimalus saada väliskülalised Iirimaalt, kes on valmis rääkima oma pere vabaõppe kogemusest. Lisaks on Michael Rice, üks juhtivaid bioarhitekte maailmas, valmis rääkima bioarhitektuurist. Bioarhitektuur on elu ja elussüsteeme

Mullu suvel kodanikualgatuse korras loodud ning õhinapõhiselt tegutsev kogukonna- ja kodanikumeedia portaal www.kylauudis.ee avas kuulutustekeskkonna "Sulle-mulle", mille vahendusel saab asju tasuta ära anda, tasuta soovida või vahetada. Kuulutuste keskkond on inspireeritud Eestis mitmel pool populaarsust kogunud rohevahetusest. Ühtlasi on lähtutud ilusast tõekspidamisest, et parimad asjad siin maailmas on tasuta. Tegemist ei ole traditsioonilise ärilise kuulutusterubriigiga, sest kuulutuste avaldamine on tasuta. Kui sa tahad ära anda mõnda kasutust mitte leidvat kodumasinat, lasteriideid, toalille, kassipoegi, ehitusmaterjali, koju kuhjunud raamatuid vms, siis on selleks sobiv koht just siin. Võib-olla tekib sul hoopis vajadus mõne asja järele, mida sa ei pea mõistlikuks poest osta või mida sealt ei leiagi? Aga võib-olla tahad hoopis mõne eseme kellegagi vahetada, näiteks läbi

KoguKonnad | kevad 2011 | 6

uudised

loetud raamatu sellise raamatu vastu, mida poes enam ei müüda? Võib-olla tahad roosa tüdrukute jope vahetada sinise poistejope vastu? Sellest kõigest kuulutamiseks pakub "Sulle-mulle" tasuta võimalust. Kuulutusterubriiki sisenemiseks klõpsa kylauudis.ee portaali paremas servas asuval aknal "Sulle-mulle". Rubriikidesse jagatud kuulutusi saab lihtsalt lehitseda. Kui ise soovid kuulutust lisada, vali selleks omale kõige sobivam rubriik. Kui rubriik puudub, anna sellest teada eposti aadressil info(ät)kylauudis.ee. Tähele tasub panna, et kuulutus ei avaldu kohe pärast selle sisestamist, vaid jääb ootama modereerimist, et välistada kohatute naljade ja roppuste ülespanekut jm. Kuulutus püsib portaalis nähtavana viis nädalat. Külauudiseid toimetavad rotatsiooni korras vabatahtlikud päevatoimetajad. Portaal kajastab elulisi sõnumeid, uudiseid ja arvamuslugusid kogu Eestist, infot on oodatud saatma kõik aktiivsed kodanikud, seltsingud, ühendused, samuti kohalikud omavalisused jm organisatsioonid. Portaali lükkas mullu augustis käima ja korraldab siiani selle tegevust MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts 0kroonise eelarvega. Kuulutuste mooduli loomist toetas kohaliku omaalgatuse programm. Vaata lähemalt www.kylauudis.ee

Linnalabor annab märku, et ilmunud on trükis „Söödav Linn I“

Mõnikord on lihtsad vastused need kõige otstarbekamad. Linnas söögi kasvatamine on üks valdkond, mille kohta võib kindlasti nii öelda. Kas seda aga on Eestis piisavalt teadvustatud? Väidame, et ei ole. Toidu kasvatamine tundub lihtsakoeline, primitiivsegi olemusega tegevus, seda eriti ühiskondade tsivilisatsioonikeskmena toimivate linnade kontekstis. Valitsev arusaam (ideoloogiad), kuidas linn peaks töötama

ning välja nägema, on konstrueerinud mõttemallid söögi kasvatamise kohast ja kohatusest. Kaasaegse Eesti linna elanik - kui tal juhtubki pähe tulema mõte, et võiks omale ise toidupoolist kasvatada - peab jõudma kõigepealt enda sees arusaamisele, miks valitseva taskukohase ja mugava toiduainesüsteemi kõrval "mullakratsimisele" aega ja vaeva kulutada. Isegi kui motivatsioon olemas, tõstatuvad kehtivas linnaideoloogias toimiva aedniku jaoks täna küsimused, kus kasvatada ning kuidas mõjutab linnakeskkond saaduste kvaliteeti. Teiseks, kas on ametnikul kohane rääkida kohaliku toidukasvatamise juurutamisest omavalitsuse istungil, arhitektil büroo kolleegidega või arstil osakonna teiste arstidega? Kas nendes situatsioonides on vastavaid rolle kandval isikul üleüldse pähe tulnud, et oma erialapraktikas võiks söögi kasvatamist kasutada? Tõenäoliselt mitte. Linnalabori "Söödav linn I" kõneleb söögi kasvatamisest kui linnakeskkonna kvaliteeti eri moel parandavast ilmingust. Selmet pakkuda huvilistele praktilisi aiandusnõuandeid - mille asjatundjad me ilmselgelt pole , soovime luua avangu mõistelisel tasandil. Trükis sõnastab kompaktselt linnas söögi kasvatamise selle urbanistlikus mitmekesisuses, püüdes provotseerida lugejat väljuma iseenesestmõistetavusest tarbeaiandusele mõtlemisel. Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Kultuurkapitali toele jõudis see provokatsioon jaanuaris-veebruaris linnaühiskonna olulisimate võtmetegijate ja institutsioonideni. Lisaks trükisele avab temaatikat ja ühendab huvilisi Facebooki grupp "Linnas toidu kasvatajate ühing" ning kodulehekülg www.taimelava.ee, kust saab trükist juurde tellida. Linnalabor soovib head kasvuhooaja planeerimist!

KoguKonnad | kevad 2011 | 7

uudised

Ilmuma hakkas Järvamaa kogukondlik ajaleht KoosOlek

Novembris anti Järvamaa Kodanikeühenduste Konverentsil Koigis välja uus ajaleht, Järvamaa kogukonnaleht KoosOlek. Leht ilmub paberkandjal, kord kuus, tiraazhiga 700 eksemplari ning esialgu üsna väikeses mahus kõigest nelja leheküljelisena. KoosOlek kajastab Järvamaa kogukonnaelu vabaühenduste, üksiktegijate aga miks ka mitte kogukondlikku ja säästvat arengut toetavate äriliste ettevõtmiste tegemisi ja mõtteid. Lehe väljaandmist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital läbi Järvamaa Vabatahtlike Keskuse. KoosOleku idee on algatatud Paide kogukonnakeskuses, kuid kirjutama oodatakse kõiki. Väikese mahu tõttu on ühe loo piiriks ühes lehe numbris praegu 3000 tähemärki. Oma lugu, teade plaanis oleva ettevõtmise kohta või ka reklaamisoov saada aadressile ajaleht(ät)weissenstein.ee. Samale aadressile ootame ka KoosOleku tellimusi. KoosOlek on trükitud kohalikus trükikojas (Kuma) keskkonnasõbralikule paberile (holmen book), kujunduse tegi Heli Aade. Lehel ei ole müügi- ega ka kindlat reklaamipinna hinda, selle asemel on oodatud väljaandmist toetavad annetused (täpsemad andmed KoosOleku viimasel lehel). Kui sa ei ole saanud endale KoosOlekut juba mujalt, siis tule võta see Paide kogukonnakeskusest (Tallinna tn 11).

metsa põgeneb. Aga mets on öösel hoopis teistmoodi. Seal elavad ja tegutsevad loomainimesed, kes ajavad oma hämaraid asju. Päikese asemel paistab kuu ja toimub palju kummalist. Aga lõppevad seiklused siiski õnnelikult. Raamat on testitud väikelaste ja täiskasvanute peal ning sobib mõlemaile. Seda tasub otsida hästi varustatud raamatupoodidest. Lisaküsimustega võib pöörduda otse autori poole aadressil ellom(ät)ellom.net.

Juuni lõpus Damanhuri

Kadri Allikmäe kirjutab: Lähen suveks Damanhuri ja mõte oli ka, et 20.-30. juunil võiks üks väike Eesti grupp sinna tulla. Saan toetada infoga ja otste kokkuviimisega, kuidas kohapeal saada maksimaalselt huvitav programm. Huvilisi on hetkel umbes 5. Aga oli mõte, et võiks olla vähemalt 11inimeseline grupp. Siis saab kogu grupile ka ametliku programmi soodsamaks. Kes on huviline, kontakteeruge kadri(ät)kogukonnad.ee. Damanhuri vaimse ja ökoloogilise kogukonna kohta Itaalias: www.damanhur.info, www.thetemples.org (Damanhuri templid), www.damanhureducation.it (Damanhuri kooli koduleht), www.damanhurinside.com (sissevaateid elanikelt ja külalistelt, põhjalikke kommentaare).

