Soomaa piirkonna jtkusuutliku turismi arendamise strateegia

2009-2013

Niiskete metsaribade ja suuremate tukkadega vaheldudes kulgevad need soised niidud kumbagi ktt kaugele lunasse ja phja, hinedes all suure rdi rabaga ja lal Valgeraba kaudu tohutu laia Kuresooga. Kmned kilomeetrid aina muinasmaad soode ja tasandike lindudele. Silmitseme huviga lbi kiikri seda lev-metsikut maastikku. Ants Murakin Lbi Paani riigi 1929.a.

Soomaa piirkonna jtkusuutliku turismi arengustrateegia Strateegia koostamises panustasid: Tnu Aavasalu, Merle Adams, Kuno Erkman, Eedi Haas, Avo Hansberg, Indrek Hein, Dagmar Hodger, Urmas Kase, Tiit Kask, Annely Keskll, Tnu Kiviloo, Urve Kolk, Asso Kommer, Tiina Korts, Tnis Korts, Aimar Kuill, Ly Laanemets, Hille Lapp, Taivo Lehesmets, Agu Leivits, Enda Link, Maigi Loite, Kerly Luige, Mehis Luuken, Liina Loke, Algirdas-Andrus Martsoo, Murel Merivee, Heiki Mgi, Tarmo Mnnigo, Raivo Olesk, Toomas Parm, Rait Parts, Kadi Rebassoo, Aivar Ruukel, Katrin Ruumet, Keily Rndvee, Rein Rndvee, Jaen Soer, Heitti Sosi, Tiiu Umal Tellija: Keskkonnaameti Prnu-Viljandi regioon Koostaja: Aivar Ruukel, koosts Soomaa turismiasjalistega Rahastanud: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Heaks kiitnud: Soomaa Koostkogu

Sisukord
SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1. SOOMAA PIIRKONNA ASUKOHT JA KIRJELDUS.............................................................5
1.1 Soomaa piirkonna asukoht..........................................................................................................5 1.2 Soomaa turismipiirkonna kirjeldus..............................................................................................6 1.3 Soomaa piirkonna turismiasjalised............................................................................................12 1.4 Soomaa turismipiirkonna klastaja...........................................................................................14

2. Soomaa piirkonna jtkusuutliku turismi arendamise strateegia.................................................16

2.1 Jtkusuutliku turismi phimtted .............................................................................................16 2.2 Soomaa piirkonna jtkusuutliku turismi arengueeldused .........................................................16 2.3 Koost phimtted.................................................................................................................17 2.4 Soomaa piirkonna turismitsoneering........................................................................................18 2.5 Turismi trendid ja arengusuunad...............................................................................................22 2.6 Soomaa potentsiaalsed sihtturud ja sihtrhmad.......................................................................22 2.7 Soomaa arengueelduste koondhinnang....................................................................................24

3. Soomaa piirkonna visioon, eesmrgid ja tegevused..................................................................27

3.1 Strateegilised eesmrgid...........................................................................................................27 3.2 Valdkondi lbivad arengusuunad..............................................................................................27 4. Tegevused 2009 - 2013...............................................................................................................28

LISA 1 Soomaa piirkonna turismiteenuse pakkujad.....................................................................34 LISA 2 - Eesti koturismi kvaliteedimrgis EHE .........................................................................38 LISA 3 Kasutatud allikad ...........................................................................................................39

SISSEJUHATUS
Soomaa piirkonna jtkusuutliku turismi arengustrateegia on esimene knealuse piirkonna erinevaid turismiasjalisi1 hlmav strateegia. Siiski pole strateegia sndinud pris thjale kohale, Soomaa rahvuspargi klastuskorraldust ksitleb 1999. aastal valminud kaitsekorralduskava. Laiemalt piirkondlikku turismipotentsiaali ja arenguvimalusi kajastavad suuremal vi vhemal mral, Prnu maakonna puhke- ja turismimajanduse arengukava, Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava, Viljandi maakonna strateegia piirkonna valdade arengudokumendid, klade kavad ja RMK Sakala puhkeala kasutuskorralduskava, Rohelise Jemaa piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava ning Rohelise Jemaa piirkonna strateegia. Kuigi eelnimetatud dokumendid kajastavad kik turismi ja selle arendamist Soomaa rahvuspargis ei hlma kski eelnimetatud strateegiatest kogu piirkonna turismiarengut terviklikult. Strateegia sndis piirkondliku looduskaitseorganisatsiooni, maavalitsuste, kohalike omavalitsuste, turismi- ja piirkonna arengut suunavate mittetulundusorganisatsioonide ja turismiettevtjate koosts. See on dokument, kus erinevad Soomaa turismiasjalised on kokku leppinud hises visioonis ja arengueesmrkides ning planeerinud hiseid samme soovitu saavutamiseks. Strateegia eesmrgiks on soodustada piirkonna jtkusuutliku turismi arengut ja seelbi looduskaitseliste eesmrkide saavutamisele kaasa aitamine. Strateegia: mrab ra piirkonna jtkusuutliku turismi phimtted ja annab tegevusjuhised jrgmiseks 5 aastaks; annab aluse tegevuste eelisjrjestamiseks ja tegevusplaanide koostamiseks; tagab turismiatraktsioonidena kasutatavate looduskaitseliste vrtuste silimise; annab turismiasjalistele suuna, milliste phimtete alusel arendada Soomaal turismitooteid; loob alusdokumendi piirkonna jtkusuutliku turismi rahastamiseks. Eesmrgi saavutamiseks mrab kesolev strateegia Soomaa piirkonna tsoneeringu, jtkusuutliku turismi phimtted, analsib piirkonna turismipotentsiaali ja arengueeldusi ning kavandab tegevusi kuidas piirkonnas jtkusuutlikku turismi arendada. Piirkonna turismistrateegia koostamine algatati seoses Soomaa rahvuspargi PAN Park vrgustikuga liitumise protsessi algatamisega. PAN Parks vrgustik on plislooduse kaitsealade vrgustik, mis 2009. aasta alguses hendab 11 rahvusparki Euroopa erinevatest maadest. PAN Park vrgustiku idee hendab plislooduse kaitse ja jtkusuutliku turismi. Turismistrateegia koostamise juures (suvi 2008 - kevad 2009) on sisuloomest olulisem olnud protsess - kigi turismiasjaliste kaasamine. Paralleelselt dokumendi vljattamisega on toimunud ka Soomaa piirkonna asjaliste hulgas mitmeid olulisi muutusi: kaitseala valitsemise reform keskkonnaministeeriumi haldusalas, mille kigus muutus kaitseala valitsemine ja kaitse korraldamine; kaitsealadel asuva klastusinfrastruktuuri haldajaks sai reformi kigus Riigimetsa majandamise keskus; asutati MT Soomaa Turism; anti vlja esimene Soomaa kiki turismiteenuste pakkujaid koondav hine kataloogi.
1

Vt punkt 1.3 Soomaa piirkonna turismiasjalised

Soomaa koostkogu asus PAN Pargi sertifitseerimisprotsessi garandi rolli.

1. SOOMAA PIIRKONNA ASUKOHT JA KIRJELDUS

1.1 Soomaa piirkonna asukoht
Soomaa rahvuspark asub Prnu madaliku idaosas Madal- ja Krg-Eesti piiril. Soomaa nime autoriks loetakse professor Teodor Lippmaad, kes mdunud sajandi kolmekmnendatel koostatud taimegeograafilises jaotuses nimetas Vahe-Eesti lunapoolset osa Soomaaks. Koos phjapoolse Krvemaaga moodustab Soomaa Vahe-Eesti metsade- ja soorikka vndi. Soomaa turismi arendamise mjupiirkonna (Vt Skeem 1 Soomaa piirkonna asukoht) all ksitletakse piirkonda, kus sstvat turismi (eriti loodusturismi) seostatakse tugevalt Soomaa rahvuspargiga, ehk knealust piirkonda klastavad turistid saavad Soomaa elamuse. Knealune piirkond ei vasta ks hele helegi varem eksisteerivale geograafilisele jaotusele, vaid on mratud Soomaa turismiasjaliste konsensuse alusel lhtuvalt senisest kogemusest. Piir pole absoluutne ja ei vida, et Soomaa elamust poleks vimalik tekitada vljaspoole neid piire, siiski leiame, et praktiliselt oleks seda raske korraldada. Edaspidi kasutatakse Soomaa turismi mju- ja elamuspiirkonna miste asemel lihtsustavalt mistet Soomaa turismipiirkond.

Skeem 1 Soomaa piirkonna asukoht

Soomaa turismipiirkond paikneb Saarde, Surju, Paikuse, Tori ning Vndra vallas Prnu maakonnas ja Suure-Jaani, Prsti ning Kpu vallas Viljandimaal. Osaliselt ulatub ka turismipiirkond ka Saarepeedi valda Viljandimaal, Sauga valda Prnumaal ja Tri valda Jrvamaal. Vt skeem 2.

Skeem 2 Vallad, milles asub Soomaa turismipiirkond

Soomaa piirkonna piiride mramisel on lhtutud: Rahvuspargist ja "Suur Soomaa" kaitsekorraldusliku terviku printsiibist; turismi arendamise mjualast, kus tooted ja teenused turustavad vi viks turustada ennast Soomaa elamuse kaudu; Soomaa maastikuregioonist; Prnu ja Viljandi maakondade piiridest; Suurematest maanteedest (Prnu - Ikla, Valga - Uulu; Kilingi-Nmme Viljandi; Viljandi Imavere ja Suure- Jaani Vndra); piiri hgususest- piir ei ole absoluutne, hisosa leidmise vimalus ja avatuks jmine.

