EKE8110 Loeng 8 september 2015

Maret Merisaar
Loengu kava
Helsingi Komisjon ja selle töögrupid
Läänemere Tegevuskava ja selle rakenduskavad
EL Merestrateegia
Esialgne hinnang seisundile ja võimalikud indikaatorid
 Loengus kasutatakse ka Keskkonnaministeeriumi
kodulehel olevaid ettekandeslaide
Seireprogramm
Meetmete programm
Helsingi konventsioon
1992 Helsingi Konventsioon jõustus 17 jaanuaril 2000,
peale ratifitseerimsi Euroopa Ühenduse, Saksamaa, Läti ja
Rootsi poolt 1994, Eesti ja Soome poolt 1995, Taani poolt
1996, Leedu poolt 1997 ja Poola ning Venemaa poolt 1999.
Konventsioon katab kogu mere piirkonda, kaasa arvatud
siseveekogud, mere vesi ja mere põhi. Maismaalt pärineva
saaste piiramiseks võetakse meetmeid kogu valgalal.
Konventsiooni muudetaksae siis, kui seda vajalikuks
peetakse, näiteks rahvuslike mere- ja keskkonnaseaduste
täiendamise järel. Viimased muudatused jõustusid on 15.
novembril 2008.
http://helcom.fi/about-us/convention/
HELCOM-i töökorraldus
Helsingi Komisjon kohtub kord aastas ja valdkondlike ministrite
tasandi koosolekuid peeatakse ebareeglipäraselt. Komisjon
võtab vastu soovitusi merekeskonna kaitseks, otsustab
eelarve kasutamise üle ja teeb muid tähtsaid otsuseid
konsensuse alusel.
Komisjoni eesistuja roteerub iga kahe aasta tagant
osapooltest riikide vahel, viimaste inglisekeelsete nimete
esitähtede tähestikulises järjekorras.
HELCOMi töö kujutab endast Komisjoni, riiklike
delegatsioonide juhide ja kuue peamise teemaatilise töörühma
koosolekuid. Tööd korraldab HELCOMi sekretariaat.
.
Helsingi Komisjoni 34. koosolek 2013 a. märtsis
Foto: HELCOM
Action

Areas
Põllumajandus
 Kalandus
 Tööstusheited
 Merekaitsealad
 Mere ruumiline planeerimine
 Seire ja hindamine
 Reageerimine saastejuhtumitele
Liigid ja elupaigad
 Laevandus
 Reovesi ja prügi
Helsingi Komisjon - HELCOM
HELCOM MONAS
Monitoring and Assessment Group
Merekeskkonna ohtude ja nende tagajärgede seire,
sellest tulenev keskkonnaseisundi hindamine,
leevendusmeetmete tõhususe hindamine. Teiste
töögruppide töö alus, lisameetmete vajaduse hindamine.
Olemasolevate seireprogrammide tõhus kasutamine
kõigis HELCOMi töörühmades (horisontaalne
koordineerimine).
HELCOM HABITAT
Nature Protection and Biodiversity Group
Teabe koondamine ökosüsteemide ja elupaikade kohta,
mis on olulisteks kalamaimude toitumisaladeks,
kudealadeks, varjupugemise kohtadeks jne. Inimtegevuste
mõju hindamine Läänemere ökosüsteemile, kooslustele,
liikidele, geneetilisele mitmekesisusele. Ettepanekud
teistele töörühmadele teatud imimtegevuste
keelustamiseks/piiramiseks. Merekaitsealade planeerimine
ja keskkonnamõjude hindamised.
 Eesistuja: Ktarzyna Kaminska, Poola Põlluministeeriumi
Kalandusosakond
HELCOM GEAR
Group on the Implementation of Ecosystem
Approach
Töö Läänemere piirkonna kõigi rahvuslike
meretrateegiate elementidega,
soovituslikud ühised indikaatorid (Core Indicators),
teemapõhised ja üldisemad hindamisaruanded nii
survetegurite kui ühist heakskiitu leidnud
leevendusmeetmete kohta.
 Eesistuja: Heike Imhoff,
 Saksamaa Föderaalne Keskkonnaministeerium
HELCOM LAND
Maismaalt pärineva reostuse vähendamise meetmete
väljapakkumine, punkt- ja hajureostuse allikate
määratlemine, parimate kättesaadavate tehnoloogiate
(BAT) ja keskkonnahoidlike tööviiside (BEP) edendamine.
Eriline tähelepanu
 põllumajandusest ja liiklusest tuleneva saaste vähendamisel.
 Eutrofeerumise ja ohtlike ainete koormuse piiramisel.
Joint Comprehensive Action Programme
 Hot Spots.
 Eesistuja: Leonid Korovin, St Peterburg “Ecology And Business”
HELCOM MARITIME
Laevadelt pärineva saaste vältimine. Nii tahtlik
pilsivetest vabanemine kui tahtmatud lekked. Kõik
Läänemerel sõitvad laevad peavad järgima nii
ülemaailmseid kui ka piirkondlikke ettekirjutusi, hoolimata
sellest, mis maa lipu all nad on. Regulaarsed
töökoosolekud ms organisatsioonidele, koostöö
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ja ÜRO ga
(Piirkondlikud Mereprogrammid, RSP ja Maismaalt Tuleva
Saaste grupiga GPA), aga ka Malmös asuva Ülemaailmse
Mereülikooliga (WMU), mis loodi IMO poolt 1983 aastal.
 Eesistuja: Anna Peterson, Rootsi Transpordiagentuur.
HELCOM RESPONSE
Meretranspordi mõjudele reageerimine. Ühes ajahetkes
on Läänemerel korraga ca 2000 suurt laeva. 2010 ületati
Skav’i AIS-kontrolljoont üle 56 tuhande korda. Suured
laevad läbivad ka 98 km pikkuse Kieli kanali. 16 suurema
naftaterminaali käive ületas 2008 a juba 250 miljonit tonni.
Naftareostuse oht on väga kõrge. Töögrupi eesmärk on
kindlustada rahvuslik reageerimisvõime, analüüsida
transpordikoridore, koordineerida õhust tehtavat seiret.
2 reageerimiskäsiraamatut “Nafta” ja “Kemikaalid”.
Ühisharjutuste läbiviimine.
 Eesistuja: Bernt Stedt, Rootsi Rannavalve peakorter
HELCOM STATE*
Keskkonnaseisundi seire ja hindamine.
Looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine.
Ökosüsteemide tervis, Läänemere Survetegurite loetelu
ja Mõjurite loetelu (index)
SEIRE-INDIKAATORID-HINDAMINE
Erinevate ekspertgruppide väljundite integreerimine.

