Luua Metsanduskool

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala pilastele

A. Mlder, 2004

OKASPUUD -Coniferae
Kesolev ppematerjal on abiks okaspuude teema phiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiapikust. Conus -kbi Fero -kannan kbikandjad! 1. Okaspuude sstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede himkonda, mis thendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede himkond esindatud jrgmiste sugukondadega: mnnilised, kpressilised, jugapuulised ning hlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mni ksik eksemplar ja seetttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu nit. sookpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil vlistingimustes ei kasva ning seetttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku phjapiiri. Kige phjapoolsemaks puuliigiks on dauuria lehis Ida-Siberis, mis kasvab phjas kuni 72 kraadi ja 30-ni. Kanadas on kige phjapoolsemaiks puuliikideks kanada kuusk ja must kuusk, mis kasvavad seal kuni 72 phjalaiuskraadini. Eesti asub 58. ja 59 kraadi 30 vahel. Helsingi asub 60.-l phjalaiuskraadil. Umbkaudu samal laiuskraadil asuvad veel Peterburg ja Grnimaa lunatipp; 50. ja 60. phjalaiuskraadi vahele jvad Briti Kolumbia, Alberta, Hudsoni laht ja Labradori poolsaar. Toronto aga on vaid veidi krgemal kui 40. pl-kraad. ks kraad on vrdne ligikaudu 110 km. Kesoleva kursuse kigus tutvutakse jrgmiste okaspuusugukondade ja perekondadega: a) Mnnilised Pinaceae: 1) Perek. nulg - Abies 2) Perek. ebatsuuga - Pseudotsuga 3) Perek. kuusk - Picea 4) Perek. mnd - Pinus 5) Perek. lehis - Larix 6) Perek. tsuuga - Tsuga NB! Mnniliste sugukonda kuulub ka perek. seeder, mis aga Eestis ei kasva ning mida ei tohi segi ajada mndide perekonda kuuluva seedermnniga! b) Kpressilised Cupressaceae 1) Perek. kadakas - Juniperus 2) Perek. elupuu - Thuja 3) Perek. ebakpress - Chamaecyparis 4) Perek. hiibapuu - Thujopsis 5) Perek. mikrobioota - Microbiota

c) Jugapuulised Taxaceae 1) Perek. jugapuu - Taxus

Eesti looduslikus flooras on esindatud 3 okaspuude sugukonda: mnnilised 2 liigiga (harilik kuusk ja harilik mnd), kpressilised i liigiga (harilik kadakas) ning jugapuulised 1 liigiga (harilik jugapuu). Seega esineb meil looduses vaid 4 okaspuuliiki, kuid vrpuuliikidena kasutatakse haljastuses ometi sadu erinevaid taksoneid. Okaspuuperekondade ja liikide mramine erinevate tunnuste jrgi on esitatud kesoleva ppematerjali lisades olevail joonistel. 2. Okaspuude thtsus ja kasutamine haljastuses Okaspuudel on haljastuses vga suur thtsus: rohelus talvel rahulik taust soolotaimedele heki- ja piirdetaimedeks vormi- ja vrvikompositsioonideks, seda tnu oma vormi- ja sordirohkusele Okaspuuliikide, nii nagu ka kigi teiste puittaimede valikul tuleb silmas pidada kohta, kuhu puid kavatsetakse istutada. Liikide valik erineb kardinaalselt, tulenevalt sellest, kas kne all on maa-koduaed, linnaaed, avalik asulahaljasala, arhitektuurivrtusi tiendav esinduspark, puhkepark vi metsapark. Taimede valiku kriteeriumideks on erinevatel haljasaladel nii taimede domineerivus, sobivus erinevate kompositsioonide loomiseks, vastupidavus kui hind. Pargi all mistame EE-7 kites antud definitsiooni jrgi aiakunstiliselt korrastatud ja kujundatud haljasala, mis koosneb maastikuelementidest, sh. veekogudest, murust, ilupuudest ja psastest, lilledest, rajatistest (paviljonid, purskkaevud jm) ning kunstiteostest. Park kuulub harilikult esindusliku hoone ansamblisse. Eesti rohkem kui 1200 pargist omab kunstilist, kultuurilist ja/vi dendroloogilist vrtust umbes 200 parki. Eeltoodut viks tiendada veel funktsionaalsuse miste haaramisega definitsioonisse. See thendab, et pargi all vib mista veel ka mingi kindla tegevusega seotud haljasala, nagu niteks kultuuripark, lastepark, puhkepark, metsapark vm. Mistagi erinevad nii laia haljasalade valiku puhul ka taimede valiku kriteeriumid vga laiades piirides. Mningaid ldkehtivaid phimtteid okaspuuliikide ja sortide valikul: Okaspuud valides tuleb alati selgeks teha, kas tegemist on liigi (sh. hbriidliigid) vi sordiga. Kui taim on seemnest kasvatatud (sh. ka sordilt kogutud seemnest), kasvab ta tavaliselt ikkagi sama suureks kui kik tema esivanemad meie kliimas. Sellega tuleb arvestada ruumi kavandamisel puule (ruumi all tuleb mista ruumi nii vrale kui juurtele). Seemnest kasvatatud okaspuuliigid sobivad peamiselt pargihaljastusse, sh. metsapargid, kus okaspuid peaks olema vhemalt kolmandik puude kogumassist. Okaspuude kasutamist linnade avalikel haljasaladel aga takistab nende vhene vastupidavus linna- ning tstuspiirkondade tingimustele - tolmule, vingugaasile, tnavasoolale ning sellest hku paiskuvatele aerosoolidele jm., millest pargikeskkond on vaba. Vaid kllalt vhesed okaspuud suudavad vastu pidada linnatingimustes. Sellisteks liikideks on torkav kuusk (Picea

