✩ ÖKONOOMIKA EKSAM ✩

1. Loeng

1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond

Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja säästlikuma

kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine
elamiskõlblikuna.
Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. See on majandusteaduse
rakendusharu, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside kasutamisega seotud
majandusküsimusi.

2. Maailma rahvastiku kasv. Malthuse teooria.

Malthuse teooria väidab, et rahvastiku kasv, fikseeritud maa pindala ja põllumajanduse vähenev
tulufunktsioon viivad per capita tulu vähenemisele. Malthus arvas esimesena, et ületootmine ja
kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme.
Rahvastiku kasvades muutuvad toiduvarud teatud aja möödudes inimkonnale ebapiisavaks, sest
toidu tootmine ja rahvastiku kasv on omavahel disproportsionaalselt seotud.

Selle reguleerimiseks olevat järgmised lahendused:

1) Loodusseaduslikud toimed (näljahädad, suremus, epideemiad, ebatervislikud eluviisid...);
2) Inimese võime ise oma elu üle otsustada, st. kas saada lapsi (kasvatada rahvaarvu) või
mitte.

3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2050. Keskkonna kvaliteedi dünaamika

erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis.
Rooma klubi ennustas (lähtudes tolleaegsest, 1970ndate, loodusressursside kasutusest), et aastaks
2000 on kõik loodusvarad ammendunud. Nad eksisid sellega, et ei näinud ette loodusressursside
asendamise võimalusi. Lisaks ei vastanud Rooma klubi reservi definitsioon tegelikule reservile.
Rooma Klubi uurib tänaseid globaalseid probleeme ja võimalikke tuleviku stsenaariume,
mõistmaks mis on toimumas, ning soovitamaks tegutsemist mitmetel tasanditel - indiviidist kuni
valitsusteni. Klubi liikmed jagavad usku, et iga inimene on võimeline andma oma panuse
ühiskondade parandamiseks.
1972. aastal ilmus Rooma klubi esimene raport
“Kasvu piirid” (The Limits to Growth, Meadows, jt).
Raport lähtus tolleaegsest loodusressursside kasutusest ja jõudis järeldusele, et aastaks 2000 on
loodusvarad ammendatud.
Stsenaariumid : 1) Realistlik - 21. sajandi keskel on enamik ressursse
ammendatud, I≡ P * A * T, Senine I tase ei saa jätkuda, P, A ja T langevad,
toimub „totaalne mandumine”.
2) Pessimistlik - suurem ressursi tarbimine, ressursside ekspluateerimine palju
intensiivsem kui realistlikus stsenaariumis peamine erinevus on saastet kirjeldav muutja, saaste
suurenemine inimpopulatsiooni vähenemise peamiseks põhjuseks
3) Optimistlik - põhilised näitajad jäävad 1975 a tasemele, tehnoloogia paraneb
Optimistid Pessimistid

Nõustuvad piiride olemasolus, kuid seavad Ressursside kasutamisel on ülemine piir,

küsitavaks selle tähtsuse. sest ressursid on piiratud.

Keskkonnaseisundi halvenemine ergutab Piiri määrab see, kui palju on võimalik

probleemide tehnilist lahendamist. ressursse ringluses taaskasutada.

Eitavad majanduskasvu lõpetamise Suurem majanduskasv ja suurem rahvastik

vajadust, sest mitmed ressursid on tähendab suuremat loodusvarade kasutust.
asendatavad (kas üksteisega või inimese Kuna need on piiratud, on ka majandusel
toodetud kapitaliga). kasvupiir.

Turumajanduse rakendamisel On skeptilised turumehhanismide toime

loodusressursid ei ammendu. Suurem suhtes.
nõudlus tõstab hinda (mis omakorda
vähendab nõudlust).
4. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid, nende ühikud, keskkonnamõju
mõõtmine. Näide majanduse keskkonnamõju arvutamisest.

Majanduse keskkonnamõju on majandustegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju

inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
Majanduse mõju keskkonnale sõltub:
● Inimeste arvust
● Isiku tarbimisest
● Hüviste tootmise tehnoloogiast

I≡ P * A * T

I- mõju (impact)

P- indiviidide hulk (population)

A- jõukus (affluence)

T- tehnoloogia (technology)

Mõju (I) on kas ressursside ammutamine keskkonnast(näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või
tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine keskkonda (näit. CO2atmosfääri, reovesi veekogudesse).
Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne).

Indiviidide arv (P)

Jõukus (A) on majanduse kaupade ja teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga (SKP),
mõõdetakse rahaühikutes.

Tehnoloogia (T) mõõdetakse kas ammutatud ressursside või heitmete hulgana ühe SKP
rahaühiku (tavaliselt $) kohta.

Näide: P- Maa elanikkond 6 miljardit indiviidi

6 * 109A- keskmine SKP ühe elaniku kohta, 7000$

T- keskmine CO2-e hulk, mis paisati atmosfääri ühe SKP $-i tootmiseks, 0,00055 tonni.

I = (6 * 109) * 7000 * 0,00055 = 23,1* 109 = 23100 * 106 = 23100 miljonit tonni

2. Loeng

5. Loodusväärtused ja majandusteadus. Väärtuste 3 kategooriat, kirjeldused ja näited.

Keskkonna väärtused ja majandusteadus

● Väärtuse kriteeriumiks on mõju indiviidi heaolule.

 ● Igal inimese heaolu suurendaval kaubal ja teenusel on majanduslik väärtus
• Järelikult: majanduslik väärtus on näiteks ka ökosüsteemi teenustel, liikide säilimisel ja
puhtal õhul.
• Kui keskkonnaväärtused jäävad hindamata, so.nende väärtuse rahaline ekvivalent jääb
leidmata, ei kajastu keskkonna väärtused otsuste tegemisel ja nendega seotud asjaolud
jäävad arvestamata

Inimene hindab sündmuste, objektide ja olukordade kvaliteete, mis võivad olla negatiivsed või
positiivsed.

Funktsionaalne väärtus tekib, kui mingi objekt või tegevus teenib äratuntavat eesmärki,
kusjuures eesmärk ei pea olema teadlikult valitud.

Funktsionaalseid väärtusi nimetatakse sageli ka instrumentaalseteks väärtusteks, sest

funktsionaalselt väärtuslikud objektid või tegevused on instrumendiks eesmärgi saavutamisel. Nt.
jahipidamine toidu jaoks

Funktsionaalsed väärtused on seetõttu seotud suhtestumisega (relational): nad väärtustavad

midagi mingi eesmärgi saavutamise kaudu.

Esteetiline väärtus on seotud ilu mõistega. Ilusat objekti ei hinnata mitte kui vahendit millegini
jõudmiseks, vaid kui lõppeesmärki. Sellisel juhul on esteetiline väärtus loomuomane väärtus
(intrinsic value). Nt. ilus maastik

Kui instrumentaalne väärtus tuletab oma väärtuse suhtest millessegi muusse (objekti või
olukorda), siis esteetiline väärtus on seotud mingi objekti enda kvaliteetidega.

Moraalne väärtus on seotud headusega, õigluse ja „õige“ käitumisega. Sarnaselt esteetilisele

väärtusele on moraalne väärtus seotud teo, suhtumise või hinnangu endaga. Kui hinnatavat
fenomeni peetakse moraalseks, ei vaja see edasist õigustamist. Nt- religioon

Kõik väärtushinnangud põhinevad funktsionaalsel, esteetilisel või moraalsel väärtusel.

Praktikas võivad mitu väärtust esineda väärtushinnangus samaaegselt.

**6. Keskkonna turuväärtused ja turuvälised väärtused. Põhiliste turuväliste väärtuste sisu.

Turuväärtused (market values). Eeldavad üldjuhul vahetut füüsilist tarbimist, näit nafta,
põlevkivi, puit
Hind tekib turul ostu-müügi käigus

Turuvälised väärtused (non-market values). Ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näit maastiku
esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus
Turul ostu-müügi protsessis hinda ei teki

Keskkonna turuvälised väärtused

• Üldökoloogiline väärtus - Selle väljundid: Vee ja õhu ringluse tagamine, Vee ja õhu
puhastamine, Pinnase erosiooni vältimine, Puhta vee varude säilitamine, Veerežiimi
reguleerimine, Eluks vajalike tingimuste tagamine (globaalne eluhoid)

• Bioloogilise regulatsiooni väärtus - Selle väljundid: Geneetiliste ressursside säilitamine,

Liikide kaitse, Ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine

• Puhkemajanduslik väärtus - Rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine, Kui

majandustegevuse piiramisel mingil territooriumil (looduskaitse) selle turuväärtused tavaliselt
langevad ja turuvälised väärtused jäävad kas samaks või isegi tõusevad, siis rekreatiivne väärtus
võib sõltuvalt territooriumi kaitse alla võtmise eesmärkidest ja kehtestatud režiimist nii
suureneda kui ka väheneda.

