Inseneeria 2012-03

Nordic Baltsat:
hindas
kosmose-
vimekust
Aravete:
soojus ja elekter
snnikust
50 aastat:
metallide like-
laborit TTK-s
T
O
O
T
M
I
S
E

J
A

T
E
H
N
I
K
A

A
J
A
K
I
R
I

M
R
T
S

3
/
2
0
1
2

(
4
1
)

>
>

>
>

>
>

Tootmise ja tehnika ajakiri
MRTS 3/2012 (41)
TALVETEEDE
LAHTILKKAJA
Meiren Engineering O:
KOLLEEGIUMI LIIKMED
Madis Vras
Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nunik
(innovatsioon, tehnoloogia, kosmos)
Madis.Vooras@eas.ee
Aleksei Hbemgi
Eesti Masinatstuse Liit, arendusdirektor
aleksei@emliit.ee
Arvi Hamburg
Eesti Inseneride Liit, president
arvi.hamburg@gaas.ee
Sirje Potisepp
Eesti Toiduliidu juhataja
sirje@toiduliit.ee
Enno Lend
Tallinna Tehnikakrgkool, rektor
enno@tktk.ee
Priit Kulu
TT, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan
priit.kulu@ttu.ee
Aleksandr Miina
MT Lean Enterprise Estonia asutaja,
Tallinna Tehnikalikooli doktorant
aleksandr@tootmisportaal.ee
Meelis Virkebau
Eesti Tandjate Keskliit, volikogu liige
info@textile.ee
Ain Veskivli
EAS, Ettevtete vimekuse divisjoni tstusvaldkonna juht
ain.veskivali@eas.ee
inseneeria kolleegium
sikaanel on Meiren Engineering
O lumesahk. Esikaane kujun-
dus Taivo Org.
Esikaane foto
Peatoimetaja
Mati Feldmann
mati.feldmann@
directormeedia.ee
Tel. 56 616 262
Korrektor
Triinu Tamm
Mrts 3/2012 (41)
Ajakirja antakse vlja Ettevtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.
Kujundaja
Taivo Org
inseneeria Tasuta Tellimine,
lugemine ja kuulamine
http://inseneeria.eas.ee
Reklaam
Rando Meots
rando.maeots@directormeedia.ee
Tel. 687 9101
Vljaandja
Director Meedia O
Endla 90-1, 10614 Tallinn
Tel. 625 0940, 56 616 262
TIRAA
9000
Trkk
Reusner
impressum
Kuula Valitud lugusid MP3-failina.
Nende lugude juures on ajakirjas ka mrge.
kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee
Loe ja
kommenteeri!
http://inseneeria.eas.ee
valgel taustal
vrvilisel vi foto taustal
must: CMYK 70-50-30-100
hall: CMYK 0-0-0-65
DIRECTOR MEEDIA LOGO KASUTUS
hall: CMYK 0-0-0-30
SAMA TIIM
JTKAB
INSENEERIAT
Inseneeria
peatoimetaja
naseks pevaks on selgunud, et Inseneeriat
jb 2012. aasta septembrist vlja andma
sama meeskond mis praegugi. Muutub see,
et Inseneeria tellimine lheb tasuliseks, kuivrd
EASi innovatsiooniteadlikkuse programm saab
Inseneeria jaoks lbi. Lhiajal alustame Inseneeria
tellimiskampaaniat.
EAS toetas Inseneeria vljaandmist phimt-
tel, et tegemist oli nn turutrkega. Ehk niisugust
vljaannet nagu Inseneeria oli vaja (meenutame
Inseneeria kolme phieesmrki: vahendada Eesti
tehnika ja tootmise edumeelseid ideid, importida
neidsamu ideid vljastpoolt Eestit ja vrtustada
insenerikutset hiskonnas laiemalt), aga turuju-
dude keerises poleks nullist alustav, reklaamist ja
tellimuste mgist majandav ajakiri ellu jnud.
Ja kski kirjastaja olgu ideed kuitahes llad ei
saa pikalt kahjumit lubada.
Praeguseks on muutunud see, et me ei alusta
enam nullist. Meil on seljataga umbes viis aastat
edukat tegutsemist, mille pinnalt edasi minna. Kar-
dinaalseid muudatusi me Inseneeriasse ei planeeri ei
sisu ega vormi osas. Sisukontseptsiooni tpsustamist
me toimetuses kindlasti arutame, vormilt jb Inse-
neeria sama paksuks ja samamoodi kujundatuks.
Vikest moodi hlestamine, peenem timmimine
kib muidugi kogu aeg.
Meil seisab mrtsis ees lugejaksitlus, mis on
meie jaoks vga oluline. Ksime selles mnesid
ajakirja vljaandmise seisukohalt olulisi ksimusi.
Ja palume muidugi aktiivselt ksitluses osaleda.
Saadame nendele tellijatele, kelle e-kirja aadress
on meil olemas, ksitluse lingi. Kigile jb vima-
lus vastata Inseneeria Facebooki lehel. Eelmisel
aastal oli vastajaid kokku natuke le tuhande
lks sedagi rekordit!
Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee
Eestist Maailma
08
Meiren Engineering ja
integreeritud toote-
arendus
Eesti Firma
12
Optimaalne
lahendus on
koostootmine
Insenerikutse
16
Kuidas ehitada vorme-
lit? III osa: vedrustus
Intervjuu
22
20 aastaga on
Eestisse tekkinud tugev
kompetentsikeskus
Kommentaar
26
Eesti vajab oma
Tootlikkuse Keskust
Tootmissisendid
28
Kullanudluse kasvu
taga on keskpangad
Insenerikutse
30
50 aastat metallide
likettlemise
koolitust TTK mehaa-
nikateaduskonnas
Huvitav lahendus
34
Ameeriklased
lid laseriga
juhitava kuuli
Ehitus
36
Aravete saab Eesti
esimese omataolise
biogaasitehase
insenerikutse
38
N Liidu arvuti-
tstus: mda
piraatkoopiate radu
Konverents / MESS
40
Toru ja kaabel 2012
kaks lemaailmset
juhtivat tootemessi
Dsseldors
Kommentaar
42
Kas ettevte on
snastanud oma
vrtuspakkumise
Huvitav lahendus
46
Kritseldamine
insenerikutse
48
1965.1990. aastate
krgtehnoloogilised
kosmoseteemalised
uuringud TT-s
Leiutised
50
pilasleiutajate riiklik
konkurss
Konverents / Mess
52
Hinnati Eesti, Lti,
Leedu ja Poola
kosmosevimekust
53
Summary
54
Nuputamist
SISUKORD / JUHTKIRI 3
FOTO: RIPEV
UUDISED / KROONIKA 4
3/2012 (41)
PILT: MITSUBISHI
Aasta logistika
suursndmus
Rail Baltica
4.5. APRILLINI TOIMUB TARTUS
DORPAT KONVERENTSIKESKUSES
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOLI
POOLT KORRALDATAV JRJE-
KORDNE LOGISTIKASEMINAR 2012
TEEMAL RAIL BALTICA.
ogistikaseminar on rahvus-
vaheline ritus, mille ooda-
tav osalejate arv on ligikau-
du 350 inimest. Seminar keskendub
Rail Baltica erinevatele vimalustele
nii maanteevedude vaatenurgast
kui uutele rikontseptsioonidele
ning -mudelitele. Toimuvad oma ala
spetsialistide ettekanded Eestist ja
vlisriikidest.
Esinevad majandus- ja kommu-
nikatsiooniminister Juhan Parts,
Eesti Raudtee juhatuse esimees
Kaido Simmermann, Rail Baltica
tasuvusanalsi teinud ettevtte
AECOM direktor Arnis Kakulis,
HAVI Logistics Balti regiooni direk-
tor Andris Dobulis, Siemens Osa-
keyhti Eesti liaali mgidirektor
Tiit Mnniksaar jt. Videolkituse
saadab Euroopa Komisjoni trans-
pordivolinik Siim Kallas. Seminari-
peva modereerib Raivo Vare. Pev
lpeb meelelahutusprogrammiga
klubis Atlantis. Teise peva, 05.04
hommikul toimub ettevtteklas-
tus vastrenoveeritud Koidula piiri-
punkti.
Logistikaseminari 2012 Rail
Baltica phieesmrk on tekitada
diskussiooni Rail Baltica otstarbe-
kusest, tulevikuootustest ning m-
judest Balti riikide majandusele.
Diskussiooniga loodame leida vas-
tuse, kas Rail Baltica tasub ennast
ra vi ei.
President kutsub Sind
tagasi kooli!
12.16. MRTSINI TOIMUB JUBA NELJANDAT AASTAT VRT ETTEVTMINE,
MIS KUTSUB SIND TAGASI KOOLI.
ttevtmise raames kutsutakse
Eestimaa inimesi koolidesse k-
lalispetajaks, millel on Eesti
koolielule iga aastaga aina suurem posi-
tiivne efekt. Tule ja jaga koolitunnis oma
elu- ja tkogemusi, rgi hobidest ja
muust, mis Sulle korda lheb ning mis
rikastab pilaste koolipeva ja maailma-
pilti. Kik soovijad on teretulnud jagama
oma mtteid ka presidendi algatatud
Tagasi kooli alamteemal 100 phjust,
miks Eestis on hea elada. Leia endale
sobiv kool ning registreeru www.tagasi-
kooli.ee
TT slmis Mitsubishiga
koostleppe elektriautode
uurimiseks ja teadvustamiseks
TT PANUSTAB KOOSTSSE TEADLASTE LAIALDASTE ERIALATEADMISTE JA
MEKTORY INNOVAATILISE UURIMISKESKKONNA KAUDU.
ektory on TT loovkeskus ja
innovatsiooniplatvorm, kus
tudengimeeskonnad teevad
ettevtete tellimusel ja teemadel aren-
dustid likooli ppejudude juhenda-
misel. Kuigi tehnikalikooli teadlased on
elektriautosid uurinud ka varem, vi-
maldab koost Mitsubishiga TT
professoritel ja lipilastel liikuda oma
uurimists teooriast praktikasse.
TT rektor professor Andres Kee-
vallik: Eesti riigi ja Mitsubishi koost
on jooksvalt laienenud ning selle kaudu
on ka TT saanud endale rahvusvahe-
lisel tasandil olulise partneri. Elektri-
autode projekt annab meie teadlastele
ainulaadse vimaluse uurida ning aren-
dada edasi tarku energialahendusi, mis
peagi saavad terves maailmas laialdase
kasutuselevtu osaliseks. Eesti tead-
lased on nidanud oma vimekust
toota nutikaid lahendusi ning jaapan-
laste koostsoov kindlasti kinnitab
seda.
Eesti koost Mitsubishiga sai algu-
se eelmise aasta mrtsist, kui Eesti va-
litsus otsustas ma Mitsubishi Corpo-
rationile kasutamata saastekvooti. Selle
aasta lpuks rajatakse kogu Eestit kat-
tev elektriautode laadimise taristu ning
Eesti teedele lisandub jrjest uusi elekt-
riautosid.
3/2012 (41)
PILDID: BESTNET
Santa Marias
ttab
men-
insener
MAITSEAINETE TOOTJAFIRMAS
AS SANTA MARIA TTAB
MENINSENER ILMAR RNI.
eninseneri tlesan-
ded on:
uute ideede vljapakkumine
suurkkidele ja suurkkide
kulinaariatele; suurkkide
esindajate koolitamine;
retseptide arendus uute
toodete ja maitseainetega;
kataloogide kokkupanemine;
toidukoolitused Ltis, Leedus,
Ukrainas, Poolas, Valgevenes
jm;
uute kontseptsioonide lbit-
tamine, arendamine ja info
edastamine Ida-Euroopa
regiooni meeskonnale;
pressirituste lbiviimine
vastavalt turundusplaanile.
AS Santa Maria on Santa Maria AB
ttarettevte, mis asutati 1. jaa-
nuaril 2007. AS Santa Maria vas-
tutab Santa Maria toodete mgi
ja turunduse eest Balti riikides,
Venemaal, Ukrainas, Valgevenes,
Kasahstanis ja Aserbaidaanis.
Santa Maria AS pakub td 130
inimesele.
Bestnet AS teel Eesti juhtivaks
masinatstusettevtteks
TIKI TREILERITE TOOTJA AS BESTNET LLITAS 9. VEEBRUARIL TLE
UUENENUD MASINAPARGIGA TOOTMISTSEHHI.
estnet investeeris koosts
EASi, KredExi ja Swedbankiga
2,2 miljonit eurot uude toot-
mistehnoloogiasse. Kaheksa uue metal-
littlusseadme soetamise eesmrgiks
oli tsta ettevtte innovaatiliste toodete
valmistamise vimet. Bestneti juhatuse
esimees Tnu Lelumees: Sarnaseid
masinaid ksikuna on ostnud Eestis
teisedki ettevtted, kuid eriliseks muu-
dab selle investeeringu terve ttlemis-
protsessi viimine uuele, maailma tippta-
semele. Lisandvrtust annab laserli-
kuri ja lehekeskuse automaatne peale-
ja mahalaadimine, mis teeb tprotses-
si sujuvamaks ja vhendab inimtju
vajadust. Viimane on oluline, sest me-
tallmaterjal on reeglina suuremtme-
line ja raske.
Kompleksi teine oluline iseloomus-
tav sna on tdeldava materjali gaba-
riidid, mis tnu uutele masinatele vi-
maldavad ksitseda hoopis suuremt-
melisemaid materjale. Niteks lehekes-
kuses saab tdelda 4,3 m ja painutus-
pingil 4,1 m pikkuseid detaile.
Kolmanda uuendusena toob Tnu
Lelumees vlja RAS-painutaja. Kui tava-
lised painutuspingid on nn kantpressid,
siis nd ei saavutata detaili proili
mitte tavaprase pressimisega, vaid
painutamisega, mis tagab parema kva-
liteedi ja vljangemise. Investeeringus-
se kuuluvad ka suure tootlikkuse ja
tpsusega CNC trei- ja freeskeskused,
mis vimaldavad pakkuda kompleksse-
mat teenust ja luua omatoodetele li-
sandvrtust.
ASi Bestnet phitegevusalaks on
siduauto jrelhaagiste tootmine, samu-
ti tehakse tihedat koostd mitme
maailma suurima korporatsiooniga eri-
nevatelt tootmisaladelt. Ettevte turus-
tab oma tooteid kigis Phjamaades,
Balti riikides, Valgevenes, Ukrainas ja
Usbekistanis. 1990. aastal asutatud
Eesti kapitalil AS Bestnet annab td
ligi 100 inimesele.
Eestist Maailma 8
VRTUSAHELA TIPUS:
FOTOD: MEIREN ENGINEERING
MATI FELDMANN,
Inseneeria peatoimetaja
eiren Engineering O
jaguneb kolmeks ksu-
seks, millest esimene ja
vast tuntuim on Meiren Snow, tutvus-
Viimased kolm talve on olnud eriti lumerohked, mis peaks rmustama rmat
Meiren Engineering O, mis valmistab Eesti ja Phjamaade turule lumesahku.
Kas see tepoolest nii on, seda vttis Inseneeria uurida.
tab Meiren Engineering O projekteeri-
misosakonna juhataja Mart Reinson.
Kuigi lumesahka ei osta klient endale
ainult heks hooajaks, on Meireni m-
ginumbrid aasta-aastalt jrjest kasvanud.
Kllap veendub jrjest enam kliente
meie sahkade headuses. Aga kui rkida
vrtusketist, siis on lumesahad ise vlja
arendatud, ise toodetud, loodud on oma
brnd ja sahad on ise lpptarbijale ma-
ha mdud. Kogu toode algusest lpu-
ni. Toodete vrtusahelas asuvad Meire-
ni lumesahad pigem krge lisandvrtu-
sega toodete kategoorias, kuhu paljud
EESTIST MAAILMA 9
SUUR OSA ROOTSIS MDAVATEST
UUTEST MAANTEESAHKADEST
KANNAB MEIREN SNOW KAUBAMRKI
tud diplom ning Rootsi erinevate sltu-
matute organisatsioonide poolt lbi
viidud tootetestimiste head tulemused.
Meil on tootearenduse vallas enam kui
15-aastane kogemus, tleb Mart.
Meiren Engineeringu juhatuse liige
ja tegevjuht Toomas Uibo: See vib
klada llatavalt, aga me ootame aega,
kui rohke lumekogus ka meie ri posi-
tiivselt mjutaks. Riik peab tagama val-
misoleku maanteede puhastamiseks
olenemata sellest, kas lund on oodata
vi mitte. Meie peamine mgiartikkel
ongi just maanteedel sitvad sahad. Kui
Meiren pakub tooteid ja
teenuseid kolme kaubamrgi alt:
Meiren Snow, Meiren Engineering
ning Meiren Machinery.
Meiren Snow kaubamrgi alt
makse omatooteid, mis on
seotud lumekoristamisega,
peamiselt lumesahku. Meirenis
tegeldakse lumesahkade
arendamise ning mgiga.
Valmistamine ostetakse sisse.
Meiren Engineeringu kaubamrgi
alt pakutakse tootearendus- ja
projekteerimisteenuseid. Meirenil
on pikaajaline insenerit
kogemus ning omatoodete
arendamine aitab oskuste
arendamisele ainult kaasa. Oskusi
ei hoita vaka all, vaid pakutakse
teenusena ka teistele.
Meiren Machinery kaubamrki
kannavad muud omatooted, mis
ei ole seotud lumega, ning ka
klienditellimusel valmistatud
seadmed.
Ttajate arv ca 20.
2011. a kive 2,94 mln eurot.
Kapital: 100% Eesti.
lhitutvustus
tootjad prgivad. Me pakume oma
brndinime kandvaid tooteid, mida me
ise arendame ja toodame, otse lpp-
kliendile, ehk teehooldusega tegelevate-
le ettevtetele.
Umbes 10% Meireni poolt mda-
vatest lumesahkadest jb Eestisse, le-
jnu lheb Phjamaadesse. Edukast
tegutsemisest tootearenduse vallas on
Meirenil ette nidata ka Soome Teede-
histu (Suomen Tieyhdistys) poolt an-
lund tuleb palju, sahatatakse teed liht-
salt tihedamini. Teehooldaja ei osta pa-
raku rohke lume tttu rohkem sahkasid.
Iga maanteesahk vajab ju ka suurt veo-
kit. Olukord on teine traktorisahkade
turul, mis on otseselt mjutatud allasa-
danud lume kogusest. Seal me veel nii
tegijad ei ole. Aga kll tuleb aeg.
Meiren tuseb teiste Eesti masina-
tstusettevtete seast esile, rakendades
edukalt disaini oma tegemistesse. Eelmi-
sel aastal kandideeriti konkursil Ette-
vtluse Auhind kategoorias Disainira-
kendaja (vitjaks tuli AS Krimelte).
Pris oma disainerit meil tna palgal ei
ole, aga tootearenduses teeme vajadusel
koostd disainibroodega. ks meie
losooa on, et kik jooned, mis ilm-
tingimata ei pea olema sirged, seda ka ei
ole, toob Mart huvitava nite Meireni
rmakultuurist. See annab meie too-
MEIREN ENGINEERING O PROJEKTEERIMIS-
OSAKONNA JUHATAJA MART REINSON
EESTIST MAAILMA 10
detele, niteks lumesahkadele, ratunta-
va no. Et lumesahkade asjatundja t-
leks juba kaugelt, et see seal on Meireni
lumesahk.
Inseneeria toimetaja vaidleks kver-
joonte asjus vastu, et lhim tee kahe
punkti vahel on sirge. Mart pareerib se-
da nitega veidi teisest valdkonnast.
Meiren Engineeringul on tugev know
how tugevusarvutustes. Ehkki sirgjoon
on lihtsaim, peavad kverad pinnad
teinekord pingele paremini vastu. M-
nikord on kverjoonte tttu vaja ka v-
hem keevitada.
Pingetele peavad sahad muidugi
vastu pidama me teame, kui raske vib
lumi olla. Tnava lumesahad on umbes
34 meetri laiused, maantee omad 45
meetrised, aga lennuvlja lumesahad on
heksa meetri laiused. Meireni lumesa-
had ttavad ka Tallinna Lennujaa-
mas.
Meiren Engineering O teine ksus
ongi Meiren Engineering, maakeelsena
siis projekteerimisosakond, kelle spetsia-
liteet on klientidele tootearenduse know
how pakkumine. Kuna meil on pikaaja-
line insenerit kogemus ning omatoo-
dete arendamine aitab oskuste kasvule
ainult kaasa, siis ei hoia me oma oskusi
vaka all, vaid pakume teenusena ka teis-
tele. Ma ei saa siin kigist konkreetsetest
projektidest rkida, kuivrd see vajaks
klientidega eelnevat koosklastamist.
Aga me osaleme niteks Uruguay kahe
miljardi dollari suuruses projektis, mis
neb ette tselluloositehase ja sadama
ehitust. Meie osa selles on puidutstu-
sele hooldusplatvormide projekteerimi-
ne. ldisemas plaanis pame psida
mehaanika valdkonnas, ehk tuled klge
ja kik! rgib Mart.
Meiren Engineering pakub kiki
tootearendusega seotud teenuseid ka
teistele ettevtetele. Tegeleme 2D- ja
3D-projekteerimise, tootearenduse, tu-
gevusarvutuste tegemise, riskianalside
vormistamisega jne, tutvustab Mart.
Seadmete riskianals on niteks vajalik
CE-sertikaadi omandamiseks, kui soo-
vitakse oma seadmeid ma mnes
Euroopa riigis.
Riskianalsi lbiviimist oleme
pakkunud ka teistele klientidele (niteks
seadmele, mis purustavad betoonposte).
Lisaks oleme lbi viinud mitmeid huvi-
tavaid tootearenduse valdkonna projek-
te. Niteks telliti meilt lesidetava esta-
kaadi projekteerimine, mille nueteks
m
e
i
r
e
n