Elo-Mall Toometi uus värvimisraamat lastele
Ajakirja KoguKonnad kaasi kaunistavad Elo-Mall Toometi pildid. Elo-Mallel ilmus äsja uus värvimisraamat, kus on teiste seas ka KoguKonnadest tuttavaid pilte. Raamat on inspireeritud põhjamaisest mütoloogiast, folkloorist ja maastikest. "Loomainimeste raamat" räägib väikesest poisist, kes kogemata ema võlujoogi pudeli ära lõhub ja öisesse

Otsimised ja pakkumised

MTÜ Laukamari otsib partnerit keskkonnahariduse teemalise projekti läbiviimiseks

Kas sa tegeled laste, noorte ja/või täiskasvanutega looduses ning tutvustad neile meie suurepärast keskkonnavaramut? Kui jah, siis järgnev kiri on just sulle!

KoguKonnad | kevad 2011 | 8

uudised

Otsime partnerit keskkonnahariduse teemalise projekti läbiviimiseks. Projekt keskendub kogemuste vahetamisele viie riigi organisatsiooni seas (Prantsusmaa, Soome, Itaalia, Poola, Eesti). Et projekti elujõulisemalt Eestis läbi viia, otsime partnerit, kes tegeleb laste, noorte ja/või täiskasvanutega ning neile loodusega kooskõlas elamise tutvustamise/õpetamisega. Partneriks olemisel finatsilisi kohustusi ei kaasne, küll aga on sellel palju lisaväärtusi! Kahe aasta jooksul toimuvad külaskäigud teiste parterite juurde, et vahetult kogeda nende poolt läbiviidavaid tegevusi. Lähetuste rahalised kulutused kantakse projektis. Samuti on see suurepärane võimalus katsetada uusi pedagoogilisi meetodeid oma tegevuste läbiviimisel. Loe projektist rohkem: www.laukamari.ee/index.php?id=10822. Partnerilt ootame seotust keskkonnateemade tutvustamise ja õpetamisega lastele, noortele ja/või täiskasvanutele; seisukohta, et keskkonnaharidus on pigem suhtumine kõigis oma tegevustes, mitte ainult konktreetsed keskkonna hoidmisega seotud tegevused; ning uskumust, et üks parimaid viise lastele ja noortele keskkonna hoidmise tähtsust tutvustada on kõigepealt luua positiivne side nende noorte ja looduse vahel. Kui Sa mõtled samamoodi kui meie ning Sa tegeled otseselt laste, noorte ja/või täiskasvanutega nendel teemadel, palun võta meiega julgelt ühendust! Ardo Lünekund, MTÜ Laukamari, ardo(ät)laukamari.ee või www.laukamari.ee

* Sügis (tel. 4729467) kutsub üles talupidajaid, kellel on kasutamata maad, andma võimalust töötutele, suurperedele ja teistelegi soovijatele kasvatada sellel maal mahetoitu ning on ise valmis oma talu maad ning nõu ja õpetust jagama. * Kati, hundva48(ät)yahoo.com. Maa asub Jõgevamaal metsade vahel. Kati soovib maad jagada, sest koos on toredam endale toitu kasvatada, kogemusi jagada ja õppida.

Välismaalt

GEN konverents ja üldkoosolek Portugalis 7.13. juulil
GEN Euroopa Ökokülade ja Jätkusuutliku Elu Konverents (Ecovillages and Sustainable Living Conference) toimub sel aastal 7.-11. juulil Portugalis Tamera ökokülas ning sellele järgneb GEN Üldassamblee 12.-13. juulil. Konverentsi fookuses on seekord haridus. Ka sel aastal on võimalik konverentsile minekuks taotleda Grundtvigi grante. Rohkem infot www.gen-europe.org ja www.archimedes.ee/hkk/index.php?leht=114

Permakultuuri ja Metsaaia kursus Soomes 8.-17. augustil

Kevad on aeg kasutuseta seisva maa otsimiseks ja pakkumiseks

On Sul ehk kasutuseta seisev maatükk? Või soovid leida maad, kus endale toitu kasvatada? Otsige üksteist üles internetilistide, lehekuulutuste, kohaliku poe ja teadetetahvlite, sõprade-tuttavate, raadio abil. Oma maad on valmis jagama:

Soomes Turkus toimub 8.-17. augustil 2011 Permakultuuri Disaini ja Metsaaia Kursus (Permaculture Design & Forest Gardening Course). Õpetajateks on Aranya UK-st, Mari Korhonen Soomest ja külalisesinejad. Kursus toimub inglise keeles ja sellel osalemiseks on võimalik taotleda toetust Grundtvig fondist Elukestva õppe programmist. Kursusel osalejad saavad Permakultuuri Assotsiatsiooni rahvusvaheliselt tunnustatud Permakultuuri Disaini Sertifikaadi. Kursusele

KoguKonnad | kevad 2011 | 9

uudised

registreerimise tähtaeg on 10. mai. Avalduse vormi saab küsida pdcinturku(ät)gmail.com. Avaldus tuleb saata aadressile Tekym Workshop c/o LUMO-Keskus, Koroistentie 2, FIN-20380 Turku, Finland. Rohkem infot: www.designedvisions.com/course-datesmainmenu-83/pdcs/214-turku-pdc.html ja www.archimedes.ee/hkk/index.php?leht=114

USA loodusehituse meistrite koolitused Taanis, Soomes, Prantsusmaal ja Baskimaal

Rohelise nädala laager Lätis 8.-12. augustil

8.-12. augustini on Lätis Tervete looduspargis toimumas roheline nädal ("Green Week"), kus käsitletakse erinevaid säästva eluviisiga seotud teemasid. Osalema oodatakse kokku 40 inimest Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest (Eestist kuni 10 osalejat). Kui tuleb rohkem soovijaid, langetavad korraldajad Lätis lõpliku otsuse. Osalejate kohalesõidu, majutuse ja toitlustuse kulud kaetakse Nordplus programmi raames. Osalemiseks on vaja täita väike taotlus ja saata Lätti, kuna projekti peakorraldaja Ekomedia asub Riias. Eesti poolelt aitab asja koordineerida Erkki Peetsalu, küsimustega pöörduge tema poole erkki(ät)maailmad.ee. Erkki käest küsige ka registreerimislehte, mis tuleb täidetuna saata Lätti aadressil tatjana(ät)ekomedia.lv ja koopia ka Erkkile. Tervete looduspargi kohta infot: http://www.tervetesnov.lv/turist/buklee.pdf

EDE kursus Sieben Lindenis 12. aug. - 11. sept.
Järgmine Ökoküla Disaini (Ecovillage Design Education, EDE) kursus Sieben Lindenis toimub 12. august kuni 11. september 2011. Kursusel osalemiseks on võimalik taotleda toetust Grundtvig fondist. Rohkem infot www.siebenlinden.de/ede2011.html , www.gaiaeducation.org www.archimedes.ee/hkk/index.php?leht=114

USA loodusehituse meistrid Bill ja Athena Steen korraldavad Euroopas rea koolitusi loodusehitajate õpetajatele. Koolitustel keskendutakse savikrohvide, savipõrandate ja kaunistustehnikate õpetamistehnikatele. Kursused toimuvad: Friland - Taani – 20.-24. august Helsinki - Soome – 1.-6. september Angoulême - Prantsusmaa – 14.–19. september Arbizu - Baskimaa – 26. september – 1. oktoober Kursused toimuvad inglise keeles. Hind Soome, Baskimaa ja Prantsusmaa koolitusele on 1700 eurot ja neil osalemiseks on võimalik taotleda toetust Grundtvig Elukestva õppe programmist. Kursuse viitenumber on DK-2011-048-003. Taani kursusel osalemiseks ei saa toetust taotleda. Avalduste esitamise tähtaeg on 29. aprill. Rohkem infot: Taani - Jo Morandin, jomorandin(ät)gmail.com Soome - Paul Lynch, paul(ät)naturalbuilding.fi Prantsusmaa - André De Bouter, contact(ät)lamaisonenpaille.com Baskimaa - Susanna Sureda, susanna(ät)campingarbizu.com Bill ja Athena Steen'i koduleht www.caneloproject.com www.archimedes.ee/hkk/index.php?leht=114

KoguKonnad | kevad 2011 | 1 0

artiklid

Ökoelu Havai Suurel Saarel keset Vaikset Ookeani
TEKST JA FOTOD CRYSTAL RA

Olen alates 2009. aasta aprillist 6 korda käinud Havail, Big Islandil. Iga kord on eelmisest erinev ja üllatav. Havai saarestik koosneb 7 saarest, kuid Big Island on neist kõige suurem nii pindalalt kui ka kõige selle poolest, mis seal toimub ja kasvab ja areneb.
11 KoguKonnad | kevad 2011 | 1 1