• Psühho-sotsiaalne väärtus - Võimaluste loomine olemasolu- ja pärand väärtuse tunnetamiseks

Looduse mitteutilitaarsetest väärtustest on psühho-sotsiaalne üks spetsiifilisemaid. Psühho-
sotsiaalsed väärtused mõjutavad heaolu eelkõige ideaalsel kujul (inimeste teadvuses). Näide:
olemasolu väärtusest: teadmine, et Serengeti rahvuspargis elavad lõvid, suurendab indiviide
heaolu. Näide: pärandväärtsuest: teadmine, et järeltulijad saavad minna lõvisid vaatama,
suurendab indiviide heaolu.

• Kultuurilis-ajalooline väärtus - Maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine

• Hariduslik ja teaduslik väärtus -Võimaluste loomine haridus- ja teadustööks

• Esteetiline väärtus - Võimaluste loomine maastike ja loodusobjektide ilu tunnetamiseks

Probleemiks on, kuidas omistada turuvälistele ressurssidele väärtus, et teha nad

otsustusprotsessis võrreldavaks teiste, turul osalevate hüvistega.

7. Turuväärtuste ja turuväliste väärtuste võrdlus.

• Metsa turuväärtus (puit)

( - Eeldab väärtuste vahetut füüsilist

tarbimist
( - Tarbimine annab üldjuhul otsest majanduslikku kasu
( - Alluvad turuseadustele
( - Kasu lokaalse iseloomuga
( - Mõjutab elatustaset
( - Kasu tarbimisel rahaliselt üldjuhul suhteliselt lihtsalt väljendatav

• Metsa turuvälised väärtused (ökosüsteemi teenused)

- Ei eelda väärtuste vahetut füüsilist tarbimist

- Tarbimine ei anna üldjuhul otsest majanduslikku kasu

- Ei allu üldjuhul turuseadustele

- Kasu pigem globaalne kui lokaalne

- Mõjutab elu kvaliteeti

- Kasu rahaliselt raske väljendada

3. Loeng

8. Turuväliste keskkonnaväärtuste hindamine. Miks on vaja hinnata turuväliseid

keskkonnaväärtusi? Näited.

Keskkonnaväärtuste hindamine

Neoklassikalise majandusteaduse kontseptsioonikohaselt põhineb loodusressursside

väärtustamine (hindamine) hinnatavate ressursside võimel mõjutada indiviidide heaolu.

Ressursside rahaline väärtustamine võimaldab mõõta, kui suures ulatuses muutub heaolu.

Heaoluökonoomika kontseptsiooni kohaselt püüavad indiviidid oma heaolu maksimeerida.

Näide: puhta õhu ja raha ükskõiksuskõver

Eeldused keskkonnaväärtuste hindamiseks

1) Keskkonnamuutus peab selleks, et omada (0-st erinevat) rahalist väärtust, olema indiviididele
kasulik ja mõjutama nende heaolu.

2) Keskkonnakaupade väärtuse kogumuutus on kõikide indiviidide (keda konkreetne muutus

mõjutab) heaolu muutuste summa. „Ühiskonda“ mõistetakse indiviidide summana.

3) Erinevad väärtused peavad olema võrreldavad (ühismõõtmelised). Mingi hulk raha peab
olema asendatav mingi hulga keskkonnakaubaga (keskkonnaväärtusega).

4) Võrdse väärtusega keskkonnakaubad peavad olema üksteisega asendatavad ilma, et heaolu

väheneks.

9. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria

loomaliigi isendi hävitamise eest.

“Kaitstava loodusobjekti või muu linnu- ja imetajaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega
tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad” - RT I 2009, 63, 410

“Kaitstava loodusobjekti või muu linnu- ja imetajaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega
tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad” - RT I 2009, 63, 410

§15. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise eest

(1) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgroogse loomaliigi isendi kahjustamise eest on 200 eurot
isendi kohta.

(2) Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest:

1) kahepaikseliigi isendi korral on 640 eurot isendi kohta;
2) linnuliigi või imetajaliigi isendi korral on 1300 eurot isendi
kohta.

(3) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgrootu loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise
korral on 320 eurot isendi kohta.

§18. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi püsielupaiga hävitamise või kahjustamise
eest Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi püsielupaiga:
1) hävitamise eest on 9600 eurot püsielupaiga kohta;
2) kahjustamise eest on 3200 eurot püsielupaiga kohta.

Elupaiga või isendi hävitaja maksab kahte liiki trahvi:

1) trahv seaduserikkumise eest (näiteks keelatud liigi küttimine);
2) hüvitis loodusele tekitatud kahju eest.

I kaitsekategoorias on ntks: must toonekurg, rohe-kärnkonn, merikotkas, kaljukotkas,

rabapistrik, lendorav, euroopa naarits, habekakk. Selgrootutest: ebapärlikarp.

**10. Looduse turuväliste väärtuste majandusliku hindamise meetodid. Kaudsed ja otsesed

meetodid. Tuua näiteid.

Looduse turuväliste (mitteutilitaarsete) väärtuste majandusliku hindamise meetodid

Kaudsed meetodid

● Majandusliku kahju meetod

● Preventiivkulude meetod
● Taastamiskulude meetod
● Reisikulude meetod
● Kinnisvarahinna meetod
● Asendamiskulude meetod
Otsesed meetodid

Tingimuslik hindamine (contingent valuation)

Majandusliku kahju meetod - Hinnatakse kulusid või saamata jäävat tulu, mis on tingitud
looduskeskkonna väga mitmesugustest antropogeensetest kahjustustest. Põhineb kahjustusele
eelnenud olukorra majanduslikul hinnangul.
Näide: inimtekkelised kliimamuutuse, veel kasutamata geneetilise materjali hävimine, pinnase
saastumine, mürakahjustused.
Preventiivkulude meetod - Hinnatakse kulusid keskkonna kahjustuste ärahoidmiseks. Põhineb
säilitatava või saavutatava hüve majanduslikul hinnangul.
Näide: kulud puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja väljatöötamiseks, kulud ohustatud
liikide ja ökosüsteemide säilitamiseks.
Taastamiskulude meetod - Hinnatakse kulusid, mis on vaja teha kahjustusele eelnenud olukorra
taastamiseks. Põhineb taastatava hüve majanduslikul hinnangul.
Näide: kulud ammendatud maavaradega karjääride rekultiveerimiseks, kulud kalavarude
taastamiseks saastatud veekogus.
Sõidukulude meetod
Hinnatakse mingi (loodusliku) objektini, nagu kaitseala või üksikobjekt jõudmiseks kulutatud
summasid. Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel
Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud
Kinnisvarahinna meetod
Hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest.
Näide: hindade vahest tuletatakse “merele” vaate väärtus.
Asendamiskulude meetod
Hinnatakse mingi kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse tehislikku tootmist.
Näide: hinnatakse, kui palju maksaks metsa poolt toodetava hapniku tehislik tootmine.

Tingimusliku hindamise (contingent valuation) meetod

• Väärtuse hindamine maksevalmiduse alusel (willingness to pay, WTP)

• Väärtuse hindamine kompensatsioonivalmiduse alusel (willingness to accept WTA)

Väärtuse hindamine maksevalmiduse alusel

● Majandusliku hüve tinglikuks väärtustamiseks kõige enam kasutatud meetod põhineb

selle tegelike või võimalike tarbijate intervjueerimisel, selgitamaks viimaste valmisolekut
hüve eest maksta.
● Maksevalmidust käsitleva küsimuse formuleerimisel on mitmeid erinevaid võimalusi.
 Adekvaatse tulemuse saamiseks peaks küsitletavate valimi koostamisel silmas pidama
representatiivsuse põhimõtet.

Väärtuse hindamine kompensatsiooni valmiduse alusel

• Meetod sarnaneb maksevalmidusel põhinevale meetodile. Küsimuse sisuks on aga

kompensatsiooninõue hüvest alatiseks loobumisel

Küsitluse koostamise põhimõtted maksevalmiduse uurimiseks

• Peab sisaldama hindamisele tuleva hüpoteetilise või reaalse tegevuse või programmi
stsenaariumi ja kirjeldust

• Peab sisaldama mehhanismi, mis tooks välja küsitletavate poolt omistava väärtusevaadeldavale
objektile

• Peab andma infot küsitletavate sotsiaalse ja majanduslike karakteristikute,väärtushinnangute ja

eelistuste kohta

4. Loeng

11. Turu olemus. Turukonstellatsioonid. Tuua näiteid.

Turg:

● Koht kus toimub kaubavahetus

● Spontaanselt tekkinud jaotusmehhanism
● Hinna kujunemise protsess suunab ressursid madalama väärtusega kasutuselt kõrgema
väärtuse kasutusele
● Ressursid on efektiivselt paigutatud

Turukonstellatsioonid → Nõudjate ja pakkujate (müüjate ja ostjate) arvuline vahekord turul,

millest sõltub konkreetne viis, kuidas nõudmise- pakkumise vahekorra muutumine
hindadele mõju avaldab (või ei avalda).

