ELEKTRITÖÖD JA MÕÕTMISED

E-kursus

Alus: Elektroonika ja automaatika erialade riiklik õppekava

Moodul: Elektritööd ja mõõtmised

Koostas Hans Toomla

Tallinna Tööstushariduskeskuse kutseõpetaja

2011

Autori H. Toomla e-kursus pealkirjaga Elektritööd ja mõõtmised on kaitstud litsentsiga

Creative Commonsi Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel
tingimustel 3.0 Estonia litsents.

1
Eelteadmised

Elektritööde ja elektrimõõtmiste õppimisel tulevad kasuks

teadmised füüsikast, elektrotehnikast ja elektrimaterjalidest.

Eesmärgid

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb:

 elektriliste suuruste mõõtühikuid;

 erinevaid mõõteriistu ja nende kasutusala;
 põhiliste elektriliste suuruste mõõtmist;
 mõõtmisvigade klassifikatsiooni ja elektrimõõteriistade
täpsusklasse;
 elektrotehniliste mõõtevahendite taatlemise ja
kalibreerimise nõudeid.

Õppija oskab:

 koostada lihtsamaid elektrivarustus- ja paigaldusskeeme;

 valida juhtmeid, kaableid ja kaitseseadmeid lähtuvalt
paigaldusviisist ning koormusest;
 valida sobivat mõõteriista elektriliste suuruste mõõtmiseks;
 järgida ohutushoiunõudeid;
 mõõta elektrilisi suurusi;
 hinnata objektiivselt mõõtmistulemusi ning teisendada
elektrilisi mõõtühikuid

Elektrimõõtmistes käsitletavad teemad

1.1 Mõõtühikute süsteem. Ühikud ja nende eesliited.
1.2 Mõõtmine ja mõõtmise täpsus.
1.3 Elektrimõõteriistad ja nende liigitus.
1.4 Elektrimõõteriistade ülesanne ja põhiosad.
1.5 Tingmärgid mõõteriista numbrilaual.
1.6 Elektrimõõteriistad elektriskeemidel.
1.7 Elektrimõõteriistade ehitus ja tööpõhimõte.
2
1.8 Elektronmõõteriistad.
1.9 Digitaalmõõteriistad.
2.0 Elektriliste suuruste mõõtmine.
2.1. Voolutugevuse mõõtmine.
2.2 Pinge mõõtmine.
2.3 Elektrtakistuse mõõtmine.
2.4 Induktiivsuse ja mahtuvuse mõõtmine.
2.5 Võimsuse mõõtmine.
2.6 Elektrienergia mõõtmine.
2.7 Sageduse mõõtmine.
2.8 Elektronostsillograaf.
2.9 Mitteelektriliste suuruste mõõtmine.
Laboratoorsed tööd.
1.1 Mõõtühikute süsteem. Ühikud ja nende eesliited

Põhiühikud:

 pikkuse mõõtühik - meeter [m];

 massi mõõtühik - kilogramm [kg];
 aja mõõtühik - sekund [s];
 elektrivoolu tugevuse mõõtühik - amper [A];
 temperatuuri mõõtühik - kelvin [K];
 valgustugevuse mõõtühik - kandela [cd];
 ainehulga mõõtühik - mool [mol].

Lisaühikud:

 tasanurga mõõtühik - radiaan [rad];

 ruuminurga mõõtühik - steradiaan [sr].

Tabel 1. Ühikud ja nende eesliited.

Tähis Suurus Mõõtühik Ühiku tähis Ekvivalen

t
Elektri- ja magnetismiühikud
Q Elektrilaeng kulon C As
I Voolutugevus amper A  

3
i Voolu hetkväärtus
U Pinge volt V W/A

E Allikapinge
R Takistus oom Ω V/A

r Aktiivtakistus    

XL Induktiivtakistus

XC Mahtuvustakistus

Z Näivtakistus
G Juhtivus siimens S 1/ Ω
r Eritakistus oom·meeter Ωm  
Erijuhtivus siimens meetri S/m  
kohta
A Töö, energia džaul J Nm
W Energia vattsekund Ws J
P Võimsus vatt W J/s, VA
S Näivvõimsus volt·amper VA  
Q Reaktiivvõimsus varr var  
C Mahtuvus farad F As/V
ε Dielektriline farad meetri kohta F/m  
läbitavus
L Induktiivsus henri H Vs/A
μ Magnetiline henri meetri kohta H/m  
läbitavus
  Magneetimisergutu amper A  
s
H Magnetvälja amper meetri A/m  
tugevus kohta
Magnetvoog veeber Wb Vs
B Magnetvoo tihedus, tesla T Vs/m

induktsioon

4
 Ruumi- ja ajaühikud
l Pikkus meeter m  
A Pindala ruutmeeter m2  
S Ristlõikepindala
/ Nurk kraad  
φ Faasinihe
t Aeg sekund s  
f Sagedus herts Hz 1/s
ω Nurksagedus pöördsekund 1/s rad/s
v Kiirus meeter sekundis m/s  
Mehaanikaühikud
F Jõud njuuton N Kgm/ s
T Jõumoment njuutonmeeter Nm  
W Töö, energia džaul J Nm
P Võimsus vatt W J/s
η Kasutegur - 1  
Soojusühikud
J Temperatuur kelvin K  

Celsiuse kraad C
...ja nende eesliited
Nimetus Tähis Kordsus Näiteid
Ühik Tähis
12
tera- T 10 teraoom TΩ
9
giga- G 10 gigaherts GHz
6
mega- M 10 megavatt MW
3
kilo- k 10 kilovolt kV
2
(hekto) h 10 hektar ha
(deka) da 10 dekaliiter dal
- - 1    
-1
(detsi) d 10 detsimeeter dm
-2
(senti) c 10 sentiliiter cl
milli- m 10-3 milligramm mg
-6
mikro- μ 10 mikroamper μA
-9
nano- n 10 nanohenri nH
5
piko- p 10-12 pikofarad pF

Allikas: Lahtmets, R. Elektrotehnika II, 2002, lk 65

Sulgudes olevaid eesliiteid võib kasutada üksnes juba laialt

kasutusel olevates ühikunimetustes. Eesliide soovitatakse
valida nii, et suuruse arvväärtus oleks vahemikus 0,1...1000.

1.2 Mõõtmine ja mõõtmise täpsus

Mõõtmine on mingi suuruse võrdlemine vastava mõõtühikuga.
Elektrimõõtmised on vajalikud elektrienergia hulga ja kvaliteedi
määramiseks ning kontrollimiseks, samuti elektriseadmete
kasutusparameetrite hindamiseks.

Mõõtmise tulemus - arvuline väärtus, mis näitab, mitu korda

mõõdetav suurus on suurem või väiksem mõõtühikust.
Mõõtmise tulemus on alati ligikaudne, sest absoluutselt täpselt
mõõta ei ole võimalik (mõõteriista ebatäpsus mõõtmise
ebatäpsus ja erinevad mõõtmistingimused).

Mõõtmise absoluutne viga - tegeliku ja mõõdetud suuruse

vahe. A = At - Am, kus A - mõõtmise absoluutne viga, At -
mõõdetava suuruse tegelik väärtus, Am - mõõdetav suurus.
Mõõtmise absoluutne viga võib olla: positiivne (juhul kui At >
Am), negatiivne (juhul kui At < Am), kuid mitte 0, sest
absoluutselt täpselt mõõta ei ole võimalik.

Mõõtmise suhteline viga - mõõtmise absoluutse vea ja

mõõteriista näidu suhe protsentides.
= A/An ·100%, kus (%) - mõõtmise suhteline viga, A -
mõõtmise absoluutne viga, An - mõõteriista näit.

Mõõteriista taandatud viga - absoluutse vea ja mõõteriista

skaala nimiväärtuse (mõõte ulatuse) suhe protsentides. = A/
Am ·100, kus (%) - mõõtmise suhteline viga, A - mõõtmise
absoluutne viga, Am - mõõteriista mõõteülatus (skaala suurim
näit).

6
Täpsusklass - mõõteriista suurim taandatud viga skaala
kasutusel oleva osa piires. Osutiriistadel on taandatud viga
väikseim skaala lõpus. Teades mõõteriista täpsusklassi [k] võib
arvutada mõõtmise absoluutse vea: Amax = ±kAn/100, kus
Amax - mõõtmise absoluutne viga, An - mõõteriista näit, k -
mõõteriista täpsusklass.

