7.

SIIASTEV TURISM
Aivar Ruukel
aiv ar. r uukel@ gm ail.
co

m

7.1. Mis on siiiistev turism?
Sddstva le. Sddstva ne,

turismi all moistetakse kogu turismisektori vastavust sddstva arengu pohimoteteturismi moiste hdlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevalii-

kui restorane, hotelle, kuurorte jne. Koigil ja k6ikjal tuleb kohandada end sddstva arengu n6uetega. Sddstev areng (inglise keeles sustainable development) on niisugune areng, mis rahuldab
praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste p6lvkondade voimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. S6naIe sustainableputdlb eesti keeles tapne vaste, mistottu ametliku tolke korvale on tekkinud mitmeid teisi paralleelselt kasutatavaid sonu: jdtkusuutlik, alalhoidev, piisiv, kestev, tasakaalustatud, tugiv. Sddstev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsflddr, majandus ja keskkond. Kui nende koLme valdkonna eesmdrke tiiidetakse irhekorraga, siis
saab rddkida

. . .

piirkonna sddstvast arengust, mis on: sotsiaalselt v6rdoiguslik, kus inimesed saavad tdita oma kuituurilisi, materiaalseid ja vaimseid vajadusi; majanduslikuit elul6uline isetasuv stisteem, mille kulutused ei uleta tulusid; keskkonna-alaselt jdtkusuutli( tugineb pikaajalisele elujoulisele <ikosristeemile.

Okoturism
Sddstva turismi erivormiks on okoturism - vdiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmdrgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist moistmist. Okoturismi all moistetakse eelk6ige vdljaspool otseseid turismirajatisi aset Ieidvaid teget'r.rsi. Okoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripdrandi sdilirnist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Okoturismi Uhenduse definitsioon).

Topisemeister Janno Lang jagab teadmisi kuidas loomadele uus elu antakse

turism (inglise keeles responsible tourism) on m6iste mida jdrjest enam kasutatakse sddstva turismi m6istega paralleelselt. VastutustundLik turism: r toob suuremat majanduslikku kasu kohalikele elanikele, tostab voorustava kogukonna heaolu, parandab tootingimusi ja -v6imalusi; r kaasab kohalikke elanikke otsustesse, mis toovad muutusi nende ellu;
Vastutustundlik

I

panustab positiivselt loodussdilitamisesse;

ja

kultuuripdrandi

ja

maailma

mitmekesisuse

r
r r

pakub turistidele nauditavamaid elamusi liibi kontakti kohalike elanikega, suuremat arusaamist kohalikust kultuurist, sotsiaalsetest ja keskkonnakaitse ktrsimustes; minimeerib negatiivsed maj anduslikud-, sotsiaalsed- j a keskkonnam6jud; on kultuuriliselt tundlik, tekitab austust turistide ja v66rusiajate vahel, loob kohalikku
uhkust ja usaldust.

7.2. Vastutus sise- ja viilisruumi ees
Tirrismisektori keskkonnavasrutus on eriline - siin on pohjust riiiikida sise- ja vdlisruumist. Vdlisruumh6lmab sedavdliskeskkonda,midame eioma jamilleuleme eiotsusta. Vdlisruumi kuuluvad loodus, kultuur ja sotsiaalsed keskkonnad, kus vastutavad teised reeglistike ning kditumise eest. Vastutus, mida ma pean jagama ning milles teistega kokkuleppeni joudma. '\6lisruum on tdhtis reisijate reisisihtkohtade valikul ning hindade kehtestamisel. Ka teistei tegevusvaldkondadel, kohalikel elanikel, huvigruppidel ja asjalistel on oma arvamus vdlisruumi kohta ning oma huvi seda kasutada.

27

Tirrismiasjalised

on

k6ik

asjaosalised (riksikisikud, grupid

v6i

organisatsioonid), kes ja keda mojutavad turismivaldkonna otsused jul
mojutavad

voi kes osalevad krlllastuselamuse
protsessis. Peamisteks asjaliste

gruppideks

on avalik sektor,
mittetulunduslikud

erasektor,
kiilastajad, sh:

irhingud, kohalik kogukond ja

. .

kesk- ja omavalitsused;

tileriigilisedjaregionaalsed turismi- ja tooandjate
organisatsioonid; kolmas sektor, sh
keskkonnakaitse ja teised

. . . . .

