17.

SOOJUSPUMBAD
Soojuspump on seade soojuse lekandmiseks madalama temperatuuriga keskkonnalt krgema temperatuuriga keskkonnale. Soojuspumpasid kasutatakse ktte- ja konditsioneerimisssteemides ning tehnoloogilistes protsessides. Nad sobivad nii uue kui ka vanema maja ktmiseks, samuti vib nendega tiendada juba olemasolevat kttessteemi. Soojuspumbas vib ra kasutada nii vlishu, veekogu kui ka maapinna soojust, mida tarbitakse eluruumide ktteks vi sooja tarbevee tootmiseks. Soojuspumbad vib jagada viide klassi [32]: maasoojuspump, ventilatsioonisoojuspump, kombineeritud ventilatsiooni-maasoojuspump, hk-hk-soojuspump ja hk-vesi-soojuspump. Jrgnevas on antud levaade soojuspumpadest, neis kasutatavatest klmutusagensitest ning madalatemperatuurilistest soojusallikatest.

17.1. Liigid ja efektiivsus

Tavaliselt levib soojus krgema temperatuuriga kehadelt madalama temperatuuriga kehadele. Soojuspumbad on aga vimelised soojuse liikumise suunda muutma vastupidiseks, kasutades selleks suhteliselt vikest energiakogust. Soojuspumpi on vimalik kasutada ka jahutamiseks. Sel juhul kantakse soojus jahutatavast keskkonnast krgema temperatuuriga keskkonnale. Kuna soojuspumbad tarbivad vhem energiat kui muud ktteviisid, siis on soojuspumba tehnoloogia thtis vhendamaks kahjulike gaaside, nagu ssinikdioksiidi (CO2), vveldioksiidi (SO2) ja lmmastikoksiidide (NOx) emissiooni mbritsevasse keskkonda. leldine keskkonna saastamise mr sltub aga paljugi sellest, kuidas on toodetud elekter, mis soojuspumpa kitab. Hdro- vi taastuvenergia abil elektrit tootes on saastemr viksem kui kivissi vi plevkivi pletades. Kasutatavaimad on aurukompressor- ja absorptsioonsoojuspumbad.

17.1.1. Aurukompressor-soojuspumbad
Aurukompressor-soojuspumbad koosnevad neljast phikomponendist, milleks on kompressor, drosselventiil ning kaks soojusvahetit aurusti ja kondensaator. Kik osised on omavahel henduses ja moodustavad suletud ssteemi, kus tsirkuleerib klmutusagens. Aurukompressor-soojuspumba phimtteskeem on joonisel 17.1. Joonis 17.2 kujutab soojuspumba teoreetilist ringprotsessi TS-diagrammil.

Joonis 17.1. Aurukompressor-soojuspumba phimtteskeem [33]

125

Joonis 17.2. Soojuspumba teoreetiline ringprotsess TS-diagrammil

Klmutusagensi temperatuur aurustis hoitakse madalamal, kui seda on soojusallika temperatuur, mis tagab soojuse lekande soojusallikalt klmutusagensile. Selle tagajrjel klmutusagens aurustub ja liigub kompressorisse, kus tema kokkusurumise teel tstetakse rhku ja temperatuuri. Soojuspumba kondensaatoris klmutusagens kondenseerub ning vabanev soojus antakse tarbijale ehk kttessteemi. Kondensaadi jahutamiseks madalatemperatuurilise soojusallika temperatuurini lastakse kondensaadil drosselventiilis paisuda. Kompressorit kitab soojuspumbas tavaliselt elektri-, vahetevahel ka siseplemismootor. Kui kitajaks on siseplemismootor, saab lisaks klmutusagensi kondenseerumissoojusele kasutada ra ka mootori jahutusvedeliku ja lahkuvate plemisgaaside soojust.

17.1.2. Absorptsioon-soojuspumbad
Absorptsioon-soojuspumbas puudub mehaaniline kompressor termodnaamilise keha rhu ja temperatuuri tstmiseks. See on asendatud termokeemilise komprimeerimisega, mis phineb eksotermsel (soojust eraldaval) segunemisprotsessil ja endotermsel (soojust neelaval) lahutamisprotsessil ehk separeerimisel. Absorptsioon-soojuspumba phimtteskeemi illustreerib joonis 17.3. Absorptsiooniseadmetes on kasutusel kaks ainet absorbaat (klmutusagens) ja absorbent (neelaja, lahustaja). Absorbaadi ja absorbendi keemistemperatuur on samal rhul erinev. Peamisteks ainepaarideks, mida absorptsioon-soojuspumpades kasutatakse, on: ammoniaak NH 3 (absorbaat) ja vesi H 2 O (absorbent); vesi H 2 O (absorbaat) ja absorbendid NaOH, KOH vi CaCl 2 .

126

Joonis 17.3. Absorptsioon-soojuspumba phimtteskeem [34]

Absorptsioonissteemides toimub aurustis agensi (absorbaadi) aurustumine. Absorberis seguneb absorbaat absorbendiga, mille tagajrjel eraldub soojus, mis edastatakse tarbijale. Pumbaga tstetakse absorbaadi ja absorbendi segu rhku enne generaatorisse sisenemist. Generaatoris toimub segu keemine vlise soojusallika toimel, mille tagajrjel absorbaat aurustub ning suunatakse kondensaatorisse. Absorbaadiauru kondenseerumisega kondensaatoris eraldub soojus, mis edastatakse tarbijale, samas suunatakse kondensaat lbi drosselventiili tagasi aurustisse.

17.1.3. Soojuspumpade soojuslik efektiivsus

Joonisel 17.4 leiab soojusmasinate lihtsustatud phimtteskeemid. Soojuspumpade soojuslikku efektiivsust hinnatakse soojusteguriga (COP1). Teoreetiline soojustegur q 0 = 2 1 l kus: q2 ringprotsessist eemaldatav soojushulk kJ/kg; l ringprotsessi kulutatud t kJ/kg.

(17.1)

Klmutusseadme soojuslik efektiivsus on mratav jahutusteguriga. Teoreetiline jahutustegur q 0 = 1 (17.2) l kus: 0 klmutusseadme jahutustegur; q1 ringprotsessi juhitav soojushulk kJ/kg; l ringprotsessi kulutatud t kJ/kg.