1.2 Soomaa turismipiirkonna kirjeldus

Soomaa turismipiirkond on arenenud lhikese perioodi vltel. Kuigi knealuses piirkonnas on pika aja jooksul kujunenud vlja ksikud tmbekeskused, pole need olnud varem seotud htsesse vrgustikku. Soomaa turismipiirkonna areng sai alguse 1993. aastal kui moodustati Soomaa 6

rahvuspark ning loodi esimesed vimalused rahvuspargi ala klastamiseks. Mningase vahega tekkisid esimesed turismiteenuste pakkujad, misjrel algas ka juba koordineeritum klastuskorraldus rahvuspargis, milleks andis head vimalused Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava koostamise protsess. Senini pole aga rahvuspargi klastuskorraldust ksitletud piirkondlikul tasandi. Samuti pole Soomaa turismipiirkonnale koostatud spetsiaalset klastajate ega turu uuringut, ega hinnatud klientide eelistusi. 2005 aasta suvel viidi Tartu likooli Prnu Kolledzi poolt lbi Soomaa rahvuspargi klastajate rahulolu-uuring, millest selgus, et Soomaa klastuse peamised motivatsioonitegurid on kaunis looduskeskkond, uus sihtkoht ning aktiivne puhkus. Samuti sobivus lhipuhkuseks ja eelmiste klastuste meeldivad kogemused. Vastajad hindasid krgelt vimalust olla vaikuses, tutvuda rabadega ja osaleda kanuumatkadel. Negatiivsete teguritena toodi vlja sskede rohkus ja vlismaalaste poolt ka ainult eestikeelsed infostendid. Teatavat rahulolematust vljendati ka teeolude ja mobiililevi osas. Siiski on Soomaa rahvuspargi turismipiirkonda iseloomustav andmestik pris lnklik ning suures osas on kesoleva strateegia koostamisel vajalik lhtuda hinnangutest ja oletustest. Soomaa turismi piirkonnas tegutseb mitmeid erineva tegevusvaldkonnaga turismiteenuse pakkujaid, suur osa ettevtjatest tegeleb turismiga phitkoha krvalt. Vt LISA 1 Soomaa piirkonna turismiteenuse pakkujad. Antud nimestik kirjeldab informatsiooni, mis on leitav internetist 2009. aasta jaanuarikuu seisuga, see nimestik ei kajasta ettevtete rolli piirkonna maine kujundamisel. Nimestikust on aga vimalik jreldada, et piirkonnas ei domineeri jtkusuutlikke turismiphimtteid mittejrgivad ettevtted, mistttu strateegias kavandatud phimtteid on aktiivse tegutsemise korral vimalik rakendada kogu piirkonnas. Soomaa turismipiirkonna loodusvrtused Soomaa turismipiirkonna loodusvrtuste kige esinduslikum ala on loomulikult Soomaa rahvuspark, kuid piirkonnas on mitmeid teisigi kaitsealasid ning hulgaliselt vrtuslikke loodusalasid vljaspool kaitsealasid. Kaitsealadel on klastusvimalused loodud ennekike Soomaa rahvusparki, aga ka Navesti looduskaitsealale, Kurgja maastikukaitsealale ja Saarje looduskaitsealale. Turismi vtmes on suurim tmbekeskus Soomaa rahvuspark, mis piirkonna kaitsealadest on olulisim loodusturismi sihtkoht ja paljudele ettevtjatele thtsaim turismiressurss. Turismi seisukohast on huvivrseimad2: 1. ulatuslikud suhteliselt puutumatud rabad , nende seas Eesti suurim raba Kuresoo; 2. looduslikes looklevates sngides voolavad jed; 3. jgede regulaarsed leujutused; 4. lammi- ja soometsad; 5. luhaniidud; 6. taimedest siberi vhumk, niidu-kuremk, kpalised; 7. lindudest kotkad, rhnid, kakud, rohunepp ja rukkirk; 8. imetajatest pder, metssiga, kobras ja kik suurkiskjad hunt, ilves ja karu.

Mitte tingimata antud thtsuse jrjekorras.

Soomaa piirkonnas on rajatud jrgmised klastusvimalused loodusvrtustega tutvumiseks, vt Skeem 3 Looduse vahendamiseks rajatud klastusrajatised: 1. Kuuraniidu pperada, Soomaa RP3; 2. Ingatsi matkarada ja vaatetorn, Soomaa RP; 3. Meiekose matkarada, Soomaa RP; 4. Oksa laudrada ja vaatetorn, Soomaa RP; 5. Tramaa puisniidu matkarada ja vaatetorn, Soomaa RP; 6. rdi matkarada, Soomaa RP; 7. Riisa rabarada ja vaatetorn, Soomaa RP; 8. Tipu kla kultuurilooline rada, Soomaa RP; 9. Keskuse Koprarada, Soomaa RP; 10. Lti vaatetorn, Soomaa RP 11. Toonoja matkarada, Soomaa RP; 12. Hpassaare matkarada, Soomaa RP; 13. Lemmje keelemetsa matkarada, Soomaa RP; 14. Sakala tee matkarada, Kurgja MKA, Navesti MKA, Saarje MKA; 15. Saeveski metsaonn, Saarje MKA; 16. Vanapagana maja, Saarje MKA; 17. Saarje loodusrada, Saarje MKA; 18. Labidakivi lkkekoht, kaitsealuse ksikobjekti vahetus lheduses; 19. Kurgja talumaastik, Kurgja MKA Kultuurivrtused Soomaa rahvuspargi asustusel on huvitav ajalugu. Inimasulad tekkisid juba kiviajal, lbi sajandite on asustus psinud hre, suhteliselt isoleerituna muust maailmast. Turismis on thtis koht nii vaatamisvrsustel kui suulisel primusel lugudel, legendidel ja nende jutustamisel. Turismi seisukohast on piirkonna olulisemad kultuurivrtused on: 1. Viiendaks aastajaks kutsutav leujutus ja sellega seotud eluolu; 2. Eelnevast tingitud hepuupaatide kasutamise kultuur ja valmistamise oskus; 3. Soomaad lbiv veetee, mis on olnud Hansa kaubateeks Prnu ja Viljandi vahel; 4. Prnu-Viljandi talitee ja hulk kohalikke taliteid, mis on kinud le soode; 5. Traditsiooniline taluelu, esinduslikem nide on Kurgja talumuuseum, hid niteid leiab ka eraalgatusena toimivates turismitaludes (Vaike talu); 6. Taliteede slmpunktides tegutsenud krtsid (Oksa, Tramaa); 7. Ajaloolised isikud C.R Jakobson, L. Koidula, A. Pulst, M.Saar, V.Reimann, J.Kler, vennad Kapid; 8. Arhitektuurivrtused Olustvere mis, Suure-Kpu mis, Tori krtsihoone jt.; 9. Ksit ja piirkonnale omane toit 10. Nukogude armee prand raketibaasi jnused Kikeperas, Tohvri kla.

Siin ja edaspidi lhendid RP=rahvuspark, MKA=maastikukaitseala, LKA=looduskaitseala, HA=hoiuala

Skeem 3 Looduse vahendamiseks rajatud klastusrajatised

Aktiivsed tegevused ja sndmused Lisaks loodus- ja kultuurivrtustele on turisminudluse tegelikeks tekitajateks tmbeteguriteks erinevad sndmused ja aktiivse puhkuse tegevused. Tegevused ja sndmused rgitavad klastajaid Soomaa turismipiirkonda tulema, loovad klastuselamuse ja aitavad kaasa Soomaa kui sihtkoha kuvandi kujunemisele. Soomaa turismipiirkonnas harrastatavad aktiivse puhkuse viisid on: 1. Veematkad jgedel kanuude, kummipaatide ja haabjatega; 2. Kalastus; 3. Jalgsimatkad laudteedel ja matkaradadel; 4. Rtsamatkad rabades; 5. Hobumatkad; 6. Suusamatkad rabades ja tukekelgumatkad jejl; 7. ppematkad (soomaastike, taimede, seente jm ppimise eesmrgil). Soomaa piirkonnas regulaarselt toimuvad sndmused: 1. looduslik thtsndmus viies aastaaeg; 2. Soomaa Sprade Seltsi korraldatavad talgud ja matkad; 3. Suure-Jaani muusikapevad; 4. Haabjaehituse laagrid; 5. keskkonna ja loodushariduslikud ritused RMK Sakala puhkealal (Sakala tee matkapev, perepev Lhavere Linnamel jne.); 6. rahvakalendri thtpevade thistamine; 7. klaseltside ritused; 8. kultuuriritused Toris, Paikusel, Vndras, Suure-Jaanis, Kpus, Kilingi-Nmmes. Soomaa turismipiirkonna positsioon Eesti turismis Eesti kui reisisihi turunduses on heks vrtuseks metsik loodus ja selle smboliks sood. Soomaa rahvuspark on suurte rabade nidisala ja seda positsiooni kinnitab ja vimenda Euroopa plislooduse kaitsealade PAN Parks sertifikaadi taotlemine. EAS turismi arenduskeskus ja ka MT Eesti Maaturism jagavad Eesti kolmeks regiooniks Phja-, Lne- ja Luna-Eesti. Soomaa jb peaaegu vrdses osas nii Lne-Eestisse kui LunaEestisse. helt poolt tekitab paiknemine korraga kahes regioonis segadust, teiselt poolt aga

10

pakub kahe Soomaast huvitatud turismikeskuse olemasolu Prnu ja Viljandi nol ka kaks korda suuremaid vimalusi koostks turismimarsruutide ja -toodete arendamisel ning turundamisel. Kahe regiooni piirile jmine toetab Soomaa positsiooni inimmjudest vhe mjutatud plislooduse alana Eesti Plislooduse Pealinnana. Eestimaa viiendikeks jaotav siseturismikontseptsioon nimetab piirkonda Jemaaks. Selles kontseptsioonis on vimalused Soomaa positsioneerimiseks Muistse Veetee turismiruumi ja koostks lisaks Prnule ja Viljandile ka Tartuga. Veetee teavitamise suursndmuseks on Laulupeo tule liikumine vett pidi Tartust Viljandi ja Prnu kaudu Tallinna 2009.a. Viljandi ja Prnu vahel kasutatakse kohalike traditsioonilisi paate haabjaid.