p
i
l
t
i
d
e
s
EESTIST MAAILMA 11
oli esiteks, et see peab pidama vastu ras-
kusele 10 tonni, samas olema ilma eriva-
henditeta monteeritav-demonteeritav 20
30 minuti jooksul ning piisavalt kerge,
et seda oleks vimalik paigaldada ksitsi
autole transpordiasendisse.
Mardiga vesteldes selgub, et huvita-
vaid projekte on lbi viidud mitmeid: on
projekteeritud erinevaid konveiereid,
hetkel tegeletakse veoauto jrelhaagise
projekteerimisega, mis on meldud me-
rekonteinerite transportimiseks. See
merekonteineri jrelhaagise projekt al-
gas kui lihtne 3D-projekteerimislesan-
ne, kuid kujunes tsiseks tootearenduse
projektiks, kus sisuliselt vaadati mber
kogu seadme algne kontseptsioon.
Toomas Uibo: Tihti pole igal masi-
natstusettevttel mttekas oma toote-
arendustiimi tle vtta. Kui on soov
olla konkurentsivimeline, siis esmased
investeeringud tark- ja riistvarasse on
vga, vga suured. On olukordi, kus
efektiivsem on tootearenduse pool sisse
osta.
Meiren Engineeringu eesmrk ongi
aktiivselt sellist teenust pakkuda nii
kodu- kui vlismaal. Hea tootearendus
on paraku kallis, aga kordades veelgi
kallim on toota halba toodet, mis on
lbi mtlemata ja kulukas.
Seetttu on oluline kohe algusest
peale asju igesti teha, et tehtud kulutu-
sed hiljem kuhjaga tagasi saada. Oleme
viimasel ajal investeerinud le 100 000
euro tootearenduse tehnilise ja tarkva-
rabaasi kaasajastamisele. Arvame, et
oleme ks vheseid inseneribroosid
Eestis, kes kasutab integreeritud toote-
arendust. See on kige kaasaegsem ja ka
efektiivseim moodus erinevaid masinaid
ja seadmeid luua. Protsessi on kaasatud
ka tootmine ja mk. Me vimaldame
ka kliendil, kskik, kus riigis ta ka ei
asuks, le interneti tootearenduses ak-
tiivselt kaasa la. Samas on nende in-
tellektuaalne omand kindlalt kaitstud.
Saladuste hoidmine on meie igapevane
leib.
Meiren Engineering O kolmas
kaubamrk, Meiren Machinery, tegeleb
seadmete, mis pole seotud otseselt lume-
ga, tootmisega. ksusel on niisugused
omatooted nagu liiklusmrkide hool-
dusplatvormid; postide maasserammijad
ehk vairamid; on valmistatud ja paigal-
datud konveiereid erinevatesse tehastes-
se, sh ABB Jri tehasesse.
Millega Meiren Engineering O
eristub oma valdkonna ettevtetest?
Eristume sellega, et meil on oma brn-
ditoode, mida edukalt ekspordime. Sa-
mas kib edasi pidev oma toote arendus.
Meireni lumesahad jtavad puhtama
jlje, mistttu on phjust raputada teele
vhem soola. Rootsis maksab teehoolda-
ja iga kilogrammi soola pealt trahvi,
iseloomustab Mart.
Kontserni siseselt oleme tootmise
korraldanud nii, et projekteerimine ja
tootearendus kib Tallinnas, aga fsiline
tootmine toimub meie gruppi kuuluvas
Paide Masinatehases, rgib Mart.
Long story short kelleks tahab Mei-
ren saada? Tahaksime saada rahvusva-
heliselt tunnustatud tootearendusb-
rooks, vtab Mart eelneva jutu kokku.
Inseneeria poolt selleks judu, edu ja
vedu!
Meiren Engineering
tahab saada rahvus-
vaheliselt tunnustatud
tootearendusbrooks.
MART REINSON
TALLINNA LENNUJAAMA HOIAVAD
LUMEVABANA MEIREN SNOW LES8603
SAHAD
KSKI JOON, MIS EI PEA
OLEMA SIRGE, SEDA KA EI OLE
FOTOD: FILTER, KREDEX
EESTI FIRMA 12
3/2012 (41)
E
e
s
t
i

F
i
r
m
a
Eesti Firma 12
energeetika tulevik:
OPTIMAALNE
LAHENDUS ON
KOOSTOOTMINE
Firma nimi, Filter AS, viib mtted tahtmatult veevrgile
ja -ltritele. Kuid kohapeal selgub, et rma
tegevusvaldkond on tunduvalt laiem.
MATI FELDMANN,
INSENEERIA PEATOIMETAJA
imi Filter on jnud rohkem
ajaloolistel phjustel, kui 20
aastat tagasi alustati veess-
teemidest ja vastavate seadmete mgist,
selgitab Filter AS mgidirektor Bert Lu-
ke. Tnasel peval annavad suurema osa
meie kibest gaasimootoril ttavad elekt-
ri ja soojuse koostootmisjaamad. Neid
oleme paigaldanud Eestisse, teistesse Balti
riikidesse, Soome, Venemaale, Valgevenes-
se, Bulgaariasse.
Eestis on koostootmisjaamad muuhul-
gas mlemas Tallinna prgilas, Psklas
KOOSTOOTMISJAAM VALGEVENES
EESTI FIRMA 13
3/2012 (41)
Hetkel on Filter Grupis inimesi tl um-
bes 250, neist Eestis 58.
Me projekteerime, loome lahendused,
aga fsilise osa (seadmed, komponendid,
materjalid) ostame sisse. Tsi, meie grupi
Soome ksuses kib ka tootmine teeme
seal katlaseadmeid. Siin Eestis ehitame
vikest viisi ka konteinerkatlamaju, mis
lhevad ekspordiks. Oleme ehitanud ka
rendikatlaid/mobiilseid aurugeneraatoreid.
Saame neid pakkuda juhuks, kui kliendi
olemasolev aurukatel langeb rivist vlja
vi on vaja lisavimsust.
igesti valitud tegutsemisvaldkond ja
kompetents ei j avaldumata rma ma-
jandustulemustes. 2011. aasta oli meie
KOOSTOOTMISJAAM VALGEVENES
KOOSTOOTMISJAAM LTIS
RENDIKONTEINER
ja Jelhtmel. Soome toodetud jaamades
kasutatakse ktusena biomassi.
Oleme slminud lepingud mitme
koostootmisjaama tarneks Eestis 2012
2013 aastal. Arvuliselt kige rohkem too-
dame 12-megavatiseid jaamu, aga oleme
niteks Valgevenesse paigaldanud ka jaa-
ma vimsusega 37 MW. Kokku on Filter
tarninud Valgevenesse koostootmisjaamu
elektrilise vimsusega ligi 200 MW, mis
varustavad sealsest tarbimisest umbes
6%.
Bert Luke tundub olevat suur koos-
tootmise fnn. Vtame elektri ja soojuse
tootmise pulkadeks lahti. Toota on vaja
mlemat. Tootes elektrit ja soojust eraldi,
on ainult elektri tootmise kasutegur 20
30%, sest soojust tekib ikka ja kui seda ei
kasuta, lheb see atmosfri. Ainult sooju-
se tootmisel on kasutegur 90% ringis. Kui
mlemat toota koos, jb kasutegur sama
krgeks, selgitab Bert. Tna rgime juba
trigeneratsioonist: elektri, soojuse ja kl-
ma koostootmisest. Oleme kliendi vajadus-
test lhtuvalt ka sellise lahenduse teinud
kaubanduskeskuses Valgevenes.
Suuri jaamu projekteerivad ja ehitavad
meil vlisettevtted, meie oleme spetsiali-
seerunud viksematele jaamadele. Eesti
ettevtete seas meil otseseid konkurente
pole, konkurendid on vljaspool. Me t-
tame rahvusvahelises ris ja meie thtsaim
vara on insenerioskused meie soojusteh-
nika, elektri- ja keemiainsenerid, iseloo-
mustab Bert. Rkides kaadri voolavusest,
tleb ta, et kaader voolab peamiselt ainult
sisse, st vaja on juurde vtta uusi ttajaid.
EESTI FIRMA 14
3/2012 (41)
grupile parim aasta, kive ulatus 80 mil-
joni euroni, aga see aasta tuleb veelgi pa-
rem, avab Bert rma majandusseisu.
Kaasa aitab see, et talved on linud kl-
memaks ja kliendid vajavad usaldusvr-
seid, toimivaid lahendusi.Veessteemide
poole peal jagunevad rma tegevused
joogivee puhastamiseks (vee kvaliteet
peab vastama normidele mitme nitaja
osas) ja tehnoloogiliseks veettluseks.
Filter on teinud lahendusi Tartu sooja-
tootjale Fortum, Tallinna Sadamale, Saa-
remaa Piimatstusele, Sillame, Haap-
salu ja Vru vee-ettevtetele, Tallinna
Farmaatsiatehasele.
Rgime veel ekspordist, tootlikkusest,
vrtusketis krgemale tusmisest, millest
kirjutamise on Inseneeria vtnud oma
sdameasjaks. 1015% meie kibest tuleb
Eestist ja lejnu vljastpoolt, iseloomus-
tab Bert, seega me valdavas osas ekspordi-
me oma teenust, know howd ja kompetent-
si. Samas kogu ettevtete grupi strateegili-
ne juhtimine kib siit, Migu tehnopargist,
Rae vallast.
Filter (peaaegu tielikult Eesti kapita-
lil) toimib kui rahvusvaheline grupp, mille
peakorter on Eestis ja kus toimub toodete-
teenuste ja lahenduste vljattamine.
Firma kliendid paiknevad aga valdavas
osas vljaspool Eestit. Nende tunnuste
phjal paikneb Filter oma valdkonna vr-
tusketis vgagi krgel kohal.
Valdavas osas me
ekspordime oma know
howd. Samas kogu
ettevtete grupi stratee-
giline juhtimine kib siit
Migu tehnopargist.
KredEx toetab elujulisi ettevtteid laenu,
pangagarantiide vi liisingu saamisel
ige enam kasutavad ettevtjad KredExi teenustest laenukendust, mis tagab
kuni 75% laenu, liisingu ja pangagarantii summast. Kuni kolm aastat tegutse-
nud ettevtjate laenusaamise vimaluste parandamiseks pakume stardilaenu
kendust. Kiiresti arenevatele ettevtetele pakume allutatud laenu ning kaas-
nantseerime tehnoloogialaenuga ekspordipotentsiaaliga tstusettevtjate inves-
teeringuid masinatesse ja seadmetesse. KredEx Krediidikindlustus kindlustab
arvete laekumist krediiditingimustel mdud kauba ja teenuse eest.
AS Filter on KredExi klient olnud alates 2006. aastast. KredExi teenustest
on Filter kasutanud pangagarantii ja investeerimislaenude kendust ning kre-
diidikindlustust. Ettevtte kiiret kibe ja turuosa kasvu on aidanud saavutada
klientidele sobivate nantseerimisvimaluste leidmine.
Nii pakkus ettevte Leedus koostootmisjaama rajamisel pikemaajalist j-
relmaksuprogrammi KredExi krediidikindlustuse toel. Valgevene projektidesse
on kaasatud olulisel mral rahvusvahelisi investeeringuid, mis on tagatud
erinevate riikide ekspordigarantiidega.
Kuna suured projektid nuavad garantiide vljastamist mlemal suunal nii
tootjatele kui tellijatele, on KredExi kendus vimaldanud ettevttele pankade
poolt vimaldatavate garantiilimiitide suurendamist.
Niteks on KredExi toel valminud soojuse ja elektri koostootmisjaam Klaipedos
Mediena Leedus ja valmimas Toholammin Energia koostootmisjaam Soomes.
Mdunud aastal kendas KredEx (kokku 52 miljoni euroga) 454 ettevtte
nantskohustusi. KredExi tugi vimaldas ettevtetel kaasata pankadest tien-
davat nantseerimist summas 112 miljonit eurot.
Toetatud ettevtetes ttab kokku 10 525 ttajat ning nantseeritud
projektide tulemusena plaanitakse luua ligikaudu 650 uut tkohta.
Alates 2001. aastast on KredEx kendanud 2230 ettevtte nantskohustu-
si summas 298 miljonit eurot, mis on vimaldanud ettevtetel pankadest kaa-
sata rahastamist summas 593 miljonit eurot. Toetatud ettevtetes ttas
kokku 59 531 ttajat ning toetatud projektide tulemusena on loodud hinnan-
guliselt 9085 uut tkohta.
Kommentaar
LEHAR KTT,
KredExi ettevtlusdivisjoni
juht
PILDID: FS TEAM TALLINN
INSENERIKUTSE 16
3/2012 (41)
INSENERIKUTSE 16
FS TEAM TALLLINN,
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL,
TALLINNA TEHNIKALIKOOL
ui varem oleme lbi vaadanud
meie mehaanilise sbra sdame ja
selgroo, siis tna keskendume lii-
gestele. Nagu iga insenerit, algab ka
vedrustuse projekteerimine alglesande
pstitamisest. Selleks tuleb mratleda
vajadused ja vistlussarja poolt kehtesta-
tud piirangud. Formula Student sarjas on
peamised vedrustust puudutavad reeglid
jrgmised:
1) vormelauto peab olema neljarattaline
lahtise juhiruumi ning katmata rataste-
ga siduk, mille rattad ei asetse hel
joonel;
2) sidukil peab olema tielikult funktsio-
neeriv amortisaatoritega varustatud
vedrustus kogukiguga vhemalt 50,8
mm, millest 25,4 mm on survele ning
25,4 mm vedrustuse tmbele;
3) minimaalne rehvi lbimt on 203,2
mm (8 tolli).
Enne reaalset projekteerimist tuleb teha
selgeks, mida antud siduki vedrustuselt
oodatakse. Selleks peab svenema Formu-
la Studenti vistlussarja eripradesse.
Vistlusrajad on enamasti vga tehnilised
ja neid iseloomustavad kitsad jrsud kur-
vid, slaalomid ning piked. Vistlus koos-
neb neljast erinevast dnaamilisest katsest,
mis on les ehitatud nii, et prototpide
suutlikkus tuleks maksimaalselt vlja.
1) Kiirendus (Acceleration) eesmrgiks on
vistlusauto kiirendusvime mtmine.
Raja pikkuseks on ette nhtud 75 m.
formula student:
KUIDAS EHITADA VORMELIT?
III OSA: VEDRUSTUS
Pev muutub iga ga kukesammu vrra pikemaks ja
kevad lheneb hirmuratava kiirusega. See thendab
tempo ja temperatuuri tusu ka vormelimeeskonna
sees. Kik jud on mobiliseeritud, t kib
katkematult, sest aprillis nalja ei saa. Siis peab uusim
prototp juba ringrada silitama. Jtkame
loengusarja vidusiduauto ehitamisest.
VORMELI KNMIK
INSENERIKUTSE 17
3/2012 (41)
Otsime kiiret pilooti!
tkuulutus
Phiparameetrite valikul tuleb lhtu-
da endale olulistest eesmrkidest. Teades
raja eripra, otsustati valida vimalikult
vike teljevahe, tagamaks head manver-
datavust ning optimaalset kaalujaotust.
Samuti valiti tagasillale kitsam rbe kui
esisillale, et vltida kitsastes ja jrskudes
kurvides tagumiste ratastega koonuste rii-
vamist.
Lisaks phimtmetele tuleb selgeks
teha ka, millise suurusega velgi ja missu-
guste omadustega rehve hakatakse kasuta-
ma. Rehv on ks olulisemaid komponente
vidusiduautodel, sest rehvi vimekusest
sltub auto teelpsimine. Rataste suuruse
valikus mngib olulist rolli rehvitootjate
poolt pakutavate rehvide mtmed ja
rehvisegude omadused.
Antud siduki puhul osutusid valituks
Hoosieri toodetavad 10-tollised slick reh-
vid. Sellise valiku juures oli vimalik v-
hendada vedrustamata massi, vrreldes
3) Sprint (Autocross) eesmrgiks on hin-
nata vistlusauto juhitavust ja man-
verdusvimet, ilma et teised sidukid
seda segaks. Sidetakse ringhaaval.
4) Kestvussit (Endurance) rada sarnaneb
sprindi rajale, kuid pikkus on 22 km.
Tarvis lheb kahte juhti, kellest kumbki
sidab 11 km jrjest.
2) Klgkiirenduskatse (Skid-pad) katse
eesmrgiks on mrata kindlaks vist-
lusautode arendatav maksimaalne
klgkiirendus. Selleks on autodel vaja
lbida mahamrgitud rajal kumbagi
pidi kaks ringi ning iga ringi mdetak-
se eraldi. Parim vasak ja parempoolne
ringiaeg liidetakse kokku.
ui varasematel aastatel on meeskond rooli lubanud
vaid insenere, siis kogemused nitavad, et krgei-
masse tippu prgimiseks on vaja professionaalseid pi-
loote. Uueks hooajaks otsime enda koosseisu tudengeid,
kel mrkimisvrseid kogemusi ringrajal. Kik vihjed ja
pakkumised on oodatud info@formulastudent.ee.
INSENERIKUTSE 18
3/2012 (41)
13-tollistega, ning hoolimata velje vikse-
mast lbimdust tagada ikkagi sobilik
kndtelje kinemaatika.
Vedrustuse projekteerimine algab ki-
nemaatikast, mis iseloomustab hoobade
paigutust ja nende liikumist. Sellest tule-
nevad hoobadele mjuvad jud ning rehvi
kontaktpinna suurus erinevates sidutin-
gimustes. Et saavutada ratta liikumist ja
siduki dnaamikat soovitud viisil, on
vedrustuse projekteerimisel oluline arves-
tada ka raami konstruktsiooniga. Nimelt
tuleb leida vimalikult jigad punktid
vedrustuse kinnitamiseks. Ainult nii on
kindel, et vedrustuse dnaamikat mjuta-
vad ainult vedrustuse elemendid ega toi-
mu raami kinnituste deformeerumist.
Vajaliku kinemaatika vljaarvutamiseks
rakendatakse vedrustuse projekteerimise
tarkvara Susprog 3D. Selle abil on vimalik
koostada vormeli vedrustuse virtuaalne
mudel, paigutada vedrustuse elemendid ja
tagada nende vaba liikumine.
Oluliseks slmeks vedrustuse kinemaa-
tikas on klgkaldumistsenter ja selle asu-
koht, mis tuleneb hetketsentrist. Hetketsen-
ter on vedrustuse hoobade pikenduste ris-
tumisel tekkiv punkt, mille mber ratas
liigub. Vastava ratta keskpunkti maapinnal
ja hetketsentrit lbivate sirgete ristumis-
punkti nimetatakse klgkaldumistsentriks.
Esi- ja tagavedrustuse klgkaldumist-
sentrite hendamisel saadakse klgkaldu-
mistelg, mille mber vedrustatud mass
(auto kere) prab. Klgkaldumistsentri
krguse kaudu on vimalik siduki kitu-
mist kurvides olulisel mral muuta. Ni-
melt moodustavad vedrustuse hoovad osa
siduki klgkaldumisjikusest asjaolu
tttu, et klgjud mjuvad lbi nende. Ju-
hul kui klgkaldumistsenter asub maapin-
nast krgemal, vastanduvad lbi hoobade
mjuvad jud kere kaldumisele, suurenda-
des vedrustuse klgkaldumisjikust.
Samuti on oluline vedrustuse liikumi-
sel klgkaldumistsentri asukoht kere suh-
tes nii vertikaal- kui ka horisontaalsuunal.
Stabiilse ja ettearvatava juhitavuse jaoks
on vaja piirata selle liikumist kere kaldu-
misel kurvides.

