12 (1750) 29.
august 2008 T a l l i n n a
Kroonik
Kroonika
oonika
Valiti uus Rektorite
Nõukogu esimees
4. augustil peeti Tallinna Ülikooli
Haapsalu kolledzis Rektorite Nõu-
v
kogu korraline üldkoosolek, kus
valiti Rektorite Nõukogu juhatus
ning esimees. Uueks nõukogu esi-
meheks sai Tartu Ülikooli rektor
Alar Karis. Eelmine Rektorite
Nõukogu juhatuse esimees oli Peep
Sürje, kes juhtis nõukogu tööd
alates 7. augustist 2006.
Samal päeval toimus ka Rek-
torite Nõukogu juhatuse koosolek,
kus võeti arutluse alla teadus- ja
arendustegevuse evalveerimisküsi-
mused ning teised kõrgharidus-
valdkonna aktuaalsed teemad. Uus
juhatuse esimees Alar Karis kinni-
tas, et jätkata tuleb teadus-, aren-
dus- ja innovatsioonistrateegia
elluviimist ettenähtud mahus,
vaatamata raskustele riigieelarve
koostamisel.
“Arutasime majanduskasvu ja
tööhõive arengukava ning leidsime,
et juurdepääsu piiramine kõrghari-
dusele ei ole Eesti riigi arengu hu-
vides,“ sõnas Alar Karis. TTÜ rek-
tor Peep Sürje toetas nõukogu sei-
sukohta: “Mitmed riigid on ma-
janduslanguse perioodist edukalt
välja tulnud tänu jõulisele inves-
teerimisele kõrgharidusse ning tea-
dus- ja arendustegevusele. Eesti ei
tohi teha vigu, mis viiksid meid
teistele arenguteedele.”
Mart Laidmets
Rektorite Nõukogu tegevsekretär
Ando Saabas pälvis
Ustus Aguri stipendiumi
Eesti Infotehnoloogia ja Telekom-
munikatsiooni Liidu (ITL) Ustus
Aguri nimelise stipendiumi sai Ees-
ti Infotehnoloogia Sihtasutuselt
(EITSA) TTÜ doktorant Ando Saa-
bas.
Doktoritöö teema: “Madala
taseme koodi turvalisuse ja funkt-
sionaalsuse loogikad ja tõestusi
säilitav kompileerimine”. Dokto-
ritöö juhendajad on professor Tar-
mo Uustalu ja juhtivteadur Enn
Tõugu.
Stipendium on 30 000 krooni ja
see anti pidulikult üle 12. juunil
toimunud ITLi haridusprogrammi
1. etapi lõpuseminaril.
Ando Saabas õpib Tallinna Teh-
nikaülikooli doktoriõppes ning töö-
tab samas Küberneetika Instituu-
dis teadurina.
Tänavu anti Ustus Aguri nime-
line stipendium välja 6. korda. Mul-
lu sai stipendiumi Ando kolleeg
KübIst Tanel Alumäe.
Ustus Agur (1929–1997), Eesti
arvutite ja informaatika Grand Old
Man, töötas arvutiinseneride koolita-
jana Tallinna Polütehnilises Insti-
tuudis, uurijana, oskuskeele arendaja-
na ning Eesti infosüsteemide rajajana.
EITSA
Ando Saabas
T e h n i k a ü l i k o o l i
Peahoone siseõue uus ilme
Intervjuu haldusdirektor Margus
Leivoga
Mida tehti peahoone sise-
õues?
Ümberkorraldustööde eesmär-
giks oli teha siseõu korda.
Miks siseõue korrastati?
Soov on avada see ülikooli-
perele aktiivseks igapäevaseks
kasutamiseks.
Kes on projekti autor?
Projekti autor on Ülle Grisa-
v külaliste vahendusel, keda võtame
kov. Tema tehtud on ka praegu
ehitatava raamatukogu haljastus-
projekt.
Mis firma viis uuendusi läbi?
Peatöövõtja oli AS Omaehitus.
Mida põnevat olete kaevamis-
te käigus leidnud?
Tohutult palju eelmiste ehita-
jate poolt mahajäetud ehitusprah-
ti. Majandus- ning humanitaar-
teaduskonna ja raamatukogu
hoonete 0-tsükli süvendi kae-
vamisel leiti 3 luukeret, mille va-
Ehitus, majandus ja infotehnoloogia
olid sisseastujate eelistused
Tudengikandidaatide dokumen-
tide vastuvõtu alguspäevast
26. juunist kuni selle lõpuni 10. juu-
lini laekus kokku 7706 korrekt-
selt täidetud avaldust. Riigieel-
arvelistele ehk tasuta õppe-
kohtadele laekus 5450 aval-
dust.
Riigieelarvelistele õppekohta-
dele võtab TTÜ sel aastal vastu
2137 üliõpilast, neist 1379
bakalaureuse-, inseneri- ja rak-
enduskõrgharidusõppesse, 699
magistriõppesse ja 59 dok-
toriõppesse.
Bakalaureuse-, inseneri- ja
rakenduskõrgharidusõppesse
esitati 6189 sisseastumisaval-
dust, neist riigieelarvelistele
a j a l e h t
Millised ehitustööd TTÜ-l veel
praegu käimas on ja millal
need lõpule jõuavad?
Valmis on aula uus vahesein.
Kaldauditooriumid kuuendas
korpuses ja fuajeed saavad
valmis selle aasta septemb-
riks, fassaadide renoveerimi-
se tähtaeg on 10. septem-
ber. Akadeemia 7 ühiselamu
valmib selle aasta septemb-
ris. Majandus- ning humani-
taarteaduskonna hoone val-
mib 2009. a mais, raama-
tukogu juunis 2009 ja Aka-
deemia 9 ühiselamu aasta
pärast. Lisaks sellele reno-
veerime veel hulga tehnilisi
süsteeme. Loodan, et staa-
dionitööde ning neljanda kor-
puse renoveerimisega alus-
tatakse juba 2009. a.
kohtadele 4575. Populaarsei-
mateks osutusid logistika, maas-
tikuarhitektuur, rahvamajandus,
informaatika, äriinfotehnoloogia,
ärindus ning geenitehnoloogia.
Magistriõppesse esitati 1300
sisseastumisavaldust, neist rii-
gieelarvelistele kohtadele 759.
Enim avaldusi laekus majan-
duse, tootearenduse ja toot-
mistehnika, informaatika ning
elektroenergeetika erialadele.
Doktoriõppesse lõppes vas-
tuvõtt 1. juulil, sisseastumis-
avaldusi esitas 143 inimest, ar-
vukamalt avaldusi laekus info-
ja kommunikatsioonitehnoloogia
ning keemia- ja geenitehnoloo-
gia erialadele.