Soomaaga sarnasesse turisminii kuuluvad mitmed teised kaitsealad, niteks Matsalu, Vilsandi, Lahemaa ja Karula rahvuspark, Nigula LKA, Endla LKA, Alam-Pedja LKA jt. helt poolt on nimetatud piirkonnad Soomaale konkurentideks, teiselt poolt loovad aga vimalusi koostvrgustike loomiseks, histe tootepakettide koostamiseks ja hiseks turunduseks. Soomaa piirkonna unikaalsed vrtused Unikaalsed vrtused (ehk USP-d4 )on need piirkonna omadused, mis ahvatlevad potentsiaalseid turiste klastusotsust tegema. Need on piirkonna konkurentsivime aluseks, vimaldavad eristada Soomaad teistest looduturismi sihtkohtades. Mis eristab Soomaa teistest sihtkohtadest ja annab phjuse siia tulla? viies aastaaeg ja ka kik aastaajad - viis aastaaega; puutumatud ja plised loodusmaastikud - rabad; looduse asukad - kiskjad, kotkad; hre asustus, metsloomade sage ngemine maanteetee res, (mstiline) vaikus, pimedus ja valgus - (pole valgusreostust); Indrek Hein, Edu Kuill , Algis Martsoo ja teised kohalikud giidid, kelle prast Soomaale tullakse; prandkultuur, rippsillad, pukksillad, heinategu luhaheinamaadel; silinud rgse paaditbi - jmedast haavatvest nestatud haabja, ehitamise ja kasutamise tava;
4

USP, Unique selling point

11

 ks Eesti viiest rahvuspargist, soode-rabade nidisala, plislooduse pealinn - tulevane PAN Park; Kuresoo on Eesti suurim raba, Kuresoo lunaservas asub Euroopa krgeim rabarinnak.

1.3 Soomaa piirkonna turismiasjalised

Turismiasjalisteks nimetatakse erinevaid ksikiskuid ja organisatsioone, kel on turismi suhtes mingi oma huvi vi keda turism mjutab. Sellised asjalised on kohalikud kogukonnad, erinevad institutsioonid, riigi- ja vallaasutused, MT-d, ettevtted. Asjaliste osalus ja toetus on turismistrateegia vlja ttamises ja elluviimises hdavajalik. Soomaa turismiasjalised on: 1. Kohalikud elanikud rahvuspargi territooriumile jvad Riisa kla Tori vallast, Tipu kla Kpu vallast ja Sandra kla Suure-Jaani vallas. Huvi nii rahvuspargi elanikel kui ka laiemalt piirkonna elanikel on huvi olla kaasatud, rkida kaasa turismi arengu juhtimises. Samuti on kohalike elanike huvi see, et turism ei hiriks nende igapeva elu privaatsust; 2. Kohalikud omavalitsused Paikuse, Tori, Vndra, Saarde ja Surju vald Prnumaalt ning Suure-Jaani, Prsti ja Kpu vald Viljandimaalt. Huvi piirkonna atraktiivsuse tstmine, tulubaasi suurendamine, thive kasv ja seelbi sotsiaalse heaolu kasv; 3. Prnu ja Viljandi maavalitsused. Huvi piirkonna atraktiivsuse tstmine, infrastruktuuri parandamine, klastajate arvu kasv; 4. Keskkonnaamet (KKA) alustas td 1. 02. 2009, on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab tidesaatvat riigivimu keskkonna- ja looduskaitses. Huvi looduskaitsemeetmete maksimaalne rakendamine; 5. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) huvi on tagada riigi metsade majandamine arvestades sstva metsamajanduse printsiipe ning luua vimalusi riigimetsas puhkamiseks. Muu hulgas on RMK lesandeks kaitsealadel asuvate turismirajatiste rajamine ning hooldamine; 6. Roheline Jemaa Koostkogu (RJK) on piirkonna ettevtjate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundushingute koosts LEADER programmi raames kohalikku initsiatiivi arendav organisatsioon. Tegevuspiirkond on sh Soomaa turismipiirkond. Tegevuse esmrgid on fikseeritud Rohelise Jemaa piirkonna strateegias 2007 -2013 ja strateegia elluviimine tagatud rahastatud rakenduskava meetmete kaudu 2007 - 2010. Huvi piirkonna areng, sotsiaalse heaolu kasv; 7. Soomaa Turism MT (ST) on piirkonna turismiasjalisi, eelkige ettevtjaid hendav mittetulundushing, mis tegeleb turismiettevtluse arengu toetamisega Soomaa piirkonnas lbi koolituse, kvaliteedikontrolli, info haldamise ja jagamise. Huvi- turismi arendamine, teadlike klastajate hulga kasv, Soomaa piirkonna histurundus; 8. Viljandimaa turism MT huvi turismiareng Viljandi maakonnas; 9. Prnumaa Turism SA - huvi turismiareng Prnu maakonnas; 10. Tipu Looduskool on MT, mille eesmrgiks on vana Tipu koolimaja baasilt arendada vlja looduskool, koos bimis- ja toitlustusvimaluse, kus saab pikemaid koolitustskleid korraldada. Huvi areng Tipu klas;

12

11. Klaseltsid. Lubjassaare, Vastemisa, Kildu, Riisa, Sandra, Rtsepa, Tipu, Teesoo, Supsi ja Serukla, Kootsi, Puiatu jne klades. Huvi vastavalt oma kohaliku piirkonna areng; 12. Eesti Haabjaselts . Huvi haabjakultuuri populariseerimine; 13. Soomaa Sprade Selts on 1997.a. Loodud MT. Huvi Soomaa rahvuspargi valitseja toetamine; 14. Kinnistute omanikud kes ei ela kaitsealal; 15. Turismiettevtjad (Vt LISA 1 Soomaa piirkonna turismiteenuse pakkujad. Huvi ettevtluse arendamine, minimaalsed piirangud, turistide arvu kasv; 16. Loodusteadlased ja -kaitsjad. Huvi loodusliku seisundi silitamine vimalikult suurel alal ja teaduslike uuringute teostamine; 17. Jahiseltsid, kelle jahimaad asuvad piirkonnas. Huvi oma tegevuspiirkonnas jahipidamine, sstliku ulukivaru majandamine, kaitsealadel ulukite arvukuse reguleerimine arvestades hea jahindustava jrgimist ning jahinduse arendamine vastavalt jahimaakorralduskavale; 18. Kalamehed. Huvi Soomaa jgedel kalastust harrastada; 19. Soomaa klastajad (vaata Viga: viidatud allikat ei leitud) Huvi klastajatele meldud infrastruktuuri vljaarendamine, vimaluste mitmekesistamine, piirangute viimine miinimumini; 20. Soomaa Koostkogu (SKK) on 2006. a. Viljandi Maavalitsuse poolt kokku kutsutud asutustevaheline komisjon, kuhu kuuluvad Soomaa rahvuspargi arengut mjutavad huvigrupid. Soomaa koostkogu lesandeks on erinevate huvigruppide vahelise koost toimimine ning infovahetuse tagamine. Huvi on erinevate Soomaa rp seotud olevate institutsioonide organisatsioonide koost arendamine ja informatsiooni vahetamine. Soomaa koostkogu tidab Soomaa rahvuspargi jaoks ka kohaliku PAN Pargi grupi (Local PAN Park Group) rolli, kuna hlmab kiki vajalikke asutusi ja organisatsioone, kelle tegevus mjutab rahvuspargi arengut ja kes omakorda on mjutatud rahvuspargist.

13

1.4 Soomaa turismipiirkonna klastaja

Piirkonna turismiettevtjate korraldatud ajurnnakul tuvastati 12 seni olulisemat Soomaad klastavat turistide rhma, kelle puhul hinnati nende mjusid piirkonna looduskeskkonnale, kogukonna elukeskkonnale, majandusele ning samuti oli vaatluse all klastajate omavaheline mju.
Tabel 1 Soomaa klastajate grupid5 Sihtrhm Osakaal 1. pilased nii Eestist kui vlismaalt 2. Jahituristid, vljaspool rahvusparki keskmine vhene Loodusele +/+ + + +/+ +

Mju Kohalikule Majandukogukonnale sele +/+/+/+ + + + ++ ++ + +/+ Teistele sihtrhmadele +/+/+/+ +/+ +

3. Eesti asutused, seminarid, suur suve- ja talvepevad 4. Pered ja spruskonnad, enamasti Eestist 5. Kalastajad Eestist suur keskmine

6. Seljakotirndurid, rndurid keskmine enamasti vlismaalt 7. Linnu- ja loomavaatlejad, loodusfotograafid nii Eestist kui vlismaalt 8. Seiklusturistid - kanuu, ratsa, ATV, enamasti Eestist 9. Eesti lbuturistid, iseseisvate piknike pidajad 10. Kultuurihuvilised muuseumid, haabjad nii Eestist kui vlismaalt vhene

suur keskmine vhene

+/+

+/+

+ +/+

+/+

11. Karavanituristid enamasti vhene vlismaalt 12. Invaturistid

+ +

+ +

+ +

+ +

vhene

++ vga positiivne mju + positiivne mju +/- neutraalne mju - negatiivne mju
5

Tegemist on turismiettevtjate ajurnnakuna sndinud hinnanguna. Svitsiminevate jrelduste tegemiseks on vajalik phjalikum uuring.

14

Erinevate turistide mju hinnangud Looduskeskkonnale Oluline tegur on see, kas turistid on koos giidiga vi omapi. Eelkige kehtib see pilasgruppide ja seiklusturistide puhul, kelle kitumine palju sltub giidist (pilaste puhul ka petajast). Oluline on ka klastajate informeeritus kaitseala piirangutest ja klastaja meelespeast. Jahiturismis on kliendid alati teadlikud ja organiseeritud. Probleemne grupp on kalamehed, kelle puhul on teistest klastajatest sagedasem rmpsu maha jtmine. Seiklusturismi valdkondadest on kanuusidu mju neutraalne, ATV, maastur aga negatiivsed.