Klgkaldumistsenter
Sele 2
Ackermani teooria
Sele 3
Susprog 3D, kinemaatika projekteerimine
Sele 1
CNC treimine alates 3 kuni 250 mm.
Partiid alates 25 kuni 50 000 tk.
INSENERIKUTSE 19
3/2012 (41)
Rooli geomeetria peamiseks lesan-
deks on tagada juhitavus kurvi sisenemisel.
Esisilla rpmest tulenevalt liiguvad rattad
kurvis erinevat raadiust mda, mis mn-
gib olulist rolli nii kurvi sisenedes kui ka
kurvi keskosas. Siinkohal tuleb appi Acker-
mani teooria, mille kohaselt vrdse pr-
denurga korral on sisemisel rattal suurem
prdenurk kui vlimisel. Valides viksei-
maks prderaadiuseks 4 m ning kasutades
rpme ja teljevahe geomeetrilisi seoseid,
saame Ackermani teooria jrgi rataste
prdenurkadeks 21,6 kraadi vlimisel ja
29,7 kraadi sisemisel rattal.
Teise olulise punktina tuleb arvestada,
et juht saaks igas olukorras hoida kahte
ktt roolil. Sellisel juhul on rooli prde-
nurgaks staatilisest asendist piirasendisse
umbes 135 kraadi. Vttes arvesse kiki
neid piiranguid ning kasutades kinemaati-
ka programmi Susprog3D, oli vimalik
vlja arvutada parim lahendus. Saadud
tulemuseks saime rooli maksimaalse pr-
denurga korral vlimise ratta 22-kraadise
ja sisemise ratta 29-kraadise nurga. Need
tulemused on illustreeritud selel.
Kolmas oluline aspekt roolissteemis
on parasiitroolimine. See on rataste kokku-
ja lahkujooksu muutus vedrustuse liiku-
misel. Jrskudel pidurdamistel, kus suur
osa massist kandub tagaratastelt esirataste-
le, liigub ka esivedrustus kokku. Kui sellisel
juhul rataste kokku- vi lahkujooks muu-
tub, mjutab see oluliselt auto juhitavust
ja seega kitumist rajal. Ootamatuste vlti-
miseks ja balansseeritud juhitavuse taga-
miseks tuleb minimeerida parasiitrooli-
mist. Jrgnevatel piltidel (sele 4 ja 5) on
kujutatud parasiitroolimist vedrustuse lii-
kumisel.
Nii nagu enamik projekteerimisles-
andeid on ka vedrustuse loomine kompro-
miss soovitava ja vimaliku vahel. Vima-
tu on projekteerida ssteemi, mis oleks
parim igat tpi dnaamilise katse jaoks.
Niteks kiirendades on oluline kohapealt
startimine ja pikisidestus, rajal liikudes
mrab kiiruse aga klgsidestus. Seeprast
on vormeli vedrustus les ehitatud nii, et
seda oleks vimalik erinevate katsete jaoks
mber seadistada.
Veoju rakendumisel tekib kaalu m-
berjaotumine esisillalt tagasillale. Koor-
Oluline aspekt rooli
ssteemis on parasiit-
rooli mine: rataste kokku-
ja lahkujooksu muutus
vedrustuse liikumisel.
CNC treimine alates 3 kuni 250 mm.
Partiid alates 25 kuni 50 000 tk.
INSENERIKUTSE 20
3/2012 (41)
mus saab kanduda ratastele lbi elastsete
elementide nagu vedru ja amort vi lbi
jikade elementide nagu hoovad. Vedrus-
tuse hoobade kaudu toimuvat koormuse
mberjaotumist nimetatakse geomeetrili-
seks kaalu mberjaotumiseks, mis toimub
hetkeliselt. Tulenevalt hoobade kinnitus-
punktide geomeetriast on vimalik regu-
leerida koormuse mberjaotumise osakaa-
lu elastsete ja jikade llide vahel. Mida
suurem osakaal on jikadel elementidel,
seda rohkem veojudu lheb stardihetkel
auto edasiviimiseks, mitte elastsete ele-
mentide kokkusurumiseks. See omakorda
tagab maksimaalse kohaltkiirenduse.
Olles vlja arvutanud projekteeritavale
sidukile sobiliku kinemaatika, jb veel
ks etapp, mis tuleb lbida, enne kui saab
sekundiseieriga mtu vtta. Auto dnaa-
mika seisukohast on oluline vedrustuse
detailide ja slmede projekteerimine opti-
maalse tugevusvaruga. Need moodustavad
2/3 siduki vedrustamata massist, mida
Parasiitroolimine, eestvaade
Sele 4
Parasiitroolimine, pealtvaade
Sele 5
alandades paraneb juhitavus ning vheneb
auto pramist mjutav/takistav inertsmo-
ment. Olulised vedrustuse elemendid nagu
knmikud ja tshoovad on projekteeri-
tud vastavalt jududele, mis neile mju-
vad.
Judude vljaselgitamiseks on loodud
arvutusmoodul, mis rehkendab vastavalt
vedrustuse kinemaatikale ja eeldatavale
klg- ning pikikiirendusele jud vedrustu-
se hoobades. Saadud jud vetaksegi alu-
seks detailide projekteerimisel. Projektee-
rija peab leidma kompromissi konstrukt-
siooni vastupidavuse ning kompaktsuse
vahel. Kiki vedrustusedetaile optimeeri-
takse, kasutades FEM-analsi, et tagada
piisav varutegur ning minimaalne mass.
Kui enamikku autol paiknevaid sstee-
me saab eelnevalt katsetada ka laboritingi-
mustes, siis vedrustuse seadistamine jb
vaid ringrajale. Kogemused nitavad, et
igale katsele ja juhile meeleprase seadis-
tuse leidmine on pikk protsess, kuid tasub
vistlustules end alati ra. Kui rattad tee-
kattest kinni ei hoia ja rool juhile ei allu,
pole kasu ei vimsast mootorist ega jigast
raamist. Suurt rolli auto seadistamisel
mngib piloodilt saadav tagasiside. Sel
aastal totavad rajapevad eriti pikaks ve-
nida, sest auto kitumisvrrandis on uueks
tundmatuks aerodnaamika.
Jrgmise Inseneeria trkkiminekuks
on FEST12 juba Rapla kardirajal kevadet
kuulutamas.
Kui enamikku auto
ssteeme saab katsetada
ka laboris, siis vedrustuse
seadistamine jb vaid
ringrajale.
FOTOD: ADDINOL
INTERVJUU 22
3/2012 (41)
Intervjuu 22
tunnustus:
20 AASTAGA ON EESTISSE TEKKINUD TUGEV KOMPETENTSIKESKUS
Jrgneb Inseneeria
intervjuu Addinol
Eesti juhi Tiina
Suijaga.
MATI FELDMANN,
INSENEERIA PEATOIMETAJA
as Addinolil on Eestis ka oma
tootmisksus? Mida kohapeal
tehakse?
Ei, meil ei ole Eestis tootmist. Esinda-
me Saksa tootjat Ida-Euroopas (Venemaa,
Ukraina, Valgevene ja Baltikum), lisaks ka
Bulgaarias ja Soomes, Rootsis.

Mismoodi annab Addinol Eesti emar-
ma toodetele-teenustele lisandvrtust?
Meil on 20 aasta jooksul Eestis kujune-
nud vlja tugev kompetentsikeskus, kust
saavad konsultatsioone, koolitusi ja perso-
naalset tuge ja nustamist meie kliendid
nii Eestis kui kikides teistes riikides, kus
tegutseme.
Tnapeva mrdeained on thtsaks
konstruktsioonielemendiks kaasaegsetes
masinates. igete mrdeainete kasutami-
ne vib meie kliendile palju kasu tuua
alates kulude kokkuhoiust kuni masinate
tea pikenemiseni. Mrdeaine omadus-
te testamine on pikk ja trohke protsess,
mida viiakse lbi tihedas koosts kliendi-
ga ja mis vib kesta aasta vi rohkemgi.
Tuleb vtta liproove, saata Saksamaale
sltumatusse lilaborisse (meie lhimb-
ruses kahjuks vajaliku kvaliteediga lilabo-
rit pole), mta energiakulu, mta liku-
lu, hinnata masina tehnilist seisukorda. Ja
teha hiljem saadud tulemuste phjal vrd-
lev anals konkurendi tootega.
Seega tavaprane lihindade vrdlus ei
anna kliendile tegelikku pilti sellest, milli-
se liga tal lppkokkuvttes kasulikum
ttada oleks, sest lid oma olemuselt
vivad olla vga erinevad.
Addinolil on Eestis kindlasti ksjagu
konkurente. Miks peaks tarbija eelista-
ma Addinoli toodet?
Tavaprane li hindade
vrdlus ei anna kliendile
tegelikku pilti sellest,
millise liga tal lpp-
kokkuvttes kasulikum
ttada oleks.
ADDINOLI IDA-EUROOPA KESKUS RAJATI 2009. A
EESTISSE TARTUSSE TNU EESTI KSUSE
EDUKUSELE. PILDIL ON MAJA 2012. AASTAL
2009. AASTAL ADDINOLI IDA-EUROOPA KESKUSE
AVAMINE ADDINOLI JUHI G. WILDDEGERI POOLT
(PILDIL VASAKUL)
INTERVJUU 23
3/2012 (41)
tunnustus:
20 AASTAGA ON EESTISSE TEKKINUD TUGEV KOMPETENTSIKESKUS
Prisin sakslastelt aru
asjatu rahakulutamise
kohta
aadates tagasi meie 20 aasta tege-
vusele, vib tulemusega rahul olla.
Eestis oleme saavutanud ca 30-
protsendise turuosaga liidripositsiooni,
vlisturgudel astume judsalt edasi. Ma
arvan, et selle edu aluseks on olnud helt
poolt Addinoli stabiilne tootekvaliteet, teiselt
poolt tugev ja htehoidev spetsialistide
meeskond.
Kui nd melda, mida oleks vinud
paremini teha, siis ma arvan, et vlisturgu-
del oleksime vinud prast eelmist majan-
duskriisi 1998. a kiiremini ja aktiivsemalt
tegutsema hakata. Oleksime tnaseks
kaugemal. Aga vib-olla oli selline kpse-
mise aeg millekski ka hea, mned lollused
jid tegemata.
Kui vrrelda ettevtte juhtimist aastal
1992 ja nd, vib elda, et see on nagu
ja pev. Esiteks, kik olid ju rohelised
nii riik, juhid kui ka seadusandlus. Ksimu-
si oli palju, vastuseid vhe. Minul oli kll
nneks eelnev rahvusvahelise suhtlemise
kogemus Tallinn-80 olmpiapurjeregati
aegadest, kuid rma juhtimisest ei teadnud
ma loomulikult midagi. Kike tuli teha n-
khutundest ja talupojatarkusest.
Meelde on jnud ks seik minu koost
algusest Saksamaaga. Nimelt tuli toonane
Addinoli juht dr Lang kontrollima, kas nende
Eesti liaali juhataja ikka juhib rmat sea-
dustele vastavalt. Selleks palkas ta rahvus-
vahelise igusbroo kaudu he Eesti juristi
Kommentaar
TIINA SUIJA,
Addinol Eesti juht
(praegugi tuntud hiskonnategelane), kel-
lega koos mind siis kontrollima tuldi.
nneks vi kahjuks polnud see saksla-
se poolt palgatud jurist just eriti kursis
Eesti seadusandlusega, mis puudutas v-
lisrma liaali tegevust. Nii et kui sakslane
midagi ksis, vaatas jurist eelnevalt mulle
otsa ja kui mina noogutasin, noogutas ka
tema, ja vastupidi. Hiljem pidi Eesti liaal
veel kinni maksma selle rahvusvahelise
igusbroo arve, mis oli kordades suurem
kui tollel ajal siinmail tavaks. Muidugi aval-
dasin sakslastele sellise raharaiskamise
kohta oma arvamuse...
Teiseks, infovahetus. Tehnika areng 20
aasta jooksul on olnud meeletu. Kui alusta-
sime, vahetasime infot Saksamaaga teleksi
teel (midagi telegrammi sarnast). Selleks
tuli tekst eelnevalt paberile kirja panna, viia
postkontorisse ja paluda saata tekst Saksa-
maale. nneks ilmusid peagi ka telefaxid,
mis lihtsustasid oluliselt infovahetust. Tna-
seks on olukord nii, et vime suhelda kogu
maailmaga online kas vi ksikult palmisaa-
relt, eelduseks vaid interneti olemasolu.
Kolmandaks, t. Tpevad ve-
nisid tihti 12-tunnisteks ja appi tuli
vtta vahel ka laupevad-phape-
vad, puhkus ei tulnud meeldegi. Kuid
kuna asi oli uus ja huvitav, siis tegime
td suure innu ja vaimustusega.
Tnaseks on tgraakud kll paika
loksunud, kuid professionaalsest
kretinismist ei saa ndki vabaks ei
puhkuse ajal ega ndala lpus. See on
ka mrgiks, et t pole ennast 20
aastaga veel ammendada suutnud.
Juhtusin hiljuti lugema mtet, et ini-
mesed, kes teevad oma td phen-
dumisega, ei saa kunagi vanaks.
Loominguline suhtumine oma tsse
pidi muutma eatuks...
Suurim sarnasus, mis meid lbi 20
aasta seob, on kindlasti meie inime-
sed tahtmine ennast teostada, mi-
dagi ra teha oli meie meeskonnas nii
siis kui ka praegu. On suur nn elada
suurte muutuste ajal ja nha oma sil-
maga ja katsuda oma kega, mis 20
aastaga on ra tehtud.
Jah, konkurente muidugi jtkub...
heks meie tugevuseks ja erisuseks lisaks
professionaalsele kompetentsikeskusele on
kindlasti fakt, et me oleme tootja 100-prot-
sendiline ttarettevte. See on vga thtis
klientide nustamisel, kui on vaja mingit
abi vi infot tootja kest. Meil on vimalik
saada vastused emarmast vga kiiresti,
mis on kik kliendi huvides. Eestis ei ole
INTERVJUU 24
3/2012 (41)
teist mrdeainete rmat, mis funktsionee-
rib htlasi kui emaettevtte esindus ja seda
veel kogu Ida-Euroopas.
Meie jaoks pole vhethtis ka fakt, et
omanikud ei ole 20 aasta jooksul kordagi
kasumit rmast vlja viinud, kik jb Ees-
tisse, et toetada rma laienemist ja arengut
ka tulevikus. Ma ei tea htegi konkurenti,
kellel oleks samasugune rilosooa.
Kindlasti veel ks phjus, miks peaks
tarbija eelistama meid, on meie toodete
kvaliteet. See ei ole lihtsalt reklaamlause.
Kuna mrdeained peavad pidama vastu
ka ekstreemsetele ttingimustele, siis
paraku on kllalt niteid sellest, et mne
rma lid ei pea suurtele koormustele (nt
tuulegeneraatorid) vi ekstreemsetele
ttingimustele (nt t 30 C pakasega)
lihtsalt vastu. Kindlasti on see ks phjus,
miks kliendid usaldavad meid, sest nad
teavad, et nende masinad on turvaliselt
litatud ja kui on vaja nuannet, on seda
vimalik kohe saada.