pungens), serbia kuusk (Picea omorika), sabiina kadakas (Juniperus sabina) ja selle sordid, harilik elupuu (Thuja occidentalis) ja selle sordid, mgimnd (Pinus mugo). Suhteliselt vastupidavateks vib pidada ka jugapuid ja nende sorte (Taxus spp), lehiseid (Larix spp) ning teisi mnniliike. Tundlikud linnatingimuste suhtes on nulud (Abies spp) ning enamik kuuseliike (vlja arvatud eelpool nimetatud liigid). Liikide valikul linna- ja asulahaljastusse tuleb silmas pidada ka asjaolu, et valdavalt on seal tegemist suurte korrapraselt istutatavate taimemassiividega, kus soleerimine ei ole kohane vi ei pse mjule. Seega on sobivate okaspuude valik nendesse tingimustesse suhteliselt keerukas: helt poolt seab piiranguid koloogiline keskkond ning teiselt poolt arhitektuur. Enim loomingulisust okaspuude kasutamisel pakub aiaarhitektuur. Just siin on sobiv koht kikvimalikele sortidele-vormidele, mis on vga tnuvrseks materjaliks taimekompositsioonides. Kuid arvestada tuleb, et kui erinevad solistid laulavad igaks oma laulu, on tulemuseks kakofoonia. Praeguse istutusmaterjali rikkaliku pakkumise juures on vga raske vlja valida just seda kige sobivamat. Pealegi ei ole paljusid uutest sortidest veel katsetatud meie tingimustes kuigi pika aja jooksul, mistttu pole teada, kuidas uued sordid peavad vastu meie kliimale vi millisteks kujunevad nende dimensioonid. Kaunid reklaamfotod kataloogides (ja kahjuks ka aiandusajakirjades!) on tavaliselt tehtud vljaspool Eestit. Rusikareegliks on, et kui Eesti klimaatilistesse tingimustesse sobib liik, siis sobib ka sort (liikide vastupidavuse kohta aga leidub phjalik info E.Laasi dendroloogiapikus!). Rusikareeglid aga on rusikareeglid just seetttu, et alati vib esineda neist krvalekaldeid. Eelkige vivadki krvalekalded puudutada just talvekindlust. Ka Iluaianduse ksiraamatus toodud andmed talvekindluse kohta ei ole lbinud veel kuigi pikka ajaproovi. Kuidas siis ikkagi orienteeruda tohutus okaspuusortide valikus, mida aianduskeskused ja puukoolid pakuvad? Kigepealt tuleks selgeks teha, kas taim on paljundatud Eestis kohalikust, siin kohastunud algmaterjalist vi toodud sisse edasimgiks. Mjad on kohustatud sellele ksimusele andma ausa vastuse. Mitte kik edasimgi eesmrgil sissetoodud taimed ei pruugi olla talvehellad. Vaadata tuleks, kas liiki (sorti) on meie oludes varem katsetatud. Ettevaatlik tuleb olla peibutavate kommentaaride a la UUS! suhtes. Kui talvekindluse suhtes on asjad selged, tuleb juda selgusele, missugused viksid olla tiskasvanud taime mtmed ja kuju. Neid omadusi peavad peast teadma projekteerijad, kes peavad projekteeritavat aeda ruumiliselt ette kujutama ning kes ei riski mitte oma aiaga, vaid vastutavad kliendi aia vljangemise ja vastupidamise eest! Vihjeid puu omadustele annab sageli sordinimi, kui melda selle ladina- vi ingliskeelsele sisule. Niteks Aurea, Gold vi Lutea viitavad kollasele okkavrvusele, Purpurea, Rubra, Atropurpurea, Red jms. punasele vrvusele. Glauca, Blue, Argentea, Grey, Silver jt. viitavad sinakale vi hbedasele toonile. Nana, Compacta, Little, Depressa jt viitavad kbusjale kasvule ning Erecta, Fastigiata, Columnaris, Pyramidalis jt. viitavad kitsale ja saledale vrale. Jrele meldes vib selliseid viiteid leida peaaegu kigist sordi- ja ka liiginimedest.

OKASPUUPEREKONDADE MRAMINE OKASTE KUJU JA NEDE ASETUSE JRGI VRSEL Perek. Chamaecyparis Ebakpress Perek. Microbiota Mikrobioota Soomusekujulised, asetsevad vastakute paaridena Okkad: Perek. Thujopsis Hiibapuu Perek. Thuja Elupuu

Lineaalsed, asetsevad 1-kaupa pikkvrsetel

Lineaalsed, asetsevad 2-, 3-, 5vi 20-75- kaupa lhivrsetel

Lineaalsed, asetsevad kas 3- kaupa mnnases vi osa okkaid vivad olla soomusjad Perek. kadakasJuniperus

1-aastased vrsed kollakad kuni pruunid: Perek. nulg-Abies Perek. kuusk-Picea Perek.ebatsuugaPseudotsuga Perek. tsuugaTsuga

1-aastased vrsed rohelised Perek. jugapuu-Taxus

Okkad igihaljad Perek.mn d-Pinus

Okkad suvehaljad Perek.lehisLarix

Perekonnad ABIES, PICEA, TSUGA ja PSEUDOTSUGA

Okkad lineaalsed, asetsevad 1-kaupa pikkvrsel

Perek. nulg - Abies * Okkad kinnituvad otseselt vrsele, istudes nagu kettal vi iminapal. * Okkaarmid ringjad. * Vrsed siledad. * Pungad vaigused (Eestis kasvavatest vaid euroopa nulul - A.albal vaiguta). * Okka allkljel, vahel ka pealkljel hulhed.

Perek. kuusk - Picea * Okkad kinnituvad tugevale nsale. * Okka eemaldamisel kitkutud kana efekt. * Vrsed vaolised. * Pungad kuhikjad, tavaliselt vaiguta. * Okkad kas 4-tahulised (hulheribad kigil tahkudel) vi lamedad (hulheribad vaid allkljel)

Perek. tsuuga - Tsuga * Okkad kinnituvad suhteliselt pika rootsu abil madalale nsale. * Okkaroots pikalt paralleelne vrsega. * Pungad vga vikesed ja vaiguta. * Okkad lamedad, 0,52 cm pikad, allkljel 2 laia hulhedetriipu.

Perek. ebatsuuga Pseudotsuga * Okkad kinnituvad lhikese rootsu abil madalale nsale. * Vrsed vagudeta. * Pung lipuvarda otsa kujuline, suur, srav-helepruun ja vaiguta.

KUUSKEDE MRAMINE OKASTE, VRSETE JRGI

KUUSK - Picea
Okkad: 4-tahulised (varjus lamedad), kigil tahkudel hulheread Picea abies, P. engelmannii, P.pungens, P.glauca, P.mariana Okkad: Sinakad Picea engelmannii, P.glauca, P.pungens, P.mariana Vrsed: Paljad Picea glauca, P. pungens Okkad: * tmpjad, poolviltu les, hrumisel lhn: P. glauca * radiaalsed, valusalt torkivad: P.pungens Karvased P. engelmannii, P.mariana Rohelised Picea abies jt. (ebaolulised haljastajale) Lamedad, pealt rohelised, all 2 valkjat hulheriba P. jezoensis, P. omorika, P. sitchensis Vrsed: Paljad, likivad lgkollased vi kollakashallid Picea jezoensis,(harvaes.) P. sitchcensis (harvaes.) Okkad: * pikalt ahenev nelterav tipp; likivrohelised, alt sinakad; sirpjalt kverdunud; vrse lgkollane: P.jezoensis Nrgalt karvased Picea omorika (kllalt sage haljastuses) Okkad: * lheldased, jssakad; lhidalt teritunud tipp: P.omorika

Okkad: * peened, lhikesed * vrse kollakashall; vra laosas (pikkus 0,51,5 cm): P. mariana hulhesid ka okka pealkljel: * pintslina ette, valusalt torkivad; P. sitchensis pikkus 1,5 2,5 cm: P. engelmannii

MNNILIIKIDE MRAMINE OKASTE JRGI Okkad

3-kaupa Pinus ponderosa (haruld.) Okka pikkus 1020 cm

2-kaupa Pinus sylvestris, P.mugo, P.nigra, P.contorta jt.

5-kaupa, okka ristlige kolmnurkne (vt.joon.2) Pinus cembra, P.peuce, P.strobus, P.koraiensis, P.pumila (psas)

Sisekljelt sinakad, kumer vlisklg rohekam Pinus sylvestris

htlaselt hele- kuni tumerohelised vi kollakasrohelised Pinus mugo, P. nigra, P. contorta

Okaste pikkus:

37 cm; okkad sirged: Pinus mugo (psakujuline!)

(3)57(9) cm; okkad keerdunud; roheline sisaldab kollast; oksad looklevad: Pinus contorta

815 cm; sirged tumerohelised Pinus nigra (harva!)

