Mäekonverents 2010

I paneeldiskussioon – Millist maapõuepoliitikat /

mäendust Eesti vajab?
Olavi Tammemäe, KeM
Eestis on maapõue kasutamine reguleeritud
Maapõueseaduse ning mitmete
arengukavadega.
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-
2015
Arengukavaga on seatud piirang: mitte rohkem
kui 20 miljonit tonni põlevkivi aastas. See
piirang on sätestatud ka maapõueseadusega.
Lisaks mainitule on meil seotud sihiks
saavutada 2015. aastaks põlevkivi
kaevandamise ülempiiriks 15 milj. t/aastas.
Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik
arengukava 2010-2020
Strateegilised eesmärgid:
Tagada Eesti tingimustes riigi infrastruktuuri
ehitusobjektide ning tarbijate nõuetekohane
varustamine ehitusmaavaradega;
Ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise
efektiivsuse suurendamine ning võimalike
alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutuselevõtt;
Ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise
keskkonnamõju vähendamine.
Eesti turbaalade kaitse ja säästliku kasutamise
arengukava

Turvas on küll uuenev maavara, ent reaalse

majandustegevuse planeerimise ajaskaalas on selle
käsitlemine taastuvana anakronistlik või
demagoogiline.
Kava koostamise eeluuringutega oleme alustanud juba
2008-ndal aastal.
 Maapõue kasutamise ja kaitse alused (1)

Peamised soovitused:
Võtta maapõueseaduse objektiks ehitustugi ehk
maa(põue)tugi ja insenergeoloogiline (edaspidi
ehitusgeoloogiline) uuring, kaasa arvates ka tehnogeenne
(kaevandatud) maapõu.
Ehitusgeoloogilise uuringu käigus tuleb määrata maatoe
maht ja kandevõime. Nende näitajate alusel on võimalik
valida kaevandamistehnoloogiate vahel ja arvutada kui
suur kogus maavaravaru peab jääma maatoeks.
 Maapõue kasutamise ja kaitse alused (2)

Arvestada maapõue (maavara ja maatoe) kasutamise ning

kaitse kontekstis planeeringutes enam sügavuse mõõtmega.
Kehtestada tingimused maardlate peal ehitiste rajamiseks.
Avalikustada keskkonnatregistri maardlate nimistusse tehtav
aktiivsete maavaravarude kanne.
Maavarade geoloogilise ja ehitusgeoloogilise uuringu,
maavara kaevandamise ja kaevandamise lõpetamise
menetlusdokumentide hulka võtta vastav projekt või
projekti lähteülesanne (projekteerimise tingimused). Iga
projekt peab lähtuma keskkonnamõju hinnangu
tulemustest.
 Maapõue kasutamise ja kaitse alused (3)

Riigi omandis oleva maavara geoloogiline uuring tehakse

riigi tellimusel, kasutades selleks riigi rahalisi vahendeid.
Määratleda täpsemalt ja põhjendatumalt riigi majanduse
arengu jaoks olulised (üleriigilise tähtsusega) maardlad.
Maavarade geoloogilise uuringu ja maavara kaevandamise
loa andmisel lähtuda maardla arengukavast ja tasuvuse
eelhinnangust või majandusuuringust (äriplaanist).
Tagatisraha kehtestamine kaevandatud alade korrastamise
tagamiseks.
Maavara kaevandamisõiguse tasu asemel kehtestada mäerent
(koosneks kahest osast: väljamisrendist ja mäeeraldise
rendist).
Tänud tähelepanu eest ja asjalikku
diskussiooni!
 Eesti mäekonverents 2010

KAS SEADUS PEAB

REGULEERIMA VÕI
KRUVIMA?