Iga reaalse turu struktuuris on esindatud alati rohkem kui üks konstellatsioonitüüp.

1) Atomaarturg- täieliku konkurentsi turg, klassikaline vabaturg, kohtuvad sama kauba väga
paljud müüjad ja väga paljud ostjad. Hinnad kujunevad ainuüksi nõudmise ja pakkumise
vahekorrast mõjutatuna. Abstraktsioon, tegelikkuses ei esine.

2) Polüpoolne turg - kohtuvad väga paljud nõudjad ja väga paljud pakkujad.

3) Oligopoolne turg - väikese müüjate arvuga turg, millel on vähemalt 2 müüjat. Kohtuvad väga
palju nõudjaid ja vähe pakkujaid, kellede igaühe hinnaotsused mõjutavad teiste hinnaotsuseid.
Konkurentsile reageeritakse kiiresti ja jõuliselt, võimalikud on pakkujate vahelised sobingud.
Näide: väikeste riikide tööstuskaupade siseturg.

4) Monopoolne turg - kohtuvad paljud ostjad ja ainult üks müüja. Näide: alkohoolsete jookide
turg riikides, kus kehtib alkoholimonopol.

5) Oligopsoonne turg- kohtuvad vähesed nõudjad ja väga suur arv pakkujaid. Näide: tööjõuturg
(tööandjaid on alati vähem kui töövõtjaid, eriti suurtööstuses).

6) Monopsoonne turg - kohtuvad väga paljud või paljud pakkujad ja ainult üks ostja. Näide:
tööturg sotsialistlikes riikides, kus puudub eraettevõtlus ja tootmisvahendid kuuluvad 100%
riigile).

12. Turutõrked, nende olemus ja põhjused. Miks on vajalik turgu reguleerida?

Turutõrge on turu küündimatuse ehk puudulikkuse üksikavaldus; väljendub selles, et eraturul ei

pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab ja millel on mitmesuguseid
majanduse arengut pärssivaid järelmeid (inflatsioon, tööpuuduse kasv).
Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja
looduslikest mõjutustest (nt katastroofid). Turuvälisteks tõrke põhjusteks võib olla ka
riigiorganite ebapädev poliitika.
Turusisestest teguritest võivad turutõrkeid põhjustada eriti monopolistlikud tendentsid ja sellest
tulenev puudulik konkurents.

Kaks eesmärkide liiki

• Turg ei toimi efektiivselt

-esinevad välismõjud
-teised turutõrked
Nende tingimuste juures on eesmärk ”ressursside efektiivne paigutus”
• Muu eesmärk
-sotsiaalne õiglus (toimetulekutoetus, põlevkivienergeetika versus regionaalne tööpuudus)

13. Välismõjude olemus ja definitsioon. Näited positiivsetest ja negatiivsetest välismõjudest.

• Välismõjud tekivad kas tarbimise või tootmise tagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma,
et tekitav osapool seda arvestaks
NEGATIIVNE VÄLISMÕJU: õhusaaste, veereostus, müra
• Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude
kõiki kulusid ja sellepärast nad ei piira vastavat tegevust
POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmise või tarbimise tagajärjed, mille korral tootja või tarbija
toob oma tegevusega teistele kasu
• Näide: Mesinik ja puuviljaaed
Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu,
pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu

14. Saastemaksu olemus (näidata ka joonise abil).

Saastemaksu (Pigou maks) puhul on ettevõte ise huvitatud saaste vähendamisest, kuna teatud
piirini on neil odavam koguseid vähendada, kui maksu maksta.
Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks
Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju
Pigou maksu korral määrab valitsus sisuliselt keskkonnareostuse hinna ning firmad otsustavad
seejärel, milline on optimaalne saastekogus (millise saastamise taseme korral nad kasumi
maksimeerivad).
15. Saaste vähendamise piirkulu ja saaste kahjustuste piirkulu (näidata ka joonise abil).

Saaste vähendamise piirkulu (MCC) koosneb puhastusseadmetega saaste vähendamise

kuludest, tootmise vähendamisega seotud kuludest ja tootmistehnoloogia vahetamise kuludest.
Näitab iga täiendava vähendatava saasteühiku maksumust, nagu piirkulu ikka.

Kõvera joonistamisel arvestatakse, et saastevähendamise tehnika, sisendite asendamise

võimalused jmt jäävad konstantseks ning kui mingi muutus toimub, siis kõver ka nihkub. Nt:
tehnika areng alandab saaste vähendamise kulusid ja seetõttu muutub kõver laugemaks, nihkub
vasakule.

Mida suurem on saaste kogus, seda odavam on ühte ühikut saastet vähendada.

Saaste kahjustuste piirkulu (MDC) näitab iga täiendava keskkonda paisatud saasteühiku kahju
ümbruskonnale (välismõju) ning seda saab põhimõtteliselt võtta kui saaste vähendamise
nõudlust (mida rohkem vähendatakse, seda rohkem tahetakse raha saada; sel juhul graafik
langev ja vaadatakse paroiemalt, et saaste kogust vähendada). Ehk siis võib selle järgi hinnata
saaste vähendamise maksevalmidust.

Muuhulgas mõjutavad sedagi kõverat igasugu muutused. Näiteks kui elanikkonna mure saaste
pärast kasvab, siis on nad ilmselt ka nõus rohkem maksma ning kõver muutub järsemaks.
**16. Milles seisneb efektiivne saaste? (näidata ka joonise abil).

Efektiivne saaste on saastehulk, mis esineb kui võetakse arvesse nii negatiivsed välismõjud
(saastekahju) kui ka reguleerimisega tekitatavad täiendavad kulud, ning neist kriteeriumidest
lähtudes saavutatakse ressursside optimaalne paigutus (Pareto efektiivsuse mõttes).
Eeldatavasti peetakse Pareto puhul silmas kriteeriumit, mille kohaselt iga ressursside
paigutusviisi tuleb lugeda paranduseks kui selle tulemusena kellegi seisund paranes ning samal
ajal kellegi teise seisund ei halvenenud. Joonisest eksisteerib optimaalne paigutus sel juhul, kui
MCC=MDC.
Primitiivse näitena võtaks tehase ja seda ümbritsevad elanikud. Suurte saastekoguste
juures on elanikud nõus maksma palju raha, et neid koguseid vähendada, samas kui tehase
jaoks on kulud minimaalsed. Ilmselt leitakse mingi kompromiss senimaani, kuni tehase kulud
muutuvad suuremaks kui inimeste valmidus edaspidise saaste vähendamise eest maksta.
17. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus,
konkurentsiga, konkurentsitu.

Välistatavus Välistamatus

Konkurentsiga Õun Ookeani kalavarud

Riided Suurlinna tänavad

Konkurentsitu Kaabel Õhu kvaliteet

Televisioon Looduse mitmekesisus

Avalik kaup (ühiskondlik kaup) on hüvis, mis on kõigile kättesaadav, ja mida veel üks isik võib
tarbida, ilma teiste isikute tarbimise vähendamiseta. Nt: kalavarud, linnatänavad...
Erakaupu iseloomustavad nii välistatavus kui konkurents. Avalikul kaubal puudub nendest üks
või ka mõlemad omadused. Puhta avaliku kauba omadusteks on konkurentsitus ja välistamatus.

5. Loeng
18. Saaste tüübid (tuua näiteid).

● Kumulatiivne (plastik) vs mittekumulatiivne (mürasaaste)

● Kohalikud (müra, visuaalse keskkonna halvenemine) vs piirkondlikud (happevihmad) ja
globaalsed saasteained (osoonikihti kahandavad heited, kliimamuutused)
● Punktreostus (Point Source) (olmejäätmekäitlusjaamad) vs Hajareostus (Non Point
Source) (põllumajanduskemikaalid voolavad voolu ja põhjavette)

19. Keskkonna assimileerimisvõime ja selle seos saaste hulgast (näidata ka joonise abil).

Keskkonna assimileerimisvõime on piiratud, mistõttu on jäätmete lagundamise võime napp

ressurss, sõltub ökosüsteemi paindlikkusest ja jäätmete laadist. Lagunevad saasteained
(kanalisatsioon, toidujäätmed, paber), püsivad või põhisaasteained (mürgised jäätmed, klaas ja
plast) - enamikul neist ei ole bioloogilisi organisme, mis suudaksid jäätmeid lagundada.NB!
jäätmete väljutamise kiirus mõjutab oluliselt lagunemisvõimet - s.t olemasolev reostus vähendab
assimileerimisvõimet (NB! Saaste kahjustuste piirkulu)
20. Saaste reguleerimise kulu, selle komponendid. Välistatava avaliku kauba tarbimine. Selgitada
joonise abil.

Saaste reguleerimise kogukulu = Puhastusseadmetega saaste vähendamise kulu + Tootmise

vähendamisega seotud kulu + Tootmistehnoloogia vahetamise kulu + Saaste kahjustuste
kogukulu

Majanduslikust küljest oleme huvitatud saaste reguleerimise kulude minimeerimisest.