Mõõteriistad on jaotatud kaheksasse täpsusklassi: 0,05; 0,1;

0,2; 0,5; 1,0; 1,5; 2,5 ja 4,0. Kõige täpsemad on 0,05
täpsusklassi mõõteriistad. Esimese nelja täpsusklassi
mõõteriistu kasutatakse laboratoorseteks mõõtmisteks. Tehnilisi
mõõtmisi tehakse peamiselt 0,2; 0,5; 1,5 või 2,5 täpsusklassi
mõõteriistadega. Olenevalt täpsusklassist võib mõõteriistu
liigitada:

Tabel 2. Mõõteriistade liigitamine.

Mõõteriistade liigitus Taandatud viga %

Kontrollmõõteriistad:
k = 0,1 0,1

k = 0,2 0,2

k = 0,5 0,5
Tehnilised mõõteriistad:
k=1 1

k = 1,5 1,5

k = 2,5 2,5

k=4 4
Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk 5

1.3 Elektrimõõteriistad ja nende liigitus

Elektrimõõteriistaks nimetatakse seadet, mille ülesandeks on

mingi suuruse võrdlemine mõõtühikuga. Elektrimõõteriistad on
tehnilised vahendid, millega teostatakse elektrimõõtmisi. Iga

7
elektrimõõteriistaga võib otseselt mõõta vaid seda elektrilist
suurust, milleks ta on konstrueeritud. Nii pole näiteks
ampermeetriga võimalik vahetult mõõta pinget vooluringis või
oommeetriga mõnesse tarbijasse juhitavat võimsust.

Enamik elektrimõõteriistu, näiteks ampermeetrid, voltmeetrid

jm. näitavad elektrilise suuruse väärtust mõõtmise hetkel.
Selliseid mõõteriistu nimetatakse analoog- ehk
näidumõõteriistadeks.

Mõõteriistu, mis annavad mõõtmistulemuse diagrammi kujul või

numbriliselt, nimetatakse registreerivateks mõõteriistadeks
ehk meerikuteks.

Elektrimõõteriistadega mõõdetakse elektrilisi suurusi -

voolutugevust, pinget, takistust, elektrivoolu võimsust, tööd
(energiat) jm. Elektrimõõteriistade ja nendega ühendatud
lisaseadiste abil saab mõõta ka mitteelektrilisi suurusi:
temperatuuri, rõhk, kiirus, vedeliku nivoo jt.

Mõned mõõteriistad, näiteks elektriarvesti, näitavad mõõdetava

suuruse summaarset väärtust teatud ajavahemikus. Neid
mõõteriistu nimetatakse induktsioonmõõteriistadeks.

Mõõteriistu, mida kasutatakse elektriliste suuruste mõõtmiseks

laboratooriumides, tööstuses, majapidamises, nimetatakse
töömõõteriistadeks. Töömõõteriistu kontrollitakse täpsemate
etalonmõõteriistadega.

Enamikku elektrimõõteriistu saab kasutada mõõtmiseks kas

ainult alalisvoolu- või ainult vahelduvvooluringides. Kuid on
olemas ka nn. universaalsed mõõteriistad, millega saab mõõta
nii alalis- kui vahelduvvoolu või -pinget.

Kõik elektrimõõteriistad peavad vastama reale tehnilistele ja

konstruktiivsetele nõuetele, mis on sageli omavahel vastuolus.
Kompromisslahendusena tuleb niisugusel juhul teha
sobivatüübiline mõõtemehhanism või lülitusskeem.

8
Elektrimõõteriistu iseloomustab käsitlemise lihtsus ja mõõtmise
suur täpsus.

Elektrimõõteriistu liigitatakse:

 mõõdetava voolu liigi järgi

Tabel 3. Elektrimõõteriistade liigitamine.

Tingmärk Mõõdetava voolu liik
— alalisvoolu
vahelduvvoolu
alalis- ja vahelduvvoolu
3 50Hz kolmefaasilise voolu

 mõõteriista asendi järgi

Tingmärk Mõõteriista asend mõõtmisel

horisontaalasend
vertikaalasend
< 300 etteantud nurga all (näiteks
300)

 mõõdetava elektrilise suuruse järgi

Tingmärk Mõõteriista nimetus Mõõdetav

suurus
   
Ampermeeter
voolutugevus
µA-
mikroampermeeter

mA-
milliampermeeter

kA-kiloampermeeter

MA-

9
 megaampermeeter
   
Voltmeeter
pinge
mV-millivoltmeeter

kV-kilovoltmeeter

MV-megavoltmeeter
   
Oommeeter
takistus
kΩ-kilooommeeter

MΩ-
megaoommeeter
   
Vattmeeter
vahelduvvoolu
kW-kilovattmeeter aktiiv- ja
MW- alalisvoolu
megavattmeeter võimsus
   
Hertsmeeter
sagedus
kHz-kilohertsmeeter

MHz-
megahertsmeeter
jo

Fasomeeter võimsustegur

Arvesti elektrienergia
    voolutugevus,
pinge ja
Multimeeter takistus

10
 (Tester)

 mõõtesüsteemi talituse järgi

Tingmärk Mõõtesüsteemi
tavaline logomeeter
talitus
 

magnetelektriline
 

elektrimagnetiline
 

elektridünaamiline
ferrodünaamiline

·    

· induktsiooniline

 
 
vibratsiooniline

termiline
bimetall
Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmise, 2005, lk. 9 ja 10

11
1.4 Elektrimõõteriistade ülesanne ja põhiosad
Elektrimõõteriistad on tehnilised vahendid, millega teostatakse
elektrimõõtmisi. Elektrimõõteriistad koosnevad kolmest
põhilülist:

 mõõteahel;
 mõõtemehanism;
 lugemseadis.

Mõõteahel - muundab mõõdetava suuruse niisuguseks

elektriliseks suuruseks, mis vahetult mõjutab mõõtemehanismi.

Mõõtemehanism - muundab mõõteahelast saabuva

elektrienergia mõõteriista liikuva osa liikuma panemiseks
vajaminevaks mehaaniliseks energiaks.

Mõõteriista liikuva osa kinnitus võib olla: kinnitus kärnidel,

kinnitus tõmmitsail või kinnitus riputil.

Kinnitus kärnidel Kinnitus tõmmitsail. Kinnitus riputil.

Joonis 1. Mõõteriista liikuva osa kinnitus.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.11

Joonis 2. Lugemisseadis.

12
Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.11

Lugemseadis - ühendab endas näidiku ja mõõteskaala.

Tehnilistel mõõteriistadel on harilik skaala ja näidikuks nooljas
osuti.

Joonis 3. Elektrimõõteriistade osutid.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.12

Osuti on vajalik mõõdetava suuruse väärtuse määramiseks

skaalalt. Osuti tehakse alumiiniumist või alumiiniumsulamist
ning tema ots on tavaliselt noolekujuline. Osuti liikumist saab
jälgida läbi mõõteriista kesta külge kinnitatud klaasi. Osuti on
ühendatud mõõtemehanismiga, mille toimel ta hälbib (liigub).
Selleks, et osuti ei puudutaks hälbimisel mõõteriista kesta (osuti
võib kõverduda), on numbrilaua külge kunnitatud
amortiseeruvad piirikud. Kõrgemaklassi mõõteriistad
varustatakse peegelskaala ja nugaosutiga.

Joonis 4. Valgusnäidiku kasutamine.

13
Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.12

Väikese pöördemomendiga täpsetel mõõteriistadel kasutatakse

valgusnäidikut - mõõtemehanismi liikuvale osale kinnitatud
peeglike suunab mõõteriista sees paiknevast valgusallikast
pärineva valguskiire skaalale, mistõttu seal saadakse liikuv
valgustäpp.

Mõõdetava suuruse muutumisel siirdub mõõteriista liikuv osa

uude tasakaalu asendisse. Et üleminek oleks kiire ja samal ajal
sujuv on praegu kõik näidumõõteriistad varustatud summutiga,
mis summutab osuti võnkumised sel momendil, kui osuti
mõõtemehanismi liikuva osa mõjul hälbib vajaliku
skaalajaotuseni. Tööpõhimõtte ja ehituse järgi eristatakse õhk-
ja magnetinduktsioonilisi summuteid.

Joonis 5. Magnetinduktsiooniline summuti.

Magnetinduktsiooniline summuti töötab järgmiselt.

Mõõtemehanismi liikuva osa külge kinnitatud alumiiniumleheke
asub püsimagneti pooluste vahel. Osuti hälbimisel liigub ka

14
alumiiniumleheke ja temas indutseeritakse elektrivool. Lenzi
reegli kohaselt peab induktsioonvoolu magnetväli nõrgendama
püsimagneti magnetvälja mõju alumiiniumlehekesele, mille tõttu
alumiiniumleheke, järelikult ka osuti peatub kiiresti.

