LOODUSKAITSE

Looduskaitse on ühiskondlike ja riiklike meetmete kogum, mis peab

tagama: 1) loodusvarade otstarbeka kasutamise;
2) loodusvarade taastamise ja kaitse;
3) tervisliku elukeskkonna hoidmise-;
4) maastikukaitse ja –hoolduse;
5) väärtuslike loodusobjektide kaitse.

KESKKONNAKAITSE
Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste riiklike poliitilis-administratiivsete
ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peavad tagama:
1) inimese elukeskkonna saastamise vähenemise;
2) loodusobjektide säilimise (elusloodusobjektide elukeskkonna
säilimise).

1) Alates 1924. aastast asutati uusi looduskaitsealasid (Kastre-

Peravalla, Harilaid, Abruka jt);
2) 1910. aastal asutati Vaika linnukaitseala – esimene looduskaitseala
Eestis. See sündis Viljandi saare majakavahi A. Toomi initsiatiivi ja
Riia Loodusuurijate Seltsi toetusel;
3) 1297. aastal Taani kuningas Erik Menevald keelas metsaraie kolmel
saarel Tallinna lähedal;
4) Eesti Loodusuurijate Selts oli looduse uurimist ja kaitset edendav
organisatsioon;
5) 1971. aastal asutati Lahemaa rahvuspark, mis oli esimene
rahvuspark selleaegse NSVL alal;
6) 1973. aastal anti välja ülihaarav algupärane käsiraamat
Looduskaitse;
7) 1979. aastal koostati Eesti Punane Raamat;
8) 1991. aastal asutati Eestimaa Looduse Fond;
9) Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi loodukaitseala
laiendati ning nimetati ümber rahvuspargiks;
10) Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtteid seadustav akt –
Säästva arengu seadus.

3
 KAITSTAVAD LOODUSE ÜKSIKOBJEKTID

Üksikobjektid on:

Pangad ja astangud
Paljandid ja koopad
Karstivormid (joad, mäed, rändrahnud)

Võrumaal leiduvad üksikobjektid:

Tamme-Lauri tamm (Urvastes)

Kreutzwaldi park
Vana-Antsla park
Peetri jõe org

Kagu-Eesti üksikobjektid:

Piusa koopad
Ihamaru põlismets
Holdre männikud
Härma paljandid
Suur- ja Väike-Taevaskoja kaljud
Helme koopad
Kaika kuplistik

1935. aastal kinnitatud Eesti esimene looduskaitseseadus andis

üksikobjektide kaitsele seadusliku aluse ning 1940. aastaks oli kaitse
alla võetud juba 202 põlispuud ja 210 rändrahnu. Üksikobjektide
seadusliku kaitse Eestis taastas pärast II Maailmasõda 1957. aasta
Looduskaitseseadus. Kaitstavate objektide nimekirja kanti 34 maastiku
üksikelementi (mägi, pank, astang, paljand, karstimoodustis, koobas),
222 rändrahnu, 335 põlispuud. Kaitstavate loodusobjektide seadus
sätestab teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise tähtsusega elusa
või eluta looduse objekte: puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas,
paljand, karst (või nende rühm). Maastikukaitse vormide ja põlispuude
kaitse alla võtmisel on arvestatud nende esinduslikkust, kordumatust ja
haruldust Eesti maastikupildis ning kultuurilist, teaduslikku või
esteetilist väärtust.

Kaitsealased kivistised

4
Eesti aluspõhja settekivid (mitmesugused lubja- ja liivakivid) on tuntud
oma mitmekesiste ja hästi säilinud kivististe poolest. Need pakuvad
järjest suurenevat huvi geoloogidele ja bioloogidele – kunagise elu arengu
mõistmiseks ja kirjeldamiseks, kivimite ning neis talletunud sündmuste
vanuse määramiseks.
Tüüpilised kivistised: selgroogsed, okasnahksed, käsijalgsed, lülijalgsed,
käsnad, molluskid, sammasloomad ja korallid.