Enno Reinsalu ere@cc.ttu.ee

TTÜ mäeinstituut
mi.ttu.ee
 Eesti Vabariigi Põhiseadus § 5

Eesti loodusvarad ja
loodusressursid on
rahvuslik rikkus, mida tuleb
kasutada säästlikult Mis on mis:

…loodusvarad… ... on arvel: maavarad, põhjavesi, mets

…loodusressursid… … on vabad: õhk, avalikud veekogud

… mis muu hulgas tähendab ka seda,
…kasutada säästlikult… et maavarale ei tohi ehitada teid,
hooneid ega tekitada muid objekte,
millele hakatakse kaitset nõudma

6.mail 2010 2
mi.ttu.ee
 Eesti Vabariigi Põhiseadus § 32
Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt
kaitstud.
Omandit võib omaniku nõusolekuta
võõrandada ainult seaduses sätestatud
juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja
kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on
tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus
pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara
võõrandamine, hüvitus või selle suurus.
Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata,
kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab
seadus.
Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide
vastaselt.
Seadus võib üldistes huvides sätestada vara
liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult
Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud,
kohalikud omavalitsused või Eesti riik.
6.mail 2010
Kuidas seda mõista
Maavara kaevandamine toimub üldistes
huvides
Maapõueseadus, planeerimisseadus ja
veel mitmed seadused seavad
kitsendusi omandi kasutamisel
Omandiga ei tohi takistada rahvusliku
rikkuse, antud juhul maavara, kasutamist
Aluspõhja ja mere maavarad on üldistes
huvides antud riigi (ühiskonna)
omandisse.
Need varad ei ole kinnisasja päraldis
3
mi.ttu.ee
 Viimase aja tähelepanekuid

Pidevalt põrkume põhiseadusvastase tegevusega,

nii olmes kui seadusloomes

Mida tühisem on mäeeraldis, seda suurem on

vastuseis – tühisus sünnitab tühisust

6.mail 2010 4
mi.ttu.ee
 Retoorilised küsimused

Miks peame kulutama maksumaksjate raha selle

aja eest, mida riigiametnikud kulutavad
kaevandamisvastastega protsessimiseks?

Miks peame leppima olukorraga, kus kõrgesti

kvalifitseeritud spetsialistid peavad tantsima
profaanide, šarlatanide ja nõidade pilli järele?

6.mail 2010 5
mi.ttu.ee
 Uitmõtted

Pole loodusvara, pole probleemi

See tähendab - kustutame maavarade registri; või
vähemalt nn üldlevinud maavarad (common
minerals), nagu enne II maailmasõda.
Teisisõnu – registreerime vaid aktsepteeritava
toorme nagu põlevkivi, tehnopae, turba jm

See mõte on uidanud keskkonnaministeeriumis

6.mail 2010 6
mi.ttu.ee
 Uitmõtted

Riik võiks maksta oma ressursi ja vara

hoidmise eest „laokulu“

See mõte on uidanud „põlevkivivaldades“

See neile meeldiks, aga kui kauaks? Kas ainult

seni, kuni ei kaevandata?

6.mail 2010 7
mi.ttu.ee
 Uitmõtted

Pole seadust, pole mida rikkuda

Tühistada maapõueseadus?

Allutada kõik keskkonnaseadustikule, sest maapõu

on keskkonna osa?

See mõte uitab mitme ministeeriumi vahet

6.mail 2010 8
mi.ttu.ee
 Uitmõtted

Teha maapõueseadust üha paremaks

Sellele suunab meid põhiseadusele mittevastav või

põhiseadust vääralt tõlgendav tegevus
(põhiseaduslike õiguste väärkasutus)
maapõuekasutuse valdkonnas
See sunnib seadust täiendama ja muutma ning
uusi normatiivdokumente koostama
See mõte uitab meie peades
Selles suunas liigub ka “projekt mäerent”
6.mail 2010 9
mi.ttu.ee
 Lappida seadust?

6.mail 2010 10
mi.ttu.ee
 Lappida seadust?

Kruvida kinni kraanid ja kaaned ning toppida

täis suud
1. oht – eemaldumine põhiseaduse ideedest
Mida rohkem täpsustatakse, muudetakse ja
parandatakse seadust ning normatiiv-
dokumente, seda suurem on oht eemalduda
põhiseaduse ideoloogiast

2. oht – piirangute piiratus

Mistahes piirangu ületamiseks leiab alati vähemalt
kaks tehnoloogiat või paragrahvi
6.mail 2010 11
mi.ttu.ee
 Mida veel võiks teha?

Piirata teabe levikut, mitte rääkida projektist

Kaevandamisvastaste motiive uurinud TÜ

doktorant Maie Kiisel tuli järeldusele, et
kaevandamisvastaste informeeritus mitte ei
vähenda vaid hoopis suurendab vastupanu
Seega, kui ma aasta tagasi manitsesin inimestega
rääkima, siis nüüd soovitan teabelevi piirata
Mida rumalamad on kaevandusvastase väited,
seda kergem on otsustajatel neid ignoreerida
6.mail 2010 12
mi.ttu.ee
 Mida veel võiks teha?

