FÜÜSIKALISE

LOODUSKÄSITLUSE ALUSED
FÜÜSIKA I KURSUS
Maailm, loodus, mina ja füüsika
Maailm ja loodus
Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb
inimest (indiviidi)

Religioosses käsitluses kasutatakse

samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt)
loodu
Loodus on kõik, mis meid ümbritseb
Maailma käsitleva info mitmekesisuse
rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet
loodus
info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse
maailmaga samatähenduslikku mõistet
Universum.
• Loodus koosneb ainest ja väljadest.
Aine on see, millest kehad koosnevad.
Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad
(astuvad vastastikmõjusse).
• Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma.
Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli:
• gravitatsiooniline (kõik kehad)……………… suhteline tugevus 10-38
• elektromagnetiline (laetud kehad)…………… -“- 10-2
• tugev (prooton ja neutron)…………………… -“- 1
• nõrk (elementaarosakesed)………………….. -“- 10-15
Kõik reaalsed protsessid on tingitud neist neljast
vastastikmõjust.
Kuidas loodus toimib?
Loodus toimib vastavalt
loodusseadustele.

Loodusseadusi uurivad
loodusteadused
 Astronoomia

Meteoroloogia
Füüsika

Keemia

Bioloogia

Geoloogia

Matemaatika
Enn Pärtel
 Mis on loodusteadus, sh füüsika?
Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest,
mitte reaalsus ise.

Mis on loodusseadus?

Looduses esinev nähtuste seos, mis ei sõltu

inimesest.

Mis on füüsika seadus?

Füüsika seadus on füüsikute kujutlus ehk

mudel loodusseadusest?
• Füüsika kasutab loodusnähtuste seletamisel
alati mudeleid - ligilähedasi koopiaid
originaalist, kus on säilitatud kõik olulised
tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud.
• Oluliste tunnuste väljaselgitamine on küllalt
keeruline. Mida lugeda oluliseks tunnuseks?
• Oluliseks tunnuseks loetakse selliseid
tunnuseid, mis on omane kõigile samasse
liiki kuuluvatele nähtustele või kehadele.
• Mudelid lubavad füüsikas kasutada ühtesid ja samu
seadusi väga erinevate konkreetsete olukordade
uurimisel. Põhjusi, miks tuleb kasutada
mudeleid, on veel mitu:
• originaal võib olla vahetule uurimisele
kättesaamatu ( näit. Päikese sisemus);ˇ
• protsessid võivad kulgeda liiga aeglaselt või liiga
kiiresti (näit. Universumi areng,
elementaarosakeste reaktsioonid);
• originaali uurimine on liiga kallis või ohtlik ( näit.
tuumaplahvatus);
• originaali ei ole enam olemas ( näit. Suur Pauk).
Physike – kreeka keelest looduse uurimine
Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike
meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja
vastastikmõjusid.
Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja
seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid.
Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me
parajasti uurime või millele meie tegevus on
suunatud.
• Miks peab füüsikat õppima?
• Teadus: aitab luua maailmapilti, füüsikaoskusi ja teadmisi on vaja
teisteski teadustes; aitab ära tunda pseudoteadusi
• Tehnika ja tehnoloogia: aitab aru saada riistade tööst ja tehnilistest
protsessidest
• Õppimine: aitab teiste ainete korral aru saada valemitest, graafikutest,
definitsioonidest, ülesannet täpsemalt formuleerida jne.
• Olme: teadmised ja oskused, füüsika meetod
• Kunst: värvi- ja heliõpetus
• Ühiskonnaõpetus: füüsika internatsionaalsus
• Filosoofia: mateeria ja vaimu, looduse ja teaduse vahekord
• Loogika: füüsika on kooskõlas loodusega, seega kõik, mis on kooskõlas
füüsikaga, on loogiline
• Esteetika: füüsikaseaduste harmoonia
• Eetika: füüsika kasutamine inimkonna arengu huvides
• Kas noored tahavad füüsikat õppida???
• Paljude jaoks - Pole huvi(tav).
• Mis on aga üldse huvitav?
• ENE ütleb midagi huvi kohta. Huvi on inimese aktiivne soov millegagi
tegeleda, omandada või tundma õppida selle elulise tähtsuse või
emotsionaalse köitvuse pärast. Huvi põhineb vajadustel ja on inimese
tegevuse tähtsamaid motiive.
• Üks võimalus füüsikat huvitavaks teha on seletada meid ümbritseva
looduse nähtusi.
• Seletamine on vastuse leidmine küsimusele MIKS? Küsimusele MIKS?
vastatakse teaduse seaduste abil, kusjuures ei otsita vastust lõpp-
põhjusele.
• Täpsemalt öelduna on seletamine mingist konkreetsest nähtusest
oluliste tunnuste eristamine ja nende viimine üldisemate seoste või
seaduste alla.
• Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduseseadusi ja
tõlkida need inimesele arusaadavasse keelde kasutades
samas nn . füüsika keele abil.