5
 TEEKOND

VÕRUMAA – Haanjas külastasin Suurt Munamäge, selt suundusin

Rõugesse, kus käisin Ürgorgu vaatamas. Sealt edasi sõitsin Varstusse,
kus imetlesin Paganamaa maastikukaitseala ja silmailu pakkusid
künklik maastik, sügav org järvede ahelaga ja vaatetorn.
VALGAMAA – Käisin Karula Rahvuspargis, mille suured metsamassiivid
ja rohked järved vaimustava elamuse jätsid. Ka mitmekesine maastik oli
väga ilus.
JÕGEVAMAA – Peale pikka väsitavat sõitu oli ilus vaadata Vooremaa
maastikukaitsealal voori ja voortevahelisi järvi ja soid. Soid ja allikaid
sain näha veel ka Endla looduskaitsealal.
PÕLVAMAA – Kui hakkasin suunda kodupoole võtma jäi teele veel Suur-
ja Väike-Taevaskoja. Sealsed Devoni liivakivid Ahja jõe kaldal olid silme
ees ka siis, kui lõpuks tagasi Võrru jõudsin.

Vaata joonist 1.

6
 KAITSEALAD

Kaitsealad jagunevad:

• Rahvuspark
• Looduskaitseala
• Maastikukaitseala (looduspark)
• Programmiala

Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja

kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse
ehk biodiversiteedi, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks
ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb
loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti
rahvusparke on neli: Lahemaa rahvuspark, Karula rahvuspark, Soomaa
rahvuspark ja Vilsandi rahvuspark.

Looduskaitseala on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala

looduslike protsesside ja harulduste ning hävimisohus olevate või
kaitstavate taime-, looma- ja seeneliikide ning nende kasvukohtade ja
elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide
säilimiseks, kaitsmiseks ja uurimiseks. Looduskaitsealadest on tuntud
neli kaitseala: Matsalu looduskaitseala, Viidumäe looduskaitseala,
Nigula looduskaitseala ja Endla looduskaitseala.

Maastikukaitseala (looduspark) on harulduse või Eestile iseloomuliku

looduse või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud
looduskaitsealalistel, kultuurilistel või puhkeeesmärkideks.
Maastikukaitsealadest tuleb nimetada Kõrvemaa, Vooremaa,
Paganamaa, Hiiumaa laiud; loodusparkidest Haanja, Otepää ja
Naissaare loodusparke.

Programmiala on seire uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning

loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kas kohaliku, riikliku või
rahvusvahelise programmiga haaratud ala. Eestis on kaks programmiala:
Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala.

7
Kaitsealavööndid
Loodusreservaat – otsesest inimtegevusest puutumatu loodusega ala,
kus tagatakse looduslike koosluste säilitamine üksnes looduslike
protsesside tulemusena;

Sihtkaitsevööndid – kaitseala selline osa, kus lubatakse tegemist, mis

toetub seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike või
poollooduslike koosluste säilitamisele;

Piiranguvööndid – kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus

majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja poolt kehtestatud
tingimustega;

Programmiala üldvöönd – programmiala see osa, mis jääb eespool

nimetatud vöönditest välja.

8
 KÄITUMINE LOODUSES

1) Igaühel on õigus osa saada Eestimaa looduse kaunidusest, rahust,

loodusandidest. Seadus lubab (selleks vastavate piirangutega)
kõikjal korjata marju, lilli, seeni ja ravimtaimi;
2) Veekogude kallastel on kõigile avatud 10-20 meetri laiune kallasriba,
mida omanik ei tohi sulgeda;
3) Veekogud on kõigile kasutamiseks ja lihtkäsiõngega kalastamiseks
lubatud avalikud veeteed;
4) Eramaadel ei tohi viibida päikeseloojangust päikesetõusuni;
5) Puhas vesi on püha – vee võtmiseks tuleb kaevuomanikult luba
küsida;
6) Tuli on looduse vaenlane – lõkkekohalt lahkudes tuleb vaadata, et
lõke oleks lõplikult kustunud;
7) Inimene pole looduses kunagi üksinda;
8) Loodusest võib võtta ainult seda, mida vajatakse vaid vajalikul määral
ja viisil;
9) Prahi (jäätmete) mahaviskamine on looduse saastamine – see tuleb
loodusesse paigutada väga arukalt;
10) Igal kaitstaval alal võib kehtida erikord, mis reguleerib inimeste vaba
liikumist looduses;
11) Loodus tervistab meid vaimselt ja füüsiliselt. Siiski tuleb olla
ettevaatlik, kuna salavaiad veekogude põhjas, purunenud pudelid
supluskohas, traadid metsarajal jne on eluohtlikud;
12) Liikudes looduses koeraga, peab ta olema rihmaga talutatav.