Puudub joonis.

6. Loeng

21. Keskkonnaga seotud probleemide lahendamine tugineb keskkonda puudutavatele

usaldusväärsetele andmetele. Andke ajalooline ülevaade keskkonnaandmete kogumisest Eestis
kuni tänapäevani.

1935. aasta looduskaitse seadusega sätestatud loodus registri pidamise kohustust võib pidada
Eesti keskkonnainfo kogumise alguseks riiklikul tasandil. Aastatel 1936-1941 oli tehtud 549
sissekannet: 238 rändrahnu, 236 puud, 47 maa-ala, 26 taimeliiku, 2 allikat.

1955. aastal loodi Teaduste Akadeemia looduskaitse Komisjon, kelle ülesandeks oli: looduskaitse
riikliku süsteemi ja seadusandluse ettevalmistamine, kaitsealade võrgu ja loodusmälestiste
nimekirjade koostamine, teadusuurimused, selgitustöö.

1980-ndatel aastatel hakati ettevõtetelt koguma õhusaaste, veekasutuse ja heitvee andmeid.

Hiljem olid nad aluseks õhu saasteallikate infosüsteemiks ja veekatastriks

22. Eestis tegeleb keskkonnakorraldusega Keskkonnaministeerium. Üheks tema alluvuses

olevaks valitsusasutuseks on Keskkonnaamet. Missugused on Keskkonnaameti põhiülesanded?
Tooge näiteid põhiülesannete kohta.
Keskkonnaamet vastutab selle eest, et kogu Eesti riigis oleks kõigil eluks võimalikult hea
elukeskkond, hoida seda, arvestades tänast olukorda ja tulevaste põlvede vajadusi.
Keskkonnaamet viib ellu riigi keskkonna kasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat,
osaleb kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide
väljatöötamises ning täiustamises. Keskkonnaamet tegeleb 27 valdkonnaga.

Olulisemad ülesanded

1. Keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning litsentside

andmine;

2. planeeringutele ja projektidele seisukohtade andmine;

3. veemajanduskavade koostamisel ja keskkonnamõjude hindamisel osalemine;

4. keskkonnale tekitatava kahju vältimise ja heastamise korraldamine

5. kaitstavate loodusobjektide valitsemine;

6. võõrliikidega seotud tegevuskavade koostamise ja rakendamise korraldamine;

7. loodusobjektide teadus- ja uurimistööde ning seire korraldamine;

8. kalavarude kaitse ja taastamise korraldamine;

9. metsateatiste läbivaatamine ning metsakaitselise ekspertiisi korraldamine

10. vääriselupaikade väljavalimise korraldamine

11. metsa majandamise kohta hinnangu andmine ning metsa uuendamise korraldamine;

12. õhu, pinnase, vee radioaktiivsuse ja toiduainete radioaktiivsuse seire korraldamine

13. elanike kiirgustegevusest põhjustatud dooside hindamise korraldamine jne

23. Keskkonnale avaldatud surve vähendamiseks rakendatakse majandushoobasid

keskkonnamaksude (-tasude) näol. Millele on Eestis rakendatud keskkonnamaksud ja -tasud?
Kasutage keskkonnatasu mõistet Keskkonnatasude seaduse järgi.

Keskkonnatasu käesolevas seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind.

Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloa või seadusega sätestatud muul alusel
õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, väljutada keskkonda saasteaineid või
kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata.

Loodusvara kasutusõiguse tasu on:

 2) maavara kaevandamisõiguse tasu;
3) vee erikasutusõiguse tasu;
4) kalapüügiõiguse tasu;
5) jahipiirkonna kasutusõiguse tasu.

Energeetilised maavarad käesoleva seaduse tähenduses on:

1) põlevkivi;
2) hästilagunenud turvas.

(2) Energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse tasustatavast

maavarast loodavast väärtusest. Tasumäärade tasemed ning nende kehtimise aluseks olevad
hinnatasemed sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

Maavara kaevandamisõiguse tasu : 1) dolokivi

2) fosforiit
3) aluskorra ehituskivi
4) kruus
5) liiv
6) lubjakivi
7) põlevkivi
8) savi
9) turvas

**24. Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust

keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Kuidas ja millal on seda võimalik teha?

Saastetasu maksmise kohustust võib asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise

kohustusega, kui:

1) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja
(edaspidi saastetasu maksja) rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest kuni kolme
aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete väljutamise või jäätmete kõrvaldamise
vähendamist võrreldes meetmete rakendamise perioodile eelnenud aastaga vähemalt 15 prti.
Meetmetega saavutatud keskkonna saastamise vähendatud taset ei tohi ületada ka pärast
saastetasu asendamise lepingu lõppemist;
2) jäätmete kõrvaldaja võtab ohtlike jäätmete töötlemisel kolme aasta jooksul kasutusele
meetmed, mille tulemusena jäätmete ohtlikkus väheneb sedavõrd, et neid on võimalik
kvalifitseerida tavajäätmetena, või mille tulemusena on oma omaduste tõttu prügilasse
ladestamiseks mittesobivaid jäätmeid võimalik kvalifitseerida prügilakõlblike jäätmetena;

3) jäätmete kõrvaldaja rajab kolme aasta jooksul jäätmeseaduse nõuetele vastava ohtlike
jäätmete prügila tema valduses olevate jäätmete jaoks, mille taaskasutamine ei ole tehniliselt
võimalik või on muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas;

4) saastetasu maksja rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest arvates kuni kolme
aasta jooksul meetmeid, mis tagavad ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse
juhitava sademevee osakaalu vähenemise reoveepuhastisse jõudvas reovees vähemalt 15 prti
meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga võrreldes. Sademevee osakaalu vähenemine
määratakse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekti alusel.

7. Loeng

25. Juurdevoolavad ressursid ja akumuleeruvad ressursid. Iseloomustada varu ja voo võrrandi

abil.

Voolavad (voogavad) ressursid: ei moodusta varu, ei akumuleeru ega amortiseeru, kasutamine ei

mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus

Näide: päikesekiirgus. Täna päikesepatareidega toodetud energiahulk ei mõjuta toodangut

tulevikus

Akumuleeruvaid ressursse kirjeldab varu ja voo (voolu) võrrand

St = St-1 + At – Ot

St on varude suurus perioodi t lõpuks

St-1 on varude suurus perioodi t alguses (mis on perioodi t-1 lõpp)

At on sissevool perioodil t

Ot on väljavool perioodil t

Kasutades valemit akumuleeruvate ressursside kohta, võib sissevoolu At defineerida kasvuna Gt

(growth) ja väljavoolu Ot ammutamisena Et (extraxtion)

St = St-1 + Gt – Et

Taastumatuid ressursse eristab taastuvatest tõsiasi, et: Gt= 0

**26. Taastuvad ja mittetaastuvad ressursid. Iseloomustada varu ja voo võrrandi abil.

Varusid moodustavad taastuvad ressursid on üldjuhul reprodutseerumisvõimelised bioloogilised

populatsioonid. Kogu elusaine juurdekasv toimub tänu päikeseenergiale. Varusid ja nende
liikumist iseloomustab biomassi muutus ajaühikus

St = St-1 + Gt – Et

Kui ammutamine Et ja kasv Gt on võrdsed, taanduvad need võrrandist välja ja: St = St-1

Säästva tarbimise kriteerium: ammutamine ei ületa kasvu

Mittetaastuvate ressursside korral on (inimmõõtmelisel skaalal) juurdekasv 0, seega:

St = St-1 – Et

Kui Et>0, siis St<= St-1 (taastumatute e. mittetaastuvate ressursside kriteerium)

Mittetaastuvad ressursid jagunevad: 1.Mineraalid

2.Fossiilkütused

**27. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kala ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil.

B2 – Looduslik tasakaal (ilma ekspluateerimiseta)

B1 – Minimaalne varu, et populatsioon säiliks

Varu > B2 - juurdekasv negatiivne

B1 < Kalavaru < B2 - juurdekasv on positiivne

Kalavaru < B1 – juurdekasv on negatiivne

Vahemik B1 - B2 võimaldab jätkusuutlikku ressursi kasutamist

Kui palju võib igal aastal kalavarusid ohustamata kalastada?

• Kalavarude suurus ei tohiks muutuda.

• Peame arvestama loodusliku variatsiooniga – kalavarude keskmine suurus ei tohiks

muutuda

• Tavaline soovitus - “maksimaalselt jätkusuutlik kalapüük”

28. Kalurite jõupingutuste ja kalapüügi seos. Selgitada joonise abil.

Eeldused • Kala hind, P, on sõltumatu püügi suurusest

• Kalapüük, S, korrutatud hinnaga P on kaluri kogutulu: TR=P*S(J)

• Kaluri kulud: -kulutatud jõupingutused J (mõõdetud ajaga) -tunnipalk w

• Kaluri kogukulu: TC=w*J

29. Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. Selgitada joonise abil.