Ilmub üle nädala
nuseks anti esialgsel hinnangul
ligi 100 aastat.
Kuidas muudab uuenenud
siseõu peahoones liikumist?
Loodan, et palju, ja iga
peahoone külastaja peaks tarvil-
ikuks korra ka õues käia.
Kuidas muutub hoonete ümb-
ruse haljastus?
Seda tuleb igaühel ise vaada-
ta. Muutused peaksid olema
muljet avaldavad.
Margus Leivo
Küsis
Krõõt Nõges
turundus- ja kommunikatsiooniosakond
Bakalaureuse-, inseneri- ja
rakenduskõrgharidusõppesse rii-
gieelarvevälistele ehk tasuliste-
le õppekohtadele ja kaugõppe
erialadele sai avaldusi esitada
veel kuni 13. augustini.
6. - 13. augustini toimus ka
lisavastuvõtt riigieelarvelistele
kohtadele rõivatootmise ja di-
saini, plasttoodete tehnoloogia,
mööblitootmise ning geoteh-
noloogia erialadel. Lisavastuvõtt
oli ka TTÜ Kuressaare Kolledzi
v
elektroonika erialal ja Virumaa
Kolledzi eestikeelsetel toot-
v
mistehnoloogia ja tööstusette-
võtluse, ehitustehnika, infor-
maatika ning energiatehnika eri-
aladel.
Loe ...
• Ülikool rüütab ennast
juubeliks Lk 1
• Vastuvõtt 2008 Lk 1
• Kõrghariduse
arendamise programm
PRIMUS Lk 2
• Uued doktorid Lk 2
• Eesti Ehitus tõstis
tugevuslabori taset Lk3
• Tudengielu suve-
uudiseid Lk 3
• Vilistlaskogu golfi-
turniir Lk 3
• Tennisest ja
maadlusest Lk 4
Avaveerg
eerg
Trükilõhnased
juubeliüllitised
Hoian käes värsket, alles trüki-
värvi järele lõhnavat Tehnikaüli-
kooli ingliskeelset pildialbumit,
mille on kokku pannud TTÜ turun-
dus- ja kommunikatsiooniosakonna
töökas kollektiiv (vastutav välja-
andja Marit Meri, koostanud Helgi
Arumaa ja Georg Jegorov, kujunda-
nud Aili Mittal-Jõgiste ja Priit
Pent, tõlkinud Mari-Ann Laane).
Peagi rändab see esinduslik al-
bum paljudesse maadesse nii meie
vastu siin, Eestis, kui ka nende
teadlaste-tudengite kaudu, kes osa-
levad lähiaegadel mitmesugustel
rahvusvahelistel konverentsidel,
seminaridel, tudengikohtumistel.
Album annab särava visuaalse
pildirea ja lakooniliste selgitavate
tekstide abil ülevaate nii ülikooli
kui terviku, aga ka kõigi teadus-
kondade tegevusest. Raamatus tut-
vustatakse TTÜ kolledzeid ja tea-
v
dusinstituute, samuti kajastatakse
tudengielu keskseid sündmusi,
TTÜ Vilistlaskogu ja SA TTÜ Aren-
gufondi tegusaid ettevõtmisi ning
võetakse põgusalt kokku meie üli-
kooli 90aastane ajalugu.
Album on alles esimene pääsuke
peagi trükivalgust nägevate aasta-
päevatrükiste pikas reas. Juubeli-
ettevalmistused on jõudnud ju oma
apogeeni. TTÜ uue õppeaasta esime-
sest lehestki saab esimese ülevaate
silmatorkavaist muutustest, mida on
läbi tegemas ülikooli peahoone sise-
hoov, samuti kogu campus.
Ajaleht Mente et Manu jätkab
ka uuel õppeaastal ülikoolielu iga-
külgset kajastamist,
Tõsiseks abiks selles on nüüd
noored abijõud, ülikooli pressiesinda-
ja Krõõt Nõges ja fotograaf Eiko Lain-
järv, endises tegususes jätkavad Kers-
ti Vähi, Helgi Arumaa ja Liivi Pettai,
tegevtoimetajana Mart Ummelas.
Esialgu kavandame ajalehte
välja anda üle nädala reedeti. Meie
lehe järgmine number, mis ilmub
12. septembril, on kindlasti ka üsna
juubelihõnguline. Ootame ühtlasi
teilt häid mõtteid ja ettepanekuid
selle lehe sisustamiseks aadressil
ajaleht@ttu.ee.
Mart Ummelas
2 29. august 2008
Uued doktorid
22. augustil kaitses oma doktoritööd
Artur Jõgi teemal “4'-asendatud 2',
3'-dideoksünukleosiidi analoogide sün-
tees” (“Synthesis of 4'-substituted 2',
3'-dideoxynucleoside Analogues”). Juhen-
dajad: prof Margus Lopp, vanemteadur
Anne Paju. Oponendid: Vilniuse ülikoo-
li orgaanilise keemia prof Sigitas Tum-
kevicius ja Tartu Ülikooli Tehnoloogia-
instituudi vanemteadur Lauri Vares.
25.augustil kaitses oma doktoritööd
ehitusteaduskonna doktorant Alvar
Toode teemal “Soojavee tarbimine,
tarbimisreþiimid ja nende mõju soo-
jusvõrgu dimensioneerimisele”. Juhen-
daja: prof Teet-Andrus Kõiv. Oponen-
did: Göteborgi Chalmersi Tehnoloo-
giaülikooli prof emeritus Enno Abel
ja AS Ühendatud Kapital projektijuht
PhD Uve Matson.
29. augustil kaitseb oma doktoritööd Je-
lena Armas teemal “Quality criterion
of road lighting measurement and ex-
ploring” (“Teedevalgustuse kvaliteedi-
kriteeriumide mõõtmine ja uurimine“).
Juhendaja: prof Juhan Laugis. Oponen-
did: Ukraina Ternopoli Riikliku Tehnika-
ülikooli prof, tehnikateaduste dr Volo-
dimir Andriychuk, prof Endel Risthein,
prof, tehnikateaduste dr Rein Laaneots.
29. augustil kaitseb oma doktoritööd
info- ja kommunikatsioonitehnoloo-
gia õppekava doktorant Innar Liiv
teemal “Pattern Discovery Using Se-
riation and Matrix Reordering : A Uni-
fied View, Extensions and an Applica-
tion to Inventory Management” (“Must-
rite avastamine kasutades järjestamist
ning maatriksi ümberkorrastamist:
unifitseeritud vaade, edasiarendused
ning rakendus ladude juhtimises”). Ju-
hendaja: prof Rein Kuusik. Oponen-
did: Helsingi Tehnikaülikooli dotsent,
arvuti- ja informatsiooniteaduste
laboratooriumi juhtivteadur, PhD
Timo Honkela ja Tartu Ülikooli arvu-
titeaduse instituudi prof, PhD Jaak
Vilo.