Juba esimesel korral külastasin nii mõndagi väikest ökoküla. Sageli on sealsetel ökoküladel erinevad suunitlused. Tegutsedes säästlikult ja jätkusuutlikult, on paljud külad väga avatud ka välismaailmale ning soovivad oma kogemusi, tarkusi ja maailmavaadet maailmaga jagada. Seda tehes luuakse uusi väärtusi ja vahendeid nii endale kui kogu maailmale igas vormis juurde. Esimese reisi ajal viibisin seal koos rootslase Lotten Oddhiga. Tema programm ei tutvustanud väga palju saarel toimuvat ja seepärast rentisime ühe teise sõbrannaga auto ja seiklesime mõned päevad ise ringi. Sattusime saare idaossa, kus kõigepealt nautisime looduslikke soojaveebasseine, kus vesi on loomulikus olekus pea +36 kraadi. Soojaveebasseinid on ühendatud Vaikse ookeaniga. Bassein on rikkalik mineraalide ja kalade poolest. Seal viibides võib tunda, kuidas kalad teevad kalateraapiat ja näksivad surnud naharakke sinu kehalt. Kogemus oli väga lõõgastav. Sattusime ka ühte teise ökokeskusse, kus õppisime kiirkorras ära veeteraapia. Seda tehaksegi soojas vees, et lõdvestada kogu keha ja meel ja vaim täielikult. Havail on iga väikese detaili peale mõeldud. Kui sa ostad väikese shokolaadi, siis paber on kindlasti tehtud taaskasutatud paberist, üks osa selle toote eest saadud rahast läheb otse mõnda heategevusprojekti ja sageli leiad toodete pealt ka häid mõtteteri või lugusid. Kohalikud ökomarketid ja -poed on sama suured kui meie Selverid. Seal on saadaval ka homöopaatia terakesed ja palju muud. Kogu värske kraam
Crystal Ra. Ökoelu Havai Suurel Saarel keset Vaikset Ookeani

on kohalikelt talunikelt. Avokaadod on mõnikord suured mitmekilosed jurakad ning seest kollakasrohelised ja pehmed nagu või. Puuviljad ja juurviljad on tulvil mineraale. Kogu toit on puhas, mürkidega pritsimata, täis eluenergiat ja alohat, sest kogu kasvatamisel ja isegi korjamisel on inimesed igas protsessis teadlikud, kui palju tähelepanu anda. Paljudel autodel on peal väga inspireerivad väikesed sõnumid elu kohta. Nii et päevaseid sõnumeid on väga kerge kokku korjata.

KoguKonnad | kevad 2011 | 12

Enamik kohti on tehtud bambuspostidest, mille vahele on tõmmatud kärbsevõrk, katuseks sageli lihtsad palmilehed nõnda vooderdatult, et vihm sisse ei saja. Veesüsteemid toimivad nii, et enamikes kohtades kogutakse vihmavett, mida idapoolses osas on rohkem kui teisel pool ja see filtreeritakse siis joomiseks ja toiduvalmistamiseks ära. Kui seal ööbida, saad nii kohaliku joogatunni kui ka hommikusöögi kohalikust toidust. See on väga eriline kogemus ja väga väestav algus päevale. Inimesed on täiesti kohal, kui sinuga suhtlevad, siis naeratavad ja vaatavad kogu aeg sügavalt silma sisse. Enamus veedavad hästi palju aega ka looduses ja vees ja päikese käes, nad on pruunid, lõdvestunud ja õnnelikud. Väga paljud inimesed sealses keskuses ei taha palju. Nad tahavad elada lihtsat elu. Keskus korraldab aasta läbi ka palju erinevaid sündmuseid ja koolitusi. Neil on suur joogasaal ja all söögisaal. Majutusi on võimalik võtta ka tervele grupile majade kaupa. Igal sammul seal olles tunned, et igas kohas on tükike alohat õhus ja seintes ja kogu olemises. Meid on seal toimetamistel aidanud Joy Star, kes on tõeline Rõõmus Täht, sest on alati kohal. Peale selle on seal väike külake OceanView, kuhu on paljud inimesed ehitanud oma majakesed. Sellesse piirkonda on kogunenud kogu maailmast inimesed, kes ei ole nõus praegu kehtiva maailmakorraga ning otsivad alternatiivseid lahendusi. Majad on väikesed ja ökod või lihtsad ja praktilised. Igal majal on oma veetünn ja vee filtreerimissüsteem. Selles külas harrastavad paljud ka vabaarmastust, kuid nii palju,
KoguKonnad | kevad 2011 | 13

Yoga Oasise peahoone Idapoolel on väga palju väikeseid ökokülasid ja keskuseid. Meie sattusime kõigepealt Yoga Oasisesse. Seal on tegu väikese teamiga, kes on ehitanud väikesed dzunglimajakesed ja pakuvad nii majutust kui ka kasvatavad vähesel määral puuvilju. Juurviljad toovad nad sisse teistest kohalikest ökotaludest. Kogu majapidamine toimib päikeseenergiaga. Kell 22 kustuvad kõik tuled ja elektrit pole, kell 6 saabub elekter tagasi. Vihmasematel päevadel tuleb elektri kasutamisega eriti ettevaatlik olla. Kogu oaas on tõelises dzunglis, öösiti on akna taga nagu ehe loomaaed, kus kohalikud metssead toimetavad. Paljudel majadel on oma väike välidush. Majad on ehitatud oma eripäraga ja enamasti väga ökonoomselt. Kasutatud on nii palju kohalikku toorainet kui võimalik.
Crystal Ra. Ökoelu Havai Suurel Saarel keset Vaikset Ookeani

kui oma tuttavatelt ja sõpradelt kuulsin, siis mitte väga küpsel moel. Seetõttu on seal palju inimesi, kes on emotsionaalselt väga tasakaalust väljas. Paljud suitsetavad seal kanepit. Kohalik politsei sellega midagi suurt ette ei võta, kuna parem on keegi, kes on happy hetkeliselt, kui keegi, kes on purjus ja inimestele näiteks liikluses probleeme tekitab. Proovitakse elada sellist vikerkaarehipide elu, kõik on segamini, kohalikud havailased ja sisserännanud, suured ja väikesed. Pühapäeviti kogunetakse ühes naturistide rannas ja siis mängitakse trumme ja nauditakse piknikku rannas perede ja sõprade keskel. Väga tavalised on ka pühapäevased potluckid (õnn potis, igaüks võtab kaasa ühe kas sooja või külma toidu ja siis vaatad, mis toit sulle sealt naeratab) keset suuri muruplatse. Inimesed kannavad väga lihtsatest kangastest ja võimalikult ökostiilis riideid. Autodega on teine lugu, kuna seal on mõned teed väga konarlikud, on paljudel maastikuautod, või siis ka palju vanemat tüüpi autosid, aga on ka täiesti uusi. OceanView küla serval elab meie sõber Daniel, kes on ise ehitanud mitu majakest. Ühe maja väärtus on kuskil 10 000 krooni, ja need on ehitatud samamoodi, bambuspostid, kärbsevõrk ja samuti palmilehed ja vooderdus. Päikesepaneelid elektri jaoks, vihmavee konteinerid vee jaoks ning oma puuvilja- ja juurviljaaed. Väike ekstra hütt turistidele väljaüürimiseks ning elu on nagu lill. Paljud inimesed seal ei tea üleüldisest maailma majanduskriisist mitte midagi, sest elavad täiesti iseseisvalt ja omas väikeses kuningriigis. Kuulsime viimane kord, et kohalik omavalitsus ei soosi seda ning
Crystal Ra. Ökoelu Havai Suurel Saarel keset Vaikset Ookeani

Bambusmaja seestpoolt soovib, et inimesed ehitaksid tugevaid maju kiviseinte ja katustega. Aga siiani on väga paljud sarnaseid ehitisi teinud ja turistide hulgas on see väga eksootiline ja armastatud koht, kus viibida. Daniel teab kõike erinevate väestavate smoothiede miksimisest ja on oma vaba olemisega väga vahva kaaslane. Kona poolel on proovitud käivitada ühtset ökoküla aga siiani on vaid mõningad üksiküritajad, kes pole väga palju käima saanud. Kona poolel on rohkem turiste ja rohkem inimesi, kuna see on kuivem pool ja seal on ka rohkem päikest. See on see pool, kus on hästi palju kohviistandusi ja puuviljaistandusi. Väga paljud inimesed on omale ostnud maja ja ehitanud lisaks väikesed majutusmajad turistidele
KoguKonnad | kevad 2011 | 14

väljalaenutamiseks. Samuti on paljudel oma aiad ja oma istandused. Inimesed on väga leidlikud ja taiplikud, leides lihtsaid lahendusi ja viies neid ellu. Äri ja innovatiivsust on tegelikult tunda pea igal sammul. On erinevaid kohvikuid, kus on selline hästi kodune lähenemine ja hästi aloha olemine. Kus teenindus on nagu muinasjutus ja kus kõik on täiesti kohal. Aloha huumor on alati omal kohal. Inimesed on lõdvestunud, kui nad just pole oma suurtes puhastumistes. Legend räägib vulkaanijumalannast Pelest, kes kõik saarele tulijad ära puhastab, viimse kui tüki. Puhastamine võib tähendada, et kõik see, mis sind ei teeni või on sinus alla surutud, tuleb üles. Pimeduse pool võib Elav laava madam Pele