Kohalikule kogukonnale

Oluline tegur on see, kas turistid on koos giidiga vi omapi. Eelkige kehtib see pilasgruppide ja seiklusturistide puhul, kelle kitumine palju sltub giidist (pilaste puhul ka petajast). Firmagruppide ja seiklusturistidega puhul on hea kui pole otsest kontakti kohalikega. Kalamehed kipuvad kohalikke maaomanikke mitte kelleksi pidama ja neist le jalutama. pilasgruppide positiivne mju seondub sellega, et nad enamasti klastavad ndala sees tpevadel ja laagreid peetakse mitmepevastena. Jahituristid ja korporatiivkliendid on vga tulusad grupid. Seljakotimatkajad pole vga tulusad kuna kivad ksikult, nende maht viks olla suurem. Keskmisest tulusam on individuaalturist, kes kasutab rendiautot. Looma- ja linnuvaatluses seni vike mju, puudub tootearendus. Karavanituristidele on vaja luua infrastruktuur Invaturistid on suure potentsiaaliga. Mitmete sihtrhmade (pilased, firmad, seiklusturistid) puhul on thtsaim ajaline ja ruumiline planeerimine, et nad ei satuks teiste rhmadega kokku Erihuvidega teadlike turistide mju on teistele gruppidele positiive, teavitavad ka teisi vrtustest.

kohalikule majandusele

Mju teistele turistide sihtrhmadele

15

2. Soomaa piirkonna jtkusuutliku turismi arendamise strateegia

2.1 Jtkusuutliku turismi phimtted
Jtkusuutliku turismi miste osas on peaaegu kigil oma ngemus selle sisust. Siin strateegias ksitletakse jtkusuutlikuna turismi, kus turismi arengut hinnatakse lhtuvalt looduslikest, keskkonnaalastest, majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest indikaatoritest. Turism on jtkusuutlik, kui: see toimib terves looduskeskkonnas seda kahjustamata; see toimib isemajandava majandusharuna; see toetab elujuliste kogukondade toimimist. Soomaa phivrtuseks on tema puutumatu ja pline loodus. Samas on siin, rasketest oludest hoolimata aastatuhandeid kestnud inimtegevus. Soomaalased on kohanenud loodusega ja kohandanud loodust. Soode ja jgede piirkonnas on kujunenud eristuv elulaad, kombed. See vheasustatud ning vhe muudetud ala on suureprane nide looduse rgsetest rtmidest ja inimeste elust nende rtmide jrgi. Rahvuspark on rajatud just nende vrtuste silimiseks. Turismi arendamine rahvuspargis vi rahvuspargi ressursse kasutades eeldab nimetud phimtetest aru saamist ja nende omaks vtmist, vrtustamist. Vastutustundlikku, loodusega ja kohalike prandvrtustega arvestavat suhtumist, tuleb rakendada turismitoodete pakkumisel, klastajate vastuvtu planeerimisel, ettevtluse laiendamisel ja kigel muul sellega seonduval.

2.2 Soomaa piirkonna jtkusuutliku turismi arengueeldused

Selleks, et Soomaa piirkonnas saaks arendada hstitoimivat jtkusuutlikku turismi on vajalikud mitmed eeltingimused: VAATAMISVRSUSEST Soomaa turismipiirkond sltub vga oluliselt Soomaa rahvuspargi koloogilisest seisundist, sh: o Rahvuspargi ja kogu piirkonna looduslikest vrtustest ja nende soodsast seisundist; Piirkonna atraktsioonide unikaalsusest, mitmekesisusest ja rohkusest , sh lisaks rahvuspargi loodusele ka piirkonna ldine ilme, kultuuriprandiobjektid, vaatamisvrsused jms; JUURDEPSETAVUSEST-KTTESAADAVUSEST Piirkonna kommunikatsioonidest: o Bussiliiklusest ja selle tihedusest; o Teede kvaliteedist; o Side ja telekommunikatsioonide kvaliteedist. Vrtuste vahendamine: o Rahvuspargis rajatud infrastruktuurist (rajad, tornid, laagriplatsid, paadisillad); o Klastuskeskuse toimimisest; 16

Piirangute optimaalsusest o Kaitsealade klastamise vimalikkus; o Loodusturismirajatiste kasutamise vimalikkus. TEGEVUSTEST Pakutavate teenuste mitmekesisusest, unikaalsusest, rohkusest ja kvaliteedist; Pakutavate huvikohtade mitmekesisusest, unikaalsusest, rohkusest ja kvaliteedist; Teenuseid siduvate programmide mitmekesisusest, rohkusest ja kvaliteedist; HVEDEST JA TUGITEENUSTEST Majutusvimaluste mitmekesisusest, rohkusest ja kvaliteedist; Toitlustusvimaluste mitmekesisusest, rohkusest ja kvaliteedist.

Joonis 1 Turistide elamused sltuvad turismiasjaliste poolt pakutavatest toodetest ja teenustest ning ala vrtuslikkusest.

Kikides valdkondades on praegu olemas baaskvaliteet, kuid arenguks on vajalik parandada erinevates valdkondades pakutavate teenuste kvaliteeti histe juhiste ja standardite jrgi ja mitmel juhul suurendada pakutava mitmekesisust.

2.3 Koost phimtted

Soomaa Koostkogu koordineeriv roll Soomaa Koostkogu on marlaud, kuhu kuuluvad kigi Soomaa piirkonnaga seotud asjaliste esindajad. Koostkogu roll on koosklastada riigisektori, mittetulundushigute ja eraettevtete tegevusi ja suunata jtkusuutliku turismi arengut Soomaa piirkonnas. Koost eelduseks kigi

17

asjaliste vahel on informatsiooni jagamine, kaasamine ja mistev suhtumine. Koostkogu kib koos neli korda aastas ja teeb ettepanekuid esilekerkinud probleemide lahendamiseks. PAN Pargi sertifitseerimisprotsessis on Soomaa Koostkogul kohaliku PAN Pargi grupi staatus. Turismiettevtete koost rahvuspargi valitsejaga Turismiettevtte, Keskkonnaameti ja Riigimetsa Keskuse vaheline kolmepoolne koostleping on soovituslik kigile Soomaa rahvuspargi alal turismiteenust pakkuda soovijaile. Leping kohustab turismiettevtet - titma head tava - regulaarselt edastama klastusandmeid - osalema klastajate uuringu-monitooringu programmis (veebiphine tagasiside ksitlus) Kuidas turismiettevte saab taotleda PAN Pargi sertifikaati? Turismiettevttele PAN Pargi sertifikaadi taotlemine eeldab turismiettevttelt: 1. Tema ja Keskkonnaameti vahelise kehtiva koostlepingu olemasolu; 2. Eesti koturismi kvaliteedimrgise EHE (Vt Lisa 1) kasutamisiguse olemasolu6; 3. Nende kahe tingimuse olemasolul vi turismiettevte esitada avalduse Soomaa koostkogule; 4. Soomaa Koostkogu otsustab PAN Pargi sertifikaadi omistamise 5. Positiivse otsuse korral slmib turismiettevte lepingu PAN Park Foundation-iga MT Soomaa Turism MT Soomaa turism hendab Soomaa turismipiirkonna jtkusuutlikke turismiarendusphimtteid jrgivaid ettevtteid, kelle eesmrgiks on turundada Soomaa rahvusparki ja selle mjupiirkonda htsetel alustel tervikliku sihtkohana. MT Soomaa Turism teeb koostd Keskkonnaameti Prnu-Viljandi regiooni ning Soomaa Koostkoguga tagamaks kaitsealasid turustavate info igsuse ning selle kooskla kaitsekorraga ning piirkonna htsete arenguphimtetega. Avatud suhtlemine Soomaa piirkonna jtkusuutlikuks arenguks on oluline tagada kigi asjaliste omavaheline aktiivne suhtlemine ja infovahetus. Soomaa koostkogu tagab vaid infovahetuse ja koost regulaarsuse.

2.4 Soomaa piirkonna turismitsoneering

Soomaa PAN Pargi piirkonna turismi-tsoneerimise eesmrk on negatiivse turismimju vhendamine ja samas positiivsete mjude suurendamisele kaasa aitamine. Turismitsoneeringu lhtephimtted: kaitsealuste objektide kaitsekorrast; vljakujunenud turismikoridoridest (maanteed, jed) ja matkaradade vrgust; rahvuspargi kaitsekorralduskava turismindusliku tsoneeringust; omavalitsuste (Suure-Jaani, Kpu, Saarde, Surju, Paikuse, Tori, Vndra) planeeringutes stestatust ;
6

Eeldused 1 ja 2 ei pea jrgnema ksteisele eeltoodud jrjekorras.

18

 vljakujunenud turismialasest maakasutusest; kohaliku kogukonna soovidest; turismipotentsiaalist. Turismitsoneeringu eesmrk Tsoneering on piirkonnas aluseks jrgmiste phimtete vljattamisel: Erinevate turismiliikide korraldamisel (niteks loomade ja lindude vaatluseks, matkamiseks, aga ka ATV-siduks) - stestab tsoonis soositud turismiliigid ja soovitamatud (keelatud) turismiliigid ja viisid; Turismi ja muude inimetegevuste vahekordade mramiseks (niteks loomade vaatlus turism versus ulukite arvukuse reguleerimine); Klastusintensiivsuse planeerimisele ja juhtimisele (intensiivne versus vheklastatav tsoon); Iseseisvate klastajate suunamisel ja giidivajaduse mramisel ; Turismiinfrastruktuuri uuendamisel ja laiendamisel (viidad, infotahvlid, lkke- ja puhkekohad, matkarajad, vaatetornid)

Skeem 4 Soomaa piirkonna ldtsoneering

Piirkond on ldiselt jagatud 4 vndi (Vt. Skeem 4 Soomaa piirkonna ldtsoneering): Rahvuspargi ala (39640 ha) - Kige tundlikum, atraktiivsem ja knekam ala. Turismialased tegevused on kaitseeeskirjadega korraldatud. Rohelist mttelaadi ja

19

keskkonda hoidvat kitumist, tooteid, teenuseid, protsesse eksponeeriv ala. Tootmises on meelelahutus. Tulu on tsooni hinnast, piirangutest ja unikaalsusest tulenev. Rahvuspargi piirkonna kaitsealade ala (10770 ha) vikestel elupaigalaikudel liike ja kooslusi hoidvad alad, turism allub kaitsekorra reeglitele. Rahvuspargi vahetu mju ala (~52240 ha) - Rahvuspargi vahetu mbrus. Soomaa otsese mju ja orienteerituse tsoon. Asustus on soovitud. Piirkonnas nii psielanikud kui ka hooajalised asukad. Keskused on arenenud, teenused kttesaadavad. Hea fsiline ja sotsiaalne infrastruktuur. Tegutsevad mitmed Soomaa lugu oma toodetes ja teenustes kasutavad turismiettevtted. Majandusel ei ole rangeid piiranguid, ega ka rahvuspargi alast tulenevaid eeliseid. Piirkonda lbivad kaitsealale viivad liikumisteed ja piiril Soomaa vravad. Teersed talukohad ja maastik hlestavad Soomaa klastajaelamuseks ja seega peavad olema korrastatud ja knelema Soomaa loo sissejuhatust. Rahvuspargiga nrgalt seotud ala (~118300) Soomaaga ldvemalt seotud piirkonnad, mis on henduslliks majanduslikult elavamate piirkondadega, suuremate keskustega (Prnu, Tallinn, Viljandi), aktiivse liikluse tuiksoontega (Via Baltica). Turismis loovad oma vrtustega koostvrgustikku .Tootmine on Soomaa mjuala piiranguteta. Soomaa pikaajalise jtkusuutliku arengu tagamisel retult oluline, et antud piirkonnas ei kavandataks jtkusuutliku turismi phimtetega oluliselt vastuolus olevaid tegevusi.