Joonis 6. Õhksummuti.

Allikas: Poljakov, V. Elektrotemnika praktikum keskkoolile,

1980, lk.48

Õhksummuti töötab tänu silindri sees liikuvale kolvile mõjuva

õhurõhu erinevusele. Õhurõhkude erinevusest põhjustatud jõud
on kolvi liikumise kiirusega võrdeline, mistõttu see jõud
pidurdab (summutab) kolvi liikumist.

Iga mõõteriist on ette nähtud töötamiseks kindlas tööasendis -

horisontaalses, vertikaalses või mingi nurga all. Ainult selles
asendis on tagatud klassiga määratud täpsus. Tööasend on
näidatud mõõte- riista skaalal. Elektrimõõteriistu iseloomustab
käsitlemise lihtsus ja mõõtmise suur täpsus.

Näidumõõteriistade välisel vaatlemisel torkab silma, et paljudel

neil on ühesugust ülesannet täitvad osad. Nendeks osadeks on
kest, klemmid, numbrilaud, osuti, piirikud, nullikorrektor. Iga
mõõteriista sees asub tema tähtsaim osa - mõõtemehhanism.

Mõnede mõõteriistade kestal asub mõõtepiirkondade

ümberlüliti. Üksikuis mõõteriistades, näiteks oommeetris, on
vooluallika (galvaanielemendid) pesa.
Induktsioonimõõteriistadel on osuti asemel loendurmehhanism.

Mõõteriista kest kaitseb mõõtemehhanismi vigastuste, tolmu,

mõnedel mõõteriistadel ka niiskuse eest. Kestad tehakse
plastmassist, puust, terasest, klaasist, alumiiniumist ja
15
alumiiniumsulameist. Klemmide külge ühendatakse vooluahela
juhtmed.

Numbrilauale kantud skaalalt loetakse mõõdetava suuruse

väärtus. Numbrilaud tehakse messingist, tsingist, terasest või
elektriisoleermaterjalidest ja kleebitakse sageli valge paberiga
üle. Skaalal on kriipsud (vertikaalsed, horisontaalsed või
kaldkriipsud). Skaala kahe naaberkriipsu vahelist lõiku
nimetatakse jaotiseks.

Joonis 7. Elektrimõõteriistade skaalad.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.12

Skaalad võivad olla lineaarsed (jaotised on ühesuurused) või

mittelineaarsed (jaotised pole ühesuurused). Paljude
mõõteriistade numbrilaual on skaalakriipsudega paralleelne
peegliriba. Niisugust skaalat nimetatakse peegelskaalaks.

Mis tahes süsteemi mõõtemehanismis on rida mehaanilisi osi,

mille ülesanne on põhiliselt ühesugune. Sellised osad on
spiraalvedrud, tugilaagritega teljed ja poolteljed, vastukaalud,
nullikorrektor.

Spiraalvedrud takistavad osuti hälbimist, tänu millele osuti

peatubki skaala vastava kriipsu kohal. Vedrud tehakse
pronksist. Telgedele ja pooltelgedele kinnitatakse osuti ja
mõõtemehanismi liikuv osa. Telgede ja pooltelgede otsad

16
asuvad tugilaagrites, mis vähendavad hõõrdumist. Tugilaagrid
tehakse vääriskivist (rubiin, safiir, ahhaat), kõvast terasest või
fosforpronksist.

Vastukaalud tasakaalustavad mõõtemehanismi liikuvat osa.

Nullikorrektorit on vaja selleks, et pöörata osuti enne mõõtmist

skaala nullkriipsule. Nullikorrektori kruvi ots ulatub kangi
hargikujulise otsa sisse. Kangi teise otsa külge on kinnitatud
spiraalvedru üks ots. Kruvi keeramisel kang pöördub ja keerab
vedru kokku (või lahti), mille tõttu osuti veidi hälbib.

Mõõtepiirkondade ümberlüliti on ainult nendel mõõteriistadel,

millega saab mõõta mitmesse mõõtepiirkonda langevaid
elektrilisi suurusi. Mõõteriista vooluahelasse lülitamise eel tuleb
ümberlüliti pöörata asendisse, kus tähis lülitil oleks nõutava
mõõtepiirkonnaga kohakuti. Mõõtepiirkondade ümberlüliti võib
olla ka pistiktüüpi. Kantavatel mõõteriistadel on arretiir, mille
abil saab mõõtemehanismi liikumatult fikseerida, et
mõõtemehanism kandmisel või transportimisel ei vigastuks.

1.5 Tingmärgid mõõteriista numbrilaual

Skaala on mõõteriistal mõõdetava suuruse väärtuse

kindlakstegemiseks. Peale skaala kantakse numbrilauale veel
tingmärgid, mis annavad mõõteriista üksikasjaliku tehnilise
iseloomustuse. Mõõteriista valimiseks ja mõõteriista õigeks
kasutamiseks on neid tingmärke tarvis teada.

Mõõteriista numbrilauale kirjutatakse mõõteriista liik või liiki

tähistav täht. Skeemidel tähistatakse mõõteriistu tähega, mida
ümbritseb ring või kastike.

Numbrilauale märgitakse mõõteriistaga mõõta lubatud voolu liik

(alalis-, vahelduvvool), mõõteriista süsteem, täpsusklass
(täpsusklassi tähistavad numbrid ümbritsetakse mõnikord
ringjoonega).

17
Igal mõõteriistal on kindlad kasutamistingimused, mida
samuti näidatakse numbrilaual. Väliste magnetväljade eest
varjestatust tähistatakse rooma nunbritega I, II, III, IV. Mida
väiksem on rooma number, seda paremini on riist väliste
magnetväljade eest varjestatud.

Tähtedega märgitakse numbrilaual ka mõõteriista töötingimusi -

normaalseid temperatuuri- ja niiskustingimusi:

A - mõõteriist töötab normaalselt temperatuurivahemikus +10

0
C kuni +35 0C ja 80% suhtelises niiskuses;
Б - mõõteriist töötab normaalselt temperatuurivahemikus -200 C
kuni +500 C ja kuni 80% suhtelises niiskuses;
B - mõõteriist töötab normaalselt temperatuurivahemikus -400 C
kuni +600C ja kuni 98% suhtelisesniiskuses.

Mõõteriista numbrilauale märgitakseka tema asend, isolatsiooni

proovipinge, valmistajatehase märk, mõõteriista number,
väljalaske aasta ja mõõteriista tüüp. Isolatsiooni proovipinge
arvväärtuse
tähised: 2kV või 2 (viisnurga sees).

Joonis 8. Isolatsiooni proovipinge arvväärtuste tähised.

Allikas: Poljakov, V. Elektrothnika praktikum keskkoolile, 1980,

lk.53

18
1.6 Elektrimõõteriistad elektriskeemidel

19
1.7 Elektrimõõteriistade ehitus ja tööpõhimõte

Joonis 9. Magnetelektrilised mõõteriistad.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.13

Magnetelektrilise mõõteriista liikumatu osa koosneb

püsimagnetist ja pehmest terasest silindrist; liikuv osa teljele
kinnitatud alumiiniumraamist, millel paikneb peenest isoleeritud
traadist mähis. Teljele on kinnitatud vastukaaludega osuti.
Raam paikneb püsi- magneti pooluste ja terassilindri vahelises
pilus.

Tööpõhimõte seisneb alumiiniumraami mähist läbiva voolu

magnetvälja ja püsimagneti magnetvälja mõjul. Vool suubub
raami kahe spiraalvedru kaudu. Kui raami läbib vool, pöördub
raam teatud nurga võrra. Raami pöördenurk on mõõdetava
voolutugevusega (pingega) võrdeline. Raami, järelikult ka osuti
pöördumissuund sõltub voolu suunast raamis.

Magnetelektriliste mõõteriistade eelised: suur täpsus, lineaarne

skaala, mõõtmistäpsus ei sõltu välistest magnetväljadest.

20
Magnetelektriliste mööteriistade puudused: ühe ja sama
mõõteriistaga ei saa mõõta alalis- ja vahelduvvoolu (kui
mõõteriistas pole alaldit); on suhteliselt kallid.