Ülikool & Ühisk
Ülikool ond
Ühiskond
Ilmarine Engineering OÜ
pürib koostöös TTÜga tippu
Ilmarine Engineering OÜ asub Ees-
ti Arengufondi ja kaasinvestor Sibo
Invest OÜ investeeringu toel üles
ehitama insenertehnilist ettevõtet.
Keerukaid metallitöötlemise ja ma-
sinaehituse terviklahendusi pakku-
va ettevõtte väljaarendamiseks
omandasid Arengufond ja kaasinves-
tor Sibo Invest OÜ 49% osaluse Il-
marine Engineering OÜs. Arengu-
fond koos kaasinvestoriga investee-
rib Ilmarine Engineering OÜsse ka-
hes etapis kokku 20 mln krooni.
Tulevikuplaanidest ülevaadet
andes lisas Ilmarine Engineering OÜ
juhataja Karel Saar: “Meie eesmär-
giks on kõrgema lisandväärtusega
toodete ja teenuste pakkumine ning
sihikindel ekspordi arendamine. Käi-
mas on läbirääkimised ka efektiivsema
koostöö tarbeks ühisettevõtte loomi-
se osas. Koostöös TTÜ ning teiste
partneritega on arendamisel oma-
tooteid sadamatele, kaevandustele
ning tööstusettevõtetele.”
Prof Martin Eerme kinnitusel on
TTÜ Masinaehituse instituudil ol-
nud Ilmarisega hea koostöö: “Näeme
Ilmarises võimalust, kus rakendada
kõrgema raskusastme inseneriosku-
si – saame koos teha projekte, mis
on samaaegselt nii metalli- kui ka
teadmismahukad.”
T&A
Uued teaduse tippkeskused
Sihtasutus Archimedes langetas juu-
nis 2008 otsused 524 355 000 krooni
struktuuritoetuste jagamiseks tea-
duse tippkeskustele programmipe-
rioodil 2007-2013, sh Tehnikaülikooli
juhitavaile tippkeskustele:
• Tarmo Uustalu juhitav “Arvuti-
teaduse tippkeskus” 66 410 000 krooni,
• Raimund Ubari juhitav “Integreeritud
elektroonikasüsteemide ja biomeditsii-
nitehnika tippkeskus” 73 810 000 krooni.
Kõrghariduse arendamise
programm PRIMUS 1.
Taustainfo
Aastal 2008 on käivitunud või
käivitub “Perioodi 2007-2013
struktuuritoetuste seaduse” ja
“Riikliku struktuurivahendite ka-
sutamise strateegia 2007-2013"
ning selle kolme rakenduskava:
– “Inimressursi arendamise
rakenduskava”,
– “Majanduskeskkonna
arendamise rakenduskava”,
– “Elukeskkonna arendamise
rakenduskava”
alusel hulgaliselt programme
ja projektide avatud taotlusvoore.
Kõrgkoolid osalevad peamiselt
programmides/taotlusvoorudes,
mis viiakse ellu “Inimressursi
arendamise rakenduskava” priori-
teetsete suundade:
– elukestev õpe (prioriteetne
suund 1),
– teadus- ja arendustegevuse
inimressursi arendamine (prio-
riteetne suund 2) raames.
Ülikoolid osalevad partnerina
eelkõige viimasena nimetatud prio-
riteetse suuna programmides või
taotlevad finantseerimist avatud
taotlusvoorude raames. Juba on sel-
le prioriteetse suuna raames käivi-
tunud alljärgnevad programmid:
• doktoriõppe ja rahvusvahe-
listumise programm DoRa,
• kõrghariduse e-õppe pro-
gramm Best,
• teadlasmobiilsuse pro-
gramm Mobilitas,
• kolmanda taseme õppe
kvaliteedi arendamise pro-
gramm PRIMUS.
Ettevalmistamise staadiumis
on teaduse populariseerimise pro-
gramm. Hilissuvel kuulutatakse
välja avatud taotlusvoorud, mille
raames toetatavad meetmed on:
- ühisõppekavad,
- doktorikoolid,
- kõrgkoolide ja ettevõtete koos-
töö (õppekavade arendamisel).
Viimasena nimetatud meetme
rakendamiseks tehti TTÜs juuni-
ja juulikuus eeltööd – esialgsed
ettepanekud/ideekavandid esita-
sid juulikuu jooksul enamik tea-
duskondi ja asutusi. Käesolevas
kirjatöös tutvustan lühidalt kol-
manda taseme õppe kvaliteedi
arendamise programmi PRIMUS.
Programm ei käivitu tühjalt kohalt
Perioodil 2004-2006 rakendunud
Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meet-
me 1.1 toel toimis aastatel 2005-
2008 seni suurim ülikoolideva-
heline koostööprojekt “Ülikooli
lõpetajate konkurentsivõime tõst-
mine läbi õppetegevuse kvaliteedi
arendamise (LÜKKA)”, kuhu lisaks
projekti algatanud avalik-õigus-
likele ülikoolidele kaasati part-
neritena Haridus- ja Teadusminis-
teerium, Rektorite Nõukogu, Kutse-
koda, kutseõppeasutuste ja raken-
duskõrgkoolide esindajad. Projek-
ti LÜKKA alaprojektideks olid:
• Kvaliteedikultuuri arendamine
• Varasemate õpingute ja töö-
kogemuse arvestamine (VÕTA)
• Õppekavade arendus
• Õppejõudude õpetamisos-
kuste parendamine
• Praktikakorralduse ja –tugi-
süsteemi arendamine
• Nõustamissüsteemi arendamine
• Üliõpilaste sotsiaal-majan-
Õpe
dusliku olukorra parandamisele
kaasaaitamine.
Projekti LÜKKA raames koolita-
ti õppejõude, omandati uusi teadmi-
si ja oskusi õppekavaarenduseks,
sh õpiväljundite sõnastamiseks, vii-
di läbi rida uuringuid ja küsitlusi, al-
gatati karjäärinõustamise teenuse
tõhustamine ning laiapõhjalise kva-
liteedikäsiraamatu koostamine
sisemiste kvaliteedikindlustamise
süsteemide ülesehitamiseks.