5-okkalised mnnid PINUS CEMBRA, P. KORAIENSIS, P. PEUCE, P. STROBUS, P. PUMILA (joon.2): Seemned lennutiivata phklid! Roostevrvi karvased Pinus cembra, P.koraiensis, P.pumila(psas)

Vrsed:

Seemned lennutiivaga! Hredalt hallikarvased vi paljad; hulheread okaste kigil 3 tahul Pinus peuce, P. strobus (sarnased; parim eraldamistunnus on kbi) Vrsed

hulheread okaste Kigil 3 tahul; okkad peened (0,5-0,8 mm) terveservalised P. pumila (psas) 2 klgmisel tahul P. cembra, P. koraiensis Vrsed: Paljad; okkad 0,5..1 mm lbimdus Pinus peuce, kbi saab panna psti

Hredalt lhikeste hallide Karvadega; okkad 0,5 mm lbimdus Pinus strobus, kbi ei seisa psti

Tihedalt karvased; okaste servad hredalt hambulised Pinus cembra

Hredalt karvased; okaste servad tihedalt hambulised (hrumisel krigisevad) Pinus koraiensis

NULGUDE Abies MRAMINE OKASTE JRGI (abiks pungad) OKKATIPP Tmpjas, sisselikega Torkivterav; okkad jigad Abies holophylla (meie oludes ainuke jikade okastega nulg) Abies sibirica, A.veitchii, A.balsamea, A.fraserii, A.koreana, A.sachalinensis, A.arizonica, A.alba (haruldane)

NB! Kikidel nulgudel on kbid psti kui knlad! Kunagi ei varise nad tervelt, vaid ksikute soomuste kaupa! Teravnev; sisseliketa Abies concolor (ainus, millel okkad mlemalt poolt htlaselt hallid; okkad pikad nagu mnnil, kuid 1kaupa)

Okkad:

Vrse tipu poole suunatud; varjus nrgalt kammitud Abies arizonica, A.sachalinensis, A.sibirica Pungad: Heledamad Okkad kitsad,pealt hulhedeta: A.sibirica O.-d sinakad,pealt hulhedega: A.arizonica Tumedad kollisilmad Abies sachalinensis

Kammitud 2-le poole; alt hallikasvalged Abies balsamea, A.alba(haruldane) Pungad:

V-kujuliselt; alt valged; pealt hulhedeta Abies veitchii

Harjasjalt; suht.lhikesed (12 cm); alt lumivalged Abies fraseri, A.koreana Okkad pealt:

Vaigused: A.balsamea

Vaiguta: A.alba (ainus liik Eestis, mil vaiguta pungad)

Tipuosas hulhedega: Abies fraseri

Pealt hulhedeta: Abies koreana

3. Mningate okaspuuperekondade kasutamine haljastuses Mrkus: Liikide talvekindluse hindamisel on tuginetud valdavalt Luual (Eesti klmapooluse Jgeva lhedal!) tehtud vaatlustele. Rannikul ja saartel vivad kesolevas ppematerjalis klmarnadeks klassifitseeritud liigid sordid osutuda siiski talvekindlateks!!! 3.1. Perekond nulg - Abies Nululiike on Eestisse sisse toodud nii Euroopa lunapoolsetest piirkondadest kui Kaug-Idast, Phja-Ameerikast ja Siberist. Nulud on sirgetvelised, korraprase koonusja maani ulatuva vraga krged puud. See viitab nulgude kllalt heale varjutaluvusele. Kige varjutaluvam on siberi nulg (Abies sibirica). Nulud eelistavad kasvada parasniisketel neutraalsetel keskmise viljakusega liivsavimuldadel. Soostunud ja kerged liivmullad ei ole nulgudele sobivad. Ei sobi ka krge seisev phjavesi. Linnatingimusi ei talu, kuid on suureprased pargihaljastuses, haljasvndite metsades, metsaparkides. Eriti hsti sobivad nulud krge arhitektuurilise vrtusega misaparkidesse, kust nende levik igupoolest ongi alguse saanud. Paljudes vanades parkides esinebki nulualleesid ning gruppe, kus nad annavad aktsenti vi suunavad vaateid. Enim on kasutatud siberi nulgu, kuid ka jaapani (A. veitchii), palsami- ja fraseri nulgu (A.balsamea ja A.fraseri). Teisi nululiike esineb vhem ning valdavalt on nad Eestisse toodud hiljem ning esinevad peamiselt kollektsioonides vi kaootiliselt haljastuses, olles istutatud valdavalt sjajrgsetel aastatel. ks kige hiljem Eestisse toodud nululiik on vga dekoratiivne korea nulg (A.koreana), mida on katsetatud 2030 aasta jooksul. Seni on liik olnud vastupidav ka karmidele talvedele. Vastupidavaks on osutunud ka manduuria nulg (A.holophylla) ning hall nulg (A.concolor), mis on ks ilusamaid okaspuid ning eriti dekoratiivne just nooremas eas (kuni 3050 a). Probleeme aga vib esineda mitmete KaugIda liikidega, mis puhkevad liiga vara ning on seetttu tundlikud hilisklmakahjustuste suhtes, mistttu kannatab eelkige vra korraprasus (aga see just ongi nulgude ehteks!). Seega viks nululiikidest Eestis kasvatada jrgmisi: Abies sibirica, A. balsamea, A. fraseri, A. concolor, A. holophylla. Korea nulu (A.koreana) ja korginuluga (A. arizonica) tuleb ettevaatlik olla mitte rajada neist vga suuri gruppe, vaid katsetada eelkige koduaedades ning aktsenttaimedena. Korginulgu kahjustab veel ka villti (nagu ka palsaminulgu ja fraseri nulgu). Nulgusid vib kahjustada ka juurepess. Seega tutvutakse kesoleva ppeaine praktikumides jrgmiste nululiikidega: Abies sibirica -siberi nulg A.concolor -hall nulg A.balsamea - palsaminulg A.fraseri - fraseri nulg A.holophylla - manduuria nulg A.koreana - korea nulg A.veitchii - jaapani nulg A.sachalinensis sahhalini nulg ning Abies albaga - (eneseharimise mttes) htekokku on nulgusid umbes 50 liiki. Nululiikidel esineb ka mningaid sorte ja vorme, kuid mitte nii rohkelt, kui niteks kuuseliikidel.

3.2. Perekond kuusk - Picea htekokku kuulub kuuskede perekonda ca 45 liiki ning nad kik esinevad phjapoolkeral ning valdavalt mestikes. Ka kuused on krged, korraprase koonusja vraga puud ning enamik neist on ka suhteliselt varjutaluvad. Kasvukohanuded on sarnased nulgudega, kuid siiski vajavad kuused nulgudest mrksa enam valgust. Kuused kasvavad hsti parasniisketel viljakatel liivsavidel ning savidel. Vrreldes nulgudega on pH -amplituud mrksa suurem: kuused taluvad nii nrgalt happelisi kui aluselisi muldi. Krget phjavett ja liigniiskust talub enamik kuuseliike nulgudest paremini. Kuuskede kige arvestatavamaks kahjustajaks on juurepess ning seda eriti krge viljakusega lubjarikastel muldadel. Eriti suur on nakatumisoht endistele pllumaadele istutatud taimedel. Puistutes ja parkides tunneb juurepessukahjustusega kuused ra pudelikaela kujuliselt paksenenud juurekaela jrgi. Kui parkide inventeerimisel tuleb teha valikuid perspektiivsete ning vljaraiutavate puude osas, siis kuuluvad juurepessu kahjustusega kuused vljaraiumisele. Linnatingimusi taluvad serbia kuusk (Picea omorika) ning torkav kuusk (P.pungens), mis on tuntud ka nn. hbekuusena, kuid mis ldjuhul (vhemalt liik; aga esineb ka sorte!) ei kuulu tnapeva trendipuude hulka. Seega sobivad kuused, nagu ka nulud eelkige pargi- vi parkmetsapuudeks kas grupiti vi ksikult (olenevalt liigist). Harilik kuusk (P. abies) on tnuvrt liik ka krgemaks hekiks ja elavmriks, istutades neid 1-realiselt 0,81m vahedega. Kesoleva ppeaine praktikumides tutvutakse jrgmiste kuuseliikidega: Picea abies - harilik kuusk P. glauca - kanada e. valge kuusk P. mariana - must kuusk P. pungens - torkav kuusk (hbekuusk); valgusnudlik!!! Sobib kalmistule, sh. sordid P. omorika - serbia kuusk, ning eneseharimise mttes ka P. engelmannii- engelmanni kuusk P. jezoensis - ajaani kuusk (peamiselt kollektsioonides) P. sitchensis - sitka kuusk (ks teadaolev tiskasvanud taimede grupp Hiiumaal Suuremisa pargis). Kuuskede phivrtus aga seisneb vga rikkalikus sordi- ja vormivalikus. See annab suureprase vimaluse kasutada neid koduaias. ksnes harilikul kuusel on mitmeid kmneid sorte ja vorme, mis erinevad omavahel nii vra kuju ja mtmete poolest kui ka okaste vrvuse poolest vga laiades piirides. Mistagi tuleb sortide valikul juhinduda kompositsioonipetusest. Ettevaatlik tuleks kuusevormide ja -sortide (nagu ka kigi teistegi okaspuuvormide) kasutamisega olla traditsioonilises taluaias, kuna ajalooliselt ei ole neid seal kasutatud. Seevastu asula- vi linnaaed ja ka uuema maakodu aed on parim koht sellise materjali kasutamiseks. Ka pargimajanduses ei ole vimalik kasutada massiliselt kuusevorme, kuna nad on ikkagi solistid. Lisaks ei pseks nrgakasvulised sordid ja vormid seal ka esile, kll aga sobivad parkidesse soleerima just krgekasvulised ning krgekasvulised vrviliste okastega sordid. Enamik kuusevorme on ka klmakindlad, kuid neid vivad kahjustada mitmesuguste mikroseente poolt phjustatud okkahaigused. Seenhaigustele on vastuvtlikud eriti kbuskasvulised vormid, mille vra on tihe ning seetttu halva ventilatsiooniga. See loob

