This will not be included in final version, but for the purposes of reviewing the translation, I’ve used

the following terminology. All corrections, suggestions would be very much appreciated. Kirikukord = church order ? Kirikukogu = synod ? kirikukond = konfessioonid = denominations rahvakirik = peoples’ church ? riigikirik = state church maakirik = rural church üldkirik = general church ?

1ST D R A F T
THE ESTONIAN EVANGELICAL LUTHERAN CONGREGATIONS LEAGUE
EESTI EVANGEELIUMI LUTERIUSU KOGUDUSTE LIIT The Evangelical Lutheran congregations are free, independent, selfgoverning Christian congregations based on the New Testament and reformation teachings such as were Christian congregations during the Christian Church's first century and beginning years of reformation. Such congregational free decisions and choices are based upon what we as observers and participants in American and Canadian Lutheran churches have come to know as our church order (kirikukord ?). We have structured the Estonian Evangelical Congregations League on these three church order principles.
Evangeeliumi luteriusu kogudused on Uue testamendi ja usupuhastuse õpetuse kohaselt vabad, iseseisvad, ennast valitsevad kristlikud kogudused nagu kogudused olid kristliku kiriku algsajandil ja usupuhastuse algaastatel. Oleme sellist koguduse vabale otsusele ja valikule põhjendatud kirikukorda õppinud tundma Ühendriikide ja Kanada luteri kirikute tegevuse vaatlejaina ja kaasas olijaina. Oleme moodustanud Eesti Evangeeliumi Luteriusu Koguduste Liidu nende kolme kirikukorra põhimõtetel.

The Estonian Evangelical Congregations League is a free synod or a volunteer collection [võibolla meeldib paremini „gathering“] of independent congregations, who are Estonian Evangelical Lutheran congregations that are administratively equal. We are free from all institutions, meaning, without any form of church hierarchy.
Eesti Evangeeliumi Luteriusu Koguduste Liit on vabasinodi või iseseisvate koguduste vabatahtlik kogu, kes on omavahel ja administratiivselt võrd-õuguslikud eesti evangeeliumi luteriusu kogudused. Oleme instiutsionaalselt vabad, mis tähendab ilma hierarhilise kirikuvalitsuse vormita.

We are similar in nature to the independent congregations which arose in various cities, counties and amongst societies based on the New Testament and reformation. Written in various cities such as Corinth, Ephesus, Philippi, Thessalonica and the Rome and Galatia counties, including those written to individuals such as Timothy, Titus and Philemon, Apostle Paul’s letters are directed toward independent congregations and believers. Likewise, independent reformation congregations emerged as a result of the study of the Christian gospel and belief. Martin Luther taught and sent advice to many, but he did not foresee that he become the archbishop nor pope of one common, international Lutheran church. He did not agree either to be the administrative leader or archbishop of Germany's county [krahvkondade] and city congregations. Over time, however, there evolved state and rural churches, which began to use church governance patterned after the hierarchical authority of the historical Roman Catholic Church. Nevertheless, there was no one, allencompassing Lutheran church created for all people and nations.
Oleme lähemale Uue testamendi ja usupuhastuse aegade iseseisvaile kogudustele, mis tekkisid eri linnades, maakondades ja rahvaste keskel. Apostel Pauluse kirjad eri linnades, nagu Korintoses, Efesoses, Filippis, Tessaloonikas, Roomas ja Galaatia maakonnas, ning isikuile, nagu Timoteos, Tiitus, Filemon, on suunatud iseseisvatele kogudustele ja usklikele. Usupuhastuse kogudused tekkisid samuti iseseisvaina Kristuse evangeeliumi tundma õppimise ja uskumise tagajärjel. Martin Luther saatis mitmele õpetusi ja nõuandlusi, aga ta ei näinud ette, et temast saaks ühe üldise, rahvusvahelise luteri kiriku peapiiskop, ega paavst. Ta ei nõustunud olema ka Saksamaa eri krahvkondade ja linnade koguduste administratiivne ülem ehk peapiiskop. Aja jooksul aga tekkisid nii riigi- kui maakirikud, mis võtsid kasutusse ajaloolise, rooma katoliku kiriku piiskopliku mustri järgi seatud hierarhilise autoriteedi all toimiva kirikuvalitsemise vormi. Siiski ei loodud aga enam üht üle rahva, rahvaste ja riigipiiride ulatuvat maailmalaiust luteri kirikut.

In the United States and Canada, we have learned about churches which are free from government interference and from the dominance of one monolithic central authority. The famous 20th century theologian Dietrich Bornhoeffer notes that there is no one common church governing all congregations in America. In America there are separate denominations and independent congregations, which form on their own initiative

KIRIKUKONNAD ?? or religious leagues. At first, ethnic Lutheran churches such as German, Finnish, Swedish, Norway, Denmark, Estonian and Latvian Lutheran were formed as "Synods" or congregational synodical leagues. Over the years, however, many of these have affiliated with other Lutheran "synods" and with new Lutheran KIRIKUKONNDADEGA ??. Bornhoeffer notes, that in one city, on one particular street, there were four Lutheran churches and/or congregations, all belonging to different synods.
Ühendriikides ja Kanadas õppisime tundma kirikuid, mis on vabad riigist ja ühest valitsevast monoliitsest keskautoriteedist. Kuulus 20-da sajandi teoloog Dietrch Bornhoeffer märgib, et Ameerikas pole olemas üht üldist kõiki kogudusi valitsevat kirikut. Ameerikas on eri konfessioonid ja iseseisvad kogudused, kes moodustavad omal algatusel kirikkonnad või usulised ühingud. Alguses moodustati rahvuslikke luteri kirikud, nagu saksa, soome, rootsi, norra, taani ja eesti ja läti luteri “sinodid” ehk koguduste sinodaalsed ühingud. Aastate jooksul on aga mitmed nendest liitunud teiste luteri “sinoditega”, uute luteri kirikkondadega. Bornhoeffer märgib, et ühes linnas olevat olnud samal tänaval nelja eri sinodisse kuuluvat luteri kirikut ehl kogudust.

In the United States and Canada, churches are formed by congregations which are established by individuals having the same church confessions of faith. In America, the formation of a church is not based upon such direction by a bishop such as occurred in the early and late mid-century in Europe. Instead, churches are formed by free Christians based on their united desire for religious teaching, based upon the order of church services and the language of their choice. Such freedom and the ability to create congregations on their own independent initiative, has in Europe been historically forgotten and is unheard of. The Estonian Evangelical Lutheran Congregations League as a KIRIKUKONND ? functions under such an independent "free church" format.
Ühendriikides ja Kanadas moodustuvad kirikud kogudustest, mis on asutatud sama kirikliku usutunnistuse ehk konfessiooniga isikute poolt. Ameerikas pole algatus tulnud piiskopi toolilt, nagu see tuli varasel ja hilisemal keskajal Euroopas, vaid ühise usuõpetuse, keele, ja jumalateenistuse praktikaga vabade ristiinimeste poolt. Selline vabadus ja omaalgatusel koguduste asutamine on Euroopas ajaloo unustuse katte all ja tundmatu. Eesti Evangeeliumi Luteriusu Koguduste Liit kirikkonnana aga toimib sellise iseseisva “vabakiriku” vormis.

As a peoples church ? [RAHVAKIRIK], we have inherited from Europe the hierarchical governing format like that of a state church / rural church ? [RIIGIKIRIK/MAAKIRIK]. As refugees, we brought this format with us to our new homes in new countries and have functioned for the last century as an independent Estonian Evangelical Lutheran Church (E.E.L.K.) in exile -- until recently. During the last few years, there has been an attempt to change this and indeed end the governing of our church in its original format -- that which was brought with us into exile/abroad and used in exile in existence ever since.

In 2010, the Archbishop elected by the Estonian Evangelical Lutheran congregations and his Consistory, announced a vote by the Church Body. Based on the vote, the Estonian Evangelical Lutheran Church (E.E.L.K.) [Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik] was changed to the Estonian Evangelical Lutheran Church Abroad diocese [Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Välis-Eesti piiskopkonnaks] (EELK). The result is that the historical Estonian Evangelical Lutheran Church (E.E.L.K.) was placed under control of the Estonian Evangelical Lutheran Church’s (EELK) governance and its archbishop and the original format which we were accustomed to and worked with was dissolved.
Rahvakirikuna oleme Euroopast pärinud riigikiriku/maakiriku hierarhilise valitsemise vormi. Me oleme selle pagulusse kaasa toonud; me oleme toiminud iseseisva Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikuna paguluses, kuni hilisajani. Viimaste aastate jooksul on püütud meie siiamaani maksvat Eestist pagulusse/välismaale kaasa toodud kirikuvalitsemise korda muuta ja lõpetada. Aastal 2010 Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku koguduste poolt valitud peapiiskop ja tema konsistoorium kuulutasid välja kirikukogu hääletamise, mille tulemusel Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik muudeti Evangeelse Luterliku Kiriku Välis-Eesti piiskopkonnaks. Selle tagajärjel ajalooline Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik pandi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi ja kirikuvalitsuse valitsuse alla.

Kuidgi see paragraf ei ilmu praost Vaga kirjutises, soovitan lisada selgituseks inglise keele lugijatele kuna EELK ja E.E.L.K.’l on sama inglise keelne tõlge: It should be here noted, that the English translation of the two churches in question is the same. The name of the Estonian Evangelical Lutheran Church in exile and the one in Estonia have historically been differentiated by the use of periods in their acronyms: E.E.L.K. is used for the one in exile, while the church in Estonia is known as EELK. For the purpose of this document, we shall continue to use the relevant acronyms. Those congregations which did not consent to the termination of the free and self-governing Estonian Evangelical Lutheran Church (E.E.L.K.) have not supported such a decision and have formed an independent Estonian Evangelical Lutheran Congregations League (EELKL).
Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku kui vaba ja ennastvalitseva kiriku lõpetamisega mitte nõustunud eesti kogudused ei ole läinud kaasa sellise otsusega ja on moodustanud iseseisva Eesti Evangeeliumi Luteriusu Koguduste Liidu (EELKL).

The League has been formed based on Christian freedoms and rights and upon the principles of reformation. On the American continent, in the United States and Canada, churches and congregations exist and are known to us as "free churches", within the meaning of the writings of Johan Kõpp and Harald Põld concerning the North American church order ? [KIRIKUKORD]. Every congregation has the right to decide which general [ÜLDKIRIK] or central church they wish to belong or if it is their desire to be completely independent. In the

United States, there are at least four different Lutheran church organizations a congregation may wish to belong to: Evangelical Lutheran Church in America (ELCA), Lutheran Church Missouri Synod (LCMC) and Wisconsin Evangelical Lutheran Synod (WELS); and also the Lutherans Congregations in Mission for Christ (LCMC). The latter is a volunteer Lutheran congregations' league composed mainly of former congregations belonging to the American Lutheran Church who no longer wish to belong to the ELCA because of its very liberal decisions and principles. Since the Evangelical Lutheran Church in Canada (ELCIC) recently decided to approve homosexual marriages, there will probably be congregations which will leave the ELCIC to become members of the Lutheran Church Missouri Synod Canada or some other Lutheran congregations league. It should be noted that the Latvian Evangelical Lutheran Church in exile is independent and is not under the governance of the Latvian Lutheran Church. (A new North American Lutheran Church was established in 2010!)
Seda on tehtud kristliku vabaduse ja õiguse alusel ja usupuhastuse põhimõtete alusel. Ameerika mandril, Ühendriikides ja Kanadas toimivate koguduste ja kirikute tegevus on meile tuntud kui “vabakirik", nagu ka Johan Kõpp ja Harald Põld Põhja-Ameerika mandril valitsevat kirikukorda kirjeldavad. Igal kogudusel on vabadus otsutada, millisesse üldkirikusse või millise keskvalitsuse alla nad kuuluvad või olla täiesti iseseisvad. Ühendriikides üksik kogudus saab otsustada vähemalt nelja luteri kirikkonda kuulumise üle: Evangelical Lutheran Church in America (ELCA), Lutheran Church Missouri Synod (LCMC) ja Wisconsin Evangelical Lutheran Synod (WELS); ja veel Lutherans Congregations in Mission for Christ (LCMC). Viimaks mainitud on vabatahtlik luteri koguduste ühing, mis koosneb peamiselt kunagiste American Lutheran Church kogudustest, kes ei taha jätkata ELCA koosseisus selle liigselt liberaalsete otsuste ja põhimõtete juhitud tegevuse pärast. Kuna Evangelical Lutheran Church in Canada (ELCIC) otsustas heaks kiita homoseksuaalide vahelist abielu, siis on kindlasti kogudusi, kes lahkuvad ELCIC-st ja astuvad Lutheran Church Missouri Synod Canada liikmeks, või mõne teise luterliku koguduste liiduga. Tähelepandav on, et Läti Evangeeliumi Luteriusu Kirik välismaal on iseseisev ega kuulu Läti Luteri Kiriku valitsuse alla. (Uus North American Lutheran Church asutati 2010 aastal!)

Based upon such congregational freedoms, the Estonian Evangelical Lutheran Congregations League has remained independent and has not joined with the new Estonian Evangelical Lutheran Church Abroad diocese (EELK), nor is subordinate to its Bishop and the Archbishop in Tallinn.
Sellise koguduste vabaduse alusel on Eesti Evangeeliumi Luteriusu Koguduste Liit jäänud iseseisvaks ega ole kaasa läinud uue Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku VälisEesti piiskopkonnaga, ega allunud selle piiskopile ega peapiiskopile Tallinnas.

In response to the question of how will our church life be organized, that will be the free choice and decision of each congregation. The Congregation's League will have a council made up of ministers and lay people which will function as a community offering information and advice. This may be patterned after the US Lutheran Congregations in Mission for Christ who aid

congregations with finding pastors and recommend academic institutes for theological schooling. Our smaller congregations are able to school deacons (sextons) who have the right to baptize and hold Holy Communion, on site. Congregations in the League may be also wish to be members of United States or Canadian Lutheran church synods and may receive through them educational materials, professional/legal support including pastoral pensions and health insurance coverage.
Vastuseks küsimusele, missugune saab meie kirikuelu korraldus olema, saab ütelda, et see on iga koguduse vabalt valida ja otsustada. Koguduste Liidul saab olema õpetajatest ja ilmikutest koosnev nõukogu, mis toimib abistava ja nõuandva koguna. Selle mustriks saab võtta Ühendriikides tegutseva Lutheran Congregations in Mission for Christ, kes abistavad kogudusi õpetajate leidmisel ja soovitavad akadeemilisi õppeasutisi kõrgemaks teoloogiliseks koolituseks. Meie väiksematele kogudustele on võimalik välja õpetada diakoneid (köstreid) koha peal, kellel on ristimise ja armulaua jagamise õigused. Liidu kogudused saavad olla kas Ühendriikide või Kanada luteri kirikute/sinodite liikmed ja saada nende läbi õpetuslikku materjali, ametlikku/seaduslikku tuge ja õpetaja pensioni ning haigla kindlustuse teenendusi.

Contact will be through the internet, and by telephone and mail. We already have our own Estonian Evangelical Lutheran Congregations League professional web page at: www.eelkl.cwahi.net. We will continue to function under the Estonian Evangelical Lutheran Church (E.E.L.K.) Constitution, based on the advice of the Tartu University practical theology professor Archbishop Johan Kõpp: “as much as possible dependant upon and according to the possibilities of our locale.” With regards to the needs of our new situation, it is both legally possible and desirable that the Congregations League’s Constitution be adjusted and adapted. The independent Latvian Lutheran Church has an updated Constitution and Bylaws based upon American and Canadian Lutheran church Constitutions and Bylaws.
Kontakti peetakse interneti, telefoni ja posti teel. Meil on juba olemas Eesti Evangeeliumi Luteriusu Koguduste Liidu oma professionaalne kodulehekülg ehk weebileht: http://eelkl.cwahi.net Jätkame Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Põhimääruste alusel Tartu Ülikooli praktilise teoloogia professori peapiiskop Johan Kõpp-u juhtnööri kohaselt: “nii palju kui asukohamaa olud seda võimaldavad.” Koguduste liidu põhimääruste kohandamine meie uue olukorra nõuetele on seaduslikult võimalik ja soovitav. Iseseisval Läti Luteri Kirikul on uuendatud põhmäärus ja seadlused, mis on Ameerika ning Kanada luteri kirikute põhiseaduste ning seadluste (constitution and bylaws) järgi koostatud.

I agree with Jüri Linask’s proposal that on the initiative of the Church Body [kas siin on mõeldud terve kirikukogu, või ainult need kes hääletasid “ei” ?] that the ministers and executive/council representatives of congregations convene immediately for a Church Body ? congress. The calling of such a congress and the setting of the agenda therefor, shall be done by an assembled sevenmember committee from amongst the congregations’ ministers and representatives.

Ühinen Jüri Linaski ettepanekuga, et koguduste õpetajad ja juhatuste/nõukogude esindajad kogunevad peatselt uuesti Kirikukogu kongressile, seda koguduste algatusel. Kirikukongressi kokkukutsujaks ja päevakorra koostajaks on koguduse õpetajate ja esindajate hulgast kokku pandud seitsme-liikmeline komitee.

We are standing at the threshold of our future. We will forge ahead, hoping for God’s help and assistance which Jesus Christ has promised and given to us. We will move ahead with the affirming encouragement of the words of Apostle Paul: “For freedom Christ has set us free. Stand therefore firm.” (Galatians 5:1)
Me seisame meie tuleviku lävel. Läheme edasi lootes Jumala abile ja andidele, mis Kristuses Jeesuses on meile lubatud ja olemas. Läheme liikvele apostel Pauluse kinnitava julgustusega: “Vabaduseks on Kristus meid vabastanud, Püsige siis selles” (Galaatlastele 5:1)

Send notice to the Estonian Evangelical Lutheran Church Abroad Diocese Consistory (EELK) and advise that your congregation will not join with the Diocese nor be governed by the Archbishop in Tallinn. This has already been done by at least seven congregations: Toronto St. Andrews Church, Los Angeles, New York Paul's, Buffalo Paul's, Lakewood Holy Ghost and Bergen County and Vancouver St. Peter's. Against unification are also Chicago First, Seabrook, Baltimore St. Marks and Washington St. Marks congregations together 11 congregations.
Saatke teade Välis-Eesti Konsistooriumile, milles ütlete, et teie kogudus ei ühine Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Välis-Eesti piiskopkonnaga ega allu peapiiskopile Tallinnas. Nii on teinud juba vähemalt seitse kogudust: Toronto Vana Andrese, Los Angelese, New Yorgi Pauluse, Buffalo Pauluse, Lakewoodi Pühavaimu ja Bergen County kogudused ning Vancouveri Peetri. Ühinemise vastu on ka Chicago Esimene, Seabrooki, Baltimore Markuse ja Washingtoni Markuse kogudused – kokku 11 kogudust.

ADDITIONAL THOUGHTS INCLUDING EXAMPLES OF THE WORK OF FREE LUTHERAN CONGREGATIONS: The Estonian Evangelical Lutheran (Church) Congregations as a free congregational league. "For freedom Christ has set us free." (Paul's letter to the Galatians 5:1)
LISA MÕTTEID ja NÄITEID AJALOOST VABA LUTERI KOGUDUSTE TEGEVUSEST: Eesti Evangeeliumi Luteri Usu (Kiriku) Koguduste kui Vabakoguduste Liidust “Vabaduseks on Kristus meid vabastanud!” (Pauluse kiri galaatlastele 5:1)

Freedom of religion is the motto of the reformation. Social freedoms developed from the freedom of religion combined with personal freedoms concerning God and man. For European citizens, the freedom of religion brought a desire for personal freedoms and an escape from the tyranny of governments and governors. Churches demanded freedom from the governing hierarchy and the pope. Farmers, especially German farmers, demanded freedom from debilitating forces including the payments due to dukes and lords. Two hundred years later, estate owners and lords in Estonia were preventing the dissemination of Estonian Bibles amongst the serfs and peasants since it contained therein demands for freedoms and the teaching of equality. This, of course, went against their powers over the natives and the country folk. As an example, we look at Paul's letter to the Galatians: "There is no longer slave or free, for all of you are on in Christ Jesus" (Galatians 3:28). Brotherhood ? [vennastekoguduse] congregation missionaries, the Moravians ? [herrnhuutlased ] from Germany brought the awakening movement ? [äratuskristluse] and a religious awakening to Estonia. Archbishop Konrad Veem noted that people of Estonian truly became a Christian society only as a result of the Brotherhood congregations’ missionary and evangelical work when the preaching of the gospels and acquisition of knowledge was given directly to the people's hearts and souls, especially through the reading of the Bible in their own language.
Usuvabadus on usupuhastuse juhtlause. Usuvabadusest ja sellega koos käivast isikuvabadusest Jumala ja inimeste suhtes arenes ka ühiskondliku vabaduse mõiste. Usuvabadus tõi Euroopa elanikkonnale isikuõiguste ja absoluutse valitsuse ja valitsejate alt vabaks saamise tahte. Kirikus nõuti vabanemist paavsti ja kiriku hierarhilise valitsuskorra alt; talupojad, eriti saksa talupojad, nõudsid vabanemist vürstide ja isandate maksude ja teiste kurnavate sundide alt. Kakssada aastat hiljem mõisnike ja isandate kogud Eestis takistasid eestikeelse Piibli levinemist orjade ja talupoegade keskel, sest selles oli otseseid vabaduse nõudmisi ja võrdõiguse õpetusi, mis läksid vastu nende meelevallale pärisrahva, maarahva üle. Näitena võib tuua Pauluse kirjast galaatlastele: “Ei ole orja ega vaba, sest te olete üks Kristuses Jeesuses” (Galaatlastele 3:28b.d.) Vennastekoguduse misjonärid, herrnhuutlased Saksamaalt tõid äratuskristluse ja usulise ärkamise Eestisse. Peapiiskop Konrad Veem märkis, et eesti rahvast sai tõeliselt kristlik rahvas alles vennastekoguduse misjoni- ja evangelisatsioonitöö tagajärjel, kui usu kuulutamine ja omandamine sai otse rahva kätte, eriti omakeelse Piibli lugemise ja hinge ning südamesse saamise läbi.

In a social and political sense, it should be noted that through the introduction and establishment of the Brotherhood congregations' Christian equalitarian principles, Estonian society was given a sense of self-worth and the development of social and democratic learning began. The Brotherhood’s congregational activity with the peasants was in conflict with the powers of the Baltic-German lords as well as the official Lutheran church.
Ka ühiskondlikus ja poliitilises seoses on märgitud, et vennastekoguduse kristliku võrdõiguse põhimõtetega tutvumise ja rakendamise läbi tuli eesti rahvale eneseväärtuse tunne ja

ühiskondlike kogude ning demokraatia arendamise tundma õppimine. Vennastekoguduse tegevus talupoegade seas läks konflikti nii balti-saksa (mõisnike) võimudega kui ka ametliku luteriusu kirikuga.

I offer the hypothesis that Luther's reformation teachings about the freedom of Christians was expressed and applied by the Brotherhood congregations. In Estonia, the Brotherhood congregations were completely independent. Many of the more active members of the Brotherhood congregations became EELK ministers during the Russian Soviet occupation when the Church was in need of ministers. As a result of this, many Brotherhood congregations lost many leading evangelicals and teachers of the Bible.
Pakun välja oletuse, et Lutheri usupuhastuse õpetus kristlase vabadusest sai väljenduse ja rakenduse vennastekoguduse kujul. Eestis oli vennastekogudusel täielik iseseisvus kiriku sees. Mitmed vennastekoguduse aktiivsemad liikmetest said EELK kirikõpetajad Nõukogude Venemaa okupatsiooni ajal, kui kirikul tekkis puudus õpetajatest. Selle tagajärjel aga kaotas vennastekogudus mitmeid juhtivaid evangeliste ja Piibli õpetajaid.

We have decided as congregations to remain with the Estonian Evangelical Lutheran Church's (E.E.L.K.) basic independence. We are able to function as congregations in connection with each other in the same manner as the Brotherhood congregations do and have successfully done for almost 300 years all over the world, to spread the Word and teach about Christ Jeesus as our Lord and Saviour in order to enrich social interactions through Christian living and benevolent social deeds.
Oleme otsustanud jääda kogudustena Eesti Evanveeliumi Luteriusu Kiriku koguduste põhilise iseseisvuse juurde. Me suudame tegutseda kogudustena ühenduses omavahel nagu vennastekoguduse kogudused teevad ja on teinud peatselt ligi 300 aastat üle kogu maakera saavutusrikkalt, levitades evageeliumi ja Kristuse Jeesuse tundmist inimkonna Issandana ja õnnistegijana ning rikastades inimeste omavahelist kristlikku elu ja heategevuslikku tööd.

Pastor Thomas Vaga
praost Thomas Vaga