Projekti LÜKKA tulemused on
sisendiks programmi PRIMUS
käivitamisel ja selle raames oman-
datud kogemused on olulised sel-
le rakendamisel. Programm PRI-
MUS jätkab kõrgkoolide koostöö
süvendamist eesmärgiga tõsta
kõrghariduse tasemeõppe kvali-
teeti. Seda tehakse programmi-
põhiselt, kuna kinnitust on leid-
nud vajadus senisest suurema
keskuse ehk riikliku koordinatsioo-
ni ja teavitustegevuse järele. Ees-
ti kõrghariduse ühtse ja tervikliku
edenemise huvides toetatakse
keskselt kõrgkoolide koostööd
saavutamaks kõigi riigile stratee-
giliselt oluliste erialade lõpetajate
konkurentsivõime tööturul.
Programmi elluviija ja partnerid
Programmi rakendusasutuseks on
Haridus- ja Teadusministeerium
ja rakendusüksuseks ning elluvii-
jaks sihtasutus Archimedes. Pro-
grammi elluviimiseks kaasatakse
partneritena Eesti kõrgkoole (kok-
ku 19), Eesti Üliõpilaskondade
Liit (EÜL) ning Eesti Infotehnoloo-
gia Sihtasutus (EITSA).
Elluviija sõlmib partneriga (sh
TTÜ) partnerlusleppe, milles keh-
testatakse lepingupoolte õigused
ja kohustused, elluviija ja partneri
vastutuse piir ning konkreetsed
tegevused, kuhu partner kaasatak-
se. Erinevate tegevuste (kokku 6)
raames võivad erinevad partnerid
kanda erisugust vastutust ning
omada erinevaid võimalusi.
Programmi tegevuste iseloomustus
Programmi tegevused on alljärgnevad:
1. Õppejõudude õpetamis- ja
juhendamisoskuste arendamine
(2008-2015).
2. Kvaliteetse õpiväljundipõ-
hise õppe arendamine (2008-2011).
3. VÕTA rakendamise kvalitee-
di arendamine (2008-2013).
4. Strateegilise juhtimise suut-
likkuse tõstmise toetamine kõrg-
koolides (2008-2013).
5. Uuringute ja analüüside lä-
biviimine (2008-2015).
6. Õppija toimetuleku toeta-
mine (2009-2013).
Tegevuste lühiiseloomustus on
alljärgnev:
Tegevus 1: Õppejõudude õpetamis-
ja juhendamisoskuste arendamine
Tulenevalt riiklikest stratee-
gilistest eesmärkides on valmi-
mas õigusaktide muudatused,
mille tulemusel muutub õppejõu-
dude pedagoogiline ettevalmistus
senisest olulisemaks. Seni on üli-
koolides väärtustatud õppejõudu
eelkõige teadustegevuse tulemus-
likkuse alusel ja õpetamispäde-
vuste arendamine on jäänud taha-
plaanile. Kõrgkoolidel tuleb keh-
testada õppejõudude atesteeri-
mise tingimused ja kord, kõrgha-
ridusstandardis defineeritakse
õppejõu pedagoogilised oskused
ning kvaliteedihindamisel kohus-
tatakse kõrgkooli veenduma, et
õppejõud valdab õpetatavat ainet,
omab teadmisi ja oskust teadmis-
te edasiandmisel ning kasutab oma
tegevuses tagasisidet üliõpilastelt.
Tegevuse 1 alategevuseks on:
Jakob Kübarsepp
õppeprorektor
1. Kõrgkooli õppejõudude, õpe-
tajate ja tugispetsialistide ene-
setäiendamine. Selle alategevuse
raames korraldavad partnerid
(eelkõige vastutavate partnerite-
na TÜ ja TLÜ, aga vajadusel ka
teised) õppejõudude kompetent-
simudelist lähtuvaid kursusi.
2. Kõrgkoolipedagoogika õp-
pematerjalide ja juhendite koosta-
mine ja soetamine. Selle alatege-
vuse raames soetatakse ülikoo-
lide raamatukogudesse kõrgkoo-
lipedagoogika alast kirjandust.
3. Kõrgkoolipedagoogika lek-
torite täiendusõpe. Toetatakse
enesetäiendamist (sh välismaal)
teemadel, kus õppejõud teisi õp-
pejõude koolitab.
4. Noore õppejõu õpetamis-
pädevuste arendamine mentor-
õppejõudude abil. Kõikides kõrg-
koolides valitakse ja koolitatakse
välja mentor-õppejõud, kelle üles-
andeks on toetada noore õppe-
jõu oskuste kujunemist.
5. E-õppe koolitusprogramm
õppejõududele ja haridustehno-
loogidele. Selle alategevuse vas-
tutavaks partneriks on EITSA. Ala-
tegevuse raames uuendatakse
olemasolevaid ja töötatakse välja
uusi õppejõudude koolitusprogram-
mi kuuluvaid e-õppe kursuseid.
Pakutakse õppejõududele ja hari-
dustehnoloogidele e-õppe alast
täiendusõpet. Töötatakse välja
testimise süsteem, et pakkuda
õppejõududele tuge enda päde-
vuste hindamisel ja e-õppe alase
täiendkoolituse planeerimisel.
Tegevus 2: Kvaliteetse õpiväl-
jundipõhise õppe arendamine
Kvaliteetne õpiväljundipõhise
õppe arendamine tähendab, et
õpiväljundite kirjeldamine ei oleks
formaalne, vaid toob kaasa õppe-
kavade sisulise restruktureerimi-
se. Õppekavaarendus tuleb seni-
sest enam siduda kutsestandardi-
tega ja EL kvalifikatsiooniraamis-
tikuga. Tegevuse eesmärgiks on
seega kvaliteetse õpiväljundipõhi-
se õppe arendamine rakendades
õppekavanõustajaid, toetades kõrg-
koolide enesehindamise läbiviimist.
Tegevuse 2 alategevusteks on:
1. Õppekavaarenduse nõusta-
jate võrgustiku loomine ja nõusta-
jate koolitamine. Õppekavanõus-
tajad hakkavad kõrgkoolides läbi
viima teavitus- ja koolitusseminare
ning nõustama õppejõude kõigis
õppevaldkondades. Kõikidel part-
neritel (kõrgkoolidel) on võimalik
esitada oma kandidaadid, kelle kes-
kse koolitamise korraldab elluviija
(SA Archimedes). Nõustajatele maks-
takse töötasu vastavalt tööüles-
annetele ja neil on vajadusel või-
malik osaleda väliskoolitustel.
2. Kvaliteediarendus õppeka-
vade enesehindamise kaudu.
