17 (1755

)

21. november 2008

T a l l i n n a

T e h n i k a ü l i k o o l i

a j a l e h t

Ilmub üle nädala

Kroonik oonika Kroonika
TTÜ tudengid korraldasid rahvusvahelise kongressi
TTÜ tudengid korraldasid esmakordselt Tallinnas ligikaudu kahe tuhande liikmega rahvusvahelise organisatsiooni Electrical Engineering Students’ European Association aastakonverentsi “EESTEC Chairpersons Meeting 2008” (ECM 2008). Üritus peeti 10.-16. novembrini Tallinna Tehnikaülikoolis ja sellest võttis osa kahekümne kahe Euroopa riigi neljakümne nelja eri ülikooli EESTECi esinduse viiskümmend juhti. Kongressil keskenduti organisatsiooni arendamisele, omandati uusi oskusi koolitustel ja seminaridel ning jagati kogemusi. Sellega edendati kaudselt kogu Euroopa elektroonika, arvutiteaduste ja infotehnoloogia valdkonda. ECM 2008 korraldaja EESTECi liige MTÜ Lapikud koondab endas umbes 150 TTÜ informaatika eriala endist ja praegust tudengit eesmärgiga pakkuda TTÜ IT tudengitele nii erialast kui ka erialavälist ühistegevust. Ürituse kordaminemisele aitasid kaasa Tallinna Tehnikaülikool ja Skype. Lisainfot ECM 2008 kohta ürituse ametlikult veebilehelt www.lapikud.ee/ ecm/

Loe ...

• TTÜ teadlane üllitas kaaluka teadusteose USAs Lk 1 • Tehnikaülikooli teadlased tegid ilma Tallinna visioonikonverentsil Lk 2 • Professorite klubis arutati Eesti majanduse hetkeseisu Lk 2 •
Gabriel Hazak 70 Lk 3

• TTÜ võrkpallurid tõid medaleid Lk 3 • Naiskoor kutsub jõulukontsertidele Lk 3 •
Fotosilm on tabanud TTÜ matemaatika-loodusteaduskonna keemiainstituudi juhtivteaduri Mihkel Koeli juhendamas oma doktoranti Anna-Liisa Peikolainenit

Robotex 2008 tuleb! Lk 4

Aasta Vilistlane 2008 Erkki Raasuke
Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu juhatuse otsusega 11. septembrist 2008 on Erkki Raasukesele omistatud Tallinna Tehnikaülikooli Aasta Vilistlase 2008 aunimetus. Aasta Vilistlase tiitliga kaasnev auaadress anti Erkki Raasukesele pidulikult üle Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu koosolekul 14. oktoobril.