väga esile tulla ja seejärel tuleks seda tasakaalustada valgusega. Looduses elamine ja kontakt loodusega on need, mis aitavad tasakaalustuda ja tunda ennast täiesti kohal igal hetkel. Miks ma nendesse kohtadesse läksin? Sest ma olin juhitud nendesse kohtadesse väga maagilisel moel. Havail olles kogeb igaüks omaette maagiat. Oma kõikidel reisidel olen kohtunud ainult väga imeliste inimestega, see tundub juba teemantite korjamisena. Saan aru, kuidas inimestena saame üksteist väestada ja aidata ennast keskmesse. Samuti, kui oluline on keskkond, kus elame. Peale oma viimast Havail olemist 3 kuud tagasi tulin Eestisse ja peale esimest ööd ärkasin hommikul kuiva õhu tõttu veriste huultega. Siis tundsin, et oleme valinud Eestis elada kastides täiesti vabatahtlikult ja ei teagi, et midagi teistsugust on olemas. Kui oled elanud täiesti looduses vaid 3 kuud ja kogu aeg väljas maganud, enamus ajast tähtede all, saad aru, kui lihtne tegelikult elu võib olla, kui me seda valime. Loomulikult on paljud asjad Eestis võimatud meie kliima tõttu aga väga palju on ka võimalik, kasvõi näiteks ainult suvel. Ja tegelikult on meil kõigil võimalus vaba tahte planeedil valida koht, kus me tunneme, et tõeliselt õitsele puhkeme. Mina tunnen, et peale viimast aega Havail oli mu keha nii puhastunud mürkainetest ja harjunud puhta ökotoiduga, päikese, tuule ja õhu ning ookeaniga, et mu keha oli täiesti elus ja uus, olin kaotanud palju kilosid ja ebavajalikku emotsionaalset pagasit. Euroopa lennujaamadesse jõudes

Crystal Ra. Ökoelu Havai Suurel Saarel keset Vaikset Ookeani

KoguKonnad | kevad 2011 | 15

Me saame igapäevaselt oma väikeste valikutega mõjutada suuremat holistilist pusle pilti. Iga valik ja iga indiviid on selles pildis oluline. Havai on mul aidanud saada palju teadlikumaks endast, oma valikutest ja sellest, kes ma tõeliselt olen. Olen julgenud otsa vaadata oma ehedale olemusele ja selle endaga täielikult integreeerida. See loob täiesti uue elukvaliteedi minule endale ja kogu maailmale. Et teisedki saaksid osa sellest inspiratsioonist, hakkasime koos oma koostööpartneri Kirsti Sinirannaga korraldama vähemalt kaks korda aastas seikluseid Havaile, kus kõike seda on võimalik oma kehaga kogeda ja oma silmadega näha ning täielikult oma ellu integreerida. See on suur investeering, mis tasub ära mitmekümnekordselt nii sinu enda elukvaliteedile kui ka teistele, keda inspireerid peale seda seiklust. Järgmine seiklus aprillis ja peale seda detsembris. Hommikusöök Yoga Oasises vaatasin elutuid halle nägusid ja mõtlesin, huvitav millal nad viimati looduses käisid või mõtisklesid selle üle, mis pakendites asju nad ostavad. Havail olles tundus mulle, et väga paljude jaoks seal on täiesti tervemõistuslik, et kõik asjad peavad holistiliselt kokku kuuluma – maailmavaade, majandus, sotsiaalne ja ökoloogiline aspekt. Tore oli näha Gaia projekti perspektiivist, kuidas need asjad seal juba toimuvad ja toimivad reaalses elus ja olemises ja kuidas see enamikule inimestele on täiesti tavaline eluviis.
Crystal Ra. Ökoelu Havai Suurel Saarel keset Vaikset Ookeani KoguKonnad | kevad 2011 | 16

Kookospiima joomine

Unistusest sai reaalsus
TEKST JA FOTOD MAARJA RAND

artiklid

Pärast 30 aasta pikkust eemalolekut kodumaalt tundis Blondel Shirley-Atwater, et soovib kolida tagasi Jamaikale oma juurte juurde. Läks aga nii, et sellest kolimisest sündis terve ökoküla - The Source Farm.
KoguKonnad | kevad 2011 | 1 7 17

artiklid
M. Rand. Unistusest sai reaalsus

Ökoküla "The Source Farm" loodi 6 aastat tagasi. Asutaja Blondel Shirley-Atwater lahkus 1980ndatel Jamaikalt USAsse, et pakkuda oma kolmele lapsele paremaid võimalusi. Pärast 30 aastat võõrsil elamise ja töötamise kogemust tundis ta, et on aeg naasta oma kodumaale, oma juurte, oma allika juurde. Ameerikas elatud aastate jooksul oli ta küll korduvalt külastanud Jamaikat, kuid kui turist, mitte kui kohalik. Oma põlisest kodust eemal viibides süvenes tema unistus leida 3-6 aakrit maad. Tänu mitmele õnnelikule juhtumisele sai ta pakkumise hoopis 63-le aakrile! Selleks, et nii suurt maa-ala ära osta, koondas ta oma pereliikmed ja lähedasemad sõbrad ning tuttavad. Üheskoos jõuti äratundmisele, et just kogukond on see, mida nad ühiselt soovivad luua. Maa, mis talle justkui sülle kukkus, asub saare idaosas St. Thomase maakonnas Johns Townis. Varem oli see rikas ja lopsakas troopiline mets kasutusel kui kookosefarm, kuid varasema omaniku haigestumise tõttu oli sellest palju kinni kasvanud. Kulus mitu aastat, enne kui asutajaliikmetest koosnev grupp sai hakata seda maad kujundama vastavalt oma soovile. Praeguseks on ehitatud juba mitmeid hooneid ja viidud läbi erinevaid projekte ja kursuseid. Töö pole kaugeltki lõppenud, sest seni loodud tingimused on vaid algus. Aeg-ajalt pakutakse kursuseid ja koolitusi näiteks permakultuuri, põhumajaehituse ja mahepõllumajandusega seonduvatel teemadel. Huvi farmirahva tegemiste vastu on aja jooksul aina kasvanud, kuid seda rohkem just väljaspool

Jamaikat. Kohalike elanike jaoks on paljud farmis läbi viidavad tegevused veel võõrad ja nõuavad paljude väärtuste ümberhindamist, sest paraku on Jamaikal sage nähtus näiteks prügi nii teepervel, metsas, randadel kui ka surnuaedades. Samuti on külaelanike soov teavitada laiemat üldsust sellest, kuidas loodustsäästvamalt põllu- ja aiasaadusi kasvatada ja kuidas holistlikumalt elada, et püsida terve ja heas vormis. Põgus külastus farmi oli tõeliselt värskendav kogemus. Kuigi lootsime leida juba hoogsamalt tegutsevat küla, saime siiski väga huvitava kogemuse osaliseks ja mitmete uute teadmiste võrra rikkamaks. Olgugi, et Blondeli ja tema mõttekaaslaste võimalused on veel väikesed, kannustab neid usk ja tahe luua keskkond, mis oleks eelkõige neile endile mõnusaks elupaigaks, kuid ka teistele inspiratsiooniallikaks. www.thesourcefarm.com » Maarja koos Blondeliga

KoguKonnad | kevad 2011 | 1 8 18

Milia ökoküla mäekurus Kreetal
TEKST JA FOTOD INGRID VOOGLAID

Milia on taastatud traditsiooniline küla Kreeta saarel. Olles igast küljest piiratud kõrgete mägedega ja kaetud Kreetale ebatavaliselt laia valiku taimedega, tundub Milia paradiisisaarena.

KoguKonnad | kevad 2011 | 19

artiklid

kuru põhjas oja. Olles igast küljest piiratud kõrgete mägedega ja kaetud Kreetale ebatavaliselt laia valiku taimedega, tundub Milia paradiisisaarena. Miliasse jõudmiseks tuleb peale kolme väikese küla läbimist sõita 10 km mööda käänulist kitsast mägiteed, millest viimased paar kilomeetrit on kruusatee. Sinna sõitmise ajal mõtlesin, et nende edu saladus on ühekordsed külastajad, kel puudub ettekujutus mägiteedest. Vähegi kõrgust kartval inimesel ei tasu autoaknast välja vaadata. Minu kõrgusekartus oli õnneks selleks päevaks puhkuse võtnud ja vaated olid vaimustavad. Autojuht klammerdus siiski rooli külge ja peatus iga natukese aja tagant. Kord juba mägiteele jõudnud, puudub võimalus ümber pööramiseks. Kui keegi oleks teise autoga vastu tulnud, oleks üks pidanud kas alla või üles tagasi tagurdama. Käänakud on valdavalt U tähe

