Sisukord

SISSEJUHATUSEKS..................................................................................................................................2
ÜLEVAADE EUROOPA LIIDU JÄÄTME(KÄITLUS)POLIITIKAST...................................................................2
Euroopa jäätmepoliitika tekkelugu.....................................................................................................2
Keskkonna-alased tegevuskavad........................................................................................................3
EESTI KESKKOND 1990/1991..................................................................................................................3
Administratiivkaristuste arv piirkonniti aastal 1990...........................................................................4
EESTI KESKKOND 1993............................................................................................................................4
1992. ja 1993.aastal moodustunud ja ladustatud põhilised jäätmeliigid............................................5
EESTI KESKKOND 2000 – 2005................................................................................................................6
Jäätmeteke.........................................................................................................................................6
KESKKONNAJÄRELEVALVE SEOSES JÄÄTMETEGA...............................................................................7
KESKKOND 2005-2007............................................................................................................................7
Õigusrikkumised 2005-2007...............................................................................................................8
JÄÄTMETE RIIKIDEVAHELINE VEDU........................................................................................................9
EESTI KESKKONNASTRATEEGIA..............................................................................................................9
Eesti suundumused..........................................................................................................................10
Põhiprobleem...................................................................................................................................10
Strateegilised valikud seoses jäätmetega.........................................................................................10
Eesmärk ja meetmed (tegevussuunad)............................................................................................11
Eesmärk........................................................................................................................................11
Meetmed......................................................................................................................................11
Visioon 2030.....................................................................................................................................11
Kokkuvõte............................................................................................................................................11
KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................13
 SISSEJUHATUSEKS

Eestimaa loodus on Euroopas eriline, metsad, sood, rabad, jõed, järved on hästi säilinud, mida
ei saaks öelda teiste Euroopa riikide kohta. Põhjuseks võib tuua sellle, et Eestis toimus
linnastumine ja tööstuse areng hiljem kui mujal Euroopas ning Euroopas toimus see suuremas
osas keskkonna arvelt. Selle tulemusena on Euroopa oma loodusvarad ammendanud ning ka
metsa on vähe alles jäänud. Tihtipeale eestlased võtavad oma looduslikku rikkust
enesestmõistetavana, ega ei oska seda vääriliselt hinnata ning hoida. Elatakse ju ikkagi
tarbimist soodustaval ajal, kus on kiire elutempo ning tarbimine on üks peamisi prioriteete
ühiskonnas. Kuid on teada, et mida suurem on tarbimine ühiskonnas, seda rohkem tekib ka
jäätmeid, mida ei saa lihtsalt maha matta või niisama metsa alla jätta, kuna see häiriks nii
faunat kui ka florat. Seoses jäätmete hulga suurenemisele ühiskonnas on hakatudki mõtlema
jäätmekäitlusele, millel Eestis ei ole väga pikk ajalugu, kuid ta on üks kiiremini arenevamaid
keskkonna poliitika valdkondi.

Kuna Eesti oli NSVL-s ning Eestis kehtisid selle riigi seadused ja eesmärkideks olid ainult
NSVL eesmärgid, kuhu ei kuulunud keskkonna poliitika alased seadused, sest NSVL pani
rohkem rõhku tööstuse arengule ning tal polnud piisavalt raha ega tahtmist mõelda seal juures
ka looduse säästmisele. Kuigi looduskaitse liikumised said alguse Eestis 1980ndatel, ei
puudutanud need niivõrd jäätmekäitlus probleeme. Kuigi jäätmeid oli ladestunud loodusesse
suhteliselt suurtes kogustes, näiteks NSVL sõjaväe baaside jäätmed, mida likvideeritakse veel
tänapäevalgi. Peale NSVL lagunemist hakkas Eesti pöörama rohkem tähelepanu
looduskeskkonnale ja jäätmete käitlusele. Tehti üpris mahukaid seaduseid, mida lisandus
juurde iga aastaga.Mis omakorda tuli Euroopa Liiduga liitumisel viia kooskõlla Euroopa
Liidu keskkonna alaste direktiivide ja seadustega.

ÜLEVAADE EUROOPA LIIDU JÄÄTME(KÄITLUS)POLIITIKAST

Esimene Euroopa jäätmeseadus pärineb enam kui 20 aasta tagant.

Euroopa jäätmepoliitika tekkelugu

Rääkides Euroopa jäätmepoliitikast, tuleb arvestada Euroopa keskkonnapoliitika arengut.