Teenuste ja tegevuste spetsiifiliselt on tpsemalt tsoneeritud rahvuspark ja selle vahetu mbrus, vt . Siin on lisaks eeltoodud tsoneeringule tpsustatud jrgmised vndid: Kogukonna tabualad katavad piirkonnas (eriti turismirajatiste vahetus mjualas) elevate inimeste uealad, kus kehtivad igal pool omanike poolt kehtestatud reeglid. Soomaa elanikud ei ole vaatamisvrsus kui nad seda ei soovi. Turismiteenuse pakkujad ja iseseisvad klastajad peavad aktsepteerima kohalike elanike privaatsusvajadust. Turismirajatiste mjualad ppe- ja matkaradade vahetu mbrus, mida mjutavad klastajad. Need on tsoonid, kus tuleb kne alla turismiinfrastruktuuri arendamine ja uute rajatiste pstitamine; Veeteede mjualad veematkade poolt mjutatud jgede vahetu mbrus. Piirkonnad, mida veematkadel osalejad klastavad. Soovituslikult giidiga klastatavad alad looduslikult raskesti juurdepsetavad plislooduse elamuse alad, giidi kasutamine vajalik nii looduslike vrtuste kui ka klastajate endi kaitseks. Alad, kus eesmrgiks on klastamise minimeerimine looduslikult hirivustundlikud alad, kus klastamine vimalik koosklastatult. Keelualad klastamine tielikult keelatud.

20

21
Skeem 5 Rahvuspargi vahetu mjuala tsoneering

2.5 Turismi trendid ja arengusuunad

Turismitoodete ja teenuste vljattamisel tuleb arvestada philised tulevikutrende: 1. Demograafilise olukorra muutumine: vanus, haridus, perekonnaseis, sissetulek jne. Vananev hiskond prab senisest enam thelepanu mugavusele, neil on rohkem aega, eriti vljapool suve, nad on endiselt aktiivsed ja huvituvad asjadest, millele neil varem pole olnud aega. Ka noored on hakanud enam reisima, kuid nad tarbivad teistsuguseid tooteid, klastades eelkige spru ja tuttavaid. 2. Klastajate elustiili, ootuste ja vajaduste muutumine, millega kaasneb suurenev nudlus elamustoodete jrele. Suureneb erihuvidel phinevate reiside osakaal (individuaalreisid, elamusreisid, harrastusega seotud reisimine), puhkusel olles soovitakse kulutada, soovitakse lgastuda, tegelda lemmiktegevustega, tutvuda uute kohtade ja inimeste elulaadiga, osaleda kultuuri- ja spordiritustel, saada uusi elamusi, pannakse endid proovile. Puhkusele seatakse seega krgemaid ootusi, mille eesmrgiks on igapevasest rutiinist vljatulek ja kvaliteetne puhkus puhtas keskkonnas. Trendikad valdkonnad on spaa- jaa wellnesstoote pakkumise areng ja mitmekesistumine. 3. Reisieelistuste ja -kestuse muutumine (rohkem lhimaa- ja lhema kestusega reise). he pika reisi asemel aastas soovitakse teha mitu lhemat reisi areneb nn aastaringse aktiivse puhkamise liik, suur nudlus on ndalalpureisidele. Kuid tehakse ka pikki, isegi kuid kestvaid reise nagu niteks mbermaailmareisid, palvernnakud, lipikad matkad vi mitme riigi klastus. 4. Kiire areng turismi jaoks olulise infrastruktuuri osas nagu sadamad, lennuvljad, raudtee, maanteed jne., uute transpordihenduste nagu lennu-, laeva-, rongiliinide avamine, interneti areng, reisimist soodustava viisapoliitika lihtsustamine eriti Eesti jaoks, Schengeni viisaruumi avanemine, majanduskasv ja ldise heaolu tus toob kaasa turismi aktiivsuse suurendamise, samas vib see kaasa tuua pakkumiste klluse, mis omakorda pingestab hinna ja kvaliteedi suhet. 5. Keskkonnasbralikkus: ha suuremat thtsust hakkab mngima sihtriigi keskkonnasbralikkus, turvalisus ja eripra. Kokkuvtvalt vib elda, et nn tuleviku turisti ootused on ha enam seotud tema enda individuaalsete vajadustega, nad ootavad uusi elamusi nende jaoks uues kultuurilises, pshilises ja emotsionaalses keskkonnas - nad otsivad uusi kogemusi, niteks ebaharilikke keskkondi ja kultuure, isiklikku ja fsilist tiustumist vi emotsionaalset arengut. Turistid ei soovi enam lihtsalt reisi, vaid meeldejvat - just nendele meldud unustamatut reisielamust vi kogemust ning kiiresti kttesaadavaid teenuseid.

2.6 Soomaa potentsiaalsed sihtturud ja sihtrhmad

EAS Turismiarenduskeskuse 2005-2007 aastatel lbiviidud uuringud Eesti potentsiaali kohta puhkuse sihtkohana erinevates sihtturgudel annavad selge signaali, et loodusturismil on suur arengupotentsiaal kigil uuritud sihtturgudel. Looduse osathtsus reisimotiivina oli kige suurem

22

sakslaste hulgas, kellest 81% oleks Eestisse reisides huvi looduskaunite paikade klastamise vastu. Vanusegrupp 35-54 puhul on huvi looduse vastu isegi 95% klastajate seas.
Tabel 2 Soomaa potentsiaalsed sihtturud ja sihtrhmad

Eesti Saksamaa Soome Rootsi Lti Venemaa Holland Inglismaa Kesk-Euroopa Kaugemad maad USA, Austraalia, Jaapan

Loodushuvilised, firmad ja asutused, seiklusturistid, pilased, pered , kalastajad Loodushuvilised, pered, kultuurihuvilised, seljakotirndurid Pered, kultuurituristid, loodushuvilised, pilased Loodushuvilised, pered, pilased Pered, firmad ja asutused, loodushuvilised, pilased Pered, firmad ja asutused, kalastajad Seljakotirndurid, pered, seiklusturistid, kultuurihuvilised Linnu- ja loomavaatlejad Loodushuvilised, linnu- ja loomavaatlejad, seljakotirndurid Seljakotirndurid, loodushuvilised,

Soomlastest tunneb looduskaunite paikade ja aktiivsete tegevuste vastu looduses huvi vastavalt 55% ja 40% vastanutest, mis teeb kokku loodushuvilisteks 95% vimalikest Eesti klastajatest. Rootsi sihtturu analsist selgus, et 29% Eestit 2006 aastal klastanud turistidest matkas Eestit klastades looduses ning 16% tegeles looduses aktiivsete harrastustega. Edaspidi on looduses viibimisest huvitatud 69% ning aktiivsetest tegevustes looduses 42% vimalikest Eestisse reisijatest. Venemaa sihtturu puhul15 pakkus tegevustest ja vaatamisvrsustest Eestis kige enam huviloodus seda 80% vastanute jaoks. Samavrne huvi oli venelastel arhitektuuri vastu ning veidi vhem ligi 70% huvitus kultuurist ja kultuurisndmustest. Suurbritannia turu puhul tunneks looduse vastu huvi 85% vimalikest Eesti klastajatest, seevastu kultuurisndmuste ja elu pakuks huvi umbes pooltele vastanutele. Ka ltlaste puhul on huvi looduse vastu krge, 81% vastanutest. Sihtrhm Ootused7

Siin ei kajastata infomaterjalide ja teeninduse keele ootusi. Eeldatakse, et kigil sihtgruppidel on nii sise- kui vlisriigi sihtturg.

23

Loodushuvilised Firmad ja asutused Seiklusturistid pilasedkooliekskursioonid Pered

Infomaterjalid, klastuskeskus, liikumisskeemid, kaardid, laagriplatsid, giiditeenus-juhendamine. Valmisolek suurte gruppide teenindamiseks, huvitavad tegevused, giiditeenus-juhendamine, toitlustamine Giiditeenus-juhendamine, varustuse laenutus, infomaterjalid, liikumisskeemid, kaardid, laagriplatsid. Valmisolek suurte gruppide teenindamiseks, bussidega juurdepsetavad rajatised, toitlustamisvimalused, giiditeenusjuhendamine, odavad lahendused, suveniirid, klastuskeskus Parklad ja peatumiskohad, infomaterjalid, viidastatud teed, laagriplatsid, kmpingud, interaktiivsed tegevused lastele, sgikohad, klastuskeskus Infomaterjalid, klastuskeskus, kaardid, muuseumid, giiditeenusjuhendamine Infomaterjalid, klastuskeskus, liikumisskeemid, kaardid, laagriplatsid. Klastuskeskuses pakutavate teenuste kttesaadavus, loodusradade kttesaadavus Kaardid, eriinfo, laagriplatsid

Kultuurihuvilised Seljakotirndurid Erivajadustega klastajad Erihuviga klastajad (kalastajad jne)

2.7 Soomaa arengueelduste koondhinnang

Arengueelduste hetkeseisust annab levaate SWOT anals, mis on meetod protsessi, nhtuse olukorra vms. eri klgede analsiks. Jrgnevalt on ra toodud sstva turismi trhma poolt tuvastatud Soomaa tugevused, nrkused, vimalused ja ohud, Tabel 3 Soomaa turismipiirkonna SWOT anals.
Tabel 3 Soomaa turismipiirkonna SWOT anals

Tugevused 1. 2. 3. 4. 5. 6. rahvuspargi staatus vrtuslik ja mitmekesine loodus karismaatilised liigid (kiskjad, kotkad) unikaalsed ja atraktiivsed leujutused matkaradade ja rajatiste hea seis ettevtete klaster on olemas, eelkige majutus ja kanuumatkad 7. rikkalik ja huvipakkuv kultuuriprand 8. Soomaa on Eestis tuntud looduspuhkuse sihtkoht

Nrkused 1. heklgsed turismitooted 2. teenuste ja toodete ebahtlane kvaliteet 3. turismialase statistika piiratus ja uuringute vhesus 4. turismi- ja teenindusharidusega inimeste vhedus 5. piiratud transpordihendus ja ebapiisav infrastruktuur (teeolud) 6. klastuskeskuse heitlik toiminine