Joonis 10. Elektrimagnetilised mõõteriistad

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.14

Elektrimagnetilise mõõteriista mõõtehehanism koosneb

paigalseisvast mähisest, mida läbiv elektrivool põhjustab
magnetvälja. Magnetvälja mõjul magneetub ekstsentriliselt
teljele kinnitatud pehmest terasest ankur ning tõmbub mähise
sisse, pöörates telge koos osutiga.

Tööpõhimõte seisneb voolu magnetvälja ja magneetuva

raudsüdamiku magnetvälja vastasmõjul. Magnetväljade
vastasmõju toimel tõmmatakse ferromagneetikust (hea
magneetumusega materjal) südammik pooli sisse, mille tõttu
osuti hälbib. On olemas lamepooliga elektrimagnetiline
mõõtemehanism ja ümarpooliga elektrimagnetiline
mõõtemehanism.

21
Voolu suuna muutumisel poolis muutub samaaegselt ka pooli
südamiku magnetiline polaarsus, mistõttu voolu mistahes suuna
korral korral südamik tõmbub pooli sisse ja osuti hälbib järelikult
ikka ühele ja samale poole.

Elektromagnetiliste mõõteriistade eelised: lihtne ehitus;

suhteliselt odavad; kõlbavad nii alalis- kui vahelduvvoolu
mõõtmiseks; ülekoormustele vastupidavad.

Elektromagnetiliste mõõteriistade puudused: väike täpsus;

mitte -lineaarne skaala; mõõtmistäpsuse sõltuvus välistest
magnet- väljadest; suhteliselt suur elektrienergia tarbimus.

Joonis 11. Elektrodünaamilised mõõteriistad ja

ferrodünaamilised mõõteriistad

Tööpõhimõte seisneb kahte, liikumatut ja liikuvat mähist

läbivate voolude magnetväljade vastasmõjul. Liikumatu pooli
mähist nimetatakse voolumähiseks. Voolumähis on väikese
keerdude arvuga ja ta lülitatakse vooluahelasse jadamisi.

Liikuva pooli mähis on suure keerdude arvuga ja ta lülitatakse

vooluahelasse rööbiti. Seda mähist nimetatalkse
pingemähiseks. Mõõteriista lülitamisel vooluahelasse läbib vool
mõlema pooli mähist. Liikuv pool põõrdub mähiseid läbivate
voolude poolt tekitatud magnetväljade vastasmõju toimel.
Liikuva pooli pöördenurk on võrdeline voolutugevusega. Voolu
suund muutub mõlemas poolis alati korraga, mistõttu liikuv pool,
järelikult ka mõõteriista osuti, pöördub voolu suunast sõltumatult

22
alati ühele ja samale poole. Elektrodünaamilist mõõtesüsteemi
kasutatakse amper-, volt- ja vattmeetrites.

Elektrodünaamiliste mõõteriistade kõrval kasutatakse laialt

ferrodünaamilisi mõõteriistu, mille tööpõhimõte on sama kui
elektrodünaamilistel mõõteriistadel. Ferrodünaamiline mõõteriist
erineb elektrodünaamilisest selle poolest, et liikumatu pooli
mähis asub teras ümbrises, mis tõstab mõõteriista tundlikkust.

Elektro- ja ferrodünaamiliste mõõteriistade eelised: suur

täpsus, saab mõõta nii alalis- kui ka vahelduvvoolu.

Elektro- ja ferrodünaamiliste mõõteriistade puudused:

suhteliselt kallid; välised magnetväljad vähendavad
mõõtmistäpsust (eriti elektrodünaamiliste mõõteriistade korral);
ei talu ülekoormusi.

Induktsioonmõõteriist
Tööpõhimõte seisneb mõõteriista mõlemat mähist läbiva voolu
magnetvälja ja mähiste vahel paiknevas alumiiniumkettas
indutseeruva voolu magnetvälja vastasmõjul.
Induktsioonisüsteemi mõõtemehhanismi kasutatakse tavaliselt
integreerivates mõõteriistades, mistõttu ketta telg ühendatakse
ülekandesüsteemi vahendusel, mitte osutiga,vaid
loendurmehhanismiga. Loendurmehhanismi kasutatakse
elektriarvestites.

Joonis 12. Ühefaasilise arvesti elektriskeem.

Joonis 13. Elektrostaatiline mõõteriist.

23
Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.15

Tööpõhimõte seisneb kahe lähestikku asetatud erinimeliselt

laetud plaadi vahel ilmneva tõmbejõu määramisega. Kuna
elektristaatilistes mõõteriistades kasutatakse rakendatud pinge
otsest mõju plaatidele, siis leiavad nad kasutamist
voltmeetritena.

Joonis 14. Vibratsioonmõõteriist.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.15

Joonis 15. Vibratsioonsagedusmõõtja näitude lugemid.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.15

Tööpõhimõte seisneb elektromagnetiliste võnkumiste ja

mehaanilise resonantsi nähtustel, kusjuures mõõteriista
elektrimagnetit läbiv vool põhjustab muutuva magnetvälja
tekkimise. Magnetväli, vastavalt muutumise sagedusele, paneb
võnkuma ühe mehaanilistest vibraatoritest, millise
võnkesagedus vastab mähist läbiva voolu sagedusele.

24
Joonis 16. Magnetelektrilise logomeetri põhimõtteskeem.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.15

Logomeeter
Logomeeter on elektrimõõteriist, mille mõõtemehanismi
pöördenurk sõltub läbivate voolutugevuste suhtest.

Joonis 16. Magnetelek

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.15

Joonis 17. Analoogmultimeeter.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.16

Analoogmultimeeter on universaalne elektrimõõteriist paljude

elektriliste suuruste mõõtmiseks. Multimeetrit (ka tester)
25
kasutatakse nii alalis- kui ka vahelduvvoolu tugevuse ja pinge
ning elektritakistuse mõõtmiseks . Multimeeter on kahe või
kolme skaalaga ja erinevate mõõtepiirkondadega.

Joonis 18. Multimeetri skaala.

Kaasaegsed
multimeertid on
varustatud
lisavahenditega
pooljuhtseadiste
(dioodid ja transistorid) kontrollimiseks ja mõõtmiseks.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.16

Meerikud
Meerik - jälgitavaid suurusi automaatselt üleskirjutav mõõteriist.

Joonis 19. Meerik.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.16

Alalisvoolu meeriku põhilüliks on magnetelektriline

mõõtemehanism. Vahelduvvoolu ahelais asetleidvate voou,
pinge, võimsuse ja teiste suuruste muutuste ülesmärkimisel
rakendatakse ferrodünaamilisi mõõtemehanisme.
Mõõtemehanismi liikuv osa on ühendatud registeerseadisega.
Kui mõõdetava suuruse väärtus muutub, võtab registreerseadis
uue asendi, mis märgitakse liikuvale paberlindile või pöörlevale

26
ringdiagrammile. Püsiliikumise korral saadakse suuruse
muutumine ajas.

Diagrammipaberi liikumise võib viia vastavusse ka mõne teise

suuruse muutumisega. Niisugusel juhul joonistub välja
vaadeldava kahe suuruse funktsionaalne sõltuvus. Meerikuteks
on: ampermeetrid, voltmeetrid, vattmeetrid, sagedusmõõturid jt.

1.8 Elektronmõõteriistad

Elektronmõõteriist - elektrimehaanilise näidumõõteriistaga

ühendatud elektronlülitus, mille abil saadakse nõutavaid
(näiteks suurt tundlikust) mõõteriista omadusi. Sõltuvalt
mõõteriista otstarbest esineb väga mitmekesiseid
skeemilahendusi.

Joonis 20. Alalispinge-elektronvoltmeeter.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.17

Sisendseadiseks on pingejagur, mille abil toimub

mõõtepiirkonna muutmine. Väljundis oleva mõõteriistana
rakendatakse tavaliselt magnetelektrilisi mikroampermeetreid.

Joonis 21. Vahelduvpinge-elektronvoltmeeter.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.17

Sisendseadiseks on pingejagur, mille abil toimub

mõõtepiirkonna muutmine. Võimendi kasutamine lubab
suurendada mõõteriista tundlikkust. Detektori ülesandeks on
muundada mõõdetav vahelduvpinge temaga funktsionaalselt
seotud alalispingeks.

27
Elektronmõõteriistade eelised:

 väike omatarve;
 saab kasutada kõrgetel sagedustel.

Elektronmõõteriistade puudused:

 keerukas mõõteskeem;
 vajavad lisatoiteallikat;
 näit sõltub mõõdetava pinge või voolu kõvera kujust;
 väike mõõtetäpsus.