1957. aasta Rooma leping ei sisaldanud keskkonna-alast peatükki ja sellest johtuvalt ei olnud
volitusi keskkonna-alase seadusandluse rakendamiseks. Sel ajal oli keskkonnakaitse valdkond
lepingu artikli 235 subjektiks. Artiklis 100 nähti Ühenduse ühe eesmärgina siseriiklike
seaduste ühtlustamist, et tagada kaupade vaba liikumine. Jäätmepoliitikale viidati esimest
korda 1971. aastal, mil Komisjon kuulutas püsijäätmete ärahoidmise ja nendest vabanemise
poliitiliseks eesmärgiks. Seda toetas ka Euroopa Parlament. 1972. aastal teatasid Euroopa
Ühenduse liikmesriikide valitsused, et keskkonna kaitsmiseks ja selle seisundi parandamiseks
on vaja üle-euroopalisi meetmeid. 1972. aasta oktoobris anti välja Esimene keskkonna-alane
tegevuskava, mis kehtis aastatel 1973–1976.

2
Keskkonna-alased tegevuskavad

Keskkonna-alased tegevuskavad on ette valmistanud Komisjon ja need kujutavad endast

raamistikku tuleviku keskkonnapoliitikale. Pakutakse välja tegevus- ja seadusandlikke
meetmeid erinevate keskkondade ja tegevuste jaoks.

 Esimene keskkonna-alane tegevuskava 1973–1976 (OJ C112 20/12/73)

 Teine keskkonna-alane tegevuskava 1977–1981 (OJ C139 13/06/77)
 Kolmas keskkonna-alane tegevuskava 1982–1986 (OJ C46 17/02/83)
 Neljas keskkonna-alane tegevuskava 1987–1992 (OJ C328 7/12/87)
 Viies keskkonna-alane tegevuskava 1993–2000 (OJ C138 17/05/93)

Esimese keskkonna-alase tegevuskavaga seatud eesmärgid ja põhimõtted panid aluse ühtse

keskkonnapoliitika kujunemisele, järelikult ka jäätmepoliitikale, ning need põhimõtted
kehtivad siiani:

 ettevaatuspõhimõte;
 keskkonnakahjustused tuleb heastada kohapeal;
 loodusvarade ettenägelik ja ratsionaalne kasutamine;
 “saastaja maksab” põhimõte.

Tänu esimesele keskkonna-alasele tegevuskavale rõhutati parandavat lähenemisviisi jäätmete

kõrvaldamise probleemile, mis oli kas äärmiselt tähtis või tekitas konkurentsi moonutamist.
Lisaks soovitati Ühenduses toodetud jäätmete hulga ja kvaliteedi inventeerimine ette
valmistada. See nõudis samuti kindlate jäätmekategooriate, nagu jääkõlide, titaan-dioksiidi,
tööstuse toodetud jäätmete, vanametalli, bioloogiliselt mitte-lagundatavate pakendite jt
jäätmete transporti, ladustamist, kogumist ja töötlemist käsitlevate meetmete väljatöötamist.
Nõuti erinevaid tegevusi, näiteks harmoneerimist, tehnilise informatsiooni vahetamist, uue
tehnoloogia soosimist ja uurimistegevust, samuti ka Euroopasse jäätmekäitlustehaste
ehitamist.

EESTI KESKKOND 1990/1991

1991 aastal kirjutati väljaandes „Keskkond `91“ , et Eestis tekkis aastas ekspertide hinnangute
kohaselt kuni 15 miljonit tonni mitmesuguseid jäätmeid. Sellest kogusest suhteliselt väike osa
– kuni 10 % - moodustasid olmejäätmed, ülejäänud 13,5 miljonit tonni tekkis aga tööstuses.
Tööstusjäätmetest kõige problemaatilisemat osa kujutasid nn. ohtlikud jäätmed, mille
tekkekogus aastas oli kuni 12 miljonit tonni. Eestis tekkinud ohtlikud tööstusjäätmed võib
jagada kahte rühma :

3
 a) Suuremahulised jäätmed s.o jäätmed, mis tekivad üksikutes ettevõtetes väga
suurtes kogustes. Siia rühma kuuluvad eelkõige põlevkivikeemia ja põlevkiviener-
geetika protsesside jäätmed.
b) Ülejäänud n-ö tavajäätmed, mida tekib laialdaselt, aga suhteliselt väikestes
kogustes. Siia kuuluvad eelkõige õlijäätmed, galvaanikajäätmed, patareid,
elavhõbelambid jne (aastas kuni 60 tonni).