• Füüsika keel on spetsiifiline keel, mis tugineb tavakeelele,

kuid millele on omased järgmised tunnused:
• kaotab sõnade mitmetähenduslikkuse (näit. laeng :
elektrilaeng, lõhkelaeng, emotsionaalne laeng );
• võimaldab lühemalt üles kirjutada füüsikas kasutatavaid
lauseid ( näit.: nõgusläätse fookuskaugus on 25 cm asemel
f = - 25 cm );
• võimaldab kajastada objektide või mõistete vahelisi suhteid
( näit: I = U / R );
• võimaldab pidada sidet eri rahvustel ja eri põlvkondadel.
• Kuidas saadakse teada loodusseadusi ?
Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid
uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad
ühele meetodile – teaduse meetodile, mille
aluseks on katse.
• Milline on teaduse meetod?
Uurimisviis, kus varasematele teadmistele
tuginedes leitakse uus probleem.
Probleemile vastuse leidmiseks püstitatakse
teaduslik oletus ehk hüpotees.
Seda (hüpoteesi) kontrollitakse ja tehakse
järeldus hüpoteesi õigsuse kohta.
• Milline on täppisteaduslik meetod?
• See on teaduse meetod, mis kasutab:
• idealiseeritud objekte;
• võimalikult üheselt määratud (korratavaid)
katsetingimusi;
• maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi;
• ühetähenduslikku keelt – füüsika keelt;
• idealiseeritud nähtuste matemaatilist
kirjeldamist .
• Füüsikaline maailmapilt on maailma mudel, ettekujutus
loodusest, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne.
• Füüsikaline maailmapilt kujuneb inimtegevuse käigus, kus
inimene oma tegevusega mõjutab loodust (näit. teeb
katseid) ja mille käigus saadud informatsioon kujundab tema
teadvuses ettekujutuse loodusest.
• Maailmapildi kujunemisel (või kujundamisel) on suureks
raskuseks see, et füüsika seadused formuleeritakse
ideaalsete objektide jaoks, aga rakendatakse reaalsetele
objektidele.
• Maailma konstrueerimisel peame silmas, et loodusseadused
ei muutu aja jooksul, küll aga muutuvad füüsikaseadused
(vastavalt teaduse arenemisele)
• Maailmapilt on läbi aegade muutunud.
• 18 - 19 . sajandil valitses nn mehaaniline maailmapilt,
mille aluseks on Newtoni seisukohad ja seadused.
Selle pildi järgi koosneb maailm kõvadest, kaalu
omavaist ja liikuvaist osakestest. Osakesed erinevad
peamiselt kvantitatiivselt - massi poolest. Kuni
elektromagnetvälja avastamiseni töötas selline
maailmapilt hästi, kuid välja ei suutnud selline
maailmapilt seletada.
• 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses valitses
elektromagnetiline maailmapilt, mis seletas nähtusi
elektromagnetilise vastastikmõjuga, mida vahendasid
elektri - ja magnetväli. Sellega seletub enamik
igapäevase elu nähtusi.
• Modernne, nüüdisaegne maailmapilt ei jaga
mateeriat aineks ja väljaks, sest igale väljale
vastavad kvandid - osakesed ja vastupidi, igal
osakesel on lainelised (välja) omadused. Looduse
seletamisel kasutatakse lainelis - korpuskulaarset
dualismi mõistet.
• Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja
algosakestel on nii laine- kui ka osakese-
omadused. Laineomadused tulevad ilmsiks
osakeste liikumisel. Väljaosakeste (kvantide) korral
seisneb laine vastava välja võnkumiste levikus.
Sündmus, signaal, retseptor, aisting,
kujutlus ja füüsika
Mina ehk vaatleja
• Vaatlus on looduse uurimise passiivne vorm,
millel on kindel eesmärk, metoodika,
kasutatakse mõõteriistu ja tulemused
fikseeritakse. Vaatluse korral kehtib nõue, et
nähtus peab tekkima ja kulgema ilma
vaatlejapoolse sekkumiseta.
• Inimene ehk vaatleja on üks osa loodusest,
erinedes ülejäänust teadvuse poolest. See
lubab tal infot salvestada ja töödelda,
arvestades põhjuslikke seoseid.
• Kuidas füüsika kogub infot loodusest?
• Inimene saab infot ümbritsevast maailmast
oma meeleorganite abil. Kui neid organeid
ärritada, tekib aisting.
• Aistinguteks on
• Nägemine -90%
• Kuulmine
• kompimine,
• haistmine,
• maitsmine.
• Aisting on tegevus:
• me näeme, et mingi valgus on punane,
• kuuleme, et hääl on vali jne.
• Aistingute korral ei anta neile sisu. Nii tegutseb näiteks
imik. Normaalsel inimesel esinevad aistingud
kompleksselt ja neid analüüsitakse.
• Sel juhul räägitakse tajumisest. Tajumine tugineb
suuresti eelnevatele teadmistele, kogemustele,
ootustele
Maailmas (looduses) leiab aset sündmus
Vaatleja närviraku
ehk retseptorini
jõuab signaal selle
kohta.
Retseptorist läheb
vastavat infot kandev
närviimpulss ajju, kus
tekib sündmust peegeldav
aisting.
Erinevatest meeleorganitest pärinevate
erinevate aistingute põhjal tekib ajus
sündmusest terviklik taju.
 Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid
varasemaid sellelaadseid aistinguid ja
tajusid, rakendab mõistust (süllogisme)
ning lõpptulemusena tekib maailma
sündmusest või objektist terviklik kujutlus
ehk visioon.

Süllogism (kr.k. syllogismos –

järeldus) on tõese järelduse
tegemine maailma kohta vaid
mõistuse abil, ilma vastavat
aistingut saamata. Näiteks: kui a
= b ja b = c, siis ka a = c.
Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud
ja omavahel kooskõlastatud visioonidest.
Füüsika on maailma peegeldus visioonidena.
füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust
peegeldavate kujutluste süsteem
(aga mitte loodus ise!).
Vaatleja tunnused:
• tahe,
• aistingud,
• mälu,
• mõistus
 Reaalsus ja vaatlejate ühised kujutlused sellest
reaalsusest on paratamatult erinevad.

Loodusteadused (sh füüsika) on paljude vaatlejate ühised

kujutluste süsteemid.
Kujutlus on taju, mis esineb ilma meeleorganeid ärritamata.
Ei saa kujutleda seda, mida ei tea või pole varem kogetud.
Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus
ise.
Nähtavushorisont
 Nähtavushorisont

Üldtunnustatud vastuste piir

Mis on nähtavus-
horisondi sees?

Mis on nähtavus-
horisondi taga?
Milline on sinu nähtavushorisont?

Mina
Mis on
Mis on selle nähtavus-
(nähtavushorisondi) horisondi
sees? taga ?
• Mis on sellest veel suurem asi? Ja Mis on
need veel väiksemad asjad, millest uuritav
asi koosneb?

• vastamine nendele küsimustele on võimalik

vaid kuni nähtavushorisondini.
Kuidas tekib vikerkaar?

Kas sa oskad sellele

küsimusele vastata?

Kas selle nähtusega seotu

on sinu nähtavushorisondi
sees?
Miks taevas on sinine?

Kas sa oskad sellele küsimusele vastata?

Kas selle nähtusega seotu on sinu

nähtavushorisondi sees?
Claudius Ptolomaeus umbes 83–161) oli kreeka astronoom, astroloog,
matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise
maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks.
Geotsentriline maailmasüsteem
 Mikołaj Kopernik
(Nicolaus
Copernicus)
1473-1543
Pani aluse heliotsentrilisele
maailmasüsteemile
Heliotsentriline maailmasüsteem
Teadmistes on jõud

FRANCIS BACON
(1561 – 1626)

Pani aluse
eksperimentidele.
 Aristoteles
(384-322 e.m.a).
Vanakreeka filosoof,
Platoni õpilane,
Aleksander Suure
õpetaja.
 Aristoteles
(384-322 e.m.a).
Vanakreeka filosoof,
Platoni õpilane,
Aleksander Suure
õpetaja.