COP coefficient of performance

127

Joonis 17.4. Soojusmasinate phimtteskeemid [35]: A soojusallikas, mis annab soojust ringprotsessi; B soojusallikas, kuhu juhitakse soojus ringprotsessist; T0 keskkonnatemperatuur K; Ta madalatemperatuurilise (alumise) soojusallika temperatuur K; T krgetemperatuurilise (lemise) soojusallika temperatuur K; q1 ringprotsessi juhitav soojushulk kJ/kg; q2 ringprotsessist eemaldatav soojushulk kJ/kg; l ringprotsessi kulutatud t kJ/kg.

Soojuspumba soojusteguri ja klmutusseadme jahutusteguri vahel kehtib seos

0 = 0 + 1
Soojuspumba soojus- ehk kttevimsus Qk = q 2 M kus: Qk soojuspumba kttevimsus kW; M klmutusagensi kulu kg/s. q2 ringprotsessist eemaldatav soojushulk kJ/kg. Soojuspumba kitamiseks vajalik teoreetiline vimsus Q N0 = k

(17.3) (17.4)

(17.5)

kus: N 0 soojuspumba kitamiseks vajalik teoreetiline vimsus kW; Qk soojuspumba kttevimsus kW; 0 soojuspumba teoreetiline soojustegur. Soojuspumba tks vajalik madalatemperatuuriliselt keskkonnalt saadav teoreetiline soojusvimsus 128

Q0 = Qk (1

(17.6)

kus: Q0 soojuspumba tks vajalik madalatemperatuuriliselt keskkonnalt .................saadav soojusvimsus kW; Qk soojuspumba kttevimsus kW; 0 soojuspumba teoreetiline soojustegur. Reaalse soojuspumba protsessid on tagastamatud, phjuseks on hrdumine ja soojusvahetus. Esinevad ka vlised kaod soojuspumba kompressoris, elektrimootoris jne. Sellest tulenevalt on soojuspumba tegelik soojustegur viksem teoreetilisest, s.t

< 0
kus: soojuspumba tegelik soojustegur; 0 soojuspumba teoreetiline soojustegur.

(17.7)

Tpilise hk-hk-soojuspumba soojusteguri (COP) muutus sltuvalt vlishu temperatuurist on esitatud joonisel 17.5. Vlishu temperatuuril 10 C on hk-hk-soojuspumpade soojustegur tavaliselt 3,3 ringis. See thendab, et soojuspumba kitamiseks kulutatud 1 kWh elektrienergia juures toodab soojuspump 3,3 kWh soojusenergiat. Vlishu temperatuuril 8,3 C on hk-hk-soojuspumba soojustegur ligikaudu 2,3. Nagu jooniselt 17.5 nha, vheneb soojuspumba soojustegur vlishu temperatuuri langedes. See on tingitud asjaolust, et jahedast ja klmast hust on soojust raskem eraldada. [36]

Joonis 17.5. Tpilise hk-hk-soojuspumba soojustegur sltuvalt vlishu temperatuurist [36]

17.2. Soojuspumpade kasutamine ja levik

Esimese soojuspumba projekti esitas William Thomson 1852. aastal. Soojuspumpa katsetati esimest korda Inglismaal 1930. aastal. Praktiliselt kasutati soojuspumpa esmakordselt Zrichis aastail 19381939. Seadme soojuslik vimsus oli 175 kW. Madalatemperatuuriliseks soojusallikaks oli jevesi.
129

Teise maailmasja ajal veti veitsis kasutusele mned soojuspumbad, laialdasemalt hakati neid kasutama prast sda. [35]

17.2.1. Soojuspumbad Eestis

Eestis on soojuspumpasid paigaldatud juba 15 aastat. Hinnanguliselt on Eestis 2008. aasta alguse seisuga paigaldatud 18000 soojuspumpa, millest ligi 4000 on maasoojuspumbad. Paigaldatud soojuspumpade koguvimsus on ligi 95 MW, arvutuslikult toodetakse umbes 260 GWh maapinnast, veest ja hust akumuleeritud soojust. Elektrienergiat kulub selleks 88 GWh. [37] 2013. aasta eesmrgiks on paigaldada Eestis 14...15 tuhat soojuspumpa koguvimsusega 100...110 MW, mis aasta jooksul toodaksid 280...300 GWh soojusenergiat, kulutades selleks ligi 100 GWh elektrienergiat. [38] Tabelid 17.1, 17.2 ja 17.3 annavad levaate soojuspumpade kasutuselevtu dnaamikast, soojuspumpade vimsusest ja soojuse tootmisest Eestis aastatel 20002006. Tabel 17.1
Soojuspumpade kasutuselevtu dnaamika Eestis aastatel 20002006, tk [37]
Paigaldatud soojuspumbad 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

Maasoojuspumbad hksoojuspumbad hk-vesi-soojuspumbad Muud tbid Kokku

86 34 120

183 100 283

312 133 445

360 175 535

440 206 34 680

565 461 2 57 1085

750 1476 87 107 2420 Tabel 17.2

Soojuspumpadega soojusenergia tootmine Eestis aastatel 20002006, GWh [37]

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

Arvestuslik keskmine 2,5

5,4

8,6

8,7

11

17,1

32,7 Tabel 17.3

Soojuspumpade installeeritud vljundvimsused Eestis aastatel 20002006, kW [37]

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

Maasoojuspumbad hksoojuspumbad hk-vesi-soojuspumbad Kokku

1023 227 1250

2238 670 2908

3760 890 4650

3698 1023 4721

4695 954 5649

6910 1964 24 8898

9300 7783 1012 18095

130

17.2.2. Soojuspumbad maailmas

Euroopa Liidus on soojuspumbad valmis tootma 12% energiast, mida toodetakse taastuvatest allikatest. Kogu Euroopas paigaldati 1999. aastal 52 000 soojuspumpa, aastal 2003 paigaldati Euroopa Soojuspumbaliidu (EHPA2) andmeil juba 125 000 soojuspumpa. [37] Joonisel 17.6 on esitatud mnedes Euroopa maades mdud soojuspumpade kogused aastal 2003. EHPA andmetel mdi 2004. aastal Euroopas umbkaudu 208 000 soojuspumpa. Siia ei ole arvatud soojuspumba funktsiooniga konditsioneerid, mida mdi umbes 3 mln eksemplari. Vrreldes aastaga 2003, kasvas mk ligi 30%. Esireas soojuspumpade mgi poolest oli Rootsi, kus mdi le 100 000 soojuspumba. [39] Aastal 2004 ulatus hukonditsioneeride mgiarv 59 mln eksemplarini, millest suurem osa ligi 20 mln mdi Hiinas. Tabel 17.4
Aastal 2004 mdud hukonditsioneere, mln tk [39]
Hiina USA Jaapan Euroopa Aasia ja Okeaania Kesk- ja Luna-Ameerika Aafrika

20

13

7,7

5,3

7,5

2,3

3,2

Joonis 17.6. Euroopas mdud soojuspumpasid aastal 2003 [40]

2005. aasta alguseks oli installeeritud juba ligikaudu 1,3 mln soojuspumpa. [41] Joonisel 17.7 on eri maades kasutatavate soojuspumpade soojuslik vimsus aastal 2005. veitsis paigaldatakse soojuspumbad juba 40 protsendile uutest majadest ja sihiks on hivata pool sellest turust aastaks 2010. Rootsi, mis on juba soojuspumpadega hsti varustatud, on seadnud sihiks kahekordistada soojuspumpade arvu aastaks 2010.

