TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 - MASINATEHNIKA – 3.

5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S

1. VARRASTE SÜSTEEM

NÄIDE 1

F3
β
α
F2

1 F1

Kahest vardast süsteem koosneb standardsetest nelikanttorudest. Torude

materjal on teras S355J2H. Määrata varraste vajalikud ristlõikepindalad ja valida
vastavad torud.

F1 = 46 kN; F2 = 32 kN; F3 = 24 kN; α = 45°; β = 60°

N2

F3
β
α x
N1
F2
F1

Kuna tegemist on koonduva jõusüsteemiga, lõikame välja kujutlevalt jõudude

koondamistsentri ja suuname sidemereaktsioonid N1 ja N2 piki vardaid.

Koostame tasakaaluvõrrandid ja leiame varraste sisejõud.

∑F x =0
F2 + F3 ⋅ cos α − N 2 ⋅ cos β − N 1 = 0

∑F y =0
− F1 + F3 ⋅ sin α + N 2 ⋅ sin β = 0
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 - MASINATEHNIKA – 3.5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S

Võrrandite süsteemist saame

F − F3 ⋅ sin α 46 − 24 ⋅ sin 45 o
N2 = 1 = ≈ 33,5 kN;
sin β sin 60 o
N 1 = F2 + F3 ⋅ cos α − N 2 ⋅ cos β = 32 + 24 ⋅ cos 45 o − 33,5 ⋅ cos 60 o ≈ 32,2 kN.

Mõlemad jõud N1 ja N2 on positiivsed. Seega mõlemad torud 1 ja 2 on tõmmatud.

Torude minimaalne ristlõikepindala leiame tugevustingimusest

σ = ≤ [σ ] ,
N
A
kus N – varda sisejõud (valime suurima sisejõu);
[σ] – lubatud normaalpinge, [σ ] = eH =
R 355
≈ 237 MPa;
S 1 .5
ReH – toru materjali voolavuspiir, ReH = 355 MPa;
S – tugevuse varutegur.
Siis toru minimaalne ristlõikepindala
N 33500
A≥ = ≈ 1,4 ⋅ 10 − 4 m2 = 1,4 cm2.
[σ ] 237 ⋅ 10 6

Kataloogist valime nelikanttoru 25x25x2, mille ristlõikepindala A = 1,74 cm2.

TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 - MASINATEHNIKA – 3.5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S

NÄIDE 2

F2
2
1
α β
α
F1

Kahest vardast süsteem koosneb standardsetest ümartorudest. Torude materjal

on teras S355J2H. Määrata varraste vajalikud ristlõikepindalad ja valida vastavad
torud.

F1 = 48 kN; F2 = 12 kN; α = 30°; β = 45°

y y'

N1 F2 N2

α β x
α
F1
x'

Varraste sisejõu määramiseks kasutame koordinaatteljestikku x – y (lihtsama

lahenduse saab, kasutades teljestikku x’ – y’).

Koostame tasakaaluvõrrandid ja leiame varraste sisejõud.

∑F x =0
F1 ⋅ cos α + N 2 ⋅ cos β − N 1 ⋅ cos α = 0

∑F y =0
− F1 ⋅ sin α + N 2 ⋅ sin β + F2 + N 1 ⋅ sin α = 0
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 - MASINATEHNIKA – 3.5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S

Võrrandite süsteemist saame

(N − F1 ) ⋅ cos α
N2 = 1 ; (1)
cos β

F1 ⋅ cos α − N 2 ⋅ sin β − F2 F1 ⋅ cos α − ( N 1 ⋅ cos α − F1 ⋅ cos α ) ⋅ tan β − F2

N1 = = .(2)
sin α sin α

Võrrandist 2 leiame
N1 = =
( )
F1 ⋅ cos α ⋅ (1 + tan β ) − F2 48 ⋅ cos 30 o ⋅ 1 + tan 45 o − 12
≈ 53 kN.
sin α + cos α ⋅ tan β sin 30 o + cos 30 o ⋅ tan 45 o
Siis võrrandist 1
(N − F1 ) ⋅ cos α (53 − 48) ⋅ cos 30 o
N2 = 1 = ≈ −6 kN
cos β cos 45 o

Kuna jõud N1 on positiivne ja N2 negatiivne, siis toru 1 on tõmmatud ja toru 2

surutud.

Torude minimaalse ristlõikepindala leiame tugevustingimusest

σ = ≤ [σ ] ,
N
A
kus N – varda sisejõud (valime suurima sisejõu);
[σ] – lubatud normaalpinge, [σ ] = eH =
R 355
≈ 237 MPa;
S 1 .5
ReH – toru materjali voolavuspiir, ReH = 355 MPa;
S – tugevuse varutegur.
Siis toru minimaalne ristlõikepindala
N 53000
A≥ = ≈ 2,2 ⋅ 10 − 4 m2 = 2,2 cm2.
[σ ] 237 ⋅ 10 6

Kataloogist valime ümartoru ∅ 26,9 mm ja seinapaksusega t = 3,2 mm, mille

ristlõikepindala A = 2,38 cm2.