Refleksi esile kutsuv irritus

1
Arritust tajuv rakkr'
,
Erutust keskndrvististeemi
viivad :
niirvikiud
-
Keskniirvisusteemis
asuv keskus {
Erutust keskniirvististeemist
valia
7
viivad niirvirakud
'
Sihtmdrkorgan f,,
Sihtmdrkorgani reaktsioon
j
Milliste organite tood
juhivad autonoomsed refleksid?
,1
tl
t)\
Lihase kokkutomme
Arrituse vastuv6tmine niirviraku
poolt
Erutuse tilekanne motoorselt nlirvirakult lihasele
Erutuse Ulekanne sensoorselt niirvirakult motoorsele ndrvirakule
Erutuse liikumine seljaajju
.
R6humuutusi tajuvatest rakkudest kesknirvis[isteemi
poo-
J le suunduvad ntirvikiud
i7
Veresoonte seintes asuvad silelihased
ja sUdamelihas
-
Niirvirakud, mis viivad signaali keskniirvist.jsteemist
lihaste
"- ja
nddrmeteni
ti.
Sridame loogisageduse
verer6huga vastavusse viimine
4
Ar,onoornsed
niirvikeskused seljaajus
ja peaajus
J
Rohumuutusi tajuvad rakud
(baroretseptorid)
4
Kehaasendi muutusesttingitud
vere16humuutus
f.n
41 4)(.,..t;
,,,,t,-,., i . . .
""J'
tr
tr
w
tr
t. 1
LJ
Voimaldovod opPimist
-
Lihtsad
'
Voivod kaduda
Aeglosed
-
Keerukad
;-
Kaasa stindinud
1pitud
';
Ei koo':
Kaitsevad organismi
;_l&*****"_
tP/
+:'
fr
(/ana//ana/
dTTrnkt
)
"!':::
/
Y',4.
\iJW!','.novaator.ee 1 7 .O2.24A9
Ravim kustutab halvad mdlestused
Vererohuravim voib norgendada v6i kaotada traumajiirgset
stressi labi elavate inimeste halbu miilestusi, kinnitavad tead-
lased. Loomade peal tehtud uurimused on ndidanud, et hir-
mutavad miilestused muutuvad meenutamise kdigus. Seda
miilestuse staadiumit on aga voimalik alla suruda verer6hura-
vimiga.l.../
Hollandi Amsterdami tilikooli teadlased eesotsas Merel Kind-
tiga viisid vastava katse liibi ka inimeste peal' Nad opetasid 60
katsealust seostama iimblike pilte kerge elektri5okiga, tekita- '{
"
-
des nii halva mdlestuse. Hiljem anti katsealustele kas beeta-
blokeerijat nimega propranolool voi platseebot.
Propranolooli saanud katsealustel esines 24 tundi hiljem olu-
liselt n6rgem hirmuvastus dmblike piltidele. /.../ Hirmuvastus
ei tulnud ka hiljem tagasi, mis viitab, et see mdlestus vois olla
tiiiel i ku lt kustutatud./.../
Halbadest mdlestustest on voimalik lahti saada ka tahte
j6ul.
2007. aastal tehtud aju skaneerimise uurimus niiitas, et kat-
sealused suudavad spetsiifilisi mdlestusi korduva harjutamise
jtirel alla suruda.
S6nasta artiklis kirjeldatud uurimisprobleem, too vdlja selle rakendamisvoimalused
ja paku
.01iu1t.1-uyj,,
. ,^.!n
{.,}{:_1.::i:i
',1*i
.1..&lo. *r,+42.c&, . .q"(. . [+r**4.*.1.*..
I,
{:c.--.bJ-.
(11
'
Autonoomne naiisaieem i
Parasilmpaatiline niirvisiisteem {>
Koige aktiivsem puhkeolekus
(,
)
ii
,;\"ii
. \.!
tji
l)
loa I'
Mis,
juhtub pupilliga valguse kies?
M
,uruuu kokku.
[-l
luiun"o.
Mis
juhtub pupilliga hiimaras?
[--l
,uruuu kokku.
