Tööõnnetuste, kutsehaiguste ja tööst

põhjustatud haigestumiste statistika meil ja

mujal.

Tööõnnetus ja kutsehaigestumine
(registreerimine, teatamine, uurimine)
Priit Siitan
1. Tööõnnetuste, kutsehaiguste ja tööst põhjustatud
haigestumiste statistika meil ja mujal.
1.1 Tööõnnetused.

• Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) on

teinud riikide statistikatele tuginedes
arvestused, kui palju raskeid, kergeid ja
pisitraumasid tööl toimub keskmiselt ühe
surmaga lõppenud tööõnnetuse kohta:
 ILO
• Statistilised prognoosid
 Tööõnnetused
• Eurostat: tööõnnetuse kindlustuse
puudumise korral suudetakse kirja saada
vaid kuni kolmandik tööõnnetustest.
• Euroopa Liidus on kõige ohtlikum
(õnnetusrohkem) tegevusala ehitus, siis
Eestis on see umbes keskmisel tasemel
ehk alles kuuendal-seitsmendal kohal.
 Tööõnnetused Eestis 2000-2006.a.

15-74 Kokku 100,000 Surmaga 100,000

aastased töö- töötaja lõppenud TÕ Töötee töötaja
Aasta hõivatud õnnetusi Tööl Tööteel kohta kokku Tööl l kohta

2000 572500 2965 2428 537 424,1 27 26 1 4,5

2001 577700 3293 2421 872 419,1 36 30 6 5,2

2002 585500 4033 3115 918 532,0 39 35 4 6,0

2003 594300 3783 3230 553* 543,5 33 31 2 5,2

2004 595500 3326 3326 * 558,5 34 34 * 5,7

2005 611400 3425 3425 * 564 24 24 * 3,9

2006 607400 3594 3594 * 592 29 29 * 4,8

 Tegevusalade lõikes toimus kõige rohkem
tööõnnetusi 100 000 töötaja kohta (2006.a.):
• Puidu töötlemine ja puittoodete valmistamine –
1712 (2005 – 1632);
• Kemikaalide ning keemia-, kummi- ja
plastmasstoodete valmistamine – 1603 (1620);
• Mööblitootmine – 1239 (1394);
• Toiduainetööstus – 1074 (995);
• Metallitoodete, masinate jt.seadmete tootmine
– 968 (850);
• Mäetööstus – 780 (814);
• Ehitus – 758 (616).
 Maakondade lõikes toimus 2006.a. kõige
rohkem tööõnnetusi 100 000 töötaja kohta:

• Lääne-Virumaa – 1181 (2005.a. – 1160);

• Järvamaa - 960 (965);
• Harjumaa - 775 (687);
• Pärnumaa - 688,7 (614);
• Jõgevamaa - 688 (664);
 Ettevõtete arv, kus oli tööõnnetusi:

- 2003 1665
- 2004 1630
- 2005 1673
- 2006 1796

2005.a. oli Eestis Statistikaameti andmetel 65

000 ettevõtjat.
Tipus on ettevõtted 50-60 tööõnnetusega.
2004.a. oli üle 10 tööõnnetusega ettevõtteid 32.
 Tööõnnetused ja kutsehaigused 2005.a.

Eesti Läti Leedu

• Töötajaid 607400 928000 1 224 000
• Tööõnnetusi kokku 3425 1568 3331
• TÕ 100 000 töötaja 564 169 272
kohta.
• Surmaga lõppenud 24 56 112
• Raskeid 999 275 216
• Kutsehaigestumisi 97 784 1380
 Kutsehaigused Eestis

Aasta Arv 100000

t
töötaja kohta
2000 355 57,1
2001 282 48,8
2002 129 22,0
2003 101 17,0
2004 132 22,2
2005 97 15,8
2006 117 19,3
 FIE-d
• Meil töötab ehitustel võrdlemisi palju
füüsilisest isikust töövõtjaid (FIE-sid),
kellele Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
hetkel ei laiene ehk nendega toimunud
õnnetusi ei loeta tööõnnetusteks, vaid
olmetraumadeks. Statistika andmetel on
Eestis FIE-sid 70 000.
 TTOS ja FIE-d
• (7) Füüsilisest isikust ettevõtja tagab igas
tööolukorras temale kuuluvate töövahendite,
isikukaitsevahendite ja muude seadmete
korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise.
• (8) Kui füüsilisest isikust ettevõtja töötab töökohal
samal ajal koos ühe või mitme tööandja
töötajatega, peab ta teavitama töid korraldavat
tööandjat või tema puudumisel teisi tööandjaid
oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et
tema tegevus ei ohusta teisi töötajaid. Töid
korraldav tööandja või tema puudumisel teised
tööandjad peavad füüsilisest isikust ettevõtjat
teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 6
sätestatust; (jõustub 01.07.2007.a.)
 1.2. Kutsehaigused.
Kutsehaiguste alaregistreerimise põhjused:

• kutsehaiguseid registreeritakse ja
ravitakse kui üldhaiguseid;
• töötervishoiuteenused ei ole kõikjal Eestis
kättesaadavad;
• kutsehaiguste diagnoosimise rahastamine
lahendamata;
• sotsiaalsed probleemid.
 1.3. Tööst põhjustatud haigestumised.