24

9. vike ja tubli kogukond 10. hea koost turunduses nii Viljandi kui Prnuga 11. Soomaa koostkogu toimib kigi asjaliste foorumina 12. omavalitsuste histegevus Rohelise Jemaa koostkogus Vimalused 1. looduspuhkuse ja sstva turismi populaarsuse tus 2. Soomaa saab Euroopas tuntud plislooduse sihtkohaks 3. teeninduskvaliteedi tus ja kliendile suunatud teenindus, 4. kliendikeskne tootearendus 5. hine turundus 6. Tipu Looduskooli vljaarendamine 7. haabja teemapargi vljaarendamine 8. tootearendus muuseumite baasilt (Tori, Hpassaare, Kurgja, Lubjassaare jt) 9. taliteede prandilt tootearendus 10. muistse kaubatee arendamine rahvusvaheliseks turismimarsruudiks 11. kiviaja kla vljaehitamine 12. likoolide jt. uurimisgruppide kaasamine 13. Soomaa vravate vrgustiku tugevdamine Paikuse, Tori, Vndra, Suure-Jaani, Kpu, Kilingi-Nmme 14. majanduslanguse taustal kasvab vljamineva turismi arvelt siseturism 15. Kohalike suurem kaasatus turismi 16. ldise elukvaliteedi tus

7. giiditeenus ebapiisav (maht, oskused, teadmised, spetsialiseeritus) 8. toitlustusteenuse pakkumise vhesus 9. puudub histransport Tramaale 10. ssed ja parmud 11. transiit lbi rahvuspargi 12. viidastus ebapiisav Ohud 1. turismi koordineerimatu iseeneselik areng 2. looduskaitsereformide ettearvamatus 3. aministratiivreformide ettearvamatus 4. infrastruktuuri parendamisse ja korrashoidu ei jtku riigi vahendeid 5. konfliktid eramaa omanike ja klastajate vahel 6. turismiasjaliste koost ei laabu 7. elanikonna jtkuv vhenemine ja vananemine 8. noorte ja haritute vljarnne. 9. asfalttee tulekuga kaasneb koormuse, kiiruse, saastatuse, transiidi kasv 10. intensiivse tegevusega kaasnev loodusressursside letarbimine, elurikkuse vhenemine, elupaikade hvimine ja loodusmaastike muutumine 11. ldise majandusliku languse prssiv mju turismiettevtlusele 12. kliimamuutuste ja keskkonna halvenemise mjul reisimine vheneb

Soomaa piirkonna suurimaks tugevuseks on vaieldamatult puhas, mitmekesine ja pline loodus, mille silitamiseks on loodud Soomaa Rahvuspark. Tugevuseks vib veel pidada hredat inimasustust, mis vimaldab piirkonna klastajal ja ka kohalikul elanikul tunda ennast piirkonnas mugavalt ja nautida soovi korral ksindust. ks olulisim turismitrend on urbaniseerunud hiskonna kasvav soov minna puhkamiseks linnakeskkonnast vlja ning veeta oma vaba aeg looduses. Soomaa kaubamrk on esialgu tuntud kll ainult Eestis, kuid rahvuspargi staatus ja liitumine Euroopa plislooduse vrgustikuga PAN Parks annab piirkonnale hea eelduse vlisturgudel edu

25

saavutamiseks ja teadlike loodushuviliste klientide leidmiseks. Piirkonna kultuuriajalooline ressurss annab lisandvrtust looduslikule ressursile ning aitab piirkonna turismitoodet mitmekesistada. Oluliseks vljakutseks on piirkonna valdade, RMK, KKA, turismiettevtjate ja teiste turismiasjaliste koost toimimine. Soomaa Koostkogul on siin koosklastav roll. Turismitoodete mitmekesisuse loomiseks ja kvaliteedi parandamiseks on thtis Rohelise Jemaa Koostkogu tegevus. Soomaa piirkonna histurunduse kujundamiseks ja teostamiseks on oluline MT Soomaa Turism tegevuse kivitamine ja jtkusuutlikkuse tagamine.

26

3. Soomaa piirkonna visioon, eesmrgid ja tegevused

ldine visioon: Aastaks 2030 on Soomaa teadliku klastaja poolt vrtustatud, looduslike protsessidena siliv plislooduse ja ajalolooliste kultuurmaastike nidisala koos tugeva ja htekuuluva kogukonnaga Jtkusuutliku turismi visioon: Euroopa plislooduse vrgustikku kuuluv Soomaa rahvuspark koos oma mjupiirkonnaga on Baltimaade populaarseim loodusturismi sihtkoht, mille turismitoode phineb plislooduse elamusel, Soomaa omapral, kultuuriprandil ja kvaliteetsetel teenustel, mida pakuvad koostna piirkonna turismiettevtjad ja -asjalised. Turism ei ole mitte eesmrk omaette vaid vahend sstva arengu tagamiseks

3.1 Strateegilised eesmrgid

1. koloogiline eesmrk - turism Soomaal vrtustab ning toetab looduskaitseliste eesmrkide saavutamist ja ei kahjusta piirkonna looduskeskkonda 2. Majanduslik eesmrk - turism loob piirkonnas tkohti ja ettevtlusvimalusi ning toetab traditsiooniliste majanduharude jtkusuutlikkust 3. Sotsiaalne ja kultuuriline eesmrk - turism toetab kohaliku kogukonna heaolu, elulaadi silimist ja ei kahjusta piirkonna sotsiaalset keskkonda 4. Turismiarenduslik eesmrk Soomaa turimitooted ja -teenused on kvaliteetsed ja turismiettevtted konkurentsivimelised ning jtkusuutlikud

3.2 Valdkondi lbivad arengusuunad

1. Kliendikesksus, kus elluviidava mdupuuks on Soomaad klastavate turistide rahulolu, piirkonnas veedetud aeg ja nende kulutused reisi jooksul. 2. Identiteet, mille kaudu on vimalik silitada, jtkata ja tutvustada Soomaa loodust, kultuuriprandit ja traditsioone jrgides sstliku turismi phimtteid. 3. Koost, mis seob omavahel Soomaa piirkonna erinevad isikud, huvirhmad, ettevtted ja institutsioonid, on suunatud Soomaa konkurentsivime tstmisele. Jrgnevas tegevuskavas kasutatavate lhendite seletus: KKA Keskkonna Amet Prnu-Viljandi regioon KIK Keskkonna Investeeringute Keskus KOV Kohalikud omavalitused

27

RJK Rohelise Jemaa Koostkogu MT RMK Riigimetsa Majandamise Keskus SAPT Sihtasutus Prnumaa Turism SKK Soomaa Koostkogu SSS - Sooma Sprade Selts MT ST Soomaa Turism MT VT Viljandimaa Turism MT

4. Tegevused 2009 - 2013

4.1 koloogiline eesmrk - turism Soomaal toetab looduskaitseliste eesmrkide saavutamist ja ei kahjusta piirkonna looduskeskkonda
Eesmrk /tegevus Eesmrk 4,1,1 Kehtestatud on piisavad reeglid ja rakendatakse sobivaid kaitsekorralduslikke meetmeid Soomaa RP Kaitsekorralduskava uuendamine (KKK 2010 - 1019) 2010 KKA KKA KKA , RMK KKA RMK KKA, RMK, ettevtjad riigieelarve eelarve eelarve KIK eelarve Thtaeg / ajakava Teostajad ja toetajad Rahastamisallikad

Tegevus Tegevus Tegevus Tegevus Tegevus Eesmrk Tegevus

4,1,1,1 4,1,1,2 4,1,1,3 4,1,1,4 4,1,1,5 4,1,2 4,1,2,1

Klastuskorralduskava ja- reeglite kehtestamine 2010 (kkk osana) Turismimjude hindamise (LAC) metoodika vlja ttamine. Mobiilpositsioneerimise projekt klsatuseireks Koostlepingute slmimine ettevtjate ja KKA ja RMK vahel. Info jagamine on piisav, selgitamaks kehtivaid reegleid ja vimalikke kahjusid trkiste vljaandmine 2009-2013 2009 2009-2013 2009

RMK, KKA

Riigieelarve KIK teised fondid

Tegevus Tegevus

4,1,2,2 4,1,2,3

veebilehe pidev tiendamine PR; partnerite ja asjaliste kaudu oma snumite edastamine viidastus ja infostendid mjusid vhendavaid rajatisi on piisaval Rajatiste hooldus ja arendamine printsiibil hajutatud kontsentreerimine teede ja kommunikatsioonide arendamine Loodus-ja kultuurivrtuste arendamine ja parem eksponeerimine

2009-2013 2009-2013

RMK, KKA RMK, KKA Riigieelarve KIK teised fondid Eelarve KIK teised fondid Eelarve, KIK Eelarve EU fondid Meede 3 LEADER

Tegevus Eesmrk Tegevus Tegevus Tegevus

4,1,2,4 4,1,3 4,1,3,1 4,1,3,2 4,1,3,3

2009-2013

RMK, KKA

2009-2013 2009-2013 2009-2011

RMK teedevalitsus RJK, ettevtted,

28

MTd Eesmrk 4,1,4 Klastuskeskus toimib rahvuspargi tutvustamise, uurimise ja vahendamise kohana klastuskeskuse arengukava rakendamine Klastajate ja turismimju uuringute pidev teostamine 2009-2013 2009-2013 RMK KKA KKA, RMK, likoolid Eelarve KIK teised fondid Eelarve KIK teised fondid