suureprase elu- ja paljunemiskeskkonna haigusi tekitavatele seentele. Mningad hukese okkaepidermisega sordid on tundlikud ka talvise pua suhtes (tuntuim krbeja on P.glauca Conica). Alljrgnevalt levaade kuusevormide morfoloogiast:

Kuusevormid
Madalad Krged laiuvad kerajad munajad koonusjad roomavad sammasjad leinavormid pramiidjad rippoksalised omaprase koorega tavalisest erinevate kbidega Vrviliste okastega (kas aastaringi vi ksnes okaste kasvu ajal) kollaseokkalised punaseokkalised roosaokkalised

3.3. Perekond mnd -Pinus Mndide perekonda kuulub ca 100 liiki. Eestis on haljastuses vimalik kasutada kmmetkonda, lisaks sordid-vormid. Mndide perekond on keeruka lesehitusega: jaguneb kaheks alamperekonnaks, mis jagunevad omakorda sektsioonidesse. Jrgnevalt esitatakse lihtsustatud (ebateaduslik) ksitlus mndide ppimise hlbustamiseks. Alamperekondadesse jaotamine toimub okaste arvu jrgi kimbus: 5-okkalised mnnid e. alamperekond Haploxylon (jagunevad sektsioonidesse) 2- ja 3-okkalised (3-okkaline, kollane mnd, on Eestis haruldane!) mnnid e. alamperekond Diploxylon Sektsioonidesse jaotamise heks kriteeriumiks on kbi ja seemne ehitus: sektsioon Cembra (seemneks on lennutiivata phkel) sektsioon Strobus (seeme lennutiivaga ning meenutab har. mnni seemet)

Valdavalt on mndide perekonna liigid krged puud, kuid ka psad on esindatud, nagu niteks mgimnd (P. mugo ja selle sordid) ning kbus-sedermnd (P. pumila ja selle sordid). Vahetegemine nende vahel on lihtne: mgimnd kuulub 2-okkaliste mndide hulka ning kbus-seedermnd 5-okkaliste hulka. Rohkem psakujulisi mnde Eestis aga ei esine. Mistagi ei tohi psaste hulka lugeda arvukaid hariliku mnni kbuskasvulisi sorte ja vorme! Omaprane on mndide tolmlemise ning kbide ja seemnete valmimise tskkel. Nimelt ei arene emaskbid vlja tolmlemisaastal, vaid alles sellele jrgneval aastal. Thelepanelikul vaatlemisel vib prast tolmlemist pikkvrse tipust leida umbes sentimeetripikkuseid kbialgeid, mille areng algab alles jrgmisel aastal, mil valmib ka seeme. Rhutamist vrib ka mndide dekoratiivsus tolmlemisperioodil, tavaliselt juunis.

Mnnid kuuluvad vga valgusnudlike liikide hulka. Neist kige valgusnudlikumad on harilik mnd (Pinus sylvestris), mgimnd (Pinus mugo) ning kbus-seedermnd (Pinus pumila). Veidi rohkem varju taluvad alpi seedermnd ning korea seedermnd (P.cembra ja P. pumila). Enamik mnde lepivad vga kuiva ning toitainetevaese kasvukohaga, omades sellistes kohtades konkurentsieelist teistesse perekondadesse kuuluvate puuliikide ees. Teiselt poolt talub niteks harilik mnd ka liigniiskeid kasvukohti (raba). Limise poolest on sobivateks kasvukohtadeks liivad kuni saviliivad. Rasketel tihedatel savimuldadel ohustavad mnde mitmed seenhaigused, niteks vrsevhk. Sobiv mullareaktsioon vib kikuda neutraalsest mlemas suunas, seda eriti hariliku mnni ja mgimnni puhul. Kesolevas ppematerjalis esitatud liigid ja nende sordid on meie tingimustes ka talvekindlad. Mnnid on hed sobivamad okaspuud haljastuses ning enamik neist taluvad ka linnatingimusi. Psakujuline mgimnd ja tema sordid (valida tuleks madalad sordid, kuna philiik kasvab siiski liiga krgeks) sobivad lausistutusena suurte hoonemassiivide tasakaalustamiseks, aga ka foonitaimeks, grupi- ning ksikpsaks. Sageli on haljastajad hdas seemnest paljundatud, silma jrgi vljasorteeritud madalate taimede majandamisega, kuna nende kasv ei ole htlane ning reeglina kasvavad taimed ikkagi liiga krgeks. Siin aitab iga-aastane pikkvrsete krpimine nende kasvuajal (juunis) umbes poole kuni 2/3 pikkvrse pikkuse vrra. Sel viisil on vimalik juhtida ka psa okste kasvusuunda. Krpimisega tuleb alustada kohe istutusjrgsel aastal. Linnatingimusi talub ka harilik mnd. Eriti sobiv on ta kasutamiseks elurajoonides (Tallinna -med!), parkides ning parkmetsades. Kuna harilik mnd valgusnudliku liigina on vga auurse vraga, ei koorma ta ka koduaeda liialt le, kuigi kasvab krgeks puuks. Arvestada aga tuleb, et kasutades koduaias mnde, tuleks ka teised liigid valida nii, et nad nuaksid enam-vhem samu kasvutingimusi, nagu ka mnd. Sel juhul mjub tulemus ka visuaalselt loomulikuna. Mistagi vib koos kasutada mitmeid mnniliike ning mnde koos teiste madalakasvuliste okaspuudega, eelkige kadakatega. Vanades parkides esineb aktsenttaimedena sageli ka seedermnde. Seedermnnid (P.cembra, P.koraiensis) sobivad ka linnadesse, eriti puhke- ja elurajoonidesse, parkmetsadesse jm. Seedermnnid vajavad mnevrra viljakamat ja niiskemat mulda kui harilikud ja mgimnnid, kuid rasketel savidel kasvavad siiski halvasti. Katsetatud on ka valge mnniga (Pinus strobus), mis on vga kiirekasvuline ja dekoratiivne, kuid nakatub pea kikjal umbes 15-aasta vanuses valge mnni koorepletikku (Peridermium strobi), mille vaheperemeestaimeks on sstrad ja karusmarjad. Pletik avaldub tugeva vaigujooksuna tvel, millele jrgneb okaste kuivamine. See ongi phjus, miks valget mndi esineb nii vhe, hoolimata arvukatest katsetest teda kasvatada. Kui aga eesmrgiks ongi kiire ja vljapaistev efekt ning arvestatakse asjaoluga, et umbes 15 aasta prast puu eemaldatakse, siis on tema kasutamine tiesti meldav, seda eelkige koduaias (sh. linna- ja asulaaiad, kus tiskasvanud valgele mnnile polekski ruumi). Hilisemateks uustulnukateks on haljastuses rumeelia mnd (P.peuce) ning harva esineb ka musta mndi (P.nigra). Viimane kasvab paremini lubjarikastel muldadel. Mlemad on osutunud meil vastupidavateks ja dekoratiivseteks ning vrivad senisest laialdasemat kasutamist. Eriti sobivad nad aktsenttaimedeks parkidesse ning grupitaimedeks haljasaladele ning laialdasemaks kasutamiseks parkmetsades, eriti rumeelia mnd. Kollektsioonides ning 1970.-80. aastatel rajatud haljasaladel ning suurelamuhaljastuses esineb veel halli mndi (P.banksiana) ja keerdokkalist e. keerdmndi (P.contorta). Kumbki neist ei