Kõrgkoolidega lepitakse kokku ene-
sehindamise tegevuskava ja toetuse
piirmäär, toetatavate enesehinda-
miste arv ja jaotus kõrgkoolide
ja õppekavagruppide lõikes. Tege-
vuskava alusel tasustatakse hinda-
mist läbi viivate ekspertide (kõrg-
koolide õppejõud ja töötajad) tööd.
3. Koostöö õppekavaarenduses.
Alategevuse raames moodusta-
takse õppekavaarenduse töörüh-
mad, valitakse välja analüüsitavad
õppekavagrupid. Töörühmade üle-
sandeks on õppekavu kõrvuti ana-
lüüsides selgitada nende ülesehitu-
se vastavus kvalifikatsiooniraamis-
tiku väljundipõhistele eesmärkide-
le, hinnata õppekavade tööturuväl-
jundeid, seoseid kutsestandardite-
ga ja edasiõppimisteid. Töörühma-
de töö tulemusena valmivad õppe-
kavade võrdlus- ja seoseülevaated.
Järgneb
Kon
onvverents
erents
Joonis on tehnika keel:
BALTGRAF - 9
Selle aasta juunis toimus Riia Teh-
nikaülikoolis rahvusvahelise assotsi-
atsiooni BALTGRAF järjekordne
teaduskonverents BALTGRAF-9.
1991. aastal loodud organisatsioon
ühendab Baltimaade tehnikakõrg-
koolide insenerigraafikuid, seekord
osalesid lisaks neile Poola, Slovakkia
ja Saksamaa esindajad.
Temaatika oli lai, käsitledes nii
insenerigraafiliste ainete (kujutav
geomeetria, tehniline joonestamine,
arvutigraafika) õppemetoodikat, mit-
mesuguseid graafikaprogramme kui
ka joonestusalaseid standardeid.
Joonis on tehnika keel – seda tõ-
deti juba muistsete ehitiste ja masi-
nate valmistamisel. Korralikult teh-
tud joonis on üheselt arusaadav eri
rahvustele.
Graafiliseks (nagu ka teksti-
liseks) kirjaoskuseks tuleks pidada
nii joonestusoskust kui ka joonise
lugemisoskust (arusaamist). Seda
viimast isegi tunduvalt enam – luge-
da tuleb meil kindlasti rohkem kui
ise kirjutada.
Kuidas inimese “kõvakettal“
tekitada 3D-kujutlust
Kaasaegsed arvutiprogrammid või-
maldavad kasutada nii 2D- kui ka
3D-modelleerimist. Viimasel juhul on
arvuti mälus ruumiline ese salves-
tatud 3D-mudelina. Selle kujutis
ekraanil või paberil on ikkagi kahe-
mõõtmeline (2D). Kuidas aga inimese
peas (“kõvakettal”) tekitada eseme
3D-kujutlus – see ongi põhiprobleem
insenerigraafikas.
Mõned ettekandjad arvasid, et
piisab kui 3D-kujund on arvutis. On
ju ka selliseid süsteeme, kus 3D-
mudel antakse arvutist kohe pro-
grammjuhtimisega tööpinki, mis
selle ka füüsilisel kujul valmis teeb
(nn CAD/CAM-süsteem). Paraku on
aga inimese kontrolli vaja nii seadme
konstrueerimise kui ka valmistamise
juures.
Ruumikujutlusvõimele paneb
aluse ikkagi kujutav geomeetria, mis
paraku on üks raskematest õppe-
ainetest. Pärast selle aine edukat
omandamist on õppur saanud “sel-
geltnägijaks”. Peeter Kuke uuringud
näitasid, et poistel läks see 14%
paremini korda kui tütarlastel.
Venemaal kehtivad endiselt
GOSTid
Tehnilistel aladel, sh ka inseneri-
graafikas tuleb arvestada standardi-
tega. Kuigi NSV Liit on kauge mine-
vik, on Venemaal endiselt kasutusel
GOSTid. Need paraku ei ühti rah-
vusvaheliste ISO-standarditega. Kas
vaikida vanad standardid täiesti
maha või mitte? Siin peab õppejõud
võtma oma ratsionaalse seisukoha.
Kuna vananenud standarditele vasta-
valt on küllalt palju õppematerjale ja
tööjooniseid, siis oleks mõistlik neid
siiski uute standarditega seostada.
BALTGRAFil osalejad ei ole vi-
hased konkurendid, vaid moodusta-
vad toreda sõpruskonna. Probleemid
on ühised, nendest ülesaamiseks on
kasulik üksteiselt õppida ja kogemu-
si vahetada. Kuna Balti riikide saa-
tused on sarnased, siis kõlas konve-
rentsi lõpuks kolmekeelne “Ärgake
Baltimaad!”, mis sobiks isegi ühen-
duse hümniks. Järgmine konverents
peetakse aasta pärast Vilniuses.
Rein Mägi
TTÜ Insenerigraafika keskuse dotsent

In memoriam
Lui Pikkov
15. augustil tabas keemiatehnika
instituudi peret ootamatu kaotus –
raske haiguse järel lahkus kauaaegne
õppejõud, emeriitdotsent Lui Pikkov.
Lui Pikkov sündis 16. juulil 1935
Raplamaal Saunakülas. Ehkki Lui lap-
sepõlveunistuseks oli saada kunst-
nikuks, viis ta tee praktilisema elukut-
se suunas – Rapla Keskkooli lõpetamise
järel 1954 asus ta õppima tollase Tal-
linna Polütehnilise Instituudi keemia-
ja mäeteaduskonda anorgaaniliste
ainete (silikaatide) tehnoloogia erialale.
1959. a lõpetas ta TPI ja suunati
tööle Pöögelmanni-nimelisse Tallinna
Raadiotehnikatehasesse insenerina.
Juba õpingute ajal oli ta silma jää-
nud keemiatööstuse protsesside ja
aparaatide kateedri juhatajale prof
Enno Siirdele. Professor kutsus ta
aspirantuuri ning 1961 hakkas Lui talle
omase suure pühendumusega tegelema
Venturi toru hüdrodünaamika ja massi-
vahetuse küsimuste ning sarnasus-
teooriaga.
Uurimistöö päädis tehnikatea-
duste kandidaadi kraadi eduka kaits-
misega 1966. Juba kaks aastat varem
algas Lui õppejõukarjäär assistendi
ametikohal. Aastast 1966 oli ta
vanemõpetaja, aastast 1971 dotsent.
Õppejõuna teenis Lui kiiresti nii
tudengite kui kolleegide lugupida-
mise. Kandidaaditööga saadud tule-
muste edasiarendamine hakkas teda
üha rohkem paeluma, ta huvitus massi-
vahetusprotsessides tekkiva kontakt-
pinna ja selleks kulutatud energia
vahelistest seostest. 1984–1990 aval-
das ta sel teemal kaalukaid artikleid
üleliidulises teadusajakirjas “Keemi-
lise tehnoloogia teoreetilised alused”.