Sel talvel tekkis mul ootamatult võimalus minna paariks kuuks Kreetale. Haarasin võimalusest kohe kinni ja lahkete kogukonnahuviliste toetusel saigi sõit teoks. Uurides internetist, kuidas on Kreetal lood ökoküladega, leidsin ainult ühe. Selgus, et seegi on tegelikult rohkem ettevõte kui kommuun, aga ikkagi ökoküla vormis. Leidsin, et Milia kui traditsioonilises mägikülas ökoloogiliselt tegutseva majutusküla külastamine on hea võimalus lähedalt tutvuda ökoküla majanduslikult üleval pidamise võimalusega. Elasin Kreetal ühe Eesti pere juures ja koos käisime ka Milias. Olime seal kaks ööd ja kolm päeva. Milia on taastatud traditsiooniline küla Kreekas, Kreeta saarel, mäekurus Kissamose provintsis Chania prefektuuris ligikaudu 60 km Chania linnast. Külal on 120 ha maad kahel erineva pinnase ja taimestikuga mäeküljel, mida eraldab

I. Vooglaid. Milia ökoküla mäekurus Kreetal

KoguKonnad | kevad 2011 | 2 0 20

artiklid
Milia ajalugu

kujulised ja vahel harva eraldab teeserva kuristikust logisev traataed. Viimane on pigem küll tee ääres söövate kitsede kui autode kaitseks. Õnnelikult kohale jõudnud ja keerulisele teele viidanud, juhiti meie tähelepanu asjaolule, et all maanteede ääres võib igal pool näha liiklusõnnetuses hukkunuile viitavaid mälestusmärke, kuid mägiteel neid ei ole. Kitsal kõrgel teel kõik kardavad ja sõidavad väga ettevaatlikult. Tee lõpp on lausa meelega kruusateeks jäetud – ilma selleta tuleks ilmselt rohkem külastajaid, kui Milias vastu võtta jõutakse.

looduslikud kivimoodustised, mida oli varem seinana kasutatud, on seda ka nüüd. 1993 jõuti hoonete renoveerimisega lõpule ning sealt edasi on Milias tegutsenud mägi-ökoküla kogemust pakkuv majutusasutus. Külas järgitakse keskkonnasõbralikku eluviisi ning tuginetakse Kreeta ja eriti Miliat ümbritsevate külade traditsioonidele.

Milia tähendab kreeka keeles Õunapuu. Küla sai oma nime seal kunagi rohkearvuliselt kasvanud õunapuude järgi, mida nüüdseks on vähe järele jäänud. Tänaseni kasvab külas aga palju kõrges eas kastanipuid. Kogu küla on metsastatud, istutatud on tuhandeid puid. Milias on oluliselt rikkalikum taimestik, kui mujal Kreetal. Mujal lokkab kõikjal pinnakatteTeadaolevalt asustati Milia küla esmakordselt 16. sajandi taimena kollaste õitega ristikuline, seal nägime seda vaid lõpupoolel. Küla õitses kuni 17. sajandi keskpaigani, mil seal korra. Mäeservadel õitsevad väikesed alpikannid. Mets, mis levis koolera. Taasasustati Milia alles II Maailmasõja ajal 12 Kreetal on juba iseenesest haruldane nähtus, lõhnab nagu pere poolt, kellele sai mägede rüpes ja sajanditevanuste kasta- Eestis ja on koduselt samblane. Seal nägime esimest korda nipuude varjus peituv küla turvaliseks peidupaigaks. Sel ajal maasikapuud ja maitsesime selle viljadest tehtud moosi. Hea viis küla juurde vaid raskesti leitav väike mägirada ning hoo- oli. Mesi on seal mõrkja maitsega ja väga tume. ned nägid välja mägede loomuliku osana. Sõja lõpus hüljati küla taas. Maad kasutati vaid loomade karjatamiseks ning Peamine osa taimestiku mitmekesisusest on mäekurude põhjas hooned lagunesid. 1980-te alguseks oli maa ülekarjatatud, tulekahjudes kannatanud ja kunagi külluslikud veevarud vähenenud. 1982 alustasid kaks perekonda, Tsourounakis ja Makrakis, Milia taastamist. Vahendid selleks saadi erainvesteeringutest ning EEC põllumajandusturismi grandist. Eranditult kõik hooned külas asuvad olemas olnud vundamentidel ning
21 KoguKonnad | kevad 2011 | 2 1

I. Vooglaid. Milia ökoküla mäekurus Kreetal

Ökoloogiline eluviis
Külas ei ole telekat ega raadiot. Kõik linna meenutav palutakse tulles maha jätta. Restoran avatud köögi ja söögisaaliga, vastuvõtt ja kontor on kõik ühes ning restorani all on kohapeal elava pere eluruumid. Keset restorani on väike laud sülearvutiga, mis täidab kontori otstarvet. Ühte söögilauda kasutatakse teise arvutilauana. Tubades ei ole elektripistikuid, fotoaparaati laadisime restoranis. Mobiililevi on küll igal pool, kuid wifi levib ainult restoranis ja selle sisse lülitamist tuleb eraldi paluda. Söögisaalis avaldas esimesel õhtul muljet vaikus. Ainus kord, kui Milias põgusalt muusikat kuulsin, oli hommikul kella 7 paiku jalutama minnes läbi teise toa ukse. Ilmselt oli kellelgi patareidega mängija kaasas. Linnud laulsid varahommikust hilisõhtuni, ajades isegi tavaliselt kaua magavad lapsed kella seitsmest üles. Kaugusest kostis kitsede ja lammaste hääli, kanad kaagutasid söögisaali ajaloost ja korraldusest ning palutakse inimestel vee, küttepuude ja elektriga säästlik olla. Keelatud on taimede korjalähedal ning koer haukus meid nähes rõõmsalt. Püüdsime mine, jaht, lõkke tegemine. kõndida vaikselt ja püsida ette tehtud radadel, et mitte kedagi häirida. Autode jaoks on parkla 150 m külast väljas ning autoga paluTubades on ainult elementaarne mööbel: voodid, laud, kapp. takse külla mitte siseneda. Äärmisel vajadusel võib korraks ettevaatlikult sõita ja auto kohe tagasi parklasse viia. KoduMööbel ja detailid tubades on ümbritsevatest küladest lehel on juhised bussiga lähimasse peatusse tulekuks, kuhu kogutud ja taastatud. Meie toas oli taastatud vana leivaahi ning siin-seal puidust voolitud ja kootud tarbeesemeid. WC- külast autoga vastu tullakse. dushiruum toas on tänapäevane, seda valgustavad katuseKogu külas kasutatav elekter toodetakse kohapeal päikeseaken ning mägedevaatega aken. Dushiruum on majas kõige paneelide, tuulegeneraatori ja generaatori abil. Generaatorit valgem osa. Toas on ka infokaust, kus kirjutatakse Milia
KoguKonnad | kevad 2011 | 2 2

artiklid

I. Vooglaid. Milia ökoküla mäekurus Kreetal

pesu viiakse külastuste kõrghooajal ehk suvel ja sügisel kord nädalas Chaniasse pessu ja triikimisele. Kõik looduslik on külas ringluses ning sellele, mida ei saa uuesti looduslikku ringlusse lasta, püütakse leida alternatiivseid kasutusviise. 80% oma ja söögisaalis pakutavast toidust kasvatavad nad ise. Milias kasutatakse traditsioonilisi põllumajandusmeetodeid ilma kemikaalide ja suurte masinateta. Jalutamas käies võib siin-seal kohata puudel rippumas pudeleid kahjurite püüdmiseks. Nende kasvatatud saadused on ametlikult tunnustatult orgaanilised. Loomadelt ja lindudelt saadakse loomseid toiduaineid, villa, nahka, sulgi ja sõnnikut. Väljastpoolt toovad nad sisse ainult lähipiirkonnast pärinevat. Esmajärjekorras eelistatakse naaberkülasid ja kaugeim koht, kust ostetakse, on Chania. Nii kõrvalises ja raskesti ligipääsetavas kohas ei oleks elementaarselt vajaliku väljastpoolt sisse toomine ka praktiline. Kitsad rajad mäeküljel, millel kasvatatakse taimi ja loomi

artiklid

Iga majakese katus on teise terrass

kasutatakse ainult talvekuudel õhtuti mõned tunnid tubades lambivalguse võimaldamiseks. Rohkem kasutatakse küünlavalgust. Söögisaalis õhtul tuled ei põle, laual on küünlad ja kamin-ahjus elav tuli. Ka meile anti esimesel õhtul peale söömist tuppa kaasa kaks küünalt ja tehti kamin-ahju tuli valmis. Kodulehelt võis lugeda, et soovitatav on kaasa võtta oma taskulamp õhtul liikumiseks. Meie ukse vastas põles siiski latern ka. Kogu küla vesi saadakse kahest allikast. Suvel kuivavad ojad ning vett saab vaid maa alt. Tubades on küll dush, kuid sooja vett saab vaid pärastlõunal paar tundi. Kasutatud vesi filtreeritakse ja suunatakse kastanite kastmiseks. Tulevikus on plaanis hakata koguma vihmavett, mida saab ainult sügisel ja talvel. Terrassid iga toa katusel ehitati selle mõttega, et oleks lamedat pinda vee kogumiseks. Praegu on need lihtsalt vaimustavate vaadete nautimise kohad. Pesu peseb kohapeal elav pere AAA+ pesumasinaga ja majutustubade