Taastada Eesti mäeseaduse (1927) vaim

Toona anti kontssessioon vaid ettevõttele, kes ise

töötles maavara
Selle põhimõtte kohaselt jagaks riik ainult
mineraaltoorme kaevandamise õigust
Üldlevinud ehitusmaavarad, ka paekivi jääksid
maaomanikele

6.mail 2010 13
mi.ttu.ee
 Mida veel võiks teha?

Kasutada USA kogemust

1860…90.a puhastati Kesk-Lääne kullamaardlad

indiaanlastest – asustati nad reservaatidesse
Meil pole seda vaja. Piisab, kui jätta
kaevandamisvastased oma reservaatidesse
ehk kaitsealadele
Teede ja hoonete ehitamist reservaatidesse riik ei
toeta, seepärast võib kustutada sealsed
maardlad
6.mail 2010 14
mi.ttu.ee
 Mida veel võiks teha?

Kogu võim valdadele

Teame, et:
• kui ükski valdade ühinemiskava ei sobinud, jäeti
ühinemine valdade teha
• kui koolide reformimise kava ei sobinud, jäeti
koolireform kohalike omavalitsuste teha
Seega, kui anda üldkasutatavad maavarad valla
kasutusse, saaksid nad oma tarbeks kasutada
vaid oma maavara, sest mitte ükski teine vald ei
luba neid oma maale kaevandama
6.mail 2010 15
mi.ttu.ee
 Edasi, mäemehed,

teid ootavad suured

teod !
Enno Reinsalu ere@cc.ttu.ee

6.mail 2010 16
mi.ttu.ee
Kohalike elanike pöördumised
Kohalike elanike pöördumised
 Ametlikud Teadaanded

04.12.2006 Geoloogilise uuringu loa taotlemisteated Prindi

Harjumaa Keskkonnateenistus teatab, et AS VESTMAN VARAHALDUS (reg.-kood 10174758, Rüütli 33 80011 PÄRNU) esitas
geoloogilise uuringu loa taotluse. Luba taotletakse Laugaste liiva uuringuruumile. Uuringuruum asub Harju maakonnas Kuusalu
vallas Koitjärve külas (katastri nr 35203:004:0136 Kolga metskonna maatükk nr 82) Uuringu eesmärgiks on tarbevaru uurimine.
Uuringuala pindala on 93,36 ha. Uuringuruumis rajatakse kuni 55 puurauku sügavusega 10m. Uuringu tegijaks on OÜ J. Viru
Markšeideribüroo, (äriregistrikood 10194643, Mahtra 23-32 13811 TALLINN). Vastavalt Haldusmenetluse seaduse § 49 lõikele 1 on
huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav geoloogilise uuringu luba puudutada, kolme nädala jooksul
arvates kuulutuse ilmumisest esitada Harjumaa Keskkonnateenistusele taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Loa taotlusega
saab tutvuda Harjumaa Keskkonnateenistuses, aadress Viljandi mnt 16, Tallinn. Info tel 672 2984.
20.04.2007. a on palutud pöörduda taotlusega VV-e poole