EHPA European Heat Pump Association

131

Soomes paigaldati 2003. aastal juba 4000 komplekti (2000 maa- ja 2000 hksoojuspumpa). Aastaks 2010 prognoosib Soome Soojuspumbaliit (Sulpu) 20 000 soojuspumba paigaldamist. Eesti Soojuspumbaliit (ESPEL) neb 2010. aastaks ette 1000 soojuspumba paigaldamist. [37]

Joonis 17.7. Installeeritud soojuspumpade soojuslikud vimsused aastal 2005 [42]

17.3. Soojuspumpades kasutatavad klmutusagensid

Mehaaniline klmutus on olnud kasutusel alates 19. sajandi keskpaigast. Esimese klmutusmehhanismi konstrueeris Jacob Perkins aastal 1834. Klmutusainena kasutas ta eetrit. Ssinikdioksiid (CO2) tuli esmakordselt klmutusainena kasutusele 1866. aastal, ammoniaak (NH3) aastal 1873. 20. sajandi algul hakati klmutusssteeme kasutama hukonditsioneeridena suurtes ehitistes. 1926. aastal leiutas Thomas Midgely esimese CFC3-klmutusagensi R12. Tstuslik CFC-klmutusainete tootmine sai alguse 1931. aastal. Konditsioneerides rakendatud CFC-hendid: CFC-11, CFC-12, CFC-113, CFC-114, HCFC4-22. Aastaks 1963 oli nende klmutusagensite osakaal 98% klmutusseadmeis kasutatavatest ainetest. 1970. aastate keskel tusis ksimuse alla osoonikihi hrenemine ning vimaliku phjusena CFC-hendid. See viis Montreali protokolli5 kinnitamiseni aastal 1987.

17.3.1. Klmutusagensitele esitatavad phinuded

Klmutusagensite thtsamad termodnaamilised omadused [35]: Suur aurustumissoojus. Tagab viksema lbivoolu sama vimsusega seadmes. Madal klmumistemperatuur, mis vldib agensi klmumise seadme ekspluatatsioonil.

3 4

CFC chlorofluorocarbons (kloor-fluor-ssinikhendid) HCFC hydrochlorofluorocarbons (vesinik-kloor-fluor-ssinikhendid) 5 Montreali protokoll on rahvusvaheline igusakt, mis sisaldab osoonikihti kahandavate ainete ehk nn kontrollitavate ainete tootmise ja kasutamise piiramise vi lpetamise thtaegu ning reguleerib riikidevahelist kauplemist kontrollitavate ainetega.

132

Krge kriitiline temperatuur. Vajadusel on soojuspump vimeline varustama tarbijat krgetemperatuurilise soojusega. Aurustumisrhk peab olema atmosfrirhust krgem. See vldib vlishu tungimise seadmesse avarii korral. Vimalikult madal kondenseerumisrhk antud kondenseerumistemperatuuril. Sellega on vimalik vhendada seadme elementide mehaanilist tugevust. Klmutusagensite nutavad fsikalised ja keemilised omadused [35]: Klmutusagensi aur peab olema hea elektriisolaator, sest hermeetilises kompressoris jahutab aur elektrimootorit. Head soojuslekandeomadused, millega vheneb soojusvaheti gabariit. Madal viskoossus, mis vhendab hdraulilist takistust voolamisel. li ja klmutusagensi rahuldav lahustuvus teineteises. Madal vees lahustuvus; vesi vib jtuda, phjustades seadme dside kinniklmumise. Inertsus ja stabiilsus. Ei tohi reageerida metallidega ega ssteemis vananeda. Klmutusagensite ohutusnuded [35]: Tuleohutus ei tohi pleda ega plemist soodustada. Mittetoksilisus ja mitterritav toime organismi (silmad, nina jne). Ei tohi moodustada hus plahvatavat segu. Ei tohi phjustada osoonikihi henemist ja kliima soojenemist.

17.3.2. Klmutusagensite liigid ja thistus

Alates 1930. aastast on klmutusagensitena kasutatud ssivesinike baasil toodetud freoone, mille ldvalemiks on (17.8) C n H x Fy Cl z Bru kus ksikkomponentide aatomite arvu vahel kehtib seos (17.9) x + y + z + u = 2n + 2 Freoonid, mille rahvusvaheliseks thiseks on R, on lhnata ja vrvita vedelikud. Freooni valemis jrgneb thele R tavaliselt kahe- vi kolmekohaline number. Esimene number kahekohalises vi kaks esimest numbrit kolmekohalises thises nitavad ssivesinikku, millest freoon on saadud. Sellele jrgneb fluoriaatomite arv molekulis, niteks R12 CF2 Cl 2 . Kui freooni molekulis on broomiaatomeid, siis kirjutatakse phithistuse lppu tht B, millele jrgneb broomiaatomite arv, niteks R12B2 CF2 Br2 . Kui freooni molekulis on vesinikuaatomeid, siis nende arv lisatakse freooni thise kmnendkohale, niteks R12 CF2 Cl 2 , kuid R22 CHF2 Cl . Etaani (C2H6) baasil toodetud freoonidel vib olla ka ebasmmeetrilise struktuuriga molekule, mille olemasolul lisatakse freooni thise lppu viketht a. Freoonide jaotus koostise jrgi: kloor-fluor-ssinikhendid (CFC), vesinik-kloor-fluorssinikhendid (HCFC) ja vesinik-fluor-ssinikhendid (HFC6).
17.3.2.1. Klmutusagensite keskkonnaohtlikkus Toksilisus ja tuleoht on kaks peamist omadust, mida ASHRAE7 kasutab klmutusagensite ohutusklassi mramiseks.

