KORDAMISKÜSIMUSED

1. Naha ehitus ja ülesanded. Joonisel ära tunda nahaosad ( õ lk 10), teada nahaosade
ülesanded.

2. Mis on melaniin, kuidas see meie nahas tekib ja miks tekib? ( õ lk 12)

Mida rohkem ultraviolettvalgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk tumedat pigmenti
melaniini ja seda pruunim on naha jume. Melaniin neelab, hajutab, ja peegeldab
ultraviolettkiirgust.
3. Bakterid meie nahal. (õ lk 12)

Nende hulk ja arvukus sõltub inimese vanusest, soost, naha puhtusest, niiskusest ja sellest kas
nahk on vigastatud või mitte või kas on mingeid nahahaigusi. Osa mikroobe elab meie nahal
alaliselt, osa satub sinna juhuslikult ümbritsevatelt esemetelt ja keskkonnast. Enamik neist on
vajalikud, sest takistavad tõvestavate bakterite elutsemist nahal, pakkudes neile konkurentsi.

4. Luude koostis ( õ lk 14)

Luud on kõvad ja esmapilgul tunduvad elutud. Tegelikult koosnevad need elusatest luurakkudest,
mille vahel on rakuvaheaine. Luudes on mineraal- ja orgaanilisi aineid. Mineraalsed annavad
luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid aga elastsuse.

5. Luude ehitus ( õ lk 15)

6. Luuümbrise ülesanded ( õ lk 15)

See ühendab luud ümbritsevate kudedega, moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste
luud jämedamaks. Selle sees on palju veresooni ja närve, mille vahendusel on luud ühenduses
teiste organismi osadega.

7. Luustiku ülesanded ( õ lk 18)

Selles talletatakse rasvasid. Oluline mineraalainete säilituskoht, millest vajaduse korral vabaneb
kaltsium verre. Toimub vereloome. Toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid, hoiab keha jäigana.
Võimaldab liikuda koos lihastega. Kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi.
8. Millised muutused toimuvad luudes treeningu mõjul? (õ lk 16)

Regulaarne treening võib noorukieas suurendada luumassi 1-2% aastas samuti parandab
treening luude ehitust ja luude verevarustust, seeda nende varustatud toitainete ja hapnikuga.
9. Liigese ehitus, tunne joonisel ära liigese osad ( õ lk 19)

10. Korda luustiku osi õ lk 20-21 ÕPI ENDA LEHELT ORI !!!!!!
11. Lihaste liigid. Võrdle neid 3 tunnuse alusel (õ lk 24)

Skeletilihaseid on organismis kõige rohkem. Need talitlevad inimese tahte järgi, väsivad
suhteliselt kiiresti ja võivad kiiresti ning tugevalt kokku tõmbuda.

Südamelihased talitlevad meie tahtest sõltumata, töötavad automaatselt (tõmbuvad rütmiliselt

kokku välisärritusest sõltumata) ja töötavad väsimatult pidevalt.

Silelihased tõmbuvad kokku aeglaselt, talitlevad meie tahtest sõltumata ja ei väsi nii kiiresti kui
skeletilihased.

12. Lihaste ülesanded ( õ lk 24)

Liigutavad kehaosi. Annavad kehale kuju. Osi lihaseid kaitseb siseelundeid, nt kõhulihased
kaitsevad kõhuõõnes asuvaid siseelundeid. Aitavad säilitada kehatemperatuuri. Need on ka vee
ja valkude omalaadne tagavara, mida organism tarvitab nälja korral.

13. Kust saavad lihased tööks energiat? (õ lk 26)

Lihased saavad tööks energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades, selleks kulub
hapnikku.

14. Miks lihased väsivad? ( õ lk 27)

Mida kiiremini ja sagedamini peavad lihased kokku tõmbuma ja mida suurem on koormus,
seda rutem lihased väsivad, kuna neis jääb hapnikku väheks. Lihased väsivad ka siis kui nad
on kestva pinge all ehk sundasendis.

15. Millised muutusi lihastes põhjustab treenimine? ( õ lk 27)

i
Treenimine põhjustab seda, et sinust saab sigma rizzler ja sa saad tugevamaks ning seda
kauem ja intentsiivsemalt saavad need kehalise pingutuse korral töötada.

16. Milline on inimese raku ehitus? (õ lk 6 )

17. Missugused on inimese põhilised koed 4 tüüpi? (õ-lk 7)

Epiteelkude- peamine ülesanne on kaitseülesanne. Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise

kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning keha õõnsusi katva kihi.

Närvikude- moodustab peaaju ja seljaaju. Koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Närvirakkud

võtavad vastu erutusi (närviimpulsse), analüüsivad neid ja juhivad edasi.

Sidekude- seob organismi tervikuks ja moodustab toese. Selles on rohkesti rakuvaheainet.

Sidekude on inimese organismis mitut tüüpi(4) Rasvkude, Luukude, Kõhrkude, Veri

Lihaskude- moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud ja tänu sellele koele saab

organism liikuda. Inimeses on kolme tüüpi lihaskude. Vöötlihaskude, Südamelihaskude,
Silelihaskude.

18. Kes on a) dermatoloog b) füsioterapeut? (õ lk 13, 17)

Dermatoloog- ehk nahaarst tegeleb naha, küünte ja juuste probleemidega.

Füsioterapeut- on taastusravi spetsialist, kes aitab inimestel säilitada või taastada töövõimet ja
tegevusvõimet.