17 (1755) 21.
november 2008 T a l l i n n a
Kroonik
Kroonika
oonika
TTÜ tudengid korraldasid
rahvusvahelise kongressi
TTÜ tudengid korraldasid esmakord-
selt Tallinnas ligikaudu kahe tuhande
liikmega rahvusvahelise organisat-
siooni Electrical Engineering Stu-
dents’ European Association aasta-
konverentsi “EESTEC Chairpersons
Meeting 2008” (ECM 2008). Üritus
peeti 10.-16. novembrini Tallinna
Tehnikaülikoolis ja sellest võttis osa
kahekümne kahe Euroopa riigi nel-
jakümne nelja eri ülikooli EESTECi
esinduse viiskümmend juhti.
Kongressil keskenduti organisat-
siooni arendamisele, omandati uusi os-
kusi koolitustel ja seminaridel ning ja-
gati kogemusi. Sellega edendati kaud-
selt kogu Euroopa elektroonika, arvuti-
teaduste ja infotehnoloogia valdkonda.
ECM 2008 korraldaja EESTECi
liige MTÜ Lapikud koondab endas
umbes 150 TTÜ informaatika eriala
endist ja praegust tudengit eesmär-
giga pakkuda TTÜ IT tudengitele nii eri-
alast kui ka erialavälist ühistegevust.
Ürituse kordaminemisele aitasid kaa-
sa Tallinna Tehnikaülikool ja Skype.
Lisainfot ECM 2008 kohta ürituse
ametlikult veebilehelt www.lapikud.ee/
ecm/
Aasta Vilistlane 2008
Erkki Raasuke
Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu
juhatuse otsusega 11. septembrist
2008 on Erkki Raasukesele omista-
tud Tallinna Tehnikaülikooli Aasta
Vilistlase 2008 aunimetus.
Aasta Vilistlase tiitliga kaasnev
auaadress anti Erkki Raasukesele pi-
dulikult üle Tallinna Tehnikaülikooli
nõukogu koosolekul 14. oktoobril.
v
Virumaa Kolledz kutsub
21. novembril tähistab TTÜ Virumaa
Kolledzi direktor Viktor Andrejev oma
v
60. sünnipäeva. Sel puhul esitletakse
v
Kolledzis raamatut “50 aastat tehni-
list kõrgharidust Kohtla-Järvel”. Vik-
tor Andrejev juhib Virumaa Kolledzit
v
aastast 2005.
Koostööleping Kalev
Meediaga
30. oktoobril allkirjastati Tallinna
Tehnikaülikooli ja AS Kalev Mee-
dia vaheline koostööleping. Lepin-
gu allkirjastasid TTÜ rektor Peep
Sürje ja AS Kalev Meedia juhataja
Alar Pink.
T e h n i k a ü l i k o o l i
Fotosilm on tabanud TTÜ matemaatika-loodusteaduskonna keemiainstituudi juhtivteaduri Mihkel Koeli juhendamas oma
doktoranti Anna-Liisa Peikolainenit
Tehnikaülikooli teadlane üllitas
maailmatasemel kogumiku
Lüües Google’i otsinguaknasse
nime Mihkel Koel, juhatatakse meid
peagi ülemaailmsesse veebipoodi
Amazon.com ja vastilmunud tea-
dusliku kogumiku “Ionic liquids
in Chemical Analysis” juurde, mil-
le koostajaks on Tehnikaülikooli
matemaatika- ja loodusteadus-
konna keemiainstituudi analüüti-
lise keemia õppetooli juhtivteadur
Mihkel Koel. Kogumiku on välja and-
nud tunnustatud USA teaduskir-
jastus CRC Press / Taylor and Fran-
cis Group ja raamatu tegemisse
on kaasatud hulga riikide mitu-
kümmend autorit oma kirjutiste-
ga, sealhulgas lisaks M. Koelile
TTÜst ka Merike Vaher ja Mihkel
Kaljurand oma peatükiga. Nende
kolme näol on tegemist sama
kollektiiviga, kes 2007. aastal päl-
vis Eesti Vabariigi teaduspreemia
keemia ja molekulaarbioloogias
teadustööde tsükli “Elektromig-
ratsioonilised meetodid bioprot-
sesside analüüsis” eest.
Oma teadusalal maailmatase-
mel teose ilmumise puhul käisin
Loodusteaduste majas Mihkel Koe-
li jutul ja uurisin kõigepealt, mida
siis analüütiline keemia endast
õieti kujutab. Wikipedia ütleb:
“Analüütiline keemia on keemia eri-
haru, mis tegeleb aine koostis-
osade kvalitatiivse ja kvantitatiiv-
se määramisega. Ehk teisisõnu, mil-
line on aine koostis ja kui palju see
sisaldab erinevaid koostisosi. Li-
saks sellele uurib analüütiline kee-
mia keemiliste ühendite struktuure.”
Vestlusest Mihkel Koeliga sain
aru, et analüütilise keemia osa-
tähtsus tänapäeval üha kasvab,
sest niiöelda “sünteetiline kee-
mia” loob pidevalt uusi ühendeid,
aga nende omadused, eriti mõju
ümbritsevale keskkonnale ja ini-
mesele, vajavad põhjalikku ning
peensusteni minevat analüüsi.
Tänapäeval tormiliselt rakendatav
nanotehnoloogia tekitab ka palju
uusi ohte, mille väljaselgitamine
on samuti analüütilise keemia üks
tähtsaid ülesandeid.
“Analüütiline keemia ütleb mei-
le, kust neid nanoosakesi üldse
a j a l e h t
leida võib, kuhu nad kulgevad, ning
koostöös mitmesuguste bioloogi-
liste meetodite rakendamisega
saame nõnda välja selgitada
nende mõju elavaile organismide-
le,” tõdes Mihkel Koel. “Et me olek-
sime teadlikud nendest riskidest,
mida uued ained meie elukeskkon-
da võivad endaga tuua.”
Raamatu pealkirjas on nimetatud
ioonseid vedelikke, mis need tege-
likult on?
Ioonsed vedelikud on vedelad soo-
lad, tegelikult üsna uued ained,
mida tavaelust polegi leida, need
on keemiliselt sünteesitud. Tege-
likult on kakskümmend aastat
neid vedelikke ka uuritud, aga al-
les viimasel viiel aastal on hakatud
tähelepanu pöörama nende tok-
sikoloogiale ja muudele olulistele
omadustele. Tänapäeval ei lasta
enam aineid samal kombel ana-
lüüsimata ja nende mõju põhjali-
kult uurimata laiatarbesse, nagu juh-
tus kunagi näiteks DDTga. Siis ta-
peti sellega vaat et kõik elusolendid
ära, enne kui märgati sellise aine
tegelikku ohtlikkust. Nüüd ollakse
palju ettevaatlikumad. Isegi Põh-
janabal elava jääkaru maksast on
veel tänagi DDT jälgi leitud. Mui-
de, just analüütiliste keemikute
uuringute tulemusena.
Missugustel analüütilise keemia
uurimissuundadel ioonsed soolad
Teie meelest leiavad lähiaegadel
eelkõige rakendust?
Need soolad leiavad kasutamist
näiteks mass-spektromeetrias,
sest nende üheks kõige huvitava-
maks omaduseks on see, et nad ei
lendu. Nende soolade keemaaja-
mine ja aurustamine nõuab väga
erilisi tingimusi, nii et need soolad
on kasutatavad vaakumis, mida
eeldab ka mass-spektromeetria.
Teisi vedelikke neis tingimustes
kasutada ei saaks. Ka meil on gee-
nitehnoloogia instituudis üks äsja
kaitsnud doktor, kes kasutab neid
soolasid mass-spektromeetrias.
Ioonseid soolasid saab kasutada
ka mitmesuguste lahutusmeeto-
dite puhul. Lisades veidi sellist
Ilmub üle nädala
soola abistava ainena, piltlikult öel-
des, nagu supi sisse soola lisades,
saame lahuseid paremini lahuta-
da, et otsitav aine otsekohe “hüppab”
ühest olekust teise. Seda suunda
võib pidada väga perspektiivseks.
Kuna neid ioonseid soolasid saab
sünteesida väga erineva koostise-
ga, kujundlikult öeldes tempida, siis
saab luua konkreetse lahutamise
jaoks vajaliku ioonse vedeliku.
Üks rakendus, mida praegu just
sakslased väga intensiivselt ka-
sutavad, on vedelkütustest väävli-
ühendite eraldamine. Teame, et
diiselkütuse kallinemine on seotud
just esitatud nõudega väävliühen-
did sellest välja võtta. Ioonsete
ühendite kasutamine võib kindlas-
ti aidata kütustest efektiivsemalt
väävliühendeid välja võtta.
Tulles nüüd selle raamatu tekkeloo
juurde, kuidas see ikkagi sündis?
Tegelen ioonsete vedelikega aas-
tast 1999. Juhtus nii, et sain Ful-
brighti stipendiumi ja läksin Los Ala-
mose laborisse uurijaks. Mul oli kaa-
sas huvitav artikkel, kus ioonseid
vedelikke oli käsitletud. See teki-
tas Ameerikas suurt huvi ja ajendas
käivitama seal nende vedelike sün-
teesimise ja uurimise. Selle põh-
jal ilmus ka artikleid, kuid siis polnud
see teema veel eriti populaarne.
Kogu maailmas ilmus siis vasta-
vaid artikleid vaid 30-40. Ent see
uurimissuund on muutunud kiiresti
üha populaarsemaks, tänavu on
juba ilmunud ioonsete vedelike
kohta oma paar tuhat artiklit, nii
et toimunud on tõeline plahvatus.
Kolm aastat tagasi kirjutasin
artikli ajakirja Critical Reviews in
Analytical Chemistry, mis osutus
väga menukaks, kujunedes selle
ajakirja üheks enim viidatud kirju-
tiseks. Kirjastuse toimetaja pöör-
dus minu poole ja tegi ettepaneku
ülevaate laiendamiseks ja vasta-
va kogumikteose koostamiseks.
Otsisin üles oma tuttavad selle ala
uurijad üle maailma ja kutsusin
nad osalema. Õnneks nende nõus-
oleku saamine ei kujunenudki
Järg lk 3
Loe ...
• TTÜ teadlane üllitas
kaaluka teadusteose USAs
Lk 1
• Tehnikaülikooli tead-
lased tegid ilma Tallinna
visioonikonverentsil Lk 2
• Professorite klubis
arutati Eesti majanduse
hetkeseisu Lk 2
• Gabriel Hazak 70 Lk 3
• TTÜ võrkpallurid tõid
medaleid Lk 3
• Naiskoor kutsub jõu-
lukontsertidele Lk 3
• Robotex 2008 tuleb!
Lk 4
Avaveerg
eerg
Rakenduseta teadusega pole
meil midagi peale hakata
Teadusmaailmas on tänaseks üks ja
ühtne keskkond, millest kõneleb ka
kõrvalolev kirjutis ja intervjuu juh-
tivteadur Mihkel Koeliga. Eesti tead-
lane võib vägagi hästi olla USAs aval-
datud raamatu koostajaks, millesse
on artikleid kirjutanud sama ala uuri-
jad kogu maailmast, nii idast kui
läänest. Teadus oma globaalses väl-
jundis ei tunnista täna riigipiire. Ilm-
selt ka ülikooliharidus peaks üha roh-
kem juhinduma sellest, et teadust saab
teha vaid maailmatasemel, et kõrgha-
riduse tegelik väärtus on mõõdetav glo-
baalse margapuuga. Sealhulgas eesti
rahvuskultuuriga seotud humani-
taarteaduste puhul, sest kindlasti pole
kusagil mujal maailmas huvi meie kee-
le, kirjanduse ega kultuuri vastu sa-
ma suur ega sügav kui meie kodumaal.
Ent siiski tekitavad hämmeldust
ja arusaamatust jutud mingi eliitüli-
kooli loomise vajadusest, mis irduks Ees-
ti (madalast) tegelikkusest ja hakkaks
küll veel Eestis (näiteks Tartus) paik-
nedes siiski konkureerima maailma
suurimate ülikoolidega ja mille väl-
jund oleks suunatud eelkõige meie
riigist väljapoole. Kahtlemata pole
haridussüsteemi üldisemalt, eriti veel
selle kõige kulukamat osa ehk puhtalt
maksumaksja rahaga loodud kõrg-
haridussüsteemi loodud vaid selleks,
et rahuldada kellegi isiklikke ambit-
sioone olla isiklikult maailma parim
ja võita näiteks Nobeli preemia.
Julgen arvata, et eliitülikooli loomi-
se asemel peaksime täna võtma ees-
kuju põhjanaabreist, kus loomisel on
Alvar Aalto ülikool, mis oma esma-
seks eesmärgiks ei sea mitte fundamen-
taalteadustes nobelistide kasvata-
mise, vaid oma rahvusliku majanduse
konkurentsivõimelisuse tagamise,
nende ideede maksimaalse realiseeri-
mise, mille on loonud koostöös tehni-
kateadlased ja disainerid, insenerid ja
kunstnikud. Eesmärgiga kasvatada
rahvuslikku rikkust, mille viljastaval
pinnasel võiks ehk kunagi hakata rin-
da pistma ka palju suuremate rah-
vastega fundamentaalteadusteski.
Niisiis, vaid tõsine tegevus rakendus-
ja tehnikateaduste vallas on see ainu-
võimalik eeldus, mis annab võimaluse
hakata koputama 100 (esialgu ehk
siiski 500) suurima ülikooli nimekir-
ja uksele, mitte aga subjektiivsed, või
veelgi küsitavam, administratiivsed
meetmed kellegi eelistamiseks ja üles-
upitamiseks pisikeses rahvusriigis.
Mart Ummelas
tegevtoimetaja
2 21. november 2008
Tunn ustus
unnustus
Eesti Teaduste Akadeemia
komisjoni otsus
Eesti Teaduste Akadeemia komisjon
Akadeemia teadusauhindade määra-
miseks üliõpilastele vaatas läbi mais
välja kuulutatud võistlusele laekunud
43 uurimistööd ning otsustas 31. ok-
toobril määrata teiste seas auhinna
järgmistele Tallinna Tehnikaülikooli
üliõpilastele nende teadustööde eest:
I auhind 12 000 krooni
Olesja Bondarenko – magistritöö “Raske-
metallide biosaadavus keskkonnas re-
kombinantsetele luminestseeruvatele
sensorbakteritele” (juhendaja dr An-
gela Ivask).
II auhind 8000 krooni
Villu Kikas – magistritöö “FerryBox mõõt-
mised – vahend mesomastaapsete
protsesside uurimiseks Soome lahes”
(juhendaja prof Urmas Lips);
Taavi Liblik – magistritöö “Tempera-
tuuri ja soolsuse vertikaalse jaotuse
iseärasused Soome lahes suvekuudel”
(juhendaja prof Urmas Lips);
Marek Rei – bakalaureusetöö “Eesti-
keelse audiovisuaalse kõnesünteesi
pea mudeli loomine” (juhendaja dr
Einar Meister).
Ülikool&Ühisk
Ülikool&Ühiskond
ool&Ühiskond
TTÜ professorite klubis
14. novembril kogunes nõukogu saali
oma järjekordsele istungile professuur
– paarkümmend Tehnikaülikooli pro-
fessorit, et arutleda, mis toimub täna
Eesti ja kogu maailma majanduses.
Prof Jaan Metsaveere juhitud aru-
telul võttis pikemalt sõna prof Kaarel
Kilvits, kelle sõnavõtu võiks lühidalt
kokku võtta, et midagi hirmsat Eesti
jaoks pole veel juhtunud. Käesoleva aas-
ta kümne kuu maksutulusid on jooks-
vais hindades laekunud 8% rohkem kui
mullu. Kahtlemata jääb sisemajandu-
se kogutoodang tänavu miinusesse, kuid
sellest ei maksaks veel teha kauge-
leminevaid järeldusi. Ootame, vaatame!
Teistes arvamusavaldustes oldi
märksa skeptilisemad ja juhiti tähe-
lepanu näiteks sellele, kui palju on
Eestis valitsevad Rootsi pangad siit
viimasel ajal valuutat välja viinud
(väidetavalt 4,8 miljardit).
Esialgu on võimalik seadusega
sätestatud reservide arvel tagada pan-
gasüsteemi stabiilsust, et vältida pan-
gapaanikat ja mõne suurpanga pank-
rotistumist. Üldisemas plaanis on siis-
ki probleemid väga tõsised, kui arves-
tada, et pankade kõiki hoiuseid, 150 mil-
jardit krooni, pole võimalik tagada ja
eriti kui arvestada, et laenuportfell on
samas ligikaudu 250 miljardit. Niisiis
on umbes 100 miljardit õhku “headel
aegadel” majandusse pumbatud.
Toodi välja ka omamaise kapitali
nõrkust ja paljude siinsete suurinves-
torite siirdumist välisturgudele või
muutumist rantjeedeks. Meenutati taas
kord erastamisega seotud vigu, mis and-
sid võimaluse mitut karva spekulan-
tidel saada hiiglasliku vaheltkasuga
enda valdusse suurettevõtteid, mil-
lest on välja võetud hiigelkasumeid,
investeerimata aga kuigivõrd ette-
võtete nüüdisajastamisse. Eesti Raud-
tee müüki erakätesse, aga veel enam
tagasiostu, peeti samuti suureks ru-
maluseks.
Maksusüsteem pole mõne professo-
ri meelest soodustanud kohaliku kapi-
tali akumulatsiooni, seda eriti suurte sot-
siaalmaksude pärast. Tõsiselt peaks
taas mõtlema progressiivse tulumaksu
rakendamisele.
Järg 5. veerus
Professorite klubi seekordsel koos-
olekul vahetasid teiste seas mõtteid
professorid Marje Pavelson, Kaarel
Kilvits ja Leevi Mölder
Tehnikaülikool genereeris visiooni-
konverentsil ideid T&A
10. novembril peeti Rahvusoope-
ris Estonia järjekordset Tallinna
visioonikonverentsi, seekord oli
teemaks “Tallinna energiaportfell
– kullaauk või näpud põhjas”. Pä-
rast linnavolikogu esimehe Toomas
Vitsuti sissejuhatust ja Euroopa Ko-
misjoni energeetikavoliniku Andris
Piebalgsi videotervitust võttis juhti-
mise üle moderaator Hardo Aasmäe.
Konverentsi esimeses osas
“Hooned energiatõhusaks” juhtis
juttu praegu Helsingi Tehnika-
ülikoolis labori teadusjuhina töötav
Jarek Kurnitski. Tooni selles panee-
lis andsid Tallinna Tehnikaülikooli
teadlased: keskkonnatehnika insti-
tuudi emeriitprofessor Kaido Hääl,
ehitusteaduskonna dekaan, kinn-
isvarahaldamise professor Roode
Liias, kütte ja ventilatsiooni õp-
petooli juhataja, professor Teet-
Andrus Kõiv ning soojustehnika
instituudi dotsent Villu Vares.
TTÜ teadlaste esinemistest jäi
kõlama vajadus lahendada Tallin-
nas elamute ja ühiskondlike hoone-
te kütmise ja soojustamise problee-
mid kompleksselt, kaasates selleks
võimekat teaduspotentsiaali ning
teadvustades elanikkonda paremi-
ni energiasäästu probleemidest.
Professor Kõiv juhtis tähelepa-
nu kortermajade järelmõtlematule
renoveerimisele: üksnes otsasein-
te isoleerimine või akende vaheta-
mine ei anna energiasäästus mit-
te mingit tulemust. Dotsent Vares
rõhutas energia ja soojuse koos-
tootmise perspektiivikust, seda ka
lokaalselt. Professor Hääle mee-
lest tuleks eraldada soojusvõrgud
tootjast iseseisvasse ettevõttes-
se, et sellega motiveerida vähen-
dama suuri soojakadusid. Sageli
ei kasutata olemasolevaid või-
malusi, näiteks on TTÜ koostöös
linnavalitsusega koostanud Tallin-
na lasteaedade ja koolide energia-
tarbimise andmebaasi, mida tuleks
sihipäraselt kasutada renoveerimis-
projektide koostamisel, et mitte teha
tühja tööd, nagu vahel on juhtunud.
Professor Liias kutsus linnavalit-
sust üles koostama piirkondlikke
arengukavasid energiasäästu prob-
leemide süsteemseks lahendami-
seks ja senisest märksa efektiiv-
semale elanikkonna teavitamisele
energiaprobleemidest.
Teine paneel käsitles energia-
tootmise seniseid ja perspektiiv-
seid võimalusi linna ning üksiku
majapidamise tasemel. Tervitusi
video vahendusel tõi Helsingi linna-
pea Jussi Pajunen, kes esitles põhja-
naabrite eeskuju väärivaid lahen-
dusi tänapäevase linna energiava-
jaduse tagamisel ja energia sääst-
likul kasutamisel. Soomes on jäme
ots selles linna, mitte riigi käes,
Helsingi on suurte energeetika-
ettevõtete, sealhulgas tuumajaa-
ma osanik või omanik.
Vestlusringi “Energia linnas ja ko-
dudes” juhtis OÜ BEN Energy juha-
tuse esimees Marko Allikson. Selles
paneelis käsitleti võimalusi kasu-
tada heitvee jääksoojust, prügimä-
gedelt eralduvat biogaasi või taastuv-
energia võimalusi, näiteks kutsuti
üles rajama tuuleparki Tallinna lahele.
Kolmandas paneelis “Asustus
Algus 1. veerus
Problemaatiline on olnud ka eraau-
tode vohamine, ilmselt oleks pidanud
kütuseaktsiisi tõstma varem.
Radikaalsemate ettepanekutena
pakuti välja pensionide kasvu pea-
tamist ja haigekassa kulude kokku-
tõmbamist, ei välistatud ekstreem-
setes tingimustes ka devalveerimise
vajadust ega võimalust.
Lõpuks küsiti retooriliselt, kas Ees-
ti riik üldse vajab teadust ja ülikoo-
liharidust. Sel teemal kogunetakse
arutlema ilmselt järgmisel korral.
Ülestähendusi tegi
Mart Ummelas
Konkur
onkur ss
urss
TalveAkadeemia – tudengi
ja transport”, mida juhtis Riigikogu
innovatsiooni tõukejõud!
TalveAkadeemia 2009 alustas üli-
aseesimees Jüri Ratas, osales TTÜ õpilaste artiklite vastuvõttu.
teedeinstituudi dotsent Dago Antov, Esita Sinagi kokkuvõtlik artikkel
kes rõhutas seda, et energiasääst- oma uurimis- või teadustööst, mis kä-
likum transpordisüsteem on ühtla- sitleb või on seotud säästva aren-
si keskkonnasõbralikum ja turvali- guga!
sem. Ta juhtis tähelepanu ka selle- Teadusartiklid on oodatud kõiki-
le, kui ebaotstarbekad on praegu- delt bakalaureuse-, magistri- ja dok-
sed Tallinna trammiliinid. Selles toriõppe üliõpilastelt järgnevatest
paneelis ütles sõna sekka Põhja- valdkondadest:
maade Investeerimispanga asepre- • bio- ja keskkonnateadused;
• ühiskonnateadused ja kultuur;
sident, Tehnikaülikooli Vilistlas-
• terviseuuringud;
kogu esimees Gunnar Okk. Tema
• loodusteadused ja tehnika.
meelest tuleks juba täna kasutu-
Mida annab TalveAkadeemiale
sele võtta seniste bensiini- ja diisel- artikli esitamine?
autode arvestatava alternatiivina • Artikli kirjutamise kogemuse.
elektri- ja hübriidautosid, mille kon- • Võimaluse saada oma töö koh-
kurentsivõimelised mudelid jõua- ta tagasisidet ekspertidest koosnevalt
vad turule juba kõige lähemal ajal. komisjonilt – Sinu artiklile antakse
Visioonikonverents oli väga professionaalne hinnang koos kom-
sisukas ja tõi välja tõeliselt inno- mentaaridega.
vaatilisi ideid linnamajanduse kor- • Parimatele auhinnad ja vali-
raldamiseks ja energia säästmi- takse publiku lemmik.
seks. Paraku jäid peavoolu ajakir- • Parimad kirjutajad pääsevad
oma teaduslikku mõtet esitama Tal-
janduse kajastuses valdavalt kõla-
veAkadeemia konverentsil 27. veeb-
ma konverentsil välja öeldud mar-
ruarist kuni 1. märtsini 2009.
ginaalsed ettepanekud nagu vee- • Kõik artiklite esitajad saavad
takso käivitamine Merivälja ja võimaluse osaleda laiapõhjalisel
Kopli vahel või kohaliku tuuma- esinemiskoolitusel.
jaama rajamise võimalus. • Artiklid, mis suulisele ettekand-
Visioonikonverentsil käis misele ei pääse, saavad võimaluse Tal-
Mart Ummelas veAkadeemia konverentsi stendiette-
kanneteks.
Artikleid saab esitada kuni 30. no-
vembrini 2008.
Raamatuesitlus Info www.talveakadeemia.ee
3. novembril esitleti Täpsemat teavet artikli vormis-
aulataguses auditoo- tusnõuete, esitamise ja muu kohta
riumis kahte hiljuti leiad TalveAkadeemia kodulehelt
ilmunud raamatut: rubriigist konkurss 2009.
“Leiutajaid ja leiutisi
Tallinna Tehnikaüli-
koolis 1922–2007"
ning “TTÜ aasta- Ülikool&Ühisk
Ülikool&Ühiskond
ool&Ühiskond
raamat 2007".
Raamatuid tutvustasid
Rein Vaikmäe, Ants Tudengid külas BLRT Grupil
Kukrus, Kersti Peekma TTÜ ja Helsingi Tehnikaülikooli
ja Vahur Mägi. magistrantidest tudengid Ingrit
Esitlusel ütles Lillemäe, Ingmar Pill, Ragnar Linnas,
kokkuvõtva ja hea Margus Liigsoo, Tõnis Tõns, Imre
hinnangu raamatutele Kuusk ja Tanel Soa külastasid kont-
Peep Sürje. Pildil serni AS BLRT Grupp (Balti Laevare-
näemegi aastaraamatu monditehas).
koostajat Vahur Mäge BLRT esindajad arutasid nen-
jagamas huvitatud dega koostöövõimalusi ja perspektiive
lugejaile oma raama- asuda ettevõttesse tööle. Sellest ku-
junes mõlemaid osapooli tõsiselt hu-
tusse autogramme
vitanud arutelu. BLRT tutvustas
magistrantidele kümmekonda laeva-
Tehnikagümnaasiumi ehituse projekti ja neid tehnilisi do-
lapsed kumentatsioone, mis praegu on kont-
serni insenerikeskuses töös.
28. oktoobril täitus
Veel käesoleval aastal asuvad
Tehnikaülikool laste
kaks magistranti BLRT insene-
rõõmsaist kilkeist, rikeskusse tööle. Lisaks magistran-
kui üle 60 Teh- tidele osales kohtumisel Soomes dok-
nikagümnaasiumi torandina jätkav Kristjan Tabri.
õpilase lõi TTÜs kaasa
Heinart Puhkim
erinevais töötubades. BLRT Grupp
7. klassi poistele
pakkus eriti palju lõbu
iseliikurist lennuki
meisterdamine ja
lendu laskmine
TTÜ – Helsingi TÜ üliõpilased tut-
vumas BLRT Grupi tegevusega.

Spor
Sportt
TTÜ võrkpallimeeskond
hõbedal, naiskond pronksil
Tartumaal Lähte Spordihoones selgi-
tati 2008. aasta üliõpilaste meistrid
võrkpallis. Kohale oli tulnud rekord-
arv võistkondi – võistlustulle läks 11
meeskonda ja 7 naiskonda.
Tallinna Tehnikaülikool, Tartu
Ülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti
Maaülikool olid välja tulnud parimate
koosseisudega ja tooni andsid Schen-
ker-liiga meeskondade liikmed.
Eelmise aasta meister Tartu Ülikool
kaotas poolfinaalis TTÜ-le 0:2, kuigi
teises geimis avaldas Tartu südi vas-
tupanu, kaotades selle alles 22:24.
Teises poolfinaalis alistas Tallinna
Ülikooli I meeskond suhteliselt kind-
lalt Eesti Maaülikooli meeskonna 2:0.
Finaalmängu esimene geim oli äär-
miselt tasavägine, kulgedes punkt-
punktilt, kuid võit tulemusega 25:23
tuli siiski Tallinna Ülikooli I meeskon-
nale. Kolmanda koha mängus võitis
Tartu Ülikooli I Eesti Maaülikooli 2:1.
Tallinna Tehnikaülikooli meeskon-
na eest mängisid Viljar Vahter, Ivar Laev,
Ahto Tuuling, Kaupo Kivisild, Vaido
Veek, Mart Tarkin, Ermo Pais ja Kristo
Looring, treener-esindaja Laos Lukas.
Naiskondade pronksmedalimän-
gus oli TTÜ naiskond kindlalt üle
Eesti Maaülikoolist geimidega 2:0
(25:19,25:10). Võitis Tartu Ülikooli I
naiskond, teiseks jäi Tallinna Ülikool.
TTÜ naiskond mängis koosseisus
Triin Taliga, Mirje Roasto, Kati Kon-
gi, Marianne Thalfeldt, Kristiina
Kokk, Kristi Nõlvak, Sirli Laager,
Gerda Kaubi ja Triin Pent.
Üliõpilasmeistrid said õiguse tule-
val aastal esindada Eestit Euroopa kõrg-
koolide meistrivõistlustel Hamburgis.
Ants Veetõusme
EASL juhatuse esimees
Juubilar
Gabriel Hazak 70
13. novembril sai 70 aastaseks TTÜ
kauaaegne õppejõud emeriitdotsent
Gabriel Hazak. Juubilar on Tartu Riik-
liku Ülikooli lõpetanud jurist, samas kait-
ses ta õigusteaduste kandidaadi kraa-
di. Andekus ja mitmekülgsed huvid on
lubanud tal end edukalt realiseerida
juristiprofessioonist märksa laiemalt.
Juba prokuröriametis alustas ta raa-
dio- ja teletööd rahvusvahelise polii-
tika kommentaatorina. Asjatundliku
analüütiku, särava retooriku ja tele-
geenilise esinejana võitis ta kiiresti
rahva lugupidamise ja säilitas selle
kõigi nende esinemiste 33 aasta jook-
sul. 1975. aastal asus Gabriel Hazak
lektorina tööle Tehnikaülikooli, kus ta
juba järgmisest aastast alates dotsen-
dina on õpetanud tuhandeid üliõpila-
si. Sissejuhatus õigusteadusse, poli-
toloogia, inimõigused, Euroopa Liidu
õigus ja retoorika on need peamised
kursused, kus üliõpilased on saanud
armastatud õppejõu isiksuse sädelust
nautida. Sügavam koostöö üliõpilas-
tega on tal olnud paljude lõputööde ju-
hendajana. Gabriel Hazak on meie
ülikooli ja Saksamaa avaliku halduse
üliõpilaste aastaid kestnud ja väga
eduka koostööprojekti eestvedaja.
TTÜ Akadeemilise Kohtu esimehe-
na koostas ta hiljaaegu nõudliku TTÜ
akadeemilise eetika koodeksi esialgse
teksti. Sõbrad ja kolleegid on saanud
aastakümneid nautida tema tarku vä-
lis- ja sisepoliitika analüüse, kaunilt
räägitud anekdoote, kasutada tema lah-
kelt pakutud juriidilist abi ning vas-
tu võtta palju kaotusi temaga malet
mängides. Gabrieli emerituse elu sujub
rahulikult (loodetavasti leebuvad ka
tervisemured), kus suurt rahuldust
pakub järelpõlv: üks lastest, oma isa
poeg Aaro kaitses hiljuti meie alma
materis väga edukalt doktorikraadi.
Palju õnne ja tugevat tervist soovivad
kolleegid avaliku halduse instituudist
21. november 2008 3
Tehnikaülikooli teadlane üllitas maailmatasemel Konkur
onkur ss
urss
kogumiku Inter vjuu
Intervjuu
Algus lk 1 juba pärinud, kas ma ei tahaks
juba teha täiendatud uustrükki.
väga keeruliseks. Kasuks tuli
muidugi eelnimetatud artikkel ja Lugupeetud üliõpilased!
muud minu selles valdkonnas Mis riikidest on teosel kaasauto- Kutsume Teid osalema Eesti Advo-
avaldatud tööd. reid? katuuri üliõpilastööde konkursil.
Eesti on siiski suures teadusil- Väga paljudest: USA-st, Inglis- Osaleja ei pea olema õigustea-
mas veel pisut eksootiline, nii et maalt, Poolast, Saksamaalt, ka Ve- duskonna üliõpilane. Kui osaleda
nemaalt ja Aasiast. Selles mõttes soovija uurimistöö teema on seotud
kasuks tulid varasemad publikat-
advokatuuri tegevuse või advokaati-
sioonid ja ka isiklikud kohtumised täiesti korralik rahvusvaheline selts-
de tööga, on see oodatud konkursile.
mitmetel konverentsidel. Teose kond. Ja siis ka meie kolleegid, Üliõpilastööde esitamise tähtaeg
kokkupanek võttis aega kaks aas- kes ühe peatüki kirjutasid. Võib on 31. märts 2009.
tat. Eelmise aasta lõpuks olid öelda, et selles keemiavaldkonnas 2009. aasta stipendiumifondi
peatükid koos, ülejäänud aeg kuni on Tehnikaülikool täna tõepoolest suurus on 50 000 krooni.
tänavu sügiseni läks toimeta- maailma teaduse eesliinil. Stipendiumid antakse üle 11. juu-
nil 2009 Eesti Advokatuuri 90. aas-
misele ja teksti ingliskeelsele vii- Kas ka Tehnikaülikool on selle
tapäeva pidulikul kontsert-aktusel
mistlemisele. Kirjastus kiidab al- raamatu väljaandmist toetanud?
Estonia kontserdisaalis.
les äsja ilmunud teost, et ajastus Jah, olen saanud baasfinantsee-
on olnud väga hea ja raamat müüb rimise toetust, millest oli tublisti Eesti Advokatuur
hästi, sest huvi nende vedelike abi väljastpoolt tõlketeenuse tel- liseks, et kõnelda tänapäeva ana-
kasutamise vastu eelkõige keemi- limisel, et ühtlustada raamatu lüütilisest keemiast ja ka oma
lises analüüsis on praegu ülisuur. ingliskeelset väljenduslaadi. uurimustööst. In memoriam
Teosele eessõna kirjutanud pro- Mihkel Koel oli 16. novembril
Küsitles
fessor Charles H. Lochmueller on Vikerraadio saate Kuuspakk küla- Mart Ummelas
kuulutab välja konkursi järgmiste ametikohtade täitmiseks:
Edgar Kogermann
MEHAANIKA JA RAKENDUSMATEMAATIKA OSAKONNAS 21.08.1924 – 7.11.2008
• juhtivteadur lainete dünaamika erialal Lõpuni on käidud üks elutee, sulgunud
1 koht, hõive 1,0 perioodiks 01.01.2009–31.12.2013 üks eluraamat. Igaviku teele on astunud
• vanemteadur mittelineaarse dünaamika erialal graafika kateedri/insenerigraafika kes-
kuse kauaaegne õppejõud ja unustama-
1 koht, hõive 1,0 perioodiks 01.01.2009–31.12.2013
• vanemteadur mittelineaarse lainelevi erialal
tu kolleeg, dotsent Edgar Kogermann.
Edgar Kogermann sündis 21. augus-
2 kohta, hõive 1,0 perioodiks 01.01.2009–31.12.2013 til 1924. a Hiiumaal Hagaste külas mere-
1 koht, hõive 0,5 perioodiks 01.01.2009–31.12.2013 mehe pojana. Alghariduse omandas Kärd-
la Keskkoolis, mille lõpetamise järel
JUHTIMISSÜSTEEMIDE OSAKONNAS 1941. a jätkas õpinguid Tallinna Tehni-
• vanemteadur erialal “formaalmeetodid hajus- ja sardsüsteemides” kumis ehitustehnika osakonnas. 1946.
1 koht, hõive 1,0 perioodiks 01.01.2009–31.12.2013 aasta sügisest sai temast Tallinna Polü-
tehnilise Instituudi ehitusteaduskonna
TARKVARA OSAKONNAS üliõpilane ja ehitusinseneri diplomini
jõudis ta 1951. Kõrgkooli lõpetamisele
• teadur tarkvaratehnika erialal
järgnes aspirantuur ning võimekas lõpe-
2 kohta, hõive 1,0 perioodiks 01.01.2009–31.12.2013 taja jäeti tööle graafika kateedrisse,
mis jäigi tema ainsaks töökohaks.
Konkursil osaleda soovijal tuleb esitada järgmised dokumendid: Töötades õppejõuna süvenes edasi-
• avaldus TTÜ Küberneetika Instituudi direktori nimele; püüdlik noormees teadustöösse ak-
• Curriculum vitae; tuaalsel teemal, kukersiit-põlevkivi
• kõrgharidust või akadeemilist kraadi tõendava dokumendi originaal või notariaalselt tõestatud lendtuha kasutamise alal. Verner Ki-
ärakiri; kase õhutusel ja juhendamisel valmis
teemakohane kandidaadiväitekiri,
• publikatsioonide nimekiri;
mille kaitsmise järel 1962 valiti Ed-
• konkursil osaleja soovil muud tema poolt oluliseks peetavad dokumendid ja materjalid. gar Kogermann graafika kateedri dot-
sendiks. Viljakas teadustöö kukersiit-
Dokumentide esitamise tähtaeg on 28.11.2008. a. põlevkivi lendtuha omaduste uuri-
misel jätkus ning väljapaistvate uuri-
Dokumendid esitada TTÜ Küberneetika Instituudi direktori nimele aadressil mistulemuste eest pälvis töörühm,
Akadeemia tee 21, 12618 Tallinn mille üheks liikmeks ta oli, Eesti
Täpsem teave instituudi teadussekretärilt: Telefon 6204154, e-post Mati.Kutser@cs.ioc.ee Nõukogude teaduspreemia 1965.
Siiski oli Edgar Kogermann ande-
laadilt ja kutsumuselt legendaarselt
missioonitundeline pedagoog. Korrekt-
sus ja tasakaalukus olid tema igioma-
dused, tema kurja häält ei ole kuulnud
kolleegid ega üliõpilased. Ta oli süga-
valt veendunud, et inseneri kutsemeis-
terlikkuse nurgakivi moodustavad ku-
jutava geomeetria ja tehnilise joones-
tamise seaduspärasuste mõistmine ning
oskuslik rakendamine. Tema kujutava
geomeetria loengutest kasvas välja ori-
ginaalne “Kujutava geomeetria üldkur-
sus. Abimaterjal loengute kuulamiseks”,
mis on kasutusel tänase päevani.
Edgar Kogermannist jääb püsiv
mälestus kui sõbralikust, tavatu töö-
kiindumusega kolleegist.
Insenerigraafika keskus
Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht
Mente et Manu
Ilmub aastast 1949
19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I-214)
Tel 620 3615, faks 620 3591
E-mail: ajaleht@ttu.ee
http://www.ttu.ee/ajaleht
Tegevtoimetaja Mart Ummelas
Infotoimetaja Kersti Vähi
Keeletoimetaja Helgi Arumaa
Makett ja küljendus Liivi Pettai
Fotod Eiko Lainjärv,
Viivi Ahonen,TTÜ
Trükikoda SpinPress
4 21. november 2008

5. DETSEMBER
Uksed avatakse juba hommikul kell 10.00!
Sel aastal on meie programm tunduvalt tihedam ning pealtvaatajale atraktiivsem kui
varasematel kordadel. Kavas on:

ROBOTIVÕISTLUS, kus on oodata eriti põnevaid kohtumisi kohalike tegijate ning tugevate
väliskülaliste osalusel. Võistkonnad on teinud suuri pingutusi, et just nende robot
võistlusel kroonitud saaks. Pealtvaatajate jaoks kujunevad heitlused kindlasti väga
vaatemänguliseks!

TÖÖTOAD, millest osavõtjad saavad omal käel läbi proovida robotiehituse alustalad.
Töötubadest osavõtuks on vajalik eelnev registreerumine. Seda saab teha meie
kodulehel www.robotex.ee ning tähtajaks on 30. november! Huvi töö-tubade vastu on
siiani olnud suur ning võib-olla kõik soovijad osaleda ei saa, kuna kohtade arv on piiratud.
Seega tasub registreerimisvorm kiiresti ära täita!

TEHNOLOOGIANÄITUS, kus tuuakse välja eriti säravad ja innovatiivsed

tehnikasaavutused, millest paljusid laiemale publikule seni veel tutvustatud ei olegi! Osa
võtavad paljud ettevõtted, ülikoolide arendusprojektid ning tudengite teadusklubid oma
atraktiivsemate lahendustega.

FOTONÄITUS, millest osavõtuks tuleb saata ürituse korraldajatele pilte teemal “Where
Brains and Metal Meet“. Osavõtutingimuste kohta saab lugeda meie veebilehelt. Piltide
laekumise tähtaeg on 23. november! Üritusel pannakse välja 10 tugevamat tööd!
Lisamotivatsiooniks veelgi lennukamate fotode pildistamiseks on välja pandud väga
atraktiivsed auhinnad!

IT VÕISTLUS, millest saavad osa võtta ainult kutsekoolides õppivad noored.Võistlus

toimub kaheliikmeliste meeskondadena. Registreerumise tähtaeg on 30. november.

Üritus on pealtvaatajatele TASUTA!!!

OLE KOHAL, KUI PEAD LUGU TEHNIKAST JA INNOVATSIOONIST!

Otseülekanne internetis: video.ttu.ee

koostööpartnerid peasponsor toetajad

viit.
ee TTÜ
.tee ROBOTIKLUBI
www
 8
0
0
2

T allinna Tehnikaülikool ja Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu kutsuvad

kõiki oma vilistlasi, õppejõude, töötajaid, üliõpilasi ning koostööpartnereid

sügisballile
laupäeval, 22. novembril 2008 kell 19.00
Estonia kontserdisaali

B alli avab rektor Peep Sürje

Tantsuks mängib Bel-Etage Swingorkester, solistid Maarja-Liis Ilus, Boris Lehtlaan,

Uno Loop, Laura Põldvere, Mikk Saar, Heidy Tamme ja Koit Toome

Etteasted Kaie Kõrbi Balletistuudio baleriinidelt, Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansamblilt Kuljus,

Revalia Tantsukooli võistlustantsijatelt ja Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiliselt Meeskoorilt

Õhtut juhib Ago-Endrik Kerge

Jook ja suupisted hinna sees

Pääsmeid saab osta ülikooli kantseleist III-104
Ballipääse kahele 500 krooni, üliõpilastele 100 krooni
Võimalik tasuda ülekandega TTÜ Vilistlaskogu arveldusarvele
Swedbank 221037372124 või SEB Pank 10022029792008, märksõnaks “sügisball”

Lisainfo www.vilistlaskogu.ttu.ee
telefonil 620 3498 või e-posti aadressil vilistlaskogu@ttu.ee