6 7

HFC hydrofluorocarbons (vesinik-fluor-ssinikhendid) ASHRAE American Society of Heating, Refrigerating and Air-Conditioning Engineers

133

Toksilisus Toksilised vivad olla praktiliselt kik ained. ASHRAE standardi 348 jrgi jaotatakse klmutusagensid toksilisuse jrgi kahte klassi: Klass A klmutusagensid, mille puhul ei ole theldatud toksilisust kontsentratsioonil alla 400 ppm9 ruumalahiku kohta; Klass B klmutusagensid, mille puhul on theldatud toksilisust kontsentratsioonil alla 400 ppm ruumalahiku kohta. Mlema klassi puhul on aluseks vetud lve piirvrtus TLV10. Lihtsustatult thendab see maksimaalset lubatud kontsentratsiooni, mille juures inimesel ei ilmne kroonilise mrgistuse nhtusid. Lve piirvrtus phineb katseandmetel ning tstusest saadud praktilistel teadmistel. [43] Tuleohtlikkus Nagu toksilisus, nii ei ole ka klmutusagensite tuleohtlikkus kergesti mratav. ASHRAE standardi 34 jrgi on tuleohtlikkus jaotatud kolme klassi: Klass 1 klmutusagensid, mis ei nita tuleohtlikkust testimisel hus parameetritega 14,7 psia11 (1 atm) ja 70 F (21 C); Klass 2 klmutusagensid, mille madalaim sttimisohtlik kontsentratsioon LFL12 on le 0,00625 lb/ft3 (0,1 kg/m3) hu parameetritel 14,7 psia ja 70 F ning plemissoojus HOC13 on alla 8174 Btu14/lb (19012 kJ/kg); Klass 3 krge tuleohtlikkusega klmutusagensid, mille madalaim sttimisohtlik kontsentratsioon LFL on alla 0,00625 lb/ft3 hu parameetritel 14,7 psia ja 70 F ning plemissoojus HOC on krgem kui 8174 Btu/lb. [43] Klmutusagensite toksilisus ja tuleohtlikkus on ASHRAE standardis 34 toodud eraldi maatriksina (joonis 17.8).

Joonis 17.8. Klmutusagensite ohutuse klassifikatsioon ASHRAE standardi 34 jrgi [43]

Lisaks toksilisusele ja tuleohtlikkusele phjustavad klmutusagensid ka osoonikihi hvinemist, mida iseloomustab osoonikahandav potentsiaal ODP15, ja kliima soojenemist, mida iseloomustab globaalse soojenemise potentsiaal GWP16. Osoonikahandava potentsiaali

ASHRAE Standard 34 Designation and Safety Classifications of Refrigerants ppm part(s)-per-million (osasid miljoni kohta, miljondik osa) 10 TLV Threshold Limit Value 11 psia pounds per square inch absolute 12 LFL Lower Flammability Limit 13 HOC Heat of Combustion 14 Btu British thermal unit 15 ODP Ozone Depletion Potential 16 GWP Global Warming Potential
9

134

aluseks on vetud CFC-hendid, mille ODP = 1, globaalse soojenemise potentsiaali aluseks on CO2, mille GWP = 1. Mnede klmutusagensite ODP ja GWP vrtused tuuakse joonisel 17.9.

Joonis 17.9. Klmutusagensite ODP ja GWP vrtusi [44]

Kuna klmutusagensite peamisteks koostisosadeks on vesinik, kloor ja fluor, siis vib nende elementide koguseline varieerimine agensis viia erinevate omadusteni, mida illustreerib joonis 17.10. Samuti vivad klmutusagensi omadusi muuta ka teised keemilised elemendid.

Joonis 17.10. Vesiniku, kloori ja fluori koguse varieerimise mju klmutusagensi omadustele [43]

135

Erinevate elementide mju klmutusagensi omadustele vib kokku vtta jrgnevalt [43]: Ssinikukoguse suurendamine tstab tavaliselt agensi molekuli massi ja keemispunkti. Lmmastiku osakaalu suurendamisel tuseb agensi reaktiivsus, mis vib omakorda viia toksilisuse tusu ja ebastabiilsuseni. Hapnikukoguse suurendamine vhendab agensi stabiilsust atmosfris, mis on positiivne GWP ja ODP seisukohalt. Seevastu vivad tekkida probleemid toksilisuse, tuleohtlikkuse ja reaktiivsusega. Vvlisisalduse suurendamine tstab agensi toksilisust ja vhendab stabiilsust. Vesinikukoguse suurendamine vhendab agensi eluiga atmosfris, mis on hea nitaja GWP ja ODP osas, kuid samas suureneb tuleohtlikkus. Fluorisisalduse suurendamine tstab agensi GWP-d. Kloorikoguse tstmisel paranevad agensi segunemisomadused, kuid suureneb ka ODP ja toksilisus. Broomikoguse tstmisel suureneb ODP, kuid vheneb tuleohtlikkus. Kui kasutada ssiniku asemel boori, moodustuvad reaktiivsed ja toksilised kemikaalid. Ssiniku asendamine silikooniga viib ainete tekkimiseni, mis reageerivad veega ega ole heade termodnaamiliste omadustega.
17.3.2.2. Vesi, R-718 Vett kasutatakse peamiselt kaubanduslikes absorptsioon-soojuspumpades, kus ta on absorbendiks ning liitiumbromiid tavaliselt absorbaadiks. Vesi kui klmaaine ei ole toksiline, ei ple ning on lihtsasti kttesaadav. Samuti on vee kasutamine keskkonna seisukohalt kahjutu lahendus. Miinuseks vib lugeda selliste soojuspumpade madalat soojustegurit (COP), ldjuhul on see natuke suurem kui 1. [43] 17.3.2.3. Ammoniaak, R-717 Ammoniaaki peetakse heks thusaimaks klmaaineks. Teda kasutatakse aurukompressorsoojuspumpades. ASHRAE standardi 34 jrgi on ammoniaak B2-liiki klmutusagens, mis thendab krget toksilisust ja madalat tuleohtlikkust. ASHRAE standard 1517 nuab ammoniaagi kasutamisele erilisi ohutusabinusid. Ammoniaagil puudub ODP ja on madal GWP. Ammoniaagi kontsentratsioon 0,5...1,0% hus on inimesele 60 min jooksul surmav. Kontsentratsioonil 16...5% tekib hus juba plahvatusohtlik segu. [35] Ammoniaaki sisaldavaid soojuspumpasid kasutatakse peamiselt tstuses, kuid leidub ka suuremaid kaubanduslikke konditsioneere, kus teda kasutatakse. [43] 17.3.2.4. Ssinikdioksiid, R-744 Ssinikdioksiid, nii nagu vesi ja ammoniaak, on looduslik klmaaine. Ta ei ole toksiline ega tuleohtlik, tema GWP on madal ning ODP puudub. Peamiselt kasutatakse aurukompressorsoojuspumpades. Kasutamist raskendab ssihappegaasi krge kondenseerumisrhk: 61 atm 32 C juures. Samuti on ssinikdioksiidi kasutamisel soojuspumba soojustegur vike. [43] 17.3.2.5. Ssivesinikud Ssivesinikest enam tarvitatavad propaan (R-290) ja isobutaan (R-600a) on kasutusel aurukompressor-soojuspumpades. Ssivesinikel on madal toksilisus ja hea kasutegur, puudub ODP ning GWP on madal. Nad on aga vga tuleohtlikud, mistttu ei ole nad Ameerikas kuigi hinnatud. Seevastu Phja-Euroopas ttavad ligi 35% soojuspumpadest ssivesinikel. [43]

