Inimese närvisüsteemi ehituse ja talitluse

ÜLESANDED
Närvirakk
Inimese keha koosneb miljarditest erinevatele ülesannetele spetsialiseerunud rakkudest. Rakud
moodustavad kudesid, koed elundeid ja elundid omakorda elundkondi.
Tuletage meelde: Millised on inimese põhilised koed? Milliseid elundkondi teate? Mis juhivad
nende elundkondade talitlust?

Kõikide elundkondade tööd reguleerivad hormoonid (humoraalne regulatsioon) ja  närvisüsteem

(neuraalne regulatsioon). Närvisüsteemi moodustavad närvirakud ehk neuronid, mille jätked on
omavahel ühenduses (Joonis 1). Närvirakud võtavad vastu ärritusi, töötlevad neid ja saadavad
neid edasi.

Joonis 1. Neuroni ehitus

Müeliinkihi on tekitanud gliiarakud, mis reguleerivad ka neuroneid ümbritsevat keskkonda ja

annavad kaitset. Sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp koos veresoontega moodustab närvi.
Närv on nagu elektrijuhtmete kaabel ja müeliinkiht jätkete ümber on isolatsiooniks, et ei tekiks
„lühiühendusi“. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune, kuid uusi närvirakke tekitavad
närvi-tüvirakud.

NÄRVISÜSTEEMI JAOTAMISE VÕIMALUSED

Närvisüsteem jaotatakse kesk- ja piirdenärvisüsteemiks.
Kesknärvisüsteem jaguneb omakorda pea- ja seljaajuks.
Peaaju kaalub u 1400 grammi. Ta on lillkapsasarnane organ, mis koosneb miljarditest neuronitest.
Selleks, et aju mahuks kolju sisse, on see vagude ja kurdudena kokku pakitud (joonis 2.).

Peaaju juhib meie tahtlikke ja tahtmatuid liigutusi, aju abil toimub õppimine ja mäletamine ning aju
tegevusel kujuneb „mina“.
 Joonis 2. Suuraju koor on vaoline ja kurruline

Müeliinkihi on tekitanud gliiarakud, mis reguleerivad ka neuroneid ümbritsevat keskkonda ja

annavad kaitset. Sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp koos veresoontega moodustab närvi.
Närv on nagu elektrijuhtmete kaabel ja müeliinkiht jätkete ümber on isolatsiooniks, et ei tekiks
„lühiühendusi“. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune, kuid uusi närvirakke tekitavad
närvi-tüvirakud.

(1) Piirdenärvisüsteemi moodustavad kõik need närvid ja närvirakkude kehad, mis jäävad

kesknärvisüsteemist väljapoole. Pea- ja seljaaju saavad selle kaudu pidevalt teavet organismis
toimuvast ning meeleelundite kaudu ka ümbritsevast keskkonnast.

(2) Tahtest sõltuvat piirdenärvisüsteemi osa nimetatakse somaatiliseks närvisüsteemiks. Selle

abil saab inimene teavet meeleelunditest ja reguleerib lihaste liigutusi. Meeleelunditest toovad
kesknärvisüsteemi signaale tundenärvid ehk sensoorsed närvid. Kesknärvisüsteemist
skeletilihastele ja liigestele signaale viivad motoorsed närvid.

(3) Tahtest sõltumatu autonoomne närvisüsteem reguleerib siseelundite tööd saates signaale

silelihastesse, näärmetesse ja teistesse tahtele allumatutesse elunditesse.

Talitluse põhjal jaguneb autonoomne närvisüsteem

(i) sümpaatiliseks ja (ii) parasümpaatiliseks närvisüsteemiks.
Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub stressiolukorras, füüsilise töö ja ohu korral. Siis kiireneb
südame töö ja hingamine ning tõuseb vererõhk. Parasümpaatiline närvisüsteem on aktiivne
puhkeolekus. Seda iseloomustab südame löögisageduse aeglustumine ja seedimise kiirenemine.

Kokkuvõte
Närvisüsteem koosneb miljarditest  neuronitest ja neid toetavatest gliiarakkudest. Müeliinkattega
aksonite kimbud moodustavad närvi.

Närvisüsteem jaguneb kesk- ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja

seljaaju. Peaaju jaguneb erinevaid ülesandeid täitvateks ajuosadeks: suur-, vahe-, kesk-, piklik- ja
väikeajuks. Suuraju on vagudega jaotunud sagarateks.

Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis vahendavad signaale väliskeskkonna ja keha

erinevate organite ning kesknärvisüsteemi vahel. Piirdenärvisüsteemi tahtele alluvat osa
nimetatakse somaatiliseks närvisüsteemiks. Tahtele allumatu ehk autonoomne närvisüsteem
jaguneb talitluse põhjal vastandliku toimega sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks
närvisüsteemiks.