30.01.2007 Geoloogilise uuringu loa taotlemisteated Prindi

Harjumaa Keskkonnateenistus teatab, et võttis menetlusse HC BETOON AS (reg.-kood 110940336, Betooni 28, TALLINN, 11415)
geoloogilise uuringu loa taotluse. Luba taotletakse Valgejõe liivamaardla Valgejõe uuringuruumile, mis asub Harju maakonnas
Kuusalu vallas Kuusalu alevikust 16,5 km idas Koitjärve metskonna maatükkidel M-5 ja M-6 (kat üksused 35206:001:0036;
42301:005:0376). Valgejõe uuringuruumi teenindusmaa pindala on 74,14 ha. Uuringuruumi teenindusmaa ei jää Natura 2000
võrgustiku ega looduskaitse aladele. Samuti ei paikne muinsuskaitsealuseid objekte. Uuringuruum külgneb läänes II kategooria
kaitsealuse liigi - metsise - püsivalt asustatud elupaigaga.
Uuringu eesmärgiks on selgitada Valgejõe liivamaardla tarbevaruna kvalifitseeritava materjali paksus, kvaliteet ja kaevandamise
tingimused. Uuringu tegijaks on OÜ Eesti Geoloogiakeskus, (Kadaka tee 82,12618, TALLINN). Uuringu käigus kavandatakse rajada
kuni 45 puurauku sügavusega kuni 10 m. Vastavalt Haldusmenetluse seaduse § 49 lõikele 1 on huvitatud isikul ja isikul, kelle
õigusi võib avatud menetluse korras antav geoloogilise uuringu luba puudutada, nalja nädala jooksul arvates kuulutuse ilmumisest
esitada Harjumaa Keskkonnateenistusele taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Loa taotlusega saab tutvuda Harjumaa
Keskkonnateenistuses, aadress Viljandi mnt 16, Tallinn. Info tel 672 2984.
08.05.2007. a on palutud pöörduda taotlusega VV-e poole
USALDA, KUID KONTROLLI!

Peeter Volkov
Keskkonnainspektsiooni peadirektor
Mäekonverents
06.05.2010
 Kaevandamistegevuse riiklik korraldus

Kaevandamistegevuse riikliku korralduse jaotus:

• Keskkonnaministeerium (KKM)
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaevandamise nõuete täitmine on reguleeritud:

• maapõueseaduse ja
• kaevandamisseadusega
Kes tagab keskkonnanõuetest kinnipidamise
ja kontrolli?

Keskkonnanõuetest kinnipidamist jälgivad:

•Keskkonnainspektsioon
•Maa-amet
•Keskkonnaamet

Ohutusnõudeid ja planeeringuid kontrollivad:

•Tehnilise Järelevalve Amet
•Kohalikud omavalitsused
Reguleerimisring
 Riigikontrolli (RK) kontrolliaruanne

RK kontrolliaruandes sisaldusid (kõrvuti etteheidetega järelevalvele)

järgmised olulised märkused:
RK hinnangul ei ole ehitusmaavarade kaevandamine korraldatud jätkusuutlikult,
sest pole kehtestatud aastaseid kasutusmäärasid, uute karjääride avamine lähtub
eelkõige ettevõtjate huvist. Ehitusmaavarade kaevandamine ei ole keskkonna-
ega inimsõbralik, sest karjääride avamine pole riiklikult koordineeritud, elanike
huvide ja looduskeskkonnaga arvestatakse vähe ning vanu karjääre enamasti ei
korrastata. Paljud ettevõtted on ehitusmaavarasid kaevandanud lubatust
suuremas mahus.

Kaevandamislubade väljastamisel tuleks lähtuda riiklikest kasutusmääradest,

karjääride avamisel tuleb arvestada elanike huve ja keskkonnamõjusid
silmaspidavate riigi ja kohaliku omavalitsuse planeeringutega ning
kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada esimesel võimalusel.

RK jõudis muuhulgas järeldusele, et järelevalve kaevandatud mahtude ja

kaevandamis-andmete õigsuse ning ka markšeideritööde üle tuleks lisada KKI
ülesannete hulka. Sellega koos tuleks RK hinnangul ka tõsta KKI pädevust kas
inspektorite täiendkoolituse või vastavate erialaspetsialistide palkamisega.
 RK kontrolliaruande mõju

Riigikontrolli kontrolliaruanne ''Ehitusmaavarade kaevandamise riiklik

korraldamine'‘ andis kaevandamise valdkonnas positiivse tõuke riigi
tegevuse senisest tõhusamaks muutmisel. Tulemuseks on tihedam ja
tulemuslikum koostöö erinevate riigiasutuste vahel.
Nimelt parem koostöö (KKM, KKI, KKA ja Maa-amet) võimaldab
kaevandamise aruandeid ja muud asjakohast teavet senisest tõhusamalt
analüüsida ja erinevaid kontrollimehhanisme koostada ja rakendada
(sealhulgas koostöö keskkonnatasu arvutuse õigsuse kontrollimisel - rõhu
suunamine matemaatiliste tehete kontrollilt alusdokumendi sisu kriitilisele
hindamisele).
Markšeidermõõdistamised – tõeste andmete
allikas kõikidele

Kaevandamisel on MŠ mõõdistamisel väga oluline tähendus. Tõestest

andmetest on huvitatud mõlemad, nii riik kui kaevandaja.