30. Kalanduse reguleerimine. Maksustamine ja efektiivsete püügiviiside piiramine. Selgitada
joonise abil.

Kalanduse reguleerimine. Vaba ligipääsuga ühisomand ammendab kasumi. Vaba ligipääsuga

ühisomand ohustab bioloogilisi ressursse. Kuidas saab ressursikasutust reguleerida?
Efektiivsete kalapüügi viiside piiramine

• Kalalaevad

• Püügiriistad

• Ajaline piiramine

Nagu maksudki, tõstab efektiivsete püügiviiside piiramine kalurite kulusid. Lisaks sellele
tõusevad ka ühiskondlikud kulud.

31. Doteerimise mõju kalandusele. Selgitada joonise abil.

Kalanduse doteerimine

• on osa Euroopa Liidu kalanduspoliitikast;

• suurendab kalurite tulusid, mis omakorda suurendab kalapüüki. Sellega kasvab ülepüügi oht
veelgi;

• turutõrke ja poliitikatõrke kombinatsioon.

32. Miks satub välistamatu ja konkurentsiga bioloogiline ressurss kergesti kollapsisse? Tooge
näiteid selliste juhtumite kohta.

Monopoli seisundis olev ressursi kasutaja saab ise omandada kogu kasumi (rendi) ning valib
majanduslikult efektiivse jõupingutuse. Ressurssi ekspluateeritakse sellisel juhul jätkusuutlikult.
Kui ligipääs ressursile on sisenemistakistusteta, meelitab kasum ligi uusi ettevõtjaid niikaua,
kuni kasumi saamise võimalused on ammendatud. Jätkusuutlik on selline olukord, kus varu
ekspluateerimine ajaühikus võrdub juurdekasvuga. Siiski pole välistatud, et lühema aja jooksul
ületab ekspluateerimine aastase juurdekasvu.

Nt. Tursavaru kollaps Atlandi ookeanil Kanada rannikuvetes, 1992

8. Loeng

33. Fotosünteesi olemus. Milles seisneb fotosünteesi olulisus? Kuidas on tekkinud

fossiilkütused?

Fotosünteesil on võtmeroll maa hapniku ja süsinikuringes

Kõik fossiilkütused on taimset päritolu ja tekkinud fotosünteesi teel

Ainus protsess biosfääris, mille käigus moodustub hapnik.

Valguse energia (päikeselt) + süsinikdioksiid (õhust) + vesi = Keemiline energia + hapnik

Keemiline valem: Valgus + 6CO2 + 6H2O = C6H12O2 (glükoos) + 6O2

Fossiilkütused on ühisnimetus põlevatele maavaradele (kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, nafta,

maagaas jt.), mis on tekkinud muistse orgaanilise elu jäänuste fossiliseerumisel.

34. Põhilised fossiilkütused (kivisüsi, nafta, maagaas), nende tekkimine ja osakaal maailma
energiabilansis.

Kivisüsi: • Kivisüsi on moodustunud taimejäänustest, peamiselt turbast. Turvas jäi setete alla

ja muundus rõhu mõjul kivisöeks

• Tekkimise periood 360-60 miljonit aastat tagasi

• Sõltuvalt vanusest ja survest palju erinevate omadustega kivisöetüüpe

• graafiku järgi kus viimane aasta oli 2014 oli osakaal ligikaudu 4000 miljonit tonni
 aastas

Nafta: • Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest

• Nafta on peamiselt loomset päritolu

• Tekkinud merelisest fütoplanktonist ja protistidest (näit sinivetikad)

• Orgaanilise aine rikas settekivim (näit savikilt)

• Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva või lubjakivisse

• Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimikiht, mis ei ole liikuvate

vedelike jaoks läbitav

• Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige

ülemisse ossa, moodustades naftamaardla

• graafiku järgi, kus viimane aasta oli 2014 oli osakaal ligikaudu 4000 miljonit tonni

aastas

Maagaas: • Looduslik gaas sisaldab peamiselt metaani (CH4 )

• Gaas on nafta ja vähemal määral kivisöe tekke kaasprodukt
• Leiukohad koos nafta ja kivisöe leiukohtadega

• graafiku järgi, kus viimane aasta oli 2014 oli osakaal ligikaudu 3000 miljonit

tonni aastas
35. Põhiliste fossiilkütuste varude suurus ja geograafiline jaotus regiooniti.
36. Prognoosid fossiilkütuste tarbimise mahu ja lõppemise aja kohta. Fossiilkütuste koguhulk
maal.

Fossiilsed kütused on tekkinud spetsiifilistel tingimustel suhteliselt lühikese aja vältel.

Näiteks kivisüsi on tekkinud 160 miljoni aasta jooksul kahel erineval geoloogilisel epohhil.

Vähem kui 5% Maa geoloogilisest vanusest.

Igal aastal jõuab Maale 2500*103 Ej (Exadzauli= 1018 J) päikeseenergiat

Sellest fikseerib fotosüntees 1.2*103 Ej (primaarproduktsioon)

Inimene on tarbinud siiani 315*103 Ej fossiilkütuseid= ca 300 a primaarproduktsiooniga

See on poolik ei leidnud aasta arve jne

Naftat jätkub 35 aasta pikkuseks arenguks, gaasi - 81 aastaks, kivisütt - 60

–180 aastaks

oil will run out in 53 years, natural gas in 54, and coal in 110

**37. Mis juhtub atmosfääri koostisega kui põletada ära kogu Maal asuv orgaaniline aine?

Kui põletame kõik ülejäänud fossiilkütused Maal, siis sulab Antarktikas peaaegu kogu jää, mis
tõstab merepinda 60 meetri võrra, mis on piisav enamiku planeedi suuremate linnade
üleujutamiseks.

Fossiilkütused on kivisüsi, nafta, maagaas jne. Nende põletamisel eraldub suures koguses
süsinikdioksiidi, mis tekitab atmosfääris kasvuhooneefekti, põhjustades temperatuuri tõusu.

Põlemise käigus kasutatakse pmst kõik hapnik ka ära.

9. Loeng

38. Tuuleenergia ressursi jaotumine Maal. Tuuleenergia tootmine, suuremad tootjad, tootmise
dünaamika, suuremad tuulejaamad.

Tuuleenergia tootmine ja suurimad tootjad ressursi jaotumine suhteliselt sama. Lõuna-Ameerika

tipp suur tuule ressurs, Põhja-Ameerika (kaljumäestikud ja kõrbealad) hea ressursiga, Põhja-
Atland ja Taani väinad suure ressursiga, Põhjameri, Briti saared ja Madalmaad hea ressursiga.
Samuti Kanada ja USA idarannik hea ressursiga. Hiinas ja Jaapanis ka suhteliselt hea ressurss
kuid mitte nii hea.

2017 tööstus 1/3 Hiina, USA (Hiina ja USA koos üle 50%), Saksamaa, India, ülejäänud 1/5.
tegelt mingi 10 riiki toodab 85% tuulenergiast

10-st 8 asub USA-s (maismaa tuulpargid)

 · Alta Wind Energy Centre (AWEC) in Tehachapi, Kern County, California - 1020MW

· Shepherds Flat Wind Farm located near Arlington in Eastern Oregon, US - 845MW

· Roscoe Wind Farm located 45 miles south-west of Abilene in Texas - 781.5MW

· Horse Hollow Wind Energy Centre located in Taylor and Nolan County, Texas - 736 MW

Suurimad mere tuulepargid

· The London Array, 20 km Kenti rannikust Inglismaal 175 tuulikut, 630MW

· Gwynt y Môr (Sea Wind) Wales´i rannikul 160 tuulikut, 576 MW,

· Anholt Offshore Wind Farm, Taani, asub Kattegati väinas 400MW

39. Elektrituuliku võimsuse sõltuvus tuule kiirusest.

Tuule võimsuse arvutamisel võetakse tuule kiirus astmel kolm (V3). Sellest järeldub, et nõrga
tuulega (1-3 m/s) on tuuleturbiin võimsus väga väike (n 3,53=42, aga 23 = ainult 8). Nõrga
tuulega ei saavuta elektrituulik ka akude laadimiseks vajalikku pinget ja seega võrdub tootlikkus
nulliga. Kõige parem, kui elektrituulik alustab pöörlemist alates tuule kiirusel 3 - 3,5 m/s, nii ei
kulutata rootori laagreid kasutult.

Elektrituulikute võimsuse arvutamiseks erinevatel tuule kiirustel saab kasutada järgnevat

valemit: P=½*ρ*A*V3*Cp

Antud valemis on P elektrituuliku võimsus vattides (W), ρ õhu tihedus normaaltingimustel

(ρ=1.226 kg/m3 ), A tiiviku pindala (m2 ), V tuule kiirus (m/s) ja Cp kasutegur.