Administratiivkaristuste arv piirkonniti aastal 1990

Linn, ala Harjuma Tartumaa Pärnuma Läänemaa Narva Tallin Viljandimaa

a a n

Jäätmed ja 3 6 3 4 2 1 12
mürk-
kemikaali
d

EESTI KESKKOND 1993

1993. aasta oli 14. novembril 1992.a. jõustunud jäätmeseaduse ning sellel põhinevate
õigusaktide rakendamise esimeseks aastaks. 1993.aastal moodustus kokku ligi 14,5 miljonit
tonni jäätmeid, mis oli mõnevõrra vähem kui eelnevatel aastatel. Mitmesugustesse jäätme-
hoidlatesse, tuhamägedele, prügilatesse jt. ladustuspaikadesse oli 1993.a. lõpuks kuhjunud üle
425 miljoni tonni jäätmeid. Valdav osa jäätmete tekkest oli seotud põlevkivi kaevandamisega,
energeetikaga ja keemilise töötlemisega Kirde-Eestis. Paljude jäätmeliikide osas oli tendents
jäätmete vähenemise suunas, mis oli aga seotud eelkõige tootmismahtude langusega
tööstuses. Näiteks ei tegutsenud praktiliselt tselluloosi- ja paberitööstuse ettevõtted,
madalseisus oli galvaanikatootmine ja rida teisi tegevusalasid. Tekkinud jäätmetest kasutati
aruandluse põhjal ettevõtetes 1546 tuhat tonni ehk 10,6%, millest enamiku moodustasid
põlevkivi kaevandamisel moodustunud aheraine ja põlevkivituhk. Traditsioonilise teisese
toorme (paber, klaas, tekstiil jt.) kogumist ja kasutamist piirasid ebapiisavad
tootmisvõimsused Eestis ja väljakujunenud sidemete katkemine kogutud toorme ja selle baasil
valmistatud toodangu realiseerimise osas idapoolsete naaberriikidega.

Alustati regionaalsete jäätmemajanduse arengukavade jäätmeprogrammide koostamist mitmes

maakonnas ja linnas (Saaremaa, Järvamaa, Tartumaa, Tallinn). Optimaalse planeerimise tule-
musena oli plaan, et olemasolevate prügilate arv Eestis( 250-300) peaks tulevikus vähenema
100-150ni.

Ohtlike jäätmete käitlemise alal jätkus koostöö Taani ekspertidega, Eestit hõlmava ohtlike
jäätmete käitlussüsteemi rajamiseks. Töö raames tehti põhjalikum uuring Eestis tekkivatest
ohtlikest jäätmetest, et prognoosida ühtset kogumis-, veo- ja käitlussüsteemi vajavate ohtlike
jäätmete kogused stabiliseerunud tööstusliku tootmise tingimustes.

4
1992. ja 1993.aastal moodustunud ja ladustatud põhilised jäätmeliigid

1992 1993

JÄÄTMELIIK Tekkis Ladustati Tekkis Ladustati

jäätmeid, (t) jäätmeid, (t) jäätmeid, (t) jäätmeid, (t)

Tapamajade jäätmed 3220 1670 2760 1420

Taimsete ja loomsete 12 260 280 17 520 1410

rasvade jäätmed

Loomasööda jäätmed 8820 1360 1270 90

Kiu ja tekstiilijäätmed 2650 1900 690 580

Nahatöötlemise jäätmed 2180 1870 770 740

Puidujäätmed 90 590 17 900 59 780 10 750

Elektrijaamade,
katlamajade tuhk,tolm,
räbu 8 228 100 7 152 900 6 167 000 5 641 800

.. s.h. põlevkivituhk 8 215 900 7 145 400 6 157 900 5 637 000

Mineraalsed setted 26 290 4610 8170 5560

Metallijäätmed 24 840 2220 32 130 29 660

Anorgaanilised soolad 580 570 60 20

Mineraalõli- ja 7410 400 1380 390

naftajäätmed

Põlevkivipoolkoks 886 300 886 300 1 224 000 1 224 000

Plastmassijäätmed 2310 2150 2400 2020

Tahked kummijäätmed 1350 730 740 310

Õliemulsioonid, pilsiveed 260 150 233 330 20

Tahked segaolmejäätmed 432 580 432 580 371 770 371 770

Toorvee puhastamise setted 2460 2460 540 540

Reoveepuhastite setted ja 124 950 118 010 137 750 47 760

kanalisatsiooni jäätmed

Tabelist saame järeldada, et jäätmeid tekkis 1993. aastal üldjuhul vähem kui 1992. aastal,
samuti ladustati protsentuaalselt jäätmeid rohkem 1993.aastal kui 1992.aastal.

5
 EESTI KESKKOND 2000 – 2005

4. detsembril 2002 kiideti Riigikogus heaks esimene Üleriigiline jäätmekava, mille

eesmärgiks oli jäätmehoolduse, sh jäätmekäitluse korraldamine. Jäätmekava käsitleb
jäätmehoolduse olukorda kogu riigis ja haldusüksustes, kavandatavaid eesmärke
jäätmehoolduse korraldamisel ja tõhustamisel ning meetmeid nende eesmärkide
saavutamiseks. Vastavalt Euroopa Liidu ohtlike jäätmete direktiivi 91/689/EÜ ning pakendi ja
pakendijäätmete direktiivi 94/62/EÜ nõuetele käsitleb üleriigiline jäätmekava eraldi osadena
ohtlike jäätmete ja pakendijäätmete käitlemist. Üleriigilise jäätmekava alusel on välja töötatud
kõigi 15 maakonna jäätmekavade eelnõud, mis kinnitati keskkonnaministri poolt.