Tehnikaülikooli teadlane üllitas maailmatasemel kogumiku
Lüües Google’i otsinguaknasse nime Mihkel Koel, juhatatakse meid peagi ülemaailmsesse veebipoodi Amazon.com ja vastilmunud teadusliku kogumiku “Ionic liquids in Chemical Analysis” juurde, mille koostajaks on Tehnikaülikooli matemaatika- ja loodusteaduskonna keemiainstituudi analüütilise keemia õppetooli juhtivteadur Mihkel Koel. Kogumiku on välja andnud tunnustatud USA teaduskirjastus CRC Press / Taylor and Francis Group ja raamatu tegemisse on kaasatud hulga riikide mitukümmend autorit oma kirjutistega, sealhulgas lisaks M. Koelile TTÜst ka Merike Vaher ja Mihkel Kaljurand oma peatükiga. Nende kolme näol on tegemist sama kollektiiviga, kes 2007. aastal pälvis Eesti Vabariigi teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogias teadustööde tsükli “Elektromigratsioonilised meetodid bioprotsesside analüüsis” eest. Oma teadusalal maailmatasemel teose ilmumise puhul käisin Loodusteaduste majas Mihkel Koeli jutul ja uurisin kõigepealt, mida siis analüütiline keemia endast õieti kujutab. Wikipedia ütleb: “Analüütiline keemia on keemia eriharu, mis tegeleb aine koostisosade kvalitatiivse ja kvantitatiivse määramisega. Ehk teisisõnu, milline on aine koostis ja kui palju see sisaldab erinevaid koostisosi. Lisaks sellele uurib analüütiline keemia keemiliste ühendite struktuure.” Vestlusest Mihkel Koeliga sain aru, et analüütilise keemia osatähtsus tänapäeval üha kasvab, sest niiöelda “sünteetiline keemia” loob pidevalt uusi ühendeid, aga nende omadused, eriti mõju ümbritsevale keskkonnale ja inimesele, vajavad põhjalikku ning peensusteni minevat analüüsi. Tänapäeval tormiliselt rakendatav nanotehnoloogia tekitab ka palju uusi ohte, mille väljaselgitamine on samuti analüütilise keemia üks tähtsaid ülesandeid. “Analüütiline keemia ütleb meile, kust neid nanoosakesi üldse leida võib, kuhu nad kulgevad, ning koostöös mitmesuguste bioloogiliste meetodite rakendamisega saame nõnda välja selgitada nende mõju elavaile organismidele,” tõdes Mihkel Koel. “Et me oleksime teadlikud nendest riskidest, mida uued ained meie elukeskkonda võivad endaga tuua.” Raamatu pealkirjas on nimetatud ioonseid vedelikke, mis need tegelikult on? Ioonsed vedelikud on vedelad soolad, tegelikult üsna uued ained, mida tavaelust polegi leida, need on keemiliselt sünteesitud. Tegelikult on kakskümmend aastat neid vedelikke ka uuritud, aga alles viimasel viiel aastal on hakatud tähelepanu pöörama nende toksikoloogiale ja muudele olulistele omadustele. Tänapäeval ei lasta enam aineid samal kombel analüüsimata ja nende mõju põhjalikult uurimata laiatarbesse, nagu juhtus kunagi näiteks DDTga. Siis tapeti sellega vaat et kõik elusolendid ära, enne kui märgati sellise aine tegelikku ohtlikkust. Nüüd ollakse palju ettevaatlikumad. Isegi Põhjanabal elava jääkaru maksast on veel tänagi DDT jälgi leitud. Muide, just analüütiliste keemikute uuringute tulemusena. Missugustel analüütilise keemia uurimissuundadel ioonsed soolad Teie meelest leiavad lähiaegadel eelkõige rakendust? Need soolad leiavad kasutamist näiteks mass-spektromeetrias, sest nende üheks kõige huvitavamaks omaduseks on see, et nad ei lendu. Nende soolade keemaajamine ja aurustamine nõuab väga erilisi tingimusi, nii et need soolad on kasutatavad vaakumis, mida eeldab ka mass-spektromeetria. Teisi vedelikke neis tingimustes kasutada ei saaks. Ka meil on geenitehnoloogia instituudis üks äsja kaitsnud doktor, kes kasutab neid soolasid mass-spektromeetrias. Ioonseid soolasid saab kasutada ka mitmesuguste lahutusmeetodite puhul. Lisades veidi sellist soola abistava ainena, piltlikult öeldes, nagu supi sisse soola lisades, saame lahuseid paremini lahutada, et otsitav aine otsekohe “hüppab” ühest olekust teise. Seda suunda võib pidada väga perspektiivseks. Kuna neid ioonseid soolasid saab sünteesida väga erineva koostisega, kujundlikult öeldes tempida, siis saab luua konkreetse lahutamise jaoks vajaliku ioonse vedeliku. Üks rakendus, mida praegu just sakslased väga intensiivselt kasutavad, on vedelkütustest väävliühendite eraldamine. Teame, et diiselkütuse kallinemine on seotud just esitatud nõudega väävliühendid sellest välja võtta. Ioonsete ühendite kasutamine võib kindlasti aidata kütustest efektiivsemalt väävliühendeid välja võtta. Tulles nüüd selle raamatu tekkeloo juurde, kuidas see ikkagi sündis? Tegelen ioonsete vedelikega aastast 1999. Juhtus nii, et sain Fulbrighti stipendiumi ja läksin Los Alamose laborisse uurijaks. Mul oli kaasas huvitav artikkel, kus ioonseid vedelikke oli käsitletud. See tekitas Ameerikas suurt huvi ja ajendas käivitama seal nende vedelike sünteesimise ja uurimise. Selle põhjal ilmus ka artikleid, kuid siis polnud see teema veel eriti populaarne. Kogu maailmas ilmus siis vastavaid artikleid vaid 30-40. Ent see uurimissuund on muutunud kiiresti üha populaarsemaks, tänavu on juba ilmunud ioonsete vedelike kohta oma paar tuhat artiklit, nii et toimunud on tõeline plahvatus. Kolm aastat tagasi kirjutasin artikli ajakirja Critical Reviews in Analytical Chemistry, mis osutus väga menukaks, kujunedes selle ajakirja üheks enim viidatud kirjutiseks. Kirjastuse toimetaja pöördus minu poole ja tegi ettepaneku ülevaate laiendamiseks ja vastava kogumikteose koostamiseks. Otsisin üles oma tuttavad selle ala uurijad üle maailma ja kutsusin nad osalema. Õnneks nende nõusoleku saamine ei kujunenudki
Järg lk 3