 Eesistuja: Määramisel
 S
T
E
​

HELCOM PRESSURE*
​*

Survetegurite vähendamine.
 Vajaliku tehnilise aluse tagamine nii toitainete kui ohtlike
ainete koormuse andmetega töötamiseks,
HELCOMi toitainekoormuse vähendamise kava täitmise
jälgimine.
Poliitikast tulenevate küsimuste ja vajadustega
tegelemine.
Mereprügi ja vee-alune müra.
 Eesistuja: määramisel
Foorum: Põllumajandus ja
keskkond
AGRI GROUP
Group on Sustainable Agricultural Practices
Põllumajandus- ja keskkonnakaitseametnike
omavahelise dialoogi edendamine ja keskkonda
vähem koormavate maaharimisviiside juurutamine.
Põhifookuses on toitainete lekke vähendamine
veekeskkonda.
 Eesistuja on määramisel
Foorum:Kalandus ja keskkond
FISH GROUP
Ökosüsteemi talitusel põhinev kalanduspoliitika
Lahenduste pakkumine Mere Hea Keskkonnaseisundi
saavutamiseks aastal 2021.
Põlluministeeriumite ja keskkonnaministeeriumite
ametnikud, EL ametnikud, huvigrupid, vaatlejad jt.
2008: Baltic Fisheries and Environmental Forum
2014: Group on Ecosystem-Based Sustainable Fisheries
 Eesistuja: määramisel
VASAB Mereplaneerimise
töögrupp/foorum
VASAB – Vision and Strategies around the Baltic Sea
ja HELCOM juhivad ühiselt 2010 a loodud töögruppi, mis
peab ühtlustama uute merekaitsealade moodustamist.
Töögrupp loodi Moskvas Keskkonnaministrite kohtumisel
20. mail 2010 ja sellele eelnes Vilniuses 16. oktoobril
2009 VASAB i ministrite deklaratsiooni vastuvõtmine.
Läänemere tegevuskava
HELCOM Baltic Sea Action Plan
15. novembril 2007 toimus Krakovis Läänemere
piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni osaliste
kõrgetasemeline nõupidamine (HELCOM Ministerial
Meeting), kus konventsiooni osapooled Taani, Eesti,
Euroopa Ühendus, Soome, Saksa, Läti, Leedu, Poola,
Vene ja Rootsi kiitsid heaks Läänemere Tegevuskava.
Tegevuskava alateemad:
 Eutrofeerumine
 Bioloogiline mitmekesisus
 Ohtlikud ained
 Laevandus
Helsingi Konventsiooni III Lisa
 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatuste
heakskiitmise seadus võeti Eestis vastu 17. märtsil 2010. a. Selle seadusega
kiideti heaks Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni
muudatused, mis on vastu võetud Helsingis Läänemere Merekeskkonna
Kaitse Komisjoni 2000. aasta 20. märtsi soovitusega 21/1 ning 2007. aasta
15. novembri soovitusega 28E/4.
 Helsingi konventsiooni osalisriigid otsustasid 2007. a novembris, Poolas
toimunud HELCOMi ministrite kohtumisel heakskiidetud Läänemere
tegevuskava raames Läänemere isetaastumisvõime saavutamiseks, et
maismaalt pärinev reostus on põhiline toitainete allikas Läänemere
eutrofeerumisel. Selletõttu on oluline eeskätt seda valdkonda reguleerida.
 Kohtumisel võeti muuhulgas vastu ka soovitus 28E/4, konventsiooni III lisa II