ole eriti dekoratiivne ega oma seega erilist thtsust mujal kui kollektsiooniaedades, kus taksonite arv on omaette eesmrgiks. Iseenesest on need liigid tiesti vastupidavad meie oludes. Haruldusena kasvab meil ka kollane mnd (P.ponderosa), mille omapraks on, et okkad paiknevad 3-kaupa kimbus (meil ainus 3-okkaline mnd). Kollane mnd ei ole kuigi talvekindel ning on vastuvtlik ka seenhaigustele. Kesoleva ppeaine praktikumides tutvutakse jrgmiste mnniliikidega: Harilik mnd - Pinus sylvestris Mgimnd - P. mugo (psasja kasvukujuga) Alpi seedermnd - P. cembra Korea seedermnd - P. koraiensis Kbus-seedermnd - P. pumila (psasja kasvukujuga; h = 2 6 m; vajab kinnisidumist lumevaalimise kaitseks!) Rumeelia mnd - P. peuce Valge mnd - P. strobus Eneseharimise mttes: Keerdokkane mnd Must mnd Kollane mnd - P. contorta - P. nigra (levinud mitme alamliigina vga suurel territooriumil Keskja Luna-Euroopas - P. ponderosa

3.4. Perekond lehis - Larix Lehiseid eristab teistest okaspuudest see, et nad on suvehaljad. Kik lehiseliigid (perekonnas ca 20 + arvukad hbriidid) on suured laia kuhikja vra ja pikkade horisontaalsete okstega puud. Okkad 20 45 75 kaupa kimpudes. Okaste arv ongi heks mramistunnuseks. Et aga lehiste kbikandvus algab vga vara, on palju paremaks tunnuseks nende kbid. Lehised on Eestisse toodud kllalt ammu ning neid leidub sageli vanades parkides ning endistes misametsades. Esimesteks sissetoodud liikideks olid euroopa lehis ja siberi lehis. Lehised on vga valgusnudlikud liigid (valgusnudlikkus vrdne hariliku mnniga). Paremini kasvavad sgavaphjalistel parasniisketel hea drenaai ja hustatavusega neutraalsetel saviliiv- ja liivsavimuldadel. Enamik meil levinud lehiseliikidest on tiesti talvekindlad. Lehised puhkevad kevadel vga varakult ning ilmestavad sel perioodil oma ererohelise okastiku ning punakate emaskbidega. Istutustde kavandamisel aga on puhkemisaega kindlasti oluline silmas pidada. See thendab, et lehiste (eriti paljasjuursete taimede) istutamisega ei tohi hilineda, kuna kasvavate okaste epidermis on vga huke ning veekadu seetttu vga suur. Juurdumata taim aga ei ole suuteline kaotatud veevarusid kompenseerima ning taim hukkub. Nagu eelpool mainitud, on lehised ammustest aegadest tuntud pargipuud ning neid on kasutatud ka alleedeks (Vigala lehisealleed!). Suurepraselt sobivad nad soolopuudeks ning grupipuudeks. Oma heleda olekuga ilmestavad parkmetsi. Sobivad ka elamukvartalitesse. Kuna lehiseliigid annavad omavahel rohkesti hbriide ning teiselt poolt, sageli kogutakse lehiseseeme kollektsiooniaedadest vi botaanikaaedadest, kus risttolmlemiseks on eriti head tingimused, leidub palju ebaselgete liigitunnustega hbriide. Seetttu tuleks eelistada

suhteliselt eraldiseisvatest lehisepuistutest kogutud seemnest paljundatud taimi, mis vimaldab prognoosida tiskasvanud taime kuju ja mtmeid. Reeglina on liigipuhtad ka vanad, eelmise sajandi algul vi veelgi varem istutatud puud, kuna nende seeme prineb areaalist, kust misnikud hankisid seda eelkige oma misametsade liigilise koosseisu rikastamise eesmrgil. Vimaluse korral tuleks eelistada haljastuses kas euroopa lehist (Larix decidua vi siberi lehist (L. sibirica ning L .sibirica var. rossica), mis on htlase kuju ning sirge tvega. Lisaks psib euroopa lehis sgisel vga kaua rohelisena, ilmestades parke ja maastikke veel oktoobris ja novembriski. Sageli psivad kolletunud okkad puul isegi le aastavahetuse. Enamik Kaug-Idast prinevaid liike aga on sageli kveratvelised ning ebahtlase vrakujuga, sobides seelbi kll aktsentpuuks e. solistiks, mitte aga massistutuspuuks. Enamik lehiseliike on ka vga kiirekasvulised ning nendega on vimalik saavutada vga kiiret haljastusefekti. Pealegi on nad vga dekoratiivsed juba noores eas. Kehised kuuluvad vga pikaealiste puude hulka. Lehistel esineb ka mitmeid vorme ja sorte, mille puhul ei oma thtsust mitte liik, vaid sorditunnused. Kesoleva ppeaine praktikumides tutvutakse kbide jrgi jrgmiste lehiseliikidega: Euroopa lehis Siberi lehis Jaapani lehis Kuriili lehis Ameerika lehis - Larix decidua - L. sibirica - L. kaempferi - L. kurilensis - L. laricina

3.5. Perekond ebatsuuga - Pseudotsuga Ebatsuugaliike on maailmas erinevatel andmetel 5 7, pluss alamliigid. Eestis kasvab vaid ks: harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii. Harilik ebatsuuga on vga kiirekasvuline okaspuuliik ning ka maailma ks krgekasvulisemaid okaspuuliike krgeim ebatsuugaeksemplar on olnud 128 (!) meetri krgune. Ka Eestis on ebatsuuga krgus vrreldav hariliku kuuse (krgeim okaspuu Eestis) krgusega. Hariliku ebatsuuga kasvatamise katseid (eelkige metsakultuurides) on Eestis tehtud umbes 100 aasta jooksul. Ebatsuuga eriti kiire krguse juurdekasv algab 5 10 aasta vanuses, ulatudes sel perioodil headel kasvukohtadel isegi 1 1,5 meetrini aastas. Sel perioodil on ebatsuuga ka vga dekoratiivne. Vanemas eas (40 50 aastat ja le) tema dekoratiivsus langeb. Vanade puude uhkuseks on aga nende korkjaks muutuv korp, mille paksus vib ulatuda isegi kuni 30 cm-ni. Kiire kasv noores eas vimaldab ebatsuugat kasutada kiire haljastusefekti saamiseks uusehitusrajoonides vi parkmetsades. Valgusnudlikkuselt jb ebatsuuga kuuse ja mnni vahepeale, kuid vrreldes kuusega talub mrksa halvemini liigniiskust. Mullaviljakuse suhtes on kllaltki nudlik, paremini kasvab sgavaphjalistel liivsavidel. Harilik ebatsuuga on talvekindel (vaid 2003.a. talvel esines kergeid okkakahjustusi, kuid neid esines siis ka harilikul kuusel) ning hlpsalt paljundatav ning teda ei ohusta eriliselt ka seenhaigused. Esineb ka mningaid dekoratiivsorte ja -vorme.