eerg Avaveerg
Rakenduseta teadusega pole meil midagi peale hakata
Teadusmaailmas on tänaseks üks ja ühtne keskkond, millest kõneleb ka kõrvalolev kirjutis ja intervjuu juhtivteadur Mihkel Koeliga. Eesti teadlane võib vägagi hästi olla USAs avaldatud raamatu koostajaks, millesse on artikleid kirjutanud sama ala uurijad kogu maailmast, nii idast kui läänest. Teadus oma globaalses väljundis ei tunnista täna riigipiire. Ilmselt ka ülikooliharidus peaks üha rohkem juhinduma sellest, et teadust saab teha vaid maailmatasemel, et kõrghariduse tegelik väärtus on mõõdetav globaalse margapuuga. Sealhulgas eesti rahvuskultuuriga seotud humanitaarteaduste puhul, sest kindlasti pole kusagil mujal maailmas huvi meie keele, kirjanduse ega kultuuri vastu sama suur ega sügav kui meie kodumaal. Ent siiski tekitavad hämmeldust ja arusaamatust jutud mingi eliitülikooli loomise vajadusest, mis irduks Eesti (madalast) tegelikkusest ja hakkaks küll veel Eestis (näiteks Tartus) paiknedes siiski konkureerima maailma suurimate ülikoolidega ja mille väljund oleks suunatud eelkõige meie riigist väljapoole. Kahtlemata pole haridussüsteemi üldisemalt, eriti veel selle kõige kulukamat osa ehk puhtalt maksumaksja rahaga loodud kõrgharidussüsteemi loodud vaid selleks, et rahuldada kellegi isiklikke ambitsioone olla isiklikult maailma parim ja võita näiteks Nobeli preemia. Julgen arvata, et eliitülikooli loomise asemel peaksime täna võtma eeskuju põhjanaabreist, kus loomisel on Alvar Aalto ülikool, mis oma esmaseks eesmärgiks ei sea mitte fundamentaalteadustes nobelistide kasvatamise, vaid oma rahvusliku majanduse konkurentsivõimelisuse tagamise, nende ideede maksimaalse realiseerimise, mille on loonud koostöös tehnikateadlased ja disainerid, insenerid ja kunstnikud. Eesmärgiga kasvatada rahvuslikku rikkust, mille viljastaval pinnasel võiks ehk kunagi hakata rinda pistma ka palju suuremate rahvastega fundamentaalteadusteski. Niisiis, vaid tõsine tegevus rakendusja tehnikateaduste vallas on see ainuvõimalik eeldus, mis annab võimaluse hakata koputama 100 (esialgu ehk siiski 500) suurima ülikooli nimekirja uksele, mitte aga subjektiivsed, või veelgi küsitavam, administratiivsed meetmed kellegi eelistamiseks ja ülesupitamiseks pisikeses rahvusriigis.
Mart Ummelas tegevtoimetaja

Virumaa Kolledz kutsub
21. novembril tähistab TTÜ Virumaa Kolledzi direktor Viktor Andrejev oma 60. sünnipäeva. Sel puhul esitletakse Kolledzis raamatut “50 aastat tehnilist kõrgharidust Kohtla-Järvel”. Viktor Andrejev juhib Virumaa Kolledzit aastast 2005.
v v v

v

Koostööleping Kalev Meediaga
30. oktoobril allkirjastati Tallinna Tehnikaülikooli ja AS Kalev Meedia vaheline koostööleping. Lepingu allkirjastasid TTÜ rektor Peep Sürje ja AS Kalev Meedia juhataja Alar Pink.

2

21. november 2008

unnustus Tunnustus

Tehnikaülikool genereeris visiooniT&A konverentsil ideid
10. novembril peeti Rahvusooperis Estonia järjekordset Tallinna visioonikonverentsi, seekord oli teemaks “Tallinna energiaportfell – kullaauk või näpud põhjas”. Pärast linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti sissejuhatust ja Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Andris Piebalgsi videotervitust võttis juhtimise üle moderaator Hardo Aasmäe. Konverentsi esimeses osas “Hooned energiatõhusaks” juhtis juttu praegu Helsingi Tehnikaülikoolis labori teadusjuhina töötav Jarek Kurnitski. Tooni selles paneelis andsid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased: keskkonnatehnika instituudi emeriitprofessor Kaido Hääl, ehitusteaduskonna dekaan, kinnisvarahaldamise professor Roode Liias, kütte ja ventilatsiooni õppetooli juhataja, professor TeetAndrus Kõiv ning soojustehnika instituudi dotsent Villu Vares. TTÜ teadlaste esinemistest jäi kõlama vajadus lahendada Tallinnas elamute ja ühiskondlike hoonete kütmise ja soojustamise probleemid kompleksselt, kaasates selleks võimekat teaduspotentsiaali ning teadvustades elanikkonda paremini energiasäästu probleemidest. Professor Kõiv juhtis tähelepanu kortermajade järelmõtlematule renoveerimisele: üksnes otsaseinte isoleerimine või akende vahetamine ei anna energiasäästus mitte mingit tulemust. Dotsent Vares rõhutas energia ja soojuse koostootmise perspektiivikust, seda ka lokaalselt. Professor Hääle meelest tuleks eraldada soojusvõrgud tootjast iseseisvasse ettevõttesse, et sellega motiveerida vähendama suuri soojakadusid. Sageli ei kasutata olemasolevaid võimalusi, näiteks on TTÜ koostöös linnavalitsusega koostanud Tallinna lasteaedade ja koolide energiatarbimise andmebaasi, mida tuleks

Algus 1. veerus

Eesti Teaduste Akadeemia komisjoni otsus
Eesti Teaduste Akadeemia komisjon Akadeemia teadusauhindade määramiseks üliõpilastele vaatas läbi mais välja kuulutatud võistlusele laekunud 43 uurimistööd ning otsustas 31. oktoobril määrata teiste seas auhinna järgmistele Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilastele nende teadustööde eest: I auhind 12 000 krooni Olesja Bondarenko – magistritöö “Raskemetallide biosaadavus keskkonnas rekombinantsetele luminestseeruvatele sensorbakteritele” (juhendaja dr Angela Ivask). II auhind 8000 krooni Villu Kikas – magistritöö “FerryBox mõõtmised – vahend mesomastaapsete protsesside uurimiseks Soome lahes” (juhendaja prof Urmas Lips); Taavi Liblik – magistritöö “Temperatuuri ja soolsuse vertikaalse jaotuse iseärasused Soome lahes suvekuudel” (juhendaja prof Urmas Lips); Marek Rei – bakalaureusetöö “Eestikeelse audiovisuaalse kõnesünteesi pea mudeli loomine” (juhendaja dr Einar Meister).

Problemaatiline on olnud ka eraautode vohamine, ilmselt oleks pidanud kütuseaktsiisi tõstma varem. Radikaalsemate ettepanekutena pakuti välja pensionide kasvu peatamist ja haigekassa kulude kokkutõmbamist, ei välistatud ekstreemsetes tingimustes ka devalveerimise vajadust ega võimalust. Lõpuks küsiti retooriliselt, kas Eesti riik üldse vajab teadust ja ülikooliharidust. Sel teemal kogunetakse arutlema ilmselt järgmisel korral.
Ülestähendusi tegi Mart Ummelas

onkur urss Konkurss
TalveAkadeemia – tudengi innovatsiooni tõukejõud!
TalveAkadeemia 2009 alustas üliõpilaste artiklite vastuvõttu. Esita Sinagi kokkuvõtlik artikkel oma uurimis- või teadustööst, mis käsitleb või on seotud säästva arenguga! Teadusartiklid on oodatud kõikidelt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilastelt järgnevatest valdkondadest: • bio- ja keskkonnateadused; • ühiskonnateadused ja kultuur; • terviseuuringud; • loodusteadused ja tehnika. Mida annab TalveAkadeemiale artikli esitamine? • Artikli kirjutamise kogemuse. • Võimaluse saada oma töö kohta tagasisidet ekspertidest koosnevalt komisjonilt – Sinu artiklile antakse professionaalne hinnang koos kommentaaridega. • Parimatele auhinnad ja valitakse publiku lemmik. • Parimad kirjutajad pääsevad oma teaduslikku mõtet esitama TalveAkadeemia konverentsil 27. veebruarist kuni 1. märtsini 2009. • Kõik artiklite esitajad saavad võimaluse osaleda laiapõhjalisel esinemiskoolitusel. • Artiklid, mis suulisele ettekandmisele ei pääse, saavad võimaluse TalveAkadeemia konverentsi stendiettekanneteks. Artikleid saab esitada kuni 30. novembrini 2008. Info www.talveakadeemia.ee Täpsemat teavet artikli vormistusnõuete, esitamise ja muu kohta leiad TalveAkadeemia kodulehelt rubriigist konkurss 2009.

Ülikool&Ühiskond Ülikool&Ühisk ool&Ühiskond
TTÜ professorite klubis
14. novembril kogunes nõukogu saali oma järjekordsele istungile professuur – paarkümmend Tehnikaülikooli professorit, et arutleda, mis toimub täna Eesti ja kogu maailma majanduses. Prof Jaan Metsaveere juhitud arutelul võttis pikemalt sõna prof Kaarel Kilvits, kelle sõnavõtu võiks lühidalt kokku võtta, et midagi hirmsat Eesti jaoks pole veel juhtunud. Käesoleva aasta kümne kuu maksutulusid on jooksvais hindades laekunud 8% rohkem kui mullu. Kahtlemata jääb sisemajanduse kogutoodang tänavu miinusesse, kuid sellest ei maksaks veel teha kaugeleminevaid järeldusi. Ootame, vaatame! Teistes arvamusavaldustes oldi märksa skeptilisemad ja juhiti tähelepanu näiteks sellele, kui palju on Eestis valitsevad Rootsi pangad siit viimasel ajal valuutat välja viinud (väidetavalt 4,8 miljardit). Esialgu on võimalik seadusega sätestatud reservide arvel tagada pangasüsteemi stabiilsust, et vältida pangapaanikat ja mõne suurpanga pankrotistumist. Üldisemas plaanis on siiski probleemid väga tõsised, kui arvestada, et pankade kõiki hoiuseid, 150 miljardit krooni, pole võimalik tagada ja eriti kui arvestada, et laenuportfell on samas ligikaudu 250 miljardit. Niisiis on umbes 100 miljardit õhku “headel aegadel” majandusse pumbatud. Toodi välja ka omamaise kapitali nõrkust ja paljude siinsete suurinvestorite siirdumist välisturgudele või muutumist rantjeedeks. Meenutati taas kord erastamisega seotud vigu, mis andsid võimaluse mitut karva spekulantidel saada hiiglasliku vaheltkasuga enda valdusse suurettevõtteid, millest on välja võetud hiigelkasumeid, investeerimata aga kuigivõrd ettevõtete nüüdisajastamisse. Eesti Raudtee müüki erakätesse, aga veel enam tagasiostu, peeti samuti suureks rumaluseks. Maksusüsteem pole mõne professori meelest soodustanud kohaliku kapitali akumulatsiooni, seda eriti suurte sotsiaalmaksude pärast. Tõsiselt peaks taas mõtlema progressiivse tulumaksu rakendamisele.
Järg 5. veerus

sihipäraselt kasutada renoveerimisprojektide koostamisel, et mitte teha tühja tööd, nagu vahel on juhtunud. Professor Liias kutsus linnavalitsust üles koostama piirkondlikke arengukavasid energiasäästu probleemide süsteemseks lahendamiseks ja senisest märksa efektiivsemale elanikkonna teavitamisele energiaprobleemidest. Teine paneel käsitles energiatootmise seniseid ja perspektiivseid võimalusi linna ning üksiku majapidamise tasemel. Tervitusi video vahendusel tõi Helsingi linnapea Jussi Pajunen, kes esitles põhjanaabrite eeskuju väärivaid lahendusi tänapäevase linna energiavajaduse tagamisel ja energia säästlikul kasutamisel. Soomes on jäme ots selles linna, mitte riigi käes, Helsingi on suurte energeetikaettevõtete, sealhulgas tuumajaama osanik või omanik. Vestlusringi “Energia linnas ja kodudes” juhtis OÜ BEN Energy juhatuse esimees Marko Allikson. Selles paneelis käsitleti võimalusi kasutada heitvee jääksoojust, prügimägedelt eralduvat biogaasi või taastuvenergia võimalusi, näiteks kutsuti üles rajama tuuleparki Tallinna lahele. Kolmandas paneelis “Asustus

ja transport”, mida juhtis Riigikogu aseesimees Jüri Ratas, osales TTÜ teedeinstituudi dotsent Dago Antov, kes rõhutas seda, et energiasäästlikum transpordisüsteem on ühtlasi keskkonnasõbralikum ja turvalisem. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, kui ebaotstarbekad on praegused Tallinna trammiliinid. Selles paneelis ütles sõna sekka Põhjamaade Investeerimispanga asepresident, Tehnikaülikooli Vilistlaskogu esimees Gunnar Okk. Tema meelest tuleks juba täna kasutusele võtta seniste bensiini- ja diiselautode arvestatava alternatiivina elektri- ja hübriidautosid, mille konkurentsivõimelised mudelid jõuavad turule juba kõige lähemal ajal. Visioonikonverents oli väga sisukas ja tõi välja tõeliselt innovaatilisi ideid linnamajanduse korraldamiseks ja energia säästmiseks. Paraku jäid peavoolu ajakirjanduse kajastuses valdavalt kõlama konverentsil välja öeldud marginaalsed ettepanekud nagu veetakso käivitamine Merivälja ja Kopli vahel või kohaliku tuumajaama rajamise võimalus.
Visioonikonverentsil käis Mart Ummelas

Raamatuesitlus 3. novembril esitleti aulataguses auditooriumis kahte hiljuti ilmunud raamatut: “Leiutajaid ja leiutisi Tallinna Tehnikaülikoolis 1922–2007" ning “TTÜ aastaraamat 2007". Raamatuid tutvustasid Rein Vaikmäe, Ants Kukrus, Kersti Peekma ja Vahur Mägi. Esitlusel ütles kokkuvõtva ja hea hinnangu raamatutele Peep Sürje. Pildil näemegi aastaraamatu koostajat Vahur Mäge jagamas huvitatud lugejaile oma raamatusse autogramme Tehnikagümnaasiumi lapsed 28. oktoobril täitus Tehnikaülikool laste rõõmsaist kilkeist, kui üle 60 Tehnikagümnaasiumi õpilase lõi TTÜs kaasa erinevais töötubades. 7. klassi poistele pakkus eriti palju lõbu iseliikurist lennuki meisterdamine ja lendu laskmine

Ülikool&Ühisk ool&Ühiskond Ülikool&Ühiskond
Tudengid külas BLRT Grupil
TTÜ ja Helsingi Tehnikaülikooli magistrantidest tudengid Ingrit Lillemäe, Ingmar Pill, Ragnar Linnas, Margus Liigsoo, Tõnis Tõns, Imre Kuusk ja Tanel Soa külastasid kontserni AS BLRT Grupp (Balti Laevaremonditehas). BLRT esindajad arutasid nendega koostöövõimalusi ja perspektiive asuda ettevõttesse tööle. Sellest kujunes mõlemaid osapooli tõsiselt huvitanud arutelu. BLRT tutvustas magistrantidele kümmekonda laevaehituse projekti ja neid tehnilisi dokumentatsioone, mis praegu on kontserni insenerikeskuses töös. Veel käesoleval aastal asuvad kaks magistranti BLRT insenerikeskusse tööle. Lisaks magistrantidele osales kohtumisel Soomes doktorandina jätkav Kristjan Tabri.
Heinart Puhkim BLRT Grupp

Professorite klubi seekordsel koosolekul vahetasid teiste seas mõtteid professorid Marje Pavelson, Kaarel Kilvits ja Leevi Mölder

TTÜ – Helsingi TÜ üliõpilased tutvumas BLRT Grupi tegevusega.

21. november 2008

3

Sport Spor t
TTÜ võrkpallimeeskond hõbedal, naiskond pronksil
Tartumaal Lähte Spordihoones selgitati 2008. aasta üliõpilaste meistrid võrkpallis. Kohale oli tulnud rekordarv võistkondi – võistlustulle läks 11 meeskonda ja 7 naiskonda. Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Maaülikool olid välja tulnud parimate koosseisudega ja tooni andsid Schenker-liiga meeskondade liikmed. Eelmise aasta meister Tartu Ülikool kaotas poolfinaalis TTÜ-le 0:2, kuigi teises geimis avaldas Tartu südi vastupanu, kaotades selle alles 22:24. Teises poolfinaalis alistas Tallinna Ülikooli I meeskond suhteliselt kindlalt Eesti Maaülikooli meeskonna 2:0. Finaalmängu esimene geim oli äärmiselt tasavägine, kulgedes punktpunktilt, kuid võit tulemusega 25:23 tuli siiski Tallinna Ülikooli I meeskonnale. Kolmanda koha mängus võitis Tartu Ülikooli I Eesti Maaülikooli 2:1. Tallinna Tehnikaülikooli meeskonna eest mängisid Viljar Vahter, Ivar Laev, Ahto Tuuling, Kaupo Kivisild, Vaido Veek, Mart Tarkin, Ermo Pais ja Kristo Looring, treener-esindaja Laos Lukas. Naiskondade pronksmedalimängus oli TTÜ naiskond kindlalt üle Eesti Maaülikoolist geimidega 2:0 (25:19,25:10). Võitis Tartu Ülikooli I naiskond, teiseks jäi Tallinna Ülikool. TTÜ naiskond mängis koosseisus Triin Taliga, Mirje Roasto, Kati Kongi, Marianne Thalfeldt, Kristiina Kokk, Kristi Nõlvak, Sirli Laager, Gerda Kaubi ja Triin Pent. Üliõpilasmeistrid said õiguse tuleval aastal esindada Eestit Euroopa kõrgkoolide meistrivõistlustel Hamburgis.
Ants Veetõusme EASL juhatuse esimees

Tehnikaülikooli teadlane üllitas maailmatasemel kogumiku Intervjuu Intervjuu
Algus lk 1

onkur urss Konkurss

väga keeruliseks. Kasuks tuli muidugi eelnimetatud artikkel ja muud minu selles valdkonnas avaldatud tööd. Eesti on siiski suures teadusilmas veel pisut eksootiline, nii et kasuks tulid varasemad publikatsioonid ja ka isiklikud kohtumised mitmetel konverentsidel. Teose kokkupanek võttis aega kaks aastat. Eelmise aasta lõpuks olid peatükid koos, ülejäänud aeg kuni tänavu sügiseni läks toimetamisele ja teksti ingliskeelsele viimistlemisele. Kirjastus kiidab alles äsja ilmunud teost, et ajastus on olnud väga hea ja raamat müüb hästi, sest huvi nende vedelike kasutamise vastu eelkõige keemilises analüüsis on praegu ülisuur. Teosele eessõna kirjutanud professor Charles H. Lochmueller on

juba pärinud, kas ma ei tahaks juba teha täiendatud uustrükki. Mis riikidest on teosel kaasautoreid? Väga paljudest: USA-st, Inglismaalt, Poolast, Saksamaalt, ka Venemaalt ja Aasiast. Selles mõttes täiesti korralik rahvusvaheline seltskond. Ja siis ka meie kolleegid, kes ühe peatüki kirjutasid. Võib öelda, et selles keemiavaldkonnas on Tehnikaülikool täna tõepoolest maailma teaduse eesliinil. Kas ka Tehnikaülikool on selle raamatu väljaandmist toetanud? Jah, olen saanud baasfinantseerimise toetust, millest oli tublisti abi väljastpoolt tõlketeenuse tellimisel, et ühtlustada raamatu ingliskeelset väljenduslaadi. Mihkel Koel oli 16. novembril Vikerraadio saate Kuuspakk küla-

Lugupeetud üliõpilased!
Kutsume Teid osalema Eesti Advokatuuri üliõpilastööde konkursil. Osaleja ei pea olema õigusteaduskonna üliõpilane. Kui osaleda soovija uurimistöö teema on seotud advokatuuri tegevuse või advokaatide tööga, on see oodatud konkursile. Üliõpilastööde esitamise tähtaeg on 31. märts 2009. 2009. aasta stipendiumifondi suurus on 50 000 krooni. Stipendiumid antakse üle 11. juunil 2009 Eesti Advokatuuri 90. aastapäeva pidulikul kontsert-aktusel Estonia kontserdisaalis.
Eesti Advokatuur

liseks, et kõnelda tänapäeva analüütilisest keemiast ja ka oma uurimustööst.
Küsitles Mart Ummelas

In memoriam

kuulutab välja konkursi järgmiste ametikohtade täitmiseks: MEHAANIKA JA RAKENDUSMATEMAATIKA OSAKONNAS • juhtivteadur lainete dünaamika erialal 1 koht, hõive 1,0 perioodiks 01.01.2009–31.12.2013 • vanemteadur mittelineaarse dünaamika erialal 1 koht, hõive 1,0 perioodiks 01.01.2009–31.12.2013 • vanemteadur mittelineaarse lainelevi erialal 2 kohta, hõive 1,0 perioodiks 01.01.2009–31.12.2013 1 koht, hõive 0,5 perioodiks 01.01.2009–31.12.2013 JUHTIMISSÜSTEEMIDE OSAKONNAS vanemteadur erialal “formaalmeetodid hajus- ja sardsüsteemides” 1 koht, hõive 1,0 perioodiks 01.01.2009–31.12.2013

Edgar Kogermann 21.08.1924 – 7.11.2008
Lõpuni on käidud üks elutee, sulgunud üks eluraamat. Igaviku teele on astunud graafika kateedri/insenerigraafika keskuse kauaaegne õppejõud ja unustamatu kolleeg, dotsent Edgar Kogermann. Edgar Kogermann sündis 21. augustil 1924. a Hiiumaal Hagaste külas meremehe pojana. Alghariduse omandas Kärdla Keskkoolis, mille lõpetamise järel 1941. a jätkas õpinguid Tallinna Tehnikumis ehitustehnika osakonnas. 1946. aasta sügisest sai temast Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna üliõpilane ja ehitusinseneri diplomini jõudis ta 1951. Kõrgkooli lõpetamisele järgnes aspirantuur ning võimekas lõpetaja jäeti tööle graafika kateedrisse, mis jäigi tema ainsaks töökohaks. Töötades õppejõuna süvenes edasipüüdlik noormees teadustöösse aktuaalsel teemal, kukersiit-põlevkivi lendtuha kasutamise alal. Verner Kikase õhutusel ja juhendamisel valmis teemakohane kandidaadiväitekiri, mille kaitsmise järel 1962 valiti Edgar Kogermann graafika kateedri dotsendiks. Viljakas teadustöö kukersiitpõlevkivi lendtuha omaduste uurimisel jätkus ning väljapaistvate uurimistulemuste eest pälvis töörühm, mille üheks liikmeks ta oli, Eesti Nõukogude teaduspreemia 1965. Siiski oli Edgar Kogermann andelaadilt ja kutsumuselt legendaarselt missioonitundeline pedagoog. Korrektsus ja tasakaalukus olid tema igiomadused, tema kurja häält ei ole kuulnud kolleegid ega üliõpilased. Ta oli sügavalt veendunud, et inseneri kutsemeisterlikkuse nurgakivi moodustavad kujutava geomeetria ja tehnilise joonestamise seaduspärasuste mõistmine ning oskuslik rakendamine. Tema kujutava geomeetria loengutest kasvas välja originaalne “Kujutava geomeetria üldkursus. Abimaterjal loengute kuulamiseks”, mis on kasutusel tänase päevani. Edgar Kogermannist jääb püsiv mälestus kui sõbralikust, tavatu töökiindumusega kolleegist.
Insenerigraafika keskus

Juubilar

TARKVARA OSAKONNAS teadur tarkvaratehnika erialal 2 kohta, hõive 1,0

perioodiks 01.01.2009–31.12.2013

Gabriel Hazak 70
13. novembril sai 70 aastaseks TTÜ kauaaegne õppejõud emeriitdotsent Gabriel Hazak. Juubilar on Tartu Riikliku Ülikooli lõpetanud jurist, samas kaitses ta õigusteaduste kandidaadi kraadi. Andekus ja mitmekülgsed huvid on lubanud tal end edukalt realiseerida juristiprofessioonist märksa laiemalt. Juba prokuröriametis alustas ta raadio- ja teletööd rahvusvahelise poliitika kommentaatorina. Asjatundliku analüütiku, särava retooriku ja telegeenilise esinejana võitis ta kiiresti rahva lugupidamise ja säilitas selle kõigi nende esinemiste 33 aasta jooksul. 1975. aastal asus Gabriel Hazak lektorina tööle Tehnikaülikooli, kus ta juba järgmisest aastast alates dotsendina on õpetanud tuhandeid üliõpilasi. Sissejuhatus õigusteadusse, politoloogia, inimõigused, Euroopa Liidu õigus ja retoorika on need peamised kursused, kus üliõpilased on saanud armastatud õppejõu isiksuse sädelust nautida. Sügavam koostöö üliõpilastega on tal olnud paljude lõputööde juhendajana. Gabriel Hazak on meie ülikooli ja Saksamaa avaliku halduse üliõpilaste aastaid kestnud ja väga eduka koostööprojekti eestvedaja. TTÜ Akadeemilise Kohtu esimehena koostas ta hiljaaegu nõudliku TTÜ akadeemilise eetika koodeksi esialgse teksti. Sõbrad ja kolleegid on saanud aastakümneid nautida tema tarku välis- ja sisepoliitika analüüse, kaunilt räägitud anekdoote, kasutada tema lahkelt pakutud juriidilist abi ning vastu võtta palju kaotusi temaga malet mängides. Gabrieli emerituse elu sujub rahulikult (loodetavasti leebuvad ka tervisemured), kus suurt rahuldust pakub järelpõlv: üks lastest, oma isa poeg Aaro kaitses hiljuti meie alma materis väga edukalt doktorikraadi.
Palju õnne ja tugevat tervist soovivad kolleegid avaliku halduse instituudist

Konkursil osaleda soovijal tuleb esitada järgmised dokumendid: • avaldus TTÜ Küberneetika Instituudi direktori nimele; • Curriculum vitae; • kõrgharidust või akadeemilist kraadi tõendava dokumendi originaal või notariaalselt tõestatud ärakiri; • publikatsioonide nimekiri; • konkursil osaleja soovil muud tema poolt oluliseks peetavad dokumendid ja materjalid. Dokumentide esitamise tähtaeg on 28.11.2008. a. Dokumendid esitada TTÜ Küberneetika Instituudi direktori nimele aadressil Akadeemia tee 21, 12618 Tallinn Täpsem teave instituudi teadussekretärilt: Telefon 6204154, e-post Mati.Kutser@cs.ioc.ee

Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht Mente et Manu
Ilmub aastast 1949 19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I-214) Tel 620 3615, faks 620 3591 E-mail: ajaleht@ttu.ee http://www.ttu.ee/ajaleht

Tegevtoimetaja Mart Ummelas Infotoimetaja Kersti Vähi Keeletoimetaja Helgi Arumaa Makett ja küljendus Liivi Pettai Fotod Eiko Lainjärv, Viivi Ahonen,TTÜ Trükikoda SpinPress

4

21. november 2008

5. DETSEMBER
Uksed avatakse juba hommikul kell 10.00!
Sel aastal on meie programm tunduvalt tihedam ning pealtvaatajale atraktiivsem kui varasematel kordadel. Kavas on: ROBOTIVÕISTLUS, kus on oodata eriti põnevaid kohtumisi kohalike tegijate ning tugevate väliskülaliste osalusel. Võistkonnad on teinud suuri pingutusi, et just nende robot võistlusel kroonitud saaks. Pealtvaatajate jaoks kujunevad heitlused kindlasti väga vaatemänguliseks! TÖÖTOAD, millest osavõtjad saavad omal käel läbi proovida robotiehituse alustalad. Töötubadest osavõtuks on vajalik eelnev registreerumine. Seda saab teha meie kodulehel www.robotex.ee ning tähtajaks on 30. november! Huvi töö-tubade vastu on siiani olnud suur ning võib-olla kõik soovijad osaleda ei saa, kuna kohtade arv on piiratud. Seega tasub registreerimisvorm kiiresti ära täita! TEHNOLOOGIANÄITUS, kus tuuakse välja eriti säravad ja innovatiivsed tehnikasaavutused, millest paljusid laiemale publikule seni veel tutvustatud ei olegi! Osa võtavad paljud ettevõtted, ülikoolide arendusprojektid ning tudengite teadusklubid oma atraktiivsemate lahendustega. FOTONÄITUS, millest osavõtuks tuleb saata ürituse korraldajatele pilte teemal “Where Brains and Metal Meet“. Osavõtutingimuste kohta saab lugeda meie veebilehelt. Piltide laekumise tähtaeg on 23. november! Üritusel pannakse välja 10 tugevamat tööd! Lisamotivatsiooniks veelgi lennukamate fotode pildistamiseks on välja pandud väga atraktiivsed auhinnad! IT VÕISTLUS, millest saavad osa võtta ainult kutsekoolides õppivad noored.Võistlus toimub kaheliikmeliste meeskondadena. Registreerumise tähtaeg on 30. november. Üritus on pealtvaatajatele TASUTA!!! OLE KOHAL, KUI PEAD LUGU TEHNIKAST JA INNOVATSIOONIST! Otseülekanne internetis: video.ttu.ee

koostööpartnerid

peasponsor

toetajad

viit. .tee www

ee

TTÜ ROBOTIKLUBI

2

0

0

8

T

allinna Tehnikaülikool ja Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu kutsuvad kõiki oma vilistlasi, õppejõude, töötajaid, üliõpilasi ning koostööpartnereid

sügisballile
laupäeval, 22. novembril 2008 kell 19.00 Estonia kontserdisaali

B

alli avab rektor Peep Sürje

Tantsuks mängib Bel-Etage Swingorkester, solistid Maarja-Liis Ilus, Boris Lehtlaan, Uno Loop, Laura Põldvere, Mikk Saar, Heidy Tamme ja Koit Toome Etteasted Kaie Kõrbi Balletistuudio baleriinidelt, Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansamblilt Kuljus, Revalia Tantsukooli võistlustantsijatelt ja Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiliselt Meeskoorilt Õhtut juhib Ago-Endrik Kerge Jook ja suupisted hinna sees Pääsmeid saab osta ülikooli kantseleist III-104 Ballipääse kahele 500 krooni, üliõpilastele 100 krooni Võimalik tasuda ülekandega TTÜ Vilistlaskogu arveldusarvele Swedbank 221037372124 või SEB Pank 10022029792008, märksõnaks “sügisball” Lisainfo www.vilistlaskogu.ttu.ee telefonil 620 3498 või e-posti aadressil vilistlaskogu@ttu.ee