• Euroopa Liidus diagnoositakse keskmiselt

6000 tööst põhjustatud haigestumist
100 000 töötaja kohta.
 1.3. Tööst põhjustatud haigestumised.

• Nendest
• 53% haigestumistest luu-lihassüsteemi
haigestumised
• 18% stress, depressioon, ängistus-ärevustunne

Tööga seotud haigestumiste tõttu 350 miljonit

töövõimetuspäeva.
 Statistikaameti 2003.a. leibkondade uuringu
tulemus:

Küsimus – kas on mõni pikaajaline haigus, vaegus

või puue, mis on kestnud või kestab 6 kuud või
kauem? Mis oli tervisehäire tekkimise põhjus?

39800 küsitletud vastas – TÖÖGA SEOTUD

HAIGUS.
 Tööinspektsioonis ametlikult
registreeritud tööst põhjustatud
haigestumisi:

• 2004.a. 658
• 2005.a. 397
• 2006.a. 362
 Üldhaigus
Töötaja Perearst Ka
htl
us
Tööst põhjustatud haigus?
Teatis KH Kutsehaigus?
diagnoosimisest

Töötervishoiuarst Kutsehaigus

Teatis KH diagnoosimisest

Teatis TPH diagnoosimisest

st
ise
no KH
im
os
ag is
di eat

Tööinspektsioon Statistikaamet
T

KH
rt

Tööandja
o
ap

Tervishoiuameti
R

(ettevõte/asutus)
töötervishoiu
osakond 1.03
Näited töövõimetuslehel viibimise kohta enne KH
diagnoosimist (inspektori poolt läbiviidud uurimiste
tulemusena):

● 61. aastane
H/l 2000 0 päeva
2001 0 päeva
2002 73 päeva
2003 28 päeva
2004 144 päeva
2005 (6 kuud) 83 päeva
(KH diag. 04.10.05.a.)
● 62 aastane
H/l 2001 0 päeva
2002 15 päeva
2003 104 päeva
2004 28 päeva
2005 130 päeva
(KH diagnoositi. 25.11.05.a.)
 Tööõnnetus ja kutsehaigestumine
(registreerimine, teatamine, uurimine)

- Töötervishoiu ja tööohutuse seadus;

- Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise
registreerimise, teatamise ning uurimise
kord.
 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
§ 22. Tööõnnetus (1)
(1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või
surm, mis toimus tööandja antud
tööülesannet täites või muul tema loal
tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal
või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust
või surma, mis toimus loetletud juhtudel,
kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja
töö või töökeskkonnaga.
 § 22. Tööõnnetus (2)

(2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme

järgi kergeks, raskeks või surmaga
lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks
loetakse tööõnnetust, mis põhjustas
töötajale raske kehavigastuse või
eluohtliku seisundi.
 § 22. Tööõnnetus (3)
• (3) Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud
tööõnnetusest ning töötajale ajutise
töövõimetuse määramisest viivitamata
kirjalikult või kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis tööandjale ja
Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.
• (4) Tööandja teatab raskest või surmaga
lõppenud tööõnnetusest viivitamata
Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning
surmaga lõppenud tööõnnetusest ka
politseile.»;
 §23. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus (1)
• (1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud
kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna
ohutegur või töö laad.
Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister.
• (2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus või
tööst põhjustatud haigus.
• (3) Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna
ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta
kutsehaiguseks.
 §23. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus (2)
• (4) Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab
töötaja töötervishoiuarsti juurde.
• (5) Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb
kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed
töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi
kohta. Selleks nõuab töötervishoiuarst:
1) tööandjalt (tööandjatelt) töötaja eelnevate
tervisekontrollide otsused ja käesoleva seaduse § 13
lõike 1 punktis 3 nimetatud töökeskkonna riskianalüüsi
tulemused. Kui töötamine hõlmab perioodi enne
käesoleva seaduse jõustumist, nõuab ta tööandjalt
seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta;
2) töötajalt väljavõtte tervisekaardist ja tööraamatust.
 §23. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus (3)
• (6) Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst
kirjalikult või kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva
jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale,
Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja
töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile.
• (7) Tööst põhjustatud haigestumisest teatab
töötervishoiuarst kirjalikult või kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt
viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist
Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.
 §24. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise
uurimine ning registreerimine (1)