1.9 Digitaalmõõteriistad

Digitaalmõõteriist - numbermõõteriist, milles mõõdetava

suuruse või tema analoogi (s.o. mõõdetavaga võrdelise
füüsikalise suuruse) pideval muutumisel tema hindamine
toimub kindla kohtade arvuga numbri järgi.

Joonis 22. Digitaalne mõõteriist.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmiste lüümikute komplekt:

Elektrimõõtmised, lk.1

28
 Digitaalmõõteriistad sobivad enamiku elektrisuuruste
mõõtmiseks. Levinumad on numbernäiduga voltmeetrid,
oommeetrid, fasomeetrid ja sagedusmõõturid.

Joonis 23. Digitaalmõõteriista koostis.

 Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.18

Digitaal-multimeeter-põhimõtteliselt numbernäiduga tester.

Joonis 24. Numbernäiduga digitaaltester.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.18

2. Elektriliste suuruste mõõtmine

Mõõtmiste üldine järjekord

Elektriliste suuruste mõõtmisel tuleb ohutusnõudeist rangelt

kinni pidada:

 ärge lülitage vooluahelaid õpetaja loata elektrivõrku;

 koostage vooluahel ja tehke ümberlülitusi vooluahelas ning
monteerige ja parandage elektriseadmeid ainult
väljalülitatud voolu korral;
 pinge olemasolu vooluallikal ja elektriseadme teistel
osadel kontrollige pingenäituriga;
29
  jälgige, et juhtmete isolatsioon oleks terve, juhtmete otstes
aga otsikud. Vooluahela koostamisel paigutage juhtmed
korrapäraselt, otsikud paigaldage pistikutesse (või keerake
kõvasti klemmi alla);
 elektrimõõtmisi tehke ettevaatlikult, vältides vooluahela
pingestatud, kuid isoleerimata osade puudutamist;
 ärge puudutage kondensaatoreid isegi pärast vooluallika
väljalülitamist. Kondensaatorid tuleb enne kättevõtmist
tühjendada;
 pärast töö või järjekordse vaatluse lõppemist lülitage vool
vooluahelast välja ja alles siis võtke vooluahel lahti;
 kilbi-, mõõteriistade ja aparaatide kaitsmed vahetage ainult
õpetaja loal ja ainult siis kui vool on välja lülitatud;
 avastades rikke voolu all olevais elektriseadmeis, lülitage
vool otsekohe välja ja teatage rikkest õpetajale.

Mõõteriistad valmistatakse mõõtmiseks ette ja mõõtmine toimub

järgmiselt:

 valitakse mõõtmisnõudeile ja täpsusele vastav mõõteriist;

 mõõtepiirkondade ümberelüliti (kui see on olemas)
pööratakse vajalikule mõõtepiirkonnale;
 määratakse skaalajaotise väärtus. Selleks jagatakse antud
mõõteriista (või antud mõõtepiirkonna) nimiväärtus
skaalajaotiste arvuga;
 mõõteriista osuti seatakse nullikorrektoriga skaala
nulljaotisele;
 mõõteriist ühendatakse ühendusskeemile vastavalt ja
õpetaja loal vooluahelass;
 osuti hälbele vastava skaalajaotiste arvu määramisel peab
silmast osuti otsale lähtuv vaatekiir olema skaalaga risti;
 mõõtmistulemus saadakse osuti hälbele vastava
skaalajaotiste arvu korrutamisel skaalajaotiste väärtusega.

Mõõtmiste lõppedes lülitatakse vool vooluahelast välja.

Vajaduse korral ühendatakse mõõteriist vooluahela teistest
elementidest lahti.

30
Reostaadid. Elektriliste suuruste mõõtmisel kasutatakse
sagelireostaate.

Joonis 25. Liugereostaat.

Allikas: Poljakov, V.  Elektrotehnuka praktikum keskkoolile,

1980, lk.55

a) Välisvaade; b) skeemitähis; 1 - klemmid; 2 - juhtvarras; 3 -

liugur; 4 - rullkontakt; 5 - elektrokeraamile alus; 6 - takistustraat;
7 - tugi.

Laialtkasutatav rullkontaktidega liugreostaat. Kõikide

reostaatide tööpõhimõte ja otstsarve on ühesugune. Reostaadi
ülesandeks on voolu reguleerimine (või piiramine) vooluahelas.
Liugkontakti liigutamisel lülitub vooluahelasse rohkem või
vähem suure eritakistusega traadist keerde, mistõttu muutub
vooluahela kogutakistus ja järelikult (Ohmi seaduse põhjal) ka
voolutugevus vooluahelas. Reostaadiga saab ka pinget
reguleerida. Pinge reguleerimiseks lülitatakse reostaat
vooluahelasse potentsiomeetrina.

Reostaadile on märgitud tema takistus ja nimivool.

Reostaadi lülitamisel vooluahelasse tuleb jälgida, et reostaadi
nimivool poleks vooluahela voolutugevusest väiksem. Tuleb
meeles pidada, et töötamisel reostaat kuumeneb ning põletuste
ärahoidmiseks tuleb teda käsitseda ettevaatlikult.

Pingeregulaator. Elektrimõõtmistel kasutatakse sagedasti ka

pingeregulaatorit. Pingeregulaator koosneb transformaatorist ja
väljundpinget mõõtvast voltmeetrist. Pinget võetakse

31
pingeregulaatori klemmidelt. Pinge suurendamiseks keeratakse
liugkontakti nuppu noolega näidatud suunas.

2.1 Voolutugevuse mõõtmine

Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter
ühendatakse elektriahelasse järjestiku nii, et tema mähist
läbib kogu ahela voolutugevus. Järelikult ampermeetri
sisetakistus on väike.
 Elektrivoolu mõõtmisel tuleb mõõteriist alati ühendada
voolutarvitiga jadamisi.
Kogu voolutarvitini jõudev elektrivool liigub läbi mõõteriista.
 Mõõteriista sisemine takistus peab olema nii väikese
impedantsiga (takistusega) kui võimalik, et avaldada
mõõtmiste objektiks olevale ahelale võimalikult vähe mõju.
Joonis 26. Voolutugevuse vahetu mõõtmine.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.20

Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine.

Ühe ja sama magnetelektrilist süsteemi ampermeetriga saab
mõõta erinevatesse mõõtmispiirkondadesse kuuluvaid
voolutugevusi, kui ampermeetriga ühendada šunt. Šunt on
väikese takistusega manganiinjuht. Šundid võivad olla
monteeritud ampermeetri sisse ning sellisel juhul on
ampermeetril olemas ümberlüliti. Kui šunt on ampermeetrist
eraldi, tuleb see ühendada ampermeetri klemmidega rööbiti.
Šundi korral tuleb skaalajaotise väärtuse määramisel lähtuda
voolutugevusest, millele šunt on arvestatud.

32
Joonis 27. Šundid ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks.

Allikas: Poljakov, V. Elektrotehnika praktikum keskkoolile, 1980,

lk.57

Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine sildava takistiga.

Sildav takisti (ka šunt) - erikonstruktsiooniga takisti, millega
laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda. Magnetelektrilisele
mõõteriistale ehitatakse sildav takisti tavaliselt ampermeetri
sisse, ent valmistatakse ka sildavaid takisteid, mida vajaduse
korral saab vahetada.

Joonis 28. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine sildava

takistiga.

rA - ampermeetri sisetakistus. Imax - maksimaalselt mõõdetav

vool

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.20

Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine voolutrafo abil.

33
Voolutrafo - vahelduvvooluahelais ampermeetri
mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatav eriotstarbeline
transformaator. Vahelduvvoolu mõõtmisel ampermeetri ja
voolutrafoga ühendatakse viimase primaarmähis vooluahelasse
järjerstikku ning sekundaarmähisesse lülitatakse ampermeeter.

Tegeliku voolu leidmiseks tuleb ampermeetri näit korrutada

voolutrafo ülekandeteguriga, mis kujutab endast primaar- ja
sekundaarmähise nimivoolude suhet ning antakse voolutrafo
sildil murruna, näiteks 25/5A jne.

Joonis 29. Tingmärgid mõõteskeemidel.