Rasked kehad
langevad kiiremini kui
kerged kehad.
 Galileo Galilei
(1564 –1642)

Näitas katseliselt, et
kõik kehad langevad
ühesuguse kiirusega.

2000 aastat pärast

Aristotelest.
Eksperiment võimaldas laiendada nähtavuse
horisonti.
Eksperiment ehk katse on looduse uurimise
aktiivne vorm. Katseks nimetatakse mingi nähtuse
uurimist, kui see kutsutakse kunstlikult esile või kui
selle kulgemisse sekkutakse. Öeldakse ka, et katse
on küsimus loodusele. See tuleb nii esitada
(eksperiment nii püstitada), et loodus saaks vastata
EI või JAA.
Katse ja vaatluse tulemused kantakse tabelisse ja
esitatakse sageli graafikuna, milleks on
koordinaadistikul funktsionaalset sõltuvust näitav
joon.
 Universumi koostis ja mõõtmed

10-35 m
10-25 m
Nähtavuse 10-18 m Kvargid, leptonid
horisont
10-15 m Tuumad
Mikromaailm 10-10 m Aatomid
10-7 m Molekulid
1m Vaatleja
Makromaailm 106 m
10 v.a. Tähesüsteem
105 v.a. Galaktika
Megamaailm Nähtavuse 108 v.a. Galaktikate parved
horisont
1010 v.a. Tuntud Universumi osa

Mõõtmed
• makromaailma (1 μm < l <1 Mm)
kus l on objekti moode),
• mikromaailma (l < 1 μm)

• ja megamaailma (l > 1 Mm).

• Film nähtavushorisondist
Füüsika uurimismeetod

Füüsika uurimismeetod
• Suuruse mõõtmine on tema väärtuse
võrdlemine mõõtühikuga
• Mõõtmisi jaotatakse kaheks:
• otsemõõtmine - kus tulemus saadakse
vahetult mõõteriista skaalalt (joonlaud,
ampermeeter);
• kaudmõõtmine - kus tulemus saadakse
otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil
• ( v = s/t, S = axb, jne).
• Mõõteriist on seade, mille ülesandeks on
mingi füüsikalise suuruse võrdlemine
mõõtühikuga.
• mõõtmisega kaasneb alati mõõtemääramatus . See ei
tähenda, et me mõõdame valesti, vaid põhimõtteliselt
pole ühtki mõõtmist võimalik teha absoluutselt täpselt.
• Erandiks on loendamine heades vaatlustingimustes.
• Mõõteviga ehk mõõtemääramatus annab meile
vahemiku, milles suuruse tõeline väärtus asub. Seda
vahemikku pole võimalik täpselt määrata, küll aga teatud
tõenäosuse ehk usaldatavusega kindlaks teha. Kui me
mõõtsime näiteks suurust x ja saime
mõõtmistulemuseks xm, siis otsitava suuruse väärtus
kirjutatakse üles nii x = xm  x , kus x on mõõteviga.
Kuna alati pole võimalik kindlaks teha , kas mõõtmise
käigus saime tõelisest väärtusest suurema või väiksema
tulemuse, siis lisatakse viga mõõdetud tulemusele
märgiga  .
• Näiteks saime keha massi mõõtmisel tulemuseks 27,3 g
ja vea hindamisel 0,3 g. Otsitav mass kirjutatakse siis
üles nii: m = (27,3  0,3) g . See tähendab, et tõeline
mass on vahemikus 27,0 kuni 27,6 grammi.
• tulemused on vigade piires võrdsed.
• Olgu meil kaks suurust, mille võrdsust
tahame kontrollida. Mõõtmistulemusteks
saime xm1 ja xm2 Tulemused kirjutame välja
nii: x1 = xm1  x1 ja ja x2 = xm2  x2 .
• Olgu konkreetsuse mõttes x1  x2, siis
vigade piires on tulemused ühesugused kui
• x1 + x1  x2 - x2 .
• Näide: x1 = (10  0,7) m ja x2 = (11  0,4) m
. Nüüd 10 + 0,7 = 10,7  11 - 0,4 = 10,6.
• Järelikult on mõõtmistulemused vigade piires
võrdsed.
• Mõõtevea allikaid on kolm:
• mõõteriist - skaala jaotised pole ühtlased, osuti ja
skaalakriips on lõpliku paksusega, andurid on
muutlikud (vedru väsib, temperatuur mõjub),
numbrilises riistas toimub näidu ümardamine;
• mõõtmisprotseduur – lugemisviga (silma järgi
skaalajaotise kümnendkohtade hindamine),
parallaks, häireviga (välised elektriväljad,
vibratsioon, kõrvaline valgus), lähteviga (kui
täpselt kasutame arvutustes konstante, näiteks g
või ), metoodiline viga (meetodi ebatäiuslikkus
või arvutusvalemi ligikaudsus)
• objekt - objekt muutub aja jooksul
(soojuspaisumine, vee aurustumine või
kondenseerumine, jms.).
• Mõõtemääramatust jagatakse kaheks:

• A-tüüpi määramatus - loetakse võrdseks

standardhälbega, kui mõõdetava suuruse
hinnanguna kasutatakse aritmeetilist keskmist

• B – tüüpi määramatus leitakse mõõteriista

vigade abil.

• Mõõtmistulemuse määramatust, mis arvestab nii

A kui B tüüpi määramatusi, nimetatakse
liitmääramatuseks
• Standardhälve  on statistiline väärtus,
mis näitab, kui palju väärtused keskmiselt
erinevad keskmisest
• Enamiku tunnuste korral erineb üle poole
andmetest aritmeetilisest keskmisest
vähem kui standardhälbe  võrra
• Arvutamise näide
• Valimis on järgmised väärtused:

• Nende kaheksa väärtuse aritmeetiline

keskmine on 5:
• Et arvutada standardhälvet, tuleb esmalt
arvutada iga väärtuse hälve kõigi
väärtuste aritmeetilisest keskmisest ja
võtta saadud tulemused ruutu:
• Järgmiseks tuleb leida hälvete ruutude
aritmeetiline keskmine ja võtta tulemusest
ruutjuur:

• Antud valimi standardhälve on 2.