osa „Põllumajandusest pärineva reostuse vältimine“ muutmise kohta.
 Helsingi konventsiooni III lisa sisaldab maal paiknevatest reostusallikatest
pärineva reostuse vältimise kriteeriume ja meetmeid. Lisas on kehtestatud
üldised nõuded taimsete toitainete, taimekaitsevahendite, keskkonnalubade,
järelevalve ja hindamise ning koolitus-, teavitus- ja nõustamisteenustele.
Läänemere tegevuskava Eesti
rakendusplaan 2008 - 2011 (LTRP I)
11. detsembril 2008. a kinnitas Vabariigi Valitsus Läänemere
tegevuskava Eesti esimese perioodi rakendusplaani aastateks
2008-2011.
Tegevuskava sisaldab kokkulepitud merekeskkonna seisundi
parandamist, kasutust, hoidu ning kaitset tagavaid ja
korraldavaid meetmeid ning on muuhulgas ka oluline
regionaalse koostöö vahend.
Konventsiooniosalised riigid leppisid kokku tegevuskavas
toodud meetmete alusel koostada riiklikud rakendusplaanid
Läänemere tegevuskava rakendusplaan
Läänemere tegevuskava rakendusplaani seletuskiri
Läänemere tegevuskava Eesti
rakendusplaan 2012 – 2015 (LTRP II)
Teise ajaperioodi rakendusplaan on kinnitatud
Keskkonnaministri käskkirjaga nr 241, 14.03.2013
LTRP tegevused panustavad tegevuskava eesmärkide
elluviimisele, keskendudes merekeskkonnale inimtekkelise
mõju vähendamisele. Planeeritud meetmete ja tegevuste
eesmärk on tagada Läänemere merekeskkonna hea seisund
ja jätkusuutlikkus. LTRP 2012-2015 tegevused on kooskõlas
järgmiste keskkonna valdkonna arengukavades plaanitud
meetmete ning tegevustega:
 Keskkonnaministeeriumi arengukava 2012 - 2015,
 Elukeskkonna arendamise rakenduskava 2007 - 2013,
 Riigi jäätmekava 2008 - 2013,
 Rahvastiku tervise arengukava 2009 - 2020 jt.
Merestrateegia raamdirektiiv
 Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 17. juunil 2008. a vastu direktiivi
2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane
tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv; edaspidi MSRD).
 Nimetatud direktiivi kehtestatud raamistiku piires võtavad liikmesriigid
vajalikke meetmeid, et säilitada või saavutada hiljemalt aastaks 2020 oma
mereala hea keskkonnaseisund.
 MSRD (artikli 1 lõige 2) paneb igale liikmesriigile kohustuse töötada välja
ökosüsteemil põhinevast lähenemisviisist lähtudes ja rakendada oma
merealas merestrateegia, mille eesmärk on:
 a) kaitsta ja säilitada merekeskkonda, hoida ära selle seisundi halvenemine
või taastada võimaluse korral mereökosüsteemid piirkondades, kus need on
kahjustatud;
 b) hoida ära ja vähendada heiteid merekeskkonda, et järk-järgult kõrvaldada
reostus, nagu on osutatud artikli 3 punktis 8, eesmärgiga tagada, et see ei
mõjutaks ega ohustaks oluliselt mere elustiku mitmekesisust, mere
ökosüsteeme, inimese tervist ega mere õiguspäraseid kasutusviise.