Mõisted neuraalne regulatsioon neuron dendriit akson gliiarakud müeliinkiht närvikiud

närvid kesknärvisüsteem piirdenärvisüsteem hallaine valgeaine somaatiline närvisüsteem
autonoomne närvisüsteem sümpaatiline närvisüsteem parasümpaatiline närvisüsteem
 ÜLESANDED „Inimese närvisüsteemi ehitus“

Loe uuesti sissejuhatusse kirjutatud teksti ja leia vastus küsimusele: miks jäi õpilane
pärast lõunasööki klassis magama? Valige kõige õigem vastus.
 Pärast lõunasööki aktiveerus sümpaatiline närvisüsteem. Toimus aktiivne seedetegevus,
rohkem verd suunati seedeelundkonda ja veri liikus organismis aeglasemalt.
 Stressiolukorras aktiveerus sümpaatiline närvisüsteem ja õpilasele tuli uni peale.
 Stressiolukorras aktiveerus parasümpaatiline närvisüsteem ja õpilasele tuli uni peale.
 Pärast lõunasööki aktiveerus parasümpaatiline närvisüsteem. Toimus aktiivne
seedetegevus, rohkem verd suunati seedeelundkonda ja veri liikus organismis aeglasemalt.

1. ülesanne
Leia närvirakule õiged osad.
dendriidid
Akson
akson
Tuum

Dendriidid

tuum

2. ülesanne
Kirjuta õige vaste ees olev number närviraku osa ülesande juurde.
Juhib erutuse närvirakust välja 4 1 raku keha
Võtab erutuse vastu ja juhib selle rakukehasse 3 2 müeliinkiht
Moodustab kesknärvisüsteemis hallaine 1 3 dendriit
Kaitseb aksonit 2 4 akson

3. ülesanne
Millised väited sobivad kesknärvisüsteemi kohta?
 Juhib kogu organismi talitlust.
 Koosneb pea- ja seljaajust ning üle terve keha paiknevatest närvidest.
 Eristatakse hall- ja valgeainet
 Koosneb pea- ja seljaajust.
 Juhib kaasasündinud liigutusi
 Koosneb närvisõlmedest.
4. ülesanne
Täienda lauseid sobivate sõnadega
Inimese närvisüsteem Motoorsed
jaguneb kesknärvisüsteemiks ja närvidest kesknärvisüsteemiks
koosnevaks piirdnärvisüsteemiks närve
Närvisüsteemi talitluslikuks üksuseks ei allu
on neuron. Selle pikk jätke ehk aksom piirdenärvisüsteemiks
 võib olla kaetud müeliinkihiga, mis kiirendab autonoomse
.närviimpulsi liikumist. Aksonite kimbud kiirendab
moodustavad moodustavad närve. neuron
Sensoorsed müeliinkihiga
 närvid viivad signaale meeleelunditest allub
kesknärvisüsteemi. Motoorsed närvid viivad Sensoorsed
erutuse kesknärvisüsteemist lihastesse ja akson
liigestesse. Somaatilise närvisüsteemi
talitlus allub
 meie tahtele, aga autonoomse tahtele ei allu

5. ülesanne
Võrrelge erinevaid närvisüsteemi osasid.
Sensoorne ja somaatiline närvisüsteem Autonoomne närvisüsteem

1, 4, 5
2, 3,6

1. Halvaks läinud toidu välja sülitamine

2. Südametöö kiirenemine
3. Kapillaaride laienemine
4. Terava asja otsa asumisel jala tõstmine üles
5. Kananaha tekkimine
6. Hingamise aeglustumine

6. ülesanne
Otsusta, kas järgmisi protsesse juhib sümpaatiline või parasümpaatiline närvisüsteem.
Sümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatiline närvisüsteem

1,4,5 2,3,

1. Pupilli laienemine
2. Südame töö aeglustumine
3. Glükogeeni talletamine
4. Hingamise kiirenemine
 5. Veresoonte ahenemine soolestikus
7. ülesanne
Miks vähenes autoavariides surmajuhtumite arv pärast seda, kui autodes tehti
kohustuslikuks peatugede olemasolu? Vali loetelust sõnad, mis sobivad vastuse
moodustamiseks: suuraju, väikeaju, piklikaju, vaheaju, keskaju, seljaaju, vigastus, ajusurm,
hingamise seiskumine, südame seiskumine, koljuluu murd, rindkere murd, hingetoru sulgumine

8. ülesanne
Selgita, kuidas mõjutab autonoomne närvisüsteem erinevate elundite tegevust, kui:
1) kuulad kontserdil oma lemmikesinejat südamerütmi kiirenemine, pupillid laienevad
2) vaatad kodus oma lemmikfilmi ma ei tea... pupillid laienevad?
3) kohtud pimedal tänaval agressiivsete inimestega kapillaarid laienevad, hingmine aeglustub
4) teed koolis lõpueksamit tekkib kananahk, higistad, kapillaarid laienevad

10. ülesanne
Arutle, kuidas on kaasajal üha kasvav ülekaalulisuse probleem seotud autonoomse
närvisüsteemi kahe vastassuunalise toimega. Abiks on õige variandi valimine:

1) vaimset tööd tehes on ülekaalus sümpaatiline/parasümpaatiline närvisüsteem;

2) kõht läheb kiiremini tühjaks kui teha vaimset/füüsilist tööd.