2000.-2003.aastal oli jäätmealane tegevus suunatud seadusandluse täiendamisele, eesmärgiga

võtta täielikult üle Euroopa Liidu jäätmealased põhimõtted ja rakendada meetmed nende
elluviimiseks. Valmistati ette uue Jäätmeseaduse eelnõu; seadus võeti Riigikogu poolt vastu
28.jaanuaril 2004. Uus jäätmeseadus asendas 1998. aastal vastuvõetud Jäätmeseaduse.
Jäätmeseaduse põhjaliku muutumise tingis ühelt poolt viimaste aastate jooksul toimunud
jäätmehoolduse suhteliselt kiire areng Eestis, teiselt poolt vajadus viia seadus kooskõlla nende
oluliste muutustega, mis oli toimunud Euroopa Liidu jäätmealases seadusandluses. Siinkohal
võiks nimetada jäätmepõletustehaste, romusõidukite, elektri- ja elektroonikaseadmete
jäätmete alase regulatsiooni dokumente.

Keskkonnaministri 26.juuni 2001.aasta määrus nr. 34: „Nõuded prügilate rajamiseks,

kasutamiseks ja sulgemiseks“ omas suurt tähtsust kuna sellega võeti üle põhiline osa Euroopa
Nõukogu direktiivi 1991/31/EÜ nõuetest prügilate kohta. Varem vastavad konkreetsed
nõuded puudusid. Määrus jõustus 1.09.2001, uuendatud versioon 1.05.2004.

21. aprillil 2004 võeti vastu Pakendiseadus, hakates kehtima 1. juunist 2004. Uus pakendi-
seadus sätestas pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud alates 2004.aasta 1.maist. Seaduses
on pakendijäätmete taaskasutamise edendamiseks ette nähtud konkreetsete majandus-
meetmete rakendamine – pakendite ja pakendijäätmete tagasivõtu kohustus, tagatisraha
kehtestamine teatud joogipakenditele ning müügipakenditele ettenähtud taaskasutamise
kohustuse mittetäitmisel pakendiaktsiisi rakendamine.

Jäätmeteke

Eesmärgiks on vältida jäätmete tekkimist, vähendada jäätmete koguseid ja ohtlikkust.

Jäätmeteke on ajavahemikul 1993-1998 olnud suhteliselt stabiilne. Alates 1999. aastast (kuni
2003.aastani) on see aga näidanud kasvutendentsi. Eelkõige seoses põlevkivi kaevandamis- ja
töötlemisjäätmete koguhulga olulise suurenemisega, aga samuti seoses mõningate suuremahu-
liste jäätmeliikide tekke parema kajastamisega jäätmearuandluses. Jäätmete olulisteks
tekkeallikateks on maavarade, eriti põlevkivi kaevandamine, põlevkivil töötavad suured
elektrijaamad ja põlevkiviõli tootvad ettevõtted.Ajavahemikul 2000-2003 põlevkivijäätmete
osakaal jäätmetekkes mõnevõrra vähenes. Jäätmemahukuselt järgnevad ehitusvaldkond,
reoveepuhastitega seonduv, tsemenditootmine, puidutöötlemine ja vanametalli kogumine.

6
KESKKONNAJÄRELEVALVE SEOSES JÄÄTMETEGA

2000 2001 2002 2003 2004

Rikkumiste arv 1801 3043 1521 2887 2427

Trahvitud isikute 343 399 469 509 471

arv

Trahvisumma 290 298 738 922 686

kokku (tuh. Kr.)

Kriminaalkorras 1
karistatud inimeste
arv

Keskkonnakahjuga 1 1 2
rikkumiste arv

Keskkonnakahju 1 80 10
suurus (tuhat kr.)

Tabelist saame järeldada, et 2001 aastal kas oligi rikkumisi kõige rohkem või oli keskkonna-
järelevalve sel aastal kõige parem. Trahvitud isikute arv oli kasvav aastast 2000 kuni aastani
2003, samuti oli samal ajavahemikul kasvav ka trahvisumma suurus. Kriminaalkorras karistati
2001 aastal ühte inimest. Keskkonnakahjuga rikkumisi polnud aastatel 2001 ja 2004. Aastatel
2000 ja 2002 oli neid 1, aastal 2003 aga 2. Keskkonnakahju suurus oli 2000. aastal 1000
krooni, 2002.aastal 80 000 krooni ja 2003.aastal 10 000 krooni.