Joonis 30. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine voolutrafo

abil.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.21

34
31. Voolutugevuse mõõtmine ampertangidega.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.21

Ampertangid - erikujuline mõõteriist, mille abil saab mõõta

voolutugevust juhtmes. Voolumõõtetange kasutatakse
voolude mõõtmiseks kuni 10 kV võrgus vooluahelat
katkestamata. Voolumõõtetangid kujutavad endast lahtikäiva
(liigendiga) südamikuga voolutrafot koos mitmepiirkonnalise
ampermeetriga. Südamikuga haaratakse mõõdetava vooluga
juhe, mis on voolutrafo ühekeeruliseks primaarmähiseks.
Sekundaarmähis on ühendatud ampermeetriga. Ampermeeter
omab skaalal tähise: A, kA, mA, µA. Skeemi tähiseks A.

2.2 Pinge mõõtmine

Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Voltmeeter ühendatakse

rööbiti elektriahela osaga, milles on tarvis pinget mõõta.
Voltmeetri sisetakistus on suhteliselt suur.
 Elektripinge mõõtmisel ühendage mõõteriist voolutarvitiga
alati rööpselt.
Pingelangus voolutarviti juures vastab pingelangusele
mõõteriista juures.
 Mõõteriista sisemine takistus peaks olema võimalikult suure
impendatsiga (takistusega), et avaldada mõõtmiste
objektiks olevale ahelale võimalikult vähe mõju.

35
Joonis 32. Pinge vahetu mõõtmine.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.22

Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine eeltakisti abil.

Eeltakisti - takisti, mille abil laiendatakse voltmeetri

mõõtepiirkonda.

Eeltakisti on suure takistusega manganiintraadist keritud pool,

mille abil laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda. Eeltakisti võib
olla monteeritud voltmeetri sisse ning sellisel juhul on voltmeetril
mõõtepiirkondade ümberlüliti. Kui eeltakisti on voltmeetrist
eraldi, tuleb ta ühendada voltmeetriga jadamisi.

Joonis 33. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine eeltakisti

abil.

36
Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.22

Eeltakisti korral tuleb skaalajaotiste määramisel lähtuda pingest,

millele on arvestatud eeltakisti. Eeltakisti peab olema võrdne
arvutatud väärtusega või sellest suurem.

Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine pingetrafo abil.

Pingetrafo - vahelduvvooluahelais voltmeetri mõõtepiirkonna

laiendamiseks kasutatav mõõtetransformaator. Vahelduvpinge
mõõtmisel pingetrafo ja voltmeetriga tuleb voltmeetri näit
korrutada trafo ülekandeteguriga, mis võrdub primaar- ja
sekundaarmähiste nimipingete suhtega. Pinge mõõtmisel
ühendatakse primaarmähis paralleelselt ahela selle osaga,
mille klemmidevahelist pinget on vaja mõõta. Sekundaarmähis
ühendatakse voltmeetriga.

Joonis 34. Tingmärgid mõõteskeemidel.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.23.

37
Joonis 35. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine pingetrafo
abil.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.23.

Pinge mõõtmine pingejaguri abil.

Pingejagur - takistite kogum, mis on valitud nii, et mõõtmisel ei
langeks voltmeetri klemmidele pinget, mis ületab temale
lubatava pinge.

Joonis 36. Pingejagur

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.23.

38
2.3 Elektritakistuse mõõtmine

Vooluringi tähtsamaid parameetreid on takistus, mis

määrab igasuguse vooluringi või elektriseadme töörežiimi.
Toodetavate elektrimasinate, -aparaatide ja -riistade ning
monteeritavate ja ekspluatatsioonis olevate seadmete
normaalne töörežiim tagatakse ainult tingimusel, et
voolujuhtivate osade takistused vastaksid nõuetele.

Suuruse järgi jagunevad takistused kolme rühma:

 1Ω ja vähem - väikese suurusega takistused;

 1Ω kuni 0,1MΩ - keskmise suurusega takistused;
 0,1MΩ ja enam - suured takistused.

Väikeste takistuste mõõtmisel tuleb kõrvaldada

ühendusjuhtmete, kontaktide ja termoelektromotoorjõu mõju
mõõtmistulemustele.

Keskmiste takistuste mõõtmisel võib ühendusjuhtmete ja

kontaktide takistuse ning isolatsioonitakistuse jätta arvestamata.

Suurte takistuste mõõtmisel tuleb arvestada mahu- ja

pinnatakistust, temperatuuri, niiskuse ja teiste tegurite mõju.
Elektritakistuse mõõtmiseks võib kasutada erinevaid mõõteriistu
ja meetodeid. Elektritakistust saab leida ka amper- ja voltmeetri
näitude järgi. Takistuse arvutamisel, Ohmi seaduse põhjal, tuleb
leida voltmeetri ja ampermeetri näitude suhe.

Joonised 37. Elektritakistuse mõõtmine voltampermeetri

meetodil.

 suurte takistuste mõõtmine

39
  väikeste takistuste mõõtmine

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.24

Elektritakistuse mõõtmine oommeetriga.

Oommeetriga mõõtmisel tegevuse järjekord:

 lühistada klemmid ja paigaldada osuti 0 asendisse;

 teostada mõõtmine;
 korrutada mõõtmise tulemust klemmikordajaga (x1; x10;
x100 või x1000).

Oommeetrid kannavad skaalal tähiseid: Ω - oommeeter, kΩ -

kilooommeeter, MΩ - megaoommeeter e. meger. Suurte
takistuste ja isolatsioonitakistuste mõõtmiseks kasutatakse
megaoommeetrit e. megerit.

Kõik oommeetrid omavad sees vooluallika, harilikult

patarei. Sellest tingituna seatakse enne mõõtmisele asumist
oommeetri osuti alati "0" asendisse.

Pidada meeles! Oommeetrid ühendatakse takistuse

mõõtmisel mõõdetava takistuse otstele, mille juures
mõõdetav takistus (tarbija) ei tohi olla pingestatud.
Vastasel korral põleb oommeeter silmapilkselt läbi.

Elektritakistuse mõõtmine alalisvoolu sillaga.

Alalisvoolu sillaga mõõtmisel tegevuse järjekord:

 reostaatidega R1, R2 ja R3 reguleerida mõõtesilla õlad

tasakaalu (null-indikaator näitab 0);
 arvutada takistuse suurus.
40
Joonis 38. Elektritakistuse mõõtmine alalisvoolu sillaga.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.24

Tavaliselt mõõtesild on valmistatud kompaktse mõõteriistana,

millega saab kiiresti ja täpselt takistusi mõõta.

Joonis 39. Mõõtesild elektritakistuse mõõtmiseks.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.25

Isolatsioonitakistuse mõõtmine megaoommeetriga

Megaoommeeter - käsitsi vändatav püsimagnetitega
alalisvoolugeneraator (meger) pingega 500 V või 1000 V
isolatsioonitakistuse mõõtmiseks.

Joonis 40. Logomeetri rakendamine megaoommeetris.

41
Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.25

Megaoommeetri mõõteulatust (kas kΩ või MΩ) saab muuta

vastava ümberlülitiga. Megereid valmistatakse alalispingetele
500, 1000 ja 2500 V. Mõõdetava ahela puudutamine indikaatori
pööramise ajal on eluohtlik. Ühendusjuhtmed megeri
mõõteahelasse lülitamiseks peavad olema hea isolatsiooniga ja
küllalt pikad. Parimateks osutuvad painduvad juhtmed.

Isolatsioonitakistust võib mõõta ainult toitevõrgust lahutatud

elektriseadmetel, kusjuures mõõteahela elemente ei tohi
puudutada. Elektriseadmete ehituse eeskirjades on antud
isolatsioonitakistuse normid monteeritavatele elektrivõrkudele ja
uutele seadmetele mis ei tohi olla vähem kui 1,0 MΩ.

Isolatsioonitakistus ei tohi remonditud seadmetel olla väiksem

tabelis toodud väärtusest. Isolatsioonitakistuste tabel.

Tabel 5. Isolatsioonitakistused

Veekindla ehitusega seadmeil kaitseastmega IPX7 või IPX8

peavad isolatsioonitakistuse mõõtmise ajal olema üleni veega
kaetud.