Kõige muu kõrval ei unustanud
Lui ka oma suurt kutsumust – maali-
mist. Tema koduseinu kaunistas hulk
enda maalitud pilte.
Raske haigus sundis teda elu lõpu-
aastail armsaks saanud tegevustest
tagasi tõmbuma ja 15. augustil jõu-
dis pikk ja teguderohke elutee lõpule.
Lui Pikkov jääb elama kõigi nen-
de mälestustes, kel oli õnne teda tun-
da ja tema kõrval töötada.
Kolleegid keemiatehnika instituudist
Tudengielu
TTÜ võõrustas ITtudengeid
üle maailma
Augusti algupoolel peeti Tallinna Teh-
nikaülikoolis rahvusvahelisi ITtuden-
gite suvepäevi. Neid korraldas TTÜ
informaatikaüliõpilaste organisatsioon
MTÜ Lapikud. Üritusel osalesid 14 rii-
gi: Horvaatia, India, Inglismaa, Kreeka,
Leedu, Montenegro, Poola, Rumeenia,
Serbia, Sloveenia, Soome, Türgi, Un-
gari ja Eesti tudengid.
IT-tudengite suvepäevad edenda-
sid rahvusvahelisi suhteid TTÜ infor-
maatikaüliõpilaste ja välisüliõpilaste
vahel, toetasid õppimisvõimalusi ja
kogemuste omandamist väljaspool for-
maalset haridussüsteemi ning ühis-
konna arengule suunatud tegevust.
Külastati Skype’i Eesti esindust,
samuti esitasid tudengid ülevaateid
oma riigi ja ülikooliga seotud põne-
vaimatest ITuuringutest.
Välistudengitele tutvustati ka TTÜd
ja selle tudengielu, Tallinna linna
ning eesti kultuuri laiemalt. Tõrvaau-
gu puhkekeskuses nauditi Eestimaa
ilusat loodust, tutvuti maa-eluga, käi-
di saunas ja sporditi, aga peeti ka pro-
grammeerimisvõistlust paberil.
Rahvusvahelisi ITtudengite suve-
päevi toetas tegusalt ka Tallinna Teh-
nikaülikool.
Tugevuslabori uus tase
Sel õppeaastal alustab TTÜ ehi-
tusteaduskonna mehaanika insti-
tuudi tugevuse teadus- ja katse-
laboratoorium justkui uut ajajärku.
Nimelt paigaldati juunis Eesti Ehitu-
se toetusel laborisse kaks kaasaeg-
set materjali tugevuse katsemasinat.
Eesti tehnikahariduse edendamise
valguses on tegemist tähele-
panuväärse sündmusega, sest see
on kogu teaduskonna jaoks esimene
sedavõrd suur erafirma poolne toe-
tus katseseadmete uuendamiseks.
Rääkisime seadmetest lähemalt
tugevuslabori juhataja emeriitpro-
fessor Jaan Metsaveerega.
Mis seadmetega on täpsemalt
tegemist ja milleks neid kasu-
tatakse?
Tegemist on tuntud Euroopa
firma Zwick/Roell katsemasinate-
ga, mille eesmärgiks on määrata
materjalide tugevust. Tugevus on
ju iga konstruktsiooni puhul võtme-
tähendusega. Masinatest suurem,
Zwick/Roell Z250 võimaldab mõõ-
ta jõudu kuni 250 kN ning väik-
sem, Zwick/Roell Z2.5 alates 2,5
kN alla kuni 5 N täpsusega 0,5%.
Kas teaduskonnal oli ka varem
analoogseid õppeseadmeid?
Jah. Katsetöid saime teha ka
Aastapäeva golfiturniir
31. juulil kogunesid Tallinna Tehni-
kaülikooli vilistlastest, üliõpilastest
ja töötajatest golfimängijad ning
golfihuvilised TTÜ Vilistlaste Golfi-
turniirile Suuresta Golfi golfiväl-
jakule. Golfiturniirist osavõtjaid oli
29 ja golfimänguhuvilisi 16.
Golfiturniiri avas TTÜ rektor
Peep Sürje. Võistlus viidi läbi stab-
leford punktimänguna. Osaleda
seni, kuid uued masinad võimalda-
vad katseandmeid oluliselt täpse-
malt mõõta. Kaasaegsete seadme-
tega saab materjali kohta märksa
rohkemat infot ning masinatega
kaasasolevad programmid võimal-
davad seda kohe ka elektroonselt
töödelda. Näiteks on terase tõmbe-
katsel võimalik leida mitukümmend
terast iseloomustavat parameetrit.
Tänapäeval on ju konstruktsioo-
nide projekteerimise oluliseks ees-
märgiks leida võimalikult ökonoom-
seid lahendusi. Selleks, et mater-
jale paremini kasutada, peab nen-
de kohta olema ka rohkem infot.
Selles osas toovad need kaks ma-
sinat meie jaoks kaasa täiesti uue
kvaliteedi. Kõik meie labori senised
seadmed on ju pärit nõukogude
ajast või sootuks veel vanemad.
Millist rolli mängivad uued
masinad TTÜ ehitusteaduskonna
õppetöös ja kes hakkavad sead-
meid kasutama?
Laborites käivad peamiselt ehi-
tusteaduskonna teise aasta tu-
dengid, kuivõrd tugevusõpetus,
täpsemalt tehniline mehaanika on
teise õppeaasta õppekavas. Teiste
teaduskondade õppureid satub mei-
le vähem, sest paljudel instituuti-
del on olemas oma
laborid spetsiifikale
vastavate masinate-
ga. Teeme koostööd
ka teiste ülikoolidega.
Nii näiteks kasutavad
meie labori võimalu-
si Eesti Kunstiaka-
deemia arhitektuuri-
tudengid.
Kas katseid saab
vajadusel korraldada
ka nö õppetööväli-
selt?
Kindlasti, teadus-
lik töö ja materjalide
testimine on õppetöö
kõrval meie olulised
tegevussuunad. Tu-
gevuslabor on akredi-
teeritud mitmete Eu-
roopa ja Eesti stan-
darditega ettenähtud
testide läbiviimiseks.
Kui firmadel on huvi
kasutada meie sead-
said kõik golfimängijad, kellel oli
kehtiv klubi- ja hcp-kaart. Turniiri
kohtunikuks oli PRO Rein Auväärt.
