Kordamine kontrolltööks

Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond.

Looduses toimuvaid muutusi nimetatakse loodusnähtusteks.

Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke

kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad loodusnähtusi.

Füüsika on loodusteadus, mis eelistatult täppisteaduslike meetoditega uurib loodust ja tekitab looduse
kõige üldisemad mudelid.

Vaatleja on inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta.

Vaatleja tunnusteks on aistingute saamise võime, mälu (võime salvestada ja uuesti kasutada aistingulist
infot) ja mõistus (mõtlemisvõime).

Füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutluste süsteem. Ilma vaatlejata ei ole
füüsikat.

Väline nähtavushorisont on vaatleja(te) teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha suuremate
objektide poole (järjestikusel vastamisel küsimusele: „Mis on selle taga?”).

Sisemine nähtavushorisont on vaatleja(te) teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha
väiksemate objektide poole (järjestikusel vastamisel küsimusele: „Mis on selle sees?”).

Nähtavushorisondiks nimetatakse piiri, kuni milleni on vaatlejal või inimkonnal tervikuna olemas
eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta.

Füüsika määratleb ja nihutab edasi inimkonna kui terviku nähtavushorisonte.

Makromaailma moodustavad inimesest mõõtmete poolest mitte väga palju erinevad objektid.

Mikromaailma moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju väiksemad objektid. Need on objektid
tüüpilise mõõtmega, mis jääb alla ühe mikromeetri (miljondiku meetri).

Megamaailma moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju suuremad objektid. Need on objektid
tüüpilise mõõtmega, mis on üle ühe megameetri (miljoni meetri ehk 1000 km).

Vaatluseks nimetatakse meelelise info kogumist loodusobjekti omaduste kohta objekti mõjutamata,
protsessidesse sekkumata.

Hüpotees on katselist kontrollimist vajav teaduslikult põhjendatud oletus.

Katse ehk eksperiment on looduse objekti eesmärgipärane mõjutamine või uuritava loodusnähtuse
kunstlik esilekutsumine kontrollitavates tingimustes.

Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse konkreetse väärtuse võrdlemine sama suuruse teise,
mõõtühikuks võetud väärtusega. Lühidalt: mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga.

Mõõtühik on füüsikalise suuruse konkreetne väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse
teiste väärtuste arvuliseks iseloomustamiseks.
Mõõtesuurus on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab teistest omadustest eristada ja
arvuliselt kirjeldada.

Mõõtetulemus on mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus.

Mõõtesuuruse väärtus on konkreetse suuruse arvuline määrang, mida väljendatakse arvväärtuse ehk
mõõtarvu ja mõõtühiku korrutisena.

Etaloniks nimetatakse mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat näidist.

SI põhiühikud, tabel
Suurus Mõõtühik Tähis

Pikkus meeter 1m

Aeg sekund 1s

Mass kilogramm 1 kg

Temperatuur kelvin 1K

Voolutugevus amper 1A

Valgustugevus kandela 1 cd

Ainehulk mool 1 mol

Tabel: Suurendavad eesliited

Suurendavad eesliited

Tähis Nimetus Suurusjärk

T tera- 1012 = 1 000 000 000 000

G giga- 109 = 1 000 000 000

M mega- 106 = 1 000 000

k kilo- 103 = 1000

h hekto- 102 = 100

da deka- 101 = 10
Tabel: Vähendavad eesliited
Vähendavad eesliited

Tähis Nimetus Suurusjärk

d detsi- 10-1 = 0,1

c senti- 10-2 = 0,01

m milli- 10-3 = 0,001

μ mikro- 10-6 = 0,000 001

n nano- 10-9 = 0,000 000 001

p piko- 10-12 = 0,000 000 000 001

Mõõtühikute süsteem on kogum, mille moodustavad kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud
ülejäänud mõõtühikud.

Mõõtemääramatus on suurus, mis kuulub mõõtetulemuse juurde ja iseloomustab tõenäosuslikult

mõõtesuuruse võimalike väärtuste vahemikku.

B-tüüpi mõõtemääramatuse hinnangu on teostanud mõõteriista tootja ning mõõtja saab vastava info
mõõteriista skaalalt või passist ise statistilisi meetodeid kasutamata.

A-tüüpi mõõtemääramatus on põhjustatud juhuslikest mõjuritest ja seda hindab mõõtja

kordusmõõtmiste tulemuste põhjal statistiliste meetoditega.

Füüsikaline objekt on kas keha, väli või loodusnähtus, mis eksisteerib looduses sõltumatult vaatlejast ja
tema teadmistest objekti kohta.

Füüsikaline suurus on looduse üldine mudel, mis kirjeldab füüsikalise objekti mingeid arvuliselt
väljendatavaid omadusi.

Skalaarne suurus on füüsikaline suurus, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga. Skalaarsetel
suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole ruumilist suunda.

Vektoriaalne suurus on füüsikaline suurus, millel on lisaks arvväärtusele olemas ka ruumiline suund.

Korrata ühikute teisendamist, tehteid vektoritega