I. Vooglaid. Milia ökoküla mäekurus Kreetal

23 KoguKonnad | kevad 2011 | 2 3

artiklid

Väikese punase traktoriga sõidetakse mööda mäeküljele tehtud radu. Neil kitsastel radadel söövad ka kaks lehma, eesel ja kitsed. Kasse on palju, kuid nad on poolmetsikud, jooksevad eest ära. Kutsikas on väga sõbralik, temaga käisime mitu korda jalutamas. Mustade, pruunide ja valgete kanade seas on kolm uhket kalkunit ning mõned haned ja pardid. Kitsi on musti, valgeid, pruune, beezhe ja kirjusid. Kitsi ei ole inimestega harjutatud ja seepärast neile päris ligi me ei saanud. Jalutamas käies paistis neid igal pool väikeste karjadena mäeservadel puhkamas. Osad neist kuuluvad ka naaberkülade karjustele. Kord varahommikul hüppas minu ees põõsast üksik kitsetall välja ja lippas eemale. Lambaid ja lehmi nägime vaid korra eemalt ja põgus kohtumine oli ka eesliga. Kuru kohal lendavad kullid. Küla hoiavad majutusasutusena toimivana kohapeal elav abielupaar Zoran ja Theodora, kes on siin olnud 11 aastat ja töötavad oma koha unistuse nimel. Küla tegevusega on siiani seotud ka esialgsed rajajad ja omanikud, kellest vanem on praeguseks 71-aastane ja annab küla korralduses nõu. Teine omanik alustas 20-aastaselt ja osaleb praegugi aktiivselt küla tegevuses. Küla toimimisest rääkis meiega Tassos, kes on külaga seotud olnud 15 aastat. Lisaks on külas tööd ja tegemist leidnud kohaliku piirkonna elanikud. Kõigil külas tegutsevatel inimestel on mitmekesised ülesanded. Erineva-

tel päevadel tegelevad toiduga erinevad inimesed, kuid ükskord tabasime sööma minnes selle päeva koka restorani ukse ees kappi restaureerimas. Vabatahtlike külla võtmise kohta öeldi, et praegu neil ei ole neid kusagil majutada, kuid tulevikus on plaanis ehitada väikesed puust majakesed neile, kes soovivad külas pikemalt peatuda. Tulla soovijaid on palju, lisaks lihtsalt vabatahtlikele tahavad nende juures oma praktikat teha ka agronoomia üliõpilased.

Lõpetuseks
Lahkudes tundus tee oluliselt lühem, kuigi kõrgus paistis alla sõites veidi hirmutavam. Parklas tulid meile vastu järgmised külastajad, kes ei olnud üldse seda nägu nagu nad oleks äsja mööda kitsast keerlevat joont mäest üles sõitnud. Endalegi paistis järgmine külastus tulevikus võimalik. Suurem osa külas tegutsevatest inimestest sõidab seda teed pidevalt. Väga selgeks sai, et kui nemad suudavad sellistes oludes edukalt ökoküla pidada ja pikalt ette täis broneeritud olla, siis Eestis puudub igasugune õigustus kõrvalisemate piirkondade sobimatuseks. www.milia.gr »

I. Vooglaid. Milia ökoküla mäekurus Kreetal

KoguKonnad | kevad 2011 | 2 4 24

Teekond Damanhuri ja iseendasse
TEKST KADRI ALLIKMÄE FOTOD KADRI ALLIKMÄE JA WWW.DAMANHUR.ORG
* Artikkel ilmus ajakirjas ÜKS nr 2/2011. www.ajakiriyks.ee

artiklid

Sünkroonsus, lillemaalidega majad, maa võimsad jõujooned, kaljutemplid, vaikus… Need märksõnad iseloomustavad Damanhuri vaimset ja ökoloogilist kogukonda Põhja-Itaalias Torino lähedal, kuhu minek võib osutuda lühimaks teekonnaks iseendasse.

KoguKonnad | kevad 2011 | 2 5 25

Teekond jumalikkuseni
Sattusin Damanhuri jaanuaris kümneks päevaks – praktikale lasteaeda ning kogukonna elu tunnetama. Sinna pärast lennuja rongireisi kohale jõudes oli kerge hingata, teades, et olen jõudnud kogukonda, kus on teretulnud vaimsus, tundlikkus ja jagamine. Esimesel õhtul avastasin end õhtusöögilt, kus inimesed küsisid: „Räägi meile oma lugu“. Ja ma rääkisingi, sest neid tegelikult ka huvitas see. Ja nemad rääkisid oma lugusid. Teineteise kuulamine, looduse ning looma- ja taimeriigiga ühenduses olemine, lihtsate asjade väärtustamine - see tundus kohapeal nii loomulik. Damanhuri ökokogukond on ÜRO poolt tunnustatud jätkusuutliku elu mudel, kus elab praegu ligi 600 inimest (sh last). Üldse on Damanhuriga seotud inimesi üle terve maailma 8000. Kogukond sai alguse 1975. aastal, kui grupp huvilisi asus vaimse õpetaja Oberto Airaudi (vaimse nimega Falco) eestvedamisel elama Itaalia põhjaosas Alpides Piedmonti maakonnas asuvasse Valchiusella orgu. Nende visioon oli luua kogukond, mis toetaks inimeste vaimset kasvu ja oleks eeskujuks neile, kes soovivad elada iseenda, teineteise ja keskkonna austuses ning jõuda oma tõelise potentsiaali realiseerimiseni Maal. Olla inimene, aga jõuda jumalikkuseni!

Ökoloogiline = praktiline
Inimesed Damanhuris elavad umbes paarikümne kaupa väiksemates tuumikkogukondades e nucleotes. Igal nucleol on oma läbiv teema, nagu näiteks taastuvenergia, põllumajandus, haridus, kunstid. Taolisel kooselamisel on nii ökoloogiline kui ka praktiline väärtus: kulub vähem energiat, kodumasinaid on võimalik jagada, üheskoos süüa tehes kulub kõvasti vähem aega ja raha ning koos saab tegevused ära jagada (üks vastutab toidu ostmise eest, teine maja tehnilise korrasoleku eest, kolmas üldruumide puhtuse eest jne).

K. Allikmäe. Teekond Damanhuri ja iseendasse

26 KoguKonnad | kevad 2011 | 2 6

Mina sattusin nucleosse, mille nimi on Tiglio (pärn). Mu ameeriklannast sõbranna Quaglia tegeles Damanhuri inglise keelse kodulehekülje ning igapäevase ajalehe väljaandmisega. Majas elas veel kaks õpetajat, üks poemüüja, kunstnik, loodusterapeut, graafiline disainer ja sekretär, lisaks kaks last. Enamik täiskasvanuist töötas kogukonna heaks, mõned ka lähedal olevates väikelinnades Vidraccos ja Baldissero Canaveses, mõned ka Torinos.

oma tuleviku suhtes põhjalikumat selgust, olid kuid oraaklite abi oodanud ja koos nendega selleks sündmuseks valmistunud. Ma küll ei küsinud oraaklilt midagi, ent tundsin, et sain vastused kõigile oma küsimustele. „Võta aega endale, maali, tee asju, mis sulle meeldivad, hoolitse oma tervise eest“ need olid minu enda seest välja kasvanud vägagi asjakohased oraaklisõnumid, mille eest olin väga tänulik.

Täiskuurituaal õhutemplis

Oma esimesel Damanhuri hommikul ärkasin enda jaoks tavapäratult vara - kella 8 ajal - ning asusin kohe tegutsema. Eelmisel õhtul olime kokku leppinud, et töötan mõned päevad nucleo hüvanguks töövahetuse korras: teen neile 6 tundi tasuta tööd (raiun puid, pesen kööki ja värvin seinu) ning saan selle eest tasuta elada ja süüa. Mulle sobis see suurepäraselt! Esimestel päevadel sain jaanuarist hoolimata raiuda puid pusaväel. Õhtud olid küll külmad, aga päeval ulatusid soojakraadid koos päikesega isegi +10-ni. Esimesele töisele päevale järgnes üllatav õhtu. Käisime kõik kogukonnakeskuses Damjl`is avatud õhu templis täiskuurituaalil, mida võib võrrelda loodusrahvaste rituaalidega, kuhu on laenatud ühtteist ka Vana-Egiptuse ja Atlantise kultuurist, mis teeb vaatemängu väga müstiliseks. Tegemist oli rituaaliga, milles spetsiaalse väljaõppe saanud inimesed (oraaklid) aitasid teistel mõista oma tulevikku ja elu kurssi puudutavat infot. Mõned inimesed, kes vajasid
K. Allikmäe. Teekond Damanhuri ja iseendasse

Inspiratsioon lasteaiast

Nädala teise poole ning uue alguse veetsin praktikal Damanhuri kahe-rühmalises lasteaias (mõlemad olid liitrühmad) ja täiendasin end ses osas, kuidas õpetada väikestele lastele vaimsust ja kogukondlikkust, mis on Damanhuri üks põhilisi alustalasid. Erinevalt Eestist, kus vist terve riigi peale on ainult üks meesõpetaja, oli seal mõlemas rühmas lisaks naisõpetajatele ka üks meesõpetaja. Käis korralik müramine, samas kehtestasid õpetajad end laste silmis väga hästi. Laste tegevused olid sujuvalt jaotatud üle päeva, nii et õhtuks jõuti teha viis õppetegevust. Nii lasteaia kui ka kooli õpetajad ütlesid, et nad on pühendanud sellele tööle kogu oma elu ega tee seda vaid palgatööna. Samas hoolitsevad nad eelkõige selle eest, et nad ise oleksid tasakaalus. „Ainult nii suudame olla ka lõppematuks inspiratsiooniallikaks lastele,“ ütles lasteaia meesõpetaja Caribo.
KoguKonnad | kevad 2011 | 2 7 27

Üldiselt peetakse laste haridust Damanhuris tervikuna väga oluliseks. Ka minu nucleos oli näha, et kogukonnas on kõik võtnud ühise vastutuse toetada laste arengut. Kuna ühes nucleos elab u 20 inimest, saavad nad kõik lisaks lapse bioloogilistele vanematele anda omalt poolt midagi juurde - see on palju enam, kui suudaks tavaline perekond.