42
Joonised 41. Näiteid isolatsioonitakistuse mõõteskeemidest.

0 ohutusklassi seade

II ohutusklassi seade

3.faasiline I ohutusklassi seade

Lekkevoolu mõõdetakse 5 sekundi jooksul peale teimipinge

rakendamist. Lubatud lekkevoolu väärtused on järgmised:

43
  0,5 mA 0 - klassi seadmetel;
 0,75 mA I kaitseklassi teisaldatavatel seadmetel, mille all
mõeldakse seadmeid, mida teisaldatakse kasutamise ajal
või mida saab kergesti ümber paigutada toiteahelasse
lülitatuna;
 0,75 mA enimalt 1 kW nimivõimsusega kohtkindlatel I
kaitseklassi seadmetel. Suurema võimsusega I
kaitseklassi kohtkindlatel seadmetel võib lekkevool olla
enimalt 0,75 mA iga nimivõimsuse kW kohta, kuid ei tohi
ületada 5 mA. Kütteseadmete korral, millel on
väljavõetavad või eraldi võrkulülitatavad kütteelemendid,
tehakse mõõtmised eraldi iga kütteelemendi jaoks.
Seadme kogu lekkevool ei tohi ka sel juhul ületada 5mA. I
klassi kohtkindla seadme all mõeldakse kohtkindlat
kinnitatud seadet või kandekäepidemata üle 18 kg raskust
seadet;
 0,25 mA II kaitseklassi seadmetel.

Joonised 42. Näiteid lekkevoolu mõõteskeemidest.

0 ohutusklassi seade

44
II ohutusklassi seade

3.faasiline I ohutusklassi seade

2.4 Induktiivsuse ja mahtuvuse mõõtmine

Vahelduvvoolusild - mõõtelülitus, mida peamiselt kasutatakse

elektriahelate induktiivsuse ja mahtuvuse mõõtmiseks.

Joonis 43. Induktiivsuse mõõtmine.

45
Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.26

Reostaatidega R1, R2, R3 ja R4 reguleerida mõõtesilla osad

tasakaalu (null-indikaator näitab 0). Arvutada induktiivsus.

Tavaliselt on vahelduvoolusild valmistatud kompaktse

mõõteriistana, millega saab kiiresti ja täpselt mõõta
induktiivsust.

Joonis 44. Mahtuvuse mõõtmine.

46
Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.26

Reostaatidega R1, R2, R3 ja R4 reguleerida mõõtesilla osad

tasakaalu (null-indikaator näitab 0). Arvutada mahtuvus.

Vahelduvoolusild mahtuvuse mõõtmiseks on valmistatud

kompaktse mõõteriistana, millega saab kiiresti ja täpselt mõõta
mahtuvust.

2.5 Võimsuse mõõtmine

Seadme töövõimet iseloomustavat suurust nimetatakse

võimsuseks. Võimsuse mõõtmiseks võib kasutada erinevaid
mõõteriistu ja meetodeid.

Kui vahelduvvooluahel ei sisalda kondensaatoreid või

mähistega voolutarbijaid, näiteks elektrimootoreid, saab alalis-
ja vahelduvvoolu võimsust mõõta ka amper- ja voltmeetriga.
Amper- ja voltmeetri näitude põhjal arvutatakse võimsus
valemiga P = U × I, kus P tähistab võimsust vattides (W), I -
voolutugevust (A), U - pinget voltides (V).

Vatt on muutumatu elektrivoolu võimsus kui vool on 1 A (amper)

ja pinge 1 V (volt). Seadme võimsus on seda suurem, mida

47
tugevam vool teda läbib ja mida suurem on pinge tema
klemmidel.

Praktikas kasutatakse mõnikord ja mõnel maal võimsuse

ühikuks hobujõudu (hj, ka hp - horsepower). 1 1 hj = 736 W =
0,736 kW. 1 kW = 1,36 hj.

Joonised 45. Alalisvoolu võimsuse mõõtmine voltampermeetri

meetodil.

 suurte võimsuste mõõtmine

 väikeste võimsuste mõõtmine

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk 26, 27

Võimsuse mõõtmine vattmeetriga.

Alalisvoolu võimsust ja vahelduvvoolu aktiivvõimsust
mõõdetakse elektridünaamilise vattmeetriga. Mõõteriista
liikumatu mähis on voolumähis ja ta lülitatakse jadamisi
tarbijaga. Liikuv pingemähis lülitatakse ahelasse rööbiti. Kui
vattmeetri ühe mähise otsad ümber vahetada muutub
pöördemomendi suund.

Õige ühenduse tagamiseks on vattmeetri nn. generaatori

klemmid märgitud tärniga. Enne vattmeetri vooluahelasse

48
lülitamist tuleb tärnikestega märgitud klemmid omavahel
lühikese isoleeritud juhtmega ühendada.

Joonis 46. Võimsuse mõõtmine vattmeetriga.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk. 27

Reaktiivvõimsuse mõõtmine.
Reaktiivvõimsuse mõõtmiseks kasutatakse reeglina tavalisi
vattmeetreid. Et vattmeetri hälve kujuneks võrdeliseks tarbitava
reaktiivvõimsusega Q tuleb ta mõõdetavasse ahelasse lülitada
nii, et jälgitava voolu ja pinge vaheline faasinihkenurk oleks 90o
- φ. Reaktiivvõimsust mõõdetakse varrides (var), nimetus on
tulnud sõnadest (volt-amper-reaktiivne).

Näivvõimsuse mõõtmine

Kasutatakse voltampermeetri meetodit:

mõõdetakse voltamprites (VA).

Võimsusteguri mõõtmine

49
 Võimsustegurit saab määrata kaudselt mõõtes
voolutugevuse, pinge ja aktiivvõimsuse.

Cos φ on vahelduvvoolu ahela aktiiv- ja näivvõimsuse suhe: cos

φ = P-kasulik ⁄ S-näiv, mis näitab kui palju näivvõimsusest
elektriahelas muutub kasulikuks ehk aktiivvõimsuseks,
nimetatakse võimsusteguriks, mis iseloomustab elektrienergia
kasutamist. Cos φ võib olla maksimaalselt 1. Võimsustegur
on oluline näitaja elektrienergia ülekandel. Võimsusteguri
suurus sõltub tarvititest,

Tarviti vool on seda suurem, mida väiksem on tema

võimsustegur ehk teisiti öeldes: cos φ vähenemisel tarviti
vool kasvab. See vool saadakse generaatorist juhtmete kaudu.
Sama kasuliku võimsuse juures väike võimsustegur cos φ
suurendab voolu juhtmetes. Seepärast püütakse võimsustegur
hoida lähedane ühele.

Mootori võimsustegur sõltub oluliselt koormusest ning võib

muutuda vahemikus cos φ = 0,1...0,3 tühijooksul kuni cos φ =
0,8...0,9 nimikoormusel, sellepärast tuleb vältida tühijookse ja
alakoormusi.

Joonis 47. Võimsusteguri mõõtmine fasomeetriga.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk. 30

50
Elektridünaamilise fasomeetri logomeetrilise mõõtemehanismi
moodustavad kaks püsi- ja kaks liikuvat pooli. Jadamisi
ühendatud püsipoole läbib tarviti vool I ja tekitab ühtlase
magnetvälja. Liikuvad poolid on kinnitatud osutiga ühisele
teljele.

Ühe liikuva pooli ahelas paikneb eeltakisti, mistõttu teda läbiv

vool on ühes faasis pingega. Teise liikuva pooli ahelas toimib
induktiivsus ja seetõttu vool jääb pingest maha. Järelikult
mõõtemehanismi liikuvale osale mõjuvad vastassuunalised
momendid.

Fasomeetri mõõtemehanismi liikuva osa hälve sõltub

vooluahela voolu ja pinge faasinihkenurgast ja seega võib
skaalat gradueerida cosφ ühikutes. Tavaliselt varustatakse
fasomeetrid kahepoolse skaalaga, kusjuures mõõteulatus
võimsusteguri suhtes on +1...-1. Mõõteriista näidud sõltuvad
sagedusest, sest sageduse muutumisel omandab teise
väärtuse ka teise liikuva pooli reaktiivtakistus.

2.6 Elektrienergia mõõtmine

Elektrienergia tööd (energia kulu) mõõdetakse

indukksioonarvestitega. Elektrieneria arvesti mõõdab
elektrienergia kulu kilovatt-tundides (kW).

Joonis 48. Ühefaasilise arvesti skeem.

.31

51
Induktsioonarvestid võivad olla:

 ühefaasilised;
 kolmefaasilised neutraaljuhtmega;
 kolmefaasilised neutraaljuhtmeta ja
 kahetariifsed (ühefaasilised, kolmefaasilised)
elektriarvestid.

Induktsioonmõõteriista mõõtemehanism töötab ainult

vahelduvvooluga. Pinge- ja voolumähised asuvad
elektritehnilisest lehtterasest koostatud südamikel. Pingemähis
on suure keerdude arvuga ja ühendatakse rööbiti. Voolumähis
on väikese keerdude arvuga ja ühendatakse jadamisi tarbijaga.