• Ja saame kirjutada keskmine väärtus on
52
• Etalon on seade mõõtühiku reprodutseerimiseks,
säilitamiseks ja töömõõtevahenditele
ülekandmiseks
• Praktiliste mõõtmiste korral ei kasutata
rahvusvahelisi etalone, vaid töömõõteriistu, mida
kontrollitakse (taadeldakse) rahvuslike etalonide
(või nende asendajatega). Rahvuslikke etalone
võrreldakse regulaarselt rahvusvahelistega.
Sellega tegeleb riiklik metroloogiateenistus.
• Taatlemine. See on protseduur, mille läbimisel
riist saab või säilitab mõõtevahendi õigused.
Taatlemise käigus, mida viib läbi taatluslabor,
võrreldakse riista etalonide või väga täpsete
taatelmõõtevahenditega ja tehakse kindlaks, kas
riist vastab kehtivatele standarditele ja
märgistatakse nõuetele vastav mõõtevahend
taatlusmärgistusega
• Mõned mõõteriistad peavad perioodiliselt läbima taatlemise.
Taatlemist võivad läbi viia ainult õiguspädevad taatlusasutused.
• Massi mõõtevahendid (kaaluvihid ja kaalud)
• Vedelike koguste (mahu) mõõtevahendid (kütusetankurid,
mõõtemahutid ja metallist mahumõõdud)
• Vee- ja soojusarvestid
• Elektrienergia mõõtevahendid (mõõtetrafod)
• Pikkuse mõõtevahendid (mõõdulindid, mahutite nivoomõõturid,
mõõterattad)
• Liiklusteenuse osutamisel ja liiklusjärelevalves kasutatavad
mõõtevahendid (taksomeetrid, kiirusmõõturid, autode
heitgaaside analüsaatorid, ratta- ja teljekoormuskaalud)
• Vedelike tiheduse ja alkoholi kontsentratsiooni määramise
mõõtevahendid (tihedusmõõturid, areomeetrid,
alkoholomeetrid)
• Temperatuuri mõõtevahendid (klaasist vedeliktermomeetrid ja
digitaaltermomeetrid Pt-anduriga)
• Tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavad mõõtevahendid
(vererõhumõõturid, kaalud)
mõõteseadus

• Seaduse reguleerimisala
Käesoleva seadusega sätestatakse:
rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI)
vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuste
edastamine;
mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise alused;
legaalmetroloogiline kontroll ja mõõtevahendite
vastavushindamine
metroloogiline infrastruktuur;
mõõtmistegevuse riikliku järelevalve korraldus.
• Suure Prantsuse revolutsiooni ajal
(1789 – 1799) loobuti kõigest kuninglikust
ja ka vanadest ühikutest.
• 1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse
ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et
nad poleks seotud mingite rahvuslike
joontega.
• Ühikud olid kõik kümnekordsed. Senini
see nii ei olnud. Kordsust hakati tähistama
vastavate eesliidetega: kilo-, detsi- jne.
• Meetermõõdustik sai Prantsusmaal
kohustuslikuks 1840.a. Rahvusvaheline
Meetermõõdustiku Konventsioon sõlmiti
1875.a. 17 riigi vahel.
• Eestis kehtestati meetermõõdustik
01.01.1929.a. Praeguseks (alates 1960.a.)
kehtib ametlikult kõigis (välja arvatud Suur
Brittannia ja USA) arenenud maades SI
(System International), kuid anglo-
ameerika maades kasutatakse ikkagi
rohkem jardi ja naela kui meetrit ja
kilogrammi.
• Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem
SI kasutab 7 füüsikalist suurust
põhisuurustena. Nende suuruste
mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised
suurused ja ühikud on määratud vastavalt
põhisuuruste ning põhiühikute kaudu.
• Põhisuurused on:
• Pikkus - meeter,
• aeg - sekund
• mass – kilogramm
• aine hulk - mool,
• temperatuur – kelvin
• voolutugevus – amper
• valgustugevus- kandela.
• 1 kg - 1 dm3 e. 1 liitri puhta vee mass 4 C
juures.
• 1s - moodustab 1 / 86400 ööpäevast.

• 1m -vahemaa, mille valgus läbib 1/c

sekundiga, kusjuures
c = 299792458  0 m/s e. 3 *10 m / s
8
• Aja mõõtmine
• Esimene ajamõõtevahend arvatakse olevat ca 10 000 aastat vana.
Kreekas kasutati selleks maasse torgatud keppi, mille varju pikkuse järgi
hinnati aega. Selle riista nimi oli gnoomon. Hiljem tehti kepi ümber
ringskaala ja saadi päikesekell.
• Vanas Egiptuses (ca 3000 a. e.m.a.) jaotati päeva pikkus 12 osaks.
Miks just 12 ? Ei teata, võib-olla Sodiaagi tähtkujude järgi. Sellise
süsteemi järgi olid ühikud (tunnid) eri aastaaegadel erineva pikkusega.
Päikesekellal oli veelgi puudusi, näiteks ei saanud seda kasutada pilves
ilmaga või öösel.
• Egiptuses ja Babüloonias võeti ca 1000 a. e.m.a. kasutusele veekellad,
kus aega võrreldi vee anumasse voolamise (või väljavoolamise)
kiirusega. Siit ka termin: aeg voolab. Neil jagati skaala juba 212 osaks,
st hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Veekella nimetus oli klepsüdra.
Hiljem tehti ka taskuveekelli.
• Keskajal tulid kasutusele liivakellad. Nendega mõõdeti juba
veerandtunde ja isegi minuteid.
• Edasi tulid rataskellad (võeti kasutusele 500.a. paiku), mida käivitati
pommide ja vedrudega. Nendega sai juba mõõta minuti osasid,
sekundeid. Elektrikellad võeti kasutusele 19. sajandi lõpus.
Kvartskellad võeti kasutusele 20. sajandi 30-il aastail. Elektriliselt
võnkuma pandud kvartskristall säilitab suure täpsusega
võnkesageduse. Kvartskell eksib 1 sekundi 30 aasta kohta. Tänapäeval
kasutatakse nn. aatomkelli (kvartskell koos aatomresonaatoriga).
Mõõteviga on neil ca 1s 100 000 aasta kohta.
Nimetus Väärtus