(1) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja

põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi
tööandja ning milles hääleõigusega peab
osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel
töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad
vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama
pädeva eksperdi.
§24. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise
uurimine ning registreerimine (2)
(1¹) Kui tööõnnetus toimub füüsilisest isikust
ettevõtjaga käesoleva seaduse § 12 lõikes 8
sätestatud olukorras, teeb kõik käesolevas
peatükis sätestatud tööõnnetusega seotud
toimingud tööandja, kes korraldab töid või
kellega füüsilisest isikust ettevõtjal on
lepinguline suhe; (kehtib alates 01.07.07.a.)
 §24. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise
uurimine ning registreerimine (3)

(2) Tööandja esitab uurimistulemuste kohta

kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide
kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule
asutusele. Raportis nimetatakse abinõud,
mida tööandja rakendab samalaadse
tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks;
 §24. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise
uurimine ning registreerimine (4)

(3) Tööandja registreerib kõik tööõnnetused,

kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud
haigestumised ning teeb sellekohased
andmed teatavaks
töökeskkonnaspetsialistile,
töökeskkonnavolinikule, töötajate
usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.
 §24. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise
uurimine ning registreerimine (5)
• (4) Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud
tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja teisi
tööõnnetusi. Uurimise vajaduse otsustab
Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja.
• (4¹) Tööinspektoril on õigus nõuda tööandjalt
täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse või
kutsehaiguse raporti muutmist juhul, kui ta tuvastab,
et uurimine ei ole läbi viidud või raport ei ole
koostatud nõuetekohaselt;
• (5) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid
säilitatakse 55 aastat.
 Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise
registreerimise, teatamise ning uurimise kord
Vabariigi Valitsuse 13. mai 2003. a määrus nr 146

Käesolev määrus reguleerib:

1) tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimist,
nendest teatamist ning nende uurimist tööandja poolt;
2) tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest teatamist arsti
poolt ja
3) raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse ning
kutsehaigestumise uurimist tööinspektori või
Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja (edaspidi
tööinspektor) poolt.
 §2. Tööõnnetuse registreerimine tööandja poolt
(1) Tööandja registreerib tööõnnetuse, näidates
ära järgmised andmed:
1) töötaja ees- ja perekonnanimi;
2) töötaja ametinimetus;
3) tööõnnetuse toimumise aeg (aasta, kuu, päev
ja kellaaeg);
4) tööõnnetuse toimumiskoht;
5) tööõnnetuse lühikirjeldus;
6) tööõnnetuse raskusaste (kerge, raske või
surmaga lõppenud tööõnnetus) ja
7) tööõnnetuse raporti allkirjastamise kuupäev.
 Tööõnnetuse uurimine
§5. Tööõnnetuse uurimise eesmärk
Tööõnnetuse uurimise eesmärk on:
1) välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja
põhjused;
2) koguda andmeid tööõnnetuse analüüsiks
ja järelduste tegemiseks ja
3) kindlaks määrata tööõnnetuse põhjustest
tulenevad abinõud samalaadse juhtumi
vältimiseks.
§6. Tööõnnetuse uurimise üldnõuded (1)
Tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks
korraldatakse järgmised uurimistoimingud:

2) sündmuskoha vaatlus, mille käigus kogutakse tõendid

sündmuskohast (fotografeeritakse, koostatakse
skeemid), hinnatakse töötaja töökoha ja kasutatud
töövahendi vastavust töötervishoiu- ja
tööohutusnõuetele, vajadusel kaasatakse vaatluse
juurde asjakohane spetsialist. Sündmuskoha vaatluse
tulemuste kohta koostatakse vaatlusprotokoll, millele
lisatakse vaatluse käigus kogutud tõendid;
3) võetakse seletused isikutelt, kellel on andmeid
õnnetuses tähtsust omavate asjaolude kohta ja kes on
võimelised andma nende kohta ütlusi;
 §6. Tööõnnetuse uurimise üldnõuded (2)
3) selgitatakse välja isikud (tööandja esindaja, vahetu
ülemus, tööde korraldaja ja teised), kes vastutavad
töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest
4) kogutakse tööõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks
tähtsust omavate dokumentide koopiad, sealhulgas:
ettevõttes kinnitatud ohutusjuhendite, töötaja
töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise
(sissejuhatava, esma- ning täiendjuhendamise)
läbiviimist ja väljaõpet tõendavate dokumentide ja
töösuhet tõendavate dokumentide koopiad ning muud
tõendid tööohutuse tagamiseks kasutusele võetud
töökorraldusabinõudest ja tehnikavahendite süsteemist.
 §7. Tööõnnetuse uurimine tööandja poolt (1)