Vahelduvvooluga mähistes tekivad vahelduvad magnetvood

(sisuliselt pöörisvoolud), mis koostööna põhjustab ketta
pöörlemise. Alumiiniumketta pöörlemiskiirus on elektrivoolu
tööga (elektrienergia kuluga) võrdeline. Loendurmehanism
loendab alumiiniumketta pöörete arvu, kuid ta on tehtud
selliselt, et näitab vahetult elektrienergia kulu. Püsimagneti
asendi muutmisega reguleeritakse arvesti näidu õigsust.

Joonis 49. Induktsioonmõõteriista loendurmehanism.

1. Mõõtemehanism. 2.
Hammasülekanne. 3. Loendurseadis.

Allikas: Poljakov, V. Elektrotehnika praktikum keskkoolile, 1980,

lk.52

Iga elektriarvesti on arvestatud kindlale nimivoolule ja -pingele,

mis on märgitud arvesti kilbile ja arvesti passi. Peale
nimisuuruste iseloomustatakse elektriarvestit niinimetatud
nominaalkonstandiga. Nominaalkonstant on arvuliselt võrdne
52
elektriarvesti ketta ühele pöördele vastava elektrienergia
hulgaga.

Teatud ajavahemikus kulutatud elektrienergia hulga

leidmiseks tuleb loendurmehanismi näidust lahutada
loendurhehanusmi näit ajavahemiku alguses.

Elektriarvesti korrasolekut kontrollitakse järgmiselt:

 pingemähis ühendatakse vooluallikaga, mille pinge ei ületa

110% arvesti nimipingest, voolumähis jäetakse aga
vooluahelasse ühendamata (tühijooks), seejuures ei tohi
arvesti ketas pöörelda;
 elektriarvesti tundlikkuse määramiseks ühendatakse
arvesti vooluahelasse ja lastakse voolumähisest läbi vool,
mis on 2% arvesti nimivoolust; arvesti ketas peab
hakkama pöörlema;
 arvestit kontrollitakse etalonampermeetri ja -voltmeetri
ning stopperi järgi.

Elektriarvestite ühendamisel võrku tuleb jälgida, et ühendused

oleksid tehtud õigesti. Juhul, kui vool ületab arvestile lubatava
voolu, tuleb kasutada voolutrafosid.

Joonis 50. Kolmefaasilise kaheelemendilise arvesti skeem.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.31

53
Joonis 51. Ühefaasilise kahetariifse arvesti elektriskeem.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.32

52. Kolmefaasilise kahetariifse arvesti elektriskeem

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.32

2.7 Sageduse mõõtmine

54
Sagedust mõõdetakse sagedusmõõturitega. Kasutatakse
elektromagnetilist, elektrodünaamilist ja muud tüüpi
sagedusmõõtureid. Kõige täpsemad on osutisagedusmõõturid.
Praktikas kasutatakse resonantssagedusmõõtureid.
Sagedusmõõtur ühendatakse vooluahelasse rööbiti. Kui
sagedusmõõturi mähist läbib vahelduvvool, hakkab tema sees
olev tersplaat võnkuma ja annab võnkumise edasi elastsetele
teraslehtedele. Iga terasleheke hakkab märgatavalt võnkuma
ainult kindlal sagedusel ning seepärast võngub kõige suurema
amplituudiga ainult see terasleheke, mille omavõnkesagedus
ühtib vahelduvvoolu sagedusega.

Mõõtmine resonantssagedusmõõturiga - kasutatakse vastavalt

valmistatud sagedusele10 kuni 1000Hz. Mõõtmine
osutisagedusmõõturiga - kasutatakse nii elektrimagnetilist kui
ka elektri- ja ferrodünaamilist logomeetrit.

Joonis 53. Mõõtmine osutisagedusmõõturiga.

2.8 Elektronostsillograaf

Elektronostsillograaf - võimaldab visuaalselt jälgida ja mõõta

elektrisignaale. Ostsillograaf on laia kasutusalaga mõõteriist,
mille abil saab uurida ja mõõta pidevaid, impulss-,
mitteperioodilisi, juhuslikke jm. elektrisignaale.

Joonis 54. Elektronostsillograaf. Elektronostsillograafi ehitus.

55
Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.33 ja 34

Ostsilloskoobi põhiseadmeks on elektronkiiretoru koos juhtimis-

ja toiteahelaga. Uuritav pinge antakse elektronkiiretoru
püsthälvitusplaatidele, mille abil elektronkiire hälve muutub
võrdeliselt uuritava pingega. Kuna uuritav pinge võib muutuda
suures ulatuses, tagatakse optimaalne hälvituspinge
pingejaguriga. Pingejaguri ülekandetegurit saab muuta kas
astmeliselt või sujuvalt. Lisaks on veel lüliti, mis muudab
ülekandetegurit 10 kordselt.

Vajaduse korral kasutatakse veel täiendavat pingejagurit mis

lülitatakse koos mõõtejuhtmetega sisendisse.
Elektronostsilloskoobi sisendtakistus on niivõrd suur, et see ei
avalda ebasoovitavat mõju uuritavale ahelale.

Ostsillograafi mõõtepiirkond antakse V/jaotis. See määrab

pingetelje mastaabi. Enne uuritava pinge sisendisse lülitamist
tuleb kontrollida, kas mõõdetav pinge ei ületa pingejaguritega
valitud mõõtepiirkonna piirsuurust. Ostsillograafi võib
seadistada nii, et saab mõõta sisendsignaali nulljoone suhtes
koos alaliskomponendiga - asend või ainult
vahelduvkomponenti - asend ~. Nulljoone seadistamine toimub
vastava nupuga lüliti asendis .

56
Mõõtejuhtmete ühendamisel tuleb kindlaks teha "maa" ja
"signaali" ots. "Maa" sõrmega puudutamisel kiir ei reageeri.
Kahe sisendi kasutamisel tuleb jälgida, et ei tekiks lühist.

Rõhthälvitusplaadid muudavad uuritava pinge püstsihis

tasapinnaliseks kõveraks. Kui nendele antud hammaspinge on
sama sagedusega uuritava pingega siis toimub
sünkriniseerimine - s.t. kujutis jääb seisma. Kujutise ajatelje
seadistamine toimub lüliti abil astmeliselt või nupuga sujuvalt.
Ajatelje mastaap antakse ühikutes ms/jaotis või µs/jaotis.

Et saada paigalseisvat kujutist, tuleb ostsillograaf

sünkroniseerida juhtnupu abil. Kujutise polaarsust on võimalik
muuta 180o võrra vastava nupuga. Kujutise reguleerimiseks
ekraanil on nupud: eredus, teravus, kiire koonduvus ja ekraani
valgsus. Ostsillograafi ekraanilt on võimalik määrata pinge
amplituud, periood, sagedus, joonistada pingekõvera kuju ja
jälgida voolutugevust.

2.9 Mitteelektriliste suuruste mõõtmine

Elektrilisel teel saab mõõta paljusid mõõdetavaid mitteelektrilisi

suurusi: aeg, kiirus, rõhk, jõud, temperatuur, vedeliku nivoo,
detailide mõõtmed j.t.

Elektrimõõtmise eelised: elektrimõõteriistad on täpsed ja

tundlikud, seetõttu saab nendega mõõta pidevalt ja kauge maa
tagant, mis aga võimaldab tootmisprotsesse kontrollida ja
automatiseerida.

Mitteelektriliste suuruste elektrimõõtmise alused:

 mitteelektriline suurus tuleb muuta suuruste elektrianduri

abil elektrilisek;

57
  teostada mõõtmine elektrimõõteriistadega, mille skaala on
gradueeritud vastava mitteelektrilise suuruse ühikutes.

Mitteelektriliste suuruste elektrimõõtmiste näiteid:

Joonis 55. Takistusmuunduriga vedeliku nivoo mõõtja.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.36

Joonis 56. Erianduritega elektrimõõtmisi.

Allikas: Pütsep, R. Elektrimõõtmised, 2004, lk.36

Mahtuvusanduriga paksuse mõõtja. Induktsioontahhomeeter.

Mahtuvusanduri mahtuvustakistus muutub mehaanilisel

mõjutamisel. Mahtuvustakistuse muutumine põhjustab
voolutugevuse muutumist anduri vooluahelas.

Induktiivanduri induktiivtakistus muutub tema südamiku

kokkusurumise, venitamise, kuumenemise või jahtumise tõttu.
Induktiivandurid lülitatakse vahelduvvooluvõrku. Induktiivanduri
induktiivtakistuse muutumisel muutub ka voolutugevus
vooluahelas.

58