Ehitusfüüsika ja hoonete tehnosüsteemid

Arendaja soovib rajada B energiatõhususklassi kuuluva eramu, mis vastaks energiatõhususe

miinimumnõuete madalenergia hoone kriteeriumile. 120 kWh/m2*a. Hoone köetava
pindala alusel on välja arvutatud, et sooja tarbevee soojendamise, elektriseadmete ja
valgustuse energia eritarve on 70 kWh/m2*a. Arendaja soovib teada, kas järgnevalt esitatud
piirdetarindite ja ventilatsiooni lahendusega on võimalik saavutada hoone energiatõhuseklassi
B?

1) Tegu on kahekorruselise lamekatusega elamuga, mille köetav ja ventileeritav pindala on

160 m2. Hoonesse on kavandatud soojustagastiga vent. Süsteem mis tagab õhuvooluhulga
0,42 l/(s*m2), õhu massierisoojuseks on arvestatud 1005 J/(kg*K) ja tiheduseks 1,2 kg/m3.
Mehaaniline sissepuhke ja väljatõmbe vent.agregaat on varustatud soojustagastiga, mille
aastane energiakasutegur on 85%. Kui suur on erisoojuskadu ventilatsioonist ?

Antud:
Mehaanilise ventilatsiooni Hvent valem (8):
L
Hvent = ×C × ρ× ( 1−ϒ )
1000

Kus L sissepuhke õhu kogus L = 160 x 0,42 = 67,2 L/(s*m2)

C õhu erisoojus 1005 J/kgK;
ρ õhutihedus 1,2 kg/m3;
ϒ soojustagasti temperatuuri suhtarv 0,8 (vastuvoolu plaatsoojustagasti).
67 ,2
Hvent = ×1005 ×1 , 2× ( 1−0 , 85 ) =12, 16 W /K
1000

2) Hoone välisseina kandekonstruktsiooniks on 250 mm kergkruusplokk, mis on soojustataud

250 mm mineraalvillaga ja hoone fassaadiks on tellisvooder. Mis on hoone välisseina
soojusjuhtivuse väärtus?

Kihi paksus Erisoojusjuhtivus

Materjal
[mm] [W/(mK)]
Krohv 10 0,8
Kergkruusplokk 250 0,24
Mineraalvill 250 0,045
Jäik mineraalvillast tuuletõke 25 0,06
Nõrgalt ventileeritud õhkvahe 30 0,18
Tellisvooder 120 1,1

D 1 D2 Dn
Rt =Rsi+ + +…+ + Rse
λ1 λ2 λn

Kus: Rsi piirdetarindi sisepinna soojustakistus m²∙ K/W; 0,13

d kihi paksus m;
λ kihi erisoojusjuhtivus W/m∙ K;
Rse piirde tarindi välispinna soojustakistus m²∙ K/W; 0,04
 0 , 01 0 ,25 0 , 25 0,025 0,120
Rt =0 ,13+ + + + + 0 ,0 18∗0 , 5+ ∗0 , 5+0 , 04∗0 , 05=6,070 m2∗K /W
0 , 8 0 ,24 0 , 0 6 0 ,0 45 1 ,1
1
U=
RT
Kus U soojusjuhtivus W/m² ∙ K;
RT kogusoojustakistuse väärtus m²∙ K/W.

1
U= =0 ,1 64
6,070

3) Leia erisoojuskaod läbi hoone piirete:

U(W/
Hoone osa A (m2) m2*K) H (W/K)
Aknad 32 0,72 23,04
Uksed 2 1 2
Välissein 150 0,16 24
Põrand pinnasel 160 0,1 16
Katuslagi 160 0,09 14,4
Ψj Külmasilla
Külmasilla nimetus 79,44
(W/mK) pikkus (m)
Põrand pinnasel ja välisseina 0,15 50 7,5
liitekoht
Välisseina välisnurk 0,1 22 2,2
Katuse ja välisseina liitekoht 0,1 50 5
Akna liitumine välisseinaga 0,05 84 4,2
Kokku: 18,9

4) Milline on hoone erisoojuskao väärtus kui on teada, et erisoojuskadu infiltratsioonist on 5

W/K (õhulekke arvu juures 1 m3/h*m2)

Soojuskadu kokku:
Q = 12,16 (Hvent) + 79,44 (Välispiirde Hvp) + 18,9 (Külmasildadest Hks) + 5 (Hinf) = 115,5
W/K

5) Kui suur peab olema soojusallika küttevõimsus, et hoones hoitav sisetemp vastaks
soovituslikule väärtusele? Hoone asub Tallinnas ja arvutuslik välisõhu temperatuur on -21.

Qküte =∑ H∗Δt

kus ∑H [W/K] – erisoojuskadude summa

Δt [°C] – sise- ja välistemperatuuride vahe

Qküte =115 ,5∗( 20−−21 )=4735 ,5 W

6) Hoone tasakaalutemperatuur on 13 kraadi, Tallinna puhul on tasakaalutemperatuurile
vastav normaalaasta kütteperioodi kraadpäevade arv 2778 kraadi * d. Hoones kasutatakse
energiakandjana maagaasi, mille kaalumisteguriks on 1. Arvuta hoone aastane energiakulu
ning kontrolli kas hoone energiatõhususarv saavutab klassi B.

φ KE =∑ H∗KP∗24∗0,001 ,

kus ∑H [W/K] – hoone erisoojuskadu, (W/K);

KP – kütteperioodi kraadpäevad, W.

φ KE =115 , 5∗2778∗24∗0,001 = 7700,6 kWh/a

Hoone energiatõhususarvu leidmine:

φ KE
Φeri= =kWh/m 2∗a
∑H

kus ∑H [W/K] – hoone erisoojuskadu, (W/K);

φKE – Kütteenergia, kWh/a.

7 7 00 , 6 kWh
Φeri= +70=136 ,67 ∗a< 140
115 , 5 m2

Hoone saavutab energiatõhususarvu klassi B.