17

ASHRAE Standard 15 Safety Standard for Refrigeration Systems

136

17.3.2.6. Kloor-fluor-ssinikhendid, CFC CFC-d avastati 1928. aastal. Nad on psivad, mrgitud, mittekorrodeerivad ning tuleohutud. Samas on neil krge ODP (0,6...1,0), ning suur kasvuhooneefekti phjustav mju. Peamised hukonditsioneerides kasutatavad CFC-d on R-11, R-12, R-113 ja R-114. CFCde tuntumad kasutusalad on toodud tabelis 17.5.

Tabel 17.5
CFC-de levinuimad kasutusvaldkonnad [44]

Vahud R-11/12/13 R-11/12/113/114/115 Lahustid R-11/13 Aerosoolid R-11/12/113/114/115 R-12

Autopolsterdus, mbel, rivad, madratsid, kingad, soojusisolatsioon, pakendid Kliimaseadmed, soojuspumbad, kodu-, kaubandus- ja tstusklmutusseadmed Rivaste keemiline puhastus, peenmehaanikaseadmete puhastus, optiliste vahendite ttlus Ravimid ja muud aerosoolid Meditsiiniseadmete steriliseerimine

Montreali protokolliga lpetati 1995. aastal CFC-de tootmine arenenud maades. [44]
17.3.2.7. Vesinik-kloor-fluor-ssinikhendid, HCFC HCFC-d ttati vlja CFC-de esimeseks asendusaineks. HCFC-d lagunevad tunduvalt kergemini kui CFC-d. Kuigi nad on osoonikihile tunduvalt ohutumad kui CFC-d, aitavad nemadki kaasa osoonikihi kahanemisele ja on seetttu kasutusel leminekuainena. ODP jb vahemikku 0,02...0,11. [44] Tabel 17.6 annab levaate vesinik-kloor-fluor-ssinikhendite peamistest kasutusvaldkondadest.

Tabel 17.6
HCFC peamised kasutusvaldkonnad [44]

Polureteenvahud R-141b/142b Jigad poluretaanvahud R-141b/142b R-22/123 ja segud Lahustid R-123/141b/142b/225 R-22/123/124 Aerosoolid R-22 R-124/142b

Autopolsterdus, madratsid ja kingad Soojusisolatsioon, pakkematerjalid Kliimaseadmed, soojuspumbad, kodu-, kaubandus- ja tstusklmikud Kangapesu, peenmehaanikaseadmete ja optikariistade ttlemine Paiksed ja portatiivsed tulekustutid Ravimid ja muud aerosoolid Meditsiiniriistade steriliseerimine

137

HCFC-hendid vivad atmosfris silida 1,4...19,5 aastat. Nagu CFC-d, nii kuuluvad ka HCFC-d Montreali protokolliga ainete hulka, mille tootmine peab hel hetkel lppema. Tootmine lpetatakse jrk-jrgult maade kaupa. Joonisel 17.11 on HCFC tootmise lpetamise ajakava Euroopas.

Joonis 17.11. Ajakava HCFC-hendite kasutamisest loobumiseks Euroopas [43]

17.3.2.8. Vesinik-fluor-ssinikhendid, HFC HFC-hendid on suhteliselt uued klmutusagensid, mille kasutamine tusis esile, kui loobuti CFC-de kasutamisest. HFC-d on osoonikihile kahjutud, nende ODP = 0. Peamised HFC-d on klassifitseeritud kui madala toksilisuse ja plemisohuta freoonid. 17.3.2.9. Segud Soojuspumpades kasutatakse ka klmutusagensite segusid. Aseotroopne segu on vedelike segu, millega tasakaalus oleva aurufaasi koostis on identne vedelfaasi koostisega. Selline segu keeb kindlal temperatuuril, kusjuures segu koostis ei muutu ja teda ei saa rektifitseerida18. [45]

17.4. Peamised madalatemperatuurilised soojusallikad ja nende soojuse kasutamine

Olulisemaks tingimuseks soojuspumba kasutamisel on sobiva madalatemperatuurilise soojusallika olemasolu. Ideaalsel soojusallikal on ktteperioodil krge ja stabiilne temperatuur, sest temperatuurist olenevad klmutusagensi keemistemperatuur aurustis, temperatuuritus soojuspumbas ning soojuspumba tehnilised nitajad. Peamised madalatemperatuurilised soojusallikad on looduslikud soojusallikad, aga ka mitmete tehnoloogiliste protsesside heitsoojus. Philiste soojusallikate temperatuurivahemikud on esitatud tabelis 17.7.

18

Rektifitseerimine on ks destilleerimise vorme. Vedelikusegu lahutamine ja puhastamine aurustamise teel

138

Tabel 17.7
Madalatemperatuurilisete soojusallikate temperatuurivahemikud [34]
Soojusallikas Temperatuurivahemik, C

Vlishk Heithk Phjavesi Jrvevesi Jevesi Merevesi Kalju (geotermiline) Maapind Heitvesi

20 ... +15 +15 ... +25 +4 ... +10 0 ... +10 0 ... +10 +3 ... +8 0 ... +5 0 ... +10 > +10

Vlishk, heithk, maapind ja phjavesi on soojusallikaks peamiselt vikestele soojuspumbassteemidele, tavaliselt kodumajapidamistes kasutatavatele soojuspumpadele. Suuremad ssteemid kasutavad aga mere-, jrve- ja jevett, kaljupinnast ning heitvett.

17.4.1. Pinnas
Pinnase nol on tegu suure akumulaatoriga, mis ammutab endasse pikeseenergiat lbi otsese kiirguse vi kaudselt vihma ja sooja hu kaudu. Maapinnas akumuleerunud pikeseenergia kandub le maapinda vertikaalselt vi horisontaalselt paigaldatud kollektoritele. Horisontaalasetusega kollektorit illustreerib joonis 17.12, vertikaalasetusega joonis 17.13.