Algajatele golfihuvilistele tut-
vustas Rein Auväärt golfimängu
reegleid ja golfietiketti ning kõik
huvilised said õppida ja harjutada
golfimängu – löögiharjutusi, väl-
jakulööke, puttamist, chippamist.
TTÜ Vilistlaste Golfiturniiri pari-
Koostöö
meid oma materjalide testimiseks,
oleme igati valmis selles osas
koostööd tegema. Eelkõige ongi
oodatud ehitusfirmad, kellel oma
laboreid ei ole.
Kuidas tekkis koostöö Eesti
Ehitusega?
Selles koostöös on võtmerolli
mänginud teaduskonna dekaan
Roode Liias ja Eesti Ehituse nõu-
kogu esimees Toomas Luman, kes
on ise ju TTÜ vilistlane ning ka üli-
kooli kuratooriumi esimees. Suur
tänu neile! Eesti Ehituse otsus toe-
tada just tugevuslaborit tuli tege-
likult juba eelmise aasta lõpus.
Sellele järgnes sobivate masinate
otsimine ja muud korralduslikult
asjad. Seadmed paigaldati juunis.
Eesti Ehituse toetus on koguma-
hus ligi 3 miljonit krooni, mis sisal-
dab kahte firma Zwick/Roell kat-
semasinat ning lisaks kahte ar-
vutit koos programmidega, mille
abil saab katseandmeid töödelda.
Kas tugevuslaborit on varem
toetanud ka teised eraettevõtted?
Ei, varasemalt oleme mõõte-
seadmeid ostnud oma vahendite-
ga, kuid suurte seadmete jaoks
ei ole instituudil ressurssi jagunud.
Kahjuks ei ole riiklikul ja poliitilisel
tasandil seni piisavalt mõistetud
tehnikahariduse tähtsust Eesti
arengule. Just tehnikavaldkonda-
de edendamine võimaldab luua
uusi väärtusi. Seni on riiklikult toe-
tatud rohkem tegevusi, mis jaga-
vad loodud väärtusi ümber. Sel-
les valguses on Eesti Ehituse al-
gatus väga tähelepanuväärne ning
loodame, et see leiab järgimist.
Tugevuslabori ajaloost
Tugevuse teadus- ja katselabora-
toorium avati Tallinna Tehnikains-
tituudi moodustamisel 1936. aas-
tal toonase ehitus- ja mehaanika-
teaduskonna juhi legendaarse Otto-
mar Madissoni algatusel. Labori eel-
käijaks oli Riiklik Katsekoda. Tuge-
vuslabori vanim masin on pärit
aastast 1923 ja on käigus tänase
päevani, kuid mõõtmisprotsess
sellega on palju algelisem ja
ebatäpsem. Suurim laboris ole-
masolev masin mõõdab jõudu
kuni 1000 kN.
maks meesmängijaks osutus Janek
Taaler. Teise koha sai Mait Schmidt
ning kolmanda Arvo Hiller. Nais-
test tuli võitjaks Margarita Ross.
Golfiturniirist osavõtjaid autasus-
tati karikatega ja igale võistlejale
jäi mälestuseks ülikooli meene.
Järgmisel aasta juulikuus ootame
kõiki Tallinna Tehnikaülikooli vilist-
lasi, TTÜ üliõpilasi, õppejõude ja
töötajaid II Tallinna Tehnikaülikooli
Vilistlaste Golfiturniirile.
Kerly Orulaid
29. august 2008 3
Juubilar
Heino Aruküla 80
7. juulil sai 80aastaseks Eesti mäen-
duse legendaarne dotsent Heino Aru-
küla, hüüdnimega “Kutt”. Saanud 1951.
aastal TTÜ mäeinstituudi looja pro-
fessor Jaan Kargu käe all klassikalise
mäehariduse ja tõestanud seda 1955. a
kandidaadikraadiga toona veel Peterbu-
ri Mäeakadeemia vaimsust kandnud Le-
ningradi mäeinstituudis, jätkas Heino
TPIs. 1963–65 juhtis ta TPI mäekateed-
rit. Kui tudengipõli kaasa arvata, kogu-
nes Heino Arukülal TTÜaastaid üle viie-
kümne. Mäeinsenere, kes tema käe all
ja ajal said diplomi, on üle seitsmesaja.
Heino Aruküla õppe- ja teaduste-
gevus oli mitmekülgne. Mäendus kui
v
nisiala nõuab universaalsust. Õpeta-
nud mäemeestele pea kõiki eriala-
aineid, sobis ta ka majandusmate-
maatika dotsendiks (1974-80).
Heino auväärseim saavutus oli üli-
õpilaste kaasamine teadustöösse, oma-
näolise mäe-matemaatilise grupeerin-
gu loomine. “Kuti” kodumaja söögilaua-
seltskonnast (istusime ringis ümber laua
ja arvutasime seoseid) jõudsid teadus-
kraadini viis 1960. a lõpetanud mäein-
seneri, nende seas ka allakirjutanu.
Eesti mäemeeste nimel
Enno Reinsalu
Tudengielu
Betoonipreemia tipikale
Eesti Betooniühingu juhatus jagas
teistkordselt välja üliõpilaspreemiad,
mille saajad valitakse välja kolme ehi-
tuslikku kõrgharidust andva Eesti kõrg-
kooli betoonialaste lõputööde hulgast.
Eesti Betooniühingu juhatuse otsusel
sai 2008. a ülõpilaspreemia ka Olari
Noor – Tallinna Tehnikaülikooli ehitus-
teaduskonna magistrant magistritöö
“Kiudbetooni katsetamine ja arvuta-
mine” eest. Juhendaja oli lektor Johan-
nes Pello. Preemiasumma 20 tuhat kroo-
ni. Eesti Betooniühingu üliõpilaspreemia
anti kätte ülikooli lõpuaktusel.
Noorinseneride dessant
Saaremaale
17. - 20. juulini tutvusid sadakond
noort inseneri jalgratastel Saaremaa-
ga. See oli Tallinna Tehnikaülikooli
üliõpilaste suve suurim ettevõtmine.
Kohalikku eluolu tutvustasid turis-
miettevõtja Maarika Toomel Kihel-
konnast ning Salava seltsi eestveda-
ja Urve Vakker Lümandast. Külas-
tati ka tuntud Saaremaa looduskau-
neid kohti nagu Panga pank ja Karu-
järve, uudistati Maasi maalinnust
ning vanu militaarradasid.
