You are on page 1of 5

TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT

MHE0061 - MASINATEHNIKA – 3.5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S

4. VÄÄNE
NÄIDE 1
M1

M2
II

I

C

B

A

II

I

l2

l1

Ümartoru on koormatud pöördemomentidega M 1 = 380 Nm ja M 2 = 520 Nm.
Arvutada toru minimaalne polaarvastupanumoment ning valida standardne toru.
Materjal – teras S355J2H. Pikkused l1 = 0,8 m ja l 2 = 0,6 m. Koostada
väändemomentide, väändepingete ja väändenurkade epüürid.
Leiame väändemomendid
lõige I – I:
T1 = M 1 = 380 Nm;
lõige II – II: T2 = M 1 − M 2 = 380 − 520 = −140 Nm.
Leiame minimaalse polaarvastupanumomendi (maksimaalse väändemomendi
kaudu).
Kuna materjaliks on teras S355J2H, siis voolavuspiir ReH = 355 MPa ja
nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa.

T
≤ [τ ],
W0
kus lubatud väändepinge [τ ] ≈ (0,5...0,6 )[σ ].
Tugevustingimus τ =

Lubatud tõmbepinge [σ ] =

ReH 355
=
≈ 237 MPa.
[S ] 1,5

Seega [τ ] ≈ (0,5...0,6 )[σ ] = (0,5...0,6 ) ⋅ 237 = (118...142 ) MPa.
Valime [τ ] = 130 MPa.
Siis
380
T
=
≈ 2,9 ⋅ 10 −6 m3 = 2,9 cm3.
W0 ≥
6
[τ ] 130 ⋅ 10
Kataloogist [ 1 ] valime ümartoru välisläbimõõduga ∅ 33,7 mm ja seinapaksusega
2,6 mm, mille polaarvastupanumoment W0 = 3,67 cm3 ja polaarinertsiraadius
I 0 = 6,19 cm4.

TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT

MHE0061 - MASINATEHNIKA – 3.5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S

Pinged
T1
380
=
≈ 104 MPa;
W0 3,67 ⋅ 10 −6
T
− 140
≈ −38 MPa.
= 2 =
W0 3,67 ⋅ 10 −6

lõige I – I:

τI =

lõige II – II:

τ II

Deformatsioonid
Toru ristlõike jäikus GI 0 = 8,1 ⋅ 1010 ⋅ 6,19 ⋅ 10 −8 = 5014 Nm2.
Väändenurk:

0⋅0
= 0;
GI 0
T ⋅l
− 140 ⋅ 0,6
≈ −0,017 rad;
lõige B: ϕ B = ϕ A + 2 2 = 0 +
GI 0
5014
T ⋅l
380 ⋅ 0,8
lõige C: ϕ C = ϕ B + 1 1 = −0,017 +
≈ 0,044 rad.
GI 0
5014
Saadud tulemuste alusel koostame epüürid.
M2
II
I
lõige A:

ϕA =

C

B

A

M1

II

I

l2

l1

140

T (Nm)

+
380

38

τ (MPa)

+
104
0,017

ϕ (rad)

0,044

TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT

NÄIDE 2

MHE0061 - MASINATEHNIKA – 3.5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S

M4

B
V
l5

M2
III

IV

V
A

M3

C
IV

III

Võll on koormatud pöördemomentidega

I

II

D

l3

l4

M1

II
l2

E H
I
l1

M 1 = 210 Nm, M 2 = 460 Nm, M 3 ja

M 4 = 120 Nm.
Leida momendi M 3 väärtus. Arvutada võlli minimaalne läbimõõt. Võlli materjal on

teras C45E. Pikkused l1 = 0,1 m, l 2 = 0,3 m, l3 = 0,4 m, l 4 = 0,2 m ja l5 = 0,15 m.
Koostada väändemomentide, väändepingete ja väändenurkade epüürid.
Momendi M3 väärtus saame momentide tasakaaluvõrrandist.