Joonis 17.12. Horisontaalpaigaldusega maasoojuspumba ssteem [46]

Kollektorite paigaldamisel on vga thtis eelt ja mdistused. Nimelt on maasoojuspumpade juures ks olulisimaid aspekte maapinna soojusjuhtivus ja niiskusesisaldus, mis vivad regiooniti erineda. Neist parameetritest sltub aga paigaldatavate kollektorite pikkus. Korralike uuringute puudumisel vib juhtuda, et paigaldatakse pikem kollektor, kui tegelikult vaja. Nii suurenevad tahes-tahtmata energiakulud soojuskandja pumpamiseks ssteemis. Samuti tuleb rohkem investeerida ssteemi paigaldusse.

139

Alamdus torustike korral madalatemperatuuriline soojusallikas lihtsalt hbub: temas akumuleerunud soojus kasutatakse kiiremini ra ning ka maapinna temperatuur langeb. Tagajrjeks on kompressoris tekkiv alarhk, vimalikud kompressori seiskumised ja ssteemi madalam efektiivsus.

Joonis 17.13. Vertikaalpaigaldusega maasoojuspumba ssteem [46]

Sellise olukorra vltimiseks on maakollektorit paigaldades soovitav jrgida reegleid [47]: 1 m2 eramu ketavat pinda vajab vhemalt 3 m maakollektorit; 1 m2 eramu ketavat pinda vajab vhemalt 3,6 m2 vaba maapinda. Siit tuleneb, et heks piiranguks maasoojuspumba paigaldamisel vib osutuda kollektoritele vajaliku maatki olemasolu. Tavaliselt asetatakse kollektorid maapinda horisontaalselt. Optimaalne paigaldussgavus on 1,2...1,8 m. Torud lbimduga 25...63 mm asetsevad paralleelsete ridadena vahekaugusega 0,5...0,7 m ja enam. Torustiku soojusvastuvtt niiskes pinnases on 15...30 W/m2, kuivas pinnases 10...25 W/m2. [35] Torude vertikaalasetuse korral paigutatakse kollektorid, teisisnu pinnasesondid, 100...200 meetri sgavustesse puuraukudesse. Pinnasesondide soojusvtt oleneb palju pinnasest ja selle omadustest. Tabelis 17.8 on esitatud sondide soojusvtt mningate pinnaste puhul. Tabel 17.8
Pinnasesondide soojusvtt olenevalt pinnasest [35], [48]
Pinnas Sondi soojusvtt W/m

Kuiv setend ( < 1,5 W/mK), kuiv liivapinnas Mrg liivapinnas Tavaline veekllastunud kivim (1,5 W/mK < <3 W/mK) Lubjakivi Mrg kivipinnas Liivakivi

20 40 50 45...60 60 55...65

140

Veega kllastunud kruus ja liiv Krge soojusjuhtivusega kivim ( > 3 W/mK) Vesine pinnas

55...65 70 80...100

Pinnasetemperatuur maapinna erinevatel sgavustel, selle soojenemine ja jahtumine olenevad pinnasekihtide struktuurist. Mingil sgavusel temperatuuri muutused aasta vltel lakkavad. Eestis on selliseks sgavuseks ~18 m. [35]

17.4.2. Pinnavesi
Pinnavee puhul on tegemist veekogudega, nagu jrved, jed ja ka meri. Pinnavett kasutava soojuspumba ssteemi illustreerib lihtsustatult joonis 17.14.

Joonis 17.14. Pinnavett kasutava soojuspumba ssteem [46]

Je- ja jrvevesi on head soojusallikad, kuid neil mlemal on ka oluline puudus. Suvel on veekogu pinnakihi temperatuur krgem kui phjakihtides, talvel vastupidi pinnakihtides on temperatuur nullilhedane, phjas ~4 C. Merevett kasutavad enamasti keskmist ja suuremat tpi soojuspumbad. Sgavusel 25...50 meetrit on merevee temperatuur psivalt 5...8 C. Thelepanu tuleb prata ssteemi korrosioonikindlusele, eriti soojusvahetite ja pumpade osas. Ka vib mereveest ssteemi sattuda kiksugust prahti. [35] Soojusvtuks pinnaveelt on philiselt kasutusel kaks moodust vee pumpamine aurustisse ja sealt jahtununa tagasi veekogusse ning veekogu phja laotatud kollektorite rakendamine. Esimese mooduse puhul kasutatakse suvel veekogu pinnakihti, talvel phjakihti. Tagasi tuleb vesi pumbata veevtukohast eemal. Teise mooduse puhul vib kasutada klmutusagensi otsest aurustamist torustikus vi kollektoris ringlevat vahesoojuskandjat. Torustiku lbimt on tavaliselt 25...63 mm. [35]

17.4.3. Phjavesi
Phjavee temperatuur on aasta lbi konstantne ning ligilhedane pinnasetemperatuurile samal sgavusel. Sgavusel 25...75 m on phjavee temperatuur Eestis 6,5...7 C. Phjavee toomiseks pinnale kasutatakse 10...30 m sgavusi, aga ka kuni 70 m sgavusi puurkaeve. [35] Tavaliselt puuritakse kaks puurkaevu vahemaaga 15...20 meetrit. Puurkaevude tootlikkus peab vastama vajalikule soojusvimsusele. Puurkaevust pumbatakse phjavesi elamus asuvasse soojuspumbavlisesse soojusvahetisse, kus phjavesi jahutatakse soojuspumba abil temperatuurile 3...4 C ja suunatakse kas tarbimisse vi maa alla tagasi. Maa alla suunatakse vesi teise puurkaevu kaudu, mis peab asetsema vee liikumise suhtes pinnases allavoolu, et

141

vltida he ja sama vee korduvat kasutamist. Puurkaevu tootlikkus peab tagama soojuspumba vimsusele ja olmevajadustele vastava veehulga. Erinevatele soojusvajadustele vastav puurkaevu tootlikkus, kui vee keskmine temperatuur on 5 C, on toodud tabelis 17.9. Kasutatavaid puuraukude skeeme neb joonisel 17.15.