Kas masu mjus tugevalt Addinoli
majandustulemustele?
Jah, ikka, ka Addinol sai masu ajal sna
suure tagasilgi. Meie tvaldkondades
langesid kibed ca 2030%, mnes toote-
grupis isegi kuni 70% (nt ehitus). Kuid kuna
mulle isiklikult oli see juba teine suur ma-
janduslangus le elada, siis tunnistan, et
vtsin asja rahulikumalt kui esimese langu-
se ajal 1998. a. Ja emarma tugi oli selja
taga tuntav, sest kui Saksamaal langes mr-
deainete mk keskmiselt 32%, siis Addino-
li mk langes Saksamaal vaid 16%. Selle
phjuseks on uued innovaatilised tooted,
mille mk masu ajal isegi kasvas.

Mismoodi julgustaksite teie noori
valima inseneri erialasid?
Olles ise 20 aastat mrdeainete tee-
maga tihedalt seotud, vin kinnitada, kui
huvitav see ala on. Igavust vi ksluisust ei
pea kartma ka pikalt sellel alal ttades,
sest nii, nagu arenevad masinad, arenevad
ka mrdeained. Mida rohkem lisandub
inimesele aastaid ja kogemusi, seda vr-
tuslikumaks ta rma jaoks muutub. Seega
vib noor inimene, kellel on insenerihari-
dus, leida pikaajalist ja turvalist td huvi-
taval erialal.
SAKSAMAAL LEUNAS ASUV UUENDATUD
ADDINOLI TEHAS
Telex aastast 1992
omaaegsed sidevahendid
TELEKS AASTAST 1992: ADDINOLILE SAKSAMAALE
ESIMESE LIKOORMA EEST RAHA LEKANDMISE KOHTA
KOMMENTAAR 26
3/2012 (41)
KOMMENTAAR 26
Tootlikkuse keskused on enamasti
mitmepoolse nantseerimisega (riiklikud
subsiidiumid, erasektori toetused, tulud
teenuste pealt jm).
Kas luua Eesti Tootlikkuse Keskus
(ETK) kui sellealase tegevuse katalsaator
ja edendaja? Kas omaette, mne ministee-
riumi vi krgkooli juurde? Kas hitada
ta kvaliteedi probleemistikuga, s.o Toot-
likkuse ja Kvaliteedi Keskusega (nagu
USAs) vi tkeskkonna probleemide
uurimisega (nagu Venemaal)? Millised
oleksid ETK lesanded, suurus, nantsee-
rimine jne? Need ksimused on juba ligi
20 aastat vanad!
ETK loomise esimese projekti koostas
Tallinna Tehnikalikooli majandustea-
duskonna tteaduse ppetooli juhataja
aseprof. Eedo Kalle 1993. aastal. Selles
olid mratletud ETK eesmrgid, lesan-
ded, tegutsemisvaldkonnad, teostajad ja
tootlikkusealane koolitusprogramm. ETK
projekt esitati tolleaegsele tuntuimale ja
vimsaimale koolitusrmale Mainor,
kelle abi ja toega arvestati. Oli ka teatav
nendepoolne huvi ja toimusid mningad
arutelud. Kuid oli segane leminekuaeg
plaanimajanduselt turumajandusele ja
ETK loomise varjutasid muude ning ilm-
selt olulisemate probleemide esilekerki-
mine.
Teine katse ETK loomiseks tehti artik-
li autori ja TT tteaduse ppetooli
debatt jtkub
Tootlikkus on majanduskasvu ja konkurentsivime
phitegur nii mikro- kui makrotasandil. Tootlikkuse
kaudu vljendub kigi ressursside tju, kapitali,
maa, materjalide, energia, info kasutamise efektiivsus.
unnetades tootlikkuse suurendami-
se vajadust ja sellega seonduvate
probleemide lahendamise keeru-
kust, on maailma paljudes riikides loodud
spetsiaalsed tootlikkuse keskused (USAs ja
Jaapanis isegi igas osariigis). ks vanimaid
ja vimsamaid on Jaapani Tootlikkuse
Keskus, mis loodi juba 1955. aastal. Alates
1966. aastast tegutseb Euroopa Tootlikkuse
Keskuste Assotsiatsioon (European Associa-
tion of National Productivity Centers, EAN-
PC). Tootlikkuse keskusi on loodud ka
endistes sotsialistlikes riikides (Ungari,
Poola, Bulgaaria, Venemaa, Ukraina jt),
kuid mitte Eestis. Kuigi seda on ptud.
Tootlikkuse keskuste phifunktsioo-
nid on ldistatuna jrgmised:
tootlikkusealase majanduspoliitika ja
-strateegia, kontseptsioonide jms vlja-
ttamine ja/vi lbivaatamine;
tootlikkuse tstmise riiklike, regionaal-
sete ja tegevusharude programmide
vljattamine ning valitsusele, t-
andjate ja ametihingute liitudele esi-
tamine;
TT dotsent,
majanduskandi-
daat (PhD)
ettevtete tootlikkuse tstmise prog-
rammide (projektide) vljattamine
ja/vi nustamine;
teadusuuringute (analside, prognoo-
side jms) korraldamine ja statistikass-
teemi arendamine;
ekspertiiside teostamine ja konsultat-
sioonide andmine;
vajalike metoodikate vljattamine jm
publikatsioonid ning trkised (sh spet-
siaalsed tootlikkuse blletnid);
tootlikkuse tstmise kogemuste infopan-
ga organiseerimine, kogemuste anals,
ldistamine ja propageerimine;
koolitust;
seminaride, konverentside jms korralda-
mine ning vlissidemete arendamine.
ETK projekt esitati
tolleaegsele tuntuimale
ja vimsaimale koolitus-
rmale Mainor, kelle abi
ja toega arvestati.
KOMMENTAAR 27
3/2012 (41)
debatt jtkub
poolt 1997. aastal koos Eesti riikliku inno-
vatsiooniprogrammi koostamisega Ma-
jandusministeeriumi ja Eesti Innovatsioo-
nifondi egiidi all. Keskuse tegevusala
laiendati ja see esitati kui Eesti Tootlik-
kuse ja Tkeskkonna Monitooringu
Keskus, mis oleks tegutsenud TT ma-
jandusteaduskonna Kitismajanduse
(praegune rikorralduse) instituudi juu-
res.
See ettepanek leidis toetust Rahan-
dusministeeriumi kavas Eesti majanduse
arengukava aastateks 19982002 (Tallinn,
detsember 1998, lk 13): Toetada Tootlik-
kuse ja Tkeskkonna Monitooringu
Keskuse loomist Eestis ning tootlikkust ja
tehnoloogilisi ksimusi ksitleva perioo-
dilise ajakirja vljaandmist.
Mitmesugustel tpselt mitteteadaole-
vatel phjustel keskuse loomine ei reali-
seerunud.
Kll aga hakati EASi toetusel alates
2007. aastast andma vlja tootmise ja
tehnika ajakirja Inseneeria.
Hiljem on ETK loomise ksimuse
tstatanud (Majandusministeeriumis,
EASis, konverentsidel ja seminaridel,
publikatsioonides, jm) artikli autor ja
Eesti Masinatstuse Liidu arendusdirek-
tor Aleksei Hbemgi. Edutult, ehkki ot-
seselt ei olda ka vastu. Arvatakse ka, et kui
siiani on vikeses Eestis ilma ETK-ta lbi
aetud, siis saadakse ka edaspidi. Milline
oleks olnud ETK panus meie majandusse,
see ksimus jbki vastuseta. Kuid ETK
loomisele vi mitteloomisele ei ole veel
ka lplikku punkti pandud.
Knealusel teemal on huvitav ajaloo-
line aspekt. Nimelt oleks ETK-le olemas
ajalooline eelkija. Tunnetades tootlikku-
se probleemide kaalukust ja tuginedes
teiste riikide eeskujule moodustati 1938.
aastal Eesti Vabariigi Majandusministee-
riumi juurde 12-liikmeline Ratsionalisee-
rimise Komitee. Ratsionaliseerimisena
misteti ettevtte tegevuse teadlikku ja
T
o
o
t
l
i
k
k
u
s
e

t
s
t
m
i
n
e

In
s
e
n
e
e
r
ia

s
e
ir
e
sstemaatilist parendamist. Ratsionalisee-
rimise edu pidi esmajoones avalduma
kulude kokkuhoius tootehiku kohta,
odavamas tootmises ja turustamises. T-
napeva tasandilt hinnates thendab eel-
mainitu tootehiku kogutootlikkuse
suurendamist ja selle protsessi juhtimist.
Seda kike aga juba 75 aastat tagasi!
TOOTMISSISENDID 28
3/2012 (41)
postimehe majandusajakirjanik
Igakuine toorainekommentaar:
KULLANUDLUSE
KASVU TAGA ON
KESKPANGAD
TOOTMISSISENDID 28
tonnini. Seejrel toimus jrsk langus eel-
miseks aastaks langes nudlus kullaaktsiate
jrele enam kui poole vrra 154 tonnini,
mis jb oma tasemelt 2005. aastasse.
Kahel viimasel aastal (2010 ja 2011) on
aga hppeliselt kasvanud nudlus kuld-
mntide ja -kangide jrele 2010. aastal
54 ja eelmisel aastal 24 protsenti 1487
tonnini. Kulla hinnatusu tttu on mrki-
misvrselt kasvanud ka eraisikute nud-
lus, aga kige suuremateks kullaostjateks
on osutunud hoopis keskpangad, eriti
arenevate riikide keskpangad. Eelmisel
aastal ostsid keskpangad kokku 440 tonni
kulda, vrreldes 77 tonniga 2010. aastal,
seisab maailma kullanukogu vrskelt il-
munud kulla nudluse ja pakkumise le-
vaates. Oma osa on siin ka Eesti Pangal,
kes ostis seoses Euroopa Keskpanga tis-
liikmeks saamisega eelmise aasta alguses
600 kilo kulda.
Keskpankadel on olnud ja on oluline
roll kulla hinna kujunemises. Rahvusvahe-
lise valuutafondi (IMF) ja riikide keskpan-
kade kes on peaaegu viiendik kogu maa-
pealsest kullast. Eelmise sajandi lpukm-
nendil hakkasid keskpangad kollast vris-
metalli mma, mille tagajrjel selle hind
langes 1999. aastal 253 dollarini unts.
Hirm, et keskpankade koordineerimatu
kullamk vib kulla hinda veelgi kuku-
tada, viis lneriikide keskpangad kullalep-
pe slmimiseni sama aasta septembris.
Alates lepingu slmimise kuupevast
hakkas kulla hind tusma, ja nagu eldud,
kestab tus kuni tnaseni.
Algselt viieks aastaks slmitud lepin-
FOTO: RIPEV
Kuld sras eelmisel aastal eredamalt kui eales varem.
Vrismetalli hind kerkis augusti lpus kigi aegade
krgeimale tasemele 1908,0 dollarini unts (Londoni
prastlunane kseering). Ndseks on see kerkinud
juba 11 aastat jrjest.
Oma osa on siin ka Eesti
Pangal, kes ostis seoses
Euroopa Keskpanga
tisliikmeks saamisega
eelmise aasta alguses
600 kilo kulda.
udlus vrismetalli jrele kasvas
eelmisel aastal rahaliselt arvestatu-
na 29 protsenti 205,5 miljardi
dollarini, letades esmakordselt 200 miljar-
di dollari taseme. Kaalu jrgi arvestades
kasvas nudlus neli protsenti 4067 tonnini,
mis on suurim nudlus alates 1997. aastast.
Kust see nudluse kasv siis tuleb?
ks olulisemaid kulla kasutusalasid on
juveelitstus. Siin on aga viimastel aasta-
tel toimunud suured muutused. Kui viis
aastat tagasi moodustas juveelitstus kaks
kolmandikku kullanudlusest, siis nd
on selle osathtsus langenud alla poole.
Samas on leldine nudlus kulla jrele
kasvanud selle ajaga 13 protsenti ning
vrismetalli hind kaks korda.
Ka tehnoloogiasektori nudlus kulla
jrele on mnevrra vhenenud, ehkki see
on olnud marginaalne. 2011. aastal kasutas
tehnoloogiasektor 464 tonni kulda, mis oli
kaks tonni ehk pool protsenti vhem kui
2010. aastal.
Viimastel aastatel on suur nudluse
kasv olnud investeerimiskulla jrele, mis
2011. aastal kasvas peaaegu viis protsenti
1641 tonnini. Kuid investeerimiskulla
nudluse struktuuris on toimunud suured
muutused.
Kuni 2009. aastani toimus kasv peami-
selt brsil kaubeldavate kullafondide arvel,
mida vib ka kullaaktsiateks nimetada.
Niteks 2009. aastal kasvas nudlus kulla-
aktsiate jrele peaaegu kaks korda, 617
TOOTMISSISENDID 29
3/2012 (41)
gut on pikendatud kaks korda ja praegune
kehtib 26. septembrini 2014. Lepingu ko-
haselt nustusid keskpangad mma kul-
da kokku mitte rohkem kui 400 tonni
aastas. Ametlikule kokkuleppele on alla
kirjutanud kik eurotsooni keskpangad
(2010. aasta lpus liitus sellega ka Eesti
Pank), mittemetlikult on leppega hine-
nud ka teised lneriikide keskpangad.
GRAAFIK 1. GRAAFIK 2.
2
6
.
0
8
.
1
1
9
.
0
9
.
1
1
2
3
.
0
9
.
1
1
7
.
1
0
.
1
1
2
1
.
1
0
.
1
1
4
.
1
1
.
1
1
1
8
.
1
1
.
1
1
2
.
1
2
.
1
1
1
6
.
1
2
.
1
1
3
0
.
1
2
.
1
1
1
3
.
0
1
.
1
2
2
7
.
0
1
.
1
2
1
0
.
0
2
.
1
2
1
7
.
0
2
.
1
2
2
6
.
0
8
.
1
1
9
.
0
9
.
1
1
2
3
.
0
9
.
1
1
7
.
1
0
.
1
1
2
1
.
1
0
.
1
1
4
.
1
1
.
1
1
1
8
.
1
1
.
1
1
2
.
1
2
.
1
1
1
6
.
1
2
.
1
1
3
0
.
1
2
.
1
1
1
3
.
0
1
.
1
2
2
7
.
0
1
.
1
2
1
0
.
0
2
.
1
2
1
7
.
0
2
.
1
2
2
6
.
0
8
.
1
1
9
.
0
9
.
1
1
2
3
.
0
9
.
1
1
7
.
1
0
.
1
1
2
1
.
1
0
.
1
1
4
.
1
1
.
1
1
1
8
.
1
1
.
1
1
2
.
1
2
.
1
1
1
6
.
1
2
.
1
1
3
0
.
1
2
.
1
1
1
3
.
0
1
.
1
2
2
7
.
0
1
.
1
2
1
0
.
0
2
.
1
2
1
7
.
0
2
.
1
2
2
6
.
0
8
.
1
1
9
.
0
9
.
1
1
2
3
.
0
9
.
1
1
7
.
1
0
.
1
1
2
1
.
1
0
.
1
1
4
.
1
1
.
1
1
1
8
.
1
1
.
1
1
2
.
1
2
.
1
1
1
6
.
1
2
.
1
1
3
0
.
1
2
.
1
1
1
3
.
0
1
.
1
2
2
7
.
0
1
.
1
2
1
0
.
0
2
.
1
2
1
7
.
0
2
.
1
2
2
6
.
0
8
.
1
1
9
.
0
9
.
1
1
2
3
.
0
9
.
1
1
7
.
1
0
.
1
1
2
1
.
1
0
.
1
1
4
.
1
1
.
1
1
1
8
.
1
1
.
1
1
2
.
1
2
.
1
1
1
6
.
1
2
.
1
1
3
0
.
1
2
.
1
1
1
3
.
0
1
.
1
2
2
7
.
0
1
.
1
2
1
0
.
0
2
.
1
2
1
7
.
0
2
.
1
2
2
6
.
0
8
.
1
1
9
.
0
9
.
1
1
2
3
.
0
9
.
1
1
7
.
1
0
.
1
1
2
1
.
1
0
.
1
1
4
.
1
1
.
1
1
1
8
.
1
1
.
1
1
2
.
1
2
.
1
1
1
6
.
1
2
.
1
1
3
0
.
1
2
.
1
1
1
3
.
0
1
.
1
2
2
7
.
0
1
.
1
2
1
0
.
0
2
.
1
2
1
7
.
0
2
.
1
2
ALLIKAD: NYMEX, NYBOT, ICE, LME, EURONEXT, FOEX LTD
2
6
.
0
8
.
1
1
9
.
0
9
.
1
1
2
3
.
0
9
.
1
1
7
.
1
0
.
1
1
2
1
.
1
0
.
1
1
4
.
1
1
.
1
1
1
8
.
1
1
.
1
1
2
.
1
2
.
1
1
1
6
.
1
2
.
1
1
3
0
.
1
2
.
1
1
1
3
.
0
1
.
1
2
2
7
.
0
1
.
1
2
1
0
.
0
2
.
1
2
1
7
.
0
2
.
1
2
2
3
.
0
8
.
1
1
6
.
0
9
.
1
1
2
0
.
0
9
.
1
1
4
.
1
0
.
1
1
1
8
.
1
0
.
1
1
1
.
1
1
.
1
1
1
5
.
1
1
.
1
1
2
9
.
1
1
.
1
1
1
3
.
1
2
.
1
1
2
7
.
1
2
.
1
1
1
0
.
0
1
.
1
2
2
4
.
0
1
.
1
2
7
.
0
2
.
1
2
1
4
.
0
2
.
1
2
60
80
100
120
2
4
6
6000
8000
10000
400
500
600
700
800
1500
2000
150
200
250
80
100
120
800
1000
PILDID: TTK
INSENERIKUTSE 30
3/2012 (41)
INSENERIKUTSE 30
thtpev:
50 AASTAT METALLIDE
LIKETTLEMISE KOOLITUST
TTK MEHAANIKATEADUSKONNAS
Tallinna Tehnikakrgkool orienteerub oma tegevuses Eesti majanduse
regionaalpoliitilistele vajadustele ja aitab kaasa ettevtete arengule,
thtsustades ppet seotust teadus- ja arendustga.
VELLO VAINOLA,
TTK mehaanikateaduskonna dekaan
JANIS PIIRITALO,
AARE TRUSKA,
TTK mehaanikateaduskonna
assistendid
011. a detsembris avati TTKs reno-
veeritud metallide likettluse
labor, millega thistati htlasi
metallieriala ja likettlemise labori 50.
juubelit (vt http://vimeo.com/35135335).
Metallide likettlemise eriala ja koos
sellega ka vastava labori sisustus toodi
tolleaegsesse TEMTi le Tallinna Polteh-
nikumist 1961. aastal.
Laborite tnane sisseseade vimaldab
siduda ppet reaalsete projektidega,
mille raames saab teha ettevtetele vajalik-
ku arendustegevust ja innovaatilisi raken-
dusuuringuid. See tagab helt poolt then-
dusliku ppet lipilaste jaoks ning tei-
selt poolt firmade huvi teha koostd
TTK ga, luues tihedamad sidemed Eesti
tstusettevtetega.
Uus sisseseade vhendab erinevusi p-
pet ja reaalse elu vahel ning selle kaudu
paraneb ppet krgkooli jaoks olulises
valdkonnas. Viimastel aastatel on mehaani-
kateaduskonna lpetajate erialasele tle
suundumine 90% lhedal, vt sele.
Mehaanikateaduskond koolitab masi-
naehituse ning tehnomaterjalide ja turun-
duse insenere, kelle keskseks erialaseks vl-
jundiks on vime panustada tstusettev-
tete tootearendusse ja tootmisprotsessi.
ppekavades on ettevtte- ja inseneri-
t
t
k