∑M

=0 ⇒

M1 − M 2 + M 3 − M 4 = 0
M 3 = M 2 − M 1 + M 4 = 460 − 210 + 120 = 370 Nm

Leiame väändemomendid
lõige I – I:
T1 = 0 ;
lõige II – II: T2 = M 1 = 210 Nm;
lõige III – III: T3 = M 1 − M 2 = 210 − 460 = −250 Nm;
lõige IV – IV: T4 = M 1 − M 2 + M 3 = 210 − 460 + 370 = −120 Nm;
lõige V – V: T5 = M 1 − M 2 + M 3 − M 4 = 210 − 460 + 370 − 120 = 0 .
Leiame minimaalse polaarvastupanumomendi (maksimaalse väändemomendi
kaudu).
Kuna materjaliks on teras C45E, siis tinglik voolavuspiir Rp0,2 = 370 MPa ja
nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa.

T
≤ [τ ],
W0
kus lubatud väändepinge [τ ] ≈ (0,5...0,6 )[σ ].
Tugevustingimus τ =

Lubatud tõmbepinge [σ ] =

R p 0, 2

[S ]

=

370
≈ 247 MPa.
1,5

TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT

MHE0061 - MASINATEHNIKA – 3.5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S

Seega [τ ] ≈ (0,5...0,6 )[σ ] = (0,5...0,6 ) ⋅ 247 = (123...148) MPa.
Valime [τ ] = 140 MPa.
Kuna täisringi polaarvastupanumoment W0 =

d ≥3

16T

π [τ ]

=3

π ⋅d3
16

, siis võlli minimaalne läbimõõt

16 ⋅ 250
≈ 0,021 m.
3,14 ⋅ 140 ⋅ 10 6

Valime d = 22 mm.

ja polaarinertsiraadius

π ⋅d3

3,14 ⋅ 0,022 3
≈ 2,1 ⋅ 10 −6 m3
16
16
4
3,14 ⋅ 0,022 4
π ⋅d
I0 =
=
≈ 2,2 ⋅ 10 −8 m4.
32
32

Siis polaarvastupanumoment W0 =

=

Pinged
T1
0
=
=0 ;
W0 2,1 ⋅ 10 −6
T
210
lõige II – II: τ II = 2 =
= 100 MPa;
W0 2,1 ⋅ 10 −6
T
− 250
lõige III – III: τ III = 3 =
≈ −119 MPa;
W0 2,1 ⋅ 10 −6
T
− 120
lõige IV – IV: τ IV = 3 =
≈ −57 MPa;
W0 2,1 ⋅ 10 −6
T
0
lõige V – V: τ V = 5 =
=0 .
W0 2,1 ⋅ 10 −6

lõige I – I:

τI =

Deformatsioonid
Võlli ristlõike jäikus GI 0 = 8,1 ⋅ 1010 ⋅ 2,2 ⋅ 10 −8 = 1782 Nm2.
Väändenurk:
lõige A:
lõige B:
lõige C:
lõige D:

0⋅0
= 0;
GI 0
T ⋅l
0 ⋅ 0,15
ϕB = ϕ A + 5 5 = 0 +
= 0;
GI 0
1782
T ⋅l
− 120 ⋅ 0,2
ϕC = ϕ B + 4 4 = 0 +
≈ −0,013 rad;
GI 0
1782
T ⋅l
− 250 ⋅ 0,4
ϕ D = ϕ C + 3 3 = −0,013 +
≈ −0,069 rad;
GI 0
1782

ϕA =

TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT

lõige E:
lõige H:

MHE0061 - MASINATEHNIKA – 3.5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S

T2 ⋅ l 2
210 ⋅ 0,3
= −0,069 +
≈ −0,034 rad;
GI 0
1782
T ⋅l
0 ⋅ 0,1
ϕ H = ϕ E + 1 1 = −0,034 +
= −0,034 rad.
GI 0
1782

ϕE = ϕD +

Saadud tulemuste alusel koostame epüürid.
M4

B
V
l5

M2

M1

III

IV

V
A

M3

C

III

IV

D
II
l2

l3

l4

I

II

E H
I
l1

T (Nm)
250

120

+
210

τ (MPa)

119

57

+
100

ϕ (rad)
0,069
0,034
0,013