3.6. Perekond tsuuga - Tsuga Kuigi perekonda kuulub ca 15 liiki, tutvutakse praktikumide kigus neist kahega, mis on osutunud Eesti oludes enam-vhem talvekindlateks: Kanada tsuuga Erinevaokkaline tsuuga - Tsuga canadensis - Tsuga diversifolia

Mlemad liigid on Eestis vhe levinud, olles esindatud vaid ksikute vanemate puudega. Mainitud liikidest klmakindlamaks on ilmselt osutunud kanada tsuuga. Seevastu erinevaokkaline tsuuga kannatas 2003. a pakaste tttu avatud kasvukohtadel kllalt tugevasti. Siiski on phjapanevamate jrelduste tegemiseks vrdlusmaterjali seni olnud liiga vhe. Viimastel aastatel on sisse toodud rohkesti tsuugade (eriti kanada tsuuga) sorte, mille kohta jrelduste tegemine on samuti enneaegne, kuna paljud noored taimed on alles sedavrd vikesed, et on pakaseperioodid le elanud lumekatte kaitse all. Siiski on tsuugad sedavrd dekoratiivsed, et katsetused nendega on vaeva vrt. Et tsuugad on aeglasekasvulised ja kuuluvad II III krgusjrgu puude hulka, ei ole nende kasutamine vimalik seal, kus soovitakse kiiret haljastusefekti, kuigi nad oma ldvljangemiselt vimaldaksid luua vgagi maalilisi kompositsioone. Julgemini aga viks tsuugasid ja nende sorte (millest paljud on kbuskasvulised) kasutada koduaedades, kus nad vimaldavad luua huvitavaid vrvi- ja vormikompositsioone vi kasutamist lillede taustataimedena. 3.7. Perekond kadakas - Juniperus Kadakate perekond on vga liigirohke (ca 70 liiki). Eestis esineb looduslikult vaid harilik kadakas (Juniperus communis), mis on oluliseks maastikku kujundavaks elemendiks Loode Eestis ning saartel. Kadakad kuuluvad kpressiliste sugukonda. Kadakate lehed vivad olla kas okka- vi soomusekujulised vi vivad mlemat tpi lehed esineda heaegselt hel ja samal puul. Mitmed kadakaliigid on vga suure areaaliga (niteks harilik kadakas, sabiina kadakas). See phjustab tugevat varieeruvust ka liigi siseselt. Kadakad kuuluvad valgusnudlike taimede hulka ning nad taluvad edukalt ka vga kuivi ning toitainetevaeseid kasvukohti. Kesoleva ppeaine praktikumides tutvutakse jrgmiste kadakaliikidega: Harilik kadakas - Juniperus communis Sabiina kadakas - J. sabina Hiina kadakas - J. chinensis Roomav kadakas - J. horizontalis Kirju kadakas - J. squamata Virgiinia kadakas - J. virginiana Keskmine e. pfitzeri kadakas - J. x media; sn. J. x pfitzeriana (J. chinensis x J. sabina) Kadakaliikidest on seni enim kasutatud sabiina kadakat (mis on kaua olnud ja on ka praegu haljastuse phitaimi), kui mitte arvestada looduslikult kasvavat harilikku kadakat, mille pramiidvormid on leidnud kasutamist haljastuses. Sabiina kadakas, krgusega umbes 0,6 m, on heaks ja vastupidavaks lausistutuse psaks ning seda ka linnades. Meeles peab pidama, et ta kuulub mrgiste taimede hulka. Vanade psaste oksa lamanduvad psa keskosast vljapoole. See tingib, et noored vrsed kasvavad peamiselt oksa pealmisele kljele ning

seetttu on selle alumine pool raagus ning vib juurduda. Seega levib sabiina kadakas kuigipalju ka iseenesest. Sabiina kadakas on kuiva-, klma- ja haiguskindel, valgusnudlik taim, mille kasutamine on aktuaalne isegi tnapeval, teiste (uute) kadakaliikide ja sortide rikkaliku pakkumise juures. Sabiina kadakal on ka palju sorte, mis on philiigist oluliselt dekoratiivsemad ning vga vastupidavad. Oma omadustelt sarnane sabiina kadakaga on hiina kadakas (kuigi mrksa vhem klmakindel). Eriti dekoratiivsed on mitmed hiina kadaka sordid. Hiina ja sabiina kadaka hbriidi nimetatakse keskmiseks kadakaks (J. x media; sn. J. x pfitzeriana). Nagu kirjaviisi jrgi vib jreldada, on keskmine e. pfitzeri kadakas eraldatud omaette hbriidliigiks (E.Laasi dendroloogiapikus nimetatakse seda veel hiina kadaka sordiks J. chinensis `Pfitzeriana`). Keskmise e. pfitzeri kadaka edasisel hbridiseerimisel on saadud vga palju uusi dekoratiivseid keskmise kadaka sorte, mis on oluliselt vastupidavamad ja dekoratiivsemad, vrreldes mlema vanemaga. Seega moodustavad eelmainitud 3 kadakaliiki (J. sabina, J. chinensis ja J. x media) koos oma arvukate sortidega madalate igihaljaste haljastustaimede raudvara, mis leiavad kasutamist nii maa- kui linnahaljastuses, nii koduaias kui hiskondlike hoonete haljastuses, kus vimaldavad kujundada huvitavaid kompositsioone koos lillede, itsvate psaste ning teiste, vrviliste okastega psastega. Sobivad on nad ka kalmistuhaljastuses. Ettevaatlik tuleks nendega aga olla traditsioonilise taluaia kujundamisel. Harilik kadakas on seni leidnud kasutamist sammasjate, pramiidjate ning laiuvate vormide ja sortidena. Viimastel aastatel on lisandunud mitmed kollaseokkalised ning tihekompaktsed pstja kasvukujuga kbussordid. Ka harilik kadakas on vga vhenudlik, kuid valgusnudlik liik. Julgelt vib teda aiakujunduses (sh. traditsiooniline taluaed) kasutada hariliku kadaka looduslikul levikualal, kus sobib isegi petavaks hekiks. Vabakujulise piirde vib rajada pramiidjatest sortidest. Kuna kadakas kasvab nii lubjarikastel looaladel kui happelistel liivadel, ei mju ta vralt mitte kusagil. Linnatingimuste suhtes on mrksa tundlikum kui sabiina ja hiina kadakas. Kirju kadakas, roomav kadakas ja virgiinia kadakas on meil levima hakanud suhteliselt hiljuti (20 30 aastat tagasi ksikutes kollektsioonides). Roomav kadakas on ca 5 cm paksuse vaibana mda maapinda leviv ja juurduv, valdavalt sinaka soomusja okastikuga pinnakattetaim, mis talveks omandab purpurja vrvuse. Kuna talvitub lume all (lumeta talvedel on hlbus kuuseokstega katta), on ka klmakindel. Sobivateks kohtadeks on kiviktaimlad, kiviklibu vi kooremultiga kaetud alad, nlvad vi kallakud. Kirju kadakas (vanemas kirjanduses tuntud ka soomuskadakana) ning tema sordid pakuvad oma sinaka vi hallika okastikuga huvitavat kontrasti rohelise vi kollase okastikuga okaspsastele, lilledele vi itsvatele psastele. Et kirju kadakas on siiski veidi klmarn ning nuab karmimatel talvedel katmist, viks teda soovitada eelkige koduaedadesse. Virgiinia kadaka levik on alles alanud (varem esines ksnes kollektsiooniaedades). Senised katsetused lubavad pidada teda vga perspektiivseks, rohkete dekoratiivsete sortidega, klmakindlaks ja vastupidavaks liigiks. Vra on vga sale ja pstjas, mis hiljem kujuneb silinderjaks. See vimaldab kompositsioonides saada htlaseid vertikaaljooni. Mned autorid samastavad kaljukadaka (J. scopulorum) ja virgiinia kadaka heks liigiks J. virginiana. Nagu eeltoodust vib jreldada, on kadakate perekonna sstemaatika kllalt keeruline (keerulisuse phjustajaks on hbriidid ja sordid), milles on veel palju arenguruumi. Teiselt poolt ei ole ka teada, millisteks kujunevad meie tingimustes enamiku uute sortide