t
o
i
m
e
t
a
m
i
s
e
d
Metallide likettle mi se
eriala koos vastava
labori sisustusega
toodi TEMTi le Tallinna
Poltehnikumist 1961. a.
Teie partner tootmises aastast 1992
CNC
ttlemine
1reimine
Freesimine
KompIekIeerimine
Hanval Metall O
Tel: +372 51 41 100
www.hanval.ee
Tstuse 1A
69101
Karksi-Nuia
INSENERIKUTSE 31
3/2012 (41)
Teaduskonnas tegutseb alates 2007.
aastast Haas Koolituskeskus, kus on kasutu-
sel kaasaegsed arvjuhtimisega seadmed,
juhtimisssteemide simulaatorid ning tead-
arendusprotsessist, nn ideest tootmiseni
printsiibist, mis hlmab toote CAD-projek-
teerimist; materjali valikut ja tugevusarvu-
tusi; CAM-programmeerimist ja detailide
valmistamist; kvaliteedikontrolli ja toot-
misprotsessi juhtimist.
praktika tkeskkonnas, mille kestvus on
ppeperioodi jooksul kokku 6 kuud ning
viimasel kursusel lput koostamine,
millest samuti ligi 90% on ettevtete reaalse
elu baasil. Teaduskonna praktikumid on
les ehitatud lhtudes kaasaegsest toote-
Teie partner tootmises aastast 1992
CNC
ttlemine
1reimine
Freesimine
KompIekIeerimine
Hanval Metall O
Tel: +372 51 41 100
www.hanval.ee
Tstuse 1A
69101
Karksi-Nuia
INSENERIKUTSE 32
3/2012 (41)
miste ja oskuste omandamiseks multimee-
dia tarkvara. Koolituskeskus on tunnustatud
EMLi poolt arvjuhtimisega seadmete ope-
raatorite kutseeksamikeskusena. Lhiees-
mrgiks on koolituse metoodika ja kesk-
kond viia vastavusse EU riikide nuetega
ning taotleda vastava sertikaadi vljaand-
mist.
lipilased puutuvad tootearenduse ja
tootmisega kokku teoreetiliselt ja praktili-
selt, projekteerides ja valmistades praktiku-
mide ning projektitde kigus toodete
prototpe, seadmeid ja masinaid. Teadus-
konna likettluse ja keevitustehnoloogia
laborites on TTK&TT Formula Studenti
tiimi lipilased valmistanud kolme vor-
meli raamid jm osad (vt sele: vormeli veer-
miku detailid).
Masinaehituse eriala vilistlase Tarko
Juuse lput Hobibagi tunnistati 2008.
a rakenduskrgkoolide parimaks lputks
ning 2009. a omistas Patendiamet hobiba-
gile kasuliku mudeli tunnistuse nr 00863
(vt sele: hobibagi koos kasuliku mudeli
tunnistusega).
Viimase kuue aasta jooksul on teadus-
konna lipilastele lputde baasil vljas-
tatud kuus kasuliku mudeli tunnistust. Li-
saks mehaanilisele ttlemisele on mehaa-
nika ppekavades oluline osa ka metall-
konstruktsioonide projekteerimisel ja teh-
noloogial. 2011. aastal tunnistati rakendus-
krgkoolide parimaks lputks masina-
ehituse eriala cum laude lpetanud Lauri
Ermi lput Tallinna sadama 12. kai
tuubuse projekteerimine, mis valmis ette-
vttes AS Ilmarine.
Likettluslabori ppeklass, mis on
ette nhtud lipilaste esmaste praktikate
lbiviimiseks, tienduskoolitusteks ning
lipilaste projektitdeks, on varustatud
kaheksa Haas TL-1 treipingiga (vt sele: trei-
mise ppeklass). Tegemist on universaalse-
te seadmetega, mis vimaldab petada nii
manuaalset kui arvprogrammjuhtimisega
treimist.
Teises CNC-klassis on aktiivtriistade-
ga varustatud Haas ST20 treipink (vt sele:
treikeskus), mille vimsus on 14,9 kW,
spindli prete arv kuni 4000 p/min, auto-
maatne neljapositsiooniline triistavaheti,
treitava detaili maksimaalne lbimt 381
mm, pikkus 533 mm, spindli ava 51 mm.
Horisontaalne ttlemiskeskus Haas
ES5-4T (vt sele: ttlemiskeskus) on Euroo-
pas 1000. ppeasutustele mdud Haasi
pink. Ttlemiskeskus vimaldab tudengi-
tel omandada kogemusi 5teljelise pingi
MASTERCAM-KESKKON-
NAS LOODUD DNAAMILISE
FREESIMISE TRAJAD.
LIKEREIIMID ILMA
JAHUTUSETA NT KONST-
RUKTSIOONITERAS (S355),
SRMFREES 10MM,
LIKEKIIRUS 300 M/MIN,
LIKESGAVUS KUNI 40
MM, LIKELAIUS 1 MM JA
ETTENIHE HAMBALE 0,1 MM
Masinaehituse eriala 2002^2011
lpetajate ametikohad
natuke statistikat
Insener-konstruktor / konstruktor
Insener (tootmis-, kvaliteedi-, konst-
rueerimis-, CAD-projekteerimis-
insener)
Insener-tehnoloog
Tootmisjuht
Osakonnajuhataja
Mgijuht vi -insener
Projektijuht
Pingioperaator
Tootmisjuhi asetitja
Kvaliteedijuht
Programmeerija
Meister
Insener-mehaanik
Projekteerija
Mehhatroonik
Tootmiskorralduse spetsialist
INSENERIKUTSE 33
3/2012 (41)
seadistamisel, programmeerimisel ja
ksitsemisel ning teha praktilisi tid
alates elementaarsetest kuni keeruliste
5teljeliste tdeni (vt sele: Audi sisselas-
kekollektor). Pink omab nelja telge,
millele lisaks saab tlauale panna
tiendava prdlaua, ning on varusta-
tud automaatse juhtmevaba mtmis-
ssteemiga Renishaw. Freesi liikumis-
ulatuse mtmed on 1016 x 457 x 559
mm ja 5teljelise ttlemise puhul on
detaili mtmed 600 x 300 x 300 mm.
Laboratooriumi uuendamise kigus
soetatud mtemasin Faro Gage vi-
maldab kontrollida valmisdetailide
kvaliteeti vi mta neid tprotsessi
kigus (vt sele: detaili mtmine t
kigus). Seade kinnitub magnetjalale,
mille abil on seda vimalik les seada
erinevatesse kohtadesse. Mtetpsus
on 0,018 mm ja energiaallikana on
vimalik kasutada vrgutoidet vi sead-
me akut. Arvutiga hendamiseks saab
kasutada nii USB-kaablit kui ka Blue-
tooth-hendust.
Seadmega kaasaskiv tarkvara vi-
maldab kontrollida valmisdetailide
kvaliteeti ning saata kohe samast prog-
rammist vlja ka mterapordi, mis
nitab detaili vastavust etteantud nue-
tele. Mtemasin vimaldab ka juba
olemasoleva detaili sisse mta, et val-
mistada sellest 3D-mudel.
Lhiperspektiivis jtkatakse ja suu-
rendatakse uute konkurentsivimeliste
tehnoloogiate, toodete, teenuste ja prot-
sesside juurutamist ning arendamispro-
jektide toetamist. Ettevtete vajadustest
lhtudes pakutakse tienduskoolitust,
toetust tootearenduse ja tehnoloogia
ning tootlikkusega seotud projektidele
ja tellimustele. Viiakse lbi regulaarseid
infopevi ja seminare ettevtete ja part-
nerite esindajatega, mille kigus antakse
levaade erialastest uudistest ning aru-
tatakse ppeprotsessi tihedamat lhen-
damist ettevtlusele.
Reklaam
PILT: DARPA
HUVITAV LAHENDUS 34
3/2012 (41)
huvitav lahendus 34
us SNLi vljattatud lahendus
on meldud viksekaliibrilisele
sileraudsele relvale. Projekti eest-
vedajad, teadlased Red Jones ja Brian Kast,
on SNLi pressiteate kohaselt jahindushu-
vilised. Et projekt edukalt lpule viia ja
litpsed kuulid turule tuua, otsitakse
abiks erainvestorit. Teadlased eeldavad, et
nende vljattatud lahendus viks pak-
kuda huvi nii USA kaitseministeeriumile,
eriteenistustele kui ka jahimeestele.
SNLi spetsialistid suutsid koostada uue
laskemoona turul vabalt saada olevatest
komponentidest. Uue kuuli pikkus on 1,2
cm, kuul on pakitud plastikkonteinerisse,
selle ninas on optiline sensor, tagaosas aga
uut arsenali:
AMEERIKLASED
LID LASERIGA
JUHITAVA KUULI
USA Sandia Rahvuslikes Laboratooriumides (SNL)
ttati vlja mitu laserikiirega juhitavate pssikuulide
prototpi. See on teine kord, kui ameeriklased
pavad analoogset lahendust vlja ttada. Varem on
Pentagonis ptud luua juhitavaid kuule snaipritele.
mikrokiip, mis sensorilt saadud signaalide
jrgi kuuli teekonda korrigeerib. Prast kuu-
li vljalendu pssitorust eemaldub kaitsev
konteiner ja sellest hetkest peale saab kuuli
teekonda juhtida. Kuuli teekonda juhitakse
laserkiire abil, mis on suunatud sihtmrgile.
Laskuril peab olema kas endal lisaseade-laser,
vi siis abiline, kes selle seadmega kuulile
n- ige tee ktte nitab.
SNLi andmeil on tark kuul vimeli-
ne limalt tpselt tabama sihtmrke kuni
kahe kilomeetri kaugusel. Kaasaegse pssi-
rohu kasutamine annab kuulile algkiiru-
seks umbes 2400 km/h.
Jonesi ja Kasti snul on nende lahen-
duse eeliseks vimalus uus lahingumoon
kiiresti kasutusele vtta. SNLi teadlased selgi-
tasid arvutimodelleerimise abil vlja, et sltu-
valt keskkonnatingimustest vib tavalise
kuuli krvalekalle 1000 meetri peale olla
heksa meetrit. Targa kuuli eksimus on sa-
mades tingimustes vaid 0,2 meetrit. Vlitingi-
mustes, polgoonil testides, nitasid uued
kuulid vga tpset tabavust.
SNLi vljattatud laskemoona puhul
pole tegu mikrorakettidega, milles liikumapa-
neva juna kasutatakse raketi sees aine ple-
misel tekkivat energiat. Viksekaliibrilistele
relvadele meldud mikroraketid leiutati juba
1960. aastatel. Kogu ssteemi (raketipstol ja
laskemoon) nimetati Gyrojetiks ja selle vlja-
ttamisega tegeles MB Associates. Projekt aga
suleti, kuna sel oli rohkem puudusi kui plusse.
Gyrojet osutus klbmatuks isegi vikeste vahe-
maadega lahinguolukorras, kuna nende kr-
valekalle sihtmrgist oli liiga suur. SNLi kuu-
lidel selliseid puudusi ei ole.
SNL oli esimene, kes USAs suutis vlja
ttada juhitava kuuli ttava prototbi. Sa-
mas on ptud ses riigis juhitavat kuuli vlja
ttada juba varem. Pentagoni perspektiivsete
lahenduste valitsus DARPA teatas 2010. aasta
oktoobris, et on lpetanud EXACTO (EXtreme
ACcuracy Tasked Ordinance) programmi esi-
mese etapi, mille phieesmrk oli luua laske-
relv, sihik ja juhitav kuul, mis vimaldaks
snaipritel sihtmrke tabada tpsemalt.
Arvutimodelleerimise abil judsid Teledy-
ne Technologiesi ja DARPA spetsialistid jrel-
dusele, et korrigeeritava lennuga kuulide loo-
mine on vimalik. Teises etapis on plaanis
luua kuul, mille teekonda korrigeeritakse
sihturi kes oleva laseriga. EXACTO program-
mi ksikasjad on aga seni veel ebaselged.
Laseriga juhitavate kuulide vljattamisest
ja relvastusse vtmisest saab Ameerika hend-
riikide jaoks jrgmine samm leminekul li-
tpsele laskemoonale. USAs on juba vetud
relvastusse 155-millimeetrise kaliibriga juhitava
teekonnaga haubitsamrsud M712, M982,
XM395 ja XM1156. Perspektiivis on ttada
vlja mrsk, mida juhitakse GPSi abil ja millel
on ka distantsilt lhkamise ssteem. Viimane
thendab seda, et kui selline mrsk sihtmrgist
mda prutab, siis ta lihtsalt ei lhke.
Vlisajakirjanduse phjal
DARPA EXACTO PROGRAMMI
ESIMESE ETAPI PHIEESMRGIKS
OLI LUUA LASKERELV, SIHIK JA
JUHITAV KUUL, MIS VIMALDAKS
SNAIPRITEL SIHTMRKE TABADA
TPSEMALT.
HUVITAV LAHENDUS 35
3/2012 (41)
eist kahuritest sai seismilise
energia allikas, millega kutsuda
esile vikseid, kontrollitud
parameetritega maavrinaid, teatab Eos,
Transactions, American Geophysical
Union.
Geoloogid kasutavad meluures
juba ammu seismilisi laineid, avasta-
maks nafta- ja gaasimaardlaid. Tavali-
selt on seda tehtud dnamiidiga, ent
veealuste uuringute tegemiseks osutu-
sid kasulikumaks nn hukahurid. Krge
rhu all kokkusurutud hu jrsk vlja-
tulistamine tekitab vnkeid nii vees
kui selle all asuvates maakoore kihti-
des. Vnked registreeritakse seis-
mograadega ja nii saab hiljem model-
leerida maakoore kihtide struktuuri.
Seniste uurimismeetodite puudu-
jk oligi usaldusvrse ja vimsa
seismilise energiaallika puudumine,
mis vimaldaks tekitada maakoores
vajalikke vnkeid ja teha seejrel tp-
seid mtmisi. Hiina teadlaste konst-
rueeritud hukahur lahendas selle
probleemi.
Kahur koosneb neljast anumast,
millest igahes on 33 liitrit hku rhu
all 15 megapaskalit (umbes 153 atmo-
sfri). Kraanaga tstetakse see konst-
ruktsioon veekogusse ja seejrel tulis-
tatakse.
Hiinlased tegid kokku 111 katsetust
ja seismograade andmete jrgi andis
hukahuri iga lask 0,5-magnituudise
maavrina.
Vlisajakirjanduse phjal
kerge maavrin:
Hiinlased tekitavad seismilisi laineid hukahuriga
Hiina teadlaste rhm vttis seismiliste lainete tekitamiseks esmakordselt kasutusele nn
hukahuri reservuaaride ssteemi, mis on rhu all hku tis pumbatud.
maakoore uurimine
FOTOD: PERI
EHITUS 36
3/2012 (41)
EHITUS 36
alternatiivenergia rakendamine
ARAVETE SAAB EESTI ESIMESE
OMATAOLISE BIOGAASITEHASE
Aprillis valmib Aravetel Eesti esimene biogaasitehas, mis vimaldab pllumajanduses
tekkivaid biogaase kasutada ka vljaspool pllumajandussektorit.
oojus- ja elektrienergiat hakatakse
tootma snnikust ja biomassist,
mis on pllumajandustootmises
tekkivate jkide efektiivne ja keskkonna-
sbralik kasutamine. Looduslikust alterna-
tiivenergiast saadava soojusenergiaga ha-
katakse ktma Aravete kortermaju. Jaama
maksumus on ligi 6 miljonit eurot ja selle
tootmisvimsus on 2 MW elektrienergiat
ja 2 MW soojusenergiat.
Biogaasitehase tarbeks ehitatakse neli
monoliitsest raudbetoonist mahutit, mis
on siselbimduga 16,5 meetrit ning 18,5
meetrit krged. Mahutid teeb eriliseks as-
jaolu, et mahutite laed on valdavalt kald-
sed. Kaldsed betoonlaed on valitud tuge-
vuslikel kaalutlustel, kuna mahuti lbi-
mt on horisontaalseks betoonlaeks suur.
Kohapeal valatavad konstruktsioonid tee-
vad ehitusprotsessi keeruliseks, seda alates
laeraketise ebastandardsest lahendusest
Looduslikust alterna tiiv-
energiast saadava
soojusenergiaga
hakatakse ktma
Aravete kortermaju.
EHITUS 37
3/2012 (41)
kaldpinnana ja raketise paigaldamisest
kuni betooni valamiseni.
Kuna tegemist pole tavaprase ehitise-
ga, kehtivad sellise iseloomuga konstrukt-
sioonidele erinuded. Mahuti phja,
seinte ja katuse betoonkonstruktsioonide
nutav keskkonnaklass on XA1 (madala
keemilise agressiivsusega keskkond mini-
maalne betooni tugevusklass C 30/37).
XC4 thendab, et konstruktsioon on vahel-
dumisi mrg ja kuiv ning W8 thendab
krge veepidavusega betooni, lubatav vesi-
tsementtegur W/C 0,45. Mahutitel on viie
kuu pikkune ehitusperiood, mistttu on
objektil kasutatud korraga kigi nelja ma-
huti jaoks raketiste komplekte.
Betoonits kasutatakse Peri seinara-
ketist Trio ja Rundex, laeraketist Multi-
ex koos Peri Rosett tugitornidega ja roni-
raketisi CB 160 ja KG 130. Lisaks kasuta-
takse raketistele ohutuks juurdepsuks
PERI UP trepitorne. Projekti arendaja on
O Aravete Biogaas, mille osanikud on
Eesti ks suuremaid piimafarme Aravete
Agro O ning energiaettevte Baltic Bio-
gas O. Projekti peatvtja on Nordecon
Betoon O.
17.19. 4. 2012
Helsingi messikeskuses
Metalli- ja masinatstuse messid
www.nntec. www.tooltec.
Klastajate registreerimine on avatud
www.nntec. www.tooltec.
Tere tulemast aasta parimale erialamessile!
Suureprane nitus: rmad tutvustavad oma uusimaid masinaid, teenuseid ja tehnoloogiaid.
Vta ka oma tkaaslane hes ja tule osa saama tdemonstratsioonidest, ajurnnakutest ja
heast meeleolust. Messiklastus on htaegu ka hea vimalus saada uusi teadmisi ning tutvuda
valdkonna professionaalidega. Messi peateema on tootlikkus.
Avatud: TK 17.18.4. kell 917 ja N 19.4. kell 916
Samal ajal erialamessid: SeaTec Helsinki ja Pind www.seatechelsinki., www.pintafair.,
ICTexpo, Protsess ja Anals, www.easyfairs.com
Info, kutsed, messiklastuspaketid
Profexpo O, Soome Messide esindaja Eestis
Tel 626 1347, info@profexpo.ee www.profexpo.ee/soomemessid
Koosts:
INSENERIKUTSE 38
3/2012 (41)
Insenerikutse 38
JRI MALSUB,
TEHNIKALOOLANE
rvuti Entel tarkvara oli CP/M-80
piraatphine. Selles ttasid koos
Side Arvutuskeskus (paiknes Kaera
22 Tallinn), Kberneetika Instituut (Kaarel
Mrtin), TPI (Avo Ots) ja Tallinna Takso-
park (Jaak Hohensee). Originaalmaterjale
( rikkudes) tuli paljundada, aga paljun-
dustehnika oli suur probleem. Arvuti Entel
phjal valmis mitmeid rakendusi tehnoloo-
giate eri valdkondades, nagu niteks Kiievi
televisioonis esimene teleteksti saatja ja
Tallinna Endla telefonijaamas knede tari-
tseerimise tiselektroonne ssteem.
DEFITSIIDI- JA KSUMAJANDUSE AJAL
N LIIDU ARVUTITSTUS:
MDA PIRAATKOOPIATE RADU
Jtkub eelmises
Inseneerias alanud
tagasivaade
tnases mistes
IKT-sektori
toimimise viisidest
Eesti NSVs.
henduskanalite kontrollseadmete abil
korrastati Eesti telefonijaamade vaheliste
hendusliinide kasutamine. Enteli baasil
tehtuga saime nii leiutiste autoritunnistusi
kui VDNH medaleid. Koos nn kooliarvuti-
te kampaaniaga sai aga kutseharidusss-
teem (unustamatu ja energilise Uno Pilvre
eestvttel) sobiva kooliarvuti, mille ehituse
phimte oli avatud kasutajapoolseks eda-
siarenduseks ka riistvara osas.
Enteli phjal valmistatud videokom-
puutri abil petas Hans Gross TPedI-s tipp-
suusatajaid ja Rein Haljand ujujaid Mosk-
va Kehakultuuriinstituudi abil hangitud
Sony ning kooperatiiv VIKO sularaha abil
hangitud Panasonicu videotehnikaga. Meie
meeskonna noorimad liikmed olid Jaan
Tallinn, Priit Kasesalu, Mikk Orglaan ja Ahti
Heinla, tnased KaZaA ja Skypei autorid.
Et lisaks jalgrattasidu ja ujumisosku-
sele tuleb iges eas ka programmeerima
ppida, oli allakirjutanule selge juba enne
esimesele IBM PC-le ja selle kloonile Oli-
vetti M24 ligi psemist. Poiste enne phi-
kooli lppu tehtud esimesed programmid,
PDP11 phjal Nairi 4 ja SM 4-le, ning hili-
semad Enteli mngud, smbolgraaka ja
teleteksti standardile vastava vrvilahendu-
sega, olid tipptasemel.
Eesti NSV ja teiste N Liidu piirkonda-
de rahvusvaheline telefoniside toimis lbi
Moskva, suur krv pidi ju kuulma. 1980. a
olmpiamngudest ji Tallinna Teletorni
raadioside Helsingiga pisut suurema ka-
nalite arvuga kui vaja, tpsemini Peep
Kroosi eraalgatusel ja teadlikult igaks ju-
huks tellituna. Igaks juhuks hankisime
Kaera 22 meeskonnaga ka mikroprotsesso-
CP/M-86 EKRAANIVAADE
Laiemale ldsusele
mrkamatult, ainult
aastaga, sai igalt
Eesti telefonilt lnde
helistada.
INSENERIKUTSE 39
3/2012 (41)
Bomar
lintsae-
masinad
Individual seeria kahesambalised lintsaed.
Kahele poole 60-0-60 keeratavad
Individual 520.360 DGH