• (1) Tööandja uurib tööõnnetuse asjaolusid ja

põhjusi §-s 6 sätestatud korras ja koostab raporti
10 päeva jooksul tööõnnetuse toimumisest
arvates.
• (2) Tööõnnetuse uurimises osaleb
hääleõigusega töökeskkonnavolinik, tema
puudumisel töötajate usaldusisik.
 §7. Tööõnnetuse uurimine tööandja poolt (2)
(3) Raske tööõnnetuse korral peab tööandja säilitama
sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed
puutumatuna tööinspektori saabumiseni või
tööinspektorilt sündmuskohale mittetulemise kohta teate
saamiseni ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral
politsei või tööinspektori saabumiseni. Kui sündmuskohta
või selle juurde kuuluvaid seadmeid ei ole võimalik
puutumatuna säilitada, peab tööandja sündmuskoha ja
selle juurde kuuluvad seadmed üksikasjalikult
jäädvustama skeemide, fotode, sündmuskoha kirjelduse
või muu tõendusmaterjali abil.
 §7. Tööõnnetuse uurimine tööandja poolt (3)
(4) Tööandja koostab uurimistulemuste alusel lisas 3
toodud tööõnnetuse raporti (edaspidi tööõnnetuse
raport) neljas eksemplaris paberkandjal või sellega
võrdsustatud elektroonilisel kujul. Tööõnnetuse raporti
üks eksemplar jääb tööandjale, teised eksemplarid
saadab tööandja:
1) töötajale või tema esindajale ja Tööinspektsiooni
kohalikule asutusele kolme päeva jooksul tööõnnetuse
raporti allkirjastamisest arvates ning
2) kohustusliku kindlustuse andjale «Ravikindlustuse
seadusega» (RT I 2002, 62, 377; 2003, 20, 116) ja selle
alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras.
 §7. Tööõnnetuse uurimine tööandja poolt (4)

(5) Kui tööõnnetus toimus teise tööandja juurde

suunatud töötajaga, uurib tööõnnetust selles
töökohas töötaja tööd korraldanud tööandja
vastavalt lõigetes 1–4 sätestatud korrale ja
saadab lisaks tööõnnetuse raporti koopia teisele
asjasse puutuvale tööandjale kolme päeva
jooksul tööõnnetuse raporti allkirjastamisest
arvates.
 §7. Tööõnnetuse uurimine tööandja poolt (5)
• (6) Tööandja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus
kogutud tõendid ning uurimistulemuste alusel koostatud
tööõnnetuse raporti tööõnnetuse uurimistoimikuks.
• (7) Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama
ja rakendama abinõud samalaadse tööõnnetuse
ärahoidmiseks.
• (8) Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole
tööõnnetusega, koostab tööandja töökeskkonnavoliniku
või usaldusisiku osavõtul õnnetusjuhtumi kohta akti,
milles näitab ära õnnetusjuhtumi asjaolud ja uurimise
lõpetamise põhjuse.
§8. Tööõnnetuse uurimine tööinspektori poolt

• (1) Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud

tööõnnetusi ning vajadusel raskeid tööõnnetusi.
• (2) Raske tööõnnetuse uurimiseks tööinspektori
sündmuskohale saatmise või mittesaatmise
otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse
juhataja viivitamata pärast tööõnnetuse teatise
või töövõimetuse teatise saamist ning teavitab
sellest tööandjat.
 Kutsehaigestumisest teatamine ja kutsehaigestumise
registreerimine
§9. Kutsehaigestumisest teatamine

(1) Töötervishoiuarst vormistab töötajal kutsehaiguse diagnoosimisest

lisas 4 toodud teatise (edaspidi kutsehaiguse teatis) paberkandjal
või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul ning saadab selle
hiljemalt 5 päeva jooksul kutsehaiguse diagnoosimisest arvates
tööandjale, töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile ja
Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, kelle tööpiirkonnas töötaja
töötab või viimati töötas. Kui töötaja töötamise asukohta ei ole
võimalik kindlaks määrata Tööinspektsiooni kohaliku asutuse
tööpiirkonnaga, saadab töötervishoiuarst kutsehaiguse teatise
Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, kelle tööpiirkonnas asub
tööandja.
 §11. Kutsehaigestumise uurimise eesmärk

Kutsehaigestumise uurimise eesmärk on:

1) välja selgitada kutsehaigestumise asjaolud ja
põhjused;
2) koguda andmeid kutsehaigestumiste
analüüsiks ja järelduste tegemiseks;
3) kindlaks määrata kutsehaigestumise
põhjustest tulenevad abinõud samalaadse
juhtumi vältimiseks.
Tänan tähelepanu eest!