KESKKOND 2005-2007

2007.aasta teiseks pooleks valmis pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise

seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk oli viia pakendiseadus ja pakendiaktsiisiseadus
kooskõlla Euroopa Liidu parlamendi ja nõukogu õigusaktidega ning ühtlasi täiendada seadusi,
täpsustamaks küsimusi, mis olid ilmnenud seaduste senisel rakendamisel. Peamiselt mõjutasid
muudatused pakendiettevõtjaid ehk neid, kes toovad turule pakendatud kaupa. Muudatustega
suurendatakse ka pakendite taaskasutusse ja ringlusse võetavaid koguseid, mis tarbijate jaoks
tähendas seda, et suurenesid pakendijäätmete äraandmise võimalused, kuna kõrgemate
taaskasutuse ja ringlussevõtu määrade täitmiseks tuleb paigaldada rohkem konteinereid.

Jäätmeseadus keskendub jäätmete liigiti kogumisele ja taaskäitlusele. Eestis tekib aastas

umbes pool miljonit tonni olmejäätmeid, millest umbes 70% ladestatakse prügilatesse.
Euroopa Keskkonnaagentuuri ülevaatest selgub, et näiteks Hollandis, Taanis ja Rootsis jõuab
prügilatesse alla 20%. Ühe eesmärgina, millega vähendada Eestis olmejäätmete ladestamist
prügilatesse, oli jäätmeseaduse vastuvõtmine 2004.aastal. Kõige tähtsamaks täienduseks on
2007.aastal jäätmeseaduse alusel vastu võetud olmejäätmete sorteerimise kord. Kohalik oma-

7
valitsus peab tagama, et oleks võimalik eraldi koguda vähemalt: paberit ja kartongi;
pakendijäätmeid; ohtlikke jäätmeid; probleemtooteid; biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid.

Kuid vaatamata sellele, et seadused on kehtivad on siiski jäätmetega probleeme.

Jäätmevaldkond on olnud läbi aastate üks suurema rikkumiste arvuga valdkond. 2007.aastal
registreeriti selles ühtekokku 1058 rikkumist. Ettevõtete kontrollimise põhjal võib öelda, et
enamikul ettevõtetel, kes oma tegevuseks jäätmeluba vajavad, on see ka olemas ning
nõuetekohaselt järgitud. Sagedasemaks rikkumiseks olnud jäätmete ladestamine selleks mitte-
ettenähtud kohta, enamasti metsa alla või mujale loodusesse. Ühed suuremad metsaaluste
risustajaid olid 2007 aastal remondimehed kuna sel aastal käis ehitustegevus täie hooga ja
pahatihti viidi ka ehituse või remondi käigus tekkinud jäätmed ikka sinnasamasse metsa alla.
On olnud juhtumeid, kus teadlikult muudetakse veodokumentides jäätmete nimetust. Ohtlikest
jäätmetest saavad tavajäätmed, mis liiguvad edasi tavalisse prügilasse. Sellistele rikkumistele
on võrdlemisi raske jälile saada.

Tootjavastutuse süsteem ei ole kahjuks kuigi hästi käivitunud. Oluline on, et tootjad ja maale-
toojad liituksid probleemtooteregistriga ning korraldaksid kas ise või läbi tootjavastutus-
organisatsiooni vastavate jäätmete tagasivõtmise ja jäätmekäitluse. Probleeme on meditsiini-
jäätmete käitlemise ja piiriülese jäätmeveoga.

2007.aasta mais toimus Ida-Virumaal kahe tsisternauto kokkupõrge, mille tagajärjel voolas
sõiduteele ja kraavi 1,8 tonni naftasaadusi. Päästjad likvideerisid sõidukite ja kütuse süttimis-
ohu, pumpasid avariisse sattunud kütusetsisterni tühjaks ja katsid sõidutee absorbendiga.
Keskkonnainspektsioon tellis reostuse kõrvaldamiseks erinevaid töid kogumaksumusega
85 000 krooni. Kindlustusfirma hüvitas esitatud kahjunõude alusel kulud täies mahus.

Õigusrikkumised 2005-2007

Rikkumiste arv Trahvitud isikute arv Trahvisumma kokku

2005 2006 2007 2005 2006 2007 2005 2006 2007

Jäätme- 1 284 1227 1058 761 605 563 976 1 146 1 209
käitlusnõuded 125 300 940

Kemikaalide 40 34 19 23 16 14 69 47 13 180
käitlusnõuded 740 440

Järelevalvetö 13 6 4 9 6 9 25 18 11 160
ö takistamine 560 420

Pakendialase 121 71 35 60 43 24 104 101 59 800

d nõuded 800 960

8
 JÄÄTMETE RIIKIDEVAHELINE VEDU

Eesmärgiks on teha koostööd teiste riikidega keskkonnahoidliku jäätmekäitluse valdkonnas,

suunata ekspordi jäätmed, mille taaskasutamine pole Eestis tehniliselt võimalik.