Saadaval ka CNC
saagimisliinina,
programmeeritavad
kogused, materjali
etteande pikkused ja
ligatavad nurgad jne.
reid ja lisakomponente pisut rohkem kui
vaja, sest plaanimajanduse real olime oma
meeskonnaga leliidulises varustusahelas
number null, arvutite hooldemeeskond.
Praktikas olime aga Mergeljani insti-
tuudi abijud, Eesti teine, Armeenia otse-
sidemetega, kberneetika instituut. Pere-
stroika-aja esimesel vimalusel, 1987. a
kevadel, moodustasime kooperatiivi VIKO
(videokompuuter) teenindusministeeriu-
mi ja Harju TTV (Urmas Neeter, Heino
Alaniit, Vino Verlin) juurde.
Sidessteemis oli selline kooperatiivin-
dus suhteliselt vimatu, aga see oli Side
Arvutuskeskuse htune tvorm. Olime
asunud aktiivselt kokku panema uut arvu-
tit jrgmise plvkonna mikroprotsessori
Intel 8086 phjal. Inteli originaal oli aastast
1978, Kiievi piraatkoopia aastast 1988, seega
oli mahajmus viie aasta asemel juba 10.
Kauaoodatud N Liidu lagunemine ja
vajadus Eesti sidet lnemaailmaga lbi
Helsingi korraldada tuli kki. Meie mees-
kond, kooperatiiv VIKO Side Arvutuskes-
kuse sildi all ja Tallinna Telefonikaugejaam
(Irina Morozova, Viktor Saarniit ja abili-
sed), oli saanud piisava t- ja elukogemu-
se, et Eestile nii vajalik t ca 1000
mikroprotsessoriga kontrollerit Tallinna ja
Helsingi seadmete signaalide sobitamiseks
kiirelt valmis saada.
Toeks olid minister Toomas Smera ja
Jaak Ulmani telefonikned: on vga vaja!
Laiemale ldsusele mrkamatult, ainult
aastaga, sai igalt Eesti telefonilt lnde he-
listada. Selle taga oli meie meeskonna, Tal-
linna Telefonikaugejaama ja abiliste suur
pingutus. Toimiv rahvusvaheline side see
oli noore Eesti riigi arengu ks eduvti.
Meie noored Skypei autorid aga astu-
sid ellu lpetasid keskkooli, lne turu
jaoks valmisid IBM PC tarkvara abil uued
tooted. Aitasin Saksamaal ja USAs tegutse-
nud tehnikateadlasel ja ettevtjal Rein
Luigel kivitada satelliitside maajaamade
tootmist Kberneetika Instituudi (lo
Jaaksoo ja Enn Tugu) ja USA rma TIW
Inc. hisettevttes Intex Satellite SJV.
Intex (Tiit Vasli) aitas ma Rootsis
Skypei poiste esimest mngu Kosmonaut.
Rein Luik organiseeris USA-NLi hisette-
vtte Moskva kosmoseside keskusega, kus
viibisime kord koos vahetult enne Moskvas
toimunud puti. Tehnoloogia ja arusaamis-
te liiga suure erinevuse tttu oli Luik sun-
nitud selle ettevtmise lpetama.
INTEL 8086
Kaeseri lai ja krgekvaliteediline
tooteprogramm sisaldab:
KAESER KOMPRESSORID
Kesk tee 23, Jri Tehnopark,
Aaviku, 75301 Rae vald, Harjumaa
Tel 606 4290 Faks 606 4297
info.estonia@kaeser.com
Rohkem suruhku
vhema energiakuluga ...
... lemaailmselt tunnustatud SIGMA PROFILEga

www.kaeser.ee
Kruvikompressorid Kolbkompressorid
Teisaldatavad diiselkompressorid
Juhtimiskeskused Rootor-puhurid
Vaakumpumbad Suruhu kuivatid ja ltrid
Suruhu ksitriistad
PILDID: TUBE DSSELDORF, AUTOR
KONVERENTS / MESS 40
3/2012 (41)
KONVERENTS/MESS 40
VEIJO KAUPPINEN,
Aalto likooli tehnikaprofessor
sseldor Messikeskusesse ooda-
takse enam kui 2000 eksponenti
ning hinnanguliselt klastab mes-
si viie peva jooksul umbes 70 000 klasta-
jat le maailma. Messidel on vimalik
kohtuda nimetatud tstusharude eksper-
tide, spetsialistide, innovaatorite ja turu-
liidritega.
Torumessi tulipunktis on:
proilide tehnoloogia;
vrskeimad arengud naftatstuses kasu-
tatavate torutoodete OCTG vallas;
plastik- ja painduvad torud.
Kaablimessi fookuses on kinnitusdetailid
ja vedrud ning uusimad tehnoloogiad, masi-
nad ja seadmed nende tootmiseks.
Torumess pakub ulatuslikku infot nii
tootmisharu praeguse seisundi kui ka tule-
vikutrendide osas, hlmates erinevaid
valdkondi nagu uusimad tehnoloogiad ja
rakendused, moodsaimad masinad ja sisse-
seade, terasest ja komposiitmaterjalidest
26. 30. mrtsini 2012 muutuvad Dsseldor Messikeskuse saalid juhtme-,
kaabli- ja torutstuse suurimaks Mekkaks. Juba 13. korda esitletakse
Rahvusvahelisel Juhtme- ja Kaablimessil ning Rahvusvahelisel Torumessil
vastavate sektorite innovaatilist vimsust kontsentreeritud kujul.
mine ja vaata:
TORU JA KAABEL 2012
KAKS LEMAAILMSET JUHTIVAT
TOOTEMESSI DSSELDORFIS
erilahendused ning ka torude tarvikud ja
torukaubandus.
Kaablitstuse tooteid nagu hendus-
elemendid, vedrud, trossid, traatvrgud ja
juhtmed vajatakse kaasajal kikjal ning
seetttu on nende tehniline ja majanduslik
thtsus suur. Need tooted tidavad rmiselt
vajalikke lesandeid auto-, energia-, telekom-
munikatsiooni- ja elektroonikatstuses
ning paljudes muudes valdkondades.
Messilt on vimalik saada laialdast infot
kaablitstuse trendide kohta, nt vaskkaabli
ha kasvavast thtsusest auto-, elektri-, elekt-
roonika- ja telekommunikatsioonitstuses.
Samuti esitletakse uusimaid masinaid ja
seadmeid kaablite ja juhtmete tootmiseks,
juhtmete katmiseks, kaablite kerimiseks
poolidele jpm.
MESSIHALLIS
KONVERENTS / MESS 41
3/2012 (41)
aksa saetootja Kasto edasimja
Maxtec korraldas koos tootmise
automatiseerimise ettevttega
Fastems tooteesitluse Hakkilas, Vantaas. See
kujutas endast tootmisksust kahe Kasto
sae ning neid teenindava Fanuc robotiga.
ks saagidest oli KASTOspeed C9 ringsaag
terase ja teiste metallide masslikamiseks.
Karbiidist otstega saeterasid saab seadistada
vastavalt vajadusele, mis tagab vga tpse
t. Sae eelisteks on ka kiire tukuri tttu
lhikesed ttsklid ning hdrauliline
pikkusmdik.
Teine saag, KASTOverto A2 on huvitav
ka viksemate ettevtete jaoks. See
tisauto maatne triist on vga mitme-
klgne. Eristuvaks jooneks on vertikaalselt
ttav saetera. armiselt kompaktne
uusi tooteid
konstruktsioon vimaldab seadme paigal-
damist kitsale alale: vaja lheb vaid 3 m
2

prandapinda. Sae likekiirus on 12120
m/min, likamisulatus kuni 26 mm, mooto-
ri vimsus 1,5 kW ning seadme mass
1360 kg.
ROHKEM INFOT: WWW.MAXTEC.FI;
WWW.KASTO.DE; WWW.FASTEMS.COM
innTec ja ToolTec messid leiavad aset
17.19. aprillil 2012 Helsinki Mes-
sikeskuses. See ritus on Soome
metallitootjate ja masinaehitajate thtsaim
kohtumispaik, kus tutvustatakse oma saavu-
tusi.
Selle aasta phiteemad on tootlikkus
ning hukese metall-lehe tootmise tehnoloo-
giad. Kmned tstusharu juhtivad ettevt-
ted haaravad vimalusest esitleda oma
messiboksis erinevaid tehnoloogiaid, teenu-
seid, seadmeid ja triistu. Samal ajal on
Helsinki Messikeskus ka merendusmessi
SeaTec ja pinnattluse professionaalide
messi Pinta toimumispaigaks.
Metallitstus ja masinaehitus on esirin-
messid helsinkis
nas uute tehnoloogiate rakendamisel ja
tootmisprotsesside thustamisel. Jrjest
enam ttatakse vlja konkreetse kliendi
vajadustele vastavaid komplekslahendusi,
moodustades sealjuures koostvrgustik-
ke erinevate ettevtete vahel. Sellisest
vrgustikust kujuneb vrtusahel, mille iga
lli saab vimaluse arendada oma kompe-
tentsi. Tootlikkus saavutatakse tootmis-
protsesside thustamisega, kuid jrjest
olulisemaks muutub innovatsioon ning et-
tevtte oskus leida uusi partnereid ja koos-
tvimalusi.
Messide ajal korraldab Soome Tehno-
loogiatstuse Liit ka kaks seminari.
Esimene toimub teisipeval, 17. aprillil,
ning teine kolmapeval, 18. aprillil, ni-
metuse Ttleva tstuse tulevik 2020
all. Briingud pevakajaliste teemade
osas toimuvad messialal asuvas Info-
Plazas 17.19.aprillil. Seminaridest
osavtt on tasuta, lihtsalt registreeru-
ge Soome Tehnoloogiatstuse Liidu
koduleheklje kaudu.
ROHKEM INFOT:
WWW.FINNTEC.FI, WWW.TOOLTEC.FI,
WWW.SEATECHELSINKI.FI,
WWW.PINTAFAIR.FI
KASTO SAAG JA
SEDA TEENINDAV
FANUC ROBOT
PILT: ISTOCKPHOTO
KOMMENTAAR 42
3/2012 (41)
KOMMENTAAR 42
krval. Meie pakkumine peab sisaldama
teisi vrtusi ja krget kvaliteeti.
Kuid eelkige huvitab iga ettevtjat
ning tegelikult kogu hiskonda, kuidas
toota krget lisandvrtust? Ilmselt ei ole
debatt jtkub
Ettevtjad ja tegevjuhid on ettevtmise kivitamiseks teinud ra suure t toodete
vljaarendamine, t korraldamine, turunii leidmine ja turustamine , mis kik nuab
aega ja energiat. Kiired ajad aga jtkuvad, et saavutada soovitud eesmrgid ja hoida
ettevte kasumis. Elu- ja trutiin ei lase enam lahti ning harva on aega jrele-
mtlemiseks, et analsida, kas ettevte areneb ja kasvab piisavalt ja igeimas suunas
ning kas ressursid ja vimalused on ikka parimal viisil ra kasutatud.
AIMAR ALTOSAAR,
pshholoog
JUHAN BERNADT,
turustusekspert
ageli ei juta eneselt ksida, kas
ettevtte kogu tegevus tootmine
ja turustus on fokuseeritud ning
kas on snastatud vrtuspakkumine? Vi
ei ole neile alusksimustele vastuseid otsi-
tudki ning ainsaks strateegiaks on ma
vimalikult odavalt, vajudes aina sgava-
male odavpakkumiste nii?
Arenevale ettevttele tulevad Eestis
kasvupiirid kiiresti ette, kui ei ole just tege-
mist vga spetsiilise kohalikule turule
suunatud toote vi teenusega. Tuleb eks-
portida, kuid selleks on vaja lbi melda,
kuhu, mida ja kuidas? Liiga sageli on min-
dud kergema vastupanu teed vlisturule
kige odavamat hinda pakkuma. Tnape-
val on praktiliselt ainsaks ettevtja poolt
mjutatavaks sisendhinnaks tju hind.
Palku suudetakse veel mnda aega hoida
naabermaadest madalamal tasemel, kuid
tootlikkuse madal tase ja kvalitseeritud
tju nappus seavad juba praegu arengu-
le ja kasvule piire ette.
Tugevas rahvusvahelises konkurentsis
edu saavutamiseks tuleb leida oma tee,
tuua turule oma tooted, luua oma krge
kvaliteedistandard, kuid eelkige tuleb ar-
vestada sihtkohariikide nuete ja ootuste-
ga. Hinnakonkurentsis ei ole Eesti ettev-
tetel nagunii palju vimalusi rahvarohkete
Kagu- ja Luna Aasia maade odava tju
debatt jtkub
KOMMENTAAR 44
3/2012 (41)
T
o
o
t
l
i
k
k
u
s
e