Panen selle täiesti selle paiga eripära arvele, sest Damanhuri kogukond asub energeetiliselt väga haruldases kohas (teadjate sõnul on sarnane koht vaid Tiibetis). Nimelt ristuvad neil aladel neli suuremat Maa jõujoont, mis on damanhurlaste väitel tunnete, mõtete ja tegude kanaliteks üle Maa ja ka kaugematesse paikadesse. Seda pole küll teaduslikult tõestatud, kuid kohalikud ja paljud külastajad (sh mina) usuvad, et iga seal punktis mõeldud mõte, tehtud tegu, kogetud tunne mõjutab tervet maakera. Seetõttu proovitakse elada eetiliselt, harmooniliselt, koostöös ja sõpruses, soovides, et need väärtused jõuaksid kõikjale. Ja tunne on, et see toimib. Näiteks mina manifesteerisin Damanhuris oma ellu positiivse muutuse palju võimsamalt, kui oleksin seda suutnud teha kodus. Lisaks tundsin kogu selle aja end väga väestatuna. Pidevalt toimus ka sünkroonsusi. Kuna vahemaad olid pikad, siis kuhugi jalutades sõitis pea alati autoga mööda keegi, kes mu jalavaeva vähendas. Kui mul tekkis mõni idee või kui ma midagi soovisin, tõstatas keegi juba järgmisel hetkel vastava teema või tuli mulle ise soovitut pakkuma.

Tervendava väega paik
Kui läksime Quagliaga ühel õhtul tema korraldatud ekstaatilise tantsu üritusele Ecstatic Dance Damanhur, kogesin võimsalt selle koha tervendavat väge. Vaba olemise ja väljendusega tantsusessiooni ajal tundsin, et vabastan endast aastatevanust kurbust. Pärast laulsime kõigi kümne inimesega, kes sel õhtul kokku tulid, ka ülemheli laulu. Tundsin, kuidas mu hääl avardus nii nagu ei iial varem.
K. Allikmäe. Teekond Damanhuri ja iseendasse

Elu nagu mäng looduses

Väeka koha kese on tegelikult Damanhuri erilised Inimkonna templid. Käsitsi kaevatud hingetukstegevalt kaunid templid hõlmavad kokku seitset elementidele ja elu põhimõtetele pühendatud saali. Seintelt võib leida maalituna kõigi maailma religioonide pühapilte, taimede ja loomade kujutisi,
28 KoguKonnad | kevad 2011 | 2 8

kauneid pilte inimeste elust ja maise elu printsiipidest. Pildikeeles on templikülastajale antud ülevaade inimkonnast, inimese elukaarest, elu õnnest ja raskustest. Samas on välja toodud võtmed, kuidas raskusi ületada ja läbi selle täieliku eneseteostuseni jõuda. Templite kaudu pühitsevad damanhurlased elu läbi muutuste, mis toimub inimese töös iseendaga ja koostöös teistega. Nende jaoks on elu nagu mäng, mida voolavalt mängitakse. Suhe loodusega on Damanhuris püsivalt inimeste igapäevaelu osa. Seal on loodud eraldi park selleks, et inimesed saaksid loodushaldjatega ühendusse astuda: iga puu juures on väike loodushaldja kuju, et juhtida inimeste tähelepanu sellele, et loodus on elus ja tal on omad tarkused. Iga päev koju tulles tervitavad damanhurlased ka sümboolselt oma kodu loodust, asetades oma otsmiku kergelt ümbruskonna suurima puu tüvele, öeldes sellega „tere“ ja väljendades austust kogu paikkonnale. Lisaks on iga Damanhuri kodanik võtnud endale veel ühe taime ja looma nime, et tunda seost loodusega ja lisada oma iseloomule mõne looma loomust. Oma reisi eesmärgiks olin seadnud väikese praktika Damanhuri lasteaias, kuid kõige rohkem viis Kõiksus mind
K. Allikmäe. Teekond Damanhuri ja iseendasse

www.damanhureducation.it » lähemale iseenda tegelikule olemusele. Sain aru, et mul on vaja alustada mitte välistest tegevustest, vaid sellest, et oleksin ise oma eluga rahul, sisemiselt. Õppisin ka seda, et enesetervendamisel tuleb tihti silmitsi seista oma tumedama poolega. Aga kui suudan oma nõrkusi, vigu või otsuseid heade peegeldajate abil vaadelda ja teadvustada, võib neist transformatsiooni kaudu saada minu jõud. Damanhurlased teevad nii kogu aeg. www.damanhur.info » www.thetemples.org »
KoguKonnad | kevad 2011 | 2 9 29

Mõtisklusi teistmoodi tervishoiust
TEKST KAIA-KAIRE HUNT FOTOD FOTOLIA JA SXC.HU

Räägitakse, et vanasti hinnati Hiinas arsti edukust selle järgi, et tema patsiendid ei olnud kunagi haiged...
KoguKonnad | kevad 2011 | 30

artiklid

Ilmselt ei ole kogukonnarahvale võõras mõte, et tervishoiusüsteem võiks olla midagi hoopis muud, kui seda on täna meie perearstide, haiglate ja Haigekassa poolt pakutav. Üks asi on võimalikud seadusandlikud muudatused ja teistmoodi kindlustussüsteem, kuid mitte vähem tähtis pole vastus sisulisele küsimusele – kuidas on võimalik end tervena hoida ja juba haige olles kiiremini terveks saada? Pole vist kultuure, kus inimesed oma tervise eest hoolitsemiseks väliseid vahendeid ei kasutaks. Tõsi, klassikaline meditsiin, tänane koolimeditsiin sellisel kujul nagu meie teda tunneme, on ju vaid paarsada aastat vana. Kuid abivahendeid, olgu need loitsude või ravimtaimede näol, on kasutatud aastatuhandeid. Ilmselt kauemgi veel – võime ju oma koduvõi lemmikloomade pealtki näha, et nemad teavad ikka, millist umbrohtu mõne häda puhul ampsata. Seega on ilmselt oma hädade teadlik leevendada püüdmine kestnud sama kaua kui inimkondki. Huvitav on see, et ammu enne seda, kui avastati bakterid, peeti inimese terviseprobleemide põhjustaks nn süsteemi häiret - midagi inimese energiasüsteemis on paigast ära. Omal ajal kasutati kindlasti teisi väljendeid, kuid põhimõte jääb samaks – midagi on täiuslikult toimivat süsteemi häirinud. Kui avastati bakterid, tekkis aga täielik suunamuutus – järsku olid süüdi mingid väljastpoolt „sisse tunginud“ tegelased. Õige pea leiti viirused, seened. Ühesõnaga – terve rida „elukaid“, kelle vastu tuli kuulutada sõda. Lõpuks ometi oli leitud vaenlane, lõpuks ometi tundus olevat käega katsutav saavutada igavene elu ja sajaprotsendilised tervenemised!