Joonis 17.15. Puuraukude skeemid phjavee kasutamisel [35]

Tabel 17.9
Puurkaevu nutav tootlikkus erinevate soojusvajaduste puhul vee keskmisel temperatuuril 5 C [49]
Soojusvajadus kW Puurkaevu tootlikkus m3/h

8 12 18 25

1,2 1,8 3,0 3,6

Klmema vee korral on vajalik veekogus suurem. Soojuskonoomia tagatiseks on paigaldusjuhiste tpne jlgimine. Vee kvaliteeti on vimalik lisaseadmetega parandada. Phjavett kasutavad ssteemid on kige thusamad, sest vrreldes teiste soojuspumba lahendustega on madalatemperatuurilise soojuskandja temperatuur lbi aasta kige krgem ja stabiilsem. Puurkaevuvee kasutamine ei kahjusta phjavett, sest soojust vetakse kinnise ssteemi abil ja ssteemis kasutatavad materjalid on plast vi roostevaba teras. Samuti ei muutu sellega phjavee tase veehorisondis, sest avatud ssteemi vib vaadelda hendatud anumatena, kus hest puurkaevust vetav vesi viiakse teise puurkaevu kaudu maa alla tagasi veetaset muutmata. Oluline on, et puurkaevud oleksid hesgavused ja asuksid samas veehorisondis.

142

17.4.4. Vlishk
hksoojuspumpade madalatemperatuuriliseks soojusallikaks on atmosfrihk. Peamised hksoojuspumpade tbid on: hk-hk-soojuspumbad; hk-vesi-soojuspumbad. Mlemat soojuspumba lahendust kujutab joonis17.16.

Joonis 17.16. hk-hk- (1) ja hk-vesi- (2) soojuspumbassteemi lahendus [34]

hksoojuspumpades vetakse soojust vlishust lbi maja vlisseinale paigutatud aurustusseadme, soojus eraldub maja siseruumides olevates kondensatsiooniseadmetes. hk-hk-soojuspumpasid vib kasutada nii ruumide soojendamiseks talviti kui ka ruumide jahutamiseks suviti. hu kasutamist soojusallikana raskendab vike soojuslekandetegur hult soojusvaheti pinnale. Samuti on seadmetes hrmatise tekkimise oht, mis kahandab soojuslekannet veelgi.

17.4.5. Heitsoojus
Heitsoojust kasutatakse peamiselt nende hoonete ktteks, kus paikneb heitsoojuse allikaid. Philised heitsoojuse allikad on kanalisatsiooniveed, tstuse heitveed, tstusprotsesside jahutusveed, ventileeritav hk jmt. Kanalisatsioonivee kasutamisel vib esineda tehnilisi raskusi, sest veekogused ei ole konstantsed. Samuti tekivad probleemid soojuspumba tasuvuses, kui tarbija asub reoveepuhastusjaamast liiga kaugel. Ventileeritava hu soojust kasutatakse vljatmbeventilatsiooni-soojuspumpades. Need tagastavad ruumihus sisalduva jksoojuse ruumidesse sissepuhutavasse vlishku. Soojusvaheti positiivseteks klgedeks on: varustab ruume pidevalt vrske filtreeritud huga; parandab hu kvaliteeti ruumides; hoiab kokku energiat, soojendades vljast tulevat hku ruumidest vljaimetava sooja huga; suviti toimib sisehu jahutina; hoiab huniiskuse taseme normi piirides. Tabelis 17.10 on toodud soojusvahetite kasutegureid ventilatsioonihu soojendamisel. Tabel 17.10
Ventilatsioonisoojusvahetite kasutegurid % [50]

143

Vesi-glkool-soojusvaheti Plaatsoojusvaheti Torusoojusvaheti Regeneratiivne soojusvaheti (prlev)

50...60 55...65 55...60 75...82

Regeneratiivne soojusvaheti 80...90 Plaatsoojusvahetiga ventilatsiooniagregaadi tphimte ja peamised konstruktsioonielemendid on joonisel 17.17.

Joonis 17.17. Plaatsoojusvahetit kasutava ventilatsiooniagregaadi konstruktsioon [51]

Kasutatud sisehk imetakse lbi vljatmbeavauste (3) vljuva hu hendusse. hk lbib filtri (F1) ja plaatsoojusvaheti (VV), ning seejrel puhutakse see ventilaatori (M2) abil lbi maja katuses vi seinas oleva avause vlja. Vrske vlishk imetakse sisse vlishu sisendava (1) kaudu. hk lbib filtri (F2) ja plaatsoojusvaheti (VV), kus ta soojeneb vljuva hu soojuse lekandmise teel. Sissepuhke- ja vljatmbehu omavaheline kokkupuude soojusvahetis on tnu selle erisuunalistele lamellidele vlistatud. Nii ei pse vljatmbehus sisalduda vivad kahjulikud ained sissepuhkehku reostama. Elektrooniliselt kontrollitava jrelkttekalorifeeri (VE) abil on vimalik sissepuhkehku tiendavalt soojendada. See tagab sobiva sissepuhkehu temperatuuri ka siis, kui hutemperatuur vljas langeb. Agregaadist vljunud sissepuhkehk lbib tavaliselt ka mrasummuti, enne kui ta juhitakse lbi sissepuhkeplafoonide (2) ruumidesse laiali.
17.4.5.1. Hovali rootorsoojusvaheti Rootorsoojusvaheti phikomponentideks on prlev rootorelement ja vline kest (joonis 17.18). Rootor on valmistatud alumiiniumlehtedest, siledatest ja lainelistest, mis on vaheldumisi keritud ning moodustavad soojusvahetuspinna. hk liigub rootoris lbi sileda ja lainelise plaadi poolt tekitatud kolmnurkse ristlikega kanalite krgusega 1,5...2,9 mm. Viksematel rootoritel on soojusvahetuspind keritud pidevalt ning rootor moodustab htse terviku. Suurte soojusvahetite rootor koosneb jikade kodarate vahel asetsevaist segmentidest, mis pikendavad kogu konstruktsiooni eluiga, lubades avarii korral iga segmenti eraldi vahetada.

144

Rootoreid on kahte tpi: niiskustundlikud vimaldavad vljaimetavast hust tagastada nii soojust kui ka niiskust; niiskustundetud toimub ainult soojuse lekanne vlishule. Soojuslekande protsessi efektiivsust kontrollitakse rootori prlemisega. Mida kiiremini rootor prleb, seda thusam on soojuslekanne sisehult vlishule ja vastupidi. Soojuslekannet ja rootori tphimtet illustreerib joonis 17.18.