organisatsioonid;

turismi- ja teiste
pakkujad;

teenuste

turistid,kiilastajad,
elanikud;
meedia; akadeemilised

institutsioonid ja muud Tourest 2008 messil Energia talu peremees uurimisasutused. Aivar Siim ja tegevjuht Merle Adams Siseruum on keskkonnavastutus selle tege\use i.ile mingis ruLlmis, mis kuulub mingile iiLksikule organisatsioonile. See vastutus holmab tootmisvahendeid ja toodangut, mille trle ettev6ttel voi organisatsioonil on otsustamis6igus. See keskkonnavastutus kehtib sisseostu, tootmise ja mttrmise kohta. Samasuguseid noudeid saab esitada varustajatele, partneritele ja personalile. Turism on kompleksne paljusid valdkondi haarav ja paljusid asjalisi puudutav ndhtus. Vdlisruumi uhine vastutuse teadr,.ustamine ja realiseerimine on aegan6udev. See protsess puudutab mitmeid otsuselangetajaid ja erinevaid piider,ust noudvaid valdkondi. Klient aga vddrtustab reisi valikul ning selle vdltel kogu tervikut.

7.3. Okomiirgised ja siiiistev turism
Sddstva le toodetele erapooletu institutsiooni

turismi arendamise iiheks viiljenduseks on okomdrgised - keskkonnas6bralikepoolt antavad vabatahtlikkuse alusel taotletavad mdr-

gised. Okomiirgis voimaldab tooteid eristada teistest samaotstarbelistest, kuid keskkonnale suuremat kahjulikku moju avaldavatest toodetest.
Eestis toimivad jiirgmised okomdrgistamise si.isteemid:

.

Roheline Voti

28

EHE PanParks Roheline V6ti on majutusettev6tetele m6eldud rahvusvaheline keskkonnamiirgis. Rohelise v6tme n6uded h6lmavad 12 peatiikki: 1. keskkonnajuhtimine 2. personali kaasamine
3. kiilastajate

. .

informeerimine
koristustricid

4. vesi
5. pesemis- ja 6.

jil?itmed

7. energia
8. toiduained 9. siseruumide
10. ettev6ttele

6hk

kuuluvad pargid ja parkimisplatsid I 1. rohelised tegelused 12. administreerimine Lahemalt vdib sellest lugeda http://wwwvisitestonia.com/green

EHE on <jkoturismi kvaliteedimiirgis looduskuuele ii{disele n6udele:

ja

kultuuriturismi toodetele. K6ik

turismiettev6tted, kes soovivad m6nele oma tootele taotleda EHE-mdrki, peavad vastama

. .

turismiettev6te pakub loodus- jalvoi kultuuripiirandiga seotud elamusi; ettev6ttetegevustiseloomustabhoolitsuslooduseeest,keskkonnan6uetegaarvestamine,
kiiLlalislahkus, k6rge elamuskvaliteet ja

. . .

ptiiid

selle pideva parendamise suunas;

ettev6te on registreeritud ja tegutseb Eestis;

ettev6te tunneb
ettekirjutusi;

ja jiirgib Eesti seadusi ja

tegewst puudutavaid voimalikke

iiLks inimene ettevottest on liibinud koolituse "Eesti okoturism ja EHEmrirgis'l kogu personal oskab liihidalt selgitada EHE-miirgi olemust; . ettev6te kohandab EHE-tooteid rimbritseva keskkonnaga parimal v6imalikul moel. EHE-miirgise m66dupuud ehk kriteeriumid on: . sihtkoha talwuspiiridega arveslamine . kohaliku majanduse toetamine . tegevusekeskkonnas6bralikkuse tagamine . loodus- ja kultuuripiirandi kaitse aktiirme toetamine

vfiemalt

. .

suunatus avastamisr66mule, teadmistele ja respektile kvaliteet ja turvalisus

Loe ldhemalt http://www.ecotourism.ee

PAN Parks <ikomiirgisega mdrgistatakse Euroopa rahvusparke ja seal tegutsevaid turismiettev6tteid. 2008 mdrtsikuu seisuga on Euroopas l0 rahvusparki, mis on liibinud hindamise ja saanud vastava sertifikaadi. Eestist sobib oma iseloomu ja nditajate pooles
PAN Parks v6rgustikku Soomaa rahvuspark. 2007 a siigisest on siindinud otsus taotleda
sertifikaati. Loe liihemalt http://www.panparl6.org

29

7.4. Sihtkoha analiiiis
Sihtkoha analiiiis annab ettev6ttele iilevaate piirkonna loodus- ja kultuurivddrtustest. Koos oma teger,'use, piirkonna ressurssisikute ja muu looduskasutuse kirjeldusega annab anahhiis aluse nii tootearenduseks kui vddrtuste sdilitamiseks. Sihtkoha analtitisi v6ib v6rrelda nditeks kaitsekorralduskavadega v6i metsakorralduskavadega, sellised plaanid annavad tegevusele struktuuri ja v6imaldavad t6husamat ja targemat piirkonna majandamist. Hdsti koostatud sihtkoha analiiiisi saab kasutada mitmel erineval moel, nditeks:

.

juba olemasolevaid turismitooteid saab parendada seeldbi, et kindlustada
piirkonna loodus-

ja

kultuuriviidrtuste t6epoolest optimaalne kasutamine

. retki . . . . .

erinevates turismitoodetes;

saab sobitada aastaaegadega vastavalt piirkonna loomastikule ja

linnustikule, viies sellega miinimumini igasugused hdirimised, nditeks kevade
esimesed ratsa-retked tehakse teistel radadel kui suvised;

uuedjaatraktiivsedturismitootedsaabvdljaarendadakasutadessihtkohaanaltiiisi nimekirja piirkonna vaatamisvddrtustest; Iihtsam on korraldada sisekoolitusi, muu hulgas uutele tocitajatele; lihtsustab suhtlemist erinevate ametiasutustega ja teiste asjalistega piirkonnas; lihtsam on avastada ohtusid nagu teatud kohtade iiLlekasutamine ja loomastiku-

linnustiku hdirimine;

sihtkohaanaliiiisi loodus- ja kultuurivddrtuste nimekiri on suurepdrane tooriist, et arendada konkreetset aktiivset loodus- jalvoi kultuurtegevust. Sihtkoha analiiiisi koostamise sammud EHEmdrgise taotlemisel: . otsusta sihtkoha geograafiline ulatus ja
muretse kaardimaterj al kirjelda oma tege"ust sihtkohas

. . . . . . .

koosta transpordi aruanne
teger,rrste aruanne

nimekirimaaomanikest nimekiriloodusvldrtustest nimekirikultuurivddrtustest kirjelda muud maa- ja looduskasutust
sihtkohas

. .

kirjelda oma kohalikku
koost<icivorgustikku nimeta ja hinda oma teger,'r.rse v6imalikke negatiivseid m6jusid

Liihemalt saab lugeda http://www.ecotourism.ee

7.5. Turismiettev6tte keskkonnaplaan
Keskkonnaplaani koostamine ettev6ttele ai-

Liina L6oke ja Mehis Luuken tutvustasid messil Vana6ue Puhekeskust

kohaliku toidu kaudu

30

6." &ffiwwi{idtu*W

ry...,
ryJ

**o'*

,ff"

bd=
$ffi
. MII

7,,i

Villased muruniidukid
tab viilja selgitada olulisemad keskkonnaprobleemid ja kinnitab tegewskava ettevdtte negatiivse keskkonnam6ju jiirkjiirguliseks vdhendamiseks.

Tirrismiettev6ttel on rida p6hjusi, miks muuta oma teger,us keskkonnasobralikumaks: . Keskkonnat<ici teavitab k6rgemast kvaliteedist. Uuringud nditavad, et paljud tarbijad on n6us maksma suuremat hinda keskkonnamdrgisega toodete ja teenuste eest. . Keskkonnatoo hoiab raha kokku. Keskkonnas6bralikkus ja rikonoomsus langevad tihti kokku. Uus tehnika tarbib mitmeid kordi vdhem ressurssi ja energiat ning pikas perspektiMs hoiab kokku tuhandeid kroone. . Keskkonnatoo tostab elamuste kvaliteeti. Keskkonnainvesteeringud mitte ainult ei vfienda negatiivset keskkonnamoju, vaid annab ka kiilastajale lisavddrtuse. N?iiteks

elektrimootori kasutamine paadil annab vaiksema paadireisi

ja alkiitil-bensiin

mootorsaani paagis vdhem heitgaase. . Keskkonnatoo parandab tootingimusi. Efektiivsemad ja vaiksemad mootorid, vfiem kahjulikud kiitted ei paranda vaid kii'lastajate elamusi, sama tdhtis on, et ka ettev6tte tciotaj ate tookeskkond paraneb. Keskkon naplaan i koostamine: 1. Reis sihtkohta. Kust tulevad meie kliendid? Kuidas saabuvad nad siia tdna? Kuidas saaksid nad siia reisida kollektiivselt? 2. Transport sihtkohas. Milliseid soidukeid kasutatakse transpordiks sihtkohas? Kuidas toimub toidu, varustuse ja muu transport? Kui pikad ja kui tihti on need transpordid? Kuidas saab transportide keskkonnamoju viihendada? 3. Majutus. 4. Toidu valmistamine ja toitlustamine 5. Majapidamisvahendid ja varustus

31

6. Kemikaalid jaki.itused 7. Klientide informeerimine ja kaasamine 8. Tirrundus ja administratsioon
Ldhemalt http :/hvww.ecotourism.ee