40. Tuuleenergia tootmise välismõjud (tuua näiteid).

e füüsiline mõju indiviidile - mürareostus

Negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele (liikidele) - lindude ja nahkhiirte suremus

Mõju maastike esteetilisele väärtusele -esteetilise loodus keskkonna rikkumine (ilusa mere vaate
asemel tuulikud ees)

10. Loeng

41. Vee jaotumine Maal. Vee olulisus majandussüsteemile, vee poolt pakutavad teenused.

Vee poolt pakutavad teenused

• Globaalne eluhoid
• Saaste vastuvõtja absorbeerija
 • Energeetiline ressurss
• Sisend hüviste tootmisel

Majanduses ressurss energia tootmises ja sisend hüviste tootmisel.

42. Vee tarbimine maailmas. Tarbimise jaotus sektoriti ja tarbimise dünaamika.

43. Vee tarbimine majapidamistes. Vee tarbimine põllumajanduses.
44. Energia tootmine maailmas. Vee osa energia tootmises ja tootmise regionaalne jaotus.
45. Suuremad hüdroelektrijaamad. Hüdroenergia tootmise välismõjud (tuua näiteid).
 · Three Gorges Dam China Yangtze 2008 22,500 (võimsus, MW) 98.8 (aastatoodang,
TWh ) 1,084 (üleujutatud pindala, km2) - China's Three Gorges dam 'breaks world
hydropower record‘: The Yangtze river power station generated 98.8 billion kilowatt-hours
of electricity in 2014
· Itaipu сDam Brazil Paraguay Paraná 1984/199 1, 2003 14,000 98.6 1,350
· Xiluodu China Jinsha 2014 13л,860 55.2
· Guri Venezuela Caroní 1978, 1986 10,235 53.41 4,250
· Tucuruí Brazil Tocantins 1984 8,370 41.43 3,014
· Grand Coulee United States Columbia 1942/1950, 1973, 1975/1980, 1984/1985 6,809 20
324
· Xiangjiaba China Jinsha 2014 6,448 30.7 95.6
· Longtan Dam China Hongshui 2007/2009 6,426 18.7
· Sayano – Shushenskaya Russia Yenisei 1985/1989, 2010/2014 6,400 26.8 621

Jangtse jõedelfiin- hüdroenergia ohver

Sajaano-Shushenskoje HEJ katastroof 2009 – ülekoormus ja turbiin lendas õhku, ligikaudu 100
töölist sai surma.

Hüdroenergia välismõjud

• Jugade ja kärestike uputamine

• Esteetiline reostus
• Elupaikade hävimine
• Liikide väljasuremine
• Kalade kuderände takistamine
• Elamute ja põllumaa uppumine veehoidlate rajamisel

11. Loeng

46. Miks oli vaja säästva arengu kontseptsiooni ja milles see seisneb?

Jätkusuutlikkuse kontseptsioonile pandi alus juba 1960.–1970. aastatel, kui otsiti võimalusi
ökoloogiliste probleemide lahendamiseks, et säilitada kvaliteetne looduskeskkond ka tulevaste
põlvede jaoks.

Säästva arengu kontseptsiooni kohaselt püütakse tagada järjepidevus ja kestlikkus

majandustegevuses. Ühiskond areneb edasi parema elukvaliteedi poole, kuid ühtlasi tuleb
säilitada looduskeskkonna mitmekesisus ning vähendada tootmise ja tarbimise mõjusid
keskkonnale. Täisväärtuslik ühiskonnaelu peab säilima nii praegustele kui ka järeltulevatele
põlvedele.

See lähtub põhimõttest, et ühiskond saab jätkusuutlikult ja pidevalt areneda, kui omavahel on
tasakaalus majanduslik, loodus- ja sotsiaalne keskkond.

!47. Brundtlandi komisjon ja selle raport. Säästva arengu definitsioon.

ÜRO Peaassamblee moodustas Maailma keskkonna- ja arengukomisjoni 1983. aastal nii
keskkonna degradeerumise kui majanduskriisi vastu võitlemiseks.

Komisjoni juhtis Norra peaminister G.H.Brundtland, siit ka nimi Brundtlandi komisjon.

Komisjon tegutses 4 aastat, kaasates spetsialiste ja organisatsioone paljudest riikidest.

1987 avaldati raport Our Common Future, sellest alates muutus mõiste “Sustainable
development” tuntuks üle maailma.

Raport oli algselt mõeldud põhja tööstusriikide ja lõuna arengumaade vaheliste vastuolude
ületamiseks, millest ka pealkiri „Meie ühine tulevik”.

Definitsioon Brundtlandi raportist: „sustainable development” on areng, mis tagab

kompromisse tegemata praegu elavate põlvkondade vajadused ning võimaluse kindlustada
ka tulevaste põlvkondade vajaduse”

Definitsioonis on 2 fundamentaalset põhimõtet:

1) needs nõuab tähelepanu pööramist maailma vaestele nii rikkas Põhjas kui vaeses Lõunas.
Vaesus ja ressursside ebavõrdne jaotumine on keskkonna degradeerumise peamiseks põhjuseks.

2) limits tunnistab, et praeguse tehnoloogia ja sotsiaalse süsteemi ja ressursikasutuse trendide

jätkudes on võimatu tulevaste põlvkondade vajadusi kindlustada.

Samas ei tunnista Brundtlandi komisjon kasvu piire: „Growth has no set limits in terms of
population or resource use beyond which lies ecological disaster”

Ühiskonna jätkusuutliku arengu kolm komponenti: keskkonnakaitse, majanduslik areng,

sotsiaalne võrdsus.

Säästvaks arenguks nimetatakse sellist sihipäraselt suunatud arengut, mis tagab inimeste
elukvaliteedi paranemise kooskõlas looduskeskkonna taluvusvõimega ja liigirikkuse
säilitamisega ning seab eesmärgiks täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumise nii praegustele kui ka
järeltulevatele põlvedele.

Brundtlandi raportis defineeritakse jätkusuutlikkust kui „arenguteed, mis rahuldab praeguse

põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve“
ning tuuakse välja ühiskonna jätkusuutliku arengu alusena kolm komponenti: keskkonnakaitse,
majanduslik areng, sotsiaalne võrdsus.

**48. Säästva arengu tuumikelemendid.

1. rahuldada kõikide olendite põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard

2. areng ei tohi kahjustada tulevaste põlvkondade elustandardit ja tarbimist praegusel või
paremal tasemel
3. saavutada õiglasem elustandard nii inimpopulatsiooni sees kui populatsioonide vahel
4. suhtuda suure ettevaatusega tegelikku või potentsiaalsesse bioloogilise mitmekesisuse
 vähenemisse ja looduse isetaastumisvõime kahjustumisse nii lokaalselt kui globaalselt
(Sustainability)

49. Säästev areng ja keskkonnapoliitika.

Keskkonnapoliitikas on olnud kesksel kohal vastolu majanduskasvu ja keskkonnakaitse vahel.

Säästva arengu kontseptsioon aga proovib seda vastuolu ületada: majanduskasv ja
keskkonnakaitse on võimalikud üheaegselt. Peaaegu kõik maailma riigid on vähemalt
formaalselt säästva arengu põhimõttega nõustunud. Poliitikud arvavad, et säästva arengu mõiste
on ainult ideede kompleksist, mida on raske ellu viia.

Keskkonnasõbraliku poliitikaga arenenud tööstusriikides on viimasel ajal hakatud tähelepanu

pöörama ökoloogilisele moderniseerumisele, mis on võrreldes säästva arenguga kitsam ja
konkreetsem kontseptsioon. Nii säästev areng kui ökoloogiline moderniseerimine pakuvad
alternatiivse paradigma traditsioonilisele keskkonnapoliitikale

50. Milles seisneb ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje arvutamine.

Ökoloogiline jalajälg on ülemaailmselt kasutatav meetod, arvestab ligikaudselt maa-ala suurust,

mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside tootmiseks ja tekkinud jäätmete
ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks.
n
EF= ∑ ( D+ N )
i=1

kus EF on kogu ökoloogiline jalajälg, D e maakasutus, N lisaks vajaminev ala („energiamaa“,

mida on vaja, et eristada CO2 heidet fossiilkütuste põletamisest ja taastuvatest biokütustest)

51. Kuidas on ökoloogiline jalajälg seotud heaolu ja subjektiivselt tajutud õnnega?

Mida kõrgem on heaolu, seda suurem on jalajälg.

52. Kuidas oleks heaolu tõus võimalik ilma ökoloogilist jalajälge suurendamata?

Ei ole võimalik. Kui vaadata tabeleid ja statistikat, siis kõigis rikastes OECD riikides on suur
ökoloogiline jalajälg. Heaolu on seotud tarbimisega ja suurem tarbimine tähendab suuremat
ökoloogilist jalajälge, mis on võimalik rikastes OECD riikides. ÖJ eeldab seda et põhimõtteliselt
ei toimu mitte mingit tootmist ega tarbimist, aga tarbimise suurenemine on heaolu tõusu alus.