Tegevus Tegevus

4,1,4,1 4,1,4,2

29

4.2 Majanduslik eesmrk - turism loob piirkonnas tkohti ja ettevtlusvimalusi ning toetab traditsiooniliste majanduharude jtkusuutlikkust
Eesmrk /tegevus Eesmrk Tegevus Tegevus Tegevus 4.2.1 4.2.1.1 4.2.1.2 4.2.1.3 Uute tkohtade tekkimine Turismiettevtjate koolitusvajaduse uuring ja vastavate koolituste korraldamine Konkurentsivime tstmine tootmises ja teeninduses Investeeringud kohalike toodete ja teenuste ellukutsumiseks ning arendamiseks. Ettevtlusvimaluste loomine Kohalike elanikele koolitused turismiettevtluse alustest ja koturismist Giidikoolitused Kohaliku suveniiri vljattamine ja tootmine Toitlustuse ja transpordi teenuste lisandumine Traditsiooniliste majandustegevuste silimine turismi toetusel Kohaliku toidu tootmine vikeste pllumajandusksuste baasil, toiduvrkustiku loomine Ettevtluse mitmekesistamine Uute sstvate majandustegevuste arendamine Kaugt arendamine, E-turundus, turismiuuringud 2009-2013 Ettevtjad Ettevtjad, RJK EAS , teised fondid LEADER 2009-2013 Ettevtjad RJK Ettevtjad RJK Meede 1 LEADER Meede 1 LEADER 2009-2013 2009-2013 2009-2013 2009-2013 ST, RJK ST, LKK Ettevtjad st rjk Ettevtjad RJK teised fondid KIK teised fondid LEADER EAS teised fondid 2009 2009-2013 2009-2013 RJK, likoolid Ettevtjad RJK Ettevtjad RJK Teised fondid LEADER Meede 1 LEADER LEADER EAS PRIA Thtaeg / ajakava Teostajad ja toetajad Rahastamisallikad

Eesmrk Tegevus Tegevus Tegevus Tegevus Eesmrk Tegevus

4,2,2 4.2.2.1 4.2.2.2 4.2.2.3 4.2.2.4 4.2.3 4.2.3.1

Tegevus Eesmrk Tegevus

4.2.3.2 4.2.04 4.2.4.1 4.2.4.2

2009-2013

Ksittubade rajamine ja seadmete soetamine; 2009-2013

30

4.3 Sotsiaalne ja kultuuriline eesmrk - turism toetab kohaliku kogukonna heaolu, elulaadi silimist ja ei kahjusta piirkonna sotsiaalset keskkonda
Eesmrk /tegevus Eesmrk Tegevus Tegevus Tegevus Eesmrk Tegevus Tegevus Tegevus Eesmrk Tegevus 4,3,1 4.3.1.1 4.3.1.2 4.3.1.3 4.3.2 4.3.2.1 4.3.2.2 4.3.2.3 4.3.3 4.3.3.1 Kohalikud klakeskused kui infokeskused Tipu koolimaja looduskooli arendamine Klamajade ehk multifunktsionaalsete teenustekeskuste vrgu vljaarendamine Projekteerimis- ja planeerimistd, arendusdokumendid, tasuvusuuringud. Teenuste silimine ja parenemine turismiarengu toel Bussiliikluse silimine ja parenemine Internetihenduse parenemine Kauplus-auto suveperioodil Soomaa identiteedi ja koost Piirkondliku identiteeti tugevdavate ja piirkonna atraktiivsust suurendavate rituste ning traditsioonide ellukutsumine ja arendamine. Kohaliku ksit ja suveniiiride tootmine Kultuurivrtuste kaitse ja parem eksponeerimine loomemajanduse arendamise kaudu Miljvrtus, arhidektuur ja klamaastik 2009-2013 RJK, KKA, RMK ettevtted, MTd MTd, ettevtted RJK Meede 3 LEADER 2009-2013 2009-2013 2010 KOV-d KOV-d ettevtjad Eelarve teised fondid Eelarve teised fondid Tesied fondid 2009-2013 2009-2013 2009 Tipu MTd MT-d KIK teised fondid Meede 4 LEDER Meede 4 LEADER Thtaeg / ajakava Teostajad ja toetajad Rahastamisallikad

Tegevus Tegevus

4.3.3.2 4.3.3.3

2009-2013 2009-2013

Eearve teised fondid Meede 3 LEADER Eelarve KIK teised fondid LEADER, Kulka Eelarve, teised fondid Teised fondid

Tegevus Tegevus Tegevus Tegevus Eesmrk Tegevus Tegevus

4.3.3.4 4.3.3.5 4.3.3.6 4.3.3.7 4.3.4 4.3.4.1 4.3.4.2

2009-2013

RMK, KIK ettevtjad RJK, Haabja Selts Ettevtjad

Laulupeo tule tulemine mda musitset veeteed 2009 Viljandist Prnu Kalevipoja, kuradi j.t. mtoloogiliste tegelastega seotud turismimarsruuti koostamine Laada korraldamine kord aastas Soomaa klastuskeskus on Soomaa klade kokkusaamiskoht Rahvarituste korraldamine kohalikele Soomaa loodust ja kultuuri tutvustavate teemahtute korraldamine 2009-2013 2009-2013 2009-2010 2010-2013

RMK, KKA, RJK, ST RMK KKA ST

Eelarve KIK teised fondid Eelarve KIK teised fondid

31

4.4 Turismiarenduslik eesmrk Soomaa turimitooted ja -teenused on kvaliteetsed ja ja turismiettevtted konkurentsivimelised

Eesmrk /tegevus Eesmrk 4.4.1 Turismitooted on kvaliteetsed koosklast sstva turismi phimtetega ja tuginevad Soomaa eriprale (s.o kultuur, traditsioonid, ajalugu, primused, toit, ksit) Koolitused kohalikest vrtustest, prandist ja tooteks vormimise tehnikatest ppereisid Eestis prandi- ja koturismiga tutvumiseks ppereisid PAN Parkidesse kogemuste omandamiseks PAN Parki sertifitseerimise alased koolitused Turundus on sihtgrupikeskne Soomaa turismikataloogi, kaartide ja trkiste vljaandmine ja levitamine Messidel osalemine Turundusprojekt vlisturgudele Soomaa rituste kalender, vljundiga Internetis Soomaad tutvustavad FAM- tuurid ajakirjanikele ja reisikorraldajatele Koost reisikorraldajatega Koost Eesti tasandil ja rahvusvaheliselt Koduleht ja turundus internetis 2009-2013 2009-2013 2009-2011 2009 2009 ST, RJK, KKA, RMK ST, RJK ST SSS, SKK RJK, ST, RMK, ettevtjad LEADER, ettevtjad, KIK EAS teised fondid EAS Toetus Eelarve teised fondid LEADER 2009-2013 2009-2013 2010-2013 ST, RJK, ettevtjad ST, RJK ettevtjad ST, RJK, KKA RJK , ST KKA LEADER LEADER EU Fondid LEADER KIK, teised fondid Thtaeg / ajakava Teostajad ja toetajad Rahastamisallikad

Tegevus Tegevus Tegevus Tegevus Tegevus Eesmrk Tegevus Tegevus Tegevus Tegevus Tegevus

4.4.1.1 4.4.1.2 4.4.1.3 4.4.1.4 4,4,1,5 4.4.2 4.4.2.1 4.4.2.2 4.4.2.3 4.4.2.4 4.4.2.5

koturismi kvaliteedimrgise EHE ppepevad 2009-2013 2009-2009

Tegevus Tegevus Tegevus

4.4.2.6 4.4.2.7 4.4.2.8

2009-2013 2009-2013 2009-2013

ST, ettevtjad Eelarve teised fondid ST eetevtjad KKA, ST, RJK, RMK, ettevtjad VT, SAPT, RJK ST , SSS RJK, RMK, ST Eelarve teised fondid Eelarve teised fondid LEADER teised fondid Eelarve teised fondid

Tegevus Tegevus Tegevus Eesmrk Tegevus

4.4.2.9

Turu-uuring Soomaa sihtgruppidest

2009

4.4.2.10 Soomaa videofilmi tootmine, erinevates keeltes 2010 4.4.2.11 Soomaa reisijuhi kirjutamine ja kirjastamine, erinevates keeltes 4.4.3 4.4.3.1 Turismiinfrastruktuur rahuldab nii turiste kui teisi asjalisi Turismiinfopunktide (Tramaa, Olustvere, 2009-2013 2010

RMK, ST,

Eelarve

32

teistes asumites) koost info kogumiseks ja levitamiseks Tegevus Tegevus Tegevus Tegevus Tegevus Tegevus Tegevus Tegevus Eesmrk Tegevus Tegevus Tegevus Tegevus Tegevus Tegevus Tegevus Tegevus Tegevus 4.4.3.2 4.4.3.3 4.4.3.4 4.4.3.5 4.4.3.6 4.4.3.7 4.4.3.8 4.4.3.9 4.4.4 4.4.4.1 4.4.4.2 4.4.4.3 4.4.4.4 4.4.4.5 4.4.4.6 4.4.4.7 4.4.4.8 4,4,4,9 Turismiinfopunktide kivitamine Toris ja Kpus 2009 Majutusteenuse arendamine ja mitmekesistamine 2009-2013

RJK , KOV-id, teised fondid Olustvere KOV Ettevtjad Ettevtja RJK KOV ettevtjad Paikuse vald RMK KKA RMK KKA ettevtjad SKK SKK, ST ST SKK ST, RJK ST, likoolid VT, SAPT Eelarve teised fondid EAS PRIA teised fondid EAS PRIA teised fondid Meede 5 LEADER EAS PRIA teised fondid Eelarve, teised fondid Eelarve KIK teised fondid Eelarve KIK teised fondid Eelarve teised fondid Eelarve teised fondid Leader teised fondid Eelarve teised fondid Eelarve teised fondid Eelarve teised fondid

Toitlustusteenuse arendamine, restoran Soomaa 2010-2011 sdames? Soomaa vravate vljaehitamine Haabjaehituse teemapargi vljaehitamine Karuskosel Kiviaja kla vljaehitamine Paikuse vallas Infotahvlite ja suunaviitde inventuur ja uuendamine Jgede rsete peatuspaikad, paadisildade, lkkekohtade inventuur ja uuendamine Kommunikatsioon ja koost Ajalehe vlja andmine ja levitamine Internetiphised suhtlusgrupid ja -listid MT Soomaa Turism organisatsiooni areng Soomaa Koostkogu kvartaalsed kooslolekud Turismiasjaliste kvartaalsed? marlauad Parima praktika nitete andmebaasi loomine Vlispiirkondadega histe turismitoodete ja -pakettide arendamine Konverentsi korraldamine kogemuste ja ideede vahetamiseks (vhemalt kord aastas) Turismistrateegia ja tegevuskava regulaarne tiendamine ning uuendamine 2009-2013 2009-2013 2009-2013 2009-2013 2009-2013 2009-2013 2009-2013 2009-2013 2009-2013 2009-2010 2009-2013 2009-2013 2009-2013 2009-2013