dimensioonid. Et aga kik meile seni sissetoodud kadakaliigid ja -sordid nivad siiski olevat talvekindlad, tuleb neil juhtudel, kui sstemaatikast vi konkreetse liigi vi sordi morfoloogiast puudub tielik levaade, usaldada taimeetiketil olevat infot ning kogemuste vhesuse korral kasutada taimi eelkige koduaedades. NB! Pstjate okstega pstjad, pramiidjad ning silinderjad kadakaliigid ja sordid vajavad talveks les sidumist, et kaitsta neid lumedeformatsioonide eest. Suhteliselt kindlad on lumevaalimise suhtes hariliku kadaka pramiidvormid. 3.8. Perekond elupuu - Thuja Elupuud, nagu kadakadki kuuluvad kpressiliste sugukonda. Perekonnas kokku on vaid 5 liiki. Eesti vanades parkides vib leida rohkesti harilikku elupuud (Thuja occidentalis), mis on leidnud kasutamist nii barokkaedades (petud hekkidena) kui maastikule orienteeritud parkides aktsentgruppidena (Rpina, isu jm). Kollektsiooniaedades esineb veel ka hiigelelupuud, korea elupuud ning jaapani elupuud (Thuja plicata, T. koraiensis ning T. standishii). Liigilise mitmekesisuse tstmiseks on viimatimainitud liike hiljem istutatud ka parkidesse. Pargiarhitektuuri seisukohalt aga on selline tegevus kaheldava vrtusega. Tiesti talve- ja haiguskindlaks vib eelpool loetletud liikidest pidada harilikku elupuud ja enamikku (mitte kiki!!!) selle sorte. ldjuhul on kollasevrselised sordid (aga siiski mitte kik!!!) klmarnemad kui rohelisevrselised. Karmimatel talvedel saavad aga kahjustusi avatud kasvukohtades kasvavad hiigelelupuud. Korea ja jaapani elupuud aga esineb sedavrd harva, et jrelduste tegemine ei oleks ige. Siiski tunduvad nad olevat klmakindlamad kui hiigelelupuu. Nagu eelpool mainitud, on elupuudest enim levinud harilik elupuu, siis keskendutaksegi jrgnevalt hariliku elupuu kirjeldamisele. Harilikule elupuule sobivateks kasvukohtadeks on parasniisked saviliivad. Elupuu talub hsti rmustemperatuure ning lhiajalist puda. Pikemaajalist puda ning liiga kuiva ja psivalt liigniisket mulda talub halvasti. Talvise pua suhtes ei ole tundlik. Ei vaja eriti viljakat mulda. Keskmise valgusnudlikkusega, kuigi paremini kasvab tisvalguses. Hsti talub linnatingimusi. heks thelepanuvrseks omaduseks on elupuu hea taastumisvime prast krpimist. See omadus vimaldab temast kujundada erineva profiiliga hekke ning kasutada isegi topiaarkunstis (topiaarkunst = likamise teel skulptuuride kujundamine elusatest taimedest). Hea kalmistutaim. Kige olulisemaks omaduseks aga on elupuu tohutu sordi- ja vormirikkus. Vormid sordid on vga psivate omadustega (kuna nad pole tekkinud hbridiseerumise teel, vaid on mutandid; siinkohal meenuta kadakaid!). Mitmete kerakujuliste ja/vi sammasjate htlaste omadustega vormide kasutamine on vimalik parkides, barokkaedades, kalmistutel ning krge arhitektuurilise vrtusega hoonete lhimbruse haljastamisel. Vga sobivad on elupuuvormid koduaedadesse. Kuigi elupuu ja tema sordid-vormid on klmakindlad, vib neid kahjustada lhikese aja jooksul langenud ning hiljem jtuv sulalumi. Abi on vrade talveks les sidumisest vi lume maha raputamisest. Elupuud vliselt meenutavaks liigiks on eraldi 1 liigiga perekonda kuuluv 2 3 meetri krguseks kasvav reliktne hiibapuu Thujopsis dolobrata. Hiibapuu on sedavrd eksootilise vljangemisega, et sobib ainult solistiks kas koduaeda vi parki. Nii nagu hiigelelupuu, vajab ka hiibapuu suurte puude turvet, hiigelelupuust mrksa enamgi. Siiski kannatas

hiibapuu 2003. a. talve pakaste tttu, ning seda kige madalama temperatuuriga hutsoonis (lumepinnal ning sellest veidi krgemal). Avatud kohtades kasvanud hiibapuude lumepiirist krgemale jnud vraosad hukkusid tielikult. Nagu elupuul, nii on ka hiibapuul kllalt hea regenereerumisvime (uuenemisvime), mistttu ta on alati peale klmakahjustusi suutnud mne aasta jooksul taastuda. Koduaedades on meldav tema kinnikatmine, kui on prognoositud vga suurt temperatuurilangust. Hiibapuul esineb ka kbussort ning kirju okastikuga sorte. 3.9. Perekond ebakpress - Chamaecyparis Ka ebakpressid meenutavad vliselt elupuid, kuna mlema perekonna liikidel on lehed soomusekujulised ning mlemas perekonnas esineb ka okkakujuliste lehtedega sorte. Kige kindlamaks viisiks neid eristada on lhnaproov: kik elupuud ja nende sordid eraldavad hrumisel prjalhna, ebakpressid aga vaigulhna. Perekonda kuulub 7 liiki ning enamik neist ei ole Eesti oludes talvekindlad. Kige enam on kogemusi mgi-ebakpressi (Chamaecyparis pisifera) kasvatamisega. See liik ning enamik tema sortidest on meil talvekindlad ning sobivad oma ldvljangemiselt eelkige koduaeda, kus pakuvad head vrvi- ning vormikontrasti. Katsetatud on ka kalifornia ebakpressi (Chamaecyparis lawsoniana), mis on saanud klmakahjustusi igal vhegi karmimal talvel. Tsised talved aga on alati hvitanud suure osa sellest, mis vahepealsete aastate jooksul on judnud kasvada. Aiandusrid on sisse toonud ka nutka ebakpressi (C. nootkatensis) ning tmbilehist ebakpressi (C. obtusa), mis mlemad on klmahellad ning peavad vastu ainult kollektsionride aedades, kes phenduvad igale liigile sobiva talvitumiskeskkonna loomisele. Paljud klmarnad ebakpressisordid aga on siiski sedavrd dekoratiivsed, et leiavad tnapeval kasutamist istutatutena konteineritesse, millega dekoreeritakse terrasse, rdusid, peasissekikusid ning mnel juhul kasutatakse neid ka sisehaljastuses. Talvitumistingimuste loomine sellistele konteinerkompositsioonidele on keerukas. Siin viks olla teenimisvimalus haljasalade hooldusfirmadele vi puukoolidele, kes viiksid taimed sgisel talvituma, hooldaksid ja kujundaksid seal neid vastavalt vajadusele ning toimetaksid konteinerid kevadel tagasi oma kohale. 3.10. Perekond mikrobioota - Microbiota Eestis veel viimastel aastakmnetel haruldane olnud, kuid ndseks judsalt levima hakanud mikrobioota (Microbiota decussata) on suureprane, kuni 0,3 meetri krgune ning 25 meetrise lbimduga ringja vraga pinnakattepsas. Mikrobioota on meil tiesti talvekindel ning haiguste ja kahjuritevaba, talveks lillaka okkavrvuse omandav soomusjate lehtedega psas. Vra on sedavrd tihe, et sellest umbrohu lbikasvamine on vlistatud. Liik on valguslembene, kuigi suudab kasvada ka poolvarjus (siis jb vraketas veidi hredaks). Mullaviljakuse suhtes ei ole eriti nudlik. Sobivaks limiseks on saviliivad ja liivsavid. Liigset mullaniiskust ei talu, eelistab pigem kuiva mulda. Mikrobioota sobib pinnakattetaimeks, kiviktaimlatesse, terrassidele, astangutele, nlvadele, kividele ja killustikule ning vimaldab luua teiste okaspuudega ja nende sortidega, lillede ning itsvate psastega vga huvitavaid kompositsioone.