Kaevandaja poolt peetav kaevandamismahtude operatiivarvestus

(markšeidertöö kord § 12 lg 1) ja MŠ-mõõdistamise tulemused on
aruandeperioodi jooksul kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks
muudetud maavaravaru kohta alusandmeteks ja peavad kajastama tegelikku
olukorda karjääris.

Riigipoolne alusdokumentide sisu hindamine võib (mõnel juhul) tingida

vajaduse teha kontrollmõõdistusi. Mõnel juhul on kontrollimeetmena
põhjendatud ka suurearvuline kontrollmõõdistamiste tegemine, kuigi otsest,
seadusest tulenevat kohustust selliseks meetmeks nn lausalise kontrollina
KKI-l ei ole.
 Auditeerimiskohustus- vahend vigade
vältimiseks

Tahtmatud vead aruandluses kipuvad kumuleeruma. Tagajärg võib

suhetes riigiga tähendada ettevõtja jaoks olulisi riske (vead võivad jääda
mitme aasta lõikes tähelepanuta).

Leiame, et kaevandajate suhtes aruandluse auditeerimiskohustuse

rakendamine on oluline ettevõtjapoolseid tahtmatuid vigu ja sellest
tulenevaid õiguserikkumisi ennetav meede. Vastavad põhimõttelised
ettepanekud on KKI KKM-le juba esitanud.

Toetudes sellisel viisil toimuvale riskianalüüsile on võimalik kokku

hoida nii aega kui raha.
Hooletus, ettevaatamatus?
 Mõõdistamised kontrollimeetmena

1. 2009. aastast alustati kaevandamismahtude üle-mõõdistamist, mille

käigus kontrolliti kaevandamis-mahtudest ja -piiridest
kinnipidamist.
2. Esilekerkinud küsitavuste põhjal teostati 2009. aastal kokku
kümnes karjääris kontrollmõõtmisi. Kahjuks esines
õiguserikkumisi neis kõikides
3. Käivitatud on Maa-ameti projekt „Kaevandamise aerokontroll“,
mille käigus on ülelendudega kavas mõõdistada kokku 200
mäeeraldist (eelmisel aastal 68 mäeeraldist)
Kaevandamise aerokontroll ja selle väljund

Projekti “Kaevandamise aerokontroll” tulemuste analüüsi põhjal

kavandatakse KKI järelevalve tööplaan. Kuivõrd seniste andmete põhjal on
25%-l ülelennu objektidest loaga määratud piiride ületamise kahtlus, on
käesoleval aastal plaanis kontrollida kokku 17 aeromõõdistatud mäeeraldist.
Rikkumise tuvastamisel alustatakse süüteomenetlust. Samuti nõutakse sisse
keskkonnakahju
Millele pööratakse kontrollil põhitähelepanu?

- MŠ tööde eest vastutava isiku pädevusele

- MŠ tööde korrapärasele teostamisele ja selle tulemustele
- Kaevandamise mahtude aruandluse pidamisele ja kajastatud mahtude
õigsusele
- Piiride tähistamisele ja piiridest kinnipidamisele
- Loaga seatud keskkonnatingimuste täitmisele
- Korrastamisele, sh mulla ja kaevise võõrandamisele
 KKI 2010 a. plaaniliste ja optimaalsete
kontrollide arv üle Eesti

•
 Keskkonnakahju 2006-2009

Keskkonnakahju 2006-2009
40 000 000

•
35 000 000
35 100 000

30 000 000

25 000 000
Keskkonnakahju,
Krooni

20 000 000

15 000 000

11 494 097

10 000 000

5 000 000

1 232 100
19 600
0
2006 2007 2008 2009

Aasta
 Tegevused süsteemi korrastamiseks

Keskkonnainspektsiooni efektiivsuse tõstmine, st tööplaanide

koostamist kohustuslike auditi tulemuste põhjal

Kaevandamisvaldkonna järelevalve tõhustamine – kaevandaja jaoks

keskkonnaauditeerimissüsteemi kohustuslikuks muutmine

Ehitusmaavarade arengukava töörühma ettepanek - maavarade

uurimise, kaevandamise, kasutamise ja kaitsmisega tegeleva riigi
ameti loomine
Tänan tähelepanu eest!