Ettevtjad, ST Eearve , teised VT, SAPT fondid RJK ST SKK VT, SAPT SKK, RMK, KKA, RJK, ST Teised fondid

4.5 Kava uuendaminejtkusuutliku turismistrateegia kaasaegsus, jtkumine jrgmistel perioodidel

Tegevus Tegevus 4.5.1 4.5.2 Tegevuskava uuendamine vastavalt vajadusele koostkogude nupidamistel Tegevuskava uuendamine strateegia perioodi lpus 2009-2013 2013 Kik asjalised Kik asjalised

33

LISA 1 Soomaa piirkonna turismiteenuse pakkujad

Soomaal pakutavaid turismiteenuseid ja - tooteid vib jagada jrgmiselt : Majutus Toitlustus Matka- ja reisikorraldus Seminarid Transport Muuseumid ja atraktsioonid Giidid

hed turismiettevtted pakuvad vaid ht-kaht teenust, teised aga kombinatsiooni erinevatest teenustest. Majutust, toitlustust ja matkasid komplektselt pakkuvaid ettevtteid nimetame puhkekeskusteks. Loetelu Soomaal turismiteenuseid pakkuvatest ettevtetest:
Tegevusvaldkond Puhkekeskus Ettevtte nimi vi kaubamrk ja veebiaadress Vanaue puhkekeskus vanaoue.ee Olustvere Turismikeskus olustvere.edu.ee/loss/ Ritsu talu / Veelaager veelaager.ee Junsi puhkekeskus junsi.ee Riisa rantso riisarantso.ee Ponka puhketalu ponkaland.com Klaaramanni puhkemaja klaaramanni.ee Energia talu energiatalu.ee Reiu Puhkekeskus reiu.ee Aasa puhkemaja hot.ee/aasapuhkemaja Linnamehe puhketalu linnamehe.ee Livonia hostel livoniamatkad.ee Hostel Soomaa hostelsoomaa.ee Teenused Majutus, toitlustus, saun, seminarid matkakorraldus Majutus, toitlustus, ratsutamine, seminarid Majutus, toitlustus, saun, matkakorraldus Majutus, toitlustus, saun, matkakorraldus Majutus, toitlustus, saun, matkade vahendus Majutus, toitlustus, seminarid, matkade vahendus Majutus, seminarid, toitlustus, saun, matkade vahendus Majutus, toitlustus, saun, matkakorraldus Majutus toitlustus, matkakorraldus Majutus, Majutus, seminarid Majutus majutus Turism phitegevus JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH EI JAH EI JAH JAH JAH

Majutus

34

Hiiekivi turismitalu hiiekivi.ee Miki puhkemaja Hostel Pargi web.zone.ee/pargihostel Kpu spordihoone Postikooli puhkemaja Lodja jahimaja rmk.ee Srgavere spordihoone hostel sjaani.ee/syrgavere Kumely kodumajutus kumely.ee Puhkemaja Joosep joosep.ee Vahelaane talu Suure-Jaani jahimaja rmk.ee Mnnituka talu Kuuvalguse talu Snni talu Saeveski metsaonn rmk.ee Liste-Alt puhketalu hot.ee/lyiste Toitlustus Sookolli Sgituba Kodukorts kodukorts.ee Kohvik Arturi Juures Kossu Pub Helmondi Peo ja Toidutare helmond.ee Kilingi Villa kilingivilla.ee Pstkojamatkad pystkojamatkad.com Edela loodusmatkad loodusmatkad.ee Tori matkakeskus tori.ee Soomaa.com/ Karuskose soomaa.com Soomaa Matkad hot.ee/soomaamatkad Venesauna talu Seikle vabaks seiklevabaks.ee Jesuu Jematkad joematkad.ee

Majutus majutus Majutus Majutus Majutus Majutus Majutus Majutus Majutus majutus majutus majutus majutus majutus majutus Majutus EI

Vlitoitlustus, catering Toitlustus Jesuus Toitlustus Suure-Jaanis Toitlustus Vndras Toitlustus Toitlustus Kilingi-Nmmes Veematkad, rabamatkad, saun Veematkad, rabamatkad, saun Veematkad, rabamatkad, saun Veematkad, rabamatkad, saun, talvematkad Veematkad, saun Ratsutamine, ekskursioonid Matkad Matkad, laagriplats, saun

JAH JAH JAH JAH JAH JAH

Matkakorraldus

EI

35

Atraktsioonid

Raja talu miniloomad Vaike talu Thetorn Orion hot.ee/tahetornorion Valma-Tamme talu Kiiking kiiking.ee/?id=77 Tori Hobusekasvatus torihobune.ee Tori Ksitkoda arteljee.ee Haabjakoda haabjas.blogspot.com/ Madi talu hot.ee/maditalu Peebu parvsaun livonia.ee/saun Vihtra ATV Klubi atvklubi.ee Tagametsa laager Spordiseltsi Kalev Urumarja Spordibaas Prnumaa Skautide ja Gaidie Malev

Miniloomaaed, ekskursioonid, lasteritused Ekskursioonid, toitlustamine, rituste korraldamine Ekskursioonid Kiiking Ratsutamine, hobumatkad, ekskursioonid ksitkursused haabjakursused Muuseum, matkarada Saun, laagriplats ATV Laagrid, suurritused Spordilaagrid laagrid

JAH EI

EI

Noortelaagrid

EI EI Ei

Soomaa piirkonnas on lisaks eraettevtjatele aktiivsed ka mitmed riigiasutused, vt Tabel 4 Soomaa piirkonnas turismisektoris aktiivsed riigiasutused. Tabel 4 Soomaa piirkonnas turismisektoris aktiivsed riigiasutused
Tegevusvaldkond Loodusturism Asutuse nimi Haldav asutus KKM8 Teenused Rahastus

RMK

Muuseumid

Hpassaare talu Mart Saare majamuuseum Tori muuseum Lubjassaare talu Johann Kleri majamuuseum Heliloojate Kappide majamuuseum

VM9 Tori vald VM SJLV10

Loodusrajad, vaatetornid, metsamajad, majutus, rituste korraldamine, loodusmajad Muuseum, ekskursioonid Muuseum, majutus, ritused, ekskursioonid Muuseum, ekskursioonid

RE, omatulu (mets)

RE, omatulu RE, Omatulu, projektid KOV, omatulu, projektid

8 9

Keskkonnaministeerium Viljandi muuseumid 10 Suure-Jaani Linnavalitsus

36

Seljametsa muuseum Kurgja talumuuseum PM11

Muuseum , ekskursioonid Muuseum, ekskursioonid, toitlustamine, koolitused Soomaa rahvuspargi info

KOV, omatulu, projektid RE, omatulu, projektid

Info- ja klastuskeskused

Soomaa Rahvuspargi keskus Tramaal Olustvere Turismiinfokeskus

KKA

Vhesed nimetatud turismiteenuse pakkujatest tegutsevad vaid kitsalt hes piirkonnas oma territooriumil, vaid sltuvalt oluliselt mbritsevatest oludest, teistest ettevtjatest ja asutustest.

11

Pllumajandusministeerium

37

LISA 2 - Eesti koturismi kvaliteedimrgis EHE

EHE on Eesti koturismi kvaliteedimrgis loodus- ja kultuuriturismi toodetele. Kik turismiettevtted, kes soovivad mnele oma tootele taotleda EHE-mrki, peavad vastama viiele ldisele nudele: Turismiettevte pakub loodus- ja kultuuriprandiga seotud elamusi Turismiettevtte tegevust iseloomustavad keskkonnanuetega arvestamine, krge elamuskvaliteet, klalislahkus ja pdlus pideva arengu poole Ettevte on registreeritud Eestis Turismiettevte tunneb ja tidab Eesti seadusi ja tegevust puudutavaid nudeid Vhemalt ks turismiettevtte vtmeisikutest on lbinud koolituse Eesti koturism ja EHE-mrgis Kogu personal oskab lhidalt selgitada EHE-mrgi olemust. EHE-mrgise mdupuud ehk kriteeriumid on: sihtkoha taluvuspiiridega arvestamine kohaliku majanduse toetamine tegevuse keskkonnasbralikkuse tagamine loodus- ja kultuuriprandi kaitse aktiivne toetamine suunatus avastamisrmule, teadmistele ja respektile kvaliteet ja turvalisus EHE-mrgise vljaandjaks on EHE-mrgise nukogu, kuhu kuuluvad MT Eesti Maaturism, Eesti koturismi henduse, EAS Turismiarenduskeskuse, liikumise Kodukant ja Eestimaa Looduse Fondi esindajad.

38

LISA 3 Kasutatud allikad

1. EAS Turismiarenduskeskuse turismi tootearenduse strateegia aastateks 2008-2011. Tversioon 2009 2. Eesti loodusturismi pakkumise uuring . 2008 3. Eesti Riiklik Turismiarengukava aastateks 20072013 4. Eesti sstva arengu riiklik strateegia Sstev Eesti 21. 2005. 5. Eesti koturismi kvaliteedimrgis EHE 2009-2013 6. Kpu valla planeering aastani 2015. 2. kide Arengustrateegia. 2005 7. Luna-Eesti turismi arengustrateegia aastani 2010. SA Luna-Eesti Turism 1999-2000 8. Paikuse valla puhkemajanduse ja turismi arengukava 2013. 2006 9. Prnu maakonna puhke- ja turismimajanduse arengukavast 2009-2013. Tversioon 2009 10. RMK Sakala puhkeala kasutuskorralduskava. Kabli 2006 11. Rohelise Jemaa piirkonna starteegia 2008 -2013 12. Rohelise Jemaa piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2005 2015 13. Saarde valla arengukava aastateks 2006 2011 14. Soomaa piirkonna avaldus konkursil Eesti avastamata aarded 2009 osalemiseks 15. Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2000-2010 16. Soomaa rahvuspargi Krtsi-Tramaa klastuskeskuse arengukava. 2008 Tramaa. 17. Soomaa rahvuspargi klastajate rahuolu uuring. Pilootprojekt. T Prnu kolledz 2005. 18. Surju valla arengukava aastateks 2004 2012 19. Suure-Jaani valla arengukava 2007 2015 20. Tori valla arengukava aastateks 20042014 21. Vndra Valla Arengukava 2005 2010 22. koturismi mju loodusele ja kohalikule kogukonnale Soomaa rahvuspargis. Juta Pertel, Bakalauruse t , Tallinna likool. 2006

39