.-71
L'ri I
Laieneu.
Silmapupilli laienemise korral satub silma...
i-l
rohkem valsust.
M
vahem valgust.
See reaktsioon on vajalik, et koguda rohkem infot...
I-f
pingelistes olukordades.
fl
puhkeolukorras.
Jilrelikult kontrollib pupilli laienemist.'.
I
ourururnpaatiline
ndrvisusteem'
T
rrrp.utiline niirvisi.lsteem.
Pupilli kokkut6mbumist kontrollib.--
fl
prrrr,.l*paatiline ndrvisustr:e'r,
lZ
ru*puutiline ndrvisiLStu('rrr.
I
SLldame loogisagedus vdheneb.
Lihased
ja maks vabastavad rohkem gltikoosi.
Karvapilstitajalihased tombuvad kokku
(kana-
naha teke).
Seedeelundite too intensiivistub.
Silmapupillid ahenevad.
Higieritus suureneb.
Stldame loogisagedus suureneb.
Soolestiku too intensiivistub.
,1.r)., r r
Koige aktiivsem stressija pingutuse ajal
5;^^^yu),.1,,r,a-,,r.,1^o!,,
1,
PS
M
n
T
M
tr
n
tr
a)
I t. I
S
tr
m
[7
I
i
i
tr
r-A
L=ll
tr
l----s
t,.'t
[]
1r )
.) i - I
Yl,.i,.
,\11.4'
r.',,.
1
1;t:r
n
P^--,
A
-
r,lr, *,,,*,.J
r#)
Tahtele allumatu (;.)
,4.,J*n r.:l,.^,'-l-
^)L,,t'L*.,.\,-,
n^
Tahtele alluv
t l
r
")
/)i
)--r;1..,:/-
".
) i /!
l
;^Stj.l,r,t
t/\-;
t) /.
-*$t$#
www.forte.deif
i.ee 04'02'2009
Kanep
v6ib piirssida laste aiu arengut
Marihuaanat
tihti
ja suurtes kogustes
pruukivate teismeliste
ja
noori" risk kannatada
ajuarengu
piirsituse all on suurem
kui
neil, kes kanepit ei tarvita, leiab viirske uuring'
f-uituurrtia"ri
uurijad leidsid hiilbeid aju nendes osades' mis
tir'""0.".0o*u,.h"lmiilu-,tShelepanu-,otsustusvoime-,
il[-
i
toimimisoskuste
jaoks olulisi ajupiirkondi'
Avastus on
muretiekita,
sest
just teismeliseiga
on aju arengus
ja kiipse-
mises koige olulisem aeg' /"'/
Uuririrttiira
juht Ualnzar
Ashtari
ja kolleegid
uurisid 14
noor, ,"u*, kes viibisid ravil tihes New Yorgi osariigi narko-
ravi-keskuses,
ning 14 samaealist
tervet kontrollpatsienti'
Koik
katsealused
olid meessoost,
keskmise
vanusega
19 eluaastat'
foiti nurtotuvikeskuses
viibinud noori iseloomustas
ohter
ja
, i"grtrrtn"
kanepi tarvitamine
teismeeas' /"'/
:
Uurimisrtihm
kasutas /"'/ seadet'
mis mo6dab vee liikumist aju
I tra"i.t. ,,Vee
difusiooni
ebanormaalsed
mustrid
minevikus
, ,utifturunut
pruukinud noormeeste
ajus annavad
aimu aju-
;
r.tf" ,irUritseva
mtieliinkesta
kahjustustest
v6i alaarengust"'
:
"rl"b
Ashtari. Mueliin
katab ajurakke samamoodi
nagu isolat-
i
;;;;ik., h;;i"rrijur,"r.
Kui mietiin korralikult
ei funktsioneeri,
I
ffi;;;;u]iJ"jrt
liikuda aeslasemalt'
/"'/ Ashtari miirsib'
gdpd
-,.[."11t
Milline on kanepi suitsetamise
moju ajutegevusele?
(2
i
^ntn
p,i.,
t A t {tt:*'' ?'='..'lr''"'!"'