Universumi vanus 1018 s  1011 a

Üks aasta 3,16 . 107 s

Üks ööpäev 8,64 . 104 s

Tammepuu suurim vanus 1500 a

Vihmaussi maksimaalne eluiga 20 a

Sütiku plahvatus 10-6 s

Tuumareaktsioon 10-18 s

Valgus läbib tuuma diameetri 10-23 s

Lühim ajavahemik 10-24 s

• Pikkuse mõõtmine
• Vanasti kasutati pikkuse “etalonina” inimest, õigemini tema kehaosi.
Näiteks Vanas Egiptuses oli ühikuks 1 küünar, mis võrdus
kaugusega küünarnuki otsast kuni keskmise sõrme otsani. Kasutusel
oli kaks erinevat küünart: kuninglik küünar (52 cm ) ja lihtrahva
küünar (45 cm). Nii lahendati käibemaksu probleem : kõik, mida
kuningas sai (maksud) , võeti kuningliku küünra järgi, lihtrahvale
jagati (müüdi) aga lühema küünra järgi. Babüloonias võeti
kasutusele jalg = 31 cm
• Väiksemaid ühikuid: Araabias - kaamelikarva paksus, Jaapanis
siidiussi kookoniniidi jämedus (ca 0,05 mm).
• Suuremaid ühikuid: Egiptuses, Kreekas - staadion (185 m – 192
m), Egiptuses miil (1,4 km), Tiibetis tassi tee kaugus (vahemaa,
mille läbimiseks kulunud aja jooksul keev teevesi jahtub
joomiskõlblikuks, ca 1500 m).
• Tänapäeval kasutatava meetri etalonid on muutunud järjest
täpsemaks. Arhiivimeeter tagas täpsuse (suhtelise vea) 10 –4 , 1889.
a. kasutusele võetud uus meetri etalon tagas täpsuse 10-7. Aastal
1960 kehtestati uus meetri etalon, mille aluseks oli krüptoon-86
kiirgusspektri ühe joone lainepikkus. See tagas täpsuse 10-9.
Mõõtmistäpsus 10 -9 on täpsus, mis vastaks tuhandekilomeetrise
vahemaa mõõtmisele 1 mm täpsusega. 1983. a kehtestati veel uuem
meetrietalon, mis on seotud valguse kiirusega vaakumis. See tagab
mõõtmistäpsuse 10-12.
Nimetus Väärtus

Vaatlushorisont 1024 km

Galaktika läbimõõt 1018 km

Kaugus lähima täheni 4 . 1013 km

Päikese raadius 7 . 105 km

Maa raadius 6,4 . 103 km

Suurimad puud üle 100 m

Sinivaal ca 30 m

Molekuli diameeter 10-10 m .... 10-8 m

Vesiniku aatomi läbimõõt 3 . 10-11 m

Aatomituuma läbimõõt 10-15 m

Pindala mõõtmine
• Sellega alustati Vanas Egiptuses, kus pindala
mõõdeti kaudselt, sest osati arvutada ruudu
pindala. Ühikuks oli ruut, mille külje pikkus oli 100
kuninga küünart (selle etalon oli vastava
pikkusega nöör). Ühiku nimi oli arura, mis võrdus
2760 m2. Ruutmõõdud tulid tegelikult Rooma ajal
ja neid tähistatigi ruudu abil näiteks  ´, mis
tähistas ruutjalga.
• Omapärase siledate ja õhukeste materjalide
(paber, riie, plekk jms.) pindala mõõtmise moodus
võeti kasutusele 1860.a. kellegi Youngi poolt,
nimelt kaalumise meetod. Seal eeldatakse et
materjali pindala on võrdeline massiga, see lubab
leida igasuguse kujuga kehade pindalasid.
• Ruumala mõõtmine
• Kõige vanem ruumala ühik on kamalutäis.
Suurem oli hunnik ja väiksem näputäis.
Väga vana on ka ühik pang, kuid see oli
erinevais maades väga erineva suurusega
(väikseim ainult 2 liitrit). Vanas Kreekas oli
mahumõõduriistaks amfora, mille mahuks
roomlased määrasid 1 kuupjala, see on
umbes 27 liitrit. Ühikuid oli äärmiselt palju
ja vägagi veidraid. Näiteks Indias oli
ühikuks ka püha looma , lehma jalajälg
pehmes pinnases, nn lehmajalg.
• Massi mõõtmine
• Massi mõõtmine toimub kaalumise teel. Vanasti ei
tehtud vahet kaalul ja massil. Need probleemid
tekkisid alles pärast Newtonit. Andmeid
võrdõlgsete kangkaalude kohta on juba 2600 a.
e.m.a. Egiptusest. Ligemale 1500 aastat hilisema
päritoluga on nn. margapuu e. päsmer (Egiptus).
See on mittevõrdõlgne kaal.
• Vedrukaalud võeti kasutusele 18. sajandil,
elektroonilised 20 saj. II poolel.
• Kaasaegsed kaalumismeetodid lubavad määrata
massi täpsusega 10-9. See on täpsus, mille korral
oleks võimalik 1000 tonnise massiga rongi
kaaluda 1 g täpsusega.
Nimetus Väärtus

Universum 1050 kg

Päike 2 . 1030 kg

Maa 6 . 1024 kg

Vaal 105 kg

Punane verelible 10-13 kg

Vee molekul 3 . 10-20 kg

Elektron 10-30 kg
 Füüsika uurib:

• Kehasid – meie ümber olevad materiaalsed

objektid.
Keha kui mudel – paljudel juhtudel ei
täpsusta millise kehaga on tegemist, sest
see ei oma füüsika seisukohast tähtsust.
• Nähtuseid - näiteks inerts, hõõrdumine
ja iseloomustab neid
• füüsikaliste suuruste abil – jõud, pinge jne
Füüsikalised suurused jaotuvad:

Skalaarsed ehk arvulised suurused:

mass, aeg
Vektoriaalsed ehk suunaga suurused:
kiirus, jõud
• Negatiivsus?
• Kuidas seda füüsikas mõista?
• v=-4m/s
• füüsikas miinus märk näitab vastupidist
suunda esialgsega (kokkulepituga).
• Kui tegemist skalaarsete suurustega, siis
tulebki neid ka vastavalt niimoodi
arvutustes kasutada
• Kui on tegemist vektoritega, siis tuleb neid
liita ja lahutada vastavalt vektorite liitmis-
ja lahutamisseadustele.
• Füüsika erinevus matemaatikast ?
• matemaatika on universaalne keel, mis
näiliselt iseseisvalt defineerib oma reeglid,
kuid võib samas olla abstraktne
• Füüsika on nende reeglite looduslikku
päritolu avav õpetus, mis peab aga alati
säilitama seose loodusega
• Füüsika kasutatab matemaatikat
füüsikaliste nähtuste ja seoste
kirjeldamisel ja analüüsimisel.
• Liikumine on
• keha või selle punkti asukoha muutus
ruumis
• Taustkeha – keha või kehade süsteem,
mille suhtes uuritavat keha või selle
liikumist kirjeldatakse
• Punktmass – keha mille mõõtmed
jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata.
Liikumise liikideks on:

• Kulgemine ehk kulgliikumine ehk translatsioon - muutub keha

asukoht

• Ringliikumine - keha trajektooriks on ringjoon. Ringliikumisel on

kõveruskeskpunkt kehast väljas (Maa liikumine ümber Päikese).
• pöörlemine (rotatsioon),- muutub keha asend, on selline
ringliikumine, kus keha kõveruskeskpunkt asub keha mõõtmete
sees
Pöörlemisest räägitakse suurte kehade, mitte punktmasside
korral.
• kuju muutumine ehk kujumine (deformatsioon) jaguneb:
plastiline ja elastne
• võnkumine (ostsillatsioon). Võnkumisel muutub millegi asend
või kuju perioodiliselt (korduvalt)n.ö edasi tagasi ehk keha liigub
algasendisse tagasi mööda sama teed mis ta sealt ära liikus
• Laine on võnkumkise kulgemine ehk võnkumise edasi
kandumine ruumis
• Mida tähendab liikumise suhtelisus
• Keha kiirus ja trajektoor võivad erinevate
tasutkehade suhtes olla erinevad
• näiteid?
• keha liikumisolekut iseloomustab kiirus
• Kiiruse ühik
• m/s
• 8m/s tähendab?
• Et keha hakkaks liikuma peab teda mõjutatama
kas otseselt mõne keha(aine) poolt või mõne
välja vahendusel:
• Välja eriomadused võrreldes ainega: mõõtmete
puudumine ja paljude väljade samaaegne
üksteist mitte segav eksistents.
• Igapäevaselt küll teadvustame enim
gravitatsiooni välja, aga tänapäeval ilmselt
igapäevaselt olulisim elektromagnetväli
• Saame keha otseselt katsuda, aga kuidas välja
“katsuda”?
surudes kokku kahe püsimagneti samanimelisi
pooluseid
• kummalgi kehal on oma väli, mille kaudu nad
mõjutavad üksteist
• Vastastikmõju on põhjus, mis muudab kehade
liikumisolekut (kiirust). Vastastikmõju
intensiivsust kirjeldav füüsikaline suurus on
jõud.
• Jõu tähiseks on F ja mõõtühikuks on
• 1N – njuuton
• Vastastikmõju põhiliike on neli:
gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline
ja tugev.
• Sõnaga vastastikune rõhutatakse asjaolu,
et kui üks keha mõjutab teist, siis teine
mõjutab ka esimest.
• Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju
käigus toimub aine ja välja ajutine
muundumine teineteiseks.
• Newtoni III seadus väidab, et kaks keha
mõjutavad alati teineteist suuruselt
võrdsete kuid vastandlikult suunatud
jõududega, F1 =  F2 . Mõju ja
vastumõju on võrdsed.
• Sir Isaac Newton -
Inglise teadlane
(1642. - 1727 a.) Töötas
välja kehade liikumise
seadused,
gravitatsiooniõpetuse,
optika põhiseadused ja
terve rea teooriaid
matemaatika alal. Ta
avastas, et valge valgus
koosneb värvilistest
osistest ja tema
leiutatud on ka
peegelteleskoop. Teda
loetakse kõigi aegade
suuremate
mõttehiiglaste hulka..
• Kiirus ei ole alati ühesugune.
• Kui kiirus muutub, siis on tegemist –
kiirendusega, mille tähiseks on a
• Kiirendus- kiiruse muutumise kiirus ehk
näitab kui palju kiirus muutub ajaühikus
• Ühik?
2
m/s
• Millest sõltub kiirendus ehk see kui palju
keha kiirus muutub?
• Jõud
• mass
• Newtoni II seadus - keha kiirendus on võrdeline
talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha
massiga, a = F/m. Massi mõõtuhik 1 kg ja
jõu mõõtühik 1 N.
• 1 N on jõud mis annab 1 kg kehale kiirenduse
Ühikute võrdlus 1m / s 2

• Maa gravitatsiooniväljas liikumine?