12. Loeng

53. Säästva arengu tasemed, nende erinevused.

1. Säästev areng (Jätkusuutlik)

2. Stabiilne areng (Püsiv)
3. Ellujäämine (Üleelamine)

54. Säästva arengu tasemete iseloomustus tarbimise funktsiooni abil. Säästev areng, stabiilne
areng ja ellujäämine.

Kui kasulikkuse (utility) funktsioon koosneb ainult tarbimisest (consumption), mis võetakse
sageli eelduseks majandusanalüüsil, siis võib valemites asendada kasulikkuse U tarbimisega C
(consumption).ˇ

● Areng on säästev(sustainable), kui Ct≤ CtMAX

● Areng on stabiilne(sustained), kui Ĉt≥ 0
 ● Jäädakse ellu (survivable), kui Ct>CSURV
● NB! CSURVvõetakse ajaülese konstandina.

Ct= tarbimise tase ajal t

Ĉt= tarbimise taseme muutus ajal t

CtMAX= maksimaalne tarbimine, mida saab hoida lõputult konstantsena alates ajast t

CSURV=minimaalne tarbimise tase, mis tagab populatsiooni ellujäämise

55. Jätkusuutlikkuse 6 kontseptsiooni, nende olemus.

1. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul tarbimine ajas ei vähene

2. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul ressursse majandatakse viisil, mis jätab võimalusi
tootmiseks (ja tarbimiseks) tulevastele põlvkondadele
3. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul looduskapitali varu ajas ei vähene
4. Jätkusuutlik on olukord, mille korral loodusressursside poolt osutatavad teenused ei
vähene
5. Jätkusuutlik on olukord, mis tagab ökosüsteemide mitmekesisuse isetaastumisvõime
6. Jätkusuutlik areng on konsensusi ehitav ja institutsionaalne areng
● Kontseptsioonid 1, 2 ja 3 on majanduslikud (kontseptsiooni 3 kasutatakse pigem
ökoloogide poolt)
● Kontseptsioonid 4 ja 5 on ökoloogilised
● Kontseptsioon 6 käsitleb valitsemist (governance)

13. Loeng

!!!!**56. Nõrk ja tugev säästev areng. Nende iseloomustus, kriteeriumid ja erinevused.

**Tugeva ehk ökoloogilise kriteeriumi täitmiseks on vaja tagada olemasoleva kapitali

(looduskapitali ja inimese loodud kapitali) sama kogus ka tulevikus.

Esiteks, tugeva jätkusuutliku arengu kontseptsiooni toetajad kipuvad siiski enamjuhtudel

rõhutama, et looduskapital on hinnalisem kui inimese loodud kapital, kuna viimane on saadud
loodus-ressursse ekspluateerides. Kui looduskapital pakub tulevastele põlvkondadele hulga
erinevaid võimalusi (selle kasutamiseks), siis majanduslik kapital vastupidi piiritleb need; s.t et
tulevased põlvkonnad võivad omada hoopis teistsuguseid eelistusi looduskapitali kasutamise
seisukohalt kui tänased otsustajad. Seega toodud loogika kohaselt ei ole kapitalid ühtmoodi
väärtustavad: looduskapital on hinnatav kuid majanduslikust väärtuslikum. Teisest küljest jälle ei
olegi kapitalide võrdsuse „tagaajamine“ otstarbekas, põhjendatuna argumendiga, et rikkus, mida
looduskapitali ekspluateerides saadakse, on üldjuhul suurem, kui seda pelgalt säilitades.
(Vastasel juhul oleks loodusressursi ekspluateerimine mõttetu.) Veelgi enam, rikkus, mis on
saadud loodusressurssi ekspluateerides on mitmeid kordi mitmekülgsemalt kasutatav kui näiteks
kivim või mineraal oma loomulikus seisundis

Nõrga ehk majandusliku kriteeriumi pooldajad peavad aga oluliseks üksnes kapitali
koguhulga samaks jäämist inimese kohta, s.t looduskapital võib väheneda, kui inimese loodud
kapitali kasv seda kompenseerib.

Seevastu tundub nõrk jätkusuutlikkus esmapilgul oma vähema ranguse tõttu mõistlikum
lähtekoht, lubades kapitale kasutada üksteise arvelt niivõrd, et see ei laskuks allapoole nende
säilimise kriitilist piiri. Probleem siinkohal tõusetub aga asjaolust, et nõrga jätkusuutlikkuse
kontseptsiooni pooldajad võrdsustavad jätkusuutlikkuse paljuski heaoluga, õigemini heaolu
maksimeerimisega, märkides, et jätkusuutlikkus eksisteerib juhul, kui indiviidide heaolu aja
jooksul ei vähene, [pigem suureneb]. On aga küllalt tõenäoline, et (kõikide) indiviidide heaolu ei
ole tagatav, veel vähem maksimeeritav looduskapitali sellise kasutamise juures, mis ei laskuks
kriitilisest piirist allapoole, arvestades, et heaoluühiskonna mudeli leviala laieneb. Selline
looduskapitali vähenemine on aga jällegi vastuolus jätkusuutlikkuse kontseptsiooniga (nii nõrga
kui tugeva lähenemisega), mis eeldab kõikide kapitalide säilitamist (vähemalt) niivõrd, et neid
jätkuks ka tulevastele põlvedele

57. Näited nõrga säästva arengu rakendamise kohta praktikas.

Nauru riigis,

● Saarel leidus fosforiiti, mille kaevandamine oli väga tasuv

● Naurulased arvasid, et nende varud on lõputud
● Riigi palgale võeti järjest rohkem ametnikke
● Mustema töö tegid ära aga sisse toodud võõrtöölised
● Iga kodanik sai garanteeritud sissetuleku fosforiidifondist ja võis omandada hariduse
vabalt valitud riigis
● Säästmist ei toimunud
● Fosforiidi varud ammendusid ning elanikud lahkusid riigist ning loodus riigis muutus
elamiskõlbmatuks.
58. Milles seisnes ja millal toimus Eesti nn. fosforiidisõda? Miks see oli Eesti ajaloos oluline?

● Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987. aasta talvel alguse saanud ja kevadel

kulmineerinud protestilainet Virumaale Toolsesse ja Kabalasse fosforiidikaevanduste
rajamise vastu. Fosforiidikaevanduste tagajärjel oleks tugevasti kannatada saanud nii
Virumaa looduskooslused kui ka üldine maastik, samuti oleks kaevanduste ehitamine ja
töökorras hoidmine sisse toonud arvukalt võõrtööjõudu, mis oleks võinud viia tollal veel
Eesti NSV rahvastikustruktuuri suurtele muutustele.
● Fosforiidisõda oli Eesti taasiseseisvumise protsessis suure tähendusega sündmus andes
tõuke Eesti rahva iseteadvuse tõusule ja konkreetse konflikt teema, et vastanduda
valitsenud olukorrale ENSVs

59. Kas Eesti fosforiiti peaks hakkama kaevandama? Tuua poolt ja vastuargumente.

14. Loeng
60. Milles seisneb Kyoto protokoll? Kuidas Kyoto protokolli abil tekitati heitmekaubandus?

Kyōto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest

nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel. See on
esimene samm võitluses ülemaailmse soojenemisega.

Kyoto protokolli raames on iga liitunud riik andnud nõusoleku 2012. aasta lõpuks vähendada
oma heitkoguseid 5% võrreldes 1990. aasta tasemetega.

Artikkel 3 väitis, et Heitkoguste vähendamise ühikud või osa osalisele lubatud kogusest, mille
osaline omandab teiselt osaliselt vastavalt artiklile 6 või 17, arvatakse omandava osalise lubatud
koguse hulka. Artikkel 17 ütles, et heitkogustega kauplemise ja selle kontrollimise ning
asjaomase aruandluse ja arvepidamise põhimõtted ning meetodid ja juhendid kehtestab osaliste
konverents. Protokolli vastuvõtmisel öeldi, et heitmelubade turg peab end ise looma.

61. Milline on kasvuhoonegaaside emissioon per capita riigiti?

62. Milles seisneb heitmekaubandus? Tooge näiteid heitmekaubandusest tegelikkuses.

Heitmekaubanduse kui heitkoguste (kasvuhoonegaaside) vähendamise mehhanismi põhialuseks

on regulatsioon, mille kohaselt kehtestatakse riiklikul või rahvusvahelisel tasandil
heitmekaubanduses osalevatele ettevõtetele heitkoguste piirmäärad. Piirmäärad, mis on
väljendatud saastekvootidega, määravad ära igale heitgaase tekitavale üksusele (käitisele)
lubatud aastase kasvuhoonegaaside heitkoguse. Kyoto protokolli raames on iga liitunud riik
andnud nõusoleku 2012. aasta lõpuks vähendada oma heitkoguseid 5% võrreldes 1990. aasta
tasemetega. Heitmekaubandussüsteemi raames on väljastatud kvootide arv piiratud ning seeläbi
on võimalik reguleerida heitkoguseid vastavalt seatud eesmärkidele.