t
s
t
m
i
n
e

In
s
e
n
e
e
r
ia

s
e
ir
e
vastus sellele ksimusele uudiseks kellele-
gi: vhendada kulusid, suurendada tulusid
ning kasutada arukalt kiki oma ressurse.
Kuidas seda aga teha, ka sellele ksimusele
on vastused olemas, kuid nende leidmine
nuab rohkem aega, mtteenergiat ja ss-
teemset analsi. Aega aga meil ju ei ole
ja energia kulub olemasoleva kigushoid-
miseks, igapevaseks rahmeldamiseks.
Suured eesmrgid, rikkad vlisturud ja
tulusad vrtusniid jvad seetttu vaid
unistuseks, sest tundub, et omal jul vib
olla nende saavutamine vimatu.
Ka kik meie poolt imetletud krge
elustandardi ja krge lisandvrtusega
maade majandused on oma taseme saavu-
tanud pika aja jooksul. Ikka on ptud
maksimeerida tulusid, kulusid sealjuures
drastiliselt vhendades. Teadus- ja tstus-
revolutsioon on kahe sajandi jooksul loo-
nud imelised tehnoloogiad ja tvahendid,
millega on tviljakust tstetud sadu ja
tuhandeid kordi. Esimesed majanduslikku
itsengut nautivad riigid saavutasidki selle
peamiselt tstuse riistvara vimsuse kas-
vuga. Sotsiaalne vara ehk inimesed jid aga
unarusse, mis tekitaski esmalt suure vastu-
seisu tehnilisele progressile ja edasi revo-
lutsiooniliikumise.
Tnapevast tpi heaoluhiskonnad
hakkasid aga tekkima siis, kui eesrindliku-
mates maades hakati prama thelepanu
tjule kui vrtusele ja ressursile, mida
tuleb hoida nagu kalleid masinaidki! heks
phjuseks oli see, et 19. sajandi lpus hak-
kas sndivus kiiresti langema ning senine
tandjate personalipoliitika kui ei meel-
di, mine ra, vtan lhimast klast kohe
jrgmised enam ei ttanud. Inimesed
hletasid ka tollel ajal jalgadega ning nii
titus Uus Maailm kiiresti Euroopas leliig-
seteks osutunud totsijate armeega.
Teine phjus muutusteks oli loomuli-
kult turg, ning selle tabasid ra kigepealt
Ameerika ettevtjad ttajatele tuleb
maksta piisavalt, et nad jaksaksid rohkem
kulutada, mis stimuleerib majanduskasvu.
Kolmas phjus on aga saanud eriti ak-
tuaalseks tna, mille on ra tabanud L-
ne- ja Phja-Euroopa majandustegelased:
rahulolev ja turvatud palgaline ttab
viljakamalt ning annab tunduvalt suure-
mat lisandvrtust kui stressis ja murelik
tori.
Ettevtte konkurentsivime tstmi-
seks ja kasumlikkuse suurendamiseks
tehtavad sammud sisaldavad kolme kom-
ponenti, milleks on kulude juhtimine,
tulude optimeerimine ja inimeste juhti-
mine. Kik algab vrtuspakkumisest
mida ettevte pakub, kellele ja kuidas?
Kui pakutakse vrtust, mille jrele on
olemas potentsiaalne nudlus, kuid see on
veel rahuldamata, on ettevte igel teel:
loob visiooni, millesse usub kogu ettevt-
te meeskond, seab lhemad ja kaugemad
eesmrgid, pib tundma sihtmaa turgu
ning arendab tooteid, mis vastavad ooda-
tud vrtustele.
Hind peab olema konkurentsivimeli-
ne, mitte aga liiga odav sest see on lks,
millest on hiljem vga raske vlja tulla.
Vastavalt visioonile ja seotud konkreetse-
tele eesmrkidele pannakse kokku turule
sisenemise ja mgistrateegia.
Otsekontakt tarbijaga on vaid ks ots
tulude suurendamisel, kuid sellest ksi on
vhe. Vajalik on le vaadata ka kulud, lei-
da parimaid viise sisseostukulude vhen-
damiseks niteks sama lhtematerjali
kasutavad ettevtted vivad asutada sisse-
ostukartelli. Mrkimisvrset efekti annab
ka timmitud tootmise phimtete raken-
damine tootmise korraldamisel. Eestis on
mitmed ettevtted selle rakendamisele le
linud ning positiivsed efektid pole lask-
nud ennast kaua oodata.
Kuid miski ei toimi ilma inimeste,
meeskonna ja palgalise tjuta. Kujunda-
des personali meeskonnaks, kellel on hi-
sed eesmrgid, hoides krgel motivatsioo-
nitaset ning usaldades iga tlist oma p-
devuse piires siis on vimalik saavutada
vga krgeid eesmrke. Omavahel hsti
suhtlev ja kokkuhoidev meeskond on eriti
tugev ja vrtuslik, millest tekkivat sner-
giat ei saa heltki turult.
Ettevtte muutmist krget lisandvr-
tust andvaks ja kasvukindlusega majandus-
ksuseks saab alustada vaid omanik vi
tippjuhtkond. Esimene samm ongi olukor-
da teadvustada ja analsida. Vastused
ksimustele on ettevtete tippjuhtidel vi
aktiivsetel omanikel seesmiselt olemas,
ksimus on, kuidas need les leida ja s-
nastada. Sest prast analsi on vaja aren-
dada vlja alternatiivid ning teha nende
vahel valik. Seejrel arendada vlja visioon
ja pstitada konkreetsed eesmrgid.
Sedaviisi jrjekindlalt ja metoodiliselt
ttades ning koostringe ettevtte sees
laiendades nn in-sellingu korras, on silma-
paistvalt lhikese ajaga vimalik avada
uued tsuunad ning muuta ettevtte te-
gevus mitmeid kordi efektiivsemaks.
Isikud, kes on kige pdevamad aren-
dama ettevtte tegevust ja snastama
vrtuspakkumist, on tavaliselt kas omani-
keringis vi juhtkonnas olemas, kuid alati
vib leiduda nutikaid kaasamtlejaid kogu
personali hulgast. Keegi teine ei tunne et-
tevtte tugevusi ja nrkusi, tehnoloogiat,
kliente, turgu nii hsti kui need, kes sellega
iga pev ttavad. Kui ettevtte juhtidel
nnestub leida ka head partnerid, kes ai-
taksid vljastpoolt vaatega sisemisi ressurs-
se ja vimalusi paremini ra tunda, vibki
alata ettevtte uuenemine ja tuleviku kas-
vu kindlustamine. Kik algab soovist kas
rahulduda olemasolevaga vi prgida
krgemale ja kaugemale.
GARANTIID
AASTAT
GA GAARANNNTIID IDD
Tule ja proovi situ!
Ksi tiendavat infot KIA esindustest:
TALLINN: KIA Tallinn, lemiste tee 1. TARTU: Autospirit, Turu 47.
HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JRVE: United Motors, Jrvekla tee 22.
KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi pik 2. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5.
PRNU: United Motors, Tallinna mnt 64c. VILJANDI: Rael, Tallinna tn 97.
Keskmine ktusekulu alates 5,3 l/100 km ja
CO
2
emissioon alates 139 g/km.
KIA
TUNNEB END JUST NII KODUSELT!
FOTO: JOS-MANUEL BENITO, AUTOR
HUVITAV LAHENDUS 46
3/2012 (41)
Huvitav lahendus 46
TIIT TIIDEMANN,
MEHAANIKAINSENER JA KOOLITAJA
loovustehnikate levaade
KRITSELDAMINE
Aastatuhandeid on inimene oma kega kritseldanud
ja joonistanud liivale, seinale ja paberile, lapsena
sodinud lausa igale poole. See omadus on meil rgselt
olemas, see on sama loomulik tegevus kui kndimine
ja rkimine. Sellega on seotud looming ja kunst,
inseneriloominguni vlja. Tuletagem meelde 30 000
aasta taguseid Altamira koopajooniseid vi meie
esiisade Valge mere ja Norra kaljujooniseid.
a lihtne hajameelne kriipseldami-
ne (ingl k doodle), niteks loen-
gut kuulates vi koosolekul, pi-
materjali omandades, on inimesele omane.
See pidavat suurendama vastuvtuvimet
kolmandiku vrra, sest aktiveeruvad nii
ngemine, kuulmine kui ka kelis-motoor-
ne tegevus. Kritseldamine on aidanud
helgemaid pid teadusts. Niteks teadur,
keda klastasid head ideed siti unes, ta-
vatses need kohe seinatapeedile ksikaudu
mrksnadena les thendada, et mitte
unustada. Jrgmisel peval siis deifreeris
ja mtles edasi, ja kustutas tapeedi puhta-
maks.
Vib juhtuda, et ajaleheservale kritsel-
dustest, skitseerimisest ja lesthendustest
ei mletata ige varsti kike. Ei mletata
isegi, kuhu sai mrge kirjutatud. Kritsel-
duste ja eskiiside ssteemne jdvustamine
on oluline, ja selleks on leitud taas, et pa-
rim vahend on mrkmik paberkandjal.
Elektroonilisel vahendil, niteks tahvelar-
vutil vi nutitelefonil, nuab idee kseeri-
mine ikkagi pisukest tehnilist pingutust.
Pliiatsiga paberile on loomulikum.
Ka arvutil joonestamise eel mtleb
konstruktor paberil, fantaseerib kelise
tegevusena, varieerib lahendusi, visualisee-
rib, toetades nii mttetd. Konstruktsioo-
ni vabakeline lbimtlemine paberil j-
tab jljed, mille juurde saab tagasi tulla,
kuni selgineb tde parim lahendus. See
aitab mtteid koondada. Rootsi professor
Stig Ottoson on seda uurinud ja propagee-
rib konstruktoritele CAD/CAM jms krval
olulisi lhendeid nagu PAD (Pencil Aided
Design) ja MAD (Model Aided Design).
Viimane on naturaalsete mudelite tegemi-
ne arvutil.
Mnikord on otstarbekas 1:1 mtka-
vas konstruktsiooni pliiatsiga lbijoonesta-
mine, et suurust otseselt tunnetada. Suurel
lehel vi suurel tahvlil. Arvuti ekraanil
vib suuruse ja proportsioonidega eksida.
rmusliku nitena Tartu Autoremon-
ditehases joonestati omal ajal buss plastiga
kaetud lauaplaatide reale naturaalsuuruses
pool bussi pealtvaates ja samas teise
vrviga pikilikes. Nd sai kohe silmaga
kontrollida, kuidas komponendid paigutu-
vad, kas jalgadele on ruumi piisavalt jne.
Ning vtta ka kerepleki elementide ab-
loone. Nad olid omal alal edukad.
ALTAMIRA KOOPAJOONISED
HUVITAV LAHENDUS 47
3/2012 (41)
Lisaks projekteerijaile soovitatakse
pabermrkmikku igale mtlevale inimese-
le. Tulles heale mttele, arvab inimene, et
ta ei unusta, kuid kaotab idee sna varsti.
Mrkmikul on lisaks ideevlgatuste salves-
tamisele veel jrgmisi plusse.
See annab vimaluse vltida ideede
kohest hindamist. Me kipume nt aju-
rnnakul ideid heaegselt otsima ja
hindama ning oleme seetttu liiga
kriitilised. Kui aga paned ideevlgatuse
kirja, saad hiljem melda, mis see siis
oli.
Pabermrkmikku saad kritseldada nii
pilte kui niteks erinevaid ideid hen-
davaid noolekesi, ruute, skeeme jt. See
korrastab mtlemist, toetamaks ppi-
mist, probleemilahendust ja loovust.
Strateegiline kritseldamine kui lihtsaim
visuaalne keel aitab klaarida ja kom-
munikeerida kontsepte, tlkida see
seejrel snadesse ja teksti.
Nii uskumatu, kui see ei tundu, teeb
idee kirjapanemine ruumi uutele idee-
dele sa ei ketra enam esimest ideed
edasi, kuna tead alateadlikult, et see on
nd turvalises kohas salvestatud.
Suurrimees Aristoteles Onassis propa-
geeris Forbesis: Kanna alati kaasas mrk-
mikku, kuhu kanna sisse iga idee, mis phe
tuleb. Kui kohtad midagi uut, kirjuta les
kik, mis selle kohta kib. Kui kuuled mi-
dagi huvitavat kirjuta les. Kirjutades sa
aktiveerid mtlemist. Kui ei kirjuta unu-
neb. See on miljonidollariline ppetund,
mida rikoolis ei peta!
Lpuks on kritseldamiseks olemas ka
mnus arvutiprogramm LoveSketch [1],
kus kumerat pliiatsijoont (niteks autokl-
je visandamiseks) saab automaatselt kuju-
tada smmeetriliselt teiseks kljeks ja te-
kib 3D-skits (sele 1). Kujutist saab seejrel
ruumis keerata, vaadata igast kljest, tien-
dada, suurendada, vhendada nagu 3D-
programmides ikka.
Vahva on, et jooneosi saab kustutada
sama ekraanipliiatsiga lihtviisil maha
kriipsutades ja eraldi kummi polegi
vaja ktte vtta. Selle keprase visanda-
PLIIATSIGA EKRAANILE
VISANDAMINE 3D-ARVUTI-
PROGRAMMI ABIL
misvahendi pakub vlja tuntud loovust,
disaini ja konstrueerimist edendav Belgia
rma Creax, kes ttab suuresti Loova
Probleemilahenduse Teooria TRIZi phi-
selt. Kui vaadata selle rma esitatud terav-
meelseid tootearendusi (www.moreinspi-
ration.com), vib saada inspiratsiooni pea
iga eluvaldkonna lahenduste kohta. Samas
on viited sobivatele vtetele ja lhedastele
ideedele samade vtete alusel. Neid lahen-
dusideid on sadu.
Siinjuures soovitaks TRIZi vtteid
loometks vaadata esmalt eestikeelseist
raamatuist [2, 3] ja seejrel muidugi ka
sajakonnast teiste keelte phistest kirjutis-
test. Internetis leiab need ikka mrksnade
TRIZ , TIPS (Theory of Inventive Problem
Solving) vi USIT (Unied Structured In-
ventive Thinking) all. Ei tohi lasta end
hirida TRIZi mitmeklgsusest ja nilisest
keerukusest. TRIZ levib maailmas, sest on
kahtlemata suure vimsusega probleemi-
lahendaja. Katsume edaspidi ka neid ideid
valgustada. Aga pliiats ktte ja skitseeri-
ma, kriipseldama, julgelt ja loovalt!
1. http://www.moreinspiration.com/
article/3744-i-love-sketch
2. Anatol Hin jt. Loov probleemilahen-
dus TRIZ. Kirjastus Klim, Tallinn
2010, -56 lk.
3. Tiit Tiidemann. 36 mtlemisvtet
loovas probleemilahenduses TRIZ.
Kirjastus Klim, Tallinn 2010, -96 lk.
FOTO: AUTOR
INSENERIKUTSE 48
3/2012 (41)
Insenerikutse 48
UNO LIIV,
TT EMERIITPROFESSOR
eatavasti asutati see hiigeltehas
omal ajal akadeemik Koroljovi
poolt ja see asub linnas, mis sealse-
te kosmoseuuringute thistamiseks kan-
nab tnapeval nime Koroljov. Koost
algaastatel oli aga linna nimi Moskva ob-
lasti Kaliningrad ja otse loomulikult oli
tegemist asutusega, mis kandis postkasti
numbrit koos sinna juurde kuuluva salas-
tusega.
1960. aastatel oli (tookordse TPI) hd-
raulika laboratooriumis juba kmmekond
aastat tegeldud mittestatsionaarse voolu-
hulga mtmisega, kasutades elektromag-
netilist meetodit. Kui Tallinna Mduriis-
tade tehas hakkas hiljem seeriaviisiliselt
tootma samal printsiibil ttavaid voolu-
hulga mtureid (millegiprast hakati
neid nimetama kulumtjateks) ja neil
puudusid seadmed vljalastavate mte-
riistade atesteerimiseks, siis kis kogu teha-
kiirendusega voolamise mtmine
1965.1990. AASTATE
KRGTEHNOLOOGILISED
KOSMOSETEEMALISED
UURINGUD TT-S
Seoses toonase Eesti NSV ajal tehtud tdega, mis
olid seotud N Liidu kosmoseuuringute programmiga,
on suhteliselt palju juttu olnud Travere helkivate
pilvede uuringutest ja Pltsamaal tuubidesse
pakitud toitudest. Seni ei ole aga praktiliselt ldse
juttu olnud TT hdraulika laboratooriumis le 20
aasta vldanud lepingulisest koostst asutusega,
mille praegune nimi on tootmiskoondis Energia.
se toodang esialgu lbi TPI hdraulika la-
borist. N Liidu Standardite komitee andis,
arvestades siinset teavet ja kogemusi, aju-
tise loa tehase toodangu kontrollimiseks ja
siin teostatud kontrollmtmiste phjal
anti kogu tehase toodangule vlja ametli-
kud tunnistused. Koost Mduriistade
tehasega lppes prast seda, kui sel valmis
oma mtejaam.
Erinevus TPI ja Mduriistade tehase
mteriistade vahel seisnes aga selles, et
tehase poolt toodetud mteriistad olid
ette nhtud statsionaarse (ajas muutumatu)
vooluhulga mtmiseks. Seevastu TPI sead-
med olid unikaalsed, ette nhtud kiirelt
muutuvate vooluhulkade mtmiseks.
Tnaseni on jnud selgusetuks, kuidas
judsid teated TPI vooluhulga mtmise
alaste uurimistde kohta N Liidu kosmose-
programmiga tegelevate inimeste krvu,
kuid hel peval oli Tallinnas nende esinda-
ja, pakkudes koostd.
Lugu on nimelt selles, et kosmoselen-
dude temaatika hlmab terve rea vga
spetsiifiliste mittestatsionaarsel reiimil
ttavate hdrauliliste ssteemide arenda-
mist, mis koondab endas probleeme alates
stardimomendist ja pkkamisest teiste or-
biidil olevate aparaatidega kuni Maale taga-
situleku soojusvahetuse ssteemideni.
Loomulikult ti see koost meile
vajaduse juba olemasolevate seadmete
kohandamiseks uutele tingimustele, ehita-
tavate seadmete hendusdetailide vasta-
vusse viimiseks tellija poolsete nuetega,
seadmete dnaamiliseks gradueerimiseks
ja vastavate stendide loomiseks. Ja mis
peaasi seadmed pidid mtma vedeliku
voolamist, mis liikus survetorus kiirendu-
Seadmed pidid mtma
vedeliku voolamist,
mis liikus survetorus
kiirendusega kuni
1000 m/s
2
.
INSENERIKUTSE 49
3/2012 (41)
sega kuni 1000 m/s
2
, s.o 100-kordse Maa
raskuskiirendusega!
Selle tulemusena arendasime kogu
hist perioodi vltel vooluhulga mtu-
reid, mis seisnes terve seeria inertsivabade
vooluhulga mtevimendajate Moment
vljattamises koos komplekti kuuluva-
te andurite toiteplokkide loomisega. Esi-
meste andurite toitesagedus oli vajaliku
vooluhulga mtmistpsuse saamiseks
1000 Hz, mis viimaste seadmete Moment
10 puhul ulatus juba 2000 hertsini. Aastate
jooksul valmis ehitatud mitmesugust tpi
inertsivabade elektromagnetiliste vooluhul-
ga mteandurite lbimt oli lai: alates 3
kuni 300 millimeetrini.
Lisaks vooluhulga mturitele nudis
uurimist mitmesuguseid lisaseadmeid
kiirelt muutuvate vljundsignaalide salves-
tamiseks ning ttlemiseks. Uurimist
algperioodil kasutati selleks laboratooriumis
les seatud Minsk-tpi arvutite magnetlin-
dikappe ja salvestatud magnetlindid tdel-
di hiljem TPI arvutuskeskuses. Asjade arene-
des seati aga selleks loodud hdraulika labo-
ratooriumi arvutuskeskuses les tolleaegne
arvutustehnika ime CM-4.
Praeguste lauaarvutitega vrreldes olid
need kolm suhteliselt suurt kapitit mik-
roskeemidega kaetud trkiplaate sna
nrgukesed, kuid siiski oli see suur samm
edasi, sest see vimaldas teha statistilisi
arvutusi ja ttada ka esmakordselt koos
katsetega reaalajas.
Selle arvutiga kaasnes aga jrgmine
eripra: iga ndal hel kindlaksmratud
peval toimus proflaktiline hooldus ja
selleks ilmus kohale Minski tehase eribri-
gaad, kes kis le ja puhastas piiritusega
kikide trkkplaatide kontaktid!
Paralleelselt tehnoloogiliste seadmete
loomisega kis ka vedeliku paigaltseisust
kiirenevat liikumist kirjeldavate teoreeti-
liste lesannete lahendamine ja see pakkus
omakorda palju uut: nimelt selgus, et le-
minek laminaarsest voolureiimist turbu-
lentsele toimub mitu suurusjrku krge-
matel Reynoldsi arvudel kui statsionaarsel
voolamisel. Vedeliku kiirenevale voolami-
sele phendatud artikleid ilmus vaadelda-
val ajavahemikul hulgaliselt nii N Liidu
kui ka vlismaa teadusajakirjades, samal
teemal kaitsti edukalt nii kandidaadi- kui
ka doktoritid.
Need td olid 1991. aastal koos teiste
teadusasutustega esitatud N Liidu Minist-
rite Nukogu preemia saamiseks, kuid see
koost lppes samal aastal jrsult koos
Eesti taasiseseisvumisega.
VOOLUHULGA MTUR
MOMENT 007 KOOS 65 MM
ANDURIGA
TEHNIKAKANDIDAAT R.
RUUBEL JA CM-4, MILLEGA
TOIMUS KATSEANDMETE
TTLUS
VOOLUHULGA MTURI-
TE ANDURITE SEERIA
LBIMTUDEGA 65, 200 JA
300 MM
VOOLUHULGA MTURI-
TE DNAAMILISE GRADU-
EERIMISE STEND,
TRHUGA 25 AT (2500
KPA)
KUUE KANALIGA
SISENDVIMENDID
KATSEANDMETE SISESTA-
MISEKS ARVUTISSE
1 2
3
4
5
PILDID: ARCHIMEDES
LEIUTISED 50
3/2012 (41)
L
e
i
u
t
i
s
e
d
Leiutised 50
MARGIT LEHIS,
Sihtasutus Archimedes, Eesti
Teadusagentuur
pilasleiutajate konkurss llatab
igal aastal sravate ja vrskete
ideedega. Neist mne elluviimise-
ga viks kohe peale hakata, sest reaalne
vajadus vljapakutu jrele on olemas.
Kiki konkursile esitatud leiutisi loomu-
likult tutvustama ei mahu, allpool pakume
2011. aasta konkursilt vlja mned ideed,
mis viksid Inseneeria lugejale huvi pakku-
da vi mnd ettevtjat ideed teostama suu-
nata.
Nuded konkursitdele on vanusegrupiti
erinevad:
Konkursit
Autor Tartu Kommertsgmnaasiumi 4.
klassi pilane
Juhendaja
iikluses ei ole ohutust ja turvalisust
kunagi liiga palju ning iga sellealane
parendusidee vrib vhemalt kaa-
lumist. Autori ettepanek on, et teele,
vtraja mlemale poole tuleks paigaldada
1015 cm laiusega valgusdioodidega lindid ja
liikumisandurid. Jalakija lhenemisel le-
kigurajale muutub valgusdioodide vrv
oraniks. Niisugused valguslindid on nhta-
vad nii sel kui peval.
Teise uuendusena kaotaks Marko ra
ohutussaartele ja tee rde paigaldatud
mrgid ja postid, mis jalakijaid varjavad.
Praegu tmbab autojuhi thelepanu enda-
le liiklusmrgi post vi mrk ise, mitte
lekiguraja juures seisev jalakija.
noored jaan tatikad:
PILASLEIUTAJATE
RIIKLIK KONKURSS
Igapevaelus ette tulevaid, lahendamist vajavaid
probleeme on konkursist osavtjad mrganud oma
peres ja kogu his konnas laiemalt. Konkurssi on seni
korraldanud sihtasutus Archimedes, toetanud Ahhaa
ja rahastanud Haridus- ja Teadus ministeerium.
4 toimumisaastat alates 2008
2672 leiutise ideed
830 tdrukutelt
1841 poistelt
134 auhinnatud td
1.4. klassi lastelt oodati lihtsalt fantaa-
siarikkaid ideid, mida ei pea olema
vimalik teostada;
5.9. klassi noortelt oodati ideid koos
leiutise tphimtte kirjeldusega, mis
samuti ei pruukinud olla tiesti teosta-
tavad;
10.12. klassi noortelt oodati leiutisi,
mis oleksid originaalsed ja reaalselt
teostatavad.
827 ideed
819 erinevat autorit
98 osalevat kooli
340 tdruk-leiutajat
479 poiss-leiutajat
358 ideed 1.4. klassi pilastelt
plenud numbrituled poleks samuti enam
probleem.
Paigaldada tohiksid uudseid numbri-
mrke vaid professionaalid autoesindustes
ja -teenindustes. Uutele autodele paigal-
dataks see juba tehases, ARKist saab
numbri koos LEDidega, mis hendatakse
auto numbri alusel olevasse pistikusse.
LEIUTISED 51
3/2012 (41)
Konkursit
Autor Tartu Tamme Gmnaasiumi
11. klassi pilane
Juhendaja
uto numbrimrgi funktsionaalsuse
ja liiklusohutuse suurendamiseks
kasutatakse konoomseid LED-
valgusteid. Pealtnha tavalisele auto regist-
reerimisnumbrile on lisatud kolmevrvilised
LED-pirnid numbrithiste sisse:
roheline valgustus nitab, et sidukit
juhib algaja juht, kes on just omandanud
juhtimisiguse;
punane valgustus nitab, et roolis on
juht, kes on vras linnas;
valge valgustus on tavavalgustus, mis
pleb kogu aeg, kui siduk on liikluses.
Juht saab valida ka variandi, mil korraga
plevad nii punane kui roheline tuli. Numb-
rimrgi valgustust saab kontrollida salon-
gist: armatuuri kontrollpaneelil on hoiatus-
tuli juhuks, kui mni lamp on lbi plenud.
Uudne LED-numbrimrk paigaldatak-
se autodele nii ette kui taha, traditsioonili-
selt senisega.
Numbritulede valgustus aitab eristada
erineva siduoskuse ja -kogemusega au-
tojuhte. Algaja ja vras linnas liiklev juht
on kaasliiklejatele ja politseile paremini
nhtav. Lisaaspekt on see, et talviti on
auto numbrimrk kinni tuisanud ega pais-
ta, aga LED kumab lbi ka halvema nhta-
vuse korral. Vanemate autode sageli lbi-
Konkursit
Autor Tallinna Reaalkooli 3. Klassi
pilane
Juhendaja
avaliselt peab autole valama
klaasipuhastusvahendit 34-liitrisest
kanistrist. Lisl leiutas tienduse
tank lale paigaldada iga tankimisautomaa-
di juurde lisatoru, millest tuleb klaasipesu-
vedelik. Kui seni saab tankida diisliktust ja
paari erinevat bensiini, siis uut ideed raken-
dades ka klaasipesuvedelikku. Ktuse
tankimisega samal ajal saab tis lasta
klaasipesuvedeliku paagi.
Lahendus on mugav mitmest aspektist:
pole vaja osta suuri kanistreid, mis on piisa-
valt tlikas, sest enamasti jb kanistri phja
mingi kogus vedelikku jrgmist valamist
ootama; kanistrid vtavad autos ruumi; ve-
delikku saab osta tpselt nii palju, kui tarvis
on.
Vedeliku eest maksmine kib vastavalt
tangitud kogusele nagu ktuse puhul, liitri
hinna jrgi. Tankur on meldud kigile auto-
juhtidele, eriti naistele, sest senistest kanist-
ritest on vedelikku valada ebamugav.
Klaasipesu vedeliku
eest maksmine kib
vastavalt tangitud
kogusele nagu ktuse
puhul, liitri hinna jrgi.
PILT: NORDIC BALTSAT
INSENERIKUTSE 52
3/2012 (41)
Konverents / Mess 52
EASI INNOVATSIOONI-
DIVISJON,
EESTI KOSMOSE BROO
onverents keskendus teemale,
kuidas valmistada Kesk- ja Ida-Eu-
roopa riike, konkreetselt Eesti,
Lti, Leedu ja Poola (ELLP) ettevtteid ja
avalikku sektorit, ette koostks Euroopa
kosmosetstuse ja kosmoseorganisatsioo-
nidega. Samuti vaadeldi nimetatud ELLP-
riikide vimalusi omavaheliseks kosmose-
koostks.
Konverents andis levaate ELLP-riiki-
de kosmosetstuse potentsiaalist ning
arengutest, vimaluse kohtuda ettevtete
esindajatel kosmoseasjade korraldajatega.
Kohal olid ning ettekanded tegid Euroopa
tuntud kosmoseorganisatsioonide nagu
ESA, EUMETSATi, EURISY, IAF jt esinda-
jad. Konverentsi ettekanded ja diskussioo-
nid keskendusid:
kokkuvte
HINNATI EESTI, LTI, LEEDU JA
POOLA KOSMOSEVIMEKUST
2.3. veebruaril toimus Tallinnas rahvusvaheline
kosmosekonverents Broadening the Base of Europes
Space Community.
kosmoseprojektide rahastamisele ELi
uues innovatsiooniprogrammis Ho-
rizon 2020;
ESA PECS-protsessi arengutele;
Euroopa Liidu GMES ja Galileo prog-
rammidele;
Eesti tekkivatele vimalustele osaleda
EUMETSATi hangetes seoses Eesti tis-
liikme staatusega EUMETSATis alates
2012. aastast;
moodsa meedia vimalustele kosmose-
teema ksitlemisel ja teadlikkuse tst-
misel.
Konverents oli kokkuvtvaks rituseks kahe
aasta jooksul lbi viidud Euroopa Liidu 7.
raamprogrammi projektile NordicBaltSat,
mille eesmrgiks oli suurendada ELLP-rii-
kide vimekust koosts Euroopa institut-
sioonidega. Konverentsil esitleti ja jaotati
projekti teabematerjale.
Konverents oli kokku-
vte kahe aasta jooksul
lbi viidud ELi 7. raam-
programmi projektile
NordicBaltSat.
ELLP-riikide koostvimalustele ja
osalemisele Euroopa programmides;
avaliku sektori ja elanikkonna kosmo-
seteadlikkuse olukorrale ning selle
tstmise vimalustele;
SUMMARY 53
3/2012 (41)
as engine operated heat and power cogen-
eration plants make up the greatest share of
our sales. We have been delivering these in Estonia,
the Baltics, Finland, Russia, Belarus, Bulgaria, Bert
Luke, sales manager of AS Filter, explains.
Among other places, cogeneration plants have
been installed to both Tallinn landlls Pskla
and Jelhtme. Contracts have been made for the
delivery of several cogeneration plants in Estonia in
years 2012^2013. Plants delivered to Finland use
biomass as the fuel. For the most part we produce
plants of 1^2 MW output; however, there was a 37
MW plant we installed in Belarus.
The aggregate output of plants delivered by
Filter in Belarus is 200 MW, covering about 6% of
the countrys consumption.
If power and heat are produced separately, the
power production efciency is only 20^30% due to
the heat generated but not utilized. If only heat is
produced, the efciency ranges around 90%, ie is as
high as in case of cogeneration, Bert claries. To-
day we are already speaking of trigeneration: simul-
taneous production of power, heat and cooling.
he rst Estonian biogas plant, enabling to utilize
agricultural gases also outside the farming sector,
will be ready for work in Aravete in April.
Heat and power will be generated from dung
and biomass, which is an efcient and environment-
friendly utilization of farm waste. Alternative energy
from the natural source will be used to heat the
apartment houses of Aravete. The cost of the plant
is about 6 million EUR and its maximum output is 2
MW power and 2 MW heat.
For plant purposes, four containers of rein-
forced concrete will be built, each with inner di-
ameter of 16,5 m and 18,5 m of height. The distinc-
tive feature of the containers is their skew tops
which have been chosen for the sake of rmness:
the diameter is too wide for a horizontal concrete
ceiling.
n December 2011, Tallinn University of Applied Sci-
ences opened the renovated lab for metal cutting.
The event celebrated the 50th anniversary of the lab
the metal cutting study program, alongside with the
lab, commenced at TTK/UAS in 1961.
The modern equipment of the lab enables to link
training with real-life projects, eg offering R&D
services to companies. It makes the training meanin-
gful for the student as well as develops tighter
relationships with Estonian manufacturers. The
quality of the training will improve considerably. The
percentage of mechanics graduates taking profes-
sional jobs has been close to 90 in recent years. The
study program includes 6 months of practical trai-
ning in work environment and the completion of a
graduation thesis in the last year. For about 90%,
the theses are also based on real life cases at com-
panies.
SUMMARY 53
UUDISED 54
3/2012 (41)
VIIMANE LEHEKLG 54
V
e
i
d
i