Jäätmete import ja eksport on jäätmemajanduses, seda eriti taaskasutatavate jäätmete osas,

küllaltki olulisel kohal. Aastatel 1993-2003 moodustas jäätmete import keskmiselt 0,4% ja
eksport keskmiselt 2,4 % jäätmetekkest.

Põhiliselt on Eestisse sisse toodud metallijäätmeid, kus neid on sorteeritud ja eeltöödeldud

ning seejärel eksporditud edasiseks käitlemiseks teiste riikide jäätmekäitlejatele või teiseseks
toormeks. Peamiseks ekspordi partneriks on olnud Soome, vähemal määral ka Rootsi,
Holland ja teised riigid.

Euroopa Liidu üheks peamiseks vabaduseks on ka kaupade vaba liikumine. Ka jäätmed on

kaup, kusjuures tihti väga hinnaline kaup. Korralikult sorteeritud vanapaber, kokkupressitud
plast või metall, vana elektroonika, autoosad jne. Kõik need jäätmed on väga hea tooraine
uute toodete tootmiseks. Tihtilugu kasutatakse vaba kauplemise võimalust kurjalt ära ning
riikidevahelist vedu kasutatakse jäätmetest vabanemiseks. Seejuures võidakse ära kasutada ka
teise riigi nõrka seadusandlust. Ebaseaduslike vedude vältimiseks on välja töötatud jäätmete
üleriigipiirilise veo regulatsioon. See näeb ette, et tavajäätmete ühest riigist teise trans-
portimiseks peab veosega kaasas olema vastav teatis, mida järelevalveametnikud saavad
kontrollida.

Alates 2006.aastast osales Eesti aktiivselt Euroopa Liidu keskkonnajärelevalve koostöö-

võrgustikus (IMPEL). Võrgustiku üheks peamiseks tegevuseks on ka jäätmete üleriigipiirilise
veokoordineerimine. Liikmesriikide kontaktisikud kohtuvad regulaarselt ning vahendavaid
kogemusi. Oluline koht on vastastikusel õpetamisel.

Seega 2007.aasta oli jäätmete üleriigipiirilise veo kontrollimisel teadmiste omandamise, järel-
valvesüsteemi ja koostöö loomise aasta.

EESTI KESKKONNASTRATEEGIA

Keskkonnastrateegia määrab pikaajalised eesmärgid ja suunad, mille järgimise korral peaks

Eesti elu- ja looduskeskkond säilima ja paranema ning annab hea aluse, et eri organisatsioonid
nende eesmärkide saavutamisel koostööd teeksid. Näiteks täpsustab keskkonnastrateegia
pikaajalised eesmärgid jäätmete, jääkreostuse ja reostuskoormuse vähendamise valdkonnas.
Keskkonnastrateegia elluviimiseks on koostatud üksikasjalik rakendusplaan ehk Eesti
keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013.

Eesti suundumused

 Üha enam keskkonnasõbralikke ning lihtsalt taaskasutatavaid materjale. Suureneb

olmejäätmete maht, kuid kuna samal ajal tegeldakse rohkem ka jäätmete sorteerimise

9
 ja taaskasutamisega, on prügilatesse ladestatavate jäätmete kogus stabiliseerumas ning
pigem hakkab see järk-järgult vähenema.
 Efektiivsemate põlevkivi põletustehnoloogiate ja alternatiivsete energiatootmise
viiside rakendamine toob kaasa põlevkivijäätmete tekke vähenemise.
 Inimeste keskkonnateadlikkuse suurendamine aitab kaasa jäätmete sorteerimise
tõhusamale rakendamisele, mis vähendab ka jäätmete ohtlikkust.
 Väheneb ehitus- ja lammutusjäätmete ladestamine prügilasse, kuna majanduslikku
kokkuhoidu ilmas pidades on püsijäätmetele leitud muid rakendusi.
 Toodetes kasutatakse üha enam kekkonnasõbralikke ning lihtsasti taaskasutatavaid
materjale.
 Põhimõtteid „tootja vastutab“ ning „saastaja maksab“ rakendatakse ühe laiemalt.
 Prügilate keskkonnamõju väheneb, kuna vanad prügilad, mis ei vasta keskkonnakaitse
nõuetele, suletakse ning uute ehitamisel kasutatakse keskkonnasõbralikke
tehnoloogiaid.