Mari Joosep
Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht
Mente et Manu
Ilmub aastast 1949
19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I-214)
Tel 620 3615, faks 620 3591
E-mail: ajaleht@ttu.ee
http://www.ttu.ee/ajaleht
Tegevtoimetaja Mart Ummelas
Infotoimetaja Kersti Vähi
Makett ja küljendus Liivi Pettai
Fotod Eiko Lainjärv,
Viivi Ahonen,TTÜ
Trükikoda SpinPress
 4 29. august 2008

Tehnikaülikooli ja Ylä- TTÜ Vilistlaskogu XI tenniseturniir

Savo Ametikooli
tennisekohtumine
Spor
Sportt
1996. aastal TTÜ Spordiklubi
tennisistide algatatud sõprus-
kohtumised tenniseväljakul ja
koos sellega tutvumine Soo-
me kolleegide eluoluga jõudis
15. verstapostini. 10.-13. juulini
võõrustasid Ülem-Savo Ameti-
kooli (Ylä-Savon Ammattiopis-
to; asub Iisalmis) tennisiste TTÜ
Spordiklubi mängijad.
Iga kord on püütud külaliste-
le näidata ka oma maa vaata-
misväärsusi, seekord Toompeal
asuvat Riigikogu hoonet ja Pika
Hermanni torni.
Kahel päeval võisteldi ka ten-
nises. Esimesel päeval Tondi
tennisekeskuses jäi pärast kol-
metunnist pingutust tulemuseks
viik 3:3.
Teisel võistluspäeval Coral
Clubi väljakuil olid edukamad
külalised 3:1. Seega lõpptule-
mus 6:4 Iisalmi tennisistide ka-
suks.
TTÜle tõi üksikmängus punk-
ti Heino Raivet, paarismängus
tõid punkte Alari Purju, Toivo
Mängel, Toomas Meressoo ja
Tiit Õim.
Külaskäigu viimasel õhtul
Tallinnas käidi koos vaatamas
linna kaunist siluetti restoranis
Paat Viimsis.
Järgmine, 16. tennisekohtu-
mine peetakse järgmise aasta
suvel Soomes - Iisalmis ja Ou-
lus.
Valdur Topaasia

Eesti Vabariigi taasiseseisvus- Võistluspaarid moodustas TTÜ Raigla. Poolfinaalides kaotanud

päeval, 20. augustil kogunesid
Tallinna Tehnikaülikooli vilist-
lastest, üliõpilastest ja töötajat-
est tennisistid TTÜ Vilistlaskogu
XI tenniseturniirile, mis peeti
traditsiooniliselt spordiklubi Co-
ral Club tenniseväljakutel. Osa-
võtjaid oli 40. Paljud osalesid
esimest korda, nende hulgas
Sulev Alajõe, Erki Hendrikson,
Rein Jauk, Indrek Pällo, Linnar
Viik jt.
Turniiri avas TTÜ rektor
Peep Sürje ja tervitussõnad
ütles TTÜ Vilistlaskogu juhatuse
Foto: Valdur Topaasia esimees Gunnar Okk. Võistlus
viidi läbi igamehe paarismängu
TTÜ ja Iisalmi esireketid (paremalt) Alari Purju ja Kari Ryhänen. süsteemis neljas alagrupis.
Vilistlaskogu aktiivne liige Hei-
no Raivet, kes pani võistlema
tulnud mängijad seniste tennise-
tulemuste põhjal paaridesse.
Igast alagrupist pääses kaks
tugevamat paari edasi võistle-
ma suurtele karikatele. Turniiri
võitja selgitasid paarid Tiina
Mõis – Mati Tänav ja Rein Iila –
Avo Raigla. Segapaari Tiina
Mõisa ja Mati Tänava suure-
pärane koosmäng ning Mati
Tänava tugevad servid murdsid
vastaste vastupanu ja mäng
võideti tulemusega 6:4. Turniiri
suured karikad ja vahuveini said
seega Tiina Mõis ja Mati Tänav.
Teiseks jäid Rein Iila ja Avo
paarid – Annely Laur ja Madis
Aben ning Jüri Abram ja Urmo
Vallner – said kolmanda koha
karikad ilma mänguta. Lohutus-
turniiri võitsid segapaar Malle
Aarik ja Jüri Viirmaa.
Tenniseturniirist osavõtjaid
autasustati diplomite ja karika-
tega ning igale võistlejale jäi
mälestuseks ilus meene. Järg-
misel aastal 20. augustil oota-
me kõiki Tallinna Tehnikaülikooli
vilistlasi, üliõpilasi, õppejõude ja
töötajaid XII tenniseturniirile.
Valdur Topaasia
TTÜ Vilistlaskogu XI tennise-
turniiri peakohtunik

Spor
Sportt
Alo Toom – üliõpilaste MMi
pronks
9.-13. juulil Thessalonikis peetud
üliõpilaste maailmameistrivõistlus-
tel kreeka-rooma maadluses sai TTÜ
mehaanikateaduskonna üliõpilane
Alo Toom kõigepealt võidu türklase
Yildirimi üle, kaotas seejärel iraan-
lasele Akhlaghile, kes jõudis ka finaa-
li. Edasi võitis Toom USA maadleja
v

Bettsi ning pronksimatsis alistas ta

kasahhi Raimbekovi. Kokku osales
84kg kaalukategoorias 16 maadlejat.

Ülikool & Ühisk

Ülikool ond
Ühiskond
Avati ainulaadne
elektroonikakeskus
Majandus- ja kommunikatsiooniminis-
ter Juhan Parts avas 26. septembril
Tallinna Tehnopolis ainulaadse elekt-
roonikaettevõtete arenduskeskuse, kus
alustasid tegevust ELIKO Tehnoloogia
Arenduskeskus OÜ ja Artec Group OÜ.
Juhan Partsi sõnul on sellise elekt-
roonikaettevõtete klastri loomine
põhimõtteliselt õige samm: “Valit-
suse sõnum on, et tehnoloogia aren-
duskeskustesse investeerime järgmis-
tel aastatel üle miljardi ja koostöö-
projektidesse üle 100 miljoni krooni ehk
et – õige asjaga tegelete. Õnn kaasa!“.
Tehnopoli juhatuse liikme Pirko Kon-
sa sõnul on Tehnopolis asuvate Tal-
v
linna Tehnikaülikooli ja IT Kolledzi
näol olemas suur teadmiste potent-
? siaal. Arenduskeskused võimaldavad
seda potentsiaali rakendada, et uued too-
ted ideedest tegelikkuseks muutuksid.
ELIKO Tehnoloogia Arenduskes-
kus OÜ on moodustatud 2004. a TTÜ
ja 8 elektroonikaettevõtte poolt. Et-
tevõtte olulisemad käimasolevad pro-
jektid on seotud “targa linna“ ener-
giasäästlike lahenduste, robotite
arendamise ning “labor kiibil“ medit-
siinilahenduste loomisega.