3.11. Perekond jugapuu - Taxus Jugapuu perekonda kuulub 8 liiki, neist ks harilik jugapuu Taxus baccata kasvab Eestis (lnesaartel) looduslikult.. Et ta on ka seal hvimisohus, on harilik jugapuu vetud looduskaitse alla. Eraldi areaalina vib teda leida ka Kaukasusest, Krimmist jm. Lisaks looduslikule, harilikule jugapuule, kasvatatakse Eestis ka ida-jugapuud (Taxus cuspidata) ning vrd-jugapuud T. x mediat (T. baccata x T. cuspidata), mida tuntakse vanemas kirjanduses keskmise jugapuu all. Kollektsioonides esineb ka kanada jugauud (T. canadensis). Lisaks liikidele esineb rohkesti sorte ja vorme, mis erinevad omavahel vrakuju, okkavrvuse, kasvukiiruse jm. poolest. Jugapuud on vga aeglase kasvuga, mistttu ldjuhul ei leta hegi liigi ega sordi krgus meie oludes 2 3 meetrit, kll aga esineb rohkesti pris kbusja kasvuga sorte. Jugapuud on maailma pikaealisemaid taimi, saades isegi kuni 4000 aastat vanaks. Kaukaasias on le 1000 aastaseid jugapuid. Sealses kliimas ning nii krges vanuses esineb seal jugapuid (geograafiline teisend T. baccata var. caucasica), mille krgus letab 30 meetrit ning tve lbimt on le 1,5 meetri. Mullaviljakuse suhtes on jugapuud kllalt nudlikud, eelistades viljakamaid huumusrikkaid muldi, kuid lepivad ka veidi kehvemate muldadega, kui all asuvad lubjarikkad kihid. Ei talu liig kuivi ega ka psivalt liigniiskeid muldi. Kui valida jugapuid haljastusse, ei ole liigil kuigi olulist thtsust, peaasi, et sordi parameetrid sobivad. Jugapuud teeb vga vrtuslikuks nende suur varjutaluvus. On vga vhe liike, mis suudaksid kasvada ksnes hajutatud valguse kes. See vimaldab kasutada jugapuud hoonete phjapoolsete seinte res. Valgusnudlikumad on vrviliste okastega (kollased, kuldkollased, rohekaskollased, helekollased) sordid. Kuigi ka need suudavad kasvada varjus, ei tule seal nende vrvus esile, kuna valguse puudus kompenseeritakse rohelise vrvuse intensiivistamisega okastes. Et esineb nii pstja kui laiuva vralisi ning ka okaste ja vrsete vrvus varieerub vga laiades piirides, on jugapuudest vimalik kujundada vga huvitavaid taimekompositsioone, mis igetes proportsioonides sobivad peaaegu kikjale. Jugapuud taluvad suhteliselt hsti ka linnatingimusi. Et jugapuud taluvad vga hsti krpimist, muutudes sellest veelgi tihedamaks, viks jugapuid (eriti pstja kasvukujuga sorte) senisest enam kasutada erinevatesse profiilidesse petud hekkideks, aga ka tiesti tavaliseks petud piirdehekiks asulaaedades (kuid mitte seal, kus teda ohustab tnavasool). Sageli on raske leida krpimist taluvat, tihedat madalat liiki barokkaedadesse jugapuu on ka selleks igati sobiv. Jugapuuhekkide rajamist on seni prssinud tema vhene tuntus hekitaimena, istikute suhteliselt krge hind ning teda ei ole peetud piisavalt talvekindlaks. Tuleb tdeda, et vga karmidel talvedel vibki jugapuu saada klmakahjustusi, nii nagu see juhtus ka 2003.a. talvel. Et ta on aga niivrd hea regenereerumisvimega, taastub hekk peatselt. Jugapuust sobib rajada ka kalmistuhekkisid, kuna ta suudab kasvada varjus tavaliselt aga ongi hauaplatsid varjatud plispuude poolt. Teiselt poolt aga vldib turbe all kasvatamine ka vimalikke klmakahjustusi. Silmas peab pidama vaid maapinna sobivust (kalmistutel on pinnas sageli jugapuule liiga kuiv, huumusvaene vi liiga kerge limisega). Mis puutub jugapuu kui hekitaimede krgesse hinnasse, siis vib prognoosida, et kui tuseb nudlus, kasvab ka pakkumine. Et jugapuude paljundamine on lihtne, vib eeldada, et nudlus, pakkumine ja hind saavutavad peagi tasakaalu.

4. ISESEISEV T ja ARVESTUS:

4.1. pi mrama kesolevas ppematerjalis ksitletud okaspuuliike ja sorte. 4.2. Omanda nende kohta teoreetilised teadmised; lisaks kesolevale materjalile kasuta E. Laasi dendroloogiapikut ning Iluaianduse ksiraamatut. 4.3. Koosta referaat vi uurimus okaspuuvormide ja sortide kohta. Haara uurimusse kikide eelpoolkirjeldatud okaspuuliikide sorte, htekokku vhemalt 20 vormi /sorti. 4.4. Koosta 15 x 4 m okaspuupeenra kavand, M 1: 50 (1 cm kavandil vastab 50 cm e. 0,5 meetrit looduses). Vali oma rangemise jrgi peenrale ka taust vi sidumine tee, rajatise, hoone fassaadiga vms. Kombineeri okaspuid lillede, krreliste, psaste, kivide vm. materjaliga. Koosta kigi kavandis kasutatud okaspuude kirjeldused (vivad sisalduda p.4.3 nutud referaadis, moodustades osa sellest). Kasuta joonisel Iluaianduse ksiraamatus kasutatud leppemrke. 4.5. Parema levaate saamiseks peenrast joonesta ka peenra eestvaade, kasutades vrade skemaatilisi kujutisi (vt. Iluaianduse ksiraamat).