Põhiprobleem

Lähimineviku pärand – aktiivne ja eelkõige kiirele kasumile suunatud majandustegevus ning

inimeste soov saavutada elu kvaliteedi võimalikult kõrge tase on kaasa toonud või toomas
kaasa:

 Ohutu, tervist säästva ja soodustava keskkonna kadumise;

 Tervisele avalduva mõju vähearvestavad tarbimisharjumused, mille tagajärgi
võimendab teadmatus toodetega ja teenustega seotud võimalikest ohtudest;
 Läbimõtlemata ja asukoha looduslikke iseärasusi mittearvestav maakasutus, mis
omakorda tingib inimeste ja nende vara vähese kaitstuse nii loodusest pärineva kui
inimtekkelise keskkonnamõju eest.

Strateegilised valikud seoses jäätmetega

Seoses jäätmetega (sh ohtlikud jäätmed) tuleb teha strateegiline valik: kas kasutada toote
madala hinna tagamiseks odavat tehnoloogiat, mis tekitab enam jäätmeid, või investeerida
tootmises jäätmeteket vähendavatesse tehnoloogiatesse. Teiseks, tuleb teha valik, kas
tekkivaid jäätmeid taaskasutada või ladestada, kas arendada jäätmete vähendamist ja
ümbertöötamist või ladestamist. Eelistada tuleks eelkõige jäätmetekke vähendamist tootmises.
Kui on saavutatud võimalikult vähene jäätmeteke, tuleb paratamatult tekkivate jäätmete juures
eelistada taaskasutamist, sest ladestamine koormab keskkonda.

Eesmärk ja meetmed (tegevussuunad)

Eesmärk
Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud
tekkivate jäätmete ohtlikkust. Et jäätmete ladestamist vähendada, on esmaselt oluline
vähendada märkimisväärselt jäätmeteket, kasutades sealjuures tõhusamalt loodusvarasid ja

10
muid ressursse. Selleks on oluline katkestada seosed ühelt poolt jäätmetekke ja loodusvarade
kasutamise ning teiselt poolt majanduskasvu vahel, st majanduskasv ei tohi põhjustada
loodusvarade kasutamise ja jäätmekoguste ning negatiivse keskkonnamõju suurenemist.
Teiseks on oluline suurendada jäätmete sortimist, taaskasutamist, sh ringlussevõttu, et
vähendada kõrvaldatavate jäätmete kogust miinimumini. Oluline on ka vähendada jäätmete
ohtlikkust ning ohtlike ainete sisaldust jäätmetes, see ühtlasi väldib jäätmete käitlemisel õhku,
vette ja pinnasesse sattuvate heitkoguste suurenemist.

Meetmed
 Jäätmekäitluse korraldamise pikaajaline kavandamine.
 Seire- ja järelvalvesüsteemi arendamine kontrolli tõhustamiseks jäätmevoogude ja
jäätmehoolduse üle.
 Soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi arendamine ja rakendamine jäätme-
tekke vähendamiseks ning jäätmete käitlemise arendamiseks (sh ladestusest tulenevate
keskkonnamõjude vähendamiseks ja riskide vältimiseks).
 Ühiskonna keskkonnateadlikkuse tõstmiseks jäätmehooldust puudutavate kampaaniate
ning teavitustöö läbiviimine nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.

Visioon 2030

Eestis valitseb valdavalt keskkonnasõbralik tarbimismudel. Õppivas ja otsuste tegemisele

kaasamist hindavas ühiskonnas on keskkonnakorralduse vahendid rakendatud selle nimel, et
inimesed mõistaksid: KASULIK on käituda looduse suhtes hästi. Keskkonnakorralduses on
otsustamine teadmistepõhine ega toimi käskude-keeldude kaudu. Ressursse kasutatakse palju
efektiivsemalt, seda soodustab loodussõbralike tehnoloogiate rakendamine. Tootmise energia-
ja materjalimahukus on suhteliselt väike ning jäätmeid tekib minimaalselt. Tootmise areng
toimub materjalide taaskasutamise, mitte loodusressursside kasutamise laienemise arvel.
Eelistatud on kohalikud tooted ning kohalike taastuvate ressursside kasutamine.