.f.'. .
'.'?{
'''1";
Miks on kanepi suitsetamine
eriti ohtlik noortele?
*
C^J
"1
I
c
('
!,i7;'t', !',^+?:i
:'.],1-
.)
A. Akson
-!
B. Dendriidid:
C. Golgi aParaati
D. Mitokondrid I
E. Mteliinkiht
-
F.Tuum
)r
(
A. Puhkepotentsiaal
B. Liivendpotentsiaal
(. Aktsioonipotentsiaal
D. Taastumispotentsiaal
r=
Kuraare on Louna-Ameerikas kasvavast taimest saadav ekst-
rakt, mida indiaanlased kasutavad noolem0rgina. Mtirk m6jub
, saakloomadele halvavalt. Kuraaret on kasutatud ka ravimina.
, 1843. aastal tehti katsega kindlaks, millel pohineb kuraare toi-
me organismis.
Katse tegemiseks eemaldati konnalt kaks siiiirelihast koos nen-
de kokkutommet reguleeriva motoorse niirviga' Lisaks oli tal
kasutada kaks kuraarelahusega taidetud anumat.
A. Presiinaptiline membraan
B. Postsilnaptiline membraan
C. Stinaptiline pilu
D. Ulekandeainet sisaldavad p6iekesed
E. Retseptorid poststinaptilises membraanis
Millist protsessi mojutab kuraare?
. .{.'inj:''."'.\J . ..;;,;?.
Paku viilja htipoteese, kuidas v6ib kuraare seda protsessi mo-
jutada.
t:::J
'e'5.
ra=
i*
Katse 1. Anumasse paiguta-
ti motoorse nirvi ots
ja lihas
jdeti anumast vdlja. Niirvirak-
ku drritati punktist A. See poh-
justas lihase kokkutombe.
Katse 1
Katse 2. Anumasse paigutati
lihas ja nlirvirakk
jdeti anu-
mast valja. Kui niirvirakku irri-
tati punktist B, ei pohjustanud
see lihase kokkutommet.
Katse 2
+40
E
o
E
o
o
el
-
6
d

E
o
=
www.novaator.ee
25.02.201 1
Ndrvististeem
pakub ponevaid avastusi
pea iga pdev' North-
westerni tilikooli neurobioloogide uurimuse
pohjal voib sig-
naal edasi kanduda aksonilt aksonile. Ndrvirakkudevahelise
signaalide 0lekande uurimisega tegelevad
paljud teadlased'
Nende mehhanismide m6istmine on vajalik, et leida paremaid
viise niiiteks epilepsia v6i Alzheimeri t6ve ravimiseks' / /
Niirvirakud koosnevad rakukehast ning
jlitketest. Dendriidid
on h.ihemat sorti harunenud
jdtked, mis votavad niirvirakku-
delt signaale vastu, aksonid ehk neuriidid
juhivad signaali teis-
tele neuronitele edasi. Sellisel kujul on ndrviraku toopohimote
kirjas bioloogiaoPikutes.
Northwesterni iilikooli uurimus voib seda alust6de muuta
-
tu-
leb viilja, et aksonid suudavad ka tiksteisega suhelda, ilma et
signaaiid
j6uaksid dendriitide v5i rakukehani. See on midagi
tdiesti uui, sest teadaoleva mudeli
jiirgi liigub info niirvirakus
nii, et 0he niirviraku akson on 0henduses teises neuroni dend-
riidi v6i rakukehaga, mitte aksoniga. / /
Uurijad arvavad, et sarnast nahtust voib olla registreeritud
juba
varem, kuid ilmselt on seda peetud m6Steveaks' /"'/ Signaalide
liikumine aksonites on tuhandeid kordi aeglasem kui dendrii-
tide
ja aksonite vahel. Seet6ttu on v6imalik, et sel kombel saab
edasi kanduda vaid teatud osa iirritusest.
IJ,s .
l'^l--"i^$
,/f14,
t
a4.5pi1^ll+.'. . .
\t
,,-;
L^'{-b
Allikas:Wikipedia