• Näeme, et midamsuurem
/ s 2  N on
/ kgkeha mass seda
väiksem on kiirendus ehk kiiruse muutus
• Kehal on kalduvus mitte muuta oma
liikumisolekut ehk kehadel on inertsus.
• Seega inertsuse mõõduks on mass
• Inerts – keha omadus säilitada liikumise kiirus ja
suund
• Kas Newtoni II seadus on võrdeline või
pöördvõrdeline sõltuvus?
• Kas Newtoni II seadus on kiirenduse, massi või
jõudefinitsioon?
• Newtoni II seaduse mittepõhjuslik kuju: F = ma.
• liikumisolek saab olla püsiv, vaid siis, kui kehale
mõjuvad jõud on tasakaalus
• Newtoni I seadus – keha on paigal või liigub
kiirenduseta, kui kehale mõjuvad jõud on
tasakaalus;
• Seega kui keha liigub ühtlase kiirusega siis on talle
mõjuvad jõud võrdsed, kuid vastassuunalised
• Et keha liiguks peab mingi keha või väli
tegema tööd
• Töö A on füüsikaline suurus, mis kirjeldab
protsessi. Mehaanilise töö korral on
tegemist kehade omavahelise asendi
muutumisega mingi jõu mõjul.
• Valem A=Fs
• Ühik
• 1J (džaul)
Töö 1 džaul tehakse kui 1N jõu mõjul
liigub keha 1m teepikkuse.
• Energia on füüsikaline suurus, mis kirjeldab
olukorda. Energia on keha või välja võime teha
tööd.
• Energia jaguneb:
• Kineetiline e. liikumisenergia. Energia on
Ek  m /keha
tingitud v2 asukoha muutusest teiste kehade
suhtes , kus m – keha mass, v
– keha kiirus
• Potentsiaalne energia e. Vastastikmõju
energia Ep on tingitud keha asendist teiste
kehade suhtes. Raskusjõu korral Ep = mgh, kus
m – keha mass, g – raskuskiirendus, h
keha kõrgus maapinnast
• Kuna töö on protsess, mis viib ühest olukorrast
teise, siis tööga kaasneb energia muutumine
 James Prescott Joule
• (1818 - 1889) oli inglise
füüsik, Londoni Kuningliku
Seltsi liige.
• James Prescott Joule oli
üks energia jäävuse
seaduse avastajaid. Uuris
peamiselt
elektromagnetismi, soojust
ja gaaside omadusi.
Avastas eletrivoolu
soojusliku toime seaduse.
• Joule'i järgi on nimetatud
energiaühik džaul.
• Elamiseks vajab inimene toitu. Kui palju on
inimesel vaja ööpäevas toitu, et säilitada
elutegevus?
• Kuidas seda hinnata? Selleks oleks vaja teada
kui palju energiat inimene päevas kulutab
liikumisele, mõtlemisele, jne. ning kui palju
soojusenergiat päevas eritub naha kaudu,
hingamise kaudu ja teistel viisidel. Kogu see
energiakulu tuleb toiduga katta, kusjuures tuleb
arvestada seda, et toitu ei omistata 100 %. See
on väga keeruline ülesanne. Sellega tegelevad
teadlased aastakümneid.
• Sellise töö tulemusena on kindlaks tehtud, kui
palju inimene keskmiselt kulutab energiat ühes
sekundis kehapinna 1 m2 kohta. Nimetame seda
suurust erienergiakuluks Ee .
 energiavajadus
• Tegevus Ee ( J/s m2 =
W/m2)
• Magamine 40
• Istumine 50
• Mõttetöö 60
• Seismine 70
• Kõnd (5 km/h) 150
• Füüsiline töö (keskmine) 300
• Jooks 600
• Kuidas kindlaks teha oma kehapinna suurust ? On olemas
empiiriline seos inimese kehapinna suuruse, massi ja
pikkuse vahel:
• S (m 2 )  0,2 * m0, 425 * h 0, 725

• kus mass on antud kilogrammides ja pikkus meetrites.

• Nüüd saame hinnata oma energiakulu mingi tegevuse
korral kui korrutame erienergiakulu tegevuse kestusega
sekundites ja oma kehapinna suurusega ruutmeetrites.

• Organismi põhiainevahetuse energiakulu on hinnatav

vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris- Benedict’i
valemiga
• MEHED
66,5 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) - (6.775 x vanus
aastates)= kcal/ööpäevas
• NAISED
655,1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) - (4.676 x vanus
aastateks)= kcal/ööpäevas
• Energiakulu tuleb katta toiduga. Selleks peame
teadma toitainete energiasisaldust ehk
kalorsust.
• Mis on kalor?
See on energiahulk, mis kulub 1 g vee
temperatuuri tõstmiseks 1 K võrra.
• 1 cal = 4,2 J.
• Toiduvajaduse hindamiseks leiame, milline on
energiakulu ja võtame selle võrdseks
kalorsusega. Sellega eeldame, et kogu toidus
olev energia kulub antud tegevusele. Kalorsuse
põhjal saab leida toiduaine(t)e koguse, mis katab
meie energiakulu.
• Toiduaine Kalorsus
• 100 g piima ……………………………………..280
kJ
• 100 g kodujuustu………………………………...400
kJ
• 1 muna…………………………………………..300
kJ
• . 100 g leiba………………………………………800
kJ
• 100 g kartuleid…………………………………..400
kJ
• 100 g õunu………………………………………200
kJ
• 100 g kala ……………………………………….500
kJ
• 100 g
torti………………………………………..1500 kJ
• Paljudel juhtudel pole oluline mitte tehtava
töö hulk vaid hoopis selle töö tegemise
kiirus ehk
• Võimsus- töö tegemise kiirus ehk kui palju
tehakse tööd ajaühikus
• Valem N=A/t
• Ühik?
• 1W (vatt)
• Seadme võimsus on1 W sellisel juhul kui
tehakse 1 J tööd ühe sekundi jooksul
 James Watt (1736 –1819)
• šoti insener, kes leiutas uut tüüpi
aurumasina, mis pani aluse
tööstuslikule pöördele 18. sajandil.
• Ta ei olnud küll aurumasina leiutaja,
kuid täiustatud ja väga tootliku
aurumasina autor.
• 1775. aastal hakkas ta koos inglise
ettevõtja Matthew Boultoniga
aurumasinaid tootma.
• Watti aurumasin tõi pöörde
Suurbritannia tööstusse. Terasetootjad
kasutasid tema masinat suurte
haamrite liikumapanemiseks.
Tekstiilitööstuses kasutati seda Richard
Arkwrighti leiutatud uute
ketrusmasinate käigushoidmiseks.
Söekaevandustes ei pidanud inimesed
enam sütt kottidega maa peale tassima,
sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille
pani käima Watti aurumasin.
• Tema auks on saanud nime võimsuse
mõõtühik vatt.
• "http://et.wikipedia.org/wiki/James_Watt
"
Elektriseade Võimsus (W)

Külmik (150-200 l) 130

Elektripliit 7200

Nõudepesumasin 1700
Kohvimasin 1000
Mikrolaineahi 800
Pesumasin 2000
Triikraud 1200
Teler 57
Arvuti 200
Tolmuimeja 400
Elektriküte (100 m2) 4000