Joonis 17.18. Hovali rootorsoojusvaheti (vasakul) ja selle tphimte (paremal) [52], [53]: Punkt 1 hukanal on judnud klma hu kest sooja hu piirkonda. Rootori kui soojuse talletaja temperatuur on langenud peaaegu klma hu temperatuurini. Siseruumidest tulev soe hk lbib rootorit, ise jahtudes ja rootorit soojendades. Selles piirkonnas vib rootori ja hu temperatuuri erinevusest kergesti tekkida kondensaat. Punkt 2 Rootor on olnud sooja hu tsoonis poole oma prde sooritamise ajast ning on judnud soojeneda. Siseruumidest tulevat hku ei jahutata enam nii intensiivselt kui punktis 1 ning rootorisse siseneva ruumihu ja sealt vljuva ruumihu temperatuuride erinevus on vike. Punkt 3 hukanalid on sooja hu alast lahkumas. Rootor on soojenenud peaaegu sisseimetava hu temperatuurini. Punkt 4 Selles punktis on rootor sisenenud klma hu alasse. Klm hk voolab lbi kanalite ning soojuslekanne on intensiivne tnu suurele temperatuuri vahele. Rootori soojusvahetuspind jahtub. Vib tekkida kondensaat, mis osaliselt viiakse kaasa ruumidesse suunduva huvoolusega. Punkt 5 Poolel teel klma hu alas, on rootor judnud mrkimisvrselt jahtuda. Soojusvahetuspinda siseneva ja vljuva vlishu temperatuur on peaaegu sama. Punkt 6 Klma hu ala lpus on rootori temperatuur ligilhedane sissepuhutava hu temperatuurile. Rootor siseneb klma hu alast uuesti sooja hu piirkonda ning tskkel kordub. [52]

145

Kasutatud kirjandus
M. Orru. Turba lagunemisastme mramine vlitingimustes. Eesti Turvas 2. 1994. lk. Thomas Bradley. Utilisation of Peat. The Irish Experience. Tallinn. 1993. 27 lk. . . , . . . . .: , 1980. 166 . Eesti standard EVS 669:1996. Kukersiitplevkivi. Tuhasuse mramine. 7 lk. Eesti standard EVS 668:1996. Kukersiitplevkivi. Niiskuse mramine. 14 lk. Soojustehnika ksiraamat. Koostanud I. Mikk. Tallinn: Valgus, 1977. 619 lk. A. Paist, A. Poobus, A. Kppas, O. Kiipsaar, A. Koppel, O. Lugus. Biomassi energeetilise kasutamise vimalused Eestis. Tallinn, 1992. 67 lk. 8. A. Veski. Katelseadmed. Tallinn: Valgus, 1991. 192 lk. 9. I. ur, V. Tepel, J. Bruk, R. Rbakov. Gaasi kasutamine ettevtetes. Tallinn: Valgus, 1989. 495 lk. 10. A. Ots. Plevkivi pletustehnika. Tallinn, 2004. 768 lk. 11. (. 1, 2). .: , 1987. 561+352 . 12. . . , . . , . . . . .: , 1989. 365 . 13. . , . . . .: , 1971. 357 . 14. ( ). .: , 1973. 292 . 15. Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine: teise konverentsi kogumik (toimetaja T. Valdur). Tartu, 2001. Lk 5659. 16. E. Pajumets. Kas ktuseelemendist saab tuleviku energiatootja? Keskkonnatehnika 3/98. Lk 26 27. 17. http://www.h2fc.com 18. http://www.fuelcellonline.com 19. Basis-Information Nr. 5/96. Die Energie-Zukunft hat schon begonnen. Teil 1. Herausgeber: Verband der Schweizerischen Gasindustrie VSG. 20. W. W. Focke, J. Zachariades, I. Oliver. The effect of the corrugation inclination angle on the thermohydraulic performance of plate heat exchangers. Int. J. Heat and Mass Transfer, Vol. 28, No. 8, 1985. pp. 14691478. 21. . . . . .: , 1967. 412 c. 22. . . . . . .: , 1990. 367 . 23. H. Kr, R. Touart. Efficiency of convective heat surface: fouling and cleaning. Transactions of TTU. No. 726. Tallinn, 1991, pp. 2235. 24. . . , . . . . .: , 1973. 318 . 25. . . . .: . 1961. 528 . 26. . . , . . , . . . . .: , 1981. 416 . 27. . . . ., , 1964. 489 . 28. V. Kattai. Plevkivi-likivi. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2003. 162 lk. 29. V. Vares, . Kask, P. Muiste, T. Pihu, S. Soosaar. Bioktuse kasutaja ksiraamat. Tallinn: TT kirjastus, 2005. 172 lk. 30. Teadusmte Eestis. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2007. 146 lk. 31. Read up on Reed. Turku, 2007. 123 lk. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7.

146

32. http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1318 33. http://www.daviddarling.info/images/heat_pump.gif 34. http://www.heatpumpcentre.org/ 35. Oskar Mekla. Soojuspumbad. Loengukonspekt (ksikiri). 36. http://www.oee.nrcan.gc.ca/publications/infosource/pub/home/heating-heatpump/booklet.pdf 37. http://www.espel.ee 38. http://www.riigikogu.ee/index.php?c_tpl=1038&id=38943 39. IEA Heat Pump Centre Newsletter, 2005, Vol. 23. No. 3, p. 10. 40. Heat Pumps Status and Trends, J. Ryan IEA Heat Pump Centre Newsletter, 2005, Vol. 23, No. 3, pp. 2425 (http://ehpn.fiz-karlsruhe.de/en/baystein/bs14/). 41. http://www.worldenergy.org/publications/survey_ 42. http://www.iea.org/textbase/nppdf/free/2007/Renewable_heating_Cooling_final_WEB.pdf 43. http://www.mcquary.com/erprise/main/mcquarybiz/Lit_Corporate/AppGuide/-AG31007.pdf 44. http://www.klab.ee/Osoonibyroo/KasiraamatTolli_KeskInsp2003.pdf 45. http://www.kanut.ee/kkoda/dokumendid/paber_arhiiv 46. http://www.suplu.fi/index.php?option=com_content&id=20Itemid=77 47. http://www.abckliima.ee/Default.aspx?mid=39&smid=76&mcat=79 48. http://www.espel.ee/docs/Argo J6eleht _Positiivset_ja_negatiivset_seoses_Eesti_soojuspuuraukudega.pdf 49. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1310/Soojuspumba+konstruktsioon.pdf 50. http://www.estivo.cma.ee/pics/files/2003082611115151.pdf 51. http://www.abskliima.ee/Images/PriceList/FLEXIT_L4X:KASUTUS-JUHEND_EST.doc 52. http://www.hoval.com/docs/Waermerueck_pdf/rotor_en_4205425.pdf 53. http://www.teeniseco.es/recupera.htm

147