n
a
l
j
a

j
a

n
u
p
u
t
a
m
i
s
t
M u n a t u l e b k v a l p i n n a l k e e r l e m a p a n n a : k e e d e t u d m u n a k e e r l e b v g a h s t i , s e e v a s t u t e e b t o o r e s m u n a
v a i d p r d e v i p a a r . A s i o n s e l l e s , e t k e e d e t u d m u n a o n s e e s t k u i t a h k e t e r v i k , t o o r e m u n a p u h u l k o o n d u b
a g a v e d e l s i s u v a s t u s e i n u j a p e a t a b p r l e m i s e
P h i m t t e l i s e l t j v a d t a s a k a a l u , s e s t h u s p s i m i s e k s t e k i t a b k r b e s a l l a p o o l e s u u n a t u d h u v o o , m i s
p u r g i p h j a l e m j u d e s k o m p e n s e e r i b k r b s e k a a l u . S e d a p e a k s s a a m a t p s e t e k a a l u d e g a k o n t r o l l i d a .
VASTUSED
testisndinud lood
Ohtlikud suitsukonid
mal ajal saatsime mitmesuguste tehnoloogi-
liste kulumaterjalide krval Skandinaavia
alumiiniumitstusele ka toodangu pakkimi-
seks saematerjali. Suvisel ajal kuivatasime materjali
ues. Hoidsime vravad lukus ja trimmerdasime
puidupakkide mbert kulu, et materjal mne hooletu
mduja pillutud suitsuotsast tuld ei vtaks.
Tol peval, kui laadimisele saabus ks poolhaagis,
oligi territoorium purukuiva saematerjali pilgeni tis.
Sama laia kaarega, kui veok saabus, lennutas autojuht
aknast kustutamata koni otse saematerjali pakkide
vahele. Mul lks silmade eest mustaks ja viskasin
selle suure vaevaga puidupakkide vahelt leitud priske
koni talle autokabiini tagasi.
Vaevalt, et see suitsuots enam hgus, aga oma
mju avaldas see ometi. Kabiinis hakkas pihta paani-
line mdin ning madin. Kuna tegemist oli rahvusvahe-
liste vedude autojuhiga, siis kostus sekka ka kigis
Euroopa keeltes rvedat simu. hel hetkel auto
mootor kivitus ja thi auto sstis minema, jttes
asfaldile tumedad jutid.
Ei linud kaua aega, kui veorma esindaja helistas
ja ksis rritunult, et miks ma ta veoki maha tahan
pletada. Ma ksisin muidugi vastu, et kas mu saema-
terjal vhem vrt on. Prast mningast vestlust kired
vaibusid ja ta lubas mulle jrgmisel peval uue veoki
teise autojuhiga saata. Nagu lubatud, saabuski jrg-
misel varahommikul rekka, mille kabiinist tervitas
mind avala naeratusega vene keelt knelev juht, kel
samuti koni ilusasti suunurgas suitsemas. Ta ulatas
mulle paberilehe ja palus tlkida, mis instruktsioonid
talle sinna veokorraldaja poolt eesti keeles jetud
on.
Tlkisin siis talle ette, mis kirjas: et ta lheb he
hullu juurde laadima ja et ta jumala prast oma koni-
dega seal lehvitama ei hakkaks, muidu... Selle koha
peal oli rekkamees juba kbedalt kabiinist vljas,
teostas parema jalaga tvistilaadseid tantsuliigutusi,
kummardus vlkkiirelt ja oli hetk hiljem koos oma
kustutatud koniga tagasi kabiinis.
Just mni minut tagasi oli ta autojuhtide lllarist
ehk sidevahendist kuulnud hest samalaadsest juh-
tumist, mis oli alles eile aset leidnud. Aga kes see ikka
teiste vigadest pib.
Kuidas teha muna koort katki tegemata kindlaks, kas muna on toores vi keedetud?
hel kaalukausil on kaaluvihid ja teisel suletud purk, mille phja peal istub krbes.
Kaalukausid on tasakaalus. Kas need jvad tasakaalu ka siis, kui krbes hku tuseb?
Arusaamatu kirillitsa
kraina metallit ettevte saatis Donetski
lennujaama norrakatest klalistele vastu
autojuhi, kes pidi saabuvate lendude vra-
vas seisma BESTRA sildiga. Kuna lennult saabuvad
inimesed hakkasid juba laiali hajuma, aga sildiga
autojuhti ikka veel kusagilt ei paistnud, alustati he-
listamistega. Kigepealt helistasid norrakad Eestis-
se, sealt tehti kne Ukraina ettevtte juhile, kes
omakorda helistas autojuhile. Autojuht aga kinnitas,
et ta on siiski kohal ning ootab, silt kes, saabuvate
lendude vravas, nagu kokku lepitud.
Arusaamatuse phjustas sekretrineiu, kes prin-
tis autojuhile ilusa suure, aga kahjuks norrakatele
loetamatu kirjaga sildi .
les Kirjutanud Hellar Mutle
Teame, et igal projekteerimistoimingu etapil esineb uusi ja ainulaadseid vljakutseid.
Selleprast pakub Farnelli element14 terviklikke projekteerimislahendusi.
PROJEKTEERIMISLAHENDUSED
SAAVAD ALGUSE SIIT
farnell.com/farnellelement14
START

T
E
H
N
I
L
I
N
E

T
U
G
I
5
0
0

0
0
0

K
O
M
PONEN
T
I J
R
G
M
I
S
E
L

P
E
V
A
L

K
O
H
A
L
E
T
O
I M E T A M
I S
E
G
A
C
A
D
-
T
A
R
K
V
A
RA
A
R
E
N
D
U
S
T
R
I
I
S
T
A
D
T
A
S
U
T
A

R
A
K
E
N D U S
T
E
P
R
O
J
E
K
T
E
E
R
I
M
I
S
J
U
H
E
N
D
ID JA A
N
D
M
E
D
TR
K
K
P
L
A
A
D
I
T
E
E
N
U
S
E
D
EDE AD_210x280_ET.indd 1 29/02/2012 09:07

Inseneeria 2012-03

Uploaded by

Document Information

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Inseneeria 2012-03

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Nordic Baltsat:

You might also like