Kokkuvõte

Jäätmekäitlus on Eestis 1990ndate algusest tänapäevani väga hästi arenenud. Suure tõuke
Eesti keskkonna poliitika arengule on andnud Euroopa Liit, kuna loodusvarade, keskkonna
kasutamisel ja kaitsel järgitakse rahvusvahelistest lepetest tulenevaid kohustusi ning
rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja suundumusi. Euroopa Liidu ja Eesti koostöö
eesmärk on võtta kasutusele tööstuses keskkonnahoidlikku tehnoloogiat nii riiklikus- kui ka
erasektoris, vältimaks vähem ohtlikke tööstusjäätmete tekkimist keskkonda. Samuti on tähtis,
et ametiisikud soodustaksid üldsuse osalemist keskkonna seisundit mõjutavate plaanide ja
programmide ettevalmistamises, tagades protsessi läbipaistva ning vajaliku taustainfo
kättesaadavuse. Keskkonna seisundit mõjutavad plaanid ja programmid võivad mõjutada mis
tahes keskkonnaga seotud valdkondade arengukavasid. Siia kuuluvad näiteks valitsuse
algatused, saavutamaks teatud keskkonnapoliitilisi eesmärke või vabatahtlikud jäätmete
korduvkasutus kavad, mis on vajalikud riiklike ja kohalike keskkonnategevuskavade
elluviimiseks. Näiteks säästva arengu seadus näeb ette, et keskkonda mõjutavate plaanide ja

11
poliitikate koostamisel tuleb kaasata avalikkust. Avalikkuse kaasamine programmidesse
tõstaks suuresti üldsuse teadlikkust ning huvi keskkonna probleemide vastu. Teadlikkuse
suurenemisel hakkaksid inimesed valima, mida nad tarbivad. Näiteks kui kilekott oli
1990ndate alguses ja NSVL ajal defitsiit, siis nüüd on aru saadud, et see on vaid üks
raskemini lagunevaid potentsiaalseid jäätmeid, mida võib kohata kõikjal. Seega on päris
paljud inimesed loobunud igakord ostmast endale poes uut kilekotti, vaid on käinud vanaga
ning kasutanud seda hiljem veel prügikotina. Muidugi kõige parem variant oleks plastikust
pakendeid ja kotte üldse mitte osta, kuid see on nii kaua võimatu, kui neid veel poes müügil
on. Eestis tehakse selles suhtes edusamme, kuna plaanis on tõsta kilekoti hinda. Kuid samas
võiks langetada riidest kottide hindu, sest paberkotid pole nii vastupidavad kui kilekotid
(olenevalt poest ostetud kogusele võib paberkott katki minna). Edusamme on tehtud ka
plastikpudelite taaskasutuskampaanias. Varem läksid kõik plastikpudelid prügimäele, nüüd
aga, kui nende eest on võimalik raha tagasi saada, on paljud inimesed viinud need
taarapunktidesse. Taaskasutada võiks ka muid plastikust pakendeid, kuid nende kogumiseni
(samamoodi nagu plastikpudeleid taarapunktides) pole Eestis veel jõutud.

Need keskkonna alased kampaaniad, mida Eestis näha võib on üldjuhul Euroopa Liidu
rahastatud.

Et säilitada Eesti mitmekesisust ja siiani veel hästi säilinud loodust, selleks, et ka järeltulevad
põlvkonnad saaksid meie ilusast keskkonnast rõõmu tunda, tuleks oma käitumise peale hakata
mõtlema juba täna. Suur abi oleks juba sellest, kui iga eestlane oskaks käituda piisavalt
keskkonnateadlikult – tarbida säästlikult, käituda metsades, soodes ja rabades loodus-
sõbralikult, mitte jätta prügi vedelema, mitte reostada merevett reoveega jne. Ka lapsi tuleks
ülesse kasvatada selliste käitumisviiside vaimus, et nemad tulevikus saaksid õpetada oma
lapsi loodusest lugu pidama ja selle eest hoolt kandma.

12
 KASUTATUD KIRJANDUS

1. Abo L., Käsikiri ja korrektuur, 2.tr. Tallinn, Valgus, 1975, 230 lk.
2. Keskkonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskus;Keskkonnaülevaade 2005, Tallinn
2005; 76,77,83,122,123 lk.
3. Keskonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskus; Keskkond 1993 (Estonian
Environment); Tallinn 1994; 55,56 lk.
4. Olav Avarsalu, Toomas Eilat, Meit Grosmann (Keskkonnainspektsioon) jt. ;
Keskkonnajärelvalve 2007; Aktaprint; 20,21,22,28,46,47 lk.
5. Keskkonnaministeerium; Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030; 5,9,17,20,24,25 lk.
6. Keskkonnaministeerium; Keskkond 1991 (Estonian Environment 1991); Multiprint,
Helsinki 1992; 41 lk.
7. Maret Merisaar, Jacob H. Simonsen, Kaidi Tignas, Hannes Veinla; Keskkonnainfo
kättesaadavaks tegemine ja üldsuse kaasamine keskkonda mõjutavate otsuste
langetamisse; Prisma Print; 2001; 80,81 lk.
8. Tallinna Ülikool, Riigiteaduste Instituut
http://riigiteadused.tlu.ee/FAILID/SAE6006/10_kkj4-00(p3-14-17-21)_1.pdf

13