ALLIKAD EHK LISALUGEMIST:
Kohtumispaik - Biosfiiiri kaitseala kogemus maailmas ja Eestis, iseilranis Hiiumaal.
Koostaja Toomas Kokovkin. Uurimiskeskus Arhipelaag, 2004. Klsiraamat loodusturismi ettev6tjale. Koostaja: SA L6una-Eesti Turism. Tbllinn 2007 Loodus- ja kultuuripuhkus. Kdsiraamat. Koostajad: Aivar Ruukel, Jane Vain. MTU Eesti

Maaturism. Tbllinn, 2002. Sdilstva turismi tegevusjuhend. Eurohouse. Kuressaare, 2004. Sdlstva maaturismi arendamisest Eestis. Koostaja Aivar Ruukel. Pdllumajandusministeerium. Tallinn-Thrtu 1 995

8. KUIDAS SUHELDA MEEDIAGA?
EhaPaas
|6rgnev artikkel on m6eldud eelk6ige kohalike seltside eestvedajatele ja omavalitsuste inimestele, kes oma tegevLrse kdigus paratamatult suhtlevad meediaga ning peavad kirjutama pressiteateid, uudisnupukesi. Juthr tuleb pohit6dedest meediaga suhtlemisel, pressiteate, uudisloo ja arvamusloo kirjutamisest.

Miks me oma organisatsioonist meedias peaksime teada andma, oma tegemistest rddkima v6i seisukohti avaldama? Ega peagi. Koik sdltub sellest, mis on meie iihenduse eesmdrk ning
kelle huvides me tegutseme. Kui tegutsetakse avalikes huvides, kasutatakse omavalitsuse, riiklike

programmide voi Euroopa Liidu toetusi, siis tuleb oma tegemistest ja rahade kasutamisest Lisaks

liikmetele anda teada ka laiemaMeedia kaudu s6numite, teadete, seisukohtade
Ie avalikkusele.

luhustamine annab meile v6imaluse suhelda suurema auditooriumiga, olla liibipaistvam

32

Kuidas internetis miiiia, Soome niiide

EESSoNA.

srsuKoKKUvoTE

VOIMALUS KASVATADA KOGUKONDLIKKU ARENGUVoTIUET . ..I2 .. .-13 4.1. Arengukava niiidissisukord. .. .. ..14 protsessist 4.2. Koostamise ja osalemine .. .. ..15 4.3. Teavitus .. .. .. ..16 koostamisel.. .. 4.4. Abi arengukava .. .. ..16 5. KUIDAS TEHA PROJEKTI?.. .. ..

.. r. MTTTETULUNDUSUHToUSE nnx urU ASUTAMINE. .. .. z. urU 3. SIHTGRUPID JA NENDE IGASAII,IINE. .. .. 3.1. Sihtgrupid.. 3.2. Sihtgruppide kaasamine 4. KUIA ARENGUKAVA KOOSTAMINE - OLULINE

DoKUMENTATSIooN

.. .. ..3 .. .. .. ..4 .. .. .. ..5 .. .. .. ..7 .. .. .. ..9 .. .. .. 9 .. .. ..10

.. .. ..16 Projekti m6iste .. ..17 Proiekti teekond .. ..18 projekti koostamiseks .. Niipuntiited .. .. ..2O tegevused, indikaatorid. .. Projekti eesmiirgid, .- -. --21 Kulude arvestus .. .-21 projektimeeskond. .. .. Projektijuht, .. .. ..22 Projekti dokumentatsioon... .. ..23 Kommunikatsioon.. .. .. .. .. ..25 . .. .. 6. MIS JA MILLEKS ON ARIPT^ERN? .. .. .. ..26 7. SIiASTEV TURTSM .. .26 7.1. Mis on siiiistev turism? ja viilisruumi ees .. .. .- - 27 7.2. Vastutus sise.. .. .. .28 7.3. Okomiirgised ja siiiistev turism .. .3O 7.4. Sihtkoha analiiiis .. .. .30 7.5. Turismiettev6tte keskkonnaplaan .. .. .. .32 8. KUIDAS SUHELDAMEEDIAGA? .. .. .. .. .. .34 8.1. Pressiteade .. .. .34 8.2. Uudis .. .. .. - 35 8.3. Arvamuslugu .. .36 9. TAGASISIDE JA KUSIMUSTIKU KOOSTAMINE .. .. .38 rO. MOISTED JA LUHENDID 11. KOOSTOopAnTNERID 11ti51p.,q1qlw{Tu KOOSTAMISEL .. .. .39 .. .4O LISAD
5.1. 5.2. 5.3. 5.4. 5.5. 5.6. 5.7. 5.8.

2