Sooja vee boiler 1200

Raadio 10
südame võimsus olenevalt olukorrast 1,5 W - 15 W
• Kasutegur näitab kasuliku töö ja kogu
tehtud töö suhet: = (Akas/ Akogu)*100 %.
• Kogu töö sisaldab endas ka tööd mis
läheb erinevate takistavate jõudude vastu
tehtavaks tööks.
• suletud süsteem – keha on vastastikmõjus
ainult süsteemi siseste kehadega
(soojusülekanne, elektrilaengu ülekanne
jne)
termos
• avatud süsteem – keha on vastastikmõjus
lisaks süsteemi sisestele kehadele ka
süsteemi väliste kehadega.
avatud termos
• Füüsika üks olulisi väärtusi avaldub võimes
pädevalt ennustada loodusnähtusi (ja
nendega kaasnevat) ehk seda nimetatakse
ka prognostiliseks (ennustuslik)
väärtuseks
• Loodusnähtuse ennustamine on väide
selle nähtuse toimumise kohta tulevikus
või mingis teises kohas.
• Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste
tunnetamine.
• Põhjuslikult seotuteks nimetatakse kahte
sündmust siis, kui vaatleja suudab neile
sündmustele vastavate visioonide vahel luua
süllogistliku seose.
• Reduktiivseks ehk ruumiliseks põhjuslikuks
seoseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille
korral põhjuslikult seotud sündmused on korraga
vaadeldavad.
Ruumiline põhjuslikkus avaldub ühe
füüsikalise objekti koosnemises teistest
objektidest (nt Liivahunnik koosneb
liivateradest. Liivaterade olemasolu on
liivahunniku olemasolu põhjus)
• Kronoloogiliseks ehk ajaliseks
nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille
korral põhjuslikult seotud sündmused ei
ole korraga vaadeldavad.
Ajaline põhjuslikkus avaldub ühe
sündmuse järgnevuses teisele. Nt: raamat
paikneb laua kohal õhus ja talle mõjub
raskusjõud (sündmus 1, põhjus); raamat
on jõudnud laua pinnale (sündmus 2,
tagajärg)
• Põhjuslikkus on liigitatav võimalike
tagajärgede arvu järgi:
• Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat
võimalik ainult üks tagajärg.
• Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke
tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv ning me
saame hinnata ühe või teise tagajärje
esinemise tõenäosust (nt täringuvise).
• Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke
tagajärgi lõpmatu arv (nt “õnnevalamine”).
• Tahtelise põhjuslikkuse korral realiseerub
kellegi tahte rakendumise tulemusena üks
kindel tagajärg.
• Näiva põhjuslikkuse korral on nii põhjuse kui
tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult
põhjustatud mingist kolmandast, esialgu
märkamatuks jäänud sündmusest (nt
astroloogia).
• Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas
lähtuda mõningatest üldkehtivatest põhimõtetest ehk
printsiipidest
• Printsiibid on kõige üldisemad tõdemused, mille kehtivust
tõestab neist tulenevate järelduste absoluutne vastavus
eksperimendiga
• Printsiip - Millegi tegemist suunav normatiivne
juhtmõte, mis ei kuulu tõestamisele. Sõna algallikas
on ladina sõna principium ('algus; algpõhjus').
• Miks küsimuste ahelad füüsikas
• Ahel lõppeb printsiibiga(nendime, et loodus lihtsalt on
selline, viimane miks küsimus jääb vastuseta).
• Füüsika suudab küll kirjeldada ja seletada loodusnähtusi
mingi tasemeni, kuid mingi piirini jõudes lõpeb seletus
printsiibiga.
• Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui
väli ei ole lõputult osadeks jagatavad.
Mõlemal on olemas vähimad portsjonid
(füüsikalised aatomid), mida aine korral
nimetatakse fundamentaal- või
alusosakesteks, välja korral aga
kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas
tähendus).
Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki
(antud teadmiste tasemel) jagamatut
vähimat osakest.
• Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik
iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud)
protsessid kulgevad kehade süsteemi energia
kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus
energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada),
liikuda minimaalse energiaga olekusse.
• Näited?
kivi kukkumine,
soojuse levik kuumemalt kehalt külmemale,
magnetnõela orienteerumine,
valguse kiirgumine aatomist .
• Tõrjutusprintsiip - ainelisi objekte ei saa panna
teineteise sisse.
• Tõrjutusprintsiip makro ja mikromaailmas (Pauli
keeluprintsiip).
• Väljade liitumine ehk
superpositsiooniprintsiip

• Superpositsiooniprintsiip tuleneb
tõrjutusprintsiibi mittekehtivusest välja korral.
• Näiteks tõrjutusprintsiibi kehtivus aine korral
(kaks veejuga põrkuvad kokku)
näide mittekehtivusest välja korral (kaks
laserikiirt või taskulambi kiirtevihku lähevad
teineteisest labi).
• Absoluutkiiruse printsiip -välja liikumine
aine suhtes toimub alati suurima võimaliku
kiiruse ehk absoluutkiirusega, aineliste
objektide omavaheline liikumine on aga
suhteline.
• klassikaline (Newtoni) füüsika eeldab
absoluutkiiruse lõpmatust (piirangu
puudumist)
• Relativistlik füüsika lähtub absoluutkiiruse
olemasolust ja uurib liikumisi sellele
lähedastel kiirustel. Absoluutkiirus ≡
3 *10 m / kiirus
valguse
8
s vaakumis c
e.300 000km/s
 Valgus on inimesele kõige tuntum näide puhtalt
väljalise (täpsemalt – nullise seisumassiga)
objekti kohta. See liigub ainelise objekti suhtes
alati absoluutkiirusega (sõltumata aineliste
objektide omavahelisest liikumisest).
• Relativistliku füüsika loomulikkus: ruum ja aeg
on vaid vaatleja kujutlused. Need kujutlused on
paljudele vaatlejatele ühised vaid juhul, kui
vaatlejad on ühesugustes tingimustes.
Erinevates tingimustes on ka vaatlejate
kujutlused ajast ning ruumist erinevad ja see
peabki nii olema.
• Relativistlik maailmapilt kujunes välja aastail
1905-1916 Einsteini tööde tulemusena.
Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip.
Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus).
• Aja aeglustumine e. dilatatsioon tähendab aja
aeglustumist sündmuskoha suhtes liikuva vaatleja
jaoks.
• Näide kahe kellaga (üks Maa pinnal, teine Maast
eemalduvas kosmoselaevas – kaksikute paradoks).
• Pikkuste lühenemine e kontraktsioon tähendab
keha mõõtmete lühenemist liikumise sihis
paigalseisva vaatleja suhtes.
• Raskused juba absoluutkiirusele lähedase
kiirusega liikuva keha kiirendamisel konstantse
jõuga ning sellest tulenev massi suurenemine
(a → 0 ja seega m → ∞).
• Mass ja energia kui millegi olemasolu kirjeldavad
suurused, sellest tulenev võrdelisus nende vahel
ehk samaväärsusseos
E  mc 2