Saksamaa jaoks on puupriimuse projektil mõte vaid siis, kui selle eest saab omandada
sertifikaate, mida oma pruunsöe elektrijaamades kasutada. Puupriimuseid ei jagata tasuta, nende
eest peab maksma kuus 2 EUR. RWE peab tõendama, et uue priimusega CO2 -e hulk väheneb.
Raha laekumise tõendamiseks tuli Lusakas sisse seada elektrooniline maksete kogumise süsteem
Palgati tööle 140 kontrolöri, kes jälgivad priimuste sihipärast kasutamist. Priimuse asukoha
määramiseks on need varustatud GPS-ga. Kava jaotada laiali 30000 priimust. Priimuse jaoks ei
tohi puitu raiuda metsast, sest see ei ole kokkuhoiu mõttes optimaalne. RWE on Sambiasse
rajanud ca 1000 puuistandust. Istandused ei tohi paikneda põllumaadel, satelliitjälgimissüsteem.
RWE kulutused kindlustavad, et kontol oleks piisavalt sertifikaate. Ühe aastaga säästavad
Sambia priimused 130000 tonni CO2 –e. Niederaussemi elektrijaamas lendab 130000 tonni CO2
-e korstnasse kahe päevaga

63. Heitmekaubandus (kvoodiäri) ja Eesti. Miks anti Eestile rohkem kvooti kui ta reaalselt vajas?
Mis tehti Eestis ülejäänud kvoodiga?

Eesti saastas 1990. aastal elektrijaamade tõttu väga palju. 20 aastat hiljem oli Euroopa Komisjoni
teatel Eesti heitgaaside hulk lausa 66% võrra vähenenud. See aga tähendas, et Eestil oli palju nn
sooja õhku, mille sai maha müüa.

Ülejäänud kvoodid müüdi maha ning müügist saadud tulu eest parandati Eestit.

Euroalaga liitumise lepingu tegi Euroopa Komisjon Eestile 2010. aasta 12. mail, kuid juba siis
pidid nad olema kindlad, et Eesti suudab täita ka üht olulisemat Maastrichti kriteeriumit:
eelarvetasakaal. Aga kuidas seda väiksema maksulaekumise ja majanduskriisist taastumise korral
teha? „Oluliselt mõjutas keskvalitsuse tulude taset Kyoto saastekvootide müük,” kirjutati aasta
hiljem statistikaameti pressiteates. Keskkonnainvesteeringute keskuse müügijuhid Anne Sulling
ja Hannu Lamp olid 2010. aastal alanud ja terve 2011. aasta kestnud kvoodimüügiäri kaudu Eesti
riigieelarvesse toonud kokku umbes 360 miljonit eurot ehk 5,6 miljardit krooni. Eesti kvoodiäri

Eesti saastas 1990. aastal elektrijaamade tõttu väga palju. 20 aastat hiljem oli Euroopa Komisjoni
teatel Eesti heitgaaside hulk lausa 66% võrra vähenenud. See aga tähendas, et Eestil oli palju nn
sooja õhku, mille sai maha müüa. • Kokku oli Eestil 85 miljonit kvooti, millega Sulling ja Lamp
tegid tollal Jaapani, Hispaania, Austria ja Luksemburgiga 19 saastekvooditehingut.

• 480 riigi- ja kohalike omavalitsuste hoone renoveerimine: 172 miljonit eurot

• Toetus korteriühistutele hoonete energiasäästlikumaks soojustamiseks: 30 miljonit eurot

• Kolme tuulepargi (Viru-Nigula, Lüganuse ja Varbla) rajamine: 19 miljonit eurot

• 41 projekti 34 Eesti linnas ja asulas taastuval energial põhinevate koostootmisjaamade
rajamiseks, katlamajade rekonstrueerimiseks ja kaugküttevõrkude renoveerimiseks

• Elmo elektriautod ja nende laadimise infrastruktuur üle Eesti

• Narvasse ja Pärnusse 13 linnaliinibussi, mis kasutavad alternatiivset kütust: 4,2 miljonit eurot

• 110 ökonoomset bussi Ida-Virumaa, Harjumaa ja Tallinna linna- ja maakonnaliinidel: 21

miljonit eurot

• 14–15 moodsat trammi Tallinnas: 45 miljonit eurot

15. Loeng

64. Milline on Maa keskmine temperatuur ja atmosfääri koostis praegu võrreldes viimase 500
miljoni aastaga?

Pigem külmem umbkaudu 12.5 oC.

65. Maailmamere taseme tõus kogu mandrijää sulamisel.

100 m vee tõusu korral oleks Maa selline, rohkem ei saa väga tõusta.
Euroopa oleks selline 60 m merevee tõusu puhul
66. Mis näitab, et globaalne soojenemine viimase 50 a jooksul on inimtekkeline?

Globaalne bioprodukstioon ja CO2 emiteerijate hoolimatus kliimamuutusest. Pole kindel selles

vastuses

19. sajand oli industrialiseerimise algus ja inimesed hakkasid ehitama tehaseid, mille tõttu
hakkas CO2 heide hüppeliselt tõusma.
67. Kas inimkonnal oleks mõttekas investeerida soojenemise pidurdamisse või muutustega
kohanemisse?

Inimkond peaks mõlemasse investeerima, sest isegi kui me suudame soojenemist pidurdada, ei
ole võimalik see täielikult peatada ning ka sellepärast, peame me muutustega kohanema.

16. Loeng

68. Milles seisneb rohemajandus?

Rohemajanduseks nimetatakse majandust, mille tagajärjel paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne

õiglus, suurel määral vähenevad keskkonnariskid ja surve loodusvaradele –see on vähese CO₂-
heitega, ressursitõhus ja ühiskonda kaasav majandus.

Rohemajandus seisneb vajaduses ümber korraldada senist majandustegevust, et muuta see

vähese CO2 -heitega ja loodusvarade kokkuhoidliku kasutusega sotsiaalselt vastutustundlikuks
majanduseks.

Rohelise majandusega on tihedalt seotud vähese süsiniku sisaldusega majanduse ja

ressursitõhususe kontseptsioon, sest üleminek rohelisele majandusele sõltub:
 • ökosüsteemide ja nende funktsioonide säilitamisest

• ressursikasutuse piiramisest tootmises ja tarbimises

• tootmise ja tarbimise keskkonnamõju vähendamisest

69. Milles seisneb roheline kasv?

Rohelise kasvu käsitlust iseloomustab ülalt alla lähenemine, mida veavad valitsused ja mille
eesmärk on majanduse kasv, kuid mis sisaldab ka keskkonna- ja sotsiaalmõõdet. Samas ei sisalda
rohelise kasvu käsitus veel märkimisväärselt kohalike elanike ja kõigi huvirühmade kaasamist,
nagu on iseloomulik säästva arengu kontseptsioonile (ISHES 2012).

Rohelise kasvu paradigmad sisaldavad kolme komponenti:

● Turutõrgete arvesse võtmine väliskulude määramisel ja sisestamisel

● Pikaajalise majanduskasvu stimuleerimine innovatsiooni stimuleerimisega.
● Lühiajaliste makromajanduslike väljavaadete parandamine, eriti töökohtade loomisega

Rohelise kasvu paradigma keskendub heaolu kasvule, kusjuures selle paljud komponendid ei
osale ametliku SKP arvutamisel, sest on turuvälised, ei kajastu statistikas ning neid on raske
mõõta ning arvesse võtta.

Roheline kasv soovitakse saavutada tõhususe kasvuga:

• majanduskasvu, energia- ja ressursitarbimise kasvu vahelise seose lahutamisega

• innovaatiliste lahenduste väljatöötamisega ja ellu rakendamisega

70. Kuidas rohelist kasvu praktikas saavutada?

● Rohelise kasvu strateegiad aitavad majandustel ja ühiskondadel olla elastsemad (resilient)

● Luua rohelisi töökohti ja ameteid
●

71. Kas säästev areng ilma rohelise kasvuta on võimalik? Põhjendage.

● Roheline kasv on lahutamatult seotud säästva arenguga.

● „Vajadus liikuda rohelise kasvu poole on säästva arengu seisukohalt võtmetähtsusega“
● Rohelise kasvu paradigmal on sarnasusi säästva arenguga. Roheline kasv on poliitikutele
ja majandusringkondadele vastuvõetavam, sest sisaldab endaskasvumõistet, mis
keskendub makroökonoomikale, on võrreldes arenguga ühesemalt mõistetav nii
poliitikutele kui ka majandus ringkondadele.

Kuna roheline kasv on osa säästvast arengust, siis ei ole see võimalik ilma säästva arenguta.

Rohelist kasvu sageli kasutatakse säästva arengu majandusliku komponendi

defineerimisel, mis rõhutab majanduskasvu kui olemasoleva majandussüsteemi
ainuvõimalikku eksisteerimisviisi