Koolimeditsiini õnnetuseks ei läinud asjalood aga sugugi nii. Inimesed tundusid hoopis aina haigemaks jäävat. Tõsi, vapper võitlus pisikutega suutis siis ja suudab ka täna sageli peatada muidu fataalselt lõppeda võivaid haigusi, nagu näiteks ägedad põletikud, samuti aitavad radikaalsed antibakteriaalsed ja kirurgilised meetodid ravida karme vigastusi. Probleem tekkis aga viiruste ja krooniliste haigustega – järsku oleme me olukorras, kus nn pahalased elavad ravimeid saades õnnelikku elu edasi ja organid ei kipu oma esialgseid funktsioone sugugi mitte täielikul kujul taastama. Küsige või oma perearstilt – pole teada, et teise tüübi diabeet, kõrgvererõhutõbi või reuma korraliku tabletiraviga täielikult taanduks ja inimene jälle sajaprotsendiliselt terveks saaks. Kas midagi oli läinud valesti? Ehk on juurpõhjus, mida ravida, kusagil mujal? Ilmselt ei ole kellegi jaoks uudis see, et tänapäevase Lääne meditsiini ja iidsete tervendamistarkuste erinevuseks peetakse nende peamiste postulaatide vahet: kui Lääne meditsiin ravib haigusi ehk sümptome, siis vanades ravitarkustes otsiti ja raviti probleemi algpõhjusi. Teisisõnu on ühe tähelepanu konkreetsel haigel organil, piirkonnal või elundkonnal, teise puhul aga inimesel tervikuna ja teda ümbritseval keskkonnal. Täna, kui oleme jõudnud olukorda, kus paljusid haigussümptome saab vaid vaigistada, on ehk asjakohane uuesti sellele paradigmale otsa vaadata – ehk peaksime siiski minema ja otsima haiguste tekkimise põhjuseid ja taastama organismi tasakaalu nii, et ka raske krooniline haigus jääks minevikku.
KoguKonnad | kevad 2011 | 3 1 31

K.-K. Hunt. Mõtisklusi teistmoodi tervishoiust

artiklid

Juba koolis õpetatakse, et inimkehal ja kehas sees elab lugematul arvul mikroorganisme: baktereid, seeni, viiruseid. Suur osa meist suudab selle seltskonna sees ideaalselt toime tulla, haigeks jäämata. Järelikult ei saa need paljuvihatud bakterid olla meie terviseprobleemide peamised tekitajad. Põhjuseks on pigem see, et meie organism ei suuda seda tasakaalu säilitada ja meie immuunsüsteem nõrgeneb. Miks siis? Miks peale rasket tööperioodi puhkusele minnes kipume haigeks jääma? Miks kustuvad kaua koos elanud vanapaarid lühikese aja jooksul üksteise järel? Neid põhjuseid on terves reas alternatiivsetes ravimeetodites lahatud juba aastatuhandeid. Vanimad dokumenteeritud Hiina meditsiini ja ajurveda tarkused ulatuvad 5000 aasta taha. Oleks Eestis selle aja kohta kirjalikku infot säilinud, oleks ka meil aastatuhandete vanuste tarkustega raviraamatuid, olen selles kindel. Oleme täna püüdnud paljud neist Idamaade tarkustest taaselustada, kuid mitte alati pole me suutnud neid üks-ühele lahti dešifreerida. Nii näiteks sisaldab muidu suhteliselt ratsionaalne ajurveda ravimtaimetarkus tegelikult endas hoopis müstilisemat infot keha ja taime vibratsioonide ja nende koosmõjude osas. Kas ehk võisid meie esivanemad omada samu tarkusi?

terve rida uusi teaduslikke uuringuid, mida meie arenenud tehnoloogia on võimaldanud. See, mida teadsime kunagi loomulikult, oma intuitsioonile põhinedes, vajab nüüd tõestamiseks empiirilisi katseid, keerulisi metoodikaid ja uuringuid. Kuid pole viga – kui see viib meid parema terviseni, võime ju infot läbi teaduse kontrollida. Paljud uued tõenduspõhised materjalid räägivad meie keha ja meele tihedast seosest ja psüühika mõjutustest kehale – soomale (nn psühhosomaatilised häired). Need uuringud seletavadki lahti selle, mis toimub meie kehas, meie rakkude ja biokeemiaga siis, kui peale stressiperioodi saame kätte kauaoodatud puhkuse või kaotame kalli lähedase. Need miljonid reaktsioonid on loogilised ja meie tahtele allumatud ehk alateadlikud. Küll aga saame teadvel olles ja oma mõtteid ja emotsioone teadlikult suunates paljude probleemidega toime tulla ja seeläbi tervisehädasidki leevendada. Ehk on tõesti meilgi võimalus meelde tuletada neid vanu-vanu tarkusi ja oma keha vibratsioon jälle vajaliku tasemeni tõsta.

Lüües lahti ükskõik millise Maailma Tervishoiuorganisatsiooni või kasvõi Eesti rahvatervise arengukava, näeme palju juttu ennetusest ja terviseedendusest. Igapäevaelus on see muidugi üks suur sõnakõlks – alternatiivne ja täiendmeditsiin, mis suures osas just ennetusega tegeTäna oleme me spiraalina jõudnud tagasi aega, kus vana tead- leb, on just sellesama terviseedendajate ja meedikute seltsmine on jälle au sees, kuid lisaks on sellele juurde tulnud konna poolt põlu all. No mis teha, kui paljudele tänapäeva
KoguKonnad | kevad 2011 | 3 2 32

K.-K. Hunt. Mõtisklusi teistmoodi tervishoiust

artiklid

meedikutele meeldib nonde vaeste bakteritega sõda pidada ja kõike valu tegevat välja lõigata või valuvaigistitega taanduma sundida! Räägitakse, et aastatuhandeid tagasi hinnati Hiinas arsti edukust seeläbi, et tema nn patsiendid ei olnud kunagi haiged. Kui meie rahvastik oleks täna täiesti terve, oleks meie meditsiinisüsteem ahastuses ja suured ravimtööstused pankrotis. Selline naljakas süsteem on meil. Terviseedendus selle sõna sisulises mõttes ei seisne ju sugugi välireklaamis „Sööge rohkem juurvilja!“ ja koledates alkoholismi järelmõjudega hirmutavates reklaamides. Sest jällegi unustab terviseedendaja ära, miks inimene sööb käigupealt ebatervislikku kiirtoitu ja manustab üleliia alkoholi. Ehk tuleks vaadata selle taha ja leida jällegi juurpõhjus? Ehk on siingi peapõhjus hoopis meie mõttemustris, järjest kiireneva elutempoga toimetulemise püüdluses, rõhu asetamises kõigele välisele ning oma sisemise tarkuse eiramises, mitte teadmatuses? Ma ei püüa väita, et klassikaline koolimeditsiin on halb, otse vastupidi. Usun, et klassikalise Lääne arstiteaduse ja alternatiivse meditsiinisüsteemi kooseksisteerimise juures ootab meid üks suuremaid ärakasutamata potentsiaale - koostöö. Ühendades endas oskused oma tervist hoida läbi vaimse tervise hügieeni ja loodusega üksoleku ühelt poolt ning Lääne meditsiini erakorralise arstiabi, vältimatu kirurgia ja leebe sünnitusabi teiselt poolt, oleme täna suurima meditsiinilise

ime lävel. Selleks imeks on erinevate süsteemide integratsioon, selleks imeks on integratiivne meditsiin – ühendades endas iidseid tarkusi inimese enda seest ja Universumist tänapäevaste uuringute, teadmiste, aparatuuri ja teadusega. Tegelikult ongi kogu see väike mõtisklus kirjutatud eesmärgiga lahti seletada, miks oleme selle aasta maikuus Eestisse kutsunud terve rea välislektoreid, et maha pidada Eesti esimene rahvusvaheline Integratiivse Meditsiini Konverents. Oleme kutsunud siia arste ja terapeute, kes oma praktikas lähenevad inimesele kui tervikule, püüdes leida probleemide algpõhjust ja vajadusel kombineerida seda tänapäevaste ravimeetoditega.

K.-K. Hunt. Mõtisklusi teistmoodi tervishoiust

33 KoguKonnad | kevad 2011 | 3 3

artiklid

Nii näiteks on konverentsil üles astumas paljudele teada-tuntud dr Bernie Siegel, kes räägib tervenemise ja elamise kunstist; tervenemise psühholoogiliste mustrite temaatikat tutvustab sel teemal oma dissertatsiooni kirjutanud hollandlane Rob van Overbruggen. Joanne Ross ja Robert Waghmare Inglismaalt seletavad lahti emotsioonide mõju meie tervisele ja dr Tatjana Sivik räägib psühhosomaatika alustaladest. Täpsem kava ja lähem info konverentsi kohta on kättesaadav veebis www.imconference2011.com.

Konverentsil leiab palju sellist, mis on huvipakkuvad terviklikust tervishoiust ja inimese holistilisest käsitlusest lugupidavale inimesele – osalemiseks ei pea sugugi olema arst või terapeut. Tulge ja tutvuge teistmoodi tervishoiuga – tervikliku tervishoiuga.
Kaia-Kaire Hunt on Integratiivse Meditsiini Konverentsi meeskonna liige ja tervikliku tervishoiu ümarlaua üks ellukutsujaist. Ta on lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli klassikalise meditsiini õenduse erialal, õppinud mitmeid Idamaade tervendusteaduseid, on refleksoloog ja metameditsiini nõustaja ning treener. Täna tegutseb ta kodanikualgatuste valdkonnas ja on osalise koormusega terapeut-tervisenõustaja.

www.imconference2011.com »

Täisekraanvaatest väljumiseks vajuta klaviatuuril ESC

K.-K. Hunt. Mõtisklusi teistmoodi tervishoiust

KoguKonnad | kevad 2011 | 3 4 34

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful