5 (1743) 19.
märts 2008 T a l l i n n a
Kroonik
Kroonika
oonika
TTÜ avatud uste päeval
tasuta eribussid
maakondadest!
Tallinna Tehnikaülikool ootab kõi-
ki huvilisi TTÜ avatud uste päevale
19. märtsil kell 10-17. Päev algab
aulas. Avatud uste päeval on kavas
teaduskondade, õppekavade ja sis-
seastumistingimuste tutvustamine,
avatud loengud, programmeerimis-
töötuba, laborite külastus jpm.
Lisaks teaduskondade infole on
huvilistel võimalik tutvuda raama-
tukogu, TTÜ Tehnoloogiakooli, eel-
õppeosakonna ning avatud ülikooli
teenuste ja võimalustega ning viia
ennast kurssi välisõppe võimaluste-
ga. Kõigile huvilistele peavad avatud
loenguid TTÜ populaarsemad õppe-
jõud (ruum I-202) ja tehakse grupieks-
kursioone teaduskondadesse.
Peale kooliõpilaste oodatakse
TTÜsse sel päeval õpetajaid ja kar-
jäärinõustajaid.
Keemiaõpetajatel on sobiv võima-
lus osaleda ühepäevasel TTÜ täiend-
õppe koolituspäeval “Keemiakatsed
laborikohvritega”. Karjäärinõustajad
ja klassijuhatajad on oodatud suuna-
tud infoga teabepäevale “TTÜ kar-
jääripäev”, kus räägitakse karjääri-
planeerimisest TTÜ hariduse taustal,
tutvustatakse õpetajatele suunatud
TTÜ täiendkoolitust ja noorte Teh-
noloogiakooli, külastatakse TTÜ õppe-
klasse ja laboreid ning pakutakse
võimalust kuulata TTÜ lektorite
populaarteaduslikke loenguid.
Maakondadest saabuvaid huvilisi
toovad TTÜsse ja viivad tagasi tasuta
bussid. Bussidele saab registreerida
kuni 17. märtsini elektroonselt kodule-
hel www.vastuvott.ttu.ee või
õppeinfo telefonil 620 3504.
Kirsti Naaber
TTÜ õppeosakond
v
IT Kolledzi uus õppehoone
on avatud
6. märtsil avati ametlikult Eesti Info-
v
tehnoloogia Kolledzi uus õppehoone,
mis valmis käesoleva aasta jaanuaris
ja läks maksma ligi 100 miljonit kroo-
ni. Õppetöö uus hoones algas juba
kuu aja eest, on viimased sisseseaded
said valmis ametlikuks avamiseks.
v
IT Kolledzi uue õppehoone ava-
mislindi lõikasid läbi (pildil pare-
malt) Eesti Infotehnoloogia SA juha-
tuse esimees Toomas Sõmera, IT
v
Kolledzi rektor Kalle Tammemäe,
haridus- ja teadusminister Tõnis
Lukas, Eesti Vabariigi President
v kõnes rektor Peep Sürje, Tehnika-
Toomas Hendrik Ilves, IT Kolledzi
üliõpilasesinduse esimees Mart
Loorits ja AS Facio Ehituse juhatuse
esimees Toomas Tromp.
v
IT Kolledzi uus viiekorruseline
hoone, milles on 3677 m2 kasulikku
pinda, asub Mustamäe mändide all,
Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna
Tehnoloogiapargi Tehnopol vahetus
naabruses Raja tänaval. Hoone projekt
on valminud AS Meistri Projektis,
arhitekt on Eero Palm Palm – E
Arhitektuuribüroost ja hoone ehitas AS
Facio Ehitus.
Kokku õpib 2007/2008 õppe-
v
aastal IT Kolledzi neljal õppekaval
päevases, õhtuses ja kaugõppes 547
tudengit, nendest 323 riigieelarvelis-
tel õppekohtadel. Viie aasta jooksul
v
on IT Kolledzist suundunud Eesti IT
tööjõuturule 224 spetsialisti.
T e h n i k a ü l i k o o l i
12. märtsil kohtus Tehnikaülikooli juhtkond eesotsas rektor Peep Sürjega Tartu Ülikoolis sealsete kolleegidega.
Tegemist on TTÜ rektoraadi tutvumisvisiidiga Tartu Ülikooli uue rektori Alar Karise ja tema meeskonna juurde.
Arutati kahe ülikooli koostöövõimaluste laiendamist, sealhulgas tudengite ja õppejõudude vahetust.
Foto autor: Andres Tennus, Tartu Ülikool
Kokkusaamiseks on põhjust!
Lõppenud nädalal jõudsid TTÜ
juubeliüritused järjega Tartusse.
Tiheda nädalakava sisse mahtus
nii vaimu teritavaid koolitusi ja
infopäevi kui ka meeleolukaid pi-
dustusi, millest sai osa nii noorem
kui vanem publik. Kõigist päeva-
kajalistest sündmustest sai laiem
kuulajaskond osa Tartu Raadio
(SunFM) vahendusel, kus iga päev
kõlas eetris 20 minutiline intervjuu
TTÜ esindajatega. Samuti said te-
rased kuulajad vastata kõigil päe-
vadel erinevatele Tehnikaülikoo-
liga seotud küsimustele. Eriti nu-
pukaks pidas kuulajaskond teadus-
prorektor Vaikmäe küsimust, et mil-
lisele ülikoolile omistati 2007. a
meditsiini teaduspreemia. Loomu-
likult osutus õigeks vastuseks TTÜ!
Mis siis täpsemalt nädala jook-
sul kuulda ja näha sai?
Nädala jooksul said noored huvi-
lised osa robootikakoolitusest,
põhikooli ja gümnaasiumi õpeta-
jad loodusteaduste koolituspäevast,
TTÜ energeetikud pakkusid oma
oskusteavet Lõuna-Eesti spetsia-
listidele, toimusid TTÜ ettevõtlus-
päev, vilistlasõhtu, TTÜ uusimaid
teadussaavutusi ja koostööpro-
jektide võimalusi tutvustavad ava-
likud loengud TÜ kolleegidele
ning üliõpilasõhtu “TTÜ tudengi-
telt Tartu kolleegidele“. Loomuli-
kult ei saanud juubelipidustused
läbi ilma tantsuansambel “Kulju-
se” ja TTÜ Akadeemilise Meeskoo-
rita. Viimasel lõpetuspeol astusid
üles TTÜ puhkpilliorkester ja oota-
matult menukaks osutunud meie
tudengite T-Teater täissaalieten-
dusega “Minu laps”.
Robootika koolituspäev oli Tartu
Kolledzis, kus Hugo Treffneri güm-
v
naasiumi reaalainete olümpiaadidel
osalenud 12 noort teadusoivikut pa-
nid ennast proovile sumomaadluse
robotite tarkvara programmeerimisel.
Õppepäev loodusteaduste õpe-
tajatele tõi TTÜ Tartu Kolledzisse
v
pedagooge Nõost, Valgast ja Tar-
tust, kellele Ivo Palu ettekanne
a j a l e h t
“Tuulest tuumani“ andis ülevaate
sellest, kuidas uut energeetika-
teavet koolitunnis kaasaegsemas
võtmes esitada. Samuti pani õpe-
tajatel silmad särama professor
Alvar Soesoo ettekanne füüsikalis-
te Maa-teaduste õpetamisest ja
professor Rein-Karl Loide arute-
lu – missuguseid häid omadusi
arendab füüsika ülesannete la-
hendamine õpilastes ja kuidas
seda veelgi huvitavamalt teha.
Energeetikute teabepäev ja et-
tevõtluspäev tõid Tartu Kolledzi
v
ruumidesse ettevõtjaid nii Tartust
kui ka kaugemalt. Ettevõtluspäe-
va avas TTÜ rektor Peep Sürje,
ürituse sisulisel ettevalmistamisel
panid õla alla tehnoloogia- ja inno-
vatsioonikeskuse tublid tegijad.
Õhtu edenedes kogunes hul-
galiselt TTÜ vilistlasi Vanemuise
Kontserdimajja, et kuulata rektor
Peep Sürje ettekannet “Tallinna
Tehnikaülikool: visioonid ja aren-
gud”. Muuhulgas sai Juuliuski taas
kord teada, et vähemalt sellelt rek-
torilt tema TTÜ diplomit ei saa,
kuid kõigele vaatamata hullutas
ta vilistlasi ainult talle omasel moel.
Tehnikaülikooli kontserdil “Vanemuises”. Esireas paremalt Tartu linnapea Ur-
mas Kruuse, TÜ rektor Alar Karis ja TTÜ rektor Peep Sürje.
Ilmub kolmapäeviti üle nädala
Järgnes TTÜ 90 aasta juubeli-
pidustuste galakontsert “Kokku-
saamiseks on põhjust”, kus TTÜ
Akadeemiline Meeskoor ja tantsu-
ansambel Kuljus tõid täissaalile
sära silma ning panid nii mõnelgi
jala ja südame kiiremalt põksuma.
Oma osa selles oli kindlasti hr. Olavi
Pihlamäe meeleolukatel vaheteks-
tidel. Rõõmustavalt olid meid ter-
vitama tulnud Tartu Ülikooli rekto-
raat eesotsas rektor Alar Karise-
ga, Eesti Maaülikooli esindus, Tar-
tu Lennukolledzi esindajad, Tartu
v
Linnapea Urmas Kruuse ning üle
400 linnakodaniku ja vilistlase.
Kontserdi vaheajal pakuti fua-
jees sümboolikaga kujundatud tor-
ti ja huvilised said tutvuda 90aas-
tase ajalooga TTÜ fotonäitusel.
Kokkuvõttes peab nentima, et
veendusid nii kuulajad kui ka kor-
raldajad ja osavõtjad, et kokkusaa-
miseks oli ja on tõepoolest põhjust!
Ning, nagu mainis oma tervitus-
ülikool on Tartus, selleks et jääda.
Järg lk.6
Loe ...
• Tehnikaülikool tutvustas
end Tartus Lk 1, 6
• LÜKKA: väljundipõhise
õppekavaarenduse
tulemustest Lk 2, 6
• Messil Hiinas oli tuntav
huvi TTÜ vastu Lk 2
• Tehnopol sai
viieaastaseks Lk 2
• Akadeemik Arnold Humal
100: meenutusi Lk 5
• 10 aastat ajakirja A&A
TTÜs Lk 5
• TTÜ Avanser – tudengite
talijalgpalli parim Lk 5
Avaveerg
eerg
Kuhu lähed, ülikoolileht?!
Tartu Ülikooli ajalehe Universitas
Tartuensis 14. märtsi numbris on
ilmunud Kadri Rannamäe interv-
juu Jyväskylä ülikooli organisat-
sioonikommunikatsiooni lektori
Kaja Tamperega, kes leiab, et soliid-
v
sed Eesti ülikoolilehed võiksid zan-
rina siiski säilida. Kellele ja kuidas,
nõuab aga arupidamist.
Küsimusele, milline on ülikoo-
lilehtede võimalik tulevik Eestis,
vastas Kaja Tampere muuseas nõn-
da: “Jyväskylä ülikoolis sellisel
kujul ülikoolilehte näiteks ei ole.
Seal on leht üliõpilastele ja mees-
kond saab iga nädal meililistiga
elektroonilise laualehe kõikvõima-
like ametlike ja ebaametlike oma
kooli uudistega.
Eestis võiks seda toretsevas
stiilis ülikoolilehte siiski säilitada.
Juba kasvõi seepärast, et see on
unikaalne ilming ka maailma-
mastaabis. Sellise idee ja teostuse-
ga ülikoolide ajalehti ei ole maail-
mas palju kohanud.
Ehk võiks selline esinduslik
teabeleht olla suunatud soliidsetele
sihtrühmadele organisatsioonist
väljaspool. Sellest võiks kujundada
väga hea ajakohase esitluslehe, mis
ilmub näiteks kord kvartalis ja tut-
vustab ülikooli uudiseid laiemale
avalikkusele, arvamusliidritele,
miks ka mitte riigikogulastele,
vilistlastele. /—/ Üliõpilased on aga
täiesti omaette seltskond. Neile
tuleks pakkuda seda, mis on neile
huvitav ja asjakohane.”
Tallinna Tehnikaülikoolis ongi
viimasel paari aastal sellest mõt-
teviisist lähtutud ning ajalehte
Mente et Manu kasutatud pea-
miselt ülikoolielu uudiste ja saavu-
tuste vahendamiseks Eesti ava-
likkusele alates Kadriorust ja Toom-
peast kuni ettevõtlusühenduste ja
meie suure vilistlaskonnani. Jätka-
me seda regulaarselt, aga mitte ai-
nult korra kvartalis, vaid ikka üle
nädala ka sel aastal, kui tähistame
Tehnikaülikooli 90. aastapäeva.
Järgmisel aastal aga saab meie
ajaleht ise juba 60aastaseks.
Nõnda tundub, et liigume siis-
ki õigel teel!
Mart Ummelas
tegevtoimetaja
2 19. märts 2008
Tööreis
Tööreis
Haridusmessil Pekingis
Pekingi haridusmess CIEET, mis
tutvustab õppimisvõimalusi välis-
maal, on üks suurimaid ja popu-
laarsemaid messe Hiinas. Messi kor-
raldatakse juba 1999. aastast ja selle
külastajate arv suureneb pidevalt.
Teist aastat järjest osales messil
ka TTÜ rahvusvahelise tasemeõppe
talitus, et tutvustada meie ülikooli ja
siinseid õppimisvõimalusi. Prae-
guseks on TTÜ lõpetanud ligi 20 Hii-
na tudengit. Sel aastal osalesid koos
TTÜga messil ka meie hiinlastest
vilistlased, kes olid suureks abiks
Eesti ja Tehnikaülikooli tutvusta-
misel. Nende kaasamine andis mes-
si külastajatele väga hea võimaluse
küsida küsimusi neilt, kes ise on TTÜs
õppinud ja kes saavad rääkida oma
kogemustest oma keeles. Meeldiv oli
näha ja kuulda, et Hiina vilistlased
jäid TTÜs ja Eestis veedetud ajaga
ning neile pakutuga väga rahule.
Kahe päeva jooksul külastas TTÜ
stendi palju huvilisi ja mitmed neist
täitsid kohapeal kandideerimisaval-
duse TTÜs õppima asumiseks. Kokku-
võttes kujunes mess TTÜle üliedukaks.
Rahvusvahelise tasemeõppe
talitlus
Messil abistasid rahvusvahelise tase-
meõppe talitust hiinlastest TTÜ vi-
listlased
Ülikool&Ühisk
Ülikool&Ühiskond
ool&Ühiskond
Aasta betoonehitis TTÜ
meeste mõttetööna
Eesti Betooniühing kuulutas 8. be-
toonipäeval Swissotel Tallinna kon-
verentsikeskuses välja konkursi
“Aasta Betoonehitis 2007“ võitjad.
Aasta betoonehitis 2007 on Puur-
mani kaarsild üle Pedja jõe, Tallinn-
Tartu mnt148. kilomeetril. Selle eest
anti peaauhind konstruktoreile isa ja
poeg Siim Idnurmele ja Juhan Idnur-
mele (TTÜ teedeinstituut). Tellija
auhinna sai Maanteeamet, ehitaja
auhinna AS Merko Ehitus ja betooni
tarnija auhinna AS Rudus.
v
Zürii kommentaarid: AS Merko
Ehituse juhtimisel kulgenud ehituse
keerulisimaks kohaks oli kaarte ja
dekiplaadi lukuosa betoneerimine,
mida teostati koormuse ühtlustamise
eesmärgil samaaegselt mõlemalt
kaldalt. Sellele eelnevalt püstitatud
raketise ehitusel ja stabiilsuse taga-
misel oli oluline koht jõe põhja toetu-
va abisilla konstruktsioonilahen-
dusel, mis nõudis täiendavaid pinna-
seuuringuid ja veevoolust ning koor-
muse jaotumisest tulenevate mõjude
hindamist. Pärast silla kaarte be-
toneerimist rajati sellele toetuvad
vahesambad. Enne dekiplaadi be-
toneerimistöid eemaldati kogu alus-
raketis, teostati kaldasammaste ümb-
ruse tagasitäited. Plaat betoneeriti
kaartele langeva koormuse ühtlusta-
miseks samaaegselt kahelt vastas-
kaldalt.
Tänavu 8. korda korraldatud
konkurss “Aasta betoonehitis” on ellu
kutsutud, et tutvustada avalikkusele
betooni avaraid kasutusvõimalusi ja
tunnustada neid inimesi, kes oma
ideede ellurakendamiseks on kasu-
tanud kodumaist ehitusmaterjali –
võimalusterohket ja vormitavat be-
tooni. Tänavusele konkursile laekus 25
tööd. Esitada sai 2007. a. tellijale üle
antud betoonehitisi ja neis kasutatud
konstruktsioone ja menetlusi.
Eesti Betooniühing (asutatud
2004) on betooni kui kodumaise ehi-
tusmaterjali kasutamist edendav
ühing, kuhu kuulub 53 ettevõtet, or-
ganisatsiooni ja eraisikut.
Väljundipõhise õppekava koostamise
kogemused Tallinna Tehnikaülikoolis
Õpe
Väljundipõhise õppekava aren-
damise teema pole TTÜs tege-
likult uudne, kuna sellega tegeleb
juhtkond ja LÜKKA projekt juba aas-
tast 2006. Teatavasti on projekt
LÜKKA avalik-õiguslike ülikoolide
ja teiste haridusasutuste koostöös
ESFi toel elluviidav projekt “Ülikoo-
lilõpetajate konkurentsivõime tõst-
mine läbi õppetegevuse kvalitee-
di arenduse”. Õppekavaarenduse
„massiline“ käivitamine TTÜs al-
gas 2007. a sügisest. On korral-
datud mitu selleteemalist seminari
ja koolitust TTÜs, TÜs, TLÜs jm.
Käesoleva artikli eesmärgiks ei
ole anda ülevaadet ECTSile ülemi-
neku vajadusest, vaid esitada lü-
hiülevaade LÜKKA projektiga lä-
biviidud väljundipõhise õppekava-
arenduse tulemustest, saadud
kogemustest ning töö käigus tekki-
nud probleemidest ja soovitustest.
LÜKKA projekt oli ellu kutsu-
tud ECTSile ülemineku ettevalmis-
tamiseks. Selles oli kokku 15 te-
maatilist töögruppi, neist oli Tallin-
na Tehnikaülikooli juhtida 3 töö-
gruppi: informaatika, materjaliteh-
noloogia ja elektroenergeetika.
Alljärgnevalt annamegi kokkuvõt-
liku ülevaate nimetatud erialade
õppekavade arendamisega saa-
dud olulisematest probleemidest.
Artikkel on üles ehitatud küsimus-
te-vastuste vormis.
Millised olid õppekavaarenduse
olulisemad tulemused?
• Koostatud on väljundipõ-
hised bakalaureuse- ja magistriõppe-
kavad:
– informaatika,
– elektroenergeetika,
– mööbli-, plasti- ja rõivatoot-
mine (materjalitehnoloogia).
• Osaliselt on koostatud väl-
jundipõhised ainekavad.
• Koostatud on üleülikooliliste
moodulite ja õppeainete esmased
kirjeldused.
• Saadud on hulgaliselt kogemusi.
• Tekkinud on mitmeid lahen-
damata probleeme.
• Tekkinud on arvukalt ettepa-
nekuid arenduse toetamiseks.
• Selgeks on saanud, et õp-
pekavad kindlasti veel muutuvad.
Millised olid olulisemad muuda-
tused õppekavades (lisaks õppe-
kava, mooduli ja õppeainete väl-
jundipõhisele esitusele)?
Elektroenergeetika õppekava.
• Üldiselt on muutused väi-
kesed.
• Bakalaureuse lõputöö ek-
sami asemel.
• Sellest johtuv ainete ülevii-
mine bakalaureuseõppest magist-
riõppesse.
• Mõne aine maht muutunud.
• Projekti mahu suurendamine.
• Mõne aine kõrvaldamine ja uue
loomine, peamiselt valikainete osas.
Informaatika õppekava.
• Bakalaureusekavas spetsia-
liseerumiste kaotamine.
• Spetsialiseerumine magist-
riõppekavas (2 peaeriala).
• Valikainete toomine bakalau-
reusekavva (kogu eriõpe, kokku
42 EAP).
• Tasandusmooduli loomine
magistriõppekavva.
• Mitme õppeaine väljava-
hetamine bakalaureuse- ja mag-
istriõppekavas.
Mööbli-, plasti- ja rõivatoot-
mise õppekavades.
• Suuremad muudatused.
• Eesmärk luua ideaalne reali-
seeritav õppekava 3+2.
• Kõik spetsialiseerumised
peaerialadeks.
• Kõrvaleriala kontseptsioo-
nist loobumine.
Milliseid juhend- ja abimaterjale
õppekavaarendusel kasutasime?
• LÜKKA projektiga välja
töötatud juhendmaterjalid.
• Projekti käigus saadud vä-
liskogemused.
• Olemasolevad 3+2 õppeka-
vad.
• Eneseanalüüsi aruanded 2006.
• Akrediteerimiskomisjoni
ettepanekud 2006.
• Kutsestandardid.
• Tööandjate soovitused.
• Üliõpilaste hinnangud.
• Kõrgharidusstandard.
• TTÜ ECTS käsiraamat.
• TTÜ praegune õppekava
statuut.
• Arutelude tulemused.
Väga hea abimaterjal on eel-
misel aastal valminud “TTÜ ECTS
käsiraamat“, seda tasuks kind-
lasti eelnevalt lugeda.
Millega pidime veel arvestama
lisaks juhendmaterjalidele?
Arendamisel tuleks kindlasti
tagada:
• õppekava lõpetanutele
KVALITEETNE haridus, s.o
saadud oskused ja teadmised pea-
vad olema kaasaegsel tasemel ka
pärast lõpetamist;
• õppekava ÖKONOOMIKA,
s.o õppeainete ellukutsumisel
peab arvestama ka minimaalset
kuulajate hulka ja eelarvet ning
võimalusi;
• õppekava JÄTKUSUUTLIK-
KUS, s.o lisaks eelnevale kahele
nõudele õppejõudude järelkasvu
tagamine, õpekava pidevarenda-
mise tagamine jms., sest õppeka-
va pole ellu kutsutud mitte õppe-
kava enda pärast, vaid et selle lõ-
Rein Kuusik, Anti Viikna,
Juhan Valtin
petajad leiaksid erialast tööd ja olek-
sid tööjõuturul nõutud spetsialistid.
Kas arendusprotsessi, s.o kui-
das saavutada väljundipõhine õp-
pekava, pidime ise välja mõtlema?
Ei pidanud, soovitusliku alus-
protsessi oli andnud LÜKKA. Hea
on ka tõdeda, et ECTS käsiraamatu
lisas 2 esitatud “Õppekava ECTSile
üleviimise juhis“ esitatud protsess
hõlmab kõiki olulisimaid mõisteid,
määratleb kõik vajalikud põhitege-
vused ja üldjuhul ka toimib edukalt.
Need on:
1. viia läbi õppekava analüüs;
2. vaadata üle ja defineerida
õppekava eesmärgid ja õppekava
peamised sihtgrupid, kasutades
õppekava analüüsi tulemusi;
3. kirjeldada õppekava õpitule-
musi;
4. kontrollida eesmärkide ja õpi-
tulemuste asjakohasust, kasutades
õppekavadega seotud tagasisidet töö-
andjatelt, lõpetanutelt ja üliõpilastelt;
5. teisendada kehtivad aine-
punktid Euroopa ainepunktideks;
6. visandada moodulid;
7. kirjeldada moodulite ees-
märke ja õpitulemusi;
8. kontrollida moodulite eesmär-
kide ja õpitulemuste vastavust õppe-
kava eesmärkidele ja õpitulemustele;
9. vaadata üle õppeained, õpe-
tamismeetodid ja hindamisviisid;
10. täpsustada õppeaine sisu,
õppevormid ning hindamisviisid ja
-kriteeriumid ainekavadena;
11. kontrollida õppeainete ees-
märkide ja õpitulemuste vastavust
mooduli eesmärkidele ja õpitule-
mustele;
12. kontrollida õpitulemuste,
õppeaine sisu, õppevormide ning
hindamisviiside ja -kriteeriumite
vastavust eesmärkidele, kasutades
alusdokumente ja õppekavade
(vajaduste) analüüsi tulemusi;
13. viia läbi sise- ja välishin-
damine.
Rakendamine sõltub paljuski
sellest, kuidas on korraldatud õp-
pekava arendamine konkreetses
instituudis – kas hulga osalejate-
ga meeskonnatööna või põhimõt-
tel, et üks teeb ette, teised kriti-
seerivad vms. Sellist tüüpi prob-
leeme me artiklis ei käsitle.
Millised olid peamised probleemid
õppekavaarendusel ja mida soovi-
taksime, et arendajate tööd ker-
gendada?
Alljärgnevalt esitame olulisi-
mad probleemid ja soovitused loe-
teluna, avades olulisemad neist ka
sisuliselt. Probleemide ja soovi-
tuste väljatoomisel lähtume tead-
misest, et töömaht on väga suur
ja aega on napilt, seega ei tohiks
alustamisega viivitada.
Keskne probleem:
• vormiline – mis on moodul,
millist moodulskeemi kasutada
(toodud ECTS käsiraamatus),
• sisuline – milliste õppeainete-
ga moodul täita? kuidas formu-
leerida eesmärgid ja õpiväljundid?
milline on optimaalne mooduli maht?
Kõik selle peab ise ära tegema!
• Revolutsioon või evolutsioon?
Võib tekkida soov teha ideaalne
õppekava, kuid see pole realiseeri-
tav. Seega, kas teha võimalikult
vähe vajalikke muudatusi või või-
malikult palju vajalikke muudatusi!
• 3+2 õppekava peaks vaata-
ma kui sisult terviklikku viieaas-
tast õppekava.
Jätkub lk6
Ülikool&Ühisk
Ülikool&Ühiskond
ool&Ühiskond
Koostöö Baltimaade
suurimaga
11. märtsil allkirjastasid TTÜ nõu-
kogu saalis Tallinna Tehnikaülikoo-
li rektor Peep Sürje ja AS SWECO
Projekt juhatuse esimees Aare Uusa-
lu neljaaastase raamlepingu. Koostöö-
lepingu Tehnikaülikooli poolse koor-
dinaatori, TTÜ tehnoloogia- ja inno-
vatsioonikeskuse projektijuhi Jüri
Tanneri sõnul on tegemist ühe kaalu-
kaima raamlepinguga, mida Tehni-
kaülikool on eraettevõttega sõlminud.
“AS SWECO Projekti näol on te-
gemist Baltimaade suurima projek-
teerimis- ja inseneriteenuseid osuta-
va firmaga, mida väga tugevalt toetab
Rootsi kapital. Ajal, mil järjest enam
kõneldakse insenerihariduse täht-
suse kasvust, on igati tervitatav Teh-
nikaülikooli ja sellise klassikalise inse-
nerifirma koostöö algus,” sõnas Tanner.
AS SWECO Projekt juhatuse es-
imees Aare Uusalu aga lisas: “Me
ootame igal aastal vähemalt kümmet
noort oma meeskonda täiendama,
pidevalt on vaja hea käega projek-
teerijaid, kes on teadmishimulised ja
avatud uuendustele, tõusmaks oma
eriala tippu. Tallinna Tehnikaülikoo-
lis saavad insenerid väga hea aka-
deemilise hariduse. Meie anname
omalt poolt juurde projekteerimise
praktilised oskused ja kogemused
ning võimaluse tööks rahvusvahe-
listes meeskondades. Sellest koos-
tööst leiavad väljakutse paljud üli-
õpilased, kes on huvitatud oma tule-
viku sidumisest projekteerimisega”.
Tehnopol valmistub
jõuliseks laienemiseks
Tehnopol teatas 6. märtsil pressi-
konverentsil, et ehitab 2013. aastaks
välja neli uut äri- ja laborihoonet teh-
noloogiafirmadele, võtab parki vas-
tu veel kuuskümmend ettevõtet ning
kolmekordistab käivet.
“Tehnopoli esimesed viis aastat
on olnud igati edukad. Seda kinnita-
vad nii äripindade nõudlus kui tea-
duspargi majandusnäitajad,” märkis
Tehnopoli juhatuse liige Alar Tam-
kivi. Lähiaastatel ootab Tehnopoli
infrastruktuuri jõuline arendamine.
2010. aastaks ehitatakse esimesed
hooned Tehnomeedikum ja Mehat-
roonikum. Nendesse tulevad Eesti
kõige kaasaegsemad kontorid, labo-
rid ja teadusarenduskeskused. Teh-
nomeedikumist saab biomeditsiini-
ettevõtete kasvulava, Mehatrooni-
kum seob masinaehitusteadust ja -et-
tevõtlust. Kahe uue hoonega li-
sandub 20 000 ruutmeetrit äripinda.
Tehnopol on Tallinna Tehnoloo-
giapargi Arendamise Sihtasutus,
mille asutasid 2003. aastal Eesti
Vabariik, Tallinna Tehnikaülikool ja
Tallinna linn.
Tehnopoli 5. sünnipäeval
käis president
5. sünnipäeva puhul külastas teh-
noloogiaparki president Toomas-
Hendrik Ilves. President osales pres-
sikonverentsil ja kohtus pargis ole-
vate ettevõtetega.
“Arvestades Eesti tegelikkust,
kus me kahjuks ei saa täna veel rää-
kida teadmistemahukast tootmisest,
on just tegusad tehnopargid see vaja-
lik vahelüli, mis aitab meil olukorda
muuta, sealhulgas ümber korralda-
da Eesti majandust,” sõnas riigipea.
Ta lisas, et tehnoloogiapark on samu-
ti oluline kanal riigile, et toetada inno-
vatsiooni ja sealtkaudu uut majandust.
19. märts 2008 3
4 19. märts 2008

Spor
Sportt
Eesti üliõpilaste talijalgpalli
võitis TTÜ Avanser
Eesti parimad tudengitest jalg-
pallurid kohtusid pärast pikka,
neljakuulist eelturniiri Tallinnas,
A. Le Coq’i jalgpallikompleksis
Sportland Arenal. Kõigil vaid üks
siht, võita 16 000 krooni eest Lot-
to jalgpallivarustust, mille pani
välja turniiri peasponsor OÜ Salin-
ger. Eelturniiridest kvalifitseerusid
finaali Tallinna alagrupist TTÜ
Avanser ja Tallinna Ülikool ning
Tartu alagrupist vennasvõistkon-
nad Eesti Maaülikool I ja Eesti
Maaülikool II.
Mõlemad poolfinaalkohtumised
lõppesid seisuga 3:1. TTÜ Avanseri
v
ja EMÜ II vaheline mats algas vii-
v
mastele külma dusiga, kui löödi
omavärav. Avanser suutis ka ise
resultatiivne olla, värava said kir-
v
ja Jevgeni Gurtsioglujants ja Ave-
tis Harutjunjan. Avanseri vära-
vavõrku lõi palli Karel Kask, kellele
oli see turniiri 8. värav. Põnev duell
parima väravaküti tiitlile jätkus.
Eesti Maaülikool I ja Tallinna Üli-
kooli poolfinaalis EMÜ I võistkon-
na ründaja Mihkel Mikheim põru-
tas pealinlaste väravavõrku 2 vära-
vat, kindlustades sellega finaa-
lipääsu tartlastele (3:1).
Ülipõnevaks osutus kolmanda-
v
neljanda koha mats EMÜ II ja
Tallinna Ülikooli vahel. Mõlemad
võistkonnad lõid 3 väravat. Indivi-
duaalselt turniiri 9. värava reali-
seeris EMÜ II ridades mängiv Ka-
rel Kask, kes tõusis selle väravaga
ka parimate väravalööjate edetabe-
lis esikohale. Ründeäss sai auhin-
naks karika ja Lotto jalgpalli. Järg-
misel aastal pääseb Karel ehk ka
Eesti Maaülikooli esindusvõistkon-
da! Järgnesid penaltid. Penaltisee-
ria lõppseisuks jäi 5:4, Maaülikool
II kasuks.
Finaalipääsu olid endale pärast
pikka turniiri välja võidelnud EMÜ
I ja TTÜ Avanser. Kui finaalturniiri
esimeses mängus lõi omavärava
EMÜ II võistkond, siis viimases
mängus suutis sama korrata ka
EMÜ I – Avanser läks juhtima 0:1.
Mäng jätkus võrdsete võimaluste-
ga, kuid mõni minut enne mängu
lõppu kindlustasid endale võidu
tehnilised TTÜ Avanseri mängijad.
Võiduvärava lõppseisuks 0:2 lõi
Roman Saifullin.
Eesti üliõpilaste talijalgpalli fi-
naali ja 16 000 krooni eest Lotto
jalgpallivarustust võitis TTÜ Avan-
ser. TTÜ mehed kvalifitseerusid ka
Euroopa üliõpilaste jalgpallimeist-
rivõistlustele Kiievis.
Autasustajatena oli kohal EA-
SLi president Ants Veetõusme ja
Eesti jalgpalliliidu aupresident
Peeter Küttis.
Eesti üliõpilaste talijalgpalli
turniiri korraldaja on EASL. Pea-
toetaja on Salinger Eesti OÜ ja oma
panuse annab ka Arctic Sport, Red
Bull.
Toomas Halliste
EASL talijalgpalli projektijuht
www.easl.ee
http://talijalgpall.avanser.ee/
Mälestusi akadeemik
Arnold Humalast
Nüüd, kui 10. märtsil möödus
100 aastat Arnold Humala (sünd
Tudeberg) sünnist, tahan jagada
teistega oma mälestusi Tallinna
Polütehnilise Instituudi ühest väl-
japaistvaimast professorist. Mul
oli õnn aastatel 1965-1967 kuu-
lata ja nautida professor Humala
matemaatikaloenguid. Ta oli lah-
kunud hiljuti Teaduste Akadee-
mia asepresidendi kohalt ja asu-
nud täie ametikohaga TPI ma-
temaatikaprofessori ja kateedri-
juhataja kohale. Tema hea maine
oli juba teada teiste üliõpilaste
kaudu ja see osutus tõeks.
Humal lektorina
Professor Humal oli lühike, val-
ge peaga, saabus vaikselt, tegi
auditooriumi ees kerge kummar-
duse ja alustas loengut. Tal ei
olnud tugev hääl, kuid kuna au-
ditooriumis valitses täielik vaikus,
oli loeng hästi kuuldav. Tema
loengud olid selged, loogilised ja
heas eesti keeles sõnastatud.
Peale lühikest seletust kirjutas
professor kogu loengu teksti sel-
ges kirjas tahvlile, pöörates see-
juures tähelepanu ka kirjavahemär-
kidele. Oli teada, et professor oli
keelehuviline, võttis aktiivselt osa
TA keeletoimkondade tööst, oli
nõudlik terminite kasutamisel.
Tihti tuli loengu käigus ka-
sutada varasematel loengutel
omandatut, aga ka keskkoolis
õpitut. Sel juhul tavatses profes-
sor lausuda: “Tuletame veelkord
meelde...,” ja kirjutas ka selle
täielikult tahvlile. Nii kujunes
kompaktne konspekt, ilma et oleks
olnud tarvidust abi otsida va-
nadest üleskirjutustest või käsi-
raamatutest. Loengute tempo oli
aeglane ja sel ajal võis öeldut läbi
mõtelda ning “seedida”. Nii sai
läbivõetud materjal juba loengul
selgeks, ilma et seda oleks tar-
vitsenud kodus korrata. Siiski tuleb
tunnistada, et konspekteerimine
ei olnudki lihtne. Loengu jälgimine
ja kaasamõtlemine võttis oma-
jagu aega, mistõttu tuli küllalt kii-
resti konspekteerida, et mitte ma-
ha jääda. Tänu sellele aga kujune-
sid väga head konspektid. Kah-
juks läksid minu konspektid “rän-
dama”, kui andsin neid teistele ka-
sutada, ehkki tõotati tagastada.
Humal ja matemaatika
Matemaatikadistsipliine loeti meie
ajal viis õppeaastat. Ainel oli kaks
Ülikoolidevaheline IT-ajakiri A&A
IT-ajakirja A&A hakati välja and-
ma 1987. aastal tolleaegse Ees-
ti Informatsiooni Instituudi direk-
tori Ustus Aguri eestvedamisel,
aktiivseteks toetajateks olid ENSV
Plaanikomitee informaatika osa-
kond, Plaaniinstituut ja Küber-
neetika Instituut. A&A esimeseks
toimetajaks sai Ants Urvak.
Aastatel 1992 –1994 oli A&A
väljaandjaks ”Mainor”, toimeta-
jaks Boriss Zahharov, kes jätkas
toimetajana ka “Ventuuri” pe-
rioodil” 1994 –1997.
Alates 1998. aastast annab
ajakirja A&A välja Tallinna Teh-
nikaülikool, hiljem lisandusid
Tallinna Pedagoogikaülikool ja IT
Kolledþ (ITK). “TTÜ perioodil”,
alates 1998. aastast on A&Ad
toimetanud Paul Leis, 1998. aas-
ta on toimetuskolleegiumi Paul
Leis, Jüri Veerits, Silvia Roosve,
Ahto Kalja, Rein Paluoja, Kalle Tam-
memäe, Leo Võhandu, Avo Ots,
Hugo Hiibus täiendanud Aimur
ülesannet. Üheks oli anda põhja-
lik alus nendes matemaatika osa-
des, mida tuli kasutada eriala-
ainete loengutel süvendatult ja
mida hiljem läks vaja tulevases
töös. Professor Humal ütles, et
ta oli erialakateedritega kokku
leppinud, millele tuli just suure-
mat rõhku pöörata. Tänapäeval
on kasutusele võetud uued mee-
todid ja arvutipaketid.
Teiseks olid matemaatika teo-
reetilised osad, mida ei lähe tarvis
vahetult oma tulevases töös,
kuid mis arendavad insenerile
vajalikku loogilist mõtlemist,
analüüsivõimet, ettenägelikkust
ja mis on rajatud eksaktsete loo-
dusseaduste tundmisele. Seda
oleks vaja rohkem ka tänapäeva
intelligentsile, poliitikutele jne,
kuid kahjuks on vaegus selles
osas ilmne. Näiteks diferentsi-
aalvõrrandite lahendamine, mille
toona korralikult omandasime,
võib olla nüüd unustatud, kuid la-
hendusvõtted on säilinud alatead-
vuses ja aitavad mõtlemisel ning
otsuste vastuvõtmisel.
Matemaatika praktilisi harju-
tustunde viis läbi matemaatik In-
grid Sõrmus, kelle õpetamisviisi
hindasid üliõpilased kõrgelt.
Kord, kui assistendid suunati
koos üliõpilastega kolhoosidesse
sügisestele põllutöödele, korral-
das harjutustunde meie õpperüh-
male professor ise. Ülesanded,
mida ta kasutas, olid võrdlemisi
teoreetilised. Ülesande lahen-
damine seisis selles, et üliõpilane
tõusis püsti ja dikteeris lahenduse
käiku professorile, kes kirjutas
selle tahvlile. Kui see oli vale, siis
professor ei kirjutanud, vaid ai-
tas üliõpilase õigele rajale ja la-
henduse käik jätkus.
Humala eluloost
Piko-klubis oli tol ajal kombeks
korraldada kohtumisi silmapaist-
vate inimestega. Niisugune koh-
tumine oli ka akadeemik Humala-
ga. Sinna oli kogunenud võrdle-
misi väike seltskond, mistõttu see
kujunes intiimsemaks ja sai esita-
da rohkesti huvitavaid küsimusi.
Professor rääkis oma õpiteest,
kusjuures tal oli kaasas ka tunnis-
tusi ja muid dokumente. Muuhul-
gas näitas ta Madridi Ülikooli väl-
jaantud doktoritöö hispaaniakeel-
set sertifikaati. Asi oli selles, et
tulevane professor, selleaegse
nimega Arnold Tudeberg, oli end
Raja, Kristi Uus-
talu, Peeter Nor-
mak (TLÜ) ja
Mart Laanpere
(TLÜ).
TTÜ aeg tõi
kaasa mitmeid
muudatusi/
uuendusi: uus
kujundus, Hu-
go Hiibuse lus-
takad joonis-
tused, VIP-rub-
riik, A&A vee-
bileht, erinumb-
rid mingi vald-
konna sügavamaks käsitluseks.
VIP-rubriigis on avaldanud oma
mõtteid tunnustatud IT teadlased
ja spetsialistid, kas artikli või
intervjuu vormis: akadeemikud Boris
Tamm, Olav Aarna, Enn Tõugu ja
Leo Mõtus, professorid Andres
Keevallik, Rein Kuusik, Toomas
Rang, Vello Kukk, Tanel Tammet,
täiendamas koos tulevase keemia-
professori Adolf Partsiga Göttin-
geni Ülikoolis, kus neil oli ühine
uurimistöö aatomitest. Selles pidi
Parts tegema keemiat puuduta-
va osa, Tudeberg aga lahendama
matemaatilise osa. Juhtus aga nii,
et Parts läks võimulolevate nat-
sidega nii põhjalikult tülli, et an-
dis endale tõotuse, et oma tööd
ta saksa keeles ei avalda. Nii tuli
ka Arnold Tudebergil koos Adolf
Partsiga siirduda Madridi ja kir-
jutada töö hispaania keeles. Hiljem,
Saksa okupatsiooni ajal, olles
juba Tallinna Tehnikaülikooli profes-
sor, põgenes Adolf Parts Rootsi
kaudu Inglismaale. Professor Hu-
mal hindas kõrgelt Göttingeni Üli-
kooli ja selle professoreid, kelle-
dest paljud olid naisterahvad.
Professor Humal oli saanud
hariduse Eesti Vabariigi koolis ja
ülikoolis, kuid oli tuttav ka Eu-
roopa intelligentsi ja kultuuriga
ning see paistis silma tema käi-
tumises üliõpilastega. Professor
Humal ei olnud dissident, vaid
käitus kui demokraatlik humani-
taar, ignoreerides selgelt partei-
poliitilist retoorikat. Nii paistis see
üliõpilase seisukohast vaadates.
Enne sõda oli professor Hu-
mal avaldanud raamatu “Finants-
matemaatika”. Loomulikult ei
saanud seda enam kasutada sot-
sialistlikus majanduses, kuid ta ei
püüdnudki seda loengutsüklit
kohandada vastavalt nõudmistele
ja siirdus hoopis üldise matemaa-
tika poliitikata alale. Kahjuks ei
avaldanud professor oma suu-
repäraste loengute alusel raama-
tuid. Mis põhjustel, ei tea?
Professor Humal oli omaaeg-
se Tallinna Polütehnilise Instituu-
di vaieldamatult kõige euroopali-
kum professor.
Lembit Uibopuu
TPI mäeeriala lõpetaja 1968. a.
Jaan Penjam, Kalle Tammemäe,
Rein Jürgenson, Jaak Tepandi,
Leo Võhandu jt.
Oleme välja andnud kuus eri-
numbrit: keeletehnoloogia, riigi
infosüsteemide, panganduse, e-
õppe ja standardimise erinumb-
rid.
Jätkub lk. 6
19. märts 2008 5
Tudengielu
Euroopa tudengiesindajad
kogunesid Ljubljanasse
14. -17. märtsil toimus Sloveenia
pealinnas Ljubljanas Euroopa Üli-
õpilasliidu (ESU) 15. konverents,
mis oli sel aastal pühendatud kõrg-
hariduse demokraatiale.
Konverentsist võtsid osa ena-
mike Euroopa maade üliõpilaste
katusühendused. Külalistena osa-
lesid konverentsil ka tudengiesin-
dajad väljaspoolt Euroopat, näiteks
Zimbabwe Üliõpilasliidu esindaja
Washington Katema.
Konverentsi eesmärk oli käsit-
leda üliõpilasliikumise rolli ühis-
konnas, kaardistada Euroopa üli-
õpilasliikumise probleeme ja arut-
leda üliõpilaste esindamise tule-
vikutrendide üle.
“Õpingute ajal töötamine ja õp-
pemaksud on vähendanud tudengi-
te üliõpilaskondlikku ja ühiskond-
likku aktiivsust, mistõttu on Eu-
roopa üliõpilasliikumise tuleviku
väljakutsete üle arutlemine väga
aktuaalne,” kinnitas Eesti Üliõpi-
laskondade Liidu juhatuse esimees
Eimar Veldre.
Eesti üliõpilasi esindasid kon-
verentsil EÜLi juhatuse esimees
Eimar Veldre ning juhatuse aseesi-
mehed Annika Kruuse ja Maris
Mälzer.
ESU 15. konverentsi korralda-
vad ESU, Sloveenia Üliõpilaskon-
dade Liit ja Sloveenia Haridus-,
Teadus- ja Tehnoloogiaministee-
rium, tavakohaselt peetakse see
Euroopa Liidu eesistujariigis.
TTÜ osales suusavõistlusel
Türgis
Euroopa üliõpilaste murdmaasuu-
satamise karikavõistlustel Türgis
olid edukad
Martti Himma ja Kristjan Oolo.
Ilgazes peetud meeste 10 km vabateh-
nikasõidu võitis Martti Himma (Ees-
ti Maaülikool) ajaga 27.31,8. Esi-
kolmikusse mahtusid veel Bayram
Ören (Türgi) 28,23,6 ja Anze Ri-
pansek (Sloveenia) 28.39,6. Madis
Kollo (Tallinna Tehnikaülikool) oli
ajaga 30.16,0 seitsmes ning Kristjan
Oolo (Tartu Ülikool) ajaga 32.29,6
üheteistkümnes.
Naiste 5 km sõidu võitis Slo-
veenia sportlane Barbara Jezersek,
aeg 15.06.
Ainsa Eesti naissportlasena osa-
lenud Elisabeth Juudas (Tartu Üli-
kool) sai ajaga 17.42 neljanda koha.
Sprindivõistlusel saavutas Krist-
jan Oolo teise koha. Võistluse võitis
Anze Ripanse. Martti Himma kohaks
jäi viies ning Madis Kollo (TTÜ) oli
kaheksas.
Elisabeth Juudasel polnud õnne
ka sprindis ning tasuks taas neljas
koht.
Tõnis Jürimäe
Eesti Akadeemiline Spordiliit
Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht
Mente et Manu
Ilmub aastast 1949
19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I-214)
Tel 620 3615, faks 620 3591
E-mail: ajaleht@ttu.ee
http://www.ttu.ee/ajaleht
Tegevtoimetaja Mart Ummelas
Infotoimetaja Kersti Vähi
Keeletoimetaja Helgi Arumaa
Makett ja küljendus Liivi Pettai
Fotod TTÜ
Trükikoda SpinPress
6 19. märts 2008
Väljundipõhise õppekava koostamise kogemused
Tallinna Tehnikaülikoolis Rein Kuusik, Anti Viikna,
Algus lk. 2
• Üldiste ja erialaliste õpitule-
muste vahekord bakalaureuse-
õppes: kes on lõpetaja eriala mõt-
tes? Eriõpet on min 15 EAP ja eriti
palju selle mahtu kasvatada ei saa!
• Õppekava statuut on määra-
nud ligi 20 nõuet-kitsendust, mil-
lega peab arvestama.
• Uue magistriõppekava raken-
damise algus: kas 2009 või 2012?
• Vanade ja uute õppekavade
paralleelsus (nagu 3+2 ülemi-
nekul õppetöö käis paralleelselt
4+2 õppekavaga)?
• TTÜ õppekava statuuti on
muudetud õppekava arendajatega
nõu pidamata, mistõttu palju tööd
tuleb mõttetult ümber teha. Mil-
lal statuut lõplikult kinnitatakse?
• Pole veel õppeinfosüsteemi tuge.
• Doktoriõppekavade osas pole
arendustöö veel korralikult käivitatud.
• Õppekavadel on ühisosa, s.t
teistele töötamine, kooskõlastami-
ne (ühtlustatud ja kooskõlastatud
eesmärkide ja õpiväljundite sõnas-
tus, õppeainete sisu, ainete vaja-
likkuse põhjendus jms.):
„ üleülikoolilised ained ja moo-
dulid (üld- ja alusõpe) – üleüli-
kooliline protsess;
„ teaduskonna taseme ained
ja moodulid (põhiõpe) – tea-
duskonnasisene protsess;
„ teistele pakutavad ained ja
moodulid – instituutidevahe-
line protsess.
Algus lk. 5
Veebiväljaannet www.ttu.ee/aa
oleme pidevalt täiendanud, sellel
aastal lisandusid uued rubriigid:
E-õpe, Videomaterjalid, Küber-
turve, Tudengitelt (loomulikult ka
magistrantidelt ja doktorantidelt).
Nende rubriikide aktiivne ka-
sutamine sõltub eeskätt koos-
tööst ülikoolide õppejõududega –
kui just käesolev kirjatükk ei in-
nusta tudengeid “õppejõudude
initsiatiivitusele vaatamata” ise
A&A toimetusega kontakteeru-
ma. Toimetus on igatahes oote-
valmis.
E-õpe on “kuum teema”, selle
rubriigi, ka vastavate A&A eri-
numbrite koostamises, on “süüdi”
meie kolleegid Peeter Normak ja
Mart Laanpere Tallinna Ülikoolist.
Videomaterjalide rubriik on loo-
misjärgus. Esialgu on välja pan-
dud TTÜ kursuse “Tarkvaratehni-
ka” loengute videosalvestused, peat-
selt (kui kursus loetud saab) lisan-
duvad ka “Küberturbe põhialus-
te” loengute videosalvestused. Sel-
le rubriigi loomisel pidasime silmas,
et TTÜs (miks mitte ka teistes üli-
koolides) loetakse kursusi, mis võik-
sid huvi pakkuda ka neile üliõpi-
lastele, aga ka ettevõtete spetsia-
listidele, kelle õppeplaanis antud
kursust pole. Loodame, et täien-
duskoolituste korraldajad meie
ettevõtmisest (liiga suurt) kahju
ei kannata.
Küberturbe temaatika aktuaal-
sus kahjuks suureneb pidevalt, sel-
le tendentsi üheks ilminguks on ka
sellel semestril TTÜs avatud kü-
berturbe magistrimoodul. A&A toi-
metus pidas vajalikuks “kübersõ-
dimises” jõudu mööda kaasa lüüa.
Iga astme üliõpilaste kaasa-
mine ajakirja väljaandmisse on
küll olnud toimetuse prioriteed-
iks “iidamast-aadamast”, kuid –
mõned erandid välja arvatud –
pole see senini õnnestunud. Rub-
riigi “Tudengitelt” loomine pole
Need protsessid on tarvis ellu
kutsuda toimivatena!
• Kui ühel õppekaval on mitu
peremees-instituuti, siis võivad
tekkida raskused konsensuse saa-
vutamisel, kuna huvid võivad vas-
tanduda (sisulised, finantsilised
jms). Samas tuleb need ületada,
kuna õppekava peab rakendama.
• Kuna anti võimalus ka õp-
pekavu sisuliselt muuta, siis tek-
kis mõte bakalaureusekavas spet-
sialiseerumised (peaerialad) kao-
tada, magistriõppes aga säilitada.
See tingib olukorra, kus bakalau-
reuseõppe spetsialiseerumise
moodulid koondatakse ühte eri-
moodulisse valikaineteks ja tu-
deng ise otsustab, mida ta valib.
Samas magistriõppekava spet-
sialiseerumistele lisandub nn ta-
sendusõppe erimoodul, millest
tudeng peab valima kohustuslikult
need spetsialiseerumise õppeai-
ned, mis tal jäid sooritamata baka-
laureuseõppe erimoodulis. Selline
lahendus nõuab mõnede seni keh-
tinud nõuete eiramist (näit. ma-
gistriõppes valikainete lubatud
mahu piirang: kahekordne üle-
kate). Samas iga tõsisem muuda-
tus võib nõuda statuudi muutmist.
See on aga pikem protsess ja ei
pruugi alati olla tagatud.
Millised on soovitused kõigile õp-
pekava-arendajatele?
• Õppeainete mahud (EAP) võik-
sid olla võimalikult ühesuurused.
Ülikoolidevaheline IT-ajakiri A&A
hõbekuul, mis tudengid paugu-
pealt meile kaastööd tegema
paneb. Loomulikult ei piirdu meie
plaanid “tudengite ahistamises”
rubriigi loomisega. Esiteks, ITK
tehnosuhtlemise eriala üliõpilas-
tel on alates sellest semestrist uus
õppeaine “I228 Tarkvara tehno-
loogiad”, mille oluliseks osaks on
referatiivsete artiklite kirjutamine
A&A veebiväljaande rubriiki “Tu-
dengitelt”. Sel viisil loodame kor-
vata tehnosuhtluse eriala üliõpi-
laste ettevalmistuse ühte tõsise-
mat vajakajäämist: ebapiisavat
vilumust tekstide koostamisel/
kirjutamisel, mis peaks aga ole-
ma selle eriala üliõpilaste üheks
põhioskuseks. Ka on üliõpilastel
kohustus vastastikku artikleid
retsenseerida. Üliõpilaste pare-
mad tööd avaldame A&A paber-
väljaandes – sel juhul saavad üli-
õpilased suhtlemiskogemusi pro-
fessionaalsete toimetajatega, mil-
le tähtsust on raske üle hinnata.
Teiseks, ka mõned TTÜ õppejõud,
mainime siinkohal Gert Jervani,
on jõudnud äratundmisele, et tu-
dengite erialateadmiste süvenda-
miseks on otstarbekas lasta neil
tehnoloogiateemalisi artikleid kir-
jutada. Tahaks ka “mitte-itikaid”
üles kutsuda A&Ale kirjutama:
tänapäeval on huvitavaid IT-raken-
dusi kõikides valdkondades.
Veel! Kahju, et õppejõud/ju-
hendajad on endiselt “unustanud”
teha ettepanekut paremate ma-
gistritööde autoritele nende magist-
ritöö A&A magistrirubriiki panna.
Hea magistritöö on valminud vae-
va nähes, teiste tunnustus pole
kellelegi liigne. Ka saavad järg-
lased näha, kuidas “head tööd kirju-
tada tuleb”. Seda, et teadlastest
õppejõud ise tehnoloogiateema-
lise artikli kirjutavad, on raske
loota – nad peavad ameti säilita-
miseks vajaminevaid palle teeni-
ma puhtteaduslike kirjatöödega.
Juhan Valtin
• Ülikool peaks mõtlema hak-
kama, kuidas teha uutel alustel
koostatud ainekaardid ja moodu-
lite kirjeldused kõigile arendajatele
kiiresti ja mugavalt kättesaada-
vaks. Probleemiks on ka see, et
need ei pruugi olla lõplikud (või-
malikud muudatused erialake-
sksetest nõudmistest).
• Tuleks tagada, et teave kõi-
gist üleskerkinud probleemidest
jõuaks kiiresti ühte kohta (otsusta-
jani) ja satuks kiiresti ka “tööt-
lusse“, s.t kuidas üleülikoolilist
“masinavärki“ kiiremini tööle panna.
• Peaks olema keegi kogenud
ekspert, kes suudab hinnata prob-
leemide olulisust. Vajalik oleks
probleemide KKK (KordumaKippu-
vadKüsimused).
• Kui õppekavu uuendatakse
ka sisuliselt (püüe ideaali poole),
siis võib tekkida olukord, kus ei
jõuta uusi tellitud loengukursusi
ette valmistada, aega jääb napiks.
• Eesti vajaks oma “kompe-
tentsiratast“ (erialakompetentsid
erinevatel haridustasemetel), siis
oleks ka erinevad kõrghariduse lii-
gid (ülikool, rakenduskõrgharidus)
ja kutseharidus erialaselt erista-
tavad. Ilma selleta tekib olukord,
kus õppekava tuleb jällegi ana-
lüüsida ja muuta.
• Õppekava-arendus on pikaaja-
line protsess, seega on viimane aeg
alustada neil, kes pole veel alustanud.
Kuna teadlased tegelevad “juus-
peene valdkonnaga”, on ime, et neil
siiski jätkub aega ja energiat tu-
dengite õpetamiseks vajalike
tehnoloogiate endale selgeks
tegemiseks.
Märgime veel, et me oleme
pisut pahuksis keeleseadusega:
üliõpilastelt, kelle emakeel pole
eesti keel, võtame vastu ka
ingliskeelseid artikleid. Eestlased
peavad aga kirjutama eesti keeles
(võite lugeda seda diskrimineeri-
miseks): A&A missiooni oluline
komponent on eestikeelse IT-ter-
minoloogia arendamine ja evita-
mine. Ega keelegurud jõua siin
miskit ära teha, terminoloogia
arendamisel ja evitamisel tuleb
meil kõigil aktiivselt kaasa lüüa.
Ära on tüüdanud mõnede väl-
jaannete häkkerite ja muude pool-
haritlaste keelepruuk – kui see
nii jätkub, pole eestikeelsest IT-
terminoloogiast varsti midagi rää-
kida. Igatahes A&A veergudele
niisugused soperdised ei jõua.
Lõpetuseks
Ajakirja A&A missiooniks on uute
(ja ka juba kinnistunud) tehnoloo-
giate ülevaated, analüüsid, sel-
gitused ja eestikeelse IT-termi-
noloogia evitamine.
Tehnoloogia muutub väga kii-
resti, selles virr-varris on ka ko-
genud spetsialistil, rääkimata IT-
tudengist, raske orienteeruda.
A&A püüab siin abiks olla, aval-
dades Eesti parimate asjatundjate
seisukohti ja interpretatsioone
Eesti oludes – tõepoolest, ega
Eesti väiksust ja spetsiifikat
arvestades ei sobi meile kaugeltki
kõik see, mis nt “tohutusuures
USAs”. Arvan, et meie missioon
ületab IT piirid ja tal on üldkul-
tuuriline tähtsus, vähemalt Eesti
jaoks.
Paul Leis
Ajakirja A&A toimetaja
Konkur
onkur ss
urss
Kuidas õpid, tudeng?
Fotokonkursi tulemused
Pool-lumisel 17. märtsil sai TTÜ üli-
õpilasesinduse kontoris punkti pro-
tokoll, mis kinnitas TTÜ Fotoklubi
selleaastase fotokonkursi “Kuidas
õpid, tudeng?” tulemused. Korral-
datud konkursi eesmärgiks oli kogu-
da õppeprotsessi kujutavaid pilte
TTÜ 90. aastapäeva puhul väljaan-
tava kvaliteet-fotoalbumi koosta-
miseks. Fotoalbumi paneb kokku
TTÜ Fotoklubi.
v
Zürii koosseisus Marko Vilberg
(TTÜ Fotoklubi), Taavi Olli (TTÜ Fo-
toklubi), Riho Külaots (TTÜ üliõpi-
lasesindus), Olavi Pihlamägi (TTÜ),
Tarvo Hein (AS Fotoluks) nägi tõe-
poolest rasket vaeva, et panna kaha-
nevasse järjekorda kõik 75 saabunud
meistriteost. Siiski, üks pilt hakkas
kõigile juba alguses silma. http://
fotoklubi.tipikas.ee/images/files/
tudeng_22.jpg Triin Jermakov oli
kaadrisse haaranud legendaarse füü-
sikaõppejõu ja ühe aktiivselt konsul-
tatsiooni saava tudengi. TTÜ pre-
meerib Triinu 5000 kroonise peaau-
hinnaga! Teise koha vääriliseks pee-
Peaauhinna saanud foto.
Kokkusaamiseks on põhjust!
Algus lk. 1
Reedel korraldati Tehnikateadus-
te mosaiik TÜ keemiaauditooriu-
mis, esinejateks meie meditsiini,
robootika ja küberturve professorid
ning tipptegijad. Üritust juhatas
teadusprorektor Rein Vaikmäe.
Huviliste arv jäi küll oodatust ta-
gasihoidlikumaks, kuid samas seda
kvaliteetsemaks – kohal olid tõsi-
selt huvitatud kuulajad ja asjatund-
likke küsimusi jagus igale esinejale.
Samal õhtul oli meie üliõpilas-
esinduse kohtumisõhtu oma kollee-
gidega partnerülikoolidest ülikooli
kohvikus. Viktoriin ja ülikooli aja-
lugu tutvustav film andsid nii Tar-
tu Ülikooli, Tartu Lennukolledzi
v
kui ka Eesti Maaülikooli tudengi-
tele täiendavaid teadmisi Tehni-
kaülikoolist. Koos söödi torti ja
kuulati tudengite kultuuriklubi
Ollallaa pakutud plaadimuusikat.
TTÜ juubelinädal Tartus lõp-
pes suure mürtsuga laupäeval.
Emajõe ääres kõlas TTÜ puhkpilli-
orkestri kutsung ja koos liiguti
Sadamateatrisse, kus tudengite
T-Teatri näitleja (TTÜ haldustu-
deng Tõnu Einasto) viis läbi kogu
nädala väldanud SMS raadiomän-
gu autasustamise ja uue viktoriini
kohaletulnute seas, puhkpill hoo-
ti Anti Konsapi pisut sürreaalset si-
nises monitorivalguses õpikeskkon-
da öises tipi ühikas. Kolmanda au-
v
hinnalise koha sai Paul Klõseiko pil-
di eest, mille võiks kasvõi kohe TTÜd
v
tutvustava brosüüri kaanele trükki-
da! Mõlemad said TTÜ eelarvest
stipendiumi väärtuses 2500 krooni.
Fotokonkursi korraldajad õnnitle-
vad kõiki võitjaid ja soovivad teiste-
le kindlat kätt järgmiseks aastaks.
v
“Zürii vanima liikmena väljen-
dan vaimustust tudengite fotode üle,
mis annavad edasi hetke emotsioone
õppe argipäevast, kus on tõsine töö
ja naer kõrvuti. Eriti meeldiv oli ül-
dise digitaliseerimise ajastul näha
võistlusel ka mustvalgeid filmi peale
tehtud töid. See konkurss oli korral-
datud Tehnikaülikooli 90. sünnipäe-
va ning TTÜ fotoklubi poolt kokku pan-
davas albumis “Tudengielu” on neil
olema auväärne koht. Samas on aja-
leht M&M andnud nõusoleku auhin-
natud tööde avaldamiseks kevadse-
mestril. Ning soovitus kõigile fotohuvi-
listele: talleta hetk, et oleks, mida tu-
levikus vaadates saaks oma mälestu-
si kirgastada! Omalt poolt tahan täna-
da TTÜ Fotoklubi ja selle konkursi eest-
vedajat Marko Vilbergi,” Olavi Pihla-
mägi, TTÜ Kultuurikeskuse tegevjuht.
litses kohalolijate põskede naeru-
lohkude eest. Hoogsa meloodia
taktis lõikas lahti tordi TTÜ Tartu
Kolledzi direktor Lembit Nei, seejä-
v
rel kõlas kutsung ja algas T-Teatri
etendus prantsuse näitekirjaniku
Joël Pommerat´i näidendiga “See
laps”, lavastaja Margo Teder. Kes
etendust veel pole näinud, siis tead-
ku, et meie tudengiteater on tase-
mel ja oli uhke tunne saalis neile koos
teiste innustatutega plaksutada!
TTÜ juubeliüritused algasid jaa-
nuarikuus Saaremaal, aprillis ootab
järge Ida-Virumaa ja mais Pärnumaa.
90. aastapäeva pidustused kulmi-
neeruvad 2008. aasta septembris
Tallinnas.
25. märtsini on aga kõigil hu-
vilistel, kes Tartu Ülikooli Botaani-
kaaeda satuvad, võimalus külas-
tada professor Urve Kallavuse
näitust “Eluaseme tervis”. Näi-
tuselt saate vastused küsimus-
tele: mida teeb majavamm klaas-
villaga, kuidas märgata ohtlike
seente levikut majas ja kust neid
tuleks otsida, mida silmas pida-
da, et uude majja kolimisel hal-
vad üllatused ees ei ootaks?
Täpsem teave TTÜ juubelile-
heküljel www.90.ttu.ee